Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande edastamine Vabariigi Valitsuse istungile

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Riigi 2024. aasta majandusaasta

koondaruande edastamine

Vabariigi Valitsuse istungile

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande

heakskiitmine“ eelnõu. Kuna koondaruande heakskiitmise järel esitab Vabariigi Valitsus selle

Riigikogule kinnitamiseks, esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ka Riigikogu otsuse

„Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu.

Riigikogu otsuse eelnõu on esitatud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Riigikogu otsus 2024

2. Riigikogu otsuse seletuskiri

3. Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruanne

4. Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus

Kaisa Rosin 5190 1525

[email protected]

Meie 08.09.2025 nr 8-1/3951-1

1

2

Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................................................... 2 Rahandusministri eessõna .................................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus ................................................................................................................................................................................ 5 Mõisted ......................................................................................................................................................................................... 6 1 Tegevusaruanne ............................................................................................................................................................. 7

1.1 Valitsussektori finantsülevaade ..................................................................................................................................................................... 7 1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2024. aastal .................................................................................................................... 7 1.1.2 Olulised sündmused ...................................................................................................................................................................................... 8 1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele ................................................................................................... 9 1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon ................................................................................... 10 1.1.5 Valitsussektori tulud .................................................................................................................................................................................. 13 1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud ........................................................................................................................................... 15 1.1.7 Valitsussektori bilanss............................................................................................................................................................................... 17 1.1.8 Valitsussektori võlakohustised ............................................................................................................................................................. 21 1.1.9 Tingimuslikud kohustised ....................................................................................................................................................................... 22 1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus ...................................................................................................... 23

1.2 Tegevuste ülevaade........................................................................................................................................................................................... 25 1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ ...................................................................................................................................... 25 1.2.2 Heaolu................................................................................................................................................................................................................ 27 1.2.3 Tervis ................................................................................................................................................................................................................. 29 1.2.4 Tark ja tegus rahvas.................................................................................................................................................................................... 31 1.2.5 Eesti keel ja eestlus ..................................................................................................................................................................................... 34 1.2.6 Keskkond ......................................................................................................................................................................................................... 35 1.2.7 Teadus ja arendustegevus ning ettevõtlus ...................................................................................................................................... 38 1.2.8 Põllumajandus ja kalandus ..................................................................................................................................................................... 40 1.2.9 Transport ......................................................................................................................................................................................................... 42 1.2.10 Energeetika ............................................................................................................................................................................................... 44 1.2.11 Digiühiskond ............................................................................................................................................................................................ 45 1.2.12 Tõhus riik ................................................................................................................................................................................................... 47 1.2.13 Õigusriik ..................................................................................................................................................................................................... 49 1.2.14 Siseturvalisus ........................................................................................................................................................................................... 51 1.2.15 Välispoliitika ............................................................................................................................................................................................ 53 1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse ......................................................................................................................................................................... 55 1.2.17 Kultuur ja sport ....................................................................................................................................................................................... 57 1.2.18 Sidus ühiskond ........................................................................................................................................................................................ 59 1.2.19 Riigikogu Kantselei ............................................................................................................................................................................... 61 1.2.20 Riigikohus .................................................................................................................................................................................................. 63 1.2.21 Riigikontroll.............................................................................................................................................................................................. 64 1.2.22 Vabariigi Presidendi kantselei......................................................................................................................................................... 65 1.2.23 Õiguskantsleri kantselei ..................................................................................................................................................................... 66 1.2.24 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused..................................................................... 66

2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne .................................................67 2.1 Bilanss ..................................................................................................................................................................................................................... 67 2.2 Tulemiaruanne .................................................................................................................................................................................................... 69 2.3 Rahavoogude aruanne ..................................................................................................................................................................................... 70 2.4 Netovara muutuste aruanne ......................................................................................................................................................................... 71 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne ...................................................................................................................................................................... 73 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 121 2.7 Lisad (a1–a31) .................................................................................................................................................................................................. 127

3 Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta ................................................................................................ 194 3.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 194

3

3.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 196 3.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 197 3.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 198 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 199 3.6 Lisad (b1–b21) ................................................................................................................................................................................................. 200

4 Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ............................................................................. 229 4.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 229 4.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 231 4.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 232 4.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 233 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 235 4.6 Lisad (c1–c27) .................................................................................................................................................................................................. 236

Allkiri majandusaasta koondaruandele ...................................................................................................................... 261

4

Rahandusministri eessõna

Hea riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande lugeja!

Paranemise ja ebakindluse aasta

2024. aasta majandusaasta oli Eestile kehv, kuid mee- leolud ja arusaamised olukorra põhjustest olid kehve- mad veel. Eesti kõige halvem majandusnäitaja nimelt oli nii ajaloolises kui rahvusvahelises võrdluses kindlus- tunne, mida tegelik seis ära ei seleta. Majanduskasv siiski taastus, tööpuudus langes, reaaltulud kasvasid, hinnatõus aeglustus ja riigirahanduse seis paranes. Emotsiooni ja reaalsuse lahknevus ei saa mitte kahjus- tada investeerimis- ja tarbimisjulgust ehk majandust en- nast. Neis näitajates oligi paigalseis ja langus, ehkki tõusu lubanuks nii reaalsissetulekute kiire kasv kui euribori kiire alanemine, mis parandas laenajate, investeerijate ja liisijate olukorda.

Ühiskondlikult veel suuremat kahju on teinud tendents, et majanduse äkilise pidurdumise põhjust omistatakse siseriiklikele otsustele ja unustatakse rahvusvahelised. Oleme tagasi liikunud usku, et majandust juhib ja ko- daniku toimetuleku garanteerib partei ja valitsus, mis va- bas maailmas on ebakohane ja perspektiivitu. Maksu- koormuse kasv oli tõsiasi, kuid ei selle marginaalsus ega fakt, et majanduskasv algas koos sellega, ei anna armu se- letusele, et maksud “hävitasid” majanduse. Lausa välis- tama peaks selle narratiivi agressori huvi selliste mee- leolude levitamise vastu vabas maailmas. Valdav tõsiasi, mis majandust dikteerib on Venemaa peetav sõda ja ma- jandussidemete katkemised, lisaks eksportnõudluse

kidumine Eesti jaoks. Kaitsekulude järsk tõus halvendab riigirahanduse seisu ja survestab tõstma makse, sest seda ei saa rajada lihtsalt võlale.

Kuigi majandusaasta lõppes kokkuvõttes pisikese miinu- sega, algas kvartaalses võrdluses juba kasv. Inflatsioon langes üle ootuste madalaks, odavnes ka energia, töö- hõive püsis ajalooliselt kõrgel tasemel, reaalpalgad ja - pensionid kasvasid kiiresti. Eelarve seisu õnnestus pa- randada.

Halbu uudised ootab siiski veel ees. Vaba maailm on sun- nitud end kokku võtma, et despootiatega sõjalistes kulu- des ja tootmises sammu pidada. Eelarvereeglite lõdven- dus ei ole lahendus, vaid ajutine leevendus, millel on hind tuleviku jaoks. Surve on kokkuhoiule kõigis teistes vald- kondades. Eesti peab samal ajal lahti saama juba enne kriise tekitatud eelarvemiinusest ja parandama maksu- süsteemi väärarendused. Algus on ka tehtud.

Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Jürgen Ligi

Rahandusminister

5

Sissejuhatus

Riigi majandusaasta koondaruanne on Rahandusminis- teeriumi poolt Riigikogule esitatav iga-aastane aruanne, mis annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saa- vutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldab Riigikogu poolse kont- rollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. Majandusaasta koondaruande kaudu on Vabariigi Valit- susel võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitada Riigikogule uute eelarveliste otsuste tegemiseks vajalik informatsioon. Riigi majandusaasta koondaruan- dega tagatakse ka rahvusvahelise raamatupidamis- ja fi- nantsaruandluskohustuse täitmiseks vajaliku valitsus- ja avaliku sektori informatsiooni olemasolu.

Majandusaasta koondaruanne põhineb riigiraamatupi- damiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate, aga ka teiste avaliku sektori üksuste raamatupidamiskohus- tuslaste aruannetel, ministeeriumite valitsemisalade tu- lemusaruannetel ning muul aruandlusel.

Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub kont- rolliaruanne, mille Riigikontroll koostab raamatupida- mise aastaaruande auditi tulemusel. Riigi majandusaasta koondaruande auditiga loob Riigikontroll kindluse, et Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupida- mise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõp- penud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude, kulude ja investeeringute kohta.

Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb neljast osast: tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalitsuse üksuste kohta ning informatsioonist avaliku ja valitsussektori kohta.

Tegevusaruanne on riigi majandusaasta koondaruande osa, milles antakse ülevaade riigi tegevusest ja

asjaoludest, millel on määrav tähtsus riigi finantssei- sundi ning majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ja eeldatavatest arengu- suundadest järgmisel majandusaastal.

Riigi raamatupidamise aastaaruandes antakse ülevaade riigi konsolideeritud ja konsolideerimata finantsseisun- dist, -tulemustest, rahavoogudest ja riigieelarve täitmi- sest ning selgitatakse olulisemaid kirjeid.

Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ning informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta sisaldab konsolideerituna ülevaadet nende sektorite fi- nantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest.

Majandusaasta koondaruande arvnäitajaid on korrigee- ritud kuni Riigikontrolli poolt läbi viidud auditi lõppemi- seni lähtudes rahandusministri 11. detsembri 2003. aasta määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsar- vestuse ja -aruandluse juhend“ § 9 lõikest 4.

Rahandusministeerium esitab riigi majandusaasta koon- daruande Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järg- neva aasta 30. juunil ning Riigikontroll lõpetab riigi ma- jandusaasta koondaruande raamatupidamise aasta- aruande auditi ja tehingute seaduslikkuse kontrolli hilje- malt 31. augustil.

Septembri alguses esitab Rahandusministeerium riigi majandusaasta koondaruande ja Riigikontrolli kontrolli- aruande Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.

Vabariigi Valitsus esitab heakskiidetud riigi majandu- saasta koondaruande Riigikogule kinnitamiseks koos ot- suse eelnõuga riigi konsolideerimata rahavoolise üle- jäägi jaotamise kohta. Riigi majandusaasta koondaruan- dele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne.

6

Mõisted

Avalik sektor – ehk esimene sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori asutusi saab jagada omaniku liigi alusel riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on ma- jandusüksuses 50 protsenti või suurem, on tegemist ava- liku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on majandusüksuses 50 protsenti või suu- rem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik oma- valitsus". Avalikust sektorist suurima osa (personali ja eelarve mõttes) moodustab valitsussektor.

Keskvalitsus – riigieelarvelised üksused ja nende valit- seva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühin- gud ja äriühingud, mis kuuluvad valitsussektorisse, sa- muti iseseisva seaduse alusel asutatud muud avalik-õi- guslikud juriidilised isikud, mis kuuluvad valitussekto- risse (välja arvatud sotsiaalkindlustusfondid).

Konsolideeritud kulud – kulud, kus kõigi avaliku sek- tori üksuste read on rida-realt liidetud ning omavaheli- sed saldod elimineeritud.

Likviidsusreserv – finantsreserv riigi igapäevase raha- voo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti igapäeva- selt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Tervi- sekassa, Töötukassa, kassalisel teenindamisel1 olevate sihtasutuste ja teiste isikute (näiteks Pensionikeskus) raha.

Sisemajanduse kogutoodang – ehk sisemajanduse ko- guprodukt2 on riigi territooriumil aasta jooksul loodud varade ja teenuste koguväärtus. Riigi majandusaasta koondaruandes kasutatakse läbivalt lühendina SKP.

Sotsiaalkindlustusfondid – Tervisekassa ja Töötu- kassa. Sotsiaalkindlustusfond on riiklik või kohalik insti- tutsionaalne üksus, mille põhitegevusala on sotsiaaltoe- tuste pakkumine ja mis vastab järgmisele kahele tingi- musele: 1) seaduse või muu õigusakti kohaselt kindlaks määratud isikutel või isikute rühmadel on kohustus osa- leda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamak- seid; 2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhti- mise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja

1 Maksete ja arvelduste tegemine, laekumiste korraldamine ja makseteenuste vahendamine e-riigikassa kaudu. 2 Inglise keeles Gross Domestic Product, GDP.

sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teos- tava organi või tööandjana.

Stabiliseerimisreserv – finantsreserv kriisiolukorda- deks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolu- kordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks.

Eelarvepositsioon (puudujääk või ülejääk) – rahva- majanduse statistika reeglite kohaselt arvestatud eelarve tulude ja kulude vahe, mida korrigeeritakse põ- hivarade soetusega. Puudujääk tekib juhul, kui põhivara soetustega korrigeeritud kulud ületavad tulu, ning üle- jääk, kui tulud on põhivara soetustega korrigeeritud ku- ludest suuremad. Nimetatakse ka nominaalseks või sta- tistiliseks eelarvepositsiooniks,

Struktuurne eelarvepositsioon – tsükliliselt korrigee- ritud eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid.

Tulemusvaldkond – Vabariigi Valitsuse tegevusprog- rammiga kooskõlas olev ja riigi eelarvestrateegias kajas- tatud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pi- kaajaline eesmärk koos selle saavutamist hinnata või- maldava ühe või mitme mõõdikuga. Tulemusvaldkond väljendab riigi poliitikaid ja valdkondlikke prioriteete riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.

Valitsussektor – hõlmab avaliku sektori üksusi, mida ei loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektori- tesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalit- sused ja sotsiaalkindlustusfondid.

Välistoetused – mitteresidendi, sealhulgas Euroopa Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välis- riigi valitsusvälise organisatsiooni eelarvest pärit vahen- did, mida vahendite saaja kasutab arengute, reformide ja investeeringute elluviimiseks.

Võlakoormus – võla ja sisemajanduse kogutoodangu suhe. Mõõdikuna kasutatakse valitsemissektori (konso- lideeritud) võlga, mis on rahvusvahelises võrdluses tun- tud kui Maastrichti võlg.

7

1 Tegevusaruanne

1.1 Valitsussektori finantsülevaade

1.1.1 Peamised majandus- ja finantsnäitajad 2024. aastal

Tabel 1. Peamised majandus- ja finantsnäitajad

2024

2023

Reaalse SKP aastakasv –0,3% –3,0%

Tööpuudus 7,6% 6,4%

Inflatsioon 3,5% 9,2%

Palgakasv 8,1% 11,5%

Valitsussektori tulud

15 997 mln eurot 14 734 mln eurot

Valitsussektori kulud

16 042 mln eurot 15 130 mln eurot

Valitsussektori raamatupidamise

tulem –46 mln eurot –397 mln eurot

Valitsussektori nominaalne

eelarvepositsioon –1,5% SKP-st –3,1% SKP-st

Valitsussektori struktuurne

eelarvepositsioon 0,6% SKP-st –1,3% SKP-st

Valitsussektori võlakoormus 23,6% SKP-st 20,2% SKP-st

Valitsussektori konsolideeritud

finantsreservid 11,3% SKP-st 9,6% SKP-st

Allikas: Statistikaamet, Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruanne.3

3 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

8

1.1.2 Olulised sündmused

OLULISED SÜNDMUSED 2024. AASTAL

Ukraina sõda

24. veebruaril 2022 alustas Venemaa pealetungi Ukrainale, mis kestab tänaseni. Sõjaga kaasnes massiline väljaränne Uk-

rainast. Eestis resideeruvate sõjapõgenike arv 2024. aasta esimestel kuudel vähenes, kuid hakkas siis tasapisi tõusma, jõu-

des detsembrikuuks 35 tuhande inimeseni.

Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide mõju ja kaitsekulude kasv

Eesti ettevõtted on Ukraina sõjaga kaasnenud majanduslike mõjudega suuresti kohanenud ning majandus ja eksport näita-

sid alates 2024. aasta teisest poolest taas elavnemise märke. Ukraina sõjaga seoses on Eesti märkimisväärselt suurendanud

kulutusi riigikaitsele, mis avaldab täiendavat survet nii eelarvepuudujäägile kui ka intressikulude kasvule.

Intressikulu

Euroopa Keskpank hakkas intressimäärasid tõstma 2022. aasta suvel ja jõudis sellega lõpule 2023. aasta septembriks. Sar-

nases tempos ja ulatuses tõusis ka eluasemelaenude aluseks olev euribor. Kuna valdav osa Eestis antud eluasemelaene on

seotud kuue kuu euriboriga, siis jõudis intressimäärade tõus laenumaksetesse täies ulatuses alles 2024. aasta alguseks. See

tähendab, et intressimäärade tõusu mõju elanike rahakotile oli 2024. aastal kordades suurem kui varasematel aastatel. See

seletab osaliselt eratarbimise nõrkust 2024. aastal, kuigi palgatulu kasv ületas hinnatõusu. 2024. aasta teisest poolest alates

hakkas euribor jõudsalt langema.

Lisaeelarve

2024. aasta kevadine majandusprognoos oli varasematega võrreldes majanduse taastumise asjus pessimistlikum, mistõttu

oli prognoositav eelarvepuudujääk 2024. aasta riigieelarves oodatust suurem ning ületas kolme protsenti SKP-st. Selleks,

et valitsussektori puudujääk jääks 2024. aastal alla kolme protsendi SKP-st ja Eesti täidaks Euroopa Liidu eelarvereegleid,

võeti vastu negatiivne lisaeelarve, mille meetmed pidid parandama eelarvepositsiooni 173 miljoni euro võrra. Negatiivne

lisaeelarve sisaldas ligikaudu 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid, näiteks divi-

dendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine. Kõik ministeeriumid, võimaluse korral ka nende allasutused ja

sihtasutused, hoidsid kokku peamiselt oma tegevus- ja majandamiskulude arvelt.

Uus valitsus

2024. aasta suvel vahetus Eestis peaminister ja ametisse asus uus Kristen Michali juhitud valitsus. Eelarvepositsiooni jät-

kuvaks parandamiseks otsustati kehtestada julgeolekumaks, mis tähendas muudatusi füüsilise ja juriidilise isiku tulumak-

sus ning käibemaksus. Samuti otsustati täiendavalt kärpida nii riigiasutuste kui ka riigiettevõtete tegevuskulusid. Meetmete

valdav mõju algas sellest aastast, 2024. aastal jäi plaanitav mõju väikeseks.

OLULISED SÜNDMUSED PÄRAST 2024. AASTAT

Uus koalitsioon

2025. aasta kevadel lagunes senine koalitsioon ning Kristen Michali juhtimisel jätkas Eesti Reformierakonna ja erakonna

Eesti 200 valitsus. Valitsusliidu aluslepingu kohaselt soovitakse muu hulgas tõsta riigikaitse kulusid vähemalt viie protsen-

dini SKP-st ning teha maksusüsteem ettevõtjasõbralikumaks ja lihtsamaks, kaotades julgeolekumaksu ning tõstes

tulumaksu ja käibemaksu määra 24 protsendini.

Lisaeelarve

2025. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud lisaeelarve peamine eesmärk on laia riigikaitse tugevdamise

toetamine. Laia riigikaitse meetmete negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal ligi-

kaudu 39 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti SKP-st, kasvatades eelarvedefitsiidi sel aastal 1,6 protsendini SKP-st. Lisaeelarve

sisaldab ka muid meetmeid, kuid kokkuvõttes need eelarvetasakaalu ei mõjuta. Laia riigikaitse meetmete mõju eelarvepo-

sitsioonile on väiksem kui meetmete maht kokku, sest kulude kasvuga kaasneb nii tööjõumaksude kui ka tarbimismaksude

kasv. Suurenev maksutulu toob kaasa kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemise kohalikele omavalitsustele suunatava

füüsilise isiku tulumaksu kaudu. Kuna meetmed suurendavad eelarvepuudujääki, mis tuleb katta laenu arvelt, siis kaasneb

sellega täiendav intressikulu.

Ameerika Ühendriikide imporditollid ja protektsionistlik kaubanduspoliitika

Ameerika Ühendriikides teist ametiaega presidendina alustanud Trump asus oma valimislubadusi teoks tegema. Lubaduste

olulised majanduskeskkonda puudutavad sammud on sealse ettevõtluse kaitsmine ja kaubanduspuudujäägi vähendamine.

Ühe meetmena kasutatakse imporditolle riikidele, mille impordipiiranguid tõlgendab Trumpi administratsioon kõrgema-

tena kui Ameerika Ühendriikide vastavad impordipiirangud nendest riikidest. Imporditollide kehtestamise eesmärk on

9

pidada riikidega otseläbirääkimisi, et saavutada Ameerika Ühendriikide jaoks soodsamad kaubandustingimused. Impordi-

tollide tõstmine sai alguse 1. veebruaril 2025, kui Ameerika Ühendriikide administratsioon teatas 25-protsendilistest tolli-

tariifidest Kanadale ja Mehhikole ning täiendavast kümneprotsendilisest tollitariifist Hiinast pärit kaupadele (uued määrad

jõustusid märtsi alguses). 2. aprillil tulid Ameerika Ühendriigid välja laiaulatusliku tollitariifide paketiga, mille kohaselt

kehtestati Euroopa Liidu kaupadele 20-protsendiline tollimaksu määr. Nädal hiljem pandi tariifid kaubandusläbirääkimiste

pidamiseks 90-päevasele pausile, mille vältel rakendatakse Euroopa Liidust pärit imporditavatele kaupadele kümneprot-

sendilist tollimäära. Lisaks otsesele negatiivsele majanduslikule mõjule on USA tollipoliitika kaasa toonud järsu ebakind-

luse suurenemise, mis vähendab maailmamajanduse kasvuväljavaadet.

1.1.3 Üldine makromajanduslik areng ja mõju finantstulemustele

Eesti majanduse olukord oli 2024. aastal nõrgema-

poolne, kuid alates aasta teisest poolest oli selles

mitmeid paranemise märke. Näiteks pöördusid tööt-

leva tööstuse eksporditulud sügisel taas kasvule, tee-

nuste mahu- ja müügiindeksite kasv kiirenes ning elua-

semetehingute arv tõusis. SKP langes 2024. aasta kokku-

võttes 0,3 protsenti, kuid aasta viimases kvartalis kasvas

see aastases võrdluses 1,2 protsenti. Reaalne lisandväär-

tus langes 2024. aastal näiteks töötlevas tööstuses, ehi-

tuses, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kauban-

duses ning veonduses ja laonduses. Reaalne lisandväär-

tus kasvas aga näiteks info ja side tegevusalal ning kin-

nisvaraalases tegevuses. Jooksevhindades SKP kasvas

2024. aastal 3,5 protsenti (vaata joonist 1), mis toetas

maksulaekumist ja eelarve seisu.

Joonis 1. SKP nominaalne ja reaalne kasv aastate lõikes. Allikas:

Statistikaamet4

Euroala väliskaubandus oli 2024. aastal pigem nõrk. Lan-

guses kaupade eksporti aitas tasakaalustada teenuste

ekspordi taastumine. Eesti ekspordimahtude kasvule

pöördumist võis täheldada möödunud aasta teises

pooles madala võrdlusbaasi pealt. Aasta kokkuvõttes

kaupade ja teenuste eksport siiski vähenes 1,1 protsendi

võrra. Eesti ekspordi muutus jäi kaubanduspartnerite

kaalutud impordinõudlusest madalamaks ehk ekspordi

jalajälg vähenes kolmandat aastat järjest. Kui eksport

traditsioonilistele Põhjamaade turgudele oli languses,

siis kasvuvõimalusi on siinsed eksportivad ettevõtted

suutnud leida mõnevõrra kaugemal. Sarnaselt varasema-

tele aastatele panustas teenuste ekspordi kasvu kõrgema

lisandväärtusega IT-sektor. IT-teenuste müük välisriiki-

des kasvas 17 protsenti, mis on lähedane pikaajalisele

4 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

keskmisele kasvumäärale. Ka reisiteenuste ekspordi

taastumine jätkus.

Töötleva tööstuse toodangumahud olid 2024. aastal

pikema perioodi võrdluses suhteliselt madalal tase-

mel. Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad olid kasvanud

2024. aasta lõpuks 2022. aasta algusega võrreldes roh-

kem kui meie mitmete oluliste kaubanduspartnerite

töötlevates tööstuses. See halvendas Eesti töötleva töös-

tuse kulukonkurentsivõimet. Samas paranes tööstussek-

tori kindlustunne 2024. aasta teises pooles.

Tööpuuduse tipp jäi 2024. aasta algusesse. Nii tööjõu-

uuring kui ka Töötukassa andmed näitasid tööpuuduse

kerget alanemist alates 2024. aasta esimese kvartali ka-

heksa protsendi lähedasest määrast, jõudes vastavalt

7,4 protsendini neljandas kvartalis (tööjõu-uuring) ja

7,0 protsendini 2024. aasta lõpuks (registreeritud töö-

tus). Töökohtade langus oli suurim tööstuses ja veondu-

ses. Ehituses pidurdus töötajate arvu langus aasta jook-

sul. Nii tööstus kui ka transport ja ehitus kannatavad

Põhjamaade kinnisvaraturu languse ning kerkinud int-

ressimäärade tõttu. Positiivsena võib välja tuua majutuse

ja toitlustuse tegevusala, kus on toimunud järkjärguline

taastumine ning eelmise aasta keskpaigast alates oli hõi-

vatute arv vähemalt sama suur kui koroonakriisi eel.

Mõõdukalt kiire hinnatõus hoidis palgatõususurvet.

Kogumajanduse palgakasv aeglustus veidi 2024. aasta al-

guses koos inflatsioonitempo raugemisega, kuid püsis

aasta jooksul siiski mõõdukalt kiirena kaheksa protsendi

läheduses. Kui 2023. aastal oli palgakasvu veduriks valit-

sussektor parlamendivalimiste eel tehtud kuluotsuste

tõttu, siis eelmise aasta lõpuks riigi- ja erasektori palga-

kasvud võrdsustusid. Kuigi kärbete tõttu taandus kesk-

valitsuse palgakasv allapoole erasektori oma, vedas ava-

liku sektori palgakasvu endiselt meditsiinitöötajate ning

õpetajate töötasude tõus. Erasektori palgakasv püsis

kogu 2024. aasta jooksul seitsme protsendi läheduses.

Eratarbimine oli 2024. aastal kerges languses (–0,4

protsenti) vaatamata sissetulekute ostujõu parane-

misele. Elanikele jättis 2023. aastaga võrreldes rohkem

raha kätte kogu aasta jooksul oluliselt langenud euribor,

mis vähendas elanike intressikulusid. Negatiivsete ma-

jandusuudiste taustal püsis tarbijate kindlustunne madal

ning hirm töötuks jääda kõrge. See pärssis tarbimisjul-

gust. Aasta teises pooles toetas tarbimist üha aktiivsem

10

sõidukite ostmine 2025. aasta algul jõustunud mootor-

sõidukite registreerimistasu ootuses. Lisaks kasvas

hoogsalt Eesti elanike tarbimine välismaal, mis polnud ei

mahuliselt ega rahaliselt päris viirusekriisi eelsele tase-

mele jõudnud. Seda soodustas ilmselt viimastel aastatel

Eestiga võrreldes aeglasemalt kasvanud välisriikide hin-

natase.

Ebakindlad ajad ei soosi investeeringuid ja

2024. aastal kasvatas investeeringuid vaid finants-

sektor. Investeeringute reaalne maht oli mittefinants-

sektoris 2019. aasta tasemel. Eluasemeinvesteeringud

olid mõnevõrra suuremad, kuigi 2023. aastaga võrreldes

languses. Aasta jooksul näitas eluasemeturg siiski elav-

nemise märke. Eluasemelaene anti välja kasvavas tem-

pos, kuigi aktiivsuse kasv tuli peamiselt järelturu kaudu.

2024. aastat iseloomustas inflatsiooni aeglustumine

nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt. Inflatsiooni madal-

tase (2,5 protsenti) jäi eelmise aasta keskpaika, mil ener-

giahinnad pöördusid langusesse ning toiduhindade tõus

pidurdus. Seevastu teenuste hinnatõus kiirenes mullu

jätkuva palgasurve, maksumeetmete ja paranenud ma-

janduskonjunktuuri toel. Energiahindade langust soosis

nafta ja gaasihindade odavnemine välisturgudel. Vaata-

mata käibemaksumäära tõusule oli toidu hinnatõus

2024. aastal tagasihoidlik. Kokkuvõtvalt oli tarbijahin-

dade tõus nelja aasta aeglasim. Ilma maksumeetmeteta

oli mullune inflatsioon võrreldav Euroopa Liidu keskmi-

sega. Peamiste majandusna itajate po hjalikum u levaade

on rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoo-

sis.5

1.1.4 Avaliku sektori ja valitsussektori ülevaade ning eelarvepositsioon

AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI KOOSSEIS

Avaliku sektori moodustavad üksused, mis on omandi

kuuluvuse alusel avalikus omandis. Avalik sektor jagu-

neb kaheks: valitsussektoriks ja muudeks avaliku sektori

üksusteks. Enamik eelarvelistest ja statistilistest analüü-

sidest tehakse valitsussektori kohta. Valitsussektori vaa-

test lähtuvad ka Eesti riigieelarve eelarvereeglid6. Ka

rahvusvaheliselt on riikide eelarveolukorra ning fis-

kaalse jätkusuutlikkuse hindamise alus just valitsussek-

tori tulu, kulu, vara ja kohustised.

Valitsussektori moodustavad avaliku sektori üksused,

mida ei loeta turutootjateks ja mida finantseeritakse pea-

miselt kohustuslike maksudega. Need on riigieelarveli-

sed asutused, kohaliku omavalitsuse üksused, sotsiaal-

kindlustusfondid (Tervisekassa ja Töötukassa) ning

muud asutused. Muud asutused on avalik-õiguslikud

juriidilised isikud (näiteks ülikoolid, Tagatisfond, Rah-

vusooper Estonia), sihtasutused (näiteks haiglad), mitte-

tulundusühingud ja äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnis-

vara). Valitsussektorisse ei kuulu muud avaliku sektori

asutused, näiteks Eesti Pank (koos Finantsinspektsioo-

niga) ning riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalu-

sega kaupu tootvad ja teenuseid pakkuvad sihtasutused,

mittetulundusühingud ja äriühingud (näiteks AS Eesti

Energia, AS Elering, AS Tallinna Sadam).

2024. aastal oli avaliku sektori konsolideeritud kulude

maht 19,08 miljardit eurot7 (2023. aastal 18,81 miljardit

eurot), millest valitsussektori kulud moodustasid

84,1 protsenti ja muude avaliku sektori üksuste kulud

15,9 protsenti (vaata joonist 2).

Joonis 2. Avaliku sektori 2024. aasta kulude kogumaht

AVALIKU JA VALITSUSSEKTORI ÜKSUSTE ARV

2024. aastal kuulus avalikku sektorisse 715 üksust, mil-

lest 589 üksust (82 protsenti) kuulus valitsussektorisse.

Muid avaliku sektori üksusi oli kokku 126, neist 111

äriühingut, 14 sihtasutust ja mittetulundusühingut ning

üks avalik-õiguslik juriidiline isik (Eesti Pank ja

5 Rahandusministeeriumi majandusprognoos | Rahandusministeerium 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016019?leiaKehtiv 7 Konsolideeritud kuludes on kõigi avaliku sektori üksuste read rida-realt liidetud ning omavahelised saldod elimineeritud.

Finantsinspektsioon). Valitsussektori 589 üksusest 170

olid riigiasutused, 79 kohaliku omavalitsuse üksused, 21

avalik-õiguslikud isikud, 70 äriühingud ning 249 sihtasu-

tused ja mittetulundusühingud, millest 177 kuulub koha-

likele omavalitsusüksustele.

11

VALITSUSSEKTORI STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON

2024. aasta valitsussektori statistiline eelarvepuudujääk

ulatus Statistikaameti esialgsetel andmetel 601 miljoni

euroni (1,5 protsenti SKP-st, vaata joonist 3). Möödunud

aasta eelarvepuudujääk kujunes maksude ning muude

tulude hea laekumise tõttu oodatust väiksemaks. Puudu-

jäägi vähenemisele aitas kaasa ka kulude kokkuhoid igal

valitsussektori tasandil. Tervisekassa jaoks oli

2024. aasta finantsiliselt edukas ning vaatamata nega-

tiivsele prognoosile lõpetati aasta väikese ülejäägiga. Tu-

lude poolel oli sotsiaalmaksu laekumine üsna hästi koos-

kõlas eelarves planeeritu ja hilisemate prognoosidega.

Lisaks teeniti oma viimaste aastate ülejääkidega kogune-

nud reservilt suurt lisatulu seoses kerkinud baasintres-

siga. Kulude poolel oli planeeritust väiksem ajutiste töö-

võimetushüvitiste maht ning muude kulude maht. Veidi

rohkem kulus ravimite kompenseerimisele. Kokkuvõttes

oli aasta viimases prognoosis oodatust parem ning Ter-

visekassa saavutas ligi 20 miljoni euro suuruse ülejäägi.

Töötukassa finantsseis on kolmel viimasel aastal stabi-

liseerunud. 2022. aasta lõpetati 31 miljoni euro suuruses

ülejäägis, 2023. aastal oli ülejääk 28 miljonit eurot,

2024. aastal 22 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste

eelarvepuudujääk ulatus 2024. aastal pea

0,4 protsendini SKP-st. Suure defitsiidi tingis omavalit-

suste tulude reaalhindades vähenemine 2021. aastast

alates ja kulude kiire kasv (sealhulgas kasvanud euri-

bor).

Võrreldes 2023. aastaga oli valitsussektori puudujääk

597 miljoni euro võrra (1,6 protsenti SKP-st) väiksem

peamiselt keskvalitsuse parema eelarveseisu tõttu. Vaa-

tamata eelmise aasta keerulisele majanduskeskkonnale

on palgakasv püsinud oodatust kiirem, mis on suurenda-

nud tööjõumaksude laekumist. Tulevaste maksumuuda-

tuste toel kiirenenud tarbimine (peamiselt mootorsõidu-

kite vallas) ning kasumite jaotamine kergitasid nii käibe-

maksu kui ka juriidilise isiku tulumaksu laekumist. Li-

saks maksutuludele laekus varasemast aastast oluliselt

rohkem ka finantstulusid ning riigiasutuste omatulusid.

Valitsussektori kulud kasvasid möödunud aastal tulu-

dest poole aeglasemalt (4,2 protsenti). Valitsemisfunkt-

siooni järgi (COFOG) kasvasid eelmisel aastal enim riigi-

kaitse kulutused (10,5 protsenti), mis viis nende osa-

kaalu SKP-st 3,4 protsendini. Kaitsekulude kasv oli tingi-

tud Venemaa alustatud Ukraina-vastase sõja tõttu halve-

nenud julgeolekuolukorrast.

Joonis 3. Valitsussektori eelarve üle- või puudujääk allsektorite kaupa osakaaluna SKP-st8

VALITSUSSEKTORI TULEM JA STATISTILINE EELARVEPOSITSIOON

Riigieelarve on valitsuse peamine finantsplaneerimise ja

-kontrolli tagamise vahend, mis seab limiidid riigiasu-

tuste kulutustele ning selle kaudu vahendite jaotamisele

ülejäänud valitsussektori üksuste vahel. Riigi raamatupi-

damise aastaaruanne on valitsuse aruanne riigi finants-

seisu ja -tulemuste esitamiseks ning finantsplaneerimise

ja -kontrolli tõhustamiseks. Raamatupidamise aruandes

esitatud andmed on tekkepõhised. Riigieelarve on koos-

kõlas statistiliste näitajate arvestusmetoodikaga, mis on

valdavalt samuti tekkepõhine ning põhineb olulisel mää-

ral raamatupidamisandmetel, kuid sisaldab ka kassapõ-

hiseid elemente, näiteks maksutulud, sealhulgas kolm

maksuliiki ühekuulise nihkega.

8 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

Statistiline eelarvepositsioon (ülejääk või puudujääk) ei

ole otseselt võrreldav raamatupidamises kasutatava tu-

lemiga. Tulemiks loetakse tulude ja kulude vahet. Eelar-

vepositsiooni ülejäägiks või puudujäägiks loetakse kõige

üldisemalt sõnastades tulemit, mida korrigeeritakse põ-

hivarade soetusega. Kuna põhivarade soetus võetakse

täiel määral arvesse soetamise aastal, siis selle hilisemat

raamatupidamislikku amortisatsiooni ja muid maha-

kandmisi ülejäägis või puudujäägis enam ei arvestata.

Tegelikkuses on eelarvepositsiooni ülejäägi või puudu-

jäägi arvestusmetoodika veel keerulisem ning sisaldab

raamatupidamise arvestuspõhimõtetega võrreldes palju

muid erinevusi.

12

2024. aastal oli valitsussektori raamatupidamislik nega-

tiivne tulem 45,7 miljonit eurot ja statistiline eelarvepo-

sitsioon –601,3 miljonit eurot (vaata tabelit 2 ja

joonist 4). Statistikaamet korrigeerib eelarvepositsiooni

iga järgmise aasta sügisel, võttes arvesse riigi raamatupi-

damise aastaaruande auditeeritud andmeid.

Tabel 2. Valitsussektori positsiooni kujunemine, miljonites eurodes

2024 2023

Tulem raamatupidamise aastaaruande kohaselt –45,7 –396,8

Elimineeritakse amortisatsioon ja väärtuse muutus 836,4 850,8

Elimineeritakse bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus 22,9 –0,5

Lisatakse põhivarade (mittefinantsvarad) soetus, v.a ettemaksed –1688,3 –1518,5

Elimineeritakse müüdud põhivarade (mittefinantsvarad) jääkväärtuse mahakandmine 26,0 13,7

Elimineeritakse superdividendid, kasum/kahjum osaluste müügist, allahindlusest ja al-

lahindluse tühistamisest

27,5 –35,5

Loetakse kuluks osaluste soetus, millelt ei prognoosita tulevikus dividenditulu – 0,0

Loetakse kuluks EL-i fondide arvel moodustatud sissemaksed sihtotstarbelistesse fondi-

desse

–10,5 –119,0

Elimineeritakse eraldiste muutuse mõju (v.a garantiidelt ja II samba riigipoolsest kohus-

tisest)

372,6 248,4

Korrigeeritakse saastekvootide müük aasta võrra hilisemaks 105,4 –26,0

Maksutulud kohandatakse laekumiste järgi (ühekuulise nihkega) –291,3 –18,7

Lisatakse varude muutus, v.a ettemaksed ja ümberklassifitseerimised –29,5 –10,6

Muud korrigeerimised 73,2 –185,9

Valitsussektori puudujääk statistikaameti andmetel –601,3 –1198,6

Valitsussektori puudujääk SKP-st (%) –1,5% –3,1%

Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem, Maksu- ja Tolliamet ning Statistikaamet.9

Joonis 4. Valitsussektori raamatupidamise tulemi ja statistilise eelarvepositsiooni võrdlus, miljonites eurodes

9 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

13

1.1.5 Valitsussektori tulud

ÜLEVAADE 2024. AASTA TULUDEST

Valitsussektori tulud moodustasid riigi raamatupida-

mise aruande kohaselt 2024. aastal 16,0 miljardit eurot

ehk 40,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

2024. aastal kasvasid tulud 8,6 protsenti (1,26 miljardi

euro võrra).

Maksutulud kasvasid 11,5 protsenti (1,35 miljardi euro

võrra). Mahuliselt ja protsentuaalselt vedas kasvu jurii-

dilise isiku tulumaks (suurenedes 420 miljoni euro võrra

ehk 55,9 protsenti), mille tasumist mõjutas tulumaksu-

määra tõusule eelnenud erasektori ettevõtete, sealhul-

gas krediidiasutuste kasumi jaotamine madalama mää-

raga.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine suurenes 306 mil-

joni euro võrra ehk 12,8 protsenti. Kuigi vanaduspensio-

niealiste ühtne maksuvaba tulu suurenes 2024. aastal

776 euroni, siis tööealistele kehtis jätkuvalt regressee-

ruv maksuvaba tulu 654 eurot ja palgakasv viis inimeste

sissetulekud maksuvaba tulu piiridest välja. Seoses euri-

bori tõusuga kasvasid ka inimeste tulud hoiustelt ja tulu-

maks hoiuseintressidelt.

Mittemaksulised tulud vähenesid 2,8 protsendi

(83,8 miljoni euro) võrra (vaata joonist 7). Seda põhjus-

tas eelkõige saastekvootide müügitulu vähenemine

(105,4 miljoni euro võrra), vähenesid ka saadud toetu-

sed (42,1 miljoni euro võrra). Finantstulud kasvasid

63,2 miljoni euro võrra, millest dividenditulu kasv moo-

dustas 42,9 miljonit eurot. Võrreldes 2023. aastaga kas-

vasid dividendid peamiselt Riigimetsa Majandamise

Keskuse ja Elering AS-i dividendide suurenemise tõttu.

PIKAAJALINE TREND: MAKSUD, MUUD TULUD, VÄLISABI

Valitsussektori tuludest moodustasid maksutulud pe-

rioodil 2015–2024 keskmiselt 81 protsenti. Nende osa-

kaal suurenes 2024. aastal 82 protsendini. Ülejäänud osa

moodustavad mittemaksulised tulud (vaata joonist 5).

Aastatel 2015–2024 moodustas sotsiaalmaks maksutu-

ludest keskmiselt 35 protsenti, tulumaks neljandiku ja

käibemaks 24 protsenti. Nende kolme maksu osakaal on

võrreldes perioodi algusega (83 protsenti 2015. aastal)

kasvanud, ulatudes perioodi lõpuks sotsiaalmaksu ja tu-

lumaksu osakaalu suurenemise tõttu 89 protsendini

maksutuludest (vaata joonist 6). Juriidilise isiku tulu-

maksu osakaal maksutuludest saavutas 2024. aastal pe-

rioodi 2015–2024 rekordilise taseme, ulatudes üheksa

protsendini, seoses maksumäära tõusule eelnenud era-

sektori ettevõtete, sealhulgas krediidiasutuste kasumi

jaotamisega. Füüsilise isiku tulumaksu osakaal on olnud

perioodi lõpus suurem kui alguses, mille üks põhjustest

on inimeste sissetulekute maksuvaba tulu piiridest välja

kasvamine palgakasvu toel. Sotsiaalmaksu kasvutempo

aeglustus võrreldes 2023. aastaga ligi kaks korda

6,5 protsendile palgakasvu aeglustumise tõttu ja osakaal

maksutuludest langes perioodi keskmisele tasemele.

Mittemaksulistest tuludest moodustasid perioodil 2015–

2024 kõige suurema osa saadud toetused, keskmiselt

47 protsenti (vaata joonist 7). Seetõttu kirjeldatakse all-

järgnevalt välistoetuste kasutamist põhjalikumalt.

Välisabi maht sõltus perioodil 2015–2024 toetuste ra-

kendamise tsüklist. Seda ajavahemikku mõjutavad Eu-

roopa Liidu eelarveperioodid 2014–2020 ja 2021–2027.

Euroopa Liidu eelarveperioodi alguses on struktuuritoe-

tuste rakendamine tavaliselt madalam ja suureneb pe-

rioodi lõpuks. Välisabi keskmine osakaal muudes tuludes

oli aastatel 2015–2024 45 protsenti, ulatudes 41 prot-

sendist 2022. aastal 57 protsendini 2019. aastal (vaata

joonist 8).

Joonis 5. Valitsussektori tulude struktuur, miljardites eurodes

Joonis 7. Valitsussektori muud tulud, miljardites eurodes

14

Joonis 6. Valitsussektori maksutulud, miljardites eurodes

Joonis 8. Välisabi, miljonites eurodes

VÄLISTOETUSTE KASUTAMINE

Riigieelarve planeerimisel moodustavad välistoetused

umbes 10 protsenti eelarve kogumahust. 2024. aasta rii-

gieelarve tuludest (valitsussektori osa) moodustasid vä-

listoetused 1,26 miljardit eurot (vaata 14.6 lisa c15 A2

ilma kodumaiste toetusteta). 2024. aasta riigieelarve

täitmisest moodustasid välistoetused 1,16 miljardit eu-

rot.

Välistoetuste mahust moodustavad suurima osa Eu-

roopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mida rakenda-

takse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava10,

Eesti maaelu arengukava, Euroopa Liidu ühise põlluma-

janduspoliitika strateegiakava11 ning Euroopa Meren-

dus- ja Kalandusfondi rakenduskava alusel.

Eelarveperioodil 2021–2027 on ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava Euroopa Liidu toetuste maht

3,37 miljardit eurot, mis koos riikliku kaasfinantseeringu

ja toetuse saajate omafinantseeringuga on üle 5,17 mil-

jardi euro kogu rahastusperioodi peale.

Struktuuritoetuste rakendamise oluline osa 2024. aastal

oli rahastusperioodi käimalükkamiseks vajalike toetuste

andmiste tingimuste kinnitamine. 2024. aasta lõpu sei-

suga oli kohustisi Euroopa Liidu ees võetud juba ligi

2,3 miljardit eurot (68,5 protsenti) ja sellest on kumula-

tiivselt välja makstud umbes 355 miljonit eurot

(10,5 protsenti).

Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele lisaks toimus

2024. aastal Eesti taastekava rahastu raames aktiivne

töö nende toetuste (953 miljonit) rakendamisel erine-

vate investeeringute ja reformide kaudu kokkulepitud

eesmärkide saavutamiseks, mis on hädavajalikud majan-

duse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majan-

duse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning

rohelise ja digiülemineku toetamiseks.

Perioodi 2014–2020 välistoetustest on kasutusel veel

Eesti maaelu arengukava raames antav toetus, millel on

erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lu-

batud üleminekuperiood, mis tähendab, et seda fondi

saab koos üleminekuperioodiga ning taasterahastu pa-

nusega kasutada 2025. aastani. Eesti maaelu

10 Sisaldab Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Õiglase Ülemineku Fondi. 11 Katab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi.

arengukava 2014–2020 keskendub kuuele Euroopa

Liidu maaelu arengu valdkonna prioriteedile.

2024. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu ees

1,17 miljardit eurot, millest on välja makstud 1,1 miljar-

dit eurot.

Perioodi 2021–2027 Maaelu Arengu Euroopa Põlluma-

jandusfondi rakendamine on samuti aktiivselt alanud.

2024. aasta lõpu seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu ees

61 miljonit eurot (14,8 protsenti) ja välja makstud

27,9 miljonit eurot.

Joonis 9. Välistoetuste jagunemine fondide lõikes 2024. aastal

(miljonites eurodes, % kogumahust)

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

rakenduskava 2021–2027 eesmärk on tagada majan-

duslikult konkurentsivõimeline ning keskkonnasäästlik

kalandus ja vesiviljelus järgmiste alaeesmärkide abil: ka-

lavarude hea seisundi tagamine, kalandus- ja vesivilje-

lussektori konkurentsivõime suurendamine ning kalan-

dus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ning lisandväärtuse

tõstmine. 2024. aasta lõpuks oli Euroopa Liidu toetustest

kohustisi võetud 37,6 miljoni euro eest ja välja makstud

kaks miljonit eurot.

Siseturvalisuspoliitika raames kasutatakse eelarvepe-

rioodi 2021–2027 välistoetusi Sisejulgeolekufondi, Pii-

rihalduse ja viisapoliitika rahastu ning Varjupaiga-,

15

Rände- ja Integratsioonifondi kaudu. Nende Euroopa

Liidu toetuste maht on kokku ligi 87,8 miljonit eurot, mil-

lele lisandub riiklik kaasfinantseering. 2024. aasta lõpu

seisuga oli kohustisi Euroopa Liidu ees võetud juba ligi

83 miljonit eurot (keskmiselt 90 protsenti) ja sellest on

välja makstud 9,6 miljonit eurot.

Uue programmina on eelarvesse lisandunud Eesti-

Šveitsi programmi tegevused. Programmil on kaks

fookust: sotsiaalse kaasatuse teemad, millesse on kaasa-

tud nelja ministeeriumi valitsemisalad, ja bioloogilise

mitmekesisuse edendamine, millega tegeleb kliimami-

nisteerium koos oma asutustega. 2024. aasta lõpu sei-

suga oli kohustisi Euroopa Liidu ees võetud juba kogu

programmi mahu ulatuses ja sellest on esimesel raken-

damise aastal välja makstud alla ühe protsendi.

Lisaks sisalduvad eelarves otsetoetused, mida on riigia-

sutustel võimalik taotleda otse mitmetest Euroopa Liidu

fondidest erinevateks tegevusteks, kogemuste vahetami-

seks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süs-

teemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks.

1.1.6 Valitsussektori kulud ja investeeringud

ÜLEVAADE VALITSUSSEKTORI KULUDEST JA INVESTEERINGUTEST

Valitsussektorisiseste sektorite konsolideerimata kogu-

kulud 2024. aastal olid 19,68 miljardit eurot, mis vastab

50 protsendile SKP-st ning millest riigi (konsolideeri-

mata) kulud moodustasid 10,48 miljardit ehk 53,2 prot-

senti (vaata joonist 10).

Kohalike omavalitsuste üksuste (konsolideerimata) ku-

lud olid 3,19 miljardit eurot, sotsiaalkindlustusfondide

kulud 3,27 miljardit eurot ja muude üksuste kulud

2,73 miljardit eurot.

Joonis 10. Valitsussektori allsektorite konsolideerimata kulud,

miljardites eurodes

ÜLEVAADE 2024. AASTA KULUDEST

Avaliku sektori 2024. aasta konsolideeritud kuludest

84,1 protsenti (2023. aastal 80,5 protsenti) moodustasid

valitsussektori kulud. Valitsussektori konsolideeritud

kuludest 74,0 protsenti moodustasid riigiasutuste kulud

ja 19,9 protsenti kohalike omavalitsuste kulud. Riigiee-

larveliste asutuste ja kohalike omavalitsuste konsolidee-

ritud kulude osatähtsus valitsussektori kogukuludes jäi

eelneva aastaga võrreldes samale tasemele.

2024. aastal vähenes riigieelarveliste asutuste kulude

kasvutempo võrreldes eelneva aastaga märgatavalt pea-

miselt tööjõukulude ja antud toetuste aeglasema kasvu

tõttu. Kohalike omavalitsuste kulude kasvutempo vähe-

nes 2024. aastal tööjõukulude aeglasema kasvutempo ja

majanduskulude vähenemise mõjul.

Joonis 11. Valitsussektori kulud ilma investeeringuteta, miljar-

dites eurodes

Valitsussektori konsolideeritud kuludeks ilma investee-

ringuteta kujunes 2024. aastal 16,04 miljardit eurot

(2023. aastal 15,13 miljardit eurot) ehk 6,0 protsenti

(912 miljonit eurot) enam kui aasta varem (vaata joo-

nist 11). Valitsussektori kuludest kasvasid võrreldes

2023. aastaga enim antud toetused (403,2 miljonit eurot,

5,8 protsenti) ja tööjõukulud (314,5 miljonit eurot,

7,1 protsenti).

Valitsussektori kulude struktuur on 2024. aastal sarna-

selt 2023. aastale võrreldav kriisieelse ajaga aastal 2019,

mil antud toetuste osakaal jäi väiksemaks kui 50 prot-

senti kogukuludest ja tegevuskulude osakaal moodustas

umbes 45 protsenti kogukuludest (vaata joonist 12).

Joonis 12. Valitsussektori kulutuste struktuur, miljardites euro-

des

2024. aastal vähenesid nii antud toetuste kui ka majan-

damiskulude osakaalud valitsussektori kogukuludest

eelneva aastaga võrreldes 0,1 protsendipunkti võrra, sa-

mas kui tööjõukulude ja muude kulude osakaalud suure-

nesid kumbki 0,3 protsendipunkti.

16

Kuigi 2024. aastal tööjõukulude kasvutempo võrreldes

eelneva aastaga vähenes, siis tööjõukulude kasv osutus

erinevalt majandamiskuludest ja antud toetustest valit-

sussektori kogukulude kasvust kiiremaks. Valitsussek-

tori tööjõukulude suurenemist vedasid 2024. aastal muu

valitsussektori tööjõukulud, samas kui riigieelarvelistes

asutustes jäi kokkuhoiumeetmete mõjul kasv tunduvalt

väiksemaks. Tegevusalade lõikes suurenesid valitsus-

sektoris tööjõukulud enim hariduses (139,4 miljonit eu-

rot) ja tervishoius (109,8 miljonit eurot). Muude kulude

osatähtsus suurenes 2024. aastal intressikulude jätkuva

suurenemise tõttu.

SUURIM KULU EHK TOETUSED

Toetuste maht, mis 2024. aasta lõpus oli valitsussektoris

7,35 miljardit (2023. aastal 6,95 miljardit) eurot, kasvas

aastaga 403,2 miljoni euro võrra peamiselt pensionide

suurenemise tõttu, mis kasvasid 2024. aastal korrapä-

rase indekseerimise tulemusena. Pensionid kasvasid

aastaga 300,3 miljonit eurot (11,8 protsenti), muud ravi-

kindlustustoetused 61,4 miljonit eurot (13,0 protsenti),

toetused töötutele ja töövõimetoetused 41,4 miljonit eu-

rot (8,5 protsenti) ning toetused puudega inimestele

30,6 miljonit eurot (36,2 protsenti). Sotsiaaltoetuste

grupis korrastati kontoplaani ning hakati eraldi esitama

toetusi sotsiaalhoolekande seaduse alusel (50,4 miljonit

eurot), mida varem kajastati muudes sotsiaaltoetuste

gruppides.

See avaldab mõju näiteks peretoetuste vähenemisele

2024. aastal 75,9 miljoni euro võrra, kuigi siin põhjusta-

sid vähenemise ka alates 1. jaanuarist 2024 jõustunud

uued peretoetuste määrad – lasterikka pere toetuse suu-

ruseks kehtestati kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot

kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.

2023. aasta veebruarist kuni 2024. aasta jaanuarini oli

lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuue lapse pu-

hul 650 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul

850 eurot kuus.

Saadud ja antud toetuste ülevaade, sealhulgas nende ja-

gunemine valdkondade lõikes, asub raamatupidamise

aruande peatükis 4.6 lisas c15.

VALITSUSSEKTORI KULUD12 TEGEVUSALADE LÕIKES

Tööjõukulud

Valitsussektori tööjõukulud13 olid 2024. aastal

4,76 miljardit eurot (vaata joonist 13) ja moodustasid

12,3 protsenti14 SKP-st. Võrreldes eelneva aastaga on

osakaal SKP-st tõusnud 0,6 protsendipunkti võrra.

2024. aastal kasvasid tööjõukulud kõige enam sotsiaal-

kindlustusfondides (11,5 protsenti), seejärel kohaliku

omavalitsuse üksustes15 (8,1 protsenti) ja keskvalitsuses

(6,2 protsenti).

Joonis 13. Valitsussektori tööjõukulude muutus aastate lõikes.

Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem

Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas

2024. aastal 7,7 protsenti ehk veidi aeglasemas tem-

pos kui Eesti keskmine brutokuupalk (8,1 protsenti). Va-

litsussektori sees oli kõige kiirem kasv sotsiaalkindlus-

tusfondides (11,6 protsenti). Kohaliku omavalitsuse

12 Välja arvatud toetused. 13 Tööjõukulud koosnevad järgmistest osadest: koosseisuliste töötajate põhipalk, lisatasud, hüvitised, preemiad ja tulemustasud, puhku- setasud, tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, erisoodustused, muude isikute töötasud, töötasud võlaõiguslike lepingute alusel, eripensionid, pensionisuurendused, kapitaliseeritud tööjõukulu. 14 Allikas: Eurostat (Compensation of employees, expenditure, viimati uuendatud 22. aprill 2025). 15 Sisaldab ka valitsussektorisse kuuluvate üksuste valitseva mõju all olevaid üksuseid.

üksuste keskmise palga kasv oli 7,7 protsenti ja keskva-

litsuses 7,3 protsenti.

Valitsussektori brutokuupalk on kümne aasta jooksul

kasvanud 107 protsenti ning Eesti keskmine brutokuu-

palk 86 protsenti. Valitsussektori keskmine brutokuu-

palk on selle aja jooksul kasvanud 1081 eurolt 2235 eu-

roni (vaata joonist 14).

Joonis 14. Eesti keskmise ja valitsussektori keskmise bruto-

palga muutus aastate lõikes. Allikas: Rahandusministeeriumi

saldoandmike süsteem

Eesti keskmine brutokuupalk oli 2024. aastal 1981 eu-

rot. Valitsussektori ning Eesti keskmise brutokuupalga

vahe on varasemaga võrreldes vähenenud. Valitsussek-

toris on rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on

ka palgad Eesti keskmisest brutokuupalgast kõrgemad.

17

Valitsussektoris töötas 2024. aastal 125 557 tööta-

jat16 ja see kasvas statistiliselt 1583 töötaja võrra

ehk 1,3 protsenti. Valitsussektori töötajad jagunesid

keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaal-

kindlustusfondide vahel.

Kohalikus omavalitsuses töötas 52 protsenti kogu valit-

sussektori töötajatest, keskvalitsuses 47 protsenti ja

sotsiaalkindlustusfondides üks protsent kogu valitsus-

sektori töötajatest.

Detailsemat infot valitsussektori töötajate arvude ja

keskmise palga kohta leiab Rahandusministeeriumi ko-

dulehelt (Avaliku sektori statistika | Rahandusministee-

rium).

Majandamiskulud

2024. aastal oli valitsussektori majandamiskulude maht

2,51 miljardit eurot (2023. aastal 2,38 miljardit eurot)

ning kasvas aastaga 5,4 protsenti. Kõige enam suurene-

sid valitsussektoris 2024. aastal kaitseotstarbelise va-

rustuse ja materjalide kulud (179,8 miljonit, 85,3 prot-

senti), õppevahendite ja koolituse kulud (32,2 miljonit,

36,0 protsenti), meditsiinitarvete ja -teenuste kulud

(21,6 miljonit eurot, 7,7 protsenti) ning info- ja kommu-

nikatsioonitehnoloogia kulud (21,5 miljonit, 13,2 prot-

senti). Enim ehk 87,8 miljonit eurot (72,1 protsenti) vä-

henesid 2024. aastal kulutused sotsiaalteenustele, kuna

2024. aastast klassifitseeriti paljud sotsiaalteenused üm-

ber sotsiaaltoetuste gruppi, sealhulgas hoolduse, rehabi-

litatsiooni ja taastusravi teenused. Majandamiskuludest

vähenesid ka muu erivarustuse ja materjalidega seotud

kulud (19,9 miljonit, 52,2 protsenti) ning töömasinate,

seadmete ja inventari majandamiskulud (14,8 miljonit,

11,9 protsenti). 2024. aastal suurenesid majandamisku-

lud kõige enam riigikaitse tegevusalas (185,8 miljonit

eurot). Ülevaade valitsussektori majandamiskuludest

asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c21.

VALITSUSSEKTORI INVESTEERINGUD SEKTORITE LÕIKES

Kui võrrelda 2024. aastat 2023. aastaga, siis riigieelarve-

liste asutuste investeeringute osatähtsus kasvas 48 prot-

sendini valitsussektori investeeringutest (vaata joo-

nist 15). Valitsussektori investeeringud suurenesid

2024. aastal eelneva aastaga võrreldes 77,7 miljoni euro

(4,6 protsendi) võrra. Kokku investeeriti 2024. aastal

1,76 miljardit eurot (2023. aastal 1,68 miljardit eurot).

Sellest 840,2 miljonit eurot (2023. aastal 745,4 miljonit

eurot) investeerisid riigiasutused ja 348,4 miljonit eurot

(2023. aastal 422,2 miljonit eurot) kohalikud omavalit-

sused.

Valitsussektori investeeringud suurenesid kõige enam

riigikaitse (146 miljonit eurot, 38,6 protsenti) ja trans-

pordi valdkonnas (114 miljonit eurot, 26,6 protsenti)

ning vähenesid enim tervishoiu (75,0 miljonit eurot,

48,0 protsenti) valdkonnas. Ülevaade valitsussektori in-

vesteeringutest tegevusalade lõikes asub raamatupida-

mise aruande peatükis 4.6 lisas c10.

Joonis 15. Valitsussektori üksuste investeeringud, miljonites

eurodes

1.1.7 Valitsussektori bilanss

BILANSI STRUKTUUR

2024. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud

vara kokku 27,54 miljardit eurot (70 protsenti SKP-st),

kasvades aastaga 3,17 miljardit ehk 8,0 protsendi võrra

(13 protsenti SKP-st (vaata joonist 16)). Varast suurima

osakaaluga oli vähelikviidne mittefinantsvara (edaspidi

„muu vara“), mis moodustas koguvarast 50,8 protsenti ja

oli 2024. aasta lõpul 14 miljardit eurot (35 protsenti

SKP-st) ning millest kõige suurema osa ehk 97,7 prot-

senti moodustas materiaalne põhivara.

Muu vara kasvas aastaga 1,65 miljardi euro ehk

13,3 protsendi võrra. See on sarnane eelmise aasta kas-

vule, mis oli 12,3 protsenti, kuid oluliselt kiirem kasv kui

varasematel aastatel. Viie varasema aasta keskmine kasv

oli 5,9 protsenti. Peamine kasv tulenes 2024. aastal riigi-

kaitseinvesteeringutest (vaata joonist 21).

16 Peatükis on töötajate arvuna läbivalt käsitletud aasta keskmist täistööajale taandatud töötajate arvu.

Joonis 16. Valitsussektori bilanss, miljonites eurodes

18

Suuruselt järgmise, 17-protsendilise osakaaluga olid

osalused ─ 2024. aasta lõpul 4,77 miljardit eurot

(12 protsenti SKP-st). Järgnesid likviidsed varad

(17 protsenti koguvaradest ehk 4,78 miljardit eurot)

ning nõuded ja ettemaksed (15 protsenti koguvaradest

ehk neli miljardit eurot). Likviidsed varad kasvasid lü-

hiajaliste finantsinvesteeringute toel aastaga 29,8 prot-

senti.

Valitsussektori kohustised moodustasid 2024. aasta lõ-

pul 18,24 miljardit eurot (46 protsenti SKP-st), olles aas-

taga suurenenud 2,65 miljardi euro ehk 17 protsendi

võrra (seitse protsenti SKP-st).

Kohustised jagunevad kaheks: laenukohustisteks

(49 protsenti kohustistest) ja muudeks kohustisteks

(51 protsenti kohustistest). Laenu- ehk võlakohustisi oli

2024. aasta lõpul 9,02 miljardit eurot (23 protsenti SKP-

st) ning nende kohustiste kasv on alates 2020. aastast

kiirenenud. Viimase aastaga kasvasid need 1,01 miljardi

euro ehk 12 protsendi võrra (vaata alapeatükki „Valit-

sussektori võlakohustised“). Muud kohustised moodus-

tasid 2024. aasta lõpul 9,21 miljardit eurot (23 protsenti

SKP-st). Muude kohustiste hulka loetakse eraldised, saa-

dud ettemaksed, võlad tarnijatele ja võlad töötajatele.

Nende kasvu mõjutab laiem hinna- ja palgakasv.

Valitsussektori netovara oli 2024 aasta lõpul 9,29 miljar-

dit eurot (24 protsenti SKP-st (vaata joonist 17)).

Joonis 17. Valitsussektori varade, kohustiste ja netovara osa-

kaal SKP-st17

Valitsussektori netovara kasvas aastaga 515,5 miljoni

euro ehk 5,9 protsendi võrra. Netovarade tõusule aval-

dab mõju 2024. aasta lõpu seisuga esmakordselt arvele

võetud kaitseotstarbeliste varude maht summas 707,8

mln eurot (seni kajastatud soetamisel kuludes), mille

võrra suurendati ka valitsussektori netovara. Varase-

mate aastate lõpu seisuga ei olnud võimalik nende va-

rude mahtu hinnata (vaata peatüki 4.4 netovara muu-

tuste aruande valitsussektori osa B).

KÄIBEVARA JA LIKVIIDNE VARA

Valitsussektori käibevarast (9,19 miljardit eurot) moo-

dustas likviidne vara 2024. aasta lõpul 4,78 miljardit eu-

rot ehk 52 protsenti. Rahandusministeeriumi riigikassa

osakond haldas 71 protsenti valitsussektori likviidsest

varast, vastutades riigi 3,39 miljardi euro suuruste fi-

nantsreservide eest (vaata joonist 18). Riigikassa osa-

kond korraldab riigiasutuste, sotsiaalkindlustusfondide

ja riigi omandis olevate sihtasutuste ühtset rahavoo juh-

timist ning haldab riigi likviidsusreservi ja stabiliseeri-

misreservi (vaata alapeatükki „Riigi konsolideeritud ra-

havoo ja finantsriskide juhtimise põhimõtted“).

2024. aasta lõpus ületas valitsussektori käibevara lü-

hiajalisi kohustisi 3,63 miljardi euro võrra ehk

1,7 korda18. See näitab valitsussektori üldiselt head lü-

hiajalist finantsvõimekust, kuna käibevara ületab lü-

hiajalisi kohustusi. 2023. aasta lõpus oli lühiajalise

võlgnevuse kattekordaja 1,6, seega on näitaja paranenud.

Viimasel kümnel aastal on suhtarv püsinud keskmiselt

tasemel 2,0 ning alla selle taseme langes näitaja alates

aastast 2020.

Joonis 18. Valitsussektori likviidsed varad, sealhulgas riigi-

kassa halduses olevad finantsreservid, miljonites eurodes19

NÕUDED JA ETTEMAKSED

Valitsussektori lühi- ning pikaajalised nõuded ja ette-

maksed kasvasid aastaga 412,9 miljoni euro ehk

11,5 protsendi võrra nelja miljardi euroni (10,1 prot-

senti SKP-st, vaata joonist 19).

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded moodustasid 1,77 miljar-

dit eurot ehk 44 protsenti kõigist nõuetest ja ettemakse-

test, lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed 1,46 mil-

17 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 18 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, inglise keeles current ratio (current assets / current liabilities). 19 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

jardit eurot (37 protsenti) ning pikaajalised muud nõu-

ded ja ettemaksed 0,77 miljardit eurot (19 protsenti).

Lühiajaliste nõuete ja ettemaksete seas on suurim

54 protsendi ulatuses laekumata sihtfinantseerimine

summas 782,2 miljonit eurot ning pikaajaliste nõuete ja

ettemaksete seas on suurimad antud laenud summas

606,4 miljonit eurot, mis moodustavad 79 protsenti

19

(vaata 4.6 lisa c4). Laenude hulgas kajastub EFSF-i20

raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastav võla-

kohustiste summa 442,3 miljonit eurot (2023. aasta lõ-

pus 447,1 miljonit eurot), mis laenati välja Euroopa Liidu

toetusprogrammi alusel. See sisaldab peamiselt Eesti

riigi laene Kreekale, Iirimaale ja Portugalile, mis väljas-

tati Euroopa stabiilsusmehhanismi kaudu (vaata 2.7

lisa a6). See summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohus-

tistes (vaata 2.7 lisa a17). Laenukohustistele lisanduvad

pikaajalised intressikohustised summas 39,8 miljonit

eurot (2023. aasta lõpus 34,1 miljonit eurot) (vaata 2.7

lisa a15).

Valitsussektori suurimad laenude andjad on Ettevõtluse

ja Innovatsiooni SA, Maaelu Edendamise SA ja SA Kesk-

konnainvesteeringute Keskus. Ettevõtluse ja Innovat-

siooni SA laenunõue pankrotistunud Nordic Aviation

Group ASile oli 2024. aasta 31. detsembri seisuga seitse

miljonit eurot. See hinnati 2024. aasta lõpus

ebatõenäoliselt laekuvaks kuluks (vaata 2.7 lisa a26).

Seoses Nordic Aviation Group ASi konsolideerimise lõpe-

tamisega võeti laenunõue võrdses summas ebatõenäoli-

selt laekuvaks kantud nõudega riigi konsolideeritud bi-

lansis arvele.

Joonis 19. Valitsussektori nõuded ja ettemaksed, miljonites eu-

rodes21

OSALUSED

2024. aasta lõpus oli valitsussektoril osalusi 4,77 miljar-

dit eurot (12 protsenti SKP-st), mida on eelmise aastaga

võrreldes 11,7 miljoni euro ehk 0,2 protsendi võrra roh-

kem (vaata joonist 20).

Suurima osa (75 protsenti) valitsussektori osalustest

moodustasid riigile kuuluvad tütar- ja sidusettevõtjad

3,58 miljardi euro väärtuses. Riigi osalus neis vähenes

aastaga 26,3 miljoni euro võrra (vaata 4.6 lisa c6 ja 2.7

lisa a9).

Kohalike omavalitsuste osalus tütar- ja sidusettevõtjates

oli 392,2 miljonit eurot, suurenedes 2024. aastal 4,2 mil-

joni euro võrra (vaata 4.6 lisa c6 ja 3.6 lisa b5).

Joonis 20. Valitsussektori osalused ja dividendid, miljonites eu-

rodes

Riigi osalused rahvusvahelistes organisatsioonides olid

kokku 278,1 miljonit eurot (2023. aastal 277,4 miljonit

eurot). Neist suurim oli 204,7 miljoni euroga osalus Eu-

roopa Stabiilsusmehhanismis (vaata 2.7 lisa a3).

2024. aastal laekus tütar- ja sidusettevõtjatelt dividendi-

tulu 245,4 miljonit eurot, mida oli 42,9 miljoni euro

võrra rohkem kui aasta varem.

Riigile kuulus 2024. aasta lõpus 28 tütar- ja sidusettevõ-

tet (2023. aasta lõpus 30 ettevõtet). 2024. aasta jooksul

vähenes nende ettevõtete arv kahe võrra, kuna Eesti

Loots AS ja Eesti Vanglatööstus AS likvideeriti.

Riigi tütar- ja sidusettevõtetest on valitsussektorisse ar-

vatud üheksa äriühingut, millest suurimad olid AS Riigi

Kinnisvara, Eesti Raudtee AS ja Eesti Varude Keskus OÜ

(vaata 2.7 lisa a1 B2). 2023. aastal lisati valitsussekto-

risse Eesti Raudtee AS ja Eesti Keskkonnauuringute Kes-

kus OÜ.

Valitsussektorisse ei kuulunud 19 riigi tütar- ja sidu-

settevõtjat, millest suurimad olid Eesti Energia AS

(grupp), Riigimetsa Majandamise Keskus ja Elering AS

(grupp).

Igal aastal avalikustatakse osaluste koondülevaated22,

millest leiab detailsema informatsiooni riigile kuuluvate

sihtasutuste ja äriühingute põhitegevuse ning finants-

seisu kohta

MUU VARA

Valitsussektori koguvaradest ligikaudu poole moodustas

muu vara, mille hulka arvatakse lisaks materiaalsele ja

immateriaalsele põhivarale bioloogilised varad,

20 Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (inglise keeles European Financial Stability Facility, EFSF) on 2010. aasta juunis eurotsooni riikide poolt ühiselt asutatud institutsioon euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism andis pikaajalisi laene Iirimaale, Kreekale ja Portugalile, mille finantseerimiseks emiteeriti eurotsooni riikide garanteeritud pikaajalisi võlakirju. Euroopa Fi- nantsstabiilsusmehhanism enam eurotsooni liikmetele uusi laene ei väljasta, sest selle funktsiooni võttis üle 2021. aastal asutatud Euroopa Stabiilsusmehhanism. 21 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 22 Ülevaade riigi osaluspoliitika põhimõtetest: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigi-osalused.

kinnisvarainvesteeringud ning varud. Muu vara maht

suurenes aastaga 1,65 miljardi euro võrra ning moodus-

tas 2024. aasta lõpus kokku 14 miljardit eurot

20

(35 protsenti SKP-st). Materiaalne põhivara suurenes

aastaga 0,90 miljardi euro võrra 12,28 miljardi euroni

ning moodustas 87,7 protsenti muust varast.

Varude maht peaaegu kolmekordistus võrreldes

2023. aastaga, kasvades 738,4 miljoni euro võrra ning

moodustades aasta lõpuks kokku 1,18 miljardit eurot.

Kasvust moodustasid 707,8 mln eurot esmakordselt ar-

vele võetud kaitseotstarbelised varud (seni kajastatud

soetamisel kuluna).

Valitsussektori põhivarast moodustasid suurima osa ehk

68,0 protsenti hooned ja rajatised, mille väärtus oli

8,35 miljardit eurot.

Maad oli 861,8 miljoni euro ning masinaid ja seadmeid

929,6 miljoni euro väärtuses (vaata 4.6 lisasid c7,

c8 ja c9).

Valitsussektori asutused soetasid 2024. aastal põhivara

1,76 miljardi euro eest. Seda oli 77,7 miljoni euro võrra

rohkem kui 2023. aastal.

Kõige rohkem investeeriti 2024. aastal transporti

(540,4 miljonit eurot) ja riigikaitsesse (525,4 miljonit

eurot), kus soetuste maht kasvas kõige kiiremini ehk

39 protsendi võrra (vaata 4.6 lisa c10 ja joonist 21).

Joonis 21. Valitsussektori materiaalse ja immateriaalse põhi-

vara ning kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes

miljonites eurodes viimasel kolmel aastal

MUUD KOHUSTISED

Valitsussektori kohustised jagunevad kaheks: laenuko-

hustisteks23 ja muudeks kohustisteks. Muud kohustised

hõlmavad eraldisi, saadud ettemakseid ning kohustisi

tarnijate ja töötajate ees. Muud kohustised suurenesid

aastaga 1,01 miljardi euro ehk 12,3 protsendi võrra,

moodustades 2024. aasta lõpul 9,21 miljardit eurot

(vaata 4.6 lisa c12 ja c13). Muudest kohustistest moo-

dustasid eraldised 55,4 protsenti ja muud võlgnevused

44,6 protsenti (vaata joonist 22).

Joonis 22. Kohustiste (välja arvatud laenukohustiste) struktuur

miljonites eurodes

2024. aasta lõpus olid valitsussektori eraldised 5,10 mil-

jardit eurot, mida oli 7,8 protsendi võrra rohkem kui

2023. aastal (vaata 4.6 lisa c13). Eraldistest 98,4 prot-

senti olid avaliku sektori pensionikohustised (5,02 mil-

jardit eurot) (vaata joonist 23). Muud eraldised

(83,2 miljonit eurot) koosnesid garantiikohustistest, lae-

nutagatistest, kohtukuludest ja keskkonnakaitse alastest

eraldistest.

Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegus-

tele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel

23 Laenukohustised on täpsemalt selgitatud alapeatükis „Valitsussektori võlakohustised“. 24 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

on seadusest tulenev õigus eripensionile või pensioni-

suurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni.

Need on politsei- ja päästeametnikud, kaitseväelased,

prokurörid, kohtunikud ja õiguskantsler, parlamendi-

saadikud ning muud ametnikud (vaata 2.7 lisa a16 A).

2024. aasta lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensio-

nieraldisi kokku 32 612 inimesele (2023. aasta lõpus

32 400 inimesele) kogusummas 5,01 miljardit eurot

(2023. aastal 4,65 miljardit eurot). Pensionieraldiste

saajatest 15 597 olid pensionil (2023. aasta lõpus 15 093

pensionäri). Eripensionite eraldiste suurust mõjutavad

tegurid on oodatav eluiga, intressimäärad, pensionisaa-

jate arv ning nende väljateenitud pensioniõigused.

Joonis 23. Pensionieraldised miljonites eurodes ja osakaal SKP-

st24

Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid

pensionieraldistelt võivad aastate lõikes oluliselt kõi-

kuda, kajastatakse need otse netovarade muutusena.

2024. aastal moodustasid need kokku kahjumi summas

168,0 miljonit eurot (2023. aasta kahjum 237,3 miljonit

eurot). Kindlustusmatemaatilist kahjumit mõjutab kesk-

mise palga ja pensioniindeksi pikaajalise prognoosi

21

muutus. Jooksva perioodi eest lisandunud summad ka-

jastatakse tööjõukuludes (vaata 2.7 lisa a23).

Muudest eraldistest kõige suurema mahuga, 51,5 miljo-

nit eurot, on garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldi-

sed, mis kajastuvad konsolideeritud aruandes Ettevõt-

luse ja Innovatsiooni SA-s, Maaelu Edendamise SA-s ja

AS-is KredEx Krediidikindlustus. 2024. aastal vähendati

vastavaid eraldisi 2,3 miljoni euro võrra (2023. aastal

suurendati 4,7 miljoni euro võrra) ja tehti väljamakseid

summas 1,7 miljonit eurot (2023. aastal 4,1 miljonit eu-

rot).

Riigi raamatupidamisaruandes ei kajastata kohustistena

Eesti töötajaskonna välja teenitud tulevaste perioodide

esimese samba pensionimakseid (riiklikku pensioni),

mistõttu ei ole selle kohustise jaoks moodustatud sih-

totstarbelist eraldist. Rahvusvaheliste avaliku sektori

raamatupidamisstandardite kohaselt kajastatakse

aruandluses esimese samba pensionimaksed selles pe-

rioodis, mille eest need maksmisele kuuluvad. Samas

koostab rahandusministeerium riiklike pensionide tu-

lude ja kulude pikaajalisi prognoose ning hindab saadava

sotsiaalmaksu ja riiklike pensionide kulu vahet, mis tuleb

katta riigieelarve muude tulude arvelt.

1.1.8 Valitsussektori võlakohustised

VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISED ÜKSUSTE LÕIKES

Valitsussektori statistiline võlakoormus oli 2024. aasta

lõpus 9,33 miljardit eurot (23,6 protsenti SKP-st), mis

võrreldes eelnenud aastaga suurenes 1,62 miljardi euro

ehk 21 protsendi võrra (vaata joonist 24).

Kõige rohkem, 1,49 miljardi euro ehk 28 protsendi võrra,

kasvasid 2024. aastal Ukrainas jätkunud sõjast ning kas-

vavatest kaitsekuludest tingituna riigile võetud võlako-

hustised. 2024. aasta lõpus moodustas rahandusminis-

teeriumi 6,84 miljardi euro suurune võlaportfell valit-

sussektori võlakoormusest 73 protsenti.

Riigi võlakohustiste hulka arvestatakse ka riigigarantii

Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi poolt antud lae-

nudele summas 482 miljonit eurot, mis 2024. aastal

moodustas viis protsenti kogu valitsussektori võlast.

Võrreldes 2023. aastaga kahanes Euroopa Finantssta-

biilsusmehhanismiga seotud kohustis ühe miljoni euro

võrra. Siiani Eesti Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi

võlakohustiste riigigarantiiga seotud makseid teinud ei

ole.

Teiste valitsussektorisse kuuluvate keskvalitsuse ük-

suste võlakohustised olid 2024. aasta lõpul 480 miljonit

eurot. Need võlakohustised moodustavad viis protsenti

valitsussektori koguvõlast.

Kohalike omavalitsuste võlakohustised kasvasid aastaga

165 miljoni euro ehk 12 protsendi võrra ja olid

2024. aasta lõpul 1,53 miljardit eurot, moodustades

16 protsenti kogu valitsussektori võlast.

Sotsiaalkindlustusfondidel võlakohustisi ei olnud.

Joonis 24. Valitsussektori võlakohustiste jaotus üksuste lõikes,

miljardites eurodes. Allikas: Statistikaamet25

VALITSUSSEKTORI VÕLAKOHUSTISTE STRUKTUUR

Võlakirjad moodustasid 2024. aasta lõpus valitsussek-

tori võlakohustistest 58 protsenti, laenud 41 protsenti ja

kapitalirendid ühe protsendi (vaata 4.6 lisa c14).

Võlakohustiste instrumentide osakaalud muutusid oluli-

selt 2020. aastal, kui rahandusministeerium naasis rah-

vusvahelistele kapitaliturgudele. Kasvanud on pikaaja-

liste võlakirjade osakaal. 2024. aasta lõpu seisuga on rah-

vusvahelistele kapitaliturgudele emiteeritud kolm riigi

võlakirja kogusummas neli miljardit eurot. Sellele lisaks

toimus 2024. aasta sügisel siseriiklik võlakirjaemissioon

200 miljonit eurot (vaata joonist 25).

Rahavoo juhtimiseks kasutab rahandusministeerium ka

lühiajalisi võlakirju ja kommertspabereid (jääk

2024. aasta lõpus 984 miljonit eurot) ning pikaajalisi

laene Põhjamaade Investeerimispangalt, Euroopa Inves-

teerimispangalt, Euroopa Nõukogu Arengupangalt ja Eu-

roopa Komisjonilt (jääk 2024. aasta lõpus 1,65 miljardit

25 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

eurot (vaata 2.7 lisa a17 ja tabelit 3)). Kõik valitsussek-

tori kohustised on eurodes.

Joonis 25. Valitsussektori võlakohustised instrumentide alusel

miljonites eurodes

22

Rahandusministeeriumi kui valitsussektori suurima lae-

naja võlaportfelli refinantseerimisrisk on madal. Võlako-

hustiste põhisumma tagasimaksed on aastate lõikes üht-

laselt jaotatud. Suuremad võlakohustiste põhisummade

tagasimaksed algavad aastast 2030, kui lunastuvad emi-

teeritud pikaajalised võlakirjad (vaata joonist 26).

Riigi võlakohustiste kaalutud keskmine tagasimaksepe-

riood oli 5,8 aastat (vaata joonist 27), mis on võrreldes

eelmise aastaga vähenenud lühiajaliste võlakirjade osa-

kaalu suurenemise tõttu. Võrdluseks: Euroopa Liidu rii-

kide keskmine võlakohustiste tagasimakseperiood oli

Euroopa Komisjoni andmetel 2024. aasta lõpul 8,3 aas-

tat.

Joonis 26. Rahandusministeeriumi võlakohustiste tagasimak-

sete profiil, miljonites eurodes

Joonis 27. Rahandusministeeriumi võlakohustiste kaalutud

keskmine tagasimaksmise periood, aastates

Tabel 3. Rahandusministeeriumi võlakohustiste struktuuri võrdlus aastatel 2022, 2023 ja 2024, miljonites eurodes

31.12.2022 Osakaal 31.12.2023 Osakaal 31.12.2024 Osakaal Neto-

muutus

2024/2023

Võlakohustised kokku 4528 100% 5341 100% 6836 100% 1495

Pikaajalised laenud 1678 37% 1820 34% 1652 24% –168

Lühiajalised võlakirjad 350 8% 521 10% 984 14% 463

Pikaajalised võlakirjad 2500 55% 3000 56% 4200 61% 1200

Kaalutud keskmine intress 1,62% 2,85% 2,67%

Keskmine kestus tähtajani 7,4 aastat 6,6 aastat 5,8 aastat

1.1.9 Tingimuslikud kohustised

Valitsussektori olulisemad tingimuslikud kohustised

(vaata 4.6 lisa c27) jäävad viimase kümne aasta jooksul

vahemikku 4,61 kuni 8,04 miljardit eurot, kasvades

2024. aasta jooksul 1,14 miljardi euro võrra. Nende ko-

hustiste osakaal SKP-st moodustas 2024. aasta lõpul

21 protsenti SKP-st (vaata joonist 28).

Kaks suurimat kohustist – tarnelepingud ja investeeri-

miskohustised (2,77 miljardit, 34 protsenti tingimusli-

kest kohustistest) ning sissemaksmata osalused rahvus-

vahelistes finantsinstitutsioonides (2,04 miljardit eurot,

26 protsenti tingimuslikest kohustistest) – moodustasid

2024. aastal valitsussektori tingimuslikest kohustistest

60 protsenti. Võrreldes 2023. aastaga suurenesid need

tingimuslikud kohustised 941 miljoni euro võrra.

Riik peab rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide nõud-

misel tasuma oma sissemaksmata osaluse26 eest kokku

2,04 miljardit eurot, millest suurim kohustis (1,59 mil-

jardit eurot) on Euroopa Stabiilsusmehhanismi ees.

26 Inglise keeles callable capital. 27 Eesti garanteerib alates 2011. aastast vastavalt oma osalusele garantiis osa igast Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakirjaemis- sioonist kuni 1,99 miljardi euro ulatuses.

Muude finantsinstitutsioonide sissemaksmata osalused

on oluliselt väiksemad: näiteks Euroopa Investeerimis-

pangal 188 miljonit eurot, Maailmapangal 150 miljonit

eurot, Põhjamaade Investeerimispangal 69 miljonit eu-

rot (vaata 2.7 lisa a30 A). Ülejäänud tingimuslikud ko-

hustised on seotud riigigarantiidega (1,98 miljardit eu-

rot, 25 protsenti tingimuslikest kohustistest), toetuse

andmise ja vahendamise kohustistega (845 miljonit eu-

rot, kümme protsenti tingimuslikest kohustistest) ning

kohtuasjadest, muudest lepingutest ja tagatistest tulene-

vate kohustistega (kokku 401 miljonit eurot, viis prot-

senti tingimuslikest kohustistest) (vaata joonist 29).

Riigigarantiidest 1,55 miljardit eurot ehk 76 protsenti

moodustab Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi27 võ-

lakohustistele antud garantii ning 272,0 miljonit eurot

ehk 13 protsenti Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ettevõt-

lus- ja eluasemelaenude käendused ning ekspordigaran-

tiid. Ülejäänud väiksemad garantiid on antud

23

rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele laenude või

erinevate projektide garanteerimiseks (vaata 2.7 lisa

a30 B).

Joonis 28. Avaliku sektori ja valitsussektori tingimuslikud ko-

hustised kokku, miljonites eurodes28

Joonis 29. Valitsussektori tingimuslikud kohustised liikide lõi-

kes, miljonites eurodes

1.1.10 Riigi finantsriskide juhtimise põhimõtted ja likviidsus

RIIGI KONSOLIDEERITUD RAHAVOO JUHTIMINE

Riik on valitsussektori siseselt koondanud ühtse rahavoo

juhtimise alla 220 asutust: 164 riigiasutust, 52 sihtasu-

tust, Tervisekassa, Eesti Töötukassa, AS Pensionikeskuse

ja Euroopa Komisjoni (vaata 2.7 lisad a2 ja a15). Rahan-

dusministeeriumi riigikassa osakond korraldab arvel-

duste, makseteenuste ja rahavoo juhtimist e-riigikassa

süsteemi ja krediidiasutustes olevate rahandusministee-

riumi kontsernikontode koosseisu kuuluvate pangakon-

tode vahendusel. Valitsussektori suuremad asutused,

mis on väljaspool riigikassa osakonna konsolideeritud

rahavoo juhtimist, on Tagatisfond, kohalikud

omavalitsused ja neile kuuluvad asutused, ülikoolid ning

riigi äriühingud.

Konsolideeritud rahavoogude juhtimine võimaldab gru-

pisiseselt saavutada suuremat sünergiat. Riigil on see-

tõttu võimalik laenuvõtmist edasi lükata ning kasutada

valitsussektori vabu vahendeid paindlikult ja efektiiv-

selt. Tervisekassa, Töötukassa ja sihtasutused ei pea te-

gelema finantsvarade haldamise ega rahavoo juhtimi-

sega. Lisaks maksab riigikassa osakond neile raha jäägilt

likviidsusreservi tulususega võrdsel määral intressi.

RIIGI FINANTSRISKIDE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED

Rahandusministeeriumi riigikassa osakond haldab kaht

investeerimisportfelli: likviidsusreservi igapäevase ra-

havoo juhtimiseks ja stabiliseerimisreservi kriisiolukor-

dadeks. Finantsvahendeid investeeritakse rahvusvahe-

listel finantsturgudel kõrge krediidireitingu ja likviidsu-

sega võlakirjadesse ning hoiustesse. Stabiliseerimisre-

servi paigutatakse alates 2024. aastast ka börsil kaubel-

davatesse investeerimisfondidesse.

Riigikassa osakond lähtub likviidsusreservi haldamisel

konservatiivsest investeerimisstrateegiast, et tagada va-

hendite väärtuse säilivus ja likviidsus ning kehtestatud

riskipiirangute raames tulu teenimine. Stabiliseerimisre-

servi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raa-

mes pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väär-

tuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et va-

jaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses

nimetatud eesmärke (vaata joonist 30).

Likviidsusreservi finantsriskide juhtimisel lähtutakse

aktivate ja passivate tasakaalustatud haldamise29 põhi-

mõtetest, mille kohaselt on finantsvarade ja -kohustiste

finantsriskid kokku võimalikult neutraalsed ehk riskid

28 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 29 Inglise keeles ALM – asset-liability management. 30 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda.

on maandatud (vaata tabelit 4). Riigi võlakohustiste võt-

misel peab kaasnevate finantsriskide ja kulu suhe olema

kooskõlas riigi võlakohustiste täitmise võimekusega.

Joonis 30. Riigi finantsreservide mahud miljonites eurodes ja

nende osakaal SKP-st. Allikas: Rahandusministeerium, Statisti-

kaamet30

Riigi kohustuste õigeaegseks täitmiseks jälgitakse lik-

viidsusreservi ja lühiajaliste võlakohustiste (arvel-

duskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi ja muude sarnaste

24

lepingute) võtmise miinimumtaset. Likviidsuse tagami-

seks võib likviidsusreservi vahendeid paigutada vaid

kuni kolmekuulise tähtajaga hoiustesse ja likviidsetesse

võlakirjadesse.

Eurodes tehtud paigutusi loetakse valuutariskivabadeks.

Stabiliseerimisreservi haldamisel valuutariski võtta ei

ole lubatud. Likviidsusreservi turuväärtusest võib valuu-

tariski võtta ühe protsendi ulatuses.

Stabiliseerimisreservi intressiriski ja tururiski juhtimisel

lähtutakse kord kvartalis koostatavast normportfellist.

Normportfell koostatakse eurotsooni vähemalt A– kre-

diidireitinguga riikide valitsuse võlakirjadest, rahaturu

instrumentidest ja börsil kaubeldavatest investeerimis-

fondidest. Stabiliseerimisreservi paigutustega börsil

kaubeldavatesse investeerimisfondidesse normportfelli

suhtes tururiski ei võeta. Likviidsusreservi ja riigikassa

antud laenude intressiriski juhtimiseks tohib nende

keskmine modifitseeritud kestus olla kuni 0,45 aastat.

Likviidsusreservi normportfell on ühe kuu €STR swap’i

määr. Võlakohustiste intressiriski mõõdetakse keskmise

intresside fikseerimise perioodi meetodil. 2024. aasta

lõpu seisuga oli võlakohustiste keskmine intresside fik-

seerimise periood 4,75 aastat ja 2023. aasta lõpus

4,99 aastat.

Krediidiriski juhtimisel kasutab riigikassa rahvusvahe-

liste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s ja

Fitch poolt emitentidele ja krediidiasutustele väljastata-

vaid krediidireitinguid. Likviidsusreservi finantsvahen-

deid võib investeerida pikaajalistesse (lõpptähtajaga üle

ühe aasta) võlakirjadesse, mille krediidireiting on vähe-

malt Aa3 (Moody’s) või AA– (Standard & Poor’s ja Fitch).

Stabiliseerimisreservi puhul on piiranguteks vastavalt

A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s ja Fitch). Lühiaja-

liste (alla ühe aasta) lunastus- või lõpptähtajaga paigu-

tuste krediidireiting peab nii likviidsus- kui ka stabilisee-

rimisreservis olema vähemalt Prime-1 (Moody’s), A-1

(Standard & Poor’s) või F-1 (Fitch). Paigutustele kredii-

diasutustes, mille kaudu korraldatakse riigi arveldusi, on

kehtestatud täiendavad piirangud.

Likviidsus- ja stabiliseerimisreservi vahendeid ei tohi

paigutada Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi ja Eu-

roopa Stabiilsusmehhanismi võlakirjadesse. Lisaks ei

tohi stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada kredii-

diasutustesse, mille hoiuseid tagatakse tagatisfondi sea-

duse kohaselt. Ühe krediidiasutuse või emitendi ja tema

kontserniga seotud tehingute osakaal võib olla kuni

20 protsenti vastava investeerimisportfelli turuväärtu-

sest. Vähemalt 65 protsenti stabiliseerimisreservi turu-

väärtusest peab olema paigutatud valitsussektori emi-

tentide võlakirjadesse.

Võlakohustistega seotud finantsriskide juhtimisel arves-

tatakse ka refinantseerimisriski. Riigieelarvele liigse

maksekoormuse vältimiseks on kehtestatud piirang ta-

gasi maksmata lühiajaliste võlakohustiste jäägile. See to-

hib olla kuni 25 protsenti vastava aasta riigieelarve ku-

lude ja investeeringute summast. Pikaajaliste võlakohus-

tiste tagasimaksed tuleb võimaluse korral hajutada aas-

tate vahel selliselt, et ühel aastal tagasimaksmisele kuu-

luvad pikaajalised võlakohustised ei ületa viit protsenti

vastava aasta prognoositavast sisemajanduse kogutoo-

dangust.

Tabel 4. Likviidsusreservi, stabiliseerimisreservi ja rahandusministeeriumi poolt võetud võlakohustiste peamised riskinäitajad

Võetud võlakohustised Likviidsusreserv Stabiliseerimisreserv

31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2024

Turuväärtus 5341 miljonit

eurot

6836 miljonit

eurot

2123 miljonit

eurot

2938 miljonit

eurot

440 miljonit

eurot

453 miljonit

eurot

Modifitseeritud

kestus

4,41 aastat 4,21 aastat 0,09 aastat 0,19 aastat 1,85 aastat 3,39 aastat

Keskmine kestus

tähtajani

6,62 aastat 5,82 aastat – – – –

Keskmine intres-

side fikseerimise

periood

4,99 aastat 4,75 aastat – – – –

Valuuta 100% euro 100% euro 99,94% euro ja

0,06% muu va-

luuta

100% euro 100% euro 100% euro

25

1.2 Tegevuste ülevaade

Alates 2020. aastast on Eesti riigieelarve tegevuspõhine, mis tähendab, et riigi strateegilised eesmärgid on seotud kasutada olevate vahenditega.

Pikaajaliste sihtide poole liikumisest annab ülevaate pi- kaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise üle- vaated 31. Ministeeriumite tegevusi kajastatakse

tulemusvaldkondade lühiülevaadetes. Põhjalikuma üle- vaate saamiseks on teemade juurde lisatud link detail- sema aruandega.

Peatüki lõpus antakse ülevaade põhiseaduslike institut- sioonide 2024. aasta tegevustest ning ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest.

1.2.1 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“

Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“. Selle sihid on järgmised:

• Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad ini- mesed,

• Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud,

• Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastu- tustundlik,

• Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvali- teetne elukeskkond,

• Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik.

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist, strateegiliste sih- tide saavutamist ja vajalike muutuste elluviimist jälgi- takse omavahel seostatavate mõõdikutega, mille hetke- seisu saab jälgida Statistikaameti veebirakenduses Tõe- tamm. Strateegia elluviimisesse panustavad kõik Eesti strateegilised arengudokumendid32, mis tähendab, et strateegiat viiakse ellu valdkonna arengukavade ja prog- rammide kaudu. Täpsemalt saab 2024. aastal ellu viidud tegevuste kohta lugeda tulemusvaldkondade ülevaade- test. Igal aastal antakse ülevaade „Eesti 2035“ eesmär- kide poole liikumise hetkeseisust nii riigikogule (peami- nistri ja ministrite kõned ning nendega kaasnevad jaotusmaterjalid33) kui ka Vabariigi Valitsusele34.

„Eesti 2035“ strateegiaga seatud eesmärkide mõõdiku- test oli Statistikaameti andmetel 2025. aasta 12. märtsi seisuga täidetud või eesmärgi suunas liikumises 62 prot- senti (13 täidetud, 24 liigub täitmise suunas, 23 liigub eesmärgist kaugemale).

RIIGI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035“

Eesti 2035 aluspõhimõtete mõõdikud

• Rahvaarv oli 2024. aastal 1 374 687 ning võrreldes 2023. aastaga see ei vähenenud, mis on ka stratee- gias „Eesti 2035“ seatud eesmärk. 2025. aasta 1. jaa- nuari seisuga oli rahvaarv siiski võrreldes 2024. aas- taga vähenenud – 1 369 285. Rahvaarvu vähenemine tulenes eelkõige negatiivse iibe süvenemisest, mida positiivne rändesaldo enam ei tasakaalustanud. Vii- mastel aastatel on rahvaarv kasvanud eelkõige sisse- rände arvelt ning 2025. aasta jaanuari seisuga oli vä- henemine alates 2016. aastast esmakordne.

31 Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest: Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus; Elluviimine | Eesti Vabariigi Valitsus. Mõõdikud aegridadega: Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu. 32 Riigieelarve seadus (§ 19) 33 Elluviimine | Eesti Vabariigi Valitsus 34 Elluviimine | Eesti Vabariigi Valitsus

• Kohortsündimuskordaja, mis näitab 40-aastaste naiste reproduktiivea vältel sündinud keskmist laste arvu naise kohta, oli 2024. aastal 1,83 last, mis oli võrreldes 2023. aastaga 0,01 võrra rohkem („Eesti 2035“ siht 1,86). Madala sündimusega on kimpus ka teised Euroopa riigid. Sajandi madalaimat sündimust on tõenäoliselt mõjutanud nii koroona- kriis, Ukraina sõda kui ka viimasega kaasnev suur hinna- ja elukalliduse tõus, mis on vähendanud pe- rede kindlustunnet lapsi saada. Sündimust ja lastega perede heaolu mõjutavad kogumis veel väga mitmed asjaolud, sealhulgas sünnitusealiste põlvkonna suu- rus, noorte meeste ja naiste geograafiline paikne- mine, ebakindlus ja nii edasi. Valitsuse 2024. aasta te- gevuste kohta sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvald- konnas on võimalik täpsemalt lugeda konkreetsete tulemusvaldkondade peatükkidest.

• Väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osakaal on 2024. aastal veidi langenud (41,4 prot- senti 2023. aastal võrreldes 41 protsendiga 2024. aastal). Tänane elanike arvu kahanemine väl- jaspool Tallinna linnaregiooni peegeldab pikaajalisi muutusi Eesti rahvastiku regionaalses arengus, mille tulemus on olnud rahvastiku kiire vananemine.

• Eesti keelt emakeelena kõnelejate osakaal rah- vastikus on veidi langenud (2024. aastal 64,3 prot- senti, mis on 0,5 protsenti vähem kui 2023. aastal), mis võib olla tingitud viimaste aastate positiivsest rändesaldost. Samas on eesti keelt kasutavate ini- meste osakaal jätkuvalt kõrge (2024. aastal 91,5 protsenti) ning vastab 2035. aastaks seatud ees- märgile (üle 91 protsendi). Neid näitajaid aitavad hoida ja tõenäoliselt veelgi parandada üleminek ees- tikeelsele õppele ning erinevad tegevused Sidusa Eesti tulemusvaldkonnas.

• Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osa- tähtsus rahvastikus on jätkuvalt kõrge (2024. aas- tal 88 protsenti) ning kuigi see on võrreldes 2022. aastaga veidi vähenenud (2 protsendipunkti), jääb muutus veaprotsendi 3,1 piiresse. Turvalisus on kompleksne mõõdik ning pole ühte sündmust, mis inimeste vastust mõjutaks, kuid viimaste aastate geo- poliitilistel julgeolekuga seotud arengutel on kind- lasti teatud mõju. Lisaks on oluline välja tuua, et 91 protsenti Eesti elanikest peab oma kodukohta

26

turvaliseks ning OECD riikidest olime 2024. aastal siseturvalisuse näitajate poolest esikohal35.

• OECD tajutud riskide näitajad36 on võrreldes 2018. aastaga vähenenud haigeks jäämise või puude tekkimise vallas (viimane olemasolev statistika on 54,8 protsenti 2022. aastast, mis vastab strateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärgile). Samal ajal on võr- reldes 2018. aastaga kasvanud kõikide kulutuste kat- mise võimetuse ja töö kaotamisega seotud riskide tunnetatus. 2022. aastal oli kõikide kulutuste kat- mise tajutud risk 66,3 protsenti, võrreldes stratee- gias „Eesti 2035“ seatud sihiga (48,4 protsenti või väiksem); töö kaotamise tunnetatud risk oli 2022. aastal 56,1 protsenti, mis ületab strateegias „Eesti 2035“ seatud sihti (47,6 protsenti või väik- sem).

• Soolise võrdõiguslikkuse indeks oli 2024. aastal 60,8 väärtuspunkti sajast – „Eesti 2035“ siht on 70,7. See näitaja jääb alla Euroopa Liidu keskmisele, mis on 71 punkti. Peamine valdkond, mis Eesti madala- mat skoori mõjutas, on naiste vähene osalus otsus- tusprotsessides.

• Kasvuhoonegaaside netoheide (sealhulgas LU- LUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor) on viimase kahe aasta jooksul vähenenud, olles 2022. aastal 14,4 miljonit tonni CO2 ekvivalenti ning 2023. aastal 13 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.

• Strateegias on 2035. aasta sihiks seatud 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Kasvuhoonegaaside netoheide on 2022. aasta andmete põhjal Eestis võrreldes 1990. aasta tasemega 59 protsenti vähenenud, samal ajal kui Euroopa Liidus keskmiselt on kasvuhoonegaa- side heitkogused vähenenud 30 protsenti. Kuigi vii- mase kahe aasta jooksul on Eesti heitkogused suure- nenud, tuleb arvestada, et 2020. aasta kasvuhoone- gaaside heidet põhjustanud majandustegevused olid koroonapandeemiast mõjutatud, mistõttu annab pa- rema võrdluse 2019. aasta heitkoguste tase, mis oli 17,8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Heite suurene- mine viimasel kahel aastal on tingitud koroonapan- deemia järgsest kiirest taastumisest ja sellele järgne- nud Venemaa täiemahulisest kallaletungist Ukrai- nale, mis lõi segamini senised Euroopa gaasitarned ning tekitas turumoonutuse, kus suurema kasvuhoo- negaasi heitega põlevkivielekter muutus Euroopa elektriturul konkurentsivõimelisemaks kui maagaa- sist elektrienergia tootmine. Kui võrrelda 2021. aasta heitkoguseid ja 2022. aasta eeldatavat taset pandee- mia ja kriiside eelse ehk 2019. aastaga, siis ei ole ka vaatamata energiakriisi mõjudele seda taset ületatud ning energia- ja tööstussektori kasvuhoonegaaside heite üldine trend on jätkuvalt langev.

• Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis oli 2024. aastal 15, mis on viie koha kaugu- sel aastaks 2035 seatud eesmärgist (10. või kõrgem koht). Samal ajal oli Eesti tulemus praktiliselt samal tasemel nagu 2023. aastal. Peamine langus indeksis on eesmärk 12 (tagada säästev tarbimine ja toot- mine), mille põhjus võib olla põlevkivi kaevandamine ja kasutamine, kuna see tekitab suures koguses jäät- meid, aherainet ning tuhka. See omakorda on

35 https://www.oecd.org/en/data/datasets/oecd-trust-survey-data.html 36 Protsent näitab, kui suur osa küsitletutest tunnetab ohuna haigeks jäämist, puude tekkimist, kõikide kulutuste katmist või töö kaotamist.

mitmeid selle eesmärgi indikaatoreid negatiivselt mõjutanud.

Alljärgnevalt on toodud valitsuse olulisemad algatused ja tegevused 2024. aastal strateegia „Eesti 2035“ sihtide poole liikumiseks sihtide lõikes.

EESTIS ELAVAD ARUKAD, TEGUSAD JA TERVIST HOIDVAD

INIMESED

Peamised tegevused 2024. aastal

• Alates 1. septembrist 2024 õpivad kõik lasteaialap- sed ning esimeste ja neljandate klasside õpilased eesti keeles.

• Riigikogu võttis vastu kutsehariduse ja õppimisko- hustuse reformi võimaldavad seadused, et noored omandaksid vähemalt kesk- või kutsehariduse ja asuksid edukalt tööle.

• Riigikogu võttis vastu rahvatervishoiu seaduse muu- datused, milles on suurem rõhk pandud ennetusele ja ebasoovitavate tervisemõjude vähendamisele.

EESTI ÜHISKOND ON HOOLIV, KOOSTÖÖMEELNE JA AVA-

TUD

Peamised tegevused 2024. aastal

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega muu hulgas loodi omaste hooldajate koormuse leevendamiseks intel- lektipuudega inimestele uus päeva- ja nädalahoiutee- nus.

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks töötushüvitise süs- teemi reformi, millega luuakse töötutele uus ja paind- likum hüvitis.

• Tööandjatele kasutamiseks on loodud palgapeegli ra- kendus, mis võimaldab ettevõtetel oma organisat- siooni sees palgalõhet seirata ja ennetada.

EESTI MAJANDUS ON TUGEV, UUENDUSMEELNE JA VASTU-

TUSTUNDLIK

Peamised tegevused 2024. aastal

• Vabariigi Valitsus käivitas majanduskabineti for- maadi ning kiitis heaks majanduskasvukava.

• Alustati Ukraina sõjalise abi toetusmeetme elluvii- mist, et tellida igal aastal umbes 100 miljoni euro eest Eesti kaitsetööstuse tooteid ja teenuseid ning anne- tada need Ukrainale.

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks teadus- ja arendustege- vuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu, mis aitab muuta paremaks teadus- ja arendustege- vuse ning innovatsiooni riiklikku korraldust ja seab osalistele täpsemad ülesanded.

• Vabariigi Valitsus suurendas ettevõtete eksporditoe- tuste meetme mahtu 2 miljoni euro võrra.

• Loodi 100 miljoni euro suurune kaitsetööstusfond, mille kaudu investeeritakse kaitsetööstusesse ja ka- hese kasutusega tehnoloogiatesse.

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks elektrituruseaduse muutmise eelnõud, millega kaotatakse elektrisalves- tuse topeltmaksustamine ning mis kiirendab elektri- tootjate ja suurtarbijate ülekandevõrguga liitumist

27

ning muudab liitumiskulud ühtlaseks ja paremini prognoositavaks.

EESTIS ON KÕIGI VAJADUSI ARVESTAV, TURVALINE JA

KVALITEETNE ELUKESKKOND

Peamised tegevused 2024. aastal

• Kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse edendamiseks töötati välja koolitus-, nõustamis- ja teavitussüstee- mid, kohalikele omavalitsustele eraldati toetusi val- misoleku suurendamiseks ning toimusid kriisiõppu- sed.

• Riigikogu võttis vastu hädaolukorra seaduse muuda- tused, mis aitavad tagada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse.

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks tervishoiuvarude kont- septsiooni, millele lisaks eraldati 24 miljonit eurot traumavaru loomiseks üle Eesti.

• Suurendati kohalike omavalitsuste finantsautonoo- miat (kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa arvestamise muudatused).

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks tuuleparkide rajamise riigimaadele ning esitas riigikogule eelnõud salves- tusturu ja tarbimise juhtimise süsteemi loomiseks.

EESTI ON UUENDUSMEELNE, USALDUSVÄÄRNE JA INIMESE-

KESKNE RIIK

Peamised tegevused 2024. aastal

• Eesti kaitsevõime kindlustamiseks on riigi eelarvest- rateegias aastateks 2025–2028 ette nähtud 5,6 mil- jardit eurot, millele valitsus lisas eelarveläbirääki- mistel 1,6 miljardit eurot pika laskeulatusega relva- süsteemidele moona soetamiseks.

• NATO idatiiva kaitse tugevdamiseks allkirjastati Ühendkuningriigiga kaitsekoostöö tegevuskava.

• Eesti jätkas Ukraina toetamist: Euroopa Liit alustas Ukrainaga liitumisläbirääkimisi; ehitati Ovrutši las- teaed ja avati peremaja.

• Vabariigi Valitsus kinnitas laia riigikaitse investee- ringute kava, et tugevdada kriisivalmidust.

1.2.2 Heaolu

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vae- sus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava

Heaolu arengukava 2023–2030

Tulemusvaldkonna programmid

Laste ja perede programm

Tööturuprogramm

Vanemaealiste programm

Sotsiaalhoolekande programm

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- misala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Lastekaitse valdkonna tõhustamiseks ning suure abi- ja hooldusvajadusega laste toetamiseks võeti vastu lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muudatu- sed. Need suurendavad lastega töötavate spetsialis- tide rolli abivajavate laste märkamisel, tugevdavad suure abi- ja hooldusvajadusega laste ja perede tugi- süsteemi ning parandavad tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.

• Üksi last kasvatavate vanemate toetussüsteemi kaasajastamiseks kiitis Vabariigi Valitsus heaks pe- rehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muudatused, millega luuakse senise toitjakaotuspensioni asemel alates 2026. aastast toitjakaotustoetus, mille suurus on lastele ühetaoline.

• Vaatamata möödunud ja kestvatele kriisidele püsis Eesti tööturg suure tööjõu vajaduse ning tööturu- meetmete rakendamise koosmõjul 2024. aastal sta- biilsena. Tööhõivemääralt on Eesti jätkuvalt Eu- roopa Liidus kõrgel kohal, samas peegeldab töö- tuse määra tõus osaliselt ka majanduse jahenemist.

• Riigikogu menetlusse jõudis töötuskindlustussea- duse muutmise seaduse eelnõu. Reformi tulemusel muutub töötushüvitiste süsteem lihtsamaks ja õiglasemaks. Seaduse muudatus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2026.

• Alustati ettepanekute koostamist töötuskindlus- tuse laiendamiseks iseendale tööandjaks olijatele, et laiendada kindlustuskaitset töötuse korral ka uutele töövormidele ning parandada seeläbi töötuse aegset toimetulekut.

• Töötukassa alustas „Tööhõiveprogrammi 2024– 2029“ alusel uue sihtrühmana pikaajalisel haigus- lehel olijatele tööturuteenuste pakkumist.

• Toimus viis avatud taotlusvooru, et toetada noorte, kes ei õpi ega tööta (NEET-noorte), naiste, romade, rahvusvahelise kaitse saajate ning enam tuge ja in- tensiivset sekkumist vajavate sihtrühmade tööalast konkurentsivõimet.

• 2024. aasta 1. aprillist kasvasid pensionid ja töö- võimetoetuse päevamäärad keskmiselt 10,6 protsenti ning keskmine pension tõusis 774 euroni.

• Parema tulevikupensioni saamiseks on võimalik ala- tes 2024. aastast teha avaldus oma teise pensioni- samba sissemaksete suurendamiseks kahelt protsen- dilt neljale või kuuele protsendile.

• Puudega inimeste toetamiseks võeti vastu seadu- semuudatused, millega alates 2025. aasta juunist suurenevad puudetoetused ning alates 2025. aasta septembrist paraneb abivahendite kättesaadavus. Samuti makstakse 2025. aasta esimeses kvartalis puudetoetuse saajatele täiendavat ühekordset toe- tust suuruses 60–250 eurot.

28

• Hooldusreformi elluviimise toetamiseks ja pi- kaajalise hoolduse kättesaadavuse parandami- seks eraldati 2024. aastal omavalitsustele riigieelar- vest rahalisi vahendeid 59,9 miljonit eurot ja 2025. aastal 66,8 miljonit eurot.

• Valmis Palgapeegel, mis on registriandmetel põhi- nev digilahendus organisatsioonide palgalõhede sei- ramiseks. See aitab tööandjatel ettevõttes analüüsida ja jälgida organisatsiooni soolist palgalõhet, kesk- miste ja mediaanpalkade seisu, organisatsiooni töö- tajate soolist koosseisu ning jagunemist erinevate ametikohtade vahel.

• Alustati võrdsusasutuste Euroopa Liidu direktii- vide vastuvõtmist. Direktiividega kehtestatakse Eu- roopa Liidus ühtsed miinimumnõuded, sealhulgas kohustus tagada asutuste sõltumatus ja piisavad res- sursid ülesannete ellu viimiseks. Eesti võrdsusasutu- sed on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Väljakutsed

• Kolme viimast aastat on iseloomustanud väga madal sündimus. Kui 2023. aastal oli sündide arv 10 949 ehk 6 protsenti vähem kui eelneval aastal, siis 2024. aastal sündis vaid 9690 last, mis tähendab, et sündimus langes aastaga veel 11,5 protsenti. Tege- mist on viimase saja aasta madalaima sündide ar- vuga. Seetõttu on jätkuvalt vaja rakendada meet- meid, mis toetavad sündimust, edendavad pere- konda ja laste kasvatamist väärtustavaid hoiakuid, parandavad vanemahariduse ja peresuhete ning tu- giteenuste kättesaadavust.

• Vajalik on jätkata lastekaitsekorralduse uuenda- misega, et muuta lastekaitsetöö lapse- ja perekesk- seks, tõsta töö tulemuslikkust ning tagada valdkon- nas professionaalne ja motiveeritud tööjõud.

• Tuntav hoolduskoormus on 59 700 Eesti inime- sel, neist igal kolmandal väga suur. Vajalik on jätkata pikaajalise hoolduse reformi järgsete tegevustega ning parandada erihoolekande kvaliteeti ja kättesaa- davust. Selleks on vajalik tagada teenuste jätkusuut- lik rahastamine, vähendada teenuskohtade järje- kordi ja suurendada fookust kogukonnapõhiste tee- nuste arendamisele.

• Töötushüvitiste süsteem vajab edasist korrasta- mist, sealhulgas tuleb lõpuni viia töötuskindlustus- reform ja laiendada töötuskindlustuskaitset uutele töövormidele. Tööhõive taset tuleb hoida kõrgel ka edaspidi ning parandada väiksema konkurentsivõi- mega inimeste ligipääsu tööturule.

• Tööealisele erivajadusega inimesele selge ja tõhusa tugisüsteemi loomiseks on kavas puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise süsteemi ümberkorraldamine, millega viiakse

tuvastamise, hindamise ja toetuste korraldamine ühte asutusse.

• Vaesuse ennetamiseks on vaja kaasajastada toime- tulekutoetuse süsteemi, võimaldades toimetuleku- toetust automaatsemalt määrata, ning tõhustada võ- lanõustamissüsteemi rakendamist, et aidata rahali- selt raskesse olukorda sattunud inimeste majandus- likku iseseisvumist.

• Dubleerimise ning teenuste killustatuse vähen- damiseks tuleb tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid lõimida ning koordineeritult osutada, mis hõlmab ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamist, ennetustegevuste juurutamist, nüüdisaegsete info- tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu ja and- mevahetuse parandamist.

• Rehabilitatsioonisüsteem on killustunud ja vajab ümberkorraldamist, et rehabilitatsiooni vajavad inimesed saaksid nende vajadustele vastavaid teenu- seid ning teenustele jõudmine oleks inimese jaoks lihtne ja toetatud.

• Vajalik on integreerida abivahendid ja meditsii- niseadmed üheks terviklikuks süsteemiks. Abiva- jadusega inimese jaoks on meditsiiniseadmed ja abi- vahendid jaotatud eesmärgi ning korraldusasutuse (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täien- davate toodetega. Samuti on tänane süsteem killusta- tud arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks.

• Pidev tehnoloogia areng ja muutuvad töötingi- mused nõuavad nii tööandjatelt kui ka töötajatelt ko- hanemist. Riik saab toetada töökeskkonna arengut, kohandades õigusraamistikku muutunud olukorrale vastavaks.

• Eestis on jätkuvalt murekohad sooline ebavõrd- sus ja puudujäägid võrdsete võimaluste tagami- sel vähemustele. Olukorra parandamiseks on vaja kaasajastada ja tõhusamalt rakendada õigusraamis- tikku, tagada usaldusväärsed andmed ning poliitika- kujundajate, tööandjate ja teiste sidusrühmade tead- likkus ja tegutsemisvalmidus soolise võrdsuse ning võrdsete võimaluste edendamiseks, parandada ligi- pääsetavust ja toetada valdkondlikku huvikaitset. Hariduses ja tööturul tuleb vähendada soolist segre- gatsiooni.

• Julgeolekuolukorra tõttu on vajalik tõhustada sotsiaalvaldkonna toimepidevust kriisiolukorda- des.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda järgmistel veebilehtedel:

Arengukavad ja tööplaanid | Sotsiaalministeerium (sm.ee)

Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikat- siooniministeerium (mkm.ee)

Tabel 5. Tulemusvaldkonna „Heaolu“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Tööhõive määr 20–64-aastaste seas

- mehed

- naised

- kokku

Allikas: Statistikaamet

83,3%

80,4%

81,9%

83,3%

80,9%

82,1%

82,6%

80,9%

81,8%

82,0%

78,6%

80,1%

82,1%

78,8%

80,3%

–

–

–

29

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Absoluutse vaesuse määr

- mehed

- naised

- kokku

Allikas: Statistikaamet

4,0%

3,1%

3,5%

3,0%37

2,4%

2,7%

Avaldatakse 2025. aasta novembris

≤ 2,7%

≤ 1,8%

≤ 2,2%

≤ 2,7%

≤ 1,8%

≤ 2,2%

–

–

–

Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrju- tuse määr

- mehed

- naised

- kokku

Allikas: Eurostat

23,2%

27,0%

25,2%

21,4%38

26,7%

24,2%

19,7%

24,5%

22,2%

≤ 19,1%

≤ 24,0%

≤ 21,6%

≤ 19,0%

≤ 23,9%

≤ 21,5%

–

–

–

Kohortsündimuskordaja

Allikas: Statistikaamet

1,87 1,82 1,83 1,86 1,86 1,86

Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks

Allikas: Tartu Ülikool, Statistikaamet, Sot- siaalministeerium, Euroopa Sotsiaaluu- ring

– – 59,2% > 61% > 61% > 61%

Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE indeks)

Allikas: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

61 60,2 60,8 63,6 64,2 70,7

Tabel 6. Heaolu tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täit- mine 2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -5 503 214 -5 672 251 -5 679 001 -5 510 267 -6 002 131 -6 296 022

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.3 Tervis

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine ter- vena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervi- ses väheneb

Valdkonna arengukava

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030

Tulemusvaldkonna programmid

Tervist toetava keskkonna programm

Tervist toetavate valikute programm

Inimkeskse tervishoiu programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

37 Esimest korda on lisatud 2023. aasta tulemus. 38 Esimest korda on lisatud ka 2023. aasta tulemus.

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Inimeste omaosaluskoormuse vähendamiseks võeti vastu otsused, millega alates 2025. aastast vä- heneb statsionaarse õendusabi omaosalus 15 prot- sendilt 10 protsendile, ning laiendati täiendava ravi- mihüvitise regulatsiooni meditsiiniseadmetele.

• Kriisivalmiduse tõstmiseks kinnitati uus riigi ter- vishoiuvarude kontseptsioon ning otsustati, et trau- mavaru loomiseks haiglates üle Eesti investeeritakse 24 miljonit eurot. Hädaolukorra seaduse muudatus- tega loetakse ravimitega varustamine ja perearstiabi osutamine edaspidi elutähtsateks teenusteks.

• Valitsus kinnitas „Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 2040“, kus suurima muutusena kavandatakse haig- late liitmist Tallinnas. Koostöös Eesti Perearstide Seltsiga valmis „Esmatasandi arengukava 2035“.

30

• Võeti vastu ravikindlustuse seaduse muudatu- sed, millega võimaldatakse inimesel pikaajalise hai- guslehe ajal töötada tervisele kohandatud tingimus- tes ja lapsevanematel saada hooldushüvitist kuni 60 päeva olenemata lapse diagnoosist. Sotsiaalmak- suvabastus laienes hüvitistele, mida tööandja mak- sab töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu ja riikliku ajutise töövõimetushüvitise vahe eest.

• Võeti vastu uus rahvatervishoiu seadus, millega muudetakse haiguste ennetamise ning tervise kaitse valdkonna rollid, nõuded ja põhimõtted selgemaks ning ajakohastatakse kohalike omavalitsuste üle- sandeid rahvatervishoiu valdkonnas.

• Vaimse tervise edendamiseks loodi sotsiaalhoole- kande seaduse muutmisega püsiv rahastus kohalike omavalitsuste pakutavatele vaimse tervise teenus- tele. Samuti valmis „Eesti suitsiidiennetuse tegevus- kava 2025–2028“.

• Tubakatoodete reguleerimiseks võeti 2024. aastal vastu seadusemuudatused, millega kehtestati tuba- katoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete turule toomiseks esitatavate teavituste läbivaatami- sele riigilõivud ning elektrooniliste sigarettide koos- tises olevate ainete ning toodetest eralduvate ainete aruande hindamise tasud.

• Alkoholi kahjulike mõjude ennetamiseks ja vä- hendamiseks koostati alkoholi tarvitamise vähen- damise arengusuunad 2025–2035, mis on jätkustra- teegia alkoholipoliitika rohelisele raamatule.

• Harvikhaigustega laste ja lapseeas alanud harvikhai- gusega täiskasvanute abistamiseks eraldati heate- gevusfondidele 2024. aastal riigieelarvest 4,2 miljo- nit eurot.

• Valitsuse teadus- ja arendustegevuste nelja-aastase rahastuse (2,6 miljonit eurot) toel asutati Tartu Üli- kooli meditsiiniteaduste valdkonna juurde Eesti vähitõrje võrgustik ESTCAN. Tervishoiutöötajate olemasolu ja võimekuse tagamiseks tõsteti kol- lektiivleppes kokkulepitu kohaselt 1. aprillist 2024 tervishoiutöötajate tunnitasu alammäära kümne protsendi võrra.

• Inimkesksema tervishoiu tagamiseks valmis 2024. aastal elulõpu tahteavalduse eelnõu välja- töötamiskavatsus, mille eesmärk on luua üheselt mõistetav võimalus nii arstile kui ka ravitavale ju- huks, kui patsiendile vastuvõetava elukvaliteedi saa- vutamine pole tõenäoline.

• Ööpäevaringse erihooldusteenuse parandami- seks võeti vastu seadusemuudatused, millega loodi erihoolekandeasutuste õendusabile ühtsed reeglid, et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada ühtsed standardid kõigile teenusepakkujatele. Alates 2025. aastast korraldab ja rahastab õendusabi tee- nust Sotsiaalkindlustusameti asemel Tervisekassa.

• Valmis Eesti antimikroobse resistentsuse ohja- mise strateegia 2025–2030, mille eesmärk on enne- tada ravimresistentsuse levikut inimestel, loomadel ja keskkonnas.

• Sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreerimiseks valmi- sid sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreeritud korraldus- ja rahastusmudeli esmane analüüs ja ettepanekud, mis kooskõlastati laiapõhjalise vajali- kest partneritest koosneva töörühmaga.

• Innovaatiliste arengute toetamise eesmärgil koostati e-tervise strateegia aastateks 2025– 2030, milles keskendutakse andmepõhisele juhtimi- sele, terviseandmete kvaliteedi ja kättesaadavuse pa- randamisele ning uute tehnoloogiate kasutuselevõ- tule.

Väljakutsed

• Hoolimata oodatava eluea paranemisest esineb jätkuvalt ebavõrdsust nii sugude, rahvuse, hariduse kui ka elukoha võrdluses. Naiste oodatav eluiga on meeste omast 8,6 aasta võrra pikem, kõrgharitud ini- meste ja põhiharidusega inimeste oodatava eluea eri- nevus on üle üheteistkümne aasta. Samuti on mure- koht inimeste tervisenäitajate regionaalne erinevus. Eesti inimeste tervisenäitajad on nii oodatava eluea kui ka tervena elada jäänud aastate poolest jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest madalamad.

• Eesti avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-st (2023. aastal 5,7 protsenti) on endiselt tun- duvalt väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2022. aastal 8,4 protsenti). Eesti inimeste omaosa- lus tervishoiukulude katmisel oli 2023. aastal 22,1 protsenti (Euroopa Liidus 2022. aastal 14,3 protsenti). Enim tehakse kulutusi omaosalusena hambaravile (32,7 protsenti), ravimitele (27,8 prot- senti) ning pikaajalisele õendus- ja hooldusabile (17,8 protsenti).

• Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi. Alates 2025. aastast on Tervisekassa eelarve kasvavas puudujäägis (2025. aasta prognoositav puudujääk 167,6 miljonit eurot) Vajalik on tervisesüsteemi sisemine tõhusta- mine ja rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine, mis eeldab rahastuspõhimõtete ülevaatamist, pidades silmas inimestele jõukohast omaosaluse koormust. Praegune ravikindlustuse rahastusmudel ei taga ra- viteenuste piisavat kättesaadavust, mis mõjutab ini- mestele õigeaegse terviseabi pakkumist ja pärsib va- jalike reformide elluviimist.

• Viimasel kümnendil on Eestis õdede ja arstide arv suurenenud, kuid see on jätkuvalt väiksem kui Eu- roopa Liidus keskmiselt (Eestis vastavalt 6,5 ja 3,5 ning Euroopa Liidus 8,5 ja 4,1 1000 elaniku kohta). Tervishoiutöötajate puuduse lahendamise küsi- mus on eriti kriitiline õdede, perearstide ja psüh- hiaatrite hulgas. Arstide puhul on probleemkoht ka arstide kõrge keskmine vanus – noorte arstide juur- dekasv ei ole piisav. Vajalik on ümber hinnata tervis- hoiutöötajate rollid, uuendada õigusruumi, residen- tuuri ja praktika korraldust ja rakendada meetmeid arstide ja õdede tagasitoomiseks tervishoidu.

• Esmatasandi tervishoiu kättesaadavuse ja kvali- teedi parandamine, et vähendada koormust kiira- bile, erakorralise meditsiini osakondadele ja eriars- tiabile. Vajalik on tugevdada tervisekeskuste mees- kondi täiendavate spetsialistidega ja anda enam üle- sandeid üldarstidele ja pereõdedele, samuti motivee- rida perearste koonduma tervisekeskustesse ja võr- gustikesse.

• Jätkuvalt on prioriteet kriisideks valmisolek, mis hõlmab nii tervishoiusüsteemi toimepidevuse taga- mist, katastroofimeditsiini arendamist, elanikkonna- kaitset kui ka sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste toimekindlust.

31

• Viimaste aastate kriisid on kaasa toonud vaimse tervise probleemide sagenemise nii täiskasva- nute kui ka laste hulgas. 2024. aastal oli 16–64-aas- taste hulgas 11,7 protsenti inimesi, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depres- siooni. Vaimse tervise uuringust ilmneb, et kõige suu- rem ärevushäirete või depressiooni risk on noortel täiskasvanutel (18–24-aastased).

• 2024. aastal oli rohkem kui pool täiskasvanutest üle- kaalulised või rasvunud (naistest 44 protsenti, mees- test 61 protsenti). Eestis on alkoholitarbimine Eu- roopa keskmisest tasemest kõrgem. Ligi viiendik 16– 64-aastastest täiskasvanutest on alkoholi liigtarvita- jad. Tõusutrendis on alternatiivsete tubaka- ja

nikotiinitoodete, sealhulgas e-sigarettide tarbimine. 2024. aastal olid regulaarsed elektroonilise sigareti tarvitajad 11,8 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ning kasvav probleem on e-sigarettide laialdane levik noorte hulgas. Seetõttu on järgnevate aastate priori- teet tervisesüsteemi fookuse toomine haiguste enne- tusele, sealhulgas suurem rõhuasetus rahvatervist toetavatele ennetustegevustele, tervist toetava elu- keskkonna ja valikute kujundamisele ning personaal- sete ennetusteenuste arendamisele ja rakendamisele tervishoius.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Arengukavad ja tööplaanid | Sotsiaalministee- rium (sm.ee)

Tabel 7. Tulemusvaldkonna „Tervis“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

202339

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Oodatav eluiga (mehed)

Allikas: Statistikaamet

73,6 74,5 75,1

76 76,4 –

Oodatav eluiga (naised)

Allikas: Statistikaamet

82,3 83,1 83,4

83,3 83,4 –

Tervena elada jäänud aastad (mehed)

Allikas: Statistikaamet

57,9 56,4 56,8

57,7 58,4 63

Tervena elada jäänud aastad (naised)

Allikas: Statistikaamet

60,6 59,5 60,8

60,1 60,5 64,5

Tabel 8. Tulemusvaldkonna „Tervis“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -2 396 426 -2 499 492 -2 529 232 -2 472 892 -2 444 877 -2 586 131

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.4 Tark ja tegus rahvas

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskon- nas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut

Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia

Valdkonna arengukavad

Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035

Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035

Tulemusvaldkonna programm

Haridus- ja noorteprogramm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala

39 Kõik selle tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemused on esimest korda lisatud.

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Eestikeelsele õppele üleminekuga algas suurim haridusreform taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Reformi raames pakub riik vajalikku keeleõpet ja me- toodilisi koolitusi õpetajatele ning toetab õppevara soetamist. 2024. aastal anti Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele täiendavat palka kokku um- bes 15 miljonit eurot. Tänu sellele liitus 2024. aasta sügisel Ida-Virumaa haridusasutustega üle 400 uue õpetaja ja tugispetsialisti.

• Sõlmiti hariduslepe, mille eesmärk on kindlustada üldhariduse õpetajate karjäärivõimalused, töötasu ja töökoormus, säilitades samas Eesti haridussüsteemi paindlikkuse ning koolide autonoomia. Hariduslep- pes lepiti kokku õpetaja neljaastmelise karjäärimu- deli ning õpetaja tööaja ja töötingimuste üldine raam- istik.

32

• Kiideti heaks õppimiskohustuse reform. Reformi eesmärk on toetada iga õppija haridustee jätkumist peale põhikooli ning vähendada väljalangevust kutse- või üldharidusõppest, et kõik noored püsiksid õppes vähemalt täisealiseks saamiseni ja nende eda- sine haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpingu- teks kutse või kraadi omandamisel. Koolikohustus asendub õppimiskohustusega ning pikeneb seniselt 17. eluaastalt 18. eluaastani. See tähendab, et kõigil põhikooli lõpetajatel on õigus ja kohustus jätkata oma haridusteed vähemalt 18. eluaasta täitumiseni või kuni kesk- või kutsehariduse lõpetamiseni.

• Käivitus kutsehariduse reform, mille eesmärk on koosmõjus õppimiskohustuse reformiga muuta kut- sekeskharidus atraktiivseks ja konkurentsivõimeli- seks alternatiiviks üldkeskharidusele. Reformi raa- mes töötatakse välja uued kutsekeskhariduse õppe- kavad, seostatakse need OSKA tööjõuvajaduse prog- noosiga, töötatakse välja tasulise kutseõppe regulat- sioon täiskasvanud õppuritele ning luuakse haridus- võrku korrastavad hariduskeskused (ühendõppea- sutused kutsekoolide ja gümnaasiumide baasil).

• Võeti vastu alusharidusseadus, mille eesmärk on luua terviklik alushariduse süsteem ning tagada kõi- gile lastele kvaliteetne alusharidus lastehoius ja las- teaias. Muudatustega kaasneb lastehoiuteenuse in- tegreerimine alusharidussüsteemi (varasemalt sot- siaalhoolekande seaduse alusel reguleeritud) ning lastehoiu- ja lasteaiakohtade võimaldamine lähtuvalt laste ja perede vajadusest. Kohalikud omavalitsused peavad 1,5–3-aastastele lastele tagama koha laste- hoius ja 3–7-aastastele lastele lasteaias, arvestades vanema soovitud asukohta. Muudatusega ühtlusta- takse lastehoidude ja lastesõimede nõuded ning vä- heneb bürokraatia seoses lasteaia või lastehoiu koo- lituslubade taotlemisega.

• Valmistati ette täiskasvanute koolituse seaduse muudatused, millega kehtestatakse alused mikrok- valifikatsioonide pakkumiseks ja täpsustatakse nõu- deid täiskasvanute täienduskoolitustele. Mikrokvali- fikatsioonid on mõeldud täiskasvanutele, kes soovi- vad omandada tervikoskuse, õppides väiksemate moodulitena, ning need hõlbustavad liikumist erine- vate haridusteede vahel, suurendades õppe paind- likkust. Muudatuste tulemusena suureneb pakuta- vate koolituste kvaliteet; mikrokvalifikatsioonid muudavad töötajate täienduskoolituse lihtsamaks ning aitavad suurendada hariduse ja tööturu sidu- sust.

• Haridus- ja teadusministeerium jätkas kooli- võrgu korrastamisega. Toimusid kohtumised väi- keseid gümnaasiume pidavate kohalike omavalitsus- tega, mille käigus arutati omavalitsuste tulevikup- laane, et sellele põhjal sihitada riigi investeeringuid kohalike omavalitsuste vastutusalade selgitamiseks.

Väljakutsed

• Riigieelarve keerulise olukorra tõttu on endiselt probleemne õpetajate palk. Kuigi õpetajate palga alammäär kasvas 2024. aastal 4,1 protsenti ja

arvestuslik keskmine 6,6 protsenti, jääb see endiselt alla arengukavas seatud sihttaseme. Rahulolematus palga ja töötingimustega viib pikemas perspektiivis õpetajaskonna vananemise ning kvalifikatsioonita õpetajate osakaalu suurenemiseni.

• Kokkulepete puudumine kõrghariduse rahasta- mise pikas plaanis, et tagada ligipääs kvaliteetsele kõrgharidusõppele ning eestikeelse kõrgharidu- sõppe jätkusuutlikkus. Eesmärk on välja töötada kõrghariduse rahastamise pikk plaan, milles lepi- takse kokku ühiskonna ja tööturu vajadustele vas- tava kõrghariduse rahastamise põhimõtted ning üliõpilaste omavastutuse ulatus tulevikus.

• Kvalifikatsiooniga üldhariduskoolide ja lasteae- dade õpetajate osakaal väheneb. Ainsana näitab 2024/2025. õppeaastal tõusu kutseõppeasutustes töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpeta- jate osakaal. Langus on tingitud muu hulgas eesti- keelsele õppele üleminekust, kuivõrd eesti keele os- kus on kvalifikatsiooni üks põhinõue. Seetõttu tuleb keeleoskuse nõuetele vastavuse probleem eriti tera- valt esile Ida-Virumaal, kus nõuetele vastavate õpe- tajate osakaalu langus on olnud kõige drastilisem. Paljudel juhtudel on ametist lahkunud õpetajate ase- mele värvatud keeleoskuse nõuetele vastav, aga teisi kvalifikatsiooninõudeid mitte täitev õpetaja.

• Õppeprotsessis osalejate (nii õpilaste kui ka õpe- tajate) rahulolu on viimaste aastatega vähene- nud ja eriti suur on rahulolematus 8. klassi õpilaste seas, kus kooliga pigem rahul või täiesti rahul on vaid viiendik. Rahulolematuse üks põhjusi võib olla kooli- des sageli esinev kiusamine. Probleemi osaline väl- jendus võib olla ka viimastel aastatel suurenenud tüdrukute väljalangevus kolmandas kooliastmes. Ka esineb koolis tüdrukutel vaimse tervise probleeme poistest sagedamini. Teema vajab lähemat analüüsi ning võimalikke uusi või suuremas mahus tugimeet- meid.

• Loodus, täppis- ja tehnikateaduste erialade lõpe- tanute osakaal kõrghariduses on aastaid püsinud sisuliselt samal tasemel (ligikaudu 27 protsenti). Infotehnoloogia õppesuuna lõpetanute arv on küll tõusnud, aga see pole piisav, arvestades tegelikku tööjõuvajadust ja vastavate mõõdikute sihttasemeid. Kitsaskoha lahendamiseks on käivitatud Inseneria- kadeemia ja IT Akadeemia tegevused kõrghariduses ning kutse- ja üldhariduses.

• Probleemid eksamite infosüsteemiga ja e-eksa- mite korraldamisega. E-eksamitele üleminek eel- dab ühelt poolt tehnoloogia valmisolekut tõrgeteta toimida ja teisalt peab õpilaste jaoks olema piisav aeg uudse keskkonna tundmaõppimiseks ja näidisüle- sannete lahendamiseks. Vajalik on eksamite infosüs- teemi arendus uue versioonina. Poliitiline otsus oli seega üleminek aasta võrra edasi lükata, et tagada süsteemi tõrgeteta toimimine.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Strateegilised alusdokumendid ja program- mid | Haridus- ja Teadusministeerium

33

Tabel 9. Tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal (kokku)

Allikas: Eurostat

10,8% 9,7% 11,0% 9,3% 9,1 –

Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal (mehed)

Allikas: Eurostat

14,3% 11,4% 13,3% 11,5% 11,1 –

Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal (naised)

Allikas: Eurostat

7,5% 7,8% 8,6% 6,7% 6,6 –

Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal

Allikas: Statistikaamet

74,7% 74,9% 74,1% 75,2% 75,7 80%

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr formaal- ja mitteformaalõppes

Allikas: Eurostat, Statistikaamet

21,1% 23,2% 23,3% 21,4% 21,7 25%

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr informaalõppes

Allikas: Statistikaamet

– 57,9%40 59,9% – – kasvab

Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialisee- rumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest

Allikas: Uuring „Edukus tööturul“

26,7% 27,0%41 Andmed avaldatakse 2025. aasta

jooksul

29,0% 30 –

Ennastjuhtiv õppija42

- akadeemiline taastenõtkus

- agentsus

- õpilaste autonoomiavajaduse tajutud toeta- mine

Allikas: Riiklik rahuloluküsitlus

–

–

–

32,4

27,2

38,7

32,2

26,7

39,8

kasvab

Tipptasemel oskustega43 õpilaste osakaal: funktsionaalne lugemisoskus

Allikas: PISA uuring

– 10,6% – – 16,3 –

Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: ma- temaatiline kirjaoskus

Allikas: PISA uuring

– 13,1% – – 18,6 –

Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal: loo- dusteaduslik kirjaoskus

Allikas: PISA uuring

– 11,6% – – 14,9 –

Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%), lasteaiaõpetajad

Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet

81% 92% 90% 92% 92 –

Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga, üldhariduskooli õpeta- jad

105% 120% 118% 120% 120 –

40 Metoodika töötati välja 2023. aastal ning täitmise tulemused on avaldatud esimest korda. 41 2023. aasta tulemused on avaldatud esimest korda. 42 Uus mõõdik, avaldatud esimest korda riigi majandusaasta koondaruandes. 43 PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud. Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal langes kõigis kolmes mõõdetud valdkonnas, kõige suurem oli langus funktsionaalse lugemisoskuse puhul. Vaatamata sellele kuuluvad Eesti õpilased PISA tulemuste poolest maailma tipp- riikide hulka. Siinsete õpilaste tulemused langesid teiste riikidega võrreldes suhteliselt vähem.

34

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet

Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga, kutseõppe õpetajad

Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet

102% 117% 115% 120% 120 –

Noorte usaldus riigi vastu

Allikas: Rahvusvaheline Kodanikuhariduse Uuring ICCS

– 57% – – – –

Tabel 10. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -704 347 -814 900 -946 916 -743 085 -848 215 -884 491

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.5 Eesti keel ja eestlus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õi- gus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tu- gevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kul- tuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valda- mist

Tulemusvaldkonnaga seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht

Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud

Valdkonna arengukava

Eesti keele arengukava 2021–2035

Tulemusvaldkonna programmid

Keeleprogramm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Eesti keele staatus ja maine on hea (7 palli skaalal 5,5 palli eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas ja 4,4 palli muu emakeelega inimeste seas). 2024. aastal ajakohastati keeleoskusnõudeid, teos- tati järelevalvet keeleseaduse täitmise üle ning viidi ellu mitmeid olulisi tegevusi eesti keele maine ja staatuse kindlustamiseks. Selle käigus korraldati koostöös Eesti keelenõukoguga seminarid nii Eesti keelekorralduse kui ka eesti keele emakeelena õpe- tamise üle arutlemiseks, samuti uuendati Eesti õige- keelsussõnaraamatu tegevuskava.

• Ühiskonnas toimunud arengud (näiteks tehnoloo- gia areng, rändesurve, muudatused haridussüstee- mis) on tõstatanud kitsaskohad, millega tegelemi- seks koostati 2024. aastal keeleseaduse

väljatöötamiskavatsus ning sellele saadud tagasiside põhjal keeleseaduse eelnõu. Eelnõus tehakse mit- meid ettepanekuid eesti keele staatuse, kasutuse ja oskuse tugevdamiseks avalikus ruumis ning ühiskon- nas laiemalt. Muu hulgas osutas väljatöötamiskavat- suse analüüs, et mitmete huvirühmade hinnangul pole järelevalve piisavalt tõhus, et tagada keelesea- dusega kehtestatud nõuete täitmine.

• Toetati eestikeelsele õppele üleminekut, mis al- gas 2024. aasta sügisel. See tähendas laialdasi tege- vusi ülemineku ettevalmistamiseks ja üleminekuga alustamiseks. Keelevaldkonnas käivitati haridustöö- tajate keeleõppe pakkumine Eesti Keele Instituudis. Haridustöötajatele pakutakse B1-, B2- ja C1-taseme- tel keelekursuseid, mis valmistavad osalejaid ette eesti keele tasemeeksami sooritamiseks (2024. aas- tal alustas kursustel 538 haridustöötajat). Lisaks pa- kutakse keeleõpet toetavaid tegevusi, nagu keelelä- hetus (osales 20 õpetajat), ning toetatakse haridus- töötajaid eesti keele tasemeeksamiks valmistumisel. Haridustöötajate tulemuslik keeleõpe on eduka ees- tikeelsele õppele ülemineku üks võtmetegur.

• Mitmekeelsuse edendamisel kandis 2024. aastal vilja B-võõrkeelte õppe laiendamise reform. Koo- lid on B-võõrkeelte õpet tugevalt laiendanud ja mit- med võõrkeeled on õppijaid juurde saanud (eelkõige saksa, hispaania ja soome keel). 2024. aastal valmis reformi rakendumise esimese aasta analüüs.

Väljakutsed

• Eestikeelsele õppele ülemineku õnnestumine eeldab pingutusi kogu ühiskonnas ja keelevald- konnas, kus keeleprogrammi tegevused toetavad eesti keele maine tugevdamist ja kasutusalade laie- nemist, populariseerivad eesti keele kasutust ja taga- vad eesti keele toimimise ka digitaalses maailmas.

• Keeletehnoloogia arendamiseks on vaja uuen- dada õigusruumi, eestikeelse keeletehnoloogia arendamiseks aga hulgaliselt keeleandmestikke. Praegune õigusruum võimaldab koguda

35

tekstiandmeid ja keelekorpuseid teadus- ja arendus- töö tegemiseks, kuid piirab tulemuste edasist kasuta- mist.

• Keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse analüüs osutas, et mitmete huvirühmade hinnangul pole järelevalve piisavalt tõhus. Sunnimeetmeid tuleb rangemaks muuta ning nende rakendamist intensii- vistada.

• Täiskasvanute eesti keele õppe killustatus. 2024. aastal jätkusid ministeeriumite ja teiste seotud

asutuste arutelud täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna toimimise ja korrastamise üle. Nõudlus eesti keele õppe järele on suur, vaja on korrastada õppe pakkumist, sealhulgas prioriseerida sihtrühmi. Samal ajal tuleb tegeleda õppevõimaluste laienda- mise ja õppe kvaliteedi parandamisega. Täpsustada on vaja eri asutuste rollid ja vastutused valdkonnas.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Strateegilised alusdokumendid ja program- mid | Haridus- ja Teadusministeerium

Tabel 11. Tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

16–65-aastaste Eesti elanike funktsio- naalne lugemisoskus eesti keeles

Allikas: PIAAC uuring

– 61% – – –

Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust44

Allikas: Eesti tööjõu-uuring (Statistikaamet)

91,2% 91,7% 91,5% 91 > 91%

Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk ja viidatavus45

15746 – – 167 172 –

Mitmekeelsete terminibaaside hulk47 10048 115 139 100 100 –

Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Osaline49 Osaline Osaline – – –

Eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud õppijale

Puudub Puudub Puudub – – –

Eesti elanike enesehinnanguline võõrkee- leoskus

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

– Mõõdetakse Eesti tööjõu-

uuringuga

– – –

Tabel 12. Tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -7 959 -11 235 -13 688 -9 439 -11 314 -11 453

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.6 Keskkond

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elu- keskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik

Strateegilised arengudokumendid

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

44 Muu ema- või kodukeelega inimeste enesehinnangulise eesti keele oskuse kohta kogutakse infot Statistikaameti korraldatava Eesti töö- jõu-uuringuga. Mõõdik sisaldub riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. 45 Mõõdetakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes (välja arvatud teeside kogumikud) avaldatud publikatsioonide (ETISe klassifikatsiooni 1.1, 1.2, 3.1, 2.1) hulka ja viidatavust. 46 2022. aasta tulemus on avaldatud esimest korda. 47 Mõõdetakse, kui paljude erialade oskussõnavara arendatakse keskselt koordineeritavas terminihalduskeskkonnas Ekilex. 48 2022. aasta tulemus on avaldatud esimest korda. 49 Võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on näitajat täpsustatud tagantjärgi.

Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027

Tulemusvaldkonna programm

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Kliimaministeeriumi valitsemisala

36

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Eesti on nõustunud Euroopa Liidu looduse taasta- mise määruse eesmärkidega. Kuigi Eesti looduse olu- korda võib hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, on siiski ligi poolte ohustatud liikide ja elu- paikade seisund ka Eestis ebasoodne. Ökosüstee- mide taastamine ja elurikkuse kao peatamine on Eu- roopa roheleppe nurgakivi. Üks tulemusvaldkonna mõõdikutest on soodsas seisundis loodusdirek- tiivi elupaigatüüpide osakaal 57 protsenti (mõõ- detakse iga kuue aasta järel), mis on seatud sihtta- semel.

• Keskkonnavaldkonnas tulemuste saavutamise võti on teadlikud ning teadlikult oma käitumist muutvad kodanikud. 2024. aasta sügisel läbi viidud Eesti ela- nike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on elanike keskkonnaalased teadmised jäänud eelmise uuringuga võrreldes samale tasemele. Järjest levi- num on mõistmine, et keskkonnahoidmine pole vaid tagajärgedega tegelemine, vaid ka kahjusid ennetav käitumine, näiteks tarbimise piiramine.

• Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel on oluline leida võima- lused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimi- seks ning pakkuda keskkonnaalast infot ja eks- pertteadmisi. Üks eeldus tänase olukorra hindami- seks ning tegevuste mõju mõõtmiseks on kvaliteet- sed andmed. Keskkonnaandmete valdkonna aren- damiseks on käivitunud mitmed algatused: seire- võimekuse suurendamine, seireseadmete uuenda- mine ning uuenduslike viiside otsimine keskkonna- seire teostamiseks.

• Üks tulemusvaldkonna mõõdikutest on summaarne kasvuhoonegaaside koguheide. Eesti kasvuhoone- gaaside inventuuri50 2023. aasta andmete järgi oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 13,0 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti kasvuhoonegaaside kogu- heide vähenenud 63 protsendi võrra. Võrreldes eel- mise aasta andmetega on heitkoguste langus 9 prot- senti peamiselt energeetikasektoris toimunud muu- tuste tõttu. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate tootmisüksuste heitkogus langes võrreldes 2022. aastaga ligi 38 protsenti.

• Rohereformi eesmärkide saavutamiseks viidi ellu rohereformi tegevuskava ning 11 ministeeriumit ja riigikantselei alustasid avaliku sektori keskkonnaja- lajälje ja kasvuhoonegaaside vähendamist, et saavu- tada rohereformi eesmärke. Keskkonnahoidlike rii- gihangete lihtsustamiseks on riigihangete registris näidiskriteeriumid. Rohevõrgustikud on loodud nii kohalike omavalitsuste kui ka ametnike tasandil.

• Ressursitootlikkuses ei ole viimastel aastatel suuri muutusi olnud, pikema aja vaates on see paranemas. Ebakindla majandusolukorra tõttu, mille põhjustas COVID-19 pandeemia ning käimasolev Venemaa ag- ressioon Ukrainas, on vähenenud kindlus ressursi- tootlikkust suurendavate investeeringute tegemi- seks. Sellest tulenevalt on pikenenud projektide täh- tajad ja tarneahelad ning vähenenud on huvi toetus- meetmete vastu. Kümne aastaga (perioodil 2013–

50 2023. aastal avaldatud Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium)

2023) on Eestis ressursitootlikus suurenenud 38 protsenti, millega oleme Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal.

Väljakutsed

• Kliimaministeeriumi printsiip on, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse. Elurikkuse kadu mõjub hävitavalt nii loodusele, inimestele kui ka kokkuvõt- tes majandusele. Keskkond on inimõigus, seega on kogu maailmas ning seega ka Euroopa Liidus üha enam vaja vastata pikaajalistele keskkonna ja klii- maga seotud väljakutsetele – hoogustuv rohereform, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilita- mine, kliimamuutused ja nendega kohanemine. Ees- tis on keskkonnavaldkonna peamine väljakutse leida tasakaal keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse vahel.

• Fookuses on jäätmevaldkond ning selle reformi- mine. Jäätmereformi eelnõu saadeti valitsusse 2025. aasta esimeses kvartalis. Eesti jaoks lisandu- vad uued nõuded jäätmeliikidele (näiteks tekstiili- jäätmed, biojäätmed, niinimetatud ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pa- kendi- ja pakendijäätmete määrus). Samuti on seatud eesmärk ümber korraldada Eesti jäätmemajandus. Lisaks õigusaktidele ja pidevale koostööle partneri- tega on välja töötatud uus jäätmearuandluse kont- septsioon.

• Jäätmeteke on viimastel aastatel langustrendis ja kuigi 2023. aastal esines võrreldes 2022. aastaga jäätmetekke langus, ei saavutatud 2023. aastal jäät- metekke vähendamise eesmärki (2023. aasta tase: 3721 kilogrammi inimese kohta aastas versus kavan- datud 3460 kilogrammi inimese kohta aastas). Jäät- metekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sealhulgas kam- paaniad teadlikkuse tõstmiseks ja liigiti kogumise hoogustamiseks, kohalike omavalitsuste nõusta- mine, toetusmeetmed) ning uuendatud õigusakte. Oluline on inimeste teadlikkuse suurendamine ja harjumuste muutmine keskkonnahoidlikuks.

• Tähelepanu all on ka veekaitse. 52 protsenti pinna- veekogumitest ja 74 protsenti põhjaveekogumitest on heas seisundis. Seisundi paranemist kahjuks näha ei ole. Eesmärkide saavutamist ja vete seisundi pa- randamise meetmete rakendamist takistab endiselt peamiselt ressursipuudus. Puudu on nii inimesi kui ka raha uuringuteks ja investeeringuteks. Jõgede, jär- vede, põhjavee ja rannikuvee ning mere seisundi pa- randamiseks ja üleujutuste vastu võitlemiseks viiakse ellu veemajanduskavasid ning üleujutus- riski maandamiskavasid. Kavandamisel on veere- form, mille eesmärk on tagada vajalikud investeerin- gud ning teenuse toimepidevus, sealhulgas joogivee kvaliteet, ka peale Euroopa Liidu toetuste lõppemist, ja ohjata veehinna tõusu. Selleks valmib 2025. aastal veeteenuse reformi strateegiline teekaart. Välja- töötamisel on vee taaskasutuse poliitika, et võimal- dada looduslike veeressursside säästmiseks kasu- tada puhastatud asulareovett ning karjääri- ja kae- vandusvett. Uuendati üleujutuste riskide hinnangut (lisandub 17 uut riskipiirkonda). Eesti merestratee- gia raames uuendati 2024. aasta mereala seisundi- hinnang 11 tunnuse alusel. Kuigi head

37

keskkonnaseisundit pole tervikuna saavutatud, vää- rib märkimist olukorra mõningane paranemine eut- rofeerumise valdkonnas.

• Olemasolevad poliitikad ja meetmed ei ole piisavad, et täita maakasutuse, maakasutuse muutuse ja met- sanduse (LULUCF) määruste raames võetud riiklikke kohustusi aastaks 2030. Samuti puudub selge sekto- rite vahel jaotatud trajektoor kliimaneutraalsuseni jõudmiseks aastaks 2050. Seetõttu alustati 2023. aastal kliimakindla majanduse seaduse väl- jatöötamist, mille eesmärk on määratleda põhimõt- ted ja heite vähendamise eesmärgid, mis on vajalikud 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks, ning tagada üleminek kliimaneutraalsusele 2050. aastaks.

• Lähiaastate väljakutse on koostöös teiste valdkonda- dega taastuvenergeetikale ülemineku kiirenda- mine, mille lahendamisel on kriitilise tähtsusega li- savahendite leidmine. Käimasolevate mõjuhinda- miste ja planeeringute menetluste arv kasvab ning

on ootus, et menetlused viiakse läbi kiiremini ning asjatundlikumalt. Väljakutse lahendamiseks suuna- takse REPowerEU vahendeid taastuvenergia kasutu- selevõtu kiirendamise reformiks ja võrguinvestee- ringuteks, et kiirendada lubade andmise menetlusi ja tuua turule uusi taastuvenergiavõimsusi.

• Samuti on Eestis lähiaastate väljakutse tuumae- nergia kasutuselevõtu ettevalmistamine. Peami- sed tegevused on seotud vastava õigusruumi etteval- mistamisega, tuumaregulaatori loomisega ning inim- ressursside arendamisega.

• Üks kliimaministeeriumi suurimatest väljakutsetest on valdkonna ekspertide ning heade spetsialis- tide hoidmine ja motiveerimine, eriti arvestades valdkonna uusi algatusi ja teemade seotust teiste ministeeriumite valdkondadega.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium

Tabel 13. Tulemusvaldkonna „Keskkond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupai- gatüüpide osakaal

Allikas: kliimaministeerium

57% 57%51 57% ≥ 57% ≥ 57% –

Keskkonnateadlikkuse indeks

Allikas: kliimaministeerium

41,6% – 41,1% 45,5% – –

Kasvuhoone

gaaside summaarne koguheide

Allikas: kliimaministeerium

14,4 mln t CO2 ekv52

13 mln t CO2 ekv

– 12,4 mln t CO2 ekv

12 mln t CO2 ekv

8 mln t CO2 ekv

Heas seisundis olevate veekogumite osakaal

Allikas: kliimaministeerium

51% 52% – 55% 56% –

Jäätmeteke (välja arvatud põlevkivitööstus)

Allikas: kliimaministeerium

4585 kg/in

3721 kg/in

– 3400 kg/in

3350 kg/in

–

Ressursitootlikkus: SKP ja kodumaise toor- mekasutuse suhe

Allikas: Eurostat

0,83 €/kg53 0,86 €/kg – 0,69 €/kg 0,7 €/kg 0,9 €/kg

Tabel 14. Tulemusvaldkonna Keskkond eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -130 112 -166 686 -491 083 -110 465 –54 –

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

51 Ülejäänud 2023. aasta tulemused on avaldatud esimest korda. 52 Võrreldes 2023. aasta majandusaasta koondaruandega on väärtust korrigeeritud. Igal aastal koostatakse uued kasvuhoonegaaside in- ventuurid, kus lisaks viimasele aastale vaadatakse üle aegrea andmed, et metoodika oleks ühtne ning tulemused võrreldavad. 53 Alates 2024. aastast kasutatakse ressursitootlikkuse arvutamiseks aheldatud väärtusega SKP-d, mille referentsaasta on 2020. Varem kasutati näitaja arvutamiseks aheldatud väärtusega SKP-d, mille referentsaasta oli 2015. 2013.-2022. aasta andmed on korrigeeritud 30.12.2024, seetõttu ei ole varasemate aruannete väärtused võrreldavad. 54 Alates 2025. aastast on tulemusvaldkond ümber kujundatud.

38

1.2.7 Teadus ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja ma- janduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ning maailma arenguvajadus- tele.

Valdkonna arengukava

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõt- luse arengukava 2021–2035 (TAIE)

Tulemusvaldkonna programmid

Teadussüsteemi programm

Teadmussiirde programm

Ettevõtluskeskkonna programm

Ehituse programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- misala

Kliimaministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) eelnõu jõudis pärast põhjalikku ettevalmistust riigikogu menetlusse. Uue alusseadusena loob TAIKS ühtsema raamistiku, kä- sitledes esimest korda teadus- ja innovatsioonisüs- teemi tervikuna ning hõlmates ka teadmussiiret, tea- duseetikat ja avatud teadust.

• Käivitati kaks teadus- ja arendusasutuste tead- mussiirde võimekuse kasvatamisele suunatud toetusmeedet. Temaatilised teadus- ja arendus- programmid arendavad teadusvõimekust TAIE fookusvaldkondades, mida iseloomustab kõrge ma- janduslik potentsiaal. Teadusuuringute mõju suuren- damine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institut- sionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+) toetab innovatsiooniteenuste arendamist ja spin-off55 potentsiaaliga projektide elluviimist. Nende kahe meetme kaudu suunab haridus- ja tea- dusministeerium olulist osa kogu teadmussiirde va- henditest.

• Valmis Eesti teadustaristu neljas teekaart, mis koondab 28 olulist teadustaristu objekti. Esimest korda on kavandatud toetus ka nende püsikulude katteks, mis aitab tagada taristu stabiilse kasutuse ja vähendab sõltuvust välisrahastusest.

• Majanduse ja tööstuse konkurentsivõime suurenda- miseks kinnitas Vabariigi Valitsus majanduskasvu kava. Lisaks käivitati Vabariigi Valitsuse majan- duskabineti nõupidamiste formaat, mille raames

55 Kõrvalettevõte või hargnenud ettevõte – teadus- ja arendusasutuse, sealhulgas kõrgkooli juures töötav ettevõte, mille ülesandeks on uute kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate tehnoloogiate turustamisele kaasa aitamine ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni alusel areneva ettevõtluse soodustamine.

keskendutakse majanduse konkurentsivõime ja kas- vuga seotud küsimustele.

• Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendu- suuringute keskuse esimesse ärisuunda – biora- fineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehno- loogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõi- dukid. Keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ning koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja in- novatsioonivõimekuse suurendamiseks.

• Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovat- siooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöö toetus ning jätkus ettevõtetele suuna- tud arendustoetuste rakendamine, sealhulgas Ra- kendusuuringute programmi kaudu.

• Käivitati Eesti Kaitsefond kogumahuga 100 miljo- nit eurot. Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja jul- geolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale glo- baalsele nõudlusele.

• Vabariigi Valitsus otsustas luua 160 miljoni euro suuruse toetusmeetme suuremahuliste investee- ringute soodustamiseks, mille eesmärk on toetada investeeringute tegemist Eesti majandusse, suuren- dada eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet, ekspordivõimekust ja lisandväärtuse kasvu.

• Valmis Eesti turismi pikk vaade 2025–2035, mille eesmärk on turismisektori konkurentsivõime suu- rendamine tuntuse ja lisandväärtuse kasvu kaudu.

• Loodi ruumiloome kompetentsi koondav Maa- ja Ruumiamet koos elukeskkonna tervikliku ruumilise arengu eest vastutava riigiarhitekti positsiooniga.

• Ehitusvaldkonna tõhusamate ja läbipaistvamate protsesside nimel jätkati e-ehituse platvormi arendamist. Menetluste lühendamiseks valmis me- retuuleparkide ühendloa tehniline lahendus. Uus tase digitaliseerimises on võimalus taotleda Building Information Modeling’i ehk BIM-põhist ehitusluba.

• Valminud ehitusgiid annab lihtsa ja visuaalse üle- vaate ehitusnõuetest. Elukeskkonna kvaliteedi arendamiseks uuendati ehitusseadustiku eelnõu, val- mistati ette ligipääsetavuse eelnõu, alustati teaduste- gevust tänavaruumi põhimõtete kokkuleppimiseks ja viidi kvaliteetse ruumi põhimõtted nii ehitusseadus- tiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõu- desse.

• Algas hoone elukaare süsinikujalajälje arvutus- metoodika väljatöötamine ja hoonetele reaalaja energiamärgise loomine, uuendati hoonete energia- tõhususe määruseid.

• 2,6 miljonit eurot suunati lasterikaste perede ko- dutoetuseks, 185 miljonit eurot korterelamute ning 19,5 miljonit eurot väikeelamute rekonst- rueerimiseks. Tagati toetuste regionaalne tasakaa- lustatus. Rekonstrueerimise teadus- ja arendustege- vuse programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid renoveerimislahenduste ja kliimakindluse tagamise

39

infomaterjalid ning arendati piirkonnapõhist reno- veerimist.

Väljakutsed

• Ootused teadus- ja arendustegevuse mõjule kasva- vad, ent muutus eeldab väljakujunenud töökultuuri ja majandusstruktuuri uuenemist, mis pole kiire protsess. Kuigi avaliku sektori teadus- ja arendus- tegevuse rahastus on viimastel aastatel püsinud soovitud tasemel (üks protsent SKP-st), langes see 2024. aastal riigieelarve kärbete tõttu mada- lamale. Eesmärgi täitmine on ohus ka järgmistel aas- tatel. Et tagada alustatud muutuste mõju, on vaja edaspidi tagada rahastamise jätkumine kokkulepitud tasemel – üks protsent SKP-st.

• Teadlaste järelkasv on stagneerunud ja doktorik- raadiga spetsialistidel on endiselt väljaspool aka- deemilist sfääri vähe rakendust. See peegeldab nii vähest nõudlust teadus- ja arendustegevuse järele kui ka vajadust kohandada doktoriõpet ühiskonna ootustega. Murettekitavalt väheneb ka eesti keelt val- davate doktorantide osakaal, mis ohustab eestikeelse kõrghariduse ja teadmussiirde tulevikku.

• Rakendusuuringute tegijatel ülikoolides puudub sageli erasektori tellimus, mistõttu on lihtne jääda harjumuspärase alusteaduse juurde. Kuigi teadmussiirde toetamiseks on käivitatud mitmeid al- gatusi, on rahastus endiselt suunatud kas teadusasu- tustele või ettevõtetele, mitte nende koostööle. Rah- vusvaheline kogemus näitab, et suurim mõju sünnib ühiste tegevuste kaudu, mida toetatakse sihipäraselt mõlemalt poolt.

• Teadussüsteemi rahastus on endiselt killustunud ja projektipõhine, kasvav halduskoormus piirab teadustöö järjepidevust ning paindlikku reagee- rimist ühiskonna vajadustele. Vajalik on rahastuse terviklik ülevaatus ja kohandamine muutuvate vaja- dustega.

• Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkus on vähenenud, kasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus-arendustegevuse ning inno- vatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete ra- kendamist ning panustada eesmärki kasvatada era- sektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st.

• Ekspordi, investeeringute ning turismi mahud ei ole taastunud. Mahtude suurendamiseks on oluline pakkuda ettevõtetele tuge ekspordiga alustamiseks

ja turgude mitmekesistamiseks. Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis hoidmisele. Turismi arenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamist, et ai- data täita madalhooaega ning suurendada välisturis- tide arvu.

• Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajasta- mist ja reformi. Selleks tuleb jätkata riigi kogutavate andmete ühtse süsteemi loomisega asutuste üleselt, teha investeeringuid masinloetavate andmete vastu- võtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks.

• Samuti vajavad reformi finantsinstrumentide pakkumise põhimõtteid: suurendada tuleb Ette- võtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust fi- nantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada et- tevõtetele pakutavate finantsteenuste ning instru- mentide valikut.

• Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada vahendid, et renoveerimine toimuks ühtlases ja järjepidevalt kasvavas tempos.

• Ehitusvaldkonna tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmi- seks tuleb jätkata digitaliseerimist ning leida välisva- hendite lõppemise tõttu selleks lisarahastust.

• Kvaliteetse ruumi ja uue Euroopa Bauhausi põhimõ- tete (eesmärk on kombineerida disain, kestlikkus, juurdepääsetavus, taskukohasus ja investeeringud, et aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe saavu- tamisele) läbiv rakendamine koostöös loodud Maa- ja Ruumiametiga, et edendada Eesti ehituskultuuri ja elukeskkonda.

• Elukeskkonna terviklik kujundamine vajab stra- teegilist plaani, mis ühendab maapoliitika, ruumilise planeerimise, liikuvuse ja ehituse.

• Elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on vaja investee- rida ruumiloomealasesse teadus- ja arendustege- vusse ning selle tulemuste rakendamisse.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda järgmistel veebilehtedel:

Strateegilised alusdokumendid ja programmid | Hari- dus- ja Teadusministeerium

Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium

Valdkondlikud arengukavad | Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium

Tabel 15. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Riigieelarves kavandatud TA rahastamine

osakaaluna SKP-st (%)

Allikas: Riigieelarve seletuskiri

1 1 – ≥ 1

Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%)56

Allikas: Statistikaamet 1 1,0857 – 1,3 1,5 2

Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 kesk-

misest (%) 80,7 77,5 – 90 92 110

56 TAIE metoodika kohaselt mõõdetakse ettevõtlussektori TA-kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet tabel TD052) 57 2023. aasta tulemused on avaldatud esimest korda.

40

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Allikas: Eurostat

Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabe-

lis (koht tulemusrühmas)

Allikas: Euroopa Komisjon

Mõõdukas innovaator

(12. koht)

Mõõdukas innovaator

(12. koht)

Tugev innovaator

(14. koht)

Tugev innovaator

Tugev innovaator

Innovat- siooniliider

Tabel 16. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -441 925 -681 403 -526 758 -448 863 -492 421 -525 917

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.8 Põllumajandus ja kalandus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab

Valdkonna arengukava

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aas- tani 2030

Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid

Põllumajandus, toit ja maaelu

Kalandus

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala

Kliimaministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Toidu varustuskindluse tagamine on üks regio- naal- ja põllumajandusministeeriumi riigikaitselis- test ülesannetest. 2023. aastal koostati koostöös suuremate toidutootjate ning erialaliitudega toidu varustuskindluse strateegia ja tegevuskava. Definee- riti põhilised ohud, võimelüngad ning nii riigi kui ka erasektori vajalikud tegevused. Olulisemad stratee- gia ja tegevuskava tegevused, mis 2024. aastal alguse said, on niinimetatud kriisipoodide arendus, hajuta- tud kütusevaru suurendamine esmatootmise juures, tarneahela osalistega kriisikommunikatsiooni võr- gustiku ja -mudeli loomine. Samuti lisati olulisemad tarneahela ettevõtted prioriteetsete elektritarbijate nimekirja, tagati kriitilise tehnika juurdepääs krii- siaegsele vedelkütusele ning koordineeriti kriitilise tehnika riigikaitselistest kohustustest vabastamist. Enamik neid ülesandeid on jätkuvad ja arenevad, kuid jõuline algus on tehtud ning Eesti inimeste võime ka rasketes kriisides paremini hakkama saada on seeläbi tõusnud.

• 2024. aastal möödus teine ühise põllumajandus- poliitika strateegiakava 2023–2027 rakenda- mise aasta, mille jooksul rakendusid kõik Eesti ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava esimese

samba toetused ning ka osa teise samba toetustest. Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2024. aastal toetusi kogusum- mas 335 miljonit eurot.

• Kalandussektori arenguks maksti 2024. aastal toetusi välja summas 2,6 miljonit eurot. Eesti ka- landussektori arenguks on oluline Euroopa Meren- dus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) raken- damine. See aitab kaasa kalandussektori jätkusuutli- kule arengule, toetab keskkonnahoidu, edendab ko- halikku arengut ja suurendab sektori konkurentsi- võimet. 2024. aastal avati täiendavalt kaheksa uut meedet ja tehti kalandussektoriga ulatuslikku koos- tööd, et avada 2025. aastal suur enamus fondi meet- metest. 2025. aastaks on planeeritud 23 uue Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi meetme avamine, millest osad avanesid juba aasta alguses.

• Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodus- tatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja kasuta- mise jätkamist ühise põllumajanduspoliitika toe- tuste abil. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2023. aastal 92,6 protsenti.

• Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmise aastaga, oli 2024. aastal 99,34. Eesmärk on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutuse ba- romeeter näitas 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga toiduohutuse olukorra kerget langust.

• Teadmistepõhise poliitikakujunduse lahutamatu osa on rakendusuuringute elluviimine strateegi- liselt olulistes valdkondades. 2024. aastal saavu- tati Euroopa Komisjoni töögruppides kokkulepe uute aretustehnikate kasutuselevõtuks. Avanenud võima- luste rakendamiseks Eestis anti koostöös Eesti Tea- dusagentuuriga välja kahe miljoni euro suurune siht- toetusgrant, et tõsta Eesti sordiaretusega tegelevate uurimisrühmade võimekust täppisaretustehnikate kasutuselevõtul. Lisaks algatati koostöös Eesti Tea- dusagentuuri ja kliimaministeeriumiga agrometeo- roloogia rakendusuuringuid, mille kogueelarve ula- tus 1,2 miljoni euroni. Nende uuringute eesmärk on välja töötada kliimamuutustega kohanemist toetavad teenused ettevõtjatele.

41

Väljakutsed

• Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eel- dab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat ko- hanemist ühiskonna ootustega riskide maanda- misel ja laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja oluliselt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järe- levalvega, sealhulgas riskihindamise ja –kommuni- katsiooniga.

• Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on langenud viimase kümne aastaga 35 protsenti, kuid vähenemine on peatu- mas. 2023. aastal müüdud toimeainete kogus võrrel- des eelneva aastaga tõusis vähesel määral. Antibioo- tikumide kasutamisega kaasneb mikroorganismide omadus mitte alluda antibiootikumide toimele ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus (AMR). Põl- lumajandus- ja Toiduamet teeb regulaarset mikroo- bide antibiootikumiresistentsuse seiret sigadel ja ko- dulindudel ning nende saadustel.

• 2024. aastal Eesti loomakasvatusettevõtetes eriti ohtlike loomataudide juhtumeid ei olnud. Vaata- mata sellele positiivsele tulemusele oli olukord siiski keeruline. Üldine sigade Aafrika katku riskifoon met- sades on ägenemas.

• Peamised probleemid maapiirkonda elama asu- misel on teenuste kättesaadavus, atraktiivsete töökohtade vähesus ning probleemid elamuma- jandusega.

• Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheülemineku väljakutsetega, sealhulgas klii- mamuutuste leevendamisega, ja samas toidu va- rustuskindlusega seotud riskide maandamine on valdkonna oluline kompleksne väljakutse. Lahen- duste leidmiseks on koostatud „Roheülemineku tee- kaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkon- nas“ ning rakendatud eri meetmeid toidu varustus- kindluse tagamiseks koostöös eraettevõtetega. Sa- muti toetab roheülemineku väljakutse lahendamist uuendatud „Rohepöörde tegevusplaan 2023–2025“.

• Toidusektori konkurentsivõime ja eksport. 2024. aasta uuring Eesti elanike toidukaupade ostueelistuste ja hoiakute kohta näitab selgelt, et Eesti tarbijad hindavad jätkuvalt kodumaist toitu, kuid elukalliduse tõus on suurendanud hinnatund- likkust ja seadnud uusi väljakutseid nii tarbijatele kui ka toidutootjatele. 2024. aasta uuringu kohaselt eelistab 59 protsenti Eesti elanikest kodumaist toitu. Võrreldes 2022. aastaga, kui nimetatud uuring vii- mati läbi viidi, on see näitaja veidi langenud.

• Heas seisus kalavarude osakaal oli 2023. aastal 45 protsenti, varude seisund on halb ja jääb alla sea- tud sihttasemele – 61 protsenti. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalava- rude kaitsemeetmeid ning vähendada püügikoor- must rannapüügis.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Tabel 17. Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine58

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr

Allikas: Statistikaamet

80,3%59 80,5%60 80,4% 78,7% 78,7%

Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduai- nete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta, kolme aasta liikuv keskmine

Allikas: Statistikaamet

35 762 eurot

40 176 eurot61

41 783 eurot

34 700 eurot

35 000 eurot

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbi- lanss: ekspordi-impordi suhtarv

Allikas: Statistikaamet

0,89 0,8362 0,81 0,80 0,81

Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

61% – 59% 75% 75%

Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandus-too- dangu väärtuse kohta, tonni tuhande euro kohta63

Allikas: Statistikaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus

2,3864 2,6065 – ≤ 2,5 ≤ 2,5

Toiduohutuse baromeeter

Allikas: regionaal- ja põllumajandusministeerium

99,63 100,69 99,34 ≥ 100 ≥ 100

58 Tulemusvaldkonna mõõdikud ei ole esindatud strateegias „Eesti 2035“. 59 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 60 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 61 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 62 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 63 Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2023. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saa- dakse 2025. aasta inventuurist. Seega on 2023. aasta tulemused avaldatud esimest korda. 64 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga. 65 Sihttaseme täitmist on täpsustatud võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga.

42

Tabel 18. Tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -429 673 -499 986 -425 445 -403 706 -447 465 -412 684

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.9 Transport

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ning mugavad liikumisvo imalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega

Valdkonna arengukava

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

Tulemusvaldkonna programm

Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Kliimaministeeriumi valitsemisala

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Raudtee valdkonnas jätkati 2024. aastal Aeg- viidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimisega ning aasta lõpus alustati Tapa−Narva raudteelõigu elektrifitseerimist. Edela suunal jätkati 2024. aastal Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul reisirongide piir- kiiruse tõstmiseks kuni 160 kilomeetrini tunnis raudtee muldkeha ja pealisehituse rekonstrueeri- mist.

• Võrreldes eelneva kahe aastaga vähenesid kok- kupõrked raudteeülesõidukohtadel. AS Eesti Raudtee taristul kokkupõrkeid raudteeülesõidukoh- tadel ei toimunud.

• Rail Balticu põhitrassi ehituslepinguid on sõlmitud 2024. aasta lõpuks 74 kilomeetri põhitrassi ulatuses, mis tagab raudtee valmimise Eestis 2030. aastaks.

• Maanteede valdkonnas viidi 2024. aastal ellu eri- nevaid teehoiu investeeringuid kokku 1101 kilo- meetril (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, re- monti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 15 kilo- meetri ulatuses 2+2 ja 2+1 ristlõikega teelõike. Re- konstrueeriti 21 silda ja 19 kilomeetri ulatuses erine- vaid teelõike. Teostati remonttöid 1067 kilomeetril teelõikudel. Ehitati ümber 14 liiklusohtlikku kohta.

• 2024. aastal vähenesid jalakäijatega õnnetused, milles hukkus inimene. Positiivse trendina on vä- henenud telefonikasutus mootorsõidukijuhtide seas ning suurenenud nii jalgrataste kui ka kergliikuritega liiklemisel kiivrit kandvate laste osakaal. Samuti on paranenud laste nähtavus liikluses – rohkem kasuta- takse jalgrattaga sõites helkurveste.

• Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik ot- selennuga lennata 60 sihtkohta, millest 44 olid re- gulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud.

Lennuliiklus Eesti õhuruumis ja ülelennud on taas kasvutrendis.

• Lennunduse tõhusust mõjutasid 2024. aastal enim õhusõidukite hooldusvaldkonnas valitse- vad olud – rohke nõudlus ja teatud õhusõidukite mootorite probleemid ning varuosade puudus takis- tasid sektori kasvu, mis omakorda mõjutas pakku- mise vastavust nõudlusele, aga rolli mängis ka geo- poliitiline olukord. Suurenenud lennuliiklus ja parem teavituskultuur tõi 2024. aastal kaasa registreeritud lennuintsidentide arvu kasvu ligi 20 protsenti võrra.

• 2024. aastal oli maakonnaliinidel gaasibusse 19 protsendi võrra vähem. Gaasibussid asendati biodiiselkütust või HVO (Hydrotreated Vegetable Oil) teise kategooria kütust kasutavate bussi- dega. Alternatiivkütuseid kasutavate busside osa- kaal moodustas 44 protsenti. Kogu liinivõrgu maht suurenes 0,9 protsendi võrra. Kogu maakonnaliinide veomahust teenindatakse gaasibussidega 25 prot- senti ehk 12,3 miljonit kilomeetrit.

• Alustati Saaremaa nõudepõhise transpordi pi- lootprojektiga. Eesmärk on võtta nõudepõhine ühistransport laialdasemalt kasutusele mitmes eri- nevas ühistranspordikeskuses.

• Viidi läbi suursaarte parvlaevaliinide sõitjateveo hange, mille tulemusel sõlmiti uus leping TS Lae- vad OÜ-ga järgmiseks seitsmeks aastaks. Jätkub uue keskkonnasõbraliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Parvlaeva kontseptsioon on valminud ning laev valmib 2026. aastaks.

• Kuulutati välja sõitjateveo hange vedajate leidmi- seks praamiliinidele Rohuküla–Sviby, Kihnu–Muna- laid ja Munalaid–Manilaid, Sõru–Triigi ning Ruhnu– Munalaid, Ruhnu–Pärnu ja Ruhnu–Roomassaare. Viidi läbi Ruhnu lennuühenduse hange.

• Regionaal- ja põllumajandusministeerium koostöös riigilaevastikuga kuulutas aasta lõpus välja hanke Laaksaare–Piirissaare hõljukiliinile uue keskkonda säästvama hõljuki ostmiseks.

• Vabariigi Valitsus kinnitas ühistranspordi reformi kontseptsiooni, mis keskendub ühistranspordi aren- damisele. Eesmärk on suurendada säästlike liikumis- viiside osakaalu ja muuta ühistransporditeenus kät- tesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka koolikohtade va- hel.

Väljakutsed

• Transpordi energiakulu (TWh) ei vähene loode- tud kiirusega, jätkuvalt kasvavad maanteede läbi- sõidud.

• Suurimad väljakutsed ühistranspordis on jätku- valt seotud nii linnapiirkondade autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistranspor- diteenuse pakkumisega. 2024. aastal

43

ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga tööle liiku- mise osakaal küll veidi kasvas (34,9 protsendilt 35,1 protsendile), kuid kasv tuli kaugtöötamise osa- kaalu vähenemise (6,1 protsendilt 5,9 protsendile), mitte autode osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 0,1 protsenti, mis näi- tab, et autostumistrend jätkub ning ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse ning inimeste harjumuste muutmisesse pole piisavalt panustatud. Praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täideta.

• Eesmärk on rattaga tööl käijate osakaalu suuren- damine (2024. aastal vaid 2,7 protsenti, aasta varem 2,5 protsenti) mille tegelik potentsiaal on realiseeri- mata. Eesti suurimates linnades puudub rattateede põhivõrgustik.

• Raudteetaristu jätkuvad probleemid on vajadus tagada kaubaveole sobilik taristu, luua täienda- vaid võimalusi kaupade kiiremaks ühelt transpordi- liigilt teisele liigutamiseks ning rongidele raudteel täiendavaid möödumiskohti, aga ka raudteeohutus raudteeülekäikudel ja -sõidukohtadel. Kuigi reisi- jateveod jätkavad iga-aastast kasvamist, näitavad kaubaveoprognoosid iga-aastaseks mahuks kaks kuni kolm miljonit tonni, mis on selgelt vähem, kui on vaja raudtee jätkusuutlikuks arendamiseks. Seetõttu on iga aastaga kasvanud riigi toetus raudteetaristu majandamiseks. Rail Balticu ehitamiseks on ole- mas vaid osaline rahastus, oluline on leida täienda- vaid vahendeid, et rongiliikluse saaks avada 2030. aastal. Lisaks taristule on vajalik sõlmida kok- kulepped veeremi olemasuoluks uuel raudteel.

• Merenduses on peamine väljakutse ebastabiilne olukord maailmas, varilaevastik Läänemerel ja veealuse taristu kahjustamised, samuti üha enam

karmistuvad keskkonnanõuded. Merendus on glo- baalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eestis on merendusteemad jagunenud eri ministee- riumite vahel ja merenduse terviklikuks arenemiseks on väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud poolte ühtne koordineeritud koostöö.

• Maanteetransporditaristu arendamise ja korras- hoiu rahastamine on olnud aastaid ebapiisav – 2024. aastal oli rahastamine üle 25 protsendi väik- sem kui 2021. aastal. Tulenevalt teehoiuks ettenäh- tud vahendite vähenenud mahust ja ehitushindade kasvust viimastel aastatel on 2024. aasta töömaht võrreldes 2021. aastaga umbes 50 protsenti väik- sem. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle säilita- mine.

• Aastatel 2022−2024 hukkus maanteeliikluses aasta jooksul keskmiselt 59 inimest (aastate 2021−2023 keskmisena 55). Liiklusohutusprogrammi eesmärk vähendada kolme aasta keskmist liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi 2024. aastal täitmata.

• Maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel on kavas välja töötada uus liinivõrk, tuginedes regu- laarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk taktipõ- hisusele), mis on eeldus liinide tõhusale omavaheli- sele sidumisele.

• Kavas on välja töötada kestlik ühistranspordi ra- hastusmudel, kuna alates 2020. aastast on ühist- ranspordi baaseelarve külmutatud, kuid lepingud ve- dajatega on pikaajalised ja indekseeritud, mistõttu on tegelikud kulud inflatsioonist tulenevalt suurenenud.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium

Tabel 19. Tulemusvaldkonna „Transport“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena

Allikas: Transpordiamet

55 55 59 42 40 30

Liikluses raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena

Allikas: Transpordiamet

367 39566 483 309 302 187

Transpordi CO2 heite vähenemine 700 kilo- tonni võrra võrreldes 2018. aastaga67

Allikas: kliimaministeerium

2437,94 kt CO2 ekv

2437,77 kt CO2 ekv

– 2291,92 kt CO2 ekv

2231,18 kt CO2 ekv

1700 kt CO2 ekv

Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogu- mahutavus 500 ja enam)

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministee- rium

23 31 35 40 75 360

Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonn- kilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga

Allikas: Statistikaamet

22% 16% 12% 24% 13% 40%

66 Võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandes esitatuga on näitajat täpsustatud tagantjärgi. 67 Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2023. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saa- dakse 2025. aasta inventuurist. Seega on 2023. aasta tulemused avaldatud esimest korda.

44

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu suurendamine

Allikas: AS Tallinna Lennujaam

33 44 44 45 50 50

Tabel 20. Tulemusvaldkonna „Transport“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -602 475 -887 448 -1 048 691 -700 251 –68 –

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.10 Energeetika

Tulemusvaldkonna eesmärk

Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavu- sega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, sa- mas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnasei- sundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.

Valdkonna arengukava

Energiamajanduse arengukava aastani 2030

Tulemusvaldkonna programm

Energeetika ja maavarade programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Kliimaministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Elektri- ja gaasivarustuskindlus. Gaasi varustus- kindlus tagatakse ühe teravatt-tunnise strateegilise gaasivaruga Inčukalnsi gaasihoidlas. Läti võimaldas 2024. aasta novembris hoida Eesti gaasivarusid eri- tariifiga 2030. aastani. Täielikult sai valmis Pakri- neeme haalamiskai erinevat tüüpi FSRU (Floating Storage Regasification Unit) ujuvterminalide teenin- damiseks, sealhulgas paigaldati maagaasi laadimis- käpp. Eesti varustuskindlust toetavad ka Klaipėda ja Inkoo LNG-terminalid ning Poola-Leedu gaasiühen- dus (GIPL).

• Ettevalmistustegevused elektrisüsteemi sünkro- niseerimiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga. 2024. aastal valmistuti 2025. aasta 9. veebruaril toi- munud Balti elektrisüsteemide liitumiseks Mandri- Euroopa sünkroonalaga. Eestis valmis kolmas sünk- roonkompensaator ning lõpetati Eesti-Läti kolmanda liini rekonstrueerimine. Mais kinnitas riigikogu stra- teegilise reservi ning detsembris esitas Vabariigi Va- litsus riigikogule varustuskindluse eelnõu, mille alu- sel saab 2026. aastast rakendada saartalitlusvõime teenust kuni 1000-megavatise (MW) kindla

68 Alates 2025. aastast on tulemusvaldkond ümber kujundatud.

tootmisvõimsuse tagamiseks. Tugevdati kriitilise ta- ristu kaitset ning algatati merealuse taristu seirevõi- mekuse arendamine (projekt „Merehunt“).

• Taastuvenergia osakaal elektritoodangus kasvas 2024. aastal 63 protsendini. Käivitati taastuvener- gia vähempakkumise tulemusel täiendavate tootmis- võimsuste lisamine 720 gigavatt-tunni (GWh) ulatu- ses. Valmisid uued tuulepargid: Sopi-Tootsi (255 me- gavatti) ja Aidu (75 megavatti). Edendati tuulepar- kide arendamist sobivatel riigimaadel ning tehti ka ettepanek hoogustada ammendunud kaevandusala- del taastuvenergia tootmist.

• 2024. aastal koostati energiamajanduse arengu- kava aastani 2030 kaks tööversiooni. Sidusrüh- made tehtud ettepanekute alusel täiendati üldees- märgi sõnastust, alaeesmärke, mõõdikuid ja aastaks 2035 seatavaid sihttasemeid. Täpsustati kavandatud tegevusi ning elektri, soojuse, gaasi tarbimise, võim- suste, toodangu ja energiahinna prognoose. Lisaks kliimakindla majanduse seaduse eelnõus sätestatud nõudeid elektri- ja soojusenergia tootmisele. 2024. aastal koostati arengukava mõjude hindami- sed (sealhulgas keskkonnamõju strateegiline hinda- mine).

• Viidi läbi Euroopa Komisjoni rahastatud olemasole- vate ja uute energiatõhususe meetmete uuring. Selles kaardistati kulutõhusad poliitikameetmed, mis aitavad riigil täita 2030. aasta kumulatiivse energia- säästu eesmärke. Uuring hõlmas nii energiasäästuga seotud tegevusi kui ka õigusloome ettepanekuid.

• 2024. aastal jätkus fosforiidi ja teiste kriitiliste maavarade ulatuslik uurimine. Valmis järjekordne Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uurin- gukeskuse puursüdamike hoidla.

Väljakutsed

• Varustuskindluse tagamiseks pole piisavas ma- hus juhitavat võimsust. Juhitavad põlevkivielektri- jaamad ei ole turul enam konkurentsivõimelised, sa- mas uute juhitavate elektritootmisvõimsuste raja- mine vajab toetavaid meetmeid ja aega. Olemasole- vate tootmisvõimsuste säilitamiseks hakatakse ra- kendama strateegilist reservi ja saartalitlusvõime teenust. Uue võimsusmehhanismi vajadus tekib

45

tõenäoliselt 2035. aastast, kuid analüüsi ja riigiabi loa taotlusega tuleb alustada juba 2025. aastal.

• Taastuvenergia arendamisel on takistused. Prob- leemkohad on tuuleparkidele sobivate asukohtade leidmine, kogukondade vastuseis ning riigi piiratud planeerimissuutlikkus. Vajalik on kiirendada liitu- misprotsesse, võrguarendust ja loamenetlusi ning leida lahendused kohalike omavalitsuste vastusei- sule tuuleparkide rajamiseks.

• Elektrienergia salvestamise ja tarbimise juhti- mise lahendused, et olla valmis taastuvelektri suuremaks tootmiseks. Taastuvelektri ettearvama- tus toob elektrisüsteemis kaasa hetki, mil elektrit on üle või puudu. Salvestamine võimaldab elektritoot- mist nihutada ajalt, mil elektrit on üle, ajale, mil elekt- rit on puudu, ja seeläbi vähendada elektrihindu ning hindade volatiilsust. Lisaks võimaldab see vältida elektrivõrgu ülekoormamist. Tarbimise juhtimine seevastu võimaldab elektritarbimist nihutada ajale, mil tootmist on üle või puudu, ning seeläbi panustada elektrisüsteemi tasakaalu. Salvestus ja tarbimise juh- timine panustavad varustuskindlusesse tarbimise ja tootmise tasakaalu hoidmise kaudu – need aitavad tagada elektrisüsteemi sageduse 50 hertsi (Hz). Sage- duse hoidmiseks hangib süsteemihaldur Elering sa- gedusreserve. Vajalik on edasi arendada salvestuse ja tarbimise juhtimise kasutuselevõttu toetavat turu- mudelit ja andmevahetust, et salvestus ning tarbi- mise juhtimine muutuks turupõhiseks lahenduseks. Salvestuse investeeringute põhiline barjäär on kallid opereerimiskulud, mis tulenevad näiteks võrgutariifi topelt maksmisest, ja tarbimise juhtimist pärsivad puudulikud elektriturureeglid, mis ei võimalda täna

tarbimise juhtimist elektriturul müüa. Mõlema välja- kutse lahendamiseks on muutmisel elektriturusea- dus.

• Kaugkütte arendamine. Väljakutse on salvestusla- henduste ja heitsoojuse laialdasem kasutamine ning madalatemperatuurilise kaugkütte rakendamine. 2024. aastal rakendati esimest korda kahetariifilist soojushinda. Regulatsioonimuudatus, mille jõustu- mine on kavandatud 2026. aastaks, vähendab võr- guettevõtete ebakindlust mitmetariifilise hinna keh- testamisel ja aitab tagada õiglasema taristukulude jaotuse.

• Avaliku sektori eeskuju. Taastuvenergia kasuta- mine avalikus sektoris on olnud tagasihoidlik. Rohe- hangete süsteem ja taastuvenergia ostud vajavad strateegilist arendust ning laiendamist teistele ener- gialiikidele.

• Energiatõhususe eesmärkide täitmine. Uute di- rektiividega kokku lepitud sihttasemete täitmiseks on 2030. aastaks vaja täiendavat energiasäästu um- bes kuue teravatt-tunni jagu. Eesmärgi saavutami- seks on vajalik eri sektorite omavaheline koostöö.

• Maapõueressursside kasutuse arendamine. Foo- kuses on kriitiliste maavarade ja sekundaarsete toor- mete uuringud ning kontsessioonimehhanismi loo- mine. Jätkuma peab ehitusmaavarade säästlik kasu- tus ja maakondlike teemaplaneeringute koostamine. Vajalik on hoida ühiskonnas konstruktiivset dialoogi maavarade kasutamise teemal.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium

Tabel 21. Tulemusvaldkonna „Energeetika“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kü-

tuste ja energia kättesaadavus tarbijale69

Allikas: Maailma Energeetikanõukogu

ABA ABA – ABA ABA

Tabel 22. Tulemusvaldkonna „Energeetika“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -81 917 -80 658 -77 301 -47 771 –70 –

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.11 Digiühiskond

Tulemusvaldkonna eesmärk

Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küber- ruum turvaline ja usaldusväärne

69 World Energy Council Energy Trilemma Index 2021 Country rankings WEC Energy Trilemma Index Tool. Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega A kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25 protsendi riikide seas – see tähendab, et parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kujul AAA. Kõige kehvem tulemus väl- jendatakse tähega D positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. 70 Alates 2025. aastast on tulemusvaldkond ümber kujundatud.

Tulemusvaldkonnaga seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- keskne riik

46

Valdkonna arengukava

Digiühiskonna arengukava 2030

Tulemusvaldkonna programm

Digiühiskonna programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitse- misala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Digiriigi edu mõõdetakse avalike digiteenustega rahulolu kaudu. Teenustega rahulolu oli 2024. aas- tal kõrge – 82 protsenti. Eesmärk on erinevate tege- vuste kaudu rahulolu veelgi suurendada. Alates 2022. aastast on riigiportaali eesti.ee kaudu jõudnud inimesteni elusündmusteenused, mille eesmärk on lihtsustada avalike teenuste kasutamist. 2024. aasta lõpuks on inimesele kasutatavad kaheksa elusünd- musteenust: abielu, lapse saamine, kaitseväekohus- tuse täitmine, Eestisse elama asumine, lähedase surm, pension, raske tervisediagnoosiga lapse toeta- mine, lahutus. Kasutajad on loodud elusündmustee- nused hästi vastu võtnud.

• Olulise uuendusena teenuste kvaliteedi tõstmi- seks avaldati 2024. aasta lõpus eesti.ee mobiili- rakendus, et pakkuda kasutajatele mugavat ja lihtsat ligipääsu riiklikele teenustele nutiseadme kaudu, ole- nemata asukohast või ajast. Eesti.ee rakenduse kaudu saab kodanik kasutada mugavalt nii uusi kui ka riigiportaali eesti.ee populaarsemaid e-teenuseid.

• Küberturvalisuse mõõdiku järgi 2024. aastal ini- meste usaldus avalike e-teenuste vastu võrreldes 2023. aastaga pisut tõusis – 91,5 protsendilt 91,8 protsendile –, kuid oli madalam kui 2022. aasta tulemus 95,3 protsenti. Suurimateks usalduse mõju- tajateks võib pidada üldist muutunud julgeolekuolu- korda maailmas, andmelekke intsidente ning kü- berrünnete aktiviseerumist Eesti taristu ja veebitee- nuste vastu. Kuna kasutajad muutuvad küberturvali- susega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadli- kumaks ja ettevaatlikumaks, on ka mõningane usal- damatus ootuspärane. Positiivne on järjepidev usal- duse hoidmine üle 90 protsendi. Julgeolekuolukorra muutustest ja küberrünnetest hoolimata toimisid Eesti e-teenused tõsisemate häireteta ja parandati ka üldist toimepidevust.

• 2024. aastal suunati täiendavaid vahendeid kü- berturvalisuse taseme ühtlustamiseks ja huku- kindluse tagamiseks. Suurendati kriitiliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste ühen- duste dubleerimise, taakvarast tulenevate ohtude vä- hendamise, monitooringu parendamise ja turvatesti- mise võimekuse loomise eelarvet – nii suureneb info- süsteemide turvalisus ja digiühiskonna toimimine.

• 2024. aastal uuendati küberturvalisuse stratee- gilisi dokumente. Olukorras, kus globaalne jul- geolekuolukord on märgatavalt halvenenud, on foo- kus seatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlus- tamisele. Küberturvalisuse arengut on käsitletud või- malikult komplektselt, hõlmates küberaspekte alates kesksete turbelahenduste arendamisest ja elutäht-

sate teenuste toimimise kindlustamisest kuni laia- pindse ennetuse ning piisava järelkasvu tagamiseni.

• Toimekindluse suurendamise foonil oli 2024. aastal fookuses riigiasutuste sõltuvus IT- majadest ning proovile pandi teenuste toimepi- devus välisühenduste katkemise korral. Koostöös sihtasutusega CR14 viidi läbi IT-majade saartalitluse õppus, mille eesmärk oli suurendada riigi IT-majade valmisolekut säilitamaks riigi infosüsteemi kuulu- vate teenuste toimimist saartalitluse režiimis ehk olukorras, kus võrguühendused väljaspool Eestit on halvenenud või täielikult katkenud. Muu hulgas tes- titi varukoopiatest taastamist ja sõltuvusi andmekes- kustest ning selgitati riigipilve kasutusjuhtusid. Li- saks toimus suurõppus kübervaldkonnas, kus harju- tati riigi IT-majade, muude asutuste ja küberreservi koostööd kriiside lahendamisel.

• Küberturvalisuse taseme ühtlustamiseks toetati 2024. aastal kohalikke omavalitsusi ning hari- dussektorit infoturbemeetmete kaardistamisel ja rakendamisel. Lisaks toimusid praktilised info- turbestandardi rakendamise töötoad. Küpsustaseme kaardistamisel ühtlustati metoodikat ning võeti ka- sutusele mõõdik, mis aitab asutustel hinnata enda vastavust ja kaardistada edasisi tegevusi infoturbes- tandardi rakendamiseks ning küberturvalisuse baas- taseme saavutamiseks. Konsolideeritud tulemuste põhjal on võimalik otsustada, millised sektorid vaja- vad rohkem tuge, ning prioriseerida turvapoliitikas meetmeid, mille rakendamisega jäävad asutused hätta.

• Ühenduvus on jätkuvalt paranemas. 2024. aasta lõpuks on 81 protsendil Eesti ettevõtetest ja kodu- majapidamistest võimalus liituda väga suure läbilas- kevõimega võrkudega. 2024. aastal said valmis esi- mesed taasterahastust finantseeritavad projektid ja 598 aadressi said liitumise võimaluse valguskaabel- võrguga. Samuti jõudis lõpuni kogukonna lairibavõr- kude toetusmeetme pilootprojekt, mille tulemusel rajasid viis küla enda initsiatiivil ja riigi toetusel val- guskaabelvõrgu 100 aadressile.

Väljakutsed

• Riigi IKT-taristu hukukindluse saavutamine. Va- jalik on Eesti riigi terviklik võime toimida ja osutada teenuseid ka digitaalse taristu kriisi korral.

• Üleriigiline IKT juhtimine. Eesmärk on tagada rii- gis praeguse geopoliitilise olukorra ja majanduslike võimalustega sobituv efektiivne ja jätkusuutlik IKT korraldus.

• Andmete ja tehisaru kasutuselevõtt. Eesmärk on kujundada Eesti andmete väärindamise ja targa ka- sutamise kaudu juhtivaks andmemajanduse ja ava- liku halduse kvaliteediga riigiks maailmas.

• Küberturvalisus. Tagada tuleb Eesti digiriigi turva- lisus, luues paindliku ja kõiki sihtrühmi arvestava riikliku küberturvalisuse juhtimissüsteemi, mis en- netab proaktiivselt küberintsidente ja kriise. Ees- märk on tagada turvaline ja usaldusväärne digitaalne keskkond nii kodanikele kui ka ettevõtetele.

• Digioskuste ja järelkasvu tagamine ning naiste osakaalu suurendamine IKT-sektoris. Vaja on kindlustada, et digiühiskonna arengu eeldusena elak- sid riigis digivõimekad inimesed.

47

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Strateegilised alusdokumendid | Justiits- ja Digiministeerium

Tabel 23. Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Avalike digiteenustega rahuolu

Allikas: teenuste kataloog, justiits- ja digiministeerium

80% 83% 82% 83% 84% 90%

Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvariski vältimise kaalut- lustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elekt- roonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal

Allikas: Statistikaamet

4,7% 8,5% 8,2% 8% 7,5% –

Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s inter- netiühendusega, mida saab suurendada kuni kii- ruseni 1 Gbit/s

Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

74,6% 80% 81% 77% 82% –

Tabel 24. Tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -90 795 -150 225 -123 324 -94 878 -159 704 -128 221

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.12 Tõhus riik

Tulemusvaldkonna eesmärk

Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigiva- litsemine

Valdkonna arengukava

Tulemusvaldkonna kohta ei ole arengukava koostatud

Tulemusvaldkonna programmid

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm

Riigi rahanduse programm

Halduspoliitika programm

Regionaalpoliitika programm

Finantspoliitika programm

Arhiivinduse programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Riigikantselei

Rahandusministeeriumi valitsemisala

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Eestiga sarnaste Euroopa riikide võrdluses on Eesti riigireiting veidi parem ning väljavaade sta- biilne. Reitinguagentuurid tõstavad meie peamiste

tugevustena esile Eesti pikaajalise stabiilse ja proak- tiivse eelarve- ja majanduspoliitika, madala võla- koormuse ning väljakujunenud ja tugeva institutsio- naalse raamistiku.

• Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi ka kee- rulistel aegadel toetama. Intressikeskkond on pide- vas muutumises ning 2023. aastal kallinenud intres- side määrad hakkasid möödunud aastal alanema. Pankade viivislaenude portfell pole hoolimata ma- janduse keerulistest aegadest ülemäära kasvanud.

• Rahapesu andmebüroo tõhustas 2022. aastast järele- valvet virtuaalvääringu teenuse pakkujate (VASP) üle ning tänu sellele on virtuaalvääringu teenuse pakkujate turg tänaseks oluliselt korrastunud.

• Pandeemia ning muudatused kogumispensionite süsteemis on tõstnud märkimisväärselt huvi inves- teerimise ja rahatarkuse vastu. Teadlastega koostöös valmisid 2023. aasta suvel rahatarkuse õpiväljun- did kõikidele kooliastmetele, mis lõimiti 2024. aastal õppekavadesse ja -materjalidesse.

• Paindlike töökorralduse mudelite soodustamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivsust. Püsiva kaugtöö kokkuleppega teenistujate arv on suurene- nud – 2024. aastal oli kokkulepe sõlmitud 1062 tee- nistujaga (2023. aastal 973 teenistujaga).

• Statistikaameti pikaajalisem püüd on vähendada oluliselt andmeesitajate koormust. 2024. aastal lõppes projekt, mille tulemusel paranes teistest and- meallikatest saadavate andmete kasutuselevõtt.

48

• Regionaal- ja põllumajandusministeerium saavutas valitsuses 2024. aasta augustis kokkulepitud 2024. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2021–2027 eesmärgid nii kohustuste kui ka välja- maksete määra poolest. Meetmete eelarvest 96 prot- senti jõuab läbi avatud taotlusvoorude kohalike ja re- gionaalsete partneriteni. Nutikama Eesti poliiti- kaeesmärgi ettevõtlusmeetmetest on 31.12.2024 sei- suga suunatud väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi 32 protsenti toetustest ning Rohelisema Eesti ette- võtlustoetustest 54 protsenti.

• Regionaalsete erinevuste vähendamiseks jõustus 2024. aastal omavalitsuste tulumaksu ümber- korraldus, millega suurendatakse vähem jõukamate omavalitsuste tulubaasi jõukamate tuleviku tulu- maksu kasvude arvelt.

• 2024. aastast alates on kohalikel omavalitsusel oluliselt suurem vabadus maamaksu üle otsusta- misel. Seadusemuudatused andsid omavalitsustele võimaluse aastaid samal tasemel püsinud maamak- sulaekumist kasvatama hakata. See omakorda annab omavalitsustele paremad võimalused maakasutuse juhtimiseks, rohkem raha taristu- ja arenguinvestee- ringuteks ning aitab tagada omavalitsuste tõhusat toimimist.

• Koostamisel on üleriigiline planeering „Eesti 2050“, mis toetab valdkondade üleselt ruumilise arengu strateegilise vaate kujundamist.

• Planeerimismenetluste tõhustamine on jätkunud – valmistati ette planeerimisseaduse muutmise sea- dus ja arendati planeeringute menetluse süsteemi.

• Ruumiandmete hõive ja maatoimingud on üle mine- mas innovaatiliselt uuele tasemele seoses uute sead- mete soetamisega ja minu.kataster.ee kasutusele võt- misega.

• Arhiivindusvaldkonnas liiguti edasi andmekogu- pidajatele mõeldud nõuete väljatöötamisega ja arendati oluliselt ASTRA vastuvõtukeskkonda. Val- mis arhiivieeskirja uus eelnõu, mis vähendab asu- tuste halduskoormust arhiivinduses ja loob selge- mad reeglid digisündinud teabe haldamiseks.

• 2024. aastal käivitas Rahvusarhiiv kokku viis laiaulatuslikku digiteerimisprojekti, kolm part- nerluslepingu alusel kultuuriministeeriumi vald- kondliku digipöörde raames ja kaks koostöös ühen- dusega FamilySearch. Avati filmipärandi voogedas- tusplatvormi Arkaader koolidele suunatud haridus- liides, mida on hakanud kasutama üle 600 õpetaja rohkem kui 250 õppeasutusest.

Väljakutsed

• Riigirahanduse olukord on kriiside ajal võetud püsikulude tõttu viimastel aastatel halvenenud. 2024. aasta lõppes 814 miljoni euro suuruse valit- sussektori eelarvepuudujäägiga, mis moodustab aastasest SKP-st 2,1 protsenti. Võrreldes 2023. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 104 miljoni euro võrra väiksem. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalne jätkusuutlikkus on riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamise huvides olulised.

• Riigieelarve ja selle strateegia kohaselt kasvab valit- sussektori võlakoormus defitsiidi tulemusel 2024. aasta 23,6 protsendilt 2025. aastal 24,3 prot- sendini ja 2028. aastaks 26,4 protsendini sisemajan- duse koguproduktist. Võlakoormuse puhul on oluline

hoida seda alla 30 protsendi, et ei nõrgeneks riigi või- mekus tulla majandusele appi uutes kriisides ning hinnatõusust tingitud hinnasurve olukordades. Eu- roopa Liidu võrdluses on Eesti valitsussektori võla- koormus siiski suhteliselt madal, mis koos väikese energiaimpordi vajadusega ning kuulumisega NATO- sse, Euroopa Liitu ja euroalasse toetavad Eesti kredii- divõimekust ja võimet Venemaa sõja mõjudele vastu seista.

• Tegevuspõhise riigieelarve potentsiaali kasuta- mine otsustusprotsessis, et riik oleks tõhusamalt ja mõjusamalt juhitud. Selleks tuleb leida tasakaal rii- gieelarve läbipaistvuse, eelarveandmete selgituste ja arusaadavuse vahel.

• Vältimaks finantsteenuste valdkonna üleregu- leerimist, tuleb Eestil Euroopa Liidu läbirääkimistel hoida fookuses, et kehtestatakse liberaalsemaid nõu- deid, proportsionaalseid ettevõtte suurusest lähtu- vaid nõudeid või jätta mõni nõue üldse kehtestamata. Seeläbi mitmekesistuks finantsteenusepakkujate hulk Eesti finantsturul.

• 2024. aasta lõpuks oli teise samba fondide maht kokku 5,9 miljardit eurot (2023. aastal 4,95 miljar- dit). Hoidmaks ja kasvatamaks teise sambasse panus- tajate hulka, tuleb pensionikogujatele selgitada pi- kale eesmärgile keskendumise vajalikkust. Muret teeb napp konkurents pensionilepingute turul – jätkuvalt on aktiivselt tegutsemas vaid üks pakkuja. Koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei soosi see pikaajalistest kindlustustoodetest huvita- tud klientide jaoks parimaid valikuid.

• Personalipoliitikas tuleb arvestada tööealiste elanike arvu üldise vähenemise ja vananemisega. Rahvasti- kuprognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond aas- taks 2040 umbes kuue protsendi võtta – eesmärk on hoida valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast stabiilsena, kuid viimaste aastate krii- side tõttu pole seda eesmärki täita suudetud. Valit- sussektor moodustas 2023. aastal tööealisest elanik- konnast 15,8 protsenti (siht oli 15,2 protsenti).

• Riigi tugiteenuste pakkumine peab muutuma tõ- husamaks, et oleks võimalik hoida valitsussektori töötajate osakaalu elanikkonnast eesmärgiks seatud tasemel.

• Riigihangete korraldamist peetakse keeruliseks ning protsessi on vaja lihtsustada. Euroopa Komisjon on algatanud riigihangete direktiivide reformi, mille eesmärgid on muu hulgas lihtsustamine ja bürok- raatia vähendamine.

• Omavalitsuste finantsautonoomia on madal, mis mõjutab negatiivselt kohalike teenuste tõhusust, kvaliteeti ja kättesaadavust.

• Kohaliku omavalitsuse võimekus ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega kaasas käia on madal. Tagajärg on teatud piirkondades väiksem maksutulu laekumine, ebavõrdne ja rasken- datud põhiteenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud elaniku kohta.

• Omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate üle- sannete üleandmine.

49

• Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sise- sed piirkondlikud erinevused ülejäänud Euroopa Liidu ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organi- satsiooni (OECD) riikidega võrdluses suured. Mõõdi- kute regionaalsete erisuste seire näitab, et „Eesti 2035“ eesmärgid regionaalse tasakaalustatuse osas ei ole realiseerumas.

• Ruumiloome valdkonnas on vaja kujundada stra- teegiline vaade ja välja töötada rakendamis- mehhanismid valdkondlike poliitikate üleselt. Li- saks vajab strateegilist vaadet riigi maaportfelli kasu- tamine ja korrashoid.

• Maa ja ruumiloome valdkonnas on kriitilise täht- susega ressursimahuka digipöörde läbiviimine.

• Fookuses on planeerimismenetluste lihtsusta- mine arendustegevuse tõhustamiseks ning riigi

eriplaneeringute koostamine taastuvenergeetika arendamiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks.

• Rahvusarhiivi ühe väljakutsena võib esile tuua arhii- visüsteemide lõimimise ja konsolideerimise, mil- lega edeneti plaanitust mõnevõrra aeglasemas tempos.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda järgmistel veebilehtedel:

Ministeeriumi tutvustus | Rahandusministeerium (fin.ee)

Strateegilised alusdokumendid ja programmid | Hari- dus- ja Teadusministeerium (hm.ee)

Majandus- ja personaliteave | Riigikantselei

Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põlluma- jandusministeerium (agri.ee)

Tabel 25. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st (ei kasva)*

Allikas: Eurostat

40,0% 43,7% 44,5% 44,9% 44,9% 39%

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 20–64

Allikas: rahandusministeerium

15,7% 15,8% – 15,2% 15,2% 15,2%

Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest71

Allikas: statistikaamet

– 56,4% – > 67% > 68% ≥ 67%

*Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, andmed võivad muutuda.

Tabel 26. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -452 383 -574 544 -612 968 -578 827 -508 44972 -533 644

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.13 Õigusriik

Tulemusvaldkonna eesmärk

Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kva- liteetse justiitssüsteemiga riik

Strateegilised arengudokumendid

Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030

Tulemusvaldkonna programm

Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Justiits- ja digiministeeriumi valitsemisala

71 Ostujõu standardi ehk PPS-i (Purchasing Power Standard) alusel andmed selguvad hiljem. Ostujõu standardit arvestamata on jooksevhin- dades näitaja 2023. aastal 56,4 protsenti. 72 Alates 2025. aastast tulemusvaldkonna uus nimi Riigivalitsemine.

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Jätkus õiguskaare digitaliseerimine, et muuta poliiti- kakujundamine andmepõhiseks ja ligipääs digi- taalsetele õigusteenustele ning õigusmenetlus- tele kasutajasõbralikuks. Kvaliteetne õigusloome parandab riigi konkurentsivõimet ning toetab ühis- konna üldist toimimist. Uuendusi arvestavad ja paindlikkust tagavad reeglid vähendavad bürokraa- tiat, säästavad aega ja raha ning soodustavad majan- dustegevust.

• 2024. aastal oli õigusloomepoliitika üks peamine märksõna lihtsustamine – kuidas vähendada bü- rokraatiat ja halduskoormust, et tagada

50

võimalikult vaba ja konkurentsivõimeline ettevõtlus- keskkond. Pandi paika tegevused, kuidas õigusloo- meliste meetmetega halduskoormust ja bürokraatiat vähendada. Üks peamisi põhimõtteid on, et iga uue ettevõtjatele, mittetulundusühendustele või kodani- kele halduskoormust toova nõude kehtestamisel tun- nistatakse kehtetuks üks olemasolevatest nõuetest. Reeglit on kavas hakata rakendama 2025. aastal.

• Valimisseadustes muudeti selgemaks elektrooni- lise hääletamise reeglid, et need oleksid inimestele arusaadavamad ja läbipaistvamad. Loodi võimalus, et tulevikus saab lisaks arvutile hääletada nutisead- mest ja et hääletajad saavad end Smart-ID abil tuvas- tada.

• Seadustes lühendati märgukirjadele ja selgitus- taotlustele vastamise tähtaega 30 päevalt 15 päe- vale, mis muudab riigiga suhtlemise ja asjaajamise kiiremaks.

• Koostöös huvirühmadega analüüsiti avaliku teabe seaduse rakendamise probleeme (näiteks teabe ava- likustamise kohustus, juurdepääsupiirangute alused ja tähtajad). Töö tulemusena valmis analüüs, mille eesmärk on avaliku teabe kättesaadavuse ja läbi- paistvuse suurendamine ning selleks sobivate õi- guslike lahenduste pakkumine.

• Inimeste kodude andmeid muudeti turvalise- maks, piirates kinnistusraamatu päringusüsteemis päringu tegemist selliselt, et üksikpäringuga ei ole ta- vakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid ot- sida. Seejuures säilib kinnistusraamatu avalikkuse režiim.

• Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõst- mise nimel, sealhulgas jätkus õigusloomejuristide jä- relkasvuprogramm, mille eesmärk on toetada õigus- loomevaldkonna juristide järelkasvu.

• Oluline on kohtusüsteemi jätkuv kaasajastamine ja tõhustamine. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav kogu riigis, kuid selle tagamiseks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja me- netlusosalistele vähemkoormavaks.

• Kohtuasutuse töö tõhustamisel on oluline menet- luse lihtsustamine ja tavapärase õigusemõistmi- sega seotud ülesannete välja viimine kohtust (näiteks abielulahutus, maksekäsumenetluse laien- damine elatisasjades), tsentraliseeritud tugiteenuste jätkuv rakendamine, kvaliteetsed andmekeskkonnad ja digilahenduste edasiarendamine. 2024. aastal val- mistati ette nii tsiviil-, haldus- kui ka kriminaalkohtu- menetluse tõhustamise eelnõud, asendati vananenud staatiline statistikakeskkond täielikult justiitssüs- teemi ühtse andme- ja analüüsikeskkonnaga (JAAK) ja võeti üle kollektiivsete esindushagide direktiiv. Sa- muti tegeleti vabakutsete arendamisega, muu hulgas töötati välja kohtutäituri tasude ja ametiga seotud kitsaskohtade väljatöötamiskavatsus ja notari tasu seaduse eelnõu, mis loob muu hulgas aluse volikir- jade registrile.

• Vanglates ja kriminaalhoolduses loobuti paberkand- jal toimikutest ning mindi täielikult üle digitaalse- tele lahendustele, milleks arendati ning võeti kasu- tusele mitmeid uusi e-lahendusi. Kinnipeetavatele loodi e-pood sisseostude tegemiseks ja võimalus ka- sutada e-toimiku lahendust kohtuga suhtlemisel. Ra- kendati videokohtumiste portaal lähedastega ühen- duste hoidmiseks ning võeti kasutusele turvalised

mobiiltelefonid avavangla kinnipeetavatega ühen- duse hoidmiseks väljaspool vanglat liikumisel.

• Kriminaalhoolduse toetamiseks võeti kasutusse kri- minaalhooldusportaal, milles kriminaalhooldusa- lused saavad hoida ühendust oma kriminaalhooldu- sametnikuga ning omada ülevaadet oma katseaja tin- gimustest ja kohustustest.

• Jätkus kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvu vähenemise trend (aastane vähenemine um- bes 10 protsenti). Vaadati üle pinnakasutus ning sul- geti Tartu vangla E-hoone. Selle tulemusel kaotati umbes 90 töökohta ja koondati 60 inimest. Kinnipee- tavad paigutati ümber suuresti Tallinna vanglasse. Kulude kokkuhoiu eesmärgil loobus vanglate osa- kond Jõhvi Jaama 7 hoonest ning edaspidi paikne- takse Viru vanglas. Lisaks alustati 2024. aastal va- bade vanglakohtade rendi analüüsiga.

• Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sealhulgas digitaalne, kiire, sõltu- matu ja ohvrisõbralik. Viidi läbi pilootprojekt, mille kaugem eesmärk on viia kriminaalmenetlused läbi- valt digitaalseks, ning samal ajal käivitus projekt, mis aitab veelgi tõhustada kuriteoohvritele pakutavat tuge. Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisen- diks seaduse- ja praktikamuudatustele, näiteks vane- maealiste kuriteoohvrite analüüs, analüüs narkooti- liste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitle- mise kuriteokoosseisudes karistuste diferentseeri- mise võimalikkusest, uuring kauplustest toime pan- dud varguste menetluspraktikast ning kasuta- jauuring kinnipeetavate seas. Riigikogule esitati eel- nõud kriminaalkohtumenetluse tõhustamiseks, sanktsiooniväärtegude menetlemiseks ja korrupt- sioonivastase seaduse muutmiseks.

• 2023. aastal võeti kasutusele üks menetluskeskkond kohtueelseks kriminaalmenetluseks ja 2024. aastal viidi ellu digikriminaalmenetluse pilootprojekt. See on üks olulisemaid eeldusi digitaalsele kriminaal- menetlusele üleminekul.

• Jätkuvad tegevused õiguskaare digitaliseerimi- seks, mille raames täiustatakse ja võetakse kasutu- sele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta ligipääs digitaalsetele õigusteenustele ja õi- gusmenetlustele kasutajasõbralikumaks ning luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abivõimalusi. Di- gitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on prioriteet konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine, bürokraatia vähendamine ja kohtumenet- luse tõhustamine.

Väljakutsed

• Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise ja lisandu- vate Euroopa Liidu algatuste menetlemisega kaasneb töökoormus. Lisaks on vaja rakendada ka mitmeid Euroopa Liidu määrusi, millest enamik eel- davad seaduste muutmist.

• Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks asu- takse rakendama reeglit, et iga uue ettevõtjatele või kodanikele halduskoormust toova nõude kehtes- tamisel tunnistatakse kehtetuks üks olemasole- vatest nõuetest.

• Lähiaastate väljakutse on väheneva kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvuga kohanemine ja vang- lateenistuse tegevuse jätkuv tõhustamine,

51

sealhulgas e-lahenduste edasi arendamine. Seniste trendide jätkumisel tuleb vanglateenistusel oma te- gevust veelgi konsolideerida.

• Peetakse läbirääkimisi vanglarendiks Rootsi ja Hol- landiga, et kärpe-eesmärkide kõrval kaaluda võima- lust riigi tulude suurendamiseks. Vanglarendi reali- seerumise korral antakse üks vangla (Tartu) välis- riigi kinnipeetavate kasutusse ning värvatakse lisaks umbes 200 töötajat.

• Täitemenetluse- ja maksejõuetusvaldkonna kor- rastamine ning kohtureformi läbiviimine, samuti uuendatud kasutajasõbralikuma Riigi Teataja ka- sutusele võtmine.

• Digitaalse kriminaalmenetluse ja andmepõhise kriminaalpoliitika arendustega jätkamine, mis võimaldavad menetluse ajal infot andmepõhiselt si- sestada ja lugeda. Selle eesmärk on, et karistuspolii- tika oleks tõeliselt andmetel põhinev, mitte vaid kä- sitsi analüüsitav. Nii tagatakse paremini, et inimeste turvalisust puudutavaid poliitikavalikuid tehtaks tõenduspõhiselt.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Strateegilised alusdokumendid | Justiits- ja Digiministeerium

Tabel 27. Tulemusvaldkonna „Õigusriik“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Koht maailma vabaduse edetabelis

Allikas: Estonia: Freedom in the World 2023 Country Report | Freedom House

Staatus „vaba“

Staatus „vaba“

Staatus „vaba“

Staatus „vaba“

Staatus „vaba“

–

Eesti konkurentsivõime positsioon

Allikas: World Economic Forum

22 26 33 22 – Majanduse sihi muutus C

Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast pimeda saabu- mist turvaliselt

Allikas: justiitsministeerium

71% 70% 70% > 76% > 70% Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaal- kaitse (inimese)

sihi muutus C

World Justice Projecti õigusriigi in- deks

0,82 0,82 0,82 0,81 0,81 „Eesti 2035“ rii- givalitsemise sihi

muutus B

Eesti positsioon rahvusvahelises õi- gusriigi indeksis kriminaaljustiits- süsteemi alakategoorias

10 9 9 < 15 < 15 „Eesti 2035“ rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaal- kaitse (inimese)

sihi muutus C

Tabel 28. Tulemusvaldkonna „Õigusriik“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -212 311 -218 265 -235 791 -215 422 -207 535 -200 650

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.14 Siseturvalisus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvali- ses ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi

Valdkonna arengukava

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Tulemusvaldkonna programm

Siseturvalisuse programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Siseministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• 2024. aastal pidas 88 protsenti inimestest Eestit turvaliseks riigiks. Inimeste kindlustunnet seoses Eesti turvalisusega 2024. aasta andmetel näitab võrdlemisi väike elanike osakaal, kes peavad kurite- gevust (kaks protsent), terrorismi (üks protsent) või sisserännet (kaheksa protsenti) riigi peamiseks mu- reks.

• Usaldus siseturvalisuse asutuste vastu on jätku- valt kõrge. Politsei- ja piirivalveametit usaldas 85 protsenti, päästeametit 96 protsenti ja häire- keskust 95 protsenti inimestest. Siseturvalisuse ja si- sejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks on vaja tagada piisaval arvul

52

töötajaid, vääriline töötasu ja asjakohane väljaõpe. Selleks uuendati siseministeeriumi valitsemisala personalistrateegia järgmiseks neljaks aastaks. Sa- muti suurendati sisekaitseakadeemias politseiõppe õppekohtade arvu. Politseiõppe õppekohtade arv kasvas 2024/2025. õppeaastal 365 õppekohani. Võr- reldes varasema õppeaastaga on kasv 140 õppe- kohta.

• Parandati elanikkonnakaitset ja kriisideks val- misolekut. 2024. aastal loodi elanikkonnakaitse asutuste isikkoosseisu väljaõppe parendamiseks si- sekaitseakadeemiasse elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskus, tõsteti kriisiaegse infovahetusplat- vormi SitRep toimepidevust ja arendati selle funkt- sionaalsust. Ulatusliku evakuatsiooni korraldamise paremaks planeerimiseks loodi Balti riikide ülene töörühm. Ohuteavituse terviksüsteemi laiendati uute kanalitega: rajati sireenivõrgustiku esimene etapp ning lisati süsteemi eesti.ee mobiilirakendus. Suu- rendati kohaliku omavalitsuse tasandi kriisialast või- met ning alustati hädaolukorra ja teiste seaduste muudatuste väljatöötamisega, millega reguleeritakse ohuteavituse ja varjumise korraldamist ning elanik- konnakaitse koolitust. Valmis elanikkonnakaitse vee- bikoolitus.

• Idapiiril jätkati ehitustöödega. Maismaapiiril ehi- tati valmis 80 protsenti füüsilisest aiast ja piiritaris- tust ning 23,5 kilomeetrit on kaetud tehnilise seirega. Narva jõepiirile rajati viis uut seirepositsiooni, Narva kordon renoveeriti ning Narva kordoni juurde rajati uus juhtimispunkt.

• Toimetulekuks suurenenud rändesurvega tõhustati rändemenetluste läbiviimist ja tugevdati rände- kontrolli võimekust. Koostati Euroopa Liidu varju- paiga- ja rändehalduse õigustiku reformi Eesti raken- duskava.

• Sisejulgeoleku suurendamiseks tugevdati regu- latsioone Venemaa sõjapropaganda, desinformat- siooni ja vaenuliku mõjutustegevuse piiramiseks Eestis ning Euroopa Liidus laiemalt. Eestist saadeti välja mitmed välisriikide kodanikud, kes kujuta- sid ohtu Eesti julgeolekule. Koostöös veebiettevõt- jatega eemaldati ekstremistlikku veebisisu ja suuren- dati veebiturvalisust. Samuti kaardistati radikalisee- rumise ennetuse olukord Eesti avalikus sektoris. Tu- gevdati julgeolekukriisidele reageerimise võimekust ning asutuste- ja rahvusvahelist koostööd.

Väljakutsed

• Siseturvalisuse tagamiseks on vajalik piisaval hulgal motiveeritud, asjatundlikke ja pühendu- nud inimesi. Kuigi 2024. aastal on mitmed sisetur- valisuse valdkonna näitajad paranenud, on järgne- vate aastate suurim väljakutse kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu, turvalisuse valdkonna konkurentsivõi- melise töötasu ja töötingimuste tagamine.

• Kriisideks valmisoleku parandamine, sealhulgas elanikkonnakaitse tõhustamine. Järgmistel aasta- tel parandatakse kriisidega toimetulemist nii riikli- kul, omavalitsuste, kogukondade kui ka inimeste ta- sandil. Igal ühel on kriisis oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma valdkonna kriise oskuslikult juh- tima.

• Kriisideks valmisolekuks on oluline arendada olukorrateadlikkuse valdkonda. Arendatakse krii- siaegse infovahetusplatvormi SitRep keskkonda ja

tõstetakse selle toimekindlust, et tagada keskkonna kasutatavus igas kriisiolukorras, arvestades oluliselt suurenenud kasutajate arvu. Lisaks arendatakse ana- lüütilist võimekust prognooside ja ühtse ohupildi koostamiseks.

• Suurendatakse siseministeeriumi valitsemisala toimepidevust kriitiliste teenuste osutamisel kriisiolukorras. Kriiside lahendamiseks kaasatakse vabatahtlikke elanikkonnakaitsesse ja tegeletakse kriisirolliga vabatahtlikega.

• Elanikkonnakaitse arendamiseks on oluline suu- rendada elanike kriisiteadlikkust ja iseseisvat valmisolekut. Luuakse eeldused, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning os- kaks oma kodu kriisikindlamaks muuta. Selleks kor- raldatakse teavitustegevusi, koolitusi, riskikommu- nikatsiooni, õppuseid, toetatakse kodanikualgatusi ja korteriühistuid. Kohaliku omavalitsuse kriisialase võime suurendamiseks toetatakse omavalitsusi ra- haliselt, nõustatakse ja koolitatakse ning viiakse läbi kriisiõppusi.

• Arendatakse välja üleriiklik elanike kiire ja ter- viklik ohuteavituse süsteem, mis hõlmab nii si- reene, SMS-teavitust kui ka teisi kanaleid. Suuren- datakse päästeameti teenuste toimepidevust, et päästeamet oleks suuteline kriisiolukorras tegelema nii pääste- ja demineerimistöödega, ohuteavituse ja kriisikommunikatsiooniga, ulatusliku evakuatsioo- niga, varjumisega kui ka kohalike omavalitsuste toe- tamisega.

• Idapiiri täies ulatuses välja ehitamine. Kaitstum piir aitab suurendada julgeoleku ning tõkestada eba- seaduslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest kuri- tegevust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja olu- lise sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest muudab kogu Schengeni ruumi senisest veelgi turvalisemaks. Vabariigi Valitsuse otsuste alusel ja välisvahenditest on kavandatud idapiiri arendamiseks ning piirita- ristu väljaehitamiseks ja hoolduseks kuni 2029. aas- tani 170,1 miljonit eurot. Lisaks maismaapiiri taris- tule on vaja varustada kogu idapiir kaasaegsete teh- niliste seiresüsteemidega, sealhulgas arendada droo- niseire- ja tõrjevõimekust.

• Sisejulgeoleku tugevdamine ja Eesti arengut toe- tava ning teisalt julgeolekuohtusid maandava rändepoliitika elluviimine. Keeruline julge- olekuolukord, sealhulgas Venemaa agressiivsed vä- lispoliitilised ambitsioonid ning nende saavutamise mittesõjalised ja sõjalised ning avalikud ja varjatud vahendid, tingivad suuremad ootused sisejulgeoleku tugevdamisele. Selleks keskendutakse enam vaenu- like eriteenistuste tegevuse ennetamisele ja tõkesta- misele Eestis ning sanktsioonide järelevalvele ja nende tagamisele. Samuti tõhustatakse rände väär- kasutamise ennetamist ja tõkestamist ning arenda- takse vajalikke infosüsteeme.

• Elu-, tervise- ja varakahjude maht on jätkuvalt murettekitav. Olukorra parandamiseks suunatakse kohalikke omavalitsusi enam võtma turvalise elu- keskkonna looja rolli. Lähenetakse teaduspõhiselt vägivalla ennetamisele, sihistatult alaealiste hoiakute kujundamisele ning lähisuhtevägivalla ennetamisele.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 | Sise- ministeerium

53

Tabel 29. Tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

Sihttase

2030

Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osa- kaal

Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring

90% 90% 88% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94%

Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osa- kaal

Allikas: siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring

27% – 27% ≥ 25% ≥ 25% 30%

Vigastussurmade arv

Allikas: Statistikaamet

825 80673 –74 ˂ 640 ˂ 630 ˂ 630

Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mu- reks:

- kuritegevust

- sisserännet

- terrorismi

Allikas: Standard Eurobaromeeter

1%

10%

1%

1%

9%

1%

2%

8%

1%

≤ 3%

≤ 12%

≤ 1%

≤ 3%

≤ 12%

≤ 1%

≤ 3%

≤ 12%

≤ 1%

Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus:

- Politsei- ja Piirivalveamet

- Päästeamet

- Häirekeskus

Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldus- väärsuse uuring

84%

93%

93%

88%

97%

96%

85%

96%

95%

≥ 89%

≥ 97%

≥ 94%

≥ 89%

≥ 97%

≥ 94%

≥ 89%

≥ 97%

≥ 94%

Tabel 30. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -512 029 -492 365 -555 098 -511 278 -505 313 -499 459

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.15 Välispoliitika

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eest- laskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse

Valdkonna arengukava

Välispoliitika arengukava 2030

Tulemusvaldkonna programm

Välispoliitika programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Välisministeeriumi valitsemisala

73 2023. aasta andmed on avaldatud esimest korda. 74 Andmed selguvad 2025. aasta juunis.

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Ukraina toetamine Vene agressiooni vastustami- sel. Venemaa jätkas kolmandal sõja-aastal Ukraina kurnamist ja vastupanutahte murdmist. Kuigi Vene- maa võttis tasapisi, aga järjekindlalt Ukrainas terri- tooriumi juurde ning uskus endiselt, et aeg töötab tema kasuks, siis oluline on anda Ukrainale kindlus, et liitlaste toetus ja abi on kestlik, pidev ja pikaajaline. 2024. aastal toimus edasiminek Ukraina liitumis- protsessis Euroopa Liiduga: juunis võeti vastu läbi- rääkimisraamistik ning toimusid esimesed valitsuste vahelised konverentsid. NATO tippkohtumisel Was- hingtonis võttis allianss juhtrolli sõjalise abi ja Uk- raina sõdurite väljaõppe koordineerimisel, Ukraina kaitseväe arendamisel ja lõimumisel NATO-ga. 11,3 miljoni euro väärtuses viidi ellu projekte Uk- raina ülesehitamiseks, Euroopa Liiduga liitumise ja riigi arengu toetamiseks. Humanitaarabi andmisel suunati ligi 1,2 miljonit eurot kõige haavatavamatele

54

inimestele. 2024. aastal alustati Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamise nõuete komisjoni loomist, millele Eesti aktiivselt kaasa aitas.

• Heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamine ning ka- hepoolsed suhted Eesti lähemate liitlastega. 2024. aastat jäävad märgistama Läänemere kriitilise taristu süstemaatiline kahjustamine ja Venemaa poolt demokraatlike riikide vastu toime pandud hüb- riidrünnakute laiem teadvustamine ja avalikusta- mine lääneriikides. Kasvas liitlaste otsustavus vastu- sammude astumisel; Eesti oli siin üks protsessi eest- vedajatest. Juulis 2024 toimunud NATO Washingtoni tippkohtumisel toetati Eesti algatatud ideed kiiren- dada lähiaastatel kaitseplaanide rakendamiseks va- jalike kriitiliste võimete arendamist ja laskemoona hankimist. Läänemere kriitilise taristu kahjustami- sele reageeris Eesti tihedas koostöös liitlaste ja part- neritega.

• Põhjala-Balti ja laiemalt regionaalse koostöö sü- venemine. Põhjala-Balti (NB8) riikide koostöö on ajalooliselt hea, kuid viimastel aastatel, eelkõige pä- rast Venemaa laiaulatuslikku agressiooni algust Uk- rainas, on see saavutanud täiesti uue taseme. Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga on aidanud luua integ- reeritud regionaalse julgeolekuruumi. Põhjala-Balti grupist on saanud Eesti jaoks esmane rahvusvahelise tegevuse koordinatsiooni foorum. Põhjala-Balti pea- ja välisministrid on teinud olulisematel poliitilistel teemadel ühisavaldusi. Eesti alustas 2024. aastal Läänemeremaade Nõukogu eesistumist. Kiideti heaks ka Arktika tegevuskava.

• Tugi ettevõtjatele uute eksporditurgude leidmi- sel ja Euroopa Liidu kaubanduspoliitika. Välismi- nisteerium panustas Eesti ettevõtete turuteadlikkuse kasvu, tutvustades uusi eksporditurge, kus meil võiks olla potentsiaali senisest tugevamalt kohal olla. Toi- musid Ameerika Ühendriikide ja Taani sihtturusemi- narid koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasu- tusega (EISA), avati ettevõtluskeskus Washingtonis ning valmisid keskused Londonis ja Pariisis. Avati 12 uut aukonsulaati. Kokku osales 2024. aastal välis- ministeeriumi korraldatud üritustel 400 erinevat et- tevõtet.

• Usaldusväärne ühendatus, kliimamuutused, kü- ber- ning digidiplomaatia. Välisministeerium aitas kaasa Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimisele Vene elektrivõrgust. Usaldusväärsed ühendused seostu- vad Kolme mere algatuse eesmärkidega. 2024. aastal alustanud Euroopa Komisjon tõi uut energiat Global Gateway strateegia elluviimisesse. Välisministee- rium aitas kaaskorraldada mõjukat üritust Tallinn Digital Summit. Eesti ja liitlased käivitasid Ukraina kübertoetuse platvormi nimega Tallinna mehhanism. Kliimadiplomaatia tähtsündmus oli ÜRO kliimakon- verents (COP29) Bakuus.

• Parem konsulaarabi, üleilmse eestluse hoidmine, kultuuri- ja avalik diplomaatia. 2024. aastal tehti kokku 61 747 konsulaartoimingut, mis on 13 prot- senti vähem kui 2023. aastal. Suurenes digilahen- duste osakaal konsulaarteenustes. Üleilmse eestluse hoidmisel olid peamised tegevussuunad välismaal eesti keele õppe süsteemsem korraldus, seal elavate eesti päritolu noorte kaasamine ja portaali Global Es- tonian arendamine.

Väljakutsed

• Jätkus Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Eesti jaoks on kaalul eksistentsiaalse tähtsusega kü- simused, sest sõja tulem määrab Euroopa julgeoleku- korralduse pikkadeks aastateks. Toetus Ukrainale ja agressiooni vastustamine oli jätkuvalt välispoliitiline prioriteet number üks. Kui Ungari välja arvata, püsi- sid Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja teised lää- neriigid Ukraina toetamisel ühtsed, kuid pahatihti ve- nis oluliste otsuste tegemine. Sõda Ukrainas on sel- gelt esile toonud Euroopa kaitse strateegilised puu- dujäägid. Kaitsekulude tõus peab olema kiirem, et nende tase vastaks muutunud julgeolekuolukorrale. Eesti enda kaitsekulud ületasid 2024. aastal esimest korda 3 protsenti SKP-st.

• Venemaa ja tema liitlaste tõkestamine Ukraina vastases agressioonis. 2024. aasta prioriteet oli jät- kuvalt agressiooni hinna tõstmine Venemaa jaoks täiendavate sanktsioonide kehtestamise kaudu. Sel- leks tegime tihedat koostööd samameelsete, peami- selt Põhjala ja Balti riikidega. Detsembris heaks kii- detud 15. sanktsioonipakett realiseerus suuresti tänu Eesti survele ning suurele sisulisele panusele – pea pooled isikuvastased sanktsioonid olid Eesti esi- tatud ettepanekud. Uue teemana kerkis esile Vene- maa varilaevastiku tegevuse pärssimine. Olulisi otsu- seid tehti Venemaa külmutatud varade kasutamisel Ukraina toetamiseks. Oktoobris leppisid Euroopa Liit ja G7 riigid kokku, et Ukrainale antakse Venemaa kül- mutatud riigivarade tagatisel umbes 50 miljardit USA dollarit laenu.

• Rahvusvaheliste reeglite kehtivus ning jõukes- kuste huvipõhine poliitika. 2024. aasta kinnitas, et ÜRO põhikirjal, rahvusvahelistel normidel ja institut- sioonidel põhinev rahvusvaheline poliitika hästi ei tööta. Üha enam tõusid esile erinevad regionaalsed jõukeskused ning tugevnes vastasseis demokraatlike lääneriikide ning Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Ko- rea vahel. Eesti jaoks oli kõige negatiivsem suundu- mus Põhja-Korea sekkumine Venemaa liitlasena sõtta Ukrainas. 2024. aastal jätkasime tööd meie Aaf- rika fookusriikidega (Keenia, Uganda, Namiibia ja Botswana). Eesti oli jätkuvalt aktiivne eelkõige ÜRO-s, Euroopa Nõukogus, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) ning teistes organi- satsioonides.

• Euroopa Liidu laienemine ja õigusriigi temaatika. Eesti tugev strateegiline huvi on Euroopa Liidu laie- nemine, kus toimus 2024. aastal mitme riigi – Uk- raina, Moldova, Albaania ja Montenegro – suhtes eda- siminek. Väga tähtis on, et kandidaatriigid jagaksid Euroopa Liiduga ühiseid väärtusi, sealhulgas joondu- mist ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning Vene- maa vastaste sanktsioonidega. Eesti toetas tugevalt Moldovat riigi demokraatliku kursi jätkamisel. Olu- lise tagasilöögina peatus Gruusia eurointegratsioon riigi juhtkonna sisepoliitiliste valikute tõttu. Jätkus Euroopa Liidu lepingu artikli 7 (käsitleb Euroopa Liidu alusväärtuste järgimist) põhine menetlus Un- gari suhtes.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030 | Välisministeerium

55

Tabel 31. Tulemusvaldkonna „Välispoliitika“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti 2035“ siht

Regionaalne julgeolek

Allikas: välisministeerium

Ebastabiilne Ebastabiilne Ebastabiilne Stabiilne Stabiilne –

ELi sidusus (EU Cohesion)75

Allikas: Euroopa Välissuhete Nõukogu

6,7 6,7 – 6,8 6,8 –

Eesti koht konkurentsivõie edetabelis (67 riiki)76

Allikas: IMD/Competitiveness

22 26 33 25 25 –

Eesti kohalolu ja mõju maailmas

Allikas: Elcano andmed Statistikaametist; de- tailandmed: Elcano.

84 84 – ≤ 89 ≤ 89 ≤ 89

Eesti kohalolu ja mõju maailmas (posit- sioon kuni 5 miljoni elanikuga riikide seas)

Allikas: Elcano riikide globaalse kohalolu ra- port

11 11 – ≤ 11 ≤11 –

Arengukoostöö osakaal RKT-sse

Allikas: OECD

0,54% 0,28% 0,20% 0,23% 0,26% –

Tabel 32. Tulemusvaldkonna „Välispoliitika“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -113 306 -127 524 -130 562 -116 781 -117 710 -110 247

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.16 Julgeolek ja riigikaitse

Tulemusvaldkonna eesmärk

Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajaduse korral kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine

Valdkonna arengukavad

Riigikaitse arengukava 2022–2031

Tulemusvaldkonna programmid

Sõjaline riigikaitse ja heidutus

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisala

Kaitseministeeriumi valitsemisala

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu ja üldine julgeolekukeskkonna halvenemine maailmas on seadnud Eesti väga keerulisse julgeolekuolukorda, mistõttu on sõjalise riigikaitse kiirkorras arenda- mine Eesti riigi püsimajäämise seisukohalt nii täna

75 EU Cohesion Monitor EU Cohesion Monitor | ECFR. Cohesion monitor uuendati 2020.a ning rohkem seda ei uuendata. 76 Võrreldes 2023. aasta riigi majandusaasta koondaruandega on mõõdik asendatud.

kui ka lähitulevikus vältimatu. Toetus riigikaitse arendamisele on kõrge poliitilisel tasandil ja ka elanikkonna seas.

• 2024. aastal ulatusid Eesti kaitsekulud 1,31 mil- jardi euroni (prognoositud SKP-st 3,3 protsenti) ning järgmisel neljal aastal ületavad riigikaitse kulud kolm protsenti SKP-st. Julgeolekuolukorra kriitilisu- sest tulenevalt on oluline lähiaastatel leida võimalusi kaitsekulude suurendamiseks oluliselt üle kolme protsendi SKP-st.

• Kaitsevõime arendamine on suunatud uute või- mete loomisele, olemasolevate võimete alalhoiule, varustuse ja varude, sealhulgas laskemoona soetami- sele, väljaõppele, kaitsevalmiduse suurendamisele, piisava arvu tegevväelaste tagamisele ning kaitseots- tarbelise taristu loomisele. 2024. aastal oli väe- loome põhitegevusse suunatud vahendite maht kogu kaitsekulust 74,5 protsenti. Uute võimete arendamiseks on kirjeldatud arendusprojektid ning nende elluviimine on toimunud suuresti plaanipära- selt.

• Viimastel aastatel on kokku hangitud või hankep- rotsessis rohkem kui nelja miljardi euro eest la- hingumoona. 2024. aastal otsustas Vabariigi Valit- sus eraldada täiendavad 1,6 miljardit eurot lahingu- moona soetamiseks kuni aastani 2031.

56

• Eestisse kaitsetööstuspargi loomise ja laske- moona tootmise alustamisega seotud riigipool- sed ettevalmistustööd on kulgenud plaanipära- selt. Riigi eriplaneering plaanitakse kehtestada 2025. aasta augustis ning moona tootmisega alus- tada 2027. aastal.

• Sõjategevuseks valmisoleku kiiruse tõstmiseks alga- tati koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi raja- mine piiri äärde Venemaa ja Valgevenega. 2024. aasta alguses allkirjastasid kolme riigi kaitse- ministrid vastavasisulise leppe.

• 2024. aastal toimus suurõppus (Kevadtorm) ja kaks lisaõppekogunemist. Kokku kutsuti 2024. aastal reservteenistusse 14 115 reservväelast.

• Ajateenistusse asus 2024. aastal 3867 kutsealust, sealhulgas 49 naist. Riigikaitse arengukavas ette- nähtud tegevväelaste kasvueesmärk saavutati.

• Kaitsetahte arendamine on suunatud erinevate ela- nikkonna gruppide kaitsetahet mõjutavate tegevuste elluviimisele. Eesti elanike kaitsetahe on alates Vene- maa kallaletungist Ukrainale püsinud jätkuvalt kõrge, kuid ilmnema on hakanud väsimuse märke. Ühiskonna toetus relvastatud vastupanule on vii- mased kolm aastat olnud üle 80 protsendi.

• Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks individuaal- selt valmis kindlasti või pigem kaitsetegevuses osa- lema pea 61 protsenti elanikkonnast. Lähiaastatel tuleb teha pingutusi, et Eesti elanike kaitsetahe ei väheneks. Olulist tähelepanu tuleb pöörata eri ela- nikkonna gruppide (noored, tööandjad, reservväela- sed ja nende pereliikmed) kaitsetahet tugevdavatele ja suurendavatele tegevustele.

• Kaitsekoostöö arendamisel keskendume kokkule- pete sõlmimisele liitlasriikidega Eesti kaitselahendi tagamiseks ning liitlaste sõjalise kohaloleku ja kiire siirmisvõimekuse tagamiseks vajalikele tegevustele. 2024. aastal sõlmiti järgmised kahepoolsed kokku- lepped: Eesti ja USA vaheline sõjalise koostöö tugev- damise memorandum ning Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolne kaitsekoostöö teekaart.

• 2024. aastal jätkati Nursipalu harjutusvälja laien- damisega. Kasutusele võeti Reedo kaitseväe lin- nak, mis sobib mistahes liitlasriigi ja vajaduse korral Eesti kaitseväe üksuste vastuvõtuks ning majutami- seks nii püsivalt kui ka ajutiselt. Jätkati Ämari len- nubaasi arendamist ning viidi läbi liiklusala re- mont, mis on kriitilise tähtsusega NATO õhuturbe- missiooni raames Eesti õhuruumi 365/24/7 põhi- mõttel turvamiseks.

• NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli raames saa- bus 2024. aasta augustis Eestisse Hispaania kaitse- väe õhutõrjeüksus koos keskmaa õhutõrjesüstee- miga NASAMS (National Advanced Surface-to-Air Mis- sile System). Sellega panustatakse kaitsealliansi ida- tiiva kindlustamisesse ning strateegiliste objektide kaitsesse.

• 2024. aastal toimus rahvusvaheline õppus Pikne, mille käigus harjutati liitlasvägede täiendavate üksuste kiiret siirmist Eestisse siin teeniva NATO

mitmerahvuselise lahingugrupi ja Eesti kaitseväe toetuseks sõjaolukorras.

• Ukraina abistamine võitluses Vene agressoriga on nii Eesti kui ka NATO liitlaste otsene julgeole- kuhuvi. Ukraina sõja jätkumine destabiliseerib jul- geolekuolukorda maailmas ning võib kaasa tuua uued julgeolekuohud Eestile ja Balti regioonile tervi- kuna.

• Eesti annab Ukrainale kaitsealast abi 0,25 prot- senti SKP-st ning eesmärk on jätkata Ukraina toeta- mist samas ulatuses ka tulevikus. Abipakettide raa- mes annetati 2024. aastal Ukrainale relvastust, va- rustust ja lahingumoona. Eesti on alates sõja algusest korraldanud Eestis ja välismaal väljaõpet enam kui 1500 Ukraina kaitseväelasele.

• 2024. aastal jätkati koos liitlastega 2023. aastal alus- tatud Ukraina toetamise algatuste elluviimist. 2024. aasta lõpuks oli Ukrainale üle antud miljon mürsku. IT-koalitsiooni toel on Ukrainasse jõudnud kokku ligikaudu 103 miljoni euro väärtuses IKT-abi, millest Eesti panus 2024. aastal oli 2,5 miljonit eurot.

Väljakutsed

• Venemaa strateegilised sihid ei ole muutunud – need kujutavad jätkuvalt ohtu NATO-le. Venemaa võib pärast Ukraina sõja lõppu oma sõjalise või- mekuse kiiresti taastada, prioriteetses lääneringkon- nas võib see toimuda mõne aastaga. Venemaa väed on hetkel suuremad, kui nad olid sõja alguses, ja nende kaitsekulutused on sel aastal tõusnud erine- vate avalike allikate andmetel ligi üheksa protsendini SKP-st, mistõttu on julgeolekuolukord kriitiline ja ra- hunemise märke lähiajal ei näita. Eestile on kriiti- lise tähtsusega võimalikult kiiresti viia ellu meid puudutavas osas NATO uutes kaitseplaanides ning väevõime eesmärkides ettenähtu. See eeldab ühelt poolt täiendavate rahaliste vahendite eralda- mist kaitsevõime arendamiseks, aga teisalt ka kaitse- valdkonna asutuste haldussuutlikkuse arendamist.

• Ukraina aitamine võidule – sõda Ukrainas määrab Atlandi-ülese julgeoleku järgmisteks aastakümne- teks. Vaba Ukraina püsimajäämine sõltub vaba maailma abist, sealhulgas Eesti panusest. Eesti jätkab Ukraina toetamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka 0,25 protsendiga SKP-st kaitsekulude arvelt.

• Arvestades muutunud julgeolekukeskkonda, Vene- Ukraina sõda ja tohutut laskemoona kulu selles sõjas on Eestis baseeruva kaitsetööstuse arendamine Eesti kaitsevõime jaoks võtmetähtsusega – seda nii lahingumoona tootmise kui ka kaitse- ja julge- olekuotstarbeliste innovaatiliste toodete arendamise aspektist. Lisaks panustab rahvusvaheliselt konku- rentsivõimeline ja kõrge arendustasemega kaitse- tööstus Eesti majandusarengusse ning annab oma panuse liitlassuhete kindlustamiseks eksporditehin- gute ja rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Alusdokumendid ja õigusaktid | Kaitseminis- teerium

57

Tabel 33.Tulemusvaldkonna „Julgeolek ja riigikaitse“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine77

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

Lahinguvalmis üksuste arv (mehitatud, varustatud, välja õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022–2031 elluviimise kavast78

Allikas: kaitseministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed

Allikas: kaitseministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi

Allikas: kaitseministeerium

2,15% 3,04%79 3,32% > 3,0% > 3,0%

Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse80

Allikas: avaliku arvamuse uuring

66% 64% 61% > 55% > 66%

Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)81

Allikas: kaitseministeerium

3335 3514 3687 3656 3766

Tabel 34. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -918 459 -1 016 578 -1 163 163 -931 745 -1 113 051 -1 311 856

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.17 Kultuur ja sport

Tulemusvaldkonna eesmärk

Kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja eden- dades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimu- sed elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks

Liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaa- laste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel

Strateegilised arengudokumendid

Kultuuri arengukava 2021–2030

Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030

Tulemusvaldkonna programmid

Kultuuriprogramm

Spordiprogramm

77 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 78 Mõõdiku täpsemad sihttasemed on kaitstud riigisaladusega ja avalikes dokumentides lähtutakse RKAK 2022-2031 elluviimise kava vas- tavusest. 79 Statistikaamet hindab majandus- ja finantsnäitajaid regulaarselt üle ning uuendab ka tagantjärele, seega andmed võivad muutuda. 80 2023. aastal muudeti mõõdiku „Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse“ sihttasemeid alates aastast 2024. Mõõdiku varasem sihttase > 55 protsenti asendati alates 2024. aastast sihttasemega > 66 protsenti, kuna senine sihttase polnud piisavalt ambitsioonikas. Sihttase > 55 protsenti saavutati juba 2020. aastal ning aastatel 2022 ja 2023 on mõõdiku tegelik tase olnud üle 60 prot- sendi. 81 2023. aastal muudeti mõõdiku „Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)“ sihttasemeid alates aastast 2024. Mõõdiku sihttaset korrigee- riti lähtudes senisest saavutatud tasemest ja prognoositavast suutlikkusest tegevväelaste arvu suurendada ning ambitsioonist saavutada 2027. aasta lõpuks riigikaitse arengukavas planeeritud sihttase.

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Kultuuriministeerium

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• Peale vahepealseid erinevatest kriisidest mõjutatud aastaid näeme 2023. aastal olulist tõusu meie kul- tuurielus osalemises – 2023. aastal osales kultuu- rielus 79 protsenti Eesti elanikest. Seda pärast CO- VID-19 pandeemiast kantud 2020. aasta langust, ol- les tagasi 2017. aasta väga tugeval tasemel.

• Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka tead- liku publiku suurendamiseks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet, mille eesmärk on võimaldada lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse ja muuseume.

58

• 2024. aastal jätkati loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ettevalmistamist, sealhulgas tegi kultuuriministeerium riigikogu kultuurikomisjo- nile ettepaneku laiapõhjalise kultuuripoliitilise aru- telu algatamiseks poliitikavalikute üle. Koostöös sot- siaalministeeriumiga toimusid arutelud sotsiaal- maksu rulluva arvestuse korraldamiseks.

• Loovisikute õiguste tagamiseks ja toimetuleku parandamiseks suurendati 2024. aastal autori- hüvitisfondi ühe miljoni euro võrra. Samaväärselt oluline süsteem on riigieelarvest loomeliitude kaudu loometoetuste ja -stipendiumide maksmine.

• Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Esto- nia“ rakendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30 prot- senti Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest. 2023. aastal oli Film Estonia meetme netomõju Eesti majandusele 8,7 miljonit eurot.

• Koostati Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, mille alusel on koostamisel eelnõu. Eesmärk on ajakohastada Eesti Rahvusringhäälingut puudutav regulatsioon nii, et Eesti Rahvusringhääling saaks täita kooskõlas rah- vusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetega avaliku meediateenuse osutaja rolli võimalikult laia spekt- riga nii informatsioonilisel, hariduslikul kui ka mee- lelahutuslikul eesmärgil sisu pakkumisel mistahes ajal, kohal ja platvormil.

• Jätkus erameedia ja Eesti Rahvusringhäälingu täien- dav toetamine venekeelsete Eesti elanike toomiseks ühisesse kommunikatsiooni- ja inforuumi.

• 2024. aastal jätkati rahvaraamatukogude aren- dusprojektide toetusmeetme „Raamatukogude kiirendi“ rakendamist. Meetme eesmärk on paran- dada kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, toetada ruu- mide kohandamist kogukonnategevusteks ning tõsta raamatukogutöötajate professionaalsust.

• 2024. aastal jätkati rahvaraamatukogude reformi et- tevalmistamist, sealhulgas vastavate õigusaktide väl- jatöötamist. Reformi eesmärk on luua lugejatele ter- viklikult toimiv raamatukoguvõrk nii füüsiliselt kui ka digimaailmas.

• 2024. aastal alustati „Kultuuripärandi digitege- vuskava 2024–2029“ rakendamist, mille eesmärk on teha Eesti kultuuripärand kõigile huvilistele digi- taalsena kättesaadavaks, mugavalt kasutatavaks ning tagada kultuuripärandi turvaline säilimine.

• Eestil on kultuuriesindajad seitsmes riigis, et luua võimalused Eesti kultuuriorganisatsioonidele ja loo- visikutele rahvusvahelistumiseks ning toetada Eesti välispoliitiliste eesmärkide täitmist.

• 2024. aastal viidi koostöös Tartu linnaga edukalt läbi Euroopa kultuuripealinna programm. Eu- roopa kultuuripealinna idee on näidata Euroopa kul- tuurilist mitmekesisust ning lähendada eurooplasi. Tiitlit kandvale omavalitsusele annab see mitmeid võimalusi nii enda kui ka oma riigi tutvustamiseks.

• Erakorralise Ukraina toetusfondi abil on ellu viidud Ukraina loomesektorile olulisi kultuuri- ja spordipro- jekte. Osaletakse Ukraina ülesehitusprojektides koos

82 Tegevuskava - Liikumisharrastuse kompetentsikeskus 83 Koolide-sportimistingimuste-kaardistamise-aruanne-1.pdf

Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskusega ja Eesti Arhitektide Liiduga.

• 2024. aastal tugevdati ministeeriumi kriisijuhtimis- võimekust, sealhulgas võeti üle elutähtsa teenuse korraldaja ülesanded, sest alates 2024. aastast on mi- nisteeriumi haldusalas kaks elutähtsa teenuse kor- raldajat – Eesti Rahvusringhääling ja AS Levira.

• 2024. aasta detsembris lisati UNESCO vaimse kul- tuuripärandi esindusnimekirja kaks Eestiga seo- tud kultuurinähtust: mulgipudru söömine ja val- mistamine Mulgimaal ning Eesti ja Ukraina ühise taotluse alusel põssanka lihavõttemunade kaunis- tamise traditsioon.

• Toimus Euroopa Liidu rahastusperioodi 2023–2027 loomemajanduse arendamise meetme rakendamine. Jätkus ambitsioonikate eesmärkide ja kasvupotent- siaaliga loomeettevõtjate ekspordivõimekuse kasva- tamise ning arenguplaanide elluviimise projektide toetamine. Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021– 2027 tulemusraamistiku vahe-eesmärgid on loo- memajanduse arendamise meetme osas täidetud ning mitterahalist abi saavate alustavate ettevõtjate arvu ning kasusaajate koguarvu osas ületatud.

• Eesti kultuurielu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja uute innovatiivsete ideede toomiseks kultuuri- ja loome- valdkondadesse jätkati loovuurimuse toetamist – 2024. aasta taotlusvooru kogueelarve oli 405 000 eu- rot.

• Rakendati Eesti kultuuri teadus- ja arendusprog- rammi mahus üks miljon eurot, kogumahuga 6,4 mil- jonit eurot aastateks 2023–2026. Toetust said 11 projekti, nende hulgas näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia projekt „Heino Elleri loomingu te- maatilis-bibliograafilise kataloogi koostamiseks va- jaliku andmestiku analüüs ning metodoloogiliste aluste loomine“; Tallinna Ülikooli projekt „Mineviku (audio)visuaalsed jäljed Eesti filmiarhiivis 1940– 1965“ ja Tartu Ülikooli projekt „Noorte hääled digiajastu luules: poeetika, hoiakud ja identiteedid“.

• Liikumisharrastuse edendamiseks on kultuuriminis- teeriumi, sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja tea- dusministeeriumi koostöös koostatud liikumisak- tiivsuse edendamise tegevuskava82, mis on alates 2024. aastast veebis avalikult kättesaadav.

• Spordikoolituse ja -teabe sihtasutus viis 2024. aastal läbi uuringu83, mille eesmärk oli kaardistada koolide sportimistingimused põhikoolides ja gümnaasiumi- des.

• Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võideti 2024. aastal kokku 42 spordialal 273 medalit – 80 kulda, 73 hõbedat ja 120 pronksi. Kuigi Pariisi olümpia- mängudelt ei õnnestunud medaleid tuua, siis maail- mameistrivõistlustel ja Euroopa meistrivõistlustel pääseti olümpiaaladel esikolmikusse seitsmel korral.

• 2024. aastal rakendati esimest korda taotlusvooru spordivaldkonna suurvõistluste korraldamise toetamiseks. Toetatud võistlustest toimus 2024. aastal autoralli Euroopa meistrivõistluste etapp. Riigi toetus oli 1,1 miljonit eurot ja üritus tõi majandusliku mõju analüüsi kohaselt Lõuna-Eestisse 2,4 miljonit eurot välisraha, millelt käibemaksu lae- kus riigile vähemalt 0,4 miljonit eurot. Ürituse

59

meediakajastuse väärtuseks hinnatakse 2,9 miljonit eurot.

• Eesti Olümpiakomitee võttis 2024. aastal vastu Eesti spordieetika reeglid, mis kehtestavad ühtse lähene- mise kogu Eesti spordivaldkonnas.

• Kultuuriministeerium koostas 2024. aastal analüüsi ja ettepanekud tervisespordikeskuste üleriigi- lise võrgustiku arendamiseks liikumisvõima- luste pakkumisel vabas õhus. Analüüsi raames ko- gutud tagasiside näitab, et regionaalsete tervisespor- dikeskuste toetamine ja arendamine on ennast õigus- tanud ning seda tuleks ka tulevikus jätkata.

• 2024. aastal tähistati treenerite tööjõukulu toetus- meetme kümnendat toimimisaastat ning riik eral- das treeneri tööjõukuluks meetme suurima toe- tuse summas 12,2 miljonit eurot. Sellest hoolimata oli treenerite palk nii eelmisel kui ka sel aastal 1400 eurot.

Väljakutsed

• Loovisikute ja kultuuritöötajate, sealhulgas huvi- hariduses hõivatute töötingimuste parandamine. Arvestades majanduskeskkonna arenguid, sealhul- gas inflatsiooni, on eriti oluline töötingimuste paran- damine. Eesmärk on tõsta kultuuritöötajate kesk- mine brutopalk 90 protsendini Eesti keskmisest pal- gast.

• Kultuuri kättesaadavuse parandamine eri sihtgrup- pide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt. Täna on regionaalselt suured erinevused kultuurielus

osalemise vahel, mis on küll mõnevõrra ühtlustunud, kuid teatud regioonid on maha jäänud, mis vajab täiendavate tegevuste ja selge fookusega tegevuste disainimist.

• Erivajadustega inimeste ligipääsu suurendamine kultuuritegevustes osalemisele ja kultuuritee- nuste tarbimisele. Ligipääsetavuse alase tead- likkuse tõstmine on olnud 2024. aasta jooksul oluline tegevus, kuid vajab jätkuvalt tähelepanu, sealhulgas uuenduslike lahenduste kasutusevõtmise ja hoiakute muutmise teel.

• Kultuuripärandi pikaajalise füüsilise ja digi- taalse säilitamise tagamine, sealhulgas pärandi- hoidlate rajamine. Pärandihoidlate rajamine on kul- tuuripärandi säilimiseks kriitilise tähtsusega, vald- konna tõhusust tõstev ja keskkonnajalajälge vähen- dav reform, kuid hetkel on puudu vahenditest inves- teeringuprojekti algatamiseks. Lahendust Euroopa Liidu üleses koostöös vajab digitaalse pärandi säilita- mine väljaspool Eesti riigipiiri.

• Liikumisõpetusele üleminekuga kaasnevad suuri- mad väljakutsed on koolide jaoks spordivahendite puudus ja ainekava rakendamine.

• Treenerite töö väärtustamine, liikumisharrastuse ja saavutusspordi edendamine ning spordi ja spor- diobjektide toetusmehhanismide korrastamine.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda veebilehel Strateegilised alusdokumendid | Kultuurimi- nisteerium

Tabel 35. Tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine

Tabel 36. Tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -350 364 -342 803 -451 405 -360 725 -317 647 -315 654

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.18 Sidus ühiskond

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on sidus ja kaasav ühiskond

Valdkonna arengukava

Sidusa Eesti arengukava 2030

Tulemusvaldkonna programmid

Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm

84 2023. aasta tulemus on avaldatud esimest korda.

Kogukondliku Eesti programm

Nutika rahvastikuarvestuse programm

Erakondade rahastamise programm

Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad

Kultuuriministeeriumi valitsemisala

Siseministeeriumi valitsemisala

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

„Eesti

2035“ siht

Elanike kultuurielus osalemine

Allikas: Statistikaamet

– 79,%84 – – – 80%

Liikumisharrastusega regulaarselt (kaks korda nädalas 30 minutit) tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist

Allikas: Tervise Arengu Instituut

45,2% – – 50% Ei mõõ- deta

60

TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE

Positiivsed arengud

• 2024. aastal oli kultuuriministeeriumi teema- aasta kultuuririkkuse aasta, mille raames pöörati tähelepanu Eestis elavate eri rahvuste mitmekesis- tele kultuuridele ja traditsioonidele ning Eesti ainu- laadsetele kultuuriruumidele ja -kogukondadele.

• 2023. aastal läbi viidud ning 2024. aastal avalda- tud Eesti integratsiooni monitooring näitas, et Eesti elanikel on suur ühisosa: me kõik hoolime ühis- konnast, kus ei ole rahvustevahelisi konflikte, kus on vastastikune usaldus ja kus kõik panustavad majan- dusse. Need hoiakud on võtmetegurid, mida tuleb toetada ühiskondlike kontaktide suurendamise ja ko- gukonnatunde tekitamise kaudu, kus kultuuril on keskne roll.

• Alustati Euroopa Sotsiaalfondi+ projekti elluviimist koostöös integratsiooni sihtasutuse, Eesti rahvakul- tuuri keskuse ja sihtasutusega Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Tegevustega soovitakse toetada ja suu- rendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuri- taustaga inimeste ning tagasipöördujate osale- mist kogukonnaelus.

• 2024. aastal pakkus integratsiooni sihtasutus eesti keele õppeks 12 743 õppekohta, sealhulgas 1378 õppekohta integratsiooni sihtasutuse eesti keele majas ja 11 365 õppekohta keeltekoolidest koostööpartnerite juures. 1760 õppekohta olid mõel- dud püsielanikele ja tagasipöördujatele, 9154 kohta kohanemisprogrammi Settle in Estonia kursustele ning 451 kohta kodanikulepingu raames. Keeleõppe- tegevustes osaleti 3485 korral.

• Kohanemisprogrammi baas- ja teemamoodulites osaleti kokku 5422 korral. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on tasuta õppeprogramm, mil- lega Eesti riik aitab hiljuti saabunud välismaalas- tel kiiremini kohaliku eluga kohaneda ja Eesti ühiskonda sulanduda. Programm koosneb mitmest koolitusest, mille raames saab kohanemiseks vaja- likke teadmisi ja oskusi, sealhulgas tervikliku üle- vaate elukorraldusest Eestis ja ka eesti keele al- goskuse. Elluviidavaid tegevusi planeerib kultuuri- ministeerium ja arendab integratsiooni sihtasutus.

• Aasta jooksul andis integratsiooni sihtasutus enam kui 27 000 korral nõu keeleõppe ja kohanemise tee- mal.

• Kaardistati infoteenuse „Eestis kohanemine“ perso- naliseerimise võimalused ning lisati veel üks osatee- nus – pangakonto loomine ja tulude deklareerimine.

• Koostöös statistikaametiga valmis juhtimislaud „Arengukava Sidus Eesti“, mis annab ülevaate meie ühiskonna sidususe hetkeseisust ja tuleviku eesmär- kidest. Juhtimislaual on hetkel nii arengukava mõõdi- kud kui ka olulised taustanäitajad.

• Ühine infovoog võõrsil elavate eestlastega. Por- taali Global Estonian arendati koos integratsiooni sihtasutusega ja kultuuriministeeriumiga. Lisati uued rubriigid ja koolitusprogramm.

• Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välis- maal: keeleõpe, stipendiumid noortele, tugi väli- seesti meediale, omaalgatuslikele tegevustele.

• Eesti mälu säilitamine ja mõtestamine. Koostöös Eesti mäluasutuste ja kogukondadega mõtestati „Saatuseaasta 1944“ nii Eestis kui ka võõrsil

(erinevad näitused, seminarid, põgenike andmebaas, raadio- ja telesaated, lühifilmid).

• 2024. aastal käivitus Šveitsi-Eesti koostööprog- ramm, mille eesmärk on parandada eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele võimalusi Eesti ühis- konnas aktiivsemaks osalemiseks. Fookuses on Eesti kultuuriruumi tutvustamine, (keeleõppe) nõus- tamisteenuse kättesaadavamaks muutmine, vaba- tahtlike kaasamine, digipöörde toetamine ja meedia- pädevuse tõstmine.

• Algatati kirikute ja koguduste seaduse muut- mine, et tagada usuliste ühenduste sõltumatus välis- mõjutustest ja toetada rahumeelset usulist teenimist.

• Euroopa Sotsiaalfondi toel käivitus meede ko- danikuühiskonna mõju suurendamiseks ning arengu toetamiseks laste ja noorte aktiivsuse kasva- tamise kaudu.

• Lõppes nelja-aastane partnerlusperiood, mis tõs- tis teadlikkust ühiskonnaelus osalemisest, aren- das sotsiaalset ettevõtlust ja tugevdas kohaliku tasandi koostööd. Siseministeerium kastutab stra- teegilise partnerluse formaati, et koos vabakonnaga kujundada ja viia ellu kodanikuühiskonna poliitikat.

• Alustati teadusprojektiga Eesti kodanikuühiskonna tervise hindamiseks ja uurimiseks.

• Alates 01.01.2024 võeti kasutusele rahvastikure- gistri andmeladu, mis tagab kohalikele omavalitsus- tele aruannete ja juhtimislaudade kättesaadavuse.

• Alustati automaatotsuste tegemist e-rahvastiku- registri portaalis esitatud elukohateadete ja sünni registreerimise avalduste alusel (otsused ilma amet- nikuta).

• E-teenuste keskkonnas täiendati teavitussüs- teemi, mis edastab inimestele teateid nende and- mete ja menetluste muudatuste kohta. E-rahvasti- kuregistrisse lisati võimalus tellida mitmekeelse standardvormiga tõendeid ja väljavõtteid kätte- saamise võimalusega välisesindustest.

• 01.12.2024 käivitus abielulahutuse avalduse esita- mise e-teenus.

• Jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline rahvastiku registreerimise kok- kulepe ning vahetati esmased komplektid andmeid.

Väljakutsed

• Kohanemisprogrammi personaliseeritumaks ja ligipääsetavamaks muutmine, sealhulgas infotee- nuse „Eestis kohanemine“ personaalseks sündmus- teenuseks arendamine.

• Kohalike omavalitsuste võimestamine lõimu- mis-, sealhulgas kohanemisteenuste arendamisel ning omavalitsuste ametnike ja töötajate valdkond- liku pädevuse tõstmine.

• Võimaluste loomine eri keele- ja kultuuritaustaga ini- meste osalemiseks kogukonnaelus.

• Romade sotsiaal-majandusliku lõimumise soodusta- mine.

• Valmistatakse ette üleilmse eestluse tegevuskava 2026–2029 koostöös Eesti ametkondade ja võõrsil asuvate kogukondadega.

• Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välis- maal. Olemasolevat tööriistakasti kaardistatakse ja ajakohastatakse koostöös erinevate ametkondadega.

61

• Tagasipöördujaid kaasatakse laiemalt Eesti ko- danikuühiskonda lõimumisse lisaks olemasolevale mudelile Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega.

• Analüüsitakse ning luuakse uus lähenemine hetkel kehtivatele maksusoodustustele ja regulatiivsele raa- mistikule heategevuseks raha annetamiseks.

• Tugevdatakse Eesti kodanikuühiskonna sidu- sust, kerksust ja kriisideks valmisolekut, edenda- des kogukonnakeskset ja kaasavat valitsemisviisi.

• Leitakse võimalused kohanemiseks uute trendi- dega vabatahtlikkuse maastikul, et suurendada elanikkonna eesmärgistatud, turvalist ja sidusat osa- lust ühiskonnas.

• Strateegilise partnerluse kaudu toetatakse ava- tud valitsemist kodanikuühiskonna aktiivsel osa- võtul, kodanikuühiskonna suutlikkust oma huve süs- teemselt esindada.

• Vabaühenduste tegutsemist toetava õigusruumi korrastamine. Uuendatakse vabaühenduste tege- vust reguleerivad õigusaktid, mille muutmine aitaks kaasa vabaühenduste tegevuse paindlikkusele.

• Arendatakse Eesti arutelukultuuri tervikuna ning inimeste oskusi aruteludes osaleda ja diskussiooni pidada.

• Usuvabaduse tagamiseks muudetakse kirikute ja koguduste seadust ning taastatakse usurahu õi- geusumaastikul.

• Kasutajatele mugava teenuskogemuse pakkumiseks uuendatakse rahvastikuregistri tarkvara.

• Parandatakse rahvastikuregistri kontaktand- mete kvaliteeti, millega luuakse eeldus proaktiiv- sete teenuste osutamiseks ja isikuga suhtlemiseks.

• Eesti isikukoodita inimestele teenuste pakkumine. Välismaalaste tuvastamiseks võetakse Eesti isiku- koodid kasutusele riigi kõigis asutustes, et isikuid oleks võimalik erinevates registrites otsida ja siduda.

Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda järgmistel veebilehtedel:

Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 | Siseministeerium

2023. tulemusaruanne_TUV Sidus ühiskond.pdf

Tabel 37. Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ mõõdikute sihttasemed ja tegelik täitmine85

Mõõdik Täitmine

2022

Täitmine

2023

Täitmine

2024

Sihttase

2024

Sihttase

2025

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlased

Allikas: Eesti integratsiooni monitooring

– 73% – ≥ 79% ≥ 79%

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teised rahvused

Allikas: Eesti integratsiooni monitooring

– 89% – ≥ 86% ≥ 86%

Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Ees- tiga

Allikas: Eesti väliskogukondade ja tagasipöördumisega seonduv uuring

– – – ≥ 85% ≥ 87%

Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsu- ses86

Allikas: rahandusministeeriumi tellitud rahulolu-uuring

– – – > 38% > 38%

Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusin- deks

Allikas: Recommy, rahvastikuregister

75 77 78 > 72 > 72

Tabel 38. Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Eelarve täitmine

2023

Esialgne eelarve

2024

Lõplik eelarve

2024

Eelarve täitmine

2024

Esialgne eelarve

2025

RES 2026

Kulud -28 340 -34 294 -39 517 -30 807 -33 948 -33 464

Allikas: 2024. aasta riigieelarve täitmise aruanne, 2025. aasta riigieelarve seadus, riigieelarve strateegia 2025–2028

1.2.19 Riigikogu Kantselei

Riigikogu kantselei eesmärk on riigikogule tema põhi- seaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine. Kantselei ülesanded on nõustada riigikogu, tema juhatust, komisjone, fraktsioone ja riigikogu

85 Tulemusvaldkonnale ei ole strateegias „Eesti 2035“ sihte seatud. 86 Aastal 2020 mõõdetud tase oli 38 protsenti.

liikmeid, tagada asjaajamine ning organisatsioonilised, majanduslikud ja tehnilised tingimused nende tööks, sa- muti toetada riigikogu suhtlemisel teiste

62

institutsioonidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt ning korraldada riigikogu liikmete ametihüvedega seon- duvat.

Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub täiskogu is- tungitel, komisjonides, fraktsioonides ja rahvusvahelis- tes delegatsioonides.

Lisaks teenindab riigikogu kantselei riigi valimisteenis- tust, arenguseire keskust, vabariigi valimiskomisjoni ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.

Riigi valimisteenistuse ülesanne on ette valmistada ja läbi viia riigikogu, presidendi-, Euroopa Parlamendi, ko- haliku omavalitsuse volikogude, riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi.

Arenguseire keskuse ülesanne on analüüsida ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid, aidata kaasa tulevikku vaatavale poliitikakujundamisele ning tuua välja uusi arengusuundi.

Vabariigi valimiskomisjoni ülesanne on tagada riigikogu valimise seaduse esimeses paragrahvis sätestatud põhi- mõtete järgimine, teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tege- vuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadus- test tulenevaid ülesandeid.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ülesanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksikkandi- daatide tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätesta- tud nõuetele.

Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll

- Riigikogu XV koosseis võttis 2024. aasta kahel is- tungjärgul vastu 123 õigusakti.

- Aruandlusperioodil toimus 127 istungit, sealhulgas kaks täiendavat istungit.

- Toimus kuus erakorralist istungjärku. - Menetlusse võeti 22 kollektiivset pöördumist. - Toimus kümme olulise tähtsusega riikliku küsimuse

arutelu. - Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid riigi-

kogu ees 22 korral. - Poliitilise avaldustega esineti riigikogu ees kaheksal

korral. - Umbusalduse avaldamine ja otsustamine toimus

neljal korral. - Vabariigi Valitsusele ja selle liikmetele esitati 87

arupärimist ja 160 kirjalikku küsimust. - Õiguskantsler esitas riigikogule neli ettepanekut.

Parlamentaarne tegevus riigikogu komisjoni- des

Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja kolm erikomisjoni.

Komisjonid pidasid aruandlusperioodi jooksul 822 is- tungit:

- Alatistes komisjonides 687 istungit;

- Erikomisjonides 135 istungit.

Parlamentaarne koostöö rahvusvahelisel ta- sandil

Välissuhtluse peamine teema oli 2024. aastal Ukraina jät- kuv toetamine Venemaa valla päästetud agressioonisõjas.

2024. aastal külastas Eestit mitu Ukraina kõrget riigitege- last, sealhulgas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

Riigikogu esimees osales mitmel rahvusvahelisel parla- mentide juhtide kohtumisel.

Balti Assamblee eesistujariik Leedu rõhutas julgeolekut, demokraatlikke väärtusi ja idapartnerite toetust. Tähistati Balti keti 35. aastapäeva.

Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskuse koostöö raames vastati 196-le erinevaid valdkondi käsit- levale päringule.

Avalikkuse teavitamine ja kodanike kaasamine

Aastas külastas riigikogu 543 külastusgruppi, külastajaid oli 26 718. Lisaks korraldati ekskursioone ligi 750-le rii- gikogu haridusprogrammis osalejale. Aprillis toimunud lahtiste uste päeval külastas parlamenti üle 6000 ini- mese.

Jätkuvalt toimusid noorte parlamentide simulatsiooni- mängud. Jaanuaris kogunes noorte riigikogu, septembris peeti 19. korda Mudel-Euroopa Parlamendi sessioon.

Riigi valimisteenistus

2024. aasta esimesel poolaastal oli põhitähelepanu juu- nis toimunud Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmis- tusel ja läbiviimisel.

Koostöös riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskusega tehti vajalikud arendused valimiste infosüs- teemi kasutamiseks Euroopa Parlamendi valimistel.

Riigi valimisteenistus korraldas vaatlusprogrammi rah- vusvahelistele vaatlejatele. Programmi kuulusid semina- rid, valimisjaoskondade külastamine ja e-häälte luge- mise jälgimine.

E-hääletamise süsteemi tulevikuarendustest jätkus mo- biiliga hääletamise arendus. Valmis Smart-ID tugi valija- rakendusele.

Arenguseire keskus

Arenguseire keskus tegeles 2024. aastal viie uurimissuu- naga: aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis, per- sonaalriigi tulevik, majanduse konkurentsivõime tulevik, eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas ning kohalike avalike teenuste aegruumilise kättesaada- vuse tulevik. Lisaks tehti järelseiret kolmele varasemale teemale: rohepöörde stsenaariumid Eestis, õpetajate jä- relkasvu tulevik ning Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõ- jud Eestile.

Avaldati kolm uurimissuuna raportit, valmis neli uurin- gut ning 16 lühiraportit. Lisaks anti välja trendiraport „Pikksilm“ ning kinnitati kaks uut uurimissuunda 2025. aastaks.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon

Lisaks tavapärasele erakondade aruannete kontrollimi- sele algatati vaadeldaval perioodil mitmeid menetlusi erakonnaseaduse rikkumiste kohta ja osaleti mitmes ko- misjoni ettekirjutustega seotud kohtuvaidluses. Ena- masti olid rikkumised seotud riigikogu 2023. ja Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiskampaaniate rahastami- sega.

Märkimist väärib komisjoni veebipõhise aruandekesk- konna uuendamine, mis lõppes 2024. aasta aprillis.

Täispikkuses ülevaade riigikogu kantselei 2024. aasta te- gevustest asub veebilehel Eelarve ja tegevusaruanne – Riigikogu.

63

1.2.20 Riigikohus

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille päde- vus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, kohtute seaduses ning kohtumenetluse seadustes ja seadustikes. Põhiseaduse järgi on riigikohus kassatsioonikohus ja põ- hiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu roll on kaasa aidata õigusemõistmise korrakohasele toimimi- sele kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike omavalit- suskogude tööd korraldades ja kohtupraktikat kujunda- des.

Riigikohus korraldab kohtunike koolitust ja kohtuvald- konna välissuhtlust. Riigikohtu esimees juhib kohtute haldamise nõukoda.

Personal

2024. aasta 31. detsembri seisuga oli riigikohtus 96 tee- nistuskohta (üks tähtajaline), neist 20 riigikohtuniku kohta, 50 ameti- ja 26 töökohta. Tööjõu koguvoolavus aastas oli 14,38 protsenti (2023. aastal 16,3 protsenti), vabatahtlik voolavus 11,06 protsenti (2023. aastal 11,95 protsenti). Riigikohtust lahkus aasta jooksul 13 teenistu- jat (2023. aastal 15) ning tööle asus kümme teenistujat (2023. aastal 11).

Eelarve

Riigikohtu 2024. aasta esialgne eelarve oli 6 901 990 eu- rot (välja arvatud tulude arvelt tehtavad kulutused ja vä- litoetused). 2023. aastast toodi üle 186 951 eurot. Riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse alusel vähendati riigi- kohtu kulude eelarvet 35 940 euro võrra. Sihtotstarbe- liste vahendite reservist eraldati riigikohtule 7258 eurot IT-valdkonna vajaku katteks. Riigikohtu lõplikust eelar- vest (7 060 259 eurot) moodustasid piirmäärata vahen- did 33,1 protsenti ehk 2 335 279 eurot (2023. aastal 32,1 protsenti ehk 2 175 352 eurot), piirmääraga vahen- did 66,9 protsenti ehk 4 724 980 eurot (2023. aastal 67,9 protsenti ehk 4 601 979 eurot).

Õigusemõistmine

2024. aastal esitati kokku 2661 menetlustaotlust – tsivii- lasjades 920, kuriteo- ja väärteoasjades 872 ning hal- dusasjades 869. Koos varasemaga oli menetluses 2988 taotlust (üks protsent rohkem kui 2023. aastal). Läbi vaadati 2613 taotlust. Menetlusse võtmise otsus tehti 2064 taotluse kohta, millest menetlusse võeti 241 taot- lust (12 protsenti). Põhiseaduslikkuse järelevalve vald- konnas vaadati läbi 27 asja. Riigikohtu jõudlus 2024. aasta menetlustaotluste läbivaatamisel oli 98 protsenti. Keskmine puhas menetlusaeg eelmenetlu- ses oli 54 ja põhimenetluses 150 päeva. Detailsema üle- vaatega saab tutvuda platvormil Microsoft Power BI.

Kohtunike omavalitsuskogude töö korralda- mine

Täiskogu

Kohtunike täiskogusse kuuluvad riigi kõik kohtunikud. Riigikohus valmistas ette ja viis läbi kohtunike XXIII kor- ralise täiskogu, kus lisaks riigikohtu esimehe ja justiits- ministri ülevaadetele õigus- ja kohtusüsteemi arengust oli keskne aruteluteema kohtute arengusuunad. Viidi läbi kaks paneeldiskussiooni teemadel „Millist kohut Eestile soovime?“ ja „Kuidas kohus vastaks paremini kohtusse pöörduvate inimeste ootustele?“

Kohtunikueksamikomisjon

2024. aastal saabus 13 eksamile lubamise taotlust, ek- sami positiivselt sooritajaid ei olnud. Viidi läbi kolm koh- tunikukonkurssi kümne kohtunikukoha täitmiseks, kuhu kandideeris 25 isikut. 2024. aasta lõpu seisuga oli ametis 59 alla kolmeaastase staažiga kohtunikku.

Koolitusnõukogu

Koolitusnõukogu kinnitas kohtunike koolituse strateegia aastateks 2025–2027, 2025. aasta kohtunike koolitus- programmi ning alla kolmeaastase staažiga kohtunike ametioskuste koolitusprogrammi ja selle läbimise korra. Samuti kinnitati kohtulahendi koostamise soovitused kõigis menetlusliikides.

Kohtunike distsiplinaarkolleegium

2024. aastal arutas distsiplinaarkolleegium kahte süü- distusasja, mis mõlemal juhul päädisid kohtunike suhtes süüdimõistva otsuse tegemisega, ühel juhul isegi koh- tuniku ametist tagandamisega.

Kohtunike eetikanõukogu

2024. aastal pöörduti eetikanõukogu poole kahel korral.

Koolitustegevus

Aasta jooksul toimus 62 kohtunike koolitust (73 kooli- tuspäeva; osaluskordi kokku 3213; osales 94,3 protsenti kohtunikest, sealhulgas 100 protsenti alustavatest koh- tunikest). Kohtuteenistujatele korraldati üheksa kooli- tust (Harju maakohtu koostööleping). Koostöös prokura- tuuri ja Eesti advokatuuriga korraldati kaheksa koolitust (prokuröride osaluskordi kohtunike koolitustel 145, ad- vokaatidel 507). Välisrahastusega koolitustest lõppesid Norra programmi koolitused. Algas rahastus Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest, mis katab noorte kuritege- vuse ennetuse teemade koolitamise aastatel 2025– 2027. Jätkus koostöö Euroopa Õigusakadeemia (ERA) projektis „Baltic Network of EU Law Experts“. Toimusid Sisejul- geolekufondi (ISF) projektist „Kohtuteenistujate ja pro- kuröride koolitused“ rahastatud koolitused ning õppevi- siidid (Madalmaad, Ameerika Ühendriigid). Riigikohus osaleb jätkuvalt aktiivselt Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (EJTN) töös. Riigikohtu kaudu osalesid esi- mese ja teise astme kohtunikud 2024. aastal väliskooli- tustel kokku 66 korda. Koolitusnõukogu pidas kohtunike koolituse strateegia rakendamist 2024. aastal edukaks ja tulemuslikuks.

Välissuhtlus

Riigikohus on kümne rahvusvahelise organisatsiooni liige, sealhulgas kahe organisatsiooni juhtkonnas. Lisaks regulaarsele suhtlusele läbi liikmesorganisatsioonide (välislähetused, küsimustikud ja muu andmevahetus) toimus 2024. aastal mitmeid kohtumisi ja ühisseminare. Riigikohus korraldas koostöös Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV) Ukraina 15-liikme- lisele delegatsioonile nädalase õppevisiidi Eestisse. Sa- muti võõrustas riigikohus kümneliikmelist Läti Ülem- kohtu nõunike delegatsiooni. Riigikohtu esindajad osale- sid Vilniuses Balti riikide ülemkohtute iga-aastasel koh- tumisel ja riigikohtu 17-liikmeline delegatsioon võttis osa Soome kõrgema halduskohtu korraldatud ühissemi- narist.

64

Kohtute aastaraamat

2024. aastal andis riigikohus elektroonilises vormis välja „Kohtute aastaraamatu 2023“. Aastaraamatu kandev teema oli kohtuhaldusmudel ja kohtute arengukava. Aas- taraamat sisaldab ka kohtunike omavalitsuskogude tege- vuse kokkuvõtteid ja statistikat.

Kohtute haldamise nõukoda

Kohtute haldamise nõukoda pidas 2024. aastal neli is- tungit. Käsitleti kohtute eelarvet, kohtuhaldusmudeli

muutmist, kohtumenetluse tõhustamist, kohtute tege- vust ja õigusemõistmist reguleerivat seadusandlust ning kinnitati „Kohtu arengukava 2024–2030“.

Olulised andmeallikad riigikohtu tegevusest

Kohtuasjade läbivaatamise detailne aastapõhine aruand- lus: Statistika | Riigikohus; koolitus: Koolitus on osa koh- tunikuametist | Riigikohus; kohtunike omavalitsusko- gude töö: Kohtunike omavalitsuskogud | Riigikohus; kohtute aastaraamat: Aasta 2024 – Kohtute aastaraamat.

1.2.21 Riigikontroll

Riigikontrolli põhitegevus on auditeerimine. 2024. aastal valmis riigikontrolli auditiosakonnal 20 auditit ja ülevaa- det ning lisaks sellele mitmeid märgukirju. Põhjalikuma tähelepanu all olid haridus, töövaldkond, sotsiaalkaitse ja tervishoid; taristu, energeetika ja keskkond; siseturva- lisus ja riigikaitse; infotehnoloogia; kohalikud omavalit- sused ning riigi raamatupidamine ja tehingute seaduslik- kus. Riigikontrolli analüüsiosakond koostas riigikontrolli aastaraporti tegevuspõhise eelarvestamise teemal, kaks auditiaruannet ja kaks ülevaadet, lisaks tehti lühiana- lüüse riigi osalusega äriühingute (näiteks lennundu- settevõtte Nordica) kohta.

2024. aasta mahukaimad tööd

Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2023.– 2024. aastal. Viis aastat tegevuspõhist riigieelarvet: re- formi tulemused ja vajalikud edasised otsused

Riigikontroll tõi välja, et praegune eelarvestamine on kunstlik, ebapraktiline ja riigi rahakotist selge pildi saa- mine on muutunud veelgi keerukamaks. Eesti riigieelar- vet hakati koostama tegevuspõhiselt, sest see pidi rahan- dusministeeriumi lubaduse järgi andma riigikogule ja va- litsusele parema tööriista riigi tulude, kulude ja kokku- hoiukohtade üle otsustamiseks. Riigikontrolli analüüs näitab, et seda ei ole viie aastaga juhtunud. Riigieelarve näeb välja tegevuspõhisena, kuid riigieelarve kulude taotlemisel ja otsustamisel ei keskendu ministeeriumid, valitsus ega riigikogu ei senistele ega oodatavatele tule- mustele. Samuti ei ole eelarvereform muutnud täpse- maks teadmist, kuhu ja miks praeguseks juba pea 20 mil- jardit eurot aastas kasutatakse.

Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus

Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajas- tas kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja ra- havoogusid. Riigikontrolli arvates olid riigi majanduste- hingud olulisel määral sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigikontroll tegi märkuse kaitseministeeriumi kohta, kuna ministee- rium oli näidanud 2023. aasta eelarve täitmise aruandes kokku 189,9 miljoni euro väärtuses kaitseotstarbelisi va- rasid, mis oli kavas Eestisse tuua, kuid mis ei olnud aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult Eestisse jõudnud.

Eesti, Läti ja Leedu riigikontrolli ühine ülevaade Rail Bal- ticu projekti kohta

Eesti, Läti ja Leedu kõrgeimad auditiasutused uurisid Rail Balticu projekti elluviimist nii riiklikul kui ka rah- vusvahelisel tasandil. Audit näitas, et Rail Balticu projekti elluviimise eeldatavad kulud on kasvanud rohkem kui

neli korda. Uue tasuvusanalüüsi kavandi kohaselt on Rail Balticu projekti arendamise hinnanguline maksumus kasvanud 5,8 miljardilt eurolt 2017. aastal 23,8 miljardi euroni 2023. aastal.

Euroopa Liidu määruses sätestatud projektitähtajast – 2030 – kinnipidamiseks ja suurenenud kulude haldami- seks on Eesti, Läti ja Leedu otsustanud viia Rail Balticu projekti ellu kahes osas. Rail Balticu projekti esimene etapp viiakse ellu vähendatud ulatuses, näiteks ehita- takse kohalikud peatused hiljem või ulatuses, mis tagab minimaalse funktsionaalsuse, rajatakse osaliselt kahe asemel ainult üks rööpapaar. See tähendab, et kogu pro- jekti elluviimiseks vajalik lisarahastuse summa väheneb 10,1 miljardini: Eesti osas 1,8, Läti osas 4,4 ning Leedu osas 3,9 miljardi euroni. Auditi ajal puudus teise etapi ajakava.

* * *

Lisaks koostas riigikontroll eraldi aruandeid, mis käsitle- sid kaitseotstarbelisi hankeid, õpetajate vastavust kvali- fikatsiooninõuetele ja nende ainepädevust, riigimetsa majandamise keskuse puidumüüki kestvuslepingutega kokkuleppehinna alusel, riigi tegevust tervishoiutee- nuste kvaliteedi tagamisel ja nii edasi.

* * *

Riigikontrolli esindajad osalesid riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungitel ja alatiste komisjonide istungitel. Riigikontrolör Janar Holm pidas parlamendi täiskogu ees aastaraportit tutvustava kõne, vastas riigi- kogu liikmete küsimustele, saatis märgukirju, avaldas ar- tikleid ja tutvustas riigikontrolli töö tulemusi konverent- sidel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Samuti koostas riigikontrolör mitu märgukirja, kus käsitles haridus- ja teadusministri katset lahendada käskkirjaga küsimusi, mida saab teha vaid riigikogu riigieelarvet muutes. Riigi- kontrolör Janar Holm ja õiguskantsler Ülle Madise aval- dasid ühisseisukoha, et riigieelarve koostamine vajab olulist reformimist.

* * *

Arendus- ja haldusteenistuse ülesanne on toetada riigi- kontrolli põhitegevust. Toetus hõlmab auditite kvali- teedi- ja metoodikatuge, andmeanalüütika arendust, per- sonalitööd, välissuhtlust, infotehnoloogia kasutamist, hoonehaldust ja asjaajamist, finantsjuhtimist ja raamatu- pidamist ning õigusnõustamist. Andmeanalüütika vald- konna arendusprojektid hõlmasid eelkõige riigi majan- dusaasta koondaruande automatiseeritud andmevahe- tuse arendamist.

Välissuhtluse valdkonnas pikendati riigikontrolli man- daati EUROSAI IT-töörühma (ITWG) eesistujana aasta- teks 2024–2027. Korraldati kaks suurüritust: EUROSAI

65

IT-töörühma virtuaalne kevadkoosolek ning hübriidvor- mis aastakoosolek Norras. Riigikontrolör külastas juunis Kiievit, kus toimusid kohtumised Ukraina Ülemraadas ja Ukraina Riigikontrollis.

2024. aasta lõpus oli riigikontrolliga töö- või teenistus- suhtes 80 inimest, kellest aktiivselt töötas 77. 2024. aasta lõpu seisuga oli teenistujate hulgas mehi 34 protsenti ja naisi 66 protsenti. Teenistujate keskmine va- nus oli ligikaudu 44 aastat.

1.2.22 Vabariigi Presidendi kantselei

Vabariigi Presidendi kantselei toetab Vabariigi Presi- denti põhiseadusest ja seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kantselei korraldab Vabariigi Presidendi riigi- sisest ja -välist suhtlemist, infovahetust meedia, ava- likkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab teisi ülesandeid.

Seaduste väljakuulutamine ja muud otsused

Vabariigi President kuulutas 2024. aastal välja 73 sea- dust ja jättis välja kuulutamata kaks seadust. Ühe välja- kuulutamata jäetud seaduse võttis riigikogu muudetud kujul uuesti vastu. 2023. aasta detsembris vastu võetud ja teist korda välja kuulutamata jäetud seaduse asju pöördus Vabariigi President riigikohtusse ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigi- kohus aktsepteeris 2024. aasta aprillis riigipea ettepa- neku.

Riigipea tegi kuus Vabariigi Valitsuse koosseisu puudu- tavat otsust: vabastas valitsuse ametist ja nimetas ametisse uued ministrid, määras peaministrikandidaa- diks Kristen Michali, nimetas ametisse tema juhitud Va- bariigi Valitsuse ja vabastas ametist eelmise valitsuse.

Ametisse nimetamine ja auastmete andmine

President tegi 45 otsust Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute ametisse nimetamise ning ta- gasikutsumise kohta ning kaks otsust kohtunike ametisse nimetamise ja neli otsust vabastamise kohta. President andis 19 käskkirja kaitseväelastele auastmete andmiseks. Seoses arenguseire nõukoja liikme ametisse nimetamisega andis riigipea kaks käskkirja.

Teenetemärkidega autasustamine

Vabariigi President annetas vabariigi aastapäevaks 151 riiklikku teenetemärki. Lisaks annetati üks riiklik teene- temärk Ukraina sõdurile ja 30 teenetemärki seoses Soome riigivisiidiga Eesti Vabariiki. President annetas 2024. aastal kokku kolme otsusega 182 riiklikku teene- temärki.

Armuandmine

Armuandmiskomisjon vaatas läbi materjalid 72 süüdi- mõistetu kohta, kellest armu anti ühele isikule. Valmis- tati ette neli armuandmist käsitlevat otsust.

Riigisisene tegevus

Riigipea pidas aasta jooksul hulgaliselt erinevaid kõne- sid, tervitusi ja sõnavõtte. Samuti toimusid riigisisesed kohtumised eri valdkondade esindajatega, valitsuse ning riigikogu liikmetega. Vabariigi Presidendi kantselei kor- raldas Eesti Vabariigi riikluse oluliste tähtpäevade tähis- tamist, samuti meie keele ja kultuuri väärtustamiseks olulisi sündmusi.

Samuti jätkus riigipea tegevus Eesti Kodukaunistamise Ühenduse, Lennart Meri konverentsi, Inimõiguste kon- verentsi ja Carolin Illenzeeri Fondi patroonina.

Presidendi patroonluse all toimuva ning Eesti Mälu Ins- tituudi korraldatava teise maailmasõja kestel Eestist põ- genenud isikute andmebaasi koostamise esimene etapp lõppes ning ligi 65 000 põgeniku andmetega saavad uuri- jad edasi töötada.

Riigipea külastas 2024. aastal paljusid Eesti piirkondi ning kohtus kohalike omavalitsuste esindajate, ettevõt- jate ning teiste erinevate Eesti piirkondade kohaliku elu edendajate ning eestvedajatega. Kohtumised toimusid rõhuga haridusvaldkonnal, eriti inseneri- ja kutseharidu- sel ning tööstusel ja ettevõtlusel. Lisaks paljudele lühe- matele külastustele tegi president põhjalikumad visiidid Raplamaale, Kagu-Eestisse, Ida-Virumaale ja Viljandi- maale, samuti ringsõidu suursaartel, ning külastas Tal- linnas asuvaid ettevõtteid.

Välissuhtlus

Riigipea käis 22 välisvisiidil ja võõrustas teiste riikide presidente kümnel korral. Kokku toimus 32 visiiti: üks väljaminev riigivisiit Botswana Vabariiki ning ametlikud visiidid Iraagi Vabariiki, Küprose Vabariiki, Türgi Vaba- riiki ja Jordaania Hašimiidi Kuningriiki. Ülejäänud visii- did (16) olid töövisiidid. Laienes visiitide geograafiline ulatus (Aafrika ja Lähis-Ida) ning jätkus tava teha vähe- malt kord aastas solidaarsusvisiit Ukrainasse. Toimus vi- siit Saksamaale, millel osales Eesti digiettevõtete ning kultuuridelegatsioon. Eesti teaduse rahvusvahelistumise seisukohast oli oluline visiit Genfi, mille raames toimus Eesti liitumistseremoonia Euroopa Tuumauuringute Or- ganisatsiooniga. Riigipea välisvisiitidele on lisaks ette- võtjatele kaasatud ülikoolide esindajaid.

Mais toimus Soome uue presidendi Alexander Stubbi rii- givisiit Eestisse. Ametlikul visiidil käisid Ukraina presi- dent Volodõmõr Zelenskõi, Hispaania kuningas Felipe VI, Singapuri president Tharman Shanmugaratnam ja Al- baania president Bajram Begaj. Töövisiitidel käisid Šveitsi Konföderatsiooni president Viola Amherd, Islandi president Guðni Th. Jóhannesson. Tallinnas toimunud Ühendekspeditsiooniväe liidrite kokkusaamise raames olid presidendil kohtumised Soome ja Leedu riigipea- dega ning Suurbritannia peaminister Keir Starmeriga.

Aasta olulisim mitmepoolne sündmus oli traditsioonili- selt ÜRO peaassamblee New Yorgis. Samuti osales presi- dent kolme mere algatuse tippkohtumisel Vilniuses, Ida- ja Kesk-Euroopa riigipeade kohtumisel Riias ning Jalta Euroopa Strateegia konverentsil Ukrainas. Riigipea käis Arraiolose grupi kohtumisel Krakowis ja 3B presidentide regulaarsel kohtumisel Klaipėdas. Augustis toimus Eesti, Läti ja Leedu presidendi toetusvisiit Moldovasse.

Volikirjad

2024. aastal andis Vabariigi Presidendile oma volikirja üle 27 välisriigi suursaadikut. Riigipea allkirjastas Eesti suursaadikute volikirjad (kaasa arvatud kaasakreditee- ringud) 43 korral.

66

1.2.23 Õiguskantsleri kantselei

Õiguskantsleri kantselei ülesanne on õiguskantsleri te- gevuse toetamine põhiseadusest ja seadustest tulene- vate ülesannete täitmisel.

Õiguskantsleri ülesanne on teostada järelevalvet õigust- loovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ning vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, täita lasteombudsmani funktsiooni ning olla Eesti Vaba- riigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase konvent- siooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler teostab järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel.

Õiguskantsler täidab Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse (National Human Rights

Institution – NHRI) ülesandeid. Õiguskantsler seisab selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel.

Õiguskantsler esitab kord aastas riigikogule aastaüle- vaate temale seadusega pandud ülesannete täitmise kohta. Ülevaade on avalikustatud õiguskantsleri kodule- hel Õiguskantsleri aastaülevaade 2023/2024.

Kirjaliku ülevaate 2023/2024. aasta tegevustest kuni 1. septembrini 2024 esitas õiguskantsler riigikogule 2024. aasta sügisistungjärgu ajal ning tegi ka vastavasi- sulise suulise ettekande.

Ettekande ning sellele järgnenud riigikogu liikmete küsi- muste ja õiguskantsleri vastustega saab tutvuda riigi- kogu veebikeskkonnas: Stenogramm - Riigikogu.

1.2.24 Ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemused

Iga organisatsiooni sisekontrollisüsteemi, sealhulgas si- seauditi eest vastutab alati organisatsiooni juht. Siseau- diti tegemine ja eriti selle lisandväärtus oleneb eelkõige mõistmisest, et sõltumatu pädev siseaudit on juhtkon- nale kasulik töövahend organisatsiooni eesmärkide saa- vutamiseks, kuna võimaldab hinnata sisekontrollisüs- teemi toimivust. Oluline on, et otsustajad mõistaksid kva- liteetse siseauditi olulisust Eesti avaliku sektori kontrol- limehhanismide piisava tugevuse ja tõhususe tagamisel.

Ajalooliselt kujunes siseaudit suurte rahvusvaheliste korporatsioonide juhtkondade toetamiseks, et hinnata sisekontrollisüsteemi toimivust eraldiseisvates allüksus- tes. Eesti riigi asutused ja ettevõtted on suhteliselt väike- sed ja kompaktsed. Vabariigi Valitsuse seaduse alusel luuakse siseaudiitori ametikoht või siseauditi üksus täi- desaatva riigivõimu asutuse juhi vahetus alluvuses vaja- duspõhiselt. Siseauditi vorm – see, kas seda teeb oma

töötaja või osakond, kas teenust ostetakse sisse või kasu- tatakse muud lahendust – on organisatsiooni otsustada.

Eesti avaliku sektori siseaudit järgib Siseaudiitorite Ins- tituudi (The Institute of Internal Auditors, IIA) välja töö- tatud siseauditeerimise standardeid, mille kohaselt peab siseauditi funktsiooni kvaliteeti lisaks perioodilisele si- semisele hindamisele vähemalt kord viie aasta jooksul hindama väline sõltumatu spetsialist.

Siseauditi osakonna tegevusaruande 2024. aasta kohta esitas üheteistkümnest ministeeriumist kaheksa. Aruan- nete kohaselt mullu sisemisi ega väliseid kvaliteedihin- damisi ei tehtud.

Jaanuarist 2025 hakkavad kehtima uued siseauditi stan- dardid, sealhulgas kvaliteedi hindamise reeglid. Nende rakendamist on mõistlik hinnata alles mõne aasta möö- dudes. Seega lähiaastatel ministeeriumite siseauditi ük- suste kvaliteedihindamisi pigem ei kavandata.

67

2 Konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupida- mise aastaaruanne

2.1 Bilanss

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Varad

Käibevara

Raha 2 723,4 2 365,2 2 496,4 1 590,8 1 428,2 1 415,1 a2

Finantsinvesteeringud 1 812,4 1 141,7 1 609,1 1 794,6 1 125,0 1 598,1 a3

Maksu-, lõivu- ja trah- vinõuded 1 826,3 1 467,2 1 387,5 1 918,8 1 537,8 1 454,2 a4

Muud nõuded ja ette- maksed 1 851,8 2 066,4 1 676,8 1 403,9 1 347,3 1 034,0 a5

Tuletisinstrumendid 90,0 59,7 199,8 0,0 0,0 0,0 a18

Varud 1 415,2 660,6 714,4 755,4 37,9 40,0 a7

Immateriaalne käibe- vara 74,5 216,5 444,1 0,0 0,0 0,0 a12

Bioloogilised varad 98,0 69,2 62,2 0,8 3,1 3,1 a14

Käibevara kokku 9 891,6 8 046,5 8 590,3 7 464,3 5 479,3 5 544,5

Põhivara

Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 549,7 524,1 430,8 a8

Osalused tütar- ja sidu- settevõtjates 87,6 90,7 89,4 4 505,4 4 514,4 4 490,0 a9

Finantsinvesteeringud 766,9 634,8 480,0 729,2 602,2 453,0 a3

Muud nõuded ja ette- maksed 761,9 795,7 941,4 1 032,8 1 040,9 1 193,2 a5

Tuletisinstrumendid 213,3 257,8 496,5 0,0 0,0 0,0 a18

Kinnisvarainvesteerin- gud 103,2 98,3 83,2 37,2 36,9 37,0 a10

Materiaalne põhivara 12 536,7 11 351,3 10 803,2 4 292,7 3 843,2 3 471,5 a11

Immateriaalne põhi- vara 430,3 385,5 333,2 240,0 215,9 180,3 a12

Bioloogilised varad 1 875,4 2 411,5 2 170,3 7,4 28,0 27,7 a14

Põhivara kokku 16 775,3 16 025,6 15 397,2 11 394,4 10 805,6 10 283,5

Varad kokku 26 666,9 24 072,1 23 987,5 18 858,7 16 284,9 15 828,0

68

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022

Kohustised ja netovara

Lühiajalised kohustised

Saadud maksude, lõi- vude, trahvide ettemak- sed 721,0 658,4 700,2 744,9 677,9 716,6 a4

Võlad tarnijatele 609,3 572,4 532,0 284,5 209,0 218,6

Võlad töötajatele 225,3 215,2 188,5 85,8 83,3 71,7

Maksude, lõivude, trah- vide kohustised 506,3 463,0 435,5 487,4 442,4 418,5 a4

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 3 595,5 3 133,7 2 639,3 4 208,8 3 694,5 3 087,7 a15

Eraldised 319,9 378,1 855,6 154,4 137,7 387,7 a16

Laenukohustised 1 383,2 1 103,1 1 327,8 1 114,5 580,3 417,8 a17

Tuletisinstrumendid 22,6 67,8 169,1 0,0 0,0 0,0 a18

Lühiajalised kohusti- sed kokku 7 383,1 6 591,7 6 848,0 7 080,3 5 825,1 5 318,6

Pikaajalised kohustised

Eraldised 4 961,4 4 624,0 4 111,1 4 870,1 4 521,9 4 025,7 a16

Laenukohustised 8 308,9 7 096,5 5 621,5 6 142,2 5 195,2 4 542,5 a17

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 123,3 120,8 119,5 129,7 130,1 132,5 a15

Tuletisinstrumendid 4,7 16,6 32,1 0,0 0,0 0,0 a18

Pikaajalised kohusti- sed kokku 13 398,3 11 857,9 9 884,2 11 142,0 9 847,2 8 700,7

Kohustised kokku 20 781,4 18 449,6 16 732,2 18 222,2 15 672,3 14 019,3

Netovara

Vähemusosalus 314,5 303,5 301,9 0,0 0,0 0,0

Riigi netovara

Stabiliseerimisreserv ja omandireformi reserv 505,0 491,6 474,3 505,0 491,6 474,3 a20

Riskimaandamise re- serv 145,6 141,6 698,4 0,0 0,0 0,0 a18

Muud reservid 14,6 13,3 12,5 0,0 0,0 0,0

Hübriidvõlakirjad 398,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 a17

Akumuleeritud tulem 4 507,3 4 672,5 5 768,2 131,4 121,0 1 334,4

Riigi netovara kokku 5 571,0 5 319,0 6 953,4 636,4 612,6 1 808,7

Netovara kokku 5 885,5 5 622,5 7 255,3 636,4 612,6 1 808,7

Kohustised ja neto- vara kokku 26 666,9 24 072,1 23 987,5 18 858,7 16 284,9 15 828,0

69

2.2 Tulemiaruanne

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

2024 2023 2024 2023

Tegevustulud

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 13 814,7 12 427,4 13 967,7 12 582,9 a4

Kaupade ja teenuste müük 4 173,9 4 398,6 431,9 520,9 a21

Saadud toetused 1 299,0 1 317,0 1 200,7 1 255,5 a19

Muud tulud 287,2 432,2 213,6 221,3 a22

Tegevustulud kokku 19 574,8 18 575,2 15 813,9 14 580,6

Tegevuskulud

Antud toetused -7 822,2 -7 602,0 -8 404,2 -8 086,0 a19

Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -4 789,0 -4 432,2 -4 789,0 -4 432,2 a4

Ebatõenäoliselt laekuvate maksu-, lõivu-, trahvinõuete muutus -49,4 -39,5 -49,4 -39,5 a4

Tööjõukulud -2 607,7 -2 498,9 -1 452,8 -1 431,0 a23

Majandamiskulud -2 895,5 -2 733,0 -1 074,4 -964,4 a24

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muu- tus -937,6 -1 449,3 -357,2 -357,0 a25

Muud kulud -282,0 -594,3 -130,9 -136,6 a26

Tegevuskulud kokku -19 383,4 -19 349,2 -16 257,9 -15 446,7

Tegevustulem 191,4 -774,0 -444,0 -866,1

Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest -507,3 248,4 -22,9 0,3 a14

Finantstulud ja -kulud a27

Tulem osalustelt -6,8 2,1 242,4 178,6

Intressikulu -511,1 -391,0 -459,2 -338,7

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 163,4 93,4 157,9 67,7

Muud finantstulud 4,5 4,7 3,9 4,2

Muud finantskulud -0,4 -0,3 0,0 0,0

Finantstulud ja -kulud kokku -350,4 -291,1 -55,0 -88,2

Aruandeperioodi tulem -666,3 -816,7 -521,9 -954,0

Sh riigi osa tulemist -690,2 -837,8 -521,9 -954,0

Sh vähemusosaluse osa tulemist 23,9 21,1 0,0 0,0

70

2.3 Rahavoogude aruanne

mln eurot

Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa

2024 2023 2024 2023

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem 191,4 -774,0 -444,0 -866,1

Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 937,6 1 449,3 357,2 357,0 a25

Kasum/kahjum põhivara müügist -23,5 -28,0 -20,6 -26,4 a22

Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimi- sest -663,3 -798,4 -586,7 -751,3 a19

Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 330,8 460,5 627,2 672,3 a19

Muud mitterahalised tulud ja kulud -51,6 -288,7 -0,2 -0,2

Kokku korrigeeritud tegevustulem 721,4 20,7 -67,1 -614,7

Käibevarade netomuutus -293,6 -406,1 -517,6 -167,1

Kohustiste netomuutus 733,3 165,3 552,7 -27,0

Kokku rahavood põhitegevusest 1 161,1 -220,1 -32,0 -808,8

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara soetamisel -2 182,7 -1 958,5 -814,0 -733,0 a13,a17

Laekunud põhivara müügist 37,3 36,9 29,3 34,3 a5,a10,

a11,a14

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 788,7 790,7 708,4 747,9 a19

Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -352,3 -451,6 -702,0 -686,8 a19

Tasutud likviidsete finantsinvesteeringute soetami- sel -8 784,8 -1 583,2 -8 783,7 -1 576,1

Laekunud likviidsete finantsinvesteeringute müügist 8 121,5 2 063,9 8 121,0 2 061,6

Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -132,0 -171,1 -140,9 -190,4 a3,a5

Tasutud osaluste omandamisel (miinus omandatud raha) 0,0 -3,3 -82,4 -168,8 a8,a9

Laekunud osaluste ja muude finantsinvesteeringute üleandmisest, müügist ja likvideerimisest (miinus ära antud raha) 36,0 32,8 144,2 143,6

a3,a7,

a8,a9

Laekunud dividendid 5,1 2,7 272,0 223,8 a9

Makstud dividendid -12,8 -19,2 0,0 0,0 a9A

Antud laenud -28,5 -33,8 -0,1 -0,1 a6

Laekunud laenude tagasimaksed 79,3 155,1 11,5 11,3 a6

Laekunud finantstulud 154,3 85,0 116,7 53,0

Rahavood investeerimistegevusest kokku -2 270,9 -1 053,6 -1 120,0 -79,7

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenukohustiste võtmisest 4 424,1 3 088,1 3 933,3 1 531,4 a17

Laekunud hübriidvõlakirjade emiteerimisest 391,7 0,0 0,0 0,0 a17

Laenukohustiste tagasimaksed -2 944,9 -1 859,4 -2 452,6 -720,7 a17

Makstud intressid ja muud finantskulud -362,1 -221,9 -245,0 -140,6

Klientide hoiuste muut -40,8 135,7 78,9 231,5 a15

Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 468,0 1 142,5 1 314,6 901,6

Puhas rahavoog 358,2 -131,2 162,6 13,1

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 365,2 2 496,4 1 428,2 1 415,1 a2

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 723,4 2 365,2 1 590,8 1 428,2 a2

Raha ja selle ekvivalentide muutus 358,2 -131,2 162,6 13,1

71

2.4 Netovara muutuste aruanne

mln eurot

A. Konsolideeritud aruanne

Riigi netovara

V ä

h e

m u

so sa

lu s

K o

k k

u

L is

a

S ta

b il

is e

e ri

m is

re -

se rv

O m

a n

d ir

e fo

rm i

re -

se rv

H ü

b ri

id v

õ la

k ir

ja d

R is

k im

a a

n d

a m

is e

re

se rv

M u

u d

r e

se rv

id

A k

u m

u le

e ri

tu d

tu

- le

m

K o

k k

u

Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 50,4 0,0 698,4 12,5 5 768,2 6 953,4 301,9 7 255,3 Välismaiste tütarettevõtjate ümbe- rarvestusest tekkinud valuutakur- sivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 0,8 0,8 0,3 1,1 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -556,8 -556,8 -0,6 -557,4 a18 Pensionieraldiste kindlustusmate- maatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 -237,3 a16 Varade üleandmine teistele valit- sussektori üksustele -6,6 -6,6 -6,6 Materiaalse põhivara ümberhind- lus 1,9 1,9 1,9 a11

Aruandeperioodi tulem -837,8 -837,8 21,1 -816,7 Kokku aruandeperioodi kogutu- lem 0,0 0,0 0,0 -556,8 0,8 -1 079,8 -1 635,8 20,8 -1 615,0 Esmakordselt konsolideeritud osalused 1,4 1,4 1,4

Makstud dividendid 0,0 -19,2 -19,2 a9A

Ümberjaotamine 16,3 1,0 -17,3 0,0 0,0 a20

Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 0,0 141,6 13,3 4 672,5 5 319,0 303,5 5 622,5 Välismaiste tütarettevõtjate ümbe- rarvestusest tekkinud valuutakur- sivahed ja sidusettevõtjate muu koondkasumi mõju 1,3 1,3 -0,1 1,2 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 4,0 4,0 4,0 a18 Pensionieraldiste kindlustusmate- maatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 -168,0 a16 Kinnisvarainvesteeringute ümber- hindlus 0,1 0,1 0,1 a10 Materiaalse põhivara ümberhind- lus 5,8 5,8 5,8 a11

Aruandeperioodi tulem -690,2 -690,2 23,9 -666,3 Kokku aruandeperioodi kogutu- lem 0,0 0,0 0,0 4,0 1,3 -852,3 -847,0 23,8 -823,2 Kaitseotstarbeliste varude esma- kordne arvelevõtmine 707,8 707,8 707,8 a7

Hübriidvõlakirjad 391,7 391,7 391,7 a17

Intressid hübriidvõlakirjadelt 6,8 -14,7 -7,9 -7,9 a17

Valitseva mõju lõppemise mõju 7,4 7,4 7,4 a9A

Makstud dividendid 0,0 -12,8 -12,8 a9A

Ümberjaotamine 13,1 0,3 -13,4 0,0 0,0 a20

Jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 398,5 145,6 14,6 4 507,3 5 571,0 314,5 5 885,5

72

B. Konsolideerimata aruanne

S ta

b il

is e

e ri

m is

- re

se rv

O m

a n

d ir

e fo

rm i

re se

rv

A k

u m

u le

e ri

tu d

tu

le m

K o

k k

u

L is

a

Jääk seisuga 31.12.2022 423,9 50,4 1 334,4 1 808,7

Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -237,3 -237,3 a16

Varade üleandmine teistele valitsussektori üksustele -6,6 -6,6

Materiaalse põhivara ümberhindlus 1,8 1,8 a11

Aruandeperioodi tulem -954,0 -954,0

Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -1 196,1 -1 196,1

Ümberjaotamine 16,3 1,0 -17,3 0,0 a20

Jääk seisuga 31.12.2023 440,2 51,4 121,0 612,6

Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -168,0 -168,0 a16

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,1 0,1 a10

Materiaalse põhivara ümberhindlus 5,8 5,8 a11

Aruandeperioodi tulem -521,9 -521,9

Kokku aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -684,0 -684,0

Kaitseotstarbeliste varude esmakordne arvelevõtmine 707,8 707,8 a7

Ümberjaotamine 13,1 0,3 -13,4 0,0 a20

Jääk seisuga 31.12.2024 453,3 51,7 131,4 636,4

73

2.5 Riigieelarve täitmise aruanne

tuh eurot

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

(A) TULUDE JA KULUDE EELARVE

RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 16 803 969 16 845 819 16 230 994 14 934 959 -614 825

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 14 088 740 14 075 990 13 975 901 12 810 633 -100 089

sh riigisisene käibemaks 350 519 332 226 339 329 290 538 7 104

Saadud toetused 1 744 938 1 744 938 1 180 764 1 106 566 -564 175

Riigilõivud 92 478 92 478 92 240 86 982 -238

Tulu majandustegevusest 356 549 356 549 339 674 433 882 -16 875

Tulu põhivara ja varude müügist 45 435 45 435 28 866 26 761 -16 569

Trahvid ja muud varalised karistused 21 481 21 481 28 639 23 695 7 158

Keskkonnatasud 140 351 140 351 100 847 103 442 -39 504

Muud tulud 47 507 47 507 55 856 59 968 8 349

Intressi- ja omanikutulud 266 488 321 088 428 207 283 030 107 119

RIIGIEELARVE KULUD KOKKU -17 683 810 -18 545 509 -16 636 031 -15 896 750 1 909 478

sh piirmääraga vahendid -4 686 126 -5 153 202 -4 607 393 -4 407 503 545 809

sh põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -347 165 -347 165 -357 167 -357 022 -10 001

sh riigisisene käibemaksukulu -216 799 -211 259 -216 834 -188 692 -5 575

RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD -879 841 -1 699 690 -405 037 -961 791 1 294 653

(B) INVESTEERINGUTE EELARVE -817 298 -1 152 803 -915 480 -701 558 237 322

sh piirmääraga vahendid -474 914 -632 133 -576 237 -407 640 55 896

sh riigisisene käibemaksukulu -133 711 -120 958 -122 490 -101 829 -1 532

RIIGIEELARVE KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -18 501 108 -19 698 312 -17 551 511 -16 598 307 2 146 801

74

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD JA INVESTEERINGUD -1 697 140 -2 852 493 -1 320 517 -1 663 348 1 531 976

TULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 94 864 -18 043

Saastekvootide müügist saadud tulu korrigeerimine 105 394 -26 010

Finantseerimistegevuseks saadud toetused -10 530 0

Müüdud põhivara jääkväärtus 0 7 967

KOKKU TULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 16 325 858 14 916 916

KULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 422 021 522 321

Amortisatsioon 357 167 357 022 Korrigeerimine koondosas erinevalt arvestatud kaitseotstarbeliste varude ja materiaalse põhivara soetusega 73 070 -101 251

Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega -198 267 906

Korrigeerimine eraldiste moodustamisega 293 5

Korrigeerimine varude muutusega -9 755 -2 234

Korrigeerimine valuutakursi muutustega 1 445 874

KOKKU KULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -16 214 010 -15 374 429

KOKKU RIIGIEELARVE POSITSIOON -803 632 -1 159 070

TULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL -35 729 -103 535

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 290 721 32 471

Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid 49 370 39 521

Riigisisesed maksutulud -340 993 -292 309

Mitterahaliselt ja finantseerimistehinguteks saadud toetused 19 990 148 978

Müüdud põhivara jääkväärtus -7 956 0

Tulem bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest -22 882 321

Tulem osaluste müügist ja ümberhindlusest -29 571 -45 189

75

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Tulem finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest 3 672 11 311

Finantstulud valuutakursi muutusest 518 -316

Intressitulu nõuete diskonteerimisest 1 402 1 677

KOKKU TULUD TULEMIARUANDES 16 195 265 14 831 424

KULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL -81 103 111 314

Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmine -35 445 -18 445

Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid -49 370 -39 521

Riigisisesed maksukulud 340 993 292 309

Investeeringutes ja finantseerimistehingutes kajastatud käibemaksukulu -122 495 -101 846

Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 127 274 380 245

Korrigeerimine eraldiste moodustamisega -144 463 -231 928

Intressikulu diskonteeritud eraldistelt -180 526 -160 656

Mitterahaliselt antud toetused ja majandamiskulud -17 071 -8 845

KOKKU KULUD TULEMIARUANDES -16 717 134 -15 785 435

KOKKU TULEM -521 869 -954 011

(C) FINANTSEERIMISTEHINGUTE EELARVE 1 355 445 1 355 610 828 494 1 322 688 -527 116

sh piirmääraga vahendid -184 845 -163 805 -208 625 -273 883 -44 820

sh riigisisene käibemaksukulu -9 -9 -6 -17 3

(D) RAHAVOOD

RAHAVOOD TULUDEST KOKKU 16 697 042 15 123 850

Riigieelarve tulud kokku 16 230 994 14 934 959

76

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Tulude laekumise rahavoo kohandus 466 048 188 891

RAHAVOOD KULUDEST KOKKU -16 426 459 -15 598 584

Riigieelarve kulud kokku -16 636 031 -15 896 750

Kulude tasumise rahavoogude kohandus 209 572 298 166

RAHAVOOD INVESTEERINGUTEST -936 481 -834 827

Riigieelarve investeeringud kokku -915 480 -701 558

Investeeringute tasumise rahavoogude kohandus -21 000 -133 269

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEHINGUTEST 828 494 1 322 688

KOKKU RAHAVOOD 162 596 13 128

RIIGIKOGU

TULUD 0 0 158 205 158

Tulu majandustegevusest 0 0 2 2 2

Saadud toetused 0 0 85 52 85

Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 0 2 0

Muud tulud 0 0 71 150 71

KULUD -35 065 -36 038 -32 826 -30 901 3 212

sh piirmääraga vahendid -21 779 -22 657 -19 513 -17 405 3 144

sh käibemaks -1 486 -1 486 -986 -738 500

INVESTEERINGUD -4 993 -1 907 -671 -825 1 236

sh piirmääraga vahendid -4 093 -1 006 -557 -688 449

sh käibemaks -900 -900 -114 -138 787

KORRIGEERIMISED -96 -471

Kapitaliseeritud töötasud (kulu vähendamine) 17 0

Kapitaliseeritud töötasud (investeeringu suurendamine) -17 0

77

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Riigikogu liikmete töötasu (töösuhte lõppemise hüvitise eraldis) 0 -471

Intressikulu eraldistelt -96 0

VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI

TULUD 28 28 44 149 16

Riigilõivud 0 0 1 0 1

Tulu majandustegevusest 28 28 44 40 16

Saadud toetused 0 0 0 109 0

KULUD -5 990 -6 223 -5 965 -5 753 258

sh piirmääraga vahendid -4 953 -5 170 -4 845 -4 724 325

sh käibemaks -304 -305 -351 -302 -45

INVESTEERINGUD 0 -403 -491 -420 -89

sh piirmääraga vahendid 0 -403 -403 -246 0

sh käibemaks 0 0 -89 -70 -89

KORRIGEERIMISED 44 52

Saadud riigisisesed toetused 0 19

Intressikulu eraldistelt -316 -299

Avaliku sektori eripensionid ja töösuhte lõppemise hüvitised 360 331

Kapitaliseeritud töötasud (kulu vähendamine) 0 2

Kapitaliseeritud töötasud (investeeringu suurendamine) 0 -2

RIIGIKONTROLL

TULUD 0 0 1 0 1

Saadud toetused 0 0 1 0 1

KULUD -6 009 -6 592 -5 653 -5 757 940

78

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -5 541 -6 125 -5 198 -5 328 927

sh käibemaks -248 -248 -224 -224 24

INVESTEERINGUD 0 -62 -75 -78 -13

sh piirmääraga vahendid 0 -62 -62 -65 0

sh käibemaks 0 0 -14 -13 -14

KORRIGEERIMISED -1 -16

Intressikulu eraldistelt -1 -16

ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI

TULUD 0 0 22 5 22

Saadud toetused 0 0 22 5 22

KULUD -3 463 -3 671 -3 388 -3 264 284

sh piirmääraga vahendid -3 181 -3 361 -3 109 -3 030 253

sh käibemaks -141 -141 -108 -104 33

KORRIGEERIMISED -2 -29

Intressikulu eraldistelt -2 -29

RIIGIKOHUS

TULUD 351 351 393 360 42

Riigilõivud 310 310 279 290 -31

Tulu majandustegevusest 3 3 41 4 38

Saadud toetused 38 38 45 44 7

Trahvid ja muud varalised karistused 0 0 10 0 10

Muud tulud 0 0 18 22 18

KULUD -6 953 -7 228 -6 840 -6 971 387

79

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -4 220 -4 394 -4 087 -4 394 308

sh käibemaks -132 -129 -131 -145 -2

INVESTEERINGUD 0 0 0 -46 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -38 0

sh käibemaks 0 0 0 -8 0

KORRIGEERIMISED -428 -611

Saadud riigisisesed toetused 11 6

Intressikulu eraldistelt -367 -550

Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -71 -67

VABARIIGI VALITSUS

KULUD -3 141 185 -3 226 867 -2 989 247 -2 891 766 237 620

sh piirmääraga vahendid -794 316 -882 207 -689 134 -709 013 193 073

Euroopa Liidu makse -357 725 -357 725 -318 172 -374 461 39 553

Vabariigi Valitsuse reservid -114 281 -192 899 0 0 192 899

Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -583 490 -592 764 -594 095 -647 389 -1 331

sh piirmääraga vahendid -544 909 -554 182 -554 008 -601 643 174

sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -39 709 -39 709 -41 049 -46 874 -1 340

sh piirmääraga vahendid -1 127 -1 127 -961 -1 127 166

Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond (piirmääraga) -135 126 -135 126 -135 126 -107 370 0

Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 950 563 -1 948 353 -1 941 854 -1 762 546 6 499

RIIGIKANTSELEI

TULUD 6 043 6 043 2 029 982 -4 014

Tulu majandustegevusest 0 0 1 1 1

80

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Saadud toetused 6 043 6 043 2 028 981 -4 014

KULUD -24 305 -26 553 -18 200 -17 951 8 352

sh piirmääraga vahendid -13 338 -15 279 -13 364 -14 860 1 914

Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -21 976 -25 400 -17 037 -16 996 8 363

sh piirmääraga vahendid -13 338 -15 279 -13 364 -14 860 1 914

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -21 976 -25 400 -17 037 -16 996 8 363

sh piirmääraga vahendid -13 338 -15 279 -13 364 -14 860 1 914

Käibemaks -2 328 -1 153 -1 164 -956 -11

INVESTEERINGUD 0 -176 -67 -150 109

sh piirmääraga vahendid 0 -96 -55 -118 41

sh käibemaks 0 0 -12 -25 -12

KORRIGEERIMISED 106 75

Saadud riigisisesed toetused 106 109

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 0 191

Edasiantud välistoetused ja kaasfinantseerimine riigiasutustele 0 -225

HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 126 848 126 848 103 164 170 729 -23 684

Riigilõivud 66 66 68 69 2

Tulu majandustegevusest 11 788 11 788 14 036 13 822 2 248

Saadud toetused 114 951 114 951 87 986 156 512 -26 965

Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 922 105 922

Trahvid ja muud varalised karistused 0 0 7 0 7

Muud tulud 29 29 145 222 116

Intressi- ja omanikutulud 14 14 0 -1 -14

81

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

KULUD -1 086 020 -1 224 577 -997 924 -935 551 226 654

sh piirmääraga vahendid -888 603 -934 721 -837 639 -753 839 97 081

Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -11 235 -13 688 -9 439 -7 959 4 249

sh piirmääraga vahendid -8 573 -9 830 -7 920 -7 300 1 910

Keeleprogramm -11 235 -13 688 -9 439 -7 959 4 249

sh piirmääraga vahendid -8 573 -9 830 -7 920 -7 300 1 910

Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -1 022 -1 082 -1 009 -931 73

sh piirmääraga vahendid -1 022 -1 082 -1 009 -931 73

Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -5 786 -6 553 -5 465 -4 723 1 088

sh piirmääraga vahendid -4 836 -5 464 -4 694 -4 252 770

Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -4 427 -6 052 -2 965 -2 305 3 088

sh piirmääraga vahendid -2 715 -3 284 -2 217 -2 118 1 067

Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -814 900 -946 916 -743 085 -704 347 203 830

sh piirmääraga vahendid -667 063 -707 933 -625 707 -563 149 82 226

Haridus- ja noorteprogramm -814 900 -946 916 -743 085 -704 347 203 830

sh piirmääraga vahendid -667 063 -707 933 -625 707 -563 149 82 226

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -26 814 -29 887 -25 156 -59 134 4 730

sh piirmääraga vahendid -22 221 -27 106 -22 435 -22 231 4 672

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -298 124 -319 736 -290 673 -269 666 29 063

sh piirmääraga vahendid -277 174 -287 208 -263 098 -241 917 24 111

Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -273 953 -280 303 -274 207 -242 621 6 096

sh piirmääraga vahendid -267 999 -270 761 -268 632 -236 410 2 129

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -16 129 -19 228 -7 048 -5 753 12 180

sh piirmääraga vahendid -151 -209 -100 -93 109

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -40 480 -114 854 -40 538 -39 428 74 316

82

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -1 685 -1 957 -1 775 -2 243 182

Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -28 746 -32 046 -25 778 -28 666 6 269

sh piirmääraga vahendid -20 484 -22 912 -18 484 -18 511 4 428

Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -71 820 -92 115 -45 300 -33 608 46 815

sh piirmääraga vahendid -64 410 -82 651 -39 407 -29 338 43 244

Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -9 275 -6 407 -4 560 -3 937 1 847

sh piirmääraga vahendid -365 -454 -402 -618 52

Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -4 327 -3 557 -3 438 -3 159 120

sh piirmääraga vahendid -1 388 -1 397 -1 365 -1 379 31

Õppe seostamine tööturu vajadustega -32 902 -34 060 -17 739 -8 637 16 321

sh piirmääraga vahendid -5 236 -6 562 -4 316 -4 800 2 246

Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -2 570 -5 479 -1 772 -3 052 3 707

sh piirmääraga vahendid -191 -219 -170 -186 49

Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -853 -1 122 -760 -815 362

sh piirmääraga vahendid -853 -892 -760 -815 132

Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -4 642 -5 213 -4 371 -4 350 842

sh piirmääraga vahendid -4 465 -5 147 -4 332 -4 175 815

Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -4 263 -2 909 -1 747 -1 520 1 162

sh piirmääraga vahendid -440 -458 -431 -433 27

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -232 678 -233 169 -220 155 -198 149 13 015

sh piirmääraga vahendid -203 573 -205 089 -194 925 -174 315 10 163

Teadussüsteemi programm -215 495 -214 458 -202 491 -174 451 11 967

sh piirmääraga vahendid -201 923 -203 249 -193 085 -157 025 10 163

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -200 104 -196 783 -186 350 -155 563 10 433

sh piirmääraga vahendid -186 584 -185 775 -177 023 -142 702 8 752

83

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -15 391 -17 675 -16 140 -18 887 1 534

sh piirmääraga vahendid -15 339 -17 473 -16 062 -14 323 1 411

Teadmussiirde programm -17 183 -18 712 -17 664 -23 698 1 048

sh piirmääraga vahendid -1 650 -1 840 -1 840 -17 290 0

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -17 183 -18 712 -17 664 -23 698 1 048

sh piirmääraga vahendid -1 650 -1 840 -1 840 -17 290 0

Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -9 874 -13 772 -9 759 -9 606 4 013

sh piirmääraga vahendid -9 394 -11 869 -9 086 -9 074 2 783

Arhiivindusprogramm -9 874 -13 772 -9 759 -9 606 4 013

sh piirmääraga vahendid -9 394 -11 869 -9 086 -9 074 2 783

Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 874 -13 772 -9 759 -9 606 4 013

sh piirmääraga vahendid -9 394 -11 869 -9 086 -9 074 2 783

Käibemaks -17 333 -17 033 -15 486 -15 490 1 546

INVESTEERINGUD -24 666 -38 871 -22 658 -79 198 16 213

sh piirmääraga vahendid -14 998 -27 284 -16 424 -14 131 10 861

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine (sh RKAS vahendid) -10 814 -10 853 -7 921 -54 632 2 932

sh piirmääraga vahendid -10 814 -10 820 -7 889 -7 405 2 932

Muud investeeringud kokku -6 784 -20 780 -10 684 -11 457 10 095

sh piirmääraga vahendid -4 183 -16 464 -8 535 -6 726 7 929

Käibemaks -7 068 -7 238 -4 052 -13 109 3 186

FINANTSEERIMISTEHINGUD 245 245 24 54 -220

sh piirmääraga vahendid -7 -7 -6 -11 1

sh käibemaks -1 -1 -1 -2 0

Laenukohustised -7 -7 -6 -11 1

sh piirmääraga vahendid -7 -7 -6 -11 1

84

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Laenunõuded 253 253 32 67 -221

KORRIGEERIMISED -25 449 571

Saadud mitterahalised toetused 0 0

Siseste saadud ja antud toetuste vahe 0 -3

Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 459 448

Tulem bioloogilise vara ümberhindamisest -22 882 321

Mitterahaliselt antud toetused -1 828 -192

Müüdud põhivara jääkväärtus -1 195 0

Teistele valitsemisaladele antud välistoetused (tulu taastamine) 18 19 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine (kulu taastamine) -22 -23

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 49 25

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -49 -25

JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 45 114 45 114 52 809 53 881 7 695

Riigilõivud 29 235 29 235 31 707 31 130 2 472

Tulu majandustegevusest 2 935 2 935 6 338 4 152 3 403

Saadud toetused 3 171 3 171 3 145 5 918 -26

Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 2 1 2

Trahvid ja muud varalised karistused 861 861 4 451 1 607 3 590

Muud tulud 8 912 8 912 7 166 11 072 -1 746

KULUD -230 846 -247 508 -225 308 -221 567 22 200

sh piirmääraga vahendid -172 194 -181 257 -168 131 -168 242 13 126

Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -218 265 -235 791 -215 422 -212 311 20 369

sh piirmääraga vahendid -172 194 -181 257 -168 131 -168 242 13 126

85

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Programm: Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum -218 265 -235 791 -215 422 -212 311 20 369

sh piirmääraga vahendid -172 194 -181 257 -168 131 -168 242 13 126

Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine -9 480 -11 570 -7 890 -10 277 3 680

sh piirmääraga vahendid -9 328 -10 972 -7 617 -10 071 3 355

Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 904 -6 240 -4 631 -4 563 1 609

sh piirmääraga vahendid -2 381 -2 599 -2 076 -2 090 522

Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus -39 541 -42 815 -38 714 -37 476 4 101

sh piirmääraga vahendid -27 153 -27 271 -26 303 -24 518 968

Karistuste täideviimise korraldamine -76 638 -83 666 -77 892 -78 321 5 774

sh piirmääraga vahendid -74 519 -79 034 -74 644 -76 713 4 390

Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine -85 581 -88 653 -84 106 -79 425 4 547

sh piirmääraga vahendid -57 124 -59 199 -55 616 -52 921 3 583

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -2 120 -2 846 -2 189 -2 247 657

sh piirmääraga vahendid -1 689 -2 183 -1 875 -1 927 308

Käibemaks -12 582 -11 717 -9 886 -9 256 1 831

INVESTEERINGUD -1 386 -7 181 -5 262 -7 163 1 919

sh piirmääraga vahendid -1 116 -4 051 -2 976 -2 087 1 075

sh käibemaks -250 -460 -843 -1 096 -382

FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 0 585 0 585

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 585 0 585

KORRIGEERIMISED -9 347 -9 753

Teistelt riigiasutustelt saadud välistoetuste kaasrahastamine 222 584

Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 0 63

Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasrahastamine 0 -74

Osaluste ümberhindlus 729 0

86

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -3 419 -4 055

Intressikulu pensionieraldistelt -6 878 -6 271

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 1 1

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -1 -1

Kapitaliseeritud töötasud (kulu vähendamine) 6 140 5 108

Kapitaliseeritud töötasud (investeeringute suurendamine) -6 140 -5 108

KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 135 618 135 618 177 777 44 066 42 160

Tulu majandustegevusest 1 360 1 360 2 142 3 370 782

Saadud toetused 114 351 114 351 168 052 38 787 53 701

Tulu põhivara ja varude müügist 19 661 19 661 5 626 413 -14 035

Trahvid ja muud varalised karistused 205 205 675 1 272 470

Muud tulud 40 40 1 006 255 966

Intressi- ja omanikutulud 0 0 276 -30 276

KULUD -1 111 458 -1 257 349 -1 047 110 -1 005 604 210 240

sh piirmääraga vahendid -844 690 -815 653 -729 732 -791 536 85 921

Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -1 016 578 -1 163 163 -931 745 -918 459 231 418

sh piirmääraga vahendid -844 690 -815 653 -729 732 -791 536 85 921

Programm: Sõjaline riigikaitse ja heidutus -1 016 578 -1 163 163 -931 745 -918 459 231 418

sh piirmääraga vahendid -844 690 -815 653 -729 732 -791 536 85 921

Väeloome: maavägi -186 408 -192 864 -191 274 -235 899 1 589

sh piirmääraga vahendid -176 467 -182 403 -170 843 -213 569 11 560

Väeloome: merevägi -21 828 -45 694 -28 289 -40 644 17 405

sh piirmääraga vahendid -20 262 -40 207 -22 902 -33 676 17 306

87

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Väeloome: õhuvägi -22 491 -17 791 -16 447 -24 586 1 344

sh piirmääraga vahendid -21 502 -16 802 -14 991 -21 367 1 812

Väeloome: muud üksused -554 023 -510 078 -337 116 -382 515 172 962

sh piirmääraga vahendid -402 228 -326 228 -296 027 -293 460 30 201

Kaitsevalmidus -17 091 -23 709 -21 021 -15 059 2 688

sh piirmääraga vahendid -12 357 -19 824 -17 709 -14 548 2 115

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -43 890 -61 221 -52 837 -47 325 8 384

sh piirmääraga vahendid -43 524 -56 442 -49 756 -46 013 6 686

Liitlaste kohalolek Eestis -11 734 -9 611 -7 828 -22 779 1 783

sh piirmääraga vahendid -11 731 -9 603 -7 630 -22 779 1 973

Luure ja eelhoiatus -57 846 -64 899 -56 308 -55 903 8 591

sh piirmääraga vahendid -57 846 -64 899 -56 308 -55 903 8 591

Kaitsetahe -31 060 -35 686 -32 437 -29 823 3 248

sh piirmääraga vahendid -30 651 -35 017 -31 994 -29 049 3 023

Riigikaitseline inimvara -56 413 -51 136 -48 980 -51 908 2 156

sh piirmääraga vahendid -56 076 -50 442 -48 603 -51 291 1 839

Riigikaitseliste investeeringute korraldus -13 795 -150 474 -139 208 -12 018 11 266

sh piirmääraga vahendid -12 046 -13 784 -12 968 -9 880 816

Käibemaks -94 880 -94 186 -115 364 -87 145 -21 178

INVESTEERINGUD -454 048 -611 032 -524 775 -282 718 86 257

sh piirmääraga vahendid -309 641 -406 735 -387 591 -222 898 19 144

Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -96 223 -190 480 -160 783 -49 216 29 697

sh piirmääraga vahendid -77 030 -110 089 -104 487 -48 723 5 602

Liitlaste taristu -13 750 -19 395 -19 154 -45 339 241

sh piirmääraga vahendid -13 750 -19 300 -19 063 -44 693 236

88

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Maade soetus 0 -16 359 -14 334 -6 194 2 025

sh piirmääraga vahendid 0 -16 359 -14 334 -6 194 2 025

Kaitseotstarbeline erivarustus -192 492 -282 427 -239 650 -76 197 42 777

sh piirmääraga vahendid -192 492 -241 671 -235 492 -68 263 6 178

Muud investeeringud -13 555 -11 712 -9 229 0 2 483

sh piirmääraga vahendid -13 555 -11 712 -9 229 0 2 483

Radarid taastuvenergia statistikakaubanduse ülekantud vahenditest 0 -1 581 -960 -7 840 621

Lääne-Eesti meetme õhuseireseadmed -28 300 0 0 0 0

Kirde-Eesti meetme radari taristu -11 507 0 0 0 0

Kaitseinvesteeringute programm 0 0 0 -45 686 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -45 686 0

Muud investeeringud kokku -29 836 -23 985 -19 261 -19 001 4 724

sh piirmääraga vahendid -12 815 -7 605 -4 986 -9 340 2 619

Käibemaks -68 385 -65 093 -61 404 -33 245 3 688

KORRIGEERIMISED -69 790 -45 602

Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -39 106 -38 848

Intressikulu eraldistelt -29 776 -28 480

Müüdud põhivara jääkväärtus -4 298 0

Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 0 44

Mitterahaliselt saadud välistoetused 15 447 29 241

Mitterahaliselt saadud kodumaised toetused 769 0

Mitterahaliselt antud toetused -4 050 -1 615

Mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud -8 776 -5 945

KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala

89

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

TULUD 1 270 993 1 325 593 989 793 802 313 -335 799

Riigilõivud 36 232 36 232 37 815 15 900 1 583

Tulu majandustegevusest 293 115 293 115 278 916 374 238 -14 199

Saadud toetused 693 589 693 589 392 244 209 372 -301 345

Tulu põhivara ja varude müügist 15 15 295 13 900 280

Trahvid ja muud varalised karistused 974 974 809 597 -165

Keskkonnatasud 139 327 139 327 99 601 102 222 -39 726

Muud tulud 26 455 26 455 26 550 10 599 95

Intressi- ja omanikutulud 81 286 135 886 153 563 75 486 17 677

KULUD -1 189 618 -1 562 228 -805 354 -482 745 756 874

sh piirmääraga vahendid -196 041 -298 886 -257 807 -186 450 41 079

Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS -3 679 -4 341 -3 757 -7 682 584

sh piirmääraga vahendid -3 503 -3 513 -3 055 -4 718 458

Programm: Kalandus -3 679 -4 341 -3 757 -7 682 584

sh piirmääraga vahendid -3 503 -3 513 -3 055 -4 718 458

Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine -3 679 -4 341 -3 757 -7 682 584

sh piirmääraga vahendid -3 503 -3 513 -3 055 -4 718 458

Tulemusvaldkond: KESKKOND -166 686 -491 083 -110 465 -130 112 380 618

sh piirmääraga vahendid -70 816 -85 965 -70 908 -76 063 15 057

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -166 686 -491 083 -110 465 -130 112 380 618

sh piirmääraga vahendid -70 816 -85 965 -70 908 -76 063 15 057

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -58 074 -354 491 -10 815 -12 830 343 677

sh piirmääraga vahendid -2 008 -1 935 -1 544 -2 607 391

Õhukvaliteedi parendamine -12 103 -15 842 -8 120 -4 634 7 722

sh piirmääraga vahendid -4 661 -5 605 -4 614 -4 281 991

90

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Kiirgusohutuse tagamine -1 630 -2 044 -1 714 -2 406 330

sh piirmääraga vahendid -1 261 -1 436 -1 342 -1 586 94

Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -12 532 -10 599 -9 666 -11 413 933

sh piirmääraga vahendid -1 506 -1 920 -1 317 -1 796 603

Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -2 775 -4 304 -3 545 -2 276 760

sh piirmääraga vahendid -1 068 -1 289 -1 159 -951 130

Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -2 890 -2 575 -1 975 -2 250 600

sh piirmääraga vahendid -1 805 -2 496 -1 916 -2 177 580

Jäätmemajanduse korraldamine -7 078 -5 955 -4 738 -5 697 1 216

sh piirmääraga vahendid -3 996 -4 592 -3 589 -3 928 1 003

Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -2 031 -1 943 -1 651 -1 935 291

sh piirmääraga vahendid -1 598 -1 855 -1 586 -1 645 269

Merekeskkonna kaitse suunamine -3 012 -3 923 -2 708 -3 087 1 215

sh piirmääraga vahendid -2 822 -3 540 -2 450 -3 002 1 090

Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -15 959 -25 334 -14 615 -27 755 10 718

sh piirmääraga vahendid -12 618 -14 662 -11 937 -11 830 2 726

Elurikkuse kaitse tagamine -17 493 -22 832 -16 214 -18 522 6 618

sh piirmääraga vahendid -10 333 -12 582 -10 741 -10 828 1 841

Metsanduse arengu suunamine -13 488 -14 822 -13 086 -13 203 1 737

sh piirmääraga vahendid -12 956 -14 193 -12 604 -12 760 1 588

Maatoimingute korraldamine 0 0 0 -4 911 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -3 492 0

Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine 0 0 0 -5 762 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -5 221 0

Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 885 -5 856 -4 978 -5 409 878

91

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -3 423 -3 705 -3 342 -3 510 363

Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -6 956 -13 486 -9 452 -8 022 4 034

sh piirmääraga vahendid -5 792 -10 151 -7 314 -6 451 2 836

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -5 779 -7 077 -7 187 0 -110

sh piirmääraga vahendid -4 967 -6 004 -5 451 0 553

Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA -80 658 -77 301 -47 771 -18 225 29 530

sh piirmääraga vahendid -7 396 -24 745 -13 349 -2 658 11 397

Energeetika ja maavarade programm -80 658 -77 301 -47 771 -18 225 29 530

sh piirmääraga vahendid -7 396 -24 745 -13 349 -2 658 11 397

Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -539 -1 522 -1 311 -255 211

sh piirmääraga vahendid -517 -556 -439 -235 117

Transpordikütuste valdkonna reguleerimine -147 -272 -235 -90 37

sh piirmääraga vahendid -140 -225 -204 -84 21

Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -262 -377 -264 -106 113

sh piirmääraga vahendid -252 -326 -232 -98 94

Energiatõhususe suurendamine -5 388 -1 038 -793 -1 792 245

sh piirmääraga vahendid -334 -1 111 -930 -195 181

Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -69 276 -64 781 -40 247 -13 692 24 535

sh piirmääraga vahendid -1 541 -16 320 -7 678 -425 8 642

Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -3 017 -5 950 -2 118 -975 3 832

sh piirmääraga vahendid -2 849 -3 857 -1 745 -679 2 112

Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -2 029 -3 360 -2 803 -1 314 557

sh piirmääraga vahendid -1 762 -2 350 -2 121 -943 229

Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND 0 0 0 -59 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -57 0

92

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Digiühiskonna programm 0 0 0 -59 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -57 0

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -165 418 -79 603 -75 527 -39 496 4 076

sh piirmääraga vahendid -5 827 -13 825 -8 723 -11 428 5 102

Teadmussiirde programm 0 0 0 -72 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -71 0

Programm: Ehitus -165 418 -79 603 -75 527 -39 359 4 076

sh piirmääraga vahendid -5 827 -13 825 -8 723 -11 293 5 102

E-ehitus -5 361 -3 056 -2 556 -2 871 500

sh piirmääraga vahendid -1 144 -478 -397 -1 125 81

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -1 538 -4 163 -5 281 -427 -1 118

sh piirmääraga vahendid -721 -1 948 -1 296 -238 652

Eluasemepoliitika -158 518 -72 384 -67 690 -36 061 4 694

sh piirmääraga vahendid -3 962 -11 399 -7 030 -9 930 4 369

Ettevõtluskeskkonna programm 0 0 0 -65 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -63 0

Tulemusvaldkond: TRANSPORT -756 963 -894 600 -550 152 -275 823 344 448

sh piirmääraga vahendid -108 498 -170 838 -161 774 -91 526 9 065

Transpordi ja liikuvuse programm -756 963 -894 600 -550 152 -275 823 344 448

sh piirmääraga vahendid -108 498 -170 838 -161 774 -91 526 9 065

Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -433 139 -547 874 -260 021 -111 365 287 853

sh piirmääraga vahendid -728 -32 697 -32 689 -27 313 8

Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -32 312 -62 910 -47 056 -27 847 15 854

sh piirmääraga vahendid -15 234 -34 319 -27 258 -11 427 7 061

Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -10 303 -10 559 -10 941 -5 659 -382

93

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -10 295 -10 520 -10 515 -5 165 5

Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -227 757 -200 602 -182 234 -70 245 18 367

sh piirmääraga vahendid -71 703 -68 785 -67 962 -30 912 823

Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -41 258 -11 418 -11 273 -5 952 145

sh piirmääraga vahendid -230 -158 -124 -2 434 34

Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -12 193 -61 237 -38 627 -54 755 22 610

sh piirmääraga vahendid -10 308 -24 360 -23 226 -14 275 1 134

Käibemaks -16 215 -15 300 -17 683 -11 348 -2 382

INVESTEERINGUD -178 528 -283 557 -191 437 -128 904 92 120

sh piirmääraga vahendid -74 867 -85 223 -77 960 -67 086 7 263

Riigimaanteede remondi koondprojekt -62 799 -66 254 -65 015 -58 617 1 238

sh piirmääraga vahendid -59 869 -60 814 -60 807 -57 327 7

Rail Baltic arendus -20 247 -73 631 -51 352 -10 868 22 280

Libatse - Nurme 2 + 2 realine tee -22 100 0 0 0 0

Pärnu-Uulu 2+2 tee 0 -7 967 -5 797 -15 056 2 170

Sauga-Pärnu 2+2 tee 0 -9 802 -8 041 -1 377 1 761

Muud investeeringud kokku -41 921 -98 076 -28 476 -22 653 69 600

sh piirmääraga vahendid -14 998 -24 409 -17 154 -9 759 7 255

Käibemaks -31 462 -27 827 -32 756 -20 333 -4 929

FINANTSEERIMISTEHINGUD -10 650 -19 130 -18 860 2 047 270

sh piirmääraga vahendid -4 800 -8 600 -8 600 0 0

Laenunõuded 0 0 0 2 047 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 0 0

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -4 000 -7 000 -6 730 0 270

sh piirmääraga vahendid -4 000 -7 000 -7 000 0 0

94

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -6 650 -12 130 -12 130 0 0

sh piirmääraga vahendid -800 -1 600 -1 600 0 0

KORRIGEERIMISED -42 772 -59 193 Edasiantud keskkonna- ja saastetasud, mis kajastatakse Vabariigi Valitsuse eelarve täitmisena -14 785 -14 832

Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 821 917

Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused (tulu taastamine) 2 0 Teistele valitsemisaladele vahendatud välistoetused ja kaasfinantseerimine (kulu taastamine) -2 -155 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud, trahvinõuded ja majandustege- vusest laekuv tulu (tulu taastamine) -82 477 Ebatõenäoliselt laekuvad keskkonnatasud, trahvinõuded ja majandustege- vusest laekuv tulu (kulu taastamine) 82 -477

Mitterahaliselt saadud toetused 1 994 34

Mitterahaliselt antud toetused -158 -364

Müüdud põhivara jääkväärtus -30 0

Intressikulu eraldistelt -22 -16

Osaluste ümberhindlus -30 592 -44 778

KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 13 315 13 315 15 254 10 209 1 938

Riigilõivud 7 7 9 8 2

Tulu majandustegevusest 2 372 2 372 3 258 3 264 887

Saadud toetused 10 936 10 936 11 980 6 932 1 044

Muud tulud 0 0 5 5 5

Intressi- ja omanikutulud 0 0 1 1 1

KULUD -361 480 -473 453 -376 298 -363 861 97 156

sh piirmääraga vahendid -290 716 -344 068 -302 138 -307 248 41 930

95

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -16 535 -19 979 -14 058 -11 275 5 921

sh piirmääraga vahendid -5 422 -12 874 -8 378 -9 857 4 496

Lõimumis-, sh kohanemisprogramm -16 535 -19 979 -14 058 -11 275 5 921

sh piirmääraga vahendid -5 422 -12 874 -8 378 -9 857 4 496

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine -16 310 -19 677 -13 884 -11 205 5 793

sh piirmääraga vahendid -5 197 -12 572 -8 204 -9 787 4 368

Rahvuskaaslaste toetamine -225 -302 -174 -70 128

sh piirmääraga vahendid -225 -302 -174 -70 128

Tulemusvaldkond: KULTUUR ja SPORT -342 803 -451 405 -360 725 -350 364 90 680

sh piirmääraga vahendid -285 294 -331 194 -293 760 -297 391 37 434

Kultuuriprogramm -296 253 -388 391 -300 927 -298 369 87 464

sh piirmääraga vahendid -242 808 -272 254 -237 910 -249 196 34 344

Loovisikute toetamine ja tunnustamine -3 559 -3 559 -3 455 -3 152 104

sh piirmääraga vahendid -291 -291 -256 -290 35

Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -10 410 -10 691 -10 350 -8 732 341

sh piirmääraga vahendid -7 292 -7 311 -7 258 -5 772 54

Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -48 281 -54 401 -48 214 -48 319 6 187

sh piirmääraga vahendid -42 030 -42 150 -41 920 -45 278 230

Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -20 604 -23 211 -18 341 -16 792 4 871

sh piirmääraga vahendid -16 717 -19 324 -14 566 -13 166 4 758

Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 472 -19 127 -18 689 -18 584 438

sh piirmääraga vahendid -14 584 -15 234 -14 909 -14 959 326

Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -5 983 -6 447 -6 320 -6 496 127

sh piirmääraga vahendid -2 268 -2 702 -2 699 -3 022 3

Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -2 630 -2 672 -2 594 -2 467 78

96

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -368 -410 -399 -362 11

Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -44 176 -45 289 -45 244 -47 333 45

sh piirmääraga vahendid -44 176 -45 289 -45 244 -47 333 45

Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -37 129 -45 815 -39 093 -44 663 6 722

sh piirmääraga vahendid -37 129 -40 815 -34 093 -44 663 6 722

Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -11 414 -12 313 -11 281 -14 777 1 032

sh piirmääraga vahendid -7 651 -8 324 -7 546 -11 180 778

Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine -53 071 -116 218 -58 784 -55 306 57 434

sh piirmääraga vahendid -48 975 -63 187 -49 879 -47 499 13 308

Kultuurivaldkonna digiteerimine -20 -2 197 -889 -224 1 308

sh piirmääraga vahendid -20 -42 0 -224 41

Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -7 621 -7 989 -7 546 -4 856 443

sh piirmääraga vahendid -7 547 -7 872 -7 431 -4 811 441

Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 830 -1 867 -1 867 -1 200 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 0 0

Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -31 054 -36 596 -28 260 -25 468 8 335

sh piirmääraga vahendid -13 762 -19 302 -11 711 -10 635 7 591

Spordiprogramm -46 549 -63 014 -59 798 -51 995 3 216

sh piirmääraga vahendid -42 486 -58 940 -55 850 -48 194 3 090

Saavutusspordi toetamine ja arendamine -42 942 -46 222 -43 391 -44 660 2 831

sh piirmääraga vahendid -38 878 -42 158 -39 443 -40 859 2 715

Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -360 -371 -360 -309 11

sh piirmääraga vahendid -360 -360 -360 -309 0

Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -3 247 -16 422 -16 047 -7 026 375

sh piirmääraga vahendid -3 247 -16 422 -16 047 -7 026 375

97

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Käibemaks -2 142 -2 070 -1 515 -2 222 555

INVESTEERINGUD -43 -1 154 -573 -187 580

sh piirmääraga vahendid -43 -752 -344 -133 408

sh käibemaks 0 -29 -98 -22 -69

FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 0 -447 0 -447

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 0 -447 0 -447

KORRIGEERIMISED 44 867 40 496

Saadud maksutulu 45 352 37 898

Edasiantud maksutulu, tekkepõhise ja kassapõhise kulu vahe -1 164 3 046

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 5 5

Saadud välistoetused vahendamiseks riigiasutustele 8 0

Teistelt valitsemisaladelt saadud välistoetuste kaasfinantseerimine 384 59

Teistele valitsemisaladele antud välistoetused ja kaasfinantseerimine -9 0

Mitterahaline vahetustehing, kasum põhivara müügist 0 1 094

Mitterahaline vahetustehing, põhivara soetus 0 -1 100

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (tulu taastamine) 10 1

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kulu taastamine) -10 -1

Osaluste ümberhindlus 292 -506

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD 271 265 271 265 145 143 383 023 -126 123

Riigilõivud 5 543 5 543 5 522 21 079 -21

Tulu majandustegevusest 19 853 19 853 14 172 18 547 -5 681

Saadud toetused 245 420 245 420 94 461 305 253 -150 959

Tulu põhivara ja varude müügist 0 0 46 118 46

98

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Trahvid ja muud varalised karistused 33 33 45 296 12

Muud tulud 83 83 339 11 827 256

Intressi- ja omanikutulud 334 334 30 558 25 903 30 225

KULUD -1 417 668 -1 314 695 -1 175 224 -1 071 752 139 471

sh piirmääraga vahendid -190 678 -226 879 -160 926 -337 892 65 953

Tulemusvaldkond: TRANSPORT 0 0 0 -251 887 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -136 875 0

Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 0 0 0 -251 887 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -136 875 0

Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 0 -35 061 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -558 0

Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 0 -28 713 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -14 269 0

Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 0 -5 041 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -5 176 0

Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 0 -43 724 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -26 603 0

Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond 0 0 0 -6 487 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -132 0

Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 0 0 0 -53 382 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -13 929 0

Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine 0 0 0 -79 480 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -76 207 0

Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA 0 0 0 -63 692 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -27 069 0

99

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Energeetika ja maavarade programm 0 0 0 -63 692 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -27 069 0

Elektri- ja gaasivarustuse tagamine 0 0 0 -23 081 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -19 465 0

Transpordikütuse reguleerimine ja kütusevarude säilitamine 0 0 0 -5 386 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -5 379 0

Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne 0 0 0 -26 747 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -338 0

Energiatõhususe suurendamine 0 0 0 -880 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -215 0

Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises 0 0 0 -4 047 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -400 0

Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 0 0 0 -2 260 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -373 0

Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents 0 0 0 -1 292 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -899 0

Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND -150 225 -123 324 -94 878 -89 834 28 446

sh piirmääraga vahendid -61 639 -75 853 -58 807 -61 292 17 047

Digiühiskonna programm -150 225 -123 324 -94 878 -89 834 28 446

sh piirmääraga vahendid -61 639 -75 853 -58 807 -61 292 17 047

Digiriigi arenguhüpped -3 025 -4 773 -4 830 -4 986 -57

sh piirmääraga vahendid -1 530 -2 348 -2 174 -2 405 174

Digiriigi alusbaasi kindlustamine -95 895 -89 567 -65 810 -57 177 23 756

sh piirmääraga vahendid -45 124 -53 062 -40 032 -35 371 13 029

Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine -1 526 -2 003 -960 -1 260 1 043

100

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

sh piirmääraga vahendid -1 017 -1 490 -752 -1 104 739

Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine -327 -653 -517 -289 135

sh piirmääraga vahendid -302 -594 -493 -279 102

Küberturvalisuse tagamine -14 241 -17 586 -14 756 -11 086 2 830

sh piirmääraga vahendid -10 661 -13 686 -11 283 -7 651 2 403

Õigusruumi tagamine -3 105 -4 831 -4 308 -14 562 523

sh piirmääraga vahendid -2 724 -4 342 -3 771 -14 215 572

Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -25 226 -3 722 -3 526 -331 196

sh piirmääraga vahendid -140 -165 -151 -130 14

5G taristu ja teenuste arendamine -6 881 -190 -171 -143 19

sh piirmääraga vahendid -140 -166 -151 -138 14

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS -283 307 -213 986 -153 182 -204 271 60 804

sh piirmääraga vahendid -121 972 -142 995 -95 281 -108 598 47 715

Teadmussiirde programm -113 779 -111 696 -65 271 -102 094 46 426

sh piirmääraga vahendid -76 028 -84 640 -50 672 -59 160 33 969

Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -110 882 -109 926 -63 809 -100 808 46 117

sh piirmääraga vahendid -75 595 -84 094 -50 425 -58 699 33 669

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine -2 897 -1 771 -1 462 -1 286 309

sh piirmääraga vahendid -434 -546 -246 -461 299

Ehituse programm 0 0 0 -24 364 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -9 161 0

E-ehitus 0 0 0 -1 710 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -513 0

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine 0 0 0 -1 486 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -1 090 0

101

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2023. a eelarve

täitmine

Eelarve täitmine miinus lõplik

eelarve

Eluasemepoliitika 0 0 0 -21 169 0

sh piirmääraga vahendid 0 0 0 -7 559 0

Programm: Ettevõtluskeskkond -169 529 -102 290 -87 911 -77 813 14 378

sh piirmääraga vahendid -45 943 -58 355 -44 609 -40 276 13 746

Ettevõtluse arendamise soodustamine -32 990 -31 575 -26 112 -20 996 5 462

sh piirmääraga vahendid -22 399 -27 645 -22 741 -14 290 4 903

Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -127 827 -59 347 -54 345 -49 275 5 002

sh piirmääraga vahendid -14 919 -19 445 -14 496 -18 949 4 949

Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -8 711 -11 368 -7 453 -7 543 3 914

sh piirmääraga vahendid -8 625 -11 266 -7 372 -7 037 3 894

Tulemusvaldkond: HEAOLU -961 815 -955 821 -917 801 -441 200 38 020

sh piirmääraga vahendid -7 068 -8 030 -6 839 -4 058 1 192

Tööturuprogramm -959 537 -953 249 -916 054 -440 293 37 195

sh piirmääraga vahendid -5 675 -6 286 -5 571 -3 373 716

Tööturuvaldkonna arendamine -1 160 -1 413 -1 188 -991 225

sh piirmääraga vahendid -1 136 -1 386 -1 168 -886 218

Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed -952 247 -943 924 -907 825 -435 371 36 100

sh piirmääraga vahendid -530 -568 -505 -199 63

Tööelu kvaliteedi arendamine -6 130 -7 912 -7 042 -3 930 870

sh piirmääraga vahendid -4 008 -4 333 -3 898 -2 287 435

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -2 278 -2 572 -1 747 -907 825