Teade

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Kooskõlastajad

05.09.2025 nr 8-1/9167

Projekteerimistingimuste eelnõu Kesklinna silla

ja selle peale- ja mahasõitude

rekonstrueerimiseks ning kontaktvööndi tänavate

liikluskorralduse kavandamiseks.

Pärnu Linnavalitsus on ajavahemikus 8. – 22.09.25 avalikustamisele suunanud

projekteerimistingimuste andmise eelnõu Kesklinna silla ja selle peale- ja mahasõitude ning

kontaktvööndi tänavate liikluskorralduse kavandamiseks.

Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 4 p 2 esitab haldusorgan eelnõu kooskõlastamiseks

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse

esemega. EhS § 6 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole kümne päeva jooksul

projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt

vaikimisi kooskõlastatuks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Projekteerimistingimused annavad aluse Kesklinna silla, Pärnu jõe parem- ja vasakkaldal

sillale viivate tänavate ning nende ristmike ja kontaktvööndisse jäävate alade ehitusprojektide

koostamiseks ning aladele kehtivate detailplaneeringute täpsustamiseks haljastuse, heakorra

või liikluskorralduslike põhimõtete osas.

Tulenevalt eelöeldust saadame projekteerimistingimuste eelnõu Teile kooskõlastamiseks.

Ootame Teie kooskõlastust hiljemalt 17.09.2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Lisad:

1. Projekteerimistingimuste eelnõu.pdf

2. Asendiplaan.pdf

Ivar Vainomäe

5125 917, [email protected]

Lisa 1 Projektiga käsitletav maa-ala (väljavõte maa-ameti kaardirakendusest).

EELNÕU KORRALDUS

xx.xx.2025 nr

Projekteerimistingimused Kesklinna silla ja selle peale-

ja mahasõitude rekonstrueerimiseks ning kontaktvööndi

tänavate liikluskorralduse kavandamiseks

PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

Projekteerimistingimused annavad aluse Kesklinna silla, Pärnu jõe parem- ja vasakkaldal sillale

viivate tänavate ning nende ristmike ja kontaktvööndisse jäävate alade ehitusprojektide koostamiseks

ning aladele kehtivate detailplaneeringute täpsustamiseks haljastuse, heakorra või liikluskorralduslike

põhimõtete osas.

Projektalasse jäävad Pärnu linnas järgmised kinnistud: Pärnu jõgi L1 (katastritunnus 62401:001:3095),

Pärnu jõgi L2 (katastritunnus 62520:001:0005), Lai tn T9 (katastritunnus 62501:001:0456), Lai tn 2

(katastritunnus 62510:131:0009), Lai tn T1 (katastritunnus 62510:127:0021), Vee tn 2a (katastritunnus

62510:127:0031), Vee tn T1 (katastritunnus 62510:124:0004), Pikk tänav T1 (katastritunnus

62510:127:0027), Keskväljak (katastritunnus 62501:001:0695), Akadeemia tn T1 (katastritunnus

62510:123:0003), Tallinna maantee T1 (katastritunnus 62501:001:0005), Tallinna maantee T2

(katastritunnus 62502:016:0006), Suur-Jõekalda tänav T3 (katastritunnus 62501:001:0457), Suur-

Jõekalda tn T1 (katastritunnus 62501:001:0940), Paremkalda kallasrada L1 (katastritunnus

62507:048:0003), Suur-Jõekalda tn 1 (katastritunnus 62502:001:6420).

Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on avalikult kasutatava tee ümberehitamiseks nõutav ehitusluba.

Ehitusseadustiku § 99 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused nõutavad ehitusloakohustusliku tee

ehitusprojekti koostamiseks juhul, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud.

Osadel eelpool kirjeldatud kinnistutel kehtivad detailplaneeringud, mistõttu antakse käesoleva

korraldusega kehtiva detailplaneeringuta aladel ehitusseadustiku § 99 lg 1 kohased

projekteerimistingimused. Aladel, kus kehtib detailplaneering, täpsustatakse põhjendatud vajadusel

detailplaneeringuid ehitusseadustiku § 27 lg 1 p 1 ja lg 4 lubatud osas. Detailplaneeringute täpsustuse

vajadus tuleneb eelkõige soovist tagada käesolevate projekteerimistingimustega kaetud alal mõislik,

efektiivne ning võimalikult väikeste mõjudega projekteerimine ja hilisem ehitamine.

Ehitusseadustiku § 31 lg 2 ja lg 4 p-st 1 ja 2 kohaselt korraldab omavalitsus avaliku kasutusega alade,

sh rajatiste ja ehitiste rajamiseks projekteerimistingimuste andmise avaliku menetlusena, mille raames

esitatakse projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse andmiseks asutustele või isikutele, kelle huve

võivad kavandatavad tööd riivata.

Ehitusseadustik § 27 lg 1 p 1 ja lg 4 p 7, § 99 lg 1 ning Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määrusega nr

4 kehtestatud „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ § 5 punkti 3 alusel

antakse järgmised projekteerimistingimused

1. PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJAL

1.1. Kehtivad normid (EPN), standardid (EVS) jm Eesti Vabariigi õigusaktid.

1.2. Pärnu linna strateegilised dokumendid:

2

1) Kehtiv üldplaneering: Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud „Pärnu

linna asustusüksuse üldplaneering 2025+”.

2) Pärnu arengukava aastani 2035.

3) Pärnu linnapiirkonna strateegia 2022-2027 (tervikliku jalg- ja rattateedevõrgustiku loomine ja

ehitus, kaasaegsetest keskkonnasäästlikest põhimõtetest lähtuvalt säästlike liikumisviiside

kasutuse suurendamine ja avaliku ruumi kvaliteedi ning jalakäija ja jalgratta kasutaja

sõbralikkuse tõstmine).

4) Pärnu kliimakava 2030 (kliimamõju vähendamiseks ühistranspordi kättesaadavuse,

parkimiskorralduse, rattataristu ja kõrghaljastuse kavandamine).

1.3. Euroopa uue Bauhausi (EUB) põhimõtted: kestlik, kaunis, kaasav.

1.4. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted: aja- ja asjakohasus, otstarbekus, kohandatavus, säästlikkus ja

tõhusus, kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus, ohutus ja tervislikkus, ligipääsetavus,

sotsiaalne sidusus, mitmekesisus, eristatavus ja kohataju, pärandisõbralikkus, esteetika.

