Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

05.09.2025

Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja

väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõike 33 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) on vajalik hooldusteenusel saavale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja

arvatud ühekordseks individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahend;“;

2) paragrahvi 50 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Isiku omaosalus võib olla väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud summa

järgmistel juhtudel:

1) kuupõhise limiidi alusel võimaldatavad enesehoolde- ja kaitseabivahendid;

2) abivahendid, mida võimaldatakse koguseliselt piirhinna ulatuses kalendriaasta jooksul;

3) abivahendi üürimine.“;

3) seaduse 3. peatükki täiendatakse 73. jaoga järgmises sõnastuses:

„73. jagu

Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus

§ 13012. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk

(1) Viipekeele kaugtõlketeenus on lühiajaline spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu

päevasel ajal kuulmislangusega inimestele osutatav eesti viipekeele tõlketeenus, mille eesmärk

on vähendada või kõrvaldada kuulmislangusest tingitud takistusi igapäevases suhtlemises.

(2) Kirjutustõlketeenus on kuulmislangusega inimestele osutatav tõlketeenus, mille eesmärk on

vähendada või kõrvaldada kuulmislangusest tingitud takistusi igapäevases suhtlemises ja mille

osutamise käigus edastab kirjutustõlk eestikeelse suulise kõne reaalajas kirjalikus vormis.

§ 13013. Teenust saama õigustatud isikud

Õigus saada viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjustustõlketeenust on isikul, kes vastab ühele

järgmistest tingimustest:

1) tal on tuvastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel kuulmisfunktsiooni

kõrvalekalle (kuulmispuue);

2) tal on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, mis on

tingitud kuulmislangusest tulenevast tegutsemispiirangust;

3) tervishoiuvaldkonnas töötav spetsialist on tal tuvastanud kuulmislanguse.

§ 13014. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamine ning saamine

2

(1) Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet.

(2) Viipekeele kaugtõlketeenuse saamiseks esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse.

(3) Kirjutustõlketeenuse puhul võrdsustatakse taotlemine teenuseosutaja poole pöördumisega.

(4) Kui isikul ei ole vähenenud töövõimet või puude raskusastet tuvastatud, tuleb teenuse

saamiseks esitada tõend kuulmislanguse esinemise kohta.

(5) Viipekeele kaugtõlketeenuse või kirjutustõlketeenuse osutajal on viipekeele

kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse osutamiseks õigus töödelda teenust taotleva ja saava

isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud teenuse osutamiseks.

(6) Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus määratakse Sotsiaalkindlustusameti

toiminguga.

§ 13015. Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenuse rahastamine

Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust rahastatakse riigieelarvest.“;

4) paragrahvi 131 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „perekonnal,“ tekstiosaga „kelle

rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja“;

5) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe

tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse

kursusel ning kellel ei ole veel keskharidust, loetakse toimetulekutoetuse määramisel käesoleva

paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või

täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse

nimekirjast väljaarvamiseni.“;

6) paragrahvi 132 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse

määramisel arvesse võetavate isikute nimed ja nende isikukoodi või sünniaja.“;

7) paragrahvi 132 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „vahel“ tekstiosaga „, ega lepingut, mis on

sõlmitud äriühinguga, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on käesoleva seaduse § 131

lõikes 7 või 8 nimetatud isik või taotleja ise“;

8) paragrahvi 132 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest,

kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja

kinnisasju, samuti kontrollib taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust või kuulumist

äriühingutesse, et teha selgeks taotleja ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada

toimetulekuks piisavad elatusvahendid.“;

9) paragrahvi 132 täiendatakse lõigetega 62–64 järgmises sõnastuses:

3

„(62) Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb

esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad

kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks.

(63) Kui taotleja taotleb toimetulekutoetust rohkem kui kolmel korral ühe aasta jooksul ning

taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada

taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid ja väljaminekuid

kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute, rahaliste vahendite ja taotleja täiendava abivajaduse

väljaselgitamiseks.

(64) Taotleja ja tema perekonnaliikmete kogu varaline seis tuleb välja selgitada ja seda hinnata

hiljemalt neljanda ühe aasta jooksul toimunud taotlemise korral.“;

10) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui taotleja või tema perekonna liige viibib toimetulekutoetuse taotlemise kuul

ajateenistuses, hüvitatakse tema eest vaid käesoleva seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud

eluasemekulud, välja arvatud käesoleva seaduse §g 133 lõike 5 punktis 11 nimetatud kulu,

käesolevas jaos sätestatud tingimuste kohaselt.“;

11) paragrahvi 133 lõiget 23 täiendatakse pärast sõna „tulu“ sõnadega „ja ettevõtluskontole

kantud tulu“;

12) paragrahvi 133 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „inimväärse äraelamise“

sõnadega „esmase toimetuleku“;

13) paragrahvi 133 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on

käesoleva seaduse § 131 lõike 7 punktides 1 või 2 nimetatud isikud või kui üürijaks on äriühing,

mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on taotleja ise või temaga abielus, registreeritud

kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olev isik või tema esimese ja teise astme alaneja või

üleneja sugulane.“;

14) paragrahvi 133 lõike 91 punktis 2 asendatakse sõnad „ära kasutatud maksepuhkuse

võimalus“ sõnadega „kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust“;

15) paragrahvi 133 lõiget 91 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) laenuga soetatud eluase on taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht.“;

16) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 134 lõiget 4 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„10) toetuse taotlejal või toetust taotleva perekonna liikmel on esmavajaduseks mõeldud

kulutused osaliselt või täielikult kaetud riigieelarvest samal eesmärgil rahastatava teenuse või

toetusega;

11) taotleja perekonnaliikmeks olev laps elab toimetulekutoetuse taotlemise kuul kordamööda

mõlema vanema juures.“;

18) paragrahvi 134 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

4

„(61) Kui toimetulekutoetus makstakse välja sularahas, ümardatakse väljamakstav summa viie

sendi täpsusega, taotleja kasuks.“;

19) paragrahvi 134 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse

toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda

ka tõendama.“;

20) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe

tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse

kursusel ning kellel ei ole veel keskharidust, loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses

lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või täienduskoolituse kursuse

lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.“;

21) paragrahvi 1393 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pensionäritoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.“;

22) paragrahvi 1393 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Pensionäritoetuse maksmise määr on pensioni määr, millest väiksema pensioni

netosumma korral makstakse pensionäritoetust. Pensionäritoetuse maksmise määra arvutamisel

võetakse aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, mille

Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.

(12) Pensionäritoetuse maksmise määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega

hiljemalt eelarveaasta 31. märtsil.“.

§ 2. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine

Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tegemine“ tekstiosaga „, sealhulgas

pensioniinfo avaldamine“;

2) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) isikutele teabe andmine nendega seotud õiguste, kohustuste ja menetluste kohta.“;

3) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) isiku üldandmed ning isiku surm, surnuks või teadmata kadunuks tunnistamise fakt,

elamisloa ja -õiguse andmed, andmed eestkoste või hooldusõiguse kohta ning andmed Eesti

Vabariiki saabumise ja sealt lahkumise kohta;”;

5

4) paragrahvi 39 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „samuti

pensioniks kogutud õigustest ülevaate saamiseks ning pensioni ja suuruse arvutamiseks ja

prognoosimiseks“.

§ 3. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 7 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(33) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada pensioniregistri pidajalt pensionikonto ja selle

omaniku andmeid pensioni suuruse arvutamiseks, isikute nõustamiseks ja pensionistatistika

tegemiseks.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–3, 21 ja 22 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 6, 10, 11, 17, 18 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Seletuskirja lisa 1

Toimetulekutoetuse muudatuste mõjud

1 Toetuse taotlemise protsessi

lihtsustamine ja

õiglasemaks muutmine Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STAR2

arenduse

vajadus

Andmekaitsealane

mõju

1.1 „Toimetulekutoetust on õigus

saada üksi elaval isikul või

perekonnal, kelle rahalised

vahendid ei ole toimetuleku

tagamiseks piisavad ja kelle

kuu netosissetulek pärast

käesoleva seaduse § 133

lõigetes 5 ja 6 sätestatud

tingimustel arvestatud

eluasemekulude

mahaarvamist on alla

kehtestatud toimetulekupiiri.“

Eelnõu

punkt 1, §

131 lõige 2

Mõju toetuse suurusele

on vähene, sest juba

täna arvestatakse

kaalutlusotsustega

taotleja rahalisi

vahendeid.

Halduskoormus ei

suurene.

Menetleja koormus

väheneb vähesel

määral, sest suureneb

õigusselgus, millest

tulenevalt vähenevad

vaidlused.

TTT saavad

need, kes seda

tegelikult

vajavad, st

need, kellel

endal

puuduvad

piisavad

vahendid.

Eelarve võib

väheneda,

kuid seda

kogu TTT

eelarvega

võrreldes

väga väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Ei.

Kasutatakse

olemasolevat

kaalutlusotsus.

Vähene. Ka praegu

arvestatakse

olemasoleva rahaga.

1.2 „Kui taotleja ja tema

perekonnaliikmed omavad

arveldus-, ettevõtlus- või

hoiukontot, tuleb esitada

taotleja jatema

perekonnaliikmete eelmise

ja jooksva kuu sissetulekuid

kajastavad

kontoväljavõtted

sissetulekute ja rahaliste

vahendite

väljaselgitamiseks.“

Eelnõu

punkt 6, §

132

täiendataks

e lõikega

62

Ei muutu toetuse

suurus ega

halduskoormus.

Seletuskirja järgi juba

täna kontoväljavõtteid

küsitakse ja praktikas

kontoväljavõtteid

esitatakse. Suureneb

õigusselgus.

Menetluskoormus ei

suurene, sest ka

praegu esitatakse

seletuskirja järgi ka

praktikas

kontoväljavõtteid.

Pigem

menetluskoormus

väheneb õigusselguse

võrra, sest ei teki

vaidlusi.

Puudub. Oluline mõju

inimesele, kuid

meede on eesmärgi

suhtes

proportsionaalne ja

kaitsemeetmed

piisavad.

Netosissetulekud on

üks peamistest

alustest toetuse

määramiseks. Ka

praegu esitatakse

seletuskirja järgi ja

praktikas

kontoväljavõtteid.

2

1 Toetuse taotlemise protsessi

lihtsustamine ja

õiglasemaks muutmine Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STAR2

arenduse

vajadus

Andmekaitsealane

mõju

1.3 „Kui taotleja taotleb

toimetulekutoetust rohkem

kui kolmel korral ühe aasta

jooksul ning taotleja ja tema

perekonnaliikmed omavad

arveldus-, ettevõtlus- või

hoiukontot, tuleb esitada

taotleja ja tema

perekonnaliikmete eelmise ja

jooksva kuu sissetulekuid ja

väljaminekuid kajastavad

kontoväljavõtted

sissetulekute, rahaliste

vahendite ja isiku täiendava

abivajaduse

väljaselgitamiseks.“

Eelnõu

punkt 6, §

132

täiendataks

e lõikega

63

Ei muutu toetuse

suurus ega

halduskoormus.

Seletuskirja järgi juba

täna kontoväljavõtteid

küsitakse ja praktikas

kontoväljavõtteid

esitatakse. Suureneb

õigusselgus.

Menetluskoormus ei

suurene, sest ka

praegu esitatakse

seletuskirja järgi ja

praktikas

kontoväljavõtteid.

Pigem

menetluskoormus

väheneb õigusselguse

võrra, sest ei teki

vaidlusi.

Jah. STARi

arendus, mille

eesmärk on

teavitus 4.

korra

täitumise

kohta.

Oluline mõju

inimesele, kuid

meede on eesmärgi

suhtes

proportsionaalne ja

kaitsemeetmed

piisavad. Suureneb

küll eraelu

puutumatuse riive

ning kaasneb

andmesubjekti

autonoomia

vähenemine, kuid

praktikas on

kontoväljavõtteid

koos sisse- ja

väljaminekutega

esitatud ka praegu.

Lisaks on kohus välja

toonud, et

kontoväljavõtted on

asjakohased

tõendusmaterjalid,

mille alusel inimese

olukorda hinnata. 1.4 „Taotleja ja tema

perekonnaliikmete kogu

varaline seis tuleb välja

selgitada ja seda hinnata

hiljemalt neljandal

taotlemise korral ühe aasta

jooksul.“

Eelnõu

punkt 6, §

132

täiendataks

e lõikega

64

Väheneb lühiajalise

toetuse

taotlejahalduskoormus.

Halduskoormus

väheneb, sest varalist

seisu ei pea välja

selgitama neil, kes

taotlevad toetust 1-3

korral.

Puudub. Puudub. Jah. STARi

arendus, mille

eesmärk on

teavitus 4. kuu

täitumise

kohta.

Oluline mõju

inimesele, kuid

meede on eesmärgi

suhtes

proportsionaalne ja

kaitsemeetmed

piisavad 1.5 „Taotluses märgib taotleja

käesoleva seaduse § 131

lõigete 7 ja 8 järgi

Eelnõu

punkt 3, §

132 lõige 2

Väheneb

halduskoormus toetuse

taotlemisel.

Menetleja ei pea

enam STARi

sotsiaalse seisundi

Puudub. Puudub. Jah. STARi

arendus

selleks, et

Eelnõuga

vähendatakse

andmete küsimist.

3

1 Toetuse taotlemise protsessi

lihtsustamine ja

õiglasemaks muutmine Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STAR2

arenduse

vajadus

Andmekaitsealane

mõju

toimetulekutoetuse

määramisel arvesse võetavate

isikute nimed ja nende

isikukoodi või sünniaja.“

andmeid sisestama.

Seega menetleja

koormus väheneb

mõnevõrra.

pärida

registritest

vajalikke

sotsiaalse

seisundi

andmeid

automaatselt.

Andmekvaliteet

paraneb.

1.6 „Kohaliku omavalitsuse

üksus kontrollib riigi

infosüsteemi kuuluvatest

andmekogudest, kas taotlejale

ja tema pereliikmetele kuulub

sõidukeid liiklusseaduse

tähenduses ja kinnisasju,

samuti kontrollib nende

osalust ja kuulumist

äriühingutesse, et teha

selgeks taotleja ja tema

perekonna varaline seis ning

võimalus tagada

toimetulekuks piisavad

elatusvahendid.“

Eelnõu

punkt 5, §

132 lõige

61

Puudub. Puudub. Muudatustega

tagatakse

sotsiaaltoetust

e sihipärane

kasutamine,

õiglane ja

läbipaistev

menetlus ning

vähendatakse

sotsiaalabi

väärkasutamis

e riske.

Puudub. Jah. STARi

arendus, et

oleks võimalik

registrist

pärida

äriühingute ja

mittetulundusü

hingute

osalust.

Päringud ja x-

tee liidestused

menetluse sees

vajalikud.

Puudub, päritavad

andmed on avalikud.

1.7 „Kui toimetulekutoetus

makstakse välja sularahas,

ümardatakse väljamakstav

summa viie sendi täpsuseni,

ümardades toetuse suuruse

inimese kasuks“

Eelnõu

punkt 15, §

134 lõige

61

Positiivne majanduslik

mõju neile, kes saavad

toetust sularahas.

Lihtsustab KOV-idel

toetuse maksmist

ning ühtlustab

praktikat.

TTT suuruse

erinevus on

võrreldes

teiste saajatega

väike.

Eelarve võib

suureneda,

kuid seda

kogu

toimetulekut

oetuse

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Puudub.

Puudub.

4

2. Perekondi ja töötamist

toetavad muudatused Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale

Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STARi

arenduse

vajadus

Andmekaitse alane

mõjuhinnang

2.1 „Last, kes on saanud 18-

aastaseks ja õpib

põhikoolis, gümnaasiumis,

kutseõppe tasemeõppes või

Haridus- ja

Teadusministeeriumi

hallatava riigiasutuse

täienduskoolituse kursusel

ja kellel ei ole veel

keskharidust, loetakse

toimetulekutoetuse

määramisel käesoleva

paragrahvi lõike 5

tähenduses lapseks kuni

selle õppeaasta lõpuni, kui

ta saab 19-aastaseks, või

täienduskoolituse kursuse

lõppemiseni või õpilase

kooli või täienduskoolituse

kursuse nimekirjast

väljaarvamiseni.”

Eelnõu

punkt 2, §

131

täiendataks

e lõikega

61

Positiivne majanduslik

mõju 18-19-aastastele

õppuritele ja nende

peredele, kuna nende

toimetulekupiir

suureneb. 2024. aastal

oli TTT saajate seas

329 18‒19-aastast

põhikoolis,

gümnaasiumis või

kutseõppe tasemeõppes

keskhariduseta õpilast.

Saajate sihtrühm võib

vähesel määral

suureneda.

Taotluste arv

suureneb vähesel

määral, mis toob

kaasa

menetluskoormuse

vähese kasvu. 18-19-

aastase

leibkonnaliikmega

taotlusi on kogu riigis

kokku vaid 2000

ringis ning lisanduv

taotluste arvu

suurenemine on

võrreldes kõikide

taotlustega väga

väike.

Kulude vaatest

18-19-aastaste

õppivate

lastega perede

majandusliku

toimetuleku

võrdsem

hindamine.

Jah. Kulud

suurenevad,

lisavajadus

oleks

maksimaalse

lt 200 tuhat

eurot.

Jah. STARis

tuleb lisada

võimalus

õppiva lapse ja

vanusega

arvestamiseks.

Vajab

analüüsija

arendust, x-tee

päringutega

arvestamist.

Puudub.

2.2 „Last, kes on saanud 18-

aastaseks ja kes õpib

põhikoolis, gümnaasiumis,

kutseõppe tasemeõppes või

Haridus- ja

Teadusministeeriumi

hallatava riigiasutuse

täienduskoolituse kursusel

ja kellel ei ole veel

keskharidust, loetakse

käesoleva paragrahvi lõike

1 tähenduses lapseks kuni

Eelnõu

punkt 17, §

135

täiendataks

e lõikega

21

Positiivne majanduslik

mõju üksikvanematega

18-19- aastastele

õppuritele ja nende

peredele täiendava

sotsiaaltoetuse

maksmise näol.

Puudub. Kulude vaatest

18-19-aastaste

õppivate

lastega perede

majandusliku

toimetuleku

võrdsem

hindamine.

Jah. Kulud

suurenevad,

18-19,5

tuhande euro

võrra.

Jah. Vajab

arendust ja x-

tee

päringutega

arvestamist.

Puudub.

5

2. Perekondi ja töötamist

toetavad muudatused Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale

Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STARi

arenduse

vajadus

Andmekaitse alane

mõjuhinnang

selle õppeaasta lõpuni, kui

ta saab 19-aastaseks, või

täienduskoolituse kursuse

lõppemiseni või õpilase

kooli või täienduskoolituse

kursuse nimekirjast

väljaarvamiseni.“ 2.3 „Töiseks sissetulekuks

käesoleva paragrahvi lõike 2

punkti 9 ja lõike 21

tähenduses loetakse tasu, mis

on saadud töö- või

teenistussuhtes või

võlaõigusliku teenuse

osutamise lepingu alusel,

samuti füüsilisest isikust

ettevõtja ettevõtlusest saadud

tulu ja ettevõtluskontole

kantud tulu.“

Eelnõu

punkt 8, §

133 lõiget

23

Positiivne majanduslik

mõju neile, kelle suhtes

rakendub töise

sissetuleku erand.

Sihtrühma suurus

võrreldes kõikide TTT

saajatega on väike.

Puudub. TTT saavad

need, kes seda

tegelikult

vajavad, st

need, kellel on

ka

ettevõtluskont

od ja kellele

rakendub töise

sissetuleku

erand.

Eelarve võib

suureneda,

kuid seda

kogu

toimetulekut

oetuse

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Jah. STARis

tuleb

võimaldada

ettevõtluskont

ole kantud tulu

arvestamist

sissetuleku

erandina.

Puudub.

2.4 „Tunnistatakse kehtetuks §

134 lõige 4 punkt 3: Kohaliku omavalitsuse üksus

võib jätta toimetulekutoetuse

määramata või vähendada

määratavat

toimetulekutoetuse summat,

kui: toetuse taotleja või

toetust taotleva perekonna

liige on töövõimeline

tööealine isik, kes ei tööta ja

on Eesti Töötukassas töötuna

arvele võetud, kuid on

mõjuva põhjuseta jätnud

Eelnõu

punkt 13, §

134 lõige

4, punkt 3

tunnistatak

se

kehtetuks

§ 134 lg 4 punkti 3

alusel on toetust

vähendatud 2023.a 13,

2022.a ja 2021.a neljal

ja 2020.a 11 korral.

Sama punkti alusel on

toetusest keeldutud

2023.a, 2022.a ja

2020.a kahel korral ja

2021.a ühel korral.

Menetluskoormus

väheneb, töötukassast

ei pea tegevuskava

andmeid pärima.

Puudub. Eelarve võib

suureneda,

kuid seda

kogu TTT

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Puudub. Puudub.

6

2. Perekondi ja töötamist

toetavad muudatused Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale

Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STARi

arenduse

vajadus

Andmekaitse alane

mõjuhinnang

tegevuskava täitmata või

keeldunud talle pakutud

sobivast tööst;“ 2.5 „Kohaliku omavalitsuse

üksus võib jätta

toimetulekutoetuse

määramata või vähendada

määratavat

toimetulekutoetuse summat,

kui toetuse taotlejal või

toetust taotleva perekonna

liikmel on esmavajaduseks

mõeldud kulutused osaliselt

või täielikult kaetud

riigieelarvest samal

eesmärgil rahastatava

teenuse või toetusega.“

Eelnõu

punkt 14, §

134 lõiget

4

täiendataks

e punktiga

10

Negatiivne majanduslik

mõju neile, kes seni

said toetust, kuigi neil

olid kulud

esmavajaduseks

kaetud.

Kaalutlusotsuse

tegemise vajadus

tekib, aga mõju on

väheoluline, sest

muudatustega

luuakse õigusselgus.

Toimetulekuto

etust saavad

need, kes seda

tegelikult

vajavad, st

need, kellel

endal

puuduvad

piisavad

vahendid.

Eelarve võib

väheneda,

kuid seda

kogu

toimetulekut

oetuse

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Jah. STARi

luuakse

täiendav

kaalutlusotsus

e võimalus.

Puudub.

2.6 „Kohaliku omavalitsuse

üksus võib jätta

toimetulekutoetuse

määramata või vähendada

määratavat

toimetulekutoetuse summat,

kui taotleja

perekonnaliikmeks olev laps

elab toimetulekutoetuse

taotlemise kuul

kordamööda mõlema

vanema juures.“

Eelnõu

punkt 14, §

134 lõiget

4

täiendataks

e punktiga

11

Halveneb nende perede

toimetulek, aga

sihtrühma suurus on

väike.

Tekib kaalutlusotsuse

tegemise vajadus.

Mõju väheoluline,

sest muudatustega

luuakse õigusselgus.

Loob

võrdsema

olukorra teiste

lastega

peredega, kus

lapsed elavad

ühes

leibkonnas.

Eelarve võib

väheneda,

kuid seda

kogu TTT

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Jah. STARi

luuakse

täiendav

kaalutlusotsus

e võimalus.

Puudub.

7

3 Eluasemekulude hüvitamise

õiglasem ja läbipaistvam

korraldamine Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale

Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STARi

arenduse

vajadus

Andmekaitse alane

mõjuhinnang

3.1 „Kohaliku omavalitsuse

üksus kehtestab

toimetulekutoetuse

määramiseks käesoleva

paragrahvi lõikes 5 nimetatud

kulude piirmäärad, mis

tagavad isiku ja tema

perekonnaliikmete

“inimväärse äraelamise”

asendada „esmase

toimetuleku“.“

Eelnõu

punkt 9, §

133 lõige 6

Puudub. Õigusselgus. Puudub. Puudub. Puudub. Puudub.

3.2 „Eluruumi kasutamise

õiguslikuks aluseks ei loeta

lepingut, mis on sõlmitud

käesoleva seaduse § 131

lõikes 7 või 8 nimetatud

isikute endi vahel ega

lepingut, mis on sõlmitud

äriühinguga, mille osanik,

aktsionär või juhtorgani liige

on käesoleva seaduse § 131

lõikes 7 või 8 nimetatud isik

või taotleja ise“

Eelnõu

punkt 4, §

132 lõige 5

Negatiivne majanduslik

mõju neile, kes seni

said toetust, sest neil

oli üürileping sõlmitud

vastava äriühinguga.

Sihtrühma suurus

võrreldes kõikide TTT

saajatega on

eeldatavasti väike.

Õigusselgus. Muudatustega

tagatakse

sotsiaaltoetust

e sihipärane

kasutamine,

õiglane ja

läbipaistev

menetlus ning

vähendatakse

sotsiaalabi

väärkasutamis

e riske.

Eelarve võib

väheneda,

kuid seda

kogu TTT

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Puudub. Puudub, ei muutu

andmete küsimine.

3.3 „Üüri ei võeta

toimetulekutoetuse

arvestamisel arvesse, kui

üürijaks ja üürnikuks on

käesoleva seaduse § 131 lõike

7 punktides 1 või 2 nimetatud

isikud, või kui üürijaks on

äriühing, mille osanik,

aktsionär või juhtorgani

liige on taotleja ise või

temaga abielus, registreeritud

Eelnõu

punkt 10, §

133 lõiget

8

Negatiivne majanduslik

mõju neile, kes üürivad

lähedaste äriühingutelt

eluruumi.

Puudub. Muudatustega

tagatakse

sotsiaaltoetust

e sihipärane

kasutamine,

õiglane ja

läbipaistev

menetlus ning

vähendatakse

sotsiaalabi

Eelarve võib

väheneda,

kuid seda

kogu

toimetulekut

oetuse

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

Ei. Sellisel

juhul

üürisummat

lihtsalt kuluna

ei sisestata.

Ei muutu andmete

küsimine.

8

3 Eluasemekulude hüvitamise

õiglasem ja läbipaistvam

korraldamine Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale

Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STARi

arenduse

vajadus

Andmekaitse alane

mõjuhinnang

kooselus või abieluga

sarnanevas suhtes olev isik

või tema esimese ja teise

astme alaneja või üleneja

sugulane “;

väärkasutamis

e riske.

mõju

ebaoluline.

3.4 „Kui toetuse taotleja või

toetust taotleva perekonna

liige viibib toetuse

taotlemise kuul

ajateenistuses, hüvitatakse

tema eest vaid käesoleva

seaduse § 133 lõikes 5

nimetatud eluasemekulud,

välja arvatud punktis 11

nimetatud kulu, vastavalt

käesolevas jaos sätestatud

tingimustele.“

Eelnõu

punkt 7, §

132

täiendataks

e lõikega 8

Negatiivne majanduslik

mõju neile. Sihtrühma

suurus on väike (ca 59

isikut 2024. aastal)

Õigusselgus. TTT suurus on

võrreldes

teiste

saajatega

võrdväärne.

Eelarve võib

vähesel

määral

väheneda,

kuid seda

kogu TTT

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Jah. X-tee

päring isiku

ajateenistuse

kohta, hetkel

kaitseväe

viibimiskoht

RR olemas.

Puudub, eriliigilisi

andmeid ei töödelda.

3.5 „Eluaseme soetamiseks

võetud laenu tagasimakse

võetakse toimetulekutoetuse

arvestamisel arvesse juhul,

kui eluaseme soetamiseks

võetud laenu puhul on ära

kasutatud maksepuhkuse

saamise võimalust või esitab

toimetulekutoetuse taotleja

või tema perekonnaliige

dokumendi, mis tõendab, et

maksepuhkuse andmist ei ole

peetud võimalikuks“

Eelnõu

punkt 11, §

133 lõike

91 punkti 2

Õigusselgus. Õigusselgus. Õigusselguse

abil hakatakse

erinevates

KOVides

toetust

menetlema

ühtmoodi.

Puudub. Puudub. Puudub. Ei muutu

andmete küsimine.

3.6 „Eluaseme soetamiseks

võetud laenu tagasimakse

Eelnõu

punkt 12, §

Õigusselgus. Õigusselgus. Puudub. Puudub. Puudub. Puudub. Ei muutu

andmete küsimine.

9

3 Eluasemekulude hüvitamise

õiglasem ja läbipaistvam

korraldamine Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale

Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STARi

arenduse

vajadus

Andmekaitse alane

mõjuhinnang

võetakse toimetulekutoetuse

arvestamisel arvesse juhul,

kui laenuga soetatud eluase

on taotleja

rahvastikuregistrijärgne

elukoht.“

133 lõiget

91

täiendataks

e punktiga

4

3.7 „Toimetulekutoetuse taotleja

või tema perekonnaliige, kellele arvestatakse

toimetulekutoetust

eluasemekulude katmiseks,

on kohustatud tagama nende

tasumise ja seda ka

tõendama.“

Eelnõu

punkt 16, §

134 lõiget

7

Taotluse koormus

suureneb vähesel

määral. Samas ka

praegu esineb antud

praktikat.

Õigusselgus. Saadud toetust

kasutatakse

sihtotstarbelise

lt.

Puudub. Puudub. Puudub.

Seletuskirja lisa 2

RAKENDUSAKTIDE KAVANDID

MINISTRI MÄÄRUS

Pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1393 lõike 12 alusel.

§ 1. Pensionäritoetuse maksmise määr

Pensionäritoetuse maksmise määr 2026. aastal on …. eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Joller

sotsiaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

kantsler

MINISTRI MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 “Sotsiaalkaitse infosüsteemi

põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel.

Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruses nr 12 “Sotsiaalkaitse infosüsteemi

põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tegemine“ sõnadega „, sealhulgas

pensioniinfo avaldamine“;

2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) anda isikutele teavet nendega seotud õiguste, kohustuste ja menetluste kohta.“;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „ning

inimestele pensioniks kogutud õiguste ja suuruse arvutamiseks ja prognoosimiseks“;

4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

„(111) Isikule tema pensioniõiguste ja tulevase pensionitulu kohta koondvaate esitamise

andmed:

1) II samba pensionikonto avamise kuupäev;

2) II sambast lahkumise kuupäev ning info sissemaksete taasliitumise arvutamise kohta;

3) II samba peatamise alguskuupäev ning info sissemaksete taasalustamise arvutamiseks;

kohustusliku kogumispensioni sissemaksete kehtiv maksemäär ja tulevikus jõustuv

maksemäär;

4) II samba pensionikonto saldo kindla kuupäeva seisuga;

5) aktiivse pensionifondi nimetus;

6) pensionifondi keskmine tootlus ning Eesti keskmine tootlus;

7) avamise viis, sealhulgas info, kas pensionifond määrati loosimise teel;

8) teave pensioniinvesteerimiskonto olemasolu kohta;

9) III samba liitumise kuupäev;

10) III samba saldo ja kasutatavad pensionifondid;

11) III samba keskmine tootlus ning Eesti keskmine tootlus.“;

5) paragrahvi 17 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Pensioniregistri pidaja on andmeandja isiku maksuvaba tulu kasutamise andmete kohta

ning käesoleva määruse § 9 lõikes 111 nimetatud andmete kohta.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Joller

sotsiaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

kantsler

1

Seletuskirja lisa 3

KOOSKÕLASTUSTABEL

1. Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

esitatud märkused

Märkuse sisu Vastus

Jrk

nr

Märkuse esitaja: Rahandusministeerium Kommentaar märkusele

1 Eelnõu §-s 3 esitatud väärtpaberite registri pidamise seaduse § 7 lõike 33 muudatusest tuleks välja

jätta viide pensionide statistika tegemisele. Kui Sotsiaalministeerium peab selle viite säilitamist

tingimata vajalikuks, tuleks seletuskirjas selgitada, millist statistikat on pensionikonto andmete pealt

plaanis teha ja põhjendada selle vajalikkust. Statistika tegemist ei ole seletuskirjas praegu üldse

mainitud.

Selgitame

Viidet „…ja pensionide statistika tegemiseks“ ei

pea välja jätma. SKAIS-i (SÜS § 38 lg 1) üheks

eesmärgiks on ülesannete analüüsimine ja

statistika tegemine, mistõttu on andmete

edastamine SKAIS-i vastutava töötleja

ülesannete täitmiseks õiguspärane. Praktika on

samasugune paljudes teistes andmekogudes (nt

vangiregister, EHIS, tervise infosüsteem), kus

statistika on eesmärgina seaduse tasandil ette

nähtud. EVKS-s täpsustamine loob läbipaistvust,

kuid ei tähenda isikuandmete avalikustamist –

töötlemine toimub koond- ja mitteisikustatud

kujul.

Küll aga täiendame seletuskirja, kirjeldades

selgelt, et statistika on agregaatne ning tuues

vajadusel tüüpnäited (osalusmäärad,

vanuserühmade jaotused, koondmahud), ilma

üksikisikut tuvastamata.

Märkuse esitaja: Kultuuriministeerium Kooskõlastatud

Märkuse esitaja: Haridus- ja Teadusministeerium

2

2 Esitasite kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja

väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Kooskõlastame eelnõu järgmiste ettepanekutega.

Praktikas on probleemiks erihoolekandeteenuse järjekorra pidamine. Kehtiva seaduse kohaselt

paneb Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud inimese taotletud teenuse

järjekorda alates erihoolekandeteenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast. Sotsiaalhoolekande

seadus võimaldab teenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud inimese.

Kuna kohtadega on kitsas, siis enamasti nii ka tehakse.

Eelnõu kohaselt peab teenust saama õigustatu teavitama Sotsiaalkindlustusametit seitsme päeva

jooksul talle teenuskoha pakkumisest pakutava koha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest ning

asuma teenust kasutama seitsme kuni 14 päeva jooksul teenuskoha vastuvõtmise kinnitamisest. Kui

inimene keeldub teist korda mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta

erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.

Eelkirjeldatud probleemi vältimiseks teeme ettepaneku eelnõu § 1 p 6 täiendamiseks:

6) paragrahvi 76 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui inimene keeldub teist korda mõjuva põhjuseta pakutud teenuskoha vastuvõtmisest,

arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast välja. Erihoolekandeteenuse järjekorrast ei või

arvata välja põhiharidust omandavat õpilast nominaalse õppeaja jooksul.“

Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud

3 Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse SHS 3. peatükki (riigi korraldatav abi) 73. jaoga, milles on

§-d 13012–§ 13015. Täiendus puudutab viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse

regulatsiooni loomist. Juhime tähelepanu, et teenuse katkestamine või mittekättesaadavus pole

reguleeritud. Mida teha juhul, kui rakenduses tekib rike, teenus katkeb, tõlk ei ilmu? Kuidas on

tagatud teenuse järjepidevus ja asendamine kiiretes olukordades?

Selgitame.

Teenuse katkemise või mittekättesaadavuse

korral on tegu teenuse korraldusliku küsimusega,

mida ei ole vajalik SHS-is eraldi sätestada, sest

sedalaadi detailsemad kokkulepped

reguleeritakse SKA ja teenuseosutajate vahel

sõlmitavates lepingutes.

Kõigi sotsiaalteenuste toimimine erinevates

kriisiolukordades on läbi mõeldud tsiviilkriisi ja

riigikaitse seaduse eelnõu väljatöötamise raames

ning need põhimõtted kajastuvad ka praegu

3

Riigikogu menetluses olevas eelnõus. Lisaks on

SKAs koostamisel erinevate riigi poolt

osutatavate sotsiaalteenuste

toimepidevusplaanid.

Märkuse esitaja: Justiits- ja Digiministeerium

Justiits- ja Digiministeeriumile on saadetud kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse,

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.

4 Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse SÜS § 38 lõiget 1. Muudatusega lisatakse andmekogu

eesmärkide hulka pensioniinfo avaldamine. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole see õige

sõnastus eesmärgi kohta. Nimelt on hetkel sotsiaalkaitse infosüsteemis üksnes esimese

pensionisamba info. Eelnõuga nähakse ette, et andmekogusse hakkavad laekuma ka teise ja

kolmanda samba pensioniinfo selleks, et isik näeks ühest ja samast kohast kogu oma pensioniinfot.

Kõigi kolme samba info ühte kohta koondamine võimaldab analüüsida isiku pensioniinfot ja kuvada

seda pensionikalkulaatoris. Isik näeb üksnes iseenda pensioniinfot, sisenedes selleks

iseteeninduskeskkonda. Iseenda andmetega tutvumine iseteeninduses on andmesubjekti õigus oma

andmetega tutvuda ning see ei kujuta endast pensioniinfo avaldamist. Näiteks on võimalik

iseteeninduses näha andmeid ka isikule endale makstud toetuste kohta, kuid toetuste puhul

andmekogu eesmärk avaldamist ei kajasta. Palume

asendada eelnõus pensioniinfo avaldamine pensioniinfo analüüsimise ja koondamisega. SÜS § 38

lõikes 2 on sätestatud, et sotsiaalkaitse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab minister.

