Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/3967-1 |
Registreeritud | 09.09.2025 |
Sünkroonitud | 10.09.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Sotsiaalministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
05.09.2025
Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja
väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seadus
§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 47 lõike 33 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) on vajalik hooldusteenusel saavale isikule hügieenitoimingute tegemise tagamiseks, välja
arvatud ühekordseks individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahend;“;
2) paragrahvi 50 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Isiku omaosalus võib olla väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud summa
järgmistel juhtudel:
1) kuupõhise limiidi alusel võimaldatavad enesehoolde- ja kaitseabivahendid;
2) abivahendid, mida võimaldatakse koguseliselt piirhinna ulatuses kalendriaasta jooksul;
3) abivahendi üürimine.“;
3) seaduse 3. peatükki täiendatakse 73. jaoga järgmises sõnastuses:
„73. jagu
Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus
§ 13012. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk
(1) Viipekeele kaugtõlketeenus on lühiajaline spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu
päevasel ajal kuulmislangusega inimestele osutatav eesti viipekeele tõlketeenus, mille eesmärk
on vähendada või kõrvaldada kuulmislangusest tingitud takistusi igapäevases suhtlemises.
(2) Kirjutustõlketeenus on kuulmislangusega inimestele osutatav tõlketeenus, mille eesmärk on
vähendada või kõrvaldada kuulmislangusest tingitud takistusi igapäevases suhtlemises ja mille
osutamise käigus edastab kirjutustõlk eestikeelse suulise kõne reaalajas kirjalikus vormis.
§ 13013. Teenust saama õigustatud isikud
Õigus saada viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjustustõlketeenust on isikul, kes vastab ühele
järgmistest tingimustest:
1) tal on tuvastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel kuulmisfunktsiooni
kõrvalekalle (kuulmispuue);
2) tal on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, mis on
tingitud kuulmislangusest tulenevast tegutsemispiirangust;
3) tervishoiuvaldkonnas töötav spetsialist on tal tuvastanud kuulmislanguse.
§ 13014. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamine ning saamine
2
(1) Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet.
(2) Viipekeele kaugtõlketeenuse saamiseks esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse.
(3) Kirjutustõlketeenuse puhul võrdsustatakse taotlemine teenuseosutaja poole pöördumisega.
(4) Kui isikul ei ole vähenenud töövõimet või puude raskusastet tuvastatud, tuleb teenuse
saamiseks esitada tõend kuulmislanguse esinemise kohta.
(5) Viipekeele kaugtõlketeenuse või kirjutustõlketeenuse osutajal on viipekeele
kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse osutamiseks õigus töödelda teenust taotleva ja saava
isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud teenuse osutamiseks.
(6) Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus määratakse Sotsiaalkindlustusameti
toiminguga.
§ 13015. Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenuse rahastamine
Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust rahastatakse riigieelarvest.“;
4) paragrahvi 131 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „perekonnal,“ tekstiosaga „kelle
rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja“;
5) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe
tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse
kursusel ning kellel ei ole veel keskharidust, loetakse toimetulekutoetuse määramisel käesoleva
paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või
täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse
nimekirjast väljaarvamiseni.“;
6) paragrahvi 132 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse
määramisel arvesse võetavate isikute nimed ja nende isikukoodi või sünniaja.“;
7) paragrahvi 132 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „vahel“ tekstiosaga „, ega lepingut, mis on
sõlmitud äriühinguga, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on käesoleva seaduse § 131
lõikes 7 või 8 nimetatud isik või taotleja ise“;
8) paragrahvi 132 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest,
kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja
kinnisasju, samuti kontrollib taotleja ja tema perekonnaliikmete osalust või kuulumist
äriühingutesse, et teha selgeks taotleja ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada
toimetulekuks piisavad elatusvahendid.“;
9) paragrahvi 132 täiendatakse lõigetega 62–64 järgmises sõnastuses:
3
„(62) Kui taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb
esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad
kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks.
(63) Kui taotleja taotleb toimetulekutoetust rohkem kui kolmel korral ühe aasta jooksul ning
taotlejal ja tema perekonnaliikmetel on arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto, tuleb esitada
taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid ja väljaminekuid
kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute, rahaliste vahendite ja taotleja täiendava abivajaduse
väljaselgitamiseks.
(64) Taotleja ja tema perekonnaliikmete kogu varaline seis tuleb välja selgitada ja seda hinnata
hiljemalt neljanda ühe aasta jooksul toimunud taotlemise korral.“;
10) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Kui taotleja või tema perekonna liige viibib toimetulekutoetuse taotlemise kuul
ajateenistuses, hüvitatakse tema eest vaid käesoleva seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud
eluasemekulud, välja arvatud käesoleva seaduse §g 133 lõike 5 punktis 11 nimetatud kulu,
käesolevas jaos sätestatud tingimuste kohaselt.“;
11) paragrahvi 133 lõiget 23 täiendatakse pärast sõna „tulu“ sõnadega „ja ettevõtluskontole
kantud tulu“;
12) paragrahvi 133 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „inimväärse äraelamise“
sõnadega „esmase toimetuleku“;
13) paragrahvi 133 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on
käesoleva seaduse § 131 lõike 7 punktides 1 või 2 nimetatud isikud või kui üürijaks on äriühing,
mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on taotleja ise või temaga abielus, registreeritud
kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olev isik või tema esimese ja teise astme alaneja või
üleneja sugulane.“;
14) paragrahvi 133 lõike 91 punktis 2 asendatakse sõnad „ära kasutatud maksepuhkuse
võimalus“ sõnadega „kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust“;
15) paragrahvi 133 lõiget 91 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) laenuga soetatud eluase on taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht.“;
16) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 134 lõiget 4 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„10) toetuse taotlejal või toetust taotleva perekonna liikmel on esmavajaduseks mõeldud
kulutused osaliselt või täielikult kaetud riigieelarvest samal eesmärgil rahastatava teenuse või
toetusega;
11) taotleja perekonnaliikmeks olev laps elab toimetulekutoetuse taotlemise kuul kordamööda
mõlema vanema juures.“;
18) paragrahvi 134 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
4
„(61) Kui toimetulekutoetus makstakse välja sularahas, ümardatakse väljamakstav summa viie
sendi täpsusega, taotleja kasuks.“;
19) paragrahvi 134 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse
toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda
ka tõendama.“;
20) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe
tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse
kursusel ning kellel ei ole veel keskharidust, loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses
lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või täienduskoolituse kursuse
lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.“;
21) paragrahvi 1393 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pensionäritoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.“;
22) paragrahvi 1393 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Pensionäritoetuse maksmise määr on pensioni määr, millest väiksema pensioni
netosumma korral makstakse pensionäritoetust. Pensionäritoetuse maksmise määra arvutamisel
võetakse aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, mille
Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.
(12) Pensionäritoetuse maksmise määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega
hiljemalt eelarveaasta 31. märtsil.“.
§ 2. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine
Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 38 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tegemine“ tekstiosaga „, sealhulgas
pensioniinfo avaldamine“;
2) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) isikutele teabe andmine nendega seotud õiguste, kohustuste ja menetluste kohta.“;
3) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) isiku üldandmed ning isiku surm, surnuks või teadmata kadunuks tunnistamise fakt,
elamisloa ja -õiguse andmed, andmed eestkoste või hooldusõiguse kohta ning andmed Eesti
Vabariiki saabumise ja sealt lahkumise kohta;”;
5
4) paragrahvi 39 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „samuti
pensioniks kogutud õigustest ülevaate saamiseks ning pensioni ja suuruse arvutamiseks ja
prognoosimiseks“.
§ 3. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 7 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(33) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada pensioniregistri pidajalt pensionikonto ja selle
omaniku andmeid pensioni suuruse arvutamiseks, isikute nõustamiseks ja pensionistatistika
tegemiseks.“.
§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–3, 21 ja 22 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 6, 10, 11, 17, 18 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Seletuskirja lisa 1
Toimetulekutoetuse muudatuste mõjud
1 Toetuse taotlemise protsessi
lihtsustamine ja
õiglasemaks muutmine Muudetav tekst
Muudetav
paragrahv
Mõju taotlejale Mõju menetlus-
koormusele
Ebavõrdsuse
vähendamine
Mõju
riigieelarvele
STAR2
arenduse
vajadus
Andmekaitsealane
mõju
1.1 „Toimetulekutoetust on õigus
saada üksi elaval isikul või
perekonnal, kelle rahalised
vahendid ei ole toimetuleku
tagamiseks piisavad ja kelle
kuu netosissetulek pärast
käesoleva seaduse § 133
lõigetes 5 ja 6 sätestatud
tingimustel arvestatud
eluasemekulude
mahaarvamist on alla
kehtestatud toimetulekupiiri.“
Eelnõu
punkt 1, §
131 lõige 2
Mõju toetuse suurusele
on vähene, sest juba
täna arvestatakse
kaalutlusotsustega
taotleja rahalisi
vahendeid.
Halduskoormus ei
suurene.
Menetleja koormus
väheneb vähesel
määral, sest suureneb
õigusselgus, millest
tulenevalt vähenevad
vaidlused.
TTT saavad
need, kes seda
tegelikult
vajavad, st
need, kellel
endal
puuduvad
piisavad
vahendid.
Eelarve võib
väheneda,
kuid seda
kogu TTT
eelarvega
võrreldes
väga väheses
ulatuses.
Seega on
mõju
ebaoluline.
Ei.
Kasutatakse
olemasolevat
kaalutlusotsus.
Vähene. Ka praegu
arvestatakse
olemasoleva rahaga.
1.2 „Kui taotleja ja tema
perekonnaliikmed omavad
arveldus-, ettevõtlus- või
hoiukontot, tuleb esitada
taotleja jatema
perekonnaliikmete eelmise
ja jooksva kuu sissetulekuid
kajastavad
kontoväljavõtted
sissetulekute ja rahaliste
vahendite
väljaselgitamiseks.“
Eelnõu
punkt 6, §
132
täiendataks
e lõikega
62
Ei muutu toetuse
suurus ega
halduskoormus.
Seletuskirja järgi juba
täna kontoväljavõtteid
küsitakse ja praktikas
kontoväljavõtteid
esitatakse. Suureneb
õigusselgus.
Menetluskoormus ei
suurene, sest ka
praegu esitatakse
seletuskirja järgi ka
praktikas
kontoväljavõtteid.
Pigem
menetluskoormus
väheneb õigusselguse
võrra, sest ei teki
vaidlusi.
Puudub. Oluline mõju
inimesele, kuid
meede on eesmärgi
suhtes
proportsionaalne ja
kaitsemeetmed
piisavad.
Netosissetulekud on
üks peamistest
alustest toetuse
määramiseks. Ka
praegu esitatakse
seletuskirja järgi ja
praktikas
kontoväljavõtteid.
2
1 Toetuse taotlemise protsessi
lihtsustamine ja
õiglasemaks muutmine Muudetav tekst
Muudetav
paragrahv
Mõju taotlejale Mõju menetlus-
koormusele
Ebavõrdsuse
vähendamine
Mõju
riigieelarvele
STAR2
arenduse
vajadus
Andmekaitsealane
mõju
1.3 „Kui taotleja taotleb
toimetulekutoetust rohkem
kui kolmel korral ühe aasta
jooksul ning taotleja ja tema
perekonnaliikmed omavad
arveldus-, ettevõtlus- või
hoiukontot, tuleb esitada
taotleja ja tema
perekonnaliikmete eelmise ja
jooksva kuu sissetulekuid ja
väljaminekuid kajastavad
kontoväljavõtted
sissetulekute, rahaliste
vahendite ja isiku täiendava
abivajaduse
väljaselgitamiseks.“
Eelnõu
punkt 6, §
132
täiendataks
e lõikega
63
Ei muutu toetuse
suurus ega
halduskoormus.
Seletuskirja järgi juba
täna kontoväljavõtteid
küsitakse ja praktikas
kontoväljavõtteid
esitatakse. Suureneb
õigusselgus.
Menetluskoormus ei
suurene, sest ka
praegu esitatakse
seletuskirja järgi ja
praktikas
kontoväljavõtteid.
Pigem
menetluskoormus
väheneb õigusselguse
võrra, sest ei teki
vaidlusi.
Jah. STARi
arendus, mille
eesmärk on
teavitus 4.
korra
täitumise
kohta.
Oluline mõju
inimesele, kuid
meede on eesmärgi
suhtes
proportsionaalne ja
kaitsemeetmed
piisavad. Suureneb
küll eraelu
puutumatuse riive
ning kaasneb
andmesubjekti
autonoomia
vähenemine, kuid
praktikas on
kontoväljavõtteid
koos sisse- ja
väljaminekutega
esitatud ka praegu.
Lisaks on kohus välja
toonud, et
kontoväljavõtted on
asjakohased
tõendusmaterjalid,
mille alusel inimese
olukorda hinnata. 1.4 „Taotleja ja tema
perekonnaliikmete kogu
varaline seis tuleb välja
selgitada ja seda hinnata
hiljemalt neljandal
taotlemise korral ühe aasta
jooksul.“
Eelnõu
punkt 6, §
132
täiendataks
e lõikega
64
Väheneb lühiajalise
toetuse
taotlejahalduskoormus.
Halduskoormus
väheneb, sest varalist
seisu ei pea välja
selgitama neil, kes
taotlevad toetust 1-3
korral.
Puudub. Puudub. Jah. STARi
arendus, mille
eesmärk on
teavitus 4. kuu
täitumise
kohta.
Oluline mõju
inimesele, kuid
meede on eesmärgi
suhtes
proportsionaalne ja
kaitsemeetmed
piisavad 1.5 „Taotluses märgib taotleja
käesoleva seaduse § 131
lõigete 7 ja 8 järgi
Eelnõu
punkt 3, §
132 lõige 2
Väheneb
halduskoormus toetuse
taotlemisel.
Menetleja ei pea
enam STARi
sotsiaalse seisundi
Puudub. Puudub. Jah. STARi
arendus
selleks, et
Eelnõuga
vähendatakse
andmete küsimist.
3
1 Toetuse taotlemise protsessi
lihtsustamine ja
õiglasemaks muutmine Muudetav tekst
Muudetav
paragrahv
Mõju taotlejale Mõju menetlus-
koormusele
Ebavõrdsuse
vähendamine
Mõju
riigieelarvele
STAR2
arenduse
vajadus
Andmekaitsealane
mõju
toimetulekutoetuse
määramisel arvesse võetavate
isikute nimed ja nende
isikukoodi või sünniaja.“
andmeid sisestama.
Seega menetleja
koormus väheneb
mõnevõrra.
pärida
registritest
vajalikke
sotsiaalse
seisundi
andmeid
automaatselt.
Andmekvaliteet
paraneb.
1.6 „Kohaliku omavalitsuse
üksus kontrollib riigi
infosüsteemi kuuluvatest
andmekogudest, kas taotlejale
ja tema pereliikmetele kuulub
sõidukeid liiklusseaduse
tähenduses ja kinnisasju,
samuti kontrollib nende
osalust ja kuulumist
äriühingutesse, et teha
selgeks taotleja ja tema
perekonna varaline seis ning
võimalus tagada
toimetulekuks piisavad
elatusvahendid.“
Eelnõu
punkt 5, §
132 lõige
61
Puudub. Puudub. Muudatustega
tagatakse
sotsiaaltoetust
e sihipärane
kasutamine,
õiglane ja
läbipaistev
menetlus ning
vähendatakse
sotsiaalabi
väärkasutamis
e riske.
Puudub. Jah. STARi
arendus, et
oleks võimalik
registrist
pärida
äriühingute ja
mittetulundusü
hingute
osalust.
Päringud ja x-
tee liidestused
menetluse sees
vajalikud.
Puudub, päritavad
andmed on avalikud.
1.7 „Kui toimetulekutoetus
makstakse välja sularahas,
ümardatakse väljamakstav
summa viie sendi täpsuseni,
ümardades toetuse suuruse
inimese kasuks“
Eelnõu
punkt 15, §
134 lõige
61
Positiivne majanduslik
mõju neile, kes saavad
toetust sularahas.
Lihtsustab KOV-idel
toetuse maksmist
ning ühtlustab
praktikat.
TTT suuruse
erinevus on
võrreldes
teiste saajatega
väike.
Eelarve võib
suureneda,
kuid seda
kogu
toimetulekut
oetuse
eelarvega
võrreldes
väheses
ulatuses.
Seega on
mõju
ebaoluline.
Puudub.
Puudub.
4
2. Perekondi ja töötamist
toetavad muudatused Muudetav tekst
Muudetav
paragrahv
Mõju taotlejale
Mõju menetlus-
koormusele
Ebavõrdsuse
vähendamine
Mõju
riigieelarvele
STARi
arenduse
vajadus
Andmekaitse alane
mõjuhinnang
2.1 „Last, kes on saanud 18-
aastaseks ja õpib
põhikoolis, gümnaasiumis,
kutseõppe tasemeõppes või
Haridus- ja
Teadusministeeriumi
hallatava riigiasutuse
täienduskoolituse kursusel
ja kellel ei ole veel
keskharidust, loetakse
toimetulekutoetuse
määramisel käesoleva
paragrahvi lõike 5
tähenduses lapseks kuni
selle õppeaasta lõpuni, kui
ta saab 19-aastaseks, või
täienduskoolituse kursuse
lõppemiseni või õpilase
kooli või täienduskoolituse
kursuse nimekirjast
väljaarvamiseni.”
Eelnõu
punkt 2, §
131
täiendataks
e lõikega
61
Positiivne majanduslik
mõju 18-19-aastastele
õppuritele ja nende
peredele, kuna nende
toimetulekupiir
suureneb. 2024. aastal
oli TTT saajate seas
329 18‒19-aastast
põhikoolis,
gümnaasiumis või
kutseõppe tasemeõppes
keskhariduseta õpilast.
Saajate sihtrühm võib
vähesel määral
suureneda.
Taotluste arv
suureneb vähesel
määral, mis toob
kaasa
menetluskoormuse
vähese kasvu. 18-19-
aastase
leibkonnaliikmega
taotlusi on kogu riigis
kokku vaid 2000
ringis ning lisanduv
taotluste arvu
suurenemine on
võrreldes kõikide
taotlustega väga
väike.
Kulude vaatest
18-19-aastaste
õppivate
lastega perede
majandusliku
toimetuleku
võrdsem
hindamine.
Jah. Kulud
suurenevad,
lisavajadus
oleks
maksimaalse
lt 200 tuhat
eurot.
Jah. STARis
tuleb lisada
võimalus
õppiva lapse ja
vanusega
arvestamiseks.
Vajab
analüüsija
arendust, x-tee
päringutega
arvestamist.
Puudub.
2.2 „Last, kes on saanud 18-
aastaseks ja kes õpib
põhikoolis, gümnaasiumis,
kutseõppe tasemeõppes või
Haridus- ja
Teadusministeeriumi
hallatava riigiasutuse
täienduskoolituse kursusel
ja kellel ei ole veel
keskharidust, loetakse
käesoleva paragrahvi lõike
1 tähenduses lapseks kuni
Eelnõu
punkt 17, §
135
täiendataks
e lõikega
21
Positiivne majanduslik
mõju üksikvanematega
18-19- aastastele
õppuritele ja nende
peredele täiendava
sotsiaaltoetuse
maksmise näol.
Puudub. Kulude vaatest
18-19-aastaste
õppivate
lastega perede
majandusliku
toimetuleku
võrdsem
hindamine.
Jah. Kulud
suurenevad,
18-19,5
tuhande euro
võrra.
Jah. Vajab
arendust ja x-
tee
päringutega
arvestamist.
Puudub.
5
2. Perekondi ja töötamist
toetavad muudatused Muudetav tekst
Muudetav
paragrahv
Mõju taotlejale
Mõju menetlus-
koormusele
Ebavõrdsuse
vähendamine
Mõju
riigieelarvele
STARi
arenduse
vajadus
Andmekaitse alane
mõjuhinnang
selle õppeaasta lõpuni, kui
ta saab 19-aastaseks, või
täienduskoolituse kursuse
lõppemiseni või õpilase
kooli või täienduskoolituse
kursuse nimekirjast
väljaarvamiseni.“ 2.3 „Töiseks sissetulekuks
käesoleva paragrahvi lõike 2
punkti 9 ja lõike 21
tähenduses loetakse tasu, mis
on saadud töö- või
teenistussuhtes või
võlaõigusliku teenuse
osutamise lepingu alusel,
samuti füüsilisest isikust
ettevõtja ettevõtlusest saadud
tulu ja ettevõtluskontole
kantud tulu.“
Eelnõu
punkt 8, §
133 lõiget
23
Positiivne majanduslik
mõju neile, kelle suhtes
rakendub töise
sissetuleku erand.
Sihtrühma suurus
võrreldes kõikide TTT
saajatega on väike.
Puudub. TTT saavad
need, kes seda
tegelikult
vajavad, st
need, kellel on
ka
ettevõtluskont
od ja kellele
rakendub töise
sissetuleku
erand.
Eelarve võib
suureneda,
kuid seda
kogu
toimetulekut
oetuse
eelarvega
võrreldes
väheses
ulatuses.
Seega on
mõju
ebaoluline.
Jah. STARis
tuleb
võimaldada
ettevõtluskont
ole kantud tulu
arvestamist
sissetuleku
erandina.
Puudub.
2.4 „Tunnistatakse kehtetuks §
134 lõige 4 punkt 3: Kohaliku omavalitsuse üksus
võib jätta toimetulekutoetuse
määramata või vähendada
määratavat
toimetulekutoetuse summat,
kui: toetuse taotleja või
toetust taotleva perekonna
liige on töövõimeline
tööealine isik, kes ei tööta ja
on Eesti Töötukassas töötuna
arvele võetud, kuid on
mõjuva põhjuseta jätnud
Eelnõu
punkt 13, §
134 lõige
4, punkt 3
tunnistatak
se
kehtetuks
§ 134 lg 4 punkti 3
alusel on toetust
vähendatud 2023.a 13,
2022.a ja 2021.a neljal
ja 2020.a 11 korral.
Sama punkti alusel on
toetusest keeldutud
2023.a, 2022.a ja
2020.a kahel korral ja
2021.a ühel korral.
Menetluskoormus
väheneb, töötukassast
ei pea tegevuskava
andmeid pärima.
Puudub. Eelarve võib
suureneda,
kuid seda
kogu TTT
eelarvega
võrreldes
väheses
ulatuses.
Seega on
mõju
ebaoluline.
Puudub. Puudub.
6
2. Perekondi ja töötamist
toetavad muudatused Muudetav tekst
Muudetav
paragrahv
Mõju taotlejale
Mõju menetlus-
koormusele
Ebavõrdsuse
vähendamine
Mõju
riigieelarvele
STARi
arenduse
vajadus
Andmekaitse alane
mõjuhinnang
tegevuskava täitmata või
keeldunud talle pakutud
sobivast tööst;“ 2.5 „Kohaliku omavalitsuse
üksus võib jätta
toimetulekutoetuse
määramata või vähendada
määratavat
toimetulekutoetuse summat,
kui toetuse taotlejal või
toetust taotleva perekonna
liikmel on esmavajaduseks
mõeldud kulutused osaliselt
või täielikult kaetud
riigieelarvest samal
eesmärgil rahastatava
teenuse või toetusega.“
Eelnõu
punkt 14, §
134 lõiget
4
täiendataks
e punktiga
10
Negatiivne majanduslik
mõju neile, kes seni
said toetust, kuigi neil
olid kulud
esmavajaduseks
kaetud.
Kaalutlusotsuse
tegemise vajadus
tekib, aga mõju on
väheoluline, sest
muudatustega
luuakse õigusselgus.
Toimetulekuto
etust saavad
need, kes seda
tegelikult
vajavad, st
need, kellel
endal
puuduvad
piisavad
vahendid.
Eelarve võib
väheneda,
kuid seda
kogu
toimetulekut
oetuse
eelarvega
võrreldes
väheses
ulatuses.
Seega on
mõju
ebaoluline.
Jah. STARi
luuakse
täiendav
kaalutlusotsus
e võimalus.
Puudub.
2.6 „Kohaliku omavalitsuse
üksus võib jätta
toimetulekutoetuse
määramata või vähendada
määratavat
toimetulekutoetuse summat,
kui taotleja
perekonnaliikmeks olev laps
elab toimetulekutoetuse
taotlemise kuul
kordamööda mõlema
vanema juures.“
Eelnõu
punkt 14, §
134 lõiget
4
täiendataks
e punktiga
11
Halveneb nende perede
toimetulek, aga
sihtrühma suurus on
väike.
Tekib kaalutlusotsuse
tegemise vajadus.
Mõju väheoluline,
sest muudatustega
luuakse õigusselgus.
Loob
võrdsema
olukorra teiste
lastega
peredega, kus
lapsed elavad
ühes
leibkonnas.
Eelarve võib
väheneda,
kuid seda
kogu TTT
eelarvega
võrreldes
väheses
ulatuses.
Seega on
mõju
ebaoluline.
Jah. STARi
luuakse
täiendav
kaalutlusotsus
e võimalus.
Puudub.
7
3 Eluasemekulude hüvitamise
õiglasem ja läbipaistvam
korraldamine Muudetav tekst
Muudetav
paragrahv
Mõju taotlejale
Mõju menetlus-
koormusele
Ebavõrdsuse
vähendamine
Mõju
riigieelarvele
STARi
arenduse
vajadus
Andmekaitse alane
mõjuhinnang
3.1 „Kohaliku omavalitsuse
üksus kehtestab
toimetulekutoetuse
määramiseks käesoleva
paragrahvi lõikes 5 nimetatud
kulude piirmäärad, mis
tagavad isiku ja tema
perekonnaliikmete
“inimväärse äraelamise”
asendada „esmase
toimetuleku“.“
Eelnõu
punkt 9, §
133 lõige 6
Puudub. Õigusselgus. Puudub. Puudub. Puudub. Puudub.
3.2 „Eluruumi kasutamise
õiguslikuks aluseks ei loeta
lepingut, mis on sõlmitud
käesoleva seaduse § 131
lõikes 7 või 8 nimetatud
isikute endi vahel ega
lepingut, mis on sõlmitud
äriühinguga, mille osanik,
aktsionär või juhtorgani liige
on käesoleva seaduse § 131
lõikes 7 või 8 nimetatud isik
või taotleja ise“
Eelnõu
punkt 4, §
132 lõige 5
Negatiivne majanduslik
mõju neile, kes seni
said toetust, sest neil
oli üürileping sõlmitud
vastava äriühinguga.
Sihtrühma suurus
võrreldes kõikide TTT
saajatega on
eeldatavasti väike.
Õigusselgus. Muudatustega
tagatakse
sotsiaaltoetust
e sihipärane
kasutamine,
õiglane ja
läbipaistev
menetlus ning
vähendatakse
sotsiaalabi
väärkasutamis
e riske.
Eelarve võib
väheneda,
kuid seda
kogu TTT
eelarvega
võrreldes
väheses
ulatuses.
Seega on
mõju
ebaoluline.
Puudub. Puudub, ei muutu
andmete küsimine.
3.3 „Üüri ei võeta
toimetulekutoetuse
arvestamisel arvesse, kui
üürijaks ja üürnikuks on
käesoleva seaduse § 131 lõike
7 punktides 1 või 2 nimetatud
isikud, või kui üürijaks on
äriühing, mille osanik,
aktsionär või juhtorgani
liige on taotleja ise või
temaga abielus, registreeritud
Eelnõu
punkt 10, §
133 lõiget
8
Negatiivne majanduslik
mõju neile, kes üürivad
lähedaste äriühingutelt
eluruumi.
Puudub. Muudatustega
tagatakse
sotsiaaltoetust
e sihipärane
kasutamine,
õiglane ja
läbipaistev
menetlus ning
vähendatakse
sotsiaalabi
Eelarve võib
väheneda,
kuid seda
kogu
toimetulekut
oetuse
eelarvega
võrreldes
väheses
ulatuses.
Seega on
Ei. Sellisel
juhul
üürisummat
lihtsalt kuluna
ei sisestata.
Ei muutu andmete
küsimine.
8
3 Eluasemekulude hüvitamise
õiglasem ja läbipaistvam
korraldamine Muudetav tekst
Muudetav
paragrahv
Mõju taotlejale
Mõju menetlus-
koormusele
Ebavõrdsuse
vähendamine
Mõju
riigieelarvele
STARi
arenduse
vajadus
Andmekaitse alane
mõjuhinnang
kooselus või abieluga
sarnanevas suhtes olev isik
või tema esimese ja teise
astme alaneja või üleneja
sugulane “;
väärkasutamis
e riske.
mõju
ebaoluline.
3.4 „Kui toetuse taotleja või
toetust taotleva perekonna
liige viibib toetuse
taotlemise kuul
ajateenistuses, hüvitatakse
tema eest vaid käesoleva
seaduse § 133 lõikes 5
nimetatud eluasemekulud,
välja arvatud punktis 11
nimetatud kulu, vastavalt
käesolevas jaos sätestatud
tingimustele.“
Eelnõu
punkt 7, §
132
täiendataks
e lõikega 8
Negatiivne majanduslik
mõju neile. Sihtrühma
suurus on väike (ca 59
isikut 2024. aastal)
Õigusselgus. TTT suurus on
võrreldes
teiste
saajatega
võrdväärne.
Eelarve võib
vähesel
määral
väheneda,
kuid seda
kogu TTT
eelarvega
võrreldes
väheses
ulatuses.
Seega on
mõju
ebaoluline.
Jah. X-tee
päring isiku
ajateenistuse
kohta, hetkel
kaitseväe
viibimiskoht
RR olemas.
Puudub, eriliigilisi
andmeid ei töödelda.
3.5 „Eluaseme soetamiseks
võetud laenu tagasimakse
võetakse toimetulekutoetuse
arvestamisel arvesse juhul,
kui eluaseme soetamiseks
võetud laenu puhul on ära
kasutatud maksepuhkuse
saamise võimalust või esitab
toimetulekutoetuse taotleja
või tema perekonnaliige
dokumendi, mis tõendab, et
maksepuhkuse andmist ei ole
peetud võimalikuks“
Eelnõu
punkt 11, §
133 lõike
91 punkti 2
Õigusselgus. Õigusselgus. Õigusselguse
abil hakatakse
erinevates
KOVides
toetust
menetlema
ühtmoodi.
Puudub. Puudub. Puudub. Ei muutu
andmete küsimine.
3.6 „Eluaseme soetamiseks
võetud laenu tagasimakse
Eelnõu
punkt 12, §
Õigusselgus. Õigusselgus. Puudub. Puudub. Puudub. Puudub. Ei muutu
andmete küsimine.
9
3 Eluasemekulude hüvitamise
õiglasem ja läbipaistvam
korraldamine Muudetav tekst
Muudetav
paragrahv
Mõju taotlejale
Mõju menetlus-
koormusele
Ebavõrdsuse
vähendamine
Mõju
riigieelarvele
STARi
arenduse
vajadus
Andmekaitse alane
mõjuhinnang
võetakse toimetulekutoetuse
arvestamisel arvesse juhul,
kui laenuga soetatud eluase
on taotleja
rahvastikuregistrijärgne
elukoht.“
133 lõiget
91
täiendataks
e punktiga
4
3.7 „Toimetulekutoetuse taotleja
või tema perekonnaliige, kellele arvestatakse
toimetulekutoetust
eluasemekulude katmiseks,
on kohustatud tagama nende
tasumise ja seda ka
tõendama.“
Eelnõu
punkt 16, §
134 lõiget
7
Taotluse koormus
suureneb vähesel
määral. Samas ka
praegu esineb antud
praktikat.
Õigusselgus. Saadud toetust
kasutatakse
sihtotstarbelise
lt.
Puudub. Puudub. Puudub.
Seletuskirja lisa 2
RAKENDUSAKTIDE KAVANDID
MINISTRI MÄÄRUS
Pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1393 lõike 12 alusel.
§ 1. Pensionäritoetuse maksmise määr
Pensionäritoetuse maksmise määr 2026. aastal on …. eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
MINISTRI MÄÄRUS
Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 “Sotsiaalkaitse infosüsteemi
põhimäärus” muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruses nr 12 “Sotsiaalkaitse infosüsteemi
põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tegemine“ sõnadega „, sealhulgas
pensioniinfo avaldamine“;
2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) anda isikutele teavet nendega seotud õiguste, kohustuste ja menetluste kohta.“;
3) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „ning
inimestele pensioniks kogutud õiguste ja suuruse arvutamiseks ja prognoosimiseks“;
4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
„(111) Isikule tema pensioniõiguste ja tulevase pensionitulu kohta koondvaate esitamise
andmed:
1) II samba pensionikonto avamise kuupäev;
2) II sambast lahkumise kuupäev ning info sissemaksete taasliitumise arvutamise kohta;
3) II samba peatamise alguskuupäev ning info sissemaksete taasalustamise arvutamiseks;
kohustusliku kogumispensioni sissemaksete kehtiv maksemäär ja tulevikus jõustuv
maksemäär;
4) II samba pensionikonto saldo kindla kuupäeva seisuga;
5) aktiivse pensionifondi nimetus;
6) pensionifondi keskmine tootlus ning Eesti keskmine tootlus;
7) avamise viis, sealhulgas info, kas pensionifond määrati loosimise teel;
8) teave pensioniinvesteerimiskonto olemasolu kohta;
9) III samba liitumise kuupäev;
10) III samba saldo ja kasutatavad pensionifondid;
11) III samba keskmine tootlus ning Eesti keskmine tootlus.“;
5) paragrahvi 17 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Pensioniregistri pidaja on andmeandja isiku maksuvaba tulu kasutamise andmete kohta
ning käesoleva määruse § 9 lõikes 111 nimetatud andmete kohta.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
1
Seletuskirja lisa 3
KOOSKÕLASTUSTABEL
1. Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
esitatud märkused
Märkuse sisu Vastus
Jrk
nr
Märkuse esitaja: Rahandusministeerium Kommentaar märkusele
1 Eelnõu §-s 3 esitatud väärtpaberite registri pidamise seaduse § 7 lõike 33 muudatusest tuleks välja
jätta viide pensionide statistika tegemisele. Kui Sotsiaalministeerium peab selle viite säilitamist
tingimata vajalikuks, tuleks seletuskirjas selgitada, millist statistikat on pensionikonto andmete pealt
plaanis teha ja põhjendada selle vajalikkust. Statistika tegemist ei ole seletuskirjas praegu üldse
mainitud.
Selgitame
Viidet „…ja pensionide statistika tegemiseks“ ei
pea välja jätma. SKAIS-i (SÜS § 38 lg 1) üheks
eesmärgiks on ülesannete analüüsimine ja
statistika tegemine, mistõttu on andmete
edastamine SKAIS-i vastutava töötleja
ülesannete täitmiseks õiguspärane. Praktika on
samasugune paljudes teistes andmekogudes (nt
vangiregister, EHIS, tervise infosüsteem), kus
statistika on eesmärgina seaduse tasandil ette
nähtud. EVKS-s täpsustamine loob läbipaistvust,
kuid ei tähenda isikuandmete avalikustamist –
töötlemine toimub koond- ja mitteisikustatud
kujul.
Küll aga täiendame seletuskirja, kirjeldades
selgelt, et statistika on agregaatne ning tuues
vajadusel tüüpnäited (osalusmäärad,
vanuserühmade jaotused, koondmahud), ilma
üksikisikut tuvastamata.
Märkuse esitaja: Kultuuriministeerium Kooskõlastatud
Märkuse esitaja: Haridus- ja Teadusministeerium
2
2 Esitasite kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja
väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Kooskõlastame eelnõu järgmiste ettepanekutega.
Praktikas on probleemiks erihoolekandeteenuse järjekorra pidamine. Kehtiva seaduse kohaselt
paneb Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud inimese taotletud teenuse
järjekorda alates erihoolekandeteenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast. Sotsiaalhoolekande
seadus võimaldab teenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud inimese.
Kuna kohtadega on kitsas, siis enamasti nii ka tehakse.
Eelnõu kohaselt peab teenust saama õigustatu teavitama Sotsiaalkindlustusametit seitsme päeva
jooksul talle teenuskoha pakkumisest pakutava koha vastuvõtmisest või sellest keeldumisest ning
asuma teenust kasutama seitsme kuni 14 päeva jooksul teenuskoha vastuvõtmise kinnitamisest. Kui
inimene keeldub teist korda mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta
erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.
Eelkirjeldatud probleemi vältimiseks teeme ettepaneku eelnõu § 1 p 6 täiendamiseks:
6) paragrahvi 76 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui inimene keeldub teist korda mõjuva põhjuseta pakutud teenuskoha vastuvõtmisest,
arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast välja. Erihoolekandeteenuse järjekorrast ei või
arvata välja põhiharidust omandavat õpilast nominaalse õppeaja jooksul.“
Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud
3 Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse SHS 3. peatükki (riigi korraldatav abi) 73. jaoga, milles on
§-d 13012–§ 13015. Täiendus puudutab viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse
regulatsiooni loomist. Juhime tähelepanu, et teenuse katkestamine või mittekättesaadavus pole
reguleeritud. Mida teha juhul, kui rakenduses tekib rike, teenus katkeb, tõlk ei ilmu? Kuidas on
tagatud teenuse järjepidevus ja asendamine kiiretes olukordades?
Selgitame.
Teenuse katkemise või mittekättesaadavuse
korral on tegu teenuse korraldusliku küsimusega,
mida ei ole vajalik SHS-is eraldi sätestada, sest
sedalaadi detailsemad kokkulepped
reguleeritakse SKA ja teenuseosutajate vahel
sõlmitavates lepingutes.
Kõigi sotsiaalteenuste toimimine erinevates
kriisiolukordades on läbi mõeldud tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse eelnõu väljatöötamise raames
ning need põhimõtted kajastuvad ka praegu
3
Riigikogu menetluses olevas eelnõus. Lisaks on
SKAs koostamisel erinevate riigi poolt
osutatavate sotsiaalteenuste
toimepidevusplaanid.
Märkuse esitaja: Justiits- ja Digiministeerium
Justiits- ja Digiministeeriumile on saadetud kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse,
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise
seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.
4 Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse SÜS § 38 lõiget 1. Muudatusega lisatakse andmekogu
eesmärkide hulka pensioniinfo avaldamine. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole see õige
sõnastus eesmärgi kohta. Nimelt on hetkel sotsiaalkaitse infosüsteemis üksnes esimese
pensionisamba info. Eelnõuga nähakse ette, et andmekogusse hakkavad laekuma ka teise ja
kolmanda samba pensioniinfo selleks, et isik näeks ühest ja samast kohast kogu oma pensioniinfot.
Kõigi kolme samba info ühte kohta koondamine võimaldab analüüsida isiku pensioniinfot ja kuvada
seda pensionikalkulaatoris. Isik näeb üksnes iseenda pensioniinfot, sisenedes selleks
iseteeninduskeskkonda. Iseenda andmetega tutvumine iseteeninduses on andmesubjekti õigus oma
andmetega tutvuda ning see ei kujuta endast pensioniinfo avaldamist. Näiteks on võimalik
iseteeninduses näha andmeid ka isikule endale makstud toetuste kohta, kuid toetuste puhul
andmekogu eesmärk avaldamist ei kajasta. Palume
asendada eelnõus pensioniinfo avaldamine pensioniinfo analüüsimise ja koondamisega. SÜS § 38
lõikes 2 on sätestatud, et sotsiaalkaitse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab minister.
Juhime tähelepanu, et seaduse tasandi regulatsiooni ette nägemisega on register juba asutatud, seega
ei saa asutamist enam edasi delegeerida. Palume sättest välja jätta sõnad „asutab ja selle“.
Selgitame.
Isikule näidatakse infot iseteenindusportaalis ja
see töötlus on kajastatud eraldi lisatavas punktis
2 (SÜS § 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4).
Pensioniinfo avaldamine sai lisatud täiendusena
üldisesse statistika punkti, mis võimaldab teha
andmekogu andmete alusel igasugust statistika.
Me ei pea õigeks, et sel eesmärgil tehtavad
üksiktoimingud tuleks seaduse tasandil
reguleerida (koondada, arvutada vms). Selliselt
ei ole kajastatud see mitte üheski teises näiteks,
kus registri enda eesmärgiks on statistika ja selle
avaldamine.
Nii näiteks on vangiregistri juures toodud
eesmärgid (võimaldada andmetöötlust uuringute
ja statistiliste ülevaadete tegemiseks, poliitika
kujundamiseks...) jne, kõiki siinjuures
kordamata.
Arvestatud.
Kuigi antud muudatused (asutab) viidi eraldi just
isikuandmete kaitse seaduse rakendamise
seaduses eraldi sisse, saame aru, et praktika on
4
tänaseks muutunud (kuigi veel paar aastat tagasi
tehtud KES sisaldab samasuguseid norme).
5 Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse SÜS § 39 ning täiendatakse seal töödeldavate isikuandmete
loetelu. Kuna kokkuleppeliselt on isiku üldandmetel kindel sisu ja sinna alla kuuluvad nimi,
isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress; ja emakeel, siis palume SÜS § 39 lõike 1 punkt
1 sõnastada järgmiselt:
1) isiku üldandmed ning isiku surm, surnuks või teadmata kadunuks tunnistamise fakt, elamisloa ja
-õiguse andmed, andmed eestkoste või hooldusõiguse kohta ning andmed Eesti Vabariiki saabumise
ja sealt lahkumise kohta;.
Selline muudatus aitab tagada seaduste üleselt ühtset tõlgendust, mida peetakse silma isiku
üldandmete all.
Arvestatud.
Eelnõu on täiendatud.
6 Pensionikalkulaatori osas tuleks seletuskirjas avada, mis muutub seoses praegu olemas olevate
pensionikalkulaatoritega. Kas Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt pakutav täiendava
andmevahetusega kalkulaator on täpsem, personaalsem vms? Praegu pakuvad pensionikalkulaatorit
Eesti teabevärav eesti.ee (SKA), Pensionikeskus ja pangad (internetipankades).
Selgitame.
Eelnõu tulemusel koondatakse sotsiaalkaitse
infosüsteemi I, II ja III samba andmed ning
kasutatakse neid ühtses pensionikalkulaatoris.
Kalkulaator täidab inimese andmed
automaatselt, rakendab seadusest tulenevaid
ametlikke arvutusreegleid (sh indekseerimine,
paindliku pensioni vähendus/suurendus ja
maksustamine) ning võimaldab personaalseid
stsenaariume. Erinevalt olemasolevatest
pensionikalkulaatoritest (eesti.ee,
Pensionikeskus, pangad) annab uus riiklik
kalkulaator tooteneutraalse ja tervikliku vaate
kõigist kolmest sambast. Andmeid ei
avalikustata – isik näeb üksnes iseenda andmeid
iseteeninduses; kolmandatele isikutele andmete
edastamine toimub üksnes seaduses sätestatud
aluste
7 Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
Arvestatud.
5
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Märkuste esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Täname sotsiaalministrit sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ning
väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks edastamise eest.
8 Täname sotsiaalministrit sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ning
väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks edastamise eest.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab viipekeele kaugtõlke teenuse ja kirjutustõlke
teenuse püsivaks muutmist. Tegemist on kurtide inimeste jaoks oluliste ligipääsetavuse
lahendustega, mis toetavad iseseisvat toimetulekut igapäevaelus ning eesti viipekeele kasutamist.
Soovime juhtida tähelepanu ja teha ettepaneku, et viipekeele kaugtõlke teenust ning kirjutustõlke
teenust võimaldataks kõigile lastele, sõltumata vanusest, kellel on selleks vajadus (eelnõu § 130¹³).
Alla 13-aastastele lastele ei peaks teenuse osutamist keelama, vaid teenuse osutaja saaks küsida
lapse seadusliku esindaja nõusolekut. Selgituseks: Eelnõu § 130¹³ sätestab, et viipekeele kaugtõlke
ja kirjutustõlke teenuse saaja peab olema vähemalt 13-aastane. Seletuskirjas on seda põhjendatud
isikuandmete kaitse seadusega ning viidatud, et pilootprojekti käigus ei ilmnenud alla 13-aastaste
kasutust. Samas on jäänud märkimata, et isikuandmete kaitse seaduse § 8 lõige 2 lubab alla 13-
aastaste laste isikuandmete töötlemist lapse seadusliku esindaja nõusolekul. Kui pilootprojekti ajal
ei olnud alla 13-aastastel võimalik teenust kasutada, ei saa järeldada, et neil puudus selleks vajadus.
Eestis hakkavad lapsed iseseisvalt koolis käima 6–7-aastaselt ning liiguvad avalikus ruumis ilma
saatjata, mistõttu võivad sattuda olukordadesse, kus neil on vaja abi või suhelda võõrastega. Kui neil
oleks olnud võimalus teenust kasutada, oleks nad seda tõenäoliselt teinud. Kui aga võimalus oli
olemas, kuid teenust ei kasutatud, ei välista see, et tulevikus mõni laps teenust vajab ning see
suurendaks nende iseseisvust ja turvatunnet. Kui siiski jääb kehtima piirang, et alla 13-aastastele
teenust ei võimaldata, palume täpsustada, mida tähendab seletuskirjas toodud väide, et pilootprojekti
käigus ei ilmnenud vajadust teenuse järele selles vanuserühmas
Arvestatud.
Aitäh toetuse eest. Ettepanekuga võimaldada
kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust
noorematele kui 13-aastastele on arvestatud.
Märkuste esitaja: Andmekaitse Inspektsioon
6
9 Sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) põhimääruse § 1 lg 2 loetleb andmekogu eesmärgi, milleks on
sotsiaalkindlustusameti (SKA)seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmine, andes edasi lahtise
loetelu tegevustest, milleks p-i 4 järgi on ka EL sotsiaalkindlustust koordineerivatest õigusaktidest
tulenevate ülesannete täitmine. SÜS § 38 lg-s 1 on samuti andmekogu eesmärgiks märgitud SKA
seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmine ning edasi on esitatud lahtine loetelu, mis aga
andmekogu eesmärgina eelnimetatud p-s 4 toodut ei kajasta. Seega on madalama taseme
õigusaktiga laiendatud seaduse volitusnormis toodud eesmärki. Seaduse volitusnormis on märgitud,
et andmekogu pidamise eesmärgiks on „seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmine“.
Andmekogu asutamise eesmärk peab volitusnormis olema piisavalt konkreetne ning andma vastuse
küsimusele, millisel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse. Ilmselt on
soovitud jätta see seaduses võimalikuks lahtiseks, et see kataks ära ükskõik millise SKA
ülesande. Samas on küsitav, kuivõrd on see kooskõlas IKÜM-ist tuleneva läbipaistvuse
põhimõttega. Seega soovitame volitusnormi sõnastuse üle vaadata ja sõnastada selliselt, et
volitusnorm annaks selge vastuse küsimusele, millisel eesmärgil ja milliste konkreetsete ülesannete
täitmiseks andmekogu luuakse.
Selgitame.
Seaduses sätestatud ülesanded võivad tuleneda
Eesti seadusandlusest või mõnest Euroopa Liidu
otsekohalduvast õigusaktist. Viimane võib olla
seotud näiteks otsekohalduva Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr
883/2004, 29. aprill 2004,
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise
kohta ja selle rakendusmäärusega (Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr
987/2009, 16. september 2009, milles
sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004
(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise
kohta) rakendamise kord).
Tulenevalt õigusaktide rakendamisest, ei ole
vastuolus andmekogu põhimääruse täpsustus,
mis rakendab otsekohalduvaid määrusi.
Õiguslikud alused on sätestatud õigusaktis ja
määruste kordamist Eesti õiguskorras tuleks
vältida. Küll peavad õigusaktid olema kooskõlas
EL-i õigusega (HÕNTE § 3). Viide oleks seaduse
reguleerimiseseme seisukohast olulise
tähtsusega kui see laieneb kogu seaduse
reguleerimisalale, mis aga antud juhul nii ei ole
(HÕNTE § 8 lg 5). Seetõttu, koormamata seadust
tarbetute kordustega, on põhimääruse tasandil
tehtud viide piisav, viidates selgelt EL-i
sotsiaalkindlustuse koordineerivatele
õigusaktidele ja neist tulenevatele ülesannetele.
7
Leiame, et see on kooskõlas IKÜM-iga, sest
õiguslik alus (mida IKÜM eeldab) tuleneb EL-i
õigusaktist.
10 Lisaks märkasime, et SÜS §-ga 391 on antud Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikele õigus töödelda SKAIS andmeid poliitika
kujundamiseks isikut otseselt tuvastatavate andmeteta (ehk eemaldatakse isikukood, nimi ja
kontaktid). Sätte sõnastusest võib aru saada selliselt, et on soovitud sätestada poliitika kujundamise
eesmärgil andmete töötlemise õiguslik alus SÜS-is ja minna sellega mööda AKI-ga kooskõlastamise
kohustusest. Nimelt näeb IKS § 6 lg 5 ette AKI-ga kooskõlastamise nõude, kui tegemist on
riigivõimu poolt tehtavate analüüside ja uuringutega, v.a juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava
uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Praegune SÜS § 391 on
aga liiga lai ja ei sisalda endas ei uuringu eesmärki ega ka isikuandmete töötlemise ulatust. Poliitika
kujundamine uuringu eesmärgina kindlasti ei sobi.
Selgitame.
Viidatud säte ei ole uus säte ning seda ei muudeta
käesolevas eelnõus. Viidatud säte on lisatud
seadusesse 2022. aastal. Siis kehtisid nii
andmekaitse üldmäärus kui kehtiv isikuandmete
kaitse seadus, mis reguleerib poliitika
kujundamisel tehtavaid poliitika uuringuid.
Samasugune säte sisaldub SHS-is
Sotsiaalministeeriumi suhtes. Juurdepääs oli
vajalik ministeeriumi ülesannete täitmiseks.
Juurdepääs on ministeeriumi analüüsiosakonnal
ning juurdepääs ei ole otseselt tuvastatavatele
isikuandmetele. Need on kaks olulist erisust, mis
erinevad isikuandmete kaitse seaduse §-s 6
toodust. Nii ei tule andmeid liita ega siduda, vaid
juurdepääs on pseudonüümitud andmelaole,
milles välditakse isikustatud andmete kasutust
ning see piirneb andmekogu andmetega.
Seaduse eelnõu, milles oli algselt juurdepääs
Sotsiaalministeeriumile, selgitati seda
järgmiselt: Paragrahvis 391 sätestatakse, et
sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistikaga
tegeleval osakonnal on õigus töödelda tervise-,
töö- ja sotsiaalvaldkonna poliitika
kujundamiseks SKAIS-i kantud isikuandmeid
ilma, et isik oleks otseselt tuvastatav.
Töödeldavateks andmeteks on SÜS § 39 lõikes 1
8
nimetatud isikuandmed, v.a isikukood,
perekonna- ja eesnimi ning kontaktandmed.
Sotsiaalministeerium on kohustatud oma
valitsemisala ülesannete raames läbi viima
analüüse ja mõjuhinnanguid, milleks on vajalik
töödelda nii STAR-i kui ka SKAIS-i andmeid.
STAR-i ja SKAIS-i andmeid kasutatakse lisaks
töö- ja sotsiaalvaldkonnale ka tervisevaldkonna
poliitika kujundamiseks. Näiteks rahvatervise
seaduse eelnõu seletuskirja mõjude hindamiseks
kasutati erihooldusteenuste andmeid, et
täpsustada eluruumi ja toitlustamist puudutavad
nõudeid teenust pakkuvatele asutustele.
Andmeid kasutatakse ja on varasemalt kasutatud
ka olukorra kirjeldamiseks ning erinevate
valdkondade olukorra võrdlemiseks, mis ei
tähenda alati erinevate valdkondade andmete
ühendamist. Näiteks sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse pakkumise mahu võrdlemine
tervisevaldkonna taastusravi teenuse pakkumise
mahuga (SK lk 60). Samuti on esitatud eraldi
mõjuhinnang (SK lk 65).
Kuna tegemist on analüüsiosakonna igapäevase
tööga ning andmete hulk on piiratud andmekogu
andmetega ja neid ei töödelda isikustatud kujul,
peeti sellist lahendust proportsionaalseks.
Seaduseelnõu esitati kooskõlastamiseks ka
Andmekaitse Inspektsioonile (vt JUM-i esitatud
eelnõu kooskõlastustabelit, EIS-is 25.10.2021).
Siis viitas inspektsioon vaid sellele, et kui
andmeid soovitaks nö linkida teiste
9
andmekogudega, siis toimuks ikkagi isikustatud
andmete töötlus. Ka siis selgitati
kooskõlastustabelis, et isikustatud andmeid
Sotsiaalministeeriumile ei jagata ja töötlus
piirneb andmekogus olevaga.
Kuna teatud valdkonnad liikusid
Sotsiaalministeeriumist valitsemisalade lõikes
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumisse, siis
täiendati senist viidet teise ministeeriumiga.
Seletuskirja kohaselt oli sooviks tagada võimalus
töödelda viibimiskoha KOV-i ja teenust osutava
asutuse andmeid, ilma isiku otseselt tuvastamist
võimaldavate andmeteta.
Muus osas ei ole õigusruum ega andmete
töötlemise tõlgendused muutunud, mistõttu
peame seda kooskõlas olevaks - juurdepääs on
ülesande täitmiseks mis võib olla samuti
statistika ning see piirdub andmekogu
andmetega ja mida ei töödelda isikustatud kujul.
10
11 Muudetakse EVKS § 7 lg-t 33, millega antakse SKA-le õigus saada pensionikonto ja selle
omaniku andmeid pensioni suuruse arvutamiseks, isikute nõustamiseks ja pensionide statistika
tegemiseks. Selgusetuks aga jääb, mida tähendab õigus saada andmeid statistika tegemiseks –
milliseid andmeid ja mille jaoks konkreetselt. Seletuskirjas selle kohta midagi ei ole.
Lisaks on EVKS § 13 lg 1 järgi pensioniregister riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu
kogumispensionide seaduses sätestatud kohustuslike ja vabatahtlike
pensionifondide osakute ning nendega tehtavate toimingute registreerimiseks. Seega ei näe
andmekogu eesmärk üldse ettegi, et andmeid kasutatakse statistika tegemiseks.
Selgitame.
Kehtiva seaduse alusel on SKAIS-i eesmärgiks
ka statistika: ülesannete analüüsimine ja
statistika tegemine.
Tegemist on sotsiaalvaldkonna statistikaga, mis
piirdub SKAIS-is olevate andmetega. Selline
eesmärk on enamuse andmekogude juures ja
seda põhjendatult. Näiteks on vangiregistris
lubatud töötlusena üks eesmärke
süstematiseeritud andmetöötlus uuringute ja
statistiliste ülevaadete tegemiseks ning poliitika
kujundamiseks, täitmisregistri eesmärgiks on
täitestatistika kogumine, Eesti hariduse
infosüsteemi eesmärgiks on haridusstatistika
tegemine, samuti on see eesmärk paljudel
terviseregistritel, sh tervise infosüsteemil. Kuna
selline eesmärk on ka andmekogul, kuhu andmed
kantakse, toodi samad eesmärgid välja ka EVKS-
is. Seega saab SKAIS-i andmeid nii selleks, et
pensione arvutada, nii selleks, et isikuid nõustada
aga ka selleks, et teha statistikat, sarnaselt
tänasele SKAIS-i eesmärkidele ja teiste
andmekogude näidetele.
EVKS § 13 ei pea ette nägema pensionide või
sotsiaalvaldkonna statistikat eraldi eesmärgina,
sest vastutavad töötlejad on erinevad. Õigus
andmeid saada (st et piirangut ei kohaldata)
tähendabki andmete avaldamise või väljastamise
õigust kolmandale isikule, kes töötleb neid omal
eesmärgil ja oma õiguslikul alusel. Antud juhul
täiendati SKAIS-i eesmärke seaduses, et luua
11
suurem läbipaistvus kuid statistika säte kehtib
kogu andmekogu ulatuses, mistõttu seda eraldi
täpsustada ei olnud vaja. Oleks
ebaproportsionaalne reguleerida seaduse tasandil
üksikküsimused, mida nö andmekogu
andmestikuna kasutada soovitakse –
osalusmäärad, vanuserühmade jaotused,
koondmahud). Tegemist ei ole uue eesmärgiga
SKAIS-i puhul.
Arvestades eeltoodut jääb märkus EVKS-i
eesmärkide osas arusaamatuks. On üsna
tavapärane, et juurdepääs reguleeritakse selle
vastutava töötleja ülesannetest lähtuvalt, kes
algallikast andmeid soovib. Seetõttu ei pea ega
saagi algallikas (andmekogu, kust andmed
väljastatakse) katta kõiki teiseseid eesmärke, sest
selleks neid sinna ei koguta. Kindlasti saab
pensioniregistri eesmärkidel kogutud II ja III
samba andmeid kasutada pensioniinfo
kuvamiseks, tulevikumaksete arvutamiseks ja
statistika tegemiseks (esialgse kogumise
eesmärgiga vastuolu ei esine).
Esmase ja teise kasutuse näiteid võib tuua siingi
teistest seadustest. Näiteks võib Maksu- ja
Tolliameti kogutud maksualast infot avaldada
terve hulga teistele isikutele nende ülesannete
täitmiseks (vt MKS § 29), sh riiklikuks
statistikaks ning kõik selles sättes toodud isikute
õigus nimetatud teavet saada, sisaldab nende
endi ülesandeid ja eesmärke (nö teisene kasutus,
võrreldes algallikaga). Sama tulemuseni jõutakse
12
teabenõude korral või muul juhul, kui kolmandal
isikul õiguslikul on õiguslik alus teavet saada (nt
kohtumenetluseks vms).
12 Kuna käsil on SKAIS andmekogu põhimääruse muutmine, mis annab võimaluse muuta ka kehtivat
põhimäärust selgemaks ja konkreetsemaks, siis esitame ka kehtiva põhimääruse osas oma
tähelepanekud:
a) Põhimäärusest nähtuvalt on andmekogu volitatud töötlejateks TEHIK ja MTA.
Põhimääruse § 6 lg 1 p-i 8 ning lg 2 järgi täidavad mõlemad volitatud töötlejad EL
määruses nr 883/2004 ja selle rakendusmääruses nr 987/2009 sätestatud ülesandeid. Samas ei selgu
põhimäärusest, milliseid ülesandeid on kumbki asutus seoses sellega kohustatud andmekogus
täitma. Lisaks, kui nende ülesannete täitmise raames toimub ka isikuandmete töötlemine, siis vajab
täpsustamist ka see, kas TEHIK, MTA ja SKA on isikuandmete töötlemisel kaasvastutavad
töötlejad. AKI on varasemalt andmekogudega seoses juhtinud tähelepanu sellel, et andmekogude
puhul tuleb eristada isikuandmete töötlemise vastutavat töötlejat ja andmekogu vastutavat töötlejat,
sh rollidega seotud kohustusi. Kui andmekogu vastutava töötleja ülesanded on seotud andmekogu
pidamisega, siis IKÜM näeb isikuandmete vastavale töötlejale ette mitmeid kohustusi just seoses
isikuandmete töötlemisega.
IKÜM art 26 lg 1 näeb ette, et kui kaks või enam vastutavat töötlejat määravad ühiselt (või on seda
nende eest teinud ametlikult juba seadusandja) kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja
vahendid, siis on nad kaasvastutavad töötlejad. Kaasvastutavate töötlejate vastutuse määramisel
isikuandmete töötlemisel tuleb eelkõige arvesse võtta andmesubjektide õiguste kasutamist ja teabe
andmise kohustusi. Lisaks peaks vastutuse jaotus hõlmama muid vastutava töötleja kohustusi,
Selgitame.
Nagu oleme selgitanud punktis 1, siis EL-i
üldmäärust ja rakendusmäärust üle kordama ei
hakata.
TEHK-u ja MTA osas ei ole tegemist
kaasvastutavate töötlejatega. TEHIK-ul on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 987/2009 artiklis 4 nimetatud EESSI
juhtumite haldamise mooduli RINA haldaja
õigused. Seega on tegemist siiski volitatud
töötlejaga, kes tagab tehnilise võimekuse
andmete edastamiseks.
Maksu- ja Tolliamet on SKAIS-i
andmevahetuse osapool, kes kasutab SKAIS-i
vahendusel EESSI raamistiku alusel
andmevahetust üksnes ulatuses, mis on vajalik
MTA seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
13
näiteks seoses üldiste andmekaitsepõhimõtete, õigusliku aluse, turvameetmete, andmetega seotud
rikkumisest teatamise kohustuse, andmekaitse mõjuhinnangute, volitatud töötlejate kasutamise,
kolmandate riikide andmete edastamise ning andmesubjektide ja järelevalveasutusega suhtlemisega.
Kuigi IKÜM kaasvastutavate töötlejate vahelise kokkuleppe õiguslikku vormi ei täpsusta, soovitab
Euroopa Andmekaitsenõukogu õiguskindluse huvides ning läbipaistvuse ja
vastutuse tagamiseks sellise kokkuleppe sõlmida siduva dokumendina, näiteks lepingu või muu liidu
või liikmesriigi õiguse kohase õiguslikult siduva aktina, millele vastutavad töötlejad on allutatud.
Antud juhul saaks selleks olla andmekogu põhimäärus.
b) Põhimääruse § 7 lg 2 järgi esitatakse põhimääruse §-des 8–151 nimetatud andmekoosseisud ja §-
s 17 nimetatud kohustuslike andmeandjate andmekoosseisud riigi infosüsteemi haldussüsteemis.
AvTS § 435 lg 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sh
andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajadusel volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate
andmete koosseis, andmeandjad ja vajadusel muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud
küsimused. Andmekogude juhendi p-s 3.2 oleme toonud loetelu andmekogu pidamise olulistest
küsimustest, mida põhimäärusega reguleeritakse. Sealjuures on p-s 9 märgitud, et põhimääruses
tuuakse välja andmete allikad ehk millistest andmekogudest või kelle käest (millistelt
andmeandjatelt) andmeid saadakse. Seeläbi määratakse tegelikult ka kindlaks, millised on
andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab AvTS § 433lg 2 asutada ühtede ja samade
andmete kogumiseks eraldi andmekogusid, mis tähendab, et kui samu andmeid kogutakse juba
mõnda teise andmekogusse põhiandmetena, siis tuleks kasutada seal olevaid andmeid, mitte neid
isikutelt uuesti koguda.
Lisaks oleme juhendi p-s 3.3 märkinud, et andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu ei pea
olema seaduses, kuid põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu antud andmekogusse
kogutavatest andmetest. Seejuures peab loetelust ka selguma, kelle kohta (s.t andmesubjektide
kategooriad) neid andmeid kogutakse. Kui andmete koosseis on väga mahukas, võib loetelu esitada
põhimääruse lisana. Antud juhul ei nähtu andmekogu põhimäärusest, milliseid andmeid
andmekogusse koguda tohib ning millised andmed on saadud teistest andmekogudest. Viide riigi
infosüsteemi haldussüsteemis olevale andmekoossisu tabelile ei ole kooskõlas AvTS-st tuleneva
nõudega, mistõttu palume andmekogu põhimäärust andmekogusse kogutavate andmete osas
täiendada.
Andmevahetus toimub vastutavate töötlejate
vahelise andmevahetuslepingu alusel
Selgitame.
Seadus loob täna üldise raami ning põhimäärus
täpsustab andmekoosseise. Viimased on piisavalt
detailsed – isiku üldandmed on detailselt
loetletud, pensionikindlustusstaaži andmed,
hüvitise taotluse andmed, erinevate toetust
andmed jms on toodud. Täiendavate õigusaktide
kaudu on võimalik tuvastada veel detailsemad
andmekoosseisud (muud määrused). Nt ohvriabi
seaduses on toodud taotluses esitatavad andmed,
samamoodi on SHS-is eraldi reguleeritud
erihoolekandeteenuse jm taotlemise ja maksmise
kord. Seetõttu ei ole peetud varasemalt
asjakohaseks korrata kõiki SKA makstavaid
toetusi ja hüvitise taaskord andmekogus, kui
SKA tegevus ja taotluste ning hüvitiste kord on
reguleeritud detailselt teistes seadustes.
Lõppastmes on andmed kenasti tuletatavad ja
kontrollitavad muude aktide pinnalt.
Kaalume tulevikus kas või kuidas oleks võimalik
leida erinevate õigusaktide vahel sobiv tasakaal,
ilma kõiki eriseadusi ja määrusi kordamata.
Märkuste esitaja: Eesti Puuetega Inimeste Koda
14
Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa
seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõule
Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest eelnõu ettevalmistamise etapis. Positiivne, et
seni ESF rahastusel olnud kaug- ja kirjutustõlke teenus kehtestatakse seaduses, mis tagab kurtidele
ja vaegkuuljatele parema ligipääsu ühiskonda. Samuti toetab EPIKoda erihoolekandeteenuse
omaosalusmäära kehtestamist.
Samas ei saa EPIKoda toetada eelnõu osasid, mis:
piiravad põhjendamatult inimese otsustusaega erihoolekandeteenuse koha vastuvõtmisel;
jätavad omaosaluse kujundamise praktikas liiga suuresti teenuseosutaja otsustada.
13 Eelnõust: Paragrahvis 13013 sätestatakse nii viipekeele kaugtõlketeenusele kui ka
kirjutustõlketeenusele õigustatud isikud. Teenusele on õigustatud kuulmislangusega isikud alates
13. eluaastast. Teenusele õigustatus algab alates 13. eluaastast, sest isikuandmete kaitse seaduse
(IKS) § 8 lõike 1 kohaselt on infoühiskonna teenuste pakkumisel otse lapsele lapse isikuandmete
töötlemine lubatud ainult juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane. Kuna teenuse saamine toimub
spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu, siis on põhjendatud sama vanusepiiri järgimine. Samuti
ei ole hetkel katseprojekti raames ilmnenud, et teenust oleksid kindlasti ja põhjendatult vajanud
nooremad kui 13. aastased lapsed.
Mõistame isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid piiranguid, kuid miks ei võiks rakenduse
kasutamiseks anda nõusolekut alla 13.aastase lapse vanem? Ka alla 13-aastane laps suhtleb ja
tegutseb iseseisvalt ja rakenduse ja tõlke kasutamine võimaldaks ka noorematel kui 13-aastastel
rohkem iseseisvalt ühiskonnaelus osaleda.
Arvestatud.
Ettepanekuga võimaldada kaugtõlketeenust ja
kirjutustõlketeenust noorematele kui 13-
aastastele on arvestatud.
14 Eelnõu seletuskirjas: SHS § 71 lõiget 5 täiendatakse uue teise lausega, mille kohaselt teenuskoha
vastuvõtmise või sellest keeldumisest peab inimene SKA-d teavitama seitsme päeva jooksul talle
teenuskoha pakkumisest. Inimese poolt SKA-le esitatud teavitus teenuskoha pakkumise
vastuvõtmisest või keeldumisest vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui
inimene teavitab SKA-d suuliselt (nt telefonikõne), siis koostab SKA ametnik vastava protokolli ja
saadab selle inimesele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-maili teel).
Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
15
EPIKoda ei toeta 7-päevast otsustamistähtaega ning on selle kohta varem arvamust avaldanud nii
kohtumistel kui ka kirjalikult. On mõeldav piiritleda aeg, mille jooksul inimene peab otsustama
teenuskoha vastuvõtmise, kuid säilima peab ka paindlikkus.
Palume sõnastada § 71 lõike 5 teise lause asemel: „Teenuskohast vastuvõtmise või sellest keeldumise
otsusest teavitab inimene SKAd 14 kalendripäeva jooksul alates pakkumise tegemisest. SKA
pikendab mõjuval põhjusel otsustusaega vastavalt inimese vajadusele.“ Mõjuvateks põhjusteks on
nii inimese enda kui hooldaja/eestkostja tervislik olukord, näiteks kui inimene ei saa kohta vaatama
minna, sest on haiglas, haigusega kodusel ravil, vaimse tervise haiguse ägenemise episood vms
tervislik olukord või muud ettenägematud olukorrad).
Eelnõus ei ole välja toodud, kas ja kui palju inimestel võtab otsustamine aega, st pole ülevaadet, kas
kavandataval muudatusel oleks ka reaalne mõju. Inimese vaatest näeb EPIKoda siin negatiivseid
tagajärgi, kui inimene ei saa ega ole suuteline 7 päevaga elumuutuvat otsust tegema. Lapsevanemad
toovad välja peamiselt kuuajalise otsustamise vajaduse, eriti olukorras, kus teenuskoht asub kaugel
või neil pole enne olnud teenuseosutajaga kokkupuudet. Lisaks võivad teenusevajaja vaimsest
tervisest tulenevad eripärad nõuda ettevalmistusaega, et minna teenuskohaga tutvuma jne (võib
juhtuda, et ei õnnestugi esimese korraga).
Kiire otsustamine võib viia nii inimese kui ka teenuseosutaja jaoks halvemate tagajärgedeni:
inimene läheb teenusele, mis talle ei sobi või ei teki klappi teenuseosutajaga ning seetõttu
kannatavad nii inimene, teenuseosutaja kui ka teised teenusekasutajad. Seadus peab olema inimese
poolel ja andma paindlikkuse. Süsteemi efektiivsus ei saa olla ainuke põhjus muudatuse tegemiseks.
Muudatus puudutab haavatavaid sihtgruppe, kelle jaoks muutused, uute olukordade ja
keskkondadega kohanemine võtavad aega. Inimesel, kellele SKA on teinud kohapakkumise, võib
juba ainuüksi transpordi korraldamine aega võtta, et teenuskohta vaatama minna (mõnes piirkonnas
ei saa mõne päevaga sotsiaaltransporti, pikemate sõitude jaoks vajalik nädala jagu ette broneerida).
Kui mureks on, et teenuseosutajad ei saa ilma rahastuseta töötajaid ootel hoida, võiks olla võimalus,
et kohe pärast inimese „jah”-otsust hakkab jooksma ka nn teenuseaeg ning teenuskohta rahastatakse,
kasvõi osaliselt. See võimaldab teenuseosutajal teha etteavalmistusi inimese teenusele saabumiseks
tasustatult ning inimene peab asutusse jõudma hiljemalt 14 päeva jooksul (mitte alles siis, kui
inimene võib veel peale otsuse vastuvõtmist 14 päeva oodata ja siis suunamiskirja saada ja sellest
veel 7 päeva pärast majutusega teenusele asuda). See maandaks teenuseosutaja riske ja annaks
16
inimesele võimaluse teenusele minekuga kohaneda ning on suurem tõenäosus, et inimene teenusel
ka kohaneb, millest võidavad kõik osapooled.
Seega palume sätestada minimaalselt 14-päevane aeg, millal inimene peab otsustama teenuskoha
vastuvõtmise. Põhjendatud juhul palume sätestada võimalus otsustada ka pikemalt (tervislik olukord
nt – inimene ei saa kohta vaatama minna, sest on haiglas, raske viirus, mistõttu kodusel ravil vms
tervislik olukord, ettenägematud olukorrad). Hetkel pole ka 7 päeva puhul põhjendatud juhtudel aja
pikendamine eelnõus planeeritud.
15 Eelnõust: Paragrahv 76 lõike 5 teise lause (“Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast
erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.”) sõnastust
täpsustatakse järgnevalt: “Kui isik keeldub teist korda mõjuva põhjuseta pakutud teenuskoha
vastuvõtmisest, arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast välja.”. “Mõjuva põhjuseta” on
määratlemata õigusmõiste ja haldusorgan (SKA) sisustab seda, st hindab vastavalt olukorrale, mis
on mõjuv põhjus. Kui keeldumine on põhjendatud (nt tervislik seisund, sobimatus keskkonnaga,
ajutine/ühekordne perekondlik põhjus), ei arvestata seda „mõjuva põhjuseta” keeldumisena. Teine
muudatus (keeldub minemast erihoolekandeteenust saama vs keeldub pakutud teenuskoha
vastuvõtmisest) on tehtud sätte täpsustamiseks – et oleks üheselt aru saada, et tegemist on
olukorraga, kus järjekorras olev isik ei võta kohta vastu (säte asub järjekorda reguleerivas
paragrahvis).
EPIKoda hinnangul tuleb järjekorrast välja arvamise punkt seadusest välja võtta, sest tekib küsimus,
kuidas ja kes hindab, mis on mõjuv põhjus teenusest keeldumiseks, et inimest järjekorrast maha
võtta. Teenus on vabatahtlik, inimesel on õigus otsustada, millal ta teenusele läheb, kui SKA talle
kohta pakub. SKA ei saa teha kaalutlusotsust ja öelda, milline on mõjuv/mittemõjuv põhjus
teenusele minekuks. Siinkohal teeb inimene elumuutva otsuse, sh võib inimese olukord (ka
korduvalt) järjekorras viibimise ajal muutuda. SKA on inimese hinnanud erihoolekandeteenusele ja
ta järjekorda pannud, teenusele õigustatus ei muutu. Juhul kui inimene arvatakse järjekorrast välja,
tõstab see ühtlasi halduskoormust, sest SKA peab väljastama inimesele uue järjekorda võtmise teate.
Eelnõust: Senise praktika kohaselt ei ole SKA kordagi teenuskohast keelduja osas hinnanud, et tegu
on mõjuva põhjuseta loobumisega. Siiski ei saa välistada, et tulevikus tekib olukord, kus järjekorras
olija soovib, et talle pakutakse vabanevaid teenuskohti, kuigi tal ei ole tegelikult plaanis lähiaastatel
Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
17
teenust kasutama hakata ja igakordsel teenuskoha pakkumisel kasutab ta ära võimaluse võtta
otsustamiseks seitse päeva. Kui inimene teist korda ehk korduvalt ilma mõjuva põhjuseta pakutavast
teenuskohast keeldub, on SKA sunnitud inimese järjekorrast välja arvama, kuna korduvalt põhjuseta
keelduja tõttu pikeneb kõigi järjekorras olijate teenusele saamise aeg ja see ei ole teiste inimeste
suhtes õiglane. Esmakordselt pakutavast teenuskohast ka ilma mõjuva põhjuseta keeldumisel
inimest järjekorrast välja ei arvata. Sisuliselt tähendab säte seda, et kui teenuse järjekorras olevale
inimesele pakutakse teist korda talle sobivat teenuskohta (inimese poolt eelistatuks märgitud
maakonnas või teenusosutaja juures, varasemalt eelistatuks märgitud teenusele tulemise soovitud
ajal) ja inimene SKA hinnangul mõjuva põhjuseta teist korda kohast loobub, arvatakse inimene sel
hetkel järjekorrast välja.
Riik on ise tekitanud olukorra, kus inimesed on pidanud ennast aastateks järjekorda võtma, sest
kohtade nappus on olnud ja on endiselt väga suur. Aastaid on SKA andnud inimestele sõnumi, et
tuleks ennast igaksjuhuks varakult järjekorda panna, siis on lootust vajaduse tekkimise korral
ööpäevaringne koht saada. EPIKoja hinnangul ei ole õiglane neid inimesi karistada järjekorrast
eemaldamisega või järjekorra lõppu liigutamisega. Oluline on mõista, et erihoolekandeteenuste
vajajate ja tulevikus teenustele suunduvate inimeste perede profiil ja võrgustiku/kogukonna nägu on
muutunud. Inimesed ja pered ei pruugi ega peagi vastu võtma ei esimest, teist ega kolmandat
pakutavat teenuskohta, kui see ei asu koduläheduses, vaid teises Eesti piirkonnas, kui perel puudub
teenuseosutaja suhtes usaldus ja turvatunne jne. Eelnõu autor on samuti välja toonud, et senise
praktika kohaselt ei ole SKA kordagi ühegi teenusest keelduja puhul hinnanud, et tegu oleks mõjuva
põhjuseta loobumisega, seda enam ei pea põhjendatuks, miks peaks seaduse tasandil järjekorrast
välja arvamist sätestama.
16 Eelnõust: Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 73 lõike 6 teist lauset. Kehtiva SHS kohaselt võib
erihoolekandeteenuse osutaja küsida toidu ja majutuse eest iga-aastase riigieelarve seadusega
kehtestatud maksimaalsest omaosaluse summast suuremat tasu juhul, kui see toimub kokkuleppel
erihoolekandeteenust saama suunatud inimesega ja majutamine ning toitlustamine korraldatakse
paremates tingimustes, kui on õigusaktidega nõutud. Sätestatud on ka, et tasu peab olema
vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Omaosaluse tasumise lepingu sõlmivad omavahel
teenuse osutaja ja teenuse saaja. Teenuse osutaja teavitab SKA-d omaosaluse tasu summa suurusest
ja esitab kalkulatsioonid teenuse saajalt küsitava maksimaalsest kõrgema omaosaluse tasu ja
Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
18
pakutavate lisahüvede väärtuse vastavuse kohta. Samas SKA pädevuses ei ole osaleda
teenuseosutaja ja teenuse saaja vahel sõlmitava lepingu tingimuste kokkuleppimises.
EPIKoda toetab maksimaalse omaosalusmäära kehtestamist, kuid ei nõustu sellega, et selle
rakendamine jääb ainult teenuseosutaja otsustada. Eelnõu kohaselt peab teenuseosutaja esitama
vastavad kalkulatsioonid SKA-le, aga SKA-l puudub otsustusõigus omaosalusemäära tõstmises
kaasa rääkida. Taoline lähenemine jätab inimese teenuseosutaja meelevalda nagu see on juhtunud
eelnõus toodud näidete põhjal, kus teenuseosutaja on nõudnud inimestelt väga kõrget omaosalust
ning SKA-l pole olnud võimalust sekkuda. EPIKoda teeb ettepaneku, et SKA määratleb koostöös
teenuseosutajate, teenusekasutajatega “paremad tingimused”, mille eest võib suuremat omaosalust
küsida ning ka vastavad hinnakalkulatsoonid, mis on läbipaistvad, sh peab teenuseosutaja avalikult
näitama, mida inimene suurema omaosaluse eest saab. Kahjuks pole eelnõusse jõudnud plaanitav
muudatus, mille kohaselt KOV-d saaksid oma piirkonna inimestele teenuskohti rahastades
kindlustunde, et SKA poolt ei suunata teenuskohtadele üldjärjekorras olevaid inimesi, vaid
teenuskohad on tagatud KOV nö oma inimestele, kelle jaoks need kohad oma kogukonda on
loodud. Uute teenuskohtade loomine või olemasolevate ümberkorraldamine inimeste kodulähedal
toetaks juurpõhjuse ehk kohtade puuduse vähendamist. EPIKoja ja ministeeriumile teadaolevalt on
mitmeid kohalike omavalitsusi, kes on valmis uusi erihoolekandeteenuse kohti oma piirkonna
inimestele looma.
17 Kokkuvõtvalt:
1. Võimaldada alla 13-aastasel lapsel kaugtõlkerakenduse kasutamist, sest 13-aastane laps suhtleb
ja tegutseb iseseisvalt ja rakenduse ja tõlke kasutamine võimaldaks ka noorematel kui 13-aastastel
rohkem iseseisvalt ühiskonnaelus osaleda.
2. Sätestada minimaalselt 14-päevane aeg, millal inimene peab otsustama teenuskoha vastuvõtmise.
Põhjendatud juhul palume sätestada võimalus otsustada ka pikemalt (nii inimese enda kui
hooldaja/eestkostja tervislik olukord, näiteks kui inimene ei saa kohta vaatama minna, sest on
haiglas, haigusega kodusel ravil, vaimse tervise haiguse ägenemise episood vms tervislik olukord
või muud ettenägematud olukorrad).
3. Luua võimalus, et kohe pärast inimese „jah”-otsust hakkab jooksma ka nn teenuseaeg ning
teenuskohta rahastatakse, kasvõi osaliselt. See võimaldab teenuseosutajal teha etteavalmistusi
inimese teenusele saabumiseks tasustatult ning inimene peab asutusse jõudma hiljemalt 14 päeva
1. Arvestatud.
2. Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
3. Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
19
jooksul (mitte alles siis, kui inimene võib veel peale teenuskoha vastuvõtmist 14 päeva oodata ja
siis suunamiskirja saada ja sellest veel 7 päeva pärast majutusega teenusele asuda).
4. EPIKoda hinnangul tuleb järjekorrast välja arvamise punkt seadusest välja võtta, Teenus on
vabatahtlik, inimesel on õigus otsustada, millal ta teenusele läheb, kui SKA talle kohta pakub. SKA
ei saa teha kaalutlusotsust ja öelda, milline on mõjuv/mittemõjuv põhjus teenusele minekuks.
Siinkohal teeb inimene elumuutva otsuse, sh võib inimese olukord (ka korduvalt) järjekorras
viibimise ajal muutuda. SKA on inimese hinnanud erihoolekandeteenusele ja ta järjekorda pannud,
teenusele õigustatus ei muutu. Samuti on riik ise tekitanud olukorra, kus inimesed on pidanud
ennast aastateks järjekorda võtma, sest kohtade nappus on olnud ja on endiselt väga suur. Aastaid
on SKA andnud inimestele sõnumi, et tuleks ennast igaksjuhuks varakult järjekorda panna, siis on
lootust vajaduse tekkimise korral ööpäevaringne koht saada. EPIKoja hinnangul ei ole õiglane neid
inimesi karistada järjekorrast eemaldamisega või järjekorra lõppu liigutamisega.
5. Toetame omaosaluslae kehtestamist, juhul kui seaduses on sätestatud nõue, et SKA määratleb
koostöös teenuseosutajate ja teenusekasutajatega “paremad tingimused”, mille eest võib suuremat
omaosalust küsida ning ka vastavad hinnakalkulatsioonid, mis on läbipaistvad, sh peab
teenuseosutaja avalikult näitama, mida inimene suurema omaosaluse eest saab.
4. Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
5. Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
Märkuste esitaja: Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit on
tutvunud eelnõuga ning soovib esitada järgmised seisukohad ja ettepanekud seoses § 1 punktidega
3, 4, 5 ja 6.
18 Toetus eelnõu § 1 punktidele 3 ja 4 – otsustustähtaeg ja teenuskohtade täitmine Erihoolekande
Pakkujate Liit toetab muudatusettepanekut, mille kohaselt peab õigustatud isik teenuskoha
pakkumisele vastama seitsme päeva jooksul. Täna ootab ööpäevaringse erihoolekandeteenuse
järjekorras teenuse saamist üle 800 inimese. Kui isikule jäetakse otsustamiseks piiramatu aeg,
seiskub järjekord ning vabanenud teenuskoht jääb kasutamata. Selle tulemusel ei saa kiiremas
abivajaduses inimesed aegsasti teenusele ning süsteemi toimimine on häiritud. Praktikas on
esinenud juhtumeid, kus teenusekoht on jäänud mitmeks kuuks täitmata, sest SKA poolt tehtud
pakkumistele ei ole määratletud ajaraamistikus vastatud. Teenuskohtade mittetäitumisel on lisaks
sotsiaalsele mõjule ka selge negatiivne mõju teenuseosutajate majanduslikule seisule. Tühjana
seisev koht tähendab saamata jäänud tulusid, mille arvelt tasustatakse tegevusjuhendajaid ja teisi
Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
20
spetsialiste. Erihoolekande valdkonnas ei ole võimalik paindlikult töötajaid koondada ja seejärel
kiiresti uuesti tööle võtta, sest professionaalse personali ettevalmistus võtab sageli mitu aastat. Et
otsustamise protsess oleks kiirem ja sihipärasem, teeb Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
ettepaneku kehtestada õigustatud isikule kohustus külastada alates taotluse esitamisest talle
huvipakkuvates piirkondades tegutsevaid teenuskohti. See aitaks kaasa teadlikule otsustamisele
ning lühendaks vastuse andmise aega.
19 Toetus eelnõu § 1 punktile 6 – korduvast loobumisest tulenev järjekorra muudatus
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit toetab muudatust, millega sätestatakse, et kui inimene loobub
teistkordselt teenuspakkujast mõjuva põhjuseta, paigutatakse ta järjekorra lõppu. Selline muudatus
muudab järjekorra läbipaistvamaks ning tagab, et seal asuvad ainult need inimesed, kes reaalselt
soovivad ja vajavad teenust.
Nii seitsmepäevane otsustustähtaeg kui ka korduva loobumise korral järjekorra lõppu viimine on
meie hinnangul mõlemad vajalikud ja ajakohased meetmed. Tegemist on muudatustega, mida
erihoolekande valdkonna spetsialistid, ametkonnad ja teenusepakkujad on oodanud aastaid, kuna
surve teenuskohtadele on väga suur ja järjekord ebamõistlikult pikk.
Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
20 Märkused eelnõu § 1 punkti 5 kohta – omaosaluse piirmäär Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
ei toeta kavandatavat muudatust, millega tõstetakse teenuseosutaja õigust küsida teenusesaajalt
kahekordne riiklik omaosaluse määr. Antud ettepanek ei lahenda suurema osa teenusosutajate
tegelikke probleeme, vaid teenib peamiselt väikese osa elitaarsemate teenuste pakkujate huve.
Tänane probleem seisneb selles, et teenuseosutajatel puudub võimalus küsida kõrgemat omaosalust
olukorras, kus teenuse kulud kasvavad (nt toiduainete ja kinnisvarahoolduse hindade tõusu tõttu),
kuid teenuse kvaliteet ei ületa rahvatervise seaduses sätestatud miinimumnõudeid. Sellises
olukorras ei võimalda kehtiv regulatsioon katta teenuse tegelikke kulusid, kuigi eesmärgiks ei ole
ebamõistliku hinna küsimine, vaid teenuse jätkusuutlik pakkumine. Leiame, et eelnõu ei käsitle
piisavalt teenusosutajate vajadust omaosaluse määrade paindlikumaks kujundamiseks, mis
arvestaks reaalseid majandusolusid ja inflatsioonimõjusid.
Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
Kokkuvõte Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit toetab meetmeid, mis muudavad teenuskohtade
täitumise protsessi selgemaks ja efektiivsemaks ning aitavad tagada, et järjekorras ootavad just need
isikud, kes teenust reaalselt vajavad. Samas palume eelnõu § 1 punktis 5 kavandatavat muudatust
täiendavalt analüüsida ja muuta, et see vastaks ka enamiku teenusosutajate tegelikele vajadustele
21
Märkuste esitaja: Sotsiaalkindlustusamet
Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse,
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse
eelnõu. SKA tutvus eelnõuga ja esitab selle kohta järgmised tähelepanekud.
21 Eelnõu § 1 punkt 3 (SHS § 71 lõige 5). Teeme ettepaneku muuta SHS § 71 lõiget 5 nii, et inimesele
sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja teenust saama õigustatud isik ja SKA.
Erihoolekande teenuseosutaja võetakse loetelust välja, kuna teenuseosutaja juurde läheb isik
teenuskohta üle vaatama ja teenuse osutajaga lepib isik kokku teenuse alguse kuupäeva, kuid
teenuseosutaja ei osale nö iseenda väljavalimise protsessis. Praegune sõnastus tekitab probleemi
praktikas: teenuse osutaja tugineb sellele sättele ja ütleb, et tema ei lepi kokku selles, et antud isik
tema juurde teenusele tuleb – keeldub isiku teenusele võtmisest ja tekib väga palju vaidlusi.
Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
22 Eelnõu § 1 punkt 7 (viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus). Teeme ettepaneku kaaluda
regulatsiooni täiendamist nõuetega teenuseosutajale/teenust vahetult osutavatele isikutele. Ühtlasi
teeme ettepaneku täiendada eelnõud regulatsiooniga, mis võimaldaks SKA-l sõlmida lepinguid
teenuseosutajatega nagu teiste SHS-i teenuste juures seda tehtud on (nt abivahendid, sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenus, erihoolekandeteenused).
Mitte arvestatud.
Sotsiaalkindlustusameti ettepanekutega seoses
kohtuti eraldi 19.08 ja 21.08, et ühiselt arutada ja
kokku leppida, milliste ettepanekutega saab
arvestada. Lepiti kokku ja räägiti täiendavalt üle,
et viipekeele kaugtõlketeenuse ja
kirjutustõlketeenuse puhul ei ole tegu tasu
maksmise kohustuse ülevõtmisega, mistõttu ei
saa Sotsiaalkindlustusamet otse lepinguid
sõlmida nagu teiste SHS-i teenuste puhul (nt
abivahenditeenus). Tegu ei ole tasu maksmise
kohustuse ülevõtmisega, sest ei otsita mitmeid
võimalikke partnereid (teenuse iseloom ka ei
võimalda otsida mitmeid partnereid), vaid üht
sobivat/parimat partnerit. Samuti ei lisatud
eelnõusse täiendavaid nõudeid
teenuseosutajatele, sest kuna tegu ei ole tasu
maksmise kohustuse ülevõtmisega, saab täpsed
22
ja paindlikumad tingimused seada
Sotsiaalkindlustusamet lepinguga.
Täiendavalt täpsustati viipekeele
kaugtõlketeenuse eesmärki sellega, et teenust
osutatakse päevasel ajal ja lühiajaliselt, et
eristada selgemalt vahet riigi korraldatava
viipekeele kaugtõlketeenuse ja
kirjutustõlketeenuse vahel.
23 Eelnõu § 1 punkt 7 (SHS § 13013 punkt 2). Punktis 2 on sätestatud, et teenusele on õigustatud
tööealised, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis
on tingitud tegutsemispiirangust suhtlemise valdkonnas. Seletuskirja kohaselt on selle all mõeldud
seda, et töövõime hindamise põhjendustest peab välja tulema, et inimesel esineb kuulmislangusest
tulenevad tegutsemispiirangud suhtlemise valdkonnas. Kuna tegutsemispiirangud suhtlemise
valdkonnas võivad olla erinevad, siis teeme ettepaneku kaaluda SHS § 13013 punkti 2 täpsustamist
selliselt, et õigus saada viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust on alates 13. eluaastast
isikul, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis on
tingitud kuulmislangusest tulenevast tegutsemispiirangust suhtlemise valdkonnas.
Arvestatud.
Arvestades seda ja Töötukassa ettepanekut on
kolmepoolselt kokku lepitud kõigile osapooltele
sobivas ja korrektses sõnastuses.
24 Eelnõu § 1 punkt 7 (SHS § 13014). Teeme ettepaneku kaaluda regulatsiooni täiendamist hüvitise
andmise korraldust puudutavate täpsustustega või näha ette volitusnorm(id) sellekohase
rakendusakti(de) tarbeks. Seda põhjusel, et hetkel jääb ebaselgeks, millised andmed tuleb
viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse saamiseks taotluses esitada ja milliseid
andmeid ning kellelt on SKA-l õigus taotluse lahendamisel saada (vt nt analoogia SHS § 51 lõiked
2 ja 3). kus SKA võtab üle tasu maksmise kohustuse (s.h näiteks hüvitise mahu, maksumuse ja
eranditega seonduvad küsimused). Seejuures vajaks täpsustamist, kas hüvitise andmine
otsustatakse haldusaktiga või toiminguna.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõu on täiendatud sätetega, et teenusele
õigustatuse kohta teeb Sotsiaalkindlustusamet
toimingu. Samuti on eelnõusse lisatud, et
teenuseosutajal on õigus töödelda eriliigilisi
isikuandmeid. Sotsiaalkindlustusametil on õigus
kontrollida inimese õigustatust teenusele
sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse alusel.
Samuti lisati eelnõusse täiendav lõige selle
kohta, et viipekeele kaugtõlketeenust ja
kirjutustõlketeenust korraldab
Sotsiaalkindlustusamet (§ 13014 lg 1).
23
Taotlustele kantavaid andmete kohta eraldi
regulatsiooni ei lisata, sest sotsiaalseadustiku
üldosa seadus (§ 24) reguleerib taotlusele
kantavate andmete loetelu.
25 Eelnõu § 3 (EVKS § 7 lõige 33 ). Teeme ettepaneku lisada lõikesse juurde ka sõna
„prognoosimiseks“. Seejuures peame oluliseks täpsustada, et SKA saab isikuid nõustada üksnes
pensioni I samba osas. Palume eelnõus täpsusta, et isikute nõustamine ei hõlma pensionite II ja III
sammast.
Arvestatud. Arvestame ettepanekut lisada
„prognoosimiseks“ – see toetab kalkulaatori
tulevikumaksete arvutusi. Täpsustame ühtlasi
seletuskirjas, et SKA nõustab sisuliselt I samba
küsimustes (SÜS/SKA seadusest tulenevad
ülesanded). II ja III samba andmeid kasutatakse
info kuvamiseks ja arvutusteks, kuid SKA ei
anna investeerimisnõustamist II/III samba osas;
roll jääb tooteneutraalseks.
Märkuste esitaja: Eesti Töötukassa
Täname Teid võimaluse eest anda arvamus sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS),
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse
eelnõu kohta. Teeme ettepaneku täpsustada seaduse eelnõu ja seletuskirja järgmiselt:
26 Eelnõu § 1 punktis 8 täiendatakse SHS §-ga 13013, mille punkti 2 kohaselt on teenustele õigustatud
isikud, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, mis on
tingitud tegutsemispiirangust suhtlemise valdkonnas. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr
39 töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja
töövõimet välistavate seisundite loetelu (edaspidi määrus) § 3 lg 2 p 7 kohaselt on valdkond
suhtlemine valdkond, milles hinnatakse suhtlemisega hakkamasaamist, kohast käitumist,
suhtlemisega seotud muid piiranguid. Eelnõu ja seletuskirja kohaselt on viipekeele kaugtõlketeenus
ja kirjutustõlketeenus mõeldud kuulmislangusega inimeste toetamiseks. Määruse § 3 lg 2 p 3
kohaselt oleks kuulmislangusest tulenevate piirangute olemasolu puhul asjakohane valdkond teabe
edasiandmine ja vastuvõtmine, milles hinnatakse piiranguid teabe edasiandmisel, teabe
vastuvõtmisel ja teabevahetusega seotud muid piiranguid. Vastavad valdkondade muudatused
kehtivad määruses alates 01.03.2020. Teeme ettepanku sõnastada eelnõu § 1 punktis 8 SHS § 13013
Arvestatud.
Arvestades seda ja Sotsiaalkindlustusameti
ettepanekut on kolmepoolselt kokku lepitud
kõigile osapooltele sobivas ja korrektses
sõnastuses.
24
punkt 2 järgmiselt: „2) või kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse
seaduse alusel, mis on tingitud tegutsemispiirangust teabe edasiandmise ja vastuvõtmise
valdkonnas või“. Samuti tuleks vastavalt täpsustada ka seletuskirja vastava sätte selgitust ja
asendada sõna „suhtlemise“ sõnadega „teabe edasiandmise ja vastuvõtmise“
Märkuste esitaja: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa
seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste ettepanekute
ja märkustega.
27 Omaosaluse võimalik kahekordne tõus: Eelnõuga kavandatav teenuse saajalt küsitava omaosaluse
summa kuni kahekordseks tõstmine võrreldes maksimaalse määraga tekitab muret. Teeme
ettepaneku, et eelnõu peaks selguse huvides määratlema tingimused, mille puhul kõrgema määra
rakendamine on õigustatud (nt teenuse eriline sisu, suurem tugi jms). Antud muudatus tekitab
vajaduse lisada kaitsemehhanismid tagamaks, et suurenenud omaosalus ei viiks teenustest
loobumiseni kõige haavatavamate seas
Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
28 Teeme ettepaneku täiendavalt kaaluda eelnõuga sätestatud viipekeele kaugtõlketeenusele ja
kirjutustõlketeenusele õigustatud isikute ringi, mille kohaselt on teenusele õigustatud
kuulmislangusega isikud alates 13. eluaastast. Leiame, et isikuandmete kaitse seadusega oleks
kooskõlas, kui vastava rakenduse ja tõlke kasutamiseks annaks nõusolekut alla 13.aastase lapse
vanem või eestkostja, mis aitaks kaasa ka nooremate kui 13-aastaste ühiskonnaelus osalemisele.
Arvestatud.
29 Eelnõu muudatused, mis reguleerivad inimese järjekorrast välja arvamist, jätavad tunde, et eesmärk
on lihtsalt vähendada järjekorras ootavate inimeste arvu. Kahjuks ei taga see teenuse vajaduspõhist
kättesaadavust, sest suurimaks probleemiks on teenuste alarahastus. Küsitavust tekitab ka lühikeste
tähtaegade seadmine teenuskoha vastu võtmiseks. See võib kaasa tuua selle, et inimene, kes
lähedaste toel saaks veel kodus hakkama, läheb teenusele ja täidab koha. Samas võib ta
Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
25
sotsiaalhoolekande seaduse järgi olla üsna palju teenuselt eemal, aga teist inimest samale kohale
selleks ajaks võtta ei saa.
30 Täiendavalt toovad liikmed välja, et ka KOVidele on olulised ülevaated isikute II ja III samba kohta
nii majandusliku toimetuleku analüüsi ja sotsiaalabi määramise vaates kui ka eestkostja ülesannete
täitmisel. Hetkel osaliselt sellele infole ligipääs puudub, inimesed neid andmeid meeleldi ei avalda
ja see võib kaasa tuua otsuseid, kus on kaalutud sotsiaalabi määramisi mitteõigete andmete pinnalt.
Mitte arvestatud ja selgitatud.
Mõistame KOV praktilist vajadust majandusliku
toimetuleku ja eestkoste ülesannete täitmisel.
Kehtiva õiguse järgi (IKÜM/IKS, SÜS, EVKS §
13) on II ja III samba teave finantsinstrumentide
andmestik, mille edastamiseks KOV-ile on vaja
selget õiguslikku alust ja
vajaduspõhisuse/proportsionaalsuse tõendatust.
Käesolev eelnõu ei sätesta KOV-ile eraldi
juurdepääsu; isik näeb enda andmeid
iseteeninduses. KOV saab jätkuvalt tugineda
isiku nõusolekule (andmete esitamine või
volitatud jagamine).
Märkuste esitaja: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
31 Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) tänab võimaluse eest avaldada arvamust
Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
Sotsiaalvaldkonnas tegutseva professionaalse ühendusena toetame reforme, mis edendavad
teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja kestlikkust. Samas peame vajalikuks juhtida tähelepanu
probleemkohale, mis eelnõu praegusel kujul võib hoopis suurendada teenuse saajate, nende perede
ning spetsialistide koormust ja haavatavust.
Alljärgnevalt toome välja murekoha koos lühikeste põhjendustega.
Kavandatav lahendus ei lahenda tegelikku probleemi. Kuigi eelnõu esitletakse kui lahendust
erihoolekandeteenuste järjekordade vähendamiseks, keskendub see peamiselt sellele, et inimene
26
peab kiiremini otsustama teenuse vastuvõtmise üle. Tegeliku probleemi, teenusekohtade nappuse
ja ebapiisava ressursi lahendamiseni see ei ulatu. Selline lähenemine võib luua petlikke ootusi
erihoolekannet vajavate inimeste peredele ning panna neile põhjendamatult suurt survet.
Sotsiaalteenuste puhul tuleb aga arvestada inimeste kohanemisvõime, psüühilise eripära ning
muutustega toimetuleku ajaerinevustega. Ka teaduskirjandus rõhutab, et psüühikahäiretega
inimeste puhul on usaldusel ja järjepideval toetusel otsustav roll ravi ja elukvaliteedi tagamisel.
Eelnõus toodud probleem, viivitamine teenuse vastuvõtmisel, on lahendatav juhtumikorralduse
põhimõtete rakendamise kaudu, mis toetub koostööle teenusevajaja, tema pereliikmete ning SKA
spetsialistide vahel. Selleks ei ole otstarbekas rakendada jäika tähtaega ilma kaalutlusõiguseta.
ESTA ettepanek
Pikendada otsustustähtaega
Soovitame teenuse vastuvõtmise tähtaega pikendada, võimaldades piisavat aega teenusesaaja, tema
lähedase ja ka eestkostja kohanemiseks ja nõustamiseks.
Eelnõu eesmärk on mõistetav, suurendada teenuse kättesaadavust. Kuid see peab toimuma viisil,
mis austab iga inimese elukorraldust, psüühilist eripära ja sotsiaalset konteksti. Inimesekeskne,
hooliv ja teadlik lähenemine ei tähenda aeglust, vaid kvaliteeti, mis loob pikaajalist mõju ja
ühiskondlikku usaldust.
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon on valmis panustama aruteludesse ja koostöösse, et koos kujundada
lahendusi, mis on jätkusuutlikud, õiguspärased ja väärtustavad iga inimest.
Erihoolekandeteenuseid puudutav osa on
eelnõust välja jäetud.
2. Toimetulekutoetuse muudatusega seotud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse kohta esitatud märkused
Märkuse sisu Kommentaar märkusele
Jrk
nr
Märkuste esitaja: Justiits- ja Digiministeerium
Esimene kooskõlastusring
1 Eelnõu § 1 p 3 (SHS § 132 lg 2) kohta on seletuskirjas märgitud järgmist: „TTT taotlemisel on
vajalikud andmed õppimise, töötamise, puuduva ja osalise töövõime, töötuna arveloleku ja
pensionäri staatuse kohta. Eelnõu punktiga 8 lisatakse ka säte kaitseväe ajateenistujatele
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud vastavate
viidetega.
27
eluasemekulude hüvitamiseks. Registritest on võimalik pärida, kas inimene töötab, õpib, on töötuna
arvel, pensionär või osalise või puuduva töövõimega või ajateenija jne. Kui kellegi sotsiaalset
seisundit ei õnnestu andmebaasidest teada saada, on KOV-i töötajal võimalus küsida taotlejalt
lisainfot. Muudatusega vähendatakse halduskoormust küsides taotlejalt vähem andmeid saades
need tulevikus riiklikest andmekogudest.“
Palume seletuskirja täiendada ja märkida nende andmete andmekogudest saamise õiguslik alus.
Millisel õiguslikul alusel neid andmeid andmekogudest saadakse?
2 Eelnõu § 1 p 6 (SHS § 132 lg 62) – normi sõnastusest saab järeldada, et pereliikmete konto
väljavõtet ei ole vaja, kui taotlejal on pangas konto. Palume seletuskirjas seda selgitada ja
vajadusel normi täpsustada.
„(62) Kui taotleja või tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb esitada
taotleja või tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu kontoväljavõtted rahaliste vahendite ja
täiendava abivajaduse väljaselgitamiseks.“;
Seletuskirjas on märgitud, et „TTT maksmisel kogutakse ja töödeldakse toetuse taotleja ja tema
perekonnaliikmete sissetulekute andmeid.“. Eelnõu käsitleb konto väljavõtet, kus on lisaks palju
teisi andmeid kui vaid sissetulekute andmed (suures osas pigem väljaminekute andmed, mis võivad
olla eriliiki isikuandmed, nt juhul kui on tasutud mõne tervisehoiuteenuse eest jne).
Seletuskirja järgi „esineb praktikas olukordi, kus taotlejatel on lisaks esitatud väljavõtetele ka teisi
pangakontosid ja sissetulekuid, kuid nende olemasolu varjatakse.“. Leiame, et konto väljavõtte
küsimise õigus seda probleemi ei lahenda, sest see ei garanteeri, et taotleja jätab teadlikult mõne
oma konto kohta teabe andmata.
Meie hinnangul tuleb kaaluda, kas sissetulekute andmeid saaks koguda muul vähem riivavamal
viisil. Seletuskirjas on selgitatud, et pangakonto väljavõte annab ülevaate sissetulekutest,
olemasolevast rahast, eluasemekulude tasumisest, kohustustest, võlgadest, majandamisoskusest ja
teenuste vajadusest (majandusnõustamine, võlanõustamine jm). Eelnõu seletuskirjas esitatud
analüüs „Sissetulekute andmete kontrollimise regulatsiooni vastavus põhiseadusele“ vajab seetõttu
täiendamist, et oleks võimalik andma hinnang, kas eelnõus sätestatud konto väljavõtte küsimise
õigus on sobivaim meede. Palume põhiseaduspärasuse analüüsi täiendada.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud
ning täiendatud.
3 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) – seletuskirjas on märgitud, et
andmetöötlus toimub STAR-s ja andmete säilitamise tähtaeg on tavaliselt kuni viis aastat pärast
toetuse määramist. Andmete säilitamise tähtaeg peab olema seaduses sätestatud ja palume
seletuskirja täiendada lisades juurde viite andmete säilitamise tähtaega reguleerivale vastavale
sättele ning selgitada, mida on silmas peetud seletuskirjas toodud „tavaliselt kuni 5 aastat“ all.
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
STARi regulatsioon ei vaja täiendamist, kuna
andmekogusse kantakse toimetulekutoetuse
menetluses jätkuvalt vaid sissetulekute
andmed. Laiema a abivajaduse hindamise
28
Samuti palume üle vaadata STAR-i regulatsioon andmekoosseisu osas ja veenduda, et konto
väljavõtte selles andmekogus töötlemine mahub SHS-s sätestatud raamidesse ning seda ka
seletuskirjas kajastada. Võttes arvesse, et SHS sätestab hetkel üksnes isiku sissetulekute andmete
töötlemise õiguse, tuleb meie hinnangul täiendada ka SHS §-i 1421, aga seda juhul, kui täiendatud
põhiseaduspärasuse analüüsist nähtub, et konto väljavõtte küsimine on sobiv ja vajalik meede
eesmärgi saavutamiseks. Me ei saa nõustuda, et sellisel andmetöötlusel on mõju väike (seletuskiri
lk 23) – palume selles osas mõjuanalüüsi täiendada. Samuti palume täiendada seletuskirjas esitatud
andmekaitselist mõjuhinnangut, et selguks ka konto väljavõtte esitamise mõju andmesubjektile.
käigus töödeldavad andmed kantakse isiku
juhtumiplaani, mis on STARi regulatsiooniga
juba hõlmatud.
4 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab liikmesriik konsulteerima
järelevalveasutusega (Andmekaitse Inspektsioon), kui koostamisel on riigi parlamendis vastu
võetava õigusakti eelnõu või sellisel õigusaktil põhinev rakendusakt, mis seondub isikuandmete
töötlemisega (vt IKÜM art 36 lg 4). Selle kohustuse saab lugeda täidetuks, kui eelnõu saadetakse
AKI-le arvamuse avaldamiseks eelnõu esimeses kooskõlastusringis. Vastavalt üldmääruse artiklile
52 tegutseb AKI üldmäärusega kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti
sõltumatult ja seetõttu ei ole meil võimalik kohustada AKI-t andma sisendit valitsemisala ühtse
seisukoha kujundamiseks.
Lähtudes eelnevast palume saata eelnõu ka AKI-le arvamuse avaldamiseks.
Arvestatud. Eelnõu esitatakse arvamuse
avaldamiseks ka AKI-le.
5 Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
märkustega.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale
Failides olevate märkustega on arvestatud.
Teine kooskõlastusring
6 Eelnõu § 1 punkti 3 (SHS § 132 lg 2 muutmine) kohaselt ei pea TTT taotleja edaspidi märkima
taotlusele menetluses arvesse võetavate isikute sotsiaalset seisundit. Seletuskirjas on selgitatud:
„Igapäevases praktikas on juhtumeid, kus taotleja ei oska või ei tea enda ega oma
perekonnaliikmete sotsiaalset seisundit taotlusele märkida, teisalt on KOV-i sotsiaaltööspetsialistil
võimalik andmeid erinevatest registritest pärida.“. JDM palus oma varasemas kooskõlastuskirjas
täiendada seletuskirja teabega, millisel õiguslikul alusel on lubatav inimese sotsiaalse seisundi
kohta andmete saamine andmekogudest. 18.07.2025 eelnõu versiooni seletuskirjas on öeldud, et
TTT menetlemisel vajalike asjaolude kontrollimiseks (isiku sotsiaalse seisundi, nt kas isik töötab,
õpib, on töötuna arvel, pensionär, ajateenija vms) on kohaliku omavalitsuse üksusel (KOV) kui
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
29
sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) volitatud töötlejal õigus teha päringuid teistesse
andmekogudesse STAR põhimääruse alusel. JDM märgib, et STAR põhimäärusest ei tulene
õiguslikku alust inimeste isikuandmete töötlemiseks, vastav alus peab tulenema seadusest. Selleks,
et oleks üheselt mõistetav, kust tuleb KOV õigus STAR kaudu kontrollida oma haldusülesande
täitmiseks isiku sotsiaalse seisundi andmeid, palume seletuskirjas välja tuua järgmised õiguslikud
alused: milliste sätete alusel on KOV-il kohustus toimetulekutoetuse taotlusi menetleda,
milliste sätete alusel on KOV-il õigus selle ülesande täitmiseks kasutada sotsiaalkaitse
infosüsteemi ning milliste sätete alusel on KOV-il õigus toimetulekutaotluste menetlemisel
kontrollida isiku sotsiaalse seisundi andmeid ning milline on sotsiaalse seisundi andmete
täpsem koosseis, ehk mida need andmed endas hõlmata võivad.
Palume arvestada kooskõlastuskirja lisaks esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
keele- ja normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju hindamise kohta. Arvestatud.
Haridus- ja Teadusministeerium
7 Soovime juhtida tähelepanu, et alates 2025. aasta septembrist muutuvad paljud kutsekeskhariduse
õppekavad nelja aastaseks ja sellega seoses tuleb arvestada, et osad keskharidustaseme õpilased
võivad viimasel õppeaastal olla juba 20 aastased. Palume hinnata, kas eelnõu punktides 2 ja 17
toodud regulatsioonid sellega ka arvestavad. Ei ole üheselt arusaadav, kas sellise õpilase puhul
võiks tulla kohaldamisele viidatud punktides kehtestatava sätte sõnastuses toodud alternatiiv „või
õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni“. Kui eelnõu sõnastus seda
sihtrühma ei käsitle, siis palume eelnõu täpsustada selliselt, et kutsekeskhariduse õppekavadel
õppijaid loetaks lasteks õppeaasta lõpuni, mil nad saavad 20-aastaseks.
Mitte arvestatud. TTT määramisel
arvestatakse laste puhul PHS-is sätestatud
tingimustega, ehk TTT makstakse lapse
piirmääras selle õppeaasta lõpuni, kui laps
saab 19-aastaseks.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
8 Eelnõu § 1 punkt 3 (sotsiaalse seisundi mitteküsimine)- eelnõu kohaselt jõustub muudatus 1.aprillil
2027 ja andmed täidetakse automaatselt STARi poolt.
Teeme ettepaneku jätta alles käsitsi sisestamise võimalus, kuna võib olla olukordi, mis Eesti
riiklikes registrites ei kajastu nt töötamine väljapool Eestit, välisriigi pensionär, registreerimata
õppimine väljapool Eestit vm erandjuhud.
Teeme ettepaneku kaaluda võimalust jätkata sotsiaalse seisundi märkimist kohapeal avaldust
esitava toimetulekutoetuse taotleja poolt seni kuni STARi on loodud võimalus saada adekvaatseid
andmeid isiku sotsiaalse seisundi kohta ühe päringuga. Ennatlik on eemaldada SHSst kohustus
küsida taotleja sotsiaalset seisundit, kuni puudub tehniline võimekus saada vastavaid andmeid
STARist ühe päringuga. Nt. TTT tuleb taotlema 40. aastane naisterahvas koos oma 20. aastase
lapsega. Sotsiaaltöötaja teeb STARi kaudu päringu töötamise registrisse ja näeb, et registris
Selgitame, et eelnõu § 1 punkt 3 on eelnõu
kohaselt jõustumas alates 1. aprillist
2027.aastal, mil peaks valmis olema STAR2
arendus. Arenduste tulemusena tuleb andmete
saamiseks teha ainult üks päring.
30
puuduvad andmed töötamise kohta. Järgmine STARi päring Eesti Töötukassa infosüsteemist näitab,
et isik ei ole töötuna arvel. Järgmise STARi päringuga selgub, et isik ei ole ka töövõimetoetuse
saaja. Kuna STARiga ühendatud riiklikest andmebaasidest ei selgu, millega taotleja tegeleb, tuleb
sotsiaalse seisundi teadasaamiseks pöörduda lõpuks ikkagi inimese enda poole ja taotleja selgitab,
et ta on ettevõtte juhatuse liige ja proovib iseseisvalt oma firmat käivitada.
Sama protsess (eraldi) päringute osas kordub ka taotleja 20. aastase lapsega, kuna STARis ei ole
näha, et laps töötaks või õpiks või oleks töötuna arvel. Jällegi tuleb isikuga ühendust võtta ja
täpsustada, mis on toetuse taotleja pereliikme sotsiaalne seisund (sest sotsiaaltöötajale
kättesaadavates registrites vastavad andmed puuduvad). Kokkuvõttes on sotsiaaltöötaja selle
juhtumi puhul kulutanud aega tulemusteta päringutele olukorras, kus kogu info oleks koheselt
saanud taotlejalt endalt.
9 Eelnõu § 1 punkt 4 – ebaselgeks jääb, kuidas hakkab toimuma äriühingute üürilepingute
kontrollimine: kas eraldi tuleb rahvastikuregistrist vaadata, kes on sugulased ja siis vaadata
äriregistrist, kas nad on juhid jne? Kuna eelnõu peaks välja tooma kõik mõjud, siis oleks
asjakohane tuua seletuskirjas välja, et kui seotud isikute äriühingu kaudu üürimine on siiski vajalik,
aga üürnikult üüri ei saa võtta, kuna tal puuduvad vahendid (endal sissetulekuid pole ja TTT ei
kata), siis äriühingu jaoks muutub tasuta või alla turuhinna üürile andmine erisoodustuseks vm
moel tulumaksuseaduse alusel maksustatavaks.
Juhime tähelepanu ka sellele, et antud muudatusega tuleb üks kontroll juurde ja nende arv, kellele
üürikulu hüvitatakse võib väheneda, kuid seletuskirjas ei ole välja toodud mõju
menetluskoormusele ja riigieelarvele.
Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. Mõjude
osa on eraldi seletuskirja lisas 1. Täpsustame,
et seaduse muudatus ei keela üürilepinguid
sõlmida, vaid määrab millisel juhul
arvestatakse üürilepingutest tulenevaid
kohustusi toimetulekutoetuse arvestamisel.
10 Eelnõu § 1 punkt 5 – teeme ettepaneku täpsustada vähemalt seletuskirjas, millisel juhul ja mis
ulatuses saab osalust äriühingus ning äri- või mittetulundusühingusse kuulumist lugeda
elatusvahendite saamise mõistes varaks. Kas nt välja maksmata dividendid, ... mis veel?
Teeme ettepaneku lükata muudatus (eelnõu § 1 punkt 5) edasi kuni STARi on loodud võimalus
jooksvalt kontrollida taotleja ja tema pereliikmete osalust äriühingutes ning nende kuulumist äri- ja
mittetulundusühingutesse. Kui KOV peab hakkama tegema väljaspool STARi asuvatest
andmekogudest iga pereliikme kohta täiendavaid päringuid, siis toob see kaasa töökoormuse olulise
ja ebamõistliku kasvu.
Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud.
11 Eelnõu § 1 punkt 6- seletuskirjas on § 1 punkti 6 juures (lk 8) selgitatud, et kui taotleja ei
soovi, et kontoväljavõte jääb menetleja valdusesse, on võimalik pärast oluliste andmete saamist ja
andmete õigsuse kontrollimist, tagastada menetluse lõppedes kontoväljavõte taotlejale.
Arvestatud. Seletuskirjast välja jäetud.
31
Selguse mõttes palume täpsustada, mida mõeldakse kontoväljavõtte tagastamise all menetluse
lõppedes. Sõnastus peaks olema üheselt arusaadav, et abivajajatel ei tekiks sellest väärarusaamasid.
Eeldame, et mõeldud on olukorda, kus toetus on määratud või selle määramisest on keeldutud
(haldusotsus on tehtud) ja seejärel on inimesel õigus füüsiline kontoväljavõte tagasi saada.
Juhime tähelepanu, et kontoväljavõtteid saadetakse ka e-kirja teel. Kas sel juhul kontoväljavõte
kustutatakse?
Tekib küsimus, kuidas saab KOV siis näiteks SKA järelevalvele tõestada, et arvutused olid
õiged? Kas väärtpaberi kontod on STARist otse päritavad, et nende väljavõtteid pole vaja?
Eelnõu sõnastuse kohaselt „…peab taotleja või tema pereliige…..”. Teeme ettepaneku
sõnastuse muutmiseks järgmiselt: „…peab taotleja ja tema pereliige… “
12 Eelnõu § 1 punkt 7 – teeme ettepaneku täpsustada, kas inimestel tekib õigustatud ootus, et enne
neljandat kuud varalist seisu ei arvestata või võib arvestada, sest seadus ütleb, et hiljemalt neljandal
kuul, mis ei välista ka varasemat kontrolli? Kui hinnata neljandal kuul ja näiteks avastada, et on
auto, mida saab maha müüa vms, siis tuleb ju jälle anda realiseerimiseks aega.
Palume täiendavalt üle vaadata muudatuse mõju riigieelarvele, mis seletuskirjas hinnatakse
puuduvaks. Juhime tähelepanu sellele, et kehtiva seaduse kohaselt hinnatakse ja arvestatakse vara
kohe esimesel taotlemisel ja kui tulevikus alles neljandal kuul, siis peaks ju toetuse saajate arv
tõusma, sest taotlema saavad tulla ka need, kes siiani vara olemasolu tõttu ei saanud.
Seletuskirjas § 1 punkti 7 selgituses (lk 9) on kirjutatud: „Ajutiste raskuste tõttu ei peaks isik
müüma vara, mis tagab tulevikuks kindlustunde. Siin peaks jääma paindlikkus, et ei tekiks
olukorda, kus inimene otsib aktiivselt tööd, aga kuna töö leidmine võib osutuda näiteks
majanduskriisist tulenevalt keeruliseks, peaks ta hakkama vara müüma, mille tulemusena ta võib
lõpuks sattuda veel keerulisemasse olukorda (peab hakkama eluaset üürima, mis võib olla
kulukam)“.Palume seda mõttekäiku täpsustada. Praegu jääb mulje nagu võiks KOV nõuda inimese
ainsa eluaseme müüki. See ei ole hea näide, kuna kodu müümist nõuda ei tohi. Nimelt ütleb SHS §
134 lõige 5 selle kohta, et kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata,
kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks
aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud
esemed.
Teeme ettepaneku täpsustada, kuidas muudatust rakendada, et tagada KOVide ühtne
lähenemine/menetlemine.
Selgitame, et seaduse punkt sätestab, et
hiljemalt neljandal kuul. Antud säte ei välista,
et abivajaduse hindamisel ei või varalist seisu
arvestada juba varem. Menetlejale jääb
kaalutlusotsus.
Arvestatud. Seletuskirja vara müügiosas
täiendatud.
32
13 Eelnõu § 1 punkt 8 – teeme ettepaneku täpsustada nõudeid juhul, kui ajateenijat arvestatakse
leibkonna liikmena, mitte ta ei ole üksinda taotleja. Nt võib sellel olla mõju põhjendatud
elamispinna suuruse määramisel.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.
14 Eelnõu § 1 punkt 10 – leiame, et muudatuse puhul ei ole tegemist ainult sõnalise selguse
loomisega vaid põhimõttelise muudatusega, kuna need mõisted on oma olemuselt erinevad:
Inimväärne äraelamine – mõiste viitab elustandardile, kus inimesel on võimalus elada
turvaliselt ja eneseväärikust säilitades, osaleda ühiskondlikus elus ning rahuldada mitte ainult
esmavajadusi, vaid ka vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi. Mõiste on tihedalt seotud
inimõigustega, nagu õigus haridusele, tervishoiule ja elatustasemele, mis võimaldab
inimväärset elu.
Esmane toimetulek – mõiste viitab õigusele minimaalsetele vahenditele, mis on vajalikud
eluspüsimiseks ehk ellujäämiseks (vähim toit, riietus, peavari jne.). See keskendub vaesuspiiri all
või selle lähedal olevate inimeste ellujäämisele, mitte heaolule või väärikusele.
Seletuskirjas ei ole analüüsitud seda, kas ja kuidas võib mõjutada antud muudatus KOVide poolt
kinnitatavaid eluasemekulude piirmäärasid? Juhime tähelepanu sellele, et Riigikontroll tõi oma
2023.aasta auditis „Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus“ välja vajaduse vaadata
üle piirmääradega seonduv. Seletuskirja järgi arvestati eelnõu väljatöötamisel Riigikontrolli
soovitustega, aga piirmäärade kohta ei ole kahjuks ühtegi muudatust.
Osaliselt arvestatud.
Seletuskirja täiendatud Statistikaameti poolt
avaldatava arvestusliku elatusmiinimumi
metoodika kirjeldusega ja toodud välja selle
seos toimetulekutoetusega.
Eluasemekulude osas ei toimu seaduse
muudatust, vaid vastavalt VTKle koostatakse
juhendmaterjal, et üle-eestilist praktikat
ühtlustada. Praktika ühtlustamine ei mõjuta
juba eelnõu koostamise ajal kohalike
omavalitsustele kehtivat kohustust
piirmäärasid vähemalt üks kord aastas üle
vaadata ja vajadusel uusi piirmäärasid
kehtestada, seega ei ole selles osas mõjude
analüüsi.
15 Eelnõu § 1 punkt 11 - siin võiks olla välistatud ka kooselus olevad isikud (abieluga sarnases suhtes
olevad isikuid). Omavalitsus on toonud näitena juhtumi, kus kooselus inimene tegi üürilepingu
elukaaslasega. Aga ka sellise juhtumi, kus kooselu ajal (ühine majapidamine ja ühised lapsed) on
soetatud mehe nimele korter, mis on üüritud naise isale ning TTT-d küsib isa.
Palume üle vaadata sama punkti seletuskirjas (lk 11) toodud väide, mille kohaselt on esimese ja
teise astme ülenejad ja alanejad sugulased perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohuslasd. Nimelt
sätestab perekonnaseaduse § 96 ülalpidamist andma kohustatud isikud järgmiselt:
(1) Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad
sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused
hooldusõiguses.
(2) Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate
sugulaste suhtes.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.
33
16 Eelnõu § 1 punkt 14 – muudatuse mõjude kirjeldusest on väljas väga oluline osa, see on mõju
inimeste üldisele aktiivsusele ja selle läbi ravikindlustusega kaetusele. Välja on toodud, et
aktiivsusnõuete täitmata jätmist on harva kasutatud TTT suuruse või saamise kaalutlustes, kuid
välja ei ole toodud, et päris suur hulk inimesi jõuab üldse töötukassasse arvele tänu sellele, et KOV
sotsiaaltöötajad saavad öelda, et kui arvele ei võta, siis me TTT ei maksa. Nende inimeste hulgas ei
ole ainult inimesed, kes ei suuda ilma sotsiaalteenusteta tööd teha, vaid näiteks ka need, kes
teadlikult manipuleerivad toetustega - näiteks mustalt töötajad. Samuti ei ole toodud mõju
ravikindlustusele - juhul, kui inimesed enam ei võta ennast töötukassas arvele ja neil muid aluseid
pole, siis jäävad nad ravikindlustuseta. Edaspidi on neile tasuta ainult vältimatu abi, samas puudub
õiguslik selgus, kuidas kaetakse muud ravikulud, kui neil endal peale TTT vahendeid ei ole. Ei saa
eeldada, et neid hakkavad katma KOVid, kuna tervishoiuteenuste tagamine on riigi ülesanne ja
õigusaktid ei kohusta KOVe ravikindlustamata isikute ravikulusid katma.
Ettepanek: mitte tunnistada SHS § 134 lg 4 punkti 3 kehtetuks (eelnõu § 1 punkt 14). Kui
toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja
on töötukassas töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava täitmata või
keeldunud talle pakutud sobivast tööst, peaks säilima KOVil võimalus jätta talle TTT määramata
või vähendada määratavat toetuse summat. Kehtivas seaduses saab KOV teha kaalutlusotsuse
lähtudes kõikidest SHS § 134 lõikes 4 loetletud valikutest. Seletuskirjas puudub sellekohane piisav
põhjendus, miks võtta KOVilt võimalus (kaalutlusotsuse alusel) just töötukassa poolt pakutavast
tööst keelduja toetuse taotleja mõjutamiseks. Kavandatav muudatus tooks kaasa ka ebavõrse
kohtlemise: kui üks isik keeldub omavalitsuse üksuse poolt pakutavast tööst, siis võib talle
määratavat TTT vähendada (SHS § 134 lg 4 p. 4); kui aga teine isik keeldub töötukassa poolt
pakutavast sobivast tööst, siis (muudatuse jõustudes) analoogse meetme rakendamise võimalus
puudub.
Omavalitsused on seisukohal, et kehtiv SHS §134 lg 4 punkt 4 on nõue, mis aktiveerib töötut
inimest midagi enda heaks tegema, et oma majanduslikku olukorda parandada. Kui nimetatud
seaduse punkt tühistatakse, siis on võimalik, et eriti hajaasustusega piirkonnas jäävad paljud töötute
perekonnad TTT saajateks kuust kuusse ja aastast aastasse. On karta, et osade töötute niigi vähene
motivatsioon tööle asuda kaob, sest TTT abil saab kuidagi eluga hakkama.
Juhime tähelepanu ka sellele, et töötuna arvele võtmist hakkab ilmselt mõjutama ka
töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõuga 519 SE kavandatav muudatus, millega lõpetatakse töötutoetuse maksmine.
Mitte arvestatud. Selgitame, et SHS § 134 lg
4 punkt 2 reguleerib töötukassas arvel olekuga
arvestamist. Kui inimene ei järgi tegevuskava
tegevusi või ei võta vastu talle pakutud tööd,
siis võtab Töötukassa ise kasutusele meetmed
ja ei ole põhjendatud samade tegevuste eest
meetmete rakendamine ka KOV-ides. Eelnõu
§ 1 punkt 14 ei ole seotud ravikindlustuse
saamisel.
34
17 Eelnõu § 1punkt 15 (§134 lg 4 lisatav punkt 10- TTT võib mitte määrata või seda vähendada,
kui toetuse taotlejal või tema perekonnaliikmel on esmavajadusteks mõeldud kulutused
osaliselt või täielikult kaetud riigieelarvest samal eesmärgil rahastatava teenuse või toetusega).
Teeme ettepaneku tuua täiendavaid näiteid, millist olukorda silmas peetakse (kas näiteks haiglas on
toitlustus), et tagada seletuskirjas toodu: „Täienduse abil saavad kõik KOVid järgida ühtseid
põhimõtteid ja vältida erinevaid tõlgendusi, mis võivad viia ebavõrdse kohtlemiseni.
Osaliselt arvestatud. Seletuskirja täiendatud
teenuste ja toetuste loeteluga.
18 Eelnõu § 1 punkt 15 (§ 134 lg 4 lisatav punkt 11) - seletuskirjas on toodud selgitus, et " Laste
hoolduse jagamist vanemate vahel saab tõendada kas kohtuotsusega, riikliku perelepituse
vanemluskokkuleppega või omavahelise kirjaliku nõusolekuga."
Teeme ettepaneku selle täpsustuse sätestamiseks seaduses, et vanematele oleks ühene alus ja vältida
lõputuid vaidlusi selle üle, kas tegelikult laps on olnud vanemate juures võrdselt või lapse
sundimine igal juhul pool ja pool põhimõtet järgima. TTT arvestus võib saada argumendiks, miks
vanemad hakkavad rohkem 50%/50% vanemlust taotlema.
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
19 Eelnõu § 1 punkt 16 - seletuskiri kirjeldab eluasemekulude tasumist ülekandega. Teeme
ettepaneku kirjeldada ka sularahas tasumist, sest praktikas võib see vajalik olla.
Selgitame, et tõendamine kehtib nii
ülekandega kui sularahas tasumise korral.
20 Täiendavad ettepanekud:
1. Üksikvanema toetus. Tunnistada kehtetuks SHS § 135 ja mitte täiendada paragrahvi
135 lõikega 21 (eelnõu §1 punkt 17). Kehtiva SHS § 135 kohaselt on TTT saajal, kelle
kõik perekonnaliikmed on lapsed, õigus saada koos TTT-ga täiendavat sotsiaaltoetust
15 eurot. Kuna selle täiendava sotsiaaltoetuse maksmisel ei arvestata laste arvu peres
ning seda pole kehtivuse ajal (10 aastat) indekseeritud/tõstetud, siis on see toetus
kaotanud oma varasema võimaliku mõju ja mõtte.
Erineva kooslusega perede erinev toetamine peaks vajadusel toimuma toimetulekupiirist
lähtuvalt, sest just toimetulekupiiriga peaks olema tagatud kõigi pereliikmete esmavajaduste
rahuldamine.
Toimetulekupiiri kehtestamise mõte kaob ära, kui TTT ei taga esmavajaduste rahuldamist ning
lisaks TTTle kavatsetakse jätkata täiendava 15 euro suuruse toetuse maksmist üksikvanematele.
Analoogiat rakendades võiks samasugust riigieelarvest makstavat täiendavat sotsiaaltoetust
(esmavajaduste rahuldamiseks) saada ka eakad ja alla 3. aastaste lastega pered (nt mähkmete
ostuks), töötutega pered (nt tööotsinguteks), üliõpilased (nt õpikute soetamiseks) jne. Samamoodi
nagu praegu on laste toimetulekupiir kõrgem, kui muudel pereliikmetel, saab toimetulekupiiri tõsta
ka üksikvanemaga peredel ja teistel peredel, kus igakuised esmavajadused on tavapärasest
Mitte arvestatud. Perede toetamine on
prioriteet.
35
suuremad. Korrektse toimetulekupiiri puhul puudub vajadus kehtestada erinevaid täiendavaid
sotsiaaltoetusi, mida makstakse TTT vahenditest.
21 2. Internetikulu. Ettepanek: leida rahalised võimalused ja lisada kommunaalkulude
komponendiks koduse internetikulude eraldi arvestamise minimaalne summa, mis
oluliselt aitaks toetuse taotlejat inimväärse elukorralduse säilitamisel ja asjaajamisel.
Kehtiva seaduse alusel on internetiteenuse kulu arvestatud toimetulekupiiri sisse.
Arvestades üleüldist elukalliduse ja hindade tõusu on ka sideteenuste kulud
märkimisväärselt kerkinud. Kommunikatsioonifirmad on pidevalt tõstnud oma
pakutavate teenuste hindasid ja juba täna võib enam kui 25% toimetulekutoetuse piiri
esimese pereliikme summast kuluda püsiinterneti kasutamise kulude katteks. Samas on
Eesti riik olnud uhke oma toimiva e-riigi üle. Töötuks jäänud isik vajab
internetiühendust, et suhelda riigiasutustega ja kandideerida erinevatele töökohtadele,
sealjuures on esmane kandideerimine üldjuhul e-võimaluse teel. Lisaks vajavad
lapsed/noored pidevalt interneti kasutamise võimalust, sest väga palju õppematerjali on
kätte saadav internetis või tuleb koolitöö tehagi vajalikus interneti keskkonnas. Leiame,
et interneti kasutamine on vältimatu igapäevane teenus nii tööotsinguteks, õpilastel
koolitööde tegemiseks kui ka muudes eluvaldkondades.
Arvestades kohalikke olusid nt Jõgeva maakonnas, kus pole ühtegi pangakontorit enam
ja saab kasutada ainult internetipanga võimalust, kui taotlejal on internetiühendus ja
oskused elektrooniliste vahendite kasutamiseks. Kõige lähemad pangakontorid on
Tartus, kus tuleb enne vastuvõtule registreerida aeg (esmalt nõuab isikult interneti
ühendust ja isiku enesetuvastamise võimalust), siis Tartusse sõita (sõidukulu) ja iga
väljatrükitud arvelduskonto paberkandjal leht on tasuline.
Teadmiseks võetud. Seletuskirjas on seda
juba analüüsitud.
22 3. Säästud. Käesoleval ajal eeldatakse, et peredel on mingis summas säästufond
(arvelduskonto jääk) kriisiolukordadeks, seega tuleks kokku leppida kindel summa
pereliikmete arvu pealt, mis võib olla eelarve arvelduskonto jääk, mida TTT määramisel
ei arvestataks sissetulekute hulka.
Selgitame, et seletuskirjas on vastavat
põhimõtet selgitatud eelnõu § 1 punktis 6.
23 4. STAR arendused. Omavalitsustelt saadud tagasiside kohaselt vajaks parandamist
olukord, kus STARis ei ole võimalust teha eitavat otsust, kui üliõpilasel puudub õigus
leibkonnast eraldi TTT taotlemiseks või kui taotlejal puudub RR järgne elukoht. Samuti
ei ole täna varade hindamiseks automaatselt täidetavat hindamisvormi, kuid võiks olla
vorm, kuhu koonduvad autoregistri, kinnisvararegistri, äriregistri, väärtpaberite
andmed.
Teadmiseks võetud.
36
24 5. Riigikogu menetluses oleva töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 519 SE muudetakse SHSi ja täiendatakse §
131 lõikega 91, millega luuakse võimalus kuni 24- aastastele õpilastele ja üliõpilastele
erandkorras määrata toimetulekutoetus, kui suhted pereliikmetega on katkenud või
vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada. Teeme ettepaneku lülitada eeltoodud
säte käesolevalt menetletava sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõusse
(toimetulekutoetuse muudatused). Sealjuures vajaks kindlasti täiendavat selgitamist,
kuidas hakkavad omavalitsused kontrollima suhete katkemist või mitte toetamist.
Nimetatud seadus on Riigikogus vastu võetud
14.05.2025
25 6. Teeme ettepaneku vaadata üle KOVile hüvitatava TTT menetlemise ja
väljamaksmise kulu arvestamise alused ja suurus. Omavalitsused on seisukohal, et
käesoleval ajal ühe taotluse menetlemise keskmine arvutatud kulu ei ole tegelikkusele
vastav, mis toob kaasa selle, et riikliku ülesande täitmist (TTT maksmist) peavad
omavalitsused rahastama osaliselt oma eelarvest. ELVL on riigieelarve läbirääkimistel
korduvalt juhtinud tähelepanu valitsevale ebavõrdsusele seoses riikliku ülesande
täitmisega kaasnevate kulude hüvitamisel: kui näiteks nime muutmise registreerimisel
hüvitatakse 37,65 eurot ja sünni registreerimisel 17,26 eurot, siis toimetulekutoetuse
määramise hüvitise piirmäär on põhjendamatult madal 9,41 eurot.
Teadmiseks võetud.
Eesti Töötukassa
26 1.1. Ettepanek on täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:
„14) paragrahvi 134 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tööta“ tekstiosaga „ega otsi
tööd iseseisvalt või Eesti Töötukassa toel“;
15) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;“.
Ettepanekust puudutatud sätete eesmärk on tuua sisse inimese vastutus teha pingutusi oma
toimetuleku parandamiseks. Tööealise ja -võimelise inimese puhul, kes ei tööta, on selleks aktiivne
tööotsing. Toetust taotleva tööealise ja -võimelise isiku või tema pereliikme aktiivsuskohustus
tuleneb juba SHS § 134 lõike 4 punktist 1. Sama sätte punkt 2 seob toimetulekutoetuse
määramisega seotud otsuse tegemise otseselt isiku töötuna
registreerimise staatusega, jättes tähelepanuta muud võimalikud tööotsingu aktiivsusnõude täitmise
viisid. Töötuna arveloleku eraldi välja toomine punktis 2 võib luua eksliku arusaama, et
aktiivsusnõude täitmiseks piisab üksnes töötuna registreerumisest. Praktikas võib see viia
olukorrani, kus toimetulekutoetust vähendatakse või jäetakse määramata üksnes seetõttu, et isik ei
ole Eesti Töötukassas arvel, sõltumata inimese tegelikest pingutustest töö leidmiseks. Lisaks võib
see suurendada riski, et töötuna registreeruvad ka need isikud, kes soovivad taotleda
Osaliselt arvestatud. Seletuskirja
täiendatud.
37
toimetulekutoetust, kuid tööle asuma valmis ei ole, näiteks sotsiaalsete probleemide või muude
takistuste tõttu. Need inimesed vajaksid esmalt kohaliku omavalitsuse tuge sotsiaalse toimetuleku
parandamiseks ning tööotsinguga saaksid inimesed alustada siis, kui nad on valmis koheselt tööle
asuma.
Ettepaneku eesmärk on muuta säte paindlikumaks ja sisulisemaks, rõhutades inimese üldist
kohustust ja vastutust otsida tööd ning sotsiaaltöötaja rolli hinnata olukorda individuaalselt.
Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal on võimalik inimesega kokku leppida sobivad
sammud toimetuleku parandamiseks ja kui inimene on valmis tööle asuma, siis vajaduse
korral suunata isik töötukassasse. SHS § 134 lõike 4 punkti 1 uus sõnastus võimaldab
toimetulekutoetuse maksmisel arvestada sellega, kui isik ei ole põhjendamatult võtnud ette samme
oma toimetuleku parandamiseks sh täitnud kohustust otsida tööd, sotsiaaltöötajaga kokku lepitud
viisil.
Kui töötu isik vajab toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, milleks on
vaja koordineerida koostööd töötukassaga, on võimalik rakendada SHS § 9 kohaselt
juhtumikorraldust ning tööotsinguga seotud kokkulepped ja koostöö töötukassaga kirjeldada
juhtumiplaanis.
27 1.2. Kehtiv SHS § 134 lg 4 p 3 annab kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse kasutada
toimetulekutoetuse määramiseks töötuna arveloleva toetuse taotleja või toetust taotleva
perekonna liikme tegevuskava andmeid, sealhulgas, kui isik on mõjuva põhjuseta jätnud
tegevuskava täitmata või keeldunud talle pakutud sobivast tööst. Muudel juhtudel ei ole
kohaliku omavalitsuse üksusel õigus SHS-st tulenevalt töötukassalt tegevuskava andmeid
saada, kuna puudub õiguslik alus. Sotsiaalkaitseministri 27.12.2017 määruse nr 72
„Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ § 13 p 3 viimases lauses on
märgitud töötukassa andmekogust esitlusinfona antavad tegevuskava andmed, aga seadusest
tuleneva aluseta ei ole neid andmeid edaspidi võimalik anda.
Kui kohaliku omavalitsuse üksus vajab ka sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste (v.a
toimetulekutoetus) ja muu abi andmise korraldamisel töötuna arveloleva isiku tegevuskava
andmeid, palume lisada vastav säte asjaomastesse SHS-i paragrahvidesse (nt § 9, § 10, § 15 lg 2, §
151ja § 152).
Osaliselt arvestatud. Seletuskirja
täiendatud.
Sotsiaalkindlustusamet
28 1. Eelnõu lisa 1 "Muudatuste mõju" tabeli tulp "STARi arenduse vajadus" vajab täpsustamist, kuna
kogu toimetulekutoetuse funktsionaalsus on plaanis tuua STAR1st üle STAR2te ja seega ei saa
tabelis oleval kujul välja tuua, kas konkreetne eelnõus kavandatud muudatus tähendab STARi
1) Arvestatud. Seletuskirja ja lisa 1
täiendatud.
2) Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
38
arenduse vajadust või mitte.1 Hetkel jääb eelnõu lisast 1 ekslik mulje, et arendatakse ka vana
STARi.
2. Täpsustame, et eelnõu seletuskirjas toodud STAR2 toimetulekutoetuse arenduse
maksumus on arvutatud tänaste arenduspartnerite tunnihinna põhiselt, mistõttu säilib risk, et uute
partneritega võib summa muutuda.
3. Kuivõrd eelnõuga nähakse ette vajadus x-tee teenuste järele, siis lisaks SKA
arendusvajadustele vajavad täpsustamist ka teiste osapoolte arendusvajadused, kellega
on vajadus andmeid vahetada. On oluline, et ka kolmandate osapoolte arendusplaanid
ühtiksid SKA arendusplaanidega.
3) Teadmiseks võetud.
29 4. Eelnõu § 1 punkt 8 (SHS § 132 lõige 8). Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ja
millises ulatuses tuleks ajateenistuses viibiva isiku puhul arvestada sissetulekuid kui tema
toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel toimetulekupiirist ei lähtuta. Seejuures
teeme ettepaneku ühtlustada eelnõu seletuskirja mõistekasutus (perekond v.s leibkond)
ja kasutada üksnes terminit perekond.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.
30 5. Lisaks eelnõus toodule soovime seoses toimetulekutoetuse arvestamise ja maksmisega ära
markeerida ühe täiendava praktilise probleemi. Nimelt on kohalikud omavalitsused (KOV)
pöördunud SKA poole 1-2 sendiste kasutamise vähendamise probleemiga toimetulekutoetuse
sularaha väljamaksete korral. Teadaolevalt vähendatakse 2025. aastast sularahaga arveldades
vajadust kasutada 1- ja 2-sendiseid ning kehtib
ümardamisreegel. Ümardamine ei kohaldu sotsiaaltoetustele, mistõttu KOV-idel on
tekkimas raskusi toimetulekutoetuse väljamaksmisega sularahas, sest 1- ja 2- sendiste
osakaal sularaharingluses väheneb ning neid ei ole võimalik väljamaksete tegemiseks
juurde saada.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.
Andmekaitse Inspektsioon
31 1. Eelnõu § 1 p 5 (SHS paragrahvi 132 lõige 6¹). AKI peab vajalikuks selgitada, et ka avalikult
kättesaadavad andmed on endiselt isikuandmed, mille suhtes kehtivad andmekaitsenõuded täies
mahus. Ehk järgima peab muuhulgas seda, et ka avalikustatud isikuandmete töötlemiseks oleks
konkreetne õiguslik alus. Lisaks ei võimalda äriregister teha isikupõhist otsingut, vaid isiku osalust
äriühingus on võimalik näha ainult konkreetse äriühingu registrikaardi kaudu. Seega osaluse kohta
andmete saamiseks tuleb teha päring äriregistrisse.
Arvestatud.
32 2. STAR põhimääruse § 13 ei näe ette võimalust saada andmeid isiku äri- ja mittetulundusühingutes
osalemise kohta, vaid selle paragrahvi p 14 lubab saada äriregistrist ainult andmed äriühingu
Oleme teadlikud, et põhimääruses ei ole sellist
võimalust hetkel ning seni käib see
päringutega.
39
juhatuse liikmeks ja füüsilisest isikust ettevõtjaks olemise kohta. Seetõttu jääb arusaamatuks,
kuidas KOV hakkab vastavad andmed kontrollima.
33 3. Jääb selgusetuks vajadus kontrollida isiku osalus mittetulundusühingus, mille eesmärgiks või
põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (mittetulundusühingute seaduse §
1 lg 1), seega ei too osalus osalejale ka varalist kasu. Lisaks võivad mittetulundusühingud sisaldada
eriliiki isikuandmeid, mistõttu vajab nende andmete saamise õigus täiendavat hindamist ja
põhjendamist.
Arvestatud. Eelnõu muudetud.
34 4. SHS § 132 lg 6⁴ taotleja ja tema perekonnaliikmete kogu varaline seis tuleb välja selgitada ja
seda hinnata hiljemalt neljandal taotlemise korral ühe aasta jooksul. AKI hinnangul viitab sõna
„vähemalt“ sellele, et kogu varaline seis saab teha kindlaks ka varem, kuid hiljemalt neljandal
korral, mis on aga vastuolus nii seletuskirja selgitusega, et varalist seisu ei pea välja selgitama neil,
kes taotlevad toetust 1-3 korda, aga ka nt kavandatava SHS § 132 lg 6³ sõnastusega, mis kohustab
taotlejat esitama kogu konto väljavõte alles siis, kui ta taotleb toimetulekutoetust rohkem kui
kolmel korral ühe aasta jooksul. Palume vaadata kavandatava SHS § 132 lg 6⁴ sõnastuse selle
pilguga üle.
Selgitame. Varade terviklik hindamine on
kohustuslik alates neljandast
toimetulekutoetuse taotlemisest ühe aasta
jooksul. Esimese kuni kolmanda taotlemise
korral varade terviklik hindamine üldjuhul ei
toimu, et vähendada lühiajalise toetuse
taotlejate halduskoormust. Kohalikul
omavalitsusel säilib siiski piiratud võimalus
nõuda varade terviklikku hindamist varem.
Korduv taotlemine annab märku, et inimese
majanduslik toimetulematus on püsiv, mitte
ajutine, ja vajab terviklikumat hindamist.
Lisaks tekib suurem vajadus hinnata mitte
ainult rahalisi vahendeid, vaid ka
majandamiskäitumist ja võlakohustusi, et
pakkuda taotleja muid teenuseid (nt.
majandusliknõustamine, võlanõustamine).
1
Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja
väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlketeenust ja
kirjutustõlketeenust, täpsustada hooldusteenuse osutaja kohustust hügieenivahendite tagamisel,
muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks, tõhusamaks ja õiglasemaks, muuta
paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ning võimaldada
Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) pensionikalkulaatori funktsioonide täitmine.
Eelnõuga kehtestatakse SHS-is riigi poolt korraldatava abina viipekeele kaugtõlketeenuse ja
kirjutustõlketeenuse sisu, korraldus ja rahastamine. Tegemist on kahe teenusega, mida on
alates 2018. aastast SKA kaudu kuulmislangusega inimeste toetamiseks korraldatud. Seni on
teenuseid rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest.1 Viipekeele kaugtõlketeenus on
eesti viipekeele tõlketeenus, mida osutatakse spetsiaalse tõlkerakenduse vahendusel.
Kirjutustõlketeenus on keelesisene tõlketeenus, mille käigus kirjutustõlk edastab eestikeelse
suulise kõne reaalajas kirjalikus vormis.
Eelnõuga täpsustatakse ka abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutaja poolt tagatavate
abivahendite regulatsiooni, et suurendada õigusselgust.
Eelnõus kavandatud toimetulekutoetusega seotud peamised muudatused on:
1. Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine: 1) taotlejad ei pea
enam korduvalt esitama samu andmeid, kuna need saadakse automaatselt riiklikest
registritest; 2) pangakonto väljavõtete esitamine aitab tagada, et toetus jõuab tõeliste
abivajajateni, ennetades olukordi, kus toetust määratakse ka isikutele, kellel on piisavad
säästud; 3) väheneb taotlemise halduskoormus – varade põhjalik hindamine on vajalik alles
neljanda taotluse puhul 12 kuu jooksul.
2. Perekondi ja töötamist toetavad muudatused: 1) lapsele kohaldatava toimetulekupiiri
arvestamine 18–19-aastaste õppivate noorte puhul, järgides perehüvitiste seadusega
sarnaseid põhimõtteid; 2) töötamise alustamine muutub paindlikumaks – ettevõtluskonto
kaudu teenitud tulu arvestatakse töiseks sissetulekuks, võimaldades inimestel oma
sissetulekut suurendada ilma, et nad kaotaksid kohe õiguse toimetulekutoetusele;
3) lahuselavate vanemate puhul arvestatakse lapse tegelikku elukorraldust – toetuse
määramine muutub paindlikumaks, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures.
3. Eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine: 1) toetuse
väärkasutamise ennetamiseks ei arvestata toetuse määramisel enam üürilepinguid, mis on
sõlmitud taotleja või tema lähedastega seotud äriühingutega; 2) kuna ajateenistuses
viibivate isikute esmavajadused on juba riigi poolt kaetud, hüvitatakse neile edaspidi vaid
eluasemekulud; 3) toetuse saajad peavad tõendama hüvitatud eluasemekulude tasumist, et
vältida toetuse väärkasutamist ning tagada abi nendele, kes seda kõige rohkem vajavad.
1 Teenust on tellitud ja rahastatud välisvahenditest „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ toetuse andmise tingimuste
„Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine (2021-2027.4.09.23-0002)“ alt. Kättesaadav:
https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-03/TAT_pikaajaline_hooldus_raamtekst.pdf.
2
Eelnõuga muudetakse SHS-i ja antakse üksi elava pensionäri toetuse maksmise aluseks oleva
pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamise õigus valdkonna eest vastutavale ministrile.
Muudatuse eesmärk on muuta määra kehtestamine paindlikumaks ja ennetada juba kehtestatud
määra muutmist. Määra muutmise vajadus on tekkinud Statistikaameti andmete hilisemal
täpsustamisel.
Eelnõuga täiendatakse ka sotsiaalseadustiku üldosa seadust (SÜS) ja väärtpaberite registri
pidamise seadust (EVKS), täpsustades sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) edastatavaid
andmekoosseise, et võimaldada SKA-l täita pensionikalkulaatori funktsioone.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puudega
inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected]), hüvitiste ja pensionipoliitika
osakonna pensionitarkuse juht Kätlin Muru ([email protected]) ja pensionipoliitika juht
Merle Sumil-Laanemaa ([email protected]) ning majandusliku toimetuleku
nõunik Merike Võsotskaja ([email protected]), majandusliku toimetuleku juht Kati
Nõlvak ([email protected]) ja nõunik Kaie Pukk (teenistusest lahkunud) ning analüüsi ja
statistika osakonna analüütik Elo Reitalu ([email protected]) ning majandusliku toimetuleku
poliitika juhtivanalüütik Age Viira (teenistusest lahkunud). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel
konsulteeriti SKA erivajadusega inimeste heaolu osakonna abivahendite talituse juhataja Tiia
Orlovskiga ([email protected]), sama talituse peaspetsialisti Bret
Schäriga ([email protected]) ja eksperdi Mare Toompuuga
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja
isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]) (§ 1 p-d 1–20),
õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]) (§ 1 p-d 21 ja 22) ja andmekaitseõiguse juht Nele
Nisu (teenistusest lahkunud) (§-d 2 ja 3).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud 2026. a riigieelarve seadusega üksi elava pensionäri toetust puudutavate
muudatuste osas (eelnõu § 1 p-d 8 ja 9) – eelarve tekstiparagrahvis ei ole vaja enam eelnõust
tulenevalt kehtestada pensionäritoetuse maksmise määra.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:
1) sotsiaalhoolekande seadus (SHS): RT I, 12.06.2025, 25 (kehtib alates 01.01.2026); RT I,
12.06.2025, 27 (kehtib alates 01.02.2027);
2) sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS): RT I, 12.06.2025, 13;
3) väärtpaberite registri pidamise seadus (EVKS): RT I, 11.10.2024, 17.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktis 6.
3
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlketeenust ja
kirjutustõlketeenust, täpsustada hooldusteenuse osutaja kohustust hügieenivahendite tagamisel,
muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks, tõhusamaks ja õiglasemaks, muuta
paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ning võimaldada
SKA-le pensionikalkulaatori funktsioonide täitmine.
Eelnõuga reguleeritakse praegu projektipõhisena osutatavad teenused – viipekeele
kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus – riigi korraldatava abina. Eesmärk on tagada nimetatud
teenuste kättesaadavus kuulmislangusega inimestele.
Eelnõuga täpsustatakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutaja poolt tagatavate
abivahendite regulatsiooni, mida tehakse õigusselguse suurendamise eesmärgil.
Toimetulekutoetuse (edaspidi TTT) eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava
ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust,
tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. TTT on nn viimane turvavõrk -
riigi rahaline abi puudust kannatavatele inimestele ja seda makstakse kohaliku omavalitsuse
üksuse (edaspidi KOV) kaudu. Seaduse ja praktika koostoimes esineb TTT menetlemisel
mitmeid kitsaskohti, mis vajavad ajakohastamist ja korrastamist. TTT süsteemi puudused on
toodud ka 16. jaanuaril 2023 avaldatud Riigikontrolli auditis „Toimetulekutoetuse kui riikliku
sotsiaalabi korraldus“ (edaspidi audit) ja 10. jaanuaril 2023 tutvustatud ja avalikustatud Praxise
uuringu „Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ning
tööturuaktiivsusele“ (edaspidi uuring) aruandes.
Eelnõu eesmärk on ka muuta üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks oleva pensioni
maksmise määra kehtestamine paindlikumaks, andes selleks pädevuse valdkonna eest
vastutavale ministrile. See tagab, et toetuse määramisel lähtutakse alati ajakohastest
Statistikaameti andmetest, mis annab toetuse saajatele vajaliku õigusselguse.
Samuti on eelnõu eesmärk korrastada SKA pensionikalkulaatorit, mille kaudu hakatakse
talletama isikute pensioniandmeid kolme pensionisamba kohta ning võimaldatakse neil saada
teavet oma pensioniõiguste ja prognoositava pensioni suuruse kohta.
Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust puudutavate muudatuste kohta valmis
sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
(VTK), mis esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
01.06.2023.2 Pensionikalkulaatorit ja üksi elava pensionäri toetust puudutavate eelnõu osade
kohta ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud, sest nende muudatuste rakendamisega ei kaasne
olulist õiguslikku muudatust (HÕNTE § 1 lg 2 p 5).
Valitsusliidu tegevusprogrammist lähtudes koostati ka TTT regulatsiooni kaasajastamise VTK,
mis esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
01.04.2024.3 Lisaks VTK-s toodud muudatustele on eelnõus kavandatud muudatusi, mis
ühtlustavad TTT menetlemise praktikat KOV-ides, vähendavad tõlgendusruumi ning
suurendavad õiglust ja läbipaistvust toetuste jagamisel. VTK-s oli kaalumisel TTT
menetlemisel internetiteenuse eraldi kululiigina arvestamise võimalus. Kehtiva seaduse alusel
on internetiteenuse kulu arvestatud toimetulekupiiri sisse. Sotsiaalministeeriumi tellimusel on
2 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/79f002bf-59d6-4282-b3ad-862cb24122ba 3 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/232b9f6b-8d65-43f9-9c5d-c3e08d750758
4
käimas uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks, kus
analüüsitakse ka elatusmiinimumi ja toimetulekupiiri adekvaatsust. Analüüs annab tulevikus
selgema suuna, kuidas muu hulgas internetikulusid TTT menetluses arvestada. Eraldi
internetiteenuse arvestamine toob kaasa menetluskoormuse kasvu nii taotlejale kui ka
menetlejale ning olukorras, kus soovime halduskoormust vähendada, ei ole see muudatus
mõistlik. Lisaks toob internetikulude eraldi arvestamine kaasa IT-kulu sotsiaalteenuste ja -
toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) arendamiseks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse SHS-i, §-ga 2 SÜS-i, §-ga 3
EVKS-i ja §-s 4 on seaduse jõustumissätted.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS-i.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse SHS § 47 lõike 33 punkti 3. Muudatusega täpsustatakse, et
hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega on otseselt seotud
abivahend, mis on vajalik hooldusteenust saavale isikule hügieenitoimingute tegemise
tagamiseks, välja arvatud ühekordseks individuaalseks kasutamiseks mõeldud abivahend.
Kehtivas sõnastuses ei ole selgelt eristatud, et ühekordsed abivahendid peavad olema ka
individuaalsed, mistõttu on muudatus vajalik õigusselguse tagamiseks. See võimaldab üheselt
mõista, millised hügieenitoiminguteks vajalikud abivahendid peab hooldusteenuse osutaja
tagama.
Kehtiv regulatsioon on aluseks sellele, et sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse
nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise
otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi
määrus nr 74) lisas olevas abivahendite loetelus on osade abivahendite juures märge H, mis
tähistab, et tegemist on hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega
otseselt seotud abivahendiga. Selline märge on näiteks püsiva survejaotusega lamatisi ennetava
madratsi, söögipõlle, tualetitooli, poti- ja dušitooli ning potikõrgenduste juures.
Muudatuse eesmärk on selgemalt kindlaks määrata, millised abivahendid peab tagama
hooldusteenuse osutaja. Asutusepõhise hooldusteenuse korral tuleb arvestada sellega, et suurem
osa teenusesaajatest vajab hügieenitoimingutes kõrvalabi. Selleks peavad hooldekodu
keskkond ja seal kasutatavad vahendid toetama teenusesaaja vajadusi. Seega on elementaarne,
et hooldusteenuse osutajal oleksid olemas kõik vajaminevad hügieenitoiminguteks mõeldud
üldkasutatavad vahendid. Samas ei ole asutuse kohustus tagada individuaalseks ja ühekordseks
kasutamiseks mõeldud abivahendeid, kuna nende vajadus tuleneb iga inimese individuaalsest
olukorrast ning sama abivahendit ei ole võimalik kasutada mitme isiku puhul samaaegselt.
Seoses kavandatava muudatusega on kavas täiendada ka määruse nr 74 lisas olevat abivahendite
loetelu, et edaspidi tagaks hooldusteenuse osutaja ka näiteks nahapesemisvahendid,
nahakaitsevahendid, niisutatud salvrätid, pesukindad ja peapesumütsid.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse SHS § 50 lõiget 11. Kehtiva korra järgi on teatud
abivahendite puhul võimalik kehtestada väiksem kui 7-eurone omaosalus. See kehtib naha
kaitse ja puhastamise vahendite, uriini absorbeerivate abivahendite, söögipõllede ja
punktkirjavarustuse puhul ning abivahendi üürimisel.
Praegu on need erisused seaduses detailselt loetletud, kuid muudatuse eesmärk on muuta
seaduse sõnastus üldisemaks, viidates abivahendi kategooriatele, mitte üksikutele
5
abivahenditele. Nii on vajaduse korral võimalik hõlpsamini lisada loetellu abivahendeid,
millele peaks kehtima väiksem omaosalus. Muudatusega soovitakse tagada isikutele suurem
paindlikkus selliste abivahendite ostmisel, mida on vaja regulaarselt ja väikeste koguste kaupa.
Nende puhul ei ole põhjendatud kehtestada iga ostu korral 7-eurost omaosalust. Eelnõu kohaselt
sätestatakse, et väiksem kui 7-eurone omaosalus kehtib järgmistel juhtudel:
1) kuupõhise limiidi alusel võimaldatavad enesehoolde- ja kaitseabivahendid. Nende hulka
kuuluvad praegu seaduses selgelt sõnastatud söögipõlled, naha kaitse ja puhastamise vahendid
ning uriini absorbeerivad vahendid;
2) abivahendid, mida võimaldatakse koguseliselt piirhinna ulatuses kalendriaasta jooksul.
Nende hulka kuulub praegu seaduses selgelt sõnastatud punktkirjavarustus;
3) abivahendi üürimine. See on selliselt ka praegu seaduses sõnastatud.
Muudatuse eesmärk on parandada õigusselgust ning teha regulatsioon paindlikumaks ja
praktikas paremini rakendatavaks.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse SHS 3. peatükki (riigi korraldatav abi) 73. jaoga, milles on
§-d 13012–§ 13015. Täiendus puudutab viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse
regulatsiooni loomist. Teenuseid on alates 2018. aastast rahastatud projektipõhiselt ESF-i
vahenditest. Muudatuse tulemusena tagatakse teenused edaspidi riigieelarvelistest vahenditest
ning SKA jätkab viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamist. Samas on
viipekeele kaugtõlketeenus mõeldud lühiajalistes olmesituatsioonides tõlkimiseks ja teenuse
äärealadel kättesaadavuse parandamiseks ning see ei võta ära KOV-idelt kohustust korraldada
isikule tõlketeenust tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks
(SHS § 15 lõige 3). Samamoodi on SKA korraldatav kirjutustõlketeenus mõeldud
kuulmislangusega inimeste igapäevaelu toetamiseks ega tähenda, et ürituste või konverentside
korraldaja või haridusasutus ei peaks kuulmislangusega inimestele kirjutustõlget tellima, et
tagada võrdne ligipääs kõigile. Sellel eesmärgil on varem tehtud KOV-idele ka soovituslik juhis
kuulmislangusest tingitud tõlketeenuste korraldamiseks.4 Nii KOV-i korraldatavate kui ka riigi
korraldatavate tõlketeenuste puhul on oluline lähtuda vajaduspõhisusest. Samuti tuleb mõlema
teenuse puhul arvestada tehnoloogiliste arengutendentsidega, mis peaksid tulevikus mõlema
teenuse kättesaadavust parandama ja teenustega seotud inimtööjõuressursi vajadust vähendama
ning mis võivad tulevikus reguleeritavaid teenuseid osaliselt või täielikult asendada (nt
Riigikantselei projekt eesti viipekeelse tõlkeroboti loomiseks5, AI tööriistad või muud
tehnoloogilised lahendused kirjutustõlke pakkumiseks).
Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse kuulmislangusega inimeste mõistet, mis hõlmab nii kurte
(kuulmislangus on suurem kui 70–90 dB) kui ka vaegkuuljaid (kuulmislangus ületab 25 dB).
Paragrahvis 13012 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk.
Lõikes 1 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse sisu ja eesmärk. Eesti viipekeele
kaugtõlketeenust osutatakse lühiajaliselt spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu päevasel ajal
kuulmislangusega (kurtidele) inimestele. Viipekeele kaugtõlketeenust on alates 2018. aastast
testitud ESF-i vahenditest ja teenust on korraldatud SKA kaudu. Varem osutati teenust Skype
vahendusel, kuid alates 2024. aasta novembrist osutatakse teenust vaid spetsiaalse rakenduse
kaudu, mis on välja töötatud arvestades viipekeelset kogukonda. Muudatuse tulemusena
osutatakse teenust SHS-i alusel riigieelarvelistest vahenditest.
4 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2022- 02/kuulmislang_tolketeenuste_juhend_kov_okt_2020.pdf. 5 Info kättesaadav Riigikantselei veebilehelt: Eesti viipekeelne tõlkerobot | Riigikantselei.
6
Kaugtõlge on tõlketeenuse osutamise viis, mille puhul tõlkimine toimub reaalajas, kuid
viipekeeletõlk ja kliendid ei asu tõlkimise ajal ühes ja samas paigas, vaid on omavahel
ühenduses sidevahendite abil. Kaugtõlge tähendab seda, et viipekeeletõlk näeb sidevahendi
(internetti ühendatud kaameraga arvuti või telefon) kaudu kuulmislangusega isiku viiplemist
ning tõlgib selle kuuljale ja vastupidi. Seega kuuleb (sidevahendi kaudu) viipekeeletõlk kuulja
kõnet ning tõlgib selle viipekeelde (olles kurdile nähtav internetti ühendatud arvuti või telefoni
kaamerapildi kaudu). Teenus on mõeldud lühemate ja lihtsamate igapäevaelu situatsioonide
tõlkimiseks (maksimaalselt 30 minutit). Teenust osutatakse vaid eesti viipekeeles ja
teenusesaaja peab olema eesti viipekeele oskaja.
Viipekeele kaugtõlketeenuse eesmärk on vähendada või kõrvaldada kuulmislangusest tingitud
takistusi igapäevases suhtlemises. Näiteks on kurdil inimesel võimalik rakenduse kaudu
helistada tervisemure ilmnemise korral perearstile või saada viipekeele tõlget vajavates
situatsioonides kaugtõlketeenust avalikes kohtades (nt ühistranspordis, poes, raamatukogus,
hotellis).
Lõikes 2 sätestatakse kirjutustõlketeenuse sisu ja eesmärk. Kirjutustõlketeenus on
kuulmislangusega (eelkõige vaegkuuljatele, aga ka hiliskurdistunud) inimestele osutatav
tõlketeenus, mille käigus kirjutustõlk edastab eestikeelse suulise kõne reaalajas kirjalikus
vormis (keelesisene tõlge). Tõlk markeerib ära ka mitteverbaalse olulise taustainformatsiooni,
näiteks selle, kes räägib, kuidas räägib ja millised helid veel ruumis kuuldavad on. Teenus on
vaegkuuljatele vajalik, sest verbaalse kõne kiirus, aktsent või taustamüra võivad takistada
verbaalsest kõnest arusaamist, mistõttu on vajalik samal ajal kõneldud teksti ka lugeda.
Tõlkimine võib toimuda nii kontakttõlkena kui ka kaugtõlkena. Tõlkimiseks võidakse kasutada
spetsiaalset tarkvara ja riistvara. Võõrkeelde on kirjutustõlge võimalik tagada ainult
masintõlkena ning selle eelduseks on, et lähtekeel on eesti keel.
Kirjutustõlketeenuse eesmärk on vähendada või kõrvaldada igapäevases suhtlemises
kuulmislangusest tingitud takistusi. Näiteks on võimalik teenust kasutada olmetõlke
tellimiseks.
Paragrahvis 13013 sätestatakse nii viipekeele kaugtõlketeenust kui ka kirjutustõlketeenust
saama õigustatud isikud. Teenust on õigus saada kuulmislangusega isikutel. Lastel, kes on
vanemad kui 13-aastased on isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste pakkumiseks
lubatud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 8 lõike 1 alusel. Alla 13-aastastel lastel on
võimalik rakendust kasutada kui selleks on olemas lapse seadusliku esindaja nõusolek, sest IKS
§ 8 lõige 2 lubab alla 13-aastaste laste isikuandmete töötlemist lapse seadusliku esindaja
nõusolekul, kes esindab taotlemisel oma last. Kuigi katseprojekti raames ei ilmnenud, et teenust
oleksid vajanud ja kasutanud ka nooremad kui 13-aastased lapsed, siis on viipekeele
kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse võimaldamine neile siiski sihtgrupi ettepanekul
vajalik, et tagada võimalus iseseisvamalt ühiskonnaelus osaleda. Nõusoleku andmisel peab
vanem muuhulgas veenduma, et laps oskab teenuseid eesmärgipäraselt kasutada ja seda ka
lapsele selgitama.
Punktides 1–3 loetletakse kolm erinevat võimalust, mis kinnitavad, et inimesel on
kuulmislangus ja annavad õigustatuse teenusele saamiseks.
Punktis 1 on sätestatud, et teenust on õigus saada isikul, kellel on tuvastatud kuulmisfunktsiooni
kõrvalekalle (kuulmispuue) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. See tähendab, et
SKA peab olema inimesel tuvastanud puude raskusastme ja kuulmisfunktsiooni kõrvalekalde
ehk puude liigi.
7
Punktis 2 on sätestatud, et teenust on õigus saada tööealisel isikul, kellel on töövõimetoetuse
seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, mis on tingitud kuulmislangusest
tulenevast tegutsemispiirangust. Selle all on mõeldud seda, et töövõime hindamise
põhjendustest peab välja tulema, et inimesel esinevad kuulmislangusest tulenevad
tegutsemispiirangud. See on vajalik seetõttu, et osaline või puuduv töövõime võib inimesel
hinnatud olla ka muudel põhjustel kui kuulmislangus, kuid oluline on see, et kuulmislangusest
tulenevad piirangud tuleksid töövõime hinnangu põhjendustest välja. See annab kinnituse, et
tegu on viipekeele kaugtõlketeenust või kirjutustõlketeenust vajava inimesega. Õigustatuse
alust saab SKA kontrollida Mini InfoSüsteemi Portaal (MISP2) vahendusel, kus on kirjas nii
töövõime ulatus, töövõime perioodi alguse ja lõpu kuupäev, töövõime hinnangu põhjendus ning
korduvhindamise taotluse esitamise perioodi kuupäev.
Punktis 3 on sätestatud, et teenust on õigus saada isikul, kellel tervishoiuvaldkonnas töötav
spetsialist on tuvastanud kuulmislanguse. Kui inimesel ei ole puude raskusastet ja
kuulmisfunktsiooni kõrvalekallet (kuulmispuuet) tuvastatud või vähenenud töövõimet
hinnatud, on tal võimalik tõendada oma kuulmislangust muul viisil. Selleks sobib arsti (näiteks
kõrva-nina-kurguhaiguste arsti) tõend või muu kinnitus, audioloogiline uuring või inimese enda
poolt esitatud väljavõte tervise infosüsteemist, milles kajastub kuulmislangus, mis on suurem
kui 25 dB. Võimalikeks kuulmise mõõtmise meetoditeks on näiteks tonaalne audiomeetria,
OAE (otoakustilised emissioonid), ABR/BERA (auditoorsed ajutüve vastused),
tümpanomeetria või akustiline refleks. Inimest peamiselt raviv arst (nt eriarst või temaga
sarnase kvalifikatsiooniga tervishoius töötav spetsialist) saab uuringu põhjal luua tekstilise
kokkuvõtte uuringust tervise infosüsteemi. Inimene saab omakorda teha terviseportaalist
väljavõtte, kus kuulmislangus kajastub. Kui väljavõte sisaldab andmeid, mida inimene edastada
ei soovi, on tal võimalik need andmeväljad enne SKA-le edastamist kinni katta või paluda eraldi
sellekohast tõendit raviarstilt. Samuti sobivad teised võimalikud variandid, millega inimene
kuulmislanguse olemasolu saab ise tõendada. Sätte eesmärk ei ole suunata inimesi teenuse
saamiseks tervishoiusüsteemi poole, vaid lähtub eeldusest, et viipekeele kaugtõlketeenust või
kirjutustõlketeenust vajav inimene on tervishoiust saanud kinnituse kuulmislanguse esinemise
kohta.
Paragrahvis 13014 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse
korraldamine ning saamine.
Lõikes 1 on sätestatud, et viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust korraldab SKA,
kes ka praegu seda teeb. Seejuures on SKA kaudu korraldatav kaugtõlketeenus mõeldud
lühiajaliste olmesituatsioonide tõlkimiseks ja teenuse äärealadel kättesaadavuse parandamiseks
ning see ei võta ära KOV-idelt kohustust korraldada isikule tõlketeenust tema abivajadusest
tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks (SHS § 15 lõige 3). Samamoodi on SKA
korraldatav kirjutustõlketeenus mõeldud kuulmislangusega inimeste igapäevaelu toetamiseks
ega tähenda, et ürituste või konverentside korraldaja või haridusasutus ei peaks
kuulmislangusega inimestele kirjutustõlget tellima, et tagada võrdne ligipääs kõigile.
Lõikes 2 on sätestatud, et viipekeele kaugtõlketeenuse saamiseks peab inimene esitama taotluse
SKA-le, mida saab teha spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu. Tõlketeenuse rakenduse
kaudu kasutajaks registreerimine on käsitatav taotlemisena, sest see vastab haldusmenetluse
seaduse (HMS § 14 lg 3) nõuetele: 1) esitaja nimi; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) taotluse
esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; 4) haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise
soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed; 5) muud õigusaktidega ettenähtud andmed.
Seega toimuks teenuse taotlemine samamoodi nagu praegu – teenuse kasutamiseks tuleb esmalt
telefoni või arvutisse alla laadida spetsiaalne tõlketeenuse rakendus. Seejärel tuleb rakendusse
sisse logida ja registreerida end kasutajaks. Kasutajaks registreerimiseks on vajalik ID-kaart,
8
Smart-ID või mobiil-ID. Teenuse kasutajaks registreerimisel teavitatakse inimest, et SKA
kontrollib tema õigust teenust saada (puude tuvastamise ja töövõime hindamise andmete
alusel). Õigustatuse olemasolu korral saab SKA kinnitada inimese kasutajakonto. Rakendusele
juurdepääsu õiguse saamiseks taotleb isik SKA poolt toimingu sooritamist ja seega saab taotlus
tema soovitud toimingu sooritamisega (ligipääsuga rakendusele) rahuldatud. Kui SKA leiab, et
isikul pole õigust tõlget saada, jäetakse taotlus rahuldamata (kasutajat ei kinnitata) ja inimesele
saadetakse kirjalik põhjendus haldusaktis.
Lõikes 3 on sätestatud kirjutustõlketeenuse taotlemine, mille puhul võrdsustatakse taotlemine
teenuseosutaja poole pöördumisega. Teenuse taotlemine toimub samamoodi nagu praegu –
teenuse saamiseks tuleb esitada tõlketellimuse taotlus otse teenusepakkujale, kes annab
tellimuse kättesaamise kinnituse või küsib vajaduse korral lisainfot. Teenuse saamisele peab
eelnema ka õigustatuse kontroll. Selleks peab teenuseosutaja esitama taotleja andmed SKA-le,
kes saab kontrollida inimese õigustatuse teenusele ja seejärel teenuseosutajale anda vastuse, kas
isik on õigustatud teenust saama. Teenuseosutaja saab õigustatuse kohta SKA-lt info üksnes
jah/ei vormis.
Lõikes 4 on sätestatud, et juhul kui isikul ei ole tuvastatud vähenenud töövõimet või puude
raskusastet, tuleb teenuse saamiseks esitada tõend kuulmislanguse esinemise kohta. Vähenenud
töövõime või puude raskusastme olemasolu on võimalik SKA-l infosüsteemides ise kontrollida
ja kinnitada, et inimesel on õigus teenust saada. Kui inimesel vähenenud töövõimet või puude
raskusastet ei ole, kuid on olemas tõend kuulmislanguse esinemise kohta, tuleb see teenuse
saamiseks esitada. Kuulmislanguse tõendi all on silmas peetud tervishoiuvaldkonnas töötava
spetsialisti tõendit või väljavõtet tervise infosüsteemist, mis kinnitab kuulmislanguse
olemasolu.
Lõikes 5 on sätestatud, et viipekeele kaugtõlketeenuse või kirjutustõlketeenuse osutajal on
õigus töödelda teenust taotleva ja teenust saava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki
isikuandmeid, mis on hädavajalikud teenuse osutamiseks.
Viipekeele kaugtõlketeenuse puhul kontrollib teenusele õigustatust SKA. Kuna aga teenust
osutatakse vaid puude raskusastme, vähenenud töövõimega või arstitõendi esitanud inimestele,
siis on seeläbi teenuseosutaja teadlik eriliigilistest isikuandmetest.
Kirjutustõlketeenuse puhul teeb inimene taotluse teenuseosutajale. Sellisel juhul saab
teenuseosutaja inimese õigustatuse kohta teenusele SKA-lt info jah/ei vormis.
Isikuandmeid kasutatakse üksnes selleks, et kontrollida teenusele õigustatust, võimaldada isikul
teenust taotleda ja seda kasutada ning tagada teenuse osutamine vastavalt isiku vajadusele.
Lõikes 6 on sätestatud, et viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus määratakse SKA
toiminguga. Kuna tegemist on teenustega, mille puhul peab säilima võimalus neid kiiresti ja
operatiivselt saada, on menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes otstarbekas teenuse
määramine toimingu, mitte eraldi haldusakti kaudu. Sisuliselt on tegemist faktilise tegevusega,
mille käigus SKA kontrollib isiku õigustatust teenusele ning viipekeele kaugtõlketeenuse puhul
avab õigustatud isikule ligipääsu rakendusele. Teenusele õigustatuse kontroll põhineb SKAIS-
is olevate puude liigi ja MISP-i kaudu saadavatel töövõime hindamise andmetel.
Paragrahvis 13015 sätestatakse viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse
rahastamine. Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust rahastatakse riigieelarvest.
Eelarvelised vahendid viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamiseks on
ette nähtud riigi eelarvestrateegias 2025–2028. Sellega seoses on viipekeele kaugtõlketeenusele
9
ja kirjutustõlketeenusele ning IT-arendustele ette nähtud 2025. aastal 0,4 miljonit eurot ja
2026.–2028. aastal 0,6 miljonit eurot. Eelarvelised vahendid on täpsemalt välja toodud
seletuskirja punktis 7.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse SHS § 131 lõikes 2 sätestatud tingimust, mille puhul on
õigus saada TTT-d. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse TTT määramisel peamiselt
netosissetulekuid, aga KOV võib jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat,
kui ta leiab, et TTT taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine,
rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid
(§ 134 lg 4 p 7). Seega tuleb olemasoleva varaga, sealhulgas rahaga arvestamine TTT
menetlemisel kasutusele alles kaalutluspunktides (§ 134 lg 4), aga selguse huvides, et
olemasoleva rahaga arvestatakse, on see oluline välja tuua ka toetuse taotlemise juures ja
täiendada sätet selliselt, et TTT-d on õigus saada neil, kelle rahalised vahendid ei ole
toimetuleku tagamiseks piisavad. Ainult netosissetulekutega arvestamine ei ole majandusliku
abivajaduse hindamiseks piisav ning seetõttu võib toetust saada ka isik, kellel on pangakontole
kogutud suuri summasid, kuid igakuised sissetulekud on väiksed. Kui menetluse käigus on
KOV-i sotsiaaltöötajad välja selgitanud, et taotlejal on olemas raha, millega saaks tagada tema
toimetuleku, siis on taotlejad apelleerinud seadusele, viidates, et SHS-i kohaselt arvestatakse
TTT arvutamisel üksnes netosissetulekuid. Erinevad seaduse tõlgendused võivad viia
vaidlusteni. Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsuses3 (nr 3-24-214, punkt 14) rõhutatakse,
et TTT taotleja pere majandusliku seisundi kindlakstegemine on toetuse määramise vältimatu
eeldus. Kohus on kinnitanud, et toetust saab määrata ainult siis, kui isiku ja tema pere tegelik
toimetulekuvõime on hinnatud terviklikult, sealhulgas arvestades nende olemasolevaid rahalisi
vahendeid. Seaduse täiendamine aitab tagada, et seadus on kooskõlas kohtupraktikaga ning
väldib edasisi õigusvaidlusi ja suunab toetuse abivajajatele. Kui toetuse menetlemisel
arvestatakse ka sääste ja likviidseid varasid, väheneb võimalus, et toetust määratakse
inimestele, kellel on rahalised vahendid oma esmavajaduste katteks tegelikult olemas. Toetuse
määramine saab põhineda täpsemal ülevaatel taotleja majanduslikust olukorrast, mis aitab
vältida toetuse väärkasutamist. Täiendusega tagatakse, et toetust määratakse ainult neile, kelle
tegelik majanduslik olukord seda õigustab. TTT menetlemisel raha olemasoluga arvestamine ei
muuda menetleja tavapärast menetluskoormust ega koorma täiendavalt ka toetuse taotlejat, vaid
kavandatav muudatus loob õigusselgust, mis omakorda vähendab liigset bürokraatiat, ning
aitab välja selgitada taotleja tervikliku majandusliku toimetuleku.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse SHS § 131 lõikega 61, millega luuakse võimalus arvestada
TTT maksmisel sarnaselt perehüvitiste seadusega lapseks neid 18-aastaseks saanud lapsi, kes
õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja
Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ja kellel ei ole veel
keskharidust. Neile makstakse TTT-d lapse piirmääras selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-
aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse
kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Kehtivas seaduses on TTT arvestamise alustes lapse
vanusepiiriks 18 eluaastat (SHS § 131 lg 6, § 135 lg 2) ja perekonna iga lapse toimetulekupiir
on 120% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Õppiva lapse täisealiseks saamisega ei
muutu lapsevanema jaoks midagi, kulutused on endised. Lapse täisealiseks saamisega väheneb
aga TTT määr 120%-lt 80%-ni, mis kehtiva toimetuleku piirmääraga teeb rahaliseks kaotuseks
80 eurot kuus. Perehüvitiste seaduse § 17 kohaselt makstakse lapsetoetusi sündimisest kuni 19-
aastaseks saamiseni ja 19-aastase õppimise korral makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni.
Muudatus puudutab vaid 18–19-aastaseid õpilasi ja nende perekondi. Kuna PISA viimatised
tulemused näitavad sotsiaalmajandusliku mõju suurenemist ka õpilaste õpitulemustele, on
oluline, et õpingute vältel on TTT-ga kaetus vajaduse korral olemas. Õppimise andmed saab
üldjuhul päringutega Eesti hariduse infosüsteemist, aga Astangu Kutserehabilitatsiooni
10
Keskuses õppimise andmed tuleb taotlejal ise esitada või anda menetlejale nõusolek andmete
küsimiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 6 jäetakse SHS § 132 lõikest 2 välja sõnad „sotsiaalne seisund“. Kehtiva
seaduse kohaselt peab taotleja TTT saamiseks taotlusele märkima menetluses arvesse võetavate
isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi. Igapäevases praktikas on
juhtumeid, kus taotleja ei oska või ei tea enda ega oma perekonnaliikmete sotsiaalset seisundit
taotlusele märkida, teisalt on KOV-i sotsiaaltööspetsialistil võimalik andmeid erinevatest
registritest pärida.
KOV-il on kohustus menetleda toimetulekutoetuse taotlusi SHS § 134 lõike 1 alusel. HMS § 7
lõike 5 kohaselt võib KOV toetuse määramiseks ja maksmiseks vajalike asjaolude tuvastamise
eesmärgil töödelda isikuandmeid. Vastavalt SHS § 144 lõike 1 punktile 1 töödeldakse
toimetulekutoetuse taotlemiseks ja maksmiseks vajalikke andmeid sotsiaalteenuste ja -toetuste
andmeregistris (STAR). HMS § 6 kohaselt on haldusorganil kohustus välja selgitada
menetletava asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Toimetulekutoetuse menetlemisel on
KOV-il vajalik kontrollida isiku ja tema perekonnaliikmete sotsiaalse seisundi andmeid.
Sotsiaalse seisundi andmed on vajalikud eelkõige § 131 lõigete 8 ja 9, § 132 lõike 7, § 133 lõike
2 punkti 9, § 133 lõigete 21 ja 5 ning § 134 lõike 4 alusel TTT menetlemisel erandite
kasutamiseks ja kaalutlusotsuste tegemiseks, aga ka statistika jaoks. TTT taotlemisel on
vajalikud andmed õppimise, töötamise, puuduva ja osalise töövõime, töötuna arveloleku ja
pensionäri staatuse kohta. Eelnõuga lisatakse ka säte kaitseväe ajateenijatele eluasemekulude
hüvitamiseks (SHS § 132 lg 8). TTT määramisel kasutatakse erandeid näiteks töise sissetuleku
arvestamisel, kui töötu inimene suundub tööhõivesse ja hakkab saama töötasu (§ 133 lg 21).
Samuti ei arvestata sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis,
gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks
saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli
nimekirjast väljaarvamiseni (§ 133 lg 2 p 9). Erand elupinna suuruse arvestamisel on nähtud
ette eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega
inimestele, kellele võib TTT määramisel arvestada normpinnaks suuremat elupinda (§ 133 lg
5). SHS § 134 lõige 4 annab õiguse kasutada toetuse maksmisel kaalutlusotsuseid, milleks on
vajalik kontrollida töötuna arvel olekut ja aktiivsusnõuete täitmist.
Riiklikest andmekogudest on võimalik saada info selle kohta, kas inimene töötab, õpib, on
töötuna arvel, pensionär või osalise või puuduva töövõimega või ajateenija jne.
Toimetulekutoetuse menetlemisel vajalike asjaolude kontrollimiseks (isiku sotsiaalse seisundi,
nt kas isik töötab, õpib, on töötuna arvel, pensionär, ajateenija vms) on kohaliku omavalitsuse
üksusel kui STARi volitatud töötlejal õigus teha päringuid teistesse andmekogudesse STAR
põhimääruse kohaselt. Vastavalt põhimääruse §-le 13 on STAR liidestatud riigi infosüsteemi
andmevahetuskihiga ning võimaldab saada vajalikke andmeid automaatselt. Näiteks
sotsiaalkaitse infosüsteemist on õigus saada isiku kontaktandmeid, puude ja töövõimetuse
andmeid ning isikule makstavate toetuste, hüvitiste ja pensionide andmeid. Eesti hariduse
infosüsteemist on õigus saada andmeid isiku õppimise kohta. Kinnipeetavate, vahistatute,
arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust on õigus saada esitlusinfona vahi all oleku
andmeid. Kaitseväekohustuslaste registrist on õigus saada asendus- või kaitseväeteenistuses
viibimise andmeid. Töötukassa andmekogust on õigus saada esitlusinfona töötuna arvel oleku
andmeid. Töötamise registrist on õigus saada töötamise andmeid. Kui kellegi sotsiaalset
seisundit ei õnnestu andmekogudest teada saada, on KOV-i töötajal võimalus küsida taotlejalt
lisainfot ning säilib käsitsi seisundi(te) lisamise võimalus. Muudatusega vähendatakse taotleja
halduskoormust, küsides taotlejalt vähem andmeid ja saades vajalikud andmed edaspidi
riiklikest andmekogudest.
11
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse SHS § 132 lõiget 5 ja sätestatakse, kellega sõlmitud
lepinguid ei arvestata eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks. Kehtivas seaduses ei loeta
eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks lepingut, mis on sõlmitud abielus, registreeritud
kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevate isikute vahel, esimese ja teise astme alanejate
ja ülenejate sugulaste vahel ja muude isikute vahel, keda seob ühine kodune majapidamine.
Eespool nimetatud isikuid loetakse TTT menetlemisel ühisesse perekonda või neil on
perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustus. TTT menetlemise praktikas esitatakse järjest
rohkem üürilepinguid, mis on sõlmitud eespool nimetatud isikute äriühingutega. Ka Maksu- ja
Tolliameti andmetel on suurenenud eluruumide soetamine äriühingute nimele ja seejärel nende
kasutada andmine äriühingu omanike/juhatuse liikmetega seotud isikutele. TTT taotlejad ja
üürile andjad on leidnud võimaluse, kuidas TTT abil tagada endale parem äraelamine. On
juhtumeid, kus äriühingu juhatuse esimees või omanik üürib endale eluruumi ja taotleb sellega
TTT kaudu üüri ja muude eluasemekulude hüvitamist. Selline tegevus kujutab endast
toetussüsteemi võimalikku ärakasutamist, sest üürilepingu kaudu püütakse luua mulje
eraldiseisvast ja sõltumatust üürisuhtest, kuigi sisuliselt on tegemist seotud osapoolte vahelise
tehinguga, mille tegelik eesmärk võib olla toimetulekutoetuse abil isikliku majandusliku
olukorra parandamine, mitte tegelike kulude hüvitamine. Oluline on rõhutada, et kohaliku
omavalitsuse üksusel tekib vajadus kontrollida isiku ja eespool nimetatud isikute äriühingu
seotust ainult juhul, kui isikul on üürileping sõlmitud äriühinguga, st kohalikul omavalitsusel
tekib täiendav teisest andmekogust andmete pärimise koormus ainult nendel juhtudel, kui
üürileping on sõlmitud äriühinguga. Muudatustega soovitakse tagada sotsiaaltoetuste
sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi
väärkasutamise riske.
Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse SHS § 132 lõiget 61 ja pannakse KOV-ile kohustus
selgitada välja taotleja ja tema pereliikmete osalus ning kuulumine äriühingutesse. Kehtiva
seaduses kohaselt kontrollib KOV riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas isikule ja
tema pereliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, et teha selgeks
isiku ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad
elatusvahendid. Äri- ühingutes osalemise andmed on avalikud ja neid arvestatakse ka praegu
TTT varade hindamisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 kohaselt loetakse varaks isikule
kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit, kui seadusest ei tulene teisiti.
Näiteks saab isiku varaks lugeda osakuid ja aktsiaid. Sotsiaaltööspetsialist kontrollib menetluse
käigus andmete õigsust ja sooritab andmepäringuid, ei ole mõistlik küsida taotlejalt andmeid,
mida on menetlejal võimalik ise välja selgitada. Lisaks äriühingusse kuulumisele kontrollitakse
andmete põhjal ka taotleja seotust äriühingu nimel üürilepingu sõlminud isikuga, et kinnitada
või välistada eluasemekulude arvestamist TTT menetlemisel.
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse SHS § 132 lõigetega 62– 64. milles sätestatakse, milliseid
dokumente tuleb sissetulekute, olemasoleva raha ning tervikliku majandusliku toimetuleku
hindamiseks esitada ning reguleeritakse TTT menetlemisel varade täieliku hindamise ja
väljaselgitamise kohustust.
Lõikes 62 sätestatakse, et kui taotleja ja tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või
hoiukontot, tuleb esitada taotleja ja tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid
kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks. Kehtivas
seaduses ei ole pangakontode esitamise kohustust selgelt reguleeritud, sellekohane selgitus on
esitatud vaid sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste
seaduste muutmise seaduse seletuskirjas 693 SE II4 (lk 21), milles on selgitatud, et sissetulekuid
saab tõendada pangakonto väljavõttega ja sellest lähtuvalt kasutatakse pangakonto väljavõtteid
TTT menetlemise igapäevases praktikas.
12
TTT on riiklik vaesuse leevendamise abinõu ja sotsiaaltöötajatel läheb järjest raskemaks
tegelikku abivajadust hinnata, sest toetust on tulnud taotlema ka need, kes tegelikult abi ei vaja.
Samas puudub KOV-i sotsiaaltöötajal võimalus andmete õigsust muul viisil kontrollida. Osade
sissetulekute andmeid ei ole aga võimalik päringutega saadagi, vaid need on näha üksnes
pangakonto väljavõtetel (nt platvormitööst saadud ja väljaspool Eestit saadud töötasud, saadud
elatis või lähedastelt saadud raha jm).
On oluline, et esitatud kontoväljavõtetel on muu hulgas nähtav ka konto alg- ja lõppseis.
Eelmise kuu kontoväljavõtte esitamine on vajalik TTT sissetulekute arvestamiseks ja jooksva
kuu kontoväljavõtted olemasolevate rahaliste vahendite arvestamiseks. Eelmise kuu
kontoväljavõttelt nähtuvad sissetulekud kajastuvad TTT menetlemisel sissetulekuna. Jooksval
kuul nähtuvad igakuised sissetulekud (töötasu, toetused ja hüvitised, saadud elatis) arvestatakse
üldjuhul järgmise kuu sissetulekuteks, nagu seda on ka varem tehtud. Kui jooksva kuu
kontoväljavõttelt nähtub ühekordseid sissetulekuid (pärand, lotovõit, pensioni II samba
väljamaksed, saadud laen vms) või sääste, mis tagavad inimese või perekonna toimetuleku, on
perekonnal olemas piisavad vahendid toimetuleku tagamiseks. Oluline on jälgida, et samad
sissetulekud ei läheks mitmel kuul sissetulekuna arvesse.
Ühe probleemina on KOV-id välja toonud, et varade hindamisel arvestatakse KOV-ides
erinevate summadega, mistõttu on vajalik täpsustada, milline summa tagab piisavad vahendid.
Säästude ja vara arvestamisel on oluline kasutada KOV-ides ühtseid põhimõtteid, et tagada
võrdne kohtlemine. Samas on oluline, et ka TTT taotlejad võimaluse korral säästavad või varem
kogutud sääste otstarbekalt kasutavad. Seega on oluline välja tuua soovituslik summa, mida
TTT menetlemisel ootamatuteks kulutusteks (nt kodumasinate ostuks või remondiks) arvestada
ja mis tagab minimaalse säästupuhvri olemasolu. Soovituslik summa, mida võib taotleja ja tema
pere säästudeks arvestada, on üksi elavale ja esimesele pereliikmele kaks toimetulekupiiri, mis
kehtiva seaduse alusel on 400 eurot. Igale järgnevale pereliikmele lisandub pool
toimetulekupiirist. Näiteks, kui toetust taotleb üksi elav inimene, võib soovituslikult varana
jätta arvestamata 400 eurot, mis võib taotlejal ettenägematuteks kulutusteks olemas olla. Kui
tegemist on kaheliikmelise perekonnaga, on soovituslik summa 500 eurot (kaks
toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri, st 400 + 100). Kui taotleja pereliikmeteks on kaks
täisealist ja kaks last, on soovituslik arvestuslik summa pere kohta 700 eurot (kaks
toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri, st 400 +
100 + 100 + 100). Täpsem selgitus, kuidas vara arvestada, esitatakse SKA kodulehel olevas
TTT juhendis.5 Täiendusega väheneb menetleja töökoormus, sest varalist seisu ei pea välja
selgitama neil, kes taotlevad toetust 1-3 korda. Lisaks vähendab muudatus lühiajalise toetuse
taotleja vaatest halduskoormust.
Lõikes 63 sätestatakse, et toimetulekutoetuse taotleja, kes taotleb aasta jooksul rohkem kui kolm
korda toimetulekutoetust, peab lisaks sissetulekutele esitama ka pangakontoväljavõttel
väljaminekute andmed. Kui taotleja ja tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või
hoiukontot, tuleb esitada taotleja ja tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid ja
väljaminekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute, rahaliste vahendite ja täiendava
abivajaduse väljaselgitamiseks.
Korduv taotlemine annab märku, et inimese majanduslik toimetulematus on püsiv, mitte
ajutine, ja vajab terviklikumat hindamist. Lisaks tekib suurem vajadus hinnata mitte ainult
rahalisi vahendeid, vaid ka majandamiskäitumist ja võlakohustusi, millele võib viidata
kulutuste struktuur. Pangakonto väljavõte annab ülevaate sissetulekutest, olemasolevast rahast,
eluasemekulude tasumisest, kohustustest, võlgadest, majandamisoskusest ja teenuste
vajadusest (majandusnõustamine, võlanõustamine jm), aga samuti püsikulude olemasolust ja
korrapärastest harjumustest (nt toitlustus, transport, lastega seotud kulud), ebatavalistest või
13
ebaproportsionaalsetest kulutustest (nt hasartmängud, kiirlaenud), ning sellest, kas inimene
katab oma esmavajadused üldse ise või sõltub täielikult välistest allikatest (nt sugulaste
regulaarne rahaline tugi või annetused). Korduvate taotlemiste puhul on ka suurem tõenäosus,
et inimene vajab lisaks rahalisele toetusele täiendavaid teenuseid (nt majandusnõustamine,
võlanõustamine, tööotsingutugi). Kulude muster (nt võlad, sagedased laenu tagasimaksed,
maksed kiirlaenudele või sõltuvust tekitavate tegevuste kulud) võib anda olulise info inimese
laiemast abivajadusest, mida pelgalt sissetulekutega hinnata ei saa.
Oluline on siinkohal märkida, et muudatusega samal ajal jääb kohalikule omavalitsusele
kehtima SHSist tulenev abivajaja hindamiskohustus (SHS § 15) , mille alusel selgitab kohalik
omavalitsus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja selle ulatuse ning lähtub
seejuures terviklikust lähenemisest isiku abivajadusest st kuigi toimetulekutoetuse määramisel
peab taotleja esitama terviklikud pangakonto väljavõtted alles neljandal taotlemise korral aasta
jooksul, siis kohalik omavalitsus võib neid andmeid jätkuvalt vajadusel küsida, et täita temal
lasuvat tervikliku hindamiskohustust. Sama põhimõtet toetab ka haldusmenetluse seadus.
Toetuse määramise ja maksmise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel, kes lähtub sealjuures
haldusmenetluse seaduse põhimõtetest, sh uurimispõhimõttest (HMS § 6). See tähendab, et
haldusorgan on kohustatud välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ning koguma vajadusel
tõendeid ka omal algatusel. Haldusorganil on samuti õigus nõuda taotlejalt ja muudelt isikutelt
menetluses vajalikke tõendeid (HMS § 38 lg 1), milleks võivad olla näiteks dokumendid (nt
pangakonto väljavõte), seletused, asitõendid, paikvaatlused, tunnistaja ütlused või eksperdi
arvamus. Kuna toimetulekutoetuse menetlusprotsess sisaldab ka kaalutlusotsuseid (nt SHS §
134 lg 4 p 1–9), peab menetleja veenduma, et taotleja vastab toetuse saamise tingimustele.
Vajaduse korral tuleb hankida täiendavaid selgitusi või dokumente. Ka kohtulahendites on
selgitatud ja kinnitatud vajadust esitada pangakonto väljavõtteid isiku sissetulekute ja
väljaminekute tõendamiseks, arvestades KOVi kohustus hinnata laiemalt isiku abivajadust (nt
Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus nr 3-24-214).
Praktikas esineb olukordi, kus taotlejatel on lisaks esitatud väljavõtetele ka teisi pangakontosid
ja sissetulekuid, kuid nende olemasolu varjatakse. Käesoleva seaduse muudatusega ei nähta ette
olukorda, kus STAR süsteem päriks automaatselt taotleja pangakontode olemasolu mõnest
teisest andmebaasist, vaid andmete esitamine jääb taotleja kohustuseks. Vastavalt SÜS § 21
lõikele 1 on isik kohustatud esitama kõik vajalikud tõesed ja täielikud andmed, teavitama
viivitamata hüvitise saamist ja andmist mõjutavatest asjaoludest ning asjaolude muutumisest,
osalema aktiivselt hüvitise andmises ja kasutama talle antud hüvitist sihtotstarbeliselt. Üldjuhul
ei või nõuda isikult andmeid ega tõendeid, mille isik on esitanud varem (vt täpsemalt SÜS § 30
lg 1). Põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta
on õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise
käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust (SÜS § 30 lg 2). Seega kui
selgub, et taotleja on tahtlikult varjanud teavet, antud juhul täiendavate pangakontode
olemasolu, siis vastavalt SÜS § 31 alusel on õigus toetus tagasi nõuda. Tagasinõude võib jätta
tegemata, kui KOV leiab, et selle tegemine ei ole mõistlik (SÜS § 31 lg 3).
TTT menetluse igapäevases praktikas esitatakse netosissetulekute tõendamiseks pangakontode
väljavõtteid, kuid KOV-ides küsitakse pangakonto väljavõtteid erinevalt. Kehtiva seadusega
pole reguleeritud ka seda, mitme kuu kontoväljavõtteid esitada tuleb ja siinkohal on praktika
KOV-ides erinev, mistõttu on oluline kontoväljavõtete esitamise nõudeid täpsustada sealhulgas
seda millise perioodi kontoväljavõtteid on vaja toetuse taotlemisel esitada.
TTT taotlemisel pangakontode väljavõtete lisamine ei muuda menetleja tavapärast
menetluskoormust ega koorma oluliselt ka toetuse taotlejat, sest kontoväljavõtete esitamine
14
toimub igapäevaselt ka tänapäeva praktikas. Kavandatav muudatus loob õigusselgust ning aitab
välja selgitada taotleja tervikliku majandusliku olukorra.
Lõikega 64 reguleeritakse TTT menetlemisel varade täieliku hindamise ja väljaselgitamise
kohustust. Seda tuleb teha hiljemalt neljandal taotlemise korral ühe aasta (12 kuu) jooksul.
Kehtiva seaduse järgi tuleb TTT esmataotlemisel kirjalikult esitada nimekiri taotleja ja tema
perekonna omandis olevatest vallasasjadest ja eluruumidest (SHS § 132 lg 6). Lisaks tuleb TTT
menetlemisel teha päringuid kinnistus- ja liiklusregistrisse, et teha kindlaks taotleja ja tema
perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid (SHS §
132 lg 61). Menetluse käigus tehakse kindlaks taotleja või tema perekonna kasutuses või
omandis olev vara, mille üürimine, rentimine või müümine võib tagada taotlejale või tema
perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.
Kõige enam taotletakse TTT-d lühikest aega (1–3 korda, 2024. a ~38%, 2023. a ~45%, 2022. a
~58%, 2021. a ~38%), mis tähendab, et ligi poolte taotlejate majanduslik abivajadus on ajutine
ja on tingitud lühiajalistest teguritest (nt töö kaotus), kuid kehtiva seaduse kohaselt tuleb juba
esmakordsel taotlemisel teha täielik varade hindamine (SHS § 132 lg-d 6 ja 61), mis on
ebamõistlik töökoormus menetlejale. Olemasoleva varaga arvestamine on reguleeritud SHS §
134 lõike 4 punktis 7, mille kohaselt võib KOV TTT summat vähendada või jätta toetus
maksmata, kui taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine,
rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.
Olemasoleva vara realiseerimine ja üürimine võtab mitmeid kuid aega ning arvestades asjaolu,
et peaaegu kolmandik TTT saajatest lahkub toetuse vajajate hulgast enne, kui varast saadavat
tulu saaks toimetuleku parandamiseks kasutada, ei ole mõistlik esmakordsel taotlemisel teha
varade täielikku hindamist.
Kõikide SHS § 134 lõikes 4 sätete puhul, mis reguleerivad KOV õigust jätta toimetulekutoetus
määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, tuleb silmas pidada, et
tegemist on kaalutlusotsusega ning otsus tuleb teha konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes.
Enne kui KOV jätab TTT määramata või vähendab määratavat TTT summat, annab KOV TTT
taotlejale teada, et taotleja on kohustatud tegema pingutusi oma materiaalse olukorra
parandamiseks. KOV ei saa jätta inimest toetusest ilma, kui kinnisvara üürimine eeldab
remonti, milleks rahalisi vahendeid pole. Ajutise raskuse tõttu ei peaks isik müüma oma ainsat
vara, mis tagab tulevikuks kindlustunde. Siin peaks jääma paindlikuks, et ei tekkiks olukorda,
kus inimene otsib aktiivselt tööd, aga töö leidmine võib osutada näiteks majanduskriisist
tulenevalt keeruliseks, peaks ta hakkama müüma oma ainsat vara, mille tulemusena võib ta
lõpuks sattuda veel keerulisemasse olukorda (peab hakkama eluaset üürima). Sellise vara
müümisel oleks otsesed mõjud isiku toimetulekule ja elutingimustele. Ei ole kooskõlas hea
haldustava ega SHS eesmärgiga eeldada vara müüki olukorras, kus tegemist on isiku ainsa
eluasemega ning selle müümine seaks isiku suuremasse sotsiaalsesse või majanduslikku
haavatavusse. Lisaks, ainsa vara müük on välistatud SHS § 134 lg 5 kohaselt, mis sätestab, et
kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata SHS § 134 lõike 4
punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses
või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks,
õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.
Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse SHS § 132 lõikega 8, millega luuakse eraldi säte
ajateenistuses viibijatele, kes on TTT taotlejaks või toetust taotleva perekonna liikmeks.
Ajateenistus on kohustuslik ning selle vältel ei ole teenistuses viibiv isik tavapäraselt tööturul
aktiivne ega saa töötasu. Kui ajateenija ülalpidamiskulud (nt toitlustus- ja majutuskulud) on
teenistuse ajal riigi poolt kaetud, võib olla vajadus tasuda endiselt eluasemekulud (nt üür,
kommunaalkulud). Ajateenijale antakse ajateenistuse jooksul kümme või 15 päeva (olenevalt
15
ajateenistuse pikkusest) puhkust ning ajateenistuskoha ülem võib anda ajateenijale eeskujuliku
teenistuse eest lisapuhkust kuni kümme päeva. Nimetatud perioodidel on oluline, et ajateenijal
säiliks elukoht, kus ta saaks olla nii linnalubade kui ka puhkuse ajal. Linnalubade võimaldamine
on ennetav meede lähi- ja sõprussuhete säilimiseks. Praegu on KOV-idel kasutusel erinev
praktika ajateenijatele TTT määramisel, mis põhjustab ebavõrdset kohtlemist ja vaidlusi. Ka
õiguskantsler on oma kirjas7 (31.05.2024 nr 7-5/240582/2403257) välja toonud, et üldjuhul
võib eeldada, et ajateenija TTT-d ei vaja, sest kaitseväes on tal tagatud majutus, toit ja riided
ning ajateenijale on ette nähtud mitmed rahalised toetused, näiteks ajateenija toetus,
sõidukulude hüvitis, ajateenija lapse toetus (kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lg-d 1, 8 ja 11).
Ka eluasemega seotud küsimused on ajateenijal võimalik varakult läbi mõelda ja kulude
kandmiseks lahendus leida, sest kaitseväekohustuse täitma asumine ei ole ootamatu
(kaitseväeteenistuse seaduse § 37 lg 4, vt ka §-d 41–45). Siiski pole välistatud, et ajateenijal
tuleb kanda eluasemekulud ning ta jääb sellega hätta. Kehtiv seadus ei anna KOV-idele eraldi
juhiseid selle kohta, kuidas tuleb ajateenija TTT taotlus lahendada. KOV-il on mitu valikut,
mille tulemused võivad oluliselt erineda. Seetõttu on mõistlik, kui ajateenijale sätestatakse TTT
maksmise tingimused.
Selle täienduse eesmärk on tagada, et ajateenija ei satuks majanduslikult raskesse olukorda ega
kaotaks ajateenistuse tõttu oma eluaset. Ajateenistuses viibiv isik ei vaja samasugust TTT-d
nagu tavapärane toetuse taotleja, sest tema igapäevased esmavajadused on riigi poolt kaetud.
Samas võib tal siiski olla kestev kohustus tasuda oma eluasemekulude eest. Ajateenijatele on
riik ette näinud ajateenistuse ajaks toetuse, mille suurus sõltub teenistuse pikkusest ja staatusest.
Kuna ajateenijad saavad riigi poolt teatud toetusi ja teenistuse ajal on esmavajadused tagatud,
on põhjendatud, et TTT piirdub vaid eluasemekulude hüvitamisega, mitte laiemate kulude
katmisega. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS)8 § 54 lõike 14 alusel tasub riik ajateenistuse
perioodil eluasemelaenu intressid ning eluasemelaenu põhiosa makse ajateenijatel peatatakse,
kuid ajateenijal tuleb siiski tasuda igakuiseid kommunaalmakseid, mis on suuremad võrreldes
ajateenijale makstava ajateenija toetusega. Kuivõrd eluasemelaenuga seotud kulusid ajateenijal
teenistuse ajal tasuda ei tule, on õigustatud nende kulude hüvitamise välistamine TTT
menetluses ja muudatuse eesmärk on hüvitada kommunaalkulud.
Seaduse täiendamine loob selged reeglid selle kohta, kuidas TTT taotlejaks või toetust taotleva
perekonna liikmeks olevaid ajateenistuses viibijaid TTT kontekstis käsitletakse, vältides KOV-
ides erinevaid ja subjektiivseid tõlgendusi.
Andmed toetuse taotleja ajateenistuses viibimise kohta saadakse kaitseväekohustuslaste
registrist. Tulenevalt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktist 15
on andmete saamise alus olemas.
Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse SHS § 133 lõiget 23 ja luuakse võimalus lugeda
ettevõtluskontole kantud tulu töiseks sissetulekuks. Kehtiva seaduse kohaselt loetakse töiseks
sissetulekuks tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise
lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu (SHS § 133 lg 23).
TTT arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka töist sissetulekut,
mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta
laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni
või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni (SHS § 133 lg 2 p 9). Kui TTT taotleja või toetust
taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel
järjestikusel kuul määratud TTT, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei
arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel TTT arvestamisel üksi elava isiku
või perekonna sissetulekute hulka: 1) kahel kuul 100% töisest sissetulekust ja 2) seejärel neljal
kuul 50% töisest sissetulekust (SHS § 133 lg 21). Seega, töise sissetuleku arvestamata jätmist
16
sissetulekute hulka (edaspidi töise sissetuleku erand) saab kasutada nii õpilane kui ka see TTT
taotleja, kes on saanud eelnevalt vähemalt kaks kuud TTT-d ja hakkab saama töist sissetulekut.
Viimastel aastatel on juurde tulnud uusi töötamise või ettevõtlusega tegelemise võimalusi,
näiteks platvormitöö ja ettevõtluskonto kasutamine erinevate ettevõtlusvormide puhul.
Platvormi vahendusel osutatakse reeglina teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Kuna
ettevõtluskonto kasutamine ei eelda töölepingut, aga tulult makstakse riiklikke makse, on ka
ettevõtluskonto kulu arvestamine erandi kasutamisel igati õigustatud. STAR-is saab töise
sissetuleku erandit arvestada juhul, kui töise sissetuleku andmed on saadud päringutega Maksu-
ja Tolliametist. Ettevõtluskontol oleva sissetuleku andmeid on võimalik STAR-ist päringutega
saada, aga selleks, et seda ettevõtlusliiki töise sissetuleku erandina saaks kasutada, tuleb luua
õiguslik alus ja STAR-i tehniline võimalus.
Eelnõu § 1 punktiga 12 asendatakse SHS § 133 lõikes 6 sõnad „inimväärse äraelamise“
sõnadega „esmase toimetuleku“. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab KOV TTT määramiseks
SHS § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekuludele piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema
perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Inimväärne äraelamine on peamiselt hinnanguline
väide ja raskesti mõõdetav. TTT taotlejad pöörduvad SoM-i, SKA ja KOV-ide poole
küsimusega: mis tähendab inimväärne äraelamine? Selle üle saab palju väidelda, et kas see on
inimväärne, mida toetuse saajatele tagatakse või pigem tagab riik puuduse korral TTT-ga
esmase toimetuleku ehk reaalsed esmased igapäevavajadused. Praktikas on juhtumeid, kus
puudusesse sattunud inimesed ei taha varasemast elustandardist loobuda ja ootavad riigilt
endiste mugavuste hüvitamist. TTT eesmärk on soodustada TTT saajate toimetulekut ja
võimaluse korral tööle naasmist, mitte toetada harjumuspäraseks kujunenud elustiili.
„Esmane toimetulek“ keskendub inimese ellujäämiseks vajalikele igapäevavajadustele, samas
kui „inimväärne äraelamine“ on igapäeva vajaduste katmisest laiem mõiste.. Mõiste
„inimväärne äraelamine“ on subjektiivne ja raskesti mõõdetav, kuna see sõltub isiklikest
arusaamadest, kultuurilistest väärtustest ja ühiskondlikest normidest. TTT eesmärk on ajutiselt
tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks ja „esmane toimetulek“ keskendub
täpselt sellele, mida inimene vajab ellujäämiseks ja igapäevaeluga toimetulekuks.
Ellujäämiseks vajalikke igapäevavajadusi peegeldab Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik
elatusmiinimum, mis tugineb väikseimale summale, millega on võimalik katta ühe liikmega
leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Arvestuslik elatusmiinimum on ainus riiklikult
määratletud metoodika, mis näitab, milline on minimaalne kulu eluks vajalikele hüvedele – toit,
rõivad, eluase jmt, mis on vastavalt SHS § 131 lg 3 (toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse
minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja
teenustele esmavajaduste rahuldamiseks) ka toimetulekutoetuse ja toimetulekupiiri aluseks.
Seega on see loomulik lähtepunkt riigi abikohustuse täitmisel. Elatusmiinimumi arvutamisel
arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud
toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele,
pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides.
Sotsiaalministeerium on järjepidevalt jälginud toimetulekupiiri ja arvestusliku
elatusmiinimumi omavahelist suhet ning on oma ettepanekutest Riigikogule toimetulekupiiri
osas arvestanud seda metoodikat.
Täpsustades TTT määratlust, tagab „esmane toimetulek“ õiglasema ja objektiivsema
lähenemise ning õigusselguse, suunates sotsiaaltoetused neid vajavatele inimestele, kellel on
hädavajalik TTT-d saada.
Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse SHS § 133 lõiget 8. Kehtiva seaduse alusel ei võeta üüri
TTT arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus, registreeritud
kooselus või abieluga sarnases suhtes olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja
17
ülenejad sugulased. Lõiget täiendatakse selliselt, et üüri ei võeta arvesse ka juhul, kui üürijaks
on äriühing, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on taotleja ise või temaga abielus,
registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olev isik või tema esimese ja teise astme
alaneja või üleneja sugulane. Enamikul sättes nimetatud isikutest on perekonnaseaduse alusel
ülalpidamiskohustus üksteise suhtes. TTT menetlemise praktikas esitatakse järjest rohkem
üürilepinguid, mis on sõlmitud eespool nimetatud isikute äriühingutega. Juhul kui isikute vahel
kehtib ülalpidamiskohustus, siis ei tohiks äriühingu alt lepingu sõlmimine
ülalpidamiskohustust vähendada. Kui SHS § 133 lg 8 nimetatud inimeste vahel on sõlmitud
üürilepinguid, ei saa TTT-ga hüvitatavaks eluasemekuludeks arvestada üürikulu, küll aga saab
arvestada muid sellel elupinnal elades tekkivaid eluasemekulusid. Muudatustega soovitakse
tagada sotsiaaltoetuste sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada
sotsiaalabi väärkasutamise riske.
Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse SHS § 133 lõike 91 punkti 2 ja sättes tehakse täpsustus,
et eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse TTT arvestamisel arvesse juhul,
kui eluaseme soetamiseks võetud laenu puhul on kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust.
Kehtiva seaduse sõnastuse järgi võetakse eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse TTT
arvestamisel arvesse juhul, kui on „ära kasutatud maksepuhkuse võimalus“. Selline sõnastus on
tekitanud küsimusi, kas toetuse saamiseks peab inimene olema maksepuhkust täielikult
kasutanud ehk saanud juba maksepuhkuse otsuse ja selle lõpuni ammendavalt ära kasutanud ja
alles siis tekib taotlejal õiguse laenu tagasimakset toetuse määramisel arvestada. Seaduse
tegelik eesmärk on aga see, et inimene peab majanduslike raskuste korral esmalt ise pingutama
ja pöörduma panga poole, et küsida maksepuhkust – olenemata sellest, kas pank maksepuhkuse
lõpuks võimaldab või mitte. Laenu tagasimakset saab arvestada juba alates hetkest, kui inimene
on taotluse esitanud. Muudatusega tehakse see põhimõte seaduse tekstis selgemaks: toetuse
arvestamisel ei ole nõutud, et maksepuhkuse võimalust oleks täielikult „ära kasutatud“, vaid
piisab sellest, kui inimene on maksepuhkuse saamiseks pöördunud laenuandja poole. Kui pank
ei võimalda maksepuhkust, tuleb selle kohta esitada tõend. Kui maksepuhkus on antud, tuleb
arvestada, et inimene maksab sel ajal sageli edasi intressi ja kohustuslikku kindlustust – need
kulud võetakse samuti TTT arvestamisel arvesse. Kuna eluasemelaenu makseid saab arvesse
võtta kuni kuue kuu ulatuses kalendriaastas (§ 133 lõige 92), tuleb panga tõendit maksepuhkuse
kohta esitada igal aastal uuesti. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida erinevaid
tõlgendusi praktikas.
Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse SHS § 133 lõiget 91 punktiga 4 ja lisatakse tingimus, et
laenuga soetatud eluase peab olema eluasemekuluna arvestamiseks taotleja
rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kehtiva seaduse järgi võetakse eluasemekulusid TTT
arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus TTT taotleja alaliselt elab ja mis asub selle
KOV-i haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse. Kui riik on üle võtnud kohustuse, mis on
inimesele soodne, on lisatingimus rahvastikuregistrijärgse ja tegeliku elukoha kokkulangemine,
et tagada, et see eluase on vajalik ja seal tõepoolest elatakse. Ei ole ühtki põhjust, miks laenuga
ostetud ainus eluruum, mille eest soovitakse TTT taotlemisel eluasemelaenu hüvitada, ei peaks
olema taotleja tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kui laenuga ostetud elukoht ei vasta
rahvastikuregistri andmetele, võib see tähendada, et inimene võib saada hüvesid mitmest KOV-
ist – tegelikust ja rahvastikuregistrijärgsest elukohast. Muudatus puudutab eluaseme
soetamiseks võetud laenu tagasimakse arvestamist TTT menetluses. Toetuse taotleja tegeliku
ja rahvastikuregistrijärgse elukoha arvestamine aitab tagada õiglase, läbipaistva ja tõhusa TTT
jaotamise, vähendades toetuste väärkasutust. Muudatustega soovitakse tagada sotsiaaltoetuste
sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi
väärkasutamise riske.
18
Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks SHS § 134 lõike 4 punkt 3. Töötukassa on
teinud ettepaneku jätta edaspidi seadusest välja § 134 lõike 4 punkt 3, mille kohaselt võib KOV
jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui toetuse taotleja või toetust
taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas
töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava täitmata või keeldunud
talle pakutud sobivast tööst. Kehtiva seaduse puudusena tuuakse välja asjaolu, et toetuse
vähendamine ja selle maksmisest keeldumine on tugevalt seotud töötukassa koostatava
tegevuskavaga ja selles seatud kokkulepete täitmisega. Samas ei ole aktiivsusnõuded seotud
nõudega, et TTT taotleja peaks täitma KOV-i koostatud juhtumiplaanis kokkulepitud tegevusi.
Üldjuhul on korduvalt TTT-d saaval inimesel probleeme (sõltuvus, sotsiaalsed probleemid,
eluase, terviseprobleemid, muutusteks elukorralduses motivatsiooni puudumine jne), mis
vajavad lahendamist enne, kui ta on valmis tööd otsima ja/või töötukassa pakutavaid teenuseid
kasutama. Tööotsing ja sotsiaalsete küsimuste lahendamine võivad toimuda ka paralleelselt,
kuid arvestades sihtrühma vajaduste komplekssust, ei saa TTT maksmise või vähendamise
aluseks olla ainult töötukassa koostatud tegevuskava ilma juhtumiplaanita. Siinkohal on oluline
KOV-i ja töötukassa koostöö, mille raames annab KOV töötukassale kliendi kohta teavet ning
tehakse võrgustikutööd inimese toetamiseks. Kui esmased probleemid jäävad KOV-i tasandil
lahendamata, ei suuda inimene tööd otsida ega töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi
täita ning seetõttu kujunevad suurest osast arvele tulnud TTT saajatest pikaajalised töötud, keda
töötukassa ei suuda tööturuteenustega aidata. Statistikale tuginedes kasutavad KOV-id
nimetatud punkti alusel kaalutlusotsuseid tehes minimaalselt.
Ka kehtiva õiguse alusel tuleb KOV-il TTT määramisel hinnata, kas toetuse taotleja või mõni
tema perekonnaliikmetest vajab lisaks TTT-le ka muud sotsiaalhoolekandelist abi (SHS § 134
lg 3). Lisaks peab KOV tagama TTT taotlejale, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus,
võlanõustamisteenuse kättesaadavuse, ja TTT saajale toetavad tugiteenused, mis parandavad
isiku toimetuleku- ja majandamisoskusi (§ 134 lg 31). Kehtiva seaduse alusel võib KOV jätta
TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui toetuse taotleja või toetust
taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta
keeldunud KOV-i korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest (§ 134
lg 4 p 5). Statistikale tuginedes kasutavad KOV-id praktikas enda teenuste puhul rohkem
kaalutlusotsuseid kui töötukassa tegevuskava täitmise järgimist.
Tervikliku abi andmine on üks sotsiaalhoolekandelise abiandmise põhimõtetest. SHS § 9
kohaselt kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet juhul, kui isiku iseseisva toimetuleku
parandamiseks on vaja pikaajalist ja mitmekülgset abi, mille osutamine eeldab mitme
organisatsiooni koostööd. Sellisel juhul koostatakse isiku abivajaduse hindamise ja toetavate
tegevuste kavandamise aluseks juhtumiplaan. Juhtumiplaani kohustuslikud andmed on
sätestatud sotsiaalkaitseministri määruses „Juhtumiplaanis sisalduvate andmete loetelu“, mille
§ 1 lõike 2 punktid 5–7 näevad ette andmete kogumise muu hulgas isiku töötamise ja õppimise,
neid takistavate probleemide ning osalemist toetavate ressursside kohta. Nimetatud andmete
kogumiseks on vajalik ligipääs ka töötu tegevuskava andmetele. Vastavalt sotsiaalteenuste ja -
toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktile 3 on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal
õigus saada Töötukassa andmekogust esitlusinfona töötu tegevuskava andmeid. Seega, kuigi
kehtetuks tunnistatakse SHS § 134 lõike 4 punkt 3, säilib kohaliku omavalitsuse õigustatud
juurdepääs tegevuskava andmetele juhtumikorralduse kontekstis SHS § 9 alusel, kuna tegemist
on isiku kompleksse abivajaduse hindamise ja lahendamisega, mille käigus on juhtumiplaani
koostamine seadusest tulenev kohustus.
Erinevate kaalutlusotsuste kasutamine TTT määramisel on abivajajale hädavajalik ja see on
oluline selleks, et toetuse saaja oleks tööturule naasmisel motiveeritud ja aktiivne. Ka
töötukassa kasutab meetmeid, kui isik rikub või ei täida koostatud tegevuskava või ei võta vastu
19
pakutavat tööd ning kehtiva seaduse kohaselt võib sama tegevuse eest ka KOV vähendada
makstavat toetust või jätta toetuse maksmata, mistõttu ei ole mõistlik kasutada samu meetmeid
erinevate toetuste või teenuste määramisel. Seega on õigustatud, et see säte kehtetuks
tunnistatakse.
Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse SHS § 134 lõiget 4 punktidega 10 ja 11.
Punktiga 10 lisatakse kaalutlusotsuse võimalus juhtudel, kui toetuse taotlejal või toetust
taotleva perekonna liikmel on esmavajaduseks mõeldud kulutused (vastavalt SHS § 131 lg 3
minimaalsed tarbimiskulutused toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja
teenustele esmavajaduste rahuldamiseks ning SHS § 132 lg 4 ja 51 ehk eluasemekulud) osaliselt
või täielikult riigieelarvest rahastava teenuse või toetustega kaetud. Probleem tõstatus ajutise
kaitse saajatega, kellele oli riigi poolt tagatud toitlustus ja majutus, aga muud esmavahendid (nt
hügieenitarbed jm) polnud pakutava teenusega tagatud. Abivajajad taotlesid TTT-d, aga kehtiva
seaduse kohaselt ei ole sellises olukorras võimalik TTT-d osaliselt maksta, mistõttu said
inimesed TTT-d kogusummas, mis on aga ebavõrdne nende suhtes, kes peavad TTT-st katma
kõik esmavajadused. Seaduse täiendusega ennetatakse olukordi, kus sama isik või pere saab
toetust mitmest allikast sama kulutuse katteks. Sarnane on näiteks olukord, kus isik suunatakse
tahtest olenemata ravile, mille korral on toitlustus ja esmavajadused ravi ajal tagatud ning
inimene peab tasuma vaid eluasemekulude eest. Riigieelarvest rahastatavad toetused on juba
loodud selleks, et katta teatud esmavajadusi. Kui isik saab ühe teenuse või toetuse kaudu
kulutuse kaetud, ei ole õiglane talle samade kulude hüvitamiseks täiendavat TTT-d määrata.
Piiratud eelarve tingimustes on oluline, et TTT-d makstakse neile, kellel muu abi puudub, ja
riik saab suunata olemasolevaid ressursse suurema vajadusega inimestele. e
Sotsiaaltöötajatel on võimalik menetlemisel täpsemalt hinnata taotleja majanduslikku olukorda
ning vältida toetuse määramist neile, kelle esmavajadused on juba muude meetmetega tagatud.
Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb lähtuda elatusmiinimumi komponentidest. Täienduse abil
saavad kõik KOV-id järgida ühtseid põhimõtteid ja vältida erinevaid tõlgendusi, mis võivad
viia ebavõrdse kohtlemiseni. Kui seaduses on selgelt sätestatud, et riigieelarvest juba kaetud
kulusid TTT arvestamisel arvesse ei võeta, välistab see subjektiivsed otsused ja aitab tagada, et
kõiki abivajajaid koheldakse võrdselt. Seega on seaduse täiendamine oluline, et tagada
sotsiaaltoetuste süsteemi õiglus, vältida ressursside ebaotstarbekat kasutamist ja toetada
sihipäraselt neid, kes tõepoolest abi vajavad.
Punktiga 11 luuakse kaalutlusotsuse tegemise võimalus olukorras, kus taotleja
perekonnaliikmeks olev laps elab TTT taotlemise kuul kordamööda mõlema vanema juures.
Kehtiv seadus ei arvesta erinevaid perekonnamudeleid, aga praktikas tuleb TTT menetlemisel
järjest enam ette juhtumeid, kus laste ülalpidamine on jagatud selliselt, et laps elab vaheldumisi
ühe ja teise vanema juures. Sellise juhtumi puhul ei ole seaduses aga välja toodud, et TTT-d
võiks vähendada või see perede vahel ära jagada. Veel keerulisem on TTT-d määrata siis, kui
mõlemad vanemad on TTT saajad, sest TTT regulatsiooni vaatest ei saa üks inimene olla
korraga kahes perekonnas. Kuna praegu ei ole võimalik TTT summat vähendada ega jagada,
saavad taotlejad TTT-d toetuse piirmäära summas, mis toob kaasa ebavõrdsust teiste toetuse
saajate suhtes ja olukorra ärakasutamist. Kui menetluse käigus selgub, et laste ülalpidamine on
jagatud selliselt, et laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures, näiteks üks nädal ühe ja üks
nädal teise vanema juures, ei teki lapse puhul ka kulutusi terve kuu piirmäära ulatuses. Sellistel
juhtudel tuleb arvestada asjaolu, et laps elab mitmes kohas ning KOV-il on õigus hinnata
konkreetse pere olukorda. Muudatused puudutavad ainult toimetulekupiiri arvestamist ja
jagamist ega ole seotud eluasemekulude arvestamisega.
Muudatus annab võimaluse arvestada erinevaid peremudeleid ja jaotada TTT-d
vajaduspõhiselt. Nimetatud juhtumite puhul peab olema tagatud ühetaoline toetuse maksmine,
20
tagades puudust kannatavale perele vajaliku toetuse, ning kaalutlusotsuse tegemisel tuleb
lähtuda lapse heaolu arvestamise ja sellest lähtumise põhimõttest. Laste hoolduse jagamist
vanemate vahel saab tõendada kohtuotsusega, riikliku perelepituse vanemluskokkuleppega,
omavahelise kirjaliku nõusolekuga või mõne muu asjakohase tõendusmaterjaliga.
Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse SHS § 134 lõikega 61, millega täpsustatakse
toimetulekutoetuse maksmist sularahas juhul, kui inimene on seda taotlenud.
Toimetulekutoetuse maksmine on üldjuhul reguleeritud SHSi § 134 lõikes 6, mille kohaselt
maksab KOV üksus arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse
tegemise päevast arvates lähtudes SÜSi § 28 lõikele 3 või posti teel või sularahas, arvestades
taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. Toetuse väljamaksmisel sularahas on
oluline, et jälgitaks edaspidi 1. jaanuaril 2025 jõustunud euro kasutusele võtmise ja eurodes
tehtavate sularahamaksete arveldamise seadust (EKVS), mis kehtestas ümardamisreegli, mille
eesmärk on vähendada 1- ja 2 sendiste hulka sularaharingluses. Arveldusarvele toetuse
maksmisel, ümardamist ei toimu. Sellest tulenevalt nähakse muudatusega ette ümardamine
lähima viie sendini; toetusesaaja kasuks – st ülespoole ümardamine, kui summa ei jagu viiega;
rakendub ainult sularahas maksmisel- toetuse maksmisel arvelduskontole jääb täpne summa
kehtima.
Näited:
132,62 € → makstakse välja 132,65 €;
117,01 € → makstakse välja 117,05 €;
145,00 € → jääb muutmata.
Sotsiaaltoetustele EKVS-i ümardamisreegel ei kehti, aga ümardamisloogika vähendab vajadust
tegeleda 1- ja 2-sendistega, mille kättesaadavus on praktikas järjest piiratum ning mille
käsitlemine sularaharingluses on ebaefektiivne ja ajamahukas ning võimaldab kohalikul
omavalitsusel tõhusamalt korraldada toetuse sularahas maksmist.
Ümardamine inimese kasuks järgib SHS § 3 lõike 1 punktis 1 ja 6 sätestatud sotsiaalhoolekande
üldpõhimõtteid, mille kohaselt tuleb abi anda viisil, mis lähtub inimese vajadustest ja on talle
kättesaadav.
Muudatusega tagatakse õiglane ja kooskõlas EKVS-iga olev praktika, halduskoormuse
vähenemine (sularaha haldamine) ning toetusesaajate huvide kaitse olukorras, kus toetuse
maksmise viisiks on sularaha.
Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse SHS § 134 lõiget 7 selliselt, et TTT taotleja või tema
perekonnaliige, kellele arvestatakse TTT-d eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama
nende tasumise ja seda ka tõendama. Kehtiva seaduse järgi on TTT taotlejal, kellele
arvestatakse TTT eluasemekulude katmiseks, kohustus tagada nende tasumine. Praktikas aga
esineb juhtumeid, kus ei selgu, millistest vahenditest, kas ja kes on eluasemekulud tasunud,
mistõttu võib sellistel juhtudel arvata, et inimesel on sissetulekuid, mida ta varjab. Toetuse
maksmisel peab KOV veenduma, et toetust kasutatakse sihipäraselt. Kui toetuse saajad peavad
kulude tasumist ka tõendama, aitab see vältida olukordi, kus toetust kasutatakse muul otstarbel
kui selleks, milleks see on ette nähtud.
Muudatus aitab ühtlustada TTT menetlemise praktikat KOV-ides, vähendades erinevaid
tõlgendusi ja ebavõrdsust. Kui kõik taotlejad või nende pereliikmed peavad eluasemekulude
hüvitamiseks antud toetuse kasutamist tõendama, kehtivad neile samad nõuded ja toetuse
määramisel välditakse võimalikke vaidlusi. Seega on see muudatus vajalik, et tagada TTT
õiglane ja sihipärane kasutamine, millega suurendatakse õigusselgust selles, kuidas toetust
kasutatakse, vähendades toetuse väärkasutamise riske.
Muudatus selgitab, et ilma tõendamise kohustuseta võib tekkida jätkuvalt olukordi, kus toetust
saanud isik väidab, et ta on eluasemekulud tasunud, kuid tegelikult ei ole seda teinud ja seega
21
pole saadud hüvitist kasutatud sihtotstarbeliselt. Varem hüvitatud eluasemekulude maksmist
tuleb tõendada TTT järjestikul taotlemisel. Selle tõendamiseks ei pea toetuse saaja eraldi KOV-
i pöörduma, vaid uut taotlust tehes tuleb tõendada varem hüvitatud eluasemekulude tasumist
(nt kontoväljavõttelt nähtub, esitatakse üürimakse või kommunaalarvete tasumise tõendid).
Kuna toetuse taotleja esitab taotlust tehes enda ja oma pereliikmete kontoväljavõtted, saab
nende poolt eluasemekulude tasumist hästi tõendada.
Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse SHS § 135 lõikega 21, millega muudetakse täiendava
sotsiaaltoetuse arvestamist õppivate laste puhul, kes on saanud 18-aastaseks. Kehtiva seaduse
§ 135 alusel on õigus saada koos TTT-ga täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot neil TTT saajatel,
kelle kõik teised perekonnaliikmed on lapsed. Kui üks lastest saab 18-aastaseks, kaob ka perel
õigus täiendavale sotsiaaltoetusele. Tegelikult ei muutu lapse täisealiseks saamisega õppiva
lapse vanema jaoks midagi, kulutused on endised, aga kehtiva seaduse alusel kaob vanemal
lapse täisealiseks saamisel võimalus täiendavat sotsiaaltoetust edasi saada. Täiendava
sotsiaaltoetuse säte ja summa kehtivad alates 01.01.2011. Muudatuse eesmärk on toetada üksi
last kasvatavat perekonda seni, kuni vanem laps õpib. Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib
põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi
hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ja kellel ei ole veel keskharidust, loetakse
täiendava sotsiaaltoetuse maksmisel lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-
aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse
kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Muudatus puudutab ühe lapsevanemaga perekondi, kellel
on 18–19-aastaseid õpilasi.
Toimetulekutoetuse määramisel pangakonto väljavõtete kontrollimise regulatsiooni vastavus
põhiseadusele
TTT määramisel kogutakse ja töödeldakse toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete
pangakonto väljavõtetel kajastatud sissetulekute ning vajadusel ka väljaminekute ja rahaliste
vahendite andmeid. See tegevus riivab isikute õigust eraelu puutumatusele, mis on kaitstud
Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 26. Samuti puudutab see isikuandmete kaitse üldmääruse
(IKÜM) raames isikuandmete kaitset. Seadusandjal on otsustuspädevus TTT saamise
tingimuste üle. See tuleneb põhiseaduse § 28 lõikest 2, mis kohustab riiki tagama puuduse
korral sotsiaalabi. Seadusandja otsustab, millised on TTT saamise kriteeriumid, toetuse suurus,
selle arvestamise põhimõtted ja toetuse määramisest keeldumise alused. Seega on seadusandjal
ulatuslik pädevus otsustada nii TTT andmise aluste kui ka tingimuste üle, tagades sellega, et
toetuste süsteem oleks õiglane ja sihipärane ning vastaks ühiskonna vajadustele.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 sätestab igaühe õiguse eraelu puutumatusele, sealhulgas
õiguse kaitsta oma perekonna- ja eraelu ning kodu puutumatust. Põhiseaduse § 11 kohaselt võib
õigusi ja vabadusi piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja üksnes juhul, kui piirang on
demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Põhiseaduslikkuse hindamiseks tuleb hinnata, kas valitud
meede on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas.
Pangakonto väljavõtete kontrollimise eesmärk on tagada TTT maksmise õiguspärasus ja vältida
väärkasutust ning põhjendamatut toetuse saamist, hinnates taotleja ja tema pereliikmete
majanduslikku seisu. Toetuse saamise eelduseks on taotleja ja tema perekonnaliikmete
majandusliku olukorra väljaselgitamine, milleks on vajalik esmajärjekorras
sissetulekute kontroll, et veenduda, kas isik vastab toetuse saamise kriteeriumitele. Korduva
taotlemise puhul tehtav väljaminekute ja varalise seisu täiendav kontroll võimaldab eristada
ajutiselt hätta sattunuid püsivate toimetulekuraskustega taotlejatest ning hinnata nende
abivajadust laiemalt, selleks et oleks võimalik tagada neile vajalik abi. Seega saab järeldada,
et pangakonto väljavõtete kontrollimisel on legitiimne eesmärk, mis on suunatud avalike
22
vahendite efektiivsele kasutamisele ja sotsiaalse õigluse tagamisele ning ka isikule sobiva
sotsiaalabi tagamisele.
Meetme vajalikkuse hindamiseks tuleb hinnata, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada
vähem riivaval viisil. TTT määramise aluseks on majandusliku olukorra terviklik hindamine,
mis ilma sissetulekute ja väljaminekute andmete töötlemiseta ei ole võimalik. Taotleja
majandusliku seisu hindamiseks tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontode
väljavõtted, et selgitada välja, kas perel on endal vahendeid, et tagada pere esmavajadused.
Regulatsiooni kohaselt on andmete kogumise intensiivsus järk-järguline ja sõltub taotlemiste
arvust, mis võimaldab proportsionaalsemat ja individuaalsemat lähenemist. Esimesel kolmel
taotlemise korral toimub sissetulekute kontroll, mis tähendab et taotleja ja tema
perekonnaliikmete pangakonto väljavõttel tuleb esitada ainult sissetulekuid kajastavad andmed.
Alates neljandast taotlusest sama aasta jooksul lisandub kohustus esitada nii sissetulekuid kui
ka väljaminekuid kajastavad andmed kontoväljavõttel, et hinnata isiku täiendavat abivajadust,
mis viitab süstemaatilisemale toimetulekuraskusele. Neljandal taotlemise korral tuleb selgitada
välja taotleja ja tema perekonna kogu varaline seis, mis on oluline toetuse sihipärasuse
kontrollimiseks. Selline lähenemine võimaldab diferentseeritud andmekogumist, millega
välditakse liigset riivet taotlejate eraelule esmaste või ajutiste toimetulekuraskuste korral. Alles
korduvate ja regulaarsete taotlemiste puhul rakendatakse täiendavat kontrolli, hinnates ka isiku
väljaminekuid ja kogu varalist seisu.
Pangakonto väljavõtted on olulised tõendid isiku sissetulekute, väljaminekute ning varalise
seisu väljaselgitamiseks. Ka kohtud on selgitanud ja kinnitanud vajadust esitada pangakonto
väljavõtteid isiku sissetulekute ja väljaminekute tõendamiseks, arvestades KOVi kohustus
hinnata laiemalt isiku abivajadust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus nr 3-24-
214). Alternatiiviks on küsida inimeselt omakäeline loetelu ja kinnitus sissetulekute kohta,
mille andmeid riiklikes andmekogudes ei ole, kuid need ei pruugi olla tõesed ja TTT menetlejal
ei ole võimalik isiku tegelikku majanduslikku seisu välja selgitada. Alternatiivsed meetmed,
nagu üldine usalduspõhine toetuse määramine, oleksid märkimisväärselt ebaefektiivsed ja
soodustaksid väärkasutust. Pangakonto väljavõtete kontrollimine on vajalik, kuna puuduvad
mõistlikud ja sama tõhusad alternatiivid.
Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas õiguse riive on eesmärgi suhtes
proportsionaalne. Toetuse taotlejate ja nende pereliikmete sissetulekute andmeid töödeldakse
ainult ulatuses, mis on hädavajalik toetuse määramiseks. Regulatsiooniga vähendatakse eraelu
puutumatuse riivet, kuna andmete töötlemise ulatus suureneb järk-järgult ainult toetuse korduva
taotlemise korral. See lähenemine tagab meetme proportsionaalsuse eesmärgi suhtes ja ka
isikute õiguste parema kaitse, tagades samal ajal süsteemi usaldusväärsuse ja tõhususe.
Andmetele juurdepääs on piiratud volitatud töötlejatega ning andmete säilitamise ja edastamise
protsess on turvaline. Lisaks on tagatud andmesubjektide õigus oma andmeid kontrollida ja
vaidlustada. Isiku õiguste riivet võib pidada mõõdukaks, kuna selle ulatus ja intensiivsus on
vähendatud miinimumini ning selle eesmärk on õiguspärane ja olulise kaaluga.
Kokkuvõttes vastab TTT maksmisel pangakonto väljavõtete andmete töötlemine
proportsionaalsuse põhimõttele - riive on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas. Kuigi eraelu
puutumatust riivatakse, on meede õigustatud avalike vahendite kaitse ja sotsiaalse õigluse
eesmärgil.
Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 muudetakse pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamist.
Kehtiva SHS-i kohaselt kehtestab nii üksi elava pensionäri toetuse ehk pensionäritoetuse määra
kui ka suuruse Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega (SHS § 1393 lg 1). Paragrahvi
1393 lõikesse 1 jääb eelnõu kohaselt volitus Riigikogule toetuse suuruse kehtestamiseks iga-
23
aastase riigieelarvega nagu seni. Paragrahvi 1393 lõikesse 11 tuuakse selguse huvides toetuse
määra definitsioon (põhimõte tuleneb küll ka SHS § 1391 lg 2 p-st 3, kuid selguse huvides on
see toodud ka muudetavasse paragrahvi). Samuti on selles lõikes toodud toetuse määra
arvutamise valem, mis on seni kehtestatud SHS § 1393 lõikes 1. Paragrahvi 1393 lõikesse 12
on toodud määruse kehtestamise volitusnorm. Minister kehtestab määruse igal aastal hiljemalt
31. märtsiks. Selleks ajaks on eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus
teada. Vastavalt SHS § 1391 lõikele 2 peab isik selleks, et saada pensionäritoetust, vastama
jooksval kalendriaastal 1. aprillist kuni 30. septembrini seaduses toodud tingimustele k.a
pensioni suuruse tingimusele.
Eelnõu kohaselt kehtestab pensionäritoetuse suuruse ka edaspidi Riigikogu, kuid
pensionäritoetuse maksmise määra ehk selle pensioni netosumma suuruse, millest väiksema
pensioni saajale makstakse kord aastas makstavat toetust, kehtestab minister. Põhiseaduse § 28
lõike 2 teise lause kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seadus.
Antud juhul on abi saamise tingimuse (pensionäritoetuse maksmise määr) arvutamiseks vajalik
valem kehtestatud seaduses. Minister hakkab eelnõu kohaselt kehtestama määrusega seaduses
sätestatud valemi alusel arvutatud pensionäritoetuse maksmise määra. Kuna täpne valem on
seaduses sätestatud ja ministril kaalumisruumi ei ole, siis on põhiseadusega kooskõlas seaduse
alusel välja arvutatud toetuse maksmise määra kehtestamine ministri määrusega. Ministrile
toetuse maksmise määra kehtestamise õiguse andmine on otstarbekas, sest varasemalt on olnud
vaja alusandmete muutumise tõttu muuta juba kehtestatud toetuse maksmise määra. Probleem,
kus riigieelarves kinnitatud üksi elava pensionäri toetuse määr erineb hiljem täpsustatud
statistilistest andmetest, on korduv ning on nõudnud varasematel aastatel iga-aastase
riigieelarve seaduse muutmist. Näiteks 2025. aasta toetuse määra korrigeerimiseks viidi sisse
muudatus riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse6 § 3 punktiga 1. Analoogne olukord lahendati
aasta varem, mil 2024. aasta vigane määr parandati 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise
seaduse7 § 2 punktiga 1. Selline iga-aastane vajadus riigieelarve seaduse tagantjärele
parandamiseks on ebaefektiivne ja administratiivselt koormav ning käesolev eelnõu pakub
olukorrale püsiva ja paindliku lahenduse, kus toetuse määra kehtestab minister.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse SÜS-i ja §-ga 3 EVKS-i.
Eelnõu § 2 punktidega 1–4 täiendatakse SÜS-is sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) eesmärki
ja andmekoosseise. Selleks vajatakse andmeid EVKS-i alusel pensioniregistrist. Seega on
eelnõu §-de 2 ja 3 muudatused omavahel seotud.
Praegu toimub andmevahetus Pensionikeskuse ja SKA vahel piiratud mahus – vahetatakse vaid
I, II ja III samba saldoinfot ning andmeid, mis on vajalikud I samba pensioni arvutamiseks. See
tähendab, et kuigi tehniline andmevahetus eksisteerib, ei võimalda see esitada inimesele
terviklikku ülevaadet tema kogutud pensioniõigustest ja tulevasest pensionist.
Muudatuse eesmärk on luua eeldused selleks, et inimene saaks tulevikus ühest kohast (nt
pensionikalkulaatori kaudu) kätte koondvaate kõikidest oma pensionisammastest: I, II ja III.
See toetab nii paremat arusaama pensionisüsteemi toimimisest kui ka teadlikumaid otsuseid
pensionipõlve planeerimisel.
Lisaks senisele saldoinfole on edaspidi vajalik esitada inimesele:
tema II samba sissemaksete määr,
info võimaliku taasliitumise kohta (kui isik on II sambast lahkunud),
6 Riigi 2025. aasta lisaeelarve seadus–Riigi Teataja 7 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus–Riigi Teataja
24
info tema valitud pensionifondi kohta,
prognoositav igakuine pensionimakse kõigist kolmest sambast.
Selline andmevahetuse laiendamine ei suurenda isikuandmete kaitse riski, kuna tegemist on
olemasolevate riiklike andmekogude vahelise teabevahetuse täpsustamise ja tõhustamisega.
Eesmärk on tagada andmete sisuline kasutus inimese enda huvides, pakkudes talle terviklikku
ja arusaadavat teavet pensioni kogumise ja tulevase pensionitulu kohta. II ja III samba kohta
päringu teel saadavaid andmeid pensionikalkulaatoris ei salvestata SKAIS-i andmekogusse.
Andmete töötlemisest jäävad jäljed üksnes infosüsteemi logidesse, mida säilitatakse vastavalt
kehtivale logihalduse korrale viis aastat.
Samuti muudetakse tehniliselt SÜS § 39 lg 1 punkti 1 sõnastust. Kuna kokkuleppeliselt on isiku
üldandmetel kindel sisu ja sinna alla kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh
aadress ja emakeel, siis palume on seaduse sõnastust sellest lähtuvalt muudetud - nüüd on see
veidi üldisem ning ühtib teiste andmekogude regulatsioonidega.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse EVKS-i, et võimaldada andmete edastamist SKA-le.
EVKS § 7 lõike 33 täiendamise eesmärk on täpsustada andmevahetuse ulatust, et SKA-l oleks
võimalik pakkuda pensionikindlustatule terviklikumat ja kasutajakesksemat nõustamisteenust,
esitada pensionikalkulaatoris selgemat prognoosi tulevase pensioni suuruse kohta ning
koostada avalikke ülesandeid toetavat agregeeritud statistikat (nt osalusmäärad, vanuserühmade
jaotused, koondmahud). Statistika koostatakse üksnes koondkujul ja viisil, mis ei võimalda
isikute tuvastamist. Andmete kuvamine ei piirduks edaspidi üksnes I samba andmetega, vaid
sisaldaks ka II ja III samba kontekstis olulist teavet. Tervikvaade on oluline just seetõttu, et
nõustada inimesi seoses I sambaga (pensioni suurus ja valikuvõimalused tulevikuks, sh
taasliitumine II sambaga).
Kokkuvõttes võimaldab täpsustatud andmevahetus esitada inimesele senisest täielikuma pildi
tema pensionikogumist, sealhulgas:
II sambaga liitumise või mitteliitumise staatust,
II samba maksemäära,
taasliitumise võimalust (kui isik on sambast vahepeal lahkunud),
isiku valitud pensionifondi andmeid,
arvutusi prognoositava igakuise pensionimakse kohta kõigist kolmest sambast kokku.
Sellise andmekuvamise eesmärk on suurendada pensionikindlustatu teadlikkust ja toetada tema
võimet teha kaalutletud otsuseid oma tuleviku sissetuleku planeerimisel. Muudatus ei täiustab
olemasolevat andmevahetust riiklike andmekogude vahel, järgides kehtivaid
andmekaitsenõudeid. Andmete edastamine toimub ainult nõustamise või kalkulaatori
kasutamise kontekstis ning inimese huvides.
Eeltoodud muudatused loovad pensionikalkulaatori kasutajatele võimaluse saada senisest
täpsemat teavet oma pensioniandmete ja pensioni suuruse, sealhulgas prognoositava pensioni
suuruse kohta.
Eelnõu §-s 4 on esitatud seaduse jõustumissätted.
Seaduse § 1 punktid 1–3, 21 ja 22 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punktid 5, 6,
10, 11, 17, 18 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil. Seaduse § 1 punktid 4, 7, 8, 9, 12–16 ja 19
ning §-d 2 ja 3 jõustuvad üldises korras.
4. Eelnõu terminoloogia
25
Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalhoolekande, sealhulgas
puudega inimeste toetuste ja teenuste korraldus on iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud
ja reguleeritud.
6. Seaduse mõjud
Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalsete, majanduslike ja riigivalitsemisega seotud
mõjude esinemist. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati valdkondi nelja kriteeriumi alusel:
mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk.
Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud SKA ning Statistikaameti andmeid.
6.1. Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus
Eelnõu muudatuse kohaselt hakatakse osutama viipekeele kaugtõlketeenust ja
kirjutustõlketeenust riigieelarvelistest vahenditest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on kõik
kuulmislangusega inimesed Eestis.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: kuulmislangusega inimesed
Muudatus mõjutab kõiki kuulmislangusega inimesi, tagades viipekeele kaugtõlketeenuse ja
kirjutustõlketeenuse jätkumise. See on oluline, et säilitada kuulmislangusega inimeste ligipääs
vajalikele teenustele ka edaspidi.
SKA andmetel oli 31.12.2024 seisuga Eestis 1990 kuulmispuudega inimest. Lisaks võib
kuulmispuue esineda ühe puudeliigina ka liitpuude koosseisus. Selliste inimeste arv oli 3412.
Kokku oli 2024. aasta detsembri seisuga Eestis 5402 kuulmispuudega ja liitpuudega (kellel ühe
puudeliigina on kuulmispuue) inimest, kes jagunesid vanuserühmade kaupa järgmiselt: lapsed
384, tööealised 2777 ja vanaduspensioniealised 2241.
Mõju avaldamise sagedus
SKA andmetel oli aastatel 2022–2024 viipekeele kaugtõlketeenuse kasutajate arv järgmine:
2022. aastal 205, 2023. aastal 195 ja 2024. aastal 216 inimest. Teenuse osutamise kulud olid
samal perioodil suurenenud 137 356 eurolt (2022. aastal) 195 836 eurole (2024. aastal).
Kirjutustõlketeenust kasutas 2022. aastal 45, 2023. aastal 47 ja 2024. aastal 38 inimest.
Vaatamata kasutajate arvu vähenemisele on teenuse kulud suurenenud, ulatudes 2024. aastal 71
323 euroni võrreldes 51 725 euroga 2022. aastal (joonis 1).
26
Joonis 1. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse kulud ja teenuseid kasutanud
inimeste arv 2022–2024
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Märkused: teenuseid kasutanud inimeste arv aastas on esitatud ühekordselt
Teenuseid kasutati enim 2024. aastal Harju maakonnas (5513 korda) ja Tartu maakonnas (1419
korda) ja vähim Lääne maakonnas (3 korda).
Joonis 2. Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse kasutuskordade arv 2024. aastal
maakondade kaupa
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
27
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: seadusemuudatuse mõju sihtrühmale on positiivne,
kuna teenused kuulmislangusega inimestele säilivad.
Kokkuvõttes on nii mõjutatud sihtrühma suurus kui ka mõju avaldumise sagedus eeldatavalt
väike, kuid muudatusel on oluline mõju sihtrühma sotsiaalsele toimetulekule. Muudatusega ei
kaasne kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju.
Mõju riigivalitsemisele, halduskoormusele ja riigieelarvele
Muudatus mõjutab SKA-d, kes pakub SHS-ist tulenevalt abivajajatele viipekeele
kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.
Riigieelarve kulu kasvab, aga raha on selleks eelarvesse planeeritud. Kuna teenuseid pakutakse
ka praegu, ei mõjuta kavandatav muudatus teenusesaajate ega teenuseosutajate
halduskoormust.
6.2. Toimetulekutoetuse muudatused
Seaduseelnõu muudatused parandavad TTT määramise õigusselgust ja menetlusprosessi
efektiivsust, mis kokkuvõttes panustavad ka avalike vahendite säästlikusse ja otstarbekasse
kasutamisse ning elanike võrdsesse kohtlemisse seeläbi, et TTT menetlemise praktika KOV-
ides ühtlustub ning TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need, kellel endal
piisavad vahendid puuduvad. Muudatused jaotuvad suuremas plaanis kolmeks:
toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine;
perekondi ja töötajaid toetavad muudatused;
eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine.
Muudatuste mõjusid hinnatakse eeltoodud kolmes muudatuste paketis. Detailsemalt on iga
muudetava paragrahvi mõju taotleja, menetleja, toetuse kulude, STAR-i arenduste ja
andmekaitse vaates välja toodud eelnõu lisas olevas tabelis, mis on esitatud seletuskirja lisas 1.
Seaduseelnõu muudatustega tekib kokkuvõttes sotsiaalne (sh majanduslik) mõju, mõju
kohaliku omavalitsuse korraldusele ja mõju riigieelarvele.
6.2.1. Sotsiaalne mõju
2024. aastal maksti TTT-d kokku 15 562 leibkonnale ning kokku rahuldati 93 687 TTT taotlust.
Ukraina ajutise kaitse saaja või põgenike staatusega leibkondade osakaal kõigist TTT-d saanud
leibkondadest oli 30,4% (2023. aastal oli Ukraina ajutise kaitse saaja või põgenike staatusega
leibkondade osakaal 41,3%). 2025. aasta veebruari seisuga moodustasid ajutise kaitse saajad
29% kõigist TTT saajatest.
Joonis 3. Toimetulekutoetust saanud püsielanike ja ajutise kaitse saanud perede arv kuude
kaupa
28
Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul TTT-d kuus korda. Kokku sai 2024. aastal TTT-
d (sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 27 844 inimest, mis on 2,0% Eesti
elanikest.8
Alljärgnevas tabelis on esitatud andmed TTT saajate kohta nelja suurema leibkonnatüübi järgi:
lastega, registreeritud töötuga, pensionäriga ja osalise või puuduva töövõimega liikmega
leibkonnad. Lastega leibkonnad moodustavad kõikidest TTT-d saanud leibkondadest 35%,
valdav osa (67%) neist on ühe täiskasvanuga ja suur osa (58%) töötutega leibkonnad. Töötutega
leibkonnad moodustasid 60% kõikidest TTT-d saanud leibkondadest, pensionäride leibkonnad
12% ning osalise ja/või puuduva töövõimega leibkonnaliikmega leibkonnad 17%. Ühe
leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv on suurim leibkondades, kus on pikaajalisi
töötuid, ja/või leibkondades, kus on ainult üks täiskasvanu.
Tabel 1. Toimetulekutoetuse maksmine leibkonnatüübi* järgi 2024. aastal
Leibkondade
arv Rahuldatud
taotluste arv
Ühe leibkonna
keskmine
toetuse saamise
kordade arv
Kokku 15562 93687 6,0
Lastega leibkondi 5407 33549 6,2
sh ühe täiskasvanuga 3646 23067 6,3
Töötutega leibkondi 9288 52724 5,7
sh lastega töötutega 3112 16862 5,4
sh pikaajaliste töötutega 888 5666 6,4
Pensionäridega leibkondi 1916 9084 4,7
sh vanaduspensionäridega 1346 6359 4,7
sh töövõimetuspensionäridega 334 1183 3,5
Osalise ja/või puuduva töövõimega
leibkonnaliikmega leibkondi 2699 12711 4,7
sh osalise töövõimega 2057 9703 4,7
29
sh puuduva töövõimega 746 3075 4,1
* Tabelis on välja toodud vaid peamised leibkonnatüübid. Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja
sama leibkond kuuluda mitmesse erinevasse leibkonnatüüpi. Näiteks, pensionäriga leibkond
võib kuuluda samal ajal lastega või töötuga leibkondade hulka. Seetõttu ei ole tabelis esitatud
näitajad (taotluste ja leibkondade arv) summeeritavad.
6.2.1.1. Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine
Muudatused loovad inimese vaatest õigusselgust ja panustavad elanike võrdsesse kohtlemisse:
TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need, kellel endal piisavad vahendid
puuduvad.
Sotsiaalse seisundi andmete automaatsete päringutena registrist pärimine vähendab taotleja
koormust toetuse taotlemisel, sest taotleja ei pea enam ise enda ja oma leibkonnaliikmete
sotsiaalse seisundi kohta andmeid esitama.
Muudatus, mis kaotab TTT maksmata jätmise või vähendamise seose töötukassa tegevuskava
täitmisega, toetab paremini neid püsivalt TTT saajaid, kellel on sotsiaalsed ja
terviseprobleemid, mis takistavad neil töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi täitmast.
Muudatuse korral ei jääks see sihtrühm toetusest ilma pelgalt seetõttu, et ei täida töötukassa
tegevuskava, millel on positiivne mõju nende majanduslikule hakkamasaamisele. 2024. aasta
andmetel oli TTT-d saanud leibkonnaliikmete seas 723 pikaajalist töötut (2,6% kõigist TTT-d
saanud leibkonnaliimetest), kui arvestada nende sotsiaalset seisundit viimase taotluse järgi.
Võib eeldada, et tööturul aktiivset osalemist takistavate sotsiaalsete või terviseprobleemide
olemasolu puudutab paljusid TTT-d saavaid pikaajalisi töötuid. Kaalutlusotsust, et jätta TTT
maksmata või TTT-d vähendada, kui töötukassa tegevuskava pole täidetud, on kasutatud vaid
harvadel juhtudel. KOV-id on toetust vähendanud 2024. aastal 11 korral, 2023. aastal 13 korral,
2022. ja 2021. aastal neljal korral ja 2020. aastal 11 korral ning toetus on määramata jäetud
2024. aastal kümnel korral (2023., 2022. ja 2020. a kahel korral ja 2021. a ühel korral). Seega
on tegu väga väikese sihtrühmaga, kuid mõju ulatus nende majanduslikule toimetulekule on
suur.
Muudatus, et TTT taotleja ei pea oma varalist seisu kolmel esimesel taotlemise korral
tõendama, vähendab lühiajalise toetuse taotleja vaatest halduskoormust. 2024. aastal
moodustasid 1–3 korda TTT-d saanud leibkonnad 38% kõikidest TTT-d saanud leibkondadest.
Seega on märkimisväärse osa taotlejate abivajadus ajutine ja on tingitud lühiajalistest teguritest,
mis vastab ka toetuse peamisele eesmärgile.
Joonis 4. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv (üks kord) toetuse saamise kordade järgi
2024. aastal
30
Allikas: STAR-i andmed
Toetuse taotlemise protsessi lihtsustumine ja õiglasemaks muutmine mõjutab kõiki TTT saajad
kõikides Eesti KOV-ides. Võrreldes kogu elanikkonnaga on sihtrühm siiski väike (2%
elanikkonnast). Avalduva mõju ulatus TTT taotlejatele ja saajatele on väike ning mõju
avaldumise sagedus, arvestades toetuse saamise kordade arvu, on keskmine. Kokkuvõttes on
TTT taotlemise protsessi lihtsustumisel ja õiglasemaks muutmisel väheoluline sotsiaalne mõju.
6.2.1.2. Perekondi ja töötamist toetavad muudatused
Ettevõtluskonto kaudu saadava tulu arvestamisel töise sissetulekuna TTT määramisel on
positiivne majanduslik mõju neile, kelle suhtes rakendub töise sissetuleku erand. Uuringu
„Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning
tööturuaktiivsusele“ andmetel kasutas töise sissetuleku erandit aastatel 2018–2021 ca 3% TTT-
d saanud leibkondadest, mis tähendab, et erandit kasutas ainult 22% inimestest, kes oleksid
võinud seda teha. Sealjuures moodustasid tööle asunud liikmega leibkonnad 14% kõigist toetust
taotlenud leibkondadest. 2024. aastal sai TTT-d 2076 leibkonnaliiget, kelle sotsiaalne staatus
oli töötav. Ettevõtluskonto kaudu saadava tulu arvestamine töise sissetulekuna annab nendele
TTT saajatele, kes alustavad tegevust, mille eest saab tulu ettevõtluskonto kaudu, õiguse
kasutada töise tulu erandit ja saada edasi TTT-d. Muudatus parandab töise sissetuleku erandit
kasutavate leibkondade majanduslikku toimetulekut. Samuti võib see motiveerida teisi TTT
saajaid alustama ettevõtlustegevust, kasutades ettevõtluskontot.
Kaalutlusotsuse loomine, et TTT määramist mõjutab laste kordamööda mõlema vanema juures
elamine, vähendab nende perede jaoks TTT suurust või TTT määramise võimalust. Tegemist
on negatiivse majandusliku mõjuga nende peredele, samas aga õiglase muudatusega võrreldes
lastega peredega, kus lapsed elavad suurema osa ajast ühes leibkonnas. Kordamööda mitmes
leibkonnas elamine on lahus elavate vanemate puhul pigem erandlik ja puudutab väikest osa
lastega peredest. Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu9 kohaselt oli selliseid
lapsi, kes ööbisid kaks nädalat ühe ja kaks nädalat teise vanema juures, 1,5% nendest lastest,
kellel olid lahus elavad vanemad. Üks nädal ühe ja üks nädal teise vanema juures ööbijaid oli
4,4% nendest lastest, kellel olid lahus elavad vanemad. Seega on kaalutlusotsusel mõju
eeldatavasti väikesele osale lastega peredest ning halduskoormus taotlejale ja menetlejale
vähene (esitatakse üks lisatõend nt kohtuotsus, riikliku perelepituse vanemluskokkulepe,
31
omavaheline kirjalik nõusolek või mõni muu asjakohane tõendusmaterjal vanemluskokkuleppe
kohta).
Lapse vanusepiiri tõstmine toimetulekupiiri arvestamisel ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine
perehüvitistega sarnastel alustel mõjutab perede majanduslikku toimetulekut. Mõjutatud
sihtrühmaks on toimetulekuraskustes lastega pered, kus on 18‒19-aastaseid põhikoolis,
gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivaid keskhariduseta õpilasi. Muudatusega
hakatakse lugema lapseks ka 18‒19-aastaseid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe
tasemeõppes õppivaid keskhariduseta õpilasi ehk lapseks hakatakse lugema neid, kellel on
õigus saada lapsetoetust, mis on kooskõlas perehüvitise seadusega. 2024. aastal oli TTT saajate
seas 8764 alla 18-aastast last (ca 31% TTT saajatest) ning 329 põhikoolis, gümnaasiumis või
kutseõppe tasemeõppes õppivat 18‒19-aastast keskhariduseta õpilast (1,2% TTT saajatest).
2024. aasta andmete baasil moodustab sihtrühm ca 3,4% lapsetoetuse saajatest s.o. ca 300 lapse
olukord muutub paremaks.
Muudatusega tõuseb õppivate 18‒19-aastaste toimetulekupiir 80%-lt 120%-ni perekonna
esimese liikme toimetulekupiirist. Kehtiva toimetulekupiiri (200 eurot perekonna esimesele
liikmele) puhul kasvab see rahaliselt 160 eurolt 240 eurole ehk 80 euro võrra või 50%. Sama
põhimõte laieneb ka täiendava sotsiaaltoetuse (SHS § 135) maksmisel TTT saajale, kelle kõik
teised perekonnaliikmed on lapsed. 2024. aastal oli neid leibkondi kokku 3646 ehk 67% lastega
leibkondadest. Seega hakkavad täiendavat toetust saama ka need pered (ühe vanemaga lastega
pered), kus on 18–19-aastaseid õpilasi. Muudatuse tulemusena paraneb laste ja lastega
leibkondade majanduslik toimetulek. Mõju ulatus on suur, mõju avaldumise sagedus keskmine
ja sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist
TTT-d saavate laste ja lastega perede jaoks olulise sotsiaalse mõjuga.
6.2.1.3. Eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist
puudutavad muudatused
Eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavad muudatused (loetelu muudatustest
leitav Lisa 1 punktid 3.1 - 3.7) loovad inimese jaoks õigusselgust ja tagavad võrdse kohtlemise
ning toetavad õiglasemat ja läbipaistvamat menetlemist.
Ajateenistujad ei saa enam toetust toimetulekupiiri ulatuses, kuna neil on esmavajadusteks
mõeldud kulutused kaitseväes olles tagatud. Ajateenistujale tagatakse kaitseväe poolt
eluasemekulud, välja arvatud eluasemelaenu maksed. 2024. aastal on ajateenijad pöördunud
kaitseväe sotsiaalteenistuse poole 59 korral, et taotleda TTT-d eluasemekulude hüvitamiseks.
Seega on tegu väga väikese sihtrühmaga.
Eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavate muudatuste mõju ulatust võib hinnata
keskmiseks ja mõju avaldumise sagedust väikseks, kuid mõjutatud sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on eluasemekulude arvestamist ja
hüvitamist puudutavatel muudatustel väheoluline sotsiaalne mõju.
6.2.2. Mõju riigivalitsemisele
6.2.2.1. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatused võivad mõjutada kõiki KOV-e. 2024. aastal oli TTT-d saavaid inimesi kõikides
Eesti KOV-ides peale Ruhnu valla. TTT-d saavate elanike arv varieerus KOV-ides kuni kümne
elanikuni aastas (Vormsi vald, Kiili vald ja Kihnu vald) ja maksimaalselt kuni 9524 elanikuni
(Tallinna linnas). Absoluutarvudelt on rohkem TTT-d saanud elanikke peale Tallinna
32
suurematest linnadest Tartus (1937 TTT-d saavad leibkonnaliiget) ja Pärnus (1344 TTT-d
saavat leibkonnaliiget). TTT saajate arvu võrdlus KOV-is elavate inimeste arvuga näitab,
millistes KOV-ides on rahalise puuduse leevendamisel TTT kaudu võrreldes kõikide elanikega
suurem roll. Seda kirjeldab allolev kaart, kus on kujutatud TTT saajate arvu 1000 elaniku kohta.
Keskmiselt saab Eestis TTT-d iga 1000 elaniku kohta 21 inimest aastas. Tallinna linnas on
absoluutarvult TTT saajaid küll kõige rohkem, kuid TTT-d saanud inimeste arv 1000 elaniku
kohta on Eesti keskmise lähedal. Võrreldes rahvaarvuga KOV-is on TTT saajate arv väiksem
Harju maakonna valdades Harkus, Kiilis, Kuusalus, Viimsis ja Rae vallas. TTT saajate suhtarv
1000 elaniku kohta on samuti väike Tartu maakonnas Nõo vallas ja väikesaarel Vormsis, kus
elab ka vaid mõnisada inimest. Viis suurima TTT saajate arvuga KOV-i on välja toodud
joonisel.
Eelnõuga tehtavad muudatused vähendavad KOV-ide töökoormust taotluste menetlemisel
seetõttu, et loovad õigusselgust. KOV-ide menetluskoormus on muudatuste kaupa välja toodud
seletuskirja lisas. Loobumine TTT taotlejate kogu varalise olukorra hindamise nõudest esimesel
TTT taotlemise korral vähendab toetuse menetlemise aega ja menetlejate töökoormust.
TTT määramisel töötukassa tegevuskava täitmisega arvestamata jätmise vajadus toob samuti
kaasa menetluskoormuse vähenemise, sest töötukassast ei ole vaja tegevuskava andmeid
pärida.
Sotsiaalse seisundi andmete automaatpäringud registritest toetavad samuti halduskoormuse
vähenemist.
Lapse vanusepiiri tõstmise tulemusena võib toetuse saajate arv kasvada, kuid
menetluskoormuse vaatest on tegu vähese mõjuga, sest 18–19-aastase leibkonnaliikmega TTT
taotlusi on kogu riigis kokku vaid 2000 ringis ning lisanduv taotluste arv ei ole kogu riigi peale
suur. Töökoormuse vähesel määral suurenemisega kaasneb ka KOV-idele makstava
33
menetluskulu tõus, mis leevendab ebasoovitava mõju riski, mille toob kaasa vähene taotluste
arvu kasv.
Kokkuvõttes on muudatustel oluline mõju KOV-ide töökorraldusele, sest muudatustest on
potentsiaalselt mõjutad kõik Eesti KOV-id, kellest enamik puutub toetuse määramisega kokku
regulaarselt, st mõju avaldumise sagedus on sõltuvalt KOV-ist keskmine kuni suur. Samas on
mõju ulatus väike, sest peamiselt õigusselgust loovate muudatuste puhul KOV-ide TTT-ga
seotud tööprotsessides eeldatavasti erilisi muutusi ei toimu ning tarvidus muudatustega
kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub.
6.2.2. Mõju riigieelarvele
TTT maksmise kulud, sealhulgas toetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud, hüvitatakse
kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest. 2024. aastal kulus KOV-idel TTT maksmiseks
38,7 miljonit eurot. Lisaks hüvitati 2024. aastal KOV-idele menetlemise ja väljamaksmise
kulusid 1,1 miljonit eurot. Kõigist riigieelarvest väljamakstavatest sotsiaaltoetustest
2024. aastal (4031 miljonit eurot)10 moodustavad TTT kulud 1%.
Lapse vanusepiiri tõstmine toimetulekupiiri arvestamisel ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine
perehüvitistega sarnastel alustel toob kaasa iga-aastase täiendava riigieelarve kulu. Lapse
vanusepiiri tõstmisega kasvab 18‒19-aastase õpilase toimetulekupiir 80 euro võrra (160 eurolt
240 eurole). 2024. aasta andmete alusel rahuldati 1899 TTT taotlust, mille puhul oli leibkonnas
18–19-aastaseid õpilasi, mis tähendab, et muudatuse tulemusena oleks täiendavalt vaja
151 920 eurot (1899 x 80). Arvestades, et muudatuse tulemusena võib toetuse saajate arv
kasvada, oleks lisavajadus maksimaalselt 180 tuhat eurot. Väikest eelarvekulude kasvu toob ka
täiendava sotsiaaltoetuse maksmine perehüvitistega sarnastel alustel. Riigieelarvest makstav
täiendav sotsiaaltoetus TTT saajale, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, on 15 eurot.
Lähtudes sellest, et ühe täiskasvanuga lastega leibkondade taotlused moodustasid 2024. aastal
lastega leibkondade rahuldatud taotlusest 69%, kasvaks muudatusega ühe täiskasvanuga
leibkondade taotluste arv ca 1200–1300 võrra. Kulud kasvavad täiendava toetuse maksmiseks
18–19,5 tuhande euro võrra.
Täiendav eeltoodud muudatusega seotud vahendite vajadus toetuse maksmiseks on ca 200 tuhat
eurot. Teised muudatused on pigem õigusselgust toovad ning mõju eelarvele ei ole.
200 tuhat eurot moodustab veidi alla 0,5% RES 2026–2029 2025. aasta kevadprognoosi raames
koostatud TTT prognoosist aastatel 2027, 2028 ja 2029. Kokkuvõttes on tegu nii TTT kulusid
kui ka riigieelarvet tervikuna arvestades väheolulise mõjuga.
TTT kaasajastamise muudatusega täiendavat kulu IT-arendustele ei kaasne, sest muudatustega
seotud arendused teostatakse STAR2 TTT tervikarenduse raames projektist
„Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“. STAR2 TTT
tervikarendustele kavandatav summa on 600 000 eurot (maksumus arvestatud eelnõu
koostamise hetkel kehtivate turuhindadega), mille rahastamise allikas on Euroopa
Regionaalarengu Fond ja riiklik kaasfinantseering.
6.3. Mõjud üksi elava pensionäri toetuse määra kehtestamise õiguse andmisel valdkonna
ministrile
Eelnõuga tehtava muudatuse peamine mõju on üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra
kehtestamise korra muutumine selgemaks, paindlikumaks ja täpsemaks. Toetuse saamise
34
aluseks oleva pensionäritoetuse maksmise määra kehtestamise õiguse andmine valdkonna eest
vastutavale ministrile tagab, et otsus põhineb alati kõige ajakohasematel ja lõplikel
Statistikaameti andmetel.
Selle tulemusel suureneb sihtrühma ehk üksi elavate pensionäride õigusselgus ja kindlustunne,
kuna toetuse saamise tingimused on selged ning ei sõltu enam riigieelarve protsessi käigus
tekkida võivatest statistilistest erisustest. Muudatus aitab kaasa ka riigieelarve vahendite
täpsemale ja sihipärasemale kasutamisele, ennetades olukordi, kus toetust makstakse ekslike
andmete alusel.
Muudatus ei mõjuta pensionäritoetuse suurust (praegu 200 eurot), mis jääb endiselt Riigikogu
otsustada, ega muuda sihtrühma ennast, vaid tagab, et toetust makstakse täpselt seaduses
ettenähtud tingimustele vastavalt.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2024. aastal üksi elava pensionäri toetust kokku 90 021
pensionäri, kellele maksti toetust kogusummas 18 007 tuhat eurot8.
Mõjud riigiasutustele
Muudatusega korrastatakse ja lihtsustatakse riigiasutuste tööprotsesse. Sotsiaalkindlustusamet
saab toetuste maksmisel lähtuda selgest õiguslikust alusest (ministri määrus), mis on kooskõlas
kõige värskemate andmetega. See välistab vajaduse tõlgendada olukordi, kus riigieelarve
seaduses olev määr erineb tegelikest andmetest. Andmevahetus ega infosüsteemide
arendusvajadus muudatusega ei kaasne.
Sotsiaalministeeriumi jaoks lisandub uus, iga-aastane ja tehnilist laadi tööülesanne – kehtestada
ministri määrusega üksi elava pensionäri toetuse määr. See hõlmab Statistikaametilt saadud
andmete vormistamist määrusesse, kuid see annab ministeeriumile parema kontrolli seaduse
rakendamisel.
Mõjud riigieelarvele ja selle menetlusele
Eelnõul on riigieelarvele korrastav ja täpsustav mõju. Muudatuse eesmärk on tagada, et
riigieelarvelisi vahendeid kasutatakse täpselt ja sihipäraselt, vastavalt kehtestatud reeglitele.
See ennetab olukordi, kus Statistikaameti andmete hilisema korrigeerimise tõttu on riigieelarve
seaduses kinnitatud kõrgem toetuse maksmise määr, kui see tegelikkuses olema peaks. Edaspidi
tagab ministri määrusega kehtestatav määr, et toetust makstakse korrektsetel alustel ja
riigieelarve kulu vastab tegelikule vajadusele, mis on arvutatud kõige ajakohasemate andmete
põhjal.
6.4. Mõju SKAIS-i andmevahetusele
SKA-le antakse õigus saada pensioniregistri pidajalt andmeid isiku pensionikonto ja selle
omaniku kohta. See muudatus võimaldab seda, et SKAIS-is hakatakse koondama teavet
inimeste pensioniõiguste ja pensionikogumise kohta. Selle tulemusena saavad inimesed
edaspidi:
1) parema ülevaate oma pensioniandmetest;
2) teavet oma pensioniõiguste ja prognoositava pensioni suuruse kohta;
3) võimaluse jälgida andmeid kõigi kolme pensionisamba kohta (riiklik vanaduspension,
kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik kogumispension).
8 Üksi elava pensionäri toetus on 200 eurot ja seda makstakse üks kord aastas – koos oktoobri pensioniga.
35
Nimetatu soodustab senisest kvaliteetsemat ja täpsemate andmete kättesaamist. Seetõttu
paraneb inimeste arusaam oma pensioniõiguste kohta. Nimetatu eeldab inimeste laiemat huvi
oma pensioniõigustega tutvumise vastu ning loob võimalused paremate pensioniotsuste
tegemiseks.
Muudatusega ei kaasne SKA-le täiendavat töökoormust ega käsitööna tehtavaid toiminguid.
Kõik andmed päritakse automaatselt infosüsteemide kaudu ning vajalikud arvutused (sh
prognoositava pensioni suurus ja jagunemine sammaste vahel) toimuvad SKA infosüsteemis
olemasolevate arvutusloogikate alusel. Inimesele kuvatakse arvutatud andmed otse
infosüsteemis, näiteks pensionikalkulaatori kaudu.
Tehnilise muudatusena laieneb vaid osaliselt andmekoosseis, mida SKA pärib
pensioniregistrist – lisanduvad II ja III samba kohta täpsustavad andmed (nt liitumisstaatus,
maksemäär, fondiinfo jms). Selleks tuleb ühekordselt ajakohastada ameti ja pensioniregistri
vahelise andmevahetuse tehniline kirjeldus ning sõlmitud andmevahetusleping. Edasine
andmevahetus toimub automaatselt senise andmevahetusinfrastruktuuri raames.
6.5. Andmekaitseline mõjuhinnang
6.5.1. Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus
Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse lisamine riigi poolt korraldatava abi hulka
mõjutab isikuandmete töötlemist. Mõlemat teenust osutatakse praegu ESF-i vahenditest ja
isikuandmete töötlemine toimub projektipõhiselt praegu samadel alustel nagu on plaanitud ka
tulevikus. Viipekeele kaugtõlketeenuse puhul laeb teenust sooviv inimene endale alla
spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse9 ja registreerib ennast kasutajaks (vajalik ID-kaart, Smart-
ID, mobiil-iD), mis on käsitatav teenuse taotlemisena. Taotleja õigustatust teenust saada
kontrollib SKA vastutav töötleja MISP-i ja SKAIS2 rakenduse vahendusel. Taotlemise
andmeid säilitatakse rakenduses ja neid on võimalik SKA vastutaval töötlejal rakendusest välja
võtta statistilise andmetöötluse eesmärgil. Kirjutustõlketeenuse puhul teeb inimene taotluse
otse teenuseosutajale, täites ära vastava vormi. Teenuse saamisele eelneb ka õigustatuse
kontroll. Selleks esitab teenuseosutaja taotleja andmed SKA-le, kes saab kontrollida inimese
õigustatuse teenusele ja seejärel teenuseosutajale anda vastuse, kas isik on õigustatud teenust
saama. Teenuseosutaja saab õigustatuse kohta SKA-lt info üksnes jah/ei vormis. Kui teenuse
saamise õigustatuse aluseks on tõend, säilitatakse andmeid SKA dokumendihaldussüsteemis
Delta. SKAIS-is või STAR-is andmetöötlust ei toimu. Andmekaitsealase mõjuhinnangu
kohaselt on mõju oluline, kuid riskide kaasnemise oht kokkuvõttes pigem väike, sest kõik
isikuandmed edastatakse krüpteeritud kujul ja neid säilitatakse SKA
dokumendihaldussüsteemis Delta.10 Tabelis 1 on välja toodud, milliseid andmeid, millisel
eesmärgil ja kes töötleb.
Tabel 2. Teenust kasutada soovivate inimeste isikuandmete töötlemine
Isikuandmete liigid Töötlemise eesmärk Töötleja
Ees- ja perekonnanimi,
isikukood
Isiku tuvastamine SKA ja teenuseosutaja
Elukoht Sihtrühma paiknemise
kaardistamine KOV-ide
täpsusega Tervisekassa, SKA
SKA
10 Rakenduse leiab nii App Store'ist kui ka Google Play’st või kirjutades oma seadme rakenduste poe otsingusse „tõlketeenus“.
36
ja rahvastikuregistri
andmebaasi põhjal
Meiliaadress Teenusega seotud olulise
info edastamine, tagasiside
küsimine (va reklaam)
SKA ja teenuseosutaja
Puuduva või vähenenud
töövõime olemasolu
Sihtrühma kuulumise
tuvastamine, sh vähenenud
töövõime tõendamine
Tervisekassa ja SKA
andmebaasi põhjal
SKA
Puude olemasolu Sihtrühma kuulumise
tuvastamine
SKA
Kuulmislanguse tõend Sihtrühma kuulumise
tuvastamine
SKA ja teenuseosutaja
6.5.2. Toimetulekutoetuse muudatused
Toimetulekutoetuse (TTT) määramisel ja abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse
sotsiaalhoolekande seadusest (SHS), haldusmenetluse seadusest (HMS) ja sotsiaalseadustiku
üldosa seadusest (SÜS).
Sotsiaalkaitse on korraldatud tervikliku süsteemina, mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku
vajadusest ja avalikust huvist lähtuval hüvitiste sihitatud andmisel, õiguskindlusel ja võrdsel
kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel. SÜS § 21 lõike 1 alusel
on isik kohustatud esitama kõik vajalikud tõesed ja täielikud andmed, teavitama viivitamata
hüvitise saamist ja andmist mõjutavatest asjaoludest ning asjaolude muutumisest, osalema
aktiivselt hüvitise andmises ja kasutama talle antud hüvitist sihtotstarbeliselt. Üldjuhul ei või
nõuda isikult andmeid ega tõendeid, mille isik on esitanud varem (vt täpsemalt SÜS § 30 lg 1).
Põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta on
õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise
käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust (SÜS § 30 lg 2).
Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja
vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Haldusorganil on õigus
nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses
olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja
lahendamiseks olulised asjaolud (HMS § 38 lg 1). Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus,
dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus (HMS § 38
lg 2). Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada
olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib
haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 38 lg 3).
TTT taotluse menetlemisel töödeldakse toetuse taotleja ja tema pereliikmete pangakontode
andmeid. Töötlemise eesmärk on tagada TTT õiguspärane ja õige määramine ja väljamaksmine,
lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja isikuandmete kaitse nõuetest. Andmete töötlemine hõlmab
nende kogumist, salvestamist, säilitamist ja kasutamist. Oluline on tagada, et töötlemine oleks
kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM) ja sotsiaalkaitsehüvitise menetlemist
reguleerivate seadustega. Toimetulekutoetuse menetlemisel vajalike asjaolude kontrollimiseks
(nt isiku sotsiaalne seisund, osalus äriühingutes, kinnisvara) on kohaliku omavalitsuse üksusel
kui STARi volitatud töötlejal õigus teha päringuid teistele andmekogudele SHS regulatsiooni
ning STAR põhimääruse alusel. Vastavalt põhimääruse §-le 13 on STAR liidestatud riigi
infosüsteemi andmevahetuskihiga ning võimaldab saada vajalikke andmeid automaatselt.
37
Kõiki toetuse määramiseks vajalikke andmeid töödeldakse elektrooniliselt turvalistes
andmebaasides, millele on juurdepääs ainult volitatud isikutel. Andmete töötlemise eesmärk on
hinnata TTT saamise õigust ning tagada toetuse õiguspärane määramine ja väljamaksmine.
Andmete töötlemine võimaldab tuvastada toetuse taotleja majanduslikku olukorda ja vältida
toetuse ebaõiget maksmist.
Toetuse taotlemisel esitab taotleja vajalikud andmed ja dokumendid, sealhulgas pangakonto
väljavõtted ja perekonnaliikmete sissetulekute andmed. KOV-i ametnikud kontrollivad esitatud
andmete õigsust ja asjakohasust ning salvestavad seadusega ette nähtud andmed STAR-i kui
turvalisse infosüsteemi. Andmeid säilitatakse vastavalt SHS § 1451 lõigetele 1 ja 2
- ning isikustatult viis aastat pärast toetuse määramist ning pärast seda kantakse andmed
digitaalsesse arhiivi, kus neid säilitatakse isikustatult veel viis aastat. Andmete edastamine
toimub ainult seadusest tulenevatel juhtudel, näiteks SKA-le või kohtule. Kõik andmeedastused
toimuvad turvaliste kanalite kaudu, tagades andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse.
Andmete töötlemise peamised andmekaitsealased riskid ja maandamismeetmed on järgmised:
1. Andmete volitamata ligipääs või lekkimine
o Kasutatakse andmete krüpteerimist ja mitmeastmelist autentimist.
o Kasutajate ligipääsuõigusi kontrollitakse regulaarselt, et vältida volitamata
juurdepääsu.
2. Andmete ebaõige töötlemine või väärkasutamine
o Töötajatele korraldatakse korrapäraseid andmekaitsealaseid koolitusi.
o Andmetöötluse protsesse auditeeritakse regulaarselt, et tagada õigusaktide järgimine.
3. Andmete kadumine või hävimine
o Kasutusele on võetud varundamissüsteemid ning andmeid varundatakse regulaarselt.
4. Andmesubjektide õiguste rikkumine
o Isikutele tagatakse õigus tutvuda oma andmetega ning taotleda nende parandamist või
kustutamist.
o Andmesubjekte teavitatakse nende õigustest ja andmetöötluse eesmärkidest.
TTT taotlemisel on taotleja (andmesubjekt) kohustatud esitama enda ja vajadusel enda
perekonnaliikmete pangakonto väljavõtted. Kontoväljavõte sisaldab isiku majanduslikku
olukorda kajastavaid üksikasjalikke andmeid (nt sissetulekud ja väljaminekud, makse saajad,
maksete selgitused, isiklik tarbimiskäitumine), mis võivad olla äärmiselt tundlikud andmed.
See toob kaasa järgmised andmekaitsealased mõjud andmesubjektile:
1. Suurenenud eraelu puutumatuse riive risk – pangakonto väljavõtted võivad kajastada
isiklikke eluviise, tarbimisharjumusi, terviseandmeteks liigitatavaid kulusid (nt apteegimaksed,
raviarved), usulist või poliitilist kuuluvust (nt annetused), mis ei ole alati otseselt seotud
toimetulekutoetuse määramise tingimustega.
2. Tundlike isikuandmete töötlemine – kuigi KOV töötleb andmeid õiguspärasel eesmärgil ja
seaduse alusel, suureneb andmesubjekti jaoks võimalus, et tema tundlikud andmed saavad
andmete töötlejale teatavaks, mis suurendab subjektiivset ebamugavustunnet või tekitab
usaldusküsimusi.
3. Andmesubjekti autonoomia vähenemine – kuigi toetuse taotlemine on vabatahtlik, muutub
pangakonto väljavõtte esitamine sisuliselt kohustuslikuks, sest ilma selleta ei saa KOV teha
põhjendatud otsust. Seega tunneb andmesubjekt, et tal puudub sisuline valikuvõimalus teatud
andmete esitamise osas.
Mõjude leevendamiseks on kehtestatud järgmised täiendavad kaitsemeetmed:
38
1. Konto väljavõtteid kasutatakse üksnes toimetulekutoetuse määramiseks vajalike asjaolude
(nt sissetulekute, kohustuste, kulude) tuvastamiseks.
2. Andmeid töötlevad üksnes volitatud sotsiaaltöötajad, kelle juurdepääs andmekogule on
piiratud vastavalt tööülesannetele ning logitud.
3. Andmesubjektile antakse selge ja arusaadav teave selle kohta, miks andmeid kogutakse ja
kuidas neid kasutatakse.
4. Andmesubjektil on õigus küsida täpsustusi, piirata andmete ulatust, ja esitada konto väljavõte
näiteks teatud ajavahemiku kohta või muul sobival viisil, mis tagab piisava kontrolli oma
andmete üle.
5. Vajadusel võib andmesubjekt esitada selgitusi või alternatiivseid dokumente, kui mõni tehing
vajab täpsustamist.
Kokkuvõttes on TTT taotluse menetlemisel andmete töötlemise andmekaitsealane mõju
andmesubjektile oluline, kuid võetud meetmed tagavad, et andmete töötlemine TTT maksmise
protsessis toimub vastavalt andmekaitsenõuetele, minimeerides võimalikke ohte isikute
õigustele ja vabadustele. Turvameetmete rakendamine ja järelevalve aitavad ennetada
andmetega seotud riske ning tagada ohutu ja vastutustundliku andmetöötluse.
6.5.3. Muud muudatused
Abivahendite regulatsiooni muudatused ning üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra
kehtestamise õiguse andmisel valdkonna eest vastutavale ministrile ei ole seotud isikuandmete
töötlemisega.
Pensioniregistrist täiendavate andmete edastamine SKAIS-i ei mõjuta eraelu riivet oluliselt, sest
andmeid vahetatakse ka praegu kahe riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vahel, tehes seda
küll osaliselt. Edaspidi on eesmärk võimaldada isikul ühest kohast näha kõikides oma
pensionisammastes kogutavate pensionide suurusi ja seisu, sõltumata sellest, kas ta soovib infot
I, II või III samba kohta. Andmevahetus tagatakse andmekogude vahel turvaliselt ja seniseid
kaitsemeetmeid järgides, nii nagu seda ka praegu tehakse. Edaspidi on SKA-l võimalik teha ka
statistikat, et suurendada isikute huvi oma pensionikalkulaatori vaatamise vastu.
Andmetöötluse läbipaistvuse tagamiseks täpsustatakse SKAIS-i eesmärke ja andmekoosseise.
Seetõttu võib selle muudatuse andmekaitselist mõju pidada väheseks.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
SHS-s tehtud muudatustega üksi elava pensioniäri toetuse määra kehtestamise õiguse andmisel
valdkonna ministrile ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid kulusid.
Muudatuse rakendamine seisneb valdkonna eest vastutava ministri uues, iga-aastases ülesandes
kehtestada määrusega üksi elava pensionäri toetuse määr. Tegemist on tehnilise iseloomuga
ülesandega, mille täitmine toimub Sotsiaalministeeriumi tavapärase töökorralduse ja
olemasolevate ressursside raames. Muudatus ei eelda uute infosüsteemide arendamist ega
olemasolevate muutmist. Samuti ei muutu andmevahetus Statistikaameti ja
Sotsiaalkindlustusameti vahel.
Seoses SKAIS-i ja pensioniregistri vahelise andmevahetuse täpsustamisega ei kaasne riigile
täiendavaid kulusid. Tegemist on üksnes andmekoosseisu laiendamisega olemasolevas
infosüsteemide vahelises andmevahetuses. Arendustööd piirduvad tehniliste kirjelduste ja
andmevahetuslepingu ajakohastamisega, mis toimub asutuste tavapärase tööprotsessi raames.
Uute infosüsteemide arendamist ega täiendavat IT-taristut ei nõuta.
39
Eelnõuga on plaanitud 2025. aasta lõpuni ESF-i vahenditest rahastatavat viipekeele
kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust alates 2026. aasta algusest rahastada riigieelarvest.
Viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenusega kaasnevad täiendavad riigieelarvelised
kulud, millega on arvestatud ja mis on riigi eelarvestrateegia 2025–202811 protsessis
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale eraldatud kaasnevate kulude katteks. Tegu on eelarveliste
vahenditega, mis nähti ette mootorsõidukimaksu seaduse vastuvõtmisega.12
Tabel 3. Lisanduvad riigieelarvelised kulud (€)
SKA ja TEHIK 2025 2026 2027 2028
Mootorsõidukimaksu
seadusega vastu
võetud
leevendusmeede
puudega inimestele:
viipekeele kaug- ja
kirjutustõlketeenus
ning IT-arendused
420 000 580 000 580 000 580 000
2025. aasta kulud on 420 000 eurot ja need on mõeldud IT-arendusteks, mis on vajalikud
puudega lapse eapiiri tõstmiseks 16 eluaastalt 18 eluaastale. 2026. aasta kulud on kokku
580 000 eurot, millest 400 000 on mõeldud viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse
korraldamiseks ja 180 000 eurot IT-arendusteks, mis on vajalikud puudega lapse eapiiri
tõstmiseks 16 eluaastalt 18 eluaastale. Alates 2027. aastas on viipekeele kaugtõlketeenuse ja
kirjutustõlketeenuse kulud 580 000 eurot aastas.
TTT kaasajastamisega seotud muudatustest tekitab otsest kulu riigieelarvele laste vanusepiiri
tõstmine alates 2027. aasta 1. aprillist. TTT kaasajastamise muudatusega täiendavat kulu IT-
arendustele ei kaasne. Eelnõu koostamise ajal on kehtiv toimetulekupiir 200 eurot ning
arvestused järgnevateks aastateks on tehtud selle baasil.
Tabel 4. TTT kaasajastamisega seotud muudatuste kulud aastatel 2027–2029
2027 2028 2029
TTT kaasajastamise muudatused (laste
vanusepiiri tõstmine) 150 000 200 000 200 000
8. Rakendusaktid
Eelnõuga tehtud muudatuste tõttu on vaja muuta järgmisi rakendusakte:
1) sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2019. a määrus nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti
põhimäärus“;
2) sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi
põhimäärus“;
3) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Abivahendite loetelu,
abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“.
11 Kättesaadav: Riigi eelarvestrateegia 2025-2028_2.pdf. 12 Vastav seletuskirja lisa kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/61626177-2384-4008-b048-5272080cfe14.
40
SKA põhimääruses täpsustatakse vaid ameti ülesandeid. Abivahendite määruses täpsustatakse
abivahendi loetelu lisa. Mõlema rakendusakti kavandid töötatakse välja määruste menetlemise
käigus.
Seaduse vastuvõtmisel vajab täiendamist ka sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus
nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“, mille kavand töötatakse välja
samuti määruse muutmise käigus. STAR-i põhimääruse täiendused on seotud eelnõu § 1
punktides 7, 8, 10 ja 13 ette nähtud muudatustega (isiku osalus ja kuulumine äriühingutesse
ning ajateenistuses viibimine) ning andmevahetusega teiste andmekogudega.
Eelnõuga tehtud muudatuste tõttu antakse uus ministri määrus „Pensionäritoetuse maksmise
määra kehtestamine“. Edaspidi on plaanis ka järgnevate aastate toetuse määrad kehtestada
samas määruses – ehk muudetakse esimest määrust, mitte ei anta igal aastal uut määrust.
SKAIS-i põhimääruse muutmise ja uue ministri määruse kavandid on esitatud seletuskirja lisas
2.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse § 1 punktid 1–3 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, et muudatused jõustuksid kindlast
kuupäevast, milleks on sobilik uue aasta algus. Punkti 3 jõustumine 1. jaanuaril 2026. a on
vajalik ka seetõttu, et ESF-i vahendid teenuse osutamiseks lõppevad 2025. aasta lõpuga.
Seaduse § 1 punktid 21 ja 22 jõustuvad 1. jaanuarist, sest muudatused on seotud uue
eelarveaasta algusega.
Seaduse § 1 punktid 5, 6, 10, 11, 17, 18 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil, kuna nimetatud
punktid vajavad STAR-i arendusi. Jõustumisaja puhul on arvestatud TTT arenduste jaoks
tehtavate arendustööde ja nende testimise ning kasutajate koolitamiseks vajamineva ajaga.
Seaduse § 1 punktid 4, 7, 8, 9, 12–16 ja 19 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad üldises korras, kuna ei vaja
rakendamiseks üleminekuaega.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu § 1 punktides 1–3 ning §-des 2 ja 3 kavandatud muudatustega esitati
kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile eelnõude
infosüsteemi (EIS) kaudu (eelnõu toimik nr 25-0774) ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Vaegkuuljate Liidule,
Eesti Kurtide Liidule, Eesti Viipekeele Seltsile, Viipekeeletõlkide OÜ-le, MTÜ-le Tartu
Viipekeeletõlgid, Eesti Töötukassale, Õiguskantslerile, MTÜ Erihoolekandeteenuste
Pakkujate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Sotsiaaltöö
Assotsiatsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile, Pensionikeskusele,
Sotsiaalkindlustusametile ja FinanceEstoniale.
Eelnõu kohta avaldasid arvamust Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium,
Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Erihoolekandeteenuste
Pakkujate Liit, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon.
41
Eelnõu § 1 punktides 4–20 kavandatud muudatustega esitati EIS-i kaudu (eelnõu toimik nr
25-0426) kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Töötukassale,
Kaitseressursside Ametile ja Sotsiaalkindlustusametile. Eelnõu esitati teisel ringil
kooskõlastamisele Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Andmekaitse Inspektsioonile
Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu
märkusteta. Justiits- ja Digiministeerium (mõlemal kooskõlastusringil) ning Haridus- ja
Teadusministeerium esitasid eelnõu kohta märkusi. Eelnõu kohta avaldasid arvamust Eesti
Linnade ja Valdade Liit, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Andmekaitse
Inspektsioon.
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamise tabel (kooskõlastustabel)
on esitatud seletuskirja lisas 3.
Eelnõu § 1 punkte 21 ja 22 (üksi elava pensionäri toetus) ei ole varem kooskõlastamiseks
esitatud.
Eelnõu esitatakse teisel kooskõlastusringil kooskõlastamiseks Justiits- ja
Digiministeeriumile ning Rahandusministeeriumile.
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium
Meie 09.09.2025 nr 1.2-2/62-8
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Võrreldes esimesel kooskõlastusringil olnud eelnõuga on eelnõusse lisatud toimetulekutoetuse regulatsiooni muudatused, mis on varem juba läbinud nii esimese kui ka teise kooskõlastusringi. Need muudatused lisati, kuna tegemist on samuti sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega, mis peaksid liikuma samaaegselt Vabariigi Valitsusse. Samas on eelnõust välja jäetud erihoolekannet puudutavad muudatused, mis kooskõlastusringilt saadud tagasiside põhjal vajavad täiendavat aega läbirääkimisteks. Palume anda kooskõlastus viie tööpäeva jooksul, sest eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarvega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: 1. Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu; 2. Seaduse eelnõu seletuskiri; 3. Seletuskirja lisa 1 (muudatuste mõju tabel) 4. Seletuskirja lisa 2 (rakendusaktide kavandid); 4. Seletuskirja lisa 3 (kooskõlastustabel).
2 Kadri Mets [email protected]
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/25-0774 - Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0e663db1-bac2-41d4-af87-b456c3b6188b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0e663db1-bac2-41d4-af87-b456c3b6188b?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main