Eelnõu arvamuse avaldamine

EELNÕU 02.09.2025

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Teaduse tippkeskuste nimetamise ning

finantseerimise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 23 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala.

Käesolevas määruses sätestatakse teaduse tippkeskuste toetuse eesmärk ja toetatavad tegevused, nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele, toetuse taotlemise, taotluste hindamise ja toetuse eraldamise kord ning teaduse tippkeskuste tegevuse muutmise kord ja toetuse

aruandlus.

§ 2. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) „Eesti 2035” arenguvajadused on üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra analüüsis tuvastatud üheksa arenguvajadust (rahvastik; tervis ja eluiga; ühiskond ja võimalused;

õppimisvõimalused; ettevõtluskeskkond; elurikkus ja keskkond; ruum ja taristu; julgeolek ja turvalisus; riigijuhtimine), mille raames tuleb Eestis astuda olulisi samme seisundi parandamiseks või võimaluste ärakasutamiseks;

2) „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” fookusvaldkonnad on arengukava raames kinnitatud eelisarendatavad teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, millel on oluline potentsiaal lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid; arengukava fookusvaldkondi on viis: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside

väärindamine; nutikad ja kestlikud energialahendused; elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum;

3) teaduse tippkeskus on mitme silmapaistvalt kõrge tasemega uurimisrühma ühendus, mille eesmärgiks on koostöö ja ühistegevuse kaudu tõsta läbiviidavate teadus- ja arendustegevuse taset, tulemuslikkust ja mõju;

4) teaduse tippkeskuse toetus on vähemalt kahe teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli kolme või enama kõrgetasemelise uurimisrühma nii

siseriiklikku kui rahvusvahelist koostööd toetav rahastusmeede, mis eraldatakse rahvusvahelisel tipptasemel ja läbimurdelise teadustulemuste saamiseks ja levitamiseks Eestile olulistes valdkondades;

5) kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevus on eksperimentaalne või teoreetiline uurimistöö, millel on oma uudsuse, ainulaadsuse või interdistsiplinaarsuse tõttu

suur risk ebaõnnestuda, kuid mille õnnestumisel tekkinud uus teadmine on murranguline, erinedes silmapaistvalt senisest teadmistest ja praktikatest või millel on potentsiaalne rakendusala paljudes eri teadusvaldkondades;

6) läbimurdeline teadustulemus on kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse tulemusel tekkiv murranguline uus teadmine, mis mõjutab oluliselt ühe või

2

mitme valdkonna seniseid teadmisi ja/või praktikaid; 7) teadus- ja arendustöötaja on isik, kes töötab teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või

evalveeritud rakenduskõrgkoolis kas akadeemilise töötajana, teadus- ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli ja selle struktuuriüksuse juht, kes korraldab teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja

elluviimist; 8) uurimisrühm on teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis

töötavate teadus- ja arendustöötajate rühm, mis koosneb uurimisrühma juhist, põhitäitjatest ja täitjatest ning mis tegeleb vähemalt ühe käimasoleva teadus- ja arendusprojekti läbiviimisega; 9) uurimisrühma juht on doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga rahvusvaheliselt

kõrge tasemega teadus- ja arendustegevuse läbiviimise kogemusega teadus- ja arendustöötaja, kellel on taotlemise hetkel kehtiv tööleping Eesti teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või

evalveeritud rakenduskõrgkooliga, töö asukohaga Eestis, ning kes on vähemalt ühe käimasoleva teadus- ja arendusprojekti vastutav täitja; 10) põhitäitja on doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustegevust

teostav isik, kes töötab teaduse tippkeskuse tegevuse elluviimise ajal Eesti teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis ja kuulub teaduse tippkeskuse

uurimisrühma; 11) teadus- ja arendusprojekt on Eesti Teadusinfosüsteemis kajastuv taotlemise aastal käimasolev teadus- ja arendusprojekt, mille eesmärk on luua uut teadmist ning mille periood

on vähemalt kaks aastat ja mille rahastuse maht on kokku vähemalt 210 000 eurot; 12) teadustaristu on vahendid – laborid, aparatuur, seadmed, teaduskollektsioonid, arhiivid, struktureeritud informatsioon või nende kompleks – ning nende vahenditega seotud tingimused,

oskusteave, inimressurss, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse uute teadmiste loomiseks, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks;

13) riikliku tähtsusega teadustaristu on teadustaristu, mille olulisus Eesti teadussüsteemile, ühiskonnale ja ettevõtlusele on märkimisväärne ning mille mastaap ja haare on piisavalt suur, et sellist taristut on võimalikult laialdase mõju saavutamiseks mõistlik ning efektiivsem keskselt

planeerida, prioritiseerida ja riigi poolt täiendavalt rahastada; riikliku tähtsusega teadustaristu nimekiri on kinnitatud Eesti teaduse teekaardiga;

14) ühispublikatsioon on eelretsenseeritud teaduspublikatsioon, mille autoriteks on vähemalt kahe erineva asutuse teadus- ja arendustöötajad; ühispublikatsioonid käesoleva määruse mõistes on ühispublikatsioonid teaduse tippkeskusesse kuuluvate asutuste vahel,

ühispublikatsioonid Eesti era- või avaliku sektori asutustega ja ühispublikatsioonid välisriikide asutustega;

15) teaduse tippkeskuse juht on teaduse tippkeskusesse kuuluva uurimisrühma juht, kelle ülesanne on teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse juhtimine ja tippkeskusesse kuuluvate uurimisrühmade koostöö koordineerimine;

16) teaduse tippkeskuse teadusnõukoda on tippkeskuse välistest valdkonna ekspertidest või välisriikide rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja arendustöötajatest ja ekspertidest

moodustatud nõuandev kogu, mille ülesanne on teaduse tippkeskuse tegevussuundade ja tegevuste osas soovituste andmine; teaduse tippkeskuse teadusnõukojast vähemalt pooled liikmed on välisriikide teadus- ja arendustöötajad või eksperdid.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Teaduse tippkeskuste toetuse andmise eesmärk on arendada silmapaistvalt kõrge tasemega

Eesti uurimisrühmade koostööd ja ühistegevust Eesti arenguvajadustest lähtuvate kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimuste lahendamisel.

(2) Toetuse andmise tulemusena: 1) teevad teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide silmapaistvalt kõrge tasemega uurimisrühmad sisulist koostööd teadus- ja arendustegevuse

taseme, tulemuslikkuse ja mõju tõstmiseks; 2) Eestis luuakse Eesti ühiskonna ja majanduse vajadustega arvestavaid läbimurdelisi

3

teadustulemusi ning on tagatud vastavate uurimissuundade jätkusuutlikkus ja järelkasv; 3) teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud teadus- ja arendusasutuste

uurimisrühmade rahvusvaheline konkurentsivõime on kasvanud, uurimisrühmad on edukad rahvusvaheliste konkurentsipõhiste toetuste taotlemisel ning osalevad juhtidena või partneritena rahvusvahelises koostöös;

4) teaduse tippkeskuse tegevuse tulemusena omandatud teadmised ja oskused on integreeritud kõrgharidusõppe tegevustesse;

5) sihtrühmad ja laiem avalikkus on teadlikud tippkeskuste tegevusest ja peamistest teadus- ja arendustegevuse tulemustest, tippkeskused on Eesti siseselt ja rahvusvaheliselt tuntud Eesti teaduse lipulaevad.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, toetuse määr ja periood

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse järgmistele teaduse tippkeskustega seotud tegevustele, millega aidatakse kaasa käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärgi ja § 3 lõikes 2 nimetatud tulemuste saavutamisse:

1) alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimine; 2) teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamine ja

hooldamine või olemasolevate seadmete ja aparatuuri kaasajastamine ja hooldamine, kooskõlas käesoleva määruse § 5 lõikega 2; 3) teadustaristu, sealhulgas välisriikides asuva teadustaristu kasutamine;

4) teadus- ja arendustöötajate mobiilsus ja pädevuse kasvatamine; 5) teadus- ja arendustegevuse alane riigisisene ja rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine;

6) teadustulemuste tutvustamine ja levitamine ning teaduse tippkeskuste tegevuse tutvustamine ja kui asjakohane, teadmussiirde arendamine; 7) teaduse tippkeskuste juhtimine ja administreerimine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 5 ja 6 toodud tegevused on toetuse saajale kohustuslikud. Teiste käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste osas on toetuse saajal

õigus otsustada, kas tegevusi teostatakse, kuid teaduse tippkeskuse tegevus peab panustama käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmisesse ning kõikide käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tulemuste saavutamisse.

§ 5. Toetuse määr ja periood

(1) Taotletav toetus on kuni seitse miljonit eurot taotluse kohta.

(2) Teaduse tippkeskuse toetuse mahust kuni 20% on õigus kasutada käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamiseks, kaasajastamiseks või hooldamiseks.

(3) Teaduse tippkeskuse toetuse mahust kuni 25% on õigus kasutada taotleja ja partnerite üldkulu katmiseks.

(4) Toetuse periood on seitse aastat alates teaduse tippkeskuste nimetamisest.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 6. Nõuded taotlejale ja partneritele

(1) Toetuse taotleja on riigi või avalik-õiguslik teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool mille uurimisrühmale või uurimisrühmadele toetust taotletakse.

(2) Toetuse taotleja peab teaduse tippkeskusesse partnerina kaasama vähemalt ühe riigi või avalik-õigusliku teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli, mille uurimisrühm või uurimisrühmad osalevad taotluses esitatud eesmärkide ja tegevuste täitmises.

4

(3) Toetuse taotleja võib teaduse tippkeskusesse partnerina kaasata eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse, mille uurimisrühm või uurimisrühmad osalevad taotluses esitatud eesmärkide

ja tegevuste täitmises.

(4) Toetuse taotleja võib teaduse tippkeskusesse kaasata teisi avaliku sektori asutusi ja nende teadus- ja arendustöötajaid või eksperte. Nimetatud asutused võivad osaleda tegevuses

partneritena, kuid nende osalemise kulusid toetuse eelarvest ei kaeta.

(5) Toetuse taotleja peab taotlusesse kaasama vähemalt kolm uurimisrühma teadus- ja

arendusasutusest, ülikoolist või evalveeritud rakenduskõrgkoolist.

(6) Taotlusesse kaasatud uurimisrühm peab omama teaduse tippkeskuste taotlusvooru aastal ning vähemalt sellele järgneval aastal käimasolevat teadus- ja arendusprojekti. Juhul, kui

uurimisrühma teadus- ja arendusprojekt lõppeb taotlusvooru aastal, peab asutus garanteerima tippkeskusesse kaasatava uurimisrühma rahastamise taotlusvoorule järgnevaks aastaks teadus-

ja arendusprojekti mahust vähemalt ühe kolmandiku ulatuses.

(7) Iga teaduse tippkeskuse juht ja uurimisrühma juht saab olla nimetatud ainult ühes teaduse tippkeskuse taotluses.

§ 7. Nõuded taotlusele

(1) Taotluse vormi töötab välja ja kehtestab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi SA

Eesti Teadusagentuur).

