Vaie

Asukoht koordinaatidel 6476109/655806 ja kaugus Avo tee 2 // 4 kinnistust

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Merle Järvala

Advokaadibüroo Järvala & Partnerid

[email protected]

Teie 16.08.2025

Meie 10.09.2025 nr 1.2-2/25/13728-3

Vaideotsus

Transpordiameti 23.07.2025 korraldusele nr 1.1-3/25/480 „Tee ehitusloa andmine riigitee 2

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu

ehitamiseks“ esitatud vaide osas.

RESOLUTSIOON

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 4, Transpordiamet otsustab:

 Jätta vaie 23.07.2025 korraldusele nr 1.1-3/25/480 „Tee ehitusloa andmine riigitee 2

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu

ehitamiseks“ rahuldamata.

 Vaideotsus jõustub teatavaks tegemisest ja selle vaidlustamiseks on tulenevalt HMS §

87 lg-st 1 ning halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras

õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaidemenetluse ese ja asjaolud

1.1. Transpordiameti planeerimise osakonna juhataja 23.07.2025 korraldusega (edaspidi

korraldus) anti ehitusluba riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84

asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1 (edaspidi ehitusluba).

1.2. 16.06.2023 esitati Transpordiametile vaie, milles vaide esitaja on taotlenud korralduse

kehtetuks tunnistamist:

 osas, mis on antud Avo tee 2//4 kinnistule juurdepääsutee rajamiseks korralduse lisas nr

4 näidatud kujul ehk osas mis on antud Transpordiameti 12.05.2022 (korraldus nr 1.1-

2/22/364) projekteerimistingimuste alusel Teemaplaneeringust erineva (alternatiivse)

juurdepääsu kavandamiseks ja ehitamiseks Laeva metskond 17 (79301:001:1676), Avo

tee 2 // 4 (83101:003:0396), Avo tee 1 (83101:003:0394), Avo tee 6 (83101:003:0452) ja

Avo tee 8 (83101:003:0451) kinnistutele

 osas, mis puudutab RMK parkla rajamist kõnealuse tee ehitusloa alusel (tee ehitusloa p

31);

 vaadata uuesti läbi vaide esitaja taotlus tunnistada kehtetuks Tammevardi ja Avo tee

ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamise projekteerimistingimused ja asja uuel

otsustamisel rahuldada vaide esitaja taotlus ja alustada haldusmenetlust juurdepääsutee

2 (7)

rajamise menetlemiseks Avo tee 2 // 4 kinnistule (83101:003:0396) läbi Armuvalu ja

Hallihundi tee vastavalt kehtivale Teemaplaneeringule;

 ehitusloa kõrvaltingimuse nr 33 ümbersõnastamist selliselt, et see arvestaks õiguslikult ja

selgelt sõnastatult vaide esitaja huvisid vastavalt vaide esitaja poolt soovitud tingimustele,

sh nii, et sõnastus välistaks mistahes mõjutuste kandumise Avo tee 2//4 kinnistule

(kinnistul ega selle lähialas ei toimu kinnistut mõjutavaid tegevusi sh raadamist).

Sealhulgas välistada mistahes tegevused ja toimingud, mis võiksid mõjutada vaide esitaja

kinnistu piiride muutmist ja/või mistahes piiridega seotud toimingud.

2. Transpordiameti seisukohad ja põhjendused

2.1. Transpordiamet on seisukohal, et vaie tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

2.2. Vaide punktis 6 on vaide esitaja toonud välja, et ei korralduses ega selle lisas 1 olevas

ehitusloas ei ole esitatud põhjendusi, miks tuleb määrata EhS § 45 lg 1 alusel ehitusloa

kehtivuseks 8 aastat alates ehitusloa andmisest ning 10 aastat, kui ehitamisega on alustatud.

Vaide esitaja hinnangul pole korralduses ja selle lisades esitatud põhjendused piisavad.

Transpordiamet ei nõustu väitega, justkui poleks ehitusloa kehtivuse põhjendust korralduses

märgitud. Transpordiamet on seisukohal, et ebaselge rahastus on nii mahuka objekti puhul

piisav ja sisuline põhjendus ehitusloa kehtivuse pikendamiseks. Lisaks on seda selgitatud

korralduse lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ vaide esitaja ettepaneku juures

(põhjendus nr 1). EhS § 45 lg 1 annab Transpordiametile õiguse ehitusloa kehtivust

pikendada ning 3 aasta võrra pikema kehtivusega ehitusluba ei riku vaide esitaja

subjektiivseid õigusi.

2.3. Vaide punktis 7 toob vaide esitaja välja, et Transpordiamet pidanuks ehitusloa andmisel

sisuliselt kaaluma Tammevardi ja Avo tee ühendustee projekteerimistingimuste kehtetuks

tunnistamist. Vaide esitaja on jätkuvalt seisukohal, et see on vastuolus Tartu

maakonnaplaneeringut täpsustava Mäo-Tartu teemaplaneeringuga.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga ja leiab, et on korralduses piisavalt põhjendanud

projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise ettepanekuga mitte arvestamist. Korralduse

lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ vaide esitaja ettepaneku juures (põhjendus

nr 2) on välja toodud, et projekteerimistingimuste andmisel on erinevaid aspekte sisuliselt

kaalutud ning jõutud parima võimaliku lahenduseni. Projekteerimistingimused on antud

õiguspäraselt ja on kooskõlas teemaplaneeringu eesmärkidega, mida kinnitab ka jõustunud

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-1522. Lisaks eeltoodule on projekt

praeguseks valminud ja projekti alusel on Transpordiamet omandanud erakinnistutest maid

tee ehitamiseks – projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine põhjustaks maade

otstarbetu omandamise, uue projekti koostamise tellimise vajaduse ning ebaotstarbeka

projektlahenduse realiseerimise, mis oleks vastuolus järeldustega milleni jõuti

projekteerimistingimuste andmise käigus.

2.4. Vaide punktis 8 on vaide esitaja toonud välja, et halduskohus ei kaalunud haldusasjas 3-22-

1522 sisulise arutamise käigus kõiki projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloaga

kaasnevaid asjaolusid (mh nt täpne mürataseme mõõtmine, tee ehitamise majanduslikud

kaalutlused, eelarvete võrdlused). Müra korral võib vaide esitaja jaoks selliseks

mõjuteguriks olla mh teemaplaneeringut muutva PT alusel planeeritava juurdepääsutee ja

lähipiirkonda kavandatava tööstuspargi rajamisega kaasnev müra, liikluskoormuse talumise

ja õhusaaste taseme märkimisväärne tõus. Nimetatud küsimusi ei ole tõenditele tuginevalt

haldusasjas nr 3-22-1522 piisava põhjalikkusega uuritud ega ka otsusega lõplikult

lahendatud. Nimetatud küsimust ei ole sisuliselt lahendatud ka vaidlustatavas korralduses ja

3 (7)

tee ehitusloas, mis omakorda tähendab, et korraldus on põhjendamata (HMS § 56).

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga. Tee ehitamise majanduslik kaalutlus ja eelarvete

võrdlus on tehtud projekteerimistingimuste andmisel ning Transpordiameti ligikaudne

hinnang tee ehitamise maksumusele ei ole väär. See, et kavandatav lahendus ei vasta vaide

esitaja ootustele ei tähenda, et Transpordiamet ei ole kaalutlenud projekti võimalikku

maksumust. Müra ja õhusaaste küsimusi on käsitletud ehitusprojekti koostamisega

samaaegselt koostatud keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruandes, mis on tunnistatud

nõuetele vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 14.10.2022 otsusega nr 1.1-

2/22/149. KMH käigus on arvestatud projektiga kavandatavat lahendust ning sellest

põhjustatud mõjusid ning nähtud ette mõjusid leevendavad meetmed – nimetatud meetmed

on kantud ka tee ehitusloa kõrvaltingimustesse. Tööstuspargi rajamisega kaasnev müra ei

ole põhjustatud Kardla–Tartu lõigu projektist.

2.5. Vaide punktis 9 toob vaide esitaja välja, et ehitusloaga pole lahendatud, kuidas on

kavandatud lahendada Avo tee 2//4 kinnistut mõjutava ehitusaegse müra mõjuala ja

pakutavad lahendused. Vaide esindaja hinnangul on viitamine keskkonnaministri 16.12.2016

määrusele nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid” vaid formaalne.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga. Viitamine määrusele pole formaalne, vaid sellest

määrusest juhindumine on ehitusloaga seatud ehitajale kohustuslikuks. Sellega on tagatud,

et ehitusaegsed müratasemed ei ületaks määrusega sätestatud piirmäärasid. Milliseid

töövõtteid ja masinaid ehitamisel kasutatakse, jääb ehitaja lahendada.

2.6. Vaide punktis 10 toob vaide esitaja välja, et nii Transpordiamet kui RMK peavad oma

tegevustes arvestama teemaplaneeringu kui riikliku planeeringuga. Vaide esitajale jääb

endiselt arusaamatuks miks on selles asukohas märgitud mets RMK kõrgendatud avaliku

huviga alaks, tiheda liiklusega maantee vahetus läheduses. Ning teadmine RMK tegevusest

ei saa tekkida suvaliselt. Õiguslikult ei ole mingit takistust selleks, et ehitusloa menetluses

projekteerimistingimused üle vaadata ja eksimused parandada. Mis puudutab müra taseme

argumenti, siis Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et lisaks määrusega kehtestatud

müra normtasemetele saab isik tugineda sellele, et ka allapoole piirnorme jäävat müra peab

isik taluma vaid juhul, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi isiku huve

kaitsvate asjakohaste õigusnormidega (otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 15).

Transpordiamet on jätkuvalt seisukohal, et projektiga kavandatud juurdepääsutee lahendus

on kooskõlas nii teemaplaneeringu eesmärkidega kui ka kehtiva üldplaneeringuga.

Nimetatud küsimusi arutati projekteerimistingimuste menetluse käigus ka haldusasjas nr 3-

22-1522. Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas õigusnormidega.

2.7. Vaide punktis 11 toob vaide esitaja välja, et ehitusloa lisas 2 Transpordiameti põhjendus

„Läbi Armuvalu tee juurdepääsu kavandamine tähendaks märkimisväärselt pikemas lõigus

tee ehitustööde teostamist, mis muudab selle kokkuvõttes kallimaks“ on tõendamata, kuna

korralduses ei esitatud ühtegi arvutust ega viidatud ühelegi tõendile.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga. Majanduslik kaalutlus on toodud välja

projekteerimistingimuste andmise korralduse lisas 2 ning sellele on Transpordiamet

korralduses ka viidanud (korralduse lisa 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“,

Transpordiameti põhjendus 4. vaide esitaja ettepaneku juures). Sama temaatika on läbi

vaieldud haldusasja nr 3-22-1522 raames ega ole ehitusloa menetluses enam aktuaalne.

4 (7)

2.8. Vaide punktides 12-17 toob vaide esitaja välja, et juurdepääs vaide esitaja kinnistule on

projektis terviklikult lahendamata. Projekteeritud tee lõpeb suvalise koha peal ja on poolikult

lahendatud, mis riivab vaide esitaja õigusi juurdepääsule. Tõendina on toodud Tartu

linnavalitsuse kirjad, milles Tartu linn on väljendanud, et linna eelarves perspektiivse Ravila

tn pikenduse ehitamist pole ning Ravila tn pikendus sõltub arendajate soovidest. Vaide

esitaja toob välja ka, et Tartu linna 13.08.2025 vastusest jääb mulje, justkui

projekteerimistingimuste kohane juurdepääsutee ei ole tegelikult kooskõlas

üldplaneeringuga. Lisaks on Tartu linn korralduse lisas 2 öelnud, et ette oli nähtud, et Ravila

tn pikenduse kaudu käib kergliiklus. Transpordiamet omakorda on otsustanud mitte

arvestada Tartu linna ettepanekut rajada kergliiklustee. Kõik eelnev omakorda tähendab, et

korraldus ja ehitusluba on vastuolus Tartu linna seisukohtadega. Tulenevalt sellest, et Ravila

tn ehitamise maksumust pole arvestatud tee ehitamise maksumuse hulka, on jõutud

projekteerimistingimuste menetluses ja sellele järgnenud kohtumenetluses valele järeldusele

majandusliku aspekti arvestamisel ning seda tulnuks uuesti kaaluda ehitusloa andmisel.

Korraldusest ei nähtu kas, millal, milliste kuludega ja kelle poolt ehitatakse Ravila tänava

pikendus (ühendus), milleni peaks jõudma PT kohane juurdepääsutee Avo tee 2//4

kinnistuni. Ravila tn pikenduse (ühenduse) kulud eelduslikult lisanduvad PT kohase

lahenduse elluviimisele hoolimata sellest, kas need kulud kannab riik või kohalik

omavalitsus (Tartu linn). Puudub selge ülevaade majanduslike kaalutluste seisukohalt.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga. Ravila tänava pikenduse realiseerimist on

kirjeldatud korralduse lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ vaide esitaja

ettepaneku juures (Transpordiameti selgitus nr 4). On selgelt välja toodud, et Tartu linn on

näidanud selles osas üles huvi ja Ravila tn ühenduse ehitab Tartu linn samaaegselt

Transpordiameti poolt tehtavate töödega ning selle tee ehitamine täidab ka muid eesmärke

kui pelgalt juurdepääsu tagamine vaide esitaja kinnistule. Seda sama seisukohta kinnitab

Tartu linn ka oma 13.08.2025 kirjas nr 8-13.2/10085, mille on vaide esitaja esitanud

tõendina. Kirjas on öeldud järgmist: Eraldi teemana käsitleme aga Transpordiameti poolt

riigitee ehitamise ja sellest tulenevate mahasõitude sulgemist. Linn kinnitab siinkohal, et

tagab Ravila tänava pikenduse kaudu ühenduse samaaegselt Transpordiameti poolt

tehtavate töödega. Vaide esitajal ei saa sellest tulenevalt tekkida kahtlust, kas juurdepääs

vaide esitaja kinnistule ehitamise järgselt tagatakse. Ülejäänud kirjas toodu kirjeldab

olukorda, kui riigiteed veel ei hakata ümber ehitama ning Ravila tn pikendus realiseeritakse

piirkonna arendajate tegevuse tulemusena.

Ravila tänava äärde jalgratta- ja jalgteede kavandamine on seotud Ravila tn kavandamisega.

Tartu linna poolt soovitud täiendavate jalgratta- ja jalgtee lõikude mitte rajamist on

korralduses asjakohaselt Tartu linna ettepaneku juures põhjendatud ja selgitatud.

Ehitusseadustiku § 42 lg 8 annab võimaluse ehitusloa andjal põhjendatud juhul ka esitatud

ettepanekuga mitte arvestada.

2.9. Vaide punktides 18-22 toob vaide esitaja välja, et Transpordiamet pole võtnud tervikuna

arvesse esitatud ettepanekut välistada igasugune ehitustegevus ja sellest tuleneva mõju

kandumine Avo tee 2// 4 kinnistule. Vaide esitaja seisukoht oli ja on, et ehitusloas tuleb

sätestada kohustus viia kõik tee ehitustööd (sh raadamine) läbi selliselt, et need ei mõjuta

mistahes ajal ega viisil (sh raadamine, kinnistule mistahes mõjude kandumine, mh müra ja

saaste taseme tõus) Avo tee 2//4 kinnistut. Vaide esitaja on seisukohal, et praegune sõnastus

seda ei välista. Vaide esitajale jääb arusaamatuks ka piiri väljamärkimise kohustus, et

millisele piirile see kohaldub. Piiri asukoht on ju Transpordiametile teada ja peab olema

projektis arusaadavalt kirjas. Samuti pole võimalik leida selgitust, millises osas on projekti

korralduse lisas 4 oleva joonisega muudetud. Raadamise või muu ehitusega seonduva

tegevuse kavandamine Avo tee 2//4 kinnistule on mh vastuolus Transpordiameti 12.05.2022

korraldusega nr 1.1-3/22/364 väljastatud projekteerimistingimustega Tammevardi ja Avo tee

5 (7)

ühendustee ehitamiseks. Nimetatud PT p-s 4 on loetletud ehitamisega hõlmatavate

kinnisasjade andmed, millede hulka ei kuulu Avo tee2//4 kinnistu ja sellel kinnistul mistahes

ehitustegevuseks sh metsa raadamiseks puudub õiguslik alus ning selline tegevus rikub

õigusvastaselt arvamuse esitaja omandi(põhi)õigust. Ehk, hoolimata vaide esitaja

vastuväidetest ja ettepanekust ei ole praeguses sõnastuses ehitusloast võimalik üheselt ja

selgelt välja lugeda seda, et kinnistule Avo tee 2//4 raadamist ega muud tööd ei kavandata ja

kinnistu mistahes kujul ei ole ehitustöödest mõjutatud - sh kinnistu piiride muutmine.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga. Ehitustööde kandumine vaide esitaja kinnistule on

selgelt välistatud ehitusloa kõrvaltingimusega nr 33, kus on öeldud, et tuleb välistada

ehitustegevuse kandumine (sh raadamine) ja ehitamisest tulenevate negatiivsete mõjude

kandumine Avo tee 2 // 4 kinnistule. Samuti on kõrvaltingimuses nr 33 välja toodud, et

ehitustöid tuleb selles asukohas teha vastavalt korralduse lisas 4 olevale joonisele. Selle

asukoha all on mõeldud vahetult Avo tee 2 // 4 kinnistuga külgnevat ala. Piiri asukoha

väljamärkimine on ehitajale pandud kohustus, mis aitab seatud kõrvaltingimusest kinni

pidada. Ehitaja peab looduses olemasoleva Avo tee 2 // 4 kinnistu piiri välja märkima (st

tähistama) ning ehitustööde teostamisel seda mitte ületama. Lisaks on pandud ehitajale

tingimus, et raadamist tuleb teha minimaalses võimalikus ulatuses, eesmärgiga säilitada

taimestikku maksimaalses ulatuses ka Avo tee 2 // 4 kinnistuga külgneval alal.

Transpordiamet peab vajalikuks märkida, et lisaks on kõrvaltingimustega seatud ehitajale

kohustuseks kinni pidada ka ehitusaegse müra ja vibratsiooni nõuetele vastavuse tagamise

tingimustest. Samuti on kõrvaltingimustes nõue kasutada tehniliselt korras ja nõuetele

vastavaid ehitusmasinaid, vältida tolmamist ehitusmaterjalide niisutamisega ning vältida

ehitustöid õhtusel ja öisel ajal. Sellega on Transpordiamet teinud kõik endast oleneva, et

kaitsta vaide esitaja õigusi. Vaide esitaja ei saa sealjuures nõuda, et ta ehitamist üldse ei kuule

ja ei näe. Ehitamise eesmärk on rajada juurdepääs vaide esitajale vaide esitaja kinnistu

vahetus läheduses ning sellega kaasneb paratamatult teatud määral müra ja vibratsiooni, mis

on ajutise iseloomuga. Vaide esitaja õigused oleksid riivatud vaid siis, kui ehitustööd

kanduksid vaide esitaja kinnistule või kui ehitamisega kaasnevad mõjud ületaksid

seadustega sätestatud piirmäärasid. Need on aga kõrvaltingimustes märgitud.

2.10. Vaide punktides 23-26 toob vaide esitaja välja, et ehitusloaga on RMK ettepaneku juures

nähtud ette 8 kohalise parkla rajamine Laeva metskond 17 kinnistule (katastritunnusega

79301:001:1676). Seda polnud käsitletud ehitusloa eelnõus, mistõttu puudus vaide esitajal

võimalus selles osas arvamust avaldada. Vaide esitaja jaoks on ehitusloas esitatud

argumentatsioon tugevalt vastuolus haldusakti selguse ja põhjendatuse nõuetega. Vaide

esitaja on seisukohal, et sellise parkla rajamine hakkab mõjutama vaide esitaja kinnistut,

sellise parkla rajamine võib teatud juhul mõjutada ka vaide esitaja kinnistule juurdepääsu

ning puudub selgus, kas ja kuhu see parkla üldse rajatakse. Parkla asukoht tulnuks igal juhul

välja selgitada enne ehitusloa väljastamist toimunud haldusmenetluses sh anda võimalus

esitada selle eelnõule omapoolseid seisukohti. Lisaks toob vaide esitaja välja, et Armuvalu

teed kasutab RMK transport, mistõttu ei ole õige väide, et Armuvalu teed pole võimalik

kasutada. Samuti toob vaide esitaja välja, et Laeva metskond 17 kinnistul on juba tehtud

lageraie, mis ei takista sinna parkla rajamist.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitaja seisukohtadega. RMK on ehitusloa eelnõule esitatud

ettepanekus toonud välja ligikaudsed koordinaadid, kuhu soovib parkla rajamist

(6476109/655806 - asukoht näidatud lisas). Selles asukohas on tehtud lageraie, mille on välja

toonud ka vaide esitaja vaide punktis 25 (neljandana toodud argument) ja kuhu on võimalik

parkla rajada ilma täiendavaid puid raiumata. Parkla rajamiseks tuleb koostada ehitamise

etapil või sellele eelnevalt ehitusprojekt koostöös RMK-ga, millega täpsustatakse parkla

detailset asukohta ja lahendust. Transpordiamet on seisukohal, et parkla rajamine on

6 (7)

õigustatud, kuna projekti lahenduse kohaselt kaob avalikult kasutatav juurdepääs

olemasolevale RMK lõkkeplatsile, mida kasutatakse parklana praegu, sest otsejuurdepääs

Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa teelt suletakse. Olemasoleval Armuvalu teel on avalik

liiklemine liikluskorralduslikult keelatud. Uue parkla rajamisega säilitatakse matkaraja

külastajatel võimalus tulla matkaraja juurde autoga.

Pärast projekti koostamist ja enne ehitamist antakse parkla ehitamiseks ehitusluba.

Sealjuures ei ole vaide esitaja selles küsimuses puudutatud osapool, sest kavandatav parkla

jääb vaide esitaja kinnistust ligikaudu 235m kaugusele ning sellel puudub otsene mõju vaide

esitaja kinnistule. RMK omab kinnistu omanikuna õigust oma kinnistutel matkaradu ning

sellega seotud taristut rajada ja hallata, mis annab RMK-le õiguse ka seda Transpordiametilt

nõuda, kuna Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga kaotatakse võimalus kasutada avalikult

olemasolevat parklat.

Korraldusega antud ehitusluba ei anna alust parkla ehitamiseks, kuid annab suunised

edasiseks tegevuseks, et säilitada parkimise võimalus parkla külastajatele.

2.11. Vaide punktis 27 toob vaide esitaja välja, et arusaamatuks jääb ehitusloa kõrvaltingimuses

nr 34 märgitu, et ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema

sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku

maa omandamiseks. Korralduses tuleks ära näidata need kinnistud, millised on hõlmatud

ehitustöödega ja kellega tuleks kokkulepped sõlmida. Ehitusloa andmise korralduses

puuduvad vaide esitaja arvates põhjendused, millest nähtub ehitusloa andmise otsustuse

kujunemine Avo tee 2//4 kinnistule juurdepääsu ehitamise osas.

Transpordiamet selgitab, et ehitusloa kõrvaltingimuses nr 34 toodu annab täiendava kindluse

vaide esitajale, et Avo tee 2 // 4 kinnistul ehitustööde teostamine pole lubatud. Tegemist on

ehitajale pandud kohustusega püsida ehitustegevusega selleks ette nähtud maa-alal. Juhul

kui siiski selline vajadus tekib, siis peab ehitaja selleks saama eelnevalt nõusoleku

maaomanikult. Kui ehitaja seda nõusolekut ei saa, siis ehitustegevusega erakinnistule minna

ei tohi. Ehitamisega hõlmatavad kinnistud on näidatud projekti asendiplaanidel ning samuti

on projektiga määratud maade omandamise vajadus. Avo tee 2 // 4 kinnistust pole maa

omandamist projektiga ette nähtud ning projektiga pole tegevusi Avo tee 2 // 4 kinnistule

kavandatud (nähtav korralduse lisas 4).

3. Kokkuvõtvalt:

3.1. Transpordiamet on seisukohal, et ehitusloaga seatud kõrvaltingimustega on välistatud

ehitamisest tulenevate kahjulike mõjude kandumine vaide esitaja kinnistule, Transpordiamet

on piisavalt põhjendanud teemaplaneeringust erineva juurdepääsu rajamise vajadust

projekteerimistingimustega ning juurdepääsutee rajamisel on arvesse võetud muuhulgas ka

majanduslikke aspekte (sh Ravila tänava pikenduse rajamisega seonduvat). Transpordiamet

on seisukohal, et ehitusloa andmisel ei ole rikutud vaide esitaja subjektiivseid õigusi.

Lähtudes eelnevast on Transpordiamet seisukohal, et vaie tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

7 (7)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janno Sammul

direktor

teehoiuteenistus

Lisa: RMK soovitud parkla asukoht

Tiit Vunk

59185199, [email protected]