(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU

08.09.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja

andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 20 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrust nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ täiendatakse

§ 20 lõikega 21 järgmiselt:

„(21) Märkides emakeeleks eesti keele, võib selle juurde täiendavalt märkida ka eesti keele

piirkondliku erikuju (murdekeele), mida isik oskab.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate

üleantavate andmete loetelu“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga täpsustatakse, et rahvastikuregistrisse (edaspidi RR) emakeelt märkides saab eesti keele

puhul lisaks märkida ka eesti keele piirkondlikke erikujusid (edaspidi eesti keele murdekeel), mida

inimene oskab. Eelnõus käsitletakse vaid eesti keele murdekeeli. Keeleseaduse § 3 lõikes 3

sätestatakse, et riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (murdekeel) kaitset, kasutamist ja

arendamist. Ühtlasi sätestatakse sellega, et murdekeeled kuuluvad eesti keele piirkondlike

erikujudena eesti keele koosseisu, ning antakse võimalus kasutada neid eesti keelega võrdsetel

alustel, kui pole reguleeritud teisiti, näiteks kirjekeele normi rakendamisel.

Selles eelnõus ei käsitleta üldiselt emakeele märkimist RR-i, sealhulgas teise emakeele märkimise

võimaldamist, sest seda, kas teise emakeele märkimine RR-i peaks olema võimalik, analüüsitakse

eraldi.

Eelnõu avaldab olulist positiivset mõju RR-i andmesubjektidele ja andmesaajatele, suurendades

eesti keele murdekeelt kõnelevate inimeste emakeele andmete täpsust RR-is, ning lisaks täidab

eesti keele murdekeele kogukondade ootuse tunnustada nende piirkondlikku eripära ja

enesemääratlemise õigust.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruses nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ on sätestatud, et kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või

vabaühenduste halduskoormus, nähakse ette muudatused ka halduskoormuse vähendamiseks.

Käesoleva eelnõuga ei kasva ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormus. Eelnõuga

laiendatakse inimese õigusi oma emakeele andmete märkimisel, sest eesti keele puhul on inimesel

võimalik märkida ka eesti murdekeelt. Eesti keele murdekeele märkimine RR-i ei ole inimesele

kohustuslik, vaid vabatahtlik võimalus esitada RR-i eesti keele kui oma emakeele andmeid

täpsemalt. Soov esitada RR-i eesti keele puhul ka murdekeelt on tulnud eesti keele murdekeele

kogukondadelt ehk sihtrühmalt endalt.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna:

1) õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ([email protected],

tel 612 5184);

2) osakonnajuhataja Enel Pungas ([email protected], tel 612 5163);

3) rahvastikuregistri halduse talituse juhataja Mairis Kungla ([email protected],

tel 612 5208) ja nõunik Helle Jürna ([email protected], tel 612 5101).

Eelnõu ja seletuskirja koostamisse olid kaasatud:

2

1) Eesti Keele Instituudist keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonna juhataja Tiina

Laansalu ([email protected]) ja vanemleksikograaf Jüri Viikbergi ([email protected]);

2) Haridus- ja Teadusministeeriumist keelepoliitika osakonna nõunik Kätlin Kõverik

([email protected]);

3) Kultuuriministeeriumist kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg

([email protected]);

4) Statistikaametist rahvastiku- ja haridusstatistika tiimi juht Terje Trasberg

([email protected], tel 5397 9915), jurist Thea Palm ([email protected], tel 5196 1547) ja

metoodik Aire Seene ([email protected], tel 5365 9710).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute

osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ([email protected],

tel 612 5184).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega

Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrust nr 129

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate

andmete loetelu“ (edaspidi määrus nr 129) avaldamismärkega RT I, 21.03.2025, 28.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse nr 129 § 20 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt saab RR-is emakeelt märkides eesti

keele puhul täiendavalt märkida ka eesti keele piirkondlikke erikujusid (murdekeel), mida isik

oskab.

Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 21 lõike 1 punkti 17 kohaselt on RR-i kantavad

isikuandmed ka ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja omandatud kõrgeima haridustaseme

kohta. Määruse nr 129 § 20 lõike 2 kohaselt märgitakse emakeeleks üldjuhul keel, mis on

omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida inimene kõige paremini oskab. Kehtiva

õiguse ja tehniliste lahenduste kohaselt ei ole praegu võimalik märkida RR-i emakeele andmeteks

eesti keele murdekeelt, kuid keeleseaduse § 3 lõikes 3 on öeldud, et riik toetab eesti keele

murdekeelte kaitset, kasutamist ja arendamist. Sellest lähtuvalt lisatakse eelnõuga võimalus

emakeele andmete esitamisel märkida RR-i eesti keele puhul ka vastavas klassifikaatoris esitatud

keeleseaduse § 3 lõike 3 alusel nimetatud eesti keele piirkondlik erikuju ehk eesti keele murdekeel.

Eelnõuga nähakse ette, et tegemist peab olema emakeelena kõneldava eesti keele murdekeelega,

mida inimene oskab. Seega on eesti keele murdekeelt lubatud märkida inimesel, kes seda valdab.

Selleks, et emakeele andmete esitamisel saaks RR-i eesti keele puhul märkida ka eesti keele

murdekeele, tuleb Statistikaametil täiendada klassifikaatorit. RR-is emakeele märkimise aluseks

olev klassifikaator on koostatud rahvusvahelise standardi ISO 639-2 alusel ja sinna murdekeeled

3

ei kuulu. Selleks, et emakeele andmete esitamisel saaks RR-i eesti keele puhul märkida ka eesti

keele murdekeele, loob Statistikaamet emakeelte klassifikaatorile uue variandi, kuhu lisatakse eesti

keele murdekeeled. Rahvusvahelisel standardil ISO 639-2 põhinevat ametlikku emakeelte

klassifikaatorit1 ei muudeta. Lisatavate eesti keele murdekeelte loetelu on koostatud Eesti Keele

Instituudi, Statistikaameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös. Klassifikaator põhineb

2021. aasta rahvaloenduse andmetel. Klassifikaatorisse valitakse välja kõige arvukama

kõnelejaskonnaga eesti keele murdekeeled. Need on Võru, Saare, Setu, Mulgi, Tartu, Kihnu, Muhu,

Kodavere ja Hiiu murdekeel.

Avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus andmekogu pidamiseks

määrusega nimetatud seaduses loetletud kindlustavad süsteemid, mille hulka kuulub ka

klassifikaatorite süsteem. Andmekvaliteedi huvides on, et kõik asutused, kes koguvad samasisulisi

andmeid, kasutaksid ühtseid klassifikaatoreid, kuid andmete kogumise alus on tavapäraselt

õigusaktis sätestatud konkreetne alus koos näiteks andmekogu põhimääruses kirjeldatud

andmekoosseisuga.

Avaliku teabe seaduse § 439 lõike 3 kohaselt on riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide

kasutamine kohustuslik kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel.

Kuna RR on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, siis on vastava klassifikaatori kasutamine selle

olemasolu korral RR-is nõutud avaliku teabe seaduse kohaselt. Seega saab edaspidi RR-is eesti

keele puhul kasutada täiendatud klassifikaatori varianti eesti keele murdekeelte märkimisel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega2, aidates tagada selles sätestatud

isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimise, näiteks selle, et isikuandmed RR-is on õiged, asja-

ja ajakohased ning olulised.

4. Määruse mõjud

Eesti keele puhul on võimalik RR-i märkida lisaks emakeele andmetena ka eesti keele

murdekeeli, mis on esitatud emakeele andmete kogumisel kasutatavas täiendatud

klassifikaatori variandis.

4.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

I

Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused (edaspidi KOV)

Sihtrühm on väike. Muudatus mõjutab KOV-ides üldjuhul mõnda üksikut ametnikku.

1 Statistikaamet. Keelte klassifikaator. Vaadatud 04.09.2025. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

4

Mõju ulatus on keskmine. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei

kaasne nendega kohanemisraskusi, sest ka praegu kantakse RR-i emakeele andmeid. Mõju ulatus

võib olla suurem KOV-ides, kus on rohkem eesti keele murdekeelte kõnelejaid. Uus on edaspidi

see, et emakeelena eesti keele andmeid märkides saab lisada ka eesti keele murdekeele. Seega ei

ole see KOV-i ametnikele täiesti uus ülesanne, vaid olemasolev ülesanne täieneb. Muudatusena

võib välja tuua selle, et KOV-ides võib vähemalt esialgu suureneda selgitamiskohustus, sest

inimesed võivad esitada küsimusi, millal ja mis murdekeeli nad edaspidi RR-i märkida saavad.

Samuti tuleb KOV-i ametnikel inimestelt, kes tulevad asutusse kohapeale emakeele andmeid

esitama, küsida ka eesti keele murdekeele oskamise kohta.

Mõju esinemise sagedus on keskmine. Ametnikud võivad muudatuste tagajärgedega kokku

puutuda regulaarselt ehk igal tööpäeval.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike. KOV-ide töökoormus võib vähesel määral

suureneda, kuid mitte oluliselt, sest enamik andmeid esitatakse RR-i praegu e-teenuse kaudu.

