Ettepanek riigihangete seaduse muutmiseks

Hr Jürgen Ligi
Rahandusminister
Rahandusministeerium

E-kiri: [email protected]

Ettepanek riigihangete seaduse muutmiseks
Valitsuse üheks keskseks eesmärgiks on muuta Eesti riik tõhusamaks ja uuendusmeelsemaks, vähendades bürokraatiat ning lihtsustades haldusprotsesse, et toetada majanduskasvu ja ettevõtluskeskkonna arengut. Seetõttu teeme riigihangete seaduse lihtsustamise raames ettepaneku kohaldada võrgustikusektori hankijatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL nõudeid alates rahvusvahelisest piirmäärast, järgides Riigihangete registri tähenduses nn väikehanke nõudeid. Meie hinnangul looks see õiglasema konkurentsikeskkonna, vähendaks bürokraatiat ning suurendaks riigi hallatavate ettevõtete paindlikkust ja kuluefektiivsust, säilitades samal ajal läbipaistvuse.
Põhjendus ja kasud
• Konkurentsivõime ja võrdsed tingimused – avatud turul tegutsevad ettevõtted ei ole kõik riigihangete seaduse subjektid. See loob ebavõrdse olukorra, kus osa turuosalisi peab järgima mahukaid hankeprotsesse, samas kui konkurendid saavad kiiresti ja paindlikult tegutseda.
• Kuluefektiivsus ja kiirus – paindlikumad protsessid võimaldavad kiiremini reageerida turumuutustele, sõlmida lepinguid läbirääkimiste teel ning vältida viivitusi, mis võivad põhjustada märkimisväärseid majanduslikke kahjusid. Hinnanguliselt võib regulatiivsete piirangute leevendamine tuua riigi hallatavatele ettevõtetele üle saja miljoni euro ulatuses lisatulu ja kulude kokkuhoidu aastas.
• Kriisivalmidus ja varustuskindlus – võrgustikusektori ettevõtted haldavad kriitilist taristut. Liigne bürokraatia võib piirata reageerimisvõimet kriisiolukordades, näiteks tormide, küberintsidentide või tarneahela katkestuste korral.
• Läbipaistvus säilib – kuigi väikehankeid ei pea seaduse järgi Riigihangete registris läbi viima, on turuosalised seda seni teinud vabatahtlikult, et tagada läbipaistvus. Registri kasutamine on turul levinud ja kasutajasõbralik, mistõttu on läbipaistvuse säilitamine võimalik ka paindlikuma regulatsiooni korral.
• Rahvusvaheline praktika – mitmed ELi liikmesriigid, sealhulgas Soome, Taani, Holland, Luksemburg, Malta, Küpros, Sloveenia ja Iirimaa, on kehtestanud võrgustikusektori ettevõtetele piirmäärad, mis vastavad direktiivis toodud nõuetele. See on toonud kaasa positiivse mõju ärikeskkonnale ja majandusele laiemalt.
• Riigi halduskoormuse vähendamine – kui hankemenetlused muutuvad lihtsamaks, väheneb järelevalvekoormus ning riik saab keskenduda suuremate ja riskantsemate hangete kontrollile. See toetab valitsuse eesmärki muuta riik kiiremaks, tõhusamaks ja innovaatilisemaks.

Muudatusettepanekud riigihangete seaduse tekstile:
1. Muuta riigihangete seaduse §14 lõike 1 punktide 2 ja 3 teksti järgmiselt:
2) ehitustööde hankelepingu, teenuste kontsessioonilepingu, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade või teenuste, välja arvatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu korral 60 000 eurot.
3) kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ehitustööde hankelepingu korral 300 000 eurot.
2. Tunnistada kehtetuks § 145 teine lause „Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 2–6 ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5–10 sätestatut kohaldatakse, kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.“
3. Muudatuste rakendamisel tuleb teha vastavad ja sisult kooskõlalised muudatused ka teistes seaduse sätetes, mis reguleerivad või viitavad võrgustikusektori ettevõtetele kohaldatavale piirmäärale, mis on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär.
Usume, et selline muudatus toetab riigi strateegilisi eesmärke ning loob õiglasema ja tõhusama ärikeskkonna kõigile turuosalistele.

Allkirjastatud digitaalselt
Aktsiaselts Eesti Post
Aktsiaselts Eesti Raudtee
Aktsiaselts Tallinna Lennujaam
Aktsiaselts Tallinna Linnatransport
Aktsiaselts Tallinna Sadam
Aktsiaselts Tallinna Vesi
Elering AS
Eesti Energia AS
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts

Hr Jürgen Ligi
Rahandusminister
Rahandusministeerium

E-kiri: [email protected]

Ettepanek riigihangete seaduse muutmiseks
Valitsuse üheks keskseks eesmärgiks on muuta Eesti riik tõhusamaks ja uuendusmeelsemaks, vähendades bürokraatiat ning lihtsustades haldusprotsesse, et toetada majanduskasvu ja ettevõtluskeskkonna arengut. Seetõttu teeme riigihangete seaduse lihtsustamise raames ettepaneku kohaldada võrgustikusektori hankijatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL nõudeid alates rahvusvahelisest piirmäärast, järgides Riigihangete registri tähenduses nn väikehanke nõudeid. Meie hinnangul looks see õiglasema konkurentsikeskkonna, vähendaks bürokraatiat ning suurendaks riigi hallatavate ettevõtete paindlikkust ja kuluefektiivsust, säilitades samal ajal läbipaistvuse.
Põhjendus ja kasud
• Konkurentsivõime ja võrdsed tingimused – avatud turul tegutsevad ettevõtted ei ole kõik riigihangete seaduse subjektid. See loob ebavõrdse olukorra, kus osa turuosalisi peab järgima mahukaid hankeprotsesse, samas kui konkurendid saavad kiiresti ja paindlikult tegutseda.
• Kuluefektiivsus ja kiirus – paindlikumad protsessid võimaldavad kiiremini reageerida turumuutustele, sõlmida lepinguid läbirääkimiste teel ning vältida viivitusi, mis võivad põhjustada märkimisväärseid majanduslikke kahjusid. Hinnanguliselt võib regulatiivsete piirangute leevendamine tuua riigi hallatavatele ettevõtetele üle saja miljoni euro ulatuses lisatulu ja kulude kokkuhoidu aastas.
• Kriisivalmidus ja varustuskindlus – võrgustikusektori ettevõtted haldavad kriitilist taristut. Liigne bürokraatia võib piirata reageerimisvõimet kriisiolukordades, näiteks tormide, küberintsidentide või tarneahela katkestuste korral.
• Läbipaistvus säilib – kuigi väikehankeid ei pea seaduse järgi Riigihangete registris läbi viima, on turuosalised seda seni teinud vabatahtlikult, et tagada läbipaistvus. Registri kasutamine on turul levinud ja kasutajasõbralik, mistõttu on läbipaistvuse säilitamine võimalik ka paindlikuma regulatsiooni korral.
• Rahvusvaheline praktika – mitmed ELi liikmesriigid, sealhulgas Soome, Taani, Holland, Luksemburg, Malta, Küpros, Sloveenia ja Iirimaa, on kehtestanud võrgustikusektori ettevõtetele piirmäärad, mis vastavad direktiivis toodud nõuetele. See on toonud kaasa positiivse mõju ärikeskkonnale ja majandusele laiemalt.
• Riigi halduskoormuse vähendamine – kui hankemenetlused muutuvad lihtsamaks, väheneb järelevalvekoormus ning riik saab keskenduda suuremate ja riskantsemate hangete kontrollile. See toetab valitsuse eesmärki muuta riik kiiremaks, tõhusamaks ja innovaatilisemaks.

Muudatusettepanekud riigihangete seaduse tekstile:
1. Muuta riigihangete seaduse §14 lõike 1 punktide 2 ja 3 teksti järgmiselt:
2) ehitustööde hankelepingu, teenuste kontsessioonilepingu, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade või teenuste, välja arvatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu korral 60 000 eurot.
3) kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ehitustööde hankelepingu korral 300 000 eurot.
2. Tunnistada kehtetuks § 145 teine lause „Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 2–6 ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5–10 sätestatut kohaldatakse, kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.“
3. Muudatuste rakendamisel tuleb teha vastavad ja sisult kooskõlalised muudatused ka teistes seaduse sätetes, mis reguleerivad või viitavad võrgustikusektori ettevõtetele kohaldatavale piirmäärale, mis on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär.
Usume, et selline muudatus toetab riigi strateegilisi eesmärke ning loob õiglasema ja tõhusama ärikeskkonna kõigile turuosalistele.

Allkirjastatud digitaalselt
Aktsiaselts Eesti Post
Aktsiaselts Eesti Raudtee
Aktsiaselts Tallinna Lennujaam
Aktsiaselts Tallinna Linnatransport
Aktsiaselts Tallinna Sadam
Aktsiaselts Tallinna Vesi
Elering AS
Eesti Energia AS
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts