Riigitee nr 11184 Alliku-Laagri tee 3,15 ringristmiku, riigitee nr 11421 Laagri-Hüüru tee km 0,28 ristmiku ning detailplaneeringu kohase ühendustee põhiprojekti koostamine

KIN Koru OÜ

[email protected]

Meie 09.09.2025 nr 8-1/25-076/15178-1

Tehniline kirjeldus

Riigitee nr 11184 Alliku-Laagri tee 3,15 ringristmiku, riigitee nr 11421 Laagri-Hüüru tee

km 0,28 ristmiku ning detailplaneeringu kohase ühendustee põhiprojekti koostamine

1. Projekti eesmärk

Riigitee nr 11184 Alliku-Laagri tee 3,15 ringristmiku, riigitee nr 11421 Laagri-Hüüru tee

km 0,28 ristmiku ning Koru ja Väike-Koru DP detailplaneeringu kohase ühendustee

põhiprojekti koostamine.

Projekti eesmärk on riigitee nr 11184 Alliku-Laagri tee 3,15 ringristmiku, riigitee nr 11421

Laagri-Hüüru tee ristmiku ja Koru ja Väike-Koru DP detailplaneeringu kohase ühendustee

kavandamine tagamaks korrakohane ja ohutu juurdepääs piirkonna arendusaladele. Riigitee

nr 11184 Alliku-Laagri tee 3,15 ringristmiku kavandamise eesmärk on tagada muuhulgas ka

perspektiivse Laagri liiklussõlme realiseerimise võimalikkus. Projekt sisaldab tee katendi ning

muldkeha remonti (sh mahasõidud,, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt), et tagada ohutu juurdepääs arendusaladele, tõsta liiklusohutuse

taset ja sõidumugavust. Sealhulgas on projekti eesmärgiks tehniliselt vajaliku teemaa

määramine.

2. Olemasolev olukord

Projekteeritavas alas on Saue Vallavalitsuse 8.01.2025 korraldusega nr 490 kehtestatud Koru ja

Väike-Koru detailplaneeringu, mille eesmärgiks on jagada kinnistud viieks äri- ja/või

tootmismaa, kaheks transpordimaa ja kaheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning

määrata moodustatavatele äri- ja/või tootmismaa kruntidele ehitusõigus kuni 2‑korruseliste

ärihoonete ja/või päikesepargi ehitamiseks.

Riigitee nr 11184 Alliku-Laagri tee liiklussagedus on vastavalt 2024. aasta teeregistri

andmetele 1968 autot ööpäevas ning kehtestatud on piirkiirus 60 km/h. Riigitee nr 11421

Laagri-Hüüru tee liiklussagedus on teeregistri andmetele tuginedes 654 autot ööpäevas ning

kehtestatud piirkiirus on 40 km/h.

3. Lähteülesanne

3.1. Koostada põhiprojekt riigitee nr 11184 Alliku-Laagri tee 3,15 ringristmiku, riigitee

nr 11421 Laagri-Hüüru tee km 0,28 ristmiku ning Koru ja Väike-Koru DP

2

detailplaneeringu kohase ühendustee põhiprojekt vastavalt Koru ja Väike-Koru

detailplaneeringule. Projektiga käsitletav teelõigud on orienteeruvalt näidatud Lisas 1.

Olemasoleva teega kokkuviimise täpsed asukohad selgitada välja projekti käigus. Sh

tuleb arvestada riigitee pikemas ulatuses liikluskorralduse (liiklusmärkide ja

teekattemärgistuse) kokku viimise ja ühtlustamisega.

3.2. Projekti koostamise aluseks on Saue Vallavalitsuse 8.01.2025 korraldusega nr 490

kehtestatud Koru ja Väike-Koru detailplaneering.

3.3. Projekti koostamisel arvestada 2005. aastal koostatud AS Teede Tehnokeskuse töö nr

107/05 „Juuliku Tabasalu ühendustee eelprojektiga“, toodud Laagri liiklussõlme

põhimõtteline lahendus (sh pikiprofiilid jms).

3.4. Tulenevalt riigitee nr 11184 Alliku-Laagri tee 3,15 ringristmiku maavajaduse

täpsustamisest võib projekti koostamisel selguda vajadus projekteerimistingimuste

menetlemiseks. Projekteerimistingimuste menetluses ilmnevate asjaoludega tuleb

projekti koostamisel vajadusel arvestada. Projekteerimistingimused menetletakse kui

selleks vajadus ilmneb.

3.5. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette

katendi uuendamine. Vajadusel näha ette olemasoleva muldkeha remont.

3.6. Katendi kasutusajaks tuleb võtta püsikatenditel 20 aastat.

3.7. Arvestada järgmiste parameetritega:

3.7.1. Sõiduradade arv – 2;

3.7.2. Jalgratta- ja jalgteede laius – 3,0 m;

3.8. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Teede

projekteerimise juhend“.

3.9. Ühendustee kavandamisel küsida sisendit lisaks Transpordiametile ka Saue

Vallavalitsuselt.

3.10. Transpordiameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate

Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.

3.11. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga,

mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

3.12. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

4. Uuringud

4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist

„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel“.

4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete

äravoolurajatiste projekteerimist:

4.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud

täiendavatest nõuetest.

4.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde

kavale ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.

4.2.3. Topo-geodeetilise uuringu mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata

Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti

koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.

3

4.2.4. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata

topo-geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega):

4.2.4.1.Maantee koridoris üldjuhul 60 m laiuselt (tee teljest 30 m ulatuses mõlemalt

poolt). Põhjendatud juhtudel vähem.

4.2.4.2.Maanteega ristuvad riigimaanteed ja kohalikud teed mõõdistada üldjuhul

50 m ulatuses alates ristmikust ja 40 m laiuselt (tee teljest 20 m ulatuses

mõlemalt poolt).

4.2.4.3.Vabast ruumist väljapoole jäävaid kinniseid õuealasid ei ole vaja

mõõdistada, kui on tagatud piisav informatsioon projektlahenduse

koostamiseks (nt kergliiklustee paiknemine, nähtavuskolmnurgad,

kõrguslik planeering vms).

4.2.4.4.Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja

jäävad õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud

tehnovõrgu ümberehituse projekteerimiseks.

4.2.4.5.Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning

mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt

mõõdistatud punktidest.

4.2.5. Transpordiameti täiendavad nõuded tehnovõrkude mõõdistamiseks:

4.2.5.1.Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel määrata

projektlahendusega seotud kaevudel kaevu kaane reguleerimise ulatus (min-

max) ning sidekaevudel tõstmise ja langetamise ulatus.

4.2.5.2.Õhuliinide mõõdistamisel arvestada, et õhuliinide madalaima rippe

absoluutkõrgused tuleb mõõdistada ka nendes asukohtades, kus

olemasolevas olukorras teed ei ole, kuid projekteeritakse.

4.2.6. Kontrollida Maa-ameti kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu

projekteeritava tee teljest 75 m ulatuses.

4.2.7. Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel esitada uuringu koosseisus

truupide kohta koordinaatidega varustatud fotod ja märkida faili nimetusse truubi

number, mis ühtib maa-ala plaanil näidatud numbriga. Pildil peab olema selgelt

näha truubipäis ja truubi sisemus.

4.2.8. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli dwg ja xml

formaadis, koos maapinnale iseloomulike murdejoontega (sh katte serv, mulde

serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv) (vt ka

lisa 2)

4.2.9. Transpordiametiga kooskõlastatult võib topo-geodeetilise uuringu seletuskirjas

teha andmete esitamisel asjakohaseid muudatusi.

4.3. Teostada truupide seisukorra hinnang 4.3.1. Pildistada kõik uuritud truubid nii, et oleks selgelt näha truubipäis ja truubi

sisemus. Esitada koordinaatidega varustatud fotod ja märkida faili nimetusse

truubi number, mis ühtib topo-geodeetilise uuringu maa-ala plaanil näidatud

numbriga. Töövõtja ja topo-geodeetilise uuringu koostaja vastaval kokkuleppel

võib truupide fotod esitada topo-geodeetilise uuringu koosseisus.

4.3.2. Hinnangus tuua välja truubi seisukorra kirjeldus, Töövõtja hinnang truubi

säilitamise või ümberehitamise vajaduse kohta ja Töövõtja ettepanek

projekteeritava truubi lahenduse osas.

4.3.3. Transpordiametile teadaolevalt paikneb üks truup riigitee nr 11421 Laagri-Hüüru

tee km 0,325.

4

4.4. Teostada geotehnilised uuringud:

4.4.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.

4.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste

uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks

Transpordiametile.

4.4.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab

maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist.

4.4.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle

ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema

võimalik selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks

vajalike pinnase parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.

4.4.5. Jalgratta- ja jalgteedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga

50 m tagant. Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata

kasvupinnase paksus ning lisaks puurida ja määrata 30 cm kasvupinnase all olevad

pinnased.

4.4.6. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls

formaadis. Täpsemad juhised vt p. 4.4.1. juhendist.

4.4.7. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.

4.5. Liiklusuuringud:

4.5.1. Läbilaskvusarvutus teostada mahus, mis võimaldab:

4.5.1.1.määrata tee ristlõiget ja koormussagedust.

4.5.2. Läbilaskvusarvutusest peab järelduma:

4.5.2.1.liikluse prognoos, ehitusjärgset prognoos;

4.5.2.2.liikluskoosseis ja koormussagedus katendi valikuks;

4.5.3. Liikluse prognoosimisel kuni 2050 tuleb lähtuda uurimistööst "Liiklusuuringu

juhendi ja baasprognoosi koostamine".

4.5.4. Liikluse prognoosimisel tugineda varasematel uuringutele: Inseneribüroo Stratum

tööst nr 2025-T016 „Riigitee nr 11420 Saku-Laagri tee eskiisprojekti koostamine.

Liiklusuuringud“ ja K-Projekt tööst nr 24052 „Saue linna raudteeülese ala DP

liiklusuuring“.

4.6. Koostada katendi projekt:

4.6.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema

versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud

kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.

4.6.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele võrreldavale katendikonstruktsiooni

variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada juhendi

„Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ Tabeli 1 märkused tooduga.

Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Transpordiametile põhjendatud

ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust.

4.6.3. Sobilike materjalide olemasolul tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse

kohaselt kasutatakse kohalikke materjale (~50 km raadiuses).

4.6.4. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide

võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia

kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused,

mida tuleb teha 20 aasta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine).

Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud

soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas.

4.6.5. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.

5

4.6.6. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette

kulumisvaru 1 cm.

4.6.7. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilisest uuringust.

4.6.8. Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused juhendi „Elastsete

teekatendite projekteerimine“ L2.T3 alusel.

4.6.9. Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab

katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Transpordiametile.

4.7. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:

4.7.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning

projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega

arvestada projekti koostamisel.

4.7.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:

4.7.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,

teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid

ning arvestada nendega projekti koostamisel.

4.7.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed

planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh

perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas.

4.7.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning

teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning

nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused

projekti seletuskirjas.

4.7.3. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada

välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast

väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub

projektalale.

4.7.4. Piiranguid käsitlev aruanne siduda projekti seletuskirjaga.

5. Projekteerimistingimuste menetlus

5.1. Transpordiamet viib vajadusel läbi projekteerimistingimuste andmise menetluse, kui

ilmneb maavajaduse täpsustamine.

6. Põhiprojekt

6.1. Koostada riigitee nr 11184 Alliku-Laagri tee 3,15 ringristmiku, riigitee nr 11421 Laagri-

Hüüru tee km 0,28 ristmiku ning detailplaneeringu kohase ühendustee lõigu

põhiprojekt.

6.2. Põhiprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud

põhiprojekti koostamise nõuetele.

6.3. Põhiprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud:

6.3.1. maantee lahendus, s.h, kergliiklusteed, teeületused vms,

6.3.2. juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed,

6.3.3. tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused,

6.3.4. sademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused ja uuringud,

6.3.5. rajatavate kraavide asukohad,

6.3.6. bussipeatused koos neid ühendavate jalgratta- ja jalgteedega

6.3.7. jmt.

6.4. Selgitada projektiga välja tehnovõrkude omanikud.

6

6.5. Koostada katendi aruanne.

6.6. Tehnovõrkude projektid.

6.7. Vajadusel sademeveesüsteemide, maaparandussüsteemide, vm ehitusprojektid.

6.8. Valgustuse põhiprojekt.

6.9. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.

6.10. Truupide seisukorra hinnang.

6.11. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6.12. Selgitada vajamineva teemaa ulatus, koostada vajadusel krundijaotuskavad ja IKÕ

plaanid.

6.13. Transpordiamet tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti

ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis

tehtud märkustele, kui Transpordiamet on otsustanud parandamise vajaduse.

7. Bussipeatused

7.1. Bussipeatuste kavandamisel arvestada Transpordiameti juhisega „Bussipeatuste valik,

paigutus ja kujundamine“.

8. Liikluskorraldusvahendid

8.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus

liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).

8.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.

8.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning

liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.

8.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.

8.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Transpordiametile märkuste esitamiseks ja

kooskõlastamiseks.

9. Tee valgustus

9.1. Töövõtja ülesandeks on koostada teevalgustuse põhiprojekt.

9.2. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega.

Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.

9.3. Valgustuse projektlahendus tuleb integreerida kohaliku omavalitsuse valgustuse

juhtimissüsteemi.

9.4. Küsida kohalikult omavalitsuselt ja Transpordiametilt tehnilised nõuded valgustuse

kasutatavatele valgustitele ja tehnilised nõuded valgustussüsteemi juhtimisele enne

projekteerima asumist.

9.5. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või

nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist

Transpordiametiga.

10. Tehnovõrgud

10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada

projekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Ehitusloa

kohustuslikel tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik sellega

seotud kulud. Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja

7

ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele

tingimustele.

10.2. Tehnovõrkude projekteerijal tuleb välja selgitada projektlahendusega seotud

tehnovõrgu kaevude seisukord ja ümberehitamise vajadus. Kaevudel, kus

projektlahendusest tingituna on vajalik kaevu kaane kõrguse muutmine, tuleb määrata

kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). Töövõtja ja topo-geodeetilise

uuringu koostaja vastaval kokkuleppel võib kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatuse

määrata ja andmed esitada topo-geodeetilise uuringu koosseisus.

10.3. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist

„Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

10.4. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või

nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist

Transpordiametiga.

11. Maaparandusehitised

11.1. Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks ja

maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamiseks taotleda maaparandusseaduse alusel

projekteerimistingimused Maa- ja Ruumiametilt (MARU).

11.2. Täiendava sademevee juhtimine maaparandussüsteemi kooskõlastada MARU-ga.

11.3. Arvestada, et maaparandussüsteemi rajatiste ümberehitamiseks (uued kollektorid,

eesvoolu asukoha ja voolusängi lõigu muutmine, uus drenaažikaev jms) on vajalikud

täiendavad uuringud ja ehitusprojekti koostamine. Maaparanduse uuringute ja

maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostaja peab omama maaparandusseaduse kohast

õigust tegutseda maaparandusalal.

11.4. Projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise

alustamist Transpordiametiga.

11.5. Projekt peab sisaldama töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste kalkulatsioone.

11.6. Projekteerija taotleb maaparandusehitise projekti alusel MARU-lt ehitusloa ja kannab

kõik sellega seotud kulud.

11.7. Projekt koos ehitusloaga anda üle digitaalselt.

12. Haljastus ja hooldus

12.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtted“.

12.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.

12.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri

pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt

loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.

12.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.

13. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid

13.1. Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku

transpordimaa määramisel lähtuda juhendist „Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise

ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramise juhend“.

13.2. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi

seadmise plaani koostamise nõuded“.

8

13.3. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ ja „Juhis isikliku kasutusõiguse plaani koostamiseks jalgratta- ja jalgtee

ehituse projektides“.

14. Keskkonnamõjude eelhinnang

14.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang,

lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti

andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta.

14.2. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga

kaasnevaid asjakohaseid mõjusid, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste

täpne asukoht.

14.3. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents

või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses).

14.4. Eelhinnangu koostaja on kohustatud tutvuma projektialaga kohapeal, fotografeerima

olulised asjaolud ning lisama need eelhinnangule.

14.5. Juurdepääsupiiranguga info (nt I-II kaitsekategooria liikide asukohti sisaldavad

joonised) vormistada eelhinnangu eraldiseisva lisana.

14.6. Keskkonnamõjude eelhinnangu lõppjäreldusse koondada kokku kõik eelhindamisel

leitud ehitusloa menetlemise jaoks asjakohased tingimused ja leevendavad meetmed (sh

vajadusel korrashoiu etapiks).

