Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24267050706

1 / 3

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 10.09.2025, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24267050706

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 215 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (endine XXX) (XXX)

Kuriteo toimepanemise aeg: 21.10.2024

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX XXX (endine XXX )

kahtlustatakse KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et

tema 21.10.2024 kella 11:25 kuni 12:05 vahelisel ajal võttis omavoliliselt, s.o ilma omaniku loata,

Pärnu linnas XXX XX juurest võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil XXX XXX

kuuluva sõiduauto Lexus LS400 registreerimismärgiga XXXXX, millega sõitis kuni Pärnu linnas

asuva XXX tn ja XXX ristmikuni, kus põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Oma tahtliku

tegevusega tekitas XXX XXX XXX XXX varalise kahju summas 3105,64 eurot.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku

menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või

asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või

nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise

astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud

alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

XXX XXXle esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 215 lg 1 eest ei näe

karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni

maksimummääraks on kuni üheaastane vangistus.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202

lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja

kuna isiku süü ei ole suur.

KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes

konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone.

Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud

kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuna kahtlustatav põhjustas liiklusõnnetuse, kahjustades

kannatanule kuuluvat sõidukit, on ta oma süülise tegevusega tekitanud kannatanule XXX XXX

varalise kahju summas 3105,64 eurot (sõiduauto liiklusõnnetuse eelse seisundi taastamise kulu).

Kahtlustatav jõudis kannatanuga kokkuleppele kahju hüvitamise osas ning hüvitas vabatahtlikult

19.02.2025 kannatanule kogu tekitatud kahju. Samuti on kriminaalmenetluse väliselt tekitatud kahju

liiklusõnnetuse tagajärjel foorisüsteemile ja kohtvalgustusele, mille kahtlustatav on kindlustusele

summas 5711,28 eurot hüvitanud. Samuti väärib märkimist, et kahtlustatavale etteheidetavate süüteo

2 / 3

puhul on tegemist ühekordse teoaktiga. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et

kahtlustatava süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni

kohaldamist.

Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202

alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses

sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega.

Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse

lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt

uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast

karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas

tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga.

Kahtlustuses kirjeldatud teo näol on tegemist üksiku episoodiga ning karistusregistri andmetel

puuduvad XXX XXXl varasemad väärteo- ja kriminaalkaristused. Prokuratuuri andmetel ei ole XXX

XXX suhtes hetkel käimas ka ühtegi teist kriminaalmenetlust. Seega ei ole kahtlustatava puhul

kuritegude toimepanemine kujunenud tema elustiiliks ning puudub alust arvata, et karistamisest

loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise jätkamise. XXX XXX on

kahtlustatavana ülekuulamisel mõistnud, et tegemist oli tema poolt halva teoga ning kinnitanud, et ta

edaspidi nii ei tee. Samuti on kahtlustatav vabatahtlikult hüvitanud kannatanule kogu tekitatud kahju.

Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise

viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Sellised kuriteod kajastuvad Riigi peaprokuröri 19.12.2024 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3.

Viidatud punktides toodud kuritegude loetelu ei hõlma KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid

tegusid. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul ka siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris,

mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus, või isiku karistamine on vajalik õiguskorra

kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed

õiguskaitsevahendid. Selliste juhtudega käesoleval juhul tegemist ei ole.

Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX XXX etteheidetava süüteo

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema

õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude

vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et

antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX XXX koheldi

kahtlustatavana ning isik oli ka kahtlustatavana kinni peetud, oli tema jaoks preventiivseks teguriks,

mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele edaspidi ka käituda ja

hoiduda uute süütegude toimepanemisest.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale on otstarbekas määrata ainsaks kohustuseks menetluskulude

hüvitamine. Nimetatud mõjutusvahend koos kriminaalmenetlusele allutamisega on prokuröri arvates

piisavad XXX XXX poolt toimepandud teo suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks. Kuivõrd

kahtlustatav on kannatanule täielikult hüvitanud kuriteoga tekitatud varalise kahju, oleks liialt

koormav lisaks menetluskulude hüvitamisele, määrata kahtlustatavale täiendav rahaline kohustus.

Kuivõrd kahtlustatav töötab osalise tööajaga ning õpib e-õppes X. klassis, siis ei ole kahtlustataval

otstarbekas määrata täiendava kohustusena üldkasuliku töö tundide tegemist. Üldkasuliku tööt

tundide määramise vastu räägib ka asjaolu, et kahtlustataval on täielikult puuduv töövõime ning talle

on määratud eestkoste.

Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi ning kahtlustatav on vabatahtlikult hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju, leiab prokurör,

3 / 3

et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX XXX suhtes KrMS § 202 sätteid

kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24267050706 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg KrMS § 202 lg 2 p 1:

Kohustada XXX XXX:

- tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 532,06 eurot (91,50+242,78+89,28+108,50).

Tähtajaks määrata 6 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 10.03.2026 (k.a).

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: kahtlustatavana kinni peetud 21. – 23.10.2024; tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi korras määratud kaitsja Argo Küünemäe kulu summas

440,56 eurot (242,78+89,28+108,50) ning mootorsõiduki Lexus LS400 registreerimismärgiga

XXXXX teisalduskulud summas 91,50 eurot (vt p 2).

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanule XXX XXX. Kahtlustatavale XXX XXX ja tema kaitsjale Argo Küünemäe on

määrus prokuratuuris kätte antud.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Hanna Varik

abiprokurör

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.

Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega

nõus: ________________________________________________________________

(nimi, kuupäev, allkiri)