Samas võib selgitamiskohustuse suurenemine töökoormust vähemalt esialgu kasvatada, kuid selle

riski realiseerumist proovitakse vältida enne selle eelnõu jõustumist tehtava kommunikatsiooniga

ja juhiste andmisega.

II

Sihtrühm: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) ning

Siseministeerium. Sihtrühm on väike, hõlmates umbes kümmet teenistujat.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on pigem väikesed. Siseministeeriumil tuleb muuta määrust

nr 129, et luua õiguslik alus esitada RR-i eesti keele kui emakeele märkimisel ka kõneldavat eesti

murdekeelt. SMIT-il tuleb hoolitseda selle eest, et uue klassifikaatoriga oleks võimalik RR-i eesti

keele murdekeelt esitada, ning teha arendusi, et murdekeel kajastuks näiteks aruannetes ja

statistikas.

Lisaks tuleb andmesaajaid juhendada ja teavitada, kuidas murdekeeled on RR-is märgitud, et

andmesaajad teaks, kuidas neid andmeid kasutada.

Eelnõuga ei muutu oluliselt SMIT-i ega Siseministeeriumi töökorraldus. Samas suurendab see

selgust. Määruse nr 129 muutmine on ühekordne ülesanne, kuid eesti keele murdekeelte kogumine

ja säilitamine RR-is on alaline.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivsed tagajärjed eeldatavasti puuduvad.

SMIT-i ja Siseministeeriumi töökorraldus ei muutu ning suureneb vaid õigusselgus.

III

Sihtrühm: Statistikaamet. Sihtrühm on väike, hõlmates umbes kümmet teenistujat.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmised. Statistikaametil tuleb koostada uus emakeelte

klassifikaatori variant, kus eesti emakeele juurde on lisatud ka eesti keele murdekeeled. Lisatavate

5

eesti keele murdekeelte loetelu on koostatud Eesti Keele Instituudi, Statistikaameti ning Haridus-

ja Teadusministeeriumi koostöös. Klassifikaatori variant lisatakse klassifikaatorite portaali3 ja seda

rakendatakse edaspidi ka statistika tootmises.

Emakeele tunnuse jaotus avaldamistabelites esialgu ei muutu ja statistika avaldamisel kasutatakse

jätkuvalt senist jaotust, kus eraldi on välja toodud eesti keel. Kui ametkonnad või teised sihtrühmad

soovivad, et Statistikaamet hakkaks avaldama iga-aastast statistikat emakeele kohta koos eesti

murdekeelte eristamisega, tuleb see vajadus sätestada Vabariigi Valitsuse korraldusega

kinnitatavas riikliku statistika programmis või esitada eraldi tellimusena vastavalt Statistikaameti

veebilehel avaldatud hinnakirjale. Esmakordsel avaldamisel kaasnevad tabelite koostamise ja

andmebaasi tehnilise ülesseadmise kulud. Järgnevatel aastatel on korduvate avaldamiste kulu

väiksem ning piirdub põhiliselt andmete uuendamise ja kontrollimisega.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Töökorraldus ei muutu.

IV

Sihtrühm: Kultuuriministeerium. Sihtrühm on väike. Muudatus mõjutab asutustes üldjuhul mõnda

üksikut ametnikku.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed. Suureneb õigusselgus ning paraneb vaimset

kultuuripärandit säilitavate tugimeetmete ja programmide planeerimine ja rakendamine. Muudatus

on tervikuna positiivne murdekeelt rääkivatele kogukondadele, sest aitab luua teadmist

murdekeelte oskajate kohta, ja pärimuspõhiste tegevuste sihistamisele.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivsed tagajärjed puuduvad.

Kultuuriministeeriumi ja valitsemisala asutuste töökorraldus ei muutu.

V

Sihtrühm: teised ametiasutused RR-i andmesaajatena. Sihtrühm on suur: RR-i tehakse aastas

kokku üle saja miljoni päringu, sealhulgas ametiasutused.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on eeldatavasti väikesed. Andmesaajad peavad uue

andmekoosseisuga kohanema. Andmesaajad peavad teadma, et edaspidi saavad nad eesti keele

murdekeelte kohta teavet pärida RR-ist.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivseid tagajärgi ei ole. Andmete pärimine ei

muutu ja saavutatakse vaid suurem selgus.

3 Statistikaamet. Klassifikaatorite portaal. Vaadatud 04.09.2025.

6

4.2. Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele

I

Sihtrühm: RR-i andmesubjektid ja andmesaajad, kes ei ole ametiasutused. Sihtrühm on

potentsiaalselt suur. RR-ist saavad andmeid nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, sest inimesi, kes Eestis eesti keele murdekeelt

räägivad, on vähe. 2021. aasta rahvaloenduse ajal4 rääkis mõnda eesti keele murdekeelt üle 151 000

inimese5. Kuid tänu sellele muudatusele suureneb RR-i andmesaajate selgus selle kohta, kes eesti

keelt emakeelena kõnelejatest valdavad lisaks eesti keele murdekeelt. Muudatus on ühekordne:

RR-i andmesubjektid ja andmesaajad saavad sellega tutvuda ning võtta teadmiseks, et edaspidi on

RR-is eesti keele kui emakeele juurde võimalik märkida ka murdekeel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivseid tagajärgi ei ole, sealhulgas ei suurene

halduskoormus. Andmete pärimine ja töötlemine ei muutu ning saavutatakse vaid suurem selgus.

II

Sihtrühm: RR-i andmesubjektid, kes emakeele andmete märkimisel saavad peale eesti keele lisada

ka eesti keele murdekeeled.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna inimese emakeel elu jooksul eeldatavasti ei muutu ja

emakeele andmeid esitatakse RR-i vaid üks kord elus.

Mõju avaldumise ulatus on suur, sest eesti keele murdekeelt oskavale inimesele on emotsionaalselt

väga oluline võimalus märkida eesti keele kõrval ka kõneldav murdekeel, mis on samuti inimese

identiteedi osa. Ennekõike võru ja seto keele kõnelejate kogukonnad (Seto Kongressi Vanemate

Kogu ja Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu), aga ka Eesti keelenõukogu on palunud seto ja võru

keele emakeelena tunnustamist. Seto ja võru keele kogukonnad on arvukamad ning seetõttu on

nende soovid tugevamalt kõlanud. Selleks, et hoida Eesti murdekeelte elujõudu ja mitmekesisust,

tuleks peale eesti keele ka eesti keele murdekeeli tunnustada ning käsitada neid identiteedi ehk

enesemääratlemise osana. Teema on oluline ka UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni6

tähenduses, sest Võrumaa suitsusauna traditsioon ja seto leelo on kantud Eesti vaimse

kultuuripärandi nimistusse. See näitab, et nendel piirkondadel on oma traditsioonid, sealhulgas

murdekeel, mida nad soovivad hoida ja väärtustada.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivseid tagajärgi muudatusel ei ole.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on RR-i andmesubjektile oluline mõju, sest muudatus

loob võimaluse märkida RR-i eesti keele puhul ka kõneldav eesti keele murdekeel. Muudele

valdkondadele muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata.

4 Rahvaloendusel võis inimene märkida emakeelena mitu eesti keele murdekeelt. Rahvaloendusel eesti keele

murdekeelte andmete kogumise täpsema metoodika kohta küsimuste korral on võimalik pöörduda Statistikaameti

poole ([email protected]). 5 Statistikaamet. Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad. Vaadatud 27.08.2025. 6 RT II 2006, 19, 51.

7

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega kaasnevad Siseministeeriumi ja SMIT-i kulud kaetakse RR-i pidamiseks

ette nähtud olemasolevast Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Statistikaameti kulud, mis on seotud emakeelte klassifikaatori variandi koostamise ja selle

lisamisega klassifikaatorite portaali, kaetakse tavapärasest Statistikaameti eelarvest.

Avaldamistabelite muutmise või koostamise soov tuleb registreerida tellimustööna ning selle eest

tasutakse vastavalt hinnakirjale7.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Pikemat jõustumisaega ei ole muudatustega kohanemiseks vaja, sest

tegemist on inimeste õigusi suurendava eelnõuga.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile, Eesti Keele Instituudile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti

Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, SMIT-ile, Statistikaametile ja Õiguskantsleri Kantseleile.

7 Statistikaamet. Tellimustöö. Vaadatud 04.09.2025.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

10.09.2025 nr 1-6/3247-1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr

129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass,

täpne andmekoosseis ja andmeandjate

üleantavate andmete loetelu“ muutmine“

eelnõu kooskõlastamisele esitamine

Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele

arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018.

aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja

andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ muutmine“ eelnõu.

Palume eelnõu kohta märkused esitada 7 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. eelnõu 1 lehel;

2. eelnõu seletuskiri 7 lehel.

Arvamuse avaldamiseks:

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Keele Instituut

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit

RR Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Statistikaamet

Õiguskantsleri Kantselei

Annika Nõmmik Aydin 6125184

[email protected]