| Dokumendiregister | Riigikohus |
| Viit | 6-6/25-38-2 |
| Registreeritud | 09.09.2025 |
| Sünkroonitud | 10.09.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs |
| Sari | 6-6 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 6-6/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiitsministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
| Vastutaja | Piret Järvesaar (Riigikohus, Üldosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
Arvamus1 perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa eelnõu
(eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele
Nõustuda ei saa VTK-s väljapakutud alternatiividega (1. ja 3.), mis seoksid teovõime piiratuse ja
eestkoste seadmise vajaduse mh isikule pandud diagnoosiga.
Haiguse diagnoosimine on pikk protsess, mis nõuab tihedat ja produktiivset koostööd
meditsiiniasutuse ja patsiandi vahel ning erinevate vaatluste, uuringute jms läbiviimist pikema aja
vältel. Seega võib isikule eestkoste seadmise sidumine isikule diagnoosi määramisega pikendada isikule
vajaliku abi (eestkoste) andmist. Kuid mis veel olulisem, kui muuta TsÜS § 8 lg t 2 viisil, et isikul on
piiratud teovõime vaid juhul, kui tal on diagnoositud „F-diagnoos“, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma
tegudest aru saada või neid juhtida, jätab see vajaliku kaitseta kõik need inimesed, kellel ei ole (veel)
diagnoositud „F-diagnoosi“, kuid kellel on psüühikahäire, intellektipuue vm vaimse tervise häire, mille
tõttu ta ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda ning on seepärast teinud
mitmepoolse tehingu, testamendi, mis senises praktikas oleks tühine (TsÜS § 10 , § 11), kuid esimese
ja kolmanda alternatiivi käiku minemisel ei oleks (sest isikul ei ole veel „F-diagnoosi“). Lisaks on selliselt
oht, et õigusemõistmine liigub kohtutelt meditsiiniasutustele, mis on kahtlemata vastuolus
põhiseadusega.
Problemaatiline on kavatsus vähendada eestkostemenetluses tellitavate psühhiaatriliste ekspertiiside
arvu seeläbi, et asendada teatud juhtudel psühhiaatri eksperdiarvamus muu arsti (nt perearst)
eksperdiarvamusega. Kas meditsiiniliste eriteadmisteta kohus oskab ekspertiisi määramise otsustamise
etapis hinnata, kas tegemist on nn lihtsama eestkosteasjaga, mille puhul on piisav muu arsti
eksperdiarvamus, või on tegu keerulisema ja piiripealse juhtumiga ning vajalik on just psühhiaatri
arvamus? Seda enam, et isikule eestkoste seadmine piirab oluliselt isiku põhiõigusi (nt õigus vabale
eneseteostusele, eraelu puutumatusele) ja peaks seepärast olema võimalik üksnes reaalse vajaduse
korral.
1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee
Justiits- ja Digiministeerium
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku
ja tsiviilseadustiku üldosa eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele.
Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja
tsiviilseadustiku üldosa eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele
Teie 12.08.2025 nr 8-3/6746-1
Meie 09.09.2025 nr 6-6/25-38-2
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|