Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 5-8/25/56 |
Registreeritud | 08.09.2025 |
Sünkroonitud | 09.09.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
Sari | 5-8 Teiste ministrite määruste eelnõud |
Toimik | 5-8/25 Teiste ministrite määruste eelnõud 2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU 02.09.2025
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]
Teaduse tippkeskuste nimetamise ning
finantseerimise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 23 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala.
Käesolevas määruses sätestatakse teaduse tippkeskuste toetuse eesmärk ja toetatavad tegevused, nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele, toetuse taotlemise, taotluste hindamise ja toetuse eraldamise kord ning teaduse tippkeskuste tegevuse muutmise kord ja toetuse
aruandlus.
§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) „Eesti 2035” arenguvajadused on üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra analüüsis tuvastatud üheksa arenguvajadust (rahvastik; tervis ja eluiga; ühiskond ja võimalused;
õppimisvõimalused; ettevõtluskeskkond; elurikkus ja keskkond; ruum ja taristu; julgeolek ja turvalisus; riigijuhtimine), mille raames tuleb Eestis astuda olulisi samme seisundi parandamiseks või võimaluste ärakasutamiseks;
2) „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” fookusvaldkonnad on arengukava raames kinnitatud eelisarendatavad teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, millel on oluline potentsiaal lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid; arengukava fookusvaldkondi on viis: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside
väärindamine; nutikad ja kestlikud energialahendused; elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum;
3) teaduse tippkeskus on mitme silmapaistvalt kõrge tasemega uurimisrühma ühendus, mille eesmärgiks on koostöö ja ühistegevuse kaudu tõsta läbiviidavate teadus- ja arendustegevuse taset, tulemuslikkust ja mõju;
4) teaduse tippkeskuse toetus on vähemalt kahe teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli kolme või enama kõrgetasemelise uurimisrühma nii
siseriiklikku kui rahvusvahelist koostööd toetav rahastusmeede, mis eraldatakse rahvusvahelisel tipptasemel ja läbimurdelise teadustulemuste saamiseks ja levitamiseks Eestile olulistes valdkondades;
5) kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevus on eksperimentaalne või teoreetiline uurimistöö, millel on oma uudsuse, ainulaadsuse või interdistsiplinaarsuse tõttu
suur risk ebaõnnestuda, kuid mille õnnestumisel tekkinud uus teadmine on murranguline, erinedes silmapaistvalt senisest teadmistest ja praktikatest või millel on potentsiaalne rakendusala paljudes eri teadusvaldkondades;
6) läbimurdeline teadustulemus on kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse tulemusel tekkiv murranguline uus teadmine, mis mõjutab oluliselt ühe või
2
mitme valdkonna seniseid teadmisi ja/või praktikaid; 7) teadus- ja arendustöötaja on isik, kes töötab teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või
evalveeritud rakenduskõrgkoolis kas akadeemilise töötajana, teadus- ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli ja selle struktuuriüksuse juht, kes korraldab teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja
elluviimist; 8) uurimisrühm on teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis
töötavate teadus- ja arendustöötajate rühm, mis koosneb uurimisrühma juhist, põhitäitjatest ja täitjatest ning mis tegeleb vähemalt ühe käimasoleva teadus- ja arendusprojekti läbiviimisega; 9) uurimisrühma juht on doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga rahvusvaheliselt
kõrge tasemega teadus- ja arendustegevuse läbiviimise kogemusega teadus- ja arendustöötaja, kellel on taotlemise hetkel kehtiv tööleping Eesti teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või
evalveeritud rakenduskõrgkooliga, töö asukohaga Eestis, ning kes on vähemalt ühe käimasoleva teadus- ja arendusprojekti vastutav täitja; 10) põhitäitja on doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustegevust
teostav isik, kes töötab teaduse tippkeskuse tegevuse elluviimise ajal Eesti teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis ja kuulub teaduse tippkeskuse
uurimisrühma; 11) teadus- ja arendusprojekt on Eesti Teadusinfosüsteemis kajastuv taotlemise aastal käimasolev teadus- ja arendusprojekt, mille eesmärk on luua uut teadmist ning mille periood
on vähemalt kaks aastat ja mille rahastuse maht on kokku vähemalt 210 000 eurot; 12) teadustaristu on vahendid – laborid, aparatuur, seadmed, teaduskollektsioonid, arhiivid, struktureeritud informatsioon või nende kompleks – ning nende vahenditega seotud tingimused,
oskusteave, inimressurss, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse uute teadmiste loomiseks, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks;
13) riikliku tähtsusega teadustaristu on teadustaristu, mille olulisus Eesti teadussüsteemile, ühiskonnale ja ettevõtlusele on märkimisväärne ning mille mastaap ja haare on piisavalt suur, et sellist taristut on võimalikult laialdase mõju saavutamiseks mõistlik ning efektiivsem keskselt
planeerida, prioritiseerida ja riigi poolt täiendavalt rahastada; riikliku tähtsusega teadustaristu nimekiri on kinnitatud Eesti teaduse teekaardiga;
14) ühispublikatsioon on eelretsenseeritud teaduspublikatsioon, mille autoriteks on vähemalt kahe erineva asutuse teadus- ja arendustöötajad; ühispublikatsioonid käesoleva määruse mõistes on ühispublikatsioonid teaduse tippkeskusesse kuuluvate asutuste vahel,
ühispublikatsioonid Eesti era- või avaliku sektori asutustega ja ühispublikatsioonid välisriikide asutustega;
15) teaduse tippkeskuse juht on teaduse tippkeskusesse kuuluva uurimisrühma juht, kelle ülesanne on teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse juhtimine ja tippkeskusesse kuuluvate uurimisrühmade koostöö koordineerimine;
16) teaduse tippkeskuse teadusnõukoda on tippkeskuse välistest valdkonna ekspertidest või välisriikide rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja arendustöötajatest ja ekspertidest
moodustatud nõuandev kogu, mille ülesanne on teaduse tippkeskuse tegevussuundade ja tegevuste osas soovituste andmine; teaduse tippkeskuse teadusnõukojast vähemalt pooled liikmed on välisriikide teadus- ja arendustöötajad või eksperdid.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Teaduse tippkeskuste toetuse andmise eesmärk on arendada silmapaistvalt kõrge tasemega
Eesti uurimisrühmade koostööd ja ühistegevust Eesti arenguvajadustest lähtuvate kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimuste lahendamisel.
(2) Toetuse andmise tulemusena: 1) teevad teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide silmapaistvalt kõrge tasemega uurimisrühmad sisulist koostööd teadus- ja arendustegevuse
taseme, tulemuslikkuse ja mõju tõstmiseks; 2) Eestis luuakse Eesti ühiskonna ja majanduse vajadustega arvestavaid läbimurdelisi
3
teadustulemusi ning on tagatud vastavate uurimissuundade jätkusuutlikkus ja järelkasv; 3) teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud teadus- ja arendusasutuste
uurimisrühmade rahvusvaheline konkurentsivõime on kasvanud, uurimisrühmad on edukad rahvusvaheliste konkurentsipõhiste toetuste taotlemisel ning osalevad juhtidena või partneritena rahvusvahelises koostöös;
4) teaduse tippkeskuse tegevuse tulemusena omandatud teadmised ja oskused on integreeritud kõrgharidusõppe tegevustesse;
5) sihtrühmad ja laiem avalikkus on teadlikud tippkeskuste tegevusest ja peamistest teadus- ja arendustegevuse tulemustest, tippkeskused on Eesti siseselt ja rahvusvaheliselt tuntud Eesti teaduse lipulaevad.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, toetuse määr ja periood
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse järgmistele teaduse tippkeskustega seotud tegevustele, millega aidatakse kaasa käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärgi ja § 3 lõikes 2 nimetatud tulemuste saavutamisse:
1) alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimine; 2) teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamine ja
hooldamine või olemasolevate seadmete ja aparatuuri kaasajastamine ja hooldamine, kooskõlas käesoleva määruse § 5 lõikega 2; 3) teadustaristu, sealhulgas välisriikides asuva teadustaristu kasutamine;
4) teadus- ja arendustöötajate mobiilsus ja pädevuse kasvatamine; 5) teadus- ja arendustegevuse alane riigisisene ja rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine;
6) teadustulemuste tutvustamine ja levitamine ning teaduse tippkeskuste tegevuse tutvustamine ja kui asjakohane, teadmussiirde arendamine; 7) teaduse tippkeskuste juhtimine ja administreerimine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 5 ja 6 toodud tegevused on toetuse saajale kohustuslikud. Teiste käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste osas on toetuse saajal
õigus otsustada, kas tegevusi teostatakse, kuid teaduse tippkeskuse tegevus peab panustama käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmisesse ning kõikide käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tulemuste saavutamisse.
§ 5. Toetuse määr ja periood
(1) Taotletav toetus on kuni seitse miljonit eurot taotluse kohta.
(2) Teaduse tippkeskuse toetuse mahust kuni 20% on õigus kasutada käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamiseks, kaasajastamiseks või hooldamiseks.
(3) Teaduse tippkeskuse toetuse mahust kuni 25% on õigus kasutada taotleja ja partnerite üldkulu katmiseks.
(4) Toetuse periood on seitse aastat alates teaduse tippkeskuste nimetamisest.
3. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 6. Nõuded taotlejale ja partneritele
(1) Toetuse taotleja on riigi või avalik-õiguslik teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool mille uurimisrühmale või uurimisrühmadele toetust taotletakse.
(2) Toetuse taotleja peab teaduse tippkeskusesse partnerina kaasama vähemalt ühe riigi või avalik-õigusliku teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli, mille uurimisrühm või uurimisrühmad osalevad taotluses esitatud eesmärkide ja tegevuste täitmises.
4
(3) Toetuse taotleja võib teaduse tippkeskusesse partnerina kaasata eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse, mille uurimisrühm või uurimisrühmad osalevad taotluses esitatud eesmärkide
ja tegevuste täitmises.
(4) Toetuse taotleja võib teaduse tippkeskusesse kaasata teisi avaliku sektori asutusi ja nende teadus- ja arendustöötajaid või eksperte. Nimetatud asutused võivad osaleda tegevuses
partneritena, kuid nende osalemise kulusid toetuse eelarvest ei kaeta.
(5) Toetuse taotleja peab taotlusesse kaasama vähemalt kolm uurimisrühma teadus- ja
arendusasutusest, ülikoolist või evalveeritud rakenduskõrgkoolist.
(6) Taotlusesse kaasatud uurimisrühm peab omama teaduse tippkeskuste taotlusvooru aastal ning vähemalt sellele järgneval aastal käimasolevat teadus- ja arendusprojekti. Juhul, kui
uurimisrühma teadus- ja arendusprojekt lõppeb taotlusvooru aastal, peab asutus garanteerima tippkeskusesse kaasatava uurimisrühma rahastamise taotlusvoorule järgnevaks aastaks teadus-
ja arendusprojekti mahust vähemalt ühe kolmandiku ulatuses.
(7) Iga teaduse tippkeskuse juht ja uurimisrühma juht saab olla nimetatud ainult ühes teaduse tippkeskuse taotluses.
