Kiri

1

Lisa 1. Kaasamise tabel

Eesti seisukohad Euroopa kvanttehnoloogia strateegia kohta

Kommentaar/ettepanek Asutus

Arvestatud/ei

arvestatud/arvestati

osaliselt

Väljapakutud on tugevalt innovatsioonikeskne, rõhutab peamiselt teadustulemuste viimist

turukõlblike rakendusteni ja tööstuslikku kasutuselevõttu. Kuigi selline lähenemine vastab Euroopa

vajadustele väljakujunenud konkurentsitingimustes, on sellega oht alahinnata baas­teaduse tähtsust.

Pikaajaline edu kvanttehnoloogiates sõltub pidevast alusteaduse voost, mis toidab innovatsiooni,

mida soovitakse turule tuua. Kui rõhuasetus hakkab järjest rohkem liikuma lühiajaliste tööstuslike

lahenduste toetamise suunas, jäävad avastuslik ja uudishimupõhine teadus tahaplaanile.

Haridus- ja

Teadusministeerium Arvestatud

Laiem suundumus lisada dual-use aspekti igale poole on vist Eesti poolt iseenesest teretulnud, kuid

see toob selgelt kaasa oluliselt keerukamaid haldusnõudeid, sh julgeolekukontroll, IO kaitse,

ekspordikontolli küsimused. Edukaks rakenduseks on vaja selgelt defineerida läbivad mehhanismid,

kuidas need teemad edaspidi käsitletakse. Sihtrühmade elu lihtsustamine peab olema võti; ei tahaks

näha, et iga initsiatiiv hakkab oma turvareegleid paika panema.

Haridus- ja

Teadusministeerium Arvestatud

Taristuressurssid on vajalikud, kuid on ülioluline tagada, et juurdepääs neile oleks sihtrühmade

jaoks õiglane ja läbipaistev, sõltumata nende suurusest. Võimalused peavad olema võrdsed nii

suurtele ülikoolidele kui ka väiksematele teadusasutustele ning nii tööstuse esindajatele kui

VKEdele ja idufirmadele. Kui juurdepääsu üle hakkavad domineerima suured konsortsiumid, ei

suuda Euroopa ökosüsteem realiseerida oma potentsiaali ja tagada tipptasemel teaduse ja

innovatsiooni ühtlast levikut.

Haridus- ja

Teadusministeerium Arvestatud

2

Tekst tunnistab õigesti, et talentide olemasolu on Euroopa pikaajalise konkurentsivõime

saavutamise eeldus ning pakub omajagu sekkumisi, kuid need on jällegi tööstuskesksed. Ilma

tasakaalustatud lähenemiseta võib toimuda hoopis äravool akadeemiast tööstusesse ning ei jää

kedagi, kes hakkab teadust edendama. Et säilitada tugev akadeemiline ökosüsteem, peaks

selgesõnaliselt toetama karjäärivõimalusi, mis hoiavad talendid ka ülikoolides (või annavad

võimaluse naasta teadusesse), paralleelselt ettevõtluskoostöö edendamisega.

Haridus- ja

Teadusministeerium Arvestatud

ELi tegevuste kõrval on liikmesriigid arendanud ka oma siseriiklike kvantinitsiatiive, mille tõttu

kohati on ELis toimuvad kvanttehnoloogia valdkonna tegevused killustunud. Killustatus ei luba

täiel määral ära kasutada ELi potentsiaali selles valdkonnas. Seni on liikmesriigid tegelenud

omaette, mis on pidurdanud koostööd, raisanud ressursse ja vähendanud Euroopa mõjuvõimu

maailmas.

ELi strateegia üks eesmärke on paremini koordineerida liikmesriikide vahelisi tegevusi, et Selleks,

et kiiremini ja tõhusamalt liikuda teadusest toimivate teenuste ja toodeteni on kvanttehnoloogiate

strateegial suur roll.

Teadus ja innovatsioon - Tipptasemel spetsialistide koondamine kogu Euroopas, et olla

juhtpositsioonil kvantteaduses ja selle tööstuslikus rakendamises. Sealjuures jagunevad tegevused

kolmeks alamvaldkonnaks:

Fundamentaalteaduse toetamine nii kvantarvutite, -side kui ka -sensorite valdkondades laborist tootmisesse algatused, mille eesmärk on jõuda teadustööst turuküpsete toodete ja teenusteni

rakendused ja kasutusjuhud, kus keskendutakse kvantrakenduste arendamisele ja nende

kasutuselevõtule olulistes sektorites.

Kvantinfrastruktuurid – Kiiresti areneva valdkonna jaoks koordineeritud infrastruktuuri taristu

arendamine avalike vahendite toel, et toetada innovatsiooni ja oskuste arendamist. Taristut

AS Metrosert Arvestatud

3

soovitakse arendada kvantarvutite ja -simulatsiooni, kvantside ning kvantsensorite valdkondades,

mis toetab tootmist, projekteerimist ja arengut.

Kvantökosüsteemide Euroopa kvantökosüsteemi tugevdamine – Investeeringud idufirmadesse,

tarneahelate kindlustamine ja kvanttehnoloogiate tööstusliku kasutuselevõtu toetamine.

Kvanttehnoloogiad kosmoses ja kahese kasutusega kvantlahendused – Turvaliste ja sõltumatute

kvantvõimekuste integreerimine Euroopa kosmose-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse.

Kvantoskused – tegevuste koordineerimine, mis aitavad tagada mitmekesise ja tipptasemel

järelkasvu koordineerimine läbi hariduse, koolituste ja talentide liikuvuse kogu Euroopa Liidus.

Rahvusvahelised mõjuanalüüsid on näidanud, et kvanttehnoloogilistest ettevõtetest suuremat

majanduslikku mõju võib saavutada, kui võtta kvanttehnoloogilised rakendused kasutusele

klassikalisemates majandusvaldkondades nagu logistika või ravimitööstus. Kuigi kvantarvutid on alles arengufaasis, kasutavad erinevad maailma ettevõtted juba loodud

kvantarvutusvõimekust ära näiteks selleks, et luua paremaid akumaterjale elektriautode akudele,

leida uuenduslikke ravimeid või parandada logistikaahelaid. McKinsey poolt 2024. aastal läbi

viidud kvanttehnoloogia teemaline analüüs näitab, et nn klassikaliste majandussektorite jaoks võib

kvantarvutuse kasutuselevõtust tulenev lisandväärtus ulatuda 0,86-1,73 triljoni euroni aastaks 2035.

Enim lisandväärtuse kasvu ennustatakse sealjuures ravimitööstusele, kus see võib ulatuda kuni 17%-

ni. Mainitud sektorite ühendavaks tunnuseks on vajadus töödelda suuri andmemahtusid, et leida

uuenduslikke lähenemisi. Seega on kvanttehnoloogia arengust tulenev võimalik mõju Eesti majandusele kahesuunaline.

Esiteks mõju süvatehnoloogilistest ettevõtetest, kes ise kvanttehnoloogilisi tooteid või teenuseid

toodavad. Teiseks võimalik mõju, mida omab kvanttehnoloogiliste rakenduste kasutamine

klassikalistes majandussektorites.

AS Metrosert Arvestatud

4

Riigieelarveline mõju tekib siis, kui Eesti teeb otsuse osaleda mõnes projektis või programmis,

millega kaasneb kaasrahastuse kohustus (nt taristu- või teadusprojektid). Teisalt võimaldavad EL

rahastusmeetmed võimendada riigieelarvelisi vahendeid EL vahendite toel ning selliselt arendada

vajalikku taristut või oskusteavet. ning vajaduse tagada rahvuslik finantseerimine

infrastruktuuriprojektidele ja teadusprogrammidele. Võivad tekkida kulud kompetentsikeskuse,

õppeprogrammide ja koostöövõrgustiku arendamisel.

AS Metrosert Arvestatud

Selleks tuleb Eestis hoida ja kasvatada ekspertiisi tuleb investeerida ja panustada

postkvantkrüptograafia (PQC) lahenduste ja kvantvõtmejaotuse (QKD) tehnoloogiate osas,

arendamisse ja rakendamisse. PQC võimaldab luua krüptograafilisi süsteeme, mis on vastupidavad

ka kvantarvutite ründe­võimekusele. Postkvantkrüptograafilised algoritmid tagavad turvalisuse

arvutuslike meetoditega, kvantvõtmejaotustehnoloogia aluseks on , samas kui QKD võimaldab

turvalist võtmeedastust, mille turvalisus põhineb kvantfüüsika seaduspäradel, põhimõtetel. Tegu on

kahe arengujärgus ja tulevikus tõenäoliselt teineteist täiendava tehnoloogiaga, mistõttu tasub Eestil

hoida oskusteavet mõlemast. mitte arvutuslikel eeldustel.

AS Metrosert Arvestatud

Lisaks tehnoloogia arendamisele on kvanttehnoloogia puhul tähtis tegeleda rakenduste

arendamisega, mis võimaldavad võimendada tehnoloogia laiemat majanduslikku mõju.

Selgitus: Rahvusvahelised analüüsid näitavad, et kvanttehnoloogia suurem mõju majandusele

tuleneb kvantarvutuse kasutuselevõtust klassikalistes majandussektorites nagu keemia-, materjali-,

finants- või ravimitööstus. Oluline on seetõttu laboris tehnoloogia arendamise kõrval silmas pidada

rakenduste arendamist, mis võimaldavad laboris ehitatud tooteid ja teenuseid turule üle kanda ja

selliselt saavutada võimalikult suur majanduslik mõju. Rakenduste arendamine, näiteks tarkvaraarendus, mis võimaldab koos toimida klassikalistel ja

kvantsüsteemidel, on võimaluseks ka Eesti teadlastele ja ettevõtetele. See ei vaja suuremahulisi

investeeringuid taristusse ja samas võimaldab tugineda Eesti aastakümnete pikkusele tarkvara

arendamise kogemusele. Oluline on EL kvantstrateegia rakendamisprotsessis kindlustada, et

AS Metrosert Arvestatud

5

liikmesriigid saavad sarnaselt ligipääsu kvantarvutusressurssidele, mida pole mõtet arendada igal

liikmesriigil eraldi, kuid mis on vajalik tarkvararakenduste testimiseks.

Kvanttehnoloogia võimaluste laiem mõistmine ja spetsialistide olemasolu on Eesti jaoks tähtis, et

tagada kvanttehnoloogiast tuleneva võimaliku majandusliku mõju maksimaalne laienemine ka

klassikalisematesse majandusharudesse kvanttehnoloogia valdkonna kõrval. Samuti on piisava

ekspertiisi olemasolu julgeolekupoliitilises mõttes oluline. Areneva keerulise tehnoloogia mõistmine

(sh näiteks nii kvantsensorid või sidetehnoloogia) võimaldab maandada tuleviku julgeolekuriske.

AS Metrosert Arvestatud

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

…….09.2025 nr

Tallinn, Stenbocki maja

Eesti seisukohad Euroopa kvanttehnoloogia strateegia kohta

1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu teatise Euroopa kvanttehnoloogia strateegia (COM(2025) 363) osas:

1.1. Eesti toetab Euroopa kvantstrateegias toodud eesmärke Euroopa teadusliku ja

tööstusliku võimekuse tugevdamiseks, valdkonna killustatuse vähendamiseks ning

majanduse konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia kasvatamiseks. Peame

oluliseks, et strateegia rakendamisel pööratakse tähelepanu ka geograafilisele

tasakaalustatusele ning julgeoleku mõõtmele.

1.2. Kvanttehnoloogiate arendamisel tuleb üheaegselt soodustada kiiret teadus- ja

arendustegevust ning innovatsiooni, samal ajal tagades ka riskide varajase tuvastamise,

maandamise ja ennetamise, et tehnoloogia areng toimuks turvalisel, usaldusväärsel ja

ühiskonnale kasulikul viisil.

1.3. Tehnoloogiate arendamise kõrval on kvanttehnoloogia puhul tähtis tegeleda praktiliste

rakenduste loomisega, mis võimendavad innovaatilise tehnoloogia laiemat

majanduslikku mõju.

1.4. Liikmesriikide vaheline tihe ja koordineeritud koostöö ning selge spetsialiseerumine

konkreetsetele aladele on kvanttehnoloogia eduka arendamise ja rakendamise

eelduseks. See võimaldab vältida dubleerimist, kasutada ressursse tõhusamalt,

kiirendada teaduslikke ja tehnoloogilisi läbimurdeid ning suurendada Euroopa

globaalset konkurentsivõimet.

1.5. Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu toetust kvantoskuste arendamisel. Hariduse ja

oskuste pidev arendamine on kestliku kvantökosüsteemi alus. Ilma pädevate

spetsialistideta ei ole võimalik tagada teadustegevuse järjepidevust, innovatsiooni

ülekandmist majandusse ega uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu

Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning

teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist

nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: Kehtib kuni:

Alus: Teabevaldaja: Justiits- ja Digiministeerium

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Seisukohad EL kvanttehnoloogiate strateegia kohta Esitame Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Eesti seisukohad Euroopa kvanttehnoloogiate strateegia kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Kristina Kivisild [email protected]

Meie 09.09.2025 nr 7-1/7413

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa kvanttehnoloogia

strateegia kohta“

Euroopa Komisjon avaldas 2. juulil 2025 kvantstrateegia, mille eesmärk on tugevdada Euroopa

Liidu positsiooni kiiresti arenevas kvanttehnoloogia valdkonnas. Strateegia seab sihiks

Euroopa Liidu positsioneerimise globaalse liidrina, ühendades tipptasemel teaduse,

innovatsiooni ja ettevõtluse, et viia kvanttehnoloogiad laboritest reaalse majandusliku ja

ühiskondliku väärtuseni.

Strateegia jaguneb viieks peamiseks suunaks: teadus ja innovatsioon; kvantinfrastruktuurid;

kvantökosüsteemi tugevdamine; kosmose- ja kahese kasutusega kvantlahendused ning

kvantoskused. Fookuses on teaduse ja tööstuse sidumine, turvaliste ja sõltumatute

tehnoloogiate arendamine ning Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse tugevdamine.

Strateegia toetab Eesti julgeoleku- ja küberturvalisuse poliitilisi sihte ning on kooskõlas Eesti

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE 2021-2035)

eesmärkidega.

Eesti olulisemad seisukohad käsitlevad järgmisi aspekte:

Arengu ja riskide tasakaal – kvanttehnoloogiate arendamisel tuleb samaaegselt edendada

innovatsiooni ja maandada sellega kaasnevaid riske, eriti krüptograafia ja kriitilise taristu

kaitse vallas.

Koostöö ja spetsialiseerumine – liikmesriigid peavad vältima dubleerimist ja keskenduma

oma tugevatele kompetentsialadele, looma ühtsed standardid ja efektiivsed

koostööplatvormid.

Hariduse ja oskuste arendamine – Eesti toetab EL Kvantoskuste Akadeemia loomist ja näeb

vajadust luua ja arendada haridusprogramme, mis katavad kogu kvantoskuste spektri.

Kvantstrateegia rakendamine loob Eestile võimaluse panustada tipptasemel arendustegevusse,

suurendada kõrge lisandväärtusega töökohtade arvu ning tugevdada teaduse, ettevõtluse ja riigi

kaitsevõime seoseid. See eeldab sihipärast tegutsemist nii riiklikul kui ka EL tasandil, tagades,

et investeeringud oleksid suunatud kõrgeima mõjuga valdkondadesse.

Sissejuhatus

Euroopa Komisjon avaldas 2. juulil 2025. aastal kvanttehnoloogia strateegia, mille eesmärk on

tugevdada Euroopa Liidu (edaspidi EL) rolli ja konkurentsivõimet kiiresti arenevas

kvanttehnoloogia valdkonnas nii teaduse, tööstuse kui ka julgeoleku seisukohalt. Strateegia

võtab sihiks EL positsioneerimise globaalse liidrina, kes suudab edukalt ühendada teaduse,

innovatsiooni ja ettevõtluse arengu, et viia kvanttehnoloogiat teoreetilisest teadustööst

reaalseks majanduslikuks ja ühiskondlikuks väärtuseks.

Mis on kvantarvuti?

Kvantarvuti ei ole lihtsalt kiirem arvuti, vaid hoopis teistsugune seade, mis kasutab

arvutamiseks kvantomadusi, mida tavaline arvuti ei ole võimeline tegema. Kvantarvuti

seadmed ise on tavaliselt väga suured ja paigutatakse eraldi ruumidesse. Ka nendele ruumidele

on erinõuded, sest kvantarvutite tööks peab olema välistatud igasugune välisest keskkonnast

tulenev vibratsioon, elektromagnetiline häiring või muud segavad tegurid. Samuti peab olema

kvantarvuti sees absoluutse nulli lähedane temperatuur. Selliseid tingimusi on vaja selleks, et

kvantarvuti kubitid (ingl. k. qubits) saaksid säilitada oma kvantolekut ja teha keerukaid

arvutusi. Kuigi kvantarvutid võivad näida võrreldavad suurte serveritega, ei ole nende

töövõimsus mõõdetav ainult voolutarbimise või suuruse järgi. Kvantarvutid töötavad täiesti

teise loogika alusel, mis võimaldab lahendada probleeme, mis klassikaliste arvutite jaoks

oleksid praktiliselt lahendamatud. Seetõttu ei räägita kvantarvutitest kui „kiiretest“ või „super“

arvutitest, vaid täiesti uut tüüpi arvutusmasinast.

Kvantarvutite arendamine on tänaseks jõudnud etappi, kus need ei ole enam pelgalt teoreetiline

kontseptsioon, vaid reaalselt eksisteeriv tehnoloogia. Juba täna pakuvad suured

tehnoloogiaettevõtted ja mõned idufirmad pilvepõhist ligipääsu kvantarvutile. Samuti on

saadaval ka esimesed käega katustavad tooted (nt IQM, IBM jt). Need seadmed on aga

peamiselt suunatud teadusuuringutele, haridusele või väga spetsiifilisele ärikatsetustele.

Samuti on juba olemas pilootprojekte, näiteks liiklusvoogude optimeerimine või molekulide

modelleerimine. Kvantarvutid suudavad lahendada teatud keerukaid ülesandeid palju kiiremini

kui klassikalised arvutid. Samas võib see omadus teoreetiliselt ohustada tulevikus

tänapäevaseid krüpteerimismeetodeid, mis muidu annavad meile julguse ja kindluse

digimaailmas toimetamiseks. Seetõttu tuleb juba praegu mõelda, kuidas tulevikus meie

andmeid ja infosüsteeme kaitsta.

Kuidas kvantarvuti töötab?

Kvantarvutid kasutavad uut tehnoloogiat, milleks on kubitid. Erinevalt klassikalistest bittidest,

mis saavad olla kahes olekus (üldjuhul 0 või 1), võivad kubitid eksisteerida samaaegselt mitmes

olekus ehk superpositsioonis ning olla omavahel seotud viisil, kus ühe olek mõjutab

viivitamatult teist kubitit ehk põimitult. See annab kvantarvutitele tohutu arvutusvõimsuse,

kuid samas muudab need väga ebastabiilseks. Sajad või tuhanded füüsilised kubitid tuleb

keerukate veaparandusmeetoditega koondada loogilisteks kubititeks, mida saab reaalselt

arvutustes kasutada. Näiteks hinnatakse, et praegu kasutusel olevat algoritmi 2048-bitise RSA

krüptogrammi murdmiseks kulub umbes miljon loogilist kubitti. Kuigi kvantarvutid on praegu

veel lapsekingades ja nende ehitamine nõuab ülimalt keerulisi ja kalleid tingimusi, on nende

potentsiaal tohutu.

Postkvantkrüptograafia

Selle mõiste all mõistetakse krüpteerimisalgoritme, mis taluvad tulevikus kvantarvutite

rünnakuid. Nende eesmärk on tagada, et ka siis, kui kvantarvutid muutuvad piisavalt võimsaks

tänaste krüptosüsteemide murdmiseks, jäävad meie andmed kaitstuks. Eesti e-riik koos paljude

teiste riikidega valmistub juba täna üleminekuks kvantkindlatele lahendustele, et tagada

digitaalse ühiskonna turvalisus ka uues tehnoloogilises ajastus.

Tänased krüpteerimismeetodid, nagu RSA või elliptilised kõverad, tuginevad matemaatilistele

probleemidele, mida tavalised arvutid ei suuda mõistliku aja jooksul lahendada. Kvantarvutid

aga suudavad osa neist probleemidest lahendada palju kiiremini, näiteks Shori algoritmiga saab

suuri arve faktoriseerida eksponentsiaalselt kiiremini. Seetõttu tuleb juba praegu arendada ja

võtta kasutusele turvalisi lahendusi, et aastakümnete pärast meie andmed ikka kaitstud oleksid.

Kvanttehnoloogiate mõju

Eeldatavalt saab kvanttehnoloogiate mõju olema paljudes valdkondades murranguline –

näiteks farmaatsias ja keemias võib kvantarvutus aidata avastada uusi ravimeid ja keemilisi

aineid; energeetikas võib see viia uute akumaterjalide ja kõrgtemperatuuriliste ülijuhtide

loomiseni. Samuti peitub kvantarvutuses suur potentsiaal finantssektori ja logistika

arendamiseks. Lisaks suudavad kvantarvutid lahendada eeltoodud valdkondade väljakutseid

oluliselt kiiremini ja energiatõhusamalt kui klassikalised superarvutid.

Kvanttehnoloogiate üks suurimaid väljakutseid on nende mõju tänapäevasele krüptograafiale

(andmete kaitsmisele, loetamatuks muutmisele), sest kasutusel olevad krüptograafilised

algoritmid võivad muutuda kvantarvutite abil ebaturvaliseks. See tähendab, et seni kaitstud

andmed, näiteks isiku-, finants- ja terviseandmed, samuti riiklikult salastatud teave, võivad olla

tulevikus dekrüpteeritavad ja kolmandate osapooltele ligipääsetavad. Seetõttu on oluline

alustada juba praegu vastumeetmete rakendamist, et ennetada potentsiaalseid tulevasi ohte.

Selleks tuleb Eestis hoida ja kasvatada ekspertiisi postkvantkrüptograafia (PQC) lahenduste ja

kvantvõtmejaotuse (QKD) tehnoloogiate osas, mis on vastupidavad ka kvantarvutite

potentsiaalsele ründe­võimekusele. Postkvantkrüptograafilised ehk kvantkrüptograafiale

vastupidavad algoritmid tagavad turvalisuse uute arvutuslike meetoditega. Kvantvõtmejaotuse

tehnoloogia aluseks on kvantfüüsika põhimõtted, mis pakuvad kõrgematasemelist turvalisust,

võimaldades andmevahetust viisil, milles kõrvalistel osalistel on tänaste teadmiste juures

võimatu andmeid pealt kuulata. QKD lahendused saavad olema eriti vajalikud tundlikes

valdkondades nagu julgeolek, pangandus ja tervishoid, kus andmete terviklikkus ja turvalisus

on kriitilise tähtsusega. PQC ja QKD näol on tegu kahe arengujärgus ja tulevikus tõenäoliselt

teineteist täiendava tehnoloogiaga, mistõttu tuleb Eestil hoida ja aktiivselt arendada

oskusteavet mõlemast.

Euroopa Liit ja liikmesriigid on viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid ja edusamme

kvanttehnoloogiate arendamisel, kuid seni on jäänud puudu ühtsest suunast, kuidas muuta

teadussaavutused praktilisteks lahendusteks, mis aitaksid tugevdada majandust, julgeolekut ja

tehnoloogilist suveräänsust. ELi tegevuste kõrval on liikmesriigid arendanud ka oma

siseriiklike kvantinistiatiive, mille tõttu on kohati ELis kvanttehnoloogia valdkonna tegevused

killustunud. Killustatus ei luba täiel määral ära kasutada ELi potentsiaali valdkonnas globaalse

tipptaseme saavutamiseks. ELi uue kvantstrateegia üks eesmärke on paremini koordineerida

liikmesriikide vahelisi tegevusi, et kiiremini ja tõhusamalt liikuda teadusest toimivate teenuste

ja toodeteni.

Strateegia aitab koondada jõupingutused ja suunata investeeringud sinna, kus on neist kõige

enam kasu - näiteks turvalisemad sideühendused, täpsem tehnoloogia meditsiinis või uued

võimalused tööstuses ja energeetikas. Eestile on see oluline, kuna majandus ja turvalisus

sõltuvad üha enam digilahendustest, mida kvanttehnoloogiad võivad tulevikus

märkimisväärselt täiustada.

Peamine mõju, mida EL kvanttehnoloogia strateegia Eestile avaldab, on võimalus olla osa

tipptasemel arendustööst, luua uusi töökohti kõrge lisandväärtusega sektorites ja suurendada

meie teadlaste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Strateegia aitab tugevdada Eesti

tehnoloogilist sõltumatust ja julgeolekut ning valmistuda tulevikuks, kus kvanttehnoloogiad on

lahutamatu osa igapäevaelust.

Komisjon plaanib 2026. aastal avaldada ka kvanttehnoloogiate seadusakti.

Vabariigi Valituse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi riikliku

küberturvalisuse osakonna tehnoloogia nõunik Kristina Kivisild ([email protected])

ja Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö juht Kristiina Krause ([email protected]).

Valdkonna eest vastutab digitaristu ja küberturvalisuse asekantsler Tõnu Grünberg

([email protected]).

Strateegia sisu ja võrdlev analüüs

Euroopa Komisjoni kvanttehnoloogiate strateegia jaguneb 5 sisuliseks suunaks:

1. Teadus ja innovatsioon – Tipptasemel spetsialistide koondamine kogu Euroopas, et olla

juhtpositsioonil kvantteaduses ja selle tööstuslikus rakendamises. Sealjuures jagunevad

tegevused kolmeks alamvaldkonnaks:

a. Fundamentaalteaduse toetamine nii kvantarvutite, -side kui ka -sensorite

valdkondades;

b. laborist tootmisesse algatused, mille eesmärk on jõuda teadustööst turuküpsete

toodete ja teenusteni;

c. rakendused ja kasutusjuhud, kus keskendutakse kvantrakenduste arendamisele ja

nende kasutuselevõtule olulistes sektorites.

2. Kvantinfrastruktuurid – Koordineeritud taristu arendamine avalike vahendite toel, et

toetada innovatsiooni ja oskuste arendamist. Taristut soovitakse arendada kvantarvutite ja

-simulatsiooni, kvantside ning kvantsensorite valdkondades.

3. Euroopa kvantökosüsteemi tugevdamine – Investeeringud idufirmadesse, tarneahelate

kindlustamine ja kvanttehnoloogiate tööstusliku kasutuselevõtu toetamine.

4. Kvanttehnoloogiad kosmoses ja kahese kasutusega kvantlahendused – Turvaliste ja

sõltumatute kvantvõimekuste integreerimine Euroopa kosmose-, julgeoleku- ja

kaitsepoliitikasse.

5. Kvantoskused – Tegevuste koordineerimine, mis aitavad tagada mitmekesise ja

tipptasemel järelkasvu läbi hariduse, koolituste ja talentide liikuvuse kogu Euroopa Liidus.

Strateegia on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Toetab ja tugevdab teaduse,

tehnoloogia ja innovatsiooni arengut, mis on otseselt kooskõlas Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga (TAIE 2021-2035).

Arengukava seab sihiks teadmispõhise ühiskonna arendamise, mille keskmes on

kõrgetasemeline teadus, tehnoloogiline võimekus ja innovatsioonil põhinev ettevõtlus.

Euroopa kvantstrateegia panustab sellesse eesmärki, edendades tipptasemel teadustööd,

kvanttehnoloogiate rakendamist ja nendega seotud oskuste ja taristu arengut.

Lisaks on strateegia kooskõlas Eesti julgeolekupoliitiliste eesmärkidega. Eelkõige toetab see

kvantkommunikatsiooni arendamist ja küberjulgeoleku võimekuste tugevdamist, mis on

kasvava olulisusega komponendid nii riigi sisejulgeoleku tagamisel kui ka kriitilise taristu

kaitsmisel. Strateegia haakub Eesti osalusega Euroopa kosmose- ja kaitsekoostöö algatuses,

võimaldades Eestil senisest enam panustada ühiste julgeolekueesmärkide saavutamisse ning

tagada strateegiline autonoomia ka kõrgtehnoloogilistes valdkondades.

Kvanttehnoloogia strateegia on tihedalt seotud Eesti küberturvalisuse strateegiaga “Läbivalt

IT-vaatlikum Eesti 2024-2030". Kesksel kohal on riskipõhine lähenemine, tehnoloogiline

valmisolek ning kriitilise info- ja kommunikatsioonitaristu kaitse. Eesmärgiks on tugevdada

riigi suutlikust ennetada ja hallata keerukaid küberturberiske, sealhulgas neid, mis võivad

kaasneda uute ja esilekerkivate tehnoloogiatega, nagu kvantarvutus ja kvantkommunikatsioon.

Kvanttehnoloogia strateegia toetab neid eesmärke, edendades kvantturvaliste sidevõrkude

arendamist ning postkvant-krüptograafia kasutuselevõttu. See loob aluse usaldusväärsete ja

vastupidavate digilahenduste kujundamiseks, mis on vajalikud nii riiklike kui ka ELi tasandi

küberturbe eesmärkide saavutamiseks.

Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Strateegias ning sellega seotud kavandavates algatustes käsitletavad väljakutsed on oma

olemuselt riikide ülesed, mistõttu ei ole võimalik nendele probleemidele tõhusalt lahendusi

leida üksnes riiklikul tasandil. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud

subsidiaarsuse põhimõttele on selles strateegiakavas toodud eesmärkide saavutamine

mõistlikult ja tulemuslikult tehtav vaid ELi tasandil ning Euroopa Komisjoni juhtimisel. Kuna

strateegia keskendub üldistele eesmärkidele ja nende saavutamise suuniste kirjeldamisele, saab

konkreetsete meetmete proportsionaalsust ja asjakohasust põhjalikumalt hinnata siis, kui

komisjon esitab vastavad seadusandlikud või poliitilised algatused strateegia rakendamiseks.

Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Mõju majandusele

Strateegia loob Eestis soodsa pinnase täiesti uue, kõrgtehnoloogilisel teadusel põhineva

majandusharu kujunemiseks. Eelkõige toob see kaasa uute võimaluste avanemise

teadusmahukatele iduettevõtetele ja süvatehnoloogia start-up'idele. Rahvusvahelised

mõjuanalüüsid on näidanud, et kvanttehnoloogilistest ettevõtetest suuremat majanduslikku

mõju võib saavutada, kui võtta kvanttehnoloogilised rakendused kasutusele klassikalisemates

majandusvaldkondades nagu logistika või ravimitööstus.

Kuigi kvantarvutid on alles arengufaasis, kasutavad erinevad maailma ettevõtted juba loodud

kvantarvutusvõimekust ära näiteks selleks, et luua paremaid akumaterjale elektriautode

akudele, leida uuenduslikke ravimeid või parandada logistikaahelaid. McKinsey 2024. aastal

tehtud kvanttehnoloogia teemaline analüüs näitab, et nn klassikaliste majandussektorite jaoks

võib kvantarvutuse kasutuselevõtust tulenev lisandväärtus ulatuda 0,86-1,73 triljoni euroni

aastaks 2035. Enim lisandväärtuse kasvu ennustatakse sealjuures ravimitööstusele, kus see

võib ulatuda kuni 17%-ni. Mainitud sektorite ühendavaks tunnuseks on vajadus töödelda suuri

andmemahtusid, et leida uuenduslikke lähenemisi.

Seega on kvanttehnoloogia arengust tulenev positiivne mõju Eesti majandusele kahesuunaline.

Esiteks mõju süvatehnoloogilistest ettevõtetest, kes ise kvanttehnoloogilisi tooteid või

teenuseid toodavad. Teiseks võimalik mõju, mida omab kvanttehnoloogiliste rakenduste

kasutamine klassikalistes majandussektorites.

Mõju riigieelarvele

Strateegia rakendamine toob kaasa võimalused ELi ühisalgatustes osalemiseks (nt EuroHPC,

EuroQCI). Riigieelarveline mõju tekib siis, kui Eesti teeb otsuse osaleda mõnes projektis või

programmis, millega kaasneb kaasrahastuse kohustus (nt taristu- või teadusprojektid). Teisalt

võimaldavad EL rahastusmeetmed võimendada riigieelarvelisi vahendeid EL vahendite toel

ning selliselt arendada vajalikku taristut või oskusteavet. Võimalikud EL rahastusallikad

saavad olema Euroopa Horisondi ning Digitaalse Euroopa programm.

Mõju sotsiaalvaldkonnale

Strateegia avaldab positiivset ja pikaajalist mõju Eesti haridus- ja teadusvaldkonnale.

Kvantoskuste arendamine ning spetsialiseeritud teadlaste ja inseneride koolitamine on oluline

teadmispõhises majanduses. Strateegias välja toodud Euroopa Kvantoskuste Akadeemia

loomine ja sellega soetud haridusalgatused loovad võimalusi arendada magistri- ja

doktoriõppeprogramme kvanttehnoloogia valdkonnas. See omakorda aitab tõsta Eesti

teadusasutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tugevdada sidemeid tööstuse ja akadeemia

vahel, luues tugevama pinnase süvatehnoloogiaid rakendavate ettevõtete edukaks arenguks

Eestis. Haridusvaldkonnas toetab strateegia uusi võimalusi teadusmahuka ettevõtluse

arendamiseks ning haridusprogrammide algatusteks ja rahastuseks.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Kvanttehnoloogiatel on oluline strateegiline ja julgeolekupoliitiline tähendus. Nende

rakendamine aitab tugevdada küberjulgeoleku võimekust kriitilise taristu ja infosüsteemide

kaitsel. Strateegia toetab Eesti osalust EL-i ja NATO julgeolekualastes koostööalgatustes, mis

puudutavad kvanttehnoloogiate kasutust kaitsevaldkonnas.

Kvanttehnoloogia on Eestis kui ka Euroopa Liidus alles kujunemisjärgus valdkond, mille areng

on pigem algfaasis. Valdkond on kiiresti arenev ja suure mõju potensiaaliga teadus- ja

tehnoloogiavaldkond, kuid hetkel on selle mõju erinevatele eluvaldkondadele pigem vähe

uuritud. Seetõttu on oluline teha põhjalikum ja valdkondade ülene mõjuanalüüs, mis eelnevalt

loetletud punkte põhjalikumalt analüüsiks. Analüüs on vajalik tulevikus strateegia tõhusaks

rakendamiseks ning tegevuste strateegiliseks planeerimiseks nii siseriiklikult kui

rahvusvaheliselt, et positsioneerida Eesti ja EL kvanttehnoloogiate vallas maailmas esirindele.

Eesti seisukohad

1. Eesti toetab Euroopa kvantstrateegias toodud eesmärke Euroopa teadusliku ja

tööstusliku võimekuse tugevdamiseks, valdkonna killustatuse vähendamiseks ning

majanduse konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia kasvatamiseks. Peame

oluliseks, et strateegia rakendamisel pööratakse tähelepanu ka geograafilisele

tasakaalustatusele ning julgeoleku mõõtmele.

Selgitus: Kvanttehnoloogiad mõjutavad otseselt ning kasvava kaaluga Euroopa julgeolekut ja

kaitsevõimet, võimaldades arendada turvalisi kvantside ja küberjulgeoleku lahendusi,

satelliitnavigatsiooni sõltumatust ning täppisandureid kriitilise taristu tarbeks. Kuna tegemist

on valdkonnaga, kus globaalses konkurentsis määrab edu tehnoloogiline tase, peab Eesti

tähtsaks, et EL koordineeriks investeeringuid, muuhulgas kahese kasutusega tehnoloogiatesse

ning vähendaks sõltuvust kolmandatest riikidest, tagades seeläbi nii ühisturu konkurentsivõime

kui ka liikmesriikide julgeoleku kaitse. Tuleb arvestada, et kahese kasutusega tehnoloogiate

laialdasem arendamine toob kaasa keerukamad haldus- ja turvanõuded, sh julgeolekukontroll,

IO kaitse ja ekspordikontroll. Et vältida reeglistiku killustatust, on vaja luua selged ja läbivad

mehhanismid, kuidas neid aspekte EL tasandil käsitleda.

2. Kvanttehnoloogiate arendamisel tuleb üheaegselt soodustada kiiret teadus- ja

arendustegevust ning innovatsiooni, samal ajal tagades ka riskide varajase tuvastamise,

maandamise ja ennetamise, et tehnoloogia areng toimuks turvalisel, usaldusväärsel ja

ühiskonnale kasulikul viisil.

Selgitus: Kvanttehnoloogiate arendamisel on vaja hoida tasakaalu kahe eesmärgi vahel - ühelt

poolt soodustada kvanttehnoloogia arengut ja innovatsiooni, teisalt maandada sellega

kaasnevaid riske. Kuigi kvanttehnoloogiad avavad uusi ja märkimisväärseid võimalusi

teaduslikes uuringutes, tööstuses ja majanduses, toovad need arengud endaga kaasa ka täiesti

uue põlvkonna ohud, eriti infoturbes ja kriitilise taristu kaitses.

Eesti toetab Euroopa Liidu kvanttehnoloogiate strateegias seatud riskide maandamise

eesmärke ja peab oluliseks, et strateegia raames kavandatavad meetmed oleksid praktilised,

rakendatavad ja kooskõlas rahvusvaheliste partnerite seisukohtadega. Samuti toetame

kaitsemeetmete väljatöötamist ja rakendamist, mis toimuks paralleelselt tehnoloogia arenguga.

3. Tehnoloogiate arendamise kõrval on kvanttehnoloogia puhul tähtis tegeleda praktiliste

rakenduste loomisega, mis võimendavad innovaatilise tehnoloogia laiemat

majanduslikku mõju.

Selgitus: Rahvusvahelised analüüsid näitavad, et kvanttehnoloogia suurem mõju majandusele

tuleneb kvantarvutuse kasutuselevõtust klassikalistes majandussektorites nagu keemia-,

materjali-, finants- või ravimitööstus. Oluline on seetõttu laboris tehnoloogia arendamise

kõrval silmas pidada rakenduste arendamist, mis võimaldavad laboris ehitatud tooteid ja

teenuseid turule üle kanda ja selliselt saavutada võimalikult suur majanduslik mõju. Samas on

pikaajalise edu eelduseks, et paralleelselt rakenduslike arendustega toetatakse järjepidevalt ka

alusteadust ja uudishimupõhist teadustööd. Alus­teaduse pidev järelkasv kindlustab pikaajalise

ja ettevaatava majandusliku mõju saavutamist.

Rakenduste arendamine, näiteks tarkvaraarendus, mis võimaldab koos toimida klassikalistel ja

kvantsüsteemidel, on võimaluseks ka Eesti teadlastele ja ettevõtetele. See ei vaja suuremahulisi

investeeringuid taristusse ja samas võimaldab tugineda Eesti aastakümnete pikkusele

tarkvaraarendamise kogemusele. Oluline on EL kvantstrateegia rakendamisprotsessis

kindlustada, et liikmesriigid saavad sarnaselt ligipääsu kvantarvutusressurssidele, mida pole

mõtet arendada igal liikmesriigil eraldi, kuid mis on vajalik tarkvararakenduste testimiseks.

4. Liikmesriikide vaheline tihe ja koordineeritud koostöö ning selge spetsialiseerumine

konkreetsetele aladele on kvanttehnoloogia eduka arendamise ja rakendamise eelduseks.

See võimaldab vältida dubleerimist, kasutada ressursse tõhusamalt, kiirendada

teaduslikke ja tehnoloogilisi läbimurdeid ning suurendada Euroopa globaalset

konkurentsivõimet.

Selgitus: Liikmesriikide tihe koostöö ja selge spetsialiseerumine on üks olulisemaid eeldusi

kvanttehnoloogiate arengu ja rakendamise edu saavutamiseks nii Eestis kui kogu EL-is.

Strateegia toob selgelt välja, et senine killustatus ja dubleerimine on toonud kaasa olukorra,

kus mitmes liikmesriigis tehakse paralleelselt sarnaseid arendusi, ilma et need oleks omavahel

koordineeritud. Selle tõttu on see kaasa toonud ressursside raiskamise, aeglustanud

innovatsiooni ja vähendanud Euroopa suutlikkust konkureerida ülemaailmsetel

kvanttehnoloogiaturgudel.

Eesti seisukohalt on oluline, et iga liikmesriik keskenduks neile kvanttehnoloogia

valdkondadele, kus on neil olemas tugev teaduslik kompetents, arendusvõimekus ja tööstuslik

potentsiaal.

Lisaks on ühtsete standardite loomine oluline, et tagada eri riikides arendatud tehnoloogiate

omavaheline ühilduvus ja turvalisus. See hõlmab nii tehnilisi standardeid kui ka kvaliteedi- ja

turvasertifikaate, mis loovad usaldusväärse aluse rahvusvaheliseks koostööks ja

kaubavahetuseks. Koostööplatvormide ja ühisprojektide loomine võimaldab teadlastel,

arendajatel ja ettevõtetel jagada teadmisi ja kogemusi, mis on eriti tähtis väiksematele

liikmesriikidele nagu Eesti, kellel ei ole üksi laialdasi ressursse erinevates

arendusvaldkondades.

5. Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu toetust kvantoskuste arendamisel. Hariduse ja

oskuste pidev arendamine on kestliku kvantökosüsteemi alus. Ilma pädevate

spetsialistideta ei ole võimalik tagada teadustegevuse järjepidevust, innovatsiooni

ülekandmist majandusse ega uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Selgitus: Edukaks ja kestlikuks kvanttehnoloogia arenduseks ei piisa üksnes tipptasemel

teadusuuringutest ja tehnoloogilistest läbimurretest. Oluline on tagada, et oleks piisav hulk

kvalifikatsiooniga spetsialiste, kes oskavad kvanttehnoloogiaid välja töötada, rakendada ja

turustada. EL kvanttehnoogiate strateegia teatis rõhutab, et kuigi EL-is on tugev akadeemiline

baas ja maailma mastaabis suurim arv kvanttehnoloogia alaseid kõrgkoolide lõpetajaid, esineb

siiski märkimisväärne valdkondlik tööjõupuudus.

Komisjon pakub välja virtuaalse Euroopa Kvantoskuste Akadeemia loomise, mis toimiks

keskse veebipõhise platvormina, kuhu koondatakse kvanttehnoloogia alased õppematerjalid ja

koolitusvõimalused. Selle eesmärk on suurendada teema nähtavust ning toetada kvantoskuste

arendamist. Eesti saab loodava akadeemia tegevustes osaleda nii õppekavade arendajana kui

ka praktika- ja teadusprojektide pakkujana, kasutades ära oma tugevust digihariduse,

küberjulgeoleku ja IKT valdkondades.

Eestis jaoks tähendab kvantoskuste arendamine vajadust luua ja arendada haridusprogramme,

mis kataks kogu kvantoskuste spektri alates kvantfüüsika põhialustest kuni keerukate

süsteemide integreerimise, kvanttarkvara arenduse ja kvantküberjulgeoleku tagamiseni. Erilist

tähelepanu tuleb pöörata kõrghariduse taseme õppekavadele ning täiend- ja ümberõppe

programmidele, mis võimaldavad juba töötavatel spetsialistidel liikuda edasi kvanttehnoloogia

valdkonda.

Oluline on edendada koostööd ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtete vahel. Ühine õpe ja

praktikavõimalused ettevõtetes aitavad siduda teoreetilised teadmised reaalse töökeskkonnaga,

kiirendades spetsialistide valmisolekut töötada innovatiivsetes projektides.

Kvanttehnoloogia võimaluste laiem mõistmine ja spetsialistide olemasolu on Eesti jaoks tähtis,

et tagada kvanttehnoloogiast tuleneva majandusliku mõju maksimaalne laienemine

kvanttehnoloogia valdkonna kõrval ka klassikalisematesse majandusharudesse. Lisaks on

oluline tagada, et talendid ei liiguks ühesuunaliselt akadeemiast tööstusesse, vaid tuleb luua

mehhanismid, mis võimaldavad teadlastel jätkata akadeemilist karjääri pärast tööstuskogemuse

omandamist. Nii on võimalik hoida elujõuline teaduslik baas, mis omakorda toidab

innovatsiooni ja ettevõtluskoostööd.

Eesti jaoks on kvanttehnoloogiate vallas piisava ekspertiisi olemasolu tähtis ka

julgeolekupoliitilises võtmes. Uudse ja kiirelt areneva keerulise tehnoloogia mõistmine

(näiteks kvantsensorid, kvantsidetehnoloogia, PQC ja QKD) võimaldavad ennetada ja

maandada tuleviku julgeolekuriske sealhulgas kriitilise taristu kaitse ning süsteemide

küberturvalisuse tagamisel.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Eesti seisukohtade koostamiseks saadeti sisendipalve Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile.

Seisukohtade koostamisel konsulteeriti ka Riigi Infosüsteemi Ameti, AS Metroserti, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli,

Cybernetica AS ja Eesti teadusarvutuste infrastruktuuriga.

Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.