Arvamus eelnõu kohta

Lisa 1

Arvamus1 perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa eelnõu

(eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele

Nõustuda ei saa VTK-s väljapakutud alternatiividega (1. ja 3.), mis seoksid teovõime piiratuse ja

eestkoste seadmise vajaduse mh isikule pandud diagnoosiga.

Haiguse diagnoosimine on pikk protsess, mis nõuab tihedat ja produktiivset koostööd

meditsiiniasutuse ja patsiandi vahel ning erinevate vaatluste, uuringute jms läbiviimist pikema aja

vältel. Seega võib isikule eestkoste seadmise sidumine isikule diagnoosi määramisega pikendada isikule

vajaliku abi (eestkoste) andmist. Kuid mis veel olulisem, kui muuta TsÜS § 8 lg t 2 viisil, et isikul on

piiratud teovõime vaid juhul, kui tal on diagnoositud „F-diagnoos“, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida, jätab see vajaliku kaitseta kõik need inimesed, kellel ei ole (veel)

diagnoositud „F-diagnoosi“, kuid kellel on psüühikahäire, intellektipuue vm vaimse tervise häire, mille

tõttu ta ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda ning on seepärast teinud

mitmepoolse tehingu, testamendi, mis senises praktikas oleks tühine (TsÜS § 10 , § 11), kuid esimese

ja kolmanda alternatiivi käiku minemisel ei oleks (sest isikul ei ole veel „F-diagnoosi“). Lisaks on selliselt

oht, et õigusemõistmine liigub kohtutelt meditsiiniasutustele, mis on kahtlemata vastuolus

põhiseadusega.

Problemaatiline on kavatsus vähendada eestkostemenetluses tellitavate psühhiaatriliste ekspertiiside

arvu seeläbi, et asendada teatud juhtudel psühhiaatri eksperdiarvamus muu arsti (nt perearst)

eksperdiarvamusega. Kas meditsiiniliste eriteadmisteta kohus oskab ekspertiisi määramise otsustamise

etapis hinnata, kas tegemist on nn lihtsama eestkosteasjaga, mille puhul on piisav muu arsti

eksperdiarvamus, või on tegu keerulisema ja piiripealse juhtumiga ning vajalik on just psühhiaatri

arvamus? Seda enam, et isikule eestkoste seadmine piirab oluliselt isiku põhiõigusi (nt õigus vabale

eneseteostusele, eraelu puutumatusele) ja peaks seepärast olema võimalik üksnes reaalse vajaduse

korral.

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku

ja tsiviilseadustiku üldosa eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele.

Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

tsiviilseadustiku üldosa eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele

Teie 12.08.2025 nr 8-3/6746-1

Meie 09.09.2025 nr 6-6/25-38-2

Lisa 1

Arvamus1 perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa eelnõu

(eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele

Nõustuda ei saa VTK-s väljapakutud alternatiividega (1. ja 3.), mis seoksid teovõime piiratuse ja

eestkoste seadmise vajaduse mh isikule pandud diagnoosiga.

Haiguse diagnoosimine on pikk protsess, mis nõuab tihedat ja produktiivset koostööd

meditsiiniasutuse ja patsiandi vahel ning erinevate vaatluste, uuringute jms läbiviimist pikema aja

vältel. Seega võib isikule eestkoste seadmise sidumine isikule diagnoosi määramisega pikendada isikule

vajaliku abi (eestkoste) andmist. Kuid mis veel olulisem, kui muuta TsÜS § 8 lg t 2 viisil, et isikul on

piiratud teovõime vaid juhul, kui tal on diagnoositud „F-diagnoos“, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida, jätab see vajaliku kaitseta kõik need inimesed, kellel ei ole (veel)

diagnoositud „F-diagnoosi“, kuid kellel on psüühikahäire, intellektipuue vm vaimse tervise häire, mille

tõttu ta ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda ning on seepärast teinud

mitmepoolse tehingu, testamendi, mis senises praktikas oleks tühine (TsÜS § 10 , § 11), kuid esimese

ja kolmanda alternatiivi käiku minemisel ei oleks (sest isikul ei ole veel „F-diagnoosi“). Lisaks on selliselt

oht, et õigusemõistmine liigub kohtutelt meditsiiniasutustele, mis on kahtlemata vastuolus

põhiseadusega.

Problemaatiline on kavatsus vähendada eestkostemenetluses tellitavate psühhiaatriliste ekspertiiside

arvu seeläbi, et asendada teatud juhtudel psühhiaatri eksperdiarvamus muu arsti (nt perearst)

eksperdiarvamusega. Kas meditsiiniliste eriteadmisteta kohus oskab ekspertiisi määramise otsustamise

etapis hinnata, kas tegemist on nn lihtsama eestkosteasjaga, mille puhul on piisav muu arsti

eksperdiarvamus, või on tegu keerulisema ja piiripealse juhtumiga ning vajalik on just psühhiaatri

arvamus? Seda enam, et isikule eestkoste seadmine piirab oluliselt isiku põhiõigusi (nt õigus vabale

eneseteostusele, eraelu puutumatusele) ja peaks seepärast olema võimalik üksnes reaalse vajaduse

korral.

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku

ja tsiviilseadustiku üldosa eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele.

Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

tsiviilseadustiku üldosa eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele

Teie 12.08.2025 nr 8-3/6746-1

Meie 09.09.2025 nr 6-6/25-38-2