§ 7. Nõuded taotlusele
(1) Taotluse vormi töötab välja ja kehtestab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi SA
Eesti Teadusagentuur).
(2) Taotlus koostatakse inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega.
(3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kirjeldusi ja selgitusi:
1) andmeid toetuse taotleja, partnerite ning tippkeskuse juhi, uurimisrühmade, sealhulgas uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate, kohta koos selgitusega, millised on osaliste
kompetentsid, rollid ja vastutused; 2) kirjeldus, millised on teaduse tippkeskuse peamised eesmärgid, uurimisküsimused ja kavandatud tegevused;
3) selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse tegevussuund on seotud taotleja ja partnerite tegevusvaldkondade ja strateegiliste eesmärkidega;
4) selgitus, milline on teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse teaduslik uuenduslikkus, unikaalsus, läbimurdepotentsiaal ja interdistsiplinaarsus ning millist lisaväärtust annab koostöö teaduse tippkeskuse raames;
5) kirjeldus, millised on teaduse tippkeskuse eeldatavad tulemused ja käesoleva määruse § 12 lõikes 4 nimetatud kvantitatiivsete näitajate sihttasemed ning selgitus, milline on teaduse
tippkeskuse olulisus ja potentsiaalne mõju Eesti teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelisele konkurentsivõimele; 6) selgitus, milline on teaduse tippkeskuse panus „Eesti 2035” arenguvajaduste lahendamisse,
sealhulgas „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– 2035” fookusvaldkondade arendamisse, pidades silmas „Eesti 2035” aluspõhimõtteid;
7) selgitus, kuidas teaduse tippkeskus panustab teadus- ja arendustegevuse järelkasvu tagamisse ning teaduspõhisesse kõrgharidusõppesse; 8) kirjeldus, milline on teaduse tippkeskuse eesmärkide saavutamiseks vajalik taristu ning kui
asjakohane, selgitus, kuidas on plaanis tippkeskuse tegevuses rakendada riikliku tähtsusega teadustaristut;
9) selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse tegevuses on kavas järgida valdkonna üldtunnustatud teaduseetika norme ja teaduse head tava ning kuidas on kavas teadus- ja arendustegevuse andmeid hallata;
10) selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse tegevust ja teadus- ja arendustegevuse tulemusi on kavas siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tutvustada ja levitada;
11) tippkeskuse tegevuskava ja eelarve; 12) ülevaade, kuidas teaduse tippkeskuse uurimisrühmade koostöö on korraldatud ning tagatud toetuse perioodi jooksul;
5
13) ülevaade planeeritavast teaduse tippkeskuse teadusnõukojast ja selle rollist; 14) kinnituskiri teaduse tippkeskuse tegevuses osalevatelt partneritelt.
(4) Taotluses esitatavad andmed tippkeskuse juhi, uurimisrühma juhtide ja põhitäitjate ning nende senise teadus- ja arendustegevuse kohta peavad olema avalikult kättesaadavad Eesti Teadusinfosüsteemis.
4. peatükk
Toetuse taotlemine, taotluse hindamine, toetuse eraldamine ja teaduse tippkeskuse
nimetamine
§ 8. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotlemist, taotluse hindamist ja toetuse eraldamist korraldab SA Eesti Teadusagentuur.
(2) Taotlusvooru ja selle mahu kuulutab Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul välja SA Eesti Teadusagentuur.
(3) Taotlusvoor viiakse läbi Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonnas.
(4) SA Eesti Teadusagentuuril on õigus nõuda taotlejalt taotlusega seoses täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.
§ 9. Taotluste hindamine
(1) Taotluste hindamisjuhendi töötab välja ja kinnitab SA Eesti Teadusagentuur, lähtudes
käesoleva määruse tingimustest ning kooskõlastades selle eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel:
1) teaduslik uuenduslikkus, ambitsioon ning lisaväärtus, 35% koondhindest; 2) teostatavus ja koostöö, 35% koondhindest;
3) panus teadussüsteemi, ühiskonna ja majanduse arengusse, 30% koondhindest.
(3) Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 1 kuni 3 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinded võib anda
sammuga 0,5 punkti.
(4) Taotlustele eksperthinnangute andmiseks moodustab SA Eesti Teadusagentuur
rahvusvaheliselt tunnustatud välisriikide ekspertidest eksperdikomisjoni ning valdkonna siseriiklikest ekspertidest eksperdikomisjoni.
(5) Taotluste teaduseetika ja andmehalduse osa hindab SA Eesti Teadusagentuuri
hindamisnõukogu teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjon.
(6) Valiku tegemiseks moodustab SA Eesti Teadusagentuur valikukomisjoni, kuhu kuuluvad
avaliku sektori teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide esindusorganisatsioonide esindajad ning sõltumatud eksperdid. Valikukomisjoni liikmed kooskõlastab SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
(7) Valikukomisjon arvestab valiku tegemisel, et toetust saavad teaduse tippkeskused kataksid võimalikult laialdaselt „Eesti 2035” arenguvajadusi, sealhulgas „Teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” fookusvaldkondi.
(8) Valikukomisjon teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku: 1) rahuldada taotlus taotletud mahus;
2) rahuldada taotlus taotletud mahus täiendavate tingimuste täitmisel; 3) rahuldada taotlus vähendatud mahus täiendavate tingimuste täitmisel;
4) taotlust mitte rahuldada. § 10. Teaduse tippkeskuse nimetamine ja toetuse eraldamine
6
(1) Teaduse tippkeskuse nimetamise ja taotluse rahuldamise või taotluse mitterahuldamise otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(2) Toetus eraldatakse SA Eesti Teadusagentuur ja toetuse saaja vahel sõlmitud eraldislepingu alusel, milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused, kohustused ja vastutus.
(3) Eraldislepingu sõlmise eelduseks on taotleja ja partnerite vahel sõlmitud
konsortsiumleping, milles sätestatakse lepingu osapoolte kohustused, tegevused ja eelarve jaotus.
§ 11. Toetuse ennetähtaegne lõpetamine
Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus SA Eesti Teadusagentuuri ettepanekul toetuse andmine ennetähtaegselt lõpetada, kui:
1) toetuse saaja on esitanud vastava taotluse; 2) toetuse saaja või partnerid ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele;
3) tegevuse läbiviimises osaleva teaduse tippkeskuse juht, uurimisrühma juht või põhitäitja on projekti täitmisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud tingimusi või on tahtlikult esitanud valeandmeid või tegevuses on ilmnenud loomevargus või petturlus;
4) tegevuse täitmiseks vajaliku asjaomase eetikakomitee kooskõlastust ei ole esitatud SA-le Eesti Teadusagentuur hiljemalt inimuuringute või loomkatsete alguseks;
5) toetuse saaja ei ole esitanud määratud tähtajaks toetuse kasutamise aruannet või SA Eesti Teadusagentuur on lükanud aruande tagasi.
5. peatükk
Teaduse tippkeskuse tegevuse muutmine, toetuse kasutamise aruandlus
§ 12. Teaduse tippkeskuse tegevuse muutmine
(1) Teaduse tippkeskuse toetuse eraldislepingu oluliseks muutmiseks esitab toetuse saaja SA-
le Eesti Teadusagentuur vastava taotluse koos põhjendusega, mille on kinnitanud toetuse saaja ja partnerid.
(2) Teaduse tippkeskuse tegevuse oluliseks muutmiseks loetakse:
1) teaduse tippkeskuse eesmärkide ja tegevuste muutmist, mille maht toetuse kogueelarves on suurem kui 10%;
2) teaduse tippkeskuse koosseisu muutmist, kaasa arvatud uute partnerite või uurimisrühmade lisandumist või tippkeskuse koosseisus olevate partnerite ja uurimisrühmade lahkumist.
(3) SA Eesti Teadusagentuur hindab taotluse põhjendatust, kooskõlastades selle vajadusel
Haridus- ja Teadusministeeriumiga, ning langetab vastavalt sellele otsuse: 1) rahuldada eralduslepingu muutmise taotlus ning jätkata projekti rahastamist muudetud
tingimustel; 2) keelduda taotluse rahuldamisest.
§ 13. Toetuse kasutamise aruandlus
(1) Toetuse saaja esitab Eesti Teadusinfosüsteemis SA-le Eesti Teadusagentuur järgmised aruanded:
1) aastaaruanne; 2) vahearuanne; 3) lõpparuanne.
(2) Aruannete vormid töötab välja ja kehtestab SA Eesti Teadusagentuur.
(3) Vahe- ja lõpparuannetes esitatakse vähemalt järgmine teave:
1) andmed toetuse saaja, partnerite, tippkeskuse juhi, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate kohta; 2) andmed teaduse tippkeskuse tegevuste ja tulemuste kohta, sealhulgas eestikeelne
7
populaarteaduslik lühikokkuvõte saavutatud tulemustest ja nende olulisusest; 3) ülevaade, milline on teaduse tippkeskuse saavutatud tulemuste potentsiaalne teaduslik,
ühiskondlik ja majanduslik mõju ning panus „Eesti 2035” arenguvajaduste lahendamisse, sealhulgas „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– 2035” fookusvaldkondade arengusse;
4) andmed teaduse tippkeskuse ja teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamise kohta; 5) finantsaruanne, mis on kooskõlas taotleja ja partnerite raamatupidamise andmetega;
6) andmed käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud näitajate täitmise kohta; 7) toetuse saaja hinnang tegevuse tulemuslikkusele, sealhulgas panus valdkonna järelkasvu tagamisse ja kõrgharidusõppesse;
8) teaduse tippkeskuse teadusnõukoja hinnang tegevuste ja teadussuundade senise arengu kohta.
(4) Aasta-, vahe- ja lõpparuannetes esitatakse toetuse saaja poolt ülevaade järgmistest teaduse tippkeskuses tehtud tööga ning tippkeskuse juhi, uurimisrühmade juhtide või põhitäitjatega seotud kvantitatiivsete näitajate täitmisest:
1) eelretsenseeritud publikatsioonide arv kategooriate lõikes; 2) ühispublikatsioonide arv kategooriate lõikes;
3) kaitstud intellektuaalomand, sealhulgas registreeritud patenditaotlused; 4) rahvusvahelistel konverentsidel peaesinejana esinemiste arv; 5) tippkeskuse teadussuunal doktorikraadi kaitsnute arv, tippkeskuste uurimisrühmade juhtide
või põhitäitjate juhendatud doktorikraadi kaitsnute arv; 6) lisarahastuse kaasamise maht.
(5) Aastaaruandeid hindab SA Eesti Teadusagentuur, vahe- ja lõpparuannete hindamiseks
moodustab SA Eesti Teadusagentuur seirekomisjoni, kooskõlastades komisjoni liikmed eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
(6) Seirekomisjon teeb SA-le Eesti Teadusagentuur põhjendatud ettepaneku: 1) kiita aruanne heaks; 2) saata aruanne teaduse tippkeskusele tagasi täiendamiseks;
3) lükata aruanne tagasi.
(7) SA Eesti Teadusagentuur kiidab teaduse tippkeskuse aruande heaks, saadab aruande
teaduse tippkeskusele tagasi täiendamiseks või lükkab selle tagasi.