1.5. Kehtiv Pärnu maakonna teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“.

1.6. Muinsuskaitse eritingimused Pärnu linna üldplaneeringule p 5 „Muinsuskaitse eritingimused

kavandatavatele teedele, trassidele ja tehnorajatistele (seadmetele)“. Pärnu linna Kesklinna sild

on üldplaneeringuga määratud väärtuslikuks üksikobjektiks.

1.7. Kehtiv Pärnu Muinsuskaitseala kaitsekord: Vabariigi Valitsuse 02.02.2023 korraldusega nr 42

kehtestatud „Pärnu Muinsuskaitseala kaitsekord“. Pärnu jõe vasakkaldal, Kesklinna poolse osas,

olevad kinnistud Vee tänav T1 ja Vaasa park jäävad Pärnu vanalinna ja kuurordi

muinsuskaitsealale (reg. nr 27007) ning arheoloogiamälestise alale (reg. nr 11792-11793) ja

selle kaitsevööndisse. Vee tn 2a kinnistu jääb muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Kaitsekorra

alusel jääb käsitletav ala Muinsuskaitseala vaadeldavuse vaatekoridori vaade 3 avaneb Ülejõe

kallasrajalt muinsuskaitsealale ja vaade 4 avaneb Tallinna maanteelt ja kallasrajalt Eliisabeti

kiriku tornile. Pärnu jõe paremkaldal olevad kinnistud Tallinna maantee T1, Suur-Jõekalda

tänav T3, Suur-Jõekalda tänav T1, Paremkalda kallasrada L1 ja Suur-Jõekalda tn 1 jäävad

arheoloogiamälestise alale (reg. nr 11792-11793) ja selle kaitsevööndisse.

1.8. Projektiga käsitletaval alal kehtivad detailplaneeringud:

1) Pärnu jõe vasakkalda ja Vallikraavi ala detailplaneering, kehtestatud Pärnu Linnavolikogu

18.02.1999 otsusega nr 14.

2) Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneering, kehtestatud Pärnu Linnavolikogu

20.06.2019 otsusega nr 55.

3) Lai tn 2 kinnistu detailplaneeringu, kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 15.09.2016 otsusega nr

85.

4) Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneering, kehtestatud Pärnu

Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83.

5) Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringu kehtestamine, kehtestatud Pärnu

Linnavolikogu 18.11.2010 otsusega nr 82.

6) J. V. Jannseni tn ja Tallinna mnt nurgal oleva maa-ala detailplaneering, kehtestatud Pärnu

Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83.

1.9. Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringule on Kesklinna silla juures ehituskeeluvöönd täpsustatud

järgmiselt. Pärnu jõe vasakkaldal ehk Kesklinna poolel on sillast allavoolu ehituskeeluvööndi

laius 30 meetrit, mis on osaliselt vähendatud 20 meetrini, ning sillast ülesvoolu on vööndi laius

10 meetrit. Jõe paremkaldal ehk Ülejõe poolel on ehituskeeluvöönd sillast allavoolu vähendatud

15 meetrini, samas kui sillast ülesvoolu kehtib 30 meetri laiune vöönd. Ehituskeeluvööndi täpne

asukoht on näidatud üldplaneeringu lisas „Piirangute plaan“.

1.10. Pärnu jõe paremkaldal lihkeohtlikkuse tsoonis E on soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus

võimalike maalihete seisukohast 75m ulatuses jõe põhikaardijärgsest veepiirist, kus kaldaala

täitmiseks absoluutkõrguseni 2,7m ümp ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse rajamiseks on

vaja teostada pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused. Pärnu jõe vasakkaldal on lihkeohtlikkuse

tsoonis F soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus võimalike maalihete seisukohast 75m ulatuses

jõe põhikaardijärgsest veepiirist, kus igasuguse ehitustegevuse (sh kaldakindlustused, täitmine)

jaoks on vaja teha pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused. Lihkeohtlikkuse kaart on leitav Pärnu

linna kodulehe geoveebi kaardirakenduselt „Lihkeohtlikkuse uuring (2024)“.

1.11. Inseneribüroo Stratum poolt koostatud Pärnu linna liiklusuuring „Pärnu linna teedevõrgu

arendamise variandi V5a modelleerimine aastaks 2040“.

3

1.12. Selektor Projekt OÜ koostatud silla rekonstrueerimise projekt töö nr P19050 „Pärnu kesklinna

silla laiendamine ja rekonstrueerimine“.

1.13. Arvestada maa-alale või maa-alaga külgnevatele kinnistutele jäävate kehtestatud ja koostamisel

olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega, vajadusel teha koostööd koostamisel olevate

detailplaneeringute ja ehitusprojektide projekteerijatega. Ehitusprojektid leitavad ehitusarhiivist või

Ehitisregistrist, detailplaneeringud Pärnu linna kodulehe geoveebi kaardirakenduselt

„Detailplaneeringud ja projekteerimistingimused“.

1.14. Kruntide üldplaneeringujärgne juhtfunktsioon: liikluse maa-ala 100% ja puhke- ja haljasala maa-

ala 100%.

1.15. Katastriüksuste sihtotstarve: transpordimaa 100%, üldkasutatav maa 100%. Suur-Jõekalda tänav T1

(katastritunnus 62501:001:0940) ühiskondlike ehitiste maa 50% ja ärimaa 50%.

2. LINNEHITUSLIKUD NÕUDED PROJEKTEERIMISEKS

2.1. EESMÄRK:

Kesklinna sild ja seda ümbritsev ala on üks linna visiitkaardi olulisi elemente, mille väärtust ja

kasutatavust tõstetakse läbi kõrgetasemelise, kõiki kaasava avaliku ruumi loomise. Kesklinna

silla, sillale viivate tänavate, nende ristmike ning kontaktvööndisse jäävate alade ajakohane ja

eesmärgipärane rekonstrueerimine ning ümberehitamine tõstab märkimisväärselt linnaruumi

kvaliteeti ja väärtust. See muudab linlaste liikumisharjumusi ning aitab samal ajal vähendada

transpordist tingitud süsinikuheidet.

Sild tervikuna soodustab kergliiklust ja ühistranspordi kasutamist linnaosade vahel, aidates

vältida kesklinna ummistumist autoliiklusest. Kesklinna silla kasutajasõbralik jalg- ja rattatee on

kergliiklejate jaoks üks olulisemaid ühenduslülisid, mis aitab luua toimiva tervikteekonna ning

tugevdab kergliikluse põhivõrku.

Kavandatav projekt avaldab olulist mõju autostumise vähendamisele ja parandab

linnaosadevahelist ligipääsetavust. Samuti toetab see Pärnu linna kliimaeesmärke, luues

tervikliku, säästvaid liikumisviise arvestava, mugava ja turvalise jalakäijate ning jalgrattataristu,

millega on võimalik vähendada CO₂ heitmeid.

Pärnu jõe vasak- ja paremkallast ühendava väärtusliku Kesklinna silla ning sillale viivate

tänavate ja nende ristmike rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel lähtutakse silla kui visuaalselt

mõjusa maamärgi atraktiivsusest ning vajadusest kujundada kõrgetasemeline ja inimsõbralik

linnaruum.

Planeeritava lahenduse eesmärk on parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumismugavust,

tagada ligipääsetavus kõikidele liiklejatele ning kujundada heakorrastatud, haljastatud ja

kasutajasõbralik avalik tänavaruum.

2.2. PROJEKTEERIMISALA:

Projektiga käsitletav maa-ala on esitatud lisas 1 (väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest).

2.3. LÄHTEÜLESANNE:

Kesklinna silla rekonstrueerimine kavandada kahes alternatiivis: lahtikäiva või mittelahtikäiva

sillana koos peale- ja mahasõitudega ning kergliiklusteede ja jalgrattateede põhivõrgu sidususega

olemasoleva taristuga (nt Jaansoni rada, J. V. Janseni tn, Akadeemia tn jt).

Vasakkaldal kavandada ringliiklus Lai tänav T9 kinnistule, vajadusel kaasates ka Lai tn 2, Lai

tänav T1 ja Vee tn 2a kinnistud, et tagada sujuv ühendus Kesklinna silla, Lai, Vee, Akadeemia ja

Kalda tänavaga. Kehtivas planeeringus ettenähtud ringristmiku asukoha muutmine on lubatav ning

seda tuleb käsitleda vajadusest kujundada Pärnu Keskväljaku ja Pika tänava piirkonda terviklik ja

kõrgetasemeline avaliku ruumi võrgustik, mis seob vanalinna jõeäärsete rekreatsiooni- ja

ettevõtlusaladega ning loob võimaluse Vee tänav T1 kujundamiseks kahesuunalisena.

Paremkaldal kavandada peale- ja mahasõidud Tallinna maantee T1, Suur-Jõekalda tänavatele T1 ja

T3.

Ülejäänud projektialal tuleb kavandada ja korraldada liikluskorraldus, et tagada sillale ligipääs

jalakäijatele, kergliiklejatele ja sõidukitele peale- ja mahasõitudeks.

Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+ on Kesklinna sild määratud väärtuslikuks üksikobjektiks,

kuivõrd sillal on ajaloolist miljööd ja kultuuriväärtuslikku konteksti kujundav väärtus.

Väärtuslikud üksikobjektid tuleb säilitada, tingimused väärtusliku objekti säilimise tagamiseks

4

määratakse planeerimise või projekteerimise käigus. Väärtusliku üksikobjekti

rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel tuleb säilitada algupärane arhitektuurne lahendus ning

iseloomulikud ja väärtuslikud detailid koos materjalikasutusega.

Pärnu jõe vasak- ja paremkallast ühendava olemasoleva Kesklinna silla, sillale viivate tänavate

ja nende ristmike ning kontaktvööndisse jäävate alade rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel

lähtuda silla kui hästi vaadeldava maamärgi atraktiivsusest ning kõrgetasemelise inimsõbraliku

linnaruumi vajadustest, tõstes jalakäijate‐ ja jalgratturite liikumismugavust, tagades

ligipääsetavuse nõuded kõigile liiklejatele luues seeläbi heakorrastatud ja haljastatud avalik

kasutajasõbralik tänavaruum. Kasutajasõbraliku tänavaruumi ja elurikkuse ning kliimakindluse

seisukohast lähtuvalt tuleb olemasolev väärtuslik kõrghaljastus säilitada ja kavandada uued

haljastuse lahendused, suured kõvakattega alad liigendada haljastusega.

Käsitletavad tänavad liigituvad „kohaliku tee“ kategooriasse, kus kvaliteetse ning inimsõbraliku

tänavaruumi kavandamisel on oluline eelistada jalakäijaid ja rattureid autoliiklusele. Kohalikud

teed on mõeldud peaasjalikult kohalikele elanikele ja turistidele liiklemiseks, need tänavad

peavad tagama eelkõige kõigi liiklejate ohutuse ja olema kutsuvad jalakäijatele ja ratturitele

igapäevaliikumisteks ja sihtkohtadesse pääsemiseks. Pärnu linna üldplaneeringuga on projektiga

käsitletavale alale ette nähtud kergliiklusteede võrgustik, mis tagab võimalikult kiire ja turvalise

kergliiklusteede ühenduse kõikide linnaosade vahel.

Projekteerimisel lähtuda olemasolevatel tänavatel ruumilise kvaliteedi tõstmisest, lahendades

kontaktvööndisse jäävatel aladel liiklus- ja parkimiskorraldus, eelistades sealjuures

kergliiklejate kasutusmugavust. Arvestada kõigi kasutajate gruppide vajadustega sh

ligipääsetavuse, universaalse disaini põhimõtete, tänava haljastuse ja heakorraga (rattateed,

kõnniteed, liikluskorraldus, haljastus, valgustus, inventar jms).

Silla ning selle peale- ja mahasõitude projekteerimisel tuleb arvestada Suur-Jõekalda tn 1

kinnistule kavandatava puhke- ja parkimisalaga vastavalt Pärnu Linnavalitsuse 11.08.2025

projekteerimistingimustele nr 3-5.4/525. Tagada tuleb sujuv ja toimiv ühendus planeeritava

„pargi ja reisi“ tüüpi parkla ning Jaansoni raja kergliiklusteega.

