Kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirja nr 1-2/24/299 „Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

K Ä S K K I R I

Tallinn 08.09.2025 nr 1-2/25/380

Kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirja nr 1-2/24/299

„Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse

infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

kinnitamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ja kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna

edendamiseks perioodil 2021–2027“ § 15 lõike 3 alusel ning võttes arvesse, et 11. juulil 2025. a esitas Tallinna linn kirjaga nr 1-12/612-10 (ja uuesti 14.07.25 e-kirjaga ilmselgete

ebatäpsuste parandamisel Keskkonna- ja Kommunaalametilt) investeeringu kirjeldused investeeringute kava muutmiseks, kehtestan kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirja nr 1-2/24/299 „Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise

investeeringute kava kinnitamine“ lisa uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

Nr Projekti nimetus Projekti

rakenda

mise

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma*

(eurodes)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ÜF toetuse

summa

(eurodes)

ERF

toetuse

suurim

osakaal

abikõlbl

ike

kulude

eelarvest

(%)

Toetuse saaja

omafinantseeri

ng (eurodes)

Toetuse

saaja

omafinant

seeringu

osakaal

abikõlblik

e kulude

eelarvest

(%)

Projekti eesmärk ja tulemus

(sealhulgas panus Eesti 2035

sihtidesse)

Investeeringuobjekti edasise

kasutuse täiendavate

püsikulude suurus ja nende

katmise allikad aastate

kaupa projekti

abikõlblikkuse perioodil ja

kestuse nõude täitmise ajal

Jalgrattaliikluse

prioriteet

1. Pärnu mnt rattatee

lõigus Vabaduse

väljak – viadukt

I pa

2027–I

pa 2029

4 972 141,00 3 480 498,70 70% 1 491 642,30 30% Projekti eesmärk: Projekti

eesmärk on autotranspordiga

seotud negatiivsete (elu- ja loodus)

keskkonna- ja tervisemõjude

vähendamine, kestliku liikuvuse ja

linnaruumilise keskkonna

arendamine.

Projekti väljundnäitajad:

ca 1,3 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (13%

rakenduskava eesmärgist);

1 toetatav integreeritud

territoriaalse arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise

jalgrattataristu kasutajat aastas***

Hooldusremondikulusid

esimese viie aasta jooksul ei

kavandata. Edaspidised iga -

aastased ülalpidamiskulud

summas ca 80 357 eurot

kaetakse Tallinna linna

eelarvest.

KINNITATUD

08.09.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/380

Lisa

2. Tehnika tänava

rattatee

I pa

2026–II

pa 2027

2 362 062,00 1 653 443,40 70% 708 618,60 30% Projekti eesmärk: Projekti

eesmärk on autotranspordiga

seotud negatiivsete (elu- ja loodus)

keskkonna- ja tervisemõjude

vähendamine, kestliku liikuvuse ja

linnaruumilise keskkonna

arendamine.

Projekti väljundnäitajad:

2,8 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (28%

rakenduskava eesmärgist);

1 toetatav integreeritud

territoriaalse arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise

jalgrattataristu kasutajat aastas***

Hooldusremondikulusid

esimese viie aasta jooksul ei

kavandata. Edaspidised iga -

aastased ülalpidamiskulud

summas ca 71 526 eurot

kaetakse Tallinna linna

eelarvest.

3. Liivalaia tn

rattatee

II pa

2026–II

pa 2029

3 256 984,00 2 279 888,80 70% 977 095,20 30% Projekti eesmärk: Projekti

eesmärk on autotranspordiga

seotud negatiivsete (elu- ja loodus)

keskkonna- ja tervisemõjude

vähendamine, kestliku liikuvuse ja

linnaruumilise keskkonna

arendamine.

Projekti väljundnäitajad:

1,4 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (14% eesmärgist);

1 toetatav integreeritud

territoriaalse arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise

jalgrattataristu kasutajat aastas***

Hooldusremondikulusid

esimese viie aasta jooksul ei

kavandata. Edaspidised iga -

aastased ülalpidamiskulud

summas ca 168 281 eurot

kaetakse Tallinna linna

eelarvest.

4. Narva mnt

rattatee lõigus

Pronksi tn –

Russalka ristmik

I pa

2027–II

pa 2029

3 823 576,00 2 676 503,20 70% 1 147 072,80 30% Projekti eesmärk: Projekti

eesmärk on autotranspordiga

seotud negatiivsete (elu- ja loodus)

keskkonna- ja tervisemõjude

vähendamine, kestliku liikuvuse ja

linnaruumilise keskkonna

arendamine.

Hooldusremondikulusid

esimese viie aasta jooksul ei

kavandata. Edaspidised iga -

aastased ülalpidamiskulud

summas ca 122 561 eurot

(suurenevad sõltuvalt

rajatava pinna suurusest,

Projekti väljundnäitajad:

1,5 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (15%

rakenduskava eesmärgist);

1 toetatav integreeritud

territoriaalse arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise

jalgrattataristu kasutajat aastas***

uute rattateede valgustite

paigaldamisega

kaasnevatest

hoolduskuludest ja

valgustite tarbitavast

elektrienergiast) kaetakse

Tallinna linna eelarvest.

Kokku 14 414 763,00 10 090 334,10 70% 4 324 428,90 30% Kokku 7 km toetatavat

sihtotstarbelist rattateed (70%

rakenduskava eesmärgist)

Mitmeliigilise

taristu prioriteet

1. Kristiine

ühistranspordisõl

m, I etapp

I pa

2025–II

pa 2029

13 765 533,00 9 635 873,10 70% 4 129 659,90 30% Projekti eesmärk: Projekti

eesmärk on ühistransporditeenuste

killustatuse vähendamine ja

sünergia suurendamine arendades

pealinna regiooni ühtset liinivõrku

ja mugavaid ümberistumis-

võimalusi.

Projekti väljundnäitaja: 1

mitmeliigiline ühendus (100%

rakenduskava eesmärgist)

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse: 540 000 uute

või ajakohastatud mitmeliigiliste

ühenduste kasutajat aastas***

Edaspidised iga-aastased

ülalpidamiskulud summas

ca 418 100 € eurot

(suurenevad iga-aastaselt

THI võrra max 2%)

kaetakse Tallinna linna

eelarvest.

Kokku 13 765 533,00 9 635 873,10 70% 4 129 659,90 30% Kokku 1 mitmeliigiline

ühistranspordisõlm (100%

rakenduskava eesmärgist)

Trammiliikluse

prioriteet

1. Liivalaia

trammitee

II pa

2026–II

pa 2029

22 169 382,00 15 518 567,40 70% 6 650 814,60 30% Projekti eesmärk: Projekti

eesmärgiks on trammiliikluse

efektiivsuse parandamine keskmise

kiiruse tõstmisega ning seeläbi

ühendusaegade vähendamine.

Projekti väljundnäitaja: 1,4 km uut

Edaspidised iga-aastased

ülalpidamiskulud

trammitaristu ja

linnaruumile kokku on ca

553 280 €. Trammitaristu

ülalpidamiskulud kaetakse

trammiliini (ca 46,67%

rakenduskava eesmärgist)

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse: 720 000 uute

või ajakohastatud trammiliinide

kasutajat aastas***

ASi Tallinna Linnatransport

kuludest ja linnaruumi

hoolduskulud Tallinna linna

eelarvest.

2. Pelguranna tramm II pa

2026–II

pa 2029

28 405 262,00 19 883 683,40 70% 8 521 578,60 30% Projekti eesmärk: Projekti

eesmärgiks on trammiliikluse

efektiivsuse parandamine keskmise

kiiruse tõstmisega ning seeläbi

ühendusaegade vähendamine.

Projekti väljundnäitaja: 1,8 km uut

trammiliini (60% rakenduskava

eesmärgist)

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse: 720 000 uute

või ajakohastatud trammiliinide

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-aastased

ülalpidamiskulud on ca 495

000 € (trammi ühe

liinikilomeetri aastane

hoolduskulu ilma

käibemaksuta on ca 275 000

€). Trammitaristu

ülalpidamiskulud kaetakse

ASi Tallinna Linnatransport

kuludest ja linnaruumi

hoolduskulud Tallinna linna

eelarvest.

50 574 644,00 35 402 250,80 70% 15 172 393,20 30% Kokku 3,2 km rööbasteed (ca

106,67% rakenduskava

eesmärgist)

* summad tabelis on koos käibemaksuga (käibemaks abikõlblik)

** arvestatakse 1 toetatav strateegia ühe kohaliku omavalituse kohta olenemata projektide arvust

*** arvestatakse kõigi linnade ja linnapiirkondade üksikute projektide saavutustasemete kumulatiivse summana

15.08.2025

Taristuministri käskkirja „Kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirja nr 1-2/24/299

„Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise

investeeringute kava kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1 ja

kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused

Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“1

(edaspidi TAT määrus) § 15 lõike 3 alusel.

Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Tallinna abilinnapea 11.07.2025 kirjaga nr

1-12/612-10 dokumendid, mille investeeringute kirjeldustes olevad ilmselged ebatäpsused

(kilometraaž jmt) parandati ja esitati Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt uuesti

14.07.25 e-kirjaga (allkirjastatuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja

poolt) investeeringute kava muutmiseks. Projektide läbivaatamisel ja uuesti hindamisel

lähtutakse kliimaministri 14. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-2/23/513 „Perioodi 2021–2027

Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna taristu arendamise projektide

valikukomisjoni moodustamine“ lisas 1 kinnitatud projektide hindamise metoodikast.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected],

telefon: 715 3404) ning õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik …

(tel: …, e-post: ...).

1. Sissejuhatus

Tallinn esitas 05.03.2025 kirjaga nr 8-7/548-1 teatise, et nad planeerivad Liivalaia tn trammitee

ja jalgrattatee osa ümber projekteerida (eelneva 2+1 sõidutee lahenduse asemel on Liivalaia

tänaval kavas 2+2 sõidutee). Linn esitas 30.05.2025 kirjaga nr 1-12/612-2 Liivalaia tn uue

eskiisi koos lisadokumentidega ning ettepanekud teiste Tallinna investeeringute kavas olevate

või kava koosseisu lisatavate projektide osas, millele Kliimaministeerium (edaspidi ka

rakendusasutus) vastas liikuvuse asekantsleri 12.06.2025 kirjaga nr 19-1/24/229-10 ning esitas

rakendusasutuse soovitused ja ettepanekud eskiisi ning lisadokumentide parandamiseks ja

täiendamiseks. Sellega saab lugeda Liivalaia tn projektide eelnõustamine läbituks.

Dokumendid rakendusasutusele ülevaatamiseks, hindamiseks ja investeeringute kava

muutmiseks esitati Tallinna abilinnapea 11.07.2025 kirjaga nr 1-12/612-10, mille

investeeringute kirjeldustes olevad ilmselged ebatäpsused (kilometraaž jmt) parandati ja esitati

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt uuesti 14.07.25 e-kirjaga (allkirjastatuna

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja poolt).

Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri

arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava) kogumaksumusega

78 754 940 eurot, millest Euroopa Regionaalarengufondi (edaspidi ERF) maksimaalne toetuse

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122082023001

maht on 55 128 458 eurot (ERF toetusega max 70%) ning toetuse saaja omafinantseering

vähemalt summas 23 626 482 eurot (lisaks katab toetuse saaja kõik mitteabikõlblikud kulud).

Investeeringute kavas esitatakse ühendmääruse § 42 lõikes 4 nimetatud andmed.

Käesolevalt muudetakse kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/299 kinnitatud

investeeringute kava projektide andmeid ning täiendatakse ühe projekti võrra – Narva mnt

rattatee lõigus Pronksi tn – Russalka ristmik.

12. augustil 2025. a olid projektide valikukomisjonis läbivaatamisel või uuesti hindamisel

järgmised projektid:

• Pärnu mnt rattatee lõigus Vabaduse väljak – viadukt (projekti rakendamise aeg, väljundnäitaja muutus)

• Liivalaia tn rattatee (projekti nimetus, rakendamise aeg, väljundnäitaja, eelarve, eskiislahendus)

• Liivalaia trammitee (projekti rakendamise aeg, eskiislahendus)

• Pelguranna tramm (projekti rakendamise aeg)

• Narva mnt rattatee lõigus Pronksi tn – Russalka ristmik (läbivaatamisel ja uuesti hindamisel)

Projektidele antud hindepunktid vaadati üle ning hinnati osades hindekriteeriumides vajadusel

uuesti. Projektide ülevaatamise tulemusena täpsustuvad osade projektide hindepunktid ning

Linna ettepanekul muutuvad ka mõned detailid investeeringute kava nimekirjas.

Projektide ülevaatamine detailsemalt:

1. Pärnu mnt rattatee lõigus Vabaduse väljak – viadukt (ümber hindamisel kokku 4,2 punkti (enne 4,4 punkti))

Projekt ei saanud maksimumpunkte. Käesolevalt kajastatakse 6.03.2024 hindamisega võrreldes

erinevad punktid alakriteeriumides, mida uuesti hinnati:

• Alakriteeriumis 3.1, milles hinnati ettenähtud tegevuste/lahenduste kuluefektiivsust – projekt sai hindepunktiks 3, kuna projekti ulatuse (väljundnäitaja km arv väheneb üle

kahe korra2) vähenemisel pole see kõige kuluefektiivsem viis tulemuste saavutamiseks. Saavutatav muutus ei ole proportsionaalne maksumusega.

Tallinna linna 11.07.2025 kirjas nr 1-12/612–10 oli toodud, et Pärnu mnt objekti maa-ala

muutmise ajendiks on hiljuti valminud Pärnu mnt viadukti tehnilise seisukorra ekspertiis, milles

leiti, et viaduktil on vaja teostada kapitaalremont järgmise 5–10 aasta jooksul. Sellise teadmise

valguses ei pea Linn mõistlikuks rattatee rajamist ilma viadukti samal ajal remontimata.

Kapitaalremondi teostamine samaaegselt tekitab aga Pärnu mnt objektile lisanduvaid

ajakavalisi riske, sest kapitaalremondi protsess on tehniliselt mõnevõrra ettearvamatu ning väga

kulukas, mistõttu rahaliste vahendite leidmine linna eelarvest välisrahastuse perioodil võib

2 6.03.24 oli valikukomisjonis hindamisel kogemata (kinnitati ka investeeringute kavas) 2-kordne lõigu pikkus

3,8 km. Linn arvestas, et teeb ühelt poolt sõidura da ühe ühesuunalise rattatee niidi ja teiselt poolt teise, kuid

lõigu pikkus sellest ei suurene. Investeeringute kavas oleks pidanud projekti õige väljundnäitaja olema ca 2 km

ning nüüd ilma viaduktita ning Tondi tänavata on see ca 1,3 km (vähenemine ca 600–700 m).

osutuda keerukaks. Linn rõhutab, et nad kavandavad viadukti kapitaalremonti koos rattateede

rajamisega linna vahenditest ikkagi ülejäänud Pärnu maantee objektiga samas ajakavas (Linn

näeb, et see on mõistlik ka liiklushäiringute minimeerimiseks), aga riskide maandamiseks seda

välisrahastusega ei seo.

Linn projekti eelarve vähendamist ei taotlenud, vaid taotles hoopis eelarve suurendamist

käibemaksu tõusu võrra. Projektide valikukomisjon otsustas eelarve suurendamise ettepanekut

mitte rahuldada. Linn katab käibemaksutõusu osa oma vahenditest. Projekti kilometraaži

vähenemisel peaks vähenema ka projekti eelarve. Kuna pole selgunud veel projekti

ehitushanketulemused, siis projekti eelarve vähendamine tehakse vajadusel edaspidi järgmiste

investeeringute kava muudatuste raames.

Projekti rakendamise algus- ja lõpptähtaeg lükkuvad perioodi viimasesse kolmandikku.

2. Liivalaia tn rattatee (ümber hindamisel kokku 3,3 punkti (enne 4,2 punkti))

Projekt ei saanud maksimumpunkte. Käesolevalt kajastatakse 6.03.2024 hindamisega võrreldes

erinevad punktid alakriteeriumides, mida uuesti hinnati:

• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – projekt sai 3 punkti

kuna esines peamine puudus: kui autoliiklusest tulenev müra ei vähene ja trammitee toob müra lisaks, siis olukord läheb halvemaks. Ettepanek: lisada rohesaari, see vähendab ka müra. Projekt-piirkiirus võiks olla 30 km/h (mürauuring kinnitab sama).

• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust (saavutada eesmärgid parimal moel) – projekt sai 3 punkti, kuna 6.03.2024 lahendus oli

parem ja seega ei ole projekt mõjus parimal moel. Uue lahendusega on rattatee autodele lähemal. Vähem on kõrghaljastust. Üks sõidurada on rohkem, mis tekitab trammitee

lisandumisel täiendavaid müraprobleeme. Ettepanek: kaaluda eelmise (17.07.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/299 kinnitatud investeeringute kavasse esitatud) eskiislahenduse elluviimist.