6. peatükk
Määruse rakendamine
§ 14. Rakendussäte
Enne 2025. aastat rahastatud teaduse tippkeskuse projektidele kohaldatakse haridus- ja teadusministri 11. mai 2023. aasta määrust nr 13 „Teaduse tippkeskuste nimetamise ja
finantseerimise tingimused ja kord“/ taotluste esitamise ajal kehtinud õigusakte.
§ 15. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobrist 2025.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)
minister Triin Laasi-Õige kantsler
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Kooskõlastamiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kultuuriministeerium Kaitseministeerium Sotsiaalministeerium
Kliimaministeerium Rahandusministeerium
8.09.2025 nr 8-2/25/3715
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja
seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas
minister
Lisa: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Evalveeritud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, evalveeritud
rakenduskõrgkoolid, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, teadlaste esindusorganisatsioonid, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutus, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Mariann Saaliste
735 0214 [email protected]
1
Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Teaduse tippkeskuste nimetamise ning
finantseerimise tingimused ja kord“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (edaspidi TAIKS) näeb ette
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise erinevate rahastusvahendite kaudu,
milleks on asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus, riiklik uurimistoetus, teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetus, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
süsteemitoetus; ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetus ning muude
õigusaktide alusel antavad toetused. Teaduse tippkeskuse toetus on oma olemuselt sihttoetus,
kuna toetust antakse sihiga lahendada Eesti arenguvajadustest lähtuvate kõrge riski ja suure
kasupotentsiaaliga teadusküsimusi Eesti uurimisrühmade koostöö ja ühistegevuse toetamise
kaudu.
Määruse kehtestamise eesmärk on reguleerida teaduse tippkeskuste toetuse eesmärki ja
toetatavaid tegevusi, nõudeid toetuse taotlejale ja taotlusele, toetuse taotlemise, taotluste
hindamise ja toetuse eraldamise korda ning teaduse tippkeskuste tegevuse muutmise korda ja
toetuse aruandlust. Teaduse tippkeskusi on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt toetatud
kõigi seniste struktuurivahendite perioodide eelarvetest, alates 2023. aastast rahastatakse
teaduse tippkeskuseid riigieelarvelistest vahenditest. Rahastusmeetme eesmärk on
rahvusvaheliselt kõrgel tasemel teadus- ja arendustegevuse toetamine, selle jätkusuutlikkuse
tagamine ning Eesti teaduse koostöö- ja konkurentsivõime tugevdamine Euroopa teadusruumis.
Määrus kehtestatakse uue terviktekstina, sest kehtiv 11. mai 2023. a määrus nr 13 „Teaduse
tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“ kaotab kehtivuse seoses teadus-
ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse jõustumisega 2025. aasta 1.
oktoobril. Eelnimetatud määruse alusel enne 2025. aastat rahastatud teaduse tippkeskuse
projektidele kohaldatakse taotluste esitamise ajal kehtinud määrust.
Eelnõu ning seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse
poliitika osakonna nõunik Mariann Saaliste (735 0214; [email protected]),
teadussüsteemi valdkonna juht Kairi Värv (735 4048; [email protected]) ning õigus- ja
personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kirke Treial (730 1080; [email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 23
lõike 2 alusel. Määruse eelnõu koosneb 6-st peatükist ja 13-st paragrahvist. 1. peatükis
sätestatakse reguleerimisala, mõisted ning toetuse andmise eesmärk ja tulemus. 2. peatükis
sätestatakse toetatavad tegevused, toetuse määr ja periood ning 3. peatükis nõuded taotlejale,
partnerile ja taotlusele. 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemine, taotluse hindamine, toetuse
eraldamine ja teaduse tippkeskuse nimetamine ning 5. peatükis tippkeskuse tegevuse muutmine
ja toetuse kasutamise aruandlus. 6. peatükis sätestatakse rakendussäte.
2.1. Üldsätted
Eelnõu §-s 1 on toodud reguleerimisala. Paragrahv sätestab määruse reguleerimisala, milles
on teaduse tippkeskuste toetuse eesmärk ja toetatavad tegevused, nõuded toetuse taotlejale ja
2
taotlusele, toetuse taotlemise, taotluste hindamise ja toetuse eraldamise kord ning teaduse
tippkeskuste tegevuse muutmise kord ja toetuse aruandlus.
Eelnõu §-s 2 on toodud mõisted. Mõistete paragrahvis on defineeritud määruses kasutatavad
olulisemad mõisted. Mõistete defineerimisel on võimalusel lähtutud rahvusvaheliselt
tunnustatud definitsioonidest.
„Eesti 2035“ arenguvajaduste defineerimisel on lähtutud Eesti pikaajalise arengustrateegia
vastavatest kirjeldustest, mis on leitavad: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-
arengukavad-ja-planeering/strateegia/arenguvajadused.
„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021 – 2035“ üldeesmärk
ja alaeesmärgid on sõnastatud arengukavas: https://www.taie.ee/taiearengukava-tutvustus.
Teaduse tippkeskus on defineeritud lähtuvalt käesoleva määruse eesmärgist.
Teaduse tippkeskuse toetus on defineeritud lähtudes käesoleva määruse toetuse tingimustest.
Kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse definitsioonis on lähtutud
OECD raporti „Effective Policies to Foster High-Risk/High-Reward Research“ vastavast
kirjeldusest: https://www.oecd-
ilibrary.org/docserver/06913b3ben.pdf?expires=1678178060&id=id&accname=guest&checks
um=CB1E7A3EF31A73491 A3B55DBF1AA301E
Läbimurdeline teadustulemus on tuletatud kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja
arendustegevuse määratlusest.
Teadus- ja arendustöötaja on defineeritud lähtudes tema rollist teadus- ja arendusasutuses,
ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis seoses teadus- ja arendustegevusega.
Uurimisrühm on käesolevas määruses defineeritud kindla koosseisu ning taotlemise hetkel
käimasoleva teadus- ja arendusprojekti läbiviimise kaudu.
Uurimisrühma juhi defineerimisel on lähtutud Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur (edaspidi SA
Eesti Teadusagentuur) uurimistoetuste varasemates kordades sätestatud määratlusest, mida on
kohandatud vastavalt teaduse tippkeskuse toetuse tingimustele.
Põhitäitja definitsioon on tuletatud SA Eesti Teadusagentuur uurimistoetuste kordades
sätestatud määratlusest, mida on täiendatud vastavalt teaduse tippkeskuse toetuse tingimustele.
Teadus- ja arendusprojekt on käesolevas määruses defineeritud ajalise ja rahalise mahu ning
kajastamise kaudu Eesti Teadusinfosüsteemis. Teadus- ja arendusprojekti mahu piirang on
tuletatud uurimistoetuse stardigrandi fikseeritud grandimahust aastas, lähtudes põhimõttest, et
stardigrant on piisava mahuga grant uurimisrühma loomiseks ja selle tegevuse rahastamiseks.
Käimasolevaks projektiks loetakse neid teadus- ja arendusprojekte, mille läbiviimise periood
kestab vähemalt teaduse tippkeskuste toetuse taotlusvooru alguskuupäevani.
Teadustaristu defineerimisel on lähtutud Eesti teadus- ja arendussüsteemis kokkulepitud
määratlusest.
Riikliku tähtsusega teadustaristu all on silmas peetud objekte, mis on kantud Eesti teadustaristu
teekaardile:
https://etag.ee/wpcontent/uploads/2019/06/ETAg_Teadustaristu_teekaart_2019.pdf.
3
Ühispublikatsioonide defineerimisel on lähtutud käesoleva määruse eesmärgist toetada teadus-
ja arendusasutuste uurimisrühmade koostööd, koostööd era- ja avaliku sektoriga ning
rahvusvahelist koostööd.
Teaduse tippkeskuse juhi defineerimisel on lähtutud käesoleva toetuse eesmärkidest ning on
määratletud tippkeskuse juhi ülesanded.
Teaduse tippkeskuse teadusnõukoja defineerimisel on lähtutud rahvusvahelisest praktikast,
definitsioonis on sätestatud teadusnõukoja tegevuse eesmärk ja moodustamise põhimõtted.
Eelnõu §-s 3 on sätestatud teaduse tippkeskuse toetuse andmise eesmärk ning oodatav tulemus.
Lõikes 1 on sätestatud teaduse tippkeskuse toetuse eesmärk. Teaduse tippkeskuste toetuse
andmise eesmärgiks on arendada silmapaistvalt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade
koostööd ja ühistegevust, selleks, et lahendada Eesti vajadustest lähtuvaid kõrge riski ja suure
kasupotentsiaaliga teadusküsimusi. Teaduse tippkeskuse toetusmeetme fookuses on ennekõike
rahvusvaheliselt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade koostöö toetamine, mille kaudu oleks
võimalik tõsta Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse taset, tulemuslikkust ja mõju.
Koostöö tagamiseks peavad teaduse tippkeskuse moodustama vähemalt kaks riigi või avalik-
õiguslikku teadus- ja arendusasutust, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli ning
planeeritud tegevuses peab osalema vähemalt kolm uurimisrühma. Teaduse tippkeskuse
tegevuses saavad partnerina osaleda ka eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused.
Kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö eesmärgiks seatakse kõrge riski ja suure
kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse arendamise kaudu lahendada Eesti vajadustest
lähtuvaid teadusküsimusi. Kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuseks
loetakse teadustööd, mille tulemusena saadud uued teadmised on silmapaistvalt uudsed,
varasemast oluliselt erinevad või rakendatavad paljudes teadusvaldkondades.
Teaduse tippkeskuse toetusmeede toetab teadlaste akadeemilist vabadust, kuna tippkeskuse
teadussuuna ja -teema valivad tippkeskuses osalevad uurimisrühmad. Kuid olulise erinevusena,
võrreldes varasemate teaduse tippkeskuste meetmetega, on käesolevas meetmes seatud sihiks
tippteaduse tulemuste kooskõla suurendamine Eesti ühiskonna ja majanduse vajadustega.
Teaduse tippkeskuste valimisel hinnatakse tippkeskuse teema ja eesmärgi väärtust ja kooskõla
Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajadustega, pidades silmas TAIE
arengukava eesmärke. „Eesti 2035“ arenguvajadused on üleilmsete arengusuundade ja Eesti
olukorra analüüsi kohaselt üheksa arenguvajadust, mille raames tuleb Eesti astuda olulisi
samme seisundi parandamiseks või võimaluste ärakasutamiseks, nendeks on: 1) rahvastik –
Eesti rahvaarv väheneb ja on 2035. aastal umbes 1,2 miljonit inimest; 2) tervis ja eluiga – Eestis
on oodatava eluea (78,4 aastat) kasv Euroopa Liidu kiireim, kuid jääb keskmisele endiselt alla;
3) ühiskond ja võimalused – sidususe suurendamiseks on vaja kujundada inimeste
väärtushinnanguid kõiki ühiskonnarühmi toetavaks ning mitmekesisust väärtustavaks; 4)
õppimisvõimalused – Eestis on suur erialase hariduseta inimeste osakaal: 27% täiskasvanutest
(25–64aastased) on eri- ja kutsealase hariduseta; 5) ettevõtluskeskkond – Eesti tööjõu tootlikkus
on kasvanud, kuid piirkondlikult ebaühtlaselt ja alla oodatud tempo; 6) elurikkus ja keskkond
– Eesti majandus on heitemahukaim Euroopas, punase raamatu koostamise käigus hinnatud 13
500 Eestis leiduvast liigist hinnati soodsaks vaid poolte seisund; 7) ruum ja taristu – Eesti
linnastumine on üks kiiremaid OECD riikide seas, prognoosi kohaselt elab linnades 69,4%
elanikest; 8) julgeolek ja turvalisus – Eestit peab turvaliseks riigiks 94% elanikkonnast, Eesti
4
rahvastiku paiknemine on ebaühtlane ning on piirkondi, kus turvalisust tagavate teenuste
kättesaadavuse kindlustamine on tõhus ainult koostöös kogukonnaga; 9) riigijuhtimine –
maksukoormus on Eestis 34% SKPst (2020. aastal) ning langeb, jõudes 2035. aastaks 32,7%ni.
Teaduse tippkeskused peavad panustama ka TAIE arengukava üldeesmärgi ning teadussüsteemi
ja/või teadussiirde alaeesmärgi täitmisesse. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärk on Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni
ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust,
pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.
Arengukava teadussüsteemi ja teadussiirde tegevussuundade eesmärgid on vastavalt: 1) Eesti
teadus on kõrgetasemeline, mõju ja mitmekesine; 2) Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja
innovaatilistele lahendustele.
Lõikes 2 on reguleeritud toetuse andmise eeldatavad tulemused. Teaduse tippkeskuse toetuse
andmise eeldatavaid tulemusi on viis.
Toetuse andmise tulemusena on tagatud Eesti teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja
evalveeritud rakenduskõrgkoolide kõrge tasemega uurimisrühmade koostöö ning Eesti
läbiviidava teadus- ja arendustegevuse taseme, tulemuslikkuse ja mõju tõstmine. Toetuse
andmise eelduseks on, et uurimisrühmade koostöö tulemusena saavutatakse selliseid
teadustulemusi, mida üksikutel uurimisrühmadel on keeruline saavutada ning mis aitavad kaasa
teadusvaldkondade arengule tervikuna. Tulemuste saavutamist mõõdetakse kvalitatiivselt ja
järgmise kvantitatiivse näitajaga: eelretsenseeritavate teaduspublikatsioonide arv kategooriate
lõikes, ühispublikatsioonide arv kategooriate lõikes.
Teiseks oodatavaks tulemuseks on koostöö ja ühisloome tulemusena loodavad Eesti ühiskonna
ja majanduse vajadustega arvestavad läbimurdelised teadustulemused ning tippkeskuste
uurimissuundade jätkusuutlikkus ja järelkasv. Kui varasemates tippkeskuste taotlusvoorudes on
keskendutud tippteaduse toetamisele kindlates teadusvaldkondades, siis käesolevas meetmes
on rõhk interdistsiplinaarsusel ja seostel teaduse ning ühiskonna ja majanduse vahel. Tulemuse
saavutamist mõõdetakse kvalitatiivselt ja järgmiste kvantitatiivsete näitajatega:
eelretsenseeritavate teaduspublikatsioonide arv kategooriate lõikes, kaitstud
intellektuaalomand (sh registreeritud patenditaotlused), kõrgetasemelistel konverentsidel
peaesinejana esinemiste arv, tippkeskuse teadussuunal doktorikraadi kaitsnute arv.
Toetusmeetme kolmas eeldatav tulemus on Eesti uurimisrühmade rahvusvahelise
konkurentsivõime kasv, mis väljendub edukuses rahvusvaheliste konkurentsipõhiste toetuste
taotlemises ning rahvusvahelises koostöös osalemises. Teaduse tippkeskuse taotluses ning
aruandluses hinnatakse tippkeskuse toetuse välist rahastust, eelkõige välisriikide või Euroopa
Liidu konkurentsipõhiste toetuste aga ka siseriiklike teadus- ja arendustegevuse toetuste või
teadus- ja arendusteenuste lepingute olemasolu ja mahtu. Tulemuse saavutamist mõõdetakse
näitajaga: lisarahastuse kaasamise maht.
Neljandaks oodatud tulemuseks on teaduse tippkeskuse teadustulemuste ja oskuste
integreerimine kõrgharidusõppe tegevusse. Kõrgharidusõppe teaduspõhisuse ning seeläbi
kvaliteedi tõstmiseks on vaja Eesti tippteaduse väljundid paremini sidustada
kõrgharidusasutuste õppetegevusega. Teadustulemuste integreerimine kõrgharidusõppesse võib
olla seotud üliõpilaste juhendamisega, õppekavade ja õppematerjalide ettevalmistamisega,
5
õppetöös osalemisega, praktikate juhendamisega või muude asjakohaste tegevustega. Tulemust
mõõdetakse kvalitatiivselt.
Toetuse andmise viies eeldatav tulemus on seotud teaduse tippkeskuste tegevuse ning
teadustulemuste tutvustamisega. Toetuse eesmärk on siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tõsta
teadlikkust Eesti teaduse tippkeskuste tegevusest ja olulisematest tulemustest ning tutvustada
teaduse tippkeskusi laiemale avalikkusele kui Eesti teaduse lipulaevu. Tulemust mõõdetakse
kvalitatiivselt.
2.2. Toetatavad tegevused, toetuse määr ja periood
Eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatakse toetatavad tegevused punktidena.
1) Meetmest toetatakse alusuuringute, rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse
läbiviimist, mis on otseselt seotud teaduse tippkeskuse eesmärgi ja tulemuste saavutamisega.
Tegevuse alla kuuluvad teadus- ja arendustegevuse läbiviimisega seotud otsesed kulud, sh
teadus- ja arendustöötajate palgakulud, kulumaterjalide soetamine (tarvikud, vahendid,
reagendid, kemikaalid jm), sisseostetavad teadus- ja arendusteenused. Kuigi teaduse
tippkeskuse toetusmeede on eelkõige suunatud alusteaduste (teoreetiline või katsetel rajanev
uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks
saadud teadmiste rakendamist praktikas) toetamisele, on võimalik meetme toel läbi viia ka
rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi, kui need on vahetult seotud tippkeskuse
eesmärgi täitmisega. Ühtlasi võib tippkeskuse tegevuse raames viia läbi loovuurimusi, kui see
on vajalik teaduse tippkeskuse eesmärkide saavutamiseks. Loovuurimuseks loetakse
loometegevuses väljenduvat ning sellel põhinevat uurimistööd, mille eesmärk on luua uusi
teadmisi, uusi kulutuurivorme, uusi loome- või uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada
seeläbi uurimisvaldkondade, ühiskonna ja majanduse arengusse. Teaduse tippkeskuse
toetusmeetme laiem eesmärk on toetada Eestis kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja
arendustegevust. Kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuseks loetakse
tegevust, millel on ühelt poolt oma uudsuse, ainulaadsuse või interdistsiplinaarsuse tõttu suur
risk ebaõnnestuda, kuid mille õnnestumisel tekkinud uus teadmine on murranguline, erinedes
silmapaistvalt senisest teadmistest, praktikatest või millel on potentsiaalne rakendusala paljudes
eri teadusvaldkondades.
2) Meetmest toetatakse teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara
soetamist, hooldamist samuti olemasolevate seadmete ja aparatuuri kaasajastamist ja
hooldamist (sh remonti), mis on seotud teaduse tippkeskuse tehnilise võimekuse ja
töövahendite tagamisega. Vastavalt määruse eelnõu § 5 lõikele 2, on teaduse tippkeskuse
toetusest võimalik seadmetesse, aparatuuri ja tarkvarasse investeerida kuni 20% toetuse
kogumahust. Meetme eesmärk ei ole uute teadustaristu objektide loomine, vaid eelkõige
olemasoleva taristu kohandamine ja kaasajastamine, mis on teaduse tippkeskuses läbiviidava
kõrgetasemelise ja kvaliteetse teadustegevuse eelduseks.
3) Meetmest toetatakse teadustaristu, sealhulgas Eesti riikliku tähtsusega teadustaristu,
välisriigi või rahvusvahelise teadustaristu kasutamist. Kõrgetasemelise ja läbimurdelise
teadusja arendustegevuse üheks eelduseks on tipptasemel ja kaasaegse teadustaristu olemasolu
ning sellele ligipääs. Ka TAIE arengukava seab sihiks teadustaristu kättesaadavuse ja kvaliteedi
kindlustamise, taristute avamise ühiskasutamiseks ning ligipääsu tagamise riiklikult olulistele
6
rahvusvahelistele teadutaristutele. Arengukava eesmärkide täitmiseks ning teaduse tippkeskuse
toetuse optimaalseks rakendamiseks toetatakse olemasoleva siseriikliku või rahvusvahelise
teadustaristu kasutamist teaduse tippkeskuse uurimisküsimuste lahendamiseks. Toetava
tegevuse raames on võimalik katta taristu kasutamise liikmemaksu, taristu kasutamisega seotud
otseseid kulusid (sh vahendite ja reagentide kulusid), personalikulusid jm asjakohaseid kulusid.
4) Meetmest toetatakse teaduse tippkeskuste teadus- ja arendustöötajate mobiilsust ja pädevuse
kasvatamist. Rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ja läbimurdelise teadus- ja arendustegevuse
tagamiseks võimaldatakse toetust kasutada eri mobiilsuse ja pädevuse kasvatamisega seotud
tegevusteks. Toetatakse koolituste, seminaride, õppereiside korraldamist ja/või nendes
osalemist, rahvusvaheliste teaduskonverentside külastamist, lähetusi erialaseks täiendamiseks
või rahvusvahelise koostöö loomiseks ja hoidmiseks, lähetusi teadustaristu kasutamiseks ning
muid mobiilsusega seotud tegevusi. Toetust on võimalik kasutada nende teadus- ja
arendustöötajate puhul, kelle tegevus on sisuliselt ja vahetult teaduse tippkeskuse tegevusega
seotud, sh tippkeskuse juht, uurimisrühmade juhid, uurimisrühmade põhitäitjad. Ühtlasi on
võimalik pädevuse kasvatamise ja mobiilsustoetust kasutada doktoriõppe üliõpilaste puhul, kes
töötavad teaduse tippkeskuse uurimisteemal nooremteadur-doktorandina.
5) Meetmest toetatakse teadus- ja arendustegevuse riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja
võrgustumist. Riigisisese koostöö alla kuulub nii tippkeskuse uurimisrühmade koostöö
toetamine ja arendamine, kui ka koostöö teaduse tippkeskuste väliste asutustega (sh teiste
positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustega ning kui asjakohane, koostöö avaliku
sektori asutustega või ettevõtjatega). Rahvusvahelise koostöö all peetakse silmas
rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides ja -võrgustikes osalemist ning võimalike
koostööpartnerite suunalist tegevust. Teaduse tippkeskuse meetme eesmärk on tõsta läbi tugeva
rahvusvahelise koostöö Eesti uurimisrühmade konkurentsivõimet ning osaleda koostöös
välispartneritega rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides ja -algatustes.
