Detailplaneeringu algatamine / Liu küla, Liu kalatsehhi kinnistu

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.
Detailplaneeringu algatamine 8-4/9231/2025-2.

Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis: https://installer.id.ee/
Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele.

Pärnu Linnavalitsus
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8200 | [email protected]

Liu kalatsehhi DP algatamisest kaasatavad.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MAIRE NIGUL PNOEE-45303264221 2025-09-08 13:15:22

Liu Kalatsehhi DP algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu.rtf

2

EELNÕU

OTSUSXX.XX.2025 nr xx

Liu küla Liu kalatsehhi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Pärnu Linnavalitsusele on esitatud 08.09.2025 Liu küla Liu kalatsehhi kinnistu (katastriüksuse tunnus 15905:004:0641) detailplaneeringu algatamise ettepanek ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Liu kalatsehhi kinnistul asuvad Ehitisregistri (EHR) andmetel järgmised ehitised:

· Piirdeaed (EHR kood 220737265

· Tootmishoone (EHR kood 103001598)

· Söökla (EHR kood 103001599)

· Pumbamaja (EHR kood 103001600)

· Kuur (EHR kood 103001603)

· Külmhoone (EHR kood 120690649)

· Katlamaja (EHR kood 103001602)

· Reoveepuhasti (EHR kood 103001601)

Kinnistu piirneb merega. Kallasrajale juurdepääs on tagatud piirnevalt, munitsipaalomandis olevalt Liuranna kinnistult. Kinnistu kontaktvööndi moodustab peamiselt üksikelamu majapidamistest koosnev piirkond, ühel naaberkinnistul on 12 korteriga korterelamu. Piirkonna kinnistud on kõrghaljastatud. Alal kehtiv Audru valla üldplaneering on määranud Liu kalatsehhi kinnistule tootmismaa juhtotstarbe.

Liu kalatsehh on juba olemasolev kalatööstus, millel on olemas juurdepääs olemasolevalt Kalatehase teelt ning vajalikud tehnovõrkude ühendused. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on võimaldada Liu kalatsehhi tootmistegevuse jätkusuutlik areng. Selleks soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit, täpsustada suurim lubatud ehitusalune pindala ja hoonestusala ning näha ette ehitusõigus tootmishoone laiendamiseks. Vastavalt Looduskaitseseadusele § 38 lg 1 p 2 mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal on ehituskeeluvööndi ulatuseks 100 meetrit. Tiheasustusalal on ehituskeeluvööndi laius vastavalt looduskaitseseadusele § 38 lg 1 p 3 50 m. Planeeringuala paikneb alal kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusalal. Ehituskeeluvööndi ulatuse arvestamise aluseks on antud ala puhul 1 m samakõrgusjoon. Soovitavat hoone asukohta arvestades soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada u 35 m võrra (15 meetrini).

Detailplaneeringu koostamise algatamist on arutatud Audru osavallakogu XX.XX.2025 koosolekul, kus nõustuti/ei nõustutud planeeringu algatamisega.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering).

Detailplaneeringu KSH eelhinnangu on koostanud OÜ Lemma (2025).

KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile.

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju.

3) Planeeringualal kattub vähesel määral Pärnu lahe linnualaga. Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud kaudse ja otsese olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

4) Planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte, kaitsealasid ja kaitsealuste liikide leiukohti, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

5) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist.

6) Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid

meetmeid:

− Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

− Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).

− Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.

− Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel ümbritsevatel aladel eluhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Soovitav on müratekitavad seadmed paigutada hoonete projekteerimisel maksimaalselt hoonesse ja seadmete välisosad viisil, mil hoone jääb elamualade ja müratekitava seadme vahele.

− Hoone projekteerimisel tuleb võtta arvesse ehitusgeoloogiliste uuringute tulemused (pinnase kandevõime, savikihtide omadused), vältides seeläbi vajumis- või varinguriske.

− Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud/ei ole nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, Päästeamet ja naaberkinnisasja omanikud.

Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 77 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 2 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 2 p 3 alusel ning arvestades huvitatud isiku avaldust

1. Algatada Liu küla Liu kalatsehhi kinnistu detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Liu kalatsehhi kinnistule ehitusõiguse andmine tootmishoone laiendamiseks ning selle tarbeks ehituskeeluvööndi ettepaneku tegemine.

2. Planeeringu koostamise lähteseisukohad

2.1 Planeeringulahendus peab lähtuma kehtivast Audru valla üldplaneeringust, olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega.

2.2 Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid naaberkinnistutel ja ümbritsevas keskkonnas. Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärke.

2.3 Hoonestuse ja maastikuarhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne (tänapäevane), sobituma keskkonda, väärtustama ümbritsevat linnaruumi ja looduskeskkonda, olema orienteeritud keskkonnasäästlikele lahendustele.