Projekti ulatuse vähenemise (Suur-Ameerika tn rattatee osa võrra) tõttu muutub projekti

nimetus. Tallinn soovib Suur-Ameerika tn rattatee osa projektist välja võtta ning vabanevad

vahendid suunata Narva mnt rattatee projekti. Projekti rakendamise algusaeg lükkub poole aasta

võrra edasi.

3. Liivalaia trammitee (6.03.2024 antud hindepunktide koond 4,2 punkti jäeti muutmata,

kuna hindepunktid on kooskõlas muutunud projektlahendusega ning jätkuvalt üles jäävad müra leevendamise ja ligipääsetavusega seotud küsimused, mille tõttu projekt ka

varasemalt maksimum hindepunkte ei saanud)

Peamine erinevus Liivalaia tänava lahenduses võrreldes esialgse lahenduseskiisiga tuleneb

Liivalaia tänava sõiduradade arvust – kui esialgses kirjelduses esitati variant, kus sõiduradu oli

lisaks ühistranspordiradadele kahes suunas kokku 3, siis projekteerimistingimuste menetluse

käigus jõuti lahenduseni, kus radu on kokku 4. See omakorda suurendab võrreldes algse

projektilahendusega tänaval mürataset.

Projekti rakendamise algusaeg lükkub poole aasta võrra edasi.

Investeeringute kavas projekti eesmärki ning näitajaid see muudatus ei mõjuta.

4. Pelguranna tramm (muutub projekti rakendamise algusaeg, projekti ei hinnatud

ümber)

Projekti rakendamise algusaeg lükkub poole aasta võrra edasi.

5. Narva mnt rattatee lõigus Pronksi tn – Russalka ristmik (ümber hindamisel kokku 4,3 punkti (enne 4 punkti)) – nimetatud projekt jäi esmakordsel hindamisel

investeeringute kava nimekirjast välja eelarve ammendumise tõttu.

Projekt ei saanud maksimumpunkte. Käesolevalt kajastatakse 6.03.2024 hindamisega võrreldes

erinevad punktid alakriteeriumides, mida uuesti hinnati:

• Alapunktis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust, sai projekti hindepunkti 5 (enne 3), kuna projektlahenduses3 on arvesse võetud rakendusasutuse eelnevat ettepanekut, et trammitee võiks olla tänava keskel ning sõiduradade arvelt

rajada rattateed.

Tallinn taotleb võimalust, et Suur-Ameerika tn rattatee programmperioodil ehitamata jätmisest

vabanevad vahendid suunatakse Narva mnt rattatee ehituseks. Investeeringu kirjelduse kohane

projekti eelarve oli 3 823 502,80 eurot, kuid tasandamaks Linna jalgrattateede prioriteedi

kogueelarvet (varasemalt kinnitatud Linna investeeringute eelarve ei tohi suureneda, samas

väikest jääki ka pole mõtet jätta), lisatakse sekkumise kogumaksumuse ülejääk summas 73,20

eurot projektile „Narva mnt rattatee lõigus Pronksi tn – Russalka ristmik“ juurde. Projekti

kogumaksumus on seega 3 823 576 eurot ning ERF toetus kuni 2 676 503,20 eurot.

Investeeringute kava muutmisega väheneb ehitatavate jalgrattateede kilometraaži arv 9,4

kilomeetrilt 7-le kilomeetrile. Osaliselt on selle põhjuseks Tallinna poolne rattateede

kilometraaži arvestamise metoodika puudulikkus ja asjaolu, et rakendusasutus ei ole

kilometraaži arvestamise metoodikat taotlejatele lahti kirjutanud, kuna arvas selle

ilmselge olevat.

Kuigi Linn on oma korduvalt rõhutanud, et kõik projektid valmivad programmperioodi jooksul,

võib siiski tekkida risk, et mahukaid trammi- ja perioodi lõppu lükkunud projekte ei viida

ellu programmi perioodi jooksul, mistõttu võivad rakenduda finantskorrektsioonid. Sellest

tulenevalt peab Rakendusüksus (RTK) seadma toetuse rahuldamise otsuses taotlejale/

toetuse saajale projektide elluviimisel kontrollitavad vaheetapid, et veenduda, et

projektid on ajakavas ning valmivad tähtajaks.

Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Säästva

mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele

majandusele” meetmega nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna

edendamine”.

Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojekt aitab muuhulgas saavutada Eesti 20354

sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle

tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja

mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada

3 https://live.s3.teliahybridcloud.com/s3fs-public/inline-files/Taotluse%20lisa_eskiis_1.pdf 4 www.eesti2035.ee

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestavad Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9

nimetatudhorisontaalseid põhimõtteid.

Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20355 (edaspidi TLAK) kohane transpordi

tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (Fit for 55

kohaselt 2030. aastaks koguni 1657 kilotonnini). Rahastavate säästva liikuvuse projektide

rakendamise laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on linnapiirkondades ühendatud

liikuvuse arendamine, sh panustades rohkem aktiivsete liikumisviiside arendamisse ning

lahendustesse, mis suurendaksid säästlike liikumisviiside kasutust autokasutajate arvelt.

Meede 21.2.5.1 on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse põhimõtetega. Tallinna

linn esitas kliima ja keskkonnaga seotud uuendatud dokumendid e-mailiga RTK projektide

keskkonnaeksperdile ja rakendusasutusele 11.07.2025 kirjaga nr 1-12/612-10.

Aktiivsete liikumisviiside kasutuse jätkuvaks kasvuks ehitatakse jalgrattaliikluse prioriteedis

projektide rakendamise tulemusel 2029. aastaks 7 km jalgrattataristut (moodustades 70%

rakenduskava väljundnäitaja „toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttasemest),

mitmeliigilise taristu prioriteedis rajatakse vähemalt üks uus või ajakohastatud mitmeliigiline

ühendus (moodustades 100% rakenduskava väljundnäitajast „uued või ajakohastatud

mitmeliigilised ühendused”) ning trammiliikluse prioriteedis rajatakse vähemalt 3,2 km uut

trammitaristut (moodustades ca 106,67% rakenduskava väljundnäitaja „uute trammi- ja

metrooliinide pikkus“ sihttasemest).

2. Käskkirja sisu

Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, mille lisas on esitatud ühendmääruse

§ 42 lõikes 4 nimetatud andmed.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 alusel antud õigusaktid, mis on kooskõlas

vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,

arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatust.

5 Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik

4. Käskkirja mõju

Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamist jalgrattateede

prioriteedis. Rakenduskava tulemuste saavutamisega aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi

julgeolekut ega välissuhtlemist. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.2.5.1 eelarvest investeeringute kavade rahastamisskeemiga, mille jalgrattateede prioriteedi investeeringute kavadega kaetud

ERF toetuse eelarve on 35,53 miljonit eurot (sh Tallinna linnal ligi 10,1 miljonit eurot), mitmeliigilise taristu investeeringute kavadega kaetud ERF toetuse eelarve on 10,25 miljonit

eurot (sh Tallinna linnal 9,6 miljonit eurot), trammiliikluse prioriteedi investeeringute kavadega kaetud ERF toetuse eelarve on 35,4 miljonit eurot.

Seoses välisvahendite sisu ja eelarve ümberstruktureerimisega sõjalise võimekuse tõstmiseks on Vabariigi Valitsus teinud otsuse esitada Euroopa Komisjonile ettepanek vähendada säästva

linnalise liikuvuse sekkumiste eelarvet 8,4 mln euro võrra, mis tähendab, et enam ei ole linnade põhiseid jääke täiendavate investeeringute tegemiseks või investeeringute kavade mahtude suurendamise ettepaneku tegemiseks. Säästva linnalise liikuvuse sekkumiste eelarved

vaadatakse jooksvalt üle ning tegeletakse juhtumipõhiselt. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb Tallinna linnal endal katta. Ühtlasi võtab Linn enda

kanda (finants)riskid, mis võivad avalduda projektide mittetähtaegsel elluviimisel.

5. Kaasamine

Käskkirja eelnõu esitatakse enne selle kinnitamist Tallinna Keskkonna ja Kommunaalametile

ja Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK, rakendusüksus) e-kirja teel ülevaatamiseks. Kuna üldine õigusraamistik (ühendmääruse § 48 lg 51) ei nõua enam investeeringute kava koostamise või muutmise kooskõlastamist (v.a juhul kui pole tagatud kooskõla rakenduskavaga)

Korraldusasutuse ega Rahandusministeeriumiga, vaid ainult muudatusest teavitamist, siis teavitatakse nimetatud asutusi peale investeeringute kava muudatuste kinnitamist

taristuministri poolt.