6) Meetmest toetatakse teaduse tippkeskuse tegevuse ning teadus- ja arendustöö tulemuste
tutvustamist ja levitamist. Meetme üheks eesmärgiks on kujundada toetust saanud teaduse
tippkeskused siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tuntud Eesti teaduse lipulaevadeks. Antud
eesmärgi täitmiseks on teaduse tippkeskusel vaja kavandada tegevusi oma nähtavuse
kasvatamiseks ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamiseks laiemale avalikkusele.
Konkreetsed sihtrühmad valib tippkeskus ise, kuid toetatava tegevuse eesmärgiks ei ole niivõrd
teadustulemuste tutvustamine samal erialal tegutsevates akadeemilistes ringkondades, kuivõrd
just laiemale avalikkusele, sealhulgas teadustulemuste potentsiaalsetele kasutajatele ja
rakendajatele. Kui asjakohane, on tippkeskusel võimalik arendada ka teadmuusiirde võimekust
ja viia läbi teadmussiiret toetavaid tegevusi.
7) Meetmest toetatakse teaduse tippkeskuste juhtimise ja administreerimisega seotud tegevusi.
Teaduse tippkeskuse tegevuse aluseks on edukas koostöö tippkeskusesse kuuluvate
uurimisrühmade vahel, seega toetatakse meetmest ka tippkeskuse tegevuse juhtimist, sh
tippkeskuse juhi, teadusjuhi ja/või administratiivjuhi palgakulusid. Samuti toetatakse teaduse
tippkeskuse administreerimisega seotud muid tegevusi.
Eelnõu § 4 lõikega 2 täpsustatakse, et teaduse tippkeskustel on kohustuslik tegeleda vähemalt
järgmise kolme tegevusega: 1) teadus- ja arendustegevuse läbiviimisega; 2) riigisisese ja
rahvusvahelise koostöö ja võrgustumisega; 3) teaduse tippkeskuse ning selle teadustulemuste
levitamise ja tutvustamisega. Ülejäänud tegevuste osas on teaduse tippkeskuse toetus paindlik,
7
taotlejal on õigus oma tegevuse eesmärkidest ja planeeritud tulemustest lähtuvalt otsustada,
milliseid muid antud paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi läbi viiakse. Siiski tuleb
tippkeskuse tegevuse planeerimisel arvestada, et teaduse tippkeskus peab panustama meetme
eesmärgi ning kõigi viie eeldatava tulemuse saavutamisse.
Eelnõu § 5 – toetuse määr ja periood. Paragrahvis reguleeritakse toetuse määr ja sellega seotud
piirangud ning toetuse periood.
Eelnõu § 5 lõikes 1 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse toetus on kuni seitse miljonit eurot
taotluse kohta seitsmeaastase perioodi jooksul. Taotleja ei ole kohustatud taotlema toetuse
maksimaalset määra, toetuse mahu arvutamisel tuleb lähtuda teaduse tippkeskuse eesmärkidest,
planeeritavatest tegevustest ning tippkeskuse koosseisust. Toetuse mahu põhjendatust võetakse
arvesse taotluste hindamisel.
Eelnõu § 5 lõikes 2 reguleeritakse maksimaalne toetuse maht, mida on võimalik kasutada
teaduse tippkeskuse tegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamiseks,
kaasajastamiseks ja hoolduseks. Kokku on võimalik tippkeskuse taristusse investeerida kuni
20% toetuse mahust. Lisaks uute seadmete ostmisele, kuuluvad antud kulude alla ka seadmete
paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud ning remondikulud.
Eelnõu § 5 lõikega 3 reguleeritakse asutuse üldkulu katmine ja tippkeskuse juhtimisega seotud
kulude katmine (sätestatud määruse eelnõu § 4 lõike 1 punktis 7). Toetusest on võimalik kuni
25% kasutada teaduse tippkeskuse juhtimiseks ja administreerimiseks ja asutuste üldkulu
katmiseks. Sealjuures loetakse asutuse üldkuludeks selliseid kulusid, mis on seotud toetuse
haldamisega ning toetuse täitmises osalejatele kvaliteetse uurimiskeskkonna tagamisega.
Teaduse tippkeskuse toetuse taotluses näidatakse ära, millises mahus kaetakse toetuse eelarvest
tippkeskuses osalevate asutuste üldkulu ning millises mahus eelarvet kasutatakse tippkeskuse
tegevuse juhtimiseks. Kokku ei tohi antud kulud ületada eelarves 25%.
Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse toetuse periood. Teaduse tippkeskuste toetuse periood on seitse
aastat alates Haridus- ja Teadusministeeriumi tippkeskuste nimetamise käskkirjas sätestatud
tegevuse alguskuupäevast.
2.3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
Eelnõu § 6 – nõuded taotlejale ja partneritele Paragrahviga sätestatakse nõuded teaduse
tippkeskuse taotlejale ning selles osalevatele partneritele.
Eelnõu § 6 lõikega 1 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse toetuse taotleja saab olla avalik-
õiguslik või riigi teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool, mille
uurimisrühmale või uurimisrühmadele toetust taotletakse. Selliseid teadus- ja arendusasutusi
on Eestis 2025. aastal 23, nendest avalik-õiguslikke või riigi teadus- ja arendusasutusi on 15:
Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahva Muuseum, Võru Instituut, Eesti Geoloogiateenistus,
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Maaelu Teadmuskeskus, Tallinna Tehnikaülikool,
Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut, Kaitseväe Akadeemia.
Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et toetuse taotleja peab teaduse tippkeskuse tegevusse
partnerina kaasama vähemalt ühe Eesti riigi või avalik-õigusliku teadus- ja arendusasutuse,
ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli, mille uurimisrühm või uurimisrühmad osalevad
taotluses esitatud eesmärkide ja tegevuste täitmises. Seega peavad ühe tippkeskuse
8
moodustama vähemalt kaks riigi või avalik-õiguslikku teadus- ja arendusasutust, ülikooli või
evalveeritud rakenduskõrgkooli. Ühtlasi on toetuse taotlejal õigus tippkeskuse tegevusse
kaasata eraõiguslikke teadus- ja arendusasutusi, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatule. 2025. a omab positiivset evalveeritud staatust kaheksa eraõiguslikku teadus- ja
arendusasutust: BioCC OÜ, Cybernetica AS, Icosagen Cell Factory OÜ, Protobios OÜ, SA
Estonian Business School, STACC OÜ, Celvia CC AS, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia
Arenduskeskus AS.
Eelnõu § 6 lõikega 4 täpsustatakse, et lisaks teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja
evalveeritud rakenduskõrgkoolidele on teaduse tippkeskuse tegevusse võimalik kaasata ka
avaliku sektori asutuste teadus- ja arendustöötajad või eksperte, kes osalevad sisuliselt teaduse
tippkeskuse tegevustes. Siiski, kuna tegemist on teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja
evalveeritud rakenduskõrgkoolidele suunatud meetmega, ei kaeta teiste asutuste kulusid toetuse
eelarvest. Teised avaliku sektori asutused võivad osaleda teaduse tippkeskuse tegevuses
omavahendite arvelt või kui asjakohane, võib nende osalemist toetada ministeerium, mille
valitsemisalas vastav asutus on.
Eelnõu § 6 lõikes 5 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse peavad moodustama vähemalt kolm
uurimisrühma teadus- ja arendusasutustest, ülikoolidest või evalveeritud
rakenduskõrgkoolidest. Minimaalse uurimisrühmade arvu sätestamine on vajalik, et tagada
meetme peamise eesmärgi, Eesti uurimisrühmade ja teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja
evalveeritud rakenduskõrgkoolide koostöö toetamine läbimurdeliste teadustulemuste
loomiseks, saavutamine. Uurimisrühmaks loetakse käesoleva määruse eelnõu kohaselt teadus-
ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töötavate teadus- ja
arendustöötajate rühma, mis koosneb uurimisrühma juhist, põhitäitjatest ja täitjatest ning mis
tegeleb vähemalt ühe teadus- ja arendusprojekti läbiviimisega. Sealjuures loetakse teadus- ja
arendusprojektiks Eesti Teadusinfosüsteemis kajastatavat, taotlemise aastal käimasolevat
projekti, mille eesmärk on luua uut teadmist ja mille periood on vähemalt kolm aastat ning mille
rahastuse maht on vähemalt 210 000 eurot.
Eelnõu § 6 lõikega 6 sätestatakse uurimisrühmade rahastusele täiendav kohustus. Teaduse
tippkeskuse tegevusse on võimalik kaasata üksnes neid uurimisrühmi, mis viivad taotlusvooru
ning sellele järgneval aastal läbi vähemalt ühte teadus- ja arendusprojekti, mille kogumaht on
vähemalt 210 000 eurot. Käimasolevaks projektiks loetakse neid teadus- ja arendusprojekte,
mille läbiviimise periood kestab vähemalt teaduse tippkeskuste toetuse taotlusvooru
alguskuupäevani. Uurimisrühma rahastuse arvestamisel võetakse arvesse nii uurimisrühma juhi
kui põhitäitjate teadus- ja arendusprojekte, mis on Eesti Teadusinfosüsteemis kajastatud. Juhul,
kui teaduse tippkeskuse tegevuses soovib osaleda uurimisrühm, mille teadus- ja arendusprojekt
lõppeb taotlemise aastal, peab asutus garanteerima antud uurimisrühmale rahastuse
taotlusvoorule järgnevaks aastaks teadus- ja arendusprojekti mahust vähemalt ühe kolmandiku
ulatuses (70 000 eurot). Asutuse poolt garanteeritud rahastuse osas piiravaid tingimusi ei seata,
rahastus võib olla seotud teadus- ja arendusprojekti läbiviimisega või teadusja arendustöötajate
palgakulude katmisega. Asutuse garantiikiri lisatakse taotluse juurde. Teaduse tippkeskuse
toetusmeede on mõeldud Eesti kõrge tasemega ning jätkusuutlikke uurimisrühmade koostöö
toetamiseks, uurimisrühmade senine edukus teadus- ja arendusprojektide rahastuse taotlemisel
ja nende elluviimisel on selle tingimuse eelduseks. Teaduse tippkeskuse toetusmeetmes on
lisarahatuse kaasamine oluline nii toetuse taotlemisel, kui ka edasises toetuse kasutamise
aruandluses.
9
Eelnõu § 6 lõikega 7 sätestatakse piirang, et iga teaduse tippkeskuse juht ja uurimisrühma juht
saab olla nimetatud ainult ühes teaduse tippkeskuse taotluses. Teaduse tippkeskuse
toetusmeetme eesmärk on suunata Eesti teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmi koostööle,
teadus- ja arendustegevuse taseme ja tulemuslikkuse tõstmiseks. Ühe isiku osalemine mitmes
taotluses suurendaks taotluste hulka ja konkurentsi ega toetaks laiapõhjalise koostöö tekkimist.
Juhul, kui tippkeskuse juht või uurimisrühma juht on esitatud mitmes taotluses, loetakse kõik
vastavad taotlused toetuse tingimustele mittevastavaks ning taotlused lükatakse tagasi ilma
hindamist läbimata.
