Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 367)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu juhatus

[email protected]

Teie 28.08.2025 nr 2-3/15-367

Meie 11.09.2025 nr 11-5/3073-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

(KK 367)

Austatud Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin

Vastan Teie esitatud küsimustele järgmiselt:

1. Miks tegeleb just Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teemadega, mis ei ole

otseselt seotud majandusega, olukorras, kus Eesti majanduses endas on tõsiseid raskusi?

1. juulist 2023 liikus võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine Vabariigi

Valitsuse seaduse muudatusega Sotsiaalministeeriumist Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis asuva

võrdsuspoliitika osakonnal on juhtiv roll võrdse kohtlemise edendamisel ja koordineerimisel,

samuti diskrimineerimise ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete kujundamisel.

Osakond vastutab Heaolu arengukava 2023–2030 viienda alaeesmärgi eest. Selle järgi tuleb tagada

vähemusrühmadele võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Üheks

selliseks vähemusrühmaks on LGBTIQ-inimesed.

Tegevuskava on loodud selleks, et meil kõigil oleks Eestis võrdsed võimalused eneseteostuseks ja

ühiskonnaelus osalemiseks. Seda olenemata meie sooidentiteedist, soolisest eneseväljendusest või

seksuaalsest sättumusest. Tegevuskava seab konkreetsed sihid ja teekonna, kuidas jõuame

lähemale Eestile, kus me kõik oleme kaasatud, võimestatud ning tunneme end turvaliselt.

2. Kuidas on LGBT+ temaatika seotud riigi julgeolekuga? Kas Eestis on fikseeritud

juhtumeid, kus seksuaalvähemuste vastu kasutatakse vägivalda?

LGBTIQ-teemasid kasutatakse sageli välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise

(FIMI) vahendina.1 Selle abil üritatakse ühiskonda lõhestada mitte ainult kitsalt LGBTIQ-

teemadel vaid laiemalt tekitada vastasust valitsuse poliitikale, seada kahtluse alla demokraatlik

kord ning suurendada polariseerivat arusaamist erinevatest kohalikest ja rahvusvahelistest

1 Euroopa Välisteenistus. FIMI targeting LGBTIQ+ people: Well-informed analysis to protect human rights and

diversity. 2023. EEAS-LGBTQ-Report.pdf

2 (3)

sündmustest. Seetõttu on oluline taolistele narratiividele vastu hakata mitte ainult kitsalt LGBTIQ-

inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks, vaid see kannab endas laiemat demokraatia kaitsmise

eesmärki.

LGBTIQ-inimesed kogevad ikka veel suures ulatuses vägivalda. Viimase viie aasta jooksul on 9%

Eesti LGBTIQ-inimeste vastu toimunud füüsiline või seksuaalne rünnak. 12 kuu jooksul koges iga

teine LGBTIQ-inimene ahistamist nagu vägivallaga ähvardamine, jälitamine, jõllitamine,

sõimamine.2 Mitmed vägivallajuhtumid on meediast läbi käinud ning neid on uurinud

õiguskaitseorganid.

3. Milline seos on LGBT+ teemade edendamisel Eesti Vabariigi välispoliitikaga? Kas valitsus

plaanib seda tõepoolest rahvusvahelisel tasandil levitada?

Inimõigusdiplomaatia alused ja tegevuskava seab Eesti välispoliitilised tegevused inimõiguste

kaitsel ja demokraatia edendamisel. Selle järgi on inimõiguste kaitse ja demokraatia edendamine

üks Eesti välispoliitika prioriteete, mis toetab Eesti julgeolekupoliitikat. Inimõigusdiplomaatia

aluste ja tegevuskava järgi seisab eesti koos samameelsetega LGBTI isikute õiguste tagamise ning

võrdse kohtlemise eest. Eesti mõistab hukka seksuaalse orientatsiooni või soolise identiteedi

põhise diskrimineerimise ja LGBTI inimeste vastu suunatud vägivalla. Eesti lubab osaleda

aktiivselt LGBTI inimeste õiguste kaitsmises, sealhulgas samameelsete rühmades.3

Eesti kiitis 2025. aasta kevadel heaks seisukohad Euroopa Komisjoni LGBTIQ strateegia

uuendamise kohta.4 Selle järgi on Eesti jaoks oluline, et Euroopa Komisjon koostaks 2025. aastale

järgnevateks aastateks uue mõjusa pikaajalise LGBTIQ-inimeste

võrdsete võimaluste strateegia, mille keskseteks eesmärkideks on diskrimineerimise

takistamine, turvalisuse tagamine, kaasava ühiskonna loomine ning LGBTIQ-

inimeste võrdsete võimaluste edendamine üleilmselt. Muu hulgas on peab Eesti vajalikuks, et

Euroopa Liit edendaks LGBTIQ-inimeste võrdseid võimalusi ja nende inimõigusi üleilmselt,

sealhulgas rahvusvaheliste koostööformaatide kaudu.

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamine on oluline enamustele Euroopa Liidu

liikmesriikidele.

4. Mida tähendab põhimõte „muuta Eesti parimaks elukohaks LGBT+ esindajatele“? Kas

see ei tähenda, et teiste kodanike huvid jäävad kõrvale?

Tegevuskava on loodud selleks, et meil kõigil, meie perel ja tuttavatel oleks Eestis võrdne

võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Täna see paraku nii ei ole. LGBTIQ-

inimesed on üks neid gruppe, kes kogevad Eestis märkimisväärsel määral vägivalda ja

diskrimineerimist. Kuigi ühiskonnas seisavad mitmed erinevad grupid silmitsi takistustega, on

LGBTIQ-inimesed sageli jäänud tähelepanuta ning nende vajadustega ei ole seni piisavalt

arvestatud erinevates ühiskonnaelu valdkondades.

Tegevuskava seab visiooniks Eesti, mis on parim koht Euroopa Liidus LGBTIQ-inimesena

elamiseks. Meil kõigil peab olema sõltumata seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist, soolisest

eneseväljendusest või sootunnustest võrdsed võimalused elada täisväärtuslikku elu tervelt,

kaasatult ja hoitult.

2 FRA. EU LGTIQ Survey III.2024. LGBTIQ equality at a crossroads: progress and challenges | European Union

Agency for Fundamental Rights. 3 Inimõigusdiplomaatia alused ja tegevuskava. vm_inimoigusdiplomaatia_alused_ja_tegevuskava.pdf 4 Eesti seisukohad LGBTIQ strateegia uuendamise kohta. 1-2/25-292/1. Dokument - Riigikogu.

3 (3)

Riigi ülesanne on seista meie kõigi turvalisuse ja heaolu eest. Seda tehakse erinevate

tegevusvaldkondade kaudu. Näiteks Sotsiaalministeerium vastutab vanemaealiste- ning laste- ja

perede poliitika eest ning Haridus- ja Teadusministeerium veab noortepoliitikat. LGBTIQ-

inimesed on oluline osa Eesti elanikest, kelle eest Eesti seisab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Taavi Talupuu

[email protected]