Sisendi küsimine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlustes asjaomaste asutuste kaasamise regulatsiooni täpsustamiseks

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

09.09.2025 nr 7-12/25/3999

Sisendi küsimine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlustes asjaomaste asutuste kaasamise regulatsiooni

täpsustamiseks

Kliimaministeerium soovib koostada määruse, mille eesmärk on täpsustada keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise1 (KSH) menetlustes asjaomaste

asutuste kaasamise regulatsiooni. Määrus on kavas kehtestada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusesse (KeHJS) lisatava volitusnormi alusel.

Kehtivas seaduses (KeHJS § 23) on loetletud erinevad asjaomased asutused ning nimetatud, millised asutused võivad olla asjaomased asutused. Sealjuures on tegemist avatud loeteluga.

Asjaomaste asutuste hulka kuuluvad ka kohaliku omavalitsuse üksused. Asjaomased asutused on määratluse järgi need, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse

rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Asjaomastele asutustele esitatakse seisukoha võtmiseks KMH/KSH eelhinnangud, programmid ja aruanded.

Praktikas on tekkinud vajadus selgete ja ühtsete reeglite järele, mis määraks, millistes olukordades

tuleb konkreetne asutus KMH või KSH menetlusse kaasata, arvestades asutuse valdkondlikku pädevust, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi iseloomu ning eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju. Seda kinnitab ka KMH teenusedisaini fookusgruppide

tagasiside. Heaks eeskujuks on Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, kus on selgelt

määratletud, milliste asutuste tegevusvaldkonda kuuluvad konkreetsed teemad ning millistel juhtudel tuleb nende asutustega planeeringu koostamisel koostööd teha ja planeering kooskõlastada.

Eeltoodule tuginedes soovime Teie kui asjaomase asutuse tagasisidet alljärgnevatele küsimustele.

Ootame ettepanekuid, tähelepanekuid ja soovitusi, mis võiksid olla abiks asjaomaste asutuste kaasamist reguleeriva määruse koostamisel.

KMH 1. Millistes olukordades või juhtudel, arvestades Teie asutuse pädevusvaldkondi ja

vastutusalasid, peate vajalikuks olla asjaomase asutusena kaasatud KMH menetluses? Palume võimalikult täpselt välja tuua tegevuste liigid, keskkonnaaspektid või muud olukorrad, mille

1 Välja arvatud planeeringutele koostatavad KSHd, kuna nende menetlemine toimub planeerimisseaduse alusel.

puhul on põhjendatud Teie asutuse kaasamine. Võimalusel nimetada KeHJS § 6 lg 1 ja 22

loetletud konkreetsete tegevuste lõikes. 2. Millistel juhtudel soovite olla üksnes teavitatud KMH menetlusest (st ei soovi olla kaasatud

asjaomase asutusena, kellelt küsitakse seisukohti, kuid soovite olla teavitatud)? 3. Palume tagasisidet senisele asjaomaste asutuste kaasamise korraldusele KMH menetluses. Kas

Teie hinnangul on kehtiv kaasamispraktika asjakohane ja piisav? Millised kitsaskohad või

parendusvõimalused on praeguses asjaomaste asutuste kaasamisprotsessis? 4. Kas on veel aspekte või ettepanekuid, mida soovite asjaomase asutusena KMH menetluste

kohta välja tuua? KSH (v.a planeeringute KSHd)

1. Millistes olukordades või juhtudel, arvestades Teie asutuse pädevusvaldkondi ja vastutusalasid, peate vajalikuks olla asjaomase asutusena kaasatud KSH menetluses? Palume

võimalikult täpselt välja tuua strateegiliste planeerimisdokumentide valdkonnad, keskkonnaaspektid või muud olukorrad, mille puhul on põhjendatud Teie asutuse kaasamine.

2. Millistel juhtudel soovite olla üksnes teavitatud KSH menetlusest (st ei soovi olla kaasatud

asjaomase asutusena, kellelt küsitakse seisukohti, kuid soovite olla teavitatud )? 3. Palume tagasisidet senisele asjaomaste asutuste kaasamise korraldusele KSH menetluses. Kas

Teie hinnangul on kehtiv kaasamispraktika asjakohane ja piisav? Millised kitsaskohad või parendusvõimalused on praeguses asjaomaste asutuste kaasamisprotsessis?

4. Kas on veel aspekte või ettepanekuid, mida soovite asjaomase asutusena KSH menetluste

kohta välja tuua? Teie tagasiside on oluline, et tagada mõju hindamise hea sisuline kvaliteet ning asutuste kaasamine

just nendes KMH ja KSHdes, kus see on põhjendatud ja vajalik. Selle kaudu aidatakse kaasa ka asjaomaste asutuste ja teiste mõju hindamise osapoolte töökoormuse ning üldise halduskoormuse

vähendamisele. Palume saata vastus Kliimaministeeriumile hiljemalt 9. oktoobriks 2025 aadressil

[email protected]. Kui Teil on küsimusi või soovite aruteluks kohtuda, siis palun võtke ühendust alltoodud kontaktidel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler

Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium , Keskkonnaamet, Terviseamet, Transpordiamet, Maa- ja Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet,

Päästeamet, Keskkonnaagentuur, Eesti Geoloogiateenistus, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Teadmiseks: Riigikantselei, Välisministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium

2 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

Ülle Luiks, 623 1220

[email protected]