Eelnõu §-s 7 sätestataksenõuded taotlusele.
Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et taotluse vormi töötab välja ja kehtestab SA Eesti
Teadusagentuur, kooskõlastades selle eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Taotlusvormi väljatöötamisel arvestatakse määruse eelnõu regulatsiooniga.
Eelnõu § 7 lõikes 2 täpsustatakse, et taotlused koostatakse inglise keeles, eestikeelse
kokkuvõttega. Ingliskeelse taotluse koostamine on vajalik, et võimaldada taotluste hindamisse
kaasata välisriikide teadlasi ja eksperte.
Eelnõu § 7 lõikega 3 on täpsustatud, milliseid andmeid, kirjeldusi ja selgitusi peab taotlus
minimaalselt sisaldama.
1) Taotluses esitatakse andmed teaduse tippkeskuse osaliste kohta (taotleja, partnerid,
uurimisrühmad, sh uurimisrühmade juhid ja põhitäitjad). Samuti esitatakse selgitus, millised on
osaliste pädevused ja rollid teaduse tippkeskuse tegevuses.
2) Taotluses esitatakse kirjeldus, milline on teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse
eesmärk või eesmärgid, milliseid uurimisküsimusi tippkeskuse raames lahendatakse ning
millised on tippkeskuse peamised kavandatud tegevused.
3) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas on teaduse tippkeskuse tegevussuund seotud taotleja ja
partnerite tegevusvaldkondade ja strateegiliste eesmärkidega. Teaduse tippkeskuse
tegevusvaldkond ja teadussuund peavad üldjuhul olema kooskõlas tippkeskuse tegevuses
osalevate asutuste tegevusvaldkondadega, mis on määratud asutuse strateegilistes
alusdokumentides (näiteks arengukavas, ülikoolide seadustes, halduslepingutes määratud
vastutusvaldkondades).
4) Taotluses esitatakse selgitus, milline on teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse
teaduslik uuenduslikkus, unikaalsus ja läbimurdepotentsiaal, võttes arvesse, et teaduse
tippkeskuse toetusmeetme üheks eesmärgiks on kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga
teadusküsimuste lahendamine. Lisaks esitatakse taotluses selgitus, miks on esitatud eesmärkide
ja uurimisküsimuste lahendamiseks vajalik teaduse tippkeskuse loomine ning millist
lisaväärtust teaduse tippkeskuse tegevuses annab uurimisrühmade koostöö.
5) Taotluses kirjeldatakse, millised on teaduse tippkeskuse eeldatavad tulemused (sh käesoleva
määruse § 13 lõikes 4 nimetatud kvantitatiivsete näitajate sihttasemed) ning selgitatakse,
milline on teaduse tippkeskuse olulisus ja potentsiaalne mõju Eesti teadus- ja arendustegevuse
rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Juhul, kui tippkeskus ei panusta mõnda käesoleva
määruse § 13 lõikes 4 nimetatud näitaja täitmisesse, tuleb seda taotluses põhjendada.
10
6) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse teadussuund ja kavandatavad
tegevused panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste
lahendamisse ning TAIE arengukava eesmärkide saavutamisse. Teaduse tippkeskuse
toetusmeetmes hinnatakse esmakordselt tippkeskuse tegevuse kooskõla ühiskonna
väljakutsetega, selle eesmärgiks on paremini sidustada Eesti tippteadus Eesti ühiskonna ja
majanduse vajadustega.
7) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas teaduse tippkeskus panustab oma tegevussuunas
teadlaskonna ja tippspetsialistide järelkasvu tagamisse, sealhulgas selgitatakse mil määral ja
milliste õppeastmete üliõpilasi kaasatakse tippkeskuse tegevusse. Ühtlasi selgitatakse, kuidas
tippkeskuse teadustulemused on plaanis integreerida kõrgharidusõppesse.
8) Taotluses esitatakse kirjeldus, milline on teaduse tippkeskuse tegevuse jaoks vajalik taristu.
Kui asjakohane, selgitatakse, kuidas on plaanis tippkeskuse tegevuses kasutada Eesti riikliku
tähtsusega teadustaristut. Juhul kui teaduse tippkeskuse tegevuses on kavas kasutada
rahvusvahelist või teiste riikide teadustaristut, esitatakse ka see informatsioon taotluses.
9) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse tegevuses järgitakse valdkonna
üldtunnustatud teaduseetika norme ning teaduse head tava (sh Eesti „Hea teadustava“). Samuti
selgitakse, kuidas on kavas hallata teadus- ja arendustegevuse andmeid.
10) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas on kavas teaduse tippkeskuse tegevust ja
teadustulemusi siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tutvustada ja levitada. Taotluses tuleks esitada
üldine teaduskommunikatsiooni plaan, milles on suunatud tegevusi ka laiemale avalikkusele.
11) Taotluses esitatakse teaduse tippkeskuse planeeritud tegevuskava ja eelarve. Eelarve
esitatakse etteantud vormil ning see sisaldab muuhulgas teaduse tippkeskuse toetuse jaotust
tegevuste ja osaliste vahel.
12) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas läbi toetusperioodi on teaduse tippkeskusesse
kuuluvate uurimisrühmade koostöö korraldatud.
13) Taotluses esitatakse info planeeritava teaduse tippkeskuse teadusnõukoja kohta.
Eelnõu § 7 lõikega 4 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse taotluses esitatavad andmed
tippkeskuse juhi, uurimisrühmade juhtide ning põhitäitjate kohta peavad olema ajakohased ning
avalikult kättesaadavad Eesti Teadusinfosüsteemis. Ühtlasi peab Eesti Teadusinfosüsteemis
olema kättesaadav info uurimisrühmade seniste teadus- ja arendusprojektide kohta. Juhul, kui
taotluses esitatakse informatsiooni, mis ei ole kajastatud Eesti Teadusinfosüsteemis, on SA-l
Eesti Teadusagentuur õigus vastavaid andmed hindamisel mitte arvestada. Eesti
Teadusinfosüsteemis andmete kajastamise kohustus ei rakendu välisriikide teadus- ja
arendustöötajatele, keda on kavas kaasata teaduse tippkeskuse tegevusse.
2.4. Toetuse taotlemine, taotluse hindamine, toetuse eraldamine ja teaduse tippkeskuse
nimetamine
Eelnõu § 8 on sätestatudtoetuse taotlemine. Paragrahvis sätestatakse toetuse taotlemist
puudutavad tingimused.
Eelnõu § 8 lõikega 1 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse toetuse taotlemise, hindamise ja
eraldamise korraldab SA Eesti Teadusagentuur.
11
Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse, et teaduse tippkeskuse toetuse taotlusvooru kuulutab Haridus-
ja Teadusministeeriumi ettepanekul välja SA Eesti Teadusagentuur. Koos taotlusvooruga
kuulutatakse välja ka taotlusvooru maht.
Eelnõu § 8 lõikega 3 reguleeritakse, et teaduse tippkeskuste toetuse taotlusvoor viiakse läbi
Eesti Teadusinfosüsteemis, sarnaselt uurimistoetustele ning teistele SA Eesti Teadusagentuur
poolt eraldatavatele toetustele.
Eelnõu § 8 lõikes 4 sätestatakse, et SA-l Eesti Teadusagentuur on õigus lisaks taotluses esitatud
andmetele küsida taotlejalt vajadusel täiendavaid andmeid ja dokumente.
Eelnõu §-s 9 on sätestatud taotluste hindamine. Paragrahviga reguleeritakse taotluste hindamise
tingimused ja protsess.
Eelnõu § 9 lõikes 1 sätestatakse, et taotluste hindamisjuhendi töötab välja ja kinnitab SA Eesti
Teadusagentuur, lähtudes käesoleva määruse eelnõu tingimustest. Hindamisjuhend
kooskõlastatakse enne kinnitamist Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse taotluste valikukriteeriumid. Taotlusi hinnatakse kolme
valikukriteeriumi alusel. Esimene valikukriteerium, teaduslik uuenduslikkus, ambitsioon ja
lisaväärtus, moodustab taotluse koondhindest 35%. Valikukriteeriumi all hinnatakse
muuhulgas, millised on teaduse tippkeskuse eesmärgid ja uurimisküsimused, milline on
planeeritava tegevuse teaduslik uuenduslikkus, unikaalsus ja läbimurdepotentsiaal. Teine
valikukriteerium on teostatavus ja koostöö, mis moodustab koondhindest samuti 35%.
Teostatavuse all hinnatakse näiteks teaduse tippkeskuse osaliste kompetentsi ja rolli
tippkeskuse tegevuses, samuti teaduse tippkeskuse planeeritud tegevuskava ja eelarve kasutust
ning seda, kuidas uurimisrühmade koostöö on toetuse perioodil korraldatud ja millist
lisaväärtust annab teaduse tippkeskuse loomine. Kolmas valikukriteerium on panus
teadussüsteemi, ühiskonna ja majanduse arengusse ning see moodustab taotluse koondhindest
30%. Antud valikukriteeriumi alla hinnatakse muuhulgas tippkeskuse panust „Eesti 2035“
arenguvajaduste lahendamisse ja TAIE arengukava eesmärkide saavutamisse. Ühtlasi
hinnatakse selle valikukriteeriumi juures teaduse tippkeskuse laiemat mõju, sh tippkeskuse
tegevuse teaduslikku ja teadusvälist olulisust, panust järelkasvu tagamisse ning teaduspõhisesse
kõrgharidusõppesse.
Eelnõu § 9 lõikes 3 reguleeritakse valikukriteeriumite hindamisskaala. Kõiki kolme
valikukriteeriumit hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Taotluste
hindamisel võib punkte anda sammuga 0,5 punkti.
Eelnõu § 9 lõikega 4 sätestatakse, et valiku tegemiseks moodustab SA Eesti Teadusagentuur
valikukomisjoni, kuhu kuuluvad Eesti avaliku sektori, teadlaste ja teadus- ja arendusasutuste,
ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide esindusorganisatsioonide esindajad ning
sõltumatud siseriiklikud eksperdid. SA Eesti Teadusagentuur kooskõlastab valikukomisjoni
liikmed ja selle töökorra enne kinnitamist Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Eelnõu § 9 lõikes 5 täpsustatakse, et SA Eesti Teadusagentuur moodustab taotlustele
eksperthinnangute andmiseks eksperdikomisjonid. Eksperdikomisjonidesse kuuluvad oma
valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud välisriikide teadlased ja eksperdid ning valdkonna
siseriiklikud eksperdid. Eksperdikomisjonide liikmed ja töökorrad kooskõlastab SA Eesti
Teadusagentuur enne kinnitamist Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
12
Eelnõu § 9 lõikes 6 sätestatakse, et valikukomisjon peab valiku tegemisel arvestama, et toetust
saavad teaduse tippkeskused kataksid võimalikult laialdaselt Eesti pikaajalise arengustrateegia
„Eesti 2035“ arenguvajadusi. Sätte eesmärk on tagada, et teaduse tippkeskuste valikul võetakse,
lisaks teadustöö kõrgele tasemele, arvesse ka valdkondlikku mitmekesisust.