2.5 Planeeringuala haljastus-, liiklus-ja parkimiskorraldus lahendada üldplaneeringu kohaselt ja kehtivatest normatiividest lähtuvalt. Kõrghaljastus säilitada maksimaalses võimalikus ulatuses.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

5. Planeerimisosakonnal sõlmida enne detailplaneeringu koostamise alustamist planeerijaga asjakohane leping, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

7. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

8. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti ja Keskkonnaametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

9. Pärnu Linnavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

10. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

11. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Siim Suursild

volikogu esimees

(allkirjastatud digitaalselt)

Silver Smeljanski

abilinnapea

Liu kalatsehh KSH eelhinnang.pdf

Tallinn 2025

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

2

Nimetus: Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Moodul Projekt OÜ Reg nr 11275272 Jõesuu tee 6-4, Pirita linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11911 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osalesid: Liis Promvalds

Töö versioon: 27.08.2025

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................................ 10

3.1 Pärnu maakonnaplaneering .......................................................................................... 10

3.2 Audru valla üldplaneering ............................................................................................. 11

3.3 Pärnu linna koostatav üldplaneering 2035+ ................................................................. 12

4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 14

4.1 Mõju Natura aladele...................................................................................................... 14

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele .................................................................................................. 16

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 17

4.4 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele................................ 17

4.5 Mõju pinnasele ja pinna- ja põhjaveele ........................................................................ 19

4.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................ 20

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 21

4.8 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 21

4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 21

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .......................... 21

4.11 Muud aspektid............................................................................................................... 22

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 23

Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 25

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) koostaja OÜ Moodul Projekt tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Liis Promvalds. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamisotsuse lisana kasutamiseks.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.

Vastavalt PlanS § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lg 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Alal on kehtiv Liu kalatsehhi kinnistu detailplaneering1. Keskkonnaameti 06.06.2024 kirja nr 7- 9/24/11908-2 alusel ei ole kättesaadavate andmete alusel veendunud, et Liu kalatsehhi kinnistul on detailplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud. Kuna hoonet soovitakse laiendada rohkem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist, saab seda teha vaid juhul, kui selleks on ehituskeeluvööndit vähendatud kehtiva planeeringu alusel. Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku vähendada ehituskeeluvööndit, et laiendada olemasolevat kalatööstuse tootmishoonet. Kuna antud asukohas ei ole üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud, siis võib ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut sisaldavat detailplaneeringut pidada üldplaneeringut muutvaks. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb anda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. KSH osas asjaomaseks asutuseks seega KeHJS § 23 lõikest 2 tulenevalt Keskkonnaamet ning lõikest 1 tulenevalt Maa- ja Ruumiamet, kuna vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 ja § 90 lõikele 1 tuleb planeering esitada heakskiidu saamiseks Maa- ja Ruumiametile.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Pärnu linnavalitsus). KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

1 Kehtestatud Audru Vallavolikogu 12.06.2014 otsusega nr 34

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

5

1 Mõjutatav keskkond

Planeeritav maa-ala asub Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Liu külas. Planeeringuala piirneb põhja suunas üldkasutatava maaga, ida suunas elamumaadega, lõuna suunas tootmismaaga ning lääne suunas merealaga.

Planeeringuala jääb katastriüksusele Liu kalatsehh (kü 15905:004:0641, tootmismaa 100%, 28655

m²). Planeeringualal on juba olemasolev töötav kalatööstus (Joonis 1).

Joonis 1. Planeeringuala (märgitud punase joonega) Maa- ja Ruumiameti ortofotol (2025. a).

Ala on hoonestatud (Tabel 1) ha omab juurdepääsu Kalatehase teelt. Samuti on olemas tehnovõrkudega ühendused.

Tabel 1. Planeeringualal olemasolevad ehitised. Alus: Ehitisregister 27.08.2025

EHR kood Ehitise nimetus Ehitusalune pind Korruste arv

103001599 Söökla 223.0 1

220737265 Piirdeaed 63.1

103001601 Liu kalatsehhi reoveepuhasti 474.0 2

103001600 Pumbamaja 29.0 1

103001603 Kuur 114.0 1

103001598 Tootmishoone 3209.0 2

120690649 Külmhoone 1315.0 1

103001602 Katlamaja 315.0 1

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri andmebaasi kohaselt kattub Liu kalatsehhi maaüksusega vähesel määral kirdes Natura linnualaga - Pärnu lahe linnuala (EE0040346; RAH0000131), mis on kaitse all kohalikul tasandil Pärnu lahe hoiualana (KLO2000286). EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri andmebaasi kohaselt

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

6

muud looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 1000 m raadiuses puuduvad Natura 2000 loodusalad, püsielupaigad, projekteeritavad kaitsealused alad, poollooduslikud kooslused, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, vääriselupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike kasvukohad ning I ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide elupaigad.

Planeeringualast lähim loodusdirektiivi elupaik jääb u 260 m kaugusele edela suunas - rannaniidud (1630*) (Joonis 2).

Planeeringualast u 105 m kaugusele jääb II kategooria kaitsealuse loomaliigi väikeluik (columbianus bewickii, KLO9129159 – viimane kinnitatud vaatlus 2021, arv (puhkealal) 5000) leiukoht.

Planeeringualast lähim maardla asub üle 7 km kaugusel lääne suunas – Siimu turbamaardla (registrikaardi nr 484).

Liu kalatsehhi maaüksusel on teostatud AS Geotehnika inseneribüroo poolt ehitusgeoloogiline uuring (geotehnika aruanne nr 2562) 2013. aastal. Uuritud ala paikneb aruande kohaselt Lääne- Eesti madalikul, kus maapinna absoluutkõrgused muutuvad 2,1...2,9 meetri piires. Maapinna reljeef on tasane, mere kaldal langeb järsult 2-st kuni 0-ni meetrini. Aluspõhjas avaneb ülemsiluri Jaagarahu lademe lubjakivi, mis lasub hinnanguliselt ca 45 meetri sügavusel maapinnast. Pinnakattes esinevad merelised setted ja liustikuline moreen.

Eesti geoloogilise baaskaardi (1:400 000) alusel vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes on suhteliselt kaitstud.

Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale.

Planeeritaval alal ei paikne kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestis asub u 270 m kaugusel ida suunas planeeritavast alast – arheoloogiamälestis kalmistu "Kirikunukk", reg nr 117232 (Joonis 2). Kaitsevööndi ulatus 50 m mälestise perimeetrist väljapool ehk see ei ulatu planeeringualani.

Planeeritavast alast u 50 m kaugusele kirde suunas asub pärandkultuuri objekt Liu-Kõrtsi talukoht (reg nr 159:KOR:0113) (Joonis 2). Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%

2 Kultuurimälestiste register. 11723 Kalmistu "Kirikunukk". Kättesaadav: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=11723 3EELIS (Eesti looduse infosüsteemi) infoleht. Pärandkultuuri objekt: Liu-Kõrtsi talukoht (159:KOR:011). Kättesaadav: https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=130865593

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

7

Joonis 2. Kavandatud tegevuse paiknemine Natura linnuala, hoiuala, loodusdirektiivi elupaikade, pärandkultuuriobjektide ja puurkaevude suhtes (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur anded seisuga 12.08.2025). Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad jooniselt andmed II kategooria liikide kohta.

Planeeritava alaga kattub Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonna puurkaevuga PRK0005230 ning selle veehaarde sanitaarkaitsealaga. Puurkaevul on https://veka.keskkonnainfo.ee/ andmetel 50 m sanitaarkaitseala.

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

8

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Liu külas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise detailplaneeringu algatamise ettepanekust. Tegemist on juba olemasoleva töötava kalatööstusega, millel on olemas juurdepääs olemasolevalt Kalatehase teelt ning vajalikud tehnovõrkude ühendused.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on võimaldada Liu kalatsehhi tootmistegevuse jätkusuutlik areng. Selleks soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit, täpsustada suurim lubatud ehitusalune pindala ja hoonestusala ning näha ette ehitusõigus tootmishoone laiendamiseks (Joonis 3). Tootmishoone laiendamine soovitakse teostada pikendades olemasolevat tootmishoonet

Kavandatava tegevuse raames soovitakse näha ette ehituskeeluvööndi vähendamine mererannal. Vastavalt Looduskaitseseadusele § 38 lg 1 p 2 mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal on ehituskeeluvööndi ulatuseks 100 meetrit (Joonis 3). Tiheasustusalal on ehituskeeluvööndi laius vastavalt looduskaitseseadusele § 38 lg 1 p 3 50 m. Planeeringuala paikneb alal kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusalal. Ehituskeeluvööndi ulatuse arvestamise aluseks on antud ala puhul 1 m samakõrgusjoon.

Joonis 3 esitatud skeemil esitatud soovitavat hoone asukohta arvestades soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada u 35 m võrra (ulatuseks jääb u 15 m).

Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärk on võimaldada olemasoleva kalatööstuse hoone laiendamist, säilitades samal ajal keskkonnakaitse põhimõtted.

Alal on kehtiv Liu kalatsehhi kinnistu detailplaneering (kehtestatud Audru Vallavolikogu 12.06.2014 otsusega nr 34), mis esitati Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Audru Vallavalitsuse 17.12.2013 kirjaga nr 7-1.4/3008. Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu 26.02.2014 kirjaga nr PV 6-5/13/29260-2. Planeering nägi ette hoone laiendamise. Tänaseks on selgunud, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks ei ole kohalik omavalitsus esitanud sellekohast taotlust ning vastav menetlus on läbiviimata. Seega kehtestati planeering ilma ehituskeeluvööndit vähendamata ning hoolimata planeeringus ettenähtud ehitusalast ei ole seda võimalik ehituskeeluvööndisse jäävas ulatuses realiseerida.

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

9

Joonis 3. Planeeringu algatamiseaegne illustreeriv eskiisjoonis. OÜ Moodul Projekt 04.06.2025.

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

10

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Pärnu maakonnaplaneering4

Pärnu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74.

Maakonnaplaneeringu looduskeskkonna kaardi alusel kavandatava tegevuse ala ei jää rohelise võrgustiku alale ega väärtuslikule põllumajandusmaale. Planeeringuala jääb looduskeskkonna kaardi alusel Manija-Liu rannamaastiku väärtusliku maastiku alale (Joonis 4).

Üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks:

• väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed määrata üldplaneeringuga;

• ehituskeeluvööndi ulatus (suurendamine või vähendamine) ranna- ja kaldaaladel täpsustada üldplaneeringuga;

• hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;

• säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele;

• tagada kaunite teelõikude avalik kasutus;

• tagada kaunite veeteelõikude läbitavus.

Tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks:

• maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;

• hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente;

• uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega;

• tuulegeneraatorite ehitamine väärtuslikele maastikele on võimalik ainult üld- või eriplaneeringu alusel;

• väärtuslike märgalade kuivendamine on keelatud, v.a juhtudel, kui alale on antud kaevandamise luba;

• juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes korrastada ala selliselt, et see sobituks väärtusliku maastikuga;

• maastikele parema juurdepääsetavuse tagamiseks kavandada meetmed üldplaneeringuga;

• maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena kultuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsatukkadega.

4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100023

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

11

Joonis 4. Planeeringuala paiknemine kehtiva maakonnaplaneeringu kohase ilusa vaatega veetelõigu ja väärtusliku maastiku ala suhtes.

Kuna tegu on olemasoleva tööstusalaga, siis ei ole planeeringuga kavandatav vastuolus väärtusliku maastiku kasutustingimustega.

Muud maakonnaplaneeringust tulenevad tingimused ja kitsendused ala arendamiseks puuduvad.

3.2 Audru valla üldplaneering5

Planeeritaval alal kehtib Audru Vallavolikogu 13.05.2010 otsusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneering. Kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala reserveeritud tootmismaa alal (sh juba olemasoleval tootmismaa alal) (Joonis 5).

5 Audru valla üldplaneering. Kehtestatud 13.05.2010 Audru Vallavolikogu otsusega nr 19. Kättesaadav: https://services7.arcgis.com/JHeJMqXQ296PjBWU/arcgis/rest/services/P%C3%A4rnu_%C3%BCldplaneeringud _WFL1/FeatureServer/4/1/attachments/1

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

12

Joonis 5. Väljavõte Audru valla kehtivast üldplaneeringust, planeeringuala tähistatud punase joonega.

Planeering on kehtiva üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbega kooskõlas. Kehtiv üldplaneering ei näe antud alal ette ehituskeeluvööndi vähendamist.

3.3 Pärnu linna koostatav üldplaneering 2035+6

Koostatava Pärnu linna üldplaneeringu eskiislahenduse koondkaardi kohaselt asub planeeritav maa-ala tootmise maa-alal.

Tootmise maa-alale arendamise eesmärgid: • tootmise, laomajanduse ja logistika eesmärgil kasutatav piirkond koos muude piirkonda

funktsionaalselt sobivate kasutuste ja ehitistega.

• tootmispiirkondade planeerimine tiheasustusalade äärealadele vähendamaks linnasisest transpordi- ja saastekoormust;

• rajada puhveralad tootmispiirkondade ja elamualade/ühiskondlike maa-alade vahele ning tootmispiirkonna siseseks struktureerimiseks tagada tootmispiirkondade ühendused raske transporditrassidega;

• tagada head tehnilise infrastruktuuri võimalused tootmispiirkondades;

• restruktureerida olemasolevad väljakujunenud tootmispiirkonnad maakasutuse tihendamise ja keskkonda säästva tehnoloogia kasutuselevõtuga.

Planeerimise põhimõtted ja ehitustingimused: • Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kavandamisel ning olemasolevates ettevõtetes

muudatuste tegemisel tuleb arvestada ümbritsevat maakasutust, võimalike ohtlike veoste marsruute ja seadusest tulenevaid nõudeid turvalisuse tagamiseks. Planeerimise või projekteerimise käigus tuleb tekkivaid riske hinnata igakordselt eraldi ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid ohuvähendamiseks.

6 Pärnu linna koostatav üldplaneering. Algatatud Pärnu Linnavolikogu 21. juuni 2018 otsusega nr 63. Kättesaadav: https://experience.arcgis.com/experience/4ed3658ecb2d4d14a453d8698fab2c9b

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

13

• Keemiliste ja füüsikaliste keskkonnamõjudega käitiste kavandamisel tuleb arvestada ümbritseva maakasutuse ja valdavate tuulte suundadega.

• Hoonestusalade määramisel kaaluda kruntide ja hoonestusalade liitmise võimaldamist.

• Muud kruntimise ja hoonestamise põhimõtted (korruselisus, hoonete arv krundil, hoonete paiknemine krundil jms) määratakse igakordselt eraldi lähtuvalt ettevõtte toimimise vajadustest ja ümbritsevast linnaruumist.

• Erinevate tootmistegevuste vahel võimalusel ja vajadusel liigendada territooriumi, et leevendada ettevõtlusest tulenevaid mõjusid, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, vähendad kuumasaarte teket, vähendada tolmu jm.

Planeeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas koostamisel oleva üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ning tootmismaa arendamise tingimustega.

Üldplaneeringu eskiislahenduses on kajastatud ka ettepanekud ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Planeeringuala osas näeb üldplaneeringu eskiislahendus ette ehituskeeluvööndi vähendamist hoonestusele ja selle teenindamiseks mõeldud rajatisele. Seega on antud alal ehituskeeluvööndi vähendamine kooskõlas ka koostamisel oleva üldplaneeringuga. Täpne ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ja hoonestusala paiknemine on vajalik määrata detailplaneeringu koostamise käigus.

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

14

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura aladele

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Liu kalatsehhi maaüksus kattub kirdes vähesel määral Natura 2000 võrgustiku ala Pärnu lahe linnualaga (EE0040346; RAH0000131) (Joonis 6).

Joonis 6. Natura linnuala paiknemine Liu kalatsehh maaüksuse suhtes.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017), Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendist „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final), Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005) ja Euroopa Komisjoni teatisest „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (2021/C 437/01).

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

15

sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de)ga otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura ala kaitsekorraldusliku tegevusega ega Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalik.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

Tootmishoone laiendamise ehitustegevusega kaasnev ehitusaegne mürahäiring võib müratundlike linnuliikide suhtes ulatuda mõnesaja meetrini. Kasutusaegset olulist mõju ehitusalades väljaspoole ei tekita. Tegemist on juba olemasoleva tootmisalaga, kuhu soovitakse tootmishoonet laiendada.

Eelnevast lähtuvalt võib konservatiivselt lähenedes eeldada, et mõjuala ulatusse võib jääda Pärnu lahe linnuala.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud ptk 1.

Kavandatava tegevuse võimalikud mõjud Natura aladele.

Lähim Natura võrgustiku linnuala on Pärnu lahe linnuala (EE0040346; RAH0000131), mis jääb vahetult laiendatava tootmishoone kõrvale. Linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Enamikest on tegu veekogudel toituvate linnuliikidega, kelle jaoks ei muutu planeeringu elluviimisel olulisel määral toitumisalade hulk ega kvaliteet, sest planeering ei hõlma veekogude täitmist, kuivendamist ega olulisi hüdroloogilisi muutusi. Samuti ei kaasne otseseid häiringuid, mis võiksid vähendada saagikust või muuta toitumisalad ebasobivaks (nt ulatuslik reostus, elupaikade hävimine või järsk inimmõju kasv). Tegu on olemasoleva tootmisterritooriumiga, mille puhul on esinenud pikaajaline inimmõju. Tootmisala rannariba ja vahetult piirnev mereala ei ole oluline pesitsuskoht, toitumisala või rändepeatuspaik.

Seega on välistatud, et tegevusega kaasneks ebasoodne mõju Pärnu lahe linnuala kaitse- eesmärkideks olevatele liikidele.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus.

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

16

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud kaudse ja otsese olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri andmebaasi kohaselt kattub Liu kalatsehhi maaüksusega vähesel määral kirdes Natura linnualaga - Pärnu lahe linnuala (EE0040346; RAH0000131), mis on kaitse all kohalikul tasandil Pärnu lahe hoiualana (KLO2000286). Laiendatav Liu kalatsehhi tootmishoone jääb vahetult hoiuala kõrvale.

Pärnu lahe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Suuremas osas on tegu veekogudel toituvate linnuliikidega, kelle jaoks ei muutu planeeringu elluviimisel olulisel määral toitumisalade hulk ega kvaliteet. Planeeringuga on tegemist juba olemasoleva tootmishoone laiendamisega tootmise maa-alal. Tootmisala rannariba ja vahetult piirnev mereala ei ole oluline pesitsuskoht, toitumisala või rändepeatuspaik. Planeeringu elluviimisega ei ole näha, et muutuks olulisel määral linnustiku jaoks elupaikade ja toitumisalade hulk ega kvaliteet.

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne muid EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte. Seega ka kavandatava tegevusega kaasnevat mõju neile oodata ei ole.

Liu kalatsehhi katastriüksuse kõrval on juba olemasolev ja toimiv tiheasustuspiirkond, milles on intensiivne inimtegevus välja kujunenud, mistõttu on piirkonna elustik juba tugevalt inimmõjuline. Planeeringualale lähim püsielupaik jääb üle 2 km kaugusele loode suunda. Püsielupaiga ning planeeringuala vahele jääb tiheasustusala. Mõju püsielupaiga kaitse eesmärkidele oodata ei ole.

Planeeringualast u 105 m kaugusele jääb II kategooria kaitsealuse loomaliigi väikeluik (columbianus bewickii, KLO9129159 – viimane kinnitatud vaatlus 2021, arv (puhkealal) 5000) leiukoht. Planeeringuga on tegemist olemasoleva tootmishoone laiendamisega. Leiukoht on alast piisavalt kaugel olulise mõju vältimiseks. Tootmishoone laiendamisel ei ole oodata ka mereala kasutuskoormuse tõusu, mis võiks rändepeatuspaigas häiringuid põhjustada. Planeeringu elluviimisel ei vähene väikeluikede jaoks toitumisalade hulk ega kvaliteet.

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

17

Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub, kuid arvestades ala iseloomu, siis olulist ebasoodsat mõju nende populatsioonidele oodata ei ole.

Planeeringuala on Keskkonnaagentuuri ELME projekti7 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel peamiselt määratama seisundis kooslused. Liu kalatsehhi maaüksus jääb ka vähesel määral keskmise ja viletsas seisundist koosluste alale. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole oodata.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Pärnu linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoone kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.

Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97.

4.4 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused – sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused jm ekstreemsed ilmastikunähtused – on vähemalt osaliselt leevendatavad rohealade planeerimise kaudu8.

Kliima soojenemine mõjutab nii inimese elukeskkonda kui ka looduskeskkonda. Juhul kui kliima soojenemist ei suudeta hoida alla 1,5°C, on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele. Selleks, et pidurdada kliima

7 Keskkonnaagentuur. Projekt ELME – „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”. 2020. https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=9db1c0379be24a13a94c5ad6e4829320

8 OÜ Hendrikson & Ko. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Tallinn–Tartu 2018.

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

18

soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist9.

Planeeringuga ei kavandata teadaolevalt uute oluliste paiksete heiteallikate teket, mis põhjustaks olulist kasvuhoonegaaside heidet. Juhul kui tootmishoone kasutusel esineb oluliste heiteallikate rajamine, siis tuleb nende tegevuseks taotleda keskkonnaluba lähtudes kehtivatest õigusaktidest.

Pärnu linna kliima- ja energiakava kohaselt10 kõrgeid kliimariske, millega kaasneb oht linlaste elule ning oluline majanduskahju, Pärnus ei esine. Keskmiseks on hinnatud üleujutusriski, tormituule, külmalaine ja kuumalaine riski, seejuures on lähikümnenditel sagenemas kuumalained, kuid seoses kliima soojenemisega on vähenemas pakaserisk. Üleujutusrisk püsib, kuid pole usaldusväärselt teada üleujutust põhjustavate lääne-edelatsüklonite esinemise sagenemine. Madalaks on hinnatud hoogsaju-, põua-, maastikupõlengu, lumetormi ning nullilähedase temperatuuri kõikumise riski. Keskpikas ettevaates suureneb hoogsajurisk, samuti sagenevad põuad, maastikupõlengud ja nulli-ümber-päevad, mis tõstab tulevikus ilmasündmuste riskitaset.

Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade kaardi järgi on ehitusala osaliselt üleujutatud tõenäosusega 1 kord 50 aasta jooksul. Keskkonnaameti saadetud 17.04.2025 kirja nr 6-2/25/6794-2 kohaselt ajakohastatud riskihinnangu põhjal on varem kinnitatud 16 piirkonna asemel 34 riskipiirkonda, mis on ohustatud jõgede või mere veetaseme tõusust. Nende hulgas on ka Liu küla. Uute riskipiirkondade ulatuse piiritlemiseks kasutati tiheasutusala piire ja teavet tulevikus toimuvate üleujutuste kohta (piiri määramisel arvestati kõige ekstreemsema ehk väiksema tõenäosusega üks kord 1000 aasta jooksul üleujutusala ulatuse piiri). Võib eeldada, et kõnealusel kinnistul on maapinda varasemalt muudetud (tõstetud), et maandada võimalikke riske ja kahjusid tootmishoonetele. Arvestades aga piirkonna eripära ning muutuvaid kliimaolusid (nt merepinna tõus ja sellest tingitud kaldaerosioon, tormide sagenemine), on üleujutuseriski käsitlus koostatavas detailplaneeringus oluline.

Geotehnika aruande11 kohaselt looduslikud eeldused pinnasevee ärajuhtimiseks on head – maapinna kalle on mere suunas.

Tootmishoone laienduse ehituslahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada võimaliku üleujutusohuga ning teha ehituslikud valikud vastavalt sellele, näiteks põranda ja vundamendi kõrgendamine, veekindlad materjalid, kriitilise tehnika tõstmine, üleujutusbarjäärid.

Kavandatavad meetmed vähendavad üleujutuse võimalikku kahju ning tagavad, et planeering on kooskõlas EL kliimakohandamise strateegia, Eesti kliimapoliitika põhialuste (kuni 2050) ja kohalike ehitus- ning ohutusnõuetega.

Eesti Keskkonnaagentuuri poolt koostatud kliimastsenaariumid aastani 2100, mille kohaselt ootavad Eestit ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis. Eeldatavasti sagenevad üleujutused ja põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu, lisaks peab olema valmis suuremateks tormikahjustusteks. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase. See tähendab, et peame

9 IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change.

10 Pärnu energia- ja kliimakava 2030+. Vastu võetud Pärnu linnavolikogu 15.09.2022 määrusega nr 18.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/421092022014?leiaKehtiv

11 AS Geotehnika inseneribüroo. Geotehnika aruanne. Töö nr 2562. Tallinn 2013. Kättesaadav: Eesti Ehitusgeoloogia Fond

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

19

valmistuma sagedamateks metsapõlenguteks, tormideks, üleujutusteks ning uute taimekahjurite ja võõrliikide tulekuks.

Arvestades, et laiendatava tootmishoone alale ei jää metsamaa alale, ei põhjusta planeering pöördumatut muutust keskkonnas ning see ei mõjuta süsiniku talletamist ja sidumist.

Arvestades kogu arendustegevuse mahte, siis on mõju maakasutuse muutusest tingitud kliimale vähene.

4.5 Mõju pinnasele ja pinna- ja põhjaveele

Liu kalatsehhi maaüksus asub mereäärsel alal. Liu kalatsehhi maaüksusest ida pool u 10 m kaugusel asub Kõrtsikraav (VEE1800013). Planeeringuala läheduses ei paikne muid voolu- ega seisuveekogusid. Käitisel on olemasolev reoveepuhasti, mille heitvee puhastusnõuded ning suublasse juhtimine on reguleeritud keskkonnaloaga L.VV/329872. Planeeringu elluviimisel ei ole oodata reoveetekke olulist suurenemist või koostise muutust. Seega on võimalik reovee puhastus lahendada eeldatavalt olemasoleva reoveepuhasti baasil. Täiendavat heitvee suublasse juhtimist ei kavandata.

Planeeringuga ei kavandata algatamise ajal teadaoleva info alusel uusi olulise reostusohuga objekte, mis võiksid põhjustada pinnase, pinna- või põhjavee reostusohtu.

Planeeringualale jääb S-O_Parnu - Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi (S-O_Parnu) puurkaev nr PRK000523012 ning selle sanitaarkaitseala (Joonis 2). Ettevõttel Aktsiaselts Kajax Fishexport on olemasolev keskkonnaluba L.VV/329872. Lubatud veevõtt aastas on vastavalt keskkonnaloale 8 700 m3. Planeeringuga täiendavate puurkaevude rajamist ei kavandata. Olemasoleva puurkaevu veevõtu vajaduse suurenemise korral reguleeritakse see olemasolevas keskkonnaloas. Tootmise laiendamisega kaasnevana siiski olulist veekasutuse suurenemist oodata ei ole. Puurkaevust tulenevate piirangutega (sanitaarkaitseala) tuleb arvestada planeeringu koostamisel.

Kavandatava tegevuse raames nähakse ette ehituskeeluvööndi vähendamine mereranna kaldal. Vähendamine puudutab ligikaudu 7600 m² suurust ala ja vööndi laius väheneb keskmiselt 35 meetri võrra. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata kõrge väärtusega taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, ehitiste lisandumisel ei muutu olemasolev maastikupilt, välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal.

Antud juhul ei ole planeeringuga ehitustegevus kavandatud looduslikele kooslustele, vaid tootmismaa õuemaa kõlvikule. Kuivõrd on tegemist aktiivses kasutuses oleva tootmismaaga, on kinnistul olemas juurdepääs, tehnovõrgud ja -rajatised, toimivad hooned jms. Kavandatu elluviimisel ei muutu senine maakasutus ja jätkub ajalooline maakasutus. Juurdepääs kallasrajale on tagatud külgnevalt munitsipaalomandis olevalt üldmaa sihtotstarbega Liuranna kinnistult. Seega ei kaasneks Liu kalatsehhi kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamisega eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju, võrreldes olemasoleva olukorraga.

12EELIS (Eesti looduse infosüsteem) VEKA, puurkaev registrikoodiga PRK0005230. https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1196071616

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

20

Geotehnika aruande13 kohaselt uuringute ajal 20-22.11.13 a. Asus pinnasevee tase 1,75...2,3 meetri sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel +0,65...+1,05 meetrit. Pinnasevee tase on mõjutatud merevee tasemest. Pinnasevee liikumine toimub mere suunas, kagusse. Vettkandavks kihiks on peenliiv ja kruusane pinnas (kihid 2 ja 3). Mõõdetud tase on keskmisele tasemele lähedane ning veerikkal ajal võib tõusta 0,5 m võrra. Looduslikud eeldused pinnasevee ärajuhtimiseks on head – maapinna kalle on mere suunas.

Uuringute põhjal koosneb ala pinnas valdavalt tehistäidetest, liiv- ja kruusakihtidest ning allpool esinevatest moreenidest. Pindmisel kihil (0,6–1,3 m) esineb mullasegune liivtäide, kohati betoonplaadi ja kruusaseguga. Selle all paiknevad peenliiva- ja kruusliivakihid, mis on kesktihesed kuni tihked ning niisked kuni veeküllastunud.

Aluspõhjas esineb hall savimöllmoreen ja möllsavimoreen sügavusel ligikaudu 1–3 meetrit. Savimoreenide konsistents varieerub pehmest kuni kõva ja sitkeni. Uuringutes mõõdetud dünaamilised eritakistused (5,9–34,7 MPa) viitavad aluspõhja piisavale kandevõimele kavandatava ehitustegevuse tarbeks.

Geoloogiliste uuringute tulemuste põhjal ei ole alal täheldatud olulisi geoloogilisi piiranguid (nt varingu- või erosioonioht). Pinnase kandevõime ja omadused võimaldavad rajatiste ehitamist tavapäraste insenertehniliste lahendustega. Keskkonnariski seisukohast ei ole eeldada olulist negatiivset mõju pinnasele ega aluspõhjale, kui projekteerimisel arvestatakse ala geoloogilisest ehitusest tulenevat.

Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademevee käitlemiseks on eelistatud kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme (rohealad, viibetiigid, imbkraavid ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu). Projekteerimisel tuleks kaaluda ka kõvakatteliste alade sademevete taaskasutusse suunamist nt kastmis- või jahutusveena.

Arvestades, et tegemist on olemasoleva tootmishoone laiendamisega siis DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ega põhjavee režiimile või kvaliteedile.

4.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.

KOTKAS heiteallikate registri14 andmetel ei asu planeeringuala lähipiirkonnas heiteallikaid. Käitisel endal samuti keskkonnaloaga reguleeritud heiteallikad puuduvad. Lähimad heiteallikad asuvad u 0,5 km kaugusel kirde suunas – Liu Paat OÜ katlamaja ja tootmishoone (HEIT0002151, HEIT0002152). Arvestades planeeringuala paiknemist teadaolevate heiteallikate suhtes, siis õhukvaliteedi piirnorme ületavate saasteainete kontsentratsioonide esinemine planeeringualal on ebatõenäoline.

13 AS Geotehnika inseneribüroo. Geotehnika aruanne. Töö nr 2562. Tallinn 2013. Kättesaadav: Eesti Ehitusgeoloogia Fond 14 Keskkonnaamet KOTKAS. Heiteallikate register. https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id=&nav_tab=registry_emission_source

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

21

Planeeringuga kavandatav tegevus (tootmishoone laiendamine) ei põhjusta piirkonnas otseselt ega kaudselt (läbi liikluskoormuse) õhukvaliteedi olulist halvenemist või olulist mürahäiringut. Juhul kui tootmishoone edasisel kavandamisel selgub vajadus paiksete heiteallikate rajamiseks, siis tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ning vajadusel näha ette keskkonnaloa taotlemine, millega reguleeritakse lubatud heitkogused.

Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi ja vältida tuleb ümbritsevaid elamualasid häiriva (nt akendesse suunatud) valgustuse rajamist.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette tootmishoone laiendamist alale, mis on käesoleval ajal juba kasutusel tootmisala. Planeering on üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega kooskõlas. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ega varale.

4.8 Mõju kultuuriväärtustele

Planeeritaval alale Lähim kultuurimälestis asub u 270 m kaugusel ida suunas planeeritavast alast – arheoloogiamälestis kalmistu "Kirikunukk", reg nr 1172315. Kaitsevööndi ulatus 50 m mälestise perimeetrist väljapool. Detailplaneeringuga ei ole ette näha negatiivset mõju antud mälestisele. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile.

4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole DP algatamise kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Maa-ja Ruumiameti ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaardirakenduse alusel ei ole planeeringualal tegutseva ettevõtte puhul tegu ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Samuti ei ulatu planeeringualale ühegi teise ettevõtte ohuala. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.

Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole riigipiiriülest mõju.

Kavandatava tegevuse lähialal pole teada teisi tegevusi, mis võiksid avaldada olulist koosmõju.

15 Kultuurimälestiste register. 11723 Kalmistu "Kirikunukk". Kättesaadav: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=11723

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

22

4.11 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu tootmishoone laiendamise tõttu ehituskeeluvööndi vähendamise detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

23

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva tootmishoone laiendamist, milleks soovitakse ette näha ehituskeeluvööndi vähendamine. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb anda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Ehituskeeluvööndi vähendamist võib pidada alal kehtivat üldplaneeringut muutvaks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile.

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju.

3) Planeeringualal kattub vähesel määral Pärnu lahe linnualaga. Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud kaudse ja otsese olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

4) Planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte, kaitsealasid ja kaitsealuste liikide leiukohti, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

5) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist.

6) Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid:

− Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

− Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).

− Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

24

− Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel ümbritsevatel aladel eluhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Soovitav on müratekitavad seadmed paigutada hoonete projekteerimisel maksimaalselt hoonesse ja seadmete välisosad viisil, mil hoone jääb elamualade ja müratekitava seadme vahele.

− Hoone projekteerimisel tuleb võtta arvesse ehitusgeoloogiliste uuringute tulemused (pinnase kandevõime, savikihtide omadused), vältides seeläbi vajumis- või varinguriske.

− Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Pärnu linnavalitsus). KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt.

Pärnu linnas Liu kalatsehhi tootmishoone laiendamise projekti keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 27.08.2025

25

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Pärnu maakonnaplaneering 2030+

Liu küla Liu kalatsehhi detailplaneeringu algatamise ettepanek

Audru valla üldplaneering (kehtiv)

Pärnu linna üldplaneering (koostatav)

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa- ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Liu kalatsehhi DP algatamisest kaasatavad.pdf

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Saadame Teile Pärnu Linnavolikogu otsuse eelnõu Pärnu linnas Liu külas Liu kalatsehhi kinnistu

detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse

kohta ettepanekute tegemiseks ja seisukoha andmiseks vastavalt planeerimisseadusele § 127 lg 2.

Otsuse eelnõus on toodud lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks. Teie ettepanekud

eelnõu suhtes on oodatud 30 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Nigul

Ehitusjärelevalveteenistuse juhataja

Planeerimisosakonna juhataja ülesannetes

Lisad: 1. Liu küla Liu kalatsehhi kinnistu detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise

otsuse eelnõu

2. Liu küla Liu kalatsehhi kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang

Maia-Liisa Kasvandik

529 1225, [email protected]

Vastavalt nimekirjale

08.09.2025 nr 8-4/9231-2

Liu küla Liu kalatsehhi kinnistu detailplaneeringu

algatamisest

E-kiri.pdf

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 08.09.2025 16:23

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 8-4/9231/2025-2 Detailplaneeringu algatamine / Liu küla, Liu kalatsehhi kinnistu

Manused: Liu kalatsehhi DP algatamisest kaasatavad.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.

Detailplaneeringu algatamine 8-4/9231/2025-2.

Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis:

https://installer.id.ee/

Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja

kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele

isikutele.

Pärnu Linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

444 8200 | [email protected]