Kavandada kasutajasõbralikud ja kaasaegsed ühistranspordi peatuste lahendused, nõuetele

vastav valgustus, sademevete ärajuhtimine, vajadusel transpordimaale jäävate

kommunikatsiooni trasside ning transpordimaa kinnistutega külgnevatele kinnistutele

juurdepääsude rajamine ja/või rekonstrueerimine.

Projekteerimisel teha koostööd asjasse puutuvate ametite/asutustega ja tehnilise taristu

trassivaldajate ning Pärnumaa Ühistranspordikeskusega.

Projekteerida tuleb teede ristmike ja teede plaaniline lahendus koos teede funktsionaalsete

ristlõigete ja katenditega ning tänava inventari, haljastuse ja nõuete kohase valgustusega,

lahendused peavad arvestama ja kokku sobima ning jätkama hiljuti lähipiirkonnas projekteeritud

või rajatud lahendustega. Katendite lahendused esitada projekti koosseisus eraldi joonisena.

Projekteerimisel tuleb arvestada ala üleujutusohuga ning kavandada lahendused, mis välistavad

või vähendavad üleujutuse kahjulikku mõju ehitisele ja selle kasutamisele.

Projekteerimisel kaasata arhitektid ja/või maastikuarhitektid.

Näha ette ehitusprojektide etapilisus. Etappidele koostada eraldi eelarve maksumused.

Projekteerimisel arvestada, et iga etapi väljaehitamisel, oleks võimalik vastavat ehitusetappi ka

kasutusele võtta (ei sõltu järgmisel etapil tehtavatest töödest). Esitada 3D mudel valminud

projektlahendusele.

2.4. MUINSUSKAITSE:

Pärnu jõe vasakkaldal projektiga käsitletava maa-alal olevad kinnistud jäävad Pärnu vanalinna

ja kuurordi muinsuskaitsealale (reg. nr 27007), Pärnu linnakindlustused (reg. nr 16677) ja

arheoloogiamälestised alale (reg. nr 11792-11793) ning nende kaitsevöönditesse, Pärnu jõe

paremkaldal projektiga käsitletava maa-alal olevad kinnistud jäävad arheoloogiamälestise alale

(reg. nr 11792-11793) ning selle kaitsevöönditesse. Kehtiv Pärnu Muinsuskaitseala kaitsekorra

alusel jääb ala Muinsuskaitseala vaadeldavuse vaatekoridori - vaade 3 avaneb Ülejõe kallasrajalt

muinsuskaitsealale ja vaade 4 avaneb Tallinna maanteelt ja kallasrajalt Eliisabeti kiriku tornile –

mille eesmärgid tuleb tagada.

Vastavalt muinsuskaitseseadusele tuleb uute lahenduste kavandamisel arvestada, et need

toetaksid ja aitaksid tuua esile varem loodud väärtusi. Muinsuskaitsealadele suunatud tegevused

peavad lähtuma ettevaatuspõhimõttest ja vähendama mälestiste hävimise ohtu ning toetama

nende väärtuste säilimist (MuKS § 3 lg 4), samuti tuleb hoiduda mälestise puhul tegevustest,

5

mis võib neid ohustada, rikkuda või hävitada (MuKS § 33 lg 1). Muinsuskaitsealal töid

kavandades ning tehes lähtuda autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades

oluliseks eri ajastute väärtuslikke kihistusi tagades tegevuse ohutus mälestise säilimisel (MuKS

§ 43 lg 1). Arvestada Pärnu linna üldplaneeringule 2025+ koostatud Muinsuskaitse

eritingimustega.

Projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

2.5. SILLA ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED:

Pärnu jõe vasak- ja paremkallast ühendava olemasoleva Kesklinna silla rekonstrueerimisel ja

ümberehitamisel lähtuda silla kui hästi vaadeldava maamärgi atraktiivsusest ning

kõrgetasemelise inimsõbraliku linnaruumi vajadustest, tõstes jalakäijate‐ ja jalgratturite

liikumismugavust, tagades ligipääsetavuse nõuded kõigile liiklejatele luues seeläbi sillal avaliku

kasutajasõbralik ruumi. Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+ on Kesklinna sild määratud

väärtuslikuks üksikobjektiks, kuivõrd sillal on ajaloolist miljööd ja kultuuriväärtuslikku

konteksti kujundav väärtus. Väärtuslikud üksikobjektid tuleb säilitada, tingimused väärtusliku

objekti säilimise tagamiseks määratakse planeerimise või projekteerimise käigus. Väärtusliku

üksikobjekti rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel tuleb säilitatakse algupärane arhitektuurne

lahendus ning iseloomulikud ja väärtuslikud detailid koos materjalikasutusega.

2.5.1. Silla kui väärtusliku üksikobjekti rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel säilitada, väärindada,

taastada ja taaskasutada silla algupärased ajalooliselt iseloomulikud ja väärtuslikud detailid koos

materjalikasutusega sj, ajaloolised sillapostid koos algupärase dekooriga, piirded, valgustid jms,

katendid valida asukohta ja konteksti sobivad.

2.5.2. Eelprojekti staadiumis esitada kaks erinevat lahendust koos orienteeruva maksumuse

hinnanguga, mille alusel valitakse üks variant põhiprojekti koostamiseks:

1) Sild ei ole avatav.

2) Sild on avatav, kusjuures tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

• Silla avanemisskeem lahendada kaheklapilisena.

• Avatavad klapid paiknevad kahe jõesamba vahel.

• Silla konstruktsioonile paigaldatud või sinna kavandatavad tehnovõrgud, mis takistavad

silla avatavust, tuleb ümber projekteerida ja paigutada viisil, mis tagab silla avatavuse

toimimise.

• Sild tuleb projekteerida nii, et silla klappide avamine toimub üldjuhul ainult

navigatsiooniperioodil.

• Silla projekteeritav minimaalne töötsüklite (üks avamine koos sulgemisega) arv peab

aastase arvestusperioodi jooksul olema vähemalt 700.

• Projekti mahus tuleb analüüsida ja projekteerimisel arvestada avatava silla avamistsüklite

sagedust ööpäevas ja nädalas ning selle hooajalist varieeruvust ja mõju liikluskorraldusele

sh ühistranspordile ja esitada ettepanek avamistsüklite ajale.

• Projektiga tuleb kavandada avatava silla käitamisrežiimid, sealhulgas automaatne ja

manuaalne juhtimissüsteem, määrata avamismehhanismi töötsükli tehnilised parameetrid

ning tagada nende parameetrite integreeritus ja sidusus elektrooniliste

muutliikluskorraldusvahenditega.

• Projekteerimisel tuleb välja töötada terviklik liikluskorralduse lahendus silla avamiseks ja

sulgemiseks. Lahendus peab sisaldama:

Maismaaliikluse jaoks: ajutise liikluskorralduse skeeme, mis tagavad sõidukite,

kergliiklejate ja jalakäijate liikluse sujuvuse ning ohutuse enne silla avamist ja selle ajal.

Skeemid peavad sisaldama kõigile liiklejagruppidele vajalikke märke, viitasid, tõkkeid ja

fooritsükleid. Ajutised ühistranspordi liiklusskeemid tuleb välja töötada koostöös Pärnu

Ühistranspordikeskusega.

Jõeliikluse jaoks: navigatsioonimärke ja signaale (nt valgusfoorid veesõidukitele), mis

teavitavad veesõidukijuhte õigeaegselt silla avanemisest, sulgumisest ja läbipääsu

võimalustest. Veeliikluse lahendus tuleb välja töötada koostöös Transpordiametiga.

• Projektiga tuleb kavandada avatava silla töötsükli käigus rakendatavad ohutusmeetmed

ning avamistoimingutega kaasnevate riskide maandamise lahendused, sh hädaolukordade

käsitlemise põhimõtted ja lahendused.

• Projekteerida tuleb autonoomne või dubleeritud energiavarustus mis tagab silla avamise ja

sulgemise ka elektrikatkestuse korral.

6

2.5.3. Silla projekteeritav kandevõime ei tohi olla väiksem olemasoleva silla projekteeritud

kandevõimest.

2.5.4. Silla kogulaius kavandada vähemalt 15,6 m, millest kahesuunaline sõidutee peab olema

vähemalt 6,5 m lai. Sõidutee mõlemale poole kavandada 4,25 m laiused kergliiklusteed.

Suurim lubatav liikumiskiirus sillal on 40 km/h.

2.5.5. Silla materjalide valikul tuleb eelistada vastupidavaid ja ilmastikukindlaid lahendusi, mis

vähendavad hoolduskulusid ja pikendavad kasutusiga.

2.5.6. Silla konstruktsioonide projekteeritav eluiga peab olema vähemalt 100 aastat.

2.5.7. Kavandada silla otste ja silla aluse ruumi maastikuarhitektuurne lahendus (puhkealad, haljastus,

väikevormid, valgustus jms), lähtuvalt kõrgetasemelise inimsõbraliku linnaruumi vajadustest,

tõstes jalakäijate‐ ja jalgratturite liikumismugavust, tagades ligipääsetavuse nõuded kõigile

liiklejatele ning heakorrastatud ja haljastatud avaliku kasutajasõbralik tänavaruum. Lahendus

peab tekitama turvalise ja meeldiva keskkonna ja selge liiklusruumi jalgratturitele ja

jalakäijatele.

2.5.8. Kergliiklejatele kavandada läbivalt ühtede põhimõtete alusel terviklik ja turvaline teekond.

Tagades sujuv ja sidus kergliiklustaristu nii sillal kui silla all ning silla peale- ja mahasõitudel

ning nende ühendus jõe parem- ja vasakkaldal. Teede katendid kavandada vastavalt tee

otstarbele läbivalt ühesugused, selgelt eristuvad ja arusaadavad.

2.5.9. Kergliiklusteed kavandada kõigi kasutajate vajadusi arvestavalt, lähtudes ligipääsetavuse ja

universaalse disaini põhimõtetest. Vajadusel kavandada sillale peale- ja maha pääsuks liftid.

2.5.10. Kavandada kergliiklejateele sillal puhke ja vaate nautlemise kohad.

2.5.11. Kavandada valgustuse lahendus silla atraktiivsuse tõstmiseks ja näha ette võimalused

meeleolu valguse loomiseks. Tagades sealjuures nõuetele vastav valgustus, nii silla peal kui

peale- ja mahasõitudel ning silla alustel läbipääsudel.

2.5.12. Mitte kavandada valgusti poste vms liikluskorraldusliku märgistust kergliiklusteedele

liikumise takistamiseks.

2.5.13. Kavandada võimalused linna info/reklaami jms paigaldamiseks (nt ekraanid, kus kuvatakse

turismiobjekte, tähtsamaid sündmuseid jne). Sillale kavandada parima vaatega foto jäädvustus

koht. Kavandada atraktiivsed, turvalised valgustatud lahendused silla alustel kergliiklusteede

läbipääsudel, kaaluda Pärnule iseloomuliku sümboolika ja/või kunsti kasutamise võimalust.

2.5.14. Sillal säilitada jalgratturite loendur.

2.5.15. Veeliikluse piiramise vältimiseks ei tohi sillaalune kõrgus olemasolevaga võrreldes väheneda,

võimalusel leida lahendus sillaaluse kõrguse suurendamiseks, projektis tuua välja olemasolev ja

projekteeritud silla alune kõrgus.

2.5.16. Kavandada silla aluste konstruktsioonide ja kommunikatsiooni taristu varjestamiseks

visuaalselt sobivad varjestavad lahendused.

2.5.17. Projekteerida silla peale- ja mahasõitude lahendused, vuukide lahendused vastavalt

liikuvusarvutustele, hüdroisolatsiooni ja veeviimarite lahendused, katendite lahendused, kõikide

elementide ja sõlmede põhilised lahendused jms.

2.5.18. Esitada nõuded materjalidele ja toodetele ning silla hooldusele.

2.5.19. Projekteerida elektri ja nõrkvoolu lahendused, püsivoolu kilbid jms.

2.5.20. Tagada sidus, terviklik ja turvaline kergliiklustaristu nii sillal kui silla all ning silla peale- ja

mahasõitudel ning nende ühendus jõe parem- ja vasakkalda kallasrajal olemasoleva

kergliiklustaristuga.

2.5.21. Ehitusprojekti koosseisus tuleb projekteerijal koostada kõikide projektialaga seotud tehnovõrkude

(sh soojus-, veevarustus-, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni-, elektri- ning sidevõrgud jms)

ümberehituse terviklik projekt. Projekt tuleb koostada lähtuvalt iga võrgu omaniku väljastatud

tehnilistest tingimustest. Lahendus peab katma nii tehnovõrkude ajutise toimimise ehitusperioodil,

nende lõpliku asukoha ja tehnilise lahenduse kui ka kasutusest välja jäävate olemasolevate

võrkudega seotud tegevused.

2.6. TÄNAVATE EHITUSLIKUD NÕUDED JA LIIKLUSKORRALDUS:

Projektiga haaratud tänavad liigituvad „kohaliku tee“ kategooriasse, kus kvaliteetse ning

inimsõbraliku tänavaruumi kavandamisel on oluline eelistada jalakäijaid ja rattureid

autoliiklusele. Tänavate rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel lähtuda kõrgetasemelise

inimsõbraliku linnaruumi vajadustest, tõstes jalakäijate‐ ja jalgratturite liikumismugavust,

tagades ligipääsetavuse nõuded kõigile liiklejatele luues seeläbi heakorrastatud ja haljastatud

avalik kasutajasõbralik tänavaruum. Kasutajasõbraliku tänavaruumi ja elurikkuse ning

7

kliimakindluse seisukohast lähtuvalt tuleb olemasolev väärtuslik kõrghaljastus võimalusel

säilitada ja kavandada uued haljastuse lahendused, suured kõvakattega alad liigendada

haljastusega. Arvestada kõigi kasutajate gruppide vajadustega sh ligipääsetavuse, universaalse

disaini põhimõtete, tänava haljastuse ja heakorraga (rattateed, kõnniteed, liikluskorraldus,

haljastus, valgustus, inventar jms).

2.6.1. Kavandada maastikuarhitektuursed lahendused (puhkealad, haljastus, väikevormid, valgustus

jms) lähtuvalt kõrgetasemelise inimsõbraliku linnaruumi vajadustest, tõstes jalakäijate‐ ja

jalgratturite liikumismugavust ja tagades ligipääsetavuse nõuded kõigile liiklejatele ning

heakorrastatud ja haljastatud avaliku kasutajasõbralik tänavaruum. Lahendus peab tekitama

turvalise ja meeldiva keskkonna ja selge liiklusruumi jalgratturitele ja jalakäijatele.

2.6.2. Kergliiklusteede projekteerimisel arvestada Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+ teedele ja

tänavatele määratud tingimustega ning kergliiklusteede võrgustikuga, mis tagaks võimalikult

kiire ja turvalise kergliiklejate liikumise.

2.6.3. Kergliiklejatele kavandada läbivalt ühtede põhimõtete alusel terviklik ja turvaline teekond.

Teede katendid kavandada vastavalt tee otstarbele läbivalt ühesugused, selgelt eristuvad ja

arusaadavad. Põhjendatud vajadusel kasutada nõuetele vastavaid jagatud liiklusruumi lahendusi.

2.6.4. Kergliiklejatele kavandada sõiduteedega ristumisel turvalised, võimalikult jätkuvana sirgelt,

kergliiklejat eelistavad ülekäigud, tagades ligipääsetavuse nõuded lähtudes universaalse disaini

põhimõtetest. Ülekäiguradade valgustus projekteerida erilahendusega spetsiaalvalgustusega

(„vilkuvad“ ülekäiguraja märgid) ning valgusvihk peab eristuma üldisest valgusfoonist, ulatuma

üle kogu sõidutee ka kõnniteedele nii, et kõnniteel tee ületust ootav jalakäija oleks sõltuvalt

ilmastikuoludest samuti valgustatud.

2.6.5. Olemasolevad kergliiklusteed kaasajastada, vajadusel korrastada ja parendada, tagada l0 cm

kõrgused äärekivid ja ligipääsetavuse nõuetele vastavad lahendused. Sademevee renne mitte

kergliiklusteedele kavandada.

2.6.6. Tõsta silla peale- ja mahasõitude ümbruses olevate avalike alade kasutatavust. Pärnu jõe

paremkaldale kavandada avaliku kasutusega parkimisala „pargi/kõnni,vänta,reisi“ põhimõttel

ning lisada olemasoleva kergliiklustee „Jaansoni raja“ äärsele haljasalale funktsionaalsust ja

atraktiivsust kavandades terviklik jõe äärne puhkeala, mis toetab infrastruktuuri

mitmekülgsemat kasutust ning võimaldab pakkuda jõe äärsel alal puhkust toetavaid teenuseid.

2.6.7. Projekteerida tuleb teede ristmike ja teede plaaniline lahendus koos teede funktsionaalsete

ristlõigete ja katenditega ning tänava inventari, haljastuse ja nõuete kohase valgustusega,

lahendused peavad arvestama ja kokku sobima ning jätkama hiljuti projekteeritud lahendustega.

Katendite lahendused esitada projekti koosseisus eraldi joonisena.

2.6.8. Sõidukite projektkiiruseks näha ette 40 km/h.

2.6.9. Kavandada ristuvate tänavatega ristmikud võimalikult kompaktseks ning sõidutee ruum

võimalikult kitsaks laiendades kõnnitee ja haljasala pinda. Kavandada vähemalt minimaalsed

standardi kohased pöörderaadiused.

2.6.10. Kavandada kasutajasõbralikud ja kaasaegsed ühistranspordipeatuste lahendused, mis vastavad

kõigi kasutajate vajadustele. Tagada ligipääsetavus vastavalt universaalse disaini põhimõtetele,

arvestades sealhulgas vaegliiklejate, lapsevankritega liiklejate ja teiste erivajadustega inimeste

vajadusi. Ühistranspordi liikluskorraldus lahendada koostöös Pärnumaa Ühistranspordikeskus

MTÜ-ga.

2.6.11. Kavandada nõuetele vastav tänava valgustus, sademevete ärajuhtimine, vajadusel kavandada

transpordimaale jäävate kommunikatsiooni trasside ning transpordimaa kinnistutega

külgnevatele kinnistutele juurdepääsude rajamine ja/või rekonstrueerimine.

2.6.12. Kinnistutele sissesõidud projekteerida üle kõnnitee katendi, vajadusel seda tugevdada ilma

teed alla laskmata.

2.6.13. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel arvestada täiendavalt:

1) Kergliiklusteedele mitte kavandada tänavavalgustuse ja liiklusmärgi poste vms, postid

tuleb paigaldada tee serva, vajadusel kasutada konsoolseid lahendusi.

2) Aluskatted ja inventar kavandatakse sõltuvalt kasutusotstarbest, kehtivatest nõuetest ja

standarditest, ohutus- ja turvanõuetest, vandaalikindlusest ning heakorra tagamise

lihtsusest.

3) Mitte projekteerida torupiirdeid, vajadusel kasutada väikevorme ja linnamööblit,

pollareid.

4) Kõik paigaldatavad metallkonstruktsioonid peavad olema kuumtsingitud vastavalt EVS-

EN 1461 ja pulbervärvitud.

8

5) Märgid ja kinnitusdetailid tuleb valmistada korrosioonikindlast materjalist, kasutatav

materjal peab tagama märgi konstruktsiooni püsivuse (ei ole lubatud kasutada tsinkplekist

märgialuseid).

6) Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel tuleb kasutada selliseid vundamente ja

kandekonstruktsioone, mis tagavad nende püsivuse. Liiklusmärkide postid peavad olema

maapinda püsivust tagavalt betoneeritud.

7) Liiklusmärkide suurusgrupid ja kasutatav helkurmaterjali klass näidata projekti joonistel

ja spetsifikatsioonis.

8) Liikluskorraldusvahenditel kasutada standardi nõuetele vastavaid valgust peegeldavaid

kilesid;

9) Kavandada üheselt arusaadavad termoplastikust teemärgised sõiduteele ja värviga

kergliiklusteedele.

2.7. VALGUSTUS:

2.7.1. Nõuetekohane valgustus kavandada lähtuvalt konkreetse ala kasutusotstarbest, valgusoludest,

kasutatavusest, vajadusest, turvalisusest ja vandaalikindlusest. Olemasolevatel pargiala

piiravatel kõnniteedel tagada kasutusotstarbele vastav valgustus. Tänavavalgustus peab eelkõige

valgustama jalakäijate ja ratturite liikumisruumi. Lahendused peavad arvestama ja kokku

sobima ning jätkama hiljuti lähipiirkonnas projekteeritud lahendustega.

2.7.2. Ülekäiguradade valgustus projekteerida erilahendusega spetsiaalvalgustusega („vilkuvad“

ülekäiguraja märgid) ning valgusvihk peab eristuma üldisest valgusfoonist, ulatuma üle kogu

sõidutee ka kõnniteedele nii, et kõnniteel tee ületust ootav jalakäija oleks sõltumata

ilmastikuoludest samuti valgustatud.

2.7.3. Tänavavalgustuse projekteerimisel arvestada olemasolevate puude võra ulatusega.

2.7.4. Valgustite asukohad esitada ehitusloaprojektis, sh kasutatava postvalgusti tüüp ja vundeerimise

lahendus.

2.8. KESKKONNAKAITSE:

2.8.1. Projekteeritav Kesklinna sild paikneb osaliselt Pärnu jõe hoiualas (registrikood KL02000293),

kuuludes ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku. Maa-ameti xGIS rakenduse ja Looduskaitse ja

Natura 2000 teemakaardi järgi puuduvad Kesklinna sild koridoris olulised looduskaitselised

piirangud ja kaitsealuste liikide elupaigad. Pärnu jõel on 10 m laiune kallasrada, kus tuleb

tagada vaba jalgsi liikumine.

2.8.2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 kohaselt peab

otsustaja andma eelhinnangu, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline

keskkonnamõju. Kesklinna silla laiendamisel ja rekonstrueerimisel jäävad alles olemasolevad

tugisambad ja kaldapealsed kehandid, mistõttu silla laiendamisega ja rekonstrueerimisega ning

silla kasutamisega ei kaasne olulistnegatiivset mõju inimese tervisele, ei ületata piirkonna

looduskeskkonna koormustaluvust, ei kavandata olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevusi,

mistõttu Kesklinna silla laiendamisel ja rekonstrueerimisel ei ole ettenähtavat olulist

keskkonnamõju.

2.8.3. Lahenduse puhul, mis eeldab ehitustegevust veekogus, tuleb koostada keskkonnamõjude

eelhinnang koos Natura eelhinnanguga ning esitada koos keskkonnamõju algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõuga asjaomastele asutustele seisukohavõtuks. Ühtlasi arvestada,

et ehitustegevus jões eeldab vee erikasutusluba.

2.8.4. Planeeritava ehitustegevusega ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi,

millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Kuivõrd

tegemist on olemasoleva linnatänava ümberehitamisega, ei too kavandatav tegevus kaasa olulist

keskkonnamõju. Kavandada tuleb terviklik tänavahaljastus. Kasutada kogu projekteeritava ala

lõikes mitmekesise ja mitmerindelise haljastuse lahendust.

2.8.5. Projekteerimisel tuleb esmajärjekorras eelistada sademevee maksimaalset immutamist

tekkekohas, kasutades selleks haljasalasid ja vett läbilaskvaid teekattematerjale. Kui

immutamine pole võimalik, tuleb kogutav sademevesi enne ärajuhtimist lokaalselt puhastada

ning seejärel suunata kas olemasolevasse sademeveesüsteemi või otse Pärnu jõkke.

2.8.6. Maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed teostada projektiga hõlmatud alal ja sellest 5 m

ulatuses haljastuse inventeerimine. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning

9

võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine, joonistele kanda puittaimestiku võrad või

juurestiku kaitsealad.

2.8.7. Tagada piirkonna väärtusliku haljastuselemendi, alleede terviklik säilimine.

2.8.8. Puujuurte kaitsmiseks lähemal kui 2,5 m ei ole soovitatav kaevata ning üle 4 cm läbimõõduga

juuri ei tohiks läbi raiuda, kuna see ei taga puude säilimist. Tagada tingimused puude edasiseks

kasvuks, sh sobiv pinnase struktuur, et vesi, hapnik ja toitained jõuavad juurestikuni.

2.8.9. Kommunikatsioonitrassid kavandada maksimaalses ulatuses teed/tänavate kõvakatte alla.

Sademevee äravoolukohtades kasutada tänaval külgvoolseid kaevuluuke.

2.8.10. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus

selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Pärnu linnas kehtivatele

õigusaktidele.

2.8.11. Kavandada terviklik tänavahaljastus kogu projektiga hõlmatava tänavaruumi ulatuses. Esitada

nõuded istikutele (lehtpuuistiku kõrgus ja rinnasdiameeter, okaspuuistiku kõrgus ja juurekaela

läbimõõt, põõsaistiku kõrgus ja vähim okste arv) ning istutus- ja hooldustöödele. Kaasata

projekteerimistöödesse volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt.

2.8.12. Käsitleda ehitustööde aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra). Puude

kaitse kirjelduse koostamisel juhinduda standardis EVS 939-3:2020 ning Pärnu linna

kaevetööde eeskirjas märgitud nõuetest.

2.8.13. Ehitustööde tulemusena ei tohi halveneda naaberkruntide veerežiim. Vertikaalplaneerimisega

välistada sademevee valgumine teemaalt naaberkinnistutele.

2.8.14. Käsitletav ala jääb kõrge müratasemega piirkonda. Teostada autoliiklusest tuleneva müra

prognoos päevase ja öise ajavahemiku ning liikluse tipptunni kohta koos mürakaartide ning

müra tasemetega hoonete fassaadidel, määrata müraleevendusmeetmed.

2.8.15. Juhul kui tehnilised trassid paigaldatakse suundpuurimise teel läbi Pärnu jõe aluse pinnase

tuleb koostada keskonnamõjude eelhinnang.

2.9. TEHNOVÕRGUD

2.9.1. Enne projekteerimistööde kavandamist taotleda vajadusel trasside valdajatelt tehnilised

tingimused.

2.10. UURINGUD:

2.10.1 Pärnu jõe paremkaldal on lihkeohtlikkuse tsoonis E soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus

võimalike maalihete seisukohast 75m ulatuses jõe põhikaardijärgsest veepiirist, kus kaldaala

täitmiseks absoluutkõrguseni 2,7m ümp ja gravitatsioonilise kaldakindlustuse rajamiseks on

vaja teostada pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused. Pärnu jõe vasakkaldal on

lihkeohtlikkuse tsoonis F soovituslik ehituskeeluvööndi ulatus võimalike maalihete

seisukohast 75m ulatuses jõe põhikaardijärgsest veepiirist, kus igasuguse ehitustegevuse (sh

kaldakindlustused, täitmine) jaoks on vaja teha pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused.

2.10.2 Teostada silla sammaste, talade vms uuringud

2.10.3 Ehitusprojekti koosseisus esitada projekteerija poolt läbiviidavate uuringute kokkuvõte

kõikide silla elementide kohta koos illustreerivate materjalidega.

3. MUUD NÕUDED

3.1. Projekteerimisel tuleb teha koostööd kõigi asjasse puutuvate ametite, asutuste, tehnovõrkude

trasside valdajate, ettevõtete ja isikutega.

3.2. Projekteerimisel järgida projekteerimisala suhtes kehtestatud planeeringuid.

3.3. Tööde teostamiseks peab olema kehtiv maakasutusõigus vastaval kinnistul.

3.4. Enne projekteerimistööde kavandamist taotleda vajadusel trasside valdajatelt tehnilised tingimused.

3.5. Rajatis kavandada ja tööd kaitsevööndites planeerida kitsendusi arvestades.

3.6. Ehitusprojekti aluseks tuleb koostada uus topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 või

detailsemas, lähtudes Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018 määrusest nr 22 „Topo-geodeetiliste

mõõdistus- ja uurimistööde tegemise kord“. Ehitusprojekti koostamise hetkel ei tohi alusplaan olla

vanem kui kaks aastat.

3.7. Projekteeritavad rajatised siduda L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja EH2000

kõrgussüsteemis. Täiendavad sidemed anda joonmõõtudega kas olemasolevatest hoonetest või

krundi piirist.

3.8. Tehnovõrkude koondplaan koostada topo-geodeetilisel alusplaanil, millele on kantud

olemasolevad, projekteeritud ja planeeritud tehnovõrgud, haljastus ning asendiplaaniline lahendus.

10

3.9. Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ ja 01.02.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3.10. Kooskõlastamiseks esitatava ehitusprojekti asendiplaan, sidumisjoonis, vertikaalplaneerimine ja

insenerkommunikatsioonide projektjoonised esitada tekst .doc- või .rtf-formaadis ja graafiline

osa .dwg- või .dgn-formaadis failidena lisaks paberkandjale digitaalsel andmekandjal.

Väljastatud projekteerimistingimused ja muu projektiga seonduv informatsioon lisada projekti

kausta.

3.11. Ehitusprojektis tuleb käsitleda kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju.

3.12. Kaevetöödel ja katendite taastamisel lähtuda Pärnu linna kaevetööde eeskirja nõuetest.

3.13. Teede sulgemisel lähtuda Pärnu linna Teede ja tänavate sulgemise kord nõuetest.

3.14. Juhul kui ehitustegevuse käigus on vajalik teostada puude raiet tuleb koos ehitusprojekti

esitamisega taotleda Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnast raieluba.

3.15. Teostada vajalikud uuringud ehitusprojekti koostamisel.

3.16. Projekti koosseisus tuleb esitada tehtavate tööde mahtude ja maksumuste töömahtude tabelid

vastavuses projekteerimise hetkel kehtiva teetööde tehniliste kirjelduste versiooniga.

3.17. Ehitusprojekti seletuskirjas esitada vajadusel andmed muinsuskaitseseaduse, selle asjakohastele

rakendusaktidele ja neist tulenevatele nõuete ja kitsenduste kohta (vt EhS § 14 lg 1 p 4).

3.18. Ehitusprojekt edastada arvamuse andmiseks asutustele, kelle huve võivad kavandatavad tööd

riivata.

3.19. Kõiki projekteerimistingimuste nõudeid käsitleda ehitusprojektis.

3.20. Ehitusloa taotlemiseks esitatav projekt esitada elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu või Suur-

Sepa 16 I korruse infolauda või planeerimisosakonda.

4. Käesolevad projekteerimistingimused kehtivad seitse aastat, võimaldades alal mitmeetapilist

projekteerimist ja ehitamist.

5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu

Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär