2 (3)
4. Lisaks liikmesriigi asutustele saavad sotsiaalmeediaplatvormidele ebaseaduslikust sisust
teada anda digiteenuste koordinaatori (Eestis saab selleks TTJA) sertifitseeritud
usaldusväärsed teavitajad (art 22). Usaldusväärse teavitaja teateid ebaseadusliku sisu kohta
tuleb platvormil läbi vaadata eelisjärjekorras. Usaldusväärseks teavitajaks saab olla vaid
valdkonna oskusteabe omaja, näiteks reklaamivaldkonna katusorganisatsioon Turundajate
Liit.
5. TTJA leiab siiski, et reklaamivaldkonna kitsaskohad on tervikuna võimalik kõige
tõhusamalt lahendada reklaamiseaduse muutmise ja eneseregulatsiooni loomise
koostoimes. Seadusega tuleks sätestada see osa, mida riik peab reklaami reguleerimisel
vajalikuks ja oluliseks, nii et vajadusel oleks võimalik regulatsiooni ka kõigi suhtes
jõustada (mh vt ülal p 3).
6. TTJA toetab Turundajate Liidu initsiatiivi eneseregulatsiooni organisatsiooni loomiseks.
Sarnane algatus toimib Eestis juba näiteks meediateenuste valdkonnas, kus
audiovisuaalmeedia teenuse osutajad on loonud eneseregulatsiooni korras reeglid lastele
suunatud saadetes toitude ja jookide reklaamimiseks. Eneseregulatsiooni näideteks on ka
E-kaubanduse Liidu väljastatav „Turvalise ostukoha“ ja FinanceEstonia krediidiandjate
„Hea Tava“ märgised.
7. TTJA usub, et Turundajate Liit reklaamivaldkonna asjatundjate katusorganisatsioonina
suudab eest vedada tõhusa eneseregulatsiooni loomist küsimustes, mida valdkonna seadus
ei reguleeri. Eneseregulatsioon võimaldab vajadusel luua mõnes reklaami valdkonnas
seadusest ka piiravamad nõuded, kui turuosalised seda vajalikuks peavad.
8. Eneseregulatsiooniorganisatsiooni loomisel on kindlasti oluline tagada, et see hõlmaks
võimalikult suurt osa reklaamivaldkonna ettevõtjatest, sh reklaami avaldajatest. TTJA
leiab, et organisatsiooni täpsema vormi, toimise põhimõtted ja muu sarnase võiks jätta
turuosaliste otsustada. Riiklik sekkumine eneseregulatsiooni oleks tarbetu.
9. Mõjuisiku kui reklaami avaldaja tulevase reguleerimise osas leiab TTJA, et reklaamiks
võiks pidada sellist sisu, mille puhul mõjuisik on saanud tasu või muud hüve toote või
teenuse esitlemise eest. Sarnaselt on mõjuisikute reklaami küsimus lahendatud näiteks
Norras2, Soomes3 ja Hollandis4. Teavet, mis käsitleb mõjuisiku igapäevatoiminguid,
samuti kui mõjuisik tasu või muud hüvet saamata annab infot mõne toote või teenuse kohta,
ei peaks TTJA hinnangul käsitlema reklaamina.
10. Mõjuisikute kinniste kontode osas on TTJA varasema praktika põhjal mõistlik siiski
kehtestada põhimõtted, millistel juhtudel ka faktiliselt kinnisel kontol avaldatud teavet
võiks käsitleda reklaamina. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus mõjuisikud muudavad
konto ajutiselt suletuks selleks, et tutvustada toodet või teenust, millele kehtivad reklaami
avaldamise piirangud. Põhimõtete kehtestamisel soovitab TTJA kindlasti konsulteerida
mõjuisikute esindajatega, kuid lisaks sellele võib abiks olla tutvumine videoblogijate
audiovisuaalmeedia teenuste valdkonnas kehtestatud nõuetega. Näiteks on Hollandi
meediaregulaator (Dutch Media Authority) kehtestanud videoblogija audiovisuaalmeedia
teenuseks kvalifitseerimise kriteeriumid5, millest üks on ka jälgijate arv.
2 Norra tarbijakaitseameti sotsiaalmeedia reklaami juhend.
3 Soome konkurentsi ja tarbijakaitse sotsiaalmeedia reklaami juhend.
4 Hollandi meediaregulaatori reklaami avaldamise juhend.
5 Hollanfi meediaregulaatori videoblogija kriteeriumid.