Juhime tähelepanu, et seaduse tasandi regulatsiooni ette nägemisega on register juba asutatud, seega

ei saa asutamist enam edasi delegeerida. Palume sättest välja jätta sõnad „asutab ja selle“.

Selgitame.

Isikule näidatakse infot iseteenindusportaalis ja

see töötlus on kajastatud eraldi lisatavas punktis

2 (SÜS § 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4).

Pensioniinfo avaldamine sai lisatud täiendusena

üldisesse statistika punkti, mis võimaldab teha

andmekogu andmete alusel igasugust statistika.

Me ei pea õigeks, et sel eesmärgil tehtavad

üksiktoimingud tuleks seaduse tasandil

reguleerida (koondada, arvutada vms). Selliselt

ei ole kajastatud see mitte üheski teises näiteks,

kus registri enda eesmärgiks on statistika ja selle

avaldamine.

Nii näiteks on vangiregistri juures toodud

eesmärgid (võimaldada andmetöötlust uuringute

ja statistiliste ülevaadete tegemiseks, poliitika

kujundamiseks...) jne, kõiki siinjuures

kordamata.

Arvestatud.

Kuigi antud muudatused (asutab) viidi eraldi just

isikuandmete kaitse seaduse rakendamise

seaduses eraldi sisse, saame aru, et praktika on

4

tänaseks muutunud (kuigi veel paar aastat tagasi

tehtud KES sisaldab samasuguseid norme).

5 Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse SÜS § 39 ning täiendatakse seal töödeldavate isikuandmete

loetelu. Kuna kokkuleppeliselt on isiku üldandmetel kindel sisu ja sinna alla kuuluvad nimi,

isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress; ja emakeel, siis palume SÜS § 39 lõike 1 punkt

1 sõnastada järgmiselt:

1) isiku üldandmed ning isiku surm, surnuks või teadmata kadunuks tunnistamise fakt, elamisloa ja

-õiguse andmed, andmed eestkoste või hooldusõiguse kohta ning andmed Eesti Vabariiki saabumise

ja sealt lahkumise kohta;.

Selline muudatus aitab tagada seaduste üleselt ühtset tõlgendust, mida peetakse silma isiku

üldandmete all.

Arvestatud.

Eelnõu on täiendatud.

6 Pensionikalkulaatori osas tuleks seletuskirjas avada, mis muutub seoses praegu olemas olevate

pensionikalkulaatoritega. Kas Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt pakutav täiendava

andmevahetusega kalkulaator on täpsem, personaalsem vms? Praegu pakuvad pensionikalkulaatorit

Eesti teabevärav eesti.ee (SKA), Pensionikeskus ja pangad (internetipankades).

Selgitame.

Eelnõu tulemusel koondatakse sotsiaalkaitse

infosüsteemi I, II ja III samba andmed ning

kasutatakse neid ühtses pensionikalkulaatoris.

Kalkulaator täidab inimese andmed

automaatselt, rakendab seadusest tulenevaid

ametlikke arvutusreegleid (sh indekseerimine,

paindliku pensioni vähendus/suurendus ja

maksustamine) ning võimaldab personaalseid

stsenaariume. Erinevalt olemasolevatest

pensionikalkulaatoritest (eesti.ee,

Pensionikeskus, pangad) annab uus riiklik

kalkulaator tooteneutraalse ja tervikliku vaate

kõigist kolmest sambast. Andmeid ei

avalikustata – isik näeb üksnes iseenda andmeid

iseteeninduses; kolmandatele isikutele andmete

edastamine toimub üksnes seaduses sätestatud

aluste

7 Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja

Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud

Arvestatud.

5

arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele

esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Märkuste esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Täname sotsiaalministrit sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ning

väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks edastamise eest.

8 Täname sotsiaalministrit sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ning

väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks edastamise eest.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab viipekeele kaugtõlke teenuse ja kirjutustõlke

teenuse püsivaks muutmist. Tegemist on kurtide inimeste jaoks oluliste ligipääsetavuse

lahendustega, mis toetavad iseseisvat toimetulekut igapäevaelus ning eesti viipekeele kasutamist.

Soovime juhtida tähelepanu ja teha ettepaneku, et viipekeele kaugtõlke teenust ning kirjutustõlke

teenust võimaldataks kõigile lastele, sõltumata vanusest, kellel on selleks vajadus (eelnõu § 130¹³).

Alla 13-aastastele lastele ei peaks teenuse osutamist keelama, vaid teenuse osutaja saaks küsida

lapse seadusliku esindaja nõusolekut. Selgituseks: Eelnõu § 130¹³ sätestab, et viipekeele kaugtõlke

ja kirjutustõlke teenuse saaja peab olema vähemalt 13-aastane. Seletuskirjas on seda põhjendatud

isikuandmete kaitse seadusega ning viidatud, et pilootprojekti käigus ei ilmnenud alla 13-aastaste

kasutust. Samas on jäänud märkimata, et isikuandmete kaitse seaduse § 8 lõige 2 lubab alla 13-

aastaste laste isikuandmete töötlemist lapse seadusliku esindaja nõusolekul. Kui pilootprojekti ajal

ei olnud alla 13-aastastel võimalik teenust kasutada, ei saa järeldada, et neil puudus selleks vajadus.

Eestis hakkavad lapsed iseseisvalt koolis käima 6–7-aastaselt ning liiguvad avalikus ruumis ilma

saatjata, mistõttu võivad sattuda olukordadesse, kus neil on vaja abi või suhelda võõrastega. Kui neil

oleks olnud võimalus teenust kasutada, oleks nad seda tõenäoliselt teinud. Kui aga võimalus oli

olemas, kuid teenust ei kasutatud, ei välista see, et tulevikus mõni laps teenust vajab ning see

suurendaks nende iseseisvust ja turvatunnet. Kui siiski jääb kehtima piirang, et alla 13-aastastele

teenust ei võimaldata, palume täpsustada, mida tähendab seletuskirjas toodud väide, et pilootprojekti

käigus ei ilmnenud vajadust teenuse järele selles vanuserühmas

Arvestatud.

Aitäh toetuse eest. Ettepanekuga võimaldada

kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust

noorematele kui 13-aastastele on arvestatud.

Märkuste esitaja: Andmekaitse Inspektsioon

6

9 Sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) põhimääruse § 1 lg 2 loetleb andmekogu eesmärgi, milleks on

sotsiaalkindlustusameti (SKA)seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmine, andes edasi lahtise

loetelu tegevustest, milleks p-i 4 järgi on ka EL sotsiaalkindlustust koordineerivatest õigusaktidest

tulenevate ülesannete täitmine. SÜS § 38 lg-s 1 on samuti andmekogu eesmärgiks märgitud SKA

seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmine ning edasi on esitatud lahtine loetelu, mis aga

andmekogu eesmärgina eelnimetatud p-s 4 toodut ei kajasta. Seega on madalama taseme

õigusaktiga laiendatud seaduse volitusnormis toodud eesmärki. Seaduse volitusnormis on märgitud,

et andmekogu pidamise eesmärgiks on „seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmine“.

Andmekogu asutamise eesmärk peab volitusnormis olema piisavalt konkreetne ning andma vastuse

küsimusele, millisel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse. Ilmselt on

soovitud jätta see seaduses võimalikuks lahtiseks, et see kataks ära ükskõik millise SKA

ülesande. Samas on küsitav, kuivõrd on see kooskõlas IKÜM-ist tuleneva läbipaistvuse

põhimõttega. Seega soovitame volitusnormi sõnastuse üle vaadata ja sõnastada selliselt, et

volitusnorm annaks selge vastuse küsimusele, millisel eesmärgil ja milliste konkreetsete ülesannete

täitmiseks andmekogu luuakse.

Selgitame.

Seaduses sätestatud ülesanded võivad tuleneda

Eesti seadusandlusest või mõnest Euroopa Liidu

otsekohalduvast õigusaktist. Viimane võib olla

seotud näiteks otsekohalduva Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr

883/2004, 29. aprill 2004,

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise

kohta ja selle rakendusmäärusega (Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr

987/2009, 16. september 2009, milles

sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004

(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise

kohta) rakendamise kord).

Tulenevalt õigusaktide rakendamisest, ei ole

vastuolus andmekogu põhimääruse täpsustus,

mis rakendab otsekohalduvaid määrusi.

Õiguslikud alused on sätestatud õigusaktis ja

määruste kordamist Eesti õiguskorras tuleks

vältida. Küll peavad õigusaktid olema kooskõlas

EL-i õigusega (HÕNTE § 3). Viide oleks seaduse

reguleerimiseseme seisukohast olulise

tähtsusega kui see laieneb kogu seaduse

reguleerimisalale, mis aga antud juhul nii ei ole

(HÕNTE § 8 lg 5). Seetõttu, koormamata seadust

tarbetute kordustega, on põhimääruse tasandil

tehtud viide piisav, viidates selgelt EL-i

sotsiaalkindlustuse koordineerivatele

õigusaktidele ja neist tulenevatele ülesannetele.

7

Leiame, et see on kooskõlas IKÜM-iga, sest

õiguslik alus (mida IKÜM eeldab) tuleneb EL-i

õigusaktist.

10 Lisaks märkasime, et SÜS §-ga 391 on antud Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikele õigus töödelda SKAIS andmeid poliitika

kujundamiseks isikut otseselt tuvastatavate andmeteta (ehk eemaldatakse isikukood, nimi ja

kontaktid). Sätte sõnastusest võib aru saada selliselt, et on soovitud sätestada poliitika kujundamise

eesmärgil andmete töötlemise õiguslik alus SÜS-is ja minna sellega mööda AKI-ga kooskõlastamise

kohustusest. Nimelt näeb IKS § 6 lg 5 ette AKI-ga kooskõlastamise nõude, kui tegemist on

riigivõimu poolt tehtavate analüüside ja uuringutega, v.a juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava

uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Praegune SÜS § 391 on

aga liiga lai ja ei sisalda endas ei uuringu eesmärki ega ka isikuandmete töötlemise ulatust. Poliitika

kujundamine uuringu eesmärgina kindlasti ei sobi.

Selgitame.

Viidatud säte ei ole uus säte ning seda ei muudeta

käesolevas eelnõus. Viidatud säte on lisatud

seadusesse 2022. aastal. Siis kehtisid nii

andmekaitse üldmäärus kui kehtiv isikuandmete

kaitse seadus, mis reguleerib poliitika

kujundamisel tehtavaid poliitika uuringuid.

Samasugune säte sisaldub SHS-is

Sotsiaalministeeriumi suhtes. Juurdepääs oli

vajalik ministeeriumi ülesannete täitmiseks.

Juurdepääs on ministeeriumi analüüsiosakonnal

ning juurdepääs ei ole otseselt tuvastatavatele

isikuandmetele. Need on kaks olulist erisust, mis

erinevad isikuandmete kaitse seaduse §-s 6

toodust. Nii ei tule andmeid liita ega siduda, vaid

juurdepääs on pseudonüümitud andmelaole,

milles välditakse isikustatud andmete kasutust

ning see piirneb andmekogu andmetega.

Seaduse eelnõu, milles oli algselt juurdepääs

Sotsiaalministeeriumile, selgitati seda

järgmiselt: Paragrahvis 391 sätestatakse, et

sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistikaga

tegeleval osakonnal on õigus töödelda tervise-,

töö- ja sotsiaalvaldkonna poliitika

kujundamiseks SKAIS-i kantud isikuandmeid

ilma, et isik oleks otseselt tuvastatav.

Töödeldavateks andmeteks on SÜS § 39 lõikes 1

8

nimetatud isikuandmed, v.a isikukood,

perekonna- ja eesnimi ning kontaktandmed.

Sotsiaalministeerium on kohustatud oma

valitsemisala ülesannete raames läbi viima

analüüse ja mõjuhinnanguid, milleks on vajalik

töödelda nii STAR-i kui ka SKAIS-i andmeid.

STAR-i ja SKAIS-i andmeid kasutatakse lisaks

töö- ja sotsiaalvaldkonnale ka tervisevaldkonna

poliitika kujundamiseks. Näiteks rahvatervise

seaduse eelnõu seletuskirja mõjude hindamiseks

kasutati erihooldusteenuste andmeid, et

täpsustada eluruumi ja toitlustamist puudutavad

nõudeid teenust pakkuvatele asutustele.

Andmeid kasutatakse ja on varasemalt kasutatud

ka olukorra kirjeldamiseks ning erinevate

valdkondade olukorra võrdlemiseks, mis ei

tähenda alati erinevate valdkondade andmete

ühendamist. Näiteks sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse pakkumise mahu võrdlemine

tervisevaldkonna taastusravi teenuse pakkumise

mahuga (SK lk 60). Samuti on esitatud eraldi

mõjuhinnang (SK lk 65).

Kuna tegemist on analüüsiosakonna igapäevase

tööga ning andmete hulk on piiratud andmekogu

andmetega ja neid ei töödelda isikustatud kujul,

peeti sellist lahendust proportsionaalseks.

Seaduseelnõu esitati kooskõlastamiseks ka

Andmekaitse Inspektsioonile (vt JUM-i esitatud

eelnõu kooskõlastustabelit, EIS-is 25.10.2021).

Siis viitas inspektsioon vaid sellele, et kui

andmeid soovitaks nö linkida teiste

9

andmekogudega, siis toimuks ikkagi isikustatud

andmete töötlus. Ka siis selgitati

kooskõlastustabelis, et isikustatud andmeid

Sotsiaalministeeriumile ei jagata ja töötlus

piirneb andmekogus olevaga.

Kuna teatud valdkonnad liikusid

Sotsiaalministeeriumist valitsemisalade lõikes

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumisse, siis

täiendati senist viidet teise ministeeriumiga.

Seletuskirja kohaselt oli sooviks tagada võimalus

töödelda viibimiskoha KOV-i ja teenust osutava

asutuse andmeid, ilma isiku otseselt tuvastamist

võimaldavate andmeteta.

Muus osas ei ole õigusruum ega andmete

töötlemise tõlgendused muutunud, mistõttu

peame seda kooskõlas olevaks - juurdepääs on

ülesande täitmiseks mis võib olla samuti

statistika ning see piirdub andmekogu

andmetega ja mida ei töödelda isikustatud kujul.

10

11 Muudetakse EVKS § 7 lg-t 33, millega antakse SKA-le õigus saada pensionikonto ja selle

omaniku andmeid pensioni suuruse arvutamiseks, isikute nõustamiseks ja pensionide statistika

tegemiseks. Selgusetuks aga jääb, mida tähendab õigus saada andmeid statistika tegemiseks –

milliseid andmeid ja mille jaoks konkreetselt. Seletuskirjas selle kohta midagi ei ole.

Lisaks on EVKS § 13 lg 1 järgi pensioniregister riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu

kogumispensionide seaduses sätestatud kohustuslike ja vabatahtlike

pensionifondide osakute ning nendega tehtavate toimingute registreerimiseks. Seega ei näe

andmekogu eesmärk üldse ettegi, et andmeid kasutatakse statistika tegemiseks.

Selgitame.

Kehtiva seaduse alusel on SKAIS-i eesmärgiks

ka statistika: ülesannete analüüsimine ja

statistika tegemine.

Tegemist on sotsiaalvaldkonna statistikaga, mis

piirdub SKAIS-is olevate andmetega. Selline

eesmärk on enamuse andmekogude juures ja

seda põhjendatult. Näiteks on vangiregistris

lubatud töötlusena üks eesmärke

süstematiseeritud andmetöötlus uuringute ja

statistiliste ülevaadete tegemiseks ning poliitika

kujundamiseks, täitmisregistri eesmärgiks on

täitestatistika kogumine, Eesti hariduse

infosüsteemi eesmärgiks on haridusstatistika

tegemine, samuti on see eesmärk paljudel

terviseregistritel, sh tervise infosüsteemil. Kuna

selline eesmärk on ka andmekogul, kuhu andmed

kantakse, toodi samad eesmärgid välja ka EVKS-

is. Seega saab SKAIS-i andmeid nii selleks, et

pensione arvutada, nii selleks, et isikuid nõustada

aga ka selleks, et teha statistikat, sarnaselt

tänasele SKAIS-i eesmärkidele ja teiste

andmekogude näidetele.

EVKS § 13 ei pea ette nägema pensionide või

sotsiaalvaldkonna statistikat eraldi eesmärgina,

sest vastutavad töötlejad on erinevad. Õigus

andmeid saada (st et piirangut ei kohaldata)

tähendabki andmete avaldamise või väljastamise

õigust kolmandale isikule, kes töötleb neid omal

eesmärgil ja oma õiguslikul alusel. Antud juhul

täiendati SKAIS-i eesmärke seaduses, et luua

11

suurem läbipaistvus kuid statistika säte kehtib

kogu andmekogu ulatuses, mistõttu seda eraldi

täpsustada ei olnud vaja. Oleks

ebaproportsionaalne reguleerida seaduse tasandil

üksikküsimused, mida nö andmekogu

andmestikuna kasutada soovitakse –

osalusmäärad, vanuserühmade jaotused,

koondmahud). Tegemist ei ole uue eesmärgiga

SKAIS-i puhul.

Arvestades eeltoodut jääb märkus EVKS-i

eesmärkide osas arusaamatuks. On üsna

tavapärane, et juurdepääs reguleeritakse selle

vastutava töötleja ülesannetest lähtuvalt, kes

algallikast andmeid soovib. Seetõttu ei pea ega

saagi algallikas (andmekogu, kust andmed

väljastatakse) katta kõiki teiseseid eesmärke, sest

selleks neid sinna ei koguta. Kindlasti saab

pensioniregistri eesmärkidel kogutud II ja III

samba andmeid kasutada pensioniinfo

kuvamiseks, tulevikumaksete arvutamiseks ja

statistika tegemiseks (esialgse kogumise

eesmärgiga vastuolu ei esine).

Esmase ja teise kasutuse näiteid võib tuua siingi

teistest seadustest. Näiteks võib Maksu- ja

Tolliameti kogutud maksualast infot avaldada

terve hulga teistele isikutele nende ülesannete

täitmiseks (vt MKS § 29), sh riiklikuks

statistikaks ning kõik selles sättes toodud isikute

õigus nimetatud teavet saada, sisaldab nende

endi ülesandeid ja eesmärke (nö teisene kasutus,

võrreldes algallikaga). Sama tulemuseni jõutakse

12

teabenõude korral või muul juhul, kui kolmandal

isikul õiguslikul on õiguslik alus teavet saada (nt

kohtumenetluseks vms).

12 Kuna käsil on SKAIS andmekogu põhimääruse muutmine, mis annab võimaluse muuta ka kehtivat

põhimäärust selgemaks ja konkreetsemaks, siis esitame ka kehtiva põhimääruse osas oma

tähelepanekud:

a) Põhimäärusest nähtuvalt on andmekogu volitatud töötlejateks TEHIK ja MTA.

Põhimääruse § 6 lg 1 p-i 8 ning lg 2 järgi täidavad mõlemad volitatud töötlejad EL

määruses nr 883/2004 ja selle rakendusmääruses nr 987/2009 sätestatud ülesandeid. Samas ei selgu

põhimäärusest, milliseid ülesandeid on kumbki asutus seoses sellega kohustatud andmekogus

täitma. Lisaks, kui nende ülesannete täitmise raames toimub ka isikuandmete töötlemine, siis vajab

täpsustamist ka see, kas TEHIK, MTA ja SKA on isikuandmete töötlemisel kaasvastutavad

töötlejad. AKI on varasemalt andmekogudega seoses juhtinud tähelepanu sellel, et andmekogude

puhul tuleb eristada isikuandmete töötlemise vastutavat töötlejat ja andmekogu vastutavat töötlejat,

sh rollidega seotud kohustusi. Kui andmekogu vastutava töötleja ülesanded on seotud andmekogu

pidamisega, siis IKÜM näeb isikuandmete vastavale töötlejale ette mitmeid kohustusi just seoses

isikuandmete töötlemisega.

IKÜM art 26 lg 1 näeb ette, et kui kaks või enam vastutavat töötlejat määravad ühiselt (või on seda

nende eest teinud ametlikult juba seadusandja) kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja

vahendid, siis on nad kaasvastutavad töötlejad. Kaasvastutavate töötlejate vastutuse määramisel

isikuandmete töötlemisel tuleb eelkõige arvesse võtta andmesubjektide õiguste kasutamist ja teabe

andmise kohustusi. Lisaks peaks vastutuse jaotus hõlmama muid vastutava töötleja kohustusi,

Selgitame.

Nagu oleme selgitanud punktis 1, siis EL-i

üldmäärust ja rakendusmäärust üle kordama ei

hakata.

TEHK-u ja MTA osas ei ole tegemist

kaasvastutavate töötlejatega. TEHIK-ul on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 987/2009 artiklis 4 nimetatud EESSI

juhtumite haldamise mooduli RINA haldaja

õigused. Seega on tegemist siiski volitatud

töötlejaga, kes tagab tehnilise võimekuse

andmete edastamiseks.

Maksu- ja Tolliamet on SKAIS-i

andmevahetuse osapool, kes kasutab SKAIS-i

vahendusel EESSI raamistiku alusel

andmevahetust üksnes ulatuses, mis on vajalik

MTA seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

13

näiteks seoses üldiste andmekaitsepõhimõtete, õigusliku aluse, turvameetmete, andmetega seotud

rikkumisest teatamise kohustuse, andmekaitse mõjuhinnangute, volitatud töötlejate kasutamise,

kolmandate riikide andmete edastamise ning andmesubjektide ja järelevalveasutusega suhtlemisega.

Kuigi IKÜM kaasvastutavate töötlejate vahelise kokkuleppe õiguslikku vormi ei täpsusta, soovitab

Euroopa Andmekaitsenõukogu õiguskindluse huvides ning läbipaistvuse ja

vastutuse tagamiseks sellise kokkuleppe sõlmida siduva dokumendina, näiteks lepingu või muu liidu

või liikmesriigi õiguse kohase õiguslikult siduva aktina, millele vastutavad töötlejad on allutatud.

Antud juhul saaks selleks olla andmekogu põhimäärus.

b) Põhimääruse § 7 lg 2 järgi esitatakse põhimääruse §-des 8–151 nimetatud andmekoosseisud ja §-

s 17 nimetatud kohustuslike andmeandjate andmekoosseisud riigi infosüsteemi haldussüsteemis.

AvTS § 435 lg 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sh

andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajadusel volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate

andmete koosseis, andmeandjad ja vajadusel muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud

küsimused. Andmekogude juhendi p-s 3.2 oleme toonud loetelu andmekogu pidamise olulistest

küsimustest, mida põhimäärusega reguleeritakse. Sealjuures on p-s 9 märgitud, et põhimääruses

tuuakse välja andmete allikad ehk millistest andmekogudest või kelle käest (millistelt

andmeandjatelt) andmeid saadakse. Seeläbi määratakse tegelikult ka kindlaks, millised on

andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab AvTS § 433lg 2 asutada ühtede ja samade

andmete kogumiseks eraldi andmekogusid, mis tähendab, et kui samu andmeid kogutakse juba

mõnda teise andmekogusse põhiandmetena, siis tuleks kasutada seal olevaid andmeid, mitte neid

isikutelt uuesti koguda.

Lisaks oleme juhendi p-s 3.3 märkinud, et andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu ei pea

olema seaduses, kuid põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu antud andmekogusse

kogutavatest andmetest. Seejuures peab loetelust ka selguma, kelle kohta (s.t andmesubjektide

kategooriad) neid andmeid kogutakse. Kui andmete koosseis on väga mahukas, võib loetelu esitada

põhimääruse lisana. Antud juhul ei nähtu andmekogu põhimäärusest, milliseid andmeid

andmekogusse koguda tohib ning millised andmed on saadud teistest andmekogudest. Viide riigi

infosüsteemi haldussüsteemis olevale andmekoossisu tabelile ei ole kooskõlas AvTS-st tuleneva

nõudega, mistõttu palume andmekogu põhimäärust andmekogusse kogutavate andmete osas

täiendada.

Andmevahetus toimub vastutavate töötlejate

vahelise andmevahetuslepingu alusel

Selgitame.

Seadus loob täna üldise raami ning põhimäärus

täpsustab andmekoosseise. Viimased on piisavalt

detailsed – isiku üldandmed on detailselt

loetletud, pensionikindlustusstaaži andmed,

hüvitise taotluse andmed, erinevate toetust

andmed jms on toodud. Täiendavate õigusaktide

kaudu on võimalik tuvastada veel detailsemad

andmekoosseisud (muud määrused). Nt ohvriabi

seaduses on toodud taotluses esitatavad andmed,

samamoodi on SHS-is eraldi reguleeritud

erihoolekandeteenuse jm taotlemise ja maksmise

kord. Seetõttu ei ole peetud varasemalt

asjakohaseks korrata kõiki SKA makstavaid

toetusi ja hüvitise taaskord andmekogus, kui

SKA tegevus ja taotluste ning hüvitiste kord on

reguleeritud detailselt teistes seadustes.

Lõppastmes on andmed kenasti tuletatavad ja

kontrollitavad muude aktide pinnalt.

Kaalume tulevikus kas või kuidas oleks võimalik

leida erinevate õigusaktide vahel sobiv tasakaal,

ilma kõiki eriseadusi ja määrusi kordamata.

Märkuste esitaja: Eesti Puuetega Inimeste Koda

14

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa

seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest eelnõu ettevalmistamise etapis. Positiivne, et

seni ESF rahastusel olnud kaug- ja kirjutustõlke teenus kehtestatakse seaduses, mis tagab kurtidele

ja vaegkuuljatele parema ligipääsu ühiskonda. Samuti toetab EPIKoda erihoolekandeteenuse

omaosalusmäära kehtestamist.

Samas ei saa EPIKoda toetada eelnõu osasid, mis:

 piiravad põhjendamatult inimese otsustusaega erihoolekandeteenuse koha vastuvõtmisel;

 jätavad omaosaluse kujundamise praktikas liiga suuresti teenuseosutaja otsustada.

13 Eelnõust: Paragrahvis 13013 sätestatakse nii viipekeele kaugtõlketeenusele kui ka

kirjutustõlketeenusele õigustatud isikud. Teenusele on õigustatud kuulmislangusega isikud alates

13. eluaastast. Teenusele õigustatus algab alates 13. eluaastast, sest isikuandmete kaitse seaduse

(IKS) § 8 lõike 1 kohaselt on infoühiskonna teenuste pakkumisel otse lapsele lapse isikuandmete

töötlemine lubatud ainult juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane. Kuna teenuse saamine toimub

spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu, siis on põhjendatud sama vanusepiiri järgimine. Samuti

ei ole hetkel katseprojekti raames ilmnenud, et teenust oleksid kindlasti ja põhjendatult vajanud

nooremad kui 13. aastased lapsed.

Mõistame isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid piiranguid, kuid miks ei võiks rakenduse

kasutamiseks anda nõusolekut alla 13.aastase lapse vanem? Ka alla 13-aastane laps suhtleb ja

tegutseb iseseisvalt ja rakenduse ja tõlke kasutamine võimaldaks ka noorematel kui 13-aastastel

rohkem iseseisvalt ühiskonnaelus osaleda.

Arvestatud.

Ettepanekuga võimaldada kaugtõlketeenust ja

kirjutustõlketeenust noorematele kui 13-

aastastele on arvestatud.

14 Eelnõu seletuskirjas: SHS § 71 lõiget 5 täiendatakse uue teise lausega, mille kohaselt teenuskoha

vastuvõtmise või sellest keeldumisest peab inimene SKA-d teavitama seitsme päeva jooksul talle

teenuskoha pakkumisest. Inimese poolt SKA-le esitatud teavitus teenuskoha pakkumise

vastuvõtmisest või keeldumisest vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui

inimene teavitab SKA-d suuliselt (nt telefonikõne), siis koostab SKA ametnik vastava protokolli ja

saadab selle inimesele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-maili teel).

Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

15

EPIKoda ei toeta 7-päevast otsustamistähtaega ning on selle kohta varem arvamust avaldanud nii

kohtumistel kui ka kirjalikult. On mõeldav piiritleda aeg, mille jooksul inimene peab otsustama

teenuskoha vastuvõtmise, kuid säilima peab ka paindlikkus.

Palume sõnastada § 71 lõike 5 teise lause asemel: „Teenuskohast vastuvõtmise või sellest keeldumise

otsusest teavitab inimene SKAd 14 kalendripäeva jooksul alates pakkumise tegemisest. SKA

pikendab mõjuval põhjusel otsustusaega vastavalt inimese vajadusele.“ Mõjuvateks põhjusteks on

nii inimese enda kui hooldaja/eestkostja tervislik olukord, näiteks kui inimene ei saa kohta vaatama

minna, sest on haiglas, haigusega kodusel ravil, vaimse tervise haiguse ägenemise episood vms

tervislik olukord või muud ettenägematud olukorrad).

Eelnõus ei ole välja toodud, kas ja kui palju inimestel võtab otsustamine aega, st pole ülevaadet, kas

kavandataval muudatusel oleks ka reaalne mõju. Inimese vaatest näeb EPIKoda siin negatiivseid

tagajärgi, kui inimene ei saa ega ole suuteline 7 päevaga elumuutuvat otsust tegema. Lapsevanemad

toovad välja peamiselt kuuajalise otsustamise vajaduse, eriti olukorras, kus teenuskoht asub kaugel

või neil pole enne olnud teenuseosutajaga kokkupuudet. Lisaks võivad teenusevajaja vaimsest

tervisest tulenevad eripärad nõuda ettevalmistusaega, et minna teenuskohaga tutvuma jne (võib

juhtuda, et ei õnnestugi esimese korraga).

Kiire otsustamine võib viia nii inimese kui ka teenuseosutaja jaoks halvemate tagajärgedeni:

inimene läheb teenusele, mis talle ei sobi või ei teki klappi teenuseosutajaga ning seetõttu

kannatavad nii inimene, teenuseosutaja kui ka teised teenusekasutajad. Seadus peab olema inimese

poolel ja andma paindlikkuse. Süsteemi efektiivsus ei saa olla ainuke põhjus muudatuse tegemiseks.

Muudatus puudutab haavatavaid sihtgruppe, kelle jaoks muutused, uute olukordade ja

keskkondadega kohanemine võtavad aega. Inimesel, kellele SKA on teinud kohapakkumise, võib

juba ainuüksi transpordi korraldamine aega võtta, et teenuskohta vaatama minna (mõnes piirkonnas

ei saa mõne päevaga sotsiaaltransporti, pikemate sõitude jaoks vajalik nädala jagu ette broneerida).

Kui mureks on, et teenuseosutajad ei saa ilma rahastuseta töötajaid ootel hoida, võiks olla võimalus,

et kohe pärast inimese „jah”-otsust hakkab jooksma ka nn teenuseaeg ning teenuskohta rahastatakse,

kasvõi osaliselt. See võimaldab teenuseosutajal teha etteavalmistusi inimese teenusele saabumiseks

tasustatult ning inimene peab asutusse jõudma hiljemalt 14 päeva jooksul (mitte alles siis, kui

inimene võib veel peale otsuse vastuvõtmist 14 päeva oodata ja siis suunamiskirja saada ja sellest

veel 7 päeva pärast majutusega teenusele asuda). See maandaks teenuseosutaja riske ja annaks

16

inimesele võimaluse teenusele minekuga kohaneda ning on suurem tõenäosus, et inimene teenusel

ka kohaneb, millest võidavad kõik osapooled.

Seega palume sätestada minimaalselt 14-päevane aeg, millal inimene peab otsustama teenuskoha

vastuvõtmise. Põhjendatud juhul palume sätestada võimalus otsustada ka pikemalt (tervislik olukord

nt – inimene ei saa kohta vaatama minna, sest on haiglas, raske viirus, mistõttu kodusel ravil vms

tervislik olukord, ettenägematud olukorrad). Hetkel pole ka 7 päeva puhul põhjendatud juhtudel aja

pikendamine eelnõus planeeritud.

15 Eelnõust: Paragrahv 76 lõike 5 teise lause (“Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast

erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.”) sõnastust

täpsustatakse järgnevalt: “Kui isik keeldub teist korda mõjuva põhjuseta pakutud teenuskoha

vastuvõtmisest, arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast välja.”. “Mõjuva põhjuseta” on

määratlemata õigusmõiste ja haldusorgan (SKA) sisustab seda, st hindab vastavalt olukorrale, mis

on mõjuv põhjus. Kui keeldumine on põhjendatud (nt tervislik seisund, sobimatus keskkonnaga,

ajutine/ühekordne perekondlik põhjus), ei arvestata seda „mõjuva põhjuseta” keeldumisena. Teine

muudatus (keeldub minemast erihoolekandeteenust saama vs keeldub pakutud teenuskoha

vastuvõtmisest) on tehtud sätte täpsustamiseks – et oleks üheselt aru saada, et tegemist on

olukorraga, kus järjekorras olev isik ei võta kohta vastu (säte asub järjekorda reguleerivas

paragrahvis).

EPIKoda hinnangul tuleb järjekorrast välja arvamise punkt seadusest välja võtta, sest tekib küsimus,

kuidas ja kes hindab, mis on mõjuv põhjus teenusest keeldumiseks, et inimest järjekorrast maha

võtta. Teenus on vabatahtlik, inimesel on õigus otsustada, millal ta teenusele läheb, kui SKA talle

kohta pakub. SKA ei saa teha kaalutlusotsust ja öelda, milline on mõjuv/mittemõjuv põhjus

teenusele minekuks. Siinkohal teeb inimene elumuutva otsuse, sh võib inimese olukord (ka

korduvalt) järjekorras viibimise ajal muutuda. SKA on inimese hinnanud erihoolekandeteenusele ja

ta järjekorda pannud, teenusele õigustatus ei muutu. Juhul kui inimene arvatakse järjekorrast välja,

tõstab see ühtlasi halduskoormust, sest SKA peab väljastama inimesele uue järjekorda võtmise teate.

Eelnõust: Senise praktika kohaselt ei ole SKA kordagi teenuskohast keelduja osas hinnanud, et tegu

on mõjuva põhjuseta loobumisega. Siiski ei saa välistada, et tulevikus tekib olukord, kus järjekorras

olija soovib, et talle pakutakse vabanevaid teenuskohti, kuigi tal ei ole tegelikult plaanis lähiaastatel

Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

17

teenust kasutama hakata ja igakordsel teenuskoha pakkumisel kasutab ta ära võimaluse võtta

otsustamiseks seitse päeva. Kui inimene teist korda ehk korduvalt ilma mõjuva põhjuseta pakutavast

teenuskohast keeldub, on SKA sunnitud inimese järjekorrast välja arvama, kuna korduvalt põhjuseta

keelduja tõttu pikeneb kõigi järjekorras olijate teenusele saamise aeg ja see ei ole teiste inimeste

suhtes õiglane. Esmakordselt pakutavast teenuskohast ka ilma mõjuva põhjuseta keeldumisel

inimest järjekorrast välja ei arvata. Sisuliselt tähendab säte seda, et kui teenuse järjekorras olevale

inimesele pakutakse teist korda talle sobivat teenuskohta (inimese poolt eelistatuks märgitud

maakonnas või teenusosutaja juures, varasemalt eelistatuks märgitud teenusele tulemise soovitud

ajal) ja inimene SKA hinnangul mõjuva põhjuseta teist korda kohast loobub, arvatakse inimene sel

hetkel järjekorrast välja.

Riik on ise tekitanud olukorra, kus inimesed on pidanud ennast aastateks järjekorda võtma, sest

kohtade nappus on olnud ja on endiselt väga suur. Aastaid on SKA andnud inimestele sõnumi, et

tuleks ennast igaksjuhuks varakult järjekorda panna, siis on lootust vajaduse tekkimise korral

ööpäevaringne koht saada. EPIKoja hinnangul ei ole õiglane neid inimesi karistada järjekorrast

eemaldamisega või järjekorra lõppu liigutamisega. Oluline on mõista, et erihoolekandeteenuste

vajajate ja tulevikus teenustele suunduvate inimeste perede profiil ja võrgustiku/kogukonna nägu on

muutunud. Inimesed ja pered ei pruugi ega peagi vastu võtma ei esimest, teist ega kolmandat

pakutavat teenuskohta, kui see ei asu koduläheduses, vaid teises Eesti piirkonnas, kui perel puudub

teenuseosutaja suhtes usaldus ja turvatunne jne. Eelnõu autor on samuti välja toonud, et senise

praktika kohaselt ei ole SKA kordagi ühegi teenusest keelduja puhul hinnanud, et tegu oleks mõjuva

põhjuseta loobumisega, seda enam ei pea põhjendatuks, miks peaks seaduse tasandil järjekorrast

välja arvamist sätestama.