(2) Taotlus koostatakse inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega.

(3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kirjeldusi ja selgitusi:

1) andmeid toetuse taotleja, partnerite ning tippkeskuse juhi, uurimisrühmade, sealhulgas uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate, kohta koos selgitusega, millised on osaliste

kompetentsid, rollid ja vastutused; 2) kirjeldus, millised on teaduse tippkeskuse peamised eesmärgid, uurimisküsimused ja kavandatud tegevused;

3) selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse tegevussuund on seotud taotleja ja partnerite tegevusvaldkondade ja strateegiliste eesmärkidega;

4) selgitus, milline on teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse teaduslik uuenduslikkus, unikaalsus, läbimurdepotentsiaal ja interdistsiplinaarsus ning millist lisaväärtust annab koostöö teaduse tippkeskuse raames;

5) kirjeldus, millised on teaduse tippkeskuse eeldatavad tulemused ja käesoleva määruse § 12 lõikes 4 nimetatud kvantitatiivsete näitajate sihttasemed ning selgitus, milline on teaduse

tippkeskuse olulisus ja potentsiaalne mõju Eesti teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelisele konkurentsivõimele; 6) selgitus, milline on teaduse tippkeskuse panus „Eesti 2035” arenguvajaduste lahendamisse,

sealhulgas „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– 2035” fookusvaldkondade arendamisse, pidades silmas „Eesti 2035” aluspõhimõtteid;

7) selgitus, kuidas teaduse tippkeskus panustab teadus- ja arendustegevuse järelkasvu tagamisse ning teaduspõhisesse kõrgharidusõppesse; 8) kirjeldus, milline on teaduse tippkeskuse eesmärkide saavutamiseks vajalik taristu ning kui

asjakohane, selgitus, kuidas on plaanis tippkeskuse tegevuses rakendada riikliku tähtsusega teadustaristut;

9) selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse tegevuses on kavas järgida valdkonna üldtunnustatud teaduseetika norme ja teaduse head tava ning kuidas on kavas teadus- ja arendustegevuse andmeid hallata;

10) selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse tegevust ja teadus- ja arendustegevuse tulemusi on kavas siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tutvustada ja levitada;

11) tippkeskuse tegevuskava ja eelarve; 12) ülevaade, kuidas teaduse tippkeskuse uurimisrühmade koostöö on korraldatud ning tagatud toetuse perioodi jooksul;

5

13) ülevaade planeeritavast teaduse tippkeskuse teadusnõukojast ja selle rollist; 14) kinnituskiri teaduse tippkeskuse tegevuses osalevatelt partneritelt.

(4) Taotluses esitatavad andmed tippkeskuse juhi, uurimisrühma juhtide ja põhitäitjate ning nende senise teadus- ja arendustegevuse kohta peavad olema avalikult kättesaadavad Eesti Teadusinfosüsteemis.

4. peatükk

Toetuse taotlemine, taotluse hindamine, toetuse eraldamine ja teaduse tippkeskuse

nimetamine

§ 8. Toetuse taotlemine

(1) Toetuse taotlemist, taotluse hindamist ja toetuse eraldamist korraldab SA Eesti Teadusagentuur.

(2) Taotlusvooru ja selle mahu kuulutab Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul välja SA Eesti Teadusagentuur.

(3) Taotlusvoor viiakse läbi Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonnas.

(4) SA Eesti Teadusagentuuril on õigus nõuda taotlejalt taotlusega seoses täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

§ 9. Taotluste hindamine

(1) Taotluste hindamisjuhendi töötab välja ja kinnitab SA Eesti Teadusagentuur, lähtudes

käesoleva määruse tingimustest ning kooskõlastades selle eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel:

1) teaduslik uuenduslikkus, ambitsioon ning lisaväärtus, 35% koondhindest; 2) teostatavus ja koostöö, 35% koondhindest;

3) panus teadussüsteemi, ühiskonna ja majanduse arengusse, 30% koondhindest.

(3) Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 1 kuni 3 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinded võib anda

sammuga 0,5 punkti.

(4) Taotlustele eksperthinnangute andmiseks moodustab SA Eesti Teadusagentuur

rahvusvaheliselt tunnustatud välisriikide ekspertidest eksperdikomisjoni ning valdkonna siseriiklikest ekspertidest eksperdikomisjoni.

(5) Taotluste teaduseetika ja andmehalduse osa hindab SA Eesti Teadusagentuuri

hindamisnõukogu teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjon.

(6) Valiku tegemiseks moodustab SA Eesti Teadusagentuur valikukomisjoni, kuhu kuuluvad

avaliku sektori teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide esindusorganisatsioonide esindajad ning sõltumatud eksperdid. Valikukomisjoni liikmed kooskõlastab SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

(7) Valikukomisjon arvestab valiku tegemisel, et toetust saavad teaduse tippkeskused kataksid võimalikult laialdaselt „Eesti 2035” arenguvajadusi, sealhulgas „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” fookusvaldkondi.

(8) Valikukomisjon teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku: 1) rahuldada taotlus taotletud mahus;

2) rahuldada taotlus taotletud mahus täiendavate tingimuste täitmisel; 3) rahuldada taotlus vähendatud mahus täiendavate tingimuste täitmisel;

4) taotlust mitte rahuldada. § 10. Teaduse tippkeskuse nimetamine ja toetuse eraldamine

6

(1) Teaduse tippkeskuse nimetamise ja taotluse rahuldamise või taotluse mitterahuldamise otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(2) Toetus eraldatakse SA Eesti Teadusagentuur ja toetuse saaja vahel sõlmitud eraldislepingu alusel, milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused, kohustused ja vastutus.

(3) Eraldislepingu sõlmise eelduseks on taotleja ja partnerite vahel sõlmitud

konsortsiumleping, milles sätestatakse lepingu osapoolte kohustused, tegevused ja eelarve jaotus.

§ 11. Toetuse ennetähtaegne lõpetamine

Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus SA Eesti Teadusagentuuri ettepanekul toetuse andmine ennetähtaegselt lõpetada, kui:

1) toetuse saaja on esitanud vastava taotluse; 2) toetuse saaja või partnerid ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele;

3) tegevuse läbiviimises osaleva teaduse tippkeskuse juht, uurimisrühma juht või põhitäitja on projekti täitmisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud tingimusi või on tahtlikult esitanud valeandmeid või tegevuses on ilmnenud loomevargus või petturlus;

4) tegevuse täitmiseks vajaliku asjaomase eetikakomitee kooskõlastust ei ole esitatud SA-le Eesti Teadusagentuur hiljemalt inimuuringute või loomkatsete alguseks;

5) toetuse saaja ei ole esitanud määratud tähtajaks toetuse kasutamise aruannet või SA Eesti Teadusagentuur on lükanud aruande tagasi.

5. peatükk

Teaduse tippkeskuse tegevuse muutmine, toetuse kasutamise aruandlus

§ 12. Teaduse tippkeskuse tegevuse muutmine

(1) Teaduse tippkeskuse toetuse eraldislepingu oluliseks muutmiseks esitab toetuse saaja SA-

le Eesti Teadusagentuur vastava taotluse koos põhjendusega, mille on kinnitanud toetuse saaja ja partnerid.

(2) Teaduse tippkeskuse tegevuse oluliseks muutmiseks loetakse:

1) teaduse tippkeskuse eesmärkide ja tegevuste muutmist, mille maht toetuse kogueelarves on suurem kui 10%;

2) teaduse tippkeskuse koosseisu muutmist, kaasa arvatud uute partnerite või uurimisrühmade lisandumist või tippkeskuse koosseisus olevate partnerite ja uurimisrühmade lahkumist.

(3) SA Eesti Teadusagentuur hindab taotluse põhjendatust, kooskõlastades selle vajadusel

Haridus- ja Teadusministeeriumiga, ning langetab vastavalt sellele otsuse: 1) rahuldada eralduslepingu muutmise taotlus ning jätkata projekti rahastamist muudetud

tingimustel; 2) keelduda taotluse rahuldamisest.

§ 13. Toetuse kasutamise aruandlus

(1) Toetuse saaja esitab Eesti Teadusinfosüsteemis SA-le Eesti Teadusagentuur järgmised aruanded:

1) aastaaruanne; 2) vahearuanne; 3) lõpparuanne.

(2) Aruannete vormid töötab välja ja kehtestab SA Eesti Teadusagentuur.

(3) Vahe- ja lõpparuannetes esitatakse vähemalt järgmine teave:

1) andmed toetuse saaja, partnerite, tippkeskuse juhi, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate kohta; 2) andmed teaduse tippkeskuse tegevuste ja tulemuste kohta, sealhulgas eestikeelne

7

populaarteaduslik lühikokkuvõte saavutatud tulemustest ja nende olulisusest; 3) ülevaade, milline on teaduse tippkeskuse saavutatud tulemuste potentsiaalne teaduslik,

ühiskondlik ja majanduslik mõju ning panus „Eesti 2035” arenguvajaduste lahendamisse, sealhulgas „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– 2035” fookusvaldkondade arengusse;

4) andmed teaduse tippkeskuse ja teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamise kohta; 5) finantsaruanne, mis on kooskõlas taotleja ja partnerite raamatupidamise andmetega;

6) andmed käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud näitajate täitmise kohta; 7) toetuse saaja hinnang tegevuse tulemuslikkusele, sealhulgas panus valdkonna järelkasvu tagamisse ja kõrgharidusõppesse;

8) teaduse tippkeskuse teadusnõukoja hinnang tegevuste ja teadussuundade senise arengu kohta.

(4) Aasta-, vahe- ja lõpparuannetes esitatakse toetuse saaja poolt ülevaade järgmistest teaduse tippkeskuses tehtud tööga ning tippkeskuse juhi, uurimisrühmade juhtide või põhitäitjatega seotud kvantitatiivsete näitajate täitmisest:

1) eelretsenseeritud publikatsioonide arv kategooriate lõikes; 2) ühispublikatsioonide arv kategooriate lõikes;

3) kaitstud intellektuaalomand, sealhulgas registreeritud patenditaotlused; 4) rahvusvahelistel konverentsidel peaesinejana esinemiste arv; 5) tippkeskuse teadussuunal doktorikraadi kaitsnute arv, tippkeskuste uurimisrühmade juhtide

või põhitäitjate juhendatud doktorikraadi kaitsnute arv; 6) lisarahastuse kaasamise maht.

(5) Aastaaruandeid hindab SA Eesti Teadusagentuur, vahe- ja lõpparuannete hindamiseks

moodustab SA Eesti Teadusagentuur seirekomisjoni, kooskõlastades komisjoni liikmed eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

(6) Seirekomisjon teeb SA-le Eesti Teadusagentuur põhjendatud ettepaneku: 1) kiita aruanne heaks; 2) saata aruanne teaduse tippkeskusele tagasi täiendamiseks;

3) lükata aruanne tagasi.

(7) SA Eesti Teadusagentuur kiidab teaduse tippkeskuse aruande heaks, saadab aruande

teaduse tippkeskusele tagasi täiendamiseks või lükkab selle tagasi.