Eelnõu § 9 lõikes 7 on sätestatud valikukomisjoni võimalikud otsused. Valikukomisjon teeb
hindamise tulemusena valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku: rahuldada taotlus
taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletud mahus täiendavate tingimuste täitmisel, rahuldada
taotlus vähendatud mahus täiendavate tingimuste täitmisel või taotlust mitte rahuldada.
Valikukomisjonil on õigus seada taotluse toetamisele täiendavad tingimused, tingimused
võivad puudutada tippkeskuse eelarve kasutamist, toetuse mahtu ja taotluse sisu (sh
teaduseetika ja andmehalduse valdkonda puudutavat). Lisaks on valikukomisjonil õigus teha
ettepanekuid uurimisrühmade koosseisu osas, kui see aitab kaasa tugevama teaduse tippkeskuse
loomisele. Kui taotluse rahuldamisel on seatud täiendavad tingimused, peab taotleja toetuse
saamiseks andma kirjaliku nõusoleku esitatud tingimuste täitmiseks.
Eelnõu § 10 on sätestatudteaduse tippkeskuse nimetamine ja toetuse eraldamine. Paragrahviga
reguleeritakse teaduse tippkeskuse nimetamise ja toetuse eraldamise protsess.
Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse, et teaduse tippkeskuse nimetamise ja toetuse rahuldamise
või taotluse mitterahuldamise otsuse teeb haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Teaduse
tippkeskused nimetatakse seitsmeks aastaks.
Eelnõu § 10 lõikes 2 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse toetuse eraldamine toimub SA Eesti
Teadusagentuur kaudu. SA Eesti Teadusagentuur sõlmib toetuse saajaga eraldislepingu, milles
on ära toodud osapoolte õigused, kohustused ja vastutus lepingu täitmisel.
Eelnõu § 10 lõikega 3 sätestatakse, et eraldislepingu sõlmimise eelduseks on taotleja ja
partnerite vahel sõlmitud konsortsiumileping. Konsortsiumilepinguga tuleb reguleerida teaduse
tippkeskuse tegevuses osalevate poolte kohustused, tegevused ja planeeritud eelarve jaotus.
Juhul, kui taotleja ja partnerid ei ole konsortsiumilepingut sõlminud, et ole SA-l Eesti
Teadusagentuur võimalik toetust välja anda.
Eelnõu §-s 11 on sätestatudtoetuse ennetähtaegne lõpetamine. Paragrahviga sätestatakse
haridus- ja teadusministrile, kui valdkonna eest vastutavale ministrile, õigus toetuse andmine
vajadusel ennetähtaegselt lõpetada.
Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse tingimused, mille puhul on haridus- ja teadusministril õigus
toetuse andmine ennetähtaegselt lõpetada. Haridus- ja teadusminister lähtub toetuse
ennetähtaegse lõpetamise otsuse osas SA Eesti Teadusagentuur ettepanekust. Toetuse võib
ennetähtaegselt lõpetada, kui toetuse saaja on esitanud vastava taotluse. Samuti juhul, kui
ilmneb, et toetuse saaja või partnerid ei vasta enam käesoleva määruse eelnõus sätestatud
tingimustele. Haridus- ja teadusministril on õigus toetuse andmine lõpetada ka juhul, kui
projekti läbiviijad on projekti täitmisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud tingimusi või
on aset leidnud teaduseetika-alane väärkäitumisjuhtum (valeandmete esitamine, loomevargus,
petturlus). Ühtlasi võib teaduse tippkeskuse toetuse peatada, kui tippkeskuse tegevuse
täitmiseks vajaliku eetikakomitee kooskõlastust ei ole SA-le Eesti Teadusagentuur esitatud enne
inimuuringute või loomkatsete algust. Toetuse andmine võidakse lõpetada ka juhul, kui toetuse
saaja ei ole määratud tähtajaks esitanud toetuse kasutamise aruannet või kui SA Eesti
Teadusagentuur on lükanud teaduse tippkeskuse aruande tagasi.
13
2.5. Teaduse tippkeskuse tegevuse muutmine, toetuse kasutamise aruandlus
Eelnõu §-s 12 sätestatakse teaduse tippkeskuse tegevuse muutmine. Paragrahvis reguleeritakse
teaduse tippkeskuse tegevuse muutmist.
Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse, et teaduse tippkeskuse tegevuse oluliseks muutmiseks esitab
toetuse saaja SA Eesti Teadusagentuurile taotluse koos põhjendusega. Taotluse peavad
kinnitama kõik teaduse tippkeskuse osalised, sh taotleja, partnerid, tippkeskuse juht ja
uurimisrühmade juhid.
Eelnõu § 12 lõikes 2 täpsustatakse, mida loetakse käesoleva määruse eelnõu mõistes teaduse
tippkeskuse tegevuse oluliseks muutmiseks. Selleks loetakse muudatus, mille maht toetuse
kogueelarves on suurem kui 10% ning millest tulenevalt muutub olulisel määral tippkeskuse
tegevuskava või eesmärgid. Samuti loetakse tegevuse oluliseks muutmiseks teaduse
tippkeskuse koosseisu muutmist, sh partnerite ja uurimisrühmade lahkumist konsortsiumist või
uute partnerite, uurimisrühmade lisandumist.
Eelnõu § 12 lõikes 3 täpsustatakse, et SA Eesti Teadusagentuur hindab taotluse põhjendatust
ning vajadusel kooskõlastab selle Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Taotluse kohta langetab
SA Eesti Teadusagentuur ühe järgnevatest otsustest: 1) rahuldada taotlus ning jätkata projekti
rahastamist muudetud tingimustel; 2) keelduda taotluse rahuldamisest. Juhul, kui SA Eesti
Teadusagentuur keeldub taotluse rahuldamisest ning taotleja ei pea võimalikuks tegevuse
jätkamist senistel tingimustel, on toetuse saajal õigus taotleda toetuse andmise ennetähtaegset
lõpetamist, vastavalt käesoleva määruse § 11 punktile 1.
Eelnõu §-is13 sätestab toetuse kasutamise aruandluse. Paragrahviga reguleeritakse, kuidas
viiakse läbi toetuse kasutamise aruandlus.
Eelnõu § 13 lõikega 1 täpsustatakse, et toetuse saaja esitab SA-le Eesti Teadusagentuur kolme
tüüpi aruandeid: 1) aastaaruanne, mis esitatakse toetuse saaja poolt igal aastal; 2) vahearuanne,
mis esitatakse toetusperioodi neljandal aastal; 3) lõpparuanne, mis esitatakse kolme kuu jooksul
pärast toetusperioodi lõppemist. Aruannete esitamise tähtajad kehtestab SA Eesti
Teadusagentuur.
Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, et aruannete vormid töötab välja SA Eesti Teadusagentuur.
Enne kehtestamist kooskõlastatakse aruannete vormid Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Eelnõu § 13 lõikes 3 täpsustatakse, milliseid andmeid ja informatsiooni tuleb aruandes
minimaalselt esitada. Aasta-, vahe- ja lõpparuandes esitatakse vähemalt järgmine teave:
1) andmed toetuse saaja, partnerite, tippkeskuse juhi ja uurimisrühmade kohta (sh andmed
uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate kohta);
2) andmed teaduse tippkeskuse tegevuste ja tulemuste kohta, sh eestikeelne populaarteaduslik
kokkuvõte saavutatud tulemustest ja nende olulisusest;
3) andmed teaduse tippkeskuse tegevuse ja teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamise
kohta;
4) finantsaruanne, mis on kooskõlas tippkeskuse tegevuses osalevate asutuste raamatupidamise
andmetega;
14
5) andmed teaduse tippkeskuse tulemuslikkust hindavate kvantitatiivsete näitajate täitmise
kohta, mis on sätestatud käesoleva määruse § 13 lõikes 4;
6) toetuse saaja hinnang tegevuse tulemuslikkusele, sh hinnang, milline on olnud tegevuse
senine panus valdkonna järelkasvu tagamisse ja kõrgharidusõppe edendamisse;
7) teaduse tippkeskuse teadusnõukoja hinnang tippkeskuse senise arengu ja tegevuste kohta.
Eelnõu § 13 lõikes 4 on sätestatud teaduse tippkeskuste tulemuslikkust hindavad
kvantitatiivsed näitajad. Eelmisel teaduse tippkeskuste toetusperioodil (2014 – 2020) hinnati
tippkeskuste tegevuse tulemuslikkust ühe kvantitatiivse näitajaga – eelretsenseeritud
publikatsioonide arv. Teaduse tippkeskuste toetusmeetme mõjuanalüüsis tuvastati, et antud
näitaja ei ole võrdselt sobilik kõigi teadusvaldkondade jaoks ning ei mõõda teaduse kvaliteeti.
Mõjuanalüüs ettepanekutest ning uue toetusmeetme eesmärkidest lähtuvalt hinnatakse toetuse
tulemuslikkust kuue kvantitatiivse näitaja põhjal. Juhul kui teaduse tippkeskus ei panusta mõne
esitatud näitaja täitmisesse, tuleb seda taotluses põhjendada. 1) Teaduse tippkeskuse teadus- ja
arendustegevuse kvaliteeti ja läbimurdepotentsiaali hinnatakse näitajaga: eelretsenseeritud
publikatsioonide arv Eesti Teadusinfosüsteemi kategooriate lõikes. Arvesse lähevad
publikatsioonid, mis kuuluvad kategooriatesse: 1.1. teadusartiklid, mis on kajastatud Web of
Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts
& Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a.
kogumikud); 2.1. monograafiad; 3.1. artiklid/peatükid Eesti Teadusinfosüsteemi
publikatsioonide klassifikaatori lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud
Web of Science Book Citation Index, Web of Science Conference Proceedings Citation Index,
Scopus refereeritud kogumikud). 2) Positiivselt evalveeritud asutuste ja uurimisrühmade
koostööd ning rahvusvahelist koostööd hinnatakse näitajaga ühispublikatsioonide arv.
Ühispublikatsioone hinnatakse kolmes kategoorias: ühispublikatsioonid teaduse tippkeskusesse
kuuluvate asutuste vahel; ühispublikatsioonid era- või avaliku sektoriga; ühispublikatsioonid
välisriikide partneritega. 3) Teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti,
läbimurdepotentsiaali ning kooskõla ühiskonna ja majanduse vajadustega hinnatakse näitajaga:
kaitstud intellektuaalomand. Antud näitaja hulka loetakse ka registreeritud patenditaotlused. 4)
Teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti, läbimurdepotentsiaali ning
teadustulemuste tutvustamist ja levitamist hinnatakse näitajaga rahvusvahelisel
kõrgetasemelisel konverentsil peaesinejana esinemiste arv. Peaesinejaks loetakse näiteks
konverentsi avakõne esitajat (ingl. k opening speaker) või põhikõne esitajat (ingl. k keynote
speaker) või paneelarutelu esineja (ingl. k. plenary speaker). 5) Teaduse tippkeskuse panust
järelkasvu tagamises hinnatakse näitajaga doktorikraadi kaitsnute arv. Sealjuures hinnatakse
näitajat kahes kategoorias: a) teaduse tippkeskuse teadussuunal doktorikraadi kaitsnute arv
(teaduse tippkeskuse tegevuses osalenud doktorandid); b) teaduse tippkeskuse uurimisrühma
juhi või põhitäitjate juhendatud doktorikraadi kaitsnute arv, kelle doktoritöö ei ole seotud
teaduse tippkeskuse tegevusega (teaduse tippkeskuse välised doktorandid). 6) Teaduse
tippkeskuse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust hinnatakse näitajaga lisarahastuse kaasamise
maht. Lisarahastuseks loetakse teaduse tippkeskusesse kuuluvate uurimisrühmadele rahastust,
mis on eraldatud teaduse tippkeskuse tegevusega sama teadussuuna toetamiseks või
arendamiseks. Lisarahastuse alla kuuluvad näiteks siseriiklikud ja rahvusvahelise
konkurentsipõhised teadus- ja arendustegevuse toetused, teadus- ja arendustegevuse
sihttoetused, teadus- ja arendusteenuste osutamisest saadav tulu, asutuse poolt eraldatud
vahendid teadussuuna toetamiseks.
15
Eelnõu § 13 lõikega 5 täpsustatakse, et vahe- ja lõpparuandes esitatakse lisaks käesoleva
paragrahvi lõikes 3 ja 4 sätestatud teabele ka ülevaade, milline on teaduse tippkeskuse teadusja
arendustegevuse tulemuste potentsiaalne teaduslik, ühiskondlik või majanduslik mõju ning
panus „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse ja TAIE arengukava eesmärkide
saavutamisse. Sealjuures, kui asjakohane, tuuakse välja millised on teaduse tippkeskuse
teadustulemuste võimalikud rakendusalad.
Eelnõu § 13 lõikega 6 sätestatakse, et vahe- ja lõpparuandeid hindab seirekomisjon, mille
moodustab SA Eesti Teadusagentuur. Komisjoni liikmed ja töökorra kooskõlastab SA Eesti
Teadusagentuur Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Aastaaruannete hindamiseks eraldi
komisjoni ei moodustata. Aastaaruandeid hindab SA Eesti Teadusagentuur, vajadusel
konsulteerides Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kui teaduse tippkeskusel on raskusi
tegevuskava täitmise ja eesmärkide saavutamisega.
Eelnõu § 13 lõikega 7 reguleeritakse seirekomisjoni otsused. Seirekomisjon teeb SA-le Eesti
Teadusagentuur ettepaneku: kiita aruanne heaks, saata aruanne tagasi täiendamiseks või lükata
aruanne tagasi.
Eelnõu § 13 lõige 8 sätestab, et SA Eesti teadusagentuur teeb aruannete kohta ühe järgmistest
otsustest: kiidab aruande heaks või lükkab aruande tagasi. Vahe- ja lõpparuannete üle
otsustamisel lähtub SA Eesti teadusagentuur seirekomisjoni ettepanekust. Juhul kui aruanne
jäetakse heaks kiitmata, on SA-l Eesti Teadusagentuur õigus teha valdkonna eest vastutavale
ministrile ettepanek toetuse ennetähtaegseks lõpetamiseks, vastavalt käesoleva määruse § 10
punktile 5.
2.6. Määruse rakendamine
Eelnõu §-s 14 on toodud määruse rakendussäte. Enne 2025. aastat rahastatud teaduse
tippkeskuse projektidele kohaldatakse haridus- ja teadusministri 11. mai 2025. a määrust nr 13
„Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“.
Eelnõu §-s 15 on sätestatud määruse jõustumisaeg, 1. oktoober 2025, mil jõustub ka teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus.
3. Riigiabi analüüs
Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset
kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi
reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6.
ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või
riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada
konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga
kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1)
abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on
valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab
või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.
Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga.
1) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest.
16
Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.
Käesoleva määruse alusel finantseeritakse teaduse tippkeskuseid riigieelarvelistest vahenditest.
2) Abi antakse ettevõtjale
Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad
majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise
viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.
Toetust võivad taotleda riigi või avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja
evalveeritud rakenduskõrgkkolid, partneriks võivad olla ka eraõiguslikud teadus- ja
arendusasutused. Kaasata võib ka teisi avaliku sektori asutusi, kuid nende kulusid antud
meetmest ei hüvitata. Kuigi osa meetmest toetuse saajaid ei kuulu äriühingute hulka, on antud
juhul oluline see, kas toetust saanud asutused tegelevad majandustegevusega või mitte. Enamik
positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustest tegeleb suuremal või väiksemal määral ka
majandustegevusega. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks
antava riigiabi raamistikus sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või
teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu
mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute
tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse
teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või
teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja
majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust);
tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks
lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja
arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja ettevõtja katab kõik projekti kulud või
projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi
õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või
ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu.
Teadus- ja arendusasutustel, ülikoolidel ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidel on vastavalt
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusele kohustus hoida
riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamisel raamatupidamises teadus- ja arendustegevusega
seotud majandustegevus ja mittemajandustegevus, nende kulud ning rahastamine, lahus, samuti
on teadus- ja arendusasutustel kohustus investeerida mittemajandustegevusest saadav kasum
teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse.
Teaduse tippkeskuse meetmest rahastatakse alus- ja rakendusuuringute ning
eksperimentaalarenduse läbiviimist, teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete
ja tarkvara soetamist või kaasajastamist, teadustaristu kasutamist, teadus- ja arendustöötajate
mobiilsust ja pädevuse kasvatamist, teadus- ja arendustegevuse alast riigisisest ja
rahvusvahelist koostööd ja võrgustamist, tippkeskuse tegevuste ja teadustulemuste tutvustamist
ja levitamist. Seega on tegemist sõltumatu teadustegevuse, teadusuuringute tulemuste
levitamise ja teadmussiirde alase tegevusega, mis on üldiselt mittemajanduslik tegevus. Seega
ei toetata antud meetmest üldiselt asutuste majandusliku iseloomuga tegevusi. Samuti on
asutustel tulenevalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest kohustused, mis välistavad
selle, et antav abi võiks kvalifitseeruda riigiabiks.
3) Abimeetmel on valikuline iseloom.
17
Teaduse tippkeskuste rahastamiseks korraldatakse avatud taotlusvoor, millel osalejad peavad
vastama teatud tingimustele ning rahastatakse vaid hindamisel parimaid tulemusi saanud
taotlusi. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud meetmel on valikuline iseloom.
4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise.
Abimeede võib anda toetuse saajale majandusliku eelise, sest võib olla aluseks uute rakenduste
ja teenuste väljatöötamisele, mida suure tõenäosusega turul ei ole ning mille järele on olemas
või potentsiaalselt tekkimas vajadus. Kuivõrd aga toetuse saamise eelduseks on
teadustulemuste levitamine ja avaldamine, on potentsiaalsete teadustulemustest kasusaajate
hulk laiem kui üksnes toetuse saajad.
5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel.
Antud meetme raames antava toetuse osas on raske konkurentsi moonutamist või kaubanduse
kahjustamist EL riikide vahel konstateerida.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuivõrd toetatavad tegevused on üldiselt mittemajanduslikud ning
majandusliku eelise saamine toetuse saajate poolt on pigem vähetõenäoline, ei ole antav abi
riigiabi.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
5. Määruse mõjud
Kavandatav muudatus – teaduse tippkeskuste tegevuse toetamine
Muudatus
Muudatusega toetatakse Eestis teaduse tippkeskuste loomist ja nende tegevust. Teaduse
tippkeskuse saavad moodustada vähemalt kahe riigi või avalik-õigusliku teadus- ja
arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli silmapaistvalt kõrgel tasemel Eesti
uurimisrühmad ning tippkeskuse tegevuse eesmärk on koostöiselt ja läbi ühistegevuse
lahendada Eesti vajadustest lähtuvaid kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimusi.
Sotsiaalsed mõjud, mõju majandusele, mõju loodus- ja elukeskkonnale, mõju regionaalarengule
Muudatusega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, loodus- ja elukeskkonda puudutavaid ja
regionaalarengut puudutavaid mõjusid ei ole võimalik ette hinnata, mõju ulatus oleneb toetatud
teaduse tippkeskuste tegevusvaldkondadest ja teadussuundadest. Muudatus omab nimetatud
mõjude osas eeldatavasti positiivset mõju, sest tegevuse üheks eesmärgiks on Eesti pikaajalise
arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse panustamine. Muudatus omab
positiivset mõju haridussüsteemile ja kultuuri korraldusele. Toetusmeede omab positiivset mõju
teadmistepõhise ühiskonna arengule ning ühtlasi panustab muudatus teaduspõhisesse
kõrgharidusõppesse.
Mõju avaliku sektori rahastamisele, sh kuludele ja tuludele
Muudatusega kaasnevad täiendavad kulud Eesti riigieelarvele. Varasemalt on teaduse
tippkeskusi rahastatud Euroopa Liidu struktuurivahenditest, kuid uue perioodi
struktuurivahendite tingimuste muutmisega ei ole võimalik teaduse tippkeskusi nende
18
turukauguse tõttu enam sellest allikast rahastada. Seetõttu rahastatakse teaduse tippkeskusi
edasi riigieelarvelistest vahenditest. Teaduse tippkeskuse 2023. a. taotlusvooru mahuks on
kavandatud 49 mln eurot, mis toob kaasa keskmiselt 7 mln euro suuruse kulu riigieelarves igal
toetusperioodi aastal. Juhul, kui teaduse tippkeskuste valimiseks on tulevikus plaanis läbi viia
täiendavaid taotlusvoore, kasvavad vastavalt ka riigieelarve kulud. Toetusmeetme 2023. a.
taotlusvooru läbiviimiseks ning teaduse tippkeskuste toetamiseks vajaminevad vahendid on
planeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvesse.
Sihtrühm
Muudatuse sihtrühm on riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja
evalveeritud rakenduskõrgkoolid, mille uurimisrühmale või uurimisrühmadele toetust
taotletakse ning eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused, mille uurimisrühm või
uurimisrühmad osalevad sisuliselt teaduse tippkeskuse tegevuses.
Mõju esinemise ulatus ja sagedus
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, teaduse tippkeskuse toetusmeetme planeeritud eelarve
moodustab Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika valdkonna
kogueelarvest alla 3,5%, kuid tegemist on pikaajalise kohustusega. Teaduse tippkeskused
nimetatakse ning nende tegevust toetatakse seitse aastat.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavad mõjud puuduvad.
6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud, määruse rakendamise eeldatavad tulud
Teaduse tippkeskuste rahastamisega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvelistest vahenditest
Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2025.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks evalveeritud teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele, evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Noorte
Teaduste Akadeemiale, teadlaste esindusorganisatsioonidele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning Sihtasutusele
Eesti Teadusagentuur.
Katrin Kiisler
teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-0969 - Teaduse tippkeskuste nimetamise ning finantseerimise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c66d98da-2f01-44b2-a39b-d58fa7e41bea Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c66d98da-2f01-44b2-a39b-d58fa7e41bea?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main