Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

1

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 8 punktides 1 ja 3 ning § 15 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „artikli 65

lõikes 2“ tekstiosaga „artiklis 65“;

2) paragrahvi 10 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „artikli 65 lõige 2“ tekstiosaga „artikkel 65“;

3) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatav.

(2) Kala ja veetaime impordi ja reekspordi korral tõendatakse kala ja veetaime päritolu

nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 12 sätestatud korras.

(3) Päritolu ei pea tõendama füüsilise isiku oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse

(EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 sätestatud koguses ostetud kala või veetaime puhul ja õngepüügil

püütud kala puhul.

(4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 68 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei

kohaldata sama artikli lõikes 6 sätestatud juhul.“;

4) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse sõna „kokkuostuhinnad“ sõnaga

„esmakokkuostuhinnad“;

5) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui kala keskmist esmakokkuostuhinda ei ole lõike 4 kohaselt avaldatud, võetakse

esmakokkuostuhinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse

platvormi (edaspidi EUMOFA) hinnad. Kui asjakohast hinda ei ole EUMOFA platvormil

avaldatud, siis võetakse kala esmakokkuostuhinna aluseks rahvusvahelistel turgudel

asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hinnad.“;

6) paragrahvi 32 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;

7) paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 404/2011,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse

kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud

rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153)“ tekstiosaga „nõukogu määruse (EÜ)

nr 1224/2009 artiklites 7 ja 7a sätestatut“;

8) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 39a alusel ja korras võib Keskkonnaamet

panna isikule kohustuse paigaldada kalalaevale statsionaarne süsteem mootorivõimsuse

pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks.“;

EELNÕU

xx.xx.xxxx

2

9) paragrahvi 34 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest

määratud punktide kohta;“;

10) paragrahvi 34 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „esmakokkuostuga“ sõnadega „või

kaalumisega“;

11) paragrahvi 34 lõike 4 punktides 1 ja 4 asendatakse tekstiosa „1 ja 3–8“ tekstiosaga „1, 3,

31 ja 5–7“;

12) paragrahvi 34 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest

kaptenile või kalurile määratud punktide kohta.“;

13) paragrahvi 36 punktis 7 asendatakse sõnad „GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemiga“

sõnaga „laevaseireseadmega“;

14) paragrahvi 38 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr

404/2011“;

15) paragrahvi 38 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 38 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks, kui laeva ei ole kahe

järjestikuse aasta jooksul kalapüügiks kasutatud või laev on registrist kustutatud.“;

17) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks nõukogu määruse (EÜ)

nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatud juhul.“;

18) paragrahvi 38 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse, kui laeva ei ole ühe aasta

jooksul kalapüügiks kasutatud.“;

19) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse nõukogu määruse (EÜ)

nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 sätestatud alusel ja korras.“;

20) paragrahvi 38 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 38 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kalalaevatunnistus, mille kehtivus on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul

peatatud, hakkab jälle kehtima, kui kalalaevale kalapüügiloa saamise taotlus esitatakse

uuesti.“;

22) paragrahvi 39 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „kahe nädala“ sõnadega „viie

tööpäeva“;

23) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

3

„Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada merel kalapüügiks üksnes loale kantud

kalalaeva.“;

24) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib merel kalapüügiks kasutada alla

kümne meetri pikkust kalalaeva, mis ei ole loale kantud.“;

25) paragrahvi 41 lõikes 6 asendatakse sõnad „kaluri teisega“ sõnadega „kaluri või kalalaeva

teisega“;

26) paragrahvi 42 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „, kehtivuse peatamise“;

27) paragrahvi 43 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kaluril“ sõnadega „või kaptenil“;

28) paragrahvi 43 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) loa taotleja või loa taotluses nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse nõukogu

määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 sätestatud piiranguid;“;

29) paragrahvi 43 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 44 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „, peatamine“;

31) paragrahvi 44 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 44 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kalalaev“ tekstiosaga „, kalur või

kapten“;

33) paragrahvi 44 lõike 3 punktis 6 asendatakse tekstiosa „kalalaeva asukoha jälgimist GPS-

või muu satelliitjälgimissüsteemi kaudu“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 69 sätesatud

nõudeid“;

34) paragrahvi 44 lõike 3 punktid 7 ja 8 ning lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 56 lõike 1 esimeses lauses asendatakse läbivalt sõna „Läänemerel“ sõnaga

„merel“;

36) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „artikli 105 lõigetes 2 ja 5“ tekstiosaga

„artiklis 105“;

37) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmed“ tekstiosaga „,, millega on

võimalik tõendada kala ja veetaime päritolu.“;

38) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõude esitada

harrastuskalapüügi andmed ja andmete nimistu, kui nimetatud andmete esitamise vajadus

tuleneb kalavarude seisundist või püügivahendi mõjust või nende esitamise kohustus tuleneb

ELi õigusaktist.“;

39) paragrahvi 61 lõikes 3 asendatakse sõnad „kutselisel kalapüügil ja kalastuskaardi alusel

toimuval harrastuskalapüügil“ sõnaga „kalapüügil“;

4

40) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kutselisel kalapüügil merel esitatakse asjakohased andmed nõukogu määruse (EÜ)

nr 1224/2009 artikli 14 lõikes 8 sätetatud juhul.“;

41) paragrahvi 61 lõiked 4 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 61 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kala ja veetaime esmakokkuostja esitab andmed kala esmakokkuostu kohta nõukogu

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 62 kohaselt.“;

43) paragrahvi 61 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „66–68“ tekstiosaga „66 ja 68“;

44) paragrahvi 61 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „1 ja 3–7“ tekstiosaga „1, 3, 31 ja 5–7“;

45) paragrahvi 61 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „1 ja 3–8“ tekstiosaga „1, 3, 31 ja 5–7“;

46) paragrahvi 61 lõikes 16 asendatakse tekstiosa „404/2011 artikli 49 lõikes 3“ tekstiosaga

„x/2025 artikli 34 lõike 2 punktis b“;

47) paragrahvi 611 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kala kaalutakse lossimisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt.

(2) Kala võib kaaluda kalalaeva kapten, kutselise kalapüügi loa omanik või loale kantud kalur.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isik võib kaaluda kala juhul, kui Keskkonnaamet

on andnud temale kaalumiseks heakskiidu.

(4) Kala kaalumisel kasutatakse mõõteseaduse kohaselt taadeldud või kalibreeritud kaalu.

(5) Valdkonna eest vastutav minister võib lubada kaaluda kala nõukogu määruse (EÜ)

nr 1224/2009 artikli 60 lõikes 3 sätestatud alusel ja korras.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded kala kaalumisele,

kaaludele, kaalumisega seotud rajatistele ja süsteemidele ning kala kaalumise ja liigilise

koosseisu määramise metoodika.“;

48) paragrahvis 64 asendatakse arv „45“ arvuga „44“;

49) paragrahvi 65 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) suunata kalalaeva sadamasse, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud

korrarikkumise väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning kõrvaldamiseks.“;

50) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 6–12 järgmises sõnastuses:

„(6) Keskkonnaamet võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku riided, riietes oleva või kehal

kantava asja, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja, mille võib võtta hoiule või

konfiskeerida.

(7) Kui käesoleva seaduse §-s 64 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisega ei

ole võimalik või on oluliselt raskendatud teostada järelevalvet § 10 lõigetes 6 ja 8 sätestatud

nõuete täitmise üle, kuid see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja

5

tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnaamet riikliku järelevalve

erimeetmena teha kontrolltehingu. Kontrolltehingu tegemise otsustab Keskkonnaameti

peadirektor või tema volitatud ametiisik.

(8) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega

toiming, mille tegemise eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest

kinnipidamist.

(9) Kontrolltehingu sooritamisel võib seda tegev ametiisik varjata selle isiku, kelle suhtes

kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev

ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea

ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud.

Kui kontrolltehingut sooritatakse sidevahendite abil, võib Keskkonnaameti ametiisik kasutada

sellist kasutajatunnust, mis ei ole seostatav tema ametiülesannete täitmisega.

(10) Keskkonnaamet teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast

kontrolltehingu tegemise eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati

kontrolltehingut. Keskkonnaamet võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata isiku, kelle suhtes

tehti kontrolltehing, teavitamise edasi, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega

seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud

nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehti, teavitamist ei

või edasi lükata rohkem kui kolm kuud alates tehingu tegemise päevast.

(11) Kontrolltehingu tegemine protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.

(12) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.“;

51) paragrahv 69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 69. Asukoha jälgimine ja kalapüügi seirekeskus

(1) Merel kalapüügiks kasutatav kalalaev ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks

kasutatav mootoriga kalalaev peab olema varustatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009

artiklis 9 sätestatud laevaseireseadmega.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud laevaseireseadme tehnilised nõuded, seadme kaudu edastatavad andmed ning

andmete esitamise korra.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega nõude varustada merel ning

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks kasutatavad mootoriga sõidukid asukoha

jälgimise seadmega.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asukoha jälgimise seadme tehnilised nõuded, seadme kaudu edastatavad andmed

ning andmete esitamise korra.

(5) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 9a nimetatud Eesti kalapüügi seirekeskus

asub Keskkonnaametis.

6

(6) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 109 nimetatud ülesannet täidab

Keskkonnaamet.“;

52) paragrahv 70 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiseid

rikkumisi;

2) muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009

artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning sama artikli lõikes 3 punktis g nimetatud tõsiseid

rikkumisi;

3) kaaspüügi tingimuste rikkumist või alamõõdulise kala püüki;

4) keelatud püügiviiside või -vahendite kasutamist;

5) kala ja veetaime päritolu tõendamisega seotud andmete või dokumentide esitamata jätmist,

puudumist, võltsimist või võltsitud dokumendi või valeandmete esitamist;

6) loale kantud püügivõimaluse või lubatud aastasaagi ületamist;

7) püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumist;

8) kalapüüki keelupiirkonnas;

9) keelu all oleva kalavaru sihtpüüki.“;

54) paragrahvi 71 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 3 punktis h nimetatud tõsist

rikkumist.“;

55) paragrahvi 72 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaamet määrab kalalaevatunnistuse omanikule, kalalaeva kaptenile ja kalurile

käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest

punktid nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 92 sätestatu kohaselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid kaotavad kehtivuse nõukogu määruse

(EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 8 nimetatud tähtaja möödumisel.

(3) Keskkonnaamet võib komisjoni delegeeritud määruse nr x/2025 artikli 38 kohaselt

kustutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid enne sama paragrahvi lõikes 2

viidatud tähtaja möödumist.“;

56) paragrahvi 73 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Keskkonnaamet teeb kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise sissenõudmise

otsuse. Nimetatud otsus on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks

täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.“;

57) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.“;

58) paragrahvi 75 pealkirjast jäetakse välja sõnad „kalalaevatunnistuseta ja“;

59) paragrahvi 75 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või kalapüügi eest merel kalalaevatunnistuseta

laevaga“;

7

60) paragrahvi 76 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „GPS- ja muu

satelliitjälgimissüsteemi“ sõnadega „Asukoha jälgimise süsteemi“;

61) paragrahvi 77 pealkirjas ja lõikes 2 asendatakse sõna „korra“ sõnaga „nõuete“;

62) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Harrastuskalapüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;

63) paragrahv 78 tunnistatakse kehtetuks;

64) paragrahvi 86 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lossimise“ tekstiosaga

„, kaalumise“;

65) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses:

„§ 881. Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsise rikkumise

toimepanemise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis

kuni viiekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda kolme aasta jooksul –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis

kahe- kuni kaheksakordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,

– karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule,

siis kuni viiekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,

– karistatakse rahatrahviga kuni 800 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule,

siis kahe- kuni kaheksakordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule

vastavas summas.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule

vastava summa määramise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud

kala esmakokkuostu hind.“;

66) paragrahvi 89 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja 85“ tekstiosaga „, 85 ja 881“;

67) paragrahvi 89 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ja 88“ tekstiosaga „, 88 ja 881“;

68) paragrahvi 90 lõiked 1, 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

69) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel kuni 12 meetri pikkusele kalalaevale

alates 2028. aasta 10. jaanuarist.

8

(7) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel alla 9 meetri pikkusele kalalaevale

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 4 sätestatu kohaselt alates 2030. aasta 1.

jaanuarist.

(8) Käesoleva seaduse § 73 alusel enne 2026. aasta 10. jaanuari algatatud tsiviilkohtumenetlus

kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmiseks viiakse lõpuni seni kehtinud

alustel ja korras.

(9) Käesoleva seaduse § 881 lõikes 2 nimetatud väärteo korduvuse arvestamisel ei võeta arvesse

enne 2026. aasta 10. jaanuari toime pandud väärtegusid.

(10) Enne 2026. aasta 10. jaanuari välja antud kaluri kalapüügiluba kehtib selles märgitud

kehtivusaja lõpuni.“.

§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 20 nimetatud väärteo korduvuse arvestamisel.“;

2) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:

„20) Keskkonnaametil kalapüügiseaduse § 881 sätestatud väärteo tunnuste ilmnemisel

väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil.“;

3) paragrahvi 23 lõigetes 2 ja 6 asendatakse tekstiosa „3–11 ja 13“ tekstiosaga „3–11, 13 ja

20“.

§ 3. Kalandusturu korraldamise seaduse muutmine

Kalandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise

kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ)

nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005,

(EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr

1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93,

(EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), sätestatud

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded;“;

2) seaduse 2. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „turustusnormid“ tekstiosaga „ning

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded“;

3) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

„101. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded

(1) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii peab olema jälgitav nõukogu määruse (EÜ) nr

1224/2009 artikli 58 kohaselt.

9

(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 58 sätestatud nõudeid ei kohaldata sama

artikli lõikes 8 sätestatud juhul.“;

4) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96,

(EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr

2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ)

nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93,

(EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50),“;

5) seadust täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses:

„§ 761. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumine

(1) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 10. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 jõustub 2028. aasta 10. jaanuaril.

___________________________________________________________________________

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2025

1

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja seaduse eesmärk

1.1. Sisukokkuvõte

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(edaspidi eelnõu) on koostatud Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise kalanduspoliitika

kontrollsüsteemi muudatuste rakendamiseks.

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/2842, millega muudetakse

nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr

1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja

(EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842, 20.12.2023, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2842/oj) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 2023/2842), mis võeti vastu 22.novembril 2023.a ja mille sätteid kohaldatakse järk-järgult

alates 10. jaanuarist 2026. a kuni 1. jaanuarini 2030. a, on vaja muuta kalapüügiseadust (edaspidi

KPS), et tagada selle kooskõla Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õigusaktidega. Eelnõus ja

seletuskirjas viidatakse läbivalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse

ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse

määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr

2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr

1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused

(EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50)1

(edaspidi kalanduse kontrollimäärus), kuigi määruse teksti konsolideeritakse jooksvalt vastavalt

sätete jõustumisele, mistõttu tuleks viidete korral kalanduse kontrollimäärusele vaadata ka

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/2842.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842 kaasnevad peamised muudatused on

järgmised:

 laieneb järk-järgult kohustus jälgida kalalaevade tegevust merel laevaseiresüsteemide abil

kõigile alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevadele;

 täieneb esitatavate kalapüügiga seotud andmete hulk ja nende esitamine muutub järk-

järgult kõigile püüdjatele elektrooniliseks;

 võidakse panna riskianalüüsi põhjal kohustus paigaldada kalalaevadele statsionaarsed

süsteemid mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks;

 lisandub kalalaeva kogumahutavuse kontrollimise nõue;

 hakatakse registreerima kala jälgitavuse ehk päritolu tõendamise andmeid elektrooniliselt

ning luuakse seos kalapüügi- või vesiviljelustoodete partii ja püügireisi või korje vahel,

sealhulgas siseveekogudel;

 väheneb kala koguse piirmäär, mida võib esmakokkuostu vormistamata müüa;

 muutuvad kala kaalumisega seotud nõudeid;

 täieneb tõsiste rikkumiste nimekiri ja lisanduvad ka tingimused, mille alusel teatud

rikkumisi klassifitseeritakse tõsisteks rikkumisteks;

1 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/2024-10-11

2

 täieneb viivitamatute täitemeetmete nimekiri tõsiste rikkumiste korral;

 lisandub EL ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest määratava rahatrahvi

määramise põhimõte, mille kohaselt trahv peab vastama minimaalselt vähemalt rikkumise

toimepanemise tulemusel saadud kala väärtusele ja maksimaalselt vähemalt viiekordsele

kala väärtusele. Kolme aasta jooksul toimepandud korduva tõsise rikkumise korral on

minimaalseks määraks kahekordne kala väärtus ja maksimaalselt vähemalt

kaheksakordne kala väärtus;

 täieneb EL ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest määratavate punktide

süsteem, mis laieneb ka kalalaeva kaptenitele ja kaluritele.

Kalanduse kontrollimääruse muudatuste rakendamiseks on vajalik ajakohastada mitmeid KPSi

sätteid, muuta karistusregistri seadust (edaspidi KarRS) ja kalandusturu korraldamise seadust

(edaspidi KTKS). KarRSi muutmine on vajalik, et anda Keskkonnaametile (edaspidi KeA)

juurdepääs karistusregistri arhiivi andmetele väärteo korduvuse arvestamiseks. KTKSi muutmine

on vajalik, et tagada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuete rakendamine.

Eelnõu eesmärk on EL ühise kalanduspoliitika kontrollsüsteemi muudatuste rakendamine.

Muudatused jõustuvad mitmes osas:

 alates 10. jaanuarist 2026. a hakkavad kehtima järgmised nõuded: uued kaluri

kalapüügiloa nõuded; täpsustatud püügiandmete esitamine (seal hulgas harrastuspüügis);

uued kala päritolu tõendamise nõuded; kala koguse piirmäära vähendamine, mida võib

esmakokkuostu vormistamata müüa; kaalumise nõuded; tõsiste rikkumiste eest

määratavate punktide süsteemi laiendamine kalalaeva kaptenitele ja kaluritele; tõsiste

rikkumiste täiendatud nimekiri ning kohandatud vastutuse sätted; tõsiste rikkumiste eest

määratavad rahatrahvid, mis seotakse rikkumiste teel saadud kalapüügitoodete

väärtusega; riikliku järelevalve täiendatud erimeetmed ja erisused;

 alates 10. jaanuarist 2028. a hakkavad kehtima järgmised nõuded: kalalaevade tegevuse

jälgimine merel rannapüügis 9—12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ja

aktiivpüüniseid kasutavatele alla 9 meetrise kogupikkusega laevadele; mootorivõimsuse

pidev jälgimine üle 221 kilovatti mootoriga kõrge riskiga laevadele;

 alates 10. jaanuarist 2029. a hakkavad kehtima kala päritolu tõendamise nõuded

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konservidele;

 alates 1. jaanuarist 2030. a hakkab kehtima kalalaevade püügitegevuse jälgimise kohustus

merel kõikidele alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ning harrastuskalapüügil

tuleb püügiandmeid koguda igapäevaselt liikide puhul millele on harrastuspüügil oluline

mõju.

Lisaks võetakse vastu uued komisjoni rakendus- ja delegeeritud määrused, mille arutelud EL-i

kalanduse ja vesiviljeluse ekspertgrupis veel käivad. Komisjoni poolt esitatud eelnõude alusel on

teada, et komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse

(EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika

eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk

1–153) (edaspidi komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011) tunnistatakse kehtetuks ning selle

asemel kehtestatakse vähemalt 5 eraldiseisvat määrust, mistõttu tuleb KPS-is muuta viited

kehtetuks muutuvale määrusele.

Väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK) ei ole antud muudatuse puhul koostatud, sest

seaduseelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ja vastavalt Vabariigi Valitsus 29. detsembri

2011. a määruse nr 228 „hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 1 punktile 2 ei ole sel

juhul VTK koostamine nõutav.

3

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika

osakonna nõunik Kaire Märtin (tel 626 0715, [email protected]), valdkonnajuht Herki Tuus

(tel 626 0711, [email protected]), nõunikud Aare Tuvi (tel 626 0712, [email protected]), Epp

Meremaa (tel 625 6223, [email protected]) ja Külli Aas (tel 5625 8463, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065,

[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal

([email protected], 5698 3427).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetavad sätted on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisega. Eelkõige

kalanduse kontrollimääruse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse kalapüügiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 23, karistusregistri

seaduse redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 8 ja kalandusturu korraldamise seaduse redaktsiooni RT

I, 26.09.2023, 2.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse §-ga 5, mis sätestab, et loodusvarad ja loodusressursid on

rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult ning §-ga 53, mis sätestab, et igaüks on

kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale

tekitanud. Samuti on eelnõu kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 37, mille

kohaselt kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb

integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on viia kehtivad kalanduse valdkonna nõuded kooskõlla uue, vahetult

kohaldatava EL-i õigusega. Eelnõu on koostatud Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika

kontrollsüsteemi muudatuste rakendamiseks. Eelnõuga rakendatakse eelkõige kalanduse

kontrollimäärust välja arvatud mõned üksikud erandid (punktid 35 ja 36).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimeses tehakse muudatused KPSis, teises KarRSis,

kolmandas KTKSis ja neljandas sätestatakse seaduse jõustumisaeg.

Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842 tunnistatakse kehtetuks

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 ning viimast asendatakse uute määrustega, on vaja

muuta vastavaid viited KPS-is. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 kehtetuks

tunnistamisel jäävad üleminekuperioodil kehtima rakendusmääruse need sätted, mis puudutavad

nõudeid, mis hakkavad kontrollimääruse alusel kehtima hiljem kui 10. jaanuarist 2026. a.

Üleminekuperiood kestab kuni vastavate kalanduse kontrollimääruse sätete jõustumiseni.

Komisjon asendab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 uute rakendus- ja delegeeritud

määrustega ning mitmete väiksemate temaatiliste määrustega. Vastu on võetud harrastuspüügi

andmete kogumist puudutav rakendusakt ning 2025. a lõpus võetakse vastu uus rakendusakt ja

delegeeritud akt. Eraldi rakendusmäärus töötatakse välja kaalumise jaoks, mis on plaanis vastu

4

võtta 2026. a algul. Uute komisjoni rakendusmääruste viited eelnõus on märgitud tähega „x“, sest

vastavaid määruseid pole.

2.1. Kala oma tarbeks ostmine (eelnõu § 1 punktid 1 ja 2)

Eelnõu § 1 punktiga 1 ja 2 ajakohastatakse viited kalanduse kontrollimäärusele KPSi § 10 lõike

8 punktides 1 ja 3, § 10 lõikes 12 ning § 15 lõikes 3. Muudatus vastab kalanduse kontrollimääruse

artiklile 65, millega vähendatakse kogust, mida võib esmakokkuostu vormistamata eraisikule

oma tarbeks müüa. Senise 30 kilogrammi asemel võib eraisikule müüa ilma esmakokkuostu

vormistamata 10 kilogrammi kala või 2 isendit lõhe päevas. Muudatuse eesmärk on vähendada

päritolu tõendamata liikuva kala koguseid, mis teenib loodusressursside parema kaitse eesmärki.

2.2. Kala päritolu tõendamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavus

(eelnõu § 1 punkt 3 ja § 3 punktid 1- 5)

Kalapüügi- ja vesiviljelustoote päritolu peab kontrollimääruse artiklite 56a ja 58 kohaselt olema

elektrooniliselt tarneahela igas etapis tõendatav pärast esmakokkuostu kuni jaemüügini.

Kalapüügi- või vesiviljelustoote partiide kohta nõutud teavet täiendatakse selliselt, et igas etapis

on võimalik püügireisini või korjeni tuvastada, milliselt püügireisilt või vesiviljeluse üksusest

toode pärineb. Partiidega kaasas peab olema selline teave, et nad oleksid jälgitavad igas

tarneahela etapis kuni jaemüügini. Käitajad, kelle valduses tooted on, peavad pidama partiide

kohta elektrooniliselt arvestust partiide kohta nõutava minimaalse teabe ulatuses ning tegema

selle info elektrooniliselt teatavaks ka järgmisele käitajale, kellele tooteid tarnitakse.

Minimaalseks partii kohta esitatavaks teabeks, mida käitaja igas etapis partii kohta kogub ja esitab

on partii identifitseerimisnumber, partiisse kuuluvate kalatoodete püügireisi

identifitseerimisnumber või numbrid või püügipäeva kordumatu identifitseerimisnumber või -

numbrid, partiisse kuuluvate vesiviljelustoodete tootja või kalakasvandusüksuse nimi ja

registreerimisnumber, imporditud toodete puhul püügilaevade number või püügisertifikaadi

number, kala nimetus, geograafiline piirkond või veekogu, millest kala on püütud või kasvatatud,

püügivahendi liik, püügi või korje kuupäev, kogus või isendite arv, eraldi teave alammõõdust

väiksemate isendite kohta, ning ühiste turustusnormide kohane teave. Muudatuse eesmärgiks on

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamine, järelevalve tõhustamine, mis

tagab loodusressursside parema kaitse, samuti toiduohutuse tagamine ning ausale konkurentsile

kaasa aitamine. See nõue puudutab EL-i vetest (sh siseveed) pärinevaid kalapüügitooteid,

vesiviljelustooteid ning kolmandatest riikidest imporditud kalapüügi- ja vesiviljelustooteid.

Kehtivaid nõudeid täiendatakse järgmise teabega: kalapüügitoodete puhul püügireisi või

püügipäeva kordumatu numbri või numbritega, vesiviljelustoote puhul vesiviljeluse

tootmisüksuse registreerimisnumbriga ja EL-i imporditava kalapüügi- või vesiviljelustoote puhul

püügilaeva IMO numbriga. Täiendava teabe lisamise eesmärk on tõendada, milliselt püügireisilt

või millisest korjest kalapüügi- või vesiviljelustoode pärineb, et tõkestada ebaseaduslikku,

teatamata ja reguleerimata kalapüüki. Vastavustabel olemasolevate nõuete ja uute ning

toiduohutuse nõuete kohta on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3.

10. jaanuarist 2026. a jõustuvad muudatused puudutavad nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87,

tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk

1– 675) sätestatud kombineeritud nomenklatuuri gruppi 3, milleks on elus, värske, jahutatud,

külmutatud kuivatatud, soolatud või soolvees, külm- või kuumsuitsukala, kalafilee, vähid ja

molluskid. Kombineeritud nomenklatuuri grupi 16 rubriikidesse 1604 ja 1605 ning grupi 12

(kalakonservid) alamrubriiki 1212 21 (vetikad) kuuluvate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

partiide osas jõustuvad muudatused 10. jaanuaril 2029. a.2

2 Info kombineeritud nomenklatuuri gruppide kohta leitav siit: https://ncfailid.emta.ee/s/KSfAwqg8f55C5n6

5

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse tervikuna paragrahvi 13. Kavandatava KPS § 13 lõikega 1

sätestatakse üldnõue, et kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatud. Kutselisel kalapüügil on

dokumendid, millega saab kala- ja veetaime päritolu tõendada nimetatud KPS § 61 lõikes 1,

harrastuspüügil on päritolu tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument. Eripüügil püütud

kala päritolu tõendavaks dokumendiks on loa omaniku või loale kantud püüdja isikut tõendav

dokument või esmakokkuostukviitung. Seega dokumentides, millega on võimalik tõendada kala

päritolu, sisulist muudatust ei kaasne. Kavandatava KPS § 13 lõikega 2 sätestatakse, et kala

impordi ja reekspordi puhul on kala päritolu tõendavaks dokumendiks püügisertifikaat, mis on

nõutav nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku,

teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning

muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286,

29.10.2008, lk 1–32) (edaspidi ETR määrus) kohaselt. Eraldi ei sätestata enam kolmanda riigi

kalalaeva lossimisel päritolu tõendavateks dokumentideks sadamariigi kontrollidokumenti,

eelteadet, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni, sest tegemist on kala

impordiga, mille puhul on püügisertifikaat niikuinii kohustuslik. Kavandatava KPS § 13 lõikega

3 sätestatakse, et kala ja veetaime päritolu tõendamist ei ole vaja tõendada oma tarbeks ostu puhul

juhul kui kogus ühes päevas ei ületa 10 kilogrammi või kahte lõhet isiku kohta. Nimetatud

piirmäärad on sätestatud kalanduse kontrollimääruse artikli 58 lõikes 8 ja artiklis 65. Kavandatava

KPS § 13 lõikega 4 kehtestatakse kalandus kontrollimääruse artiklis 69 lõikes 6 sätestatud erand

transpordidokumendile juhul kui kala ja veetaime transport toimub sadamaalal või kuni

25 kilomeetri kaugusele lossimiskohast. Antud säte võimaldab nimetatud tingimustel mitte

koostada transpordidokumenti, küll aga kala päritolu tõendamise nõue jääb kehtima. Kehtiva KPS

§ 13 lõikeid 7 ja 8 ei kehtestata enam. Kehtiv KPS § 13 lõige 7 on kaetud KTKSi punktiga 3, mis

sätestab, et kalapüügi- ja vesiviljelustooted peavad olema jälgitavad kontrollimääruse artikli 58

kohaselt. Kehtiv KPS § 13 lõige 8 on kaetud ühelt poolt kavandatava KPS § 13 lõikega 1, teiselt

poolt korrakaitseseaduse § 30 ning kavandatava KTKS § 101 lõike 1 muudatusega.

Eelnõu § 3 punktiga 1 laiendatakse KTKS-i kohaldamisala. Ehk KTKS § 2 lõiget 1 täiendatakse

punktiga 31 selliselt, et seadus kataks ka kalanduse kontrollimääruses nõutud kalapüügi- või

vesiviljelustoodete partiide jälgitavuse. Nimetatud tooted peavad olema jälgitavad kogu

tarneahela ulatuses kuni jaemüügini. Kavandatava muudatuse tulemusel hõlmab KTKS

kalapüügitoodete partii kontrolli peale püüki ja vesiviljelustoodete kontrolli peale korjet.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse peatüki 2 pealkirja, et see peegeldaks paremini peatüki sisu

ja hõlmaks ka jälgitavuse nõudeid.

Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse KTKS-i §-ga 101, milleks on kalapüügi- ja vesiviljelustoote

partii jälgitavuse nõuded. Kavandatud paragrahv viitab kalanduse kontrollimäärusele ja sätestab,

et kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partiid peavad olema nõuetekohaselt jälgitavad ehk siis

vastama tarneahela kontrollinõuetele. Kavandatud KTKS § 101 lõikes 2 sätestatakse, et tarneahela

jälgitavuse nõuded ei kohaldu tarbijale müügi puhul kuni 10 kilogrammi koguste ja 2 tüki lõhe

puhul. See rakendub nii püütud kui vesiviljeluses kasvatatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele.

Eelnõu § 3 punktiga 4 jäetakse välja paragrahvi 11 lõikest 3 esmaviide kalanduse

kontrollimäärusele, sest see on kaetud KTKS § 2 muudatusega.

Eelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse KTKS-i §-ga 761. Kavandatud KTKS § 761 on sisuliselt

vastutuse säte, mis näeb ette vastutuse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete

rikkumise eest. Nimetatud nõuete rikkumine toob kaasa karistuse füüsilisele isikule kuni 100

trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 3200 €. Juhul kui on tegemist tõsise rikkumisega, siis

tuleb karistuse seadmisel lähtuda kavandatavast KPS § 881.

2.3. Mootorivõimsuse kontrollimine (eelnõu § 1 punkt 8)

6

Mootorivõimsus koos kogumahutavusega moodustavad liikmesriigi laevastiku püügivõimsuse,

millele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika

kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu

otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61)3 kohaselt seatud ülempiir riiklikes

kalalaevaregistrites. KPS § 35 lõige 4 sätestab, et mootorivõimsus on püügivõimsuse osa.

Püügivõimsuse reguleerimine on oluline vahend EL-i kalanduspoliitikas, mille abil viia

laevastikud vastavusse kalavarudega ning tagada püügisektori kasumlikkus. Kalalaevaregistris

registreeritud kalalaeva mootorivõimsuse ületamine rohkem kui 20 protsenti on kalanduse

kontrollimääruse järgi tõsine rikkumine. Muudatuse kohaselt viib KeA koostöös Euroopa

Kalanduskontrolli Agentuuriga (edaspidi EFCA) läbi riskianalüüsi nende laevade

väljaselgitamiseks, kellel on kõrgem risk rikkumiseks. Selleks hinnatakse, kas piirkonnas kehtib

püügikoormuse reguleerimise kord, millised on sihtliigid, kas laev on varem sellist rikkumist

toime pannud, kas laeva võimsust on vähendatud jms. Kalanduse kontrollimääruse artikli 39a

kohaselt peavad kõrge riskiga üle 221 kilovati mootoriga laevad olema varustatud statsionaarse

mõõtesüsteemiga, mis tagab mootorivõimsuse pideva mõõtmise kilovattides ja kõnealuste

andmete salvestamise ja säilitamise pardal.

Need sätted jõustuvad alates 10. jaanuarist 2028. a ning Euroopa Komisjon (edaspidi ka komisjon)

töötab välja rakendusakti nende süsteemide tehniliste nõuete ja omaduste ning paigaldamise

kohta. Nõuete täitmiseks on võimalik kalandusettevõtjatel küsida toetust 85 protsendi ulatuses

abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja põllumajandusministri 21.veebruari 2025. a

määruse nr 15 „Perioodi 2021–2027 kalapüügi investeeringutoetus“ (edaspidi regionaal- ja

põllumajandusministri määrus nr 15) alusel. Nimetatud määruse kohaselt, toetatakse

investeeringuid, mida tehakse merel püüdval segmenti 4S1, 4S2 või 4S3 kantud kalalaeva pardal.

Kalalavade segmendid on kehtestatud maaeluministri 28. novembri 2017. a määrusega nr 79

„Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale

esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ (edaspidi maaeluministri

määrus nr 79).

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KPS § 33 lõikega 7. Kavandatava KPS § 33 lõikega 7

sätestatakse, et tulenevalt kalanduse kontrollimääruse artiklist 39a on KeA-l õigus määrata

vastavalt sama artikli alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni määrusele laevad

mootorivõimsusega üle 221 kilovatti, millele tuleb paigaldada statsionaarne mootorivõimsuse

pideva mõõtmise süsteem ja andmete salvestamise süsteem. Vastavalt kalandus kontrollimääruse

artikli 39a lõikele 4 vastutavad süsteemi toimimise ja andmete salvestamise, säilitamise ja

ametnikele kättesaadavaks tegemise eest kalalaevatunnistuse omanik ja kapten. See nõue jõustub

alates 10. jaanuarist 2028. a.

2.4. Kutselise kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse nõuded ning püügivõimaluse ja lubatud

aastasaagi vähendamine (eelnõu § 1 punktid 6, 7, 11, 14, 15, 22—27, 29-32 ja 34—36)

Eelnõu § 1 punktiga 6 jäetakse välja KPS § 32 teine lause, mis sätestas, et kalalaeva ja kaluri

kalapüügiload antakse elektrooniliselt. Tegemist on ebavajaliku sättega, sest KPS § 7 sätestab

juba elektrooniliste lubade andmise põhimõtte, mistõttu pole vaja seda KPS §-s 32 korrata.

Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse KPS § 32 lõikes 2 viide komisjoni rakendusmäärusele

nr 404/2011 viitega kalanduse kontrollimääruse artiklitele 7 ja 7a, mis sätestavad

kalapüügilubade andmise nõudeid.

3 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj

7

Eelnõu § 1 punktiga 11 täpsustatakse kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, jättes

KPS § 35 lõike 1 punktidest 1 ja 4 välja viited sätetele, mis tunnistatakse käesoleva eelnõuga

kehtetuks, ehk viited KPS § 61 lõigetele 4 ja 8. KPS § 34 lõike 4 punktis 1 jäetakse välja viide §

61 lõikele 4, sest andmed esmakokkuostja kohta on kaetud sama paragrahvi lõikega 5. KPS § 34

lõike 4 punktis 1 jäetakse välja viide § 61 lõikele 8, sest KPS § 61 lõikega 8 tehti komisjoni

rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 lubatud erand, et 12-meetrise kogupikkusega või pikemad

kalalaevad, mis püüavad merel kaluri kalapüügiloa alusel ei pea esitama andmeid elektrooniliselt.

Kuna uues kalanduse kontrollimääruses on sellise erandi tegemise võimalus ära kaotatud, siis ei

ole lõige 8 enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 14 jäetakse KPS 38 lõikest 1 välja viide komisjoni rakendusmäärusele

nr 404/2011. Seega jääb viide kalanduse kontrollimäärusele, mis tähendab, et kalalaevatunnistuse

välja andmisel lähtutakse kalanduse kontrollimääruse nõuetest ning selle alusel kehtestatud

õigusaktidest.

Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks KPS § 38 lõiked 3 ja 5. KPS § 38 lõige 3 sätestas

erandi, et alla 10 meetrise kogupikkusega laevade puhul ei pea kalalaeva pardal hoidma

kalalaevatunnistust. Kuna kalalaevatunnistus antakse elektrooniliselt, siis on see erand muutunud

tarbetuks. KPS § 38 lõige 5 sätestas nõude kehtivuse kaotanud kalalaevatunnistuse tagastamiseks.

Kuna kalalaevaluba antakse samuti elektrooniliselt, siis ei ole see nõue enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 22 ühtlustatakse KPS-is sätestatud menetlustähtajad ning muudetakse kõik

kalapüügilubade menetlemisega seotud tähtajad. Muudatuse tulemusel kalapüügilubadega seotud

menetluse tähtajaks on viis tööpäeva. Muudatuse tulemusel peab Põllumajandus- ja Toiduamet

(edaspidi PTA) asendama kalalaev teise kalalaevaga kalalaeva kalapüügiloal, juhul kui ettevõtja

on esitatud selleks taotluse, viie tööpäeva jooksul.

Eelnõu § 1 punktidega 23 ja 24 täpsustakse kaluri kalapüügiloa nõudeid. Eelnõu § 1 punktiga 23

sätestatakse KPS § 41 lõikes 1 üldnõue, et kaluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada

kalapüügiks üksnes loale kantud kalalaeva. Nõue tuleneb kalanduse kontrollmääruse artiklist 7 ja

komisjoni rakendusmääruse nr x/2025 artiklitest 5 ja 6. Eelnõu § 1 punktiga 24 sätestatakse alla

10-meetrise kogupikkusega kalalaevadele erand püügiloale kandmise kohustusest, mida

võimaldab kontrollimääruse nr x/2025 artikli 7 lõige 6. See võimaldab jätkata Eestis kasutusel

oleva kaluri kalapüügilubade süsteemiga, kus luba antakse ettevõtjale püügivahendite kohta,

mitte laevale. Täpsemad reeglid kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määruse

nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa

andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise

metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“(edaspidi loa kord) muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse KPS § 41 lõiget 6 selliselt, et lisatakse esimesse lausesse

viide ka kalalaevale. Muudatusega võimaldatakse ka lisaks kalurile asendada ka kalalaev kaluri

kalapüügiloal. Täpsustus on vajalik, kuna vastavalt kalanduse kontrollimäärusele kõik merel

kasutatavad 10-meetrise kogupikkusega ja pikemad kalalaevad peavad olema kantud kaluri

kalapüügiloale.

Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse KPS § 43 punkti 1, lisades viide kaptenile, kuna

tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi punkt 9. Punktid 1 ja 9 liidetakse punkti 1 alla.

Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks KPS § 43 punkt 9. Viide kaptenile lisatakse

sama paragrahvi punkti 1. Sisuliselt liidetakse samatüübilised sätted. Kui loa taotlejal või

taotluses nimetatud kaluril või kaptenil on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo

eest, mida on kohaldatud seoses tõsiste rikkumisega, siis ei anta kutselise kalapüügi luba kaptenile

ega kalurile seni, kuni tal on kaks kehtivat karistust. Karistused kehtivad kuni karistusandmete

kustutamiseni karistusregistrist.

8

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse KPS § 44 lõike 3 punkti 1, lisades, et kalapüügiloa andja

tunnistab kalapüügiloa kehtetuks ka siis, kui loale kantud kalur või kapten ei vasta enam loa

saamise nõuetele. Need nõuded on loetletud KPS §-des 42 ja 43.

Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 30 jäetakse KPS-st välja viited kutselise kalapüügiloa kehtivuse

peatamisele. Nii KPS § 42 lõikest 6 ja § 44 pealkirjast jäetakse välja sõna „peatamine“. Tegemist

on normitehnilise muudatusega, mis on seotud eelnõu § 1 punktiga 31.

Eelnõu § 1 punktiga 31 tunnistatakse kehtetuks § 44 lõige 2, millega reguleeritakse kalapüügiloa

peatamist. Kuna praegune püügilubade süsteem ei võimalda loa peatamist ning selle asemel on

kohaldatud loa kehtetuks tunnistamist, siis on mõistlik see säte ka seadusest välja jätta.

Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kehtetuks tunnistamise kohta

sätestatut ka haldusorgani poolt haldusakti kehtivuse peatamise suhtes, mis tähendab, et loa

peatamise aluseks on võimalik võtta loa kehtetuks tunnistamise alused.

Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks § 44 lõiked 4 ja 5. KPS § 41 lõikes 6 on loale

kantud kaluri asendamine juba kehtestatud ning loa omanik võib taotleda uut luba kui tema loale

kantud kalur ei vasta enam loa andmise nõuetele, mistõttu pole vaja KPS § 44 lõikes 4 loa andmist

sätestada. Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks ka KPS § 44 lõige 5, sest kalapüügilube

väljastatakse ja kontrollitakse elektrooniliselt ning sellega on loa tagastamine muutunud

ebavajalikuks.

Eelnõu § punktiga 35 ja 36 täpsustatakse KPS § 56 lõiget 1. KPS § 56 lõikest 1 jäi ekslikult

21. novembril 2022. a jõustunud redaktsiooniga välja viide väljaspool Läänemerd asuvatele

merealadele. Püügivõimaluse vähendamine on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009

artiklis 105 ning need nõuded kohalduvad ka väljaspool Läänemerd asuvatele merealadele.

Sellest tulenevalt lisatakse KPS § 56 lõike 1 esimesse lausesse ka viide muule merealale eelnõu

§ 1 punktiga 35. Eelnõu § 1 punktiga 36 asendatakse KPS § 56 lõike 1 viimases lauses viide

kalanduse kontrollimäärusele selliselt, et jäetakse välja tekstiosa „lõigetes 2 ja 5“, kuna kalanduse

kontrollimääruse artikli 105 struktuuri on muudetud ning edaspidi piisab vaid viitest artiklile 105.

2.5. Püügi- ja püügijärgsete andmete esitamine (eelnõu § 1 punktid 37—46)

Eelnõu § 1 punktiga 37 täpsustatakse KPS § 61 lõiget 1 lisades, et loetletud andmed tõendavad

ka kala päritolu. Säte on seotud KPS § 13 muudatustega seoses kala päritolu tõendamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse KPS § 61 lõike 2 volitusnormi harrastuskalapüügi andmete

esitamiseks. Praegu kehtiva volitusnormi järgi võib valdkonna eest vastutav minister määrusega

kehtestada nõude kalastuskaardi alusel harrastuspüügi andmete esitamiseks lähtudes kalavarude

seisundist. Kalanduse kontrollimääruse muudatusega tuleb harrastuskalapüügi andmeid koguda

ja esitada ka muudel alustel, näiteks kui harrastuskalapüügi suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu

kaitsemeetmeid või kvoote või päevalimiite, ja kui on tegu pikaajalise majandamiskavaga

hõlmatud kalaliigiga või liigiga, millele kehtib lossimiskohustus. Lisaks võib komisjon nõuda

harrastuskalapüügiandmete kogumist juhul, kui teadushinnangu põhjal on harrastuspüügil

kalavarule oluline mõju. Seepärast muudetakse volitusnormi selliselt, et harrastuspüügi andmete

esitamise nõuet saab kehtestada mitte ainult kalastuskaardi alusel toimuva püügi suhtes, vaid ka

EL-ist tulenevatest nõuetest ja püügivahendi mõjust lähtudes. Alates 2026. a peab kalanduse

kontrollimääruse kohaselt esitama igapäevaselt andmeid Läänemere avaosa lõhe ja tursa

harrastuskalapüügi kohta sõltumata püügivahendist.

Eelnõu § 1 punktiga 39 täpsustatakse KPS § 61 lõiget 3, millega tekib kohustus mistahes

kalapüügil koguda infot püünises hukkunud lindude või imetajate kohta.

9

Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse KPS § 61 lõikega 31, millega lisandub kutselisel kalapüügil

merel andmete esitamise kohustus tundlike liikide kohta. Tundlike liikide kaaspüügi korral merel

tuleb edastada andmed ka vabastatud liigi seisundi ja elumuse kohta, see tähendab, kas isend

vabastati vigastatuna, surnuna või elusalt. Tundlike liikide määratlus on kehtestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241, 20. juuni 2019, mis käsitleb kalavarude ja

mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi

(EÜ) nr 2019/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr

1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr

254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005(ELT L 198, 25.7.2019, lk 105–201) (edaspidi

tehniliste meetmete määrus)4 artiklites 10 ja 11. Tundlike kalaliikide nimekiri on kehtestatud

tehniliste meetmete määruse lisas I ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ, 21. mai 1992 , looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (OJ L 206, 22.7.1992, p. 7–50)

(edaspidi loodusdirektiiv)5 IV lisas ning tundlike mereimetajate ja -roomajate nimekiri

loodusdirektiivi II ja IV lisas. Tundlike merelindude nimekiri on kehtestatud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT

L 20, 26.1.2010, p. 7–25) (edaspidi linnudirektiiv)6. Sisuliselt tähendab see nõue Eesti olusid

arvestades peamiselt atlandi tuura ja hüljest ning merelindude (kaitsealused liigid on järvekaur,

sarvikpütt, merivart, kirjuhahk, väikekoskel, alk, krüüsel) kohta täiendavate andmete kogumist.

Kalanduse kontrollimääruse rakendusaktiga nr x/2025 on tehtud tundlike liikide kohta andmete

esitamise kohustusest vabastus merel alla 12-meetrise kogupikkusega kaluri kalapüügiloa alusel

püüdvatele kalalaevale kuni 10. jaanuarini 2028. a. Peale seda tähtaega laieneb nimetatud nõue

kõigile merel püüdvatele kalalaevadele sõltumata kalalaeva pikkusest.

Eelnõu § 1 punktidega 41 ja 42 tunnistatakse kehtetuks KPS § 61 lõikeid 4 ja 8 ning muudetakse

sama paragrahvi lõiget 5. Kehtiv KPS § 61 lõige 4 sätestab esmakokkuostjale kohustuse

esmakokkuostu andmete esitamiseks ning sama paragrahvi lõige 5 täpsustab juhud, millal

esmakokkuostuandmed tuleb esitada elektroonselt. Kontrollimäärusega on kõigil

esmakokkuostjatel kohustus esmakokkuostuandmed esitada elektrooniliselt, sestap tunnistatakse

kehtetuks KPS § 61 lõige 4 ja muudetakse sama paragrahvi lõiget 5. Kehtiva KPS § 61 lõikega 8

tehti komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 lubatud erand, et 12- meetrise

kogupikkusega või pikemad kalalaevad, mis püüavad merel kaluri kalapüügiloa alusel ei pea

esitama andmeid elektrooniliselt. Kuna uues kalanduse kontrollimääruses on sellise erandi

tegemise võimalus ära kaotatud, siis ei ole lõige 8 enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse § 61 lõikes 7 viide kalanduse kontrollimääruse artiklitele

66 ja 68, sest sama määruse artikkel 67 on tunnistatud kehtetuks. Muudatus puudutab

transpordidokumendi andmete elektroonilist esitamist. Kuna kalanduse kontrollimääruse

muudatuse kohaselt tuleb kõik kalapüügi- ja püügijärgsed andmed esitada elektrooniliselt, on

vastav erand välja jäetud. Transpordidokument tuleb esitada enne transpordi algust.

Eelnõu § 1 punktidega 44 ja 45 on KPS § 61 lõigetest 9 ja 15 jäetud välja viited KPS § 61

lõigetele 4 ja 8, sest need tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 46 asendatakse KPS § 61 lõikes 16 viide komisjoni rakendusmäärusele

(EL) nr 404/2011 ja viiakse see kooskõlla uue EL komisjoni rakendusmäärusega.

2.6. Kala kaalumise nõuded (eelnõu § 1 punkt 47)

4 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1241/oj 5 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/2013-07-01 6 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/147/oj

10

Vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 60 lõikele 3 on võimalik kehtestada neli erandit kala

kaalumisele. Esimene erand puudutab kala osalist kaalumist lossimisel proovivõtukava alusel,

teine kala kaalumist kalalaeva pardal tingimusel, et kala kaalutakse ka lossimisel vastavalt

proovivõtukavale, kolmas kaalumist ettevõttes peale transporti ning neljas kaalumist peale

transporti teise liikmesriigi territooriumile ühise kontrolliprogrammi alusel. Eestis on praegu

proovivõtu- ja kontrollikava alusel kehtestatud erandid, mis kehtivad kuni 1. jaanuarini 2027. a.

Uue EL-i kaalumist käsitleva rakendusmäärusega, mis plaanitakse vastu võtta 2026. a alguses,

kehtestatakse uued nõuded nende erandite rakendamiseks. Vastav esialgne eelnõu on komisjoni

poolt esitatud, kuid kuna kogu protsess on alles algusjärgus ja läbirääkimised käivad, siis

praegusel hetkel ei ole võimalik hinnata ega kindlaks määrata, milliseid erandeid on võimalik

alates 1. jaanuarist 2027. a rakendama hakata. Seepärast on mõistlik kehtestada volitusnorm selle

otsustamiseks hilisemas etapis ning viia kõik kaalumisega seotud tehnilised nõuded samuti

ministri määrusesse. Kala kaalumise nõuete täitmiseks on kalasadamate haldajatel võimalik

küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest. Toetust on võimalik küsida

regionaal- ja põllumajandusministri 2. juuni 2025. a määruse nr 52 „Perioodi

2021– 2027 kalasadamate investeeringutoetus“ alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse tervikuna KPS § 611. Kavandatava KPS § 611 lõikega 1

sätestatakse, et kala kaalutakse lossimisel vastavalt kontrollimääruse sätetele. KPS § 611 lõikega

2 sätestatakse, et kala võib kaaluda kalalaeva kapten või kalur või kalapüügiloa omanik. Isikud

kellele on antud kalapüügiluba, võivad teostada ka kala kaalumist. Sellega loetakse kalanduse

kontrollimääruse artikkel 60 lõike 5 nõue täidetuks, mis nõuab kaalumiseks loa andmist. KPS

§ 611 lõikega 3 sätestatakse, et juhul kui kaalujaks on lõikes 2 loetlemata isik, siis peab isikule

andma heakskiidu KeA. Kavandatava KPS § 611 lõikega 4 sätestatakse, et kaalumisel võib lisaks

taadeldud kaalule kasutada ka kalibreeritud kaalu. Mõõteseadus sätestab millisel juhul peavad

kaalud olema taadeldud ja millisel juhul kalibreeritud. Kaalude nõuete eest on vastutav tulenevalt

mõõteseadusele Metroloogia keskasutus (Metrosert) ning kaalumise nõuete täitmise üle teeb

järelevalvet vastavalt kalapüügiseadusele KeA. Kavandatavate KPS § 611 lõigetega 5 ja 6

kehtestatakse volitusnormid, mille alusel võib valdkonna eest vastutav minister määrusega

kehtestada erandid lossitava kala kaalumise nõuetest. Kalanduse kontrollimäärus võimaldab

teatud tingimuste kohaldamisel osalist kaalumist lossimisel proovivõtu kava alusel, kala

kaalumist kalalaeval ja kala kaalumist peale transporti. Kõikide nende erandite kasutamiseks on

komisjon välja töötamas määrust, mis plaanitakse vastu võtta järgmise aasta alguses.

Eelnimetatud lõigete alusel on võimalik kehtestada ministri määrusega nõuded kaalumisele Eesti

oludele vastavalt.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse KPS § 34 lõike 4 punkti 1. Muudatuse tulemusel kantakse

kutselise kalapüügi registreisse andmed kala kaalumisega tegeleva isiku kohta. Kalanduse

kontrollimääruse muudatus näeb artikli 60 lõikes 5 ette, et kaalumise läbiviijale peavad pädevad

asutused andma kaalumiseks loa. Muudatuse kohaselt võivad tulevikus kaaluda ainult need

isikud, kes on kantud kaalujate nimekirja. Tegemist on siis kaalumisega lossimise tähenduses.

2.7. Kalalaevade asukoha jälgimine (eelnõu § 1 punktid 13, 33, 51, 52 ja 60)

Kalanduse kontrollimääruse artikli 9 järgi peavad kõik 12-meetrise kogupikkusega ja pikemad

kalalaevad olema varustatud laevaseiresüsteemidega alates 10. jaanuarist 2026. a. Kaotatakse

erand 12—15 meetrise kogupikkusega kalalaevadele, mis püüavad vaid territoriaalmerel ning ei

viibi kunagi kauem kui 24 tundi merel. Kaluri kalapüügiloa alusel (edaspidi ka rannapüük) alla

12- meetrise kogupikkusega kalalaevadele jõustub seire kohustus järk-järgult, kõikidele

kalalaevadele jõustub nõue hiljemalt 1. jaanuaril 2030. a. Esmalt jõustub kohustus alla 12-

meetrise kogupikkusega kalalaevadele, mis kasutavad aktiivpüüniseid ja 9- 12 meetrise

kogupikkusega passiivpüüniseid kasutavatele laevadele. Nendele kalalaevadele kehtib seire nõue

alates 10. jaanuarist 2028. a. Rannapüügis võib kalalaevade tegevust merel seirata mobiilsidel või

muul sidel põhineva seiresüsteemi abil. Eestis rakendatakse GPS-seadmel põhinevat kalalaevade

11

ja muude mootorsõidukite (lumesaanid) seiramist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2015. a alates,

seal on seireseadmega varustatud umbes 300 laeva.

Kavandatava muudatusega kehtestatakse üldine asukoha jälgimise kohustus kõikidele

kalalaevadele sõltumata pikkusest ja veealast, ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutseliseks

kalapüügiks kasutatavatele mootorsõidukitele jääkatte olemasolul. Üleminekutähtajad merel

rannapüügis alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele kehtestatakse rakendussätetega KPS

§ 90. Kavandatava KPS § 69 sätestatakse volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks, millega

täpsustatakse nõuded kalalaevadele ja muudele sõidukitele vastavalt kalanduse kontrollimääruse

artiklile 9. Merel jääkatte olemasolul kutseliseks kalapüügiks kasutatava mootoriga sõiduki

asukoha jälgimise vajaduse otsustab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selline üldine

sõnastus seaduses võimaldab valida kuluefektiivseima lahenduse arvestades tehnoloogia arengut.

Satelliitjälgimissüsteem kui kõige kulukam peaks jääma vaid kalalaevadele, kus muid alternatiive

jälgimiseks pole, näiteks kaugpüügis väljaspool Läänemerd, mil püügitegevus toimub avamerel

väljaspool kaldariikide jurisdiktsioone (Loode-, Kirde- ja Edela-Atlandil). Läänemerel kus

püügitegevus on kaldale lähemal, on võimalikud ka muud alternatiivid peale satelliitjälgimise

(GPS, mobiil- või raadiosidel põhinev jälgimine). Nõuete täitmiseks on kalandusettevõtjatel

võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja

põllumajandusministri määruse nr 15 alusel. Toetatakse investeeringuid mida tehakse

maaeluministri määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud segmenti 4S1, 4S2 või 4S3 kantud kalalaeva

pardal.

Kehtiva KPS § 69 lõike 2 kohaselt asub kalanduse kontrollimääruse artikli 9 lõikes 7 nimetatud

Eesti kalalaevade jälgimise keskus KeA-s. Eelnõuga täiendatakse sõnastust, lisades, et KeA on

lisaks kalalaevade jälgimisele ka kalapüügi seirekeskus. Muudetud kalanduse kontrollimääruse

artikli 4 punkti 15 kohaselt on kalapüügi seirekeskus lipuliikmesriigi loodud operatiivkeskus, mis

on varustatud arvuti riist- ja tarkvaraga, mis võimaldab andmete automaatset vastuvõtmist,

töötlemist, analüüsi, kontrolli, seiret ja andmete elektroonilist edastamist. Sama määruse artikli 9a

lõiked 3 ja 4 sätestavad, et kalapüügi seirekeskustel on juurdepääs kõikidele asjakohastele

andmetele ning eelkõige sama määruse artiklites 109 ja 110 loetletud andmetele ning kalapüügi

seirekeskused toetavad reaalajas toimuvat laevade seiret, et võimaldada täitemeetmete võtmist.

Kalanduse kontrollimääruse artikli 109 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid looma kooskõlas

nimetatud määrusega registreeritud andmete valideerimiseks elektroonilise andmebaasi.

Registreeritud andmete valideerimine hõlmab andmete ristkontrolli, analüüsi ja kontrollimist.

Sama artikli lõikes 2a on loetletud andmekoosseisud, mille valideerimist tuleb teha ning sama

määruse artikli 111a alusel võib komisjon sätestada rakendusaktiga üksikasjalikud normid

muuhulgas andmete kvaliteedi, andmete valideerimise, sealhulgas ristkontrolli, analüüsi ja

vastavustõendamise kohta. Nende andmete osas, mille saaja ei ole KeA, teostab esmase andmete

kontrolli andmete saaja. Seega KPS § 61 lõigetes 1, 3, 31 ja 5—7 nimetatud andmete osas

teostatakse esmane andmete kontrolli kutselise kalapüügi registris, kaluri infotehnoloogilises

kliendirakenduses (edaspidi PERK) ja kalalaevade elektroonilises raporteerimissüsteemis

(edaspidi ERS) registri volitatud töötleja poolt. Ülejäänud muudetud kalanduse kontrollimääruse

artikli 109 lõikes 2a toodud andmete osas ning samas lõikes toodud andmete omavahelise

valideerimise teostab KeA.

Eelnõu § 1 punktiga 13 viiakse viide KPS § 36 punktis 7 kooskõlla kavandatava KPS § 69

sõnastusega. KPS § 36 punktis 7 asendatakse termin „GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem“

terminiga „laevaseireseade“, mis on nimetatud kavandatavas KPS § 69.

Eelnõu § 1 punktiga 33 viiakse samuti KPS § 44 lõike 3 punkti 6 sõnastus kooskõlla kavandatava

KPS § 69 sõnastusega, mistõttu on vajalik asendada viide terminile „kalalaeva asukoha

jälgimisele GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem“ viitega KPS § 69.

12

Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse tervikuna KPS § 69. Kavandatava KPS § 69 lõikega 1

sätestatakse, et nii merel kui ja Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutatav kalalaev peab olema

varustatud laevaseireseadmega vastavalt kalanduse kontrollimääruse artiklile 9. Kavandatava

KPS § 69 lõikega 2 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister

kehtestada laevaseireseadmele tehnilised nõuded ning seadme kaudu edastatavad andmed ning

andmete esitamise korra. Kavandatavates KPS § 69 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse volitusnormid,

millega antakse võimalus valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada vajaduse korral

kohustus varustada ka muid sõidukeid asukoha jälgimisseadmega ning vastavad tehnilised

nõuded seadmele. Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel on juba praegu kohustus, et jääpüügil peavad

mootorsõidukid olema jälgitavad. Kavandatav KPS § 69 lõige 5 sätestab, et kalanduse

kontrollimääruse artiklis 9a nimetatud kalapüügi seirekeskus asub KeA-s. Kavandatav KPS § 69

lõige 6 sätestab, et kalanduse kontrollimääruse artiklis 109 sätestatud ülesannet täidab KeA.

Eelnõu § 1 punktiga 52 tunnistatakse kehtetuks KPS § 70, kuna sisulised nõuded tulenevad

kavandatavast KPS § 69.

Eelnõu § 1 punktiga 60 asendatakse viited KPS § 76. Termin „GPS- või muule

satelliitjälgimissüsteemile“ asendatakse terminiga „asukoha jälgimise süsteemile“.

2.8. Riikliku järelevalve erimeetmed ja riikliku järelevalve erisused (eelnõu § 1

punktid 48— 50)

Kalanduse kontrollimäärusest tulenevate nõuete paremaks rakendamiseks antakse KeA-le õigus

kasutada vajadusel korrakaitsemeetmeid, milleks on viibimise keeld, kalalaeva suunamine

sadamasse ning kontrolltehing. Tõsise rikkumise korral näeb kalanduse kontrollimäärus ette

sellise tegevuse viivitamatu lõpetamise, milleks korrakaitseseaduse alusel saab kohaldada merel

või veealal viibimise keeldu. Teatud juhtudel, kui see on vajalik näiteks rikkumise tõendite

säilitamiseks, tuleb ette näha võimalus suunata laev konkreetsesse sadamasse. Kontrolltehinguga

saab tugevdada kontrolli teatud keelatud müügitegevuse üle. Muudatuse eesmärk on tagada

järelevalve näiteks elektripüügivahendi või ebaseadusliku kala müügiks pakkumise üle, mida on

keeruline tõendada, aga millest tulenev keskkonnakahju on suur. Probleemsemateks tegevusteks

on osutunud harrastuspüügist saadud kala või ebaseaduslikult püütud kala müük veebis (lõhe

keeluajal lõhemarja müük, rääbise müük rääbisepüügi keelu ajal või vahetult enne või pärast

keelu jõustumist), samuti elektripüügivahendite müük müügi keskkondades. Muudatuste

eesmärgiks on tagada loodusressursside kaitse.

Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse KPS § 64 ja lisatakse riikliku järelevalve erimeetmete hulka

korrakaitseseaduse § 44 sätestatud võimalused. Antud säte aitab süüteomenetlust läbi viia.

Sisuliselt tähendab see seda, et kui tekib kahtlus, et isik on toime pannud süüteo, saab vajadusel

keelata isikul viibimise kohas, kus ta võib rikkuda või hävitada tõendeid ja seeläbi on võimalik

tagada süüteo toimepanemise asukoha puutumatus. Samuti aitab see lõpetada rikkumise.

Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse KPS § 65 lõiget 1 punktiga 3, andes KeA-le õiguse suunata

kalalaev sadamasse kui see on vajalik tõsise rikkumise ohu välja selgitamiseks, tõrjumiseks või

kõrvaldamiseks. Antud nõue tuleneb kalanduse kontrollimääruse artiklist 91 (viivitamatud

täitemeetmed tõsise rikkumise puhul).

Eelnõu § 1 punktiga 50 täiendatakse KPS § 65 lõigetega 6—12, millega täiendatakse

erimeetmete võimalusi kalandusalaste rikkumiste järelevalves. Esiteks kavandatava KPS § 65

lõikega 6 antakse KeA- le õigus viia järelevalve teostamise eesmärgil läbi riiete ja esemete

läbivaatust kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja mida võib võtta hoiule või

konfiskeerida. Riiete ja esemete läbivaatamise vajadus tuleneb ebaseadusliku kala või

püügivahendi, näiteks elektripüügivahendi, peitmisest riietesse või kotti. Antud meede ei anna

KeA-le õigust läbi vaadata isiku keha ja kehaõõnsusi.

13

Teiseks täiendatakse KPS § 65 lõigetega 7—12, millega antakse KeA-le võimalus kohaldada

kontrolltehingut, kui tekib vajadus kontrollida KPS § 10 lõigete 6 ja 8 sätestatud nõuete täitmist.

Need on elektripüügivahendiga ning kala müügi ja ostuga seotud keelatud tegevuste kindlaks

tegemiseks ja sellise tegevuse lõpetamiseks. Selleks on vaja anda KeA-le võimalus ebaseadusliku

müügiks pakkumise üle järelevalvet teostada. Kontrolltehingu võimalus on kehtestatud ka näiteks

jäätmeseaduses metallijäätmete kogumise kontrollimiseks ja alkoholiseaduses alaealistele

alkoholimüügi ning ebaseadusliku alkoholimüügi keelu jõustamiseks.

Kavandatav KPS § 65 lõige 7 sätestab kontrolltehingu võimaluse KPS § 10 lõigetes 6 ja 8

sätestatud nõuete kontrolliks. Kavandatav KPS § 65 lõige 8 sätestab, et kontrolltehing on

müügilepingu või muu võlaõigusliku lepingu tunnustega toiming, mille teostamise eesmärk on

kontrollida vastavatest nõuetest kinni pidamist. Kavandatava KPS § 65 lõikega 9 sätestatakse, et

kontrolltehingu puhul võib vastav ametiisik varjata tehingu tegemise eesmärki. Sealjuures ei pea

ametiisik ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust ega esitama ametitunnistust

enne kui kontrolltehingu eesmärk on saavutatud ning kui kontrolltehingut tehakse sidevahendi

abil, siis seda tegev ametiisik võib kasutada sellist kasutajatunnust, mida ei saa seostada tema

ametiülesannete täitmisega. Kavandatav KPS § 65 lõige 10 kohustab KeA-t teavitama isikut,

kelle suhtes kontrolltehing tehti, viivitamata peale kontrolltehingu eesmärgi saavutamist hiljemalt

3 kuud peale kontrolltehingut. Kavandatava KPS § 65 lõikega 11 sätestatakse, et kontrolltehing

protokollitakse vastavalt korrakaitseseaduse §-le 12. Kavandatava KPS § 65 lõikega 12

sätestatakse, et kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine. Juhul kui kontrolltehinguga

rikkumist ei tuvastatud tuleb tehinguga tekitatud kahju hüvitada isikule korrakaitseseaduse § 83

alusel.

2.9. Tõsiste rikkumiste nimekiri (eelnõu § 1 punktid 53 ja 54)

Kalanduse kontrollimääruse muutmisel loodi uus terviklik nimekiri tõsistest rikkumistest, mis

varem sisaldus nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks

ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008,

p. 1–32) (edaspidi ETR määrus)7 mitmes artiklis ja kalanduse kontrollimääruses. Nimekiri

sisaldab kahte loetelu: üks neist hõlmab ühise kalanduspoliitika (edaspidi ÜKP) õigusnormide

rikkumisi, mis tuleks kvalifitseerida tõsisteks kriteeriumeid kohaldamata ning teine hõlmab ÜKP

õigusnormide rikkumisi, mis on tõsised kriteeriumite kohaldamisel. Kalanduse kontrollimääruse

lisas IV on kehtestatud kriteeriumide uus üksikasjalik ja ammendav loetelu, mis asendab praegu

kehtivat liikmesriikide kaalutlusõigust. Komisjoni selgituse kohaselt soodustab kriteeriumite

kehtestamine võrdseid tingimusi, tagades samal ajal proportsionaalsuse. Uue sõnastuse järgi on

tõsiste rikkumiste näol enamjaolt tegu ÜKP õigusnormide rikkumistega. Kuna EL õigus

reguleerib rannapüüki vaid vähesel määral ning veel vähem siseveekogudel, siis on vajalik kogu

tõsiste rikkumiste nimekiri üle vaadata ja täiendada selliselt, et praegu kehtivad tõsised

rikkumised jääksid ka edaspidi kehtima, et nende eest saaks määrata proportsionaalsed karistused

sõltumata sellest, millisel veealal need on sooritatud. EL tõsiste rikkumiste vastavustabel (EL

kehtivad ja uued) on toodud eelnõu lisas 2.

Eelnõu § 1 punktiga 53 muudetakse tervikuna kutselise kalapüügi tõsiste rikkumiste loetelu

KPS § 71 lõikes 1. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 1 käsitleb kalanduse kontrollimääruse

artikkel 90 lõigetes 2 ja 3 käsitletud rikkumisi, mis kohalduvad merele. Kalanduse

kontrollimääruse artikli 90 lõikes 2 on loetelu rikkumistest, mis on tõsised kaalutlusõiguseta.

Need on: püük ilma kehtiva kalalaeva tunnistuse, loa või litsentsita; kalalaeva nime või

pardatähise võltsimine või varjamine; uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või

7 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1005/oj

14

kõrvaldamine; ametnike või vaatlejate töö takistamine; ümberlaadimine loata või kui see on

keelatud; üleviimistoimingute tegemine (elusa tuunikala puhul) ÜKP norme rikkudes;

ebaseadusliku, teatamata ja registreerimata (edaspidi ETR) püügiga tegelevate laevade nimekirja

kantud laevaga ühises püügitoimingus osalemine või sellise laeva toetamine ja varustamine; ETR

nimekirja kantud laeva käitamises, juhtimises või omandiõiguses osalemine tegelikult kasusaava

omanikuna; keelatud püügitegevus püügipiirangu alal; kaitsealuste kalaliikide, mereimetajate-

või roomajate või merelindude püük, pardal hoidmine, lossimine, ladustamine, müük ja müügiks

pakkumine; kvoodita püük, kalaliigi püük, mille suhtes on kehtestatud moratoorium või

püügikeeluaeg; riikkodakondsuseta laeva käitamine, juhtimine või omamine; ÜKP normides

keelatud püügivahendite või meetodite kasutamine; dokumentide, teabe või andmete võltsimine,

millele on osutatud ÜKP normides; mootoriga või mootorivõimsuse jälgimise seadmega

manipuleerimine; püügitegevus sunniviisilise töö abil. Kalanduse kontrollimääruse artikli 90

lõikes 3 on toodud rikkumised, mis on tõsised teatud kriteeriumide täitumisel või seatud lävendi

ületamisel. Need asjaolud ja lävendid on loetletud kontrollimääruse lisas IV. Kalanduse

kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 kohased rikkumised on: võltsitud või kehtetute dokumentide,

teabe või andmete kasutamine; püügitegevusega seotud andmete esitamisega seotud kohustuste

rikkumine; andmete lubatud erinevuse reegli rikkumine; püügivahenditega seotud ÜKP normide

rikkumine; lossimiskohustuse rikkumine; püügitegevus piirkondliku kalavarude majandamise

organisatsiooni (edaspidi RFMO) alal vastuolus seal kohaldatavatele reeglitele; kalapüügi- või

vesiviljelustoodete turule pakkumine ÜKP norme rikkudes; harrastuspüügil ÜKP normide

rikkumine või harrastuspüügist saadud kala müük; mitu üheaegset ÜKP normide rikkumist; ETR

kalapüügiga tegeleva laevaga, mis ei ole kantud ETR nimekirja, ühises püügitoimingus osalemine

või sellise laeva toetamine ja varustamine; kalalaevaregistris registreeritud ja sertifitseeritud

mootorivõimsuse ületamine; kolmandate riikide sadamas lossimine ilma eelteatiseta; ETR

kalapüügiga otseselt seotud äritegevus, sealhulgas ETR kalapüügist saadud kalapüügitoodetega

kauplemine, nende importimine, eksportimine, töötlemine ja turustamine; kalapüügivahendite

või seadmete ebaseaduslik kõrvaldamine merel.

Paljudel juhtudel sisaldab rikkumine viidet ÜKP normidele. ÜKP normid on vastavalt kalanduse

kontrollimääruse artikli 4 punktis 2 toodud definitsioonile õiguslikult siduvad liidu õigusaktid ja

liidule kohaldatavad rahvusvahelised kohustused, mis käsitlevad mere bioloogiliste ressursside

kaitset, majandamist ja kasutamist, vesiviljelust ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemist,

transporti ja turustamist. Sellisel juhul ei hõlma rikkumine neid norme, mis on kehtestatud

siseriiklikult. Et ühtlustada tõsiseid rikkumisi erinevatel veealadel ja segmentides, on tõsiste

rikkumiste nimekirja täiendatud.

Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 2 puudutab tõsiseid rikkumisi muul veealal kui meri ehk siis

sise- ja piirveekogusid. Tegemist on tõsiste rikkumistega, mis on ühised nii merel kui muul

veealal ja mis on loetletud kontrollimääruse artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning lõike 3

punktis g. Nendeks on püük ilma kehtiva tunnistuse, loa või litsentsita; uurimisega seotud tõendite

varjamine, rikkumine või kõrvaldamine; ametnike või vaatlejate töö takistamine nende

tööülesannete täitmisel; püük ilma kvoodita või mille kvoot on ammendatud; liikide püük, mille

suhtes kehtib moratoorium, ajutine keeld või püügikeeluaeg ja kalapüügi– ning

vesiviljelustoodete turul kättesaadavaks tegemine turustusnorme rikkudes (kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete jälgitavus ja kontroll tarneahelas).

Kavandatavad KPS § 71 lõike 1 punktid 3—9 on rikkumised, mis jäävad punktide 1 ja 2

kohaldamisalast välja ehk siis hõlmates kogu KPS rakendamisala v.a osas, mis on kaetud sama

lõike punktiga 1. Näiteks kui püügivahendi silmasuurus on reguleeritud Euroopa liidu määruses

ja seda rikutakse ning seda käsitletakse tõsise rikkumisena, siis menetletakse seda rikkumist KPS

§ 71 lõike 1 punkti 1 alusel. Kui püügivahendi silmasuurus pole Euroopa liidu määruses

reguleeritud ja see ületab mõõtmisviga, siis käsitletakse seda rikkumist KPS § 71 lõike 1 punkti

7 alusel. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 3 puudutab kala kaaspüüginormide ja alamõõdulise

kala püügitingimuste rikkumist. Ka praegu on need rikkumised tõsised. Kaaspüügitingimuste

15

rikkumine on toodud kehtivas KPS § 71 lõike 1 punktis 2 ning alamõõdulise kala püügitingimuste

rikkumine on sätestatud ETR määruses. Uues kalanduse kontrollimääruses on tõsiste rikkumiste

koosseis muutunud, mistõttu on vaja need eraldi sätestada. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 4

puudutab keelatud püügiviiside ja – vahendite kasutamist. Ka praegu on need rikkumised tõsised.

Keelatud püügiviiside kasutamine on loetletud kehtivas KPS § 71 lõike 1 punktis 3 ja keelatud

püügiviiside kasutamine on toodud ETR määruse artiklis 3. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 5

vastab sisuliselt kehtivale KPS § 71 lõike 1 punktile 4, viide KPS § 13 on muutunud tulenevalt

sellest, et KPS § 13 on muudetud. Dokumendid, mille puudumist ja võltsimist ning valeandmete

esitamist loetakse tõsiseks rikkumiseks on kutselises kalapüügis nõutavad dokumendid näiteks

nagu kalapüügipäevik, lossimisdeklaratsioon, esmakokkuostukviitung, üleandmisdeklaratsioon,

transpordidokument ning kala impordi puhul püügisertifikaat. Kavandatav KPS § 71 lõike 1

punkt 6 puudutab loale kantud püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi rikkumisi. Ka praegu on

need tõsised rikkumised. Püügivahendite piirarvu ületamist käsitletakse hetkel kehtiva KPS alusel

loata püügiks. Kalanduse kontrollimääruse artiklis 90 tehakse vahet loata püügil (artikli 90 lõige 2

punkt a) ja loale kantud püügivahendite piirarvu ületamisel (artikli 90 lõige 3 punkt d), mistõttu

ei saa enam käsitleda püügivahendite piirarvu ületamist loata püügina, sestap on see eraldi

rikkumisena välja toodud. Püügivahendite piirarvu ületamist käsitletakse edaspidi kui

püügivõimaluse rikkumist. Lubatud aastasaagi ületamist võis praegu käsitleda tõsise

rikkumisena, kalanduse kontrollimääruse artikkel 90 seda enam ei kata, mistõttu on vajalik lisada

see tõsiste rikkumist nimekirja. Sisult on tegemist sama tõsise rikkumisega nagu püügivõimaluse

ületamine. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 7 puudutab püügivahendite silmasuuruse kohta

esitatavate nõuete rikkumist. Tegemist on kehtiva sättega ETR määruse artiklis 3, kavandatud

muudatusega kitsendatakse kehtivat KPS-i sätet ning sätestatakse, et ainult püügivahendite

silmasuurusega seotud nõuete rikkumist loetakse tõsiseks. Nimetatud rikkumine on ka kalanduse

kontrollimääruse tõsiste rikkumiste nimekirjas, kuid sõnastatud selliselt, et see puudutab üksnes

EL-i määrusega kehtestatud nõudeid püügivahenditele. Ühtlustamaks sarnaste rikkumiste

tõsidust, hoolimata sellest, kus need on toime pandud, on vaja see rikkumine tõsiste rikkumiste

nimekirja lisada. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 8 puudutab kalapüüki keelupiirkonnas. Ka

see on hetkel tõsine rikkumine. Kalanduse kontrollimääruses on selle rakendusala aga piiratud

vaid EL-s kehtestatud keelualadega. Tegemist on sisuliselt olulise rikkumisega, keelualade näol

on tegemist kaitsealadega, mis aitavad kala asurkondadel taastuda. Püük nendel aladel on olulise

mõjuga, mistõttu on vajalik käsitleda seda rikkumist tõsisena. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt

9 puudutab keelu all oleva kalavaru sihtpüüki, mis on samuti olemuselt oluline rikkumine.

Tegemist on rikkumisega, mis on kehtivas KPS-s tõsine vastavalt ETR määruse artiklile 3,

mistõttu tuleb säilitada see rikkumine tõsiste rikkumiste nimekirjas.

Eelnõu § 1 punktiga 54 täiendatakse KPS § 71 lõiget 2 punktiga 8 ning lisatakse tõsiste

rikkumiste loetellu harrastuskalapüügil sellised tegevused, millega rikutakse EL tasandil

harrastuspüügile kehtestatud reegleid. Harrastuskalapüügil loetakse tõsiseks rikkumiseks

kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 punktis h toodud tõsist rikkumist. Nendeks

rikkumisteks on nn päeva- ehk kotilimiidi ületamine 50 protsenti või rohkem, harrastuskalapüügil

püütud kala müümine 10 kilogrammi ja enam või 50 euro väärtuses või rohkem, keelatud liigi

püük. Tegemist on rikkumistega, mis on EL-s harrastuspüügile kehtestatud. Praegu kehtib EL

päevalimiit Läänemere avaosa lõhele, kus on lubatud püüda üks eemaldatud rasvauimega lõhe

päevas. Püügikeeld merel on EL-i tasandil kehtestatud Atlandi ja Euroopa tuurale ning angerjale.

Nii lõhe päevalimiidi ületamist Läänemerel (v.a Soome lahes), kui ka angerja ja tuura püüki tuleb

edaspidi käsitleda tõsise rikkumisena harrastuskalapüügil. Peamiselt rikutakse

harrastuskalapüügil päevalimiiti ja keelu all oleva kalaliigi püügikeeldu Eestis reguleeritud liikide

puhul nagu jõevähk, haug, vimb ja latikas. EL-s reguleeritud liikide normide rikkumised on

haruldased või väga haruldased. Eelneval kolmel aastal oli sarnaste rikkumiste arv

harrastuspüügil järgmine (kõik liigid ja veealad kokku):

16

2.10. Tõsiste rikkumiste punktisüsteem merel (eelnõu § 1 punktid 9, 12, 16—21, 28 ja 55)

Muudetud kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõige 4 näeb ette tõsiste rikkumiste eest merel

täpselt samasuguse punktisüsteemi kohaldamist kalalaeva kaptenile või kalurile sarnaselt juba

kehtiva punktisüsteemiga kalalaevatunnistuse omanikule. EL-i õigus ei erista kalurit ja kaptenit

nagu Eesti õigus, sellepärast rakendatakse seda süsteemi nii kalurile kui kaptenile. Eestis on

praegu kehtestatud lihtsustatud punktisüsteem, mille kohaselt kalapüüginõuete tõsise rikkumise

eest määratakse kaptenile või kalurile üks punkt. Kui kaptenil või kaluril on rohkem kui üks

kehtiv karistus tõsise rikkumise eest ehk kaks punkti, siis tunnistatakse kalapüügiluba kehtetuks

ja loa andmisest keeldutakse. See süsteem viiakse kooskõlla kalanduse kontrollimäärusega. EL-i

kaptenite punktisüsteemi kohaselt määratakse kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõigete 4 ja

5 ning lisa III alusel kalurile või kaptenile tõsise rikkumise eest vastav arv punkte. Kui kaluril või

kaptenil on kogunenud teatud arv punkte, siis tunnistatakse kalapüügiluba kehtetuks ja loa

andmisest keeldutakse asjakohaseks tähtajaks ning kalalaevatunnistus peatatakse. Kui punktide

koguarv on 18 või ületab selle, peatatakse kalalaevatunnistus ja keeldutakse kalapüügiloa

andmisest vähemalt kaheks kuuks. Kui punktide koguarv on 36 või rohkem, on keeluperiood neli

kuud; kui punktide koguarv on 54 või rohkem, on keeluperiood kaheksa kuud; ning

kalalaevatunnistus peatatakse ning kalapüügiluba ei väljastata üheks aastaks, kui punktide

koguarv on 72 või rohkem. Kui kalurile või kaptenile on kogunenud 90 punkti, siis talle enam

kalalaevatunnistust ega kalapüügiluba väljastada ei saa. Kõik punktid kaotavad kehtivuse kui

kolme aasta jooksul ei pane kalalaevatunnistuse omanik, kapten või kalur toime ühtegi uut

kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 2 ja 3 nimetatud tõsist rikkumist. Teatud arvu

punktide täitumisel kalalaevatunnistuse peatamine ning püügiloa kehtetuks tunnistamine ja selle

välja andmisest keeldumine ei ole karistus vaid haldusõiguslik meede selleks, et peatada või

heidutada kindla kalalaeva, kaluri või kapteni ebaseaduslikku tegevust.

Teatud juhtudel saab kalalaevatunnistuse omanikule kogunenud punktid (kaks punkti) ka varem

kustutada. Selleks peab kalalaevatunnistuse omanik osalema vabatahtlikult pärast punktide

määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või ühinema

ökomärgist kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada

hästikorraldatud merekalapüüki.

Kalanduse kontrollimääruse muudatuse kohaselt tuleb määrata tõsise rikkumise eest punktid ka

juhul, kui tõsise rikkumise pani toime Eesti kodanik teises liikmesriigis või kui selline rikkumine

pandi toime Eesti kalalaevaga teise liikmesriigi jurisdiktsioonis. Sel juhul määratakse punktid

peale seda, kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on Eestit sellisest rikkumisest teavitanud.

Tõsiste rikkumiste vastavustabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse KPS § 34 lõike 3 punkti 3 sõnastust, asendades viite

komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011 vastava viitega kalanduse kontrollimäärusele, lisataks

täpsustatakse, et kalalaeva registrisse märgitakse punktid, mis on määratud kalalaevale.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse KPS § 34 lõiget 4 punktiga 5, mille kohaselt kantakse

tõsiste rikkumiste eest kaptenile ja kalurile määratud punktid kutselise kalapüügi arvestuse

registrisse. Registri pidajaks ja punktide sissekandjaks on PTA.

Püüda lubatud püügikoguse

ületamine 50% või rohkem

Harrastuspüügil müüdud kala

10 kg või rohkem või 50 euro

väärtuses

Harrastuskalapüügil keelu all

oleva kalaliigi püük

2022 4 0 16

2023 6 0 18

2024 6 0 18

17

Eelnõu § 1 punktidega 16 ja 17 muudetakse KPS § 38 lõiget 4. Kehtiva KPS § 38 lõike 4

punktid 1 ja 2 viiakse erinevatesse lõigetesse. Kehtiv KPS § 38 lõike 4 punkt 1 jääb sama

paragrahvi lõikeks 4, sätestades, et kui kalalaeva ei ole kahel järjestikusel aastal kalapüügil

kasutatud, tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks. Sätte sisu ei muutu. KPS § 38 lõike 4 punkt

2 muudetakse ning KPS § 38 täiendatakse lõikega 41, mille kohaselt kalalaeva tunnistus

tunnistatakse kehtetuks kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatu

kohaselt. See tähendab, et juhul kui kalalaevale on määratud 90 ja enam punkte ning

kalalaevatunnistus on peatatud viiendat korda, võetakse kalalaevatunnistus ja kaptenina kalalaeva

juhtimise õigus jäädavalt ära ning kalalaeva ei kasutata enam mere bioloogiliste ressursside

töönduspüügiks. Säte samuti sisuliselt ei muutu, jäetakse välja viide komisjoni

rakendusmäärusele nr 404/2011, piisab viitest kalanduse kontrollimäärusele.

Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 19 muudetakse KPS § 38 lõiget 6 sarnaselt eelnõu punktidega 16

ja 17 ehk siis kehtiva KPS § 38 lõike 6 punktid 1 ja 2 muudetakse selliselt, et need moodustavad

kavandatava KPS § 38 lõiked 6 ja 61. Kavandatav KPS § 38 lõige 6 vastab kehtiva KPS § 38

lõike 6 punktile 1, sätestades, et kui laeva pole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutanud,

peatatakse kalalaevatunnistus. Kavandatav KPS § 38 lõige 61 on sisult sama, mis kehtiva KPS §

38 lõike 6 punkt 2, aga muutunud on viide, komisjoni rakendusmääruse nr 404/2011 asemel

viidatakse kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõikele 6. Selle kohaselt kalalaevatunnistus

peatatakse kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõike 6 alusel ja korras. Kui punktide koguarv

on 18 või ületab selle, peatatakse kalalaevatunnistus vähemalt kaheks kuuks. Kui punktide

koguarv on 36, siis neljaks kuuks. Kui 54, siis kaheksaks kuuks. Kui 72, siis aastaks. Kui 90, siis

tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks jäädavalt.

Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks KPS § 38 lõige 7, sest see on kaetud kavandatava

KPS § 38 lõikega 61.

Eelnõu § 1 punktiga 21 täpsustatakse KPS § 38 lõike 8 sõnastust, sätestades, et

kalalaevatunnistuse peatamise korral sama paragrahvi lõike 6 alusel, hakkab kalalaevatunnistus

jälle kehtima kui vastav aeg on möödunud ning kui kalalaeva kalapüügiloa saamise taotlus on

uuesti esitatud.

Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse KPS § 43 punktiga 11, millega viiakse sisse kaluri või

kapteni suhtes kohaldatav loa andmise keeld teatud tähtajaks, teatud arvu punktide täitumisel,

nagu on sätestatud kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõikes 6.

Eelnõu § 1 punktiga 55 muudetakse tervikuna KPS § 72, mis puudutab tõsiste rikkumiste

punktisüsteemi merel. Kavandatav KPS § 72 lõige 1 sätestab, et tõsiste rikkumiste korral punkte

määratakse kalalaevatunnistuse omanikule, kaptenile ja kalurile nõukogu määruse (EÜ)

1224/2009 artikli 92 kohaselt. Punktide määrajaks on KeA. Punktide määramine toimub

haldusmeetmena peale teo fikseerimist ja punktide määramiseks ei oodata ära väärteomenetluse

tulemust. Maksimaalne võimalik punktide arv ühe inspekteerimise käigus on 12. Ühe tõsise

rikkumise eest määratav punktide arv ulatub kolmest seitsmeni. Kavandatav KPS § 72 lõige 2

sätestab punktide kehtetuks muutumise, kui kalalaevatunnistuse omanik, kapten või kalur ei ole

toime pannud kolme aasta jooksul ühtegi uut tõsist rikkumist. Vastavat arvestust peab PTA.

Kavandatav KPS § 72 lõige 3 sätestab punktide varasema kustutamise komisjoni delegeeritud

määruse nr xxx/2025 artikli 38 alusel ja korras. Selleks peab kalalaevatunnistuse omanik osalema

vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates

teadusuuringutes, või ühinema ökomärgist kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et

tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüüki. Punktide kustutamise otsustab KeA.

2.11. Vastutussätted

2.11.1. Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised (eelnõu § 1 punktid 4, 5 ja 65)

18

Muudatuse tulemusel täiendatakse KPS-i §-ga 881, millega kehtestatakse uus vastutuse säte, mis

näeb ette rahatrahvid kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiste rikkumiste eest.

Kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõike 1 kohaselt tõsiste rikkumiste toimepanemise eest

määratavad rahatrahvid peavad olema korrelatsioonis rikkumise teel saadud kalapüügitoodete

minimaalselt ühe- kuni viiekordse väärtusega. Kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõike 2

kohaselt, kolme aasta jooksul korduva tõsise rikkumise eest määratavad rahalised trahvid peavad

vastama rikkumise teel saadud kalapüügitoodete minimaalselt kahe- kuni kaheksakordsele

väärtusele. Kalapüügitoodete väärtus arvutatakse riiklikult kehtestatud esmakokkuostuhindade ja

nende puudumisel Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse platvormi

(EUMOFA) hindade alusel või rahvusvahelistel turgudel asjaomaste liikide ja püügipiirkondade

hindade alusel. Komisjon on auditite8 käigus juhtinud tähelepanu meie rahatrahvidele, mis on

EL-is kõige madalamad (2021: 168, 176). Kuigi meil kohaldatakse teatud rikkumiste puhul lisaks

trahvile ka kalakahju määramist, siis ei ole komisjoni hinnangul kalakahju hüvitamise näol tegu

rahatrahviga. Ka meie õigussüsteemis ei ole kalakahju hüvitamine karistus. Antud uuringu põhjal

on komisjon algatanud Eesti suhtes uurimise ÜKP sanktsioonide rakendamise küsimuses.

Tegemist on nn pilootprojektiga, mis ei arene rikkumismenetluseks, kui tõstatatud puudujäägid

lahendatakse pilootprojekti raames. Oleme saatnud oma vastused komisjonile ning tagasisidet

veel pole. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 1 lõige 1 lubab eriseadusega kohaldada väärteo

eest rahatrahvi erineval alusel ja määral. Eelnõus on füüsilise isiku vastutuseks tõsise rikkumise

toimepanemise eest ette nähtud kuni 50 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule,

siis kuni viiekordne väärteo tulemusel teenitud kasu või ära hoitud kahjule vastav summa.

Juriidilisele isikule on trahvimäär ette nähtud kuni 400 000 eurot või kui sellega on tekkinud

kahju kalavarule, siis kuni viiekordne väärteo tulemusel teenitud kasu või ära hoitud kahjule

vastav summa. Kolmeaastase ajavahemiku jooksul korduva tõsise rikkumise toimepanemise eest

on füüsilise isiku vastutus kuni 100 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis

kahe kuni kaheksakordne väärteo tulemusel teenitud kasu või ära hoitud kahjule vastav summa.

Juriidilisele isikule kuni 800 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis kahe-

kuni kaheksakordne väärteo tulemusel teenitud kasu või ära hoitud kahjule vastav summa.

Senisest kõrgem maksimaalne trahvimäär on vaja ette näha juhuks, kui rikkumine pannakse toime

kaugpüügil, kus püügireis kestab 35 päevast kuni 4 kuuni ning rikkumise teel saadud kala väärtus

või maksimaalselt kuni kaheksakordne väärtus võib ulatuda sadadesse tuhandetesse. Näiteks

ulatus Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooni konventsiooni alal (NAFO) toimunud ühe

püügireisi lossimise väärtus 2020.a esmakokkuostuhindadesse arvestatult 3,1 miljoni euroni

(uuemaid andmeid pole võimalik välja tuua, sest hiljem pole Eesti laevad NAFO alal püüdnud).

Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni (NEAFC) alal ulatus ühe püügireisi lossimise väärtus 2024.a

1,1 miljoni euroni. Kuigi need trahvimäärad tunduvad kõrged, saab trahv siiski olla maksimaalselt

kaheksakordne rikkumise teel saadud kalapüügitoodete väärtus arvestades kala

esmakokkuostuhindu, mis on oluliselt madalamad kala turuhinnast. Näiteks on räime

esmakokkuostuhind 2024. a 39 eurosenti kilogrammi kohta ja ahvenal 2,88 eurot kilogrammi

kohta. Olulisematest kaugpüügiliikidest on süvameregarneeli esmakokkuostuhind 3,26 eurot

kilogrammi kohta ja karelestal 1,73 eurot kilogrammi kohta vastavalt PTA kodulehel avaldatud

2024. a keskmistele esmakokkuostu hindadele9. Oluline on rakendada trahvi kooskõlas

põhimõttega, et rikkumine ei tohi ära tasuda. Karistusel peab olema ärahoidev ja hoiatav mõju.

Rahatrahvi suurus määratakse KarS-i põhimõtete järgi võttes arvesse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid. Samuti järgitakse kalanduse kontrollimääruse artikli 89a lõikes 3 toodud

põhimõtteid, et arvesse tuleb võtta eelkõige rikkumise raskusastet, laadi ja ulatust, sealhulgas

8 European Commission: Directorate-General for Maritime Affairs and Fisheries, Milieu, Angevin, F., Borrett, C.,

Moreira, G. et al., Study on the sanctioning systems of Member States for infringements to the rules of the common

fisheries policy – EU overall report – Final report, Publications Office of the European Union,

2021, https://data.europa.eu/doi/10.2771/460801 9 Arvutivõrgus: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/kutseline-kalapuuk/kala-esmaost-ja-

uleandmine#2024-aasta

19

negatiivset mõju või kahju suurust asjaomasele kalavarule ja merekeskkonnale, selle kestust,

korduvust ja samaaegsete rikkumiste kuhjumist. KeA lähtub viidatud alustest, ja töötab vajadusel

välja ametkondliku juhise karistuste määramiseks.

Trahv tõsise rikkumise eest ei asenda kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamist.

Eelnõu § 1 punktiga 65 täiendatakse KPS-i §-ga 881, mille pealkirjaks on ühise kalanduspoliitika

normide tõsised rikkumised. Tegu on väärteokoosseisuga, milles sisaldub vastutus kalanduse

kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 toodud tõsiste rikkumiste eest.

Kavandatava KPS-i § 881 lõige 1 sätestab vastutuse füüsilisele isikule kuni 50 000 eurot või kui

sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis on trahvimääraks kalapüügitoodete väärtuse kuni

viiekordne määr.

Kavandatava KPS-i § 881 lõige 2 sätestab vastutuse korduva rikkumise korral kolmeaastase

ajavahemiku vältel füüsilisele isikule rahatrahviga kuni 100 000 eurot. Kui väärteo käigus on

tekkinud kahju kalavarule, siis karistuse suuruseks kalapüügitoodete väärtuse kahe- kuni

kaheksakordne määr.

Kavandatava KPS-i § 881 lõige 3 sätestab vastutuse juriidilisele isikule trahvimääraga kuni

400 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju kalavarule, siis on trahvimääraks

kalapüügitoodete väärtuse kahe kuni kaheksakordne määr või ärahoitud kahjule vastav summa.

Kavandatava KPS-i § 881 lõige 4 sätestab vastutuse juriidilisele isikule korduva tõsise rikkumise

korral kolme aasta vältel. Sellisel juhul on trahvimääraks kuni 800 000 eurot või kalapüügitoodete

väärtuse kahe kuni kaheksakordne määr või ärahoitud kahjule vastav summa.

Kavandatava KPS-i § 881 lõige 5 sätestab, et kalapüügitoodete väärtuse arvutamisel võetakse

aluseks riiklikud keskmised kala esmakokkuostu hinnad, mis määratakse KPS §15 lõigete 4 ja 5

kohaselt. PTA kehtestab iga aasta 31. jaanuariks eelmise aasta keskmised esmakokkuostu hinnad.

Juhul kui PTA pole vastava kalaliigi esmakokkuostu hinda kehtestanud, võetakse aluseks

Euroopa kalandus- ja vesiviljeluskeskuse EUMOFA platvormil avaldatud hinnad. Kui EUMOFA

platvormil pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik aluseks võtta rahvusvahelistel turgudel

avaldatud kalaliikide hinnad.

Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse KPS § 15 lõikes 4 termin „kokkostuhind“ terminiga

„esmakokkuostuhind“, selleks, et ühtlustada terminid.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse KPS § 15 lõikega 5, mis sätestab, et kui kala keskmist

esmakokkuostu hinda pole sama paragrahvi lõike 4 kohaselt avaldatud, siis võetakse

esmakokkuostu hinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljeluskeskuse EUMOFA platvormil

avaldatud hinnad. Kui EUMOFA platvormil pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik võtta hinna

aluseks rahvusvahelistel turgudel avaldatud vastavate kalaliikide hinnad.

2.11.2. Muud vastutussätted (eelnõu § 1 punktid 57—66)

Kuna kavandatavas KSP § 881 tuuakse vastutuse peatükki tõsiste rikkumiste koosseis, siis on vaja

üle vaadata kõik muud väärteokoosseisud. Väärteokoosseisude kattumine tekitab segaduse,

millist väärteokoosseisu konkreetse rikkumise korral kasutada. Muud väärteokoosseisud peavad

siiski säilima nende rikkumiste kohta, mis on kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 3

nimekirjas, sest need rikkumised on tõsised ainult teatud lävendite ületamise või tingimuste

täitmise korral, mis on toodud kalanduse kontrollimääruse lisas IV. Kuna kalanduse

kontrollimääruse artikli 90 lõikes 3 toodud nimekirjas on mitmeid uusi rikkumisi, siis on vaja

vastutussätteid ühtlasi nende osas täiendada. Samuti on vaja vastutusnormi nendele tõsistele

20

rikkumistele (KPS § 71 lg 1 punktides 2-9), mis pannakse toime sise- või piiriveekogudel või

rannikumeres ilma, et need oleksid tõsised rikkumised kalanduse kontrollimääruse tähenduses

(KPS § 71 lg 1 punkt 1).

Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse KPS § 74 lõikega 3, mis sätestab, et ka kala ostu, müügi

või käitlemisnõuete väärteo katse on karistatav. See on seotud kontrolltehingu erimeetme sisse

toomisega (KPS § 65 muudatused). KarS § 251 järgi on isikut väärteokatse eest võimalik karistada

üksnes siis, kui konkreetse väärteo katse eest on seadusandja otsesõnu vastutuse ette näinud.

Seetõttu tuleb täiendada KPS § 74 selliselt, et selles nimetatud tegu oleks karistatav ka

väärtoekatse staadiumis.

Eelnõu § 1 punktidega 58 ja 59 jäetakse KPS § 75 pealkirjast ja lõikest 2 välja viide

kalalaevatunnistusele. Kalapüük merel kalalaevatunnistuseta laevaga on igal juhul tõsine

rikkumine ning seega kaetud kavandatava KPS §-ga 881.

Eelnõu § 1 punktiga 60 muudetakse ja sõnastatakse KPS § 76 pealkirja ja lõiget 1 selliselt, et

asendatakse nendes läbivalt sõnad „GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteem“ sõnadega „asukoha

jälgimise süsteem“. Muudatusega viiakse KPS § 76 kooskõlla kavandatava KPS § 69.

Eelnõu § 1 punktiga 61 asendatakse KPS § 77 pealkirjas ja lõikes 2 sõna „kord“ sõnaga

„nõuetega“. Vastutuse säte peaks sisuliselt katma kõikvõimalikud andmete esitamisega seotud

nõuete rikkumised. Kehtiv sõnastus on veidi segadusttekitav, kuna sõna „kord“ viitab teatud

toimimisnormidele.Uus sõnastus vastab paremini sätte sisule.

Eelnõu § punktiga 62 täiendatakse KPS § 77 lõikega 11, millega nähakse harrastuskalapüügi

andmete esitamise nõuete rikkumise eest ette rahatrahv kuni 100 trahviühikut.

Harrastuskalapüügis laieneb andmete esitamise kohustus kalanduse kontrollimääruse

rakendumisel lõhele ja tursale mistahes vahendiga. Hetkel kehtib andmete esitamise kohustus

vaid kalastuskaardiga püügil. Hetkel nimetatud sätte vastutus on aga teisiti lahendatud, see

tähendab, et juhul kui andmeid ei esitata, uut kalastuskaarti ei anta. Andmete esitamise kohustuse

laiendamisel harrastuskalapüügis aga sellist lähenemist ei saa kohaldada, sest andmed tuleb

esitada vaid juhul kui vastavat liiki saadi. Seega on vajalik kehtestada vastav vastutuse säte. Tegu

on vastutussättega, mis näeb ette vastutuse KPS § 61 lõigetes 2 ja 12 sätestatud nõuete rikkumise

eest.

Eelnõu § 1 punktiga 63 tunnistatakse kehtetuks KPS § 78. Tegemist on sättega, mis näeb ette

vastutuse vaatleja töö takistamise eest. Nimetatud tegu on aga alati tõsine rikkumine ning seega

kaetud kavandatava KPS § 881.

Eelnõu § 1 punktiga 64 muudetakse KPS § 86 pealkirja ja lõiget 1, täiendades loetelu kaalumise

nõuete rikkumisega. Tegu on vastutuse sättega, mis näeb ette vastutuse KPS § 611 ja selle alusel

kehtestatud keskkonnaministri 30. jaanuari 2018. a määruses nr 4 „Lossitava kala kaalumise

täiendavad nõuded ja metoodika“ sätestatud nõuete rikkumise eest.

2.12. Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju (eelnõu § 1 punkt 56)

Punktiga 56 muudetakse KPS § 73 lõiget 7, millega täpsustatakse kahju sissenõudmise korda.

Muudatuse kohaselt hakatakse kalakahju välja nõudma rakendades haldusõigust, mitte

tsiviilhagiga kohtu kaudu. Perioodil 2022—2024. a on esitatud 31 tsiviilhagi kalakahju

hüvitamiseks. Tegemist on haldussüsteemi lihtsustamisega, vähendades halduskohtu ja KeA

töökoormust.

2.13. Menetlus (eelnõu § 1 punktid 66 ja 67)

21

Eelnõu § 1 punktiga 66 ja 67 muudetakse KPS § 89 lõikeid 2 ja 3 lisades mõlemasse viite

kavandatavale KPS § 881, millega täieneb väärtegude nimekiri, mille kohtuväline menetleja võib

olla ka politseiasutus ning mille toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja või kohus

kohaldada toimepanemise vahendi ning väärteo objektiks olnud eseme konfiskeerimist. Kuna

kavandatava KPS § 881 nimekirjas on rikkumisi, mis on sisult sarnased nende rikkumistega, mis

on juba eelpooltoodud nimekirjades, on vajalik tagada ühesugune lähenemine. Näiteks on

kalanduse kontrollimääruse tõsiste rikkumise nimekirjas kalapüük keelatud vahendiga,

sealhulgas püük elektripüügivahendiga, lõhkelaenguga jne, samuti püügivahendite kohta

esitatavate nõuete rikkumine, mille korral võib olla vajalik püügivahend konfiskeerida. Samuti

peaks politseiasutus saama vajadusel menetleda sarnaseid rikkumisi vaatamata sellele, kas need

on toime pandud merel või siseveekogudel ning vaatamata sellele kas rikuti ühise

kalanduspoliitika norme või kalapüügieeskirja norme.

2.14. Rakendussätted (eelnõu §1 punktid 68 ja 69)

Eelnõu § 1 punktiga 68 tunnistatakse kehtetuks KPS § 90 lõiked 1, 2, 4 ja 5. Sätted ei ole enam

ajakohased.

Eelnõu § 1 punktiga 69 täiendatakse KPS § 90 lõigetega 6—10. Kavandatava KPS § 90

lõikega 6 sätestatakse merel kalalaeva jälgimise kohustuse rakendamine 9 kuni 12-meetrise

kogupikkuse ja aktiivpüüniseid kasutavatele kalalaevadele alates 10. jaanuarist 2028. a. Alla

9- meetrise kogupikkusega passiivpüüniseid kalutavatele kalalaevadele hakkab nõue kehtima

hiljem. Kalalaevaregistri andmetel on selliseid laevu kokku 131. Passiivpüünisteks loetakse

KPS § 31 punktides 1—3 nimetatud kalapüügivahendeid, milleks on õngejadad, nakke- ja

lõkspüünised. Aktiivpüünisteks loetakse sama paragrahvi punktides 4 ja 5 nimetatud vahendeid

nagu kurn- ja traalpüüniseid. Kavandatava KPS § 90 lõikega 7 sätestatakse kalalaeva jälgimise

kohustuse rakendamine merel kõikidele alla 9-meetrise kogupikkusega kalalaevadele alates

1. jaanuarist 2030. a. Selliseid laevu on kalalaevaregistri andmetel 1931. Kavandatava KPS § 90

lõikega 8 kehtestatakse üleminekusäte KPS § 73 sisse viidud muudatusele, millega KeA hakkab

kalakahju hüvitisi sisse nõudma haldusmenetluse raames, mis tähendab, et enne 2026. aasta

10. jaanuari algatatud kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmine viiakse

lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. Kavandatava KPS § 90 lõikega 9 kehtestatakse

üleminekusäte KPS § 881 lõigetes 3 ja 4 kehtestatud korduvuse arvestamisele kolme aasta jooksul

alates eelmise tõsise rikkumise toimepanemisest. Sätet ei kohaldada tagasiulatuvalt enne selle

sätte jõustumist sooritatud tõsiste rikkumiste suhtes, sest tõsiste rikkumiste sisu muutub ja sellisel

juhul poleks tagatud võrdset kohtlemist. Kavandatava KPS § 90 lõikega 10 sätestatakse, et enne

2026. aasta 10. jaanuari välja antud kaluri kalapüügiluba kehtib selles märgitud kehtivusaja

lõpuni.

2.15. KarRSi muutmine (eelnõu § 2 punktid 1, 2 ja 3)

EL ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest rahatrahvide määramisel on vaja

vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõikele 2 võtta arvesse rikkumise kordumist

kolmeaastase ajavahemiku jooksul. Samuti peab kalanduse kontrollimääruse artikli 93 kohaselt

rikkumiste andmeid säilitama riiklikus rikkumiste registris vähemalt viis aastat. Praegu on

KeA- l juurdepääs vaid kehtivatele karistustele kuni nende kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni

karistusregistris. KarRSi § 24 järgi kustutatakse väärtegude puhul karistusregistris karistus ühe

aasta möödumisel ja kriminaalasja puhul kolme aasta möödumisel. Kalanduse kontrollimääruse

nõuete täitmiseks on aga KeA-l tõsise rikkumise korral trahvi määramiseks vajalik saada

juurdepääs ka arhiivi andmetele.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse KarRS § 5 lõiget 2 punktiga 9, mis sätestab et KeA-le antakse

juurdepääs karistusregistri arhiivile kavandatavas KPS § 881 nimetatud väärteo korduvuse

arvestamiseks ning väärteomenetluse läbiviimiseks.

22

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse KarRS § 20 lõiget 1 punktiga 20, millega lisatakse andmetele

juurdepääsu saajate hulka ka KeA. Selleks, et KeA-l oleks võimalik saada juurdepääs arhiivi

andmetele kavandatava KPS § 881 nimetatud väärteo menetlemiseks.

Eelnõu § 2 punktiga 3 asendatakse KarRS § 23 lõigetes 2 ja 6 tekstiosa „3—11 ja 13“ tekstiosaga

„3–11, 13 ja 20“. Paragrahvis 23 reguleeritakse karistusregistrist ja karistusregistri arhiivist

andmete väljastamise eest tasumise korda. Ka KeA peaks olema vabastatud elektroonilise päringu

tasu maksmisest ning riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest.

2.16. KTKSi muutmine (eelnõu § 3)

KTKSi muutmise sätteid on kirjeldatud käesoleva eelnõu seletuskirja peatükis 2.2.

2.17. Jõustumine (eelnõu § 4)

Eelnõu § 4 punkt 1 sätestab, et seadus jõustub 2026. a 10. jaanuaril, mil jõustub enamik

kalanduse kontrollimääruse sätteid.

Eelnõu § 4 punkt 2 sätestab, et eelnõu § 1 punkt 8 jõustub 2028. a 10. jaanuaril. Säte puudutab

kalalaevade mootori võimsuse kontrolli.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL-i õigusaktidega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842, millega muudetakse

nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr

1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL)

2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842,20.12.2023);

 nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr

847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005,

(EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr

1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343,

22.12.2009, lk 1–50).

Võrdlustabel, mis käsitleb võrdlust nimetatud EL-i õigusaktidega on esitatud eelnõu

seletuskirja lisas 1.

5. Seaduse mõjud

Kavandatud muudatused ja nende mõjud

23

Kalanduse kontrollimäärus on liikmesriikidele siduv ja otsekohalduv. Komisjon on teinud oma

mõjuhinnangu10 kontrollimääruse muudatuse väljatöötamisel.

Seaduse rakendamisega kaasnevad majanduslikud mõjud kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele

ning mõjud riigiasutuste (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KeA, PTA) töökorraldusele.

Eelnõu seadusena vastuvõtmine toob kaasa õigusliku muudatuse kalapüügi valdkonnas ja selle

järelevalves ning mõju riigiasutuste eelarvele.

Eelnõu seadusena vastuvõtmine toob kaasa positiivse mõju looduskeskkonnale läbi tõhusama

vee-elusressursside kaitse. Puudub otsene sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule, haridusele,

kultuurile, spordile, infotehnoloogiale, infoühiskonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele,

siseturvalisusele ning riigikaitsele ja välissuhetele.

Kavandatav muudatus: kala oma tarbeks ostmine (eelnõu § 1 punktid 1 ja 2)

Kala kogust, mida võib omatarbeks osta ilma esmakokkuostu vormistamata, vähendati

30 kilogrammilt 10 kilogrammile inimese kohta päevas. Läänemerest püütud lõhe puhul on

piirmääraks kaks isendit tarbija kohta päevas. Senine piirmäär vastas paremini Eesti inimese

vajadustele, kes ostavad kala hooajaliselt suuremas koguses. Samas on kontrolliasutused (KeA,

PTA) seda erandit hinnanud teatud riskikohana, sest see on võimaldanud dokumentideta kala

liigutamist.

Sihtrühm: ettevõtjaid, kes müüvad kala ainult eraisikutele mitte kokkuostu, on veidi üle 500 ehk

umbes 45 protsenti ettevõtjatest. Samal ajal püüab osa neist ettevõtjatest (umbes 15 protsenti)

vaid kuni 10 kilogrammi kala aastas, ehk ilmselt ei müü nad kala ka otse tarbijale vaid tarbivad

püütud kala ise. Kala kogus, mida müüakse ilma kokkuostu vormistamata, on umbes 2000 tonni

aastas.

Mõju: eraisikutele muutub suurema koguse kala ostmine otse püüdjalt keerulisemaks ja

kulukamaks, sest otse kalurilt ostmas tuleb käia kas mitu korda või kaaslasega, et sama kalakogus

kätte saada. Samas muutub keerulisemaks kala päritolu tõendavate dokumentideta kala transport

või ladustamine ning võib eeldada, et sellise kala osakaal tarneahelas väheneb. Suurem mõju on

rannapiirkondade elanikele, kes on harjunud kala otse kalurilt ostma. Samas aga tehakse seda

tihedamini, mistõttu 10 kilogrammi päevas ühe isiku kohta ei tohiks liialt kala ostmist piirata.

Kavandatav muudatus: kala päritolu tõendamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

partii jälgitavus(eelnõu § 1 punkt 3 ja § 3 punktid 1—6)

Kala päritolu tõendamise nõue ja jälgitavuse nõue toidukäitlejatele kehtib ka praegu, kuid

ettevõtted võivad jälgitavuse tagamiseks kaasa panna paberdokumendi, näiteks arve-saatelehe.

Eelnõu kohaselt peavad ettevõtjad juurutama elektroonilise arvepidamise partiide üle ning samuti

vahetama partiide infot tarnijate vahel digitaalsel kujul, et tagada „üks samm edasi ja üks samm

tagasi“ jälgitavus tarneahelas. Kuna partiide kohta nõutud minimaalset teavet täiendatakse

püügireisi või püügipäeva numbriga ja vesiviljeluse tootmisüksuse registreerimisnumbriga, on

võimalik kala päritolu tõendamisel liikuda tarneahelas tagasi püügireisini või korjeni.

Sihtrühm: ettevõtjad, kes tegelevad kala töötlemisega, kala transpordi, ladustamise ning hulgi ja

jaemüügiga, samuti vesiviljelusettevõtjad.

10 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja Nõukogule. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse

liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) rakendamine ja hindamine vastavalt

artiklile 118. COM(2017) 192 final, 24.4.2017. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:52017DC0192

24

Mõju: digitaalse jälgitavuse nõuetest mõjutatud ettevõtjaid on 358. Nendest kala

esmakokkuostjaid on 142, kala käitlemise ja ladustamisega tegelevaid ettevõtjaid on 114, kala

transpordiga tegelevaid ettevõtjaid on 31, kala hulgimüügiga tegelevaid ettevõtjaid on 16, kala

jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid on 22 ning vesiviljelusega tegelevaid ettevõtjaid on 33. Kala

päritolu tõendamise nõuete täitmine nõuab ettevõtjatelt toodete digitaalsete jälgitavuse

süsteemide kasutusele võtmist. Uute süsteemide juurutamine nõuab lisaressursse, kuna seni oli

võimalik kala päritolu tõendada paberdokumentidega. Samas muudab digitaalsete süsteemide

kasutusele võtmine ettevõtte sisemisi tööprotsesse paindlikumaks ja kiiremaks, sest kogu

arvepidamine partiide üle käib elektrooniliselt. Digitaalne jälgitavus võimaldab tooteid

tarneahelas jälgida, tuvastada nende päritolu, pakkuda ettevõtjale kindlust, et tema valduses on

seaduslikult püütud kala ning võimaldab vajadusel toidu sihipärast turult tagasikutsumist.

Muudatus tõhustab järelevalvet ja seeläbi loodusressursside kaitset, sest igas tarneahela etapis on

võimalik jälgida „üks samm edasi ja üks samm tagasi“ põhimõttel, kellelt tooted on tarnitud ja

kellele need on tarnitud. Partii kohta edastatav minimaalne teave võimaldab igas tarneahela etapis

tuvastada kala päritolu püügireisi/korje täpsusega ning tuvastada samm-sammult kogu tarneahela.

Digitaalse jälgitavuse tagamisega paraneb kala päritolu tõendamine, tõkestatakse ebaseadusliku,

teatamata ja reguleerimata kalapüüki, suurendatakse ausat konkurentsi ning tõhustatakse

järelevalvet.

Kavandatav muudatus: mootorivõimsuse kontrollimine (eelnõu § 1 punkt 8)

Komisjoni tellitud 2019. a EL-is läbiviidud kalalaevade mootorivõimsuse vastavustõendamise

uuringust11 selgus, et 51 protsenti kontrollitud kõrge riskiga laevadel ületas nende tegelik

mootorivõimsus sertifitseeritud võimsust. Kõige suurem rikkumiste arv oli Vahemerel

tegutsevate põhjatraalide hulgas ning väikseim rikkumiste arv oli Läänemerel tegutsevate

pelaagiliste traalide seas (2019: 17). Selleks, et mootorivõimsusega seotud rikkumisi vähendada

ja kõrge riskiga laevu paremini kontrollida, on kehtestatud mootorivõimsuse pideva mõõtmise ja

registreerimise nõue kontrolliasutuste (Eesti puhul KeA ja EFCA) riskianalüüsi põhjal.

Sihtrühm: üle 221 kilovatti mootorivõimsusega traalpüüniseid kasutatavad kalalaevad. Neid on

kalalaevaregistri andmetel Läänemerel 11, kaugpüügis (Atlandi ookean) 5.

Mõju: potentsiaalselt hindame, et see meie laevu ei puuduta tulenevalt riski hindamise

kriteeriumitest. Seni pole tuvastatud ka ühtki mootori võimsuse rikkumist. Juhul kui leiab aset

mootorivõimsuse rikkumine, mis kergitab riski kõrgeks ja vajalik on mootorivõimsuse pidev

mõõtmine, siis seadme kulu koos paigaldusega on hinnanguliselt 12—16 000 eurot (DG MARE

2019: 98-99). Seadme kulu saab katta 85 protsendi ulatuses Euroopa kalanduse ja vesiviljeluse

fondi (edaspidi EMKVF) kontrolli- ja järelevalveseadmete ostmise meetmest kuni 2028. a.

Mootorivõimsuse pideva jälgimise puhul on tegu lisainstrumendiga, mis võimaldab

mootorivõimsuse hindamist ning see muudab järelevalve tööd mõnevõrra lihtsamaks.

Administratiivne halduskoormus mõnevõrra suureneb. Mõju kalavarude seisundile on kaudne ja

varude seisund peaks paranema. Mõju rahvusvahelisele koostööle on positiivne.

Kavandatav muudatus: kutselise kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse nõuded ning

püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine (eelnõu § 1 punktid 6, 7, 11, 12, 14, 15,

22—27, 29-32 ja 34—36)

11 Study on engine power verification by Member States - Final report, 2019 EUROPEAN COMMISSION

Directorate-General for Maritime Affairs and Fisheries Directorate

https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/PECH/DV/2019/09-

04/StudyonenginepowerverificationbyMemberStates-June2019_EN.pdf

25

Lisaks kalapüügiloale väljastatakse ka kalalaevatunnistus edaspidi elektrooniliselt,

kalalaevatunnistust pole vaja enam kalalaeva pardal hoida, kehtetuks muutunud tunnistust pole

vaja enam registri töötajale tagastada. Kalapüügiloa peatamist puudutavad sätted jäetakse

seadusest välja, sest olemasoleval lubade süsteemil pole vastavat funktsionaalsust ning seega pole

ka senimaani seda sätet rakendatud.

Sihtrühm: kõigi kalalaevastiku segmentide kalalaevatunnistuse omanikud ja PTA. Aastas tehakse

kalalaevade registris keskmiselt 190 toimingut, mille puhul tuleb väljastada uus

kalalaevatunnistus.

Mõju: nii ettevõtjate kui PTA halduskoormus väheneb mõningal määral, kuna kalalaevatunnistus

väljastatakse elektroonilises vormis ning puudub vajadus neid kehtivuse kaotamisel või kehtivuse

peatamisel tagastada.

Nõue kanda kaluri kalapüügi loale kalalaeva andmed, kui merel kalapüügiks kasutatakse

10- meetrise kogupikkusega ja pikemat kalalaeva.

Sihtrühm: kalalaevatiku segmenti 4S2 kantud 10-meetrise kogupikkusega ja pikemaid merel

püüdvaid rannapüügilaevu on kalalaevade registri andmetel 2. mai 2025. a seisuga 62, mis

moodustab 3 protsenti segmenti 4S2 kantud kalalaevadest. Kaluri kalapüügiloa alusel merel esitas

2024. a kohta püügiandmeid 1023 loa omanikku. Neist 10-meetrise kogupikkusega ja pikema

kalalaeva kasutamist märkis 76 loa omanikku, ehk ligikaudu 7 protsenti püügireisi teinud loa

omanikest. Nende laevadega tehtud püügireiside saagist 98 protsenti moodustas räim, mis oli

nõutud kastmõrdadest.

Mõju: väike, puudutab väikest osa mere rannapüügisegmendist. Tegemist on suuremate

püügiettevõtetega, kelle püügivõimalused on jaotatud mitme laeva ja püügibrigaadi vahel.

Kavandatav muudatus: harrastuskalapüügi andmete esitamine (eelnõu § 1 punkt 38)

Alates 2026. a. peab kalanduse kontrollimääruse kohaselt esitama igapäevaselt andmeid

Läänemere avaosa lõhe ja kaaspüügil püütud tursa harrastuspüügi kohta merest sõltumata

püügivahendist. Komisjonile tuleb need püügiandmed raporteerida igakuiselt alates märtsist

2026. a. Soome lahe lõhe, tursa ning kilu ja räime harrastuskalapüügi kohta võib andmeid koguda

ka näiteks kvantitatiivuuringu (küsitlused) kaudu. Need andmed tuleb iga-aastaselt raporteerida

komisjonile alates 2027.a maist.

Sihtrühm: andmete esitajateks on EL-ist tulenevate nõuete puhul kõik kalastajad (k.a soodustatud

isikud), kes püüavad Läänemere avaosa lõhet (kõik püügipiirkonnad v.a Soome laht), räime, kilu

ja turska. Nende arvu on keeruline hinnata. Harrastuskalapüüdjate koguarv Eestis kõikidel

veealadel on hinnanguliselt 150 000.

Mõju: kalanduse kontrollimäärusest tulenevate kohustuste ülevõtmine mõjutab eelkõige

Läänemere avaosast lõhe püüdjaid ning lisaks neid kalastajaid, kes kaaspüügina saavad turska.

Lõhe trollimise (õngpüünisega landi või rakise vedamine paadi järel) puhul kehtib püüdjatel

kohustus kõik rasvauimega (looduslikud) kalad vabastada. Kaasa tohivad nad võtta ainult ühe

lõigatud rasvauimega isendi. EL-ist tulenevate nõuete täitmise puhul tuleb lisaks kaasa

võetavatele isenditele ka vette tagasi lastavad isendid raporteerida. See tähendab, et kalastajad on

kohustatud arvet pidama selle üle, kui palju nad püügi käigus kalu tagasi lasid, sest liikmesriik

on kohustatud edastama andmeid nii püütud kui ka tagasi lastud kalade kohta. Kuna trollimine

toimub kas harrastuskalapüügiõiguse olemasolu või KPS-s välja toodud soodustatuse korral,

tuleb hakata neil kalastajatel edaspidi oma saake ja kalade vette tagasi laskmisi registreerima.

Täna ei ole teada, kui suur hulk on selliseid isikuid, kes võiksid lõhet trollimise teel tabada.

Kalastuskaardi alusel püüdvad kalastajad, kes on merest lõhe või tursa kätte saanud, peavad

26

hakkama oma saake päeva täpsusega üles märkima, mis toob neile kaasa senisest suurema

andmete deklareerimise kohustuse. Seni pole harrastuspüügiõiguse puhul ja soodustatud isikutel

üldse andmete esitamise kohustust ning kalastuskaardi puhul tuleb andmeid esitada viie päeva

jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest.

Andmete kogumise tarvis tuleb juba töötavat kalaluba.ee keskkonda arendada selliselt, et see

kataks ära eelnimetatud uued kohustused. Arenduse hinnanguline kulu on 40 000 eurot, mida on

võimalik katta EMKVF kalanduse kontrolli ja järelevalve meetmest. Lisaks kalaluba.ee

arendusele suureneb edaspidi halduskoormus ka ametnikul, kes peab harrastuskalapüügi

saagiandmeid kontrollima ning neid Euroopa Komisjoni „RecFishing“ veebiplatvormile

edastama. Samuti tuleb hakata teatud liikide osas iga-aastaselt läbi viima harrastuskalapüügi

kvantitatiivuuringuid, mille aastane hinnanguline maksumus on 25 000 eurot. Seda uuringut on

siiani läbi viidud üle aasta, kulud on võimalik katta „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ meetme „Kalandusandmete kogumise toetus“

vahenditest.

Täiendav andmete kogumine annab parema ülevaate harrastuspüügi mõjust, mis omakorda

parandab andmete ja kalavarude hindamise kvaliteeti. See võimaldab paremini sihistada ja

reguleerida harrastuskalapüüki.

Kavandatav muudatus: püügi- ja püügijärgsete andmete esitamine (eelnõu § 1

punktid 37— 46)

Püügipäevikuga tuleb muuhulgas edastada merel tundlike liikide püügi korral teave vigastatud,

surnud, või elusalt vabastatud isendite arvu või saagi koguste kohta. Transpordidokumendi

andmeid tuleb hakata esitama elektrooniliselt enne transpordi algust.

Sihtrühm: tundlike liikide teabe esitamise kohustus alates 10. jaanuarist 2026. a on kalapüügiloa

omanikel, kes kasutavad merel püügiks 12-meetrise kogupikkusega ja pikemat kalalaeva. Kaluri

kalapüügiloa alusel teostas 2024. a rannapüügiandmetel 12-meetrise kogupikkusega ja pikema

kalalaevaga merel püüki kümme loa omanikku, kokku nelja kalalaevaga. Kaugpüügi ja

Läänemere traalpüügiettevõtjaid oli 2024. a kokku 19 ja andmeid esitanud kapteneid 33. Alates

10. jaanuarist 2028. a laieneb kohustus kõigile merel kalalaevaga püüdjatele. Kutselisi kalureid,

kes püügiandmeid esitavad merel, on ligikaudu 1700. Transpordidokumendi elektroonilise

esitamise puhul kõik transpordiettevõtted, kes tegelevad kala transpordiga, keda 2024. a esitatud

andmete kohaselt oli kaheksa.

Mõju: mõju ulatus, avaldumise sagedus, mõjutatud sihtgrupi suurus ja ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk on tundlike liikide püügiga seotud teabe esitamise osas väike. Mõju keskkonnale

on positiivne sest paraneb teabe kvaliteet teatud looduskaitsealuste liikide kohta. Teave pardale

tõstetud saagi ning püünisesse sattunud hukkunud imetajate ja lindude kohta tuleb esitada juba

praegu kõigil, nii siseveekogudel kui ka merel ning sõltumata kalalaeva pikkusest või kalalaeva

kasutamisest. Potentsiaalselt laieneb teavitatavate liikide nimistu ning detailsusaste: kas isend oli

elus, surnud või vigastatud. Transpordidokumendi elektroonilise edastamisega seonduv mõju

transpordiettevõtetele on keskmine. Vedajad peavad omandama võimekuse ise andmed kaluri

infotehnoloogilise kliendirakenduse (edaspidi PERK) vahendusel esitada, seni on andmed

PERK- i sisestanud selle ettevõtja esindaja, kelle vedajaga tegemist on. Paraneb järelevalve

tõhusus ning seeläbi loodusressursside kaitse, sest andmed kala transpordi kohta saadetakse ette,

mitte tagant järgi.

Kavandatav muudatus: kala kaalumise nõuded (eelnõu § 1 punkt 47)

Luua tuleb kaalujate heakskiitmise süsteem ja koostada kaalujate nimekiri. Üldiselt on kohustus

kala kaaluda sadamas, seejuures on lubatud erandid mujal kaalumiseks kui sadamas kui täidetakse

27

komisjoni rakendusmääruse nõudeid. Komisjoni kaalumise määruse eelnõu kohaselt tuleb

kaalumisel täita teatud miinimumnõudeid sorteerimata kala (kilu-räime) lossimisel ning kala

kaalumisel peale transporti ettevõttes. Seega rannapüügil ja räime kastmõrraga püügil saab

tõenäoliselt jätkata olemasoleva režiimiga, kus kala kaalutakse lossimisel ja kaalumise eest

vastutab kapten. Kaalujate heakskiitmine toimub kaptenite ja ettevõtete poolt kasutatavate

kaalumissüsteemide vastavushindamisel. Millised saavad olema need nõuded, on praegu

keeruline komisjoni rakendusmääruse eelnõu alusel hinnata, sest läbirääkimiste protsess on alles

algusjärgus ning tõenäoliselt tehakse sellesse olulisi muudatusi.

Sihtrühm: uued kaalumise nõuded puudutavad kapteneid ning suuremaid kilu-räime töötlemisega

tegelevaid ettevõtjaid (maksimaalselt 40—50 ettevõtjat, ilmselt oluliselt vähem).

Mõju: keeruline hinnata, sest nõuded kehtestatakse rakendusmäärusega, mille arutelu on veel

pooleli. Teada on, et kaalujate tunnustamine suurendab KeA töökoormust, sest ettevõtete puhul

on vaja teha kohapeal vastavushindamine.

Kavandatav muudatus: kalalaevade asukoha jälgimine (eelnõu § 1 punktid 13, 33, 51, 52

ja 60)

10. jaanuarist 2026. a hakkab asukoha jälgimise nõue merel kehtima kõigile 12-meetrise

kogupikkusega ja pikematele kalalaevadele. Erand 12—15-meetrise kogupikkusega

kalalaevadele kaob. Eestis puudutab see nelja laeva, kellest ühel on jälgimissüsteem (edaspidi

VMS) juba olemas. Kolme laeva puhul viiakse läbi kordusmõõtmised.

10. jaanuarist 2028. a hakkab asukoha jälgimise nõue merel kehtima 9—12-meetrise

kogupikkusega kalalaevadele. See puudutab Eesti kalalaevaregistri andmetel 126 laeva. Samuti

hakkab see nõue kehtima viiele alla 12-meetrise kogupikkusega aktiivpüünistega püüdvale

laevale.

1. jaanuarist 2030. a hakkab asukoha jälgimise nõue merel kehtima kõikidele kalalaevadele. See

puudutab Eesti kalalaevaregistri andmetel 1931 laeva.

Sihtrühm: järk-järgult kõik rannapüügilaevad, kokku 2166 laeva.

Mõju: hetkel on keeruline hinnata kulusid antud muudatusele, kuna arutelud võimalike tehniliste

lahenduste üle alles käivad. Asukoha jälgimise süsteemideks on võimalik saada toetust

85 protsendi ulatuses kuludest EMKVF meetmest „perioodi 2021-2027 kalapüügi

investeeringutoetus“.

Kavandatav muudatus: riikliku järelevalve erimeetmed ja riikliku järelevalve erisused

(eelnõu § 1 punktid 48—50)

KeA-le õiguse andmine kohaldada järelevalve käigus viibimise keeldu, suunata kalalaev

sadamasse, kohaldada kontrolltehingut ning teostada isiku riiete ja esemete läbivaatus.

Sihtrühm: KeA inspektorid.

Mõju: eelnõu kohaselt laiendatakse KeA järelevalve meetmeid. Sellega ei kaasne täiendavaid

kulusid, kuna meetmeid rakendavad ametis olevad inspektorid. Vajadus võib olla inspektorite

koolitamiseks uute meetmete rakendamisel. Kavandatud muudatused võimaldavad KeA-l

senisest tõhusamalt teha järelevalvet ebaseadusliku tegevuse üle ja selline tegevus tõhusalt

lõpetada.

Kavandatav muudatus: tõsiste rikkumiste nimekiri (eelnõu § 1 punktid 53 ja 54)

28

Uue tõsiste rikkumiste nimekirja kehtestamine, vana ja uue tõsiste rikkumiste nimekirja

võrdlustabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2.

Sihtrühm: kogu kalandussektor, umbes 5000 inimest, KeA kalandusinspektorid, 38 inspektorit.

Mõju: osade rikkumiste korral tuleb hakata jälgima lisakriteeriume, et hinnata kas tegu on tõsise

rikkumisega või mitte. See suurendab mõnevõrra KeA töökoormust. Vajalik on inspektorite

koolitamine näiteks tõsiste rikkumiste kriteeriumite rakendamiseks. Suureneda võib tõsiste

rikkumiste arv, sest näiteks andmete lubatava erinevuse lävend on üsna madal ning kilu ja räime

segapüügil väikeste kaaspüügi koguste hindamine on 2024. a juulist kehtima hakanud reeglite

järgi võib osutuda keeruliseks.

Kavandatav muudatus: tõsiste rikkumiste punktisüsteem merel (eelnõu § 1 punktid 9, 12,

16—21, 28, 55)

Tõsiste rikkumiste eest merel punktisüsteemi kehtestamine kaptenitele ka kaluritele.

Sihtrühm: umbes 2000 kalalaeva kaptenit ja kutselist kalurit.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus, mõjutatud sihtgrupi suurus ja ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk on väike. Senine praktika kalalaevatunnistuse omanikele tõsiste rikkumiste eest

punktide määramisel näitab, et aastas määratakse punktid umbes 10 laevale, kuid ühelegi laevale

pole kogunenud nii palju punkte, et kalalaevatunnistus oleks peatatud. Samas on tõsiste

rikkumiste nimekirja muudetud ja teatud rikkumistele on kehtestatud lävendid, mis võib

rikkumiste arvu suurendada. Muudatuse rakendamisega suureneb mõnevõrra töökoormus KeA-l

seoses lisanduvate ülesannetega vormistada tõsiste rikkumiste toimepanemise eest punktide

määramise otsuseid kaluritele ja kaptenitele. Vajalik on kutselise kalapüügi registrisse kaptenite

nimekirja loomine, kuhu kantakse kaptenite punktid. PTA-l tuleb pidada kaptenite punktide

arvestust, sellega seoses on ette näha PTA töökoormuse mõningane suurenemine. Samuti võib

sõltuvalt toimepandud tõsiste rikkumiste arvust, kui neid koguneb ühe kaluri või kapteni kohta

kalanduse kontrollimääruses toodud määral, suureneda vähesel määral PTA töökoormus, kui

tuleb vormistada otsused kalapüügiloa kehtetuks tunnistamiseks.

Kavandatav muudatus: kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju (eelnõu § 1 punkt 56)

Kalakahju hakatakse sisse nõudma haldusmenetluse raames mitte tsiviilhagiga kohtu kaudu.

Sihtrühm: KeA menetlejad, inspektorid ja kohtunikud.

Mõju: kalakahju hüvitamiseks on esitatud 31 tsiviilhagi nii kriminaal- kui tsiviilasjades kokku

aastatel 2022—2024. Muudatus vähendab oluliselt ametkondade, sealhulgas kohtute

töökoormust ning ressursikulu, mis sellega kaasneb.

Kavandatav muudatus: vastutuse sätted (eelnõu § 1 punktid 57—67)

Väärteokoosseisude vastavusse viimine uue tõsiste rikkumiste nimekirjaga. Uue

väärteokoosseisu kehtestamine ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest.

Sihtrühm: seaduse nõuete rikkujad, KeA inspektorid. Viimaste aastate menetluste statistikale

tuginedes on see umbes 500 inimest aastas, lisaks 36 inspektorit.

Mõju: maksimaalse võimaliku rahalisetrahvi määra tõstmine ühise kalanduspoliitika normide

tõsiste rikkumiste korral avaldab kindlasti preventiivset mõju. Samas ei ole pärast

29

maksimummäärade tõstmist karta, et neid hakatakse rohkem määrama. Rahatrahvi suuruse

sidumine saadud kalapüügitoodete väärtusega võimaldab rikkuja rikkumise teel saadud kasust

ilma jätta. Samas ei ole võimalik määrata ka väga kõrget rahatrahvi kui rikkumise teel saadud

kasu on väike.

Kavandatav muudatus: karistusregistri seaduse muutmine (eelnõu §2 punktid 1 ja 2)

Juurdepääs karistusregistri arhiivile tõsiste rikkumiste eest karistuste määramisel korduvuse

arvestamisel.

Sihtrühm: KeA kalandusinspektorid, 38.

Mõju: muudatusega ei kaasne lisakulusid riigiasutustele.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisest tulenevad kulud tarkvara arendustele.

Seoses tundlike liikide kohta andmete esitamisega, kaluri kalapüügiloa andmise korra

täpsustamisega, kalalaevatunnistuse elektroonse väljastamisega ning kutselise kalapüügi

registrisse kaalujate ning kalurite ja kaptenite kohta täiendavate andmete kogumiseks on vajalik

teha vastavad muudatused kutselise kalapüügi registris ning vajadusel registri rakendustes. Nende

tööde rahaline maht on umbes 50 000 eurot ning need kulud kaetakse „Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ meetme „Kalanduse kontrolli ja

järelevalve toetus“ vahenditest.

Harrastuskalapüügi andmete kogumise nõuete täitmiseks on vajalik infosüsteemi „TEHA“

arendada. Arenduse hinnanguline kulu on ca 40 000 eurot, mis kaetakse samuti „Kalanduse

kontrolli ja järelevalve toetus“ vahenditest.

Seaduse rakendamisest tulenevad kulud investeeringuteks ja uuringuteks.

Seoses kalalaevade asukoha jälgimisega peavad olema laevad varustatud asukoha

jälgimissüsteemiga hiljemalt 1. jaanuar 2030. a, maksumust on keeruline hinnata. Hetkel on hinna

prognoos 300 eurot seadme kohta. 2025. a on merel kalalaevaregistris 2166 alla 12 meetrise

kogupikkusega kalalaeva, kellele nõue kohaldub, käimas on kalalaevaregistri ülevaatus,

tõenäoliselt on aktiivseid kalalaevu oluliselt vähem. Nõuete täitmiseks on kalandusettevõtjatel

võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja

põllumajandusministri määruse nr 15 alusel. Odavamaks alternatiiviks on kalalaeva asukoha

jälgimist teostada veebirakenduse kaudu. Sellisel juhul ei peaks eraldi seadmeid soetama, piisaks

PERK seadmest.

Alates 2027.a tuleb harrastuskalapüügis teatud liikide kohta esitada andmeid iga-aastaselt, selleks

tuleb läbi viia harrastuskalapüügi kvantitatiivuuringuid, mille aastane hinnanguline maksumus on

25 000 eurot. Kulud on võimalik katta „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

rakenduskava 2021–2027“ meetme „Kalandusandmete kogumise toetus“ vahenditest.

7. Rakendusaktid

Kavandatud muudatuste tõttu on muutunud järgmiste rakendusaktide volitusnormid:

 Vabariigi Valitsuse 17.novembri 2017. a määrus nr 164 „Kutselise kalapüügi loa

taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise

30

ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja

kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“;

 keskkonnaministri 27. augusti 2015. a määrus nr 51 „Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi

kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded

jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“;

 keskkonnaministri 30. jaanuari 2018. a määrus nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad

nõuded ja metoodika“;

 Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määrus nr 38 „Kalastuskaardi taotlemise ja andmise

kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja

volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning

harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu

maksmise kontrollimise kord“.

Kõigi muudetavate ja uute rakendusaktide kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 4.

Lisaks muudetakse järgmisi rakendusakte:

 maaeluministri 28. detsembri 2017. a määrus nr 93 „Kutselise kalapüügi registri

põhimäärus“;

 Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määrus nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud

andmete esitamise kord“;

 Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määrus nr 65 „Kalapüügieeskiri“.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 10. jaanuaril.2026. a. Seaduse § 1 punkt 8 jõustub 10. jaanuaril 2028. a.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning

Justiits- ja digiministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Keskkonnametile, Põllumajandus- ja

Toiduametile ja huvirühmadele - Eesti Kaugpüüdjate Liit, Eesti Kalurite liit, Saarte Kalandus

MTÜ, Eesti Traalpüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing,

Mittetulundusühing Hiiu Kala, Mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa

Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite liit,

Mittetulundusühing Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate

Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Eesti Kalaliit, Eestimaa Looduse

Fond ja Kalastusklubide Liit.

Kutselisel kalapüügil tõsiste rikkumiste vastavustabel Lisa 2

Kehtivad

tõsised

rikkumised

Uued

tõsised

rikkumised

alates

10.01.2026

KPS vastav säte Sisuline kirjeldus KPS art 711 Korduvad

tõsised rikkumised, mille

korral kohaldatakse

käesoleva seaduse § 56

lõigetes 3 ja 4 sätestatut

KPS § 71

lg 1 p 1

EL määrus

nr

1005/2008

Art 3 lg 1

p a

kalastanud ilma lipuriigi

või asjaomase

rannikuäärse riigi

väljastatud kehtiva

tegevusloa, loa või

litsentsita

EL nr

1224/2009

Art 90 lg 2

p a

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

§ 71 lg 1 p 2

(sise- ja

piiriveekogudes)

püük ilma lipuriigi või asjaomase

rannikuriigi väljastatud kehtiva

tunnistuse, loa või litsentsita;

3) kalapüügiloata püük ja

kalapüügiloale märgitud

püügivahendite arvu

ületamine;

P b jätnud täitmata oma

kohustuse registreerida

ja kanda ette püüki või

püügiga seotud

andmeid, sealhulgas

laevaseiresüsteemide

kaudu edastatavaid

andmeid, või esitada

artikli 6 kohane

eelteatis,

Art 90 lg 3

p b;

Art 90 lg 3

p l

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

ei täideta ühise kalanduspoliitika

normide kohaseid kohustusi, milleks on

täpselt registreerida, säilitada ja esitada

püügitegevusega seotud andmed,

sealhulgas laevaseiresüsteemide

edastatavad andmed, samuti andmed,

mis on seotud eelteatiste,

püügiaruannete,

ümberlaadimisdeklaratsioonide,

püügipäevikute,

lossimisdeklaratsioonide,

kaalumisdokumentide,

ülevõtmisdeklaratsioonide,

veodokumentide või müügiteatistega,

välja arvatud kohustused, mis on seotud

lubatud kõikumisega, nagu on osutatud

punktis c (ainult merel);

KPS § 71 lg 1 p

4

lossitakse kolmandate riikide sadamates

artiklis 19a osutatud eelteatiseta; (ainult

merel)

käesoleva seaduse § 13 sätestatud kala

ja veetaime päritolu tõendamise nõude

rikkumist;

P c kalastanud

keelupiirkonnas,

keelatud perioodil, ilma

kvoodita või pärast

kvoodi täitmist ja/või

lubatust sügavamal

Art 90 lg 2

p k

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

§ 71 lg 1 p 2

(sise- ja

piiriveekogudes);

§ 71 lg 1 p 6;

§ 71 lg 1 p 8;

püügitegevus, mis hõlmab liike, mille

suhtes kohaldatakse püügi piirnorme,

mille jaoks käitajal ei ole kvooti või

mille puhul tal ei ole juurdepääsu

lipuliikmesriigi kvoodile, liike, mille

kvoot on ammendatud, või liike, mille

suhtes kehtib püügi moratoorium,

ajutine keeld või püügikeeluaeg, välja

arvatud juhupüük, välja arvatud juhul,

kui kõnealune tegevus on tõsine

rikkumine punkti j tähenduses;

loale kantud püügivõimaluse ületamine

ja lubatud aastasaagi ületamine;

kalapüük keelupiirkonnas (koelmute

kaitse, suudmealad jm rändekoridorid).

4) kalapüük

keelupiirkonnas, keelatud

perioodil, lubatud

püügivõimalust või

püügivahendile

kehtestatud lubatud

aastasaaki eirates.

P d püüdnud otseselt

kalavarusid, mille suhtes

kehtib moratoorium või

mille püük on keelatud

Art 90 lg 2

k)

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

§ 71 lg 1 p 2

(sise- ja

piiriveekogudes);

§ 71 lg 1 p 9

püügitegevus, mis hõlmab liike, mille

suhtes kohaldatakse püügi piirnorme,

mille jaoks käitajal ei ole kvooti või

mille puhul tal ei ole juurdepääsu

lipuliikmesriigi kvoodile, liike, mille

kvoot on ammendatud, või liike, mille

suhtes kehtib püügi moratoorium,

ajutine keeld või püügikeeluaeg, välja

arvatud juhupüük, välja arvatud juhul,

kui kõnealune tegevus on tõsine

rikkumine punkti j tähenduses;

5) keelu all oleva kalavaru

sihtpüük.

keelu all oleva kalavaru sihtpüük.

P e kasutanud keelatud või

nõuetele mittevastavaid

püügivahendeid

Art 90 lg 2

m);

Art 90 lg 3

d)

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

§ 71 lg 1 p 4;

§ 71 lg 1 p 7

keelatud püügivahendite või meetodite

kasutamine, millele on osutatud

määruse (EL) 2019/1241 artiklis 7 või

muudes samaväärsetes ühise

kalanduspoliitika normides; (ainult

merel)

ei täideta ühise kalanduspoliitika

normide kohaseid kohustusi, mis

puudutavad püügivahendite, akustiliste

hoiatusseadmete, selektiivsus- või

peibutuspüügivahendite omadusi või

kasutamist, eelkõige seoses

märgistamise ja identifitseerimise,

piirkondade, sügavuste, ajavahemike,

vahendite arvu või võrgusilma

suurusega, või sorteerimisseadmete, vee

eemaldamise või töötlemisseadmete

omadusi või kasutamist, või ei järgita

tundlike liikide juhupüügi

vähendamiseks võetavaid meetmeid,

välja arvatud juhul, kui vastav tegevus

on lõike 2 kohane tõsine rikkumine;

(ainult merel

keelatud püügiviiside ja – vahendite

kasutamine; (igal pool);

loale kantud püügivõimaluse ja lubatud

aastasaagi ületamine;

püügivahendite silmasuuruse kohta

esitatavate nõuete rikkumine.

4) kalapüük

keelupiirkonnas, keelatud

perioodil, lubatud

püügivõimalust või

püügivahendile

kehtestatud lubatud

aastasaaki eirates.

6) keelatud püügivahendi

kasutamine.

P f võltsinud või varjanud

laeva tähistust, nime või

registreerimisnumbrit

Art 90 lg 2

b)

kalalaeva pardatähise, nime või

registreerimisandmete võltsimine või

varjamine (ainult merel)

P g varjanud, rikkunud või

kõrvaldanud uurimisega

seotud tõendeid

Art 90 lg 2

p c

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

§71 lg 1 p 2)

(sise- ja

piiriveekogud)

uurimisega seotud tõendite varjamine,

rikkumine või kõrvaldamine; (ainult

merel)

7) inspektori töö

takistamine ja uurimisega

seotud tõendite varjamine,

rikkumine või

kõrvaldamine

P h takistanud ametnikke

täitmast oma

ametiülesandeid

kehtivate kaitse- ja

majandamismeetmete

täitmise

inspekteerimisel või

vaatlejaid nende töös,

milleks on kehtivate

ühenduse eeskirjade

täitmise vaatlemine

Art 90 lg 2

p d

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

§71 lg 1 p 2)

(sise- ja piiri-

veekogud)

ametnike või vaatlejate töö takistamine

nende tööülesannete täitmine

7) inspektori töö

takistamine ja uurimisega

seotud tõendite varjamine,

rikkumine või

kõrvaldamine

P i võtnud pardale,

ümberlaadinud või

lossinud alamõõdulisi

kalu vastuolus kehtivate

õigusaktidega

KPS §71

lg 1 p 2

§ 71 lg 1 p 3 kaaspüügi tingimuste rikkumine ja

alamõõdulise kala püük;

P j osalenud

ümberlaadimises või

ühistes

püügioperatsioonides

kalalaevadega, mille

puhul on tuvastatud

tegelemine

Art 90 lg 2

p g

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

sellistelt laevadelt või sellistele

laevadele ümberlaadimine, selliste

laevadega üleviimistoimingute tegemine

või ühistes püügitoimingutes osalemine

või selliste laevade toetamine ja

varustamine, mis on kantud nõukogu

määruse (EÜ) nr 1005/2008

ebaseadusliku,

teatamata või

reguleerimata

kalapüügiga käesoleva

määruse alusel, toetanud

või varustanud selliseid

kalalaevu; eriti peetakse

silmas kalalaevu, mis on

kantud ebaseadusliku,

teatamata ja

reguleerimata

kalapüügiga tegelevate

laevade ühenduse

nimekirja või

piirkondliku kalavarude

majandamise

organisatsiooni

koostatud

ebaseadusliku,

teatamata ja

reguleerimata

kalapüügiga tegelevate

laevade nimekirja

artiklites 29 ja 30 osutatud ETR-

kalapüügiga tegelevate laevade liidu või

piirkondliku kalavarude majandamise

organisatsiooni nimekirja; (ainult merel)

P k on teostanud

piirkondliku kalavarude

majandamise

organisatsiooni

pädevusalas kalapüüki

viisil, mis ei sobi kokku

või on vastuolus

nimetatud

organisatsiooni kaitse-

Art 90 lg 3

p f

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

piirkondliku kalavarude majandamise

organisatsiooni pädevusalas teostatakse

püügitegevust viisil, mis ei sobi kokku

või on vastuolus nimetatud

organisatsiooni kohaldatavate kaitse- ja

majandamismeetmetega, välja arvatud

juhul, kui see tegevus on tõsine

rikkumine lõike 2 või käesoleva lõike

muude punktide kohaselt (ainult merel)

ja

majandamismeetmetega,

ning sõidab sellise riigi

lipu all, kes ei kuulu

nimetatud

organisatsiooni või ei

tee nimetatud

organisatsiooniga

koostööd selle

organisatsiooni poolt

ettenähtud korras

P l Kalalaev ei kuulu ühegi

riigi alla, olles seega

rahvusvahelise õiguse

kohaselt riikkondsuseta

laev

Art 90 lg 2

p l

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

sellise kalalaeva käitamine, juhtimine

või omamine, mis ei kuulu ühegi riigi

lipu alla, olles seega rahvusvahelise

õiguse kohaselt riikkondsuseta laev

(ainult merel)

EL nr

1005/2008

Art 42 lg 1

p b

ebaseadusliku,

teatamata või

reguleerimata

kalapüügiga otseselt

seotud äritegevus,

sealhulgas sellisest

kalapüügist saadud

kalandustoodetega

kauplemine või nende

import

Art 90 lg 3

p m

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

tegeletakse ETR-kalapüügiga otseselt

seotud äritegevusega, sealhulgas ETR-

kalapüügist saadud kalapüügitoodetega

kauplemise, nende impordi, ekspordi,

töötlemise ja turustamisega (ainult

merel)

P c käesolevas määruses

osutatud dokumentide

võltsimine või selliste

valedokumentide või

kehtetute dokumentide

kasutamine

Art 90 lg 2

p n;

Art 90 lg 3

p a

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

KPS §71 lg 1 p 5

paberkandjal või elektroonilisel kujul

dokumentide, teabe või andmete

võltsimine, millele on osutatud ühise

kalanduspoliitika normides; (ainult

merel)

2) püügipäeviku,

lossimisdeklaratsiooni,

üleandmisdeklaratsiooni

ja püügisertifikaadi

võltsimine või selliste

valede või kehtetute

kasutatakse võltsitud või kehtetuid

paberkandjal või elektroonilisel kujul

esitatud dokumente, teavet või andmeid,

millele on osutatud ühise

kalanduspoliitika normides; (ainult

merel)

käesoleva seaduse § 13 lõigetes 2, 4 ja 5

nimetatud dokumendi puudumist ja

võltsimist ning võltsitud dokumendi ja

valeandmete esitamist; (igal pool)

dokumentide esitamine;

EL nr

1224/2009

Art 90 lg 1

p a

lossimisdeklaratsiooni

või müügiteatise

edastamata jätmine, kui

saak lossiti kolmanda

riigi sadamas

Art 90 lg 3

p b

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

ei täideta ühise kalanduspoliitika

normide kohaseid kohustusi, milleks on

täpselt registreerida, säilitada ja esitada

püügitegevusega seotud andmed,

sealhulgas laevaseiresüsteemide

edastatavad andmed, samuti andmed,

mis on seotud eelteatiste,

püügiaruannete,

ümberlaadimisdeklaratsioonide,

püügipäevikute,

lossimisdeklaratsioonide,

kaalumisdokumentide,

ülevõtmisdeklaratsioonide,

veodokumentide või müügiteatistega,

välja arvatud kohustused, mis on seotud

lubatud kõikumisega, nagu on osutatud

punktis c; (ainult merel)

P b mootoriga

manipuleerimine

eesmärgiga suurendada

selle võimsust üle

mootoritunnistusel

Art 90 lg 2

p o

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

mootoriga või mootorivõimsuse

jälgimise seadmega manipuleerimine

eesmärgiga suurendada laeva võimsust

üle mootori sertifikaadil määratud

määratud mootori

maksimumvõimsuse

töörežiimil

mootori maksimumvõimsuse töörežiimil

(ainult merel)

P c püügitoimingu käigus

mis tahes püütud liigi,

mis on kvoodiga

hõlmatud, lossimata

jätmine, välja arvatud

juhul, kui see oleks

vastuolus ühise

kalanduspoliitika

eeskirjadega, püügi või

püügipiirkondade puhul,

mille suhtes nimetatud

eeskirju kohaldatakse

Art 90 lg 3

p e

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

ei tooda kalalaeva pardale liike, mille

suhtes kohaldatakse lossimiskohustust,

sealhulgas alammõõdust väiksemat

saaki, ega hoita neid pardal, muu hulgas

saagi vabakslaskmise kaudu, ning ei

lossita, või kui see on kohaldatav, ei

laadita sellist saaki ümber või ei kanta

seda üle, rikkudes püügi või

püügipiirkondade suhtes kohaldatavaid

ühise kalanduspoliitika norme (ainult

merel)

KPS §71

lg 1 p 2

Kaaspüügi tingimuste

rikkumist

KPS §71

lg 1 p 3

kaaspüügi tingimuste rikkumine ja

alamõõdulise kala püük;

KPS § 71

lg 1 p 3

keelatud püügiviiside

kasutamine

KPS §71

lg 1 p 4

§71 lg 1 p 4 keelatud püügiviiside ja – vahendite

kasutamine;

1) keelatud püügiviiside

kasutamine;

KPS §71

lg 1 p 4

käesoleva seaduse § 13

lõigetes 2, 4 ja 5

nimetatud dokumendi

puudumist ja võltsimist

ning võltsitud

dokumendi ja

valeandmete esitamist

KPS §71

lg 1 p 5

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

§71 lg 1 p 5

Kasutatakse võltsituid või kehtetuid

paberil või elektroonilisel kujul esitatud

dokumente, teavet või andmeid, millele

on osutatud ühise kalanduspoliitika

normides.

käesoleva seaduse § 13 sätestatud kala

ja veetaime päritolu tõendamise nõude

rikkumist

2) püügipäeviku,

lossimisdeklaratsiooni,

üleandmisdeklaratsiooni

ja püügisertifikaadi

võltsimine või selliste

valede või kehtetute

dokumentide esitamine;

Art 90 lg 2

p e

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

ümberlaadimine ilma nõutava loata või

juhul, kui ümberlaadimine on keelatud

(ainult merel)

Art 90 lg 2

p f

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

üleviimistoimingute tegemine või

sumpadesse paigutamine, eelkõige nagu

on osutatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2023/2053 (*13),

rikkudes ühise kalanduspoliitika norme

(ainult merel)

Art 90 lg 2

p h

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

osalemine määruse (EÜ) nr 1005/2008

artiklites 29 ja 30 osutatud ETR-

kalapüügiga tegelevate laevade liidu või

piirkondliku kalavarude majandamise

organisatsiooni nimekirja kantud laeva

käitamises, juhtimises või

omandiõiguses, sealhulgas tegelikult

kasu saava omanikuna, nagu on

määratletud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi

(EL) 2015/849 (*14) artikli 3 punktis 6,

või teenuste, sealhulgas logistika-,

kindlustus- ja muude finantsteenuste

osutamine käitajatele, kes on seotud

eespool nimetatud nimekirjadesse

kantud laevadega; (ainult merel)

Art 90 lg 2

p i

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

püügitegevus, mis on vastuolus

püügipiirangu alal kohaldatavate

normidega (ainult merel, ainult EL

normid)

Art 90 lg 2

p j

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

selliste liikide püüdmine, välja

püüdmine, pardal hoidmine,

ümberlaadimine, lossimine,

ladustamine, müük, väljapanek või

müügiks pakkumine, mille puhul selline

tegevus on keelatud, vastavalt määruse

(EL) 2019/1241 artiklites 10 ja 11

sätestatud tingimustele (ainult merel,

ainult EL normid – Euroopa tuur)

Art 90 lg 2

p p

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

püügitegevus sunniviisilise töö abil,

nagu see on määratletud ILO

sunniviisilise töö konventsiooni nr 29

artiklis 2.

Art 90 lg 3

p c

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

ei täideta kohustust täpselt esitada

lubatud kõikumise piiresse jäävad

hinnangulised kogused kooskõlas

käesoleva määruse artikli 14

lõigetega 3 ja 4 ning artikli 21 lõikega 3

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse

(EL) 2016/1139 (*15) artikliga 13; (ainult

merel)

Art 90 lg 3

p g

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

§ 71 lg 1 p 2

(sise- ja

piiriveekogudes);

kalapüügi- või vesiviljelustooted

tehakse turul kättesaadavaks ühise

kalanduspoliitika norme rikkudes, välja

arvatud juhul, kui see tegevus on tõsine

rikkumine lõike 2 või käesoleva lõike

muude punktide kohaselt (merel)

Art 90 lg 3

p h

§ 71 lg 2 p 8 ;

harrastuspüügiga tegeletakse ühise

kalanduspoliitika norme rikkudes või

müüakse harrastuspüügist saadud

kalapüügitooteid (ainult merel)

Art 90 lg 3

p i

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

pannakse toime mitu ühise

kalanduspoliitika normide rikkumist

(ainult merel)

Art 90 lg 3

p j

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

tegeletakse mis tahes lõike 2 punktis g

osutatud tegevusega seoses laevaga, mis

tegeleb nõukogu määruses (EÜ)

nr 1005/2008 osutatud ETR-

kalapüügiga ning ei ole kantud ETR-

kalapüügiga tegelevate laevade liidu või

piirkondliku kalavarude majandamise

organisatsiooni nimekirja; (ainult merel)

Art 90 lg 3

p k

§ 71 lg 1 p 1

(merel);

kasutatakse sellist mootorit, mille

võimsus ületab liikmesriigi

kalalaevastikuregistris sertifitseeritud ja

registreeritud mootori

maksimumvõimsust pideval töörežiimil;

(ainult merel)

Art 90 lg 3

p n

kalapüügivahendid või seadmed

kõrvaldatakse merel kalalaevalt

ebaseaduslikult (ainult merel)

Lisa 3

Kala jälgitavuse vastavustabel.

Kehtiva kalandusekontrolli

määrusega nõutud minimaalne

teave, mis peab partiiga kaasas

olema:

Uue kalandusekontrollimääruse

(2023/2842) järgi nõutud

minimaalne teave, mis peab

partiiga kaasas olema:

Müügipakendi teabenõuded

vastavalt EL-i määrusele

(1379/2013) kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete turu ühise

korralduse kohta

EL määruse nr 1169/2011

„Toidualase teabe esitamine tarbijale“

ja ministri määruse „Toidupartii

tähistamise nõuded“ järgi tarbija

teavitamise nõuded toidule

Partii identifitseerimisnumber Partii identifitseerimisnumber Toidupartii tähistus

Toidu nimetus

Iga liigi FAO kindlaks määratud

kolmetäheline kood;

liigi FAO kolmetäheline kood ja

teaduslik nimetus;

Nimetus eesti keeles ja

teaduslik nimetus

Saagi saamise või tootmise

kuupäev;

kalapüügitoodete puhul püügi

kuupäev või kuupäevad ning

vesiviljelustoodete puhul korje

kuupäev või kuupäevad;

Püügi kuupäev või kala

lossimise kuupäev või teave

sadama kohta, kus kala lossiti

või merel püütud kala jm

veeorganismide puhul teave

riigi kohta, mille lipu all

püügilaev sõidab*

Iga liigi kogus kilogrammides või

vajaduse korral isendite arv;

kogus kilogrammides või

asjakohasel juhul isendite arv

kalapüügitoodete puhul

püügivahendi liik

püügivahend vastavalt EL-i

määruse nr 1379/2013 III lisa 1.

veerule (üksikasjalikum teave

kalapüügivahendi alaliigi

kohta*)

Tarnijate nimi ja aadress; Tarnijate nimi

vesiviljelustootmisüksuse nimi vesiviljelustoote puhul tootja või

vesiviljeluse tootmisüksuse nimi ja

registreerimis nr

Kalalaeva pardatähis ja nimi Püügireisi kordumatu

identifitseerimisnumber/-numbrid

või püügipäeva kordumatu

number/numbrid;

Imporditud toote puhul

püügisertifikaat

imporditud toote puhul püügilaeva

IMO nr või muu kordumatu tunnus

ja püügisertifikaadi nr;

EL-i määruses (EÜ) nr 1379/2013

ette nähtud teave tarbijatele

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

puhul, mille suhtes kohaldatakse

ühiseid turustusnorme, kõnealuste

standardite järgimiseks nõutav

teave

Geograafiline püügipiirkond

kalapüügitoodete puhul, püügi- või

tootmispiirkond mageveest püütud

kalapüügitoodete ja

vesiviljelustoodete puhul;

Piirkond, kust toode püütud või

kasvatatud; sisevetest püütud

toote puhul päritoluriik ja

veekogu; vesiviljelustoote

puhul päritoluriik

Päritoluriik või lähtekoht

Eraldi teave alammõõdust

väiksemate isendite kohta

eraldi teave alammõõdust

väiksemate isendite kohta

Minimaalne säilivuskuupäev, Minimaalne säilimisaeg või

kui on asjakohane tarvitamise tähtpäev

Tootmismeetod

Kas on sulatatud

Koostisosade loetelu

Allergiat või talumatust põhjustav

koostisosa

Toidu netokogus

Toidukäitleja nimi või ärinimi ja

aadress

Toitumisalane teave

Tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks

tarvitamine keeruline

Eritingimused säilitamise või

kasutamise kohta

* Lisateave, mida võib valikuliselt esitada.

Lisa 4

Rakendusaktide kavandid

VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

xx.xxx.2026 nr xx

XX. XX 2026. a MÄÄRUS

Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa

andmise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika

ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 42 lõike 6, § 51 lõike 2 ja § 591 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse kohaldamine § 2. Kutselise kalapüügi loa taotlemine § 3. Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavad dokumendid § 4. Püügivõimaluste jaotamine § 7. Püügivõimaluse jaotamine erijuhtudel § 8. Püügivõimaluste jaotamise otsuse tegemine § 9. Püügivõimaluste jaotamise otsuse tegemise aeg § 10. Püügivõimaluste vähendamine § 11. Kalurite nimekiri § 12. Kutselise kalapüügi luba § 13. Kutselise kalapüügi loa tingimused § 14. Kutselise kalapüügi loa andmine § 15. Kutselise kalapüügi loas nimetatud kalalaeva või kaluri asendamine § 16. Kutselise kalapüügi loa kehtetuks tunnistamine (allkirjastatud digitaalselt) peaminister (allkirjastatud digitaalselt) riigisekretär

REGIONAALMINISTRI MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx

XX. XX 2027. a MÄÄRUS

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 39a alusel ja korras Keskkonnaameti poolt püügilaevadele kehtestav statsionaarse süsteemi nõuded mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 33 lõike 7 alusel.

§ 1. Kalalaevade valimine mootorivõimsuse monitooringuks riskianalüüsi põhjal ja

kalalaevade nimistu

§ 2. Püügipiirkonnad kus pideva jälgimise süsteem peab olema sisse lülitatud § 3. Kapteni kohustused, et tagada pideva jälgimise süsteemi andmete pidev edastamine süsteemi poolt § 4 Keskkonnaameti juurdepääs süsteemile ja inspekteerimise läbiviimisel kontrollitavad andmed § 5 Kalalaeva maksimaalse mootorivõimsuse ületamine monitooringu ajal ja kalalaeva kohustuslikku mootorivõimsuse kontrolli suunamine § 6 Kohustusliku kontrolli läbiviimisel Keskkonnaametile esitatavad dokumendid, mis kinnitavad kalalaeva sertifitseeritud mootorivõimsuse § 7 Kalalaeva mootorivõimsuse vastavusse viimine kalalaevatunnistuse mootorivõimsusega (allkirjastatud digitaalselt) Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler

REGIONAALMINISTRI MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx

XX. XX 2027. a MÄÄRUS

Kalapüügi asukoha jälgimise süsteemide tehnilised nõuded, selle kaudu edastatavad

andmed ning andmete esitamise kord

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 69 lõigete 2, 3 ja 4 alusel.

§ 1. Määruse kohaldamine § 2. Üldnõuded § 3. Nõuded satelliitjälgimisseadmete kohta § 4. Satelliitjälgimisseadme registreerimine § 5. Satelliitjälgimissüsteemi kaudu esitatavad andmed, andmete esitamise sagedus ja kord § 6. Nõuded GPS-jälgimisseadme kohta § 7. GPS-jälgimisseadme registreerimine § 8. GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavad andmed, andmete esitamise sagedus ja kord § 13. Määruse jõustumine (allkirjastatud digitaalselt) Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler

REGIONAALMINISTRI MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx

XX. XX 2027. a MÄÄRUS

Lossitava kala kaalumise nõuded

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 611 lõigete 5 ja 6 alusel.

§ 1. Määruse kohaldamine § 2. Kala kaalumine ja vastutav isik § 3. Kala kaalumise nõuded ja metoodika maaletoomiskohas § 4. Kala kaalumise nõuded ja metoodika kalakäitlemisettevõttes § 5. Kaalumisandmete esitamine § 6. Määruse jõustumine (allkirjastatud digitaalselt) Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler

REGIONAALMINISTRI MÄÄRUS

xx.xxx.2026 nr xx

XX. XX 2026. a MÄÄRUS

Harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 611 lõigete 2, 5 ja 6 alusel.

§ 1. Määruse kohaldamine § 2. Harrastuskalapüügi andmete esitamise vorm ja tähtaeg § 3. Harrastuskalapüügi andmete esitamine § 4. Harrastuskalapüügiõiguse eest tasumine ning tasu maksmise kontrollimine § 5. Harrastuskalapüügiõiguse tasu § 6 Kalastuskaardi taotlemine, taotlemise aeg ja viisid § 7. Kalastuskaardi andmine § 8. Nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volikirjast teavitamine § 9. Määruse jõustumine (allkirjastatud digitaalselt) Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler

Lisa 1

EUROOPA LIIDU ÕIGUSAKTI JA EESTI SEADUSE EELNÕU VÕRDLUSTABEL

Kalapüügiseaduse eelnõu võrreldakse järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2842, 22. november 2023, millega

muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja

(EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139,

(EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842, 20.12.2023);

2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise

kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ)

nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005,

(EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr

1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ)

nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50).

Seaduseelnõu säte ELi õigusakti nõue

Vastavus

ELi

õigusaktile

Mittevastavuse

või osalise

vastavuse

põhjendus

Kooskõlla

viimise tähtaeg

§ 1 p 1, 2: KPSi § 10 lg 8, 12, § 13 lg 3,

§15 lg 3

Määruse (EÜ) 1224/2009

artikkel 65 sätestab ilma

esmakokkuostu vormistamata

eraisikule omatarbeks müüa

lubatud kala koguse

vastab 10.01.2026

§ 1 p 3 ja § 3 p 1-5: KPSi § 13, KTKS §

2 lg 1, § 101, § 761

Määruse (EÜ) 1224/2009

artiklid 56a ja 58 sätestab

kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete jälgitavuse

nõuded igas tarneahela etapis

alates püügireisist ja korjest

kuni jaemüügini

vastab

10.01.2026

(nomenklatuuri grupp 3);

10.01.2029 (nomenklatuuri

grupp 12, 16).

§ 1 p 8: KPSi § 33

lõiked 4-6

Määruse (EÜ) 1224/2009

artikkel 39a sätestab

mootorivõimsuse pideva

mõõtmise süsteemi

paigaldamise teatud kõrge

riskiga laevadele

vastab 10.01.2028

§ 1 p 14-21– KPSi §

38 lõiked 1- 8

Määruse (EÜ) 1224/2009

artikkel 6 ja rakendusmääruse

x/2025 artiklid 3 ja 4,

sätestavad

kalalaevatunnistusega seotud

nõuded

vastab 10.01.2026

§ 1 p 23- 34: KPSi §

41 lõige 1, 21, 6, § 42 lg 2, §43 p 1 ja 11, 9

ja § 44 lg 2 p 1 ja lg 4 ja 5.

Määruse (EÜ) 1224/2009

artiklid 4 p 31 ja p 33, 7 ja 7a

sätestavad kalalaeva ja

püügilaeva mõisted ning

kalapüügiloaga seotud

kohustused.

Rakendusmääruse x/2025 artiklid

3, 5 ja 6 merel sätestavad

põhimõtte üks luba üks laev.

Määruse (EÜ) 1224/2009 artikkel

7 lõige 6 sätestab merel laeva loale

märkimise kohustusest erandi alla

10m laevadel.

Vastab

osaliselt

Kalalaeva

mõistet KPS § 33 ei muudeta kuna

praegu on EL määrustes

kasutusel kaks erinevat

kalalaeva mõistet

Mõiste

muudetakse pärast ÜKP

reformi, kui on muudetud

määruses (EL) nr 1380/2013

artiklis 4 toodud kalalaeva mõiste

§ 1 p 37-46: KPSi §

61

Määruse (EÜ) 1224/2009

artiklid 14-24, 62-64 ning 66 ja

68 sätestavad püügi- ja

püügijärgsete andmete

esitamisega seotud nõuded

vastab 10.01.2026

§ 1 p 47, 10: KPSi §

611 ja § 34 lõike 4

punkt 1

Määruse (EÜ) 1224/2009

artiklid 60 ja 60a sätestavad

kala kaalumisega seotud

nõuded, kaalujate

tunnustamine ja kaalujate

nimekiri

vastab 10.01.2027

§ 1 p 51, 52, 69:

KPSi § 69, 70, 90 lg

6 ja 7

Määruse (EÜ) 1224/2009

artiklid 4 p.12, 9, 9a, 10, 12

sätestavad kalalaevade

asukoha jälgimise nõuded.

Kõikidel laevadel, sh alla 12

meetri pikkustel laevadel peab

olema jälgimissüsteem.

vastab

10.01.2026;

10.01.2028 (§ 90

lg 8);

01.01.2023 (§ 90

lg 9)

§ 1 p 48, 49: KPSi §

64, 65

Määruse (EÜ) 1224/2009

artikkel 91 sätestab

viivitamatud täitemeetmed

tõsiste rikkumiste

lõpetamiseks ,

vastab 10.01.2026

§ 1 p 53, 54: KPSi §

71 lg 1 ja 2;

§ 2 p 1-3: KaRS § 5

lg 2, § 20 lg 1, § 23

lg 2 ja 6

Määruse (EÜ) 1224/2009

artikkel 90 kehtestab ÜKP

normide tõsiste rikkumiste

nimekirja ning määruse lisa IV

kehtestab kriteeriumid ja

lävendid, mille korral

rikkumine loetakse tõsiseks

vastab 10.01.2026

§ 1 p 9, 12, 16- 19,

21, 28, 34, 55: KPSi

§ 34 lg 3 ja 4, § 38

lg 4, 41, 6, 61, 8, § 43,

§ 44, § 72

Määruse (EÜ) 1224/2009

artikkel 92 sätestab merel

tõsiste rikkumiste

punktisüsteemi, mille korral

määratakse punktid nii

kalalaevatunnistuse

omanikule, kui rikkumise eest

vastutavale kaptenile vastavalt

määruse lisale III.

vastab

Kaptenilt/kalurilt

ei võeta ära

õigust kalalaeva

juhtida vaid

kohaldatakse

kalapüügiloa

andmise / loale

kandmise keeldu

10.01.2026

Teatud arvu punktide korral

peatatakse kalalaevatunnistus

või kapteni õigus kalalaeva

juhtida

Artikli 91 lõige 9 ja 92b

sätestavad, et tõsise rikkumise

korral võib menetluse viia läbi

ja anda punkte

rannikuliikmesriik, aga neid

peab jõustama lipuliikmesriik.

§1 p 65: KPSi 881;

§ 2 p 1-3: KaRS § 5

lg 2, § 20 lg 1, § 23

lg 2 ja 6

Määruse (EÜ) 1224/2009

artiklid 89a ja 91a sätestavad

ÜKP normide tõsiste

rikkumiste eest trahvid, mis on

korrelatsioonis rikkumise teel

saadud kalapüügitoodete

väärtusele.

vastab

Halduskaristuste

asemel

kohaldatakse

väärteomenetlust

10.01.2026

§ 1 p 57-64, 66, 67:

KPSi § 74-78, 86, 89

Määruse (EÜ) 1224/2009

artiklid 89, 89a sätestavad

üldpõhimõtted karistustele ja

meetmetele nõuete täitmise

tagamiseks

vastab 10.01.2026

§ 2 p 1-3: KaRS § 5

lg 2, § 20 lg 1, § 23

lg 2 ja 6

Määruse (EÜ) 1224/2009

artikli 91a lõige 2 ja artikkel 93

sätestavad karistusandmete

säilitamise riiklikus registris

vähemalt viis aastat ning

karistuste määramisel tuleb

arvestada rikkumise korduvust

kolme aasta jooksul

vastab 10.01.2026

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/395

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks ja arvamuse

esitamiseks kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu.

Palume kooskõlastused ja arvamused esitada hiljemalt 23. septembriks 2025. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad: 1. Eelnõu, KPS_EN_0309.pdf

2. Seletuskiri, KPS_SK_0309.pdf

3. Seletuskirja lisa 1, SK_Lisa_1_vastavustabel.pdf

4. Seletuskirja lisa 2, Lisa_2.pdf

5. Seletuskirja lisa 3, Lisa_3.pdf

6. Seletuskirja lisa 4, Lisa_4.pdf

Arvamuse andmiseks: Eesti Kaugpüüdjate Liit, Eesti Kalurite liit, MTÜ Saarte Kalandus,

Eesti Traalpüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, MTÜ

Hiiukala, Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite

Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite liit, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi

Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Liit, Eesti Kalaliit,

Eestimaa Looduse Fond, Kalastusklubide Liit, Keskkonnaamet ja Põllumajandus- ja

toiduamet.

Teadmiseks: Riigikogu Kantselei

2 (2)

Kaire Märtin

626 0733 [email protected]

Jan Nilson

5626 7065 [email protected]