16 Eelnõust: Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 73 lõike 6 teist lauset. Kehtiva SHS kohaselt võib

erihoolekandeteenuse osutaja küsida toidu ja majutuse eest iga-aastase riigieelarve seadusega

kehtestatud maksimaalsest omaosaluse summast suuremat tasu juhul, kui see toimub kokkuleppel

erihoolekandeteenust saama suunatud inimesega ja majutamine ning toitlustamine korraldatakse

paremates tingimustes, kui on õigusaktidega nõutud. Sätestatud on ka, et tasu peab olema

vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Omaosaluse tasumise lepingu sõlmivad omavahel

teenuse osutaja ja teenuse saaja. Teenuse osutaja teavitab SKA-d omaosaluse tasu summa suurusest

ja esitab kalkulatsioonid teenuse saajalt küsitava maksimaalsest kõrgema omaosaluse tasu ja

Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

18

pakutavate lisahüvede väärtuse vastavuse kohta. Samas SKA pädevuses ei ole osaleda

teenuseosutaja ja teenuse saaja vahel sõlmitava lepingu tingimuste kokkuleppimises.

EPIKoda toetab maksimaalse omaosalusmäära kehtestamist, kuid ei nõustu sellega, et selle

rakendamine jääb ainult teenuseosutaja otsustada. Eelnõu kohaselt peab teenuseosutaja esitama

vastavad kalkulatsioonid SKA-le, aga SKA-l puudub otsustusõigus omaosalusemäära tõstmises

kaasa rääkida. Taoline lähenemine jätab inimese teenuseosutaja meelevalda nagu see on juhtunud

eelnõus toodud näidete põhjal, kus teenuseosutaja on nõudnud inimestelt väga kõrget omaosalust

ning SKA-l pole olnud võimalust sekkuda. EPIKoda teeb ettepaneku, et SKA määratleb koostöös

teenuseosutajate, teenusekasutajatega “paremad tingimused”, mille eest võib suuremat omaosalust

küsida ning ka vastavad hinnakalkulatsoonid, mis on läbipaistvad, sh peab teenuseosutaja avalikult

näitama, mida inimene suurema omaosaluse eest saab. Kahjuks pole eelnõusse jõudnud plaanitav

muudatus, mille kohaselt KOV-d saaksid oma piirkonna inimestele teenuskohti rahastades

kindlustunde, et SKA poolt ei suunata teenuskohtadele üldjärjekorras olevaid inimesi, vaid

teenuskohad on tagatud KOV nö oma inimestele, kelle jaoks need kohad oma kogukonda on

loodud. Uute teenuskohtade loomine või olemasolevate ümberkorraldamine inimeste kodulähedal

toetaks juurpõhjuse ehk kohtade puuduse vähendamist. EPIKoja ja ministeeriumile teadaolevalt on

mitmeid kohalike omavalitsusi, kes on valmis uusi erihoolekandeteenuse kohti oma piirkonna

inimestele looma.

17 Kokkuvõtvalt:

1. Võimaldada alla 13-aastasel lapsel kaugtõlkerakenduse kasutamist, sest 13-aastane laps suhtleb

ja tegutseb iseseisvalt ja rakenduse ja tõlke kasutamine võimaldaks ka noorematel kui 13-aastastel

rohkem iseseisvalt ühiskonnaelus osaleda.

2. Sätestada minimaalselt 14-päevane aeg, millal inimene peab otsustama teenuskoha vastuvõtmise.

Põhjendatud juhul palume sätestada võimalus otsustada ka pikemalt (nii inimese enda kui

hooldaja/eestkostja tervislik olukord, näiteks kui inimene ei saa kohta vaatama minna, sest on

haiglas, haigusega kodusel ravil, vaimse tervise haiguse ägenemise episood vms tervislik olukord

või muud ettenägematud olukorrad).

3. Luua võimalus, et kohe pärast inimese „jah”-otsust hakkab jooksma ka nn teenuseaeg ning

teenuskohta rahastatakse, kasvõi osaliselt. See võimaldab teenuseosutajal teha etteavalmistusi

inimese teenusele saabumiseks tasustatult ning inimene peab asutusse jõudma hiljemalt 14 päeva

1. Arvestatud.

2. Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

3. Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

19

jooksul (mitte alles siis, kui inimene võib veel peale teenuskoha vastuvõtmist 14 päeva oodata ja

siis suunamiskirja saada ja sellest veel 7 päeva pärast majutusega teenusele asuda).

4. EPIKoda hinnangul tuleb järjekorrast välja arvamise punkt seadusest välja võtta, Teenus on

vabatahtlik, inimesel on õigus otsustada, millal ta teenusele läheb, kui SKA talle kohta pakub. SKA

ei saa teha kaalutlusotsust ja öelda, milline on mõjuv/mittemõjuv põhjus teenusele minekuks.

Siinkohal teeb inimene elumuutva otsuse, sh võib inimese olukord (ka korduvalt) järjekorras

viibimise ajal muutuda. SKA on inimese hinnanud erihoolekandeteenusele ja ta järjekorda pannud,

teenusele õigustatus ei muutu. Samuti on riik ise tekitanud olukorra, kus inimesed on pidanud

ennast aastateks järjekorda võtma, sest kohtade nappus on olnud ja on endiselt väga suur. Aastaid

on SKA andnud inimestele sõnumi, et tuleks ennast igaksjuhuks varakult järjekorda panna, siis on

lootust vajaduse tekkimise korral ööpäevaringne koht saada. EPIKoja hinnangul ei ole õiglane neid

inimesi karistada järjekorrast eemaldamisega või järjekorra lõppu liigutamisega.

5. Toetame omaosaluslae kehtestamist, juhul kui seaduses on sätestatud nõue, et SKA määratleb

koostöös teenuseosutajate ja teenusekasutajatega “paremad tingimused”, mille eest võib suuremat

omaosalust küsida ning ka vastavad hinnakalkulatsioonid, mis on läbipaistvad, sh peab

teenuseosutaja avalikult näitama, mida inimene suurema omaosaluse eest saab.

4. Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

5. Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

Märkuste esitaja: Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit

Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise

seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit on

tutvunud eelnõuga ning soovib esitada järgmised seisukohad ja ettepanekud seoses § 1 punktidega

3, 4, 5 ja 6.

18 Toetus eelnõu § 1 punktidele 3 ja 4 – otsustustähtaeg ja teenuskohtade täitmine Erihoolekande

Pakkujate Liit toetab muudatusettepanekut, mille kohaselt peab õigustatud isik teenuskoha

pakkumisele vastama seitsme päeva jooksul. Täna ootab ööpäevaringse erihoolekandeteenuse

järjekorras teenuse saamist üle 800 inimese. Kui isikule jäetakse otsustamiseks piiramatu aeg,

seiskub järjekord ning vabanenud teenuskoht jääb kasutamata. Selle tulemusel ei saa kiiremas

abivajaduses inimesed aegsasti teenusele ning süsteemi toimimine on häiritud. Praktikas on

esinenud juhtumeid, kus teenusekoht on jäänud mitmeks kuuks täitmata, sest SKA poolt tehtud

pakkumistele ei ole määratletud ajaraamistikus vastatud. Teenuskohtade mittetäitumisel on lisaks

sotsiaalsele mõjule ka selge negatiivne mõju teenuseosutajate majanduslikule seisule. Tühjana

seisev koht tähendab saamata jäänud tulusid, mille arvelt tasustatakse tegevusjuhendajaid ja teisi

Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

20

spetsialiste. Erihoolekande valdkonnas ei ole võimalik paindlikult töötajaid koondada ja seejärel

kiiresti uuesti tööle võtta, sest professionaalse personali ettevalmistus võtab sageli mitu aastat. Et

otsustamise protsess oleks kiirem ja sihipärasem, teeb Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit

ettepaneku kehtestada õigustatud isikule kohustus külastada alates taotluse esitamisest talle

huvipakkuvates piirkondades tegutsevaid teenuskohti. See aitaks kaasa teadlikule otsustamisele

ning lühendaks vastuse andmise aega.

19 Toetus eelnõu § 1 punktile 6 – korduvast loobumisest tulenev järjekorra muudatus

Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit toetab muudatust, millega sätestatakse, et kui inimene loobub

teistkordselt teenuspakkujast mõjuva põhjuseta, paigutatakse ta järjekorra lõppu. Selline muudatus

muudab järjekorra läbipaistvamaks ning tagab, et seal asuvad ainult need inimesed, kes reaalselt

soovivad ja vajavad teenust.

Nii seitsmepäevane otsustustähtaeg kui ka korduva loobumise korral järjekorra lõppu viimine on

meie hinnangul mõlemad vajalikud ja ajakohased meetmed. Tegemist on muudatustega, mida

erihoolekande valdkonna spetsialistid, ametkonnad ja teenusepakkujad on oodanud aastaid, kuna

surve teenuskohtadele on väga suur ja järjekord ebamõistlikult pikk.

Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

20 Märkused eelnõu § 1 punkti 5 kohta – omaosaluse piirmäär Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit

ei toeta kavandatavat muudatust, millega tõstetakse teenuseosutaja õigust küsida teenusesaajalt

kahekordne riiklik omaosaluse määr. Antud ettepanek ei lahenda suurema osa teenusosutajate

tegelikke probleeme, vaid teenib peamiselt väikese osa elitaarsemate teenuste pakkujate huve.

Tänane probleem seisneb selles, et teenuseosutajatel puudub võimalus küsida kõrgemat omaosalust

olukorras, kus teenuse kulud kasvavad (nt toiduainete ja kinnisvarahoolduse hindade tõusu tõttu),

kuid teenuse kvaliteet ei ületa rahvatervise seaduses sätestatud miinimumnõudeid. Sellises

olukorras ei võimalda kehtiv regulatsioon katta teenuse tegelikke kulusid, kuigi eesmärgiks ei ole

ebamõistliku hinna küsimine, vaid teenuse jätkusuutlik pakkumine. Leiame, et eelnõu ei käsitle

piisavalt teenusosutajate vajadust omaosaluse määrade paindlikumaks kujundamiseks, mis

arvestaks reaalseid majandusolusid ja inflatsioonimõjusid.

Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

Kokkuvõte Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit toetab meetmeid, mis muudavad teenuskohtade

täitumise protsessi selgemaks ja efektiivsemaks ning aitavad tagada, et järjekorras ootavad just need

isikud, kes teenust reaalselt vajavad. Samas palume eelnõu § 1 punktis 5 kavandatavat muudatust

täiendavalt analüüsida ja muuta, et see vastaks ka enamiku teenusosutajate tegelikele vajadustele

21

Märkuste esitaja: Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse,

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse

eelnõu. SKA tutvus eelnõuga ja esitab selle kohta järgmised tähelepanekud.

21 Eelnõu § 1 punkt 3 (SHS § 71 lõige 5). Teeme ettepaneku muuta SHS § 71 lõiget 5 nii, et inimesele

sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja teenust saama õigustatud isik ja SKA.

Erihoolekande teenuseosutaja võetakse loetelust välja, kuna teenuseosutaja juurde läheb isik

teenuskohta üle vaatama ja teenuse osutajaga lepib isik kokku teenuse alguse kuupäeva, kuid

teenuseosutaja ei osale nö iseenda väljavalimise protsessis. Praegune sõnastus tekitab probleemi

praktikas: teenuse osutaja tugineb sellele sättele ja ütleb, et tema ei lepi kokku selles, et antud isik

tema juurde teenusele tuleb – keeldub isiku teenusele võtmisest ja tekib väga palju vaidlusi.

Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

22 Eelnõu § 1 punkt 7 (viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus). Teeme ettepaneku kaaluda

regulatsiooni täiendamist nõuetega teenuseosutajale/teenust vahetult osutavatele isikutele. Ühtlasi

teeme ettepaneku täiendada eelnõud regulatsiooniga, mis võimaldaks SKA-l sõlmida lepinguid

teenuseosutajatega nagu teiste SHS-i teenuste juures seda tehtud on (nt abivahendid, sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenus, erihoolekandeteenused).

Mitte arvestatud.

Sotsiaalkindlustusameti ettepanekutega seoses

kohtuti eraldi 19.08 ja 21.08, et ühiselt arutada ja

kokku leppida, milliste ettepanekutega saab

arvestada. Lepiti kokku ja räägiti täiendavalt üle,

et viipekeele kaugtõlketeenuse ja

kirjutustõlketeenuse puhul ei ole tegu tasu

maksmise kohustuse ülevõtmisega, mistõttu ei

saa Sotsiaalkindlustusamet otse lepinguid

sõlmida nagu teiste SHS-i teenuste puhul (nt

abivahenditeenus). Tegu ei ole tasu maksmise

kohustuse ülevõtmisega, sest ei otsita mitmeid

võimalikke partnereid (teenuse iseloom ka ei

võimalda otsida mitmeid partnereid), vaid üht

sobivat/parimat partnerit. Samuti ei lisatud

eelnõusse täiendavaid nõudeid

teenuseosutajatele, sest kuna tegu ei ole tasu

maksmise kohustuse ülevõtmisega, saab täpsed

22

ja paindlikumad tingimused seada

Sotsiaalkindlustusamet lepinguga.

Täiendavalt täpsustati viipekeele

kaugtõlketeenuse eesmärki sellega, et teenust

osutatakse päevasel ajal ja lühiajaliselt, et

eristada selgemalt vahet riigi korraldatava

viipekeele kaugtõlketeenuse ja

kirjutustõlketeenuse vahel.

23 Eelnõu § 1 punkt 7 (SHS § 13013 punkt 2). Punktis 2 on sätestatud, et teenusele on õigustatud

tööealised, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis

on tingitud tegutsemispiirangust suhtlemise valdkonnas. Seletuskirja kohaselt on selle all mõeldud

seda, et töövõime hindamise põhjendustest peab välja tulema, et inimesel esineb kuulmislangusest

tulenevad tegutsemispiirangud suhtlemise valdkonnas. Kuna tegutsemispiirangud suhtlemise

valdkonnas võivad olla erinevad, siis teeme ettepaneku kaaluda SHS § 13013 punkti 2 täpsustamist

selliselt, et õigus saada viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust on alates 13. eluaastast

isikul, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis on

tingitud kuulmislangusest tulenevast tegutsemispiirangust suhtlemise valdkonnas.

Arvestatud.

Arvestades seda ja Töötukassa ettepanekut on

kolmepoolselt kokku lepitud kõigile osapooltele

sobivas ja korrektses sõnastuses.

24 Eelnõu § 1 punkt 7 (SHS § 13014). Teeme ettepaneku kaaluda regulatsiooni täiendamist hüvitise

andmise korraldust puudutavate täpsustustega või näha ette volitusnorm(id) sellekohase

rakendusakti(de) tarbeks. Seda põhjusel, et hetkel jääb ebaselgeks, millised andmed tuleb

viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse saamiseks taotluses esitada ja milliseid

andmeid ning kellelt on SKA-l õigus taotluse lahendamisel saada (vt nt analoogia SHS § 51 lõiked

2 ja 3). kus SKA võtab üle tasu maksmise kohustuse (s.h näiteks hüvitise mahu, maksumuse ja

eranditega seonduvad küsimused). Seejuures vajaks täpsustamist, kas hüvitise andmine

otsustatakse haldusaktiga või toiminguna.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu on täiendatud sätetega, et teenusele

õigustatuse kohta teeb Sotsiaalkindlustusamet

toimingu. Samuti on eelnõusse lisatud, et

teenuseosutajal on õigus töödelda eriliigilisi

isikuandmeid. Sotsiaalkindlustusametil on õigus

kontrollida inimese õigustatust teenusele

sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse alusel.

Samuti lisati eelnõusse täiendav lõige selle

kohta, et viipekeele kaugtõlketeenust ja

kirjutustõlketeenust korraldab

Sotsiaalkindlustusamet (§ 13014 lg 1).

23

Taotlustele kantavaid andmete kohta eraldi

regulatsiooni ei lisata, sest sotsiaalseadustiku

üldosa seadus (§ 24) reguleerib taotlusele

kantavate andmete loetelu.

25 Eelnõu § 3 (EVKS § 7 lõige 33 ). Teeme ettepaneku lisada lõikesse juurde ka sõna

„prognoosimiseks“. Seejuures peame oluliseks täpsustada, et SKA saab isikuid nõustada üksnes

pensioni I samba osas. Palume eelnõus täpsusta, et isikute nõustamine ei hõlma pensionite II ja III

sammast.

Arvestatud. Arvestame ettepanekut lisada

„prognoosimiseks“ – see toetab kalkulaatori

tulevikumaksete arvutusi. Täpsustame ühtlasi

seletuskirjas, et SKA nõustab sisuliselt I samba

küsimustes (SÜS/SKA seadusest tulenevad

ülesanded). II ja III samba andmeid kasutatakse

info kuvamiseks ja arvutusteks, kuid SKA ei

anna investeerimisnõustamist II/III samba osas;

roll jääb tooteneutraalseks.

Märkuste esitaja: Eesti Töötukassa

Täname Teid võimaluse eest anda arvamus sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS),

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse

eelnõu kohta. Teeme ettepaneku täpsustada seaduse eelnõu ja seletuskirja järgmiselt:

26 Eelnõu § 1 punktis 8 täiendatakse SHS §-ga 13013, mille punkti 2 kohaselt on teenustele õigustatud

isikud, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis on

tingitud tegutsemispiirangust suhtlemise valdkonnas. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr

39 töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja

töövõimet välistavate seisundite loetelu (edaspidi määrus) § 3 lg 2 p 7 kohaselt on valdkond

suhtlemine valdkond, milles hinnatakse suhtlemisega hakkamasaamist, kohast käitumist,

suhtlemisega seotud muid piiranguid. Eelnõu ja seletuskirja kohaselt on viipekeele kaugtõlketeenus

ja kirjutustõlketeenus mõeldud kuulmislangusega inimeste toetamiseks. Määruse § 3 lg 2 p 3

kohaselt oleks kuulmislangusest tulenevate piirangute olemasolu puhul asjakohane valdkond teabe

edasiandmine ja vastuvõtmine, milles hinnatakse piiranguid teabe edasiandmisel, teabe

vastuvõtmisel ja teabevahetusega seotud muid piiranguid. Vastavad valdkondade muudatused

kehtivad määruses alates 01.03.2020. Teeme ettepanku sõnastada eelnõu § 1 punktis 8 SHS § 13013

Arvestatud.

Arvestades seda ja Sotsiaalkindlustusameti

ettepanekut on kolmepoolselt kokku lepitud

kõigile osapooltele sobivas ja korrektses

sõnastuses.

24

punkt 2 järgmiselt: „2) või kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse

seaduse alusel, mis on tingitud tegutsemispiirangust teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonnas või“. Samuti tuleks vastavalt täpsustada ka seletuskirja vastava sätte selgitust ja

asendada sõna „suhtlemise“ sõnadega „teabe edasiandmise ja vastuvõtmise“

Märkuste esitaja: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa

seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste ettepanekute

ja märkustega.

27 Omaosaluse võimalik kahekordne tõus: Eelnõuga kavandatav teenuse saajalt küsitava omaosaluse

summa kuni kahekordseks tõstmine võrreldes maksimaalse määraga tekitab muret. Teeme

ettepaneku, et eelnõu peaks selguse huvides määratlema tingimused, mille puhul kõrgema määra

rakendamine on õigustatud (nt teenuse eriline sisu, suurem tugi jms). Antud muudatus tekitab

vajaduse lisada kaitsemehhanismid tagamaks, et suurenenud omaosalus ei viiks teenustest

loobumiseni kõige haavatavamate seas

Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

28 Teeme ettepaneku täiendavalt kaaluda eelnõuga sätestatud viipekeele kaugtõlketeenusele ja

kirjutustõlketeenusele õigustatud isikute ringi, mille kohaselt on teenusele õigustatud

kuulmislangusega isikud alates 13. eluaastast. Leiame, et isikuandmete kaitse seadusega oleks

kooskõlas, kui vastava rakenduse ja tõlke kasutamiseks annaks nõusolekut alla 13.aastase lapse

vanem või eestkostja, mis aitaks kaasa ka nooremate kui 13-aastaste ühiskonnaelus osalemisele.

Arvestatud.

29 Eelnõu muudatused, mis reguleerivad inimese järjekorrast välja arvamist, jätavad tunde, et eesmärk

on lihtsalt vähendada järjekorras ootavate inimeste arvu. Kahjuks ei taga see teenuse vajaduspõhist

kättesaadavust, sest suurimaks probleemiks on teenuste alarahastus. Küsitavust tekitab ka lühikeste

tähtaegade seadmine teenuskoha vastu võtmiseks. See võib kaasa tuua selle, et inimene, kes

lähedaste toel saaks veel kodus hakkama, läheb teenusele ja täidab koha. Samas võib ta

Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

25

sotsiaalhoolekande seaduse järgi olla üsna palju teenuselt eemal, aga teist inimest samale kohale

selleks ajaks võtta ei saa.

30 Täiendavalt toovad liikmed välja, et ka KOVidele on olulised ülevaated isikute II ja III samba kohta

nii majandusliku toimetuleku analüüsi ja sotsiaalabi määramise vaates kui ka eestkostja ülesannete

täitmisel. Hetkel osaliselt sellele infole ligipääs puudub, inimesed neid andmeid meeleldi ei avalda

ja see võib kaasa tuua otsuseid, kus on kaalutud sotsiaalabi määramisi mitteõigete andmete pinnalt.

Mitte arvestatud ja selgitatud.

Mõistame KOV praktilist vajadust majandusliku

toimetuleku ja eestkoste ülesannete täitmisel.

Kehtiva õiguse järgi (IKÜM/IKS, SÜS, EVKS §

13) on II ja III samba teave finantsinstrumentide

andmestik, mille edastamiseks KOV-ile on vaja

selget õiguslikku alust ja

vajaduspõhisuse/proportsionaalsuse tõendatust.

Käesolev eelnõu ei sätesta KOV-ile eraldi

juurdepääsu; isik näeb enda andmeid

iseteeninduses. KOV saab jätkuvalt tugineda

isiku nõusolekule (andmete esitamine või

volitatud jagamine).

Märkuste esitaja: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon

31 Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) tänab võimaluse eest avaldada arvamust

Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise

seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

Sotsiaalvaldkonnas tegutseva professionaalse ühendusena toetame reforme, mis edendavad

teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja kestlikkust. Samas peame vajalikuks juhtida tähelepanu

probleemkohale, mis eelnõu praegusel kujul võib hoopis suurendada teenuse saajate, nende perede

ning spetsialistide koormust ja haavatavust.

Alljärgnevalt toome välja murekoha koos lühikeste põhjendustega.

Kavandatav lahendus ei lahenda tegelikku probleemi. Kuigi eelnõu esitletakse kui lahendust

erihoolekandeteenuste järjekordade vähendamiseks, keskendub see peamiselt sellele, et inimene

26

peab kiiremini otsustama teenuse vastuvõtmise üle. Tegeliku probleemi, teenusekohtade nappuse

ja ebapiisava ressursi lahendamiseni see ei ulatu. Selline lähenemine võib luua petlikke ootusi

erihoolekannet vajavate inimeste peredele ning panna neile põhjendamatult suurt survet.

Sotsiaalteenuste puhul tuleb aga arvestada inimeste kohanemisvõime, psüühilise eripära ning

muutustega toimetuleku ajaerinevustega. Ka teaduskirjandus rõhutab, et psüühikahäiretega

inimeste puhul on usaldusel ja järjepideval toetusel otsustav roll ravi ja elukvaliteedi tagamisel.

Eelnõus toodud probleem, viivitamine teenuse vastuvõtmisel, on lahendatav juhtumikorralduse

põhimõtete rakendamise kaudu, mis toetub koostööle teenusevajaja, tema pereliikmete ning SKA

spetsialistide vahel. Selleks ei ole otstarbekas rakendada jäika tähtaega ilma kaalutlusõiguseta.

ESTA ettepanek

Pikendada otsustustähtaega

Soovitame teenuse vastuvõtmise tähtaega pikendada, võimaldades piisavat aega teenusesaaja, tema

lähedase ja ka eestkostja kohanemiseks ja nõustamiseks.

Eelnõu eesmärk on mõistetav, suurendada teenuse kättesaadavust. Kuid see peab toimuma viisil,

mis austab iga inimese elukorraldust, psüühilist eripära ja sotsiaalset konteksti. Inimesekeskne,

hooliv ja teadlik lähenemine ei tähenda aeglust, vaid kvaliteeti, mis loob pikaajalist mõju ja

ühiskondlikku usaldust.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon on valmis panustama aruteludesse ja koostöösse, et koos kujundada

lahendusi, mis on jätkusuutlikud, õiguspärased ja väärtustavad iga inimest.

Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on

eelnõust välja jäetud.

2. Toimetulekutoetuse muudatusega seotud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse kohta esitatud märkused

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Jrk

nr

Märkuste esitaja: Justiits- ja Digiministeerium

Esimene kooskõlastusring

1 Eelnõu § 1 p 3 (SHS § 132 lg 2) kohta on seletuskirjas märgitud järgmist: „TTT taotlemisel on

vajalikud andmed õppimise, töötamise, puuduva ja osalise töövõime, töötuna arveloleku ja

pensionäri staatuse kohta. Eelnõu punktiga 8 lisatakse ka säte kaitseväe ajateenistujatele

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud vastavate

viidetega.

27

eluasemekulude hüvitamiseks. Registritest on võimalik pärida, kas inimene töötab, õpib, on töötuna

arvel, pensionär või osalise või puuduva töövõimega või ajateenija jne. Kui kellegi sotsiaalset

seisundit ei õnnestu andmebaasidest teada saada, on KOV-i töötajal võimalus küsida taotlejalt

lisainfot. Muudatusega vähendatakse halduskoormust küsides taotlejalt vähem andmeid saades

need tulevikus riiklikest andmekogudest.“

Palume seletuskirja täiendada ja märkida nende andmete andmekogudest saamise õiguslik alus.

Millisel õiguslikul alusel neid andmeid andmekogudest saadakse?

2 Eelnõu § 1 p 6 (SHS § 132 lg 62) – normi sõnastusest saab järeldada, et pereliikmete konto

väljavõtet ei ole vaja, kui taotlejal on pangas konto. Palume seletuskirjas seda selgitada ja

vajadusel normi täpsustada.

„(62) Kui taotleja või tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb esitada

taotleja või tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu kontoväljavõtted rahaliste vahendite ja

täiendava abivajaduse väljaselgitamiseks.“;

Seletuskirjas on märgitud, et „TTT maksmisel kogutakse ja töödeldakse toetuse taotleja ja tema

perekonnaliikmete sissetulekute andmeid.“. Eelnõu käsitleb konto väljavõtet, kus on lisaks palju

teisi andmeid kui vaid sissetulekute andmed (suures osas pigem väljaminekute andmed, mis võivad

olla eriliiki isikuandmed, nt juhul kui on tasutud mõne tervisehoiuteenuse eest jne).

Seletuskirja järgi „esineb praktikas olukordi, kus taotlejatel on lisaks esitatud väljavõtetele ka teisi

pangakontosid ja sissetulekuid, kuid nende olemasolu varjatakse.“. Leiame, et konto väljavõtte

küsimise õigus seda probleemi ei lahenda, sest see ei garanteeri, et taotleja jätab teadlikult mõne

oma konto kohta teabe andmata.

Meie hinnangul tuleb kaaluda, kas sissetulekute andmeid saaks koguda muul vähem riivavamal

viisil. Seletuskirjas on selgitatud, et pangakonto väljavõte annab ülevaate sissetulekutest,

olemasolevast rahast, eluasemekulude tasumisest, kohustustest, võlgadest, majandamisoskusest ja

teenuste vajadusest (majandusnõustamine, võlanõustamine jm). Eelnõu seletuskirjas esitatud

analüüs „Sissetulekute andmete kontrollimise regulatsiooni vastavus põhiseadusele“ vajab seetõttu

täiendamist, et oleks võimalik andma hinnang, kas eelnõus sätestatud konto väljavõtte küsimise

õigus on sobivaim meede. Palume põhiseaduspärasuse analüüsi täiendada.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud

ning täiendatud.

3 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) – seletuskirjas on märgitud, et

andmetöötlus toimub STAR-s ja andmete säilitamise tähtaeg on tavaliselt kuni viis aastat pärast

toetuse määramist. Andmete säilitamise tähtaeg peab olema seaduses sätestatud ja palume

seletuskirja täiendada lisades juurde viite andmete säilitamise tähtaega reguleerivale vastavale

sättele ning selgitada, mida on silmas peetud seletuskirjas toodud „tavaliselt kuni 5 aastat“ all.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

STARi regulatsioon ei vaja täiendamist, kuna

andmekogusse kantakse toimetulekutoetuse

menetluses jätkuvalt vaid sissetulekute

andmed. Laiema a abivajaduse hindamise

28

Samuti palume üle vaadata STAR-i regulatsioon andmekoosseisu osas ja veenduda, et konto

väljavõtte selles andmekogus töötlemine mahub SHS-s sätestatud raamidesse ning seda ka

seletuskirjas kajastada. Võttes arvesse, et SHS sätestab hetkel üksnes isiku sissetulekute andmete

töötlemise õiguse, tuleb meie hinnangul täiendada ka SHS §-i 1421, aga seda juhul, kui täiendatud

põhiseaduspärasuse analüüsist nähtub, et konto väljavõtte küsimine on sobiv ja vajalik meede

eesmärgi saavutamiseks. Me ei saa nõustuda, et sellisel andmetöötlusel on mõju väike (seletuskiri

lk 23) – palume selles osas mõjuanalüüsi täiendada. Samuti palume täiendada seletuskirjas esitatud

andmekaitselist mõjuhinnangut, et selguks ka konto väljavõtte esitamise mõju andmesubjektile.

käigus töödeldavad andmed kantakse isiku

juhtumiplaani, mis on STARi regulatsiooniga

juba hõlmatud.

4 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab liikmesriik konsulteerima

järelevalveasutusega (Andmekaitse Inspektsioon), kui koostamisel on riigi parlamendis vastu

võetava õigusakti eelnõu või sellisel õigusaktil põhinev rakendusakt, mis seondub isikuandmete

töötlemisega (vt IKÜM art 36 lg 4). Selle kohustuse saab lugeda täidetuks, kui eelnõu saadetakse

AKI-le arvamuse avaldamiseks eelnõu esimeses kooskõlastusringis. Vastavalt üldmääruse artiklile

52 tegutseb AKI üldmäärusega kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti

sõltumatult ja seetõttu ei ole meil võimalik kohustada AKI-t andma sisendit valitsemisala ühtse

seisukoha kujundamiseks.

Lähtudes eelnevast palume saata eelnõu ka AKI-le arvamuse avaldamiseks.

Arvestatud. Eelnõu esitatakse arvamuse

avaldamiseks ka AKI-le.

5 Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

märkustega.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja

Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud

arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele

esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale

Failides olevate märkustega on arvestatud.

Teine kooskõlastusring

6 Eelnõu § 1 punkti 3 (SHS § 132 lg 2 muutmine) kohaselt ei pea TTT taotleja edaspidi märkima

taotlusele menetluses arvesse võetavate isikute sotsiaalset seisundit. Seletuskirjas on selgitatud:

„Igapäevases praktikas on juhtumeid, kus taotleja ei oska või ei tea enda ega oma

perekonnaliikmete sotsiaalset seisundit taotlusele märkida, teisalt on KOV-i sotsiaaltööspetsialistil

võimalik andmeid erinevatest registritest pärida.“. JDM palus oma varasemas kooskõlastuskirjas

täiendada seletuskirja teabega, millisel õiguslikul alusel on lubatav inimese sotsiaalse seisundi

kohta andmete saamine andmekogudest. 18.07.2025 eelnõu versiooni seletuskirjas on öeldud, et

TTT menetlemisel vajalike asjaolude kontrollimiseks (isiku sotsiaalse seisundi, nt kas isik töötab,

õpib, on töötuna arvel, pensionär, ajateenija vms) on kohaliku omavalitsuse üksusel (KOV) kui

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

29

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) volitatud töötlejal õigus teha päringuid teistesse

andmekogudesse STAR põhimääruse alusel. JDM märgib, et STAR põhimäärusest ei tulene

õiguslikku alust inimeste isikuandmete töötlemiseks, vastav alus peab tulenema seadusest. Selleks,

et oleks üheselt mõistetav, kust tuleb KOV õigus STAR kaudu kontrollida oma haldusülesande

täitmiseks isiku sotsiaalse seisundi andmeid, palume seletuskirjas välja tuua järgmised õiguslikud

alused: milliste sätete alusel on KOV-il kohustus toimetulekutoetuse taotlusi menetleda,

milliste sätete alusel on KOV-il õigus selle ülesande täitmiseks kasutada sotsiaalkaitse

infosüsteemi ning milliste sätete alusel on KOV-il õigus toimetulekutaotluste menetlemisel

kontrollida isiku sotsiaalse seisundi andmeid ning milline on sotsiaalse seisundi andmete

täpsem koosseis, ehk mida need andmed endas hõlmata võivad.

Palume arvestada kooskõlastuskirja lisaks esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

keele- ja normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju hindamise kohta. Arvestatud.

Haridus- ja Teadusministeerium

7 Soovime juhtida tähelepanu, et alates 2025. aasta septembrist muutuvad paljud kutsekeskhariduse

õppekavad nelja aastaseks ja sellega seoses tuleb arvestada, et osad keskharidustaseme õpilased

võivad viimasel õppeaastal olla juba 20 aastased. Palume hinnata, kas eelnõu punktides 2 ja 17

toodud regulatsioonid sellega ka arvestavad. Ei ole üheselt arusaadav, kas sellise õpilase puhul

võiks tulla kohaldamisele viidatud punktides kehtestatava sätte sõnastuses toodud alternatiiv „või

õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni“. Kui eelnõu sõnastus seda

sihtrühma ei käsitle, siis palume eelnõu täpsustada selliselt, et kutsekeskhariduse õppekavadel

õppijaid loetaks lasteks õppeaasta lõpuni, mil nad saavad 20-aastaseks.

Mitte arvestatud. TTT määramisel

arvestatakse laste puhul PHS-is sätestatud

tingimustega, ehk TTT makstakse lapse

piirmääras selle õppeaasta lõpuni, kui laps

saab 19-aastaseks.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

8 Eelnõu § 1 punkt 3 (sotsiaalse seisundi mitteküsimine)- eelnõu kohaselt jõustub muudatus 1.aprillil

2027 ja andmed täidetakse automaatselt STARi poolt.

Teeme ettepaneku jätta alles käsitsi sisestamise võimalus, kuna võib olla olukordi, mis Eesti

riiklikes registrites ei kajastu nt töötamine väljapool Eestit, välisriigi pensionär, registreerimata

õppimine väljapool Eestit vm erandjuhud.

Teeme ettepaneku kaaluda võimalust jätkata sotsiaalse seisundi märkimist kohapeal avaldust

esitava toimetulekutoetuse taotleja poolt seni kuni STARi on loodud võimalus saada adekvaatseid

andmeid isiku sotsiaalse seisundi kohta ühe päringuga. Ennatlik on eemaldada SHSst kohustus

küsida taotleja sotsiaalset seisundit, kuni puudub tehniline võimekus saada vastavaid andmeid

STARist ühe päringuga. Nt. TTT tuleb taotlema 40. aastane naisterahvas koos oma 20. aastase

lapsega. Sotsiaaltöötaja teeb STARi kaudu päringu töötamise registrisse ja näeb, et registris

Selgitame, et eelnõu § 1 punkt 3 on eelnõu

kohaselt jõustumas alates 1. aprillist

2027.aastal, mil peaks valmis olema STAR2

arendus. Arenduste tulemusena tuleb andmete

saamiseks teha ainult üks päring.

30

puuduvad andmed töötamise kohta. Järgmine STARi päring Eesti Töötukassa infosüsteemist näitab,

et isik ei ole töötuna arvel. Järgmise STARi päringuga selgub, et isik ei ole ka töövõimetoetuse

saaja. Kuna STARiga ühendatud riiklikest andmebaasidest ei selgu, millega taotleja tegeleb, tuleb

sotsiaalse seisundi teadasaamiseks pöörduda lõpuks ikkagi inimese enda poole ja taotleja selgitab,

et ta on ettevõtte juhatuse liige ja proovib iseseisvalt oma firmat käivitada.

Sama protsess (eraldi) päringute osas kordub ka taotleja 20. aastase lapsega, kuna STARis ei ole

näha, et laps töötaks või õpiks või oleks töötuna arvel. Jällegi tuleb isikuga ühendust võtta ja

täpsustada, mis on toetuse taotleja pereliikme sotsiaalne seisund (sest sotsiaaltöötajale

kättesaadavates registrites vastavad andmed puuduvad). Kokkuvõttes on sotsiaaltöötaja selle

juhtumi puhul kulutanud aega tulemusteta päringutele olukorras, kus kogu info oleks koheselt

saanud taotlejalt endalt.

9 Eelnõu § 1 punkt 4 – ebaselgeks jääb, kuidas hakkab toimuma äriühingute üürilepingute

kontrollimine: kas eraldi tuleb rahvastikuregistrist vaadata, kes on sugulased ja siis vaadata

äriregistrist, kas nad on juhid jne? Kuna eelnõu peaks välja tooma kõik mõjud, siis oleks

asjakohane tuua seletuskirjas välja, et kui seotud isikute äriühingu kaudu üürimine on siiski vajalik,

aga üürnikult üüri ei saa võtta, kuna tal puuduvad vahendid (endal sissetulekuid pole ja TTT ei

kata), siis äriühingu jaoks muutub tasuta või alla turuhinna üürile andmine erisoodustuseks vm

moel tulumaksuseaduse alusel maksustatavaks.

Juhime tähelepanu ka sellele, et antud muudatusega tuleb üks kontroll juurde ja nende arv, kellele

üürikulu hüvitatakse võib väheneda, kuid seletuskirjas ei ole välja toodud mõju

menetluskoormusele ja riigieelarvele.

Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. Mõjude

osa on eraldi seletuskirja lisas 1. Täpsustame,

et seaduse muudatus ei keela üürilepinguid

sõlmida, vaid määrab millisel juhul

arvestatakse üürilepingutest tulenevaid

kohustusi toimetulekutoetuse arvestamisel.

10 Eelnõu § 1 punkt 5 – teeme ettepaneku täpsustada vähemalt seletuskirjas, millisel juhul ja mis

ulatuses saab osalust äriühingus ning äri- või mittetulundusühingusse kuulumist lugeda

elatusvahendite saamise mõistes varaks. Kas nt välja maksmata dividendid, ... mis veel?

Teeme ettepaneku lükata muudatus (eelnõu § 1 punkt 5) edasi kuni STARi on loodud võimalus

jooksvalt kontrollida taotleja ja tema pereliikmete osalust äriühingutes ning nende kuulumist äri- ja

mittetulundusühingutesse. Kui KOV peab hakkama tegema väljaspool STARi asuvatest

andmekogudest iga pereliikme kohta täiendavaid päringuid, siis toob see kaasa töökoormuse olulise

ja ebamõistliku kasvu.

Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud.

11 Eelnõu § 1 punkt 6- seletuskirjas on § 1 punkti 6 juures (lk 8) selgitatud, et kui taotleja ei

soovi, et kontoväljavõte jääb menetleja valdusesse, on võimalik pärast oluliste andmete saamist ja

andmete õigsuse kontrollimist, tagastada menetluse lõppedes kontoväljavõte taotlejale.

Arvestatud. Seletuskirjast välja jäetud.

31

Selguse mõttes palume täpsustada, mida mõeldakse kontoväljavõtte tagastamise all menetluse

lõppedes. Sõnastus peaks olema üheselt arusaadav, et abivajajatel ei tekiks sellest väärarusaamasid.

Eeldame, et mõeldud on olukorda, kus toetus on määratud või selle määramisest on keeldutud

(haldusotsus on tehtud) ja seejärel on inimesel õigus füüsiline kontoväljavõte tagasi saada.

Juhime tähelepanu, et kontoväljavõtteid saadetakse ka e-kirja teel. Kas sel juhul kontoväljavõte

kustutatakse?

Tekib küsimus, kuidas saab KOV siis näiteks SKA järelevalvele tõestada, et arvutused olid

õiged? Kas väärtpaberi kontod on STARist otse päritavad, et nende väljavõtteid pole vaja?

Eelnõu sõnastuse kohaselt „…peab taotleja või tema pereliige…..”. Teeme ettepaneku

sõnastuse muutmiseks järgmiselt: „…peab taotleja ja tema pereliige… “

12 Eelnõu § 1 punkt 7 – teeme ettepaneku täpsustada, kas inimestel tekib õigustatud ootus, et enne

neljandat kuud varalist seisu ei arvestata või võib arvestada, sest seadus ütleb, et hiljemalt neljandal

kuul, mis ei välista ka varasemat kontrolli? Kui hinnata neljandal kuul ja näiteks avastada, et on

auto, mida saab maha müüa vms, siis tuleb ju jälle anda realiseerimiseks aega.

Palume täiendavalt üle vaadata muudatuse mõju riigieelarvele, mis seletuskirjas hinnatakse

puuduvaks. Juhime tähelepanu sellele, et kehtiva seaduse kohaselt hinnatakse ja arvestatakse vara

kohe esimesel taotlemisel ja kui tulevikus alles neljandal kuul, siis peaks ju toetuse saajate arv

tõusma, sest taotlema saavad tulla ka need, kes siiani vara olemasolu tõttu ei saanud.

Seletuskirjas § 1 punkti 7 selgituses (lk 9) on kirjutatud: „Ajutiste raskuste tõttu ei peaks isik

müüma vara, mis tagab tulevikuks kindlustunde. Siin peaks jääma paindlikkus, et ei tekiks

olukorda, kus inimene otsib aktiivselt tööd, aga kuna töö leidmine võib osutuda näiteks

majanduskriisist tulenevalt keeruliseks, peaks ta hakkama vara müüma, mille tulemusena ta võib

lõpuks sattuda veel keerulisemasse olukorda (peab hakkama eluaset üürima, mis võib olla

kulukam)“.Palume seda mõttekäiku täpsustada. Praegu jääb mulje nagu võiks KOV nõuda inimese

ainsa eluaseme müüki. See ei ole hea näide, kuna kodu müümist nõuda ei tohi. Nimelt ütleb SHS §

134 lõige 5 selle kohta, et kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata,

kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks

aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud

esemed.

Teeme ettepaneku täpsustada, kuidas muudatust rakendada, et tagada KOVide ühtne

lähenemine/menetlemine.

Selgitame, et seaduse punkt sätestab, et

hiljemalt neljandal kuul. Antud säte ei välista,

et abivajaduse hindamisel ei või varalist seisu

arvestada juba varem. Menetlejale jääb

kaalutlusotsus.

Arvestatud. Seletuskirja vara müügiosas

täiendatud.

32

13 Eelnõu § 1 punkt 8 – teeme ettepaneku täpsustada nõudeid juhul, kui ajateenijat arvestatakse

leibkonna liikmena, mitte ta ei ole üksinda taotleja. Nt võib sellel olla mõju põhjendatud

elamispinna suuruse määramisel.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

14 Eelnõu § 1 punkt 10 – leiame, et muudatuse puhul ei ole tegemist ainult sõnalise selguse

loomisega vaid põhimõttelise muudatusega, kuna need mõisted on oma olemuselt erinevad:

Inimväärne äraelamine – mõiste viitab elustandardile, kus inimesel on võimalus elada

turvaliselt ja eneseväärikust säilitades, osaleda ühiskondlikus elus ning rahuldada mitte ainult

esmavajadusi, vaid ka vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi. Mõiste on tihedalt seotud

inimõigustega, nagu õigus haridusele, tervishoiule ja elatustasemele, mis võimaldab

inimväärset elu.

Esmane toimetulek – mõiste viitab õigusele minimaalsetele vahenditele, mis on vajalikud

eluspüsimiseks ehk ellujäämiseks (vähim toit, riietus, peavari jne.). See keskendub vaesuspiiri all

või selle lähedal olevate inimeste ellujäämisele, mitte heaolule või väärikusele.

Seletuskirjas ei ole analüüsitud seda, kas ja kuidas võib mõjutada antud muudatus KOVide poolt

kinnitatavaid eluasemekulude piirmäärasid? Juhime tähelepanu sellele, et Riigikontroll tõi oma

2023.aasta auditis „Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus“ välja vajaduse vaadata

üle piirmääradega seonduv. Seletuskirja järgi arvestati eelnõu väljatöötamisel Riigikontrolli

soovitustega, aga piirmäärade kohta ei ole kahjuks ühtegi muudatust.

Osaliselt arvestatud.

Seletuskirja täiendatud Statistikaameti poolt

avaldatava arvestusliku elatusmiinimumi

metoodika kirjeldusega ja toodud välja selle

seos toimetulekutoetusega.

Eluasemekulude osas ei toimu seaduse

muudatust, vaid vastavalt VTKle koostatakse

juhendmaterjal, et üle-eestilist praktikat

ühtlustada. Praktika ühtlustamine ei mõjuta

juba eelnõu koostamise ajal kohalike

omavalitsustele kehtivat kohustust

piirmäärasid vähemalt üks kord aastas üle

vaadata ja vajadusel uusi piirmäärasid

kehtestada, seega ei ole selles osas mõjude

analüüsi.

15 Eelnõu § 1 punkt 11 - siin võiks olla välistatud ka kooselus olevad isikud (abieluga sarnases suhtes

olevad isikuid). Omavalitsus on toonud näitena juhtumi, kus kooselus inimene tegi üürilepingu

elukaaslasega. Aga ka sellise juhtumi, kus kooselu ajal (ühine majapidamine ja ühised lapsed) on

soetatud mehe nimele korter, mis on üüritud naise isale ning TTT-d küsib isa.

Palume üle vaadata sama punkti seletuskirjas (lk 11) toodud väide, mille kohaselt on esimese ja

teise astme ülenejad ja alanejad sugulased perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohuslasd. Nimelt

sätestab perekonnaseaduse § 96 ülalpidamist andma kohustatud isikud järgmiselt:

(1) Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad

sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses.

(2) Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate

sugulaste suhtes.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

33

16 Eelnõu § 1 punkt 14 – muudatuse mõjude kirjeldusest on väljas väga oluline osa, see on mõju

inimeste üldisele aktiivsusele ja selle läbi ravikindlustusega kaetusele. Välja on toodud, et

aktiivsusnõuete täitmata jätmist on harva kasutatud TTT suuruse või saamise kaalutlustes, kuid

välja ei ole toodud, et päris suur hulk inimesi jõuab üldse töötukassasse arvele tänu sellele, et KOV

sotsiaaltöötajad saavad öelda, et kui arvele ei võta, siis me TTT ei maksa. Nende inimeste hulgas ei

ole ainult inimesed, kes ei suuda ilma sotsiaalteenusteta tööd teha, vaid näiteks ka need, kes

teadlikult manipuleerivad toetustega - näiteks mustalt töötajad. Samuti ei ole toodud mõju

ravikindlustusele - juhul, kui inimesed enam ei võta ennast töötukassas arvele ja neil muid aluseid

pole, siis jäävad nad ravikindlustuseta. Edaspidi on neile tasuta ainult vältimatu abi, samas puudub

õiguslik selgus, kuidas kaetakse muud ravikulud, kui neil endal peale TTT vahendeid ei ole. Ei saa

eeldada, et neid hakkavad katma KOVid, kuna tervishoiuteenuste tagamine on riigi ülesanne ja

õigusaktid ei kohusta KOVe ravikindlustamata isikute ravikulusid katma.

Ettepanek: mitte tunnistada SHS § 134 lg 4 punkti 3 kehtetuks (eelnõu § 1 punkt 14). Kui

toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja

on töötukassas töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava täitmata või

keeldunud talle pakutud sobivast tööst, peaks säilima KOVil võimalus jätta talle TTT määramata

või vähendada määratavat toetuse summat. Kehtivas seaduses saab KOV teha kaalutlusotsuse

lähtudes kõikidest SHS § 134 lõikes 4 loetletud valikutest. Seletuskirjas puudub sellekohane piisav

põhjendus, miks võtta KOVilt võimalus (kaalutlusotsuse alusel) just töötukassa poolt pakutavast

tööst keelduja toetuse taotleja mõjutamiseks. Kavandatav muudatus tooks kaasa ka ebavõrse

kohtlemise: kui üks isik keeldub omavalitsuse üksuse poolt pakutavast tööst, siis võib talle

määratavat TTT vähendada (SHS § 134 lg 4 p. 4); kui aga teine isik keeldub töötukassa poolt

pakutavast sobivast tööst, siis (muudatuse jõustudes) analoogse meetme rakendamise võimalus

puudub.

Omavalitsused on seisukohal, et kehtiv SHS §134 lg 4 punkt 4 on nõue, mis aktiveerib töötut

inimest midagi enda heaks tegema, et oma majanduslikku olukorda parandada. Kui nimetatud

seaduse punkt tühistatakse, siis on võimalik, et eriti hajaasustusega piirkonnas jäävad paljud töötute

perekonnad TTT saajateks kuust kuusse ja aastast aastasse. On karta, et osade töötute niigi vähene

motivatsioon tööle asuda kaob, sest TTT abil saab kuidagi eluga hakkama.

Juhime tähelepanu ka sellele, et töötuna arvele võtmist hakkab ilmselt mõjutama ka

töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõuga 519 SE kavandatav muudatus, millega lõpetatakse töötutoetuse maksmine.

Mitte arvestatud. Selgitame, et SHS § 134 lg

4 punkt 2 reguleerib töötukassas arvel olekuga

arvestamist. Kui inimene ei järgi tegevuskava

tegevusi või ei võta vastu talle pakutud tööd,

siis võtab Töötukassa ise kasutusele meetmed

ja ei ole põhjendatud samade tegevuste eest

meetmete rakendamine ka KOV-ides. Eelnõu

§ 1 punkt 14 ei ole seotud ravikindlustuse

saamisel.

34

17 Eelnõu § 1punkt 15 (§134 lg 4 lisatav punkt 10- TTT võib mitte määrata või seda vähendada,

kui toetuse taotlejal või tema perekonnaliikmel on esmavajadusteks mõeldud kulutused

osaliselt või täielikult kaetud riigieelarvest samal eesmärgil rahastatava teenuse või toetusega).

Teeme ettepaneku tuua täiendavaid näiteid, millist olukorda silmas peetakse (kas näiteks haiglas on

toitlustus), et tagada seletuskirjas toodu: „Täienduse abil saavad kõik KOVid järgida ühtseid

põhimõtteid ja vältida erinevaid tõlgendusi, mis võivad viia ebavõrdse kohtlemiseni.

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja täiendatud

teenuste ja toetuste loeteluga.

18 Eelnõu § 1 punkt 15 (§ 134 lg 4 lisatav punkt 11) - seletuskirjas on toodud selgitus, et " Laste

hoolduse jagamist vanemate vahel saab tõendada kas kohtuotsusega, riikliku perelepituse

vanemluskokkuleppega või omavahelise kirjaliku nõusolekuga."

Teeme ettepaneku selle täpsustuse sätestamiseks seaduses, et vanematele oleks ühene alus ja vältida

lõputuid vaidlusi selle üle, kas tegelikult laps on olnud vanemate juures võrdselt või lapse

sundimine igal juhul pool ja pool põhimõtet järgima. TTT arvestus võib saada argumendiks, miks

vanemad hakkavad rohkem 50%/50% vanemlust taotlema.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

19 Eelnõu § 1 punkt 16 - seletuskiri kirjeldab eluasemekulude tasumist ülekandega. Teeme

ettepaneku kirjeldada ka sularahas tasumist, sest praktikas võib see vajalik olla.

Selgitame, et tõendamine kehtib nii

ülekandega kui sularahas tasumise korral.

20 Täiendavad ettepanekud:

1. Üksikvanema toetus. Tunnistada kehtetuks SHS § 135 ja mitte täiendada paragrahvi

135 lõikega 21 (eelnõu §1 punkt 17). Kehtiva SHS § 135 kohaselt on TTT saajal, kelle

kõik perekonnaliikmed on lapsed, õigus saada koos TTT-ga täiendavat sotsiaaltoetust

15 eurot. Kuna selle täiendava sotsiaaltoetuse maksmisel ei arvestata laste arvu peres

ning seda pole kehtivuse ajal (10 aastat) indekseeritud/tõstetud, siis on see toetus

kaotanud oma varasema võimaliku mõju ja mõtte.

Erineva kooslusega perede erinev toetamine peaks vajadusel toimuma toimetulekupiirist

lähtuvalt, sest just toimetulekupiiriga peaks olema tagatud kõigi pereliikmete esmavajaduste

rahuldamine.

Toimetulekupiiri kehtestamise mõte kaob ära, kui TTT ei taga esmavajaduste rahuldamist ning

lisaks TTTle kavatsetakse jätkata täiendava 15 euro suuruse toetuse maksmist üksikvanematele.

Analoogiat rakendades võiks samasugust riigieelarvest makstavat täiendavat sotsiaaltoetust

(esmavajaduste rahuldamiseks) saada ka eakad ja alla 3. aastaste lastega pered (nt mähkmete

ostuks), töötutega pered (nt tööotsinguteks), üliõpilased (nt õpikute soetamiseks) jne. Samamoodi

nagu praegu on laste toimetulekupiir kõrgem, kui muudel pereliikmetel, saab toimetulekupiiri tõsta

ka üksikvanemaga peredel ja teistel peredel, kus igakuised esmavajadused on tavapärasest

Mitte arvestatud. Perede toetamine on

prioriteet.

35

suuremad. Korrektse toimetulekupiiri puhul puudub vajadus kehtestada erinevaid täiendavaid

sotsiaaltoetusi, mida makstakse TTT vahenditest.

21 2. Internetikulu. Ettepanek: leida rahalised võimalused ja lisada kommunaalkulude

komponendiks koduse internetikulude eraldi arvestamise minimaalne summa, mis

oluliselt aitaks toetuse taotlejat inimväärse elukorralduse säilitamisel ja asjaajamisel.

Kehtiva seaduse alusel on internetiteenuse kulu arvestatud toimetulekupiiri sisse.

Arvestades üleüldist elukalliduse ja hindade tõusu on ka sideteenuste kulud

märkimisväärselt kerkinud. Kommunikatsioonifirmad on pidevalt tõstnud oma

pakutavate teenuste hindasid ja juba täna võib enam kui 25% toimetulekutoetuse piiri

esimese pereliikme summast kuluda püsiinterneti kasutamise kulude katteks. Samas on

Eesti riik olnud uhke oma toimiva e-riigi üle. Töötuks jäänud isik vajab

internetiühendust, et suhelda riigiasutustega ja kandideerida erinevatele töökohtadele,

sealjuures on esmane kandideerimine üldjuhul e-võimaluse teel. Lisaks vajavad

lapsed/noored pidevalt interneti kasutamise võimalust, sest väga palju õppematerjali on

kätte saadav internetis või tuleb koolitöö tehagi vajalikus interneti keskkonnas. Leiame,

et interneti kasutamine on vältimatu igapäevane teenus nii tööotsinguteks, õpilastel

koolitööde tegemiseks kui ka muudes eluvaldkondades.

Arvestades kohalikke olusid nt Jõgeva maakonnas, kus pole ühtegi pangakontorit enam

ja saab kasutada ainult internetipanga võimalust, kui taotlejal on internetiühendus ja

oskused elektrooniliste vahendite kasutamiseks. Kõige lähemad pangakontorid on

Tartus, kus tuleb enne vastuvõtule registreerida aeg (esmalt nõuab isikult interneti

ühendust ja isiku enesetuvastamise võimalust), siis Tartusse sõita (sõidukulu) ja iga

väljatrükitud arvelduskonto paberkandjal leht on tasuline.

Teadmiseks võetud. Seletuskirjas on seda

juba analüüsitud.

22 3. Säästud. Käesoleval ajal eeldatakse, et peredel on mingis summas säästufond

(arvelduskonto jääk) kriisiolukordadeks, seega tuleks kokku leppida kindel summa

pereliikmete arvu pealt, mis võib olla eelarve arvelduskonto jääk, mida TTT määramisel

ei arvestataks sissetulekute hulka.

Selgitame, et seletuskirjas on vastavat

põhimõtet selgitatud eelnõu § 1 punktis 6.

23 4. STAR arendused. Omavalitsustelt saadud tagasiside kohaselt vajaks parandamist

olukord, kus STARis ei ole võimalust teha eitavat otsust, kui üliõpilasel puudub õigus

leibkonnast eraldi TTT taotlemiseks või kui taotlejal puudub RR järgne elukoht. Samuti

ei ole täna varade hindamiseks automaatselt täidetavat hindamisvormi, kuid võiks olla

vorm, kuhu koonduvad autoregistri, kinnisvararegistri, äriregistri, väärtpaberite

andmed.

Teadmiseks võetud.

36

24 5. Riigikogu menetluses oleva töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 519 SE muudetakse SHSi ja täiendatakse §

131 lõikega 91, millega luuakse võimalus kuni 24- aastastele õpilastele ja üliõpilastele

erandkorras määrata toimetulekutoetus, kui suhted pereliikmetega on katkenud või

vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada. Teeme ettepaneku lülitada eeltoodud

säte käesolevalt menetletava sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõusse

(toimetulekutoetuse muudatused). Sealjuures vajaks kindlasti täiendavat selgitamist,

kuidas hakkavad omavalitsused kontrollima suhete katkemist või mitte toetamist.

Nimetatud seadus on Riigikogus vastu võetud

14.05.2025

25 6. Teeme ettepaneku vaadata üle KOVile hüvitatava TTT menetlemise ja

väljamaksmise kulu arvestamise alused ja suurus. Omavalitsused on seisukohal, et

käesoleval ajal ühe taotluse menetlemise keskmine arvutatud kulu ei ole tegelikkusele

vastav, mis toob kaasa selle, et riikliku ülesande täitmist (TTT maksmist) peavad

omavalitsused rahastama osaliselt oma eelarvest. ELVL on riigieelarve läbirääkimistel

korduvalt juhtinud tähelepanu valitsevale ebavõrdsusele seoses riikliku ülesande

täitmisega kaasnevate kulude hüvitamisel: kui näiteks nime muutmise registreerimisel

hüvitatakse 37,65 eurot ja sünni registreerimisel 17,26 eurot, siis toimetulekutoetuse

määramise hüvitise piirmäär on põhjendamatult madal 9,41 eurot.

Teadmiseks võetud.

Eesti Töötukassa

26 1.1. Ettepanek on täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„14) paragrahvi 134 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tööta“ tekstiosaga „ega otsi

tööd iseseisvalt või Eesti Töötukassa toel“;

15) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;“.

Ettepanekust puudutatud sätete eesmärk on tuua sisse inimese vastutus teha pingutusi oma

toimetuleku parandamiseks. Tööealise ja -võimelise inimese puhul, kes ei tööta, on selleks aktiivne

tööotsing. Toetust taotleva tööealise ja -võimelise isiku või tema pereliikme aktiivsuskohustus

tuleneb juba SHS § 134 lõike 4 punktist 1. Sama sätte punkt 2 seob toimetulekutoetuse

määramisega seotud otsuse tegemise otseselt isiku töötuna

registreerimise staatusega, jättes tähelepanuta muud võimalikud tööotsingu aktiivsusnõude täitmise

viisid. Töötuna arveloleku eraldi välja toomine punktis 2 võib luua eksliku arusaama, et

aktiivsusnõude täitmiseks piisab üksnes töötuna registreerumisest. Praktikas võib see viia

olukorrani, kus toimetulekutoetust vähendatakse või jäetakse määramata üksnes seetõttu, et isik ei

ole Eesti Töötukassas arvel, sõltumata inimese tegelikest pingutustest töö leidmiseks. Lisaks võib

see suurendada riski, et töötuna registreeruvad ka need isikud, kes soovivad taotleda

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

37

toimetulekutoetust, kuid tööle asuma valmis ei ole, näiteks sotsiaalsete probleemide või muude

takistuste tõttu. Need inimesed vajaksid esmalt kohaliku omavalitsuse tuge sotsiaalse toimetuleku

parandamiseks ning tööotsinguga saaksid inimesed alustada siis, kui nad on valmis koheselt tööle

asuma.

Ettepaneku eesmärk on muuta säte paindlikumaks ja sisulisemaks, rõhutades inimese üldist

kohustust ja vastutust otsida tööd ning sotsiaaltöötaja rolli hinnata olukorda individuaalselt.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal on võimalik inimesega kokku leppida sobivad

sammud toimetuleku parandamiseks ja kui inimene on valmis tööle asuma, siis vajaduse

korral suunata isik töötukassasse. SHS § 134 lõike 4 punkti 1 uus sõnastus võimaldab

toimetulekutoetuse maksmisel arvestada sellega, kui isik ei ole põhjendamatult võtnud ette samme

oma toimetuleku parandamiseks sh täitnud kohustust otsida tööd, sotsiaaltöötajaga kokku lepitud

viisil.

Kui töötu isik vajab toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, milleks on

vaja koordineerida koostööd töötukassaga, on võimalik rakendada SHS § 9 kohaselt

juhtumikorraldust ning tööotsinguga seotud kokkulepped ja koostöö töötukassaga kirjeldada

juhtumiplaanis.

27 1.2. Kehtiv SHS § 134 lg 4 p 3 annab kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse kasutada

toimetulekutoetuse määramiseks töötuna arveloleva toetuse taotleja või toetust taotleva

perekonna liikme tegevuskava andmeid, sealhulgas, kui isik on mõjuva põhjuseta jätnud

tegevuskava täitmata või keeldunud talle pakutud sobivast tööst. Muudel juhtudel ei ole

kohaliku omavalitsuse üksusel õigus SHS-st tulenevalt töötukassalt tegevuskava andmeid

saada, kuna puudub õiguslik alus. Sotsiaalkaitseministri 27.12.2017 määruse nr 72

„Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ § 13 p 3 viimases lauses on

märgitud töötukassa andmekogust esitlusinfona antavad tegevuskava andmed, aga seadusest

tuleneva aluseta ei ole neid andmeid edaspidi võimalik anda.

Kui kohaliku omavalitsuse üksus vajab ka sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste (v.a

toimetulekutoetus) ja muu abi andmise korraldamisel töötuna arveloleva isiku tegevuskava

andmeid, palume lisada vastav säte asjaomastesse SHS-i paragrahvidesse (nt § 9, § 10, § 15 lg 2, §

151ja § 152).

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

Sotsiaalkindlustusamet

28 1. Eelnõu lisa 1 "Muudatuste mõju" tabeli tulp "STARi arenduse vajadus" vajab täpsustamist, kuna

kogu toimetulekutoetuse funktsionaalsus on plaanis tuua STAR1st üle STAR2te ja seega ei saa

tabelis oleval kujul välja tuua, kas konkreetne eelnõus kavandatud muudatus tähendab STARi

1) Arvestatud. Seletuskirja ja lisa 1

täiendatud.

2) Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

38

arenduse vajadust või mitte.1 Hetkel jääb eelnõu lisast 1 ekslik mulje, et arendatakse ka vana

STARi.

2. Täpsustame, et eelnõu seletuskirjas toodud STAR2 toimetulekutoetuse arenduse

maksumus on arvutatud tänaste arenduspartnerite tunnihinna põhiselt, mistõttu säilib risk, et uute

partneritega võib summa muutuda.

3. Kuivõrd eelnõuga nähakse ette vajadus x-tee teenuste järele, siis lisaks SKA

arendusvajadustele vajavad täpsustamist ka teiste osapoolte arendusvajadused, kellega

on vajadus andmeid vahetada. On oluline, et ka kolmandate osapoolte arendusplaanid

ühtiksid SKA arendusplaanidega.

3) Teadmiseks võetud.

29 4. Eelnõu § 1 punkt 8 (SHS § 132 lõige 8). Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ja

millises ulatuses tuleks ajateenistuses viibiva isiku puhul arvestada sissetulekuid kui tema

toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel toimetulekupiirist ei lähtuta. Seejuures

teeme ettepaneku ühtlustada eelnõu seletuskirja mõistekasutus (perekond v.s leibkond)

ja kasutada üksnes terminit perekond.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

30 5. Lisaks eelnõus toodule soovime seoses toimetulekutoetuse arvestamise ja maksmisega ära

markeerida ühe täiendava praktilise probleemi. Nimelt on kohalikud omavalitsused (KOV)

pöördunud SKA poole 1-2 sendiste kasutamise vähendamise probleemiga toimetulekutoetuse

sularaha väljamaksete korral. Teadaolevalt vähendatakse 2025. aastast sularahaga arveldades

vajadust kasutada 1- ja 2-sendiseid ning kehtib

ümardamisreegel. Ümardamine ei kohaldu sotsiaaltoetustele, mistõttu KOV-idel on

tekkimas raskusi toimetulekutoetuse väljamaksmisega sularahas, sest 1- ja 2- sendiste

osakaal sularaharingluses väheneb ning neid ei ole võimalik väljamaksete tegemiseks

juurde saada.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Andmekaitse Inspektsioon

31 1. Eelnõu § 1 p 5 (SHS paragrahvi 132 lõige 6¹). AKI peab vajalikuks selgitada, et ka avalikult

kättesaadavad andmed on endiselt isikuandmed, mille suhtes kehtivad andmekaitsenõuded täies

mahus. Ehk järgima peab muuhulgas seda, et ka avalikustatud isikuandmete töötlemiseks oleks

konkreetne õiguslik alus. Lisaks ei võimalda äriregister teha isikupõhist otsingut, vaid isiku osalust

äriühingus on võimalik näha ainult konkreetse äriühingu registrikaardi kaudu. Seega osaluse kohta

andmete saamiseks tuleb teha päring äriregistrisse.

Arvestatud.

32 2. STAR põhimääruse § 13 ei näe ette võimalust saada andmeid isiku äri- ja mittetulundusühingutes

osalemise kohta, vaid selle paragrahvi p 14 lubab saada äriregistrist ainult andmed äriühingu

Oleme teadlikud, et põhimääruses ei ole sellist

võimalust hetkel ning seni käib see

päringutega.

39

juhatuse liikmeks ja füüsilisest isikust ettevõtjaks olemise kohta. Seetõttu jääb arusaamatuks,

kuidas KOV hakkab vastavad andmed kontrollima.

33 3. Jääb selgusetuks vajadus kontrollida isiku osalus mittetulundusühingus, mille eesmärgiks või

põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (mittetulundusühingute seaduse §

1 lg 1), seega ei too osalus osalejale ka varalist kasu. Lisaks võivad mittetulundusühingud sisaldada

eriliiki isikuandmeid, mistõttu vajab nende andmete saamise õigus täiendavat hindamist ja

põhjendamist.

Arvestatud. Eelnõu muudetud.

34 4. SHS § 132 lg 6⁴ taotleja ja tema perekonnaliikmete kogu varaline seis tuleb välja selgitada ja

seda hinnata hiljemalt neljandal taotlemise korral ühe aasta jooksul. AKI hinnangul viitab sõna

„vähemalt“ sellele, et kogu varaline seis saab teha kindlaks ka varem, kuid hiljemalt neljandal

korral, mis on aga vastuolus nii seletuskirja selgitusega, et varalist seisu ei pea välja selgitama neil,

kes taotlevad toetust 1-3 korda, aga ka nt kavandatava SHS § 132 lg 6³ sõnastusega, mis kohustab

taotlejat esitama kogu konto väljavõte alles siis, kui ta taotleb toimetulekutoetust rohkem kui

kolmel korral ühe aasta jooksul. Palume vaadata kavandatava SHS § 132 lg 6⁴ sõnastuse selle

pilguga üle.

Selgitame. Varade terviklik hindamine on

kohustuslik alates neljandast

toimetulekutoetuse taotlemisest ühe aasta

jooksul. Esimese kuni kolmanda taotlemise

korral varade terviklik hindamine üldjuhul ei

toimu, et vähendada lühiajalise toetuse

taotlejate halduskoormust. Kohalikul

omavalitsusel säilib siiski piiratud võimalus

nõuda varade terviklikku hindamist varem.

Korduv taotlemine annab märku, et inimese

majanduslik toimetulematus on püsiv, mitte

ajutine, ja vajab terviklikumat hindamist.

Lisaks tekib suurem vajadus hinnata mitte

ainult rahalisi vahendeid, vaid ka

majandamiskäitumist ja võlakohustusi, et

pakkuda taotleja muid teenuseid (nt.

majandusliknõustamine, võlanõustamine).

1

Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja

väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlketeenust ja

kirjutustõlketeenust, täpsustada hooldusteenuse osutaja kohustust hügieenivahendite tagamisel,

muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks, tõhusamaks ja õiglasemaks, muuta

paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ning võimaldada

Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) pensionikalkulaatori funktsioonide täitmine.

Eelnõuga kehtestatakse SHS-is riigi poolt korraldatava abina viipekeele kaugtõlketeenuse ja

kirjutustõlketeenuse sisu, korraldus ja rahastamine. Tegemist on kahe teenusega, mida on

alates 2018. aastast SKA kaudu kuulmislangusega inimeste toetamiseks korraldatud. Seni on

teenuseid rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest.1 Viipekeele kaugtõlketeenus on

eesti viipekeele tõlketeenus, mida osutatakse spetsiaalse tõlkerakenduse vahendusel.

Kirjutustõlketeenus on keelesisene tõlketeenus, mille käigus kirjutustõlk edastab eestikeelse

suulise kõne reaalajas kirjalikus vormis.

Eelnõuga täpsustatakse ka abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutaja poolt tagatavate

abivahendite regulatsiooni, et suurendada õigusselgust.

Eelnõus kavandatud toimetulekutoetusega seotud peamised muudatused on:

1. Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine: 1) taotlejad ei pea

enam korduvalt esitama samu andmeid, kuna need saadakse automaatselt riiklikest

registritest; 2) pangakonto väljavõtete esitamine aitab tagada, et toetus jõuab tõeliste

abivajajateni, ennetades olukordi, kus toetust määratakse ka isikutele, kellel on piisavad

säästud; 3) väheneb taotlemise halduskoormus – varade põhjalik hindamine on vajalik alles

neljanda taotluse puhul 12 kuu jooksul.

2. Perekondi ja töötamist toetavad muudatused: 1) lapsele kohaldatava toimetulekupiiri

arvestamine 18–19-aastaste õppivate noorte puhul, järgides perehüvitiste seadusega

sarnaseid põhimõtteid; 2) töötamise alustamine muutub paindlikumaks – ettevõtluskonto

kaudu teenitud tulu arvestatakse töiseks sissetulekuks, võimaldades inimestel oma

sissetulekut suurendada ilma, et nad kaotaksid kohe õiguse toimetulekutoetusele;

3) lahuselavate vanemate puhul arvestatakse lapse tegelikku elukorraldust – toetuse

määramine muutub paindlikumaks, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures.

3. Eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine: 1) toetuse

väärkasutamise ennetamiseks ei arvestata toetuse määramisel enam üürilepinguid, mis on

sõlmitud taotleja või tema lähedastega seotud äriühingutega; 2) kuna ajateenistuses

viibivate isikute esmavajadused on juba riigi poolt kaetud, hüvitatakse neile edaspidi vaid

eluasemekulud; 3) toetuse saajad peavad tõendama hüvitatud eluasemekulude tasumist, et

vältida toetuse väärkasutamist ning tagada abi nendele, kes seda kõige rohkem vajavad.

1 Teenust on tellitud ja rahastatud välisvahenditest „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ toetuse andmise tingimuste

„Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine (2021-2027.4.09.23-0002)“ alt. Kättesaadav:

https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-03/TAT_pikaajaline_hooldus_raamtekst.pdf.

2

Eelnõuga muudetakse SHS-i ja antakse üksi elava pensionäri toetuse maksmise aluseks oleva

pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamise õigus valdkonna eest vastutavale ministrile.

Muudatuse eesmärk on muuta määra kehtestamine paindlikumaks ja ennetada juba kehtestatud

määra muutmist. Määra muutmise vajadus on tekkinud Statistikaameti andmete hilisemal

täpsustamisel.

Eelnõuga täiendatakse ka sotsiaalseadustiku üldosa seadust (SÜS) ja väärtpaberite registri

pidamise seadust (EVKS), täpsustades sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) edastatavaid

andmekoosseise, et võimaldada SKA-l täita pensionikalkulaatori funktsioone.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puudega

inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected]), hüvitiste ja pensionipoliitika

osakonna pensionitarkuse juht Kätlin Muru ([email protected]) ja pensionipoliitika juht

Merle Sumil-Laanemaa ([email protected]) ning majandusliku toimetuleku

nõunik Merike Võsotskaja ([email protected]), majandusliku toimetuleku juht Kati

Nõlvak ([email protected]) ja nõunik Kaie Pukk (teenistusest lahkunud) ning analüüsi ja

statistika osakonna analüütik Elo Reitalu ([email protected]) ning majandusliku toimetuleku

poliitika juhtivanalüütik Age Viira (teenistusest lahkunud). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel

konsulteeriti SKA erivajadusega inimeste heaolu osakonna abivahendite talituse juhataja Tiia

Orlovskiga ([email protected]), sama talituse peaspetsialisti Bret

Schäriga ([email protected]) ja eksperdi Mare Toompuuga

([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja

isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]) (§ 1 p-d 1–20),

õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]) (§ 1 p-d 21 ja 22) ja andmekaitseõiguse juht Nele

Nisu (teenistusest lahkunud) (§-d 2 ja 3).

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud 2026. a riigieelarve seadusega üksi elava pensionäri toetust puudutavate

muudatuste osas (eelnõu § 1 p-d 8 ja 9) – eelarve tekstiparagrahvis ei ole vaja enam eelnõust

tulenevalt kehtestada pensionäritoetuse maksmise määra.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:

1) sotsiaalhoolekande seadus (SHS): RT I, 12.06.2025, 25 (kehtib alates 01.01.2026); RT I,

12.06.2025, 27 (kehtib alates 01.02.2027);

2) sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS): RT I, 12.06.2025, 13;

3) väärtpaberite registri pidamise seadus (EVKS): RT I, 11.10.2024, 17.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktis 6.

3

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlketeenust ja

kirjutustõlketeenust, täpsustada hooldusteenuse osutaja kohustust hügieenivahendite tagamisel,

muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks, tõhusamaks ja õiglasemaks, muuta

paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ning võimaldada

SKA-le pensionikalkulaatori funktsioonide täitmine.

Eelnõuga reguleeritakse praegu projektipõhisena osutatavad teenused – viipekeele

kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus – riigi korraldatava abina. Eesmärk on tagada nimetatud

teenuste kättesaadavus kuulmislangusega inimestele.

Eelnõuga täpsustatakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutaja poolt tagatavate

abivahendite regulatsiooni, mida tehakse õigusselguse suurendamise eesmärgil.

Toimetulekutoetuse (edaspidi TTT) eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava

ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust,

tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. TTT on nn viimane turvavõrk -

riigi rahaline abi puudust kannatavatele inimestele ja seda makstakse kohaliku omavalitsuse

üksuse (edaspidi KOV) kaudu. Seaduse ja praktika koostoimes esineb TTT menetlemisel

mitmeid kitsaskohti, mis vajavad ajakohastamist ja korrastamist. TTT süsteemi puudused on

toodud ka 16. jaanuaril 2023 avaldatud Riigikontrolli auditis „Toimetulekutoetuse kui riikliku

sotsiaalabi korraldus“ (edaspidi audit) ja 10. jaanuaril 2023 tutvustatud ja avalikustatud Praxise

uuringu „Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ning

tööturuaktiivsusele“ (edaspidi uuring) aruandes.

Eelnõu eesmärk on ka muuta üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks oleva pensioni

maksmise määra kehtestamine paindlikumaks, andes selleks pädevuse valdkonna eest

vastutavale ministrile. See tagab, et toetuse määramisel lähtutakse alati ajakohastest

Statistikaameti andmetest, mis annab toetuse saajatele vajaliku õigusselguse.

Samuti on eelnõu eesmärk korrastada SKA pensionikalkulaatorit, mille kaudu hakatakse

talletama isikute pensioniandmeid kolme pensionisamba kohta ning võimaldatakse neil saada

teavet oma pensioniõiguste ja prognoositava pensioni suuruse kohta.

Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust puudutavate muudatuste kohta valmis

sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

(VTK), mis esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

01.06.2023.2 Pensionikalkulaatorit ja üksi elava pensionäri toetust puudutavate eelnõu osade

kohta ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud, sest nende muudatuste rakendamisega ei kaasne

olulist õiguslikku muudatust (HÕNTE § 1 lg 2 p 5).

Valitsusliidu tegevusprogrammist lähtudes koostati ka TTT regulatsiooni kaasajastamise VTK,

mis esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

01.04.2024.3 Lisaks VTK-s toodud muudatustele on eelnõus kavandatud muudatusi, mis

ühtlustavad TTT menetlemise praktikat KOV-ides, vähendavad tõlgendusruumi ning

suurendavad õiglust ja läbipaistvust toetuste jagamisel. VTK-s oli kaalumisel TTT

menetlemisel internetiteenuse eraldi kululiigina arvestamise võimalus. Kehtiva seaduse alusel

on internetiteenuse kulu arvestatud toimetulekupiiri sisse. Sotsiaalministeeriumi tellimusel on

2 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/79f002bf-59d6-4282-b3ad-862cb24122ba 3 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/232b9f6b-8d65-43f9-9c5d-c3e08d750758

4

käimas uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks, kus

analüüsitakse ka elatusmiinimumi ja toimetulekupiiri adekvaatsust. Analüüs annab tulevikus

selgema suuna, kuidas muu hulgas internetikulusid TTT menetluses arvestada. Eraldi

internetiteenuse arvestamine toob kaasa menetluskoormuse kasvu nii taotlejale kui ka

menetlejale ning olukorras, kus soovime halduskoormust vähendada, ei ole see muudatus

mõistlik. Lisaks toob internetikulude eraldi arvestamine kaasa IT-kulu sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) arendamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse SHS-i, §-ga 2 SÜS-i, §-ga 3

EVKS-i ja §-s 4 on seaduse jõustumissätted.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse SHS § 47 lõike 33 punkti 3. Muudatusega täpsustatakse, et

hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega on otseselt seotud

abivahend, mis on vajalik hooldusteenust saavale isikule hügieenitoimingute tegemise

tagamiseks, välja arvatud ühekordseks individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahend.

Kehtivas sõnastuses ei ole selgelt eristatud, et ühekordsed abivahendid peavad olema ka

individuaalsed, mistõttu on muudatus vajalik õigusselguse tagamiseks. See võimaldab üheselt

mõista, millised hügieenitoiminguteks vajalikud abivahendid peab hooldusteenuse osutaja

tagama.

Kehtiv regulatsioon on aluseks sellele, et sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse

nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise

otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi

määrus nr 74) lisas olevas abivahendite loetelus on osade abivahendite juures märge H, mis

tähistab, et tegemist on hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega

otseselt seotud abivahendiga. Selline märge on näiteks püsiva survejaotusega lamatisi ennetava

madratsi, söögipõlle, tualetitooli, poti- ja dušitooli ning potikõrgenduste juures.

Muudatuse eesmärk on selgemalt kindlaks määrata, millised abivahendid peab tagama

hooldusteenuse osutaja. Asutusepõhise hooldusteenuse korral tuleb arvestada sellega, et suurem

osa teenusesaajatest vajab hügieenitoimingutes kõrvalabi. Selleks peavad hooldekodu

keskkond ja seal kasutatavad vahendid toetama teenusesaaja vajadusi. Seega on elementaarne,

et hooldusteenuse osutajal oleksid olemas kõik vajaminevad hügieenitoiminguteks mõeldud

üldkasutatavad vahendid. Samas ei ole asutuse kohustus tagada individuaalseks ja ühekordseks

kasutamiseks mõeldud abivahendeid, kuna nende vajadus tuleneb iga inimese individuaalsest

olukorrast ning sama abivahendit ei ole võimalik kasutada mitme isiku puhul samaaegselt.

Seoses kavandatava muudatusega on kavas täiendada ka määruse nr 74 lisas olevat abivahendite

loetelu, et edaspidi tagaks hooldusteenuse osutaja ka näiteks nahapesemisvahendid,

nahakaitsevahendid, niisutatud salvrätid, pesukindad ja peapesumütsid.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse SHS § 50 lõiget 11. Kehtiva korra järgi on teatud

abivahendite puhul võimalik kehtestada väiksem kui 7-eurone omaosalus. See kehtib naha

kaitse ja puhastamise vahendite, uriini absorbeerivate abivahendite, söögipõllede ja

punktkirjavarustuse puhul ning abivahendi üürimisel.

Praegu on need erisused seaduses detailselt loetletud, kuid muudatuse eesmärk on muuta

seaduse sõnastus üldisemaks, viidates abivahendi kategooriatele, mitte üksikutele

5

abivahenditele. Nii on vajaduse korral võimalik hõlpsamini lisada loetellu abivahendeid,

millele peaks kehtima väiksem omaosalus. Muudatusega soovitakse tagada isikutele suurem

paindlikkus selliste abivahendite ostmisel, mida on vaja regulaarselt ja väikeste koguste kaupa.

Nende puhul ei ole põhjendatud kehtestada iga ostu korral 7-eurost omaosalust. Eelnõu kohaselt

sätestatakse, et väiksem kui 7-eurone omaosalus kehtib järgmistel juhtudel:

1) kuupõhise limiidi alusel võimaldatavad enesehoolde- ja kaitseabivahendid. Nende hulka

kuuluvad praegu seaduses selgelt sõnastatud söögipõlled, naha kaitse ja puhastamise vahendid

ning uriini absorbeerivad vahendid;

2) abivahendid, mida võimaldatakse koguseliselt piirhinna ulatuses kalendriaasta jooksul.

Nende hulka kuulub praegu seaduses selgelt sõnastatud punktkirjavarustus;

3) abivahendi üürimine. See on selliselt ka praegu seaduses sõnastatud.

Muudatuse eesmärk on parandada õigusselgust ning teha regulatsioon paindlikumaks ja

praktikas paremini rakendatavaks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse SHS 3. peatükki (riigi korraldatav abi) 73. jaoga, milles on

§-d 13012–§ 13015. Täiendus puudutab viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse

regulatsiooni loomist. Teenuseid on alates 2018. aastast rahastatud projektipõhiselt ESF-i

vahenditest. Muudatuse tulemusena tagatakse teenused edaspidi riigieelarvelistest vahenditest

ning SKA jätkab viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamist. Samas on

viipekeele kaugtõlketeenus mõeldud lühiajalistes olmesituatsioonides tõlkimiseks ja teenuse

äärealadel kättesaadavuse parandamiseks ning see ei võta ära KOV-idelt kohustust korraldada

isikule tõlketeenust tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks

(SHS § 15 lõige 3). Samamoodi on SKA korraldatav kirjutustõlketeenus mõeldud

kuulmislangusega inimeste igapäevaelu toetamiseks ega tähenda, et ürituste või konverentside

korraldaja või haridusasutus ei peaks kuulmislangusega inimestele kirjutustõlget tellima, et

tagada võrdne ligipääs kõigile. Sellel eesmärgil on varem tehtud KOV-idele ka soovituslik juhis

kuulmislangusest tingitud tõlketeenuste korraldamiseks.4 Nii KOV-i korraldatavate kui ka riigi

korraldatavate tõlketeenuste puhul on oluline lähtuda vajaduspõhisusest. Samuti tuleb mõlema

teenuse puhul arvestada tehnoloogiliste arengutendentsidega, mis peaksid tulevikus mõlema

teenuse kättesaadavust parandama ja teenustega seotud inimtööjõuressursi vajadust vähendama

ning mis võivad tulevikus reguleeritavaid teenuseid osaliselt või täielikult asendada (nt

Riigikantselei projekt eesti viipekeelse tõlkeroboti loomiseks5, AI tööriistad või muud

tehnoloogilised lahendused kirjutustõlke pakkumiseks).

Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse kuulmislangusega inimeste mõistet, mis hõlmab nii kurte

(kuulmislangus on suurem kui 70–90 dB) kui ka vaegkuuljaid (kuulmislangus ületab 25 dB).

Paragrahvis 13012 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk.

Lõikes 1 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse sisu ja eesmärk. Eesti viipekeele

kaugtõlketeenust osutatakse lühiajaliselt spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu päevasel ajal

kuulmislangusega (kurtidele) inimestele. Viipekeele kaugtõlketeenust on alates 2018. aastast

testitud ESF-i vahenditest ja teenust on korraldatud SKA kaudu. Varem osutati teenust Skype

vahendusel, kuid alates 2024. aasta novembrist osutatakse teenust vaid spetsiaalse rakenduse

kaudu, mis on välja töötatud arvestades viipekeelset kogukonda. Muudatuse tulemusena

osutatakse teenust SHS-i alusel riigieelarvelistest vahenditest.

4 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2022- 02/kuulmislang_tolketeenuste_juhend_kov_okt_2020.pdf. 5 Info kättesaadav Riigikantselei veebilehelt: Eesti viipekeelne tõlkerobot | Riigikantselei.

6

Kaugtõlge on tõlketeenuse osutamise viis, mille puhul tõlkimine toimub reaalajas, kuid

viipekeeletõlk ja kliendid ei asu tõlkimise ajal ühes ja samas paigas, vaid on omavahel

ühenduses sidevahendite abil. Kaugtõlge tähendab seda, et viipekeeletõlk näeb sidevahendi

(internetti ühendatud kaameraga arvuti või telefon) kaudu kuulmislangusega isiku viiplemist

ning tõlgib selle kuuljale ja vastupidi. Seega kuuleb (sidevahendi kaudu) viipekeeletõlk kuulja

kõnet ning tõlgib selle viipekeelde (olles kurdile nähtav internetti ühendatud arvuti või telefoni

kaamerapildi kaudu). Teenus on mõeldud lühemate ja lihtsamate igapäevaelu situatsioonide

tõlkimiseks (maksimaalselt 30 minutit). Teenust osutatakse vaid eesti viipekeeles ja

teenusesaaja peab olema eesti viipekeele oskaja.

Viipekeele kaugtõlketeenuse eesmärk on vähendada või kõrvaldada kuulmislangusest tingitud

takistusi igapäevases suhtlemises. Näiteks on kurdil inimesel võimalik rakenduse kaudu

helistada tervisemure ilmnemise korral perearstile või saada viipekeele tõlget vajavates

situatsioonides kaugtõlketeenust avalikes kohtades (nt ühistranspordis, poes, raamatukogus,

hotellis).

Lõikes 2 sätestatakse kirjutustõlketeenuse sisu ja eesmärk. Kirjutustõlketeenus on

kuulmislangusega (eelkõige vaegkuuljatele, aga ka hiliskurdistunud) inimestele osutatav

tõlketeenus, mille käigus kirjutustõlk edastab eestikeelse suulise kõne reaalajas kirjalikus

vormis (keelesisene tõlge). Tõlk markeerib ära ka mitteverbaalse olulise taustainformatsiooni,

näiteks selle, kes räägib, kuidas räägib ja millised helid veel ruumis kuuldavad on. Teenus on

vaegkuuljatele vajalik, sest verbaalse kõne kiirus, aktsent või taustamüra võivad takistada

verbaalsest kõnest arusaamist, mistõttu on vajalik samal ajal kõneldud teksti ka lugeda.

Tõlkimine võib toimuda nii kontakttõlkena kui ka kaugtõlkena. Tõlkimiseks võidakse kasutada

spetsiaalset tarkvara ja riistvara. Võõrkeelde on kirjutustõlge võimalik tagada ainult

masintõlkena ning selle eelduseks on, et lähtekeel on eesti keel.

Kirjutustõlketeenuse eesmärk on vähendada või kõrvaldada igapäevases suhtlemises

kuulmislangusest tingitud takistusi. Näiteks on võimalik teenust kasutada olmetõlke

tellimiseks.

Paragrahvis 13013 sätestatakse nii viipekeele kaugtõlketeenust kui ka kirjutustõlketeenust

saama õigustatud isikud. Teenust on õigus saada kuulmislangusega isikutel. Lastel, kes on

vanemad kui 13-aastased on isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste pakkumiseks

lubatud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 8 lõike 1 alusel. Alla 13-aastastel lastel on

võimalik rakendust kasutada kui selleks on olemas lapse seadusliku esindaja nõusolek, sest IKS

§ 8 lõige 2 lubab alla 13-aastaste laste isikuandmete töötlemist lapse seadusliku esindaja

nõusolekul, kes esindab taotlemisel oma last. Kuigi katseprojekti raames ei ilmnenud, et teenust

oleksid vajanud ja kasutanud ka nooremad kui 13-aastased lapsed, siis on viipekeele

kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse võimaldamine neile siiski sihtgrupi ettepanekul

vajalik, et tagada võimalus iseseisvamalt ühiskonnaelus osaleda. Nõusoleku andmisel peab

vanem muuhulgas veenduma, et laps oskab teenuseid eesmärgipäraselt kasutada ja seda ka

lapsele selgitama.

Punktides 1–3 loetletakse kolm erinevat võimalust, mis kinnitavad, et inimesel on

kuulmislangus ja annavad õigustatuse teenusele saamiseks.

Punktis 1 on sätestatud, et teenust on õigus saada isikul, kellel on tuvastatud kuulmisfunktsiooni

kõrvalekalle (kuulmispuue) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. See tähendab, et

SKA peab olema inimesel tuvastanud puude raskusastme ja kuulmisfunktsiooni kõrvalekalde

ehk puude liigi.

7

Punktis 2 on sätestatud, et teenust on õigus saada tööealisel isikul, kellel on töövõimetoetuse

seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, mis on tingitud kuulmislangusest

tulenevast tegutsemispiirangust. Selle all on mõeldud seda, et töövõime hindamise

põhjendustest peab välja tulema, et inimesel esinevad kuulmislangusest tulenevad

tegutsemispiirangud. See on vajalik seetõttu, et osaline või puuduv töövõime võib inimesel

hinnatud olla ka muudel põhjustel kui kuulmislangus, kuid oluline on see, et kuulmislangusest

tulenevad piirangud tuleksid töövõime hinnangu põhjendustest välja. See annab kinnituse, et

tegu on viipekeele kaugtõlketeenust või kirjutustõlketeenust vajava inimesega. Õigustatuse

alust saab SKA kontrollida Mini InfoSüsteemi Portaal (MISP2) vahendusel, kus on kirjas nii

töövõime ulatus, töövõime perioodi alguse ja lõpu kuupäev, töövõime hinnangu põhjendus ning

korduvhindamise taotluse esitamise perioodi kuupäev.

Punktis 3 on sätestatud, et teenust on õigus saada isikul, kellel tervishoiuvaldkonnas töötav

spetsialist on tuvastanud kuulmislanguse. Kui inimesel ei ole puude raskusastet ja

kuulmisfunktsiooni kõrvalekallet (kuulmispuuet) tuvastatud või vähenenud töövõimet

hinnatud, on tal võimalik tõendada oma kuulmislangust muul viisil. Selleks sobib arsti (näiteks

kõrva-nina-kurguhaiguste arsti) tõend või muu kinnitus, audioloogiline uuring või inimese enda

poolt esitatud väljavõte tervise infosüsteemist, milles kajastub kuulmislangus, mis on suurem

kui 25 dB. Võimalikeks kuulmise mõõtmise meetoditeks on näiteks tonaalne audiomeetria,

OAE (otoakustilised emissioonid), ABR/BERA (auditoorsed ajutüve vastused),

tümpanomeetria või akustiline refleks. Inimest peamiselt raviv arst (nt eriarst või temaga

sarnase kvalifikatsiooniga tervishoius töötav spetsialist) saab uuringu põhjal luua tekstilise

kokkuvõtte uuringust tervise infosüsteemi. Inimene saab omakorda teha terviseportaalist

väljavõtte, kus kuulmislangus kajastub. Kui väljavõte sisaldab andmeid, mida inimene edastada

ei soovi, on tal võimalik need andmeväljad enne SKA-le edastamist kinni katta või paluda eraldi

sellekohast tõendit raviarstilt. Samuti sobivad teised võimalikud variandid, millega inimene

kuulmislanguse olemasolu saab ise tõendada. Sätte eesmärk ei ole suunata inimesi teenuse

saamiseks tervishoiusüsteemi poole, vaid lähtub eeldusest, et viipekeele kaugtõlketeenust või

kirjutustõlketeenust vajav inimene on tervishoiust saanud kinnituse kuulmislanguse esinemise

kohta.

Paragrahvis 13014 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse

korraldamine ning saamine.

Lõikes 1 on sätestatud, et viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust korraldab SKA,

kes ka praegu seda teeb. Seejuures on SKA kaudu korraldatav kaugtõlketeenus mõeldud

lühiajaliste olmesituatsioonide tõlkimiseks ja teenuse äärealadel kättesaadavuse parandamiseks

ning see ei võta ära KOV-idelt kohustust korraldada isikule tõlketeenust tema abivajadusest

tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks (SHS § 15 lõige 3). Samamoodi on SKA

korraldatav kirjutustõlketeenus mõeldud kuulmislangusega inimeste igapäevaelu toetamiseks

ega tähenda, et ürituste või konverentside korraldaja või haridusasutus ei peaks

kuulmislangusega inimestele kirjutustõlget tellima, et tagada võrdne ligipääs kõigile.

Lõikes 2 on sätestatud, et viipekeele kaugtõlketeenuse saamiseks peab inimene esitama taotluse

SKA-le, mida saab teha spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu. Tõlketeenuse rakenduse

kaudu kasutajaks registreerimine on käsitatav taotlemisena, sest see vastab haldusmenetluse

seaduse (HMS § 14 lg 3) nõuetele: 1) esitaja nimi; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) taotluse

esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; 4) haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise

soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed; 5) muud õigusaktidega ettenähtud andmed.

Seega toimuks teenuse taotlemine samamoodi nagu praegu – teenuse kasutamiseks tuleb esmalt

telefoni või arvutisse alla laadida spetsiaalne tõlketeenuse rakendus. Seejärel tuleb rakendusse

sisse logida ja registreerida end kasutajaks. Kasutajaks registreerimiseks on vajalik ID-kaart,

8

Smart-ID või mobiil-ID. Teenuse kasutajaks registreerimisel teavitatakse inimest, et SKA

kontrollib tema õigust teenust saada (puude tuvastamise ja töövõime hindamise andmete

alusel). Õigustatuse olemasolu korral saab SKA kinnitada inimese kasutajakonto. Rakendusele

juurdepääsu õiguse saamiseks taotleb isik SKA poolt toimingu sooritamist ja seega saab taotlus

tema soovitud toimingu sooritamisega (ligipääsuga rakendusele) rahuldatud. Kui SKA leiab, et

isikul pole õigust tõlget saada, jäetakse taotlus rahuldamata (kasutajat ei kinnitata) ja inimesele

saadetakse kirjalik põhjendus haldusaktis.

Lõikes 3 on sätestatud kirjutustõlketeenuse taotlemine, mille puhul võrdsustatakse taotlemine

teenuseosutaja poole pöördumisega. Teenuse taotlemine toimub samamoodi nagu praegu –

teenuse saamiseks tuleb esitada tõlketellimuse taotlus otse teenusepakkujale, kes annab

tellimuse kättesaamise kinnituse või küsib vajaduse korral lisainfot. Teenuse saamisele peab

eelnema ka õigustatuse kontroll. Selleks peab teenuseosutaja esitama taotleja andmed SKA-le,

kes saab kontrollida inimese õigustatuse teenusele ja seejärel teenuseosutajale anda vastuse, kas

isik on õigustatud teenust saama. Teenuseosutaja saab õigustatuse kohta SKA-lt info üksnes

jah/ei vormis.

Lõikes 4 on sätestatud, et juhul kui isikul ei ole tuvastatud vähenenud töövõimet või puude

raskusastet, tuleb teenuse saamiseks esitada tõend kuulmislanguse esinemise kohta. Vähenenud

töövõime või puude raskusastme olemasolu on võimalik SKA-l infosüsteemides ise kontrollida

ja kinnitada, et inimesel on õigus teenust saada. Kui inimesel vähenenud töövõimet või puude

raskusastet ei ole, kuid on olemas tõend kuulmislanguse esinemise kohta, tuleb see teenuse

saamiseks esitada. Kuulmislanguse tõendi all on silmas peetud tervishoiuvaldkonnas töötava

spetsialisti tõendit või väljavõtet tervise infosüsteemist, mis kinnitab kuulmislanguse

olemasolu.

Lõikes 5 on sätestatud, et viipekeele kaugtõlketeenuse või kirjutustõlketeenuse osutajal on

õigus töödelda teenust taotleva ja teenust saava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid, mis on hädavajalikud teenuse osutamiseks.

Viipekeele kaugtõlketeenuse puhul kontrollib teenusele õigustatust SKA. Kuna aga teenust

osutatakse vaid puude raskusastme, vähenenud töövõimega või arstitõendi esitanud inimestele,

siis on seeläbi teenuseosutaja teadlik eriliigilistest isikuandmetest.

Kirjutustõlketeenuse puhul teeb inimene taotluse teenuseosutajale. Sellisel juhul saab

teenuseosutaja inimese õigustatuse kohta teenusele SKA-lt info jah/ei vormis.

Isikuandmeid kasutatakse üksnes selleks, et kontrollida teenusele õigustatust, võimaldada isikul

teenust taotleda ja seda kasutada ning tagada teenuse osutamine vastavalt isiku vajadusele.

Lõikes 6 on sätestatud, et viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus määratakse SKA

toiminguga. Kuna tegemist on teenustega, mille puhul peab säilima võimalus neid kiiresti ja

operatiivselt saada, on menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes otstarbekas teenuse

määramine toimingu, mitte eraldi haldusakti kaudu. Sisuliselt on tegemist faktilise tegevusega,

mille käigus SKA kontrollib isiku õigustatust teenusele ning viipekeele kaugtõlketeenuse puhul

avab õigustatud isikule ligipääsu rakendusele. Teenusele õigustatuse kontroll põhineb SKAIS-

is olevate puude liigi ja MISP-i kaudu saadavatel töövõime hindamise andmetel.

Paragrahvis 13015 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse

rahastamine. Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust rahastatakse riigieelarvest.

Eelarvelised vahendid viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamiseks on

ette nähtud riigi eelarvestrateegias 2025–2028. Sellega seoses on viipekeele kaugtõlketeenusele

9

ja kirjutustõlketeenusele ning IT-arendustele ette nähtud 2025. aastal 0,4 miljonit eurot ja

2026.–2028. aastal 0,6 miljonit eurot. Eelarvelised vahendid on täpsemalt välja toodud

seletuskirja punktis 7.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse SHS § 131 lõikes 2 sätestatud tingimust, mille puhul on

õigus saada TTT-d. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse TTT määramisel peamiselt

netosissetulekuid, aga KOV võib jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat,

kui ta leiab, et TTT taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine,

rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid

(§ 134 lg 4 p 7). Seega tuleb olemasoleva varaga, sealhulgas rahaga arvestamine TTT

menetlemisel kasutusele alles kaalutluspunktides (§ 134 lg 4), aga selguse huvides, et

olemasoleva rahaga arvestatakse, on see oluline välja tuua ka toetuse taotlemise juures ja

täiendada sätet selliselt, et TTT-d on õigus saada neil, kelle rahalised vahendid ei ole

toimetuleku tagamiseks piisavad. Ainult netosissetulekutega arvestamine ei ole majandusliku

abivajaduse hindamiseks piisav ning seetõttu võib toetust saada ka isik, kellel on pangakontole

kogutud suuri summasid, kuid igakuised sissetulekud on väiksed. Kui menetluse käigus on

KOV-i sotsiaaltöötajad välja selgitanud, et taotlejal on olemas raha, millega saaks tagada tema

toimetuleku, siis on taotlejad apelleerinud seadusele, viidates, et SHS-i kohaselt arvestatakse

TTT arvutamisel üksnes netosissetulekuid. Erinevad seaduse tõlgendused võivad viia

vaidlusteni. Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsuses3 (nr 3-24-214, punkt 14) rõhutatakse,

et TTT taotleja pere majandusliku seisundi kindlakstegemine on toetuse määramise vältimatu

eeldus. Kohus on kinnitanud, et toetust saab määrata ainult siis, kui isiku ja tema pere tegelik

toimetulekuvõime on hinnatud terviklikult, sealhulgas arvestades nende olemasolevaid rahalisi

vahendeid. Seaduse täiendamine aitab tagada, et seadus on kooskõlas kohtupraktikaga ning

väldib edasisi õigusvaidlusi ja suunab toetuse abivajajatele. Kui toetuse menetlemisel

arvestatakse ka sääste ja likviidseid varasid, väheneb võimalus, et toetust määratakse

inimestele, kellel on rahalised vahendid oma esmavajaduste katteks tegelikult olemas. Toetuse

määramine saab põhineda täpsemal ülevaatel taotleja majanduslikust olukorrast, mis aitab

vältida toetuse väärkasutamist. Täiendusega tagatakse, et toetust määratakse ainult neile, kelle

tegelik majanduslik olukord seda õigustab. TTT menetlemisel raha olemasoluga arvestamine ei

muuda menetleja tavapärast menetluskoormust ega koorma täiendavalt ka toetuse taotlejat, vaid

kavandatav muudatus loob õigusselgust, mis omakorda vähendab liigset bürokraatiat, ning

aitab välja selgitada taotleja tervikliku majandusliku toimetuleku.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse SHS § 131 lõikega 61, millega luuakse võimalus arvestada

TTT maksmisel sarnaselt perehüvitiste seadusega lapseks neid 18-aastaseks saanud lapsi, kes

õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ja kellel ei ole veel

keskharidust. Neile makstakse TTT-d lapse piirmääras selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-

aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse

kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Kehtivas seaduses on TTT arvestamise alustes lapse

vanusepiiriks 18 eluaastat (SHS § 131 lg 6, § 135 lg 2) ja perekonna iga lapse toimetulekupiir

on 120% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Õppiva lapse täisealiseks saamisega ei

muutu lapsevanema jaoks midagi, kulutused on endised. Lapse täisealiseks saamisega väheneb

aga TTT määr 120%-lt 80%-ni, mis kehtiva toimetuleku piirmääraga teeb rahaliseks kaotuseks

80 eurot kuus. Perehüvitiste seaduse § 17 kohaselt makstakse lapsetoetusi sündimisest kuni 19-

aastaseks saamiseni ja 19-aastase õppimise korral makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni.

Muudatus puudutab vaid 18–19-aastaseid õpilasi ja nende perekondi. Kuna PISA viimatised

tulemused näitavad sotsiaalmajandusliku mõju suurenemist ka õpilaste õpitulemustele, on

oluline, et õpingute vältel on TTT-ga kaetus vajaduse korral olemas. Õppimise andmed saab

üldjuhul päringutega Eesti hariduse infosüsteemist, aga Astangu Kutserehabilitatsiooni

10

Keskuses õppimise andmed tuleb taotlejal ise esitada või anda menetlejale nõusolek andmete

küsimiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 6 jäetakse SHS § 132 lõikest 2 välja sõnad „sotsiaalne seisund“. Kehtiva

seaduse kohaselt peab taotleja TTT saamiseks taotlusele märkima menetluses arvesse võetavate

isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi. Igapäevases praktikas on

juhtumeid, kus taotleja ei oska või ei tea enda ega oma perekonnaliikmete sotsiaalset seisundit

taotlusele märkida, teisalt on KOV-i sotsiaaltööspetsialistil võimalik andmeid erinevatest

registritest pärida.

KOV-il on kohustus menetleda toimetulekutoetuse taotlusi SHS § 134 lõike 1 alusel. HMS § 7

lõike 5 kohaselt võib KOV toetuse määramiseks ja maksmiseks vajalike asjaolude tuvastamise

eesmärgil töödelda isikuandmeid. Vastavalt SHS § 144 lõike 1 punktile 1 töödeldakse

toimetulekutoetuse taotlemiseks ja maksmiseks vajalikke andmeid sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistris (STAR). HMS § 6 kohaselt on haldusorganil kohustus välja selgitada

menetletava asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Toimetulekutoetuse menetlemisel on

KOV-il vajalik kontrollida isiku ja tema perekonnaliikmete sotsiaalse seisundi andmeid.

Sotsiaalse seisundi andmed on vajalikud eelkõige § 131 lõigete 8 ja 9, § 132 lõike 7, § 133 lõike

2 punkti 9, § 133 lõigete 21 ja 5 ning § 134 lõike 4 alusel TTT menetlemisel erandite

kasutamiseks ja kaalutlusotsuste tegemiseks, aga ka statistika jaoks. TTT taotlemisel on

vajalikud andmed õppimise, töötamise, puuduva ja osalise töövõime, töötuna arveloleku ja

pensionäri staatuse kohta. Eelnõuga lisatakse ka säte kaitseväe ajateenijatele eluasemekulude

hüvitamiseks (SHS § 132 lg 8). TTT määramisel kasutatakse erandeid näiteks töise sissetuleku

arvestamisel, kui töötu inimene suundub tööhõivesse ja hakkab saama töötasu (§ 133 lg 21).

Samuti ei arvestata sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks

saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli

nimekirjast väljaarvamiseni (§ 133 lg 2 p 9). Erand elupinna suuruse arvestamisel on nähtud

ette eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega

inimestele, kellele võib TTT määramisel arvestada normpinnaks suuremat elupinda (§ 133 lg

5). SHS § 134 lõige 4 annab õiguse kasutada toetuse maksmisel kaalutlusotsuseid, milleks on

vajalik kontrollida töötuna arvel olekut ja aktiivsusnõuete täitmist.

Riiklikest andmekogudest on võimalik saada info selle kohta, kas inimene töötab, õpib, on

töötuna arvel, pensionär või osalise või puuduva töövõimega või ajateenija jne.

Toimetulekutoetuse menetlemisel vajalike asjaolude kontrollimiseks (isiku sotsiaalse seisundi,

nt kas isik töötab, õpib, on töötuna arvel, pensionär, ajateenija vms) on kohaliku omavalitsuse

üksusel kui STARi volitatud töötlejal õigus teha päringuid teistesse andmekogudesse STAR

põhimääruse kohaselt. Vastavalt põhimääruse §-le 13 on STAR liidestatud riigi infosüsteemi

andmevahetuskihiga ning võimaldab saada vajalikke andmeid automaatselt. Näiteks

sotsiaalkaitse infosüsteemist on õigus saada isiku kontaktandmeid, puude ja töövõimetuse

andmeid ning isikule makstavate toetuste, hüvitiste ja pensionide andmeid. Eesti hariduse

infosüsteemist on õigus saada andmeid isiku õppimise kohta. Kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust on õigus saada esitlusinfona vahi all oleku

andmeid. Kaitseväekohustuslaste registrist on õigus saada asendus- või kaitseväeteenistuses

viibimise andmeid. Töötukassa andmekogust on õigus saada esitlusinfona töötuna arvel oleku

andmeid. Töötamise registrist on õigus saada töötamise andmeid. Kui kellegi sotsiaalset

seisundit ei õnnestu andmekogudest teada saada, on KOV-i töötajal võimalus küsida taotlejalt

lisainfot ning säilib käsitsi seisundi(te) lisamise võimalus. Muudatusega vähendatakse taotleja

halduskoormust, küsides taotlejalt vähem andmeid ja saades vajalikud andmed edaspidi

riiklikest andmekogudest.

11

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse SHS § 132 lõiget 5 ja sätestatakse, kellega sõlmitud

lepinguid ei arvestata eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks. Kehtivas seaduses ei loeta

eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks lepingut, mis on sõlmitud abielus, registreeritud

kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevate isikute vahel, esimese ja teise astme alanejate

ja ülenejate sugulaste vahel ja muude isikute vahel, keda seob ühine kodune majapidamine.

Eespool nimetatud isikuid loetakse TTT menetlemisel ühisesse perekonda või neil on

perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustus. TTT menetlemise praktikas esitatakse järjest

rohkem üürilepinguid, mis on sõlmitud eespool nimetatud isikute äriühingutega. Ka Maksu- ja

Tolliameti andmetel on suurenenud eluruumide soetamine äriühingute nimele ja seejärel nende

kasutada andmine äriühingu omanike/juhatuse liikmetega seotud isikutele. TTT taotlejad ja

üürile andjad on leidnud võimaluse, kuidas TTT abil tagada endale parem äraelamine. On

juhtumeid, kus äriühingu juhatuse esimees või omanik üürib endale eluruumi ja taotleb sellega

TTT kaudu üüri ja muude eluasemekulude hüvitamist. Selline tegevus kujutab endast

toetussüsteemi võimalikku ärakasutamist, sest üürilepingu kaudu püütakse luua mulje

eraldiseisvast ja sõltumatust üürisuhtest, kuigi sisuliselt on tegemist seotud osapoolte vahelise

tehinguga, mille tegelik eesmärk võib olla toimetulekutoetuse abil isikliku majandusliku

olukorra parandamine, mitte tegelike kulude hüvitamine. Oluline on rõhutada, et kohaliku

omavalitsuse üksusel tekib vajadus kontrollida isiku ja eespool nimetatud isikute äriühingu

seotust ainult juhul, kui isikul on üürileping sõlmitud äriühinguga, st kohalikul omavalitsusel

tekib täiendav teisest andmekogust andmete pärimise koormus ainult nendel juhtudel, kui

üürileping on sõlmitud äriühinguga. Muudatustega soovitakse tagada sotsiaaltoetuste

sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi

väärkasutamise riske.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse SHS § 132 lõiget 61 ja pannakse KOV-ile kohustus

selgitada välja taotleja ja tema pereliikmete osalus ning kuulumine äriühingutesse. Kehtiva

seaduses kohaselt kontrollib KOV riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas isikule ja

tema pereliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, et teha selgeks

isiku ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad

elatusvahendid. Äri- ühingutes osalemise andmed on avalikud ja neid arvestatakse ka praegu

TTT varade hindamisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 kohaselt loetakse varaks isikule

kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit, kui seadusest ei tulene teisiti.

Näiteks saab isiku varaks lugeda osakuid ja aktsiaid. Sotsiaaltööspetsialist kontrollib menetluse

käigus andmete õigsust ja sooritab andmepäringuid, ei ole mõistlik küsida taotlejalt andmeid,

mida on menetlejal võimalik ise välja selgitada. Lisaks äriühingusse kuulumisele kontrollitakse

andmete põhjal ka taotleja seotust äriühingu nimel üürilepingu sõlminud isikuga, et kinnitada

või välistada eluasemekulude arvestamist TTT menetlemisel.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse SHS § 132 lõigetega 62– 64. milles sätestatakse, milliseid

dokumente tuleb sissetulekute, olemasoleva raha ning tervikliku majandusliku toimetuleku

hindamiseks esitada ning reguleeritakse TTT menetlemisel varade täieliku hindamise ja

väljaselgitamise kohustust.

Lõikes 62 sätestatakse, et kui taotleja ja tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või

hoiukontot, tuleb esitada taotleja ja tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid

kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks. Kehtivas

seaduses ei ole pangakontode esitamise kohustust selgelt reguleeritud, sellekohane selgitus on

esitatud vaid sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste

seaduste muutmise seaduse seletuskirjas 693 SE II4 (lk 21), milles on selgitatud, et sissetulekuid

saab tõendada pangakonto väljavõttega ja sellest lähtuvalt kasutatakse pangakonto väljavõtteid

TTT menetlemise igapäevases praktikas.

12

TTT on riiklik vaesuse leevendamise abinõu ja sotsiaaltöötajatel läheb järjest raskemaks

tegelikku abivajadust hinnata, sest toetust on tulnud taotlema ka need, kes tegelikult abi ei vaja.

Samas puudub KOV-i sotsiaaltöötajal võimalus andmete õigsust muul viisil kontrollida. Osade

sissetulekute andmeid ei ole aga võimalik päringutega saadagi, vaid need on näha üksnes

pangakonto väljavõtetel (nt platvormitööst saadud ja väljaspool Eestit saadud töötasud, saadud

elatis või lähedastelt saadud raha jm).

On oluline, et esitatud kontoväljavõtetel on muu hulgas nähtav ka konto alg- ja lõppseis.

Eelmise kuu kontoväljavõtte esitamine on vajalik TTT sissetulekute arvestamiseks ja jooksva

kuu kontoväljavõtted olemasolevate rahaliste vahendite arvestamiseks. Eelmise kuu

kontoväljavõttelt nähtuvad sissetulekud kajastuvad TTT menetlemisel sissetulekuna. Jooksval

kuul nähtuvad igakuised sissetulekud (töötasu, toetused ja hüvitised, saadud elatis) arvestatakse

üldjuhul järgmise kuu sissetulekuteks, nagu seda on ka varem tehtud. Kui jooksva kuu

kontoväljavõttelt nähtub ühekordseid sissetulekuid (pärand, lotovõit, pensioni II samba

väljamaksed, saadud laen vms) või sääste, mis tagavad inimese või perekonna toimetuleku, on

perekonnal olemas piisavad vahendid toimetuleku tagamiseks. Oluline on jälgida, et samad

sissetulekud ei läheks mitmel kuul sissetulekuna arvesse.

Ühe probleemina on KOV-id välja toonud, et varade hindamisel arvestatakse KOV-ides

erinevate summadega, mistõttu on vajalik täpsustada, milline summa tagab piisavad vahendid.

Säästude ja vara arvestamisel on oluline kasutada KOV-ides ühtseid põhimõtteid, et tagada

võrdne kohtlemine. Samas on oluline, et ka TTT taotlejad võimaluse korral säästavad või varem

kogutud sääste otstarbekalt kasutavad. Seega on oluline välja tuua soovituslik summa, mida

TTT menetlemisel ootamatuteks kulutusteks (nt kodumasinate ostuks või remondiks) arvestada

ja mis tagab minimaalse säästupuhvri olemasolu. Soovituslik summa, mida võib taotleja ja tema

pere säästudeks arvestada, on üksi elavale ja esimesele pereliikmele kaks toimetulekupiiri, mis

kehtiva seaduse alusel on 400 eurot. Igale järgnevale pereliikmele lisandub pool

toimetulekupiirist. Näiteks, kui toetust taotleb üksi elav inimene, võib soovituslikult varana

jätta arvestamata 400 eurot, mis võib taotlejal ettenägematuteks kulutusteks olemas olla. Kui

tegemist on kaheliikmelise perekonnaga, on soovituslik summa 500 eurot (kaks

toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri, st 400 + 100). Kui taotleja pereliikmeteks on kaks

täisealist ja kaks last, on soovituslik arvestuslik summa pere kohta 700 eurot (kaks

toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri, st 400 +

100 + 100 + 100). Täpsem selgitus, kuidas vara arvestada, esitatakse SKA kodulehel olevas

TTT juhendis.5 Täiendusega väheneb menetleja töökoormus, sest varalist seisu ei pea välja

selgitama neil, kes taotlevad toetust 1-3 korda. Lisaks vähendab muudatus lühiajalise toetuse

taotleja vaatest halduskoormust.

Lõikes 63 sätestatakse, et toimetulekutoetuse taotleja, kes taotleb aasta jooksul rohkem kui kolm

korda toimetulekutoetust, peab lisaks sissetulekutele esitama ka pangakontoväljavõttel

väljaminekute andmed. Kui taotleja ja tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või

hoiukontot, tuleb esitada taotleja ja tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid ja

väljaminekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute, rahaliste vahendite ja täiendava

abivajaduse väljaselgitamiseks.

Korduv taotlemine annab märku, et inimese majanduslik toimetulematus on püsiv, mitte

ajutine, ja vajab terviklikumat hindamist. Lisaks tekib suurem vajadus hinnata mitte ainult

rahalisi vahendeid, vaid ka majandamiskäitumist ja võlakohustusi, millele võib viidata

kulutuste struktuur. Pangakonto väljavõte annab ülevaate sissetulekutest, olemasolevast rahast,

eluasemekulude tasumisest, kohustustest, võlgadest, majandamisoskusest ja teenuste

vajadusest (majandusnõustamine, võlanõustamine jm), aga samuti püsikulude olemasolust ja

korrapärastest harjumustest (nt toitlustus, transport, lastega seotud kulud), ebatavalistest või

13

ebaproportsionaalsetest kulutustest (nt hasartmängud, kiirlaenud), ning sellest, kas inimene

katab oma esmavajadused üldse ise või sõltub täielikult välistest allikatest (nt sugulaste

regulaarne rahaline tugi või annetused). Korduvate taotlemiste puhul on ka suurem tõenäosus,

et inimene vajab lisaks rahalisele toetusele täiendavaid teenuseid (nt majandusnõustamine,

võlanõustamine, tööotsingutugi). Kulude muster (nt võlad, sagedased laenu tagasimaksed,

maksed kiirlaenudele või sõltuvust tekitavate tegevuste kulud) võib anda olulise info inimese

laiemast abivajadusest, mida pelgalt sissetulekutega hinnata ei saa.

Oluline on siinkohal märkida, et muudatusega samal ajal jääb kohalikule omavalitsusele

kehtima SHSist tulenev abivajaja hindamiskohustus (SHS § 15) , mille alusel selgitab kohalik

omavalitsus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja selle ulatuse ning lähtub

seejuures terviklikust lähenemisest isiku abivajadusest st kuigi toimetulekutoetuse määramisel

peab taotleja esitama terviklikud pangakonto väljavõtted alles neljandal taotlemise korral aasta

jooksul, siis kohalik omavalitsus võib neid andmeid jätkuvalt vajadusel küsida, et täita temal

lasuvat tervikliku hindamiskohustust. Sama põhimõtet toetab ka haldusmenetluse seadus.

Toetuse määramise ja maksmise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel, kes lähtub sealjuures

haldusmenetluse seaduse põhimõtetest, sh uurimispõhimõttest (HMS § 6). See tähendab, et

haldusorgan on kohustatud välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ning koguma vajadusel

tõendeid ka omal algatusel. Haldusorganil on samuti õigus nõuda taotlejalt ja muudelt isikutelt

menetluses vajalikke tõendeid (HMS § 38 lg 1), milleks võivad olla näiteks dokumendid (nt

pangakonto väljavõte), seletused, asitõendid, paikvaatlused, tunnistaja ütlused või eksperdi

arvamus. Kuna toimetulekutoetuse menetlusprotsess sisaldab ka kaalutlusotsuseid (nt SHS §

134 lg 4 p 1–9), peab menetleja veenduma, et taotleja vastab toetuse saamise tingimustele.

Vajaduse korral tuleb hankida täiendavaid selgitusi või dokumente. Ka kohtulahendites on

selgitatud ja kinnitatud vajadust esitada pangakonto väljavõtteid isiku sissetulekute ja

väljaminekute tõendamiseks, arvestades KOVi kohustus hinnata laiemalt isiku abivajadust (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus nr 3-24-214).

Praktikas esineb olukordi, kus taotlejatel on lisaks esitatud väljavõtetele ka teisi pangakontosid

ja sissetulekuid, kuid nende olemasolu varjatakse. Käesoleva seaduse muudatusega ei nähta ette

olukorda, kus STAR süsteem päriks automaatselt taotleja pangakontode olemasolu mõnest

teisest andmebaasist, vaid andmete esitamine jääb taotleja kohustuseks. Vastavalt SÜS § 21

lõikele 1 on isik kohustatud esitama kõik vajalikud tõesed ja täielikud andmed, teavitama

viivitamata hüvitise saamist ja andmist mõjutavatest asjaoludest ning asjaolude muutumisest,

osalema aktiivselt hüvitise andmises ja kasutama talle antud hüvitist sihtotstarbeliselt. Üldjuhul

ei või nõuda isikult andmeid ega tõendeid, mille isik on esitanud varem (vt täpsemalt SÜS § 30

lg 1). Põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta

on õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise

käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust (SÜS § 30 lg 2). Seega kui

selgub, et taotleja on tahtlikult varjanud teavet, antud juhul täiendavate pangakontode

olemasolu, siis vastavalt SÜS § 31 alusel on õigus toetus tagasi nõuda. Tagasinõude võib jätta

tegemata, kui KOV leiab, et selle tegemine ei ole mõistlik (SÜS § 31 lg 3).

TTT menetluse igapäevases praktikas esitatakse netosissetulekute tõendamiseks pangakontode

väljavõtteid, kuid KOV-ides küsitakse pangakonto väljavõtteid erinevalt. Kehtiva seadusega

pole reguleeritud ka seda, mitme kuu kontoväljavõtteid esitada tuleb ja siinkohal on praktika

KOV-ides erinev, mistõttu on oluline kontoväljavõtete esitamise nõudeid täpsustada sealhulgas

seda millise perioodi kontoväljavõtteid on vaja toetuse taotlemisel esitada.

TTT taotlemisel pangakontode väljavõtete lisamine ei muuda menetleja tavapärast

menetluskoormust ega koorma oluliselt ka toetuse taotlejat, sest kontoväljavõtete esitamine

14

toimub igapäevaselt ka tänapäeva praktikas. Kavandatav muudatus loob õigusselgust ning aitab

välja selgitada taotleja tervikliku majandusliku olukorra. 

Lõikega 64 reguleeritakse TTT menetlemisel varade täieliku hindamise ja väljaselgitamise

kohustust. Seda tuleb teha hiljemalt neljandal taotlemise korral ühe aasta (12 kuu) jooksul.

Kehtiva seaduse järgi tuleb TTT esmataotlemisel kirjalikult esitada nimekiri taotleja ja tema

perekonna omandis olevatest vallasasjadest ja eluruumidest (SHS § 132 lg 6). Lisaks tuleb TTT

menetlemisel teha päringuid kinnistus- ja liiklusregistrisse, et teha kindlaks taotleja ja tema

perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid (SHS §

132 lg 61). Menetluse käigus tehakse kindlaks taotleja või tema perekonna kasutuses või

omandis olev vara, mille üürimine, rentimine või müümine võib tagada taotlejale või tema

perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

Kõige enam taotletakse TTT-d lühikest aega (1–3 korda, 2024. a ~38%, 2023. a ~45%, 2022. a

~58%, 2021. a ~38%), mis tähendab, et ligi poolte taotlejate majanduslik abivajadus on ajutine

ja on tingitud lühiajalistest teguritest (nt töö kaotus), kuid kehtiva seaduse kohaselt tuleb juba

esmakordsel taotlemisel teha täielik varade hindamine (SHS § 132 lg-d 6 ja 61), mis on

ebamõistlik töökoormus menetlejale. Olemasoleva varaga arvestamine on reguleeritud SHS §

134 lõike 4 punktis 7, mille kohaselt võib KOV TTT summat vähendada või jätta toetus

maksmata, kui taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine,

rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

Olemasoleva vara realiseerimine ja üürimine võtab mitmeid kuid aega ning arvestades asjaolu,

et peaaegu kolmandik TTT saajatest lahkub toetuse vajajate hulgast enne, kui varast saadavat

tulu saaks toimetuleku parandamiseks kasutada, ei ole mõistlik esmakordsel taotlemisel teha

varade täielikku hindamist.

Kõikide SHS § 134 lõikes 4 sätete puhul, mis reguleerivad KOV õigust jätta toimetulekutoetus

määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, tuleb silmas pidada, et

tegemist on kaalutlusotsusega ning otsus tuleb teha konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes.

Enne kui KOV jätab TTT määramata või vähendab määratavat TTT summat, annab KOV TTT

taotlejale teada, et taotleja on kohustatud tegema pingutusi oma materiaalse olukorra

parandamiseks. KOV ei saa jätta inimest toetusest ilma, kui kinnisvara üürimine eeldab

remonti, milleks rahalisi vahendeid pole. Ajutise raskuse tõttu ei peaks isik müüma oma ainsat

vara, mis tagab tulevikuks kindlustunde. Siin peaks jääma paindlikuks, et ei tekkiks olukorda,

kus inimene otsib aktiivselt tööd, aga töö leidmine võib osutada näiteks majanduskriisist

tulenevalt keeruliseks, peaks ta hakkama müüma oma ainsat vara, mille tulemusena võib ta

lõpuks sattuda veel keerulisemasse olukorda (peab hakkama eluaset üürima). Sellise vara

müümisel oleks otsesed mõjud isiku toimetulekule ja elutingimustele. Ei ole kooskõlas hea

haldustava ega SHS eesmärgiga eeldada vara müüki olukorras, kus tegemist on isiku ainsa

eluasemega ning selle müümine seaks isiku suuremasse sotsiaalsesse või majanduslikku

haavatavusse. Lisaks, ainsa vara müük on välistatud SHS § 134 lg 5 kohaselt, mis sätestab, et

kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata SHS § 134 lõike 4

punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses

või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks,

õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse SHS § 132 lõikega 8, millega luuakse eraldi säte

ajateenistuses viibijatele, kes on TTT taotlejaks või toetust taotleva perekonna liikmeks.

Ajateenistus on kohustuslik ning selle vältel ei ole teenistuses viibiv isik tavapäraselt tööturul

aktiivne ega saa töötasu. Kui ajateenija ülalpidamiskulud (nt toitlustus- ja majutuskulud) on

teenistuse ajal riigi poolt kaetud, võib olla vajadus tasuda endiselt eluasemekulud (nt üür,

kommunaalkulud). Ajateenijale antakse ajateenistuse jooksul kümme või 15 päeva (olenevalt

15

ajateenistuse pikkusest) puhkust ning ajateenistuskoha ülem võib anda ajateenijale eeskujuliku

teenistuse eest lisapuhkust kuni kümme päeva. Nimetatud perioodidel on oluline, et ajateenijal

säiliks elukoht, kus ta saaks olla nii linnalubade kui ka puhkuse ajal. Linnalubade võimaldamine

on ennetav meede lähi- ja sõprussuhete säilimiseks. Praegu on KOV-idel kasutusel erinev

praktika ajateenijatele TTT määramisel, mis põhjustab ebavõrdset kohtlemist ja vaidlusi. Ka

õiguskantsler on oma kirjas7 (31.05.2024 nr 7-5/240582/2403257) välja toonud, et üldjuhul

võib eeldada, et ajateenija TTT-d ei vaja, sest kaitseväes on tal tagatud majutus, toit ja riided

ning ajateenijale on ette nähtud mitmed rahalised toetused, näiteks ajateenija toetus,

sõidukulude hüvitis, ajateenija lapse toetus (kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lg-d 1, 8 ja 11).

Ka eluasemega seotud küsimused on ajateenijal võimalik varakult läbi mõelda ja kulude

kandmiseks lahendus leida, sest kaitseväekohustuse täitma asumine ei ole ootamatu

(kaitseväeteenistuse seaduse § 37 lg 4, vt ka §-d 41–45). Siiski pole välistatud, et ajateenijal

tuleb kanda eluasemekulud ning ta jääb sellega hätta. Kehtiv seadus ei anna KOV-idele eraldi

juhiseid selle kohta, kuidas tuleb ajateenija TTT taotlus lahendada. KOV-il on mitu valikut,

mille tulemused võivad oluliselt erineda. Seetõttu on mõistlik, kui ajateenijale sätestatakse TTT

maksmise tingimused.

Selle täienduse eesmärk on tagada, et ajateenija ei satuks majanduslikult raskesse olukorda ega

kaotaks ajateenistuse tõttu oma eluaset. Ajateenistuses viibiv isik ei vaja samasugust TTT-d

nagu tavapärane toetuse taotleja, sest tema igapäevased esmavajadused on riigi poolt kaetud.

Samas võib tal siiski olla kestev kohustus tasuda oma eluasemekulude eest. Ajateenijatele on

riik ette näinud ajateenistuse ajaks toetuse, mille suurus sõltub teenistuse pikkusest ja staatusest.

Kuna ajateenijad saavad riigi poolt teatud toetusi ja teenistuse ajal on esmavajadused tagatud,

on põhjendatud, et TTT piirdub vaid eluasemekulude hüvitamisega, mitte laiemate kulude

katmisega. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS)8 § 54 lõike 14 alusel tasub riik ajateenistuse

perioodil eluasemelaenu intressid ning eluasemelaenu põhiosa makse ajateenijatel peatatakse,

kuid ajateenijal tuleb siiski tasuda igakuiseid kommunaalmakseid, mis on suuremad võrreldes

ajateenijale makstava ajateenija toetusega. Kuivõrd eluasemelaenuga seotud kulusid ajateenijal

teenistuse ajal tasuda ei tule, on õigustatud nende kulude hüvitamise välistamine TTT

menetluses ja muudatuse eesmärk on hüvitada kommunaalkulud.

Seaduse täiendamine loob selged reeglid selle kohta, kuidas TTT taotlejaks või toetust taotleva

perekonna liikmeks olevaid ajateenistuses viibijaid TTT kontekstis käsitletakse, vältides KOV-

ides erinevaid ja subjektiivseid tõlgendusi.

Andmed toetuse taotleja ajateenistuses viibimise kohta saadakse kaitseväekohustuslaste

registrist. Tulenevalt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktist 15

on andmete saamise alus olemas.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse SHS § 133 lõiget 23 ja luuakse võimalus lugeda

ettevõtluskontole kantud tulu töiseks sissetulekuks. Kehtiva seaduse kohaselt loetakse töiseks

sissetulekuks tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise

lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu (SHS § 133 lg 23).

TTT arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka töist sissetulekut,

mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta

laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni

või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni (SHS § 133 lg 2 p 9). Kui TTT taotleja või toetust

taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel

järjestikusel kuul määratud TTT, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei

arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel TTT arvestamisel üksi elava isiku

või perekonna sissetulekute hulka: 1) kahel kuul 100% töisest sissetulekust ja 2) seejärel neljal

kuul 50% töisest sissetulekust (SHS § 133 lg 21). Seega, töise sissetuleku arvestamata jätmist

16

sissetulekute hulka (edaspidi töise sissetuleku erand) saab kasutada nii õpilane kui ka see TTT

taotleja, kes on saanud eelnevalt vähemalt kaks kuud TTT-d ja hakkab saama töist sissetulekut.

Viimastel aastatel on juurde tulnud uusi töötamise või ettevõtlusega tegelemise võimalusi,

näiteks platvormitöö ja ettevõtluskonto kasutamine erinevate ettevõtlusvormide puhul.

Platvormi vahendusel osutatakse reeglina teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Kuna

ettevõtluskonto kasutamine ei eelda töölepingut, aga tulult makstakse riiklikke makse, on ka

ettevõtluskonto kulu arvestamine erandi kasutamisel igati õigustatud. STAR-is saab töise

sissetuleku erandit arvestada juhul, kui töise sissetuleku andmed on saadud päringutega Maksu-

ja Tolliametist. Ettevõtluskontol oleva sissetuleku andmeid on võimalik STAR-ist päringutega

saada, aga selleks, et seda ettevõtlusliiki töise sissetuleku erandina saaks kasutada, tuleb luua

õiguslik alus ja STAR-i tehniline võimalus.

Eelnõu § 1 punktiga 12 asendatakse SHS § 133 lõikes 6 sõnad „inimväärse äraelamise“

sõnadega „esmase toimetuleku“. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab KOV TTT määramiseks

SHS § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekuludele piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema

perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Inimväärne äraelamine on peamiselt hinnanguline

väide ja raskesti mõõdetav. TTT taotlejad pöörduvad SoM-i, SKA ja KOV-ide poole

küsimusega: mis tähendab inimväärne äraelamine? Selle üle saab palju väidelda, et kas see on

inimväärne, mida toetuse saajatele tagatakse või pigem tagab riik puuduse korral TTT-ga

esmase toimetuleku ehk reaalsed esmased igapäevavajadused. Praktikas on juhtumeid, kus

puudusesse sattunud inimesed ei taha varasemast elustandardist loobuda ja ootavad riigilt

endiste mugavuste hüvitamist. TTT eesmärk on soodustada TTT saajate toimetulekut ja

võimaluse korral tööle naasmist, mitte toetada harjumuspäraseks kujunenud elustiili.

„Esmane toimetulek“ keskendub inimese ellujäämiseks vajalikele igapäevavajadustele, samas

kui „inimväärne äraelamine“ on igapäeva vajaduste katmisest laiem mõiste.. Mõiste

„inimväärne äraelamine“ on subjektiivne ja raskesti mõõdetav, kuna see sõltub isiklikest

arusaamadest, kultuurilistest väärtustest ja ühiskondlikest normidest. TTT eesmärk on ajutiselt

tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks ja „esmane toimetulek“ keskendub

täpselt sellele, mida inimene vajab ellujäämiseks ja igapäevaeluga toimetulekuks.

Ellujäämiseks vajalikke igapäevavajadusi peegeldab Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik

elatusmiinimum, mis tugineb väikseimale summale, millega on võimalik katta ühe liikmega

leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Arvestuslik elatusmiinimum on ainus riiklikult

määratletud metoodika, mis näitab, milline on minimaalne kulu eluks vajalikele hüvedele – toit,

rõivad, eluase jmt, mis on vastavalt SHS § 131 lg 3 (toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse

minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja

teenustele esmavajaduste rahuldamiseks) ka toimetulekutoetuse ja toimetulekupiiri aluseks.

Seega on see loomulik lähtepunkt riigi abikohustuse täitmisel. Elatusmiinimumi arvutamisel

arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud

toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele,

pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides.

Sotsiaalministeerium on järjepidevalt jälginud toimetulekupiiri ja arvestusliku

elatusmiinimumi omavahelist suhet ning on oma ettepanekutest Riigikogule toimetulekupiiri

osas arvestanud seda metoodikat.

Täpsustades TTT määratlust, tagab „esmane toimetulek“ õiglasema ja objektiivsema

lähenemise ning õigusselguse, suunates sotsiaaltoetused neid vajavatele inimestele, kellel on

hädavajalik TTT-d saada.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse SHS § 133 lõiget 8. Kehtiva seaduse alusel ei võeta üüri

TTT arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus, registreeritud

kooselus või abieluga sarnases suhtes olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja

17

ülenejad sugulased. Lõiget täiendatakse selliselt, et üüri ei võeta arvesse ka juhul, kui üürijaks

on äriühing, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on taotleja ise või temaga abielus,

registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olev isik või tema esimese ja teise astme

alaneja või üleneja sugulane. Enamikul sättes nimetatud isikutest on perekonnaseaduse alusel

ülalpidamiskohustus üksteise suhtes. TTT menetlemise praktikas esitatakse järjest rohkem

üürilepinguid, mis on sõlmitud eespool nimetatud isikute äriühingutega. Juhul kui isikute vahel

kehtib ülalpidamiskohustus, siis ei tohiks äriühingu alt lepingu sõlmimine

ülalpidamiskohustust vähendada. Kui SHS § 133 lg 8 nimetatud inimeste vahel on sõlmitud

üürilepinguid, ei saa TTT-ga hüvitatavaks eluasemekuludeks arvestada üürikulu, küll aga saab

arvestada muid sellel elupinnal elades tekkivaid eluasemekulusid. Muudatustega soovitakse

tagada sotsiaaltoetuste sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada

sotsiaalabi väärkasutamise riske.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse SHS § 133 lõike 91 punkti 2 ja sättes tehakse täpsustus,

et eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse TTT arvestamisel arvesse juhul,

kui eluaseme soetamiseks võetud laenu puhul on kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust.

Kehtiva seaduse sõnastuse järgi võetakse eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse TTT

arvestamisel arvesse juhul, kui on „ära kasutatud maksepuhkuse võimalus“. Selline sõnastus on

tekitanud küsimusi, kas toetuse saamiseks peab inimene olema maksepuhkust täielikult

kasutanud ehk saanud juba maksepuhkuse otsuse ja selle lõpuni ammendavalt ära kasutanud ja

alles siis tekib taotlejal õiguse laenu tagasimakset toetuse määramisel arvestada. Seaduse

tegelik eesmärk on aga see, et inimene peab majanduslike raskuste korral esmalt ise pingutama

ja pöörduma panga poole, et küsida maksepuhkust – olenemata sellest, kas pank maksepuhkuse

lõpuks võimaldab või mitte. Laenu tagasimakset saab arvestada juba alates hetkest, kui inimene

on taotluse esitanud. Muudatusega tehakse see põhimõte seaduse tekstis selgemaks: toetuse

arvestamisel ei ole nõutud, et maksepuhkuse võimalust oleks täielikult „ära kasutatud“, vaid

piisab sellest, kui inimene on maksepuhkuse saamiseks pöördunud laenuandja poole. Kui pank

ei võimalda maksepuhkust, tuleb selle kohta esitada tõend. Kui maksepuhkus on antud, tuleb

arvestada, et inimene maksab sel ajal sageli edasi intressi ja kohustuslikku kindlustust – need

kulud võetakse samuti TTT arvestamisel arvesse. Kuna eluasemelaenu makseid saab arvesse

võtta kuni kuue kuu ulatuses kalendriaastas (§ 133 lõige 92), tuleb panga tõendit maksepuhkuse

kohta esitada igal aastal uuesti. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida erinevaid

tõlgendusi praktikas.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse SHS § 133 lõiget 91 punktiga 4 ja lisatakse tingimus, et

laenuga soetatud eluase peab olema eluasemekuluna arvestamiseks taotleja

rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kehtiva seaduse järgi võetakse eluasemekulusid TTT

arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus TTT taotleja alaliselt elab ja mis asub selle

KOV-i haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse. Kui riik on üle võtnud kohustuse, mis on

inimesele soodne, on lisatingimus rahvastikuregistrijärgse ja tegeliku elukoha kokkulangemine,

et tagada, et see eluase on vajalik ja seal tõepoolest elatakse. Ei ole ühtki põhjust, miks laenuga

ostetud ainus eluruum, mille eest soovitakse TTT taotlemisel eluasemelaenu hüvitada, ei peaks

olema taotleja tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kui laenuga ostetud elukoht ei vasta

rahvastikuregistri andmetele, võib see tähendada, et inimene võib saada hüvesid mitmest KOV-

ist – tegelikust ja rahvastikuregistrijärgsest elukohast. Muudatus puudutab eluaseme

soetamiseks võetud laenu tagasimakse arvestamist TTT menetluses. Toetuse taotleja tegeliku

ja rahvastikuregistrijärgse elukoha arvestamine aitab tagada õiglase, läbipaistva ja tõhusa TTT

jaotamise, vähendades toetuste väärkasutust. Muudatustega soovitakse tagada sotsiaaltoetuste

sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi

väärkasutamise riske.

18

Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks SHS § 134 lõike 4 punkt 3. Töötukassa on

teinud ettepaneku jätta edaspidi seadusest välja § 134 lõike 4 punkt 3, mille kohaselt võib KOV

jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui toetuse taotleja või toetust

taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas

töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava täitmata või keeldunud

talle pakutud sobivast tööst. Kehtiva seaduse puudusena tuuakse välja asjaolu, et toetuse

vähendamine ja selle maksmisest keeldumine on tugevalt seotud töötukassa koostatava

tegevuskavaga ja selles seatud kokkulepete täitmisega. Samas ei ole aktiivsusnõuded seotud

nõudega, et TTT taotleja peaks täitma KOV-i koostatud juhtumiplaanis kokkulepitud tegevusi.

Üldjuhul on korduvalt TTT-d saaval inimesel probleeme (sõltuvus, sotsiaalsed probleemid,

eluase, terviseprobleemid, muutusteks elukorralduses motivatsiooni puudumine jne), mis

vajavad lahendamist enne, kui ta on valmis tööd otsima ja/või töötukassa pakutavaid teenuseid

kasutama. Tööotsing ja sotsiaalsete küsimuste lahendamine võivad toimuda ka paralleelselt,

kuid arvestades sihtrühma vajaduste komplekssust, ei saa TTT maksmise või vähendamise

aluseks olla ainult töötukassa koostatud tegevuskava ilma juhtumiplaanita. Siinkohal on oluline

KOV-i ja töötukassa koostöö, mille raames annab KOV töötukassale kliendi kohta teavet ning

tehakse võrgustikutööd inimese toetamiseks. Kui esmased probleemid jäävad KOV-i tasandil

lahendamata, ei suuda inimene tööd otsida ega töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi

täita ning seetõttu kujunevad suurest osast arvele tulnud TTT saajatest pikaajalised töötud, keda

töötukassa ei suuda tööturuteenustega aidata. Statistikale tuginedes kasutavad KOV-id

nimetatud punkti alusel kaalutlusotsuseid tehes minimaalselt.

Ka kehtiva õiguse alusel tuleb KOV-il TTT määramisel hinnata, kas toetuse taotleja või mõni

tema perekonnaliikmetest vajab lisaks TTT-le ka muud sotsiaalhoolekandelist abi (SHS § 134

lg 3). Lisaks peab KOV tagama TTT taotlejale, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus,

võlanõustamisteenuse kättesaadavuse, ja TTT saajale toetavad tugiteenused, mis parandavad

isiku toimetuleku- ja majandamisoskusi (§ 134 lg 31). Kehtiva seaduse alusel võib KOV jätta

TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui toetuse taotleja või toetust

taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta

keeldunud KOV-i korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest (§ 134

lg 4 p 5). Statistikale tuginedes kasutavad KOV-id praktikas enda teenuste puhul rohkem

kaalutlusotsuseid kui töötukassa tegevuskava täitmise järgimist.

Tervikliku abi andmine on üks sotsiaalhoolekandelise abiandmise põhimõtetest. SHS § 9

kohaselt kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet juhul, kui isiku iseseisva toimetuleku

parandamiseks on vaja pikaajalist ja mitmekülgset abi, mille osutamine eeldab mitme

organisatsiooni koostööd. Sellisel juhul koostatakse isiku abivajaduse hindamise ja toetavate

tegevuste kavandamise aluseks juhtumiplaan. Juhtumiplaani kohustuslikud andmed on

sätestatud sotsiaalkaitseministri määruses „Juhtumiplaanis sisalduvate andmete loetelu“, mille

§ 1 lõike 2 punktid 5–7 näevad ette andmete kogumise muu hulgas isiku töötamise ja õppimise,

neid takistavate probleemide ning osalemist toetavate ressursside kohta. Nimetatud andmete

kogumiseks on vajalik ligipääs ka töötu tegevuskava andmetele. Vastavalt sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktile 3 on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal

õigus saada Töötukassa andmekogust esitlusinfona töötu tegevuskava andmeid. Seega, kuigi

kehtetuks tunnistatakse SHS § 134 lõike 4 punkt 3, säilib kohaliku omavalitsuse õigustatud

juurdepääs tegevuskava andmetele juhtumikorralduse kontekstis SHS § 9 alusel, kuna tegemist

on isiku kompleksse abivajaduse hindamise ja lahendamisega, mille käigus on juhtumiplaani

koostamine seadusest tulenev kohustus.

Erinevate kaalutlusotsuste kasutamine TTT määramisel on abivajajale hädavajalik ja see on

oluline selleks, et toetuse saaja oleks tööturule naasmisel motiveeritud ja aktiivne. Ka

töötukassa kasutab meetmeid, kui isik rikub või ei täida koostatud tegevuskava või ei võta vastu

19

pakutavat tööd ning kehtiva seaduse kohaselt võib sama tegevuse eest ka KOV vähendada

makstavat toetust või jätta toetuse maksmata, mistõttu ei ole mõistlik kasutada samu meetmeid

erinevate toetuste või teenuste määramisel. Seega on õigustatud, et see säte kehtetuks

tunnistatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse SHS § 134 lõiget 4 punktidega 10 ja 11.

Punktiga 10 lisatakse kaalutlusotsuse võimalus juhtudel, kui toetuse taotlejal või toetust

taotleva perekonna liikmel on esmavajaduseks mõeldud kulutused (vastavalt SHS § 131 lg 3

minimaalsed tarbimiskulutused toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja

teenustele esmavajaduste rahuldamiseks ning SHS § 132 lg 4 ja 51 ehk eluasemekulud) osaliselt

või täielikult riigieelarvest rahastava teenuse või toetustega kaetud. Probleem tõstatus ajutise

kaitse saajatega, kellele oli riigi poolt tagatud toitlustus ja majutus, aga muud esmavahendid (nt

hügieenitarbed jm) polnud pakutava teenusega tagatud. Abivajajad taotlesid TTT-d, aga kehtiva

seaduse kohaselt ei ole sellises olukorras võimalik TTT-d osaliselt maksta, mistõttu said

inimesed TTT-d kogusummas, mis on aga ebavõrdne nende suhtes, kes peavad TTT-st katma

kõik esmavajadused. Seaduse täiendusega ennetatakse olukordi, kus sama isik või pere saab

toetust mitmest allikast sama kulutuse katteks. Sarnane on näiteks olukord, kus isik suunatakse

tahtest olenemata ravile, mille korral on toitlustus ja esmavajadused ravi ajal tagatud ning

inimene peab tasuma vaid eluasemekulude eest. Riigieelarvest rahastatavad toetused on juba

loodud selleks, et katta teatud esmavajadusi. Kui isik saab ühe teenuse või toetuse kaudu

kulutuse kaetud, ei ole õiglane talle samade kulude hüvitamiseks täiendavat TTT-d määrata.

Piiratud eelarve tingimustes on oluline, et TTT-d makstakse neile, kellel muu abi puudub, ja

riik saab suunata olemasolevaid ressursse suurema vajadusega inimestele. e

Sotsiaaltöötajatel on võimalik menetlemisel täpsemalt hinnata taotleja majanduslikku olukorda

ning vältida toetuse määramist neile, kelle esmavajadused on juba muude meetmetega tagatud.

Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb lähtuda elatusmiinimumi komponentidest. Täienduse abil

saavad kõik KOV-id järgida ühtseid põhimõtteid ja vältida erinevaid tõlgendusi, mis võivad

viia ebavõrdse kohtlemiseni. Kui seaduses on selgelt sätestatud, et riigieelarvest juba kaetud

kulusid TTT arvestamisel arvesse ei võeta, välistab see subjektiivsed otsused ja aitab tagada, et

kõiki abivajajaid koheldakse võrdselt. Seega on seaduse täiendamine oluline, et tagada

sotsiaaltoetuste süsteemi õiglus, vältida ressursside ebaotstarbekat kasutamist ja toetada

sihipäraselt neid, kes tõepoolest abi vajavad.

Punktiga 11 luuakse kaalutlusotsuse tegemise võimalus olukorras, kus taotleja

perekonnaliikmeks olev laps elab TTT taotlemise kuul kordamööda mõlema vanema juures.

Kehtiv seadus ei arvesta erinevaid perekonnamudeleid, aga praktikas tuleb TTT menetlemisel

järjest enam ette juhtumeid, kus laste ülalpidamine on jagatud selliselt, et laps elab vaheldumisi

ühe ja teise vanema juures. Sellise juhtumi puhul ei ole seaduses aga välja toodud, et TTT-d

võiks vähendada või see perede vahel ära jagada. Veel keerulisem on TTT-d määrata siis, kui

mõlemad vanemad on TTT saajad, sest TTT regulatsiooni vaatest ei saa üks inimene olla

korraga kahes perekonnas. Kuna praegu ei ole võimalik TTT summat vähendada ega jagada,

saavad taotlejad TTT-d toetuse piirmäära summas, mis toob kaasa ebavõrdsust teiste toetuse

saajate suhtes ja olukorra ärakasutamist. Kui menetluse käigus selgub, et laste ülalpidamine on

jagatud selliselt, et laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures, näiteks üks nädal ühe ja üks

nädal teise vanema juures, ei teki lapse puhul ka kulutusi terve kuu piirmäära ulatuses. Sellistel

juhtudel tuleb arvestada asjaolu, et laps elab mitmes kohas ning KOV-il on õigus hinnata

konkreetse pere olukorda. Muudatused puudutavad ainult toimetulekupiiri arvestamist ja

jagamist ega ole seotud eluasemekulude arvestamisega.

Muudatus annab võimaluse arvestada erinevaid peremudeleid ja jaotada TTT-d

vajaduspõhiselt. Nimetatud juhtumite puhul peab olema tagatud ühetaoline toetuse maksmine,

20

tagades puudust kannatavale perele vajaliku toetuse, ning kaalutlusotsuse tegemisel tuleb

lähtuda lapse heaolu arvestamise ja sellest lähtumise põhimõttest. Laste hoolduse jagamist

vanemate vahel saab tõendada kohtuotsusega, riikliku perelepituse vanemluskokkuleppega,

omavahelise kirjaliku nõusolekuga või mõne muu asjakohase tõendusmaterjaliga.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse SHS § 134 lõikega 61, millega täpsustatakse

toimetulekutoetuse maksmist sularahas juhul, kui inimene on seda taotlenud.

Toimetulekutoetuse maksmine on üldjuhul reguleeritud SHSi § 134 lõikes 6, mille kohaselt

maksab KOV üksus arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse

tegemise päevast arvates lähtudes SÜSi § 28 lõikele 3 või posti teel või sularahas, arvestades

taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. Toetuse väljamaksmisel sularahas on

oluline, et jälgitaks edaspidi 1. jaanuaril 2025 jõustunud euro kasutusele võtmise ja eurodes

tehtavate sularahamaksete arveldamise seadust (EKVS), mis kehtestas ümardamisreegli, mille

eesmärk on vähendada 1- ja 2 sendiste hulka sularaharingluses. Arveldusarvele toetuse

maksmisel, ümardamist ei toimu. Sellest tulenevalt nähakse muudatusega ette ümardamine

lähima viie sendini; toetusesaaja kasuks – st ülespoole ümardamine, kui summa ei jagu viiega;

rakendub ainult sularahas maksmisel- toetuse maksmisel arvelduskontole jääb täpne summa

kehtima.

Näited:

 132,62 € → makstakse välja 132,65 €;

 117,01 € → makstakse välja 117,05 €;

 145,00 € → jääb muutmata.

Sotsiaaltoetustele EKVS-i ümardamisreegel ei kehti, aga ümardamisloogika vähendab vajadust

tegeleda 1- ja 2-sendistega, mille kättesaadavus on praktikas järjest piiratum ning mille

käsitlemine sularaharingluses on ebaefektiivne ja ajamahukas ning võimaldab kohalikul

omavalitsusel tõhusamalt korraldada toetuse sularahas maksmist.

Ümardamine inimese kasuks järgib SHS § 3 lõike 1 punktis 1 ja 6 sätestatud sotsiaalhoolekande

üldpõhimõtteid, mille kohaselt tuleb abi anda viisil, mis lähtub inimese vajadustest ja on talle

kättesaadav.

Muudatusega tagatakse õiglane ja kooskõlas EKVS-iga olev praktika, halduskoormuse

vähenemine (sularaha haldamine) ning toetusesaajate huvide kaitse olukorras, kus toetuse

maksmise viisiks on sularaha.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse SHS § 134 lõiget 7 selliselt, et TTT taotleja või tema

perekonnaliige, kellele arvestatakse TTT-d eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama

nende tasumise ja seda ka tõendama. Kehtiva seaduse järgi on TTT taotlejal, kellele

arvestatakse TTT eluasemekulude katmiseks, kohustus tagada nende tasumine. Praktikas aga

esineb juhtumeid, kus ei selgu, millistest vahenditest, kas ja kes on eluasemekulud tasunud,

mistõttu võib sellistel juhtudel arvata, et inimesel on sissetulekuid, mida ta varjab. Toetuse

maksmisel peab KOV veenduma, et toetust kasutatakse sihipäraselt. Kui toetuse saajad peavad

kulude tasumist ka tõendama, aitab see vältida olukordi, kus toetust kasutatakse muul otstarbel

kui selleks, milleks see on ette nähtud.

Muudatus aitab ühtlustada TTT menetlemise praktikat KOV-ides, vähendades erinevaid

tõlgendusi ja ebavõrdsust. Kui kõik taotlejad või nende pereliikmed peavad eluasemekulude

hüvitamiseks antud toetuse kasutamist tõendama, kehtivad neile samad nõuded ja toetuse

määramisel välditakse võimalikke vaidlusi. Seega on see muudatus vajalik, et tagada TTT

õiglane ja sihipärane kasutamine, millega suurendatakse õigusselgust selles, kuidas toetust

kasutatakse, vähendades toetuse väärkasutamise riske.

Muudatus selgitab, et ilma tõendamise kohustuseta võib tekkida jätkuvalt olukordi, kus toetust

saanud isik väidab, et ta on eluasemekulud tasunud, kuid tegelikult ei ole seda teinud ja seega

21

pole saadud hüvitist kasutatud sihtotstarbeliselt. Varem hüvitatud eluasemekulude maksmist

tuleb tõendada TTT järjestikul taotlemisel. Selle tõendamiseks ei pea toetuse saaja eraldi KOV-

i pöörduma, vaid uut taotlust tehes tuleb tõendada varem hüvitatud eluasemekulude tasumist

(nt kontoväljavõttelt nähtub, esitatakse üürimakse või kommunaalarvete tasumise tõendid).

Kuna toetuse taotleja esitab taotlust tehes enda ja oma pereliikmete kontoväljavõtted, saab

nende poolt eluasemekulude tasumist hästi tõendada.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse SHS § 135 lõikega 21, millega muudetakse täiendava

sotsiaaltoetuse arvestamist õppivate laste puhul, kes on saanud 18-aastaseks. Kehtiva seaduse

§ 135 alusel on õigus saada koos TTT-ga täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot neil TTT saajatel,

kelle kõik teised perekonnaliikmed on lapsed. Kui üks lastest saab 18-aastaseks, kaob ka perel

õigus täiendavale sotsiaaltoetusele. Tegelikult ei muutu lapse täisealiseks saamisega õppiva

lapse vanema jaoks midagi, kulutused on endised, aga kehtiva seaduse alusel kaob vanemal

lapse täisealiseks saamisel võimalus täiendavat sotsiaaltoetust edasi saada. Täiendava

sotsiaaltoetuse säte ja summa kehtivad alates 01.01.2011. Muudatuse eesmärk on toetada üksi

last kasvatavat perekonda seni, kuni vanem laps õpib. Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib

põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi

hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ja kellel ei ole veel keskharidust, loetakse

täiendava sotsiaaltoetuse maksmisel lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-

aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse

kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Muudatus puudutab ühe lapsevanemaga perekondi, kellel

on 18–19-aastaseid õpilasi.

Toimetulekutoetuse määramisel pangakonto väljavõtete kontrollimise regulatsiooni vastavus

põhiseadusele

TTT määramisel kogutakse ja töödeldakse toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete

pangakonto väljavõtetel kajastatud sissetulekute ning vajadusel ka väljaminekute ja rahaliste

vahendite andmeid. See tegevus riivab isikute õigust eraelu puutumatusele, mis on kaitstud

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 26. Samuti puudutab see isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) raames isikuandmete kaitset. Seadusandjal on otsustuspädevus TTT saamise

tingimuste üle. See tuleneb põhiseaduse § 28 lõikest 2, mis kohustab riiki tagama puuduse

korral sotsiaalabi. Seadusandja otsustab, millised on TTT saamise kriteeriumid, toetuse suurus,

selle arvestamise põhimõtted ja toetuse määramisest keeldumise alused. Seega on seadusandjal

ulatuslik pädevus otsustada nii TTT andmise aluste kui ka tingimuste üle, tagades sellega, et

toetuste süsteem oleks õiglane ja sihipärane ning vastaks ühiskonna vajadustele.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 sätestab igaühe õiguse eraelu puutumatusele, sealhulgas

õiguse kaitsta oma perekonna- ja eraelu ning kodu puutumatust. Põhiseaduse § 11 kohaselt võib

õigusi ja vabadusi piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja üksnes juhul, kui piirang on

demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Põhiseaduslikkuse hindamiseks tuleb hinnata, kas valitud

meede on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas.

Pangakonto väljavõtete kontrollimise eesmärk on tagada TTT maksmise õiguspärasus ja vältida

väärkasutust ning põhjendamatut toetuse saamist, hinnates taotleja ja tema pereliikmete

majanduslikku seisu. Toetuse saamise eelduseks on taotleja ja tema perekonnaliikmete

majandusliku olukorra väljaselgitamine, milleks on vajalik esmajärjekorras

sissetulekute kontroll, et veenduda, kas isik vastab toetuse saamise kriteeriumitele. Korduva

taotlemise puhul tehtav väljaminekute ja varalise seisu täiendav kontroll võimaldab eristada

ajutiselt hätta sattunuid püsivate toimetulekuraskustega taotlejatest ning hinnata nende

abivajadust laiemalt, selleks et oleks võimalik tagada neile vajalik abi. Seega saab järeldada,

et pangakonto väljavõtete kontrollimisel on legitiimne eesmärk, mis on suunatud avalike

22

vahendite efektiivsele kasutamisele ja sotsiaalse õigluse tagamisele ning ka isikule sobiva

sotsiaalabi tagamisele.

Meetme vajalikkuse hindamiseks tuleb hinnata, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada

vähem riivaval viisil. TTT määramise aluseks on majandusliku olukorra terviklik hindamine,

mis ilma sissetulekute ja väljaminekute andmete töötlemiseta ei ole võimalik. Taotleja

majandusliku seisu hindamiseks tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontode

väljavõtted, et selgitada välja, kas perel on endal vahendeid, et tagada pere esmavajadused.

Regulatsiooni kohaselt on andmete kogumise intensiivsus järk-järguline ja sõltub taotlemiste

arvust, mis võimaldab proportsionaalsemat ja individuaalsemat lähenemist. Esimesel kolmel

taotlemise korral toimub sissetulekute kontroll, mis tähendab et taotleja ja tema

perekonnaliikmete pangakonto väljavõttel tuleb esitada ainult sissetulekuid kajastavad andmed.

Alates neljandast taotlusest sama aasta jooksul lisandub kohustus esitada nii sissetulekuid kui

ka väljaminekuid kajastavad andmed kontoväljavõttel, et hinnata isiku täiendavat abivajadust,

mis viitab süstemaatilisemale toimetulekuraskusele. Neljandal taotlemise korral tuleb selgitada

välja taotleja ja tema perekonna kogu varaline seis, mis on oluline toetuse sihipärasuse

kontrollimiseks. Selline lähenemine võimaldab diferentseeritud andmekogumist, millega

välditakse liigset riivet taotlejate eraelule esmaste või ajutiste toimetulekuraskuste korral. Alles

korduvate ja regulaarsete taotlemiste puhul rakendatakse täiendavat kontrolli, hinnates ka isiku

väljaminekuid ja kogu varalist seisu.

Pangakonto väljavõtted on olulised tõendid isiku sissetulekute, väljaminekute ning varalise

seisu väljaselgitamiseks. Ka kohtud on selgitanud ja kinnitanud vajadust esitada pangakonto

väljavõtteid isiku sissetulekute ja väljaminekute tõendamiseks, arvestades KOVi kohustus

hinnata laiemalt isiku abivajadust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus nr 3-24-

214). Alternatiiviks on küsida inimeselt omakäeline loetelu ja kinnitus sissetulekute kohta,

mille andmeid riiklikes andmekogudes ei ole, kuid need ei pruugi olla tõesed ja TTT menetlejal

ei ole võimalik isiku tegelikku majanduslikku seisu välja selgitada. Alternatiivsed meetmed,

nagu üldine usalduspõhine toetuse määramine, oleksid märkimisväärselt ebaefektiivsed ja

soodustaksid väärkasutust. Pangakonto väljavõtete kontrollimine on vajalik, kuna puuduvad

mõistlikud ja sama tõhusad alternatiivid.

Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas õiguse riive on eesmärgi suhtes

proportsionaalne. Toetuse taotlejate ja nende pereliikmete sissetulekute andmeid töödeldakse

ainult ulatuses, mis on hädavajalik toetuse määramiseks. Regulatsiooniga vähendatakse eraelu

puutumatuse riivet, kuna andmete töötlemise ulatus suureneb järk-järgult ainult toetuse korduva

taotlemise korral. See lähenemine tagab meetme proportsionaalsuse eesmärgi suhtes ja ka

isikute õiguste parema kaitse, tagades samal ajal süsteemi usaldusväärsuse ja tõhususe.

Andmetele juurdepääs on piiratud volitatud töötlejatega ning andmete säilitamise ja edastamise

protsess on turvaline. Lisaks on tagatud andmesubjektide õigus oma andmeid kontrollida ja

vaidlustada. Isiku õiguste riivet võib pidada mõõdukaks, kuna selle ulatus ja intensiivsus on

vähendatud miinimumini ning selle eesmärk on õiguspärane ja olulise kaaluga.

Kokkuvõttes vastab TTT maksmisel pangakonto väljavõtete andmete töötlemine

proportsionaalsuse põhimõttele - riive on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas. Kuigi eraelu

puutumatust riivatakse, on meede õigustatud avalike vahendite kaitse ja sotsiaalse õigluse

eesmärgil.

Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 muudetakse pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamist.

Kehtiva SHS-i kohaselt kehtestab nii üksi elava pensionäri toetuse ehk pensionäritoetuse määra

kui ka suuruse Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega (SHS § 1393 lg 1). Paragrahvi

1393 lõikesse 1 jääb eelnõu kohaselt volitus Riigikogule toetuse suuruse kehtestamiseks iga-

23

aastase riigieelarvega nagu seni. Paragrahvi 1393 lõikesse 11 tuuakse selguse huvides toetuse

määra definitsioon (põhimõte tuleneb küll ka SHS § 1391 lg 2 p-st 3, kuid selguse huvides on

see toodud ka muudetavasse paragrahvi). Samuti on selles lõikes toodud toetuse määra

arvutamise valem, mis on seni kehtestatud SHS § 1393 lõikes 1. Paragrahvi 1393 lõikesse 12

on toodud määruse kehtestamise volitusnorm. Minister kehtestab määruse igal aastal hiljemalt

31. märtsiks. Selleks ajaks on eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus

teada. Vastavalt SHS § 1391 lõikele 2 peab isik selleks, et saada pensionäritoetust, vastama

jooksval kalendriaastal 1. aprillist kuni 30. septembrini seaduses toodud tingimustele k.a

pensioni suuruse tingimusele.

Eelnõu kohaselt kehtestab pensionäritoetuse suuruse ka edaspidi Riigikogu, kuid

pensionäritoetuse maksmise määra ehk selle pensioni netosumma suuruse, millest väiksema

pensioni saajale makstakse kord aastas makstavat toetust, kehtestab minister. Põhiseaduse § 28

lõike 2 teise lause kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seadus.

Antud juhul on abi saamise tingimuse (pensionäritoetuse maksmise määr) arvutamiseks vajalik

valem kehtestatud seaduses. Minister hakkab eelnõu kohaselt kehtestama määrusega seaduses

sätestatud valemi alusel arvutatud pensionäritoetuse maksmise määra. Kuna täpne valem on

seaduses sätestatud ja ministril kaalumisruumi ei ole, siis on põhiseadusega kooskõlas seaduse

alusel välja arvutatud toetuse maksmise määra kehtestamine ministri määrusega. Ministrile

toetuse maksmise määra kehtestamise õiguse andmine on otstarbekas, sest varasemalt on olnud

vaja alusandmete muutumise tõttu muuta juba kehtestatud toetuse maksmise määra. Probleem,

kus riigieelarves kinnitatud üksi elava pensionäri toetuse määr erineb hiljem täpsustatud

statistilistest andmetest, on korduv ning on nõudnud varasematel aastatel iga-aastase

riigieelarve seaduse muutmist. Näiteks 2025. aasta toetuse määra korrigeerimiseks viidi sisse

muudatus riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse6 § 3 punktiga 1. Analoogne olukord lahendati

aasta varem, mil 2024. aasta vigane määr parandati 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise

seaduse7 § 2 punktiga 1. Selline iga-aastane vajadus riigieelarve seaduse tagantjärele

parandamiseks on ebaefektiivne ja administratiivselt koormav ning käesolev eelnõu pakub

olukorrale püsiva ja paindliku lahenduse, kus toetuse määra kehtestab minister.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse SÜS-i ja §-ga 3 EVKS-i.

Eelnõu § 2 punktidega 1–4 täiendatakse SÜS-is sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) eesmärki

ja andmekoosseise. Selleks vajatakse andmeid EVKS-i alusel pensioniregistrist. Seega on

eelnõu §-de 2 ja 3 muudatused omavahel seotud.

Praegu toimub andmevahetus Pensionikeskuse ja SKA vahel piiratud mahus – vahetatakse vaid

I, II ja III samba saldoinfot ning andmeid, mis on vajalikud I samba pensioni arvutamiseks. See

tähendab, et kuigi tehniline andmevahetus eksisteerib, ei võimalda see esitada inimesele

terviklikku ülevaadet tema kogutud pensioniõigustest ja tulevasest pensionist.

Muudatuse eesmärk on luua eeldused selleks, et inimene saaks tulevikus ühest kohast (nt

pensionikalkulaatori kaudu) kätte koondvaate kõikidest oma pensionisammastest: I, II ja III.

See toetab nii paremat arusaama pensionisüsteemi toimimisest kui ka teadlikumaid otsuseid

pensionipõlve planeerimisel.

Lisaks senisele saldoinfole on edaspidi vajalik esitada inimesele:

 tema II samba sissemaksete määr,

 info võimaliku taasliitumise kohta (kui isik on II sambast lahkunud),

6 Riigi 2025. aasta lisaeelarve seadus–Riigi Teataja 7 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus–Riigi Teataja

24

 info tema valitud pensionifondi kohta,

 prognoositav igakuine pensionimakse kõigist kolmest sambast.

Selline andmevahetuse laiendamine ei suurenda isikuandmete kaitse riski, kuna tegemist on

olemasolevate riiklike andmekogude vahelise teabevahetuse täpsustamise ja tõhustamisega.

Eesmärk on tagada andmete sisuline kasutus inimese enda huvides, pakkudes talle terviklikku

ja arusaadavat teavet pensioni kogumise ja tulevase pensionitulu kohta. II ja III samba kohta

päringu teel saadavaid andmeid pensionikalkulaatoris ei salvestata SKAIS-i andmekogusse.

Andmete töötlemisest jäävad jäljed üksnes infosüsteemi logidesse, mida säilitatakse vastavalt

kehtivale logihalduse korrale viis aastat.

Samuti muudetakse tehniliselt SÜS § 39 lg 1 punkti 1 sõnastust. Kuna kokkuleppeliselt on isiku

üldandmetel kindel sisu ja sinna alla kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh

aadress ja emakeel, siis palume on seaduse sõnastust sellest lähtuvalt muudetud - nüüd on see

veidi üldisem ning ühtib teiste andmekogude regulatsioonidega.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse EVKS-i, et võimaldada andmete edastamist SKA-le.

EVKS § 7 lõike 33 täiendamise eesmärk on täpsustada andmevahetuse ulatust, et SKA-l oleks

võimalik pakkuda pensionikindlustatule terviklikumat ja kasutajakesksemat nõustamisteenust,

esitada pensionikalkulaatoris selgemat prognoosi tulevase pensioni suuruse kohta ning

koostada avalikke ülesandeid toetavat agregeeritud statistikat (nt osalusmäärad, vanuserühmade

jaotused, koondmahud). Statistika koostatakse üksnes koondkujul ja viisil, mis ei võimalda

isikute tuvastamist. Andmete kuvamine ei piirduks edaspidi üksnes I samba andmetega, vaid

sisaldaks ka II ja III samba kontekstis olulist teavet. Tervikvaade on oluline just seetõttu, et

nõustada inimesi seoses I sambaga (pensioni suurus ja valikuvõimalused tulevikuks, sh

taasliitumine II sambaga).

Kokkuvõttes võimaldab täpsustatud andmevahetus esitada inimesele senisest täielikuma pildi

tema pensionikogumist, sealhulgas:

 II sambaga liitumise või mitteliitumise staatust,

 II samba maksemäära,

 taasliitumise võimalust (kui isik on sambast vahepeal lahkunud),

 isiku valitud pensionifondi andmeid,

 arvutusi prognoositava igakuise pensionimakse kohta kõigist kolmest sambast kokku.

Sellise andmekuvamise eesmärk on suurendada pensionikindlustatu teadlikkust ja toetada tema

võimet teha kaalutletud otsuseid oma tuleviku sissetuleku planeerimisel. Muudatus ei täiustab

olemasolevat andmevahetust riiklike andmekogude vahel, järgides kehtivaid

andmekaitsenõudeid. Andmete edastamine toimub ainult nõustamise või kalkulaatori

kasutamise kontekstis ning inimese huvides.

Eeltoodud muudatused loovad pensionikalkulaatori kasutajatele võimaluse saada senisest

täpsemat teavet oma pensioniandmete ja pensioni suuruse, sealhulgas prognoositava pensioni

suuruse kohta.

Eelnõu §-s 4 on esitatud seaduse jõustumissätted.

Seaduse § 1 punktid 1–3, 21 ja 22 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punktid 5, 6,

10, 11, 17, 18 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil. Seaduse § 1 punktid 4, 7, 8, 9, 12–16 ja 19

ning §-d 2 ja 3 jõustuvad üldises korras.

4. Eelnõu terminoloogia

25

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalhoolekande, sealhulgas

puudega inimeste toetuste ja teenuste korraldus on iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud

ja reguleeritud.

6. Seaduse mõjud

Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalsete, majanduslike ja riigivalitsemisega seotud

mõjude esinemist. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati valdkondi nelja kriteeriumi alusel:

mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk.

Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud SKA ning Statistikaameti andmeid.

6.1. Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus

Eelnõu muudatuse kohaselt hakatakse osutama viipekeele kaugtõlketeenust ja

kirjutustõlketeenust riigieelarvelistest vahenditest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on kõik

kuulmislangusega inimesed Eestis.

Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: kuulmislangusega inimesed

Muudatus mõjutab kõiki kuulmislangusega inimesi, tagades viipekeele kaugtõlketeenuse ja

kirjutustõlketeenuse jätkumise. See on oluline, et säilitada kuulmislangusega inimeste ligipääs

vajalikele teenustele ka edaspidi.

SKA andmetel oli 31.12.2024 seisuga Eestis 1990 kuulmispuudega inimest. Lisaks võib

kuulmispuue esineda ühe puudeliigina ka liitpuude koosseisus. Selliste inimeste arv oli 3412.

Kokku oli 2024. aasta detsembri seisuga Eestis 5402 kuulmispuudega ja liitpuudega (kellel ühe

puudeliigina on kuulmispuue) inimest, kes jagunesid vanuserühmade kaupa järgmiselt: lapsed

384, tööealised 2777 ja vanaduspensioniealised 2241.

Mõju avaldamise sagedus

SKA andmetel oli aastatel 2022–2024 viipekeele kaugtõlketeenuse kasutajate arv järgmine:

2022. aastal 205, 2023. aastal 195 ja 2024. aastal 216 inimest. Teenuse osutamise kulud olid

samal perioodil suurenenud 137 356 eurolt (2022. aastal) 195 836 eurole (2024. aastal).

Kirjutustõlketeenust kasutas 2022. aastal 45, 2023. aastal 47 ja 2024. aastal 38 inimest.

Vaatamata kasutajate arvu vähenemisele on teenuse kulud suurenenud, ulatudes 2024. aastal 71

323 euroni võrreldes 51 725 euroga 2022. aastal (joonis 1).

26

Joonis 1. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse kulud ja teenuseid kasutanud

inimeste arv 2022–2024

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Märkused: teenuseid kasutanud inimeste arv aastas on esitatud ühekordselt

Teenuseid kasutati enim 2024. aastal Harju maakonnas (5513 korda) ja Tartu maakonnas (1419

korda) ja vähim Lääne maakonnas (3 korda).

Joonis 2. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse kasutuskordade arv 2024. aastal

maakondade kaupa

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

27

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: seadusemuudatuse mõju sihtrühmale on positiivne,

kuna teenused kuulmislangusega inimestele säilivad.

Kokkuvõttes on nii mõjutatud sihtrühma suurus kui ka mõju avaldumise sagedus eeldatavalt

väike, kuid muudatusel on oluline mõju sihtrühma sotsiaalsele toimetulekule. Muudatusega ei

kaasne kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju.

Mõju riigivalitsemisele, halduskoormusele ja riigieelarvele

Muudatus mõjutab SKA-d, kes pakub SHS-ist tulenevalt abivajajatele viipekeele

kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.

Riigieelarve kulu kasvab, aga raha on selleks eelarvesse planeeritud. Kuna teenuseid pakutakse

ka praegu, ei mõjuta kavandatav muudatus teenusesaajate ega teenuseosutajate

halduskoormust.

6.2. Toimetulekutoetuse muudatused

Seaduseelnõu muudatused parandavad TTT määramise õigusselgust ja menetlusprosessi

efektiivsust, mis kokkuvõttes panustavad ka avalike vahendite säästlikusse ja otstarbekasse

kasutamisse ning elanike võrdsesse kohtlemisse seeläbi, et TTT menetlemise praktika KOV-

ides ühtlustub ning TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need, kellel endal

piisavad vahendid puuduvad. Muudatused jaotuvad suuremas plaanis kolmeks:

 toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine;

 perekondi ja töötajaid toetavad muudatused;

 eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine.

Muudatuste mõjusid hinnatakse eeltoodud kolmes muudatuste paketis. Detailsemalt on iga

muudetava paragrahvi mõju taotleja, menetleja, toetuse kulude, STAR-i arenduste ja

andmekaitse vaates välja toodud eelnõu lisas olevas tabelis, mis on esitatud seletuskirja lisas 1.

Seaduseelnõu muudatustega tekib kokkuvõttes sotsiaalne (sh majanduslik) mõju, mõju

kohaliku omavalitsuse korraldusele ja mõju riigieelarvele.

6.2.1. Sotsiaalne mõju

2024. aastal maksti TTT-d kokku 15 562 leibkonnale ning kokku rahuldati 93 687 TTT taotlust.

Ukraina ajutise kaitse saaja või põgenike staatusega leibkondade osakaal kõigist TTT-d saanud

leibkondadest oli 30,4% (2023. aastal oli Ukraina ajutise kaitse saaja või põgenike staatusega

leibkondade osakaal 41,3%). 2025. aasta veebruari seisuga moodustasid ajutise kaitse saajad

29% kõigist TTT saajatest.

Joonis 3. Toimetulekutoetust saanud püsielanike ja ajutise kaitse saanud perede arv kuude

kaupa

28

Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul TTT-d kuus korda. Kokku sai 2024. aastal TTT-

d (sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 27 844 inimest, mis on 2,0% Eesti

elanikest.8

Alljärgnevas tabelis on esitatud andmed TTT saajate kohta nelja suurema leibkonnatüübi järgi:

lastega, registreeritud töötuga, pensionäriga ja osalise või puuduva töövõimega liikmega

leibkonnad. Lastega leibkonnad moodustavad kõikidest TTT-d saanud leibkondadest 35%,

valdav osa (67%) neist on ühe täiskasvanuga ja suur osa (58%) töötutega leibkonnad. Töötutega

leibkonnad moodustasid 60% kõikidest TTT-d saanud leibkondadest, pensionäride leibkonnad

12% ning osalise ja/või puuduva töövõimega leibkonnaliikmega leibkonnad 17%. Ühe

leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv on suurim leibkondades, kus on pikaajalisi

töötuid, ja/või leibkondades, kus on ainult üks täiskasvanu.

Tabel 1. Toimetulekutoetuse maksmine leibkonnatüübi* järgi 2024. aastal

  Leibkondade

arv Rahuldatud

taotluste arv

Ühe leibkonna

keskmine

toetuse saamise

kordade arv

Kokku 15562 93687 6,0

Lastega leibkondi 5407 33549 6,2

sh ühe täiskasvanuga 3646 23067 6,3

Töötutega leibkondi 9288 52724 5,7

sh lastega töötutega 3112 16862 5,4

sh pikaajaliste töötutega 888 5666 6,4

Pensionäridega leibkondi 1916 9084 4,7

sh vanaduspensionäridega 1346 6359 4,7

sh töövõimetuspensionäridega 334 1183 3,5

Osalise ja/või puuduva töövõimega

leibkonnaliikmega leibkondi 2699 12711 4,7

sh osalise töövõimega 2057 9703 4,7

29

sh puuduva töövõimega 746 3075 4,1

* Tabelis on välja toodud vaid peamised leibkonnatüübid. Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja

sama leibkond kuuluda mitmesse erinevasse leibkonnatüüpi. Näiteks, pensionäriga leibkond

võib kuuluda samal ajal lastega või töötuga leibkondade hulka. Seetõttu ei ole tabelis esitatud

näitajad (taotluste ja leibkondade arv) summeeritavad.

6.2.1.1. Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine

Muudatused loovad inimese vaatest õigusselgust ja panustavad elanike võrdsesse kohtlemisse:

TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need, kellel endal piisavad vahendid

puuduvad.

Sotsiaalse seisundi andmete automaatsete päringutena registrist pärimine vähendab taotleja

koormust toetuse taotlemisel, sest taotleja ei pea enam ise enda ja oma leibkonnaliikmete

sotsiaalse seisundi kohta andmeid esitama.

Muudatus, mis kaotab TTT maksmata jätmise või vähendamise seose töötukassa tegevuskava

täitmisega, toetab paremini neid püsivalt TTT saajaid, kellel on sotsiaalsed ja

terviseprobleemid, mis takistavad neil töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi täitmast.

Muudatuse korral ei jääks see sihtrühm toetusest ilma pelgalt seetõttu, et ei täida töötukassa

tegevuskava, millel on positiivne mõju nende majanduslikule hakkamasaamisele. 2024. aasta

andmetel oli TTT-d saanud leibkonnaliikmete seas 723 pikaajalist töötut (2,6% kõigist TTT-d

saanud leibkonnaliimetest), kui arvestada nende sotsiaalset seisundit viimase taotluse järgi.

Võib eeldada, et tööturul aktiivset osalemist takistavate sotsiaalsete või terviseprobleemide

olemasolu puudutab paljusid TTT-d saavaid pikaajalisi töötuid. Kaalutlusotsust, et jätta TTT

maksmata või TTT-d vähendada, kui töötukassa tegevuskava pole täidetud, on kasutatud vaid

harvadel juhtudel. KOV-id on toetust vähendanud 2024. aastal 11 korral, 2023. aastal 13 korral,

2022. ja 2021. aastal neljal korral ja 2020. aastal 11 korral ning toetus on määramata jäetud

2024. aastal kümnel korral (2023., 2022. ja 2020. a kahel korral ja 2021. a ühel korral). Seega

on tegu väga väikese sihtrühmaga, kuid mõju ulatus nende majanduslikule toimetulekule on

suur.

Muudatus, et TTT taotleja ei pea oma varalist seisu kolmel esimesel taotlemise korral

tõendama, vähendab lühiajalise toetuse taotleja vaatest halduskoormust. 2024. aastal

moodustasid 1–3 korda TTT-d saanud leibkonnad 38% kõikidest TTT-d saanud leibkondadest.

Seega on märkimisväärse osa taotlejate abivajadus ajutine ja on tingitud lühiajalistest teguritest,

mis vastab ka toetuse peamisele eesmärgile.

Joonis 4. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv (üks kord) toetuse saamise kordade järgi

2024. aastal

30

Allikas: STAR-i andmed

Toetuse taotlemise protsessi lihtsustumine ja õiglasemaks muutmine mõjutab kõiki TTT saajad

kõikides Eesti KOV-ides. Võrreldes kogu elanikkonnaga on sihtrühm siiski väike (2%

elanikkonnast). Avalduva mõju ulatus TTT taotlejatele ja saajatele on väike ning mõju

avaldumise sagedus, arvestades toetuse saamise kordade arvu, on keskmine. Kokkuvõttes on

TTT taotlemise protsessi lihtsustumisel ja õiglasemaks muutmisel väheoluline sotsiaalne mõju.

6.2.1.2. Perekondi ja töötamist toetavad muudatused

Ettevõtluskonto kaudu saadava tulu arvestamisel töise sissetulekuna TTT määramisel on

positiivne majanduslik mõju neile, kelle suhtes rakendub töise sissetuleku erand. Uuringu

„Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning

tööturuaktiivsusele“ andmetel kasutas töise sissetuleku erandit aastatel 2018–2021 ca 3% TTT-

d saanud leibkondadest, mis tähendab, et erandit kasutas ainult 22% inimestest, kes oleksid

võinud seda teha. Sealjuures moodustasid tööle asunud liikmega leibkonnad 14% kõigist toetust

taotlenud leibkondadest. 2024. aastal sai TTT-d 2076 leibkonnaliiget, kelle sotsiaalne staatus

oli töötav. Ettevõtluskonto kaudu saadava tulu arvestamine töise sissetulekuna annab nendele

TTT saajatele, kes alustavad tegevust, mille eest saab tulu ettevõtluskonto kaudu, õiguse

kasutada töise tulu erandit ja saada edasi TTT-d. Muudatus parandab töise sissetuleku erandit

kasutavate leibkondade majanduslikku toimetulekut. Samuti võib see motiveerida teisi TTT

saajaid alustama ettevõtlustegevust, kasutades ettevõtluskontot.

Kaalutlusotsuse loomine, et TTT määramist mõjutab laste kordamööda mõlema vanema juures

elamine, vähendab nende perede jaoks TTT suurust või TTT määramise võimalust. Tegemist

on negatiivse majandusliku mõjuga nende peredele, samas aga õiglase muudatusega võrreldes

lastega peredega, kus lapsed elavad suurema osa ajast ühes leibkonnas. Kordamööda mitmes

leibkonnas elamine on lahus elavate vanemate puhul pigem erandlik ja puudutab väikest osa

lastega peredest. Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu9 kohaselt oli selliseid

lapsi, kes ööbisid kaks nädalat ühe ja kaks nädalat teise vanema juures, 1,5% nendest lastest,

kellel olid lahus elavad vanemad. Üks nädal ühe ja üks nädal teise vanema juures ööbijaid oli

4,4% nendest lastest, kellel olid lahus elavad vanemad. Seega on kaalutlusotsusel mõju

eeldatavasti väikesele osale lastega peredest ning halduskoormus taotlejale ja menetlejale

vähene (esitatakse üks lisatõend nt kohtuotsus, riikliku perelepituse vanemluskokkulepe,

31

omavaheline kirjalik nõusolek või mõni muu asjakohane tõendusmaterjal vanemluskokkuleppe

kohta).

Lapse vanusepiiri tõstmine toimetulekupiiri arvestamisel ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine

perehüvitistega sarnastel alustel mõjutab perede majanduslikku toimetulekut. Mõjutatud

sihtrühmaks on toimetulekuraskustes lastega pered, kus on 18‒19-aastaseid põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivaid keskhariduseta õpilasi. Muudatusega

hakatakse lugema lapseks ka 18‒19-aastaseid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe

tasemeõppes õppivaid keskhariduseta õpilasi ehk lapseks hakatakse lugema neid, kellel on

õigus saada lapsetoetust, mis on kooskõlas perehüvitise seadusega. 2024. aastal oli TTT saajate

seas 8764 alla 18-aastast last (ca 31% TTT saajatest) ning 329 põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppe tasemeõppes õppivat 18‒19-aastast keskhariduseta õpilast (1,2% TTT saajatest).

2024. aasta andmete baasil moodustab sihtrühm ca 3,4% lapsetoetuse saajatest s.o. ca 300 lapse

olukord muutub paremaks.

Muudatusega tõuseb õppivate 18‒19-aastaste toimetulekupiir 80%-lt 120%-ni perekonna

esimese liikme toimetulekupiirist. Kehtiva toimetulekupiiri (200 eurot perekonna esimesele

liikmele) puhul kasvab see rahaliselt 160 eurolt 240 eurole ehk 80 euro võrra või 50%. Sama

põhimõte laieneb ka täiendava sotsiaaltoetuse (SHS § 135) maksmisel TTT saajale, kelle kõik

teised perekonnaliikmed on lapsed. 2024. aastal oli neid leibkondi kokku 3646 ehk 67% lastega

leibkondadest. Seega hakkavad täiendavat toetust saama ka need pered (ühe vanemaga lastega

pered), kus on 18–19-aastaseid õpilasi. Muudatuse tulemusena paraneb laste ja lastega

leibkondade majanduslik toimetulek. Mõju ulatus on suur, mõju avaldumise sagedus keskmine

ja sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist

TTT-d saavate laste ja lastega perede jaoks olulise sotsiaalse mõjuga.

6.2.1.3. Eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist

puudutavad muudatused

Eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavad muudatused  (loetelu muudatustest

leitav Lisa 1 punktid 3.1 - 3.7)  loovad inimese jaoks õigusselgust ja tagavad võrdse kohtlemise

ning toetavad õiglasemat ja läbipaistvamat menetlemist.

Ajateenistujad ei saa enam toetust toimetulekupiiri ulatuses, kuna neil on esmavajadusteks

mõeldud kulutused kaitseväes olles tagatud. Ajateenistujale tagatakse kaitseväe poolt

eluasemekulud, välja arvatud eluasemelaenu maksed. 2024. aastal on ajateenijad pöördunud

kaitseväe sotsiaalteenistuse poole 59 korral, et taotleda TTT-d eluasemekulude hüvitamiseks.

Seega on tegu väga väikese sihtrühmaga.

Eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavate muudatuste mõju ulatust võib hinnata

keskmiseks ja mõju avaldumise sagedust väikseks, kuid mõjutatud sihtrühma suurus on väike.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on eluasemekulude arvestamist ja

hüvitamist puudutavatel muudatustel väheoluline sotsiaalne mõju.

6.2.2. Mõju riigivalitsemisele

6.2.2.1. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatused võivad mõjutada kõiki KOV-e. 2024. aastal oli TTT-d saavaid inimesi kõikides

Eesti KOV-ides peale Ruhnu valla. TTT-d saavate elanike arv varieerus KOV-ides kuni kümne

elanikuni aastas (Vormsi vald, Kiili vald ja Kihnu vald) ja maksimaalselt kuni 9524 elanikuni

(Tallinna linnas). Absoluutarvudelt on rohkem TTT-d saanud elanikke peale Tallinna

32

suurematest linnadest Tartus (1937 TTT-d saavad leibkonnaliiget) ja Pärnus (1344 TTT-d

saavat leibkonnaliiget). TTT saajate arvu võrdlus KOV-is elavate inimeste arvuga näitab,

millistes KOV-ides on rahalise puuduse leevendamisel TTT kaudu võrreldes kõikide elanikega

suurem roll. Seda kirjeldab allolev kaart, kus on kujutatud TTT saajate arvu 1000 elaniku kohta.

Keskmiselt saab Eestis TTT-d iga 1000 elaniku kohta 21 inimest aastas. Tallinna linnas on

absoluutarvult TTT saajaid küll kõige rohkem, kuid TTT-d saanud inimeste arv 1000 elaniku

kohta on Eesti keskmise lähedal. Võrreldes rahvaarvuga KOV-is on TTT saajate arv väiksem

Harju maakonna valdades Harkus, Kiilis, Kuusalus, Viimsis ja Rae vallas. TTT saajate suhtarv

1000 elaniku kohta on samuti väike Tartu maakonnas Nõo vallas ja väikesaarel Vormsis, kus

elab ka vaid mõnisada inimest. Viis suurima TTT saajate arvuga KOV-i on välja toodud

joonisel.

Eelnõuga tehtavad muudatused vähendavad KOV-ide töökoormust taotluste menetlemisel

seetõttu, et loovad õigusselgust. KOV-ide menetluskoormus on muudatuste kaupa välja toodud

seletuskirja lisas. Loobumine TTT taotlejate kogu varalise olukorra hindamise nõudest esimesel

TTT taotlemise korral vähendab toetuse menetlemise aega ja menetlejate töökoormust.

TTT määramisel töötukassa tegevuskava täitmisega arvestamata jätmise vajadus toob samuti

kaasa menetluskoormuse vähenemise, sest töötukassast ei ole vaja tegevuskava andmeid

pärida.

Sotsiaalse seisundi andmete automaatpäringud registritest toetavad samuti halduskoormuse

vähenemist.

Lapse vanusepiiri tõstmise tulemusena võib toetuse saajate arv kasvada, kuid

menetluskoormuse vaatest on tegu vähese mõjuga, sest 18–19-aastase leibkonnaliikmega TTT

taotlusi on kogu riigis kokku vaid 2000 ringis ning lisanduv taotluste arv ei ole kogu riigi peale

suur. Töökoormuse vähesel määral suurenemisega kaasneb ka KOV-idele makstava

33

menetluskulu tõus, mis leevendab ebasoovitava mõju riski, mille toob kaasa vähene taotluste

arvu kasv.

Kokkuvõttes on muudatustel oluline mõju KOV-ide töökorraldusele, sest muudatustest on

potentsiaalselt mõjutad kõik Eesti KOV-id, kellest enamik puutub toetuse määramisega kokku

regulaarselt, st mõju avaldumise sagedus on sõltuvalt KOV-ist keskmine kuni suur. Samas on

mõju ulatus väike, sest peamiselt õigusselgust loovate muudatuste puhul KOV-ide TTT-ga

seotud tööprotsessides eeldatavasti erilisi muutusi ei toimu ning tarvidus muudatustega

kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub.

6.2.2. Mõju riigieelarvele

TTT maksmise kulud, sealhulgas toetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud, hüvitatakse

kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest. 2024. aastal kulus KOV-idel TTT maksmiseks

38,7 miljonit eurot. Lisaks hüvitati 2024. aastal KOV-idele menetlemise ja väljamaksmise

kulusid 1,1 miljonit eurot. Kõigist riigieelarvest väljamakstavatest sotsiaaltoetustest

2024. aastal (4031 miljonit eurot)10 moodustavad TTT kulud 1%.

Lapse vanusepiiri tõstmine toimetulekupiiri arvestamisel ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine

perehüvitistega sarnastel alustel toob kaasa iga-aastase täiendava riigieelarve kulu. Lapse

vanusepiiri tõstmisega kasvab 18‒19-aastase õpilase toimetulekupiir 80 euro võrra (160 eurolt

240 eurole). 2024. aasta andmete alusel rahuldati 1899 TTT taotlust, mille puhul oli leibkonnas

18–19-aastaseid õpilasi, mis tähendab, et muudatuse tulemusena oleks täiendavalt vaja

151 920 eurot (1899 x 80). Arvestades, et muudatuse tulemusena võib toetuse saajate arv

kasvada, oleks lisavajadus maksimaalselt 180 tuhat eurot. Väikest eelarvekulude kasvu toob ka

täiendava sotsiaaltoetuse maksmine perehüvitistega sarnastel alustel. Riigieelarvest makstav

täiendav sotsiaaltoetus TTT saajale, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, on 15 eurot.

Lähtudes sellest, et ühe täiskasvanuga lastega leibkondade taotlused moodustasid 2024. aastal

lastega leibkondade rahuldatud taotlusest 69%, kasvaks muudatusega ühe täiskasvanuga

leibkondade taotluste arv ca 1200–1300 võrra. Kulud kasvavad täiendava toetuse maksmiseks

18–19,5 tuhande euro võrra.

Täiendav eeltoodud muudatusega seotud vahendite vajadus toetuse maksmiseks on ca 200 tuhat

eurot. Teised muudatused on pigem õigusselgust toovad ning mõju eelarvele ei ole.

200 tuhat eurot moodustab veidi alla 0,5% RES 2026–2029 2025. aasta kevadprognoosi raames

koostatud TTT prognoosist aastatel 2027, 2028 ja 2029. Kokkuvõttes on tegu nii TTT kulusid

kui ka riigieelarvet tervikuna arvestades väheolulise mõjuga.

TTT kaasajastamise muudatusega täiendavat kulu IT-arendustele ei kaasne, sest muudatustega

seotud arendused teostatakse STAR2 TTT tervikarenduse raames projektist

„Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“. STAR2 TTT

tervikarendustele kavandatav summa on 600 000 eurot (maksumus arvestatud eelnõu

koostamise hetkel kehtivate turuhindadega), mille rahastamise allikas on Euroopa

Regionaalarengu Fond ja riiklik kaasfinantseering.

6.3. Mõjud üksi elava pensionäri toetuse määra kehtestamise õiguse andmisel valdkonna

ministrile

Eelnõuga tehtava muudatuse peamine mõju on üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra

kehtestamise korra muutumine selgemaks, paindlikumaks ja täpsemaks. Toetuse saamise

34

aluseks oleva pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamise õiguse andmine valdkonna eest

vastutavale ministrile tagab, et otsus põhineb alati kõige ajakohasematel ja lõplikel

Statistikaameti andmetel.

Selle tulemusel suureneb sihtrühma ehk üksi elavate pensionäride õigusselgus ja kindlustunne,

kuna toetuse saamise tingimused on selged ning ei sõltu enam riigieelarve protsessi käigus

tekkida võivatest statistilistest erisustest. Muudatus aitab kaasa ka riigieelarve vahendite

täpsemale ja sihipärasemale kasutamisele, ennetades olukordi, kus toetust makstakse ekslike

andmete alusel.

Muudatus ei mõjuta pensionäritoetuse suurust (praegu 200 eurot), mis jääb endiselt Riigikogu

otsustada, ega muuda sihtrühma ennast, vaid tagab, et toetust makstakse täpselt seaduses

ettenähtud tingimustele vastavalt.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2024. aastal üksi elava pensionäri toetust kokku 90 021

pensionäri, kellele maksti toetust kogusummas 18 007 tuhat eurot8.

Mõjud riigiasutustele

Muudatusega korrastatakse ja lihtsustatakse riigiasutuste tööprotsesse. Sotsiaalkindlustusamet

saab toetuste maksmisel lähtuda selgest õiguslikust alusest (ministri määrus), mis on kooskõlas

kõige värskemate andmetega. See välistab vajaduse tõlgendada olukordi, kus riigieelarve

seaduses olev määr erineb tegelikest andmetest. Andmevahetus ega infosüsteemide

arendusvajadus muudatusega ei kaasne.

Sotsiaalministeeriumi jaoks lisandub uus, iga-aastane ja tehnilist laadi tööülesanne – kehtestada

ministri määrusega üksi elava pensionäri toetuse määr. See hõlmab Statistikaametilt saadud

andmete vormistamist määrusesse, kuid see annab ministeeriumile parema kontrolli seaduse

rakendamisel.

Mõjud riigieelarvele ja selle menetlusele

Eelnõul on riigieelarvele korrastav ja täpsustav mõju. Muudatuse eesmärk on tagada, et

riigieelarvelisi vahendeid kasutatakse täpselt ja sihipäraselt, vastavalt kehtestatud reeglitele.

See ennetab olukordi, kus Statistikaameti andmete hilisema korrigeerimise tõttu on riigieelarve

seaduses kinnitatud kõrgem toetuse maksmise määr, kui see tegelikkuses olema peaks. Edaspidi

tagab ministri määrusega kehtestatav määr, et toetust makstakse korrektsetel alustel ja

riigieelarve kulu vastab tegelikule vajadusele, mis on arvutatud kõige ajakohasemate andmete

põhjal.

6.4. Mõju SKAIS-i andmevahetusele

SKA-le antakse õigus saada pensioniregistri pidajalt andmeid isiku pensionikonto ja selle

omaniku kohta. See muudatus võimaldab seda, et SKAIS-is hakatakse koondama teavet

inimeste pensioniõiguste ja pensionikogumise kohta. Selle tulemusena saavad inimesed

edaspidi:

1) parema ülevaate oma pensioniandmetest;

2) teavet oma pensioniõiguste ja prognoositava pensioni suuruse kohta;

3) võimaluse jälgida andmeid kõigi kolme pensionisamba kohta (riiklik vanaduspension,

kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik kogumispension).

8 Üksi elava pensionäri toetus on 200 eurot ja seda makstakse üks kord aastas – koos oktoobri pensioniga.

35

Nimetatu soodustab senisest kvaliteetsemat ja täpsemate andmete kättesaamist. Seetõttu

paraneb inimeste arusaam oma pensioniõiguste kohta. Nimetatu eeldab inimeste laiemat huvi

oma pensioniõigustega tutvumise vastu ning loob võimalused paremate pensioniotsuste

tegemiseks.

Muudatusega ei kaasne SKA-le täiendavat töökoormust ega käsitööna tehtavaid toiminguid.

Kõik andmed päritakse automaatselt infosüsteemide kaudu ning vajalikud arvutused (sh

prognoositava pensioni suurus ja jagunemine sammaste vahel) toimuvad SKA infosüsteemis

olemasolevate arvutusloogikate alusel. Inimesele kuvatakse arvutatud andmed otse

infosüsteemis, näiteks pensionikalkulaatori kaudu.

Tehnilise muudatusena laieneb vaid osaliselt andmekoosseis, mida SKA pärib

pensioniregistrist – lisanduvad II ja III samba kohta täpsustavad andmed (nt liitumisstaatus,

maksemäär, fondiinfo jms). Selleks tuleb ühekordselt ajakohastada ameti ja pensioniregistri

vahelise andmevahetuse tehniline kirjeldus ning sõlmitud andmevahetusleping. Edasine

andmevahetus toimub automaatselt senise andmevahetusinfrastruktuuri raames.

6.5. Andmekaitseline mõjuhinnang

6.5.1. Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus

Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse lisamine riigi poolt korraldatava abi hulka

mõjutab isikuandmete töötlemist. Mõlemat teenust osutatakse praegu ESF-i vahenditest ja

isikuandmete töötlemine toimub projektipõhiselt praegu samadel alustel nagu on plaanitud ka

tulevikus. Viipekeele kaugtõlketeenuse puhul laeb teenust sooviv inimene endale alla

spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse9 ja registreerib ennast kasutajaks (vajalik ID-kaart, Smart-

ID, mobiil-iD), mis on käsitatav teenuse taotlemisena. Taotleja õigustatust teenust saada

kontrollib SKA vastutav töötleja MISP-i ja SKAIS2 rakenduse vahendusel. Taotlemise

andmeid säilitatakse rakenduses ja neid on võimalik SKA vastutaval töötlejal rakendusest välja

võtta statistilise andmetöötluse eesmärgil. Kirjutustõlketeenuse puhul teeb inimene taotluse

otse teenuseosutajale, täites ära vastava vormi. Teenuse saamisele eelneb ka õigustatuse

kontroll. Selleks esitab teenuseosutaja taotleja andmed SKA-le, kes saab kontrollida inimese

õigustatuse teenusele ja seejärel teenuseosutajale anda vastuse, kas isik on õigustatud teenust

saama. Teenuseosutaja saab õigustatuse kohta SKA-lt info üksnes jah/ei vormis. Kui teenuse

saamise õigustatuse aluseks on tõend, säilitatakse andmeid SKA dokumendihaldussüsteemis

Delta. SKAIS-is või STAR-is andmetöötlust ei toimu. Andmekaitsealase mõjuhinnangu

kohaselt on mõju oluline, kuid riskide kaasnemise oht kokkuvõttes pigem väike, sest kõik

isikuandmed edastatakse krüpteeritud kujul ja neid säilitatakse SKA

dokumendihaldussüsteemis Delta.10 Tabelis 1 on välja toodud, milliseid andmeid, millisel

eesmärgil ja kes töötleb.

Tabel 2. Teenust kasutada soovivate inimeste isikuandmete töötlemine

Isikuandmete liigid Töötlemise eesmärk Töötleja

Ees- ja perekonnanimi,

isikukood

Isiku tuvastamine SKA ja teenuseosutaja

Elukoht Sihtrühma paiknemise

kaardistamine KOV-ide

täpsusega Tervisekassa, SKA

SKA

10 Rakenduse leiab nii App Store'ist kui ka Google Play’st või kirjutades oma seadme rakenduste poe otsingusse „tõlketeenus“.

36

ja rahvastikuregistri

andmebaasi põhjal

Meiliaadress Teenusega seotud olulise

info edastamine, tagasiside

küsimine (va reklaam)

SKA ja teenuseosutaja

Puuduva või vähenenud

töövõime olemasolu

Sihtrühma kuulumise

tuvastamine, sh vähenenud

töövõime tõendamine

Tervisekassa ja SKA

andmebaasi põhjal

SKA

Puude olemasolu Sihtrühma kuulumise

tuvastamine

SKA

Kuulmislanguse tõend Sihtrühma kuulumise

tuvastamine

SKA ja teenuseosutaja

6.5.2. Toimetulekutoetuse muudatused

Toimetulekutoetuse (TTT) määramisel ja abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse

sotsiaalhoolekande seadusest (SHS), haldusmenetluse seadusest (HMS) ja sotsiaalseadustiku

üldosa seadusest (SÜS).

Sotsiaalkaitse on korraldatud tervikliku süsteemina, mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku

vajadusest ja avalikust huvist lähtuval hüvitiste sihitatud andmisel, õiguskindlusel ja võrdsel

kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel. SÜS § 21 lõike 1 alusel

on isik kohustatud esitama kõik vajalikud tõesed ja täielikud andmed, teavitama viivitamata

hüvitise saamist ja andmist mõjutavatest asjaoludest ning asjaolude muutumisest, osalema

aktiivselt hüvitise andmises ja kasutama talle antud hüvitist sihtotstarbeliselt. Üldjuhul ei või

nõuda isikult andmeid ega tõendeid, mille isik on esitanud varem (vt täpsemalt SÜS § 30 lg 1).

Põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta on

õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise

käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust (SÜS § 30 lg 2).

Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja

vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Haldusorganil on õigus

nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses

olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja

lahendamiseks olulised asjaolud (HMS § 38 lg 1). Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus,

dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus (HMS § 38

lg 2). Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada

olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib

haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 38 lg 3).

TTT taotluse menetlemisel töödeldakse toetuse taotleja ja tema pereliikmete pangakontode

andmeid. Töötlemise eesmärk on tagada TTT õiguspärane ja õige määramine ja väljamaksmine,

lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja isikuandmete kaitse nõuetest. Andmete töötlemine hõlmab

nende kogumist, salvestamist, säilitamist ja kasutamist. Oluline on tagada, et töötlemine oleks

kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM) ja sotsiaalkaitsehüvitise menetlemist

reguleerivate seadustega. Toimetulekutoetuse menetlemisel vajalike asjaolude kontrollimiseks

(nt isiku sotsiaalne seisund, osalus äriühingutes, kinnisvara) on kohaliku omavalitsuse üksusel

kui STARi volitatud töötlejal õigus teha päringuid teistele andmekogudele SHS regulatsiooni

ning STAR põhimääruse alusel. Vastavalt põhimääruse §-le 13 on STAR liidestatud riigi

infosüsteemi andmevahetuskihiga ning võimaldab saada vajalikke andmeid automaatselt.

37

Kõiki toetuse määramiseks vajalikke andmeid töödeldakse elektrooniliselt turvalistes

andmebaasides, millele on juurdepääs ainult volitatud isikutel. Andmete töötlemise eesmärk on

hinnata TTT saamise õigust ning tagada toetuse õiguspärane määramine ja väljamaksmine.

Andmete töötlemine võimaldab tuvastada toetuse taotleja majanduslikku olukorda ja vältida

toetuse ebaõiget maksmist.

Toetuse taotlemisel esitab taotleja vajalikud andmed ja dokumendid, sealhulgas pangakonto

väljavõtted ja perekonnaliikmete sissetulekute andmed. KOV-i ametnikud kontrollivad esitatud

andmete õigsust ja asjakohasust ning salvestavad seadusega ette nähtud andmed STAR-i kui

turvalisse infosüsteemi. Andmeid säilitatakse vastavalt SHS § 1451 lõigetele 1 ja 2

- ning isikustatult viis aastat pärast toetuse määramist ning pärast seda kantakse andmed

digitaalsesse arhiivi, kus neid säilitatakse isikustatult veel viis aastat. Andmete edastamine

toimub ainult seadusest tulenevatel juhtudel, näiteks SKA-le või kohtule. Kõik andmeedastused

toimuvad turvaliste kanalite kaudu, tagades andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse.

Andmete töötlemise peamised andmekaitsealased riskid ja maandamismeetmed on järgmised:

1. Andmete volitamata ligipääs või lekkimine

o Kasutatakse andmete krüpteerimist ja mitmeastmelist autentimist.

o Kasutajate ligipääsuõigusi kontrollitakse regulaarselt, et vältida volitamata

juurdepääsu.

2. Andmete ebaõige töötlemine või väärkasutamine

o Töötajatele korraldatakse korrapäraseid andmekaitsealaseid koolitusi.

o Andmetöötluse protsesse auditeeritakse regulaarselt, et tagada õigusaktide järgimine.

3. Andmete kadumine või hävimine

o Kasutusele on võetud varundamissüsteemid ning andmeid varundatakse regulaarselt.

4. Andmesubjektide õiguste rikkumine

o Isikutele tagatakse õigus tutvuda oma andmetega ning taotleda nende parandamist või

kustutamist.

o Andmesubjekte teavitatakse nende õigustest ja andmetöötluse eesmärkidest.

TTT taotlemisel on taotleja (andmesubjekt) kohustatud esitama enda ja vajadusel enda

perekonnaliikmete pangakonto väljavõtted. Kontoväljavõte sisaldab isiku majanduslikku

olukorda kajastavaid üksikasjalikke andmeid (nt sissetulekud ja väljaminekud, makse saajad,

maksete selgitused, isiklik tarbimiskäitumine), mis võivad olla äärmiselt tundlikud andmed.

See toob kaasa järgmised andmekaitsealased mõjud andmesubjektile:

1. Suurenenud eraelu puutumatuse riive risk – pangakonto väljavõtted võivad kajastada

isiklikke eluviise, tarbimisharjumusi, terviseandmeteks liigitatavaid kulusid (nt apteegimaksed,

raviarved), usulist või poliitilist kuuluvust (nt annetused), mis ei ole alati otseselt seotud

toimetulekutoetuse määramise tingimustega.

2. Tundlike isikuandmete töötlemine – kuigi KOV töötleb andmeid õiguspärasel eesmärgil ja

seaduse alusel, suureneb andmesubjekti jaoks võimalus, et tema tundlikud andmed saavad

andmete töötlejale teatavaks, mis suurendab subjektiivset ebamugavustunnet või tekitab

usaldusküsimusi.

3. Andmesubjekti autonoomia vähenemine – kuigi toetuse taotlemine on vabatahtlik, muutub

pangakonto väljavõtte esitamine sisuliselt kohustuslikuks, sest ilma selleta ei saa KOV teha

põhjendatud otsust. Seega tunneb andmesubjekt, et tal puudub sisuline valikuvõimalus teatud

andmete esitamise osas.

Mõjude leevendamiseks on kehtestatud järgmised täiendavad kaitsemeetmed:

38

1. Konto väljavõtteid kasutatakse üksnes toimetulekutoetuse määramiseks vajalike asjaolude

(nt sissetulekute, kohustuste, kulude) tuvastamiseks.

2. Andmeid töötlevad üksnes volitatud sotsiaaltöötajad, kelle juurdepääs andmekogule on

piiratud vastavalt tööülesannetele ning logitud.

3. Andmesubjektile antakse selge ja arusaadav teave selle kohta, miks andmeid kogutakse ja

kuidas neid kasutatakse.

4. Andmesubjektil on õigus küsida täpsustusi, piirata andmete ulatust, ja esitada konto väljavõte

näiteks teatud ajavahemiku kohta või muul sobival viisil, mis tagab piisava kontrolli oma

andmete üle.

5. Vajadusel võib andmesubjekt esitada selgitusi või alternatiivseid dokumente, kui mõni tehing

vajab täpsustamist.

Kokkuvõttes on TTT taotluse menetlemisel andmete töötlemise andmekaitsealane mõju

andmesubjektile oluline, kuid võetud meetmed tagavad, et andmete töötlemine TTT maksmise

protsessis toimub vastavalt andmekaitsenõuetele, minimeerides võimalikke ohte isikute

õigustele ja vabadustele. Turvameetmete rakendamine ja järelevalve aitavad ennetada

andmetega seotud riske ning tagada ohutu ja vastutustundliku andmetöötluse.

6.5.3. Muud muudatused

Abivahendite regulatsiooni muudatused ning üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra

kehtestamise õiguse andmisel valdkonna eest vastutavale ministrile ei ole seotud isikuandmete

töötlemisega.

Pensioniregistrist täiendavate andmete edastamine SKAIS-i ei mõjuta eraelu riivet oluliselt, sest

andmeid vahetatakse ka praegu kahe riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vahel, tehes seda

küll osaliselt. Edaspidi on eesmärk võimaldada isikul ühest kohast näha kõikides oma

pensionisammastes kogutavate pensionide suurusi ja seisu, sõltumata sellest, kas ta soovib infot

I, II või III samba kohta. Andmevahetus tagatakse andmekogude vahel turvaliselt ja seniseid

kaitsemeetmeid järgides, nii nagu seda ka praegu tehakse. Edaspidi on SKA-l võimalik teha ka

statistikat, et suurendada isikute huvi oma pensionikalkulaatori vaatamise vastu.

Andmetöötluse läbipaistvuse tagamiseks täpsustatakse SKAIS-i eesmärke ja andmekoosseise.

Seetõttu võib selle muudatuse andmekaitselist mõju pidada väheseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

SHS-s tehtud muudatustega üksi elava pensioniäri toetuse määra kehtestamise õiguse andmisel

valdkonna ministrile ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid kulusid.

Muudatuse rakendamine seisneb valdkonna eest vastutava ministri uues, iga-aastases ülesandes

kehtestada määrusega üksi elava pensionäri toetuse määr. Tegemist on tehnilise iseloomuga

ülesandega, mille täitmine toimub Sotsiaalministeeriumi tavapärase töökorralduse ja

olemasolevate ressursside raames. Muudatus ei eelda uute infosüsteemide arendamist ega

olemasolevate muutmist. Samuti ei muutu andmevahetus Statistikaameti ja

Sotsiaalkindlustusameti vahel.

Seoses SKAIS-i ja pensioniregistri vahelise andmevahetuse täpsustamisega ei kaasne riigile

täiendavaid kulusid. Tegemist on üksnes andmekoosseisu laiendamisega olemasolevas

infosüsteemide vahelises andmevahetuses. Arendustööd piirduvad tehniliste kirjelduste ja

andmevahetuslepingu ajakohastamisega, mis toimub asutuste tavapärase tööprotsessi raames.

Uute infosüsteemide arendamist ega täiendavat IT-taristut ei nõuta.

39

Eelnõuga on plaanitud 2025. aasta lõpuni ESF-i vahenditest rahastatavat viipekeele

kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust alates 2026. aasta algusest rahastada riigieelarvest.

Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenusega kaasnevad täiendavad riigieelarvelised

kulud, millega on arvestatud ja mis on riigi eelarvestrateegia 2025–202811 protsessis

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale eraldatud kaasnevate kulude katteks. Tegu on eelarveliste

vahenditega, mis nähti ette mootorsõidukimaksu seaduse vastuvõtmisega.12

Tabel 3. Lisanduvad riigieelarvelised kulud (€)

SKA ja TEHIK 2025 2026 2027 2028

Mootorsõidukimaksu

seadusega vastu

võetud

leevendusmeede

puudega inimestele:

viipekeele kaug- ja

kirjutustõlketeenus

ning IT-arendused

420 000 580 000 580 000 580 000

2025. aasta kulud on 420 000 eurot ja need on mõeldud IT-arendusteks, mis on vajalikud

puudega lapse eapiiri tõstmiseks 16 eluaastalt 18 eluaastale. 2026. aasta kulud on kokku

580 000 eurot, millest 400 000 on mõeldud viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse

korraldamiseks ja 180 000 eurot IT-arendusteks, mis on vajalikud puudega lapse eapiiri

tõstmiseks 16 eluaastalt 18 eluaastale. Alates 2027. aastas on viipekeele kaugtõlketeenuse ja

kirjutustõlketeenuse kulud 580 000 eurot aastas.

TTT kaasajastamisega seotud muudatustest tekitab otsest kulu riigieelarvele laste vanusepiiri

tõstmine alates 2027. aasta 1. aprillist. TTT kaasajastamise muudatusega täiendavat kulu IT-

arendustele ei kaasne. Eelnõu koostamise ajal on kehtiv toimetulekupiir 200 eurot ning

arvestused järgnevateks aastateks on tehtud selle baasil.

Tabel 4. TTT kaasajastamisega seotud muudatuste kulud aastatel 2027–2029

  2027 2028 2029

TTT kaasajastamise muudatused (laste

vanusepiiri tõstmine) 150 000 200 000 200 000

8. Rakendusaktid

Eelnõuga tehtud muudatuste tõttu on vaja muuta järgmisi rakendusakte:

1) sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2019. a määrus nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti

põhimäärus“;

2) sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi

põhimäärus“;

3) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Abivahendite loetelu,

abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite

tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“.

11 Kättesaadav: Riigi eelarvestrateegia 2025-2028_2.pdf. 12 Vastav seletuskirja lisa kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/61626177-2384-4008-b048-5272080cfe14.

40

SKA põhimääruses täpsustatakse vaid ameti ülesandeid. Abivahendite määruses täpsustatakse

abivahendi loetelu lisa. Mõlema rakendusakti kavandid töötatakse välja määruste menetlemise

käigus.

Seaduse vastuvõtmisel vajab täiendamist ka sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus

nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“, mille kavand töötatakse välja

samuti määruse muutmise käigus. STAR-i põhimääruse täiendused on seotud eelnõu § 1

punktides 7, 8, 10 ja 13 ette nähtud muudatustega (isiku osalus ja kuulumine äriühingutesse

ning ajateenistuses viibimine) ning andmevahetusega teiste andmekogudega.

Eelnõuga tehtud muudatuste tõttu antakse uus ministri määrus „Pensionäritoetuse maksmise

määra kehtestamine“. Edaspidi on plaanis ka järgnevate aastate toetuse määrad kehtestada

samas määruses – ehk muudetakse esimest määrust, mitte ei anta igal aastal uut määrust.

SKAIS-i põhimääruse muutmise ja uue ministri määruse kavandid on esitatud seletuskirja lisas

2.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 1–3 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, et muudatused jõustuksid kindlast

kuupäevast, milleks on sobilik uue aasta algus. Punkti 3 jõustumine 1. jaanuaril 2026. a on

vajalik ka seetõttu, et ESF-i vahendid teenuse osutamiseks lõppevad 2025. aasta lõpuga.

Seaduse § 1 punktid 21 ja 22 jõustuvad 1. jaanuarist, sest muudatused on seotud uue

eelarveaasta algusega.

Seaduse § 1 punktid 5, 6, 10, 11, 17, 18 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil, kuna nimetatud

punktid vajavad STAR-i arendusi. Jõustumisaja puhul on arvestatud TTT arenduste jaoks

tehtavate arendustööde ja nende testimise ning kasutajate koolitamiseks vajamineva ajaga.

Seaduse § 1 punktid 4, 7, 8, 9, 12–16 ja 19 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad üldises korras, kuna ei vaja

rakendamiseks üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu § 1 punktides 1–3 ning §-des 2 ja 3 kavandatud muudatustega esitati

kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile eelnõude

infosüsteemi (EIS) kaudu (eelnõu toimik nr 25-0774) ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Vaegkuuljate Liidule,

Eesti Kurtide Liidule, Eesti Viipekeele Seltsile, Viipekeeletõlkide OÜ-le, MTÜ-le Tartu

Viipekeeletõlgid, Eesti Töötukassale, Õiguskantslerile, MTÜ Erihoolekandeteenuste

Pakkujate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile, Pensionikeskusele,

Sotsiaalkindlustusametile ja FinanceEstoniale.

Eelnõu kohta avaldasid arvamust Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium,

Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Erihoolekandeteenuste

Pakkujate Liit, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon.

41

Eelnõu § 1 punktides 4–20 kavandatud muudatustega esitati EIS-i kaudu (eelnõu toimik nr

25-0426) kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Töötukassale,

Kaitseressursside Ametile ja Sotsiaalkindlustusametile. Eelnõu esitati teisel ringil

kooskõlastamisele Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Andmekaitse Inspektsioonile

Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu

märkusteta. Justiits- ja Digiministeerium (mõlemal kooskõlastusringil) ning Haridus- ja

Teadusministeerium esitasid eelnõu kohta märkusi. Eelnõu kohta avaldasid arvamust Eesti

Linnade ja Valdade Liit, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Andmekaitse

Inspektsioon.

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamise tabel (kooskõlastustabel)

on esitatud seletuskirja lisas 3.

Eelnõu § 1 punkte 21 ja 22 (üksi elava pensionäri toetus) ei ole varem kooskõlastamiseks

esitatud.

Eelnõu esitatakse teisel kooskõlastusringil kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile ning Rahandusministeeriumile.

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium

Meie 09.09.2025 nr 1.2-2/62-8

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Võrreldes esimesel kooskõlastusringil olnud eelnõuga on eelnõusse lisatud toimetulekutoetuse regulatsiooni muudatused, mis on varem juba läbinud nii esimese kui ka teise kooskõlastusringi. Need muudatused lisati, kuna tegemist on samuti sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega, mis peaksid liikuma samaaegselt Vabariigi Valitsusse. Samas on eelnõust välja jäetud erihoolekannet puudutavad muudatused, mis kooskõlastusringilt saadud tagasiside põhjal vajavad täiendavat aega läbirääkimisteks. Palume anda kooskõlastus viie tööpäeva jooksul, sest eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarvega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: 1. Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu; 2. Seaduse eelnõu seletuskiri; 3. Seletuskirja lisa 1 (muudatuste mõju tabel) 4. Seletuskirja lisa 2 (rakendusaktide kavandid); 4. Seletuskirja lisa 3 (kooskõlastustabel).

2 Kadri Mets [email protected]