15. Ehitusloa andmise menetlus

15.1. Transpordiameti viib ehitusloa andmise menetluse läbi põhiprojekti alusel peale riigitee

kavandamiseks vajalike maade üle andmist Transpordiametile. Töövõtja valmistab ette

menetluse läbiviimiseks vajalikud joonised ja vajadusel projektlahenduse selgitused sh

kinnisasjade omanikele, keda projektiga ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt

maavõõrandus, ristmike likvideerimine, kinnisasjale juurdepääs, kraavid, haljastuse või

ehitiste likvideerimine, kitsendused jms).

15.2. Töövõtja kohustub korrigeerima ehitusloa andmiseks koostatud projektlahendust

vastavalt Transpordiameti korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida

Transpordiameti otsused menetluse käigus esitatud puudutatud asutuste ja isikute

arvamustele, kooskõlastavate asutuste märkustele ning vaided.

16. Projektide koostamise üldised nõuded

16.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

16.2. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta

Eesti mastaabis.

16.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti

kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused,

katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).

16.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning

liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.

16.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel

geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.

16.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi

konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on

vastav tüüp projekteeritud.

9

16.7. Koostada ja esitada digitaalselt tööristlõiked piketaažiliselt 25 m sammuga

projekteeritavate teede sh kergliiklusteede kohta. Vastavalt projektlahendusele võib

samm olla ka väiksem kui 25 m, kuid mitte suurem.

16.8. Kergliiklustee ja jalgrattaraja projekteerimisel lähtuda juhendist "Kergliiklustaristu

kavandamise juhend".

16.9. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.

16.10. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.

16.10.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.

16.10.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,

amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.

16.10.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja

taotleda Maa- ja Ruumiametilt või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised

tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks

tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb põhiprojekti

koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva

veekuivendussüsteemi (kraavid/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid) seisukorra

kindlakstegemiseks ja ümberehitamiseks.

16.10.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada

Maa- ja Ruumiametiga või maaparandussüsteemi valdajaga.

16.10.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist

katendikonstruktsiooni.

16.11. Projektjoonisel tuleb kajastada topo-geodeetilise uuringu käigus tuvastatud

olemasolevad puurkaevud ja nende sanitaarkaitsealad/ hooldusalad. Juhul kui

sanitaarkaitseala/ hooldusala ulatub projektalale, tuleb koostöös Transpordiametiga

hinnata puurkaevu likvideerimise, ümberehitamise või andmete korrigeerimise

vajadust.

16.12. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja

kehtivatest nõuetest.

16.13. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava

materjali mahud.

16.14. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja

kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

16.15. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse

projekt.

16.16. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik

teostada ümbersõite vältides.

16.17. Koostada töömahtude tabelid loogiliste sektsioonide kaupa.

16.18. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

16.19. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.

16.20. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele

kirjeldustele.

16.21. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.

Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalgratta- ja jalgteede,

ristmike, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse,

ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise

projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.

10

17. Kooskõlastamine

17.1. Töövõtja peab vajadusel kaasama projektlahenduse väljatöötamisel asjakohaseid

ametiasutusi.

17.2. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude

valdajatega ja asjakohaste ametiasutustega.

18. Vormistusnõuded

18.1. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.

18.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

18.2.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul)

ning .pdf formaadis;

18.2.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;

18.2.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;

18.2.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi

kasutatud joonte liikide .shx failid.

18.3. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised

peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.

18.4. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1

eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.

19. Töövõtja meeskond

19.1. Töövõtja meeskond peab koosnema järgmistest võtmeisikutest:

19.1.1. Teede projekteerimise eest vastutav isik. Teede osa peab koostama isik, kellel on

vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistus valitava kompetentsiga

tee ehitusprojekti koostamine (või allerialal tee-ehitus ja korrashoid ning ametialal

projekteerimine).

Koostas: Hans Keskrand, Transpordiamet, [email protected]

Lisad:

1. Projekteeritavate ristmike ja teede orienteeruv asukohaskeem

2. Murdejoonte näidised

Lisa 1. Projekteeritavate ristmike ja teede orienteeruv asukohaskeem

Riigitee nr 11184

km 3,15 ringristmik

Riigitee nr 11421

km 0,28 ristmik

Detailplaneeringu

kohane ühendustee (sh

kergliiklustee)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lisa 2. Murdejoonte näidised