6. peatükk

Määruse rakendamine

§ 14. Rakendussäte

Enne 2025. aastat rahastatud teaduse tippkeskuse projektidele kohaldatakse haridus- ja teadusministri 11. mai 2023. aasta määrust nr 13 „Teaduse tippkeskuste nimetamise ja

finantseerimise tingimused ja kord“/ taotluste esitamise ajal kehtinud õigusakte.

§ 15. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobrist 2025.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Triin Laasi-Õige kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kultuuriministeerium Kaitseministeerium Sotsiaalministeerium

Kliimaministeerium Rahandusministeerium

8.09.2025 nr 8-2/25/3715

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja

seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Evalveeritud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, evalveeritud

rakenduskõrgkoolid, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, teadlaste esindusorganisatsioonid, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutus, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur

Mariann Saaliste

735 0214 [email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Teaduse tippkeskuste nimetamise ning

finantseerimise tingimused ja kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (edaspidi TAIKS) näeb ette

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise erinevate rahastusvahendite kaudu,

milleks on asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus, riiklik uurimistoetus, teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetus, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

süsteemitoetus; ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetus ning muude

õigusaktide alusel antavad toetused. Teaduse tippkeskuse toetus on oma olemuselt sihttoetus,

kuna toetust antakse sihiga lahendada Eesti arenguvajadustest lähtuvate kõrge riski ja suure

kasupotentsiaaliga teadusküsimusi Eesti uurimisrühmade koostöö ja ühistegevuse toetamise

kaudu.

Määruse kehtestamise eesmärk on reguleerida teaduse tippkeskuste toetuse eesmärki ja

toetatavaid tegevusi, nõudeid toetuse taotlejale ja taotlusele, toetuse taotlemise, taotluste

hindamise ja toetuse eraldamise korda ning teaduse tippkeskuste tegevuse muutmise korda ja

toetuse aruandlust. Teaduse tippkeskusi on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt toetatud

kõigi seniste struktuurivahendite perioodide eelarvetest, alates 2023. aastast rahastatakse

teaduse tippkeskuseid riigieelarvelistest vahenditest. Rahastusmeetme eesmärk on

rahvusvaheliselt kõrgel tasemel teadus- ja arendustegevuse toetamine, selle jätkusuutlikkuse

tagamine ning Eesti teaduse koostöö- ja konkurentsivõime tugevdamine Euroopa teadusruumis.

Määrus kehtestatakse uue terviktekstina, sest kehtiv 11. mai 2023. a määrus nr 13 „Teaduse

tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“ kaotab kehtivuse seoses teadus-

ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse jõustumisega 2025. aasta 1.

oktoobril. Eelnimetatud määruse alusel enne 2025. aastat rahastatud teaduse tippkeskuse

projektidele kohaldatakse taotluste esitamise ajal kehtinud määrust.

Eelnõu ning seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse

poliitika osakonna nõunik Mariann Saaliste (735 0214; [email protected]),

teadussüsteemi valdkonna juht Kairi Värv (735 4048; [email protected]) ning õigus- ja

personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kirke Treial (730 1080; [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 23

lõike 2 alusel. Määruse eelnõu koosneb 6-st peatükist ja 13-st paragrahvist. 1. peatükis

sätestatakse reguleerimisala, mõisted ning toetuse andmise eesmärk ja tulemus. 2. peatükis

sätestatakse toetatavad tegevused, toetuse määr ja periood ning 3. peatükis nõuded taotlejale,

partnerile ja taotlusele. 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemine, taotluse hindamine, toetuse

eraldamine ja teaduse tippkeskuse nimetamine ning 5. peatükis tippkeskuse tegevuse muutmine

ja toetuse kasutamise aruandlus. 6. peatükis sätestatakse rakendussäte.

2.1. Üldsätted

Eelnõu §-s 1 on toodud reguleerimisala. Paragrahv sätestab määruse reguleerimisala, milles

on teaduse tippkeskuste toetuse eesmärk ja toetatavad tegevused, nõuded toetuse taotlejale ja

2

taotlusele, toetuse taotlemise, taotluste hindamise ja toetuse eraldamise kord ning teaduse

tippkeskuste tegevuse muutmise kord ja toetuse aruandlus.

Eelnõu §-s 2 on toodud mõisted. Mõistete paragrahvis on defineeritud määruses kasutatavad

olulisemad mõisted. Mõistete defineerimisel on võimalusel lähtutud rahvusvaheliselt

tunnustatud definitsioonidest.

„Eesti 2035“ arenguvajaduste defineerimisel on lähtutud Eesti pikaajalise arengustrateegia

vastavatest kirjeldustest, mis on leitavad: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-

arengukavad-ja-planeering/strateegia/arenguvajadused.

„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021 – 2035“ üldeesmärk

ja alaeesmärgid on sõnastatud arengukavas: https://www.taie.ee/taiearengukava-tutvustus.

Teaduse tippkeskus on defineeritud lähtuvalt käesoleva määruse eesmärgist.

Teaduse tippkeskuse toetus on defineeritud lähtudes käesoleva määruse toetuse tingimustest.

Kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse definitsioonis on lähtutud

OECD raporti „Effective Policies to Foster High-Risk/High-Reward Research“ vastavast

kirjeldusest: https://www.oecd-

ilibrary.org/docserver/06913b3ben.pdf?expires=1678178060&id=id&accname=guest&checks

um=CB1E7A3EF31A73491 A3B55DBF1AA301E

Läbimurdeline teadustulemus on tuletatud kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja

arendustegevuse määratlusest.

Teadus- ja arendustöötaja on defineeritud lähtudes tema rollist teadus- ja arendusasutuses,

ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis seoses teadus- ja arendustegevusega.

Uurimisrühm on käesolevas määruses defineeritud kindla koosseisu ning taotlemise hetkel

käimasoleva teadus- ja arendusprojekti läbiviimise kaudu.

Uurimisrühma juhi defineerimisel on lähtutud Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur (edaspidi SA

Eesti Teadusagentuur) uurimistoetuste varasemates kordades sätestatud määratlusest, mida on

kohandatud vastavalt teaduse tippkeskuse toetuse tingimustele.

Põhitäitja definitsioon on tuletatud SA Eesti Teadusagentuur uurimistoetuste kordades

sätestatud määratlusest, mida on täiendatud vastavalt teaduse tippkeskuse toetuse tingimustele.

Teadus- ja arendusprojekt on käesolevas määruses defineeritud ajalise ja rahalise mahu ning

kajastamise kaudu Eesti Teadusinfosüsteemis. Teadus- ja arendusprojekti mahu piirang on

tuletatud uurimistoetuse stardigrandi fikseeritud grandimahust aastas, lähtudes põhimõttest, et

stardigrant on piisava mahuga grant uurimisrühma loomiseks ja selle tegevuse rahastamiseks.

Käimasolevaks projektiks loetakse neid teadus- ja arendusprojekte, mille läbiviimise periood

kestab vähemalt teaduse tippkeskuste toetuse taotlusvooru alguskuupäevani.

Teadustaristu defineerimisel on lähtutud Eesti teadus- ja arendussüsteemis kokkulepitud

määratlusest.

Riikliku tähtsusega teadustaristu all on silmas peetud objekte, mis on kantud Eesti teadustaristu

teekaardile:

https://etag.ee/wpcontent/uploads/2019/06/ETAg_Teadustaristu_teekaart_2019.pdf.

3

Ühispublikatsioonide defineerimisel on lähtutud käesoleva määruse eesmärgist toetada teadus-

ja arendusasutuste uurimisrühmade koostööd, koostööd era- ja avaliku sektoriga ning

rahvusvahelist koostööd.

Teaduse tippkeskuse juhi defineerimisel on lähtutud käesoleva toetuse eesmärkidest ning on

määratletud tippkeskuse juhi ülesanded.

Teaduse tippkeskuse teadusnõukoja defineerimisel on lähtutud rahvusvahelisest praktikast,

definitsioonis on sätestatud teadusnõukoja tegevuse eesmärk ja moodustamise põhimõtted.

Eelnõu §-s 3 on sätestatud teaduse tippkeskuse toetuse andmise eesmärk ning oodatav tulemus.

Lõikes 1 on sätestatud teaduse tippkeskuse toetuse eesmärk. Teaduse tippkeskuste toetuse

andmise eesmärgiks on arendada silmapaistvalt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade

koostööd ja ühistegevust, selleks, et lahendada Eesti vajadustest lähtuvaid kõrge riski ja suure

kasupotentsiaaliga teadusküsimusi. Teaduse tippkeskuse toetusmeetme fookuses on ennekõike

rahvusvaheliselt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade koostöö toetamine, mille kaudu oleks

võimalik tõsta Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse taset, tulemuslikkust ja mõju.

Koostöö tagamiseks peavad teaduse tippkeskuse moodustama vähemalt kaks riigi või avalik-

õiguslikku teadus- ja arendusasutust, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli ning

planeeritud tegevuses peab osalema vähemalt kolm uurimisrühma. Teaduse tippkeskuse

tegevuses saavad partnerina osaleda ka eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused.

Kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö eesmärgiks seatakse kõrge riski ja suure

kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse arendamise kaudu lahendada Eesti vajadustest

lähtuvaid teadusküsimusi. Kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuseks

loetakse teadustööd, mille tulemusena saadud uued teadmised on silmapaistvalt uudsed,

varasemast oluliselt erinevad või rakendatavad paljudes teadusvaldkondades.

Teaduse tippkeskuse toetusmeede toetab teadlaste akadeemilist vabadust, kuna tippkeskuse

teadussuuna ja -teema valivad tippkeskuses osalevad uurimisrühmad. Kuid olulise erinevusena,

võrreldes varasemate teaduse tippkeskuste meetmetega, on käesolevas meetmes seatud sihiks

tippteaduse tulemuste kooskõla suurendamine Eesti ühiskonna ja majanduse vajadustega.

Teaduse tippkeskuste valimisel hinnatakse tippkeskuse teema ja eesmärgi väärtust ja kooskõla

Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajadustega, pidades silmas TAIE

arengukava eesmärke. „Eesti 2035“ arenguvajadused on üleilmsete arengusuundade ja Eesti

olukorra analüüsi kohaselt üheksa arenguvajadust, mille raames tuleb Eesti astuda olulisi

samme seisundi parandamiseks või võimaluste ärakasutamiseks, nendeks on: 1) rahvastik –

Eesti rahvaarv väheneb ja on 2035. aastal umbes 1,2 miljonit inimest; 2) tervis ja eluiga – Eestis

on oodatava eluea (78,4 aastat) kasv Euroopa Liidu kiireim, kuid jääb keskmisele endiselt alla;

3) ühiskond ja võimalused – sidususe suurendamiseks on vaja kujundada inimeste

väärtushinnanguid kõiki ühiskonnarühmi toetavaks ning mitmekesisust väärtustavaks; 4)

õppimisvõimalused – Eestis on suur erialase hariduseta inimeste osakaal: 27% täiskasvanutest

(25–64aastased) on eri- ja kutsealase hariduseta; 5) ettevõtluskeskkond – Eesti tööjõu tootlikkus

on kasvanud, kuid piirkondlikult ebaühtlaselt ja alla oodatud tempo; 6) elurikkus ja keskkond

– Eesti majandus on heitemahukaim Euroopas, punase raamatu koostamise käigus hinnatud 13

500 Eestis leiduvast liigist hinnati soodsaks vaid poolte seisund; 7) ruum ja taristu – Eesti

linnastumine on üks kiiremaid OECD riikide seas, prognoosi kohaselt elab linnades 69,4%

elanikest; 8) julgeolek ja turvalisus – Eestit peab turvaliseks riigiks 94% elanikkonnast, Eesti

4

rahvastiku paiknemine on ebaühtlane ning on piirkondi, kus turvalisust tagavate teenuste

kättesaadavuse kindlustamine on tõhus ainult koostöös kogukonnaga; 9) riigijuhtimine –

maksukoormus on Eestis 34% SKPst (2020. aastal) ning langeb, jõudes 2035. aastaks 32,7%ni.

Teaduse tippkeskused peavad panustama ka TAIE arengukava üldeesmärgi ning teadussüsteemi

ja/või teadussiirde alaeesmärgi täitmisesse. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärk on Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni

ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust,

pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.

Arengukava teadussüsteemi ja teadussiirde tegevussuundade eesmärgid on vastavalt: 1) Eesti

teadus on kõrgetasemeline, mõju ja mitmekesine; 2) Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja

innovaatilistele lahendustele.

Lõikes 2 on reguleeritud toetuse andmise eeldatavad tulemused. Teaduse tippkeskuse toetuse

andmise eeldatavaid tulemusi on viis.

Toetuse andmise tulemusena on tagatud Eesti teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja

evalveeritud rakenduskõrgkoolide kõrge tasemega uurimisrühmade koostöö ning Eesti

läbiviidava teadus- ja arendustegevuse taseme, tulemuslikkuse ja mõju tõstmine. Toetuse

andmise eelduseks on, et uurimisrühmade koostöö tulemusena saavutatakse selliseid

teadustulemusi, mida üksikutel uurimisrühmadel on keeruline saavutada ning mis aitavad kaasa

teadusvaldkondade arengule tervikuna. Tulemuste saavutamist mõõdetakse kvalitatiivselt ja

järgmise kvantitatiivse näitajaga: eelretsenseeritavate teaduspublikatsioonide arv kategooriate

lõikes, ühispublikatsioonide arv kategooriate lõikes.

Teiseks oodatavaks tulemuseks on koostöö ja ühisloome tulemusena loodavad Eesti ühiskonna

ja majanduse vajadustega arvestavad läbimurdelised teadustulemused ning tippkeskuste

uurimissuundade jätkusuutlikkus ja järelkasv. Kui varasemates tippkeskuste taotlusvoorudes on

keskendutud tippteaduse toetamisele kindlates teadusvaldkondades, siis käesolevas meetmes

on rõhk interdistsiplinaarsusel ja seostel teaduse ning ühiskonna ja majanduse vahel. Tulemuse

saavutamist mõõdetakse kvalitatiivselt ja järgmiste kvantitatiivsete näitajatega:

eelretsenseeritavate teaduspublikatsioonide arv kategooriate lõikes, kaitstud

intellektuaalomand (sh registreeritud patenditaotlused), kõrgetasemelistel konverentsidel

peaesinejana esinemiste arv, tippkeskuse teadussuunal doktorikraadi kaitsnute arv.

Toetusmeetme kolmas eeldatav tulemus on Eesti uurimisrühmade rahvusvahelise

konkurentsivõime kasv, mis väljendub edukuses rahvusvaheliste konkurentsipõhiste toetuste

taotlemises ning rahvusvahelises koostöös osalemises. Teaduse tippkeskuse taotluses ning

aruandluses hinnatakse tippkeskuse toetuse välist rahastust, eelkõige välisriikide või Euroopa

Liidu konkurentsipõhiste toetuste aga ka siseriiklike teadus- ja arendustegevuse toetuste või

teadus- ja arendusteenuste lepingute olemasolu ja mahtu. Tulemuse saavutamist mõõdetakse

näitajaga: lisarahastuse kaasamise maht.

Neljandaks oodatud tulemuseks on teaduse tippkeskuse teadustulemuste ja oskuste

integreerimine kõrgharidusõppe tegevusse. Kõrgharidusõppe teaduspõhisuse ning seeläbi

kvaliteedi tõstmiseks on vaja Eesti tippteaduse väljundid paremini sidustada

kõrgharidusasutuste õppetegevusega. Teadustulemuste integreerimine kõrgharidusõppesse võib

olla seotud üliõpilaste juhendamisega, õppekavade ja õppematerjalide ettevalmistamisega,

5

õppetöös osalemisega, praktikate juhendamisega või muude asjakohaste tegevustega. Tulemust

mõõdetakse kvalitatiivselt.

Toetuse andmise viies eeldatav tulemus on seotud teaduse tippkeskuste tegevuse ning

teadustulemuste tutvustamisega. Toetuse eesmärk on siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tõsta

teadlikkust Eesti teaduse tippkeskuste tegevusest ja olulisematest tulemustest ning tutvustada

teaduse tippkeskusi laiemale avalikkusele kui Eesti teaduse lipulaevu. Tulemust mõõdetakse

kvalitatiivselt.

2.2. Toetatavad tegevused, toetuse määr ja periood

Eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatakse toetatavad tegevused punktidena.

1) Meetmest toetatakse alusuuringute, rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse

läbiviimist, mis on otseselt seotud teaduse tippkeskuse eesmärgi ja tulemuste saavutamisega.

Tegevuse alla kuuluvad teadus- ja arendustegevuse läbiviimisega seotud otsesed kulud, sh

teadus- ja arendustöötajate palgakulud, kulumaterjalide soetamine (tarvikud, vahendid,

reagendid, kemikaalid jm), sisseostetavad teadus- ja arendusteenused. Kuigi teaduse

tippkeskuse toetusmeede on eelkõige suunatud alusteaduste (teoreetiline või katsetel rajanev

uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks

saadud teadmiste rakendamist praktikas) toetamisele, on võimalik meetme toel läbi viia ka

rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi, kui need on vahetult seotud tippkeskuse

eesmärgi täitmisega. Ühtlasi võib tippkeskuse tegevuse raames viia läbi loovuurimusi, kui see

on vajalik teaduse tippkeskuse eesmärkide saavutamiseks. Loovuurimuseks loetakse

loometegevuses väljenduvat ning sellel põhinevat uurimistööd, mille eesmärk on luua uusi

teadmisi, uusi kulutuurivorme, uusi loome- või uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada

seeläbi uurimisvaldkondade, ühiskonna ja majanduse arengusse. Teaduse tippkeskuse

toetusmeetme laiem eesmärk on toetada Eestis kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja

arendustegevust. Kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuseks loetakse

tegevust, millel on ühelt poolt oma uudsuse, ainulaadsuse või interdistsiplinaarsuse tõttu suur

risk ebaõnnestuda, kuid mille õnnestumisel tekkinud uus teadmine on murranguline, erinedes

silmapaistvalt senisest teadmistest, praktikatest või millel on potentsiaalne rakendusala paljudes

eri teadusvaldkondades.

2) Meetmest toetatakse teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara

soetamist, hooldamist samuti olemasolevate seadmete ja aparatuuri kaasajastamist ja

hooldamist (sh remonti), mis on seotud teaduse tippkeskuse tehnilise võimekuse ja

töövahendite tagamisega. Vastavalt määruse eelnõu § 5 lõikele 2, on teaduse tippkeskuse

toetusest võimalik seadmetesse, aparatuuri ja tarkvarasse investeerida kuni 20% toetuse

kogumahust. Meetme eesmärk ei ole uute teadustaristu objektide loomine, vaid eelkõige

olemasoleva taristu kohandamine ja kaasajastamine, mis on teaduse tippkeskuses läbiviidava

kõrgetasemelise ja kvaliteetse teadustegevuse eelduseks.

3) Meetmest toetatakse teadustaristu, sealhulgas Eesti riikliku tähtsusega teadustaristu,

välisriigi või rahvusvahelise teadustaristu kasutamist. Kõrgetasemelise ja läbimurdelise

teadusja arendustegevuse üheks eelduseks on tipptasemel ja kaasaegse teadustaristu olemasolu

ning sellele ligipääs. Ka TAIE arengukava seab sihiks teadustaristu kättesaadavuse ja kvaliteedi

kindlustamise, taristute avamise ühiskasutamiseks ning ligipääsu tagamise riiklikult olulistele

6

rahvusvahelistele teadutaristutele. Arengukava eesmärkide täitmiseks ning teaduse tippkeskuse

toetuse optimaalseks rakendamiseks toetatakse olemasoleva siseriikliku või rahvusvahelise

teadustaristu kasutamist teaduse tippkeskuse uurimisküsimuste lahendamiseks. Toetava

tegevuse raames on võimalik katta taristu kasutamise liikmemaksu, taristu kasutamisega seotud

otseseid kulusid (sh vahendite ja reagentide kulusid), personalikulusid jm asjakohaseid kulusid.

4) Meetmest toetatakse teaduse tippkeskuste teadus- ja arendustöötajate mobiilsust ja pädevuse

kasvatamist. Rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ja läbimurdelise teadus- ja arendustegevuse

tagamiseks võimaldatakse toetust kasutada eri mobiilsuse ja pädevuse kasvatamisega seotud

tegevusteks. Toetatakse koolituste, seminaride, õppereiside korraldamist ja/või nendes

osalemist, rahvusvaheliste teaduskonverentside külastamist, lähetusi erialaseks täiendamiseks

või rahvusvahelise koostöö loomiseks ja hoidmiseks, lähetusi teadustaristu kasutamiseks ning

muid mobiilsusega seotud tegevusi. Toetust on võimalik kasutada nende teadus- ja

arendustöötajate puhul, kelle tegevus on sisuliselt ja vahetult teaduse tippkeskuse tegevusega

seotud, sh tippkeskuse juht, uurimisrühmade juhid, uurimisrühmade põhitäitjad. Ühtlasi on

võimalik pädevuse kasvatamise ja mobiilsustoetust kasutada doktoriõppe üliõpilaste puhul, kes

töötavad teaduse tippkeskuse uurimisteemal nooremteadur-doktorandina.

5) Meetmest toetatakse teadus- ja arendustegevuse riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja

võrgustumist. Riigisisese koostöö alla kuulub nii tippkeskuse uurimisrühmade koostöö

toetamine ja arendamine, kui ka koostöö teaduse tippkeskuste väliste asutustega (sh teiste

positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustega ning kui asjakohane, koostöö avaliku

sektori asutustega või ettevõtjatega). Rahvusvahelise koostöö all peetakse silmas

rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides ja -võrgustikes osalemist ning võimalike

koostööpartnerite suunalist tegevust. Teaduse tippkeskuse meetme eesmärk on tõsta läbi tugeva

rahvusvahelise koostöö Eesti uurimisrühmade konkurentsivõimet ning osaleda koostöös

välispartneritega rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides ja -algatustes.

6) Meetmest toetatakse teaduse tippkeskuse tegevuse ning teadus- ja arendustöö tulemuste

tutvustamist ja levitamist. Meetme üheks eesmärgiks on kujundada toetust saanud teaduse

tippkeskused siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tuntud Eesti teaduse lipulaevadeks. Antud

eesmärgi täitmiseks on teaduse tippkeskusel vaja kavandada tegevusi oma nähtavuse

kasvatamiseks ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamiseks laiemale avalikkusele.

Konkreetsed sihtrühmad valib tippkeskus ise, kuid toetatava tegevuse eesmärgiks ei ole niivõrd

teadustulemuste tutvustamine samal erialal tegutsevates akadeemilistes ringkondades, kuivõrd

just laiemale avalikkusele, sealhulgas teadustulemuste potentsiaalsetele kasutajatele ja

rakendajatele. Kui asjakohane, on tippkeskusel võimalik arendada ka teadmuusiirde võimekust

ja viia läbi teadmussiiret toetavaid tegevusi.

7) Meetmest toetatakse teaduse tippkeskuste juhtimise ja administreerimisega seotud tegevusi.

Teaduse tippkeskuse tegevuse aluseks on edukas koostöö tippkeskusesse kuuluvate

uurimisrühmade vahel, seega toetatakse meetmest ka tippkeskuse tegevuse juhtimist, sh

tippkeskuse juhi, teadusjuhi ja/või administratiivjuhi palgakulusid. Samuti toetatakse teaduse

tippkeskuse administreerimisega seotud muid tegevusi.

Eelnõu § 4 lõikega 2 täpsustatakse, et teaduse tippkeskustel on kohustuslik tegeleda vähemalt

järgmise kolme tegevusega: 1) teadus- ja arendustegevuse läbiviimisega; 2) riigisisese ja

rahvusvahelise koostöö ja võrgustumisega; 3) teaduse tippkeskuse ning selle teadustulemuste

levitamise ja tutvustamisega. Ülejäänud tegevuste osas on teaduse tippkeskuse toetus paindlik,

7

taotlejal on õigus oma tegevuse eesmärkidest ja planeeritud tulemustest lähtuvalt otsustada,

milliseid muid antud paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi läbi viiakse. Siiski tuleb

tippkeskuse tegevuse planeerimisel arvestada, et teaduse tippkeskus peab panustama meetme

eesmärgi ning kõigi viie eeldatava tulemuse saavutamisse.

Eelnõu § 5 – toetuse määr ja periood. Paragrahvis reguleeritakse toetuse määr ja sellega seotud

piirangud ning toetuse periood.

Eelnõu § 5 lõikes 1 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse toetus on kuni seitse miljonit eurot

taotluse kohta seitsmeaastase perioodi jooksul. Taotleja ei ole kohustatud taotlema toetuse

maksimaalset määra, toetuse mahu arvutamisel tuleb lähtuda teaduse tippkeskuse eesmärkidest,

planeeritavatest tegevustest ning tippkeskuse koosseisust. Toetuse mahu põhjendatust võetakse

arvesse taotluste hindamisel.

Eelnõu § 5 lõikes 2 reguleeritakse maksimaalne toetuse maht, mida on võimalik kasutada

teaduse tippkeskuse tegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamiseks,

kaasajastamiseks ja hoolduseks. Kokku on võimalik tippkeskuse taristusse investeerida kuni

20% toetuse mahust. Lisaks uute seadmete ostmisele, kuuluvad antud kulude alla ka seadmete

paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud ning remondikulud.

Eelnõu § 5 lõikega 3 reguleeritakse asutuse üldkulu katmine ja tippkeskuse juhtimisega seotud

kulude katmine (sätestatud määruse eelnõu § 4 lõike 1 punktis 7). Toetusest on võimalik kuni

25% kasutada teaduse tippkeskuse juhtimiseks ja administreerimiseks ja asutuste üldkulu

katmiseks. Sealjuures loetakse asutuse üldkuludeks selliseid kulusid, mis on seotud toetuse

haldamisega ning toetuse täitmises osalejatele kvaliteetse uurimiskeskkonna tagamisega.

Teaduse tippkeskuse toetuse taotluses näidatakse ära, millises mahus kaetakse toetuse eelarvest

tippkeskuses osalevate asutuste üldkulu ning millises mahus eelarvet kasutatakse tippkeskuse

tegevuse juhtimiseks. Kokku ei tohi antud kulud ületada eelarves 25%.

Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse toetuse periood. Teaduse tippkeskuste toetuse periood on seitse

aastat alates Haridus- ja Teadusministeeriumi tippkeskuste nimetamise käskkirjas sätestatud

tegevuse alguskuupäevast.

2.3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Eelnõu § 6 – nõuded taotlejale ja partneritele Paragrahviga sätestatakse nõuded teaduse

tippkeskuse taotlejale ning selles osalevatele partneritele.

Eelnõu § 6 lõikega 1 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse toetuse taotleja saab olla avalik-

õiguslik või riigi teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool, mille

uurimisrühmale või uurimisrühmadele toetust taotletakse. Selliseid teadus- ja arendusasutusi

on Eestis 2025. aastal 23, nendest avalik-õiguslikke või riigi teadus- ja arendusasutusi on 15:

Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti

Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahva Muuseum, Võru Instituut, Eesti Geoloogiateenistus,

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Maaelu Teadmuskeskus, Tallinna Tehnikaülikool,

Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut, Kaitseväe Akadeemia.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et toetuse taotleja peab teaduse tippkeskuse tegevusse

partnerina kaasama vähemalt ühe Eesti riigi või avalik-õigusliku teadus- ja arendusasutuse,

ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli, mille uurimisrühm või uurimisrühmad osalevad

taotluses esitatud eesmärkide ja tegevuste täitmises. Seega peavad ühe tippkeskuse

8

moodustama vähemalt kaks riigi või avalik-õiguslikku teadus- ja arendusasutust, ülikooli või

evalveeritud rakenduskõrgkooli. Ühtlasi on toetuse taotlejal õigus tippkeskuse tegevusse

kaasata eraõiguslikke teadus- ja arendusasutusi, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3

sätestatule. 2025. a omab positiivset evalveeritud staatust kaheksa eraõiguslikku teadus- ja

arendusasutust: BioCC OÜ, Cybernetica AS, Icosagen Cell Factory OÜ, Protobios OÜ, SA

Estonian Business School, STACC OÜ, Celvia CC AS, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia

Arenduskeskus AS.

Eelnõu § 6 lõikega 4 täpsustatakse, et lisaks teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja

evalveeritud rakenduskõrgkoolidele on teaduse tippkeskuse tegevusse võimalik kaasata ka

avaliku sektori asutuste teadus- ja arendustöötajad või eksperte, kes osalevad sisuliselt teaduse

tippkeskuse tegevustes. Siiski, kuna tegemist on teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja

evalveeritud rakenduskõrgkoolidele suunatud meetmega, ei kaeta teiste asutuste kulusid toetuse

eelarvest. Teised avaliku sektori asutused võivad osaleda teaduse tippkeskuse tegevuses

omavahendite arvelt või kui asjakohane, võib nende osalemist toetada ministeerium, mille

valitsemisalas vastav asutus on.

Eelnõu § 6 lõikes 5 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse peavad moodustama vähemalt kolm

uurimisrühma teadus- ja arendusasutustest, ülikoolidest või evalveeritud

rakenduskõrgkoolidest. Minimaalse uurimisrühmade arvu sätestamine on vajalik, et tagada

meetme peamise eesmärgi, Eesti uurimisrühmade ja teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja

evalveeritud rakenduskõrgkoolide koostöö toetamine läbimurdeliste teadustulemuste

loomiseks, saavutamine. Uurimisrühmaks loetakse käesoleva määruse eelnõu kohaselt teadus-

ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töötavate teadus- ja

arendustöötajate rühma, mis koosneb uurimisrühma juhist, põhitäitjatest ja täitjatest ning mis

tegeleb vähemalt ühe teadus- ja arendusprojekti läbiviimisega. Sealjuures loetakse teadus- ja

arendusprojektiks Eesti Teadusinfosüsteemis kajastatavat, taotlemise aastal käimasolevat

projekti, mille eesmärk on luua uut teadmist ja mille periood on vähemalt kolm aastat ning mille

rahastuse maht on vähemalt 210 000 eurot.

Eelnõu § 6 lõikega 6 sätestatakse uurimisrühmade rahastusele täiendav kohustus. Teaduse

tippkeskuse tegevusse on võimalik kaasata üksnes neid uurimisrühmi, mis viivad taotlusvooru

ning sellele järgneval aastal läbi vähemalt ühte teadus- ja arendusprojekti, mille kogumaht on

vähemalt 210 000 eurot. Käimasolevaks projektiks loetakse neid teadus- ja arendusprojekte,

mille läbiviimise periood kestab vähemalt teaduse tippkeskuste toetuse taotlusvooru

alguskuupäevani. Uurimisrühma rahastuse arvestamisel võetakse arvesse nii uurimisrühma juhi

kui põhitäitjate teadus- ja arendusprojekte, mis on Eesti Teadusinfosüsteemis kajastatud. Juhul,

kui teaduse tippkeskuse tegevuses soovib osaleda uurimisrühm, mille teadus- ja arendusprojekt

lõppeb taotlemise aastal, peab asutus garanteerima antud uurimisrühmale rahastuse

taotlusvoorule järgnevaks aastaks teadus- ja arendusprojekti mahust vähemalt ühe kolmandiku

ulatuses (70 000 eurot). Asutuse poolt garanteeritud rahastuse osas piiravaid tingimusi ei seata,

rahastus võib olla seotud teadus- ja arendusprojekti läbiviimisega või teadusja arendustöötajate

palgakulude katmisega. Asutuse garantiikiri lisatakse taotluse juurde. Teaduse tippkeskuse

toetusmeede on mõeldud Eesti kõrge tasemega ning jätkusuutlikke uurimisrühmade koostöö

toetamiseks, uurimisrühmade senine edukus teadus- ja arendusprojektide rahastuse taotlemisel

ja nende elluviimisel on selle tingimuse eelduseks. Teaduse tippkeskuse toetusmeetmes on

lisarahatuse kaasamine oluline nii toetuse taotlemisel, kui ka edasises toetuse kasutamise

aruandluses.

9

Eelnõu § 6 lõikega 7 sätestatakse piirang, et iga teaduse tippkeskuse juht ja uurimisrühma juht

saab olla nimetatud ainult ühes teaduse tippkeskuse taotluses. Teaduse tippkeskuse

toetusmeetme eesmärk on suunata Eesti teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmi koostööle,

teadus- ja arendustegevuse taseme ja tulemuslikkuse tõstmiseks. Ühe isiku osalemine mitmes

taotluses suurendaks taotluste hulka ja konkurentsi ega toetaks laiapõhjalise koostöö tekkimist.

Juhul, kui tippkeskuse juht või uurimisrühma juht on esitatud mitmes taotluses, loetakse kõik

vastavad taotlused toetuse tingimustele mittevastavaks ning taotlused lükatakse tagasi ilma

hindamist läbimata.

Eelnõu §-s 7 sätestataksenõuded taotlusele.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et taotluse vormi töötab välja ja kehtestab SA Eesti

Teadusagentuur, kooskõlastades selle eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Taotlusvormi väljatöötamisel arvestatakse määruse eelnõu regulatsiooniga.

Eelnõu § 7 lõikes 2 täpsustatakse, et taotlused koostatakse inglise keeles, eestikeelse

kokkuvõttega. Ingliskeelse taotluse koostamine on vajalik, et võimaldada taotluste hindamisse

kaasata välisriikide teadlasi ja eksperte.

Eelnõu § 7 lõikega 3 on täpsustatud, milliseid andmeid, kirjeldusi ja selgitusi peab taotlus

minimaalselt sisaldama.

1) Taotluses esitatakse andmed teaduse tippkeskuse osaliste kohta (taotleja, partnerid,

uurimisrühmad, sh uurimisrühmade juhid ja põhitäitjad). Samuti esitatakse selgitus, millised on

osaliste pädevused ja rollid teaduse tippkeskuse tegevuses.

2) Taotluses esitatakse kirjeldus, milline on teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse

eesmärk või eesmärgid, milliseid uurimisküsimusi tippkeskuse raames lahendatakse ning

millised on tippkeskuse peamised kavandatud tegevused.

3) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas on teaduse tippkeskuse tegevussuund seotud taotleja ja

partnerite tegevusvaldkondade ja strateegiliste eesmärkidega. Teaduse tippkeskuse

tegevusvaldkond ja teadussuund peavad üldjuhul olema kooskõlas tippkeskuse tegevuses

osalevate asutuste tegevusvaldkondadega, mis on määratud asutuse strateegilistes

alusdokumentides (näiteks arengukavas, ülikoolide seadustes, halduslepingutes määratud

vastutusvaldkondades).

4) Taotluses esitatakse selgitus, milline on teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse

teaduslik uuenduslikkus, unikaalsus ja läbimurdepotentsiaal, võttes arvesse, et teaduse

tippkeskuse toetusmeetme üheks eesmärgiks on kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga

teadusküsimuste lahendamine. Lisaks esitatakse taotluses selgitus, miks on esitatud eesmärkide

ja uurimisküsimuste lahendamiseks vajalik teaduse tippkeskuse loomine ning millist

lisaväärtust teaduse tippkeskuse tegevuses annab uurimisrühmade koostöö.

5) Taotluses kirjeldatakse, millised on teaduse tippkeskuse eeldatavad tulemused (sh käesoleva

määruse § 13 lõikes 4 nimetatud kvantitatiivsete näitajate sihttasemed) ning selgitatakse,

milline on teaduse tippkeskuse olulisus ja potentsiaalne mõju Eesti teadus- ja arendustegevuse

rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Juhul, kui tippkeskus ei panusta mõnda käesoleva

määruse § 13 lõikes 4 nimetatud näitaja täitmisesse, tuleb seda taotluses põhjendada.

10

6) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse teadussuund ja kavandatavad

tegevused panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste

lahendamisse ning TAIE arengukava eesmärkide saavutamisse. Teaduse tippkeskuse

toetusmeetmes hinnatakse esmakordselt tippkeskuse tegevuse kooskõla ühiskonna

väljakutsetega, selle eesmärgiks on paremini sidustada Eesti tippteadus Eesti ühiskonna ja

majanduse vajadustega.

7) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas teaduse tippkeskus panustab oma tegevussuunas

teadlaskonna ja tippspetsialistide järelkasvu tagamisse, sealhulgas selgitatakse mil määral ja

milliste õppeastmete üliõpilasi kaasatakse tippkeskuse tegevusse. Ühtlasi selgitatakse, kuidas

tippkeskuse teadustulemused on plaanis integreerida kõrgharidusõppesse.

8) Taotluses esitatakse kirjeldus, milline on teaduse tippkeskuse tegevuse jaoks vajalik taristu.

Kui asjakohane, selgitatakse, kuidas on plaanis tippkeskuse tegevuses kasutada Eesti riikliku

tähtsusega teadustaristut. Juhul kui teaduse tippkeskuse tegevuses on kavas kasutada

rahvusvahelist või teiste riikide teadustaristut, esitatakse ka see informatsioon taotluses.

9) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse tegevuses järgitakse valdkonna

üldtunnustatud teaduseetika norme ning teaduse head tava (sh Eesti „Hea teadustava“). Samuti

selgitakse, kuidas on kavas hallata teadus- ja arendustegevuse andmeid.

10) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas on kavas teaduse tippkeskuse tegevust ja

teadustulemusi siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tutvustada ja levitada. Taotluses tuleks esitada

üldine teaduskommunikatsiooni plaan, milles on suunatud tegevusi ka laiemale avalikkusele.

11) Taotluses esitatakse teaduse tippkeskuse planeeritud tegevuskava ja eelarve. Eelarve

esitatakse etteantud vormil ning see sisaldab muuhulgas teaduse tippkeskuse toetuse jaotust

tegevuste ja osaliste vahel.

12) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas läbi toetusperioodi on teaduse tippkeskusesse

kuuluvate uurimisrühmade koostöö korraldatud.

13) Taotluses esitatakse info planeeritava teaduse tippkeskuse teadusnõukoja kohta.

Eelnõu § 7 lõikega 4 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse taotluses esitatavad andmed

tippkeskuse juhi, uurimisrühmade juhtide ning põhitäitjate kohta peavad olema ajakohased ning

avalikult kättesaadavad Eesti Teadusinfosüsteemis. Ühtlasi peab Eesti Teadusinfosüsteemis

olema kättesaadav info uurimisrühmade seniste teadus- ja arendusprojektide kohta. Juhul, kui

taotluses esitatakse informatsiooni, mis ei ole kajastatud Eesti Teadusinfosüsteemis, on SA-l

Eesti Teadusagentuur õigus vastavaid andmed hindamisel mitte arvestada. Eesti

Teadusinfosüsteemis andmete kajastamise kohustus ei rakendu välisriikide teadus- ja

arendustöötajatele, keda on kavas kaasata teaduse tippkeskuse tegevusse.

2.4. Toetuse taotlemine, taotluse hindamine, toetuse eraldamine ja teaduse tippkeskuse

nimetamine

Eelnõu § 8 on sätestatudtoetuse taotlemine. Paragrahvis sätestatakse toetuse taotlemist

puudutavad tingimused.

Eelnõu § 8 lõikega 1 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse toetuse taotlemise, hindamise ja

eraldamise korraldab SA Eesti Teadusagentuur.

11

Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse, et teaduse tippkeskuse toetuse taotlusvooru kuulutab Haridus-

ja Teadusministeeriumi ettepanekul välja SA Eesti Teadusagentuur. Koos taotlusvooruga

kuulutatakse välja ka taotlusvooru maht.

Eelnõu § 8 lõikega 3 reguleeritakse, et teaduse tippkeskuste toetuse taotlusvoor viiakse läbi

Eesti Teadusinfosüsteemis, sarnaselt uurimistoetustele ning teistele SA Eesti Teadusagentuur

poolt eraldatavatele toetustele.

Eelnõu § 8 lõikes 4 sätestatakse, et SA-l Eesti Teadusagentuur on õigus lisaks taotluses esitatud

andmetele küsida taotlejalt vajadusel täiendavaid andmeid ja dokumente.

Eelnõu §-s 9 on sätestatud taotluste hindamine. Paragrahviga reguleeritakse taotluste hindamise

tingimused ja protsess.

Eelnõu § 9 lõikes 1 sätestatakse, et taotluste hindamisjuhendi töötab välja ja kinnitab SA Eesti

Teadusagentuur, lähtudes käesoleva määruse eelnõu tingimustest. Hindamisjuhend

kooskõlastatakse enne kinnitamist Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse taotluste valikukriteeriumid. Taotlusi hinnatakse kolme

valikukriteeriumi alusel. Esimene valikukriteerium, teaduslik uuenduslikkus, ambitsioon ja

lisaväärtus, moodustab taotluse koondhindest 35%. Valikukriteeriumi all hinnatakse

muuhulgas, millised on teaduse tippkeskuse eesmärgid ja uurimisküsimused, milline on

planeeritava tegevuse teaduslik uuenduslikkus, unikaalsus ja läbimurdepotentsiaal. Teine

valikukriteerium on teostatavus ja koostöö, mis moodustab koondhindest samuti 35%.

Teostatavuse all hinnatakse näiteks teaduse tippkeskuse osaliste kompetentsi ja rolli

tippkeskuse tegevuses, samuti teaduse tippkeskuse planeeritud tegevuskava ja eelarve kasutust

ning seda, kuidas uurimisrühmade koostöö on toetuse perioodil korraldatud ja millist

lisaväärtust annab teaduse tippkeskuse loomine. Kolmas valikukriteerium on panus

teadussüsteemi, ühiskonna ja majanduse arengusse ning see moodustab taotluse koondhindest

30%. Antud valikukriteeriumi alla hinnatakse muuhulgas tippkeskuse panust „Eesti 2035“

arenguvajaduste lahendamisse ja TAIE arengukava eesmärkide saavutamisse. Ühtlasi

hinnatakse selle valikukriteeriumi juures teaduse tippkeskuse laiemat mõju, sh tippkeskuse

tegevuse teaduslikku ja teadusvälist olulisust, panust järelkasvu tagamisse ning teaduspõhisesse

kõrgharidusõppesse.

Eelnõu § 9 lõikes 3 reguleeritakse valikukriteeriumite hindamisskaala. Kõiki kolme

valikukriteeriumit hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Taotluste

hindamisel võib punkte anda sammuga 0,5 punkti.

Eelnõu § 9 lõikega 4 sätestatakse, et valiku tegemiseks moodustab SA Eesti Teadusagentuur

valikukomisjoni, kuhu kuuluvad Eesti avaliku sektori, teadlaste ja teadus- ja arendusasutuste,

ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide esindusorganisatsioonide esindajad ning

sõltumatud siseriiklikud eksperdid. SA Eesti Teadusagentuur kooskõlastab valikukomisjoni

liikmed ja selle töökorra enne kinnitamist Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Eelnõu § 9 lõikes 5 täpsustatakse, et SA Eesti Teadusagentuur moodustab taotlustele

eksperthinnangute andmiseks eksperdikomisjonid. Eksperdikomisjonidesse kuuluvad oma

valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud välisriikide teadlased ja eksperdid ning valdkonna

siseriiklikud eksperdid. Eksperdikomisjonide liikmed ja töökorrad kooskõlastab SA Eesti

Teadusagentuur enne kinnitamist Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

12

Eelnõu § 9 lõikes 6 sätestatakse, et valikukomisjon peab valiku tegemisel arvestama, et toetust

saavad teaduse tippkeskused kataksid võimalikult laialdaselt Eesti pikaajalise arengustrateegia

„Eesti 2035“ arenguvajadusi. Sätte eesmärk on tagada, et teaduse tippkeskuste valikul võetakse,

lisaks teadustöö kõrgele tasemele, arvesse ka valdkondlikku mitmekesisust.

Eelnõu § 9 lõikes 7 on sätestatud valikukomisjoni võimalikud otsused. Valikukomisjon teeb

hindamise tulemusena valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku: rahuldada taotlus

taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletud mahus täiendavate tingimuste täitmisel, rahuldada

taotlus vähendatud mahus täiendavate tingimuste täitmisel või taotlust mitte rahuldada.

Valikukomisjonil on õigus seada taotluse toetamisele täiendavad tingimused, tingimused

võivad puudutada tippkeskuse eelarve kasutamist, toetuse mahtu ja taotluse sisu (sh

teaduseetika ja andmehalduse valdkonda puudutavat). Lisaks on valikukomisjonil õigus teha

ettepanekuid uurimisrühmade koosseisu osas, kui see aitab kaasa tugevama teaduse tippkeskuse

loomisele. Kui taotluse rahuldamisel on seatud täiendavad tingimused, peab taotleja toetuse

saamiseks andma kirjaliku nõusoleku esitatud tingimuste täitmiseks.

Eelnõu § 10 on sätestatudteaduse tippkeskuse nimetamine ja toetuse eraldamine. Paragrahviga

reguleeritakse teaduse tippkeskuse nimetamise ja toetuse eraldamise protsess.

Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse, et teaduse tippkeskuse nimetamise ja toetuse rahuldamise

või taotluse mitterahuldamise otsuse teeb haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Teaduse

tippkeskused nimetatakse seitsmeks aastaks.

Eelnõu § 10 lõikes 2 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse toetuse eraldamine toimub SA Eesti

Teadusagentuur kaudu. SA Eesti Teadusagentuur sõlmib toetuse saajaga eraldislepingu, milles

on ära toodud osapoolte õigused, kohustused ja vastutus lepingu täitmisel.

Eelnõu § 10 lõikega 3 sätestatakse, et eraldislepingu sõlmimise eelduseks on taotleja ja

partnerite vahel sõlmitud konsortsiumileping. Konsortsiumilepinguga tuleb reguleerida teaduse

tippkeskuse tegevuses osalevate poolte kohustused, tegevused ja planeeritud eelarve jaotus.

Juhul, kui taotleja ja partnerid ei ole konsortsiumilepingut sõlminud, et ole SA-l Eesti

Teadusagentuur võimalik toetust välja anda.

Eelnõu §-s 11 on sätestatudtoetuse ennetähtaegne lõpetamine. Paragrahviga sätestatakse

haridus- ja teadusministrile, kui valdkonna eest vastutavale ministrile, õigus toetuse andmine

vajadusel ennetähtaegselt lõpetada.

Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse tingimused, mille puhul on haridus- ja teadusministril õigus

toetuse andmine ennetähtaegselt lõpetada. Haridus- ja teadusminister lähtub toetuse

ennetähtaegse lõpetamise otsuse osas SA Eesti Teadusagentuur ettepanekust. Toetuse võib

ennetähtaegselt lõpetada, kui toetuse saaja on esitanud vastava taotluse. Samuti juhul, kui

ilmneb, et toetuse saaja või partnerid ei vasta enam käesoleva määruse eelnõus sätestatud

tingimustele. Haridus- ja teadusministril on õigus toetuse andmine lõpetada ka juhul, kui

projekti läbiviijad on projekti täitmisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud tingimusi või

on aset leidnud teaduseetika-alane väärkäitumisjuhtum (valeandmete esitamine, loomevargus,

petturlus). Ühtlasi võib teaduse tippkeskuse toetuse peatada, kui tippkeskuse tegevuse

täitmiseks vajaliku eetikakomitee kooskõlastust ei ole SA-le Eesti Teadusagentuur esitatud enne

inimuuringute või loomkatsete algust. Toetuse andmine võidakse lõpetada ka juhul, kui toetuse

saaja ei ole määratud tähtajaks esitanud toetuse kasutamise aruannet või kui SA Eesti

Teadusagentuur on lükanud teaduse tippkeskuse aruande tagasi.

13

2.5. Teaduse tippkeskuse tegevuse muutmine, toetuse kasutamise aruandlus

Eelnõu §-s 12 sätestatakse teaduse tippkeskuse tegevuse muutmine. Paragrahvis reguleeritakse

teaduse tippkeskuse tegevuse muutmist.

Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse, et teaduse tippkeskuse tegevuse oluliseks muutmiseks esitab

toetuse saaja SA Eesti Teadusagentuurile taotluse koos põhjendusega. Taotluse peavad

kinnitama kõik teaduse tippkeskuse osalised, sh taotleja, partnerid, tippkeskuse juht ja

uurimisrühmade juhid.

Eelnõu § 12 lõikes 2 täpsustatakse, mida loetakse käesoleva määruse eelnõu mõistes teaduse

tippkeskuse tegevuse oluliseks muutmiseks. Selleks loetakse muudatus, mille maht toetuse

kogueelarves on suurem kui 10% ning millest tulenevalt muutub olulisel määral tippkeskuse

tegevuskava või eesmärgid. Samuti loetakse tegevuse oluliseks muutmiseks teaduse

tippkeskuse koosseisu muutmist, sh partnerite ja uurimisrühmade lahkumist konsortsiumist või

uute partnerite, uurimisrühmade lisandumist.

Eelnõu § 12 lõikes 3 täpsustatakse, et SA Eesti Teadusagentuur hindab taotluse põhjendatust

ning vajadusel kooskõlastab selle Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Taotluse kohta langetab

SA Eesti Teadusagentuur ühe järgnevatest otsustest: 1) rahuldada taotlus ning jätkata projekti

rahastamist muudetud tingimustel; 2) keelduda taotluse rahuldamisest. Juhul, kui SA Eesti

Teadusagentuur keeldub taotluse rahuldamisest ning taotleja ei pea võimalikuks tegevuse

jätkamist senistel tingimustel, on toetuse saajal õigus taotleda toetuse andmise ennetähtaegset

lõpetamist, vastavalt käesoleva määruse § 11 punktile 1.

Eelnõu §-is13 sätestab toetuse kasutamise aruandluse. Paragrahviga reguleeritakse, kuidas

viiakse läbi toetuse kasutamise aruandlus.

Eelnõu § 13 lõikega 1 täpsustatakse, et toetuse saaja esitab SA-le Eesti Teadusagentuur kolme

tüüpi aruandeid: 1) aastaaruanne, mis esitatakse toetuse saaja poolt igal aastal; 2) vahearuanne,

mis esitatakse toetusperioodi neljandal aastal; 3) lõpparuanne, mis esitatakse kolme kuu jooksul

pärast toetusperioodi lõppemist. Aruannete esitamise tähtajad kehtestab SA Eesti

Teadusagentuur.

Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, et aruannete vormid töötab välja SA Eesti Teadusagentuur.

Enne kehtestamist kooskõlastatakse aruannete vormid Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Eelnõu § 13 lõikes 3 täpsustatakse, milliseid andmeid ja informatsiooni tuleb aruandes

minimaalselt esitada. Aasta-, vahe- ja lõpparuandes esitatakse vähemalt järgmine teave:

1) andmed toetuse saaja, partnerite, tippkeskuse juhi ja uurimisrühmade kohta (sh andmed

uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate kohta);

2) andmed teaduse tippkeskuse tegevuste ja tulemuste kohta, sh eestikeelne populaarteaduslik

kokkuvõte saavutatud tulemustest ja nende olulisusest;

3) andmed teaduse tippkeskuse tegevuse ja teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamise

kohta;

4) finantsaruanne, mis on kooskõlas tippkeskuse tegevuses osalevate asutuste raamatupidamise

andmetega;

14

5) andmed teaduse tippkeskuse tulemuslikkust hindavate kvantitatiivsete näitajate täitmise

kohta, mis on sätestatud käesoleva määruse § 13 lõikes 4;

6) toetuse saaja hinnang tegevuse tulemuslikkusele, sh hinnang, milline on olnud tegevuse

senine panus valdkonna järelkasvu tagamisse ja kõrgharidusõppe edendamisse;

7) teaduse tippkeskuse teadusnõukoja hinnang tippkeskuse senise arengu ja tegevuste kohta.

Eelnõu § 13 lõikes 4 on sätestatud teaduse tippkeskuste tulemuslikkust hindavad

kvantitatiivsed näitajad. Eelmisel teaduse tippkeskuste toetusperioodil (2014 – 2020) hinnati

tippkeskuste tegevuse tulemuslikkust ühe kvantitatiivse näitajaga – eelretsenseeritud

publikatsioonide arv. Teaduse tippkeskuste toetusmeetme mõjuanalüüsis tuvastati, et antud

näitaja ei ole võrdselt sobilik kõigi teadusvaldkondade jaoks ning ei mõõda teaduse kvaliteeti.

Mõjuanalüüs ettepanekutest ning uue toetusmeetme eesmärkidest lähtuvalt hinnatakse toetuse

tulemuslikkust kuue kvantitatiivse näitaja põhjal. Juhul kui teaduse tippkeskus ei panusta mõne

esitatud näitaja täitmisesse, tuleb seda taotluses põhjendada. 1) Teaduse tippkeskuse teadus- ja

arendustegevuse kvaliteeti ja läbimurdepotentsiaali hinnatakse näitajaga: eelretsenseeritud

publikatsioonide arv Eesti Teadusinfosüsteemi kategooriate lõikes. Arvesse lähevad

publikatsioonid, mis kuuluvad kategooriatesse: 1.1. teadusartiklid, mis on kajastatud Web of

Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts

& Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a.

kogumikud); 2.1. monograafiad; 3.1. artiklid/peatükid Eesti Teadusinfosüsteemi

publikatsioonide klassifikaatori lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud

Web of Science Book Citation Index, Web of Science Conference Proceedings Citation Index,

Scopus refereeritud kogumikud). 2) Positiivselt evalveeritud asutuste ja uurimisrühmade

koostööd ning rahvusvahelist koostööd hinnatakse näitajaga ühispublikatsioonide arv.

Ühispublikatsioone hinnatakse kolmes kategoorias: ühispublikatsioonid teaduse tippkeskusesse

kuuluvate asutuste vahel; ühispublikatsioonid era- või avaliku sektoriga; ühispublikatsioonid

välisriikide partneritega. 3) Teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti,

läbimurdepotentsiaali ning kooskõla ühiskonna ja majanduse vajadustega hinnatakse näitajaga:

kaitstud intellektuaalomand. Antud näitaja hulka loetakse ka registreeritud patenditaotlused. 4)

Teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti, läbimurdepotentsiaali ning

teadustulemuste tutvustamist ja levitamist hinnatakse näitajaga rahvusvahelisel

kõrgetasemelisel konverentsil peaesinejana esinemiste arv. Peaesinejaks loetakse näiteks

konverentsi avakõne esitajat (ingl. k opening speaker) või põhikõne esitajat (ingl. k keynote

speaker) või paneelarutelu esineja (ingl. k. plenary speaker). 5) Teaduse tippkeskuse panust

järelkasvu tagamises hinnatakse näitajaga doktorikraadi kaitsnute arv. Sealjuures hinnatakse

näitajat kahes kategoorias: a) teaduse tippkeskuse teadussuunal doktorikraadi kaitsnute arv

(teaduse tippkeskuse tegevuses osalenud doktorandid); b) teaduse tippkeskuse uurimisrühma

juhi või põhitäitjate juhendatud doktorikraadi kaitsnute arv, kelle doktoritöö ei ole seotud

teaduse tippkeskuse tegevusega (teaduse tippkeskuse välised doktorandid). 6) Teaduse

tippkeskuse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust hinnatakse näitajaga lisarahastuse kaasamise

maht. Lisarahastuseks loetakse teaduse tippkeskusesse kuuluvate uurimisrühmadele rahastust,

mis on eraldatud teaduse tippkeskuse tegevusega sama teadussuuna toetamiseks või

arendamiseks. Lisarahastuse alla kuuluvad näiteks siseriiklikud ja rahvusvahelise

konkurentsipõhised teadus- ja arendustegevuse toetused, teadus- ja arendustegevuse

sihttoetused, teadus- ja arendusteenuste osutamisest saadav tulu, asutuse poolt eraldatud

vahendid teadussuuna toetamiseks.

15

Eelnõu § 13 lõikega 5 täpsustatakse, et vahe- ja lõpparuandes esitatakse lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 3 ja 4 sätestatud teabele ka ülevaade, milline on teaduse tippkeskuse teadusja

arendustegevuse tulemuste potentsiaalne teaduslik, ühiskondlik või majanduslik mõju ning

panus „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse ja TAIE arengukava eesmärkide

saavutamisse. Sealjuures, kui asjakohane, tuuakse välja millised on teaduse tippkeskuse

teadustulemuste võimalikud rakendusalad.

Eelnõu § 13 lõikega 6 sätestatakse, et vahe- ja lõpparuandeid hindab seirekomisjon, mille

moodustab SA Eesti Teadusagentuur. Komisjoni liikmed ja töökorra kooskõlastab SA Eesti

Teadusagentuur Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Aastaaruannete hindamiseks eraldi

komisjoni ei moodustata. Aastaaruandeid hindab SA Eesti Teadusagentuur, vajadusel

konsulteerides Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kui teaduse tippkeskusel on raskusi

tegevuskava täitmise ja eesmärkide saavutamisega.

Eelnõu § 13 lõikega 7 reguleeritakse seirekomisjoni otsused. Seirekomisjon teeb SA-le Eesti

Teadusagentuur ettepaneku: kiita aruanne heaks, saata aruanne tagasi täiendamiseks või lükata

aruanne tagasi.

Eelnõu § 13 lõige 8 sätestab, et SA Eesti teadusagentuur teeb aruannete kohta ühe järgmistest

otsustest: kiidab aruande heaks või lükkab aruande tagasi. Vahe- ja lõpparuannete üle

otsustamisel lähtub SA Eesti teadusagentuur seirekomisjoni ettepanekust. Juhul kui aruanne

jäetakse heaks kiitmata, on SA-l Eesti Teadusagentuur õigus teha valdkonna eest vastutavale

ministrile ettepanek toetuse ennetähtaegseks lõpetamiseks, vastavalt käesoleva määruse § 10

punktile 5.

2.6. Määruse rakendamine

Eelnõu §-s 14 on toodud määruse rakendussäte. Enne 2025. aastat rahastatud teaduse

tippkeskuse projektidele kohaldatakse haridus- ja teadusministri 11. mai 2025. a määrust nr 13

„Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“.

Eelnõu §-s 15 on sätestatud määruse jõustumisaeg, 1. oktoober 2025, mil jõustub ka teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus.

3. Riigiabi analüüs

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi

reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6.

ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või

riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1)

abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on

valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab

või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga.

1) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest.

16

Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.

Käesoleva määruse alusel finantseeritakse teaduse tippkeskuseid riigieelarvelistest vahenditest.

2) Abi antakse ettevõtjale

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad

majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise

viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.

Toetust võivad taotleda riigi või avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja

evalveeritud rakenduskõrgkkolid, partneriks võivad olla ka eraõiguslikud teadus- ja

arendusasutused. Kaasata võib ka teisi avaliku sektori asutusi, kuid nende kulusid antud

meetmest ei hüvitata. Kuigi osa meetmest toetuse saajaid ei kuulu äriühingute hulka, on antud

juhul oluline see, kas toetust saanud asutused tegelevad majandustegevusega või mitte. Enamik

positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustest tegeleb suuremal või väiksemal määral ka

majandustegevusega. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks

antava riigiabi raamistikus sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või

teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu

mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute

tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse

teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või

teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja

majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust);

tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks

lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja

arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja ettevõtja katab kõik projekti kulud või

projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi

õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või

ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu.

Teadus- ja arendusasutustel, ülikoolidel ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidel on vastavalt

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusele kohustus hoida

riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamisel raamatupidamises teadus- ja arendustegevusega

seotud majandustegevus ja mittemajandustegevus, nende kulud ning rahastamine, lahus, samuti

on teadus- ja arendusasutustel kohustus investeerida mittemajandustegevusest saadav kasum

teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse.

Teaduse tippkeskuse meetmest rahastatakse alus- ja rakendusuuringute ning

eksperimentaalarenduse läbiviimist, teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete

ja tarkvara soetamist või kaasajastamist, teadustaristu kasutamist, teadus- ja arendustöötajate

mobiilsust ja pädevuse kasvatamist, teadus- ja arendustegevuse alast riigisisest ja

rahvusvahelist koostööd ja võrgustamist, tippkeskuse tegevuste ja teadustulemuste tutvustamist

ja levitamist. Seega on tegemist sõltumatu teadustegevuse, teadusuuringute tulemuste

levitamise ja teadmussiirde alase tegevusega, mis on üldiselt mittemajanduslik tegevus. Seega

ei toetata antud meetmest üldiselt asutuste majandusliku iseloomuga tegevusi. Samuti on

asutustel tulenevalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest kohustused, mis välistavad

selle, et antav abi võiks kvalifitseeruda riigiabiks.

3) Abimeetmel on valikuline iseloom.

17

Teaduse tippkeskuste rahastamiseks korraldatakse avatud taotlusvoor, millel osalejad peavad

vastama teatud tingimustele ning rahastatakse vaid hindamisel parimaid tulemusi saanud

taotlusi. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud meetmel on valikuline iseloom.

4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise.

Abimeede võib anda toetuse saajale majandusliku eelise, sest võib olla aluseks uute rakenduste

ja teenuste väljatöötamisele, mida suure tõenäosusega turul ei ole ning mille järele on olemas

või potentsiaalselt tekkimas vajadus. Kuivõrd aga toetuse saamise eelduseks on

teadustulemuste levitamine ja avaldamine, on potentsiaalsete teadustulemustest kasusaajate

hulk laiem kui üksnes toetuse saajad.

5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa

Liidu riikide vahel.

Antud meetme raames antava toetuse osas on raske konkurentsi moonutamist või kaubanduse

kahjustamist EL riikide vahel konstateerida.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuivõrd toetatavad tegevused on üldiselt mittemajanduslikud ning

majandusliku eelise saamine toetuse saajate poolt on pigem vähetõenäoline, ei ole antav abi

riigiabi.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Kavandatav muudatus – teaduse tippkeskuste tegevuse toetamine

Muudatus

Muudatusega toetatakse Eestis teaduse tippkeskuste loomist ja nende tegevust. Teaduse

tippkeskuse saavad moodustada vähemalt kahe riigi või avalik-õigusliku teadus- ja

arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli silmapaistvalt kõrgel tasemel Eesti

uurimisrühmad ning tippkeskuse tegevuse eesmärk on koostöiselt ja läbi ühistegevuse

lahendada Eesti vajadustest lähtuvaid kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimusi.

Sotsiaalsed mõjud, mõju majandusele, mõju loodus- ja elukeskkonnale, mõju regionaalarengule

Muudatusega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, loodus- ja elukeskkonda puudutavaid ja

regionaalarengut puudutavaid mõjusid ei ole võimalik ette hinnata, mõju ulatus oleneb toetatud

teaduse tippkeskuste tegevusvaldkondadest ja teadussuundadest. Muudatus omab nimetatud

mõjude osas eeldatavasti positiivset mõju, sest tegevuse üheks eesmärgiks on Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse panustamine. Muudatus omab

positiivset mõju haridussüsteemile ja kultuuri korraldusele. Toetusmeede omab positiivset mõju

teadmistepõhise ühiskonna arengule ning ühtlasi panustab muudatus teaduspõhisesse

kõrgharidusõppesse.

Mõju avaliku sektori rahastamisele, sh kuludele ja tuludele

Muudatusega kaasnevad täiendavad kulud Eesti riigieelarvele. Varasemalt on teaduse

tippkeskusi rahastatud Euroopa Liidu struktuurivahenditest, kuid uue perioodi

struktuurivahendite tingimuste muutmisega ei ole võimalik teaduse tippkeskusi nende

18

turukauguse tõttu enam sellest allikast rahastada. Seetõttu rahastatakse teaduse tippkeskusi

edasi riigieelarvelistest vahenditest. Teaduse tippkeskuse 2023. a. taotlusvooru mahuks on

kavandatud 49 mln eurot, mis toob kaasa keskmiselt 7 mln euro suuruse kulu riigieelarves igal

toetusperioodi aastal. Juhul, kui teaduse tippkeskuste valimiseks on tulevikus plaanis läbi viia

täiendavaid taotlusvoore, kasvavad vastavalt ka riigieelarve kulud. Toetusmeetme 2023. a.

taotlusvooru läbiviimiseks ning teaduse tippkeskuste toetamiseks vajaminevad vahendid on

planeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvesse.

Sihtrühm

Muudatuse sihtrühm on riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja

evalveeritud rakenduskõrgkoolid, mille uurimisrühmale või uurimisrühmadele toetust

taotletakse ning eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused, mille uurimisrühm või

uurimisrühmad osalevad sisuliselt teaduse tippkeskuse tegevuses.

Mõju esinemise ulatus ja sagedus

Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, teaduse tippkeskuse toetusmeetme planeeritud eelarve

moodustab Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika valdkonna

kogueelarvest alla 3,5%, kuid tegemist on pikaajalise kohustusega. Teaduse tippkeskused

nimetatakse ning nende tegevust toetatakse seitse aastat.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavad mõjud puuduvad.

6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud, määruse rakendamise eeldatavad tulud

Teaduse tippkeskuste rahastamisega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvelistest vahenditest

Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2025.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks evalveeritud teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele, evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Noorte

Teaduste Akadeemiale, teadlaste esindusorganisatsioonidele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning Sihtasutusele

Eesti Teadusagentuur.

Katrin Kiisler

teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja