Tallinna Linnavalitsus_märgukiri

Tallinna Linnavalitsus

Vabaduse väljak 7

15199, Tallinn

[email protected]

Teie nr

Meie 11.09.2025 nr 6-4/250828/2506581

Korteriühistule toetuse andmise korra rakendamine

Lugupeetud Tallinna linnakantsler ja linnaosade vanemad

Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2025 määruse nr 7

„Korteriühistule toetuse andmise kord“ (edaspidi: määrus) § 6 lõike 2 punkt 1 on kooskõlas Eesti

Vabariigi põhiseadusega. Selles määruse punktis on sätestatud, et korterühistule saab hoone ja

hoovi korda tegemiseks toetust taotleda vaid siis, kui korterelamus asuvatest korteriomanditest

kuulub vähemalt 80% füüsilistele isikutele, Eesti Vabariigile või kohaliku omavalitsuse üksusele.

Õiguskantsleri poole pöördus korteriühistu, kelle toetusetaotluse jättis linn läbi vaatamata, sest

linna hinnangul kuulub üle 20 protsendi korterelamu korteriomanditest mittetulundusühingutele,

sihtasutustele või äriühingutele (juriidilistele isikutele). Avaldaja selgitas, et selle protsendi

arvutamisel võttis linn arvesse ka eraldi korteriomanditena kinnistusraamatusse kantud panipaigad

ja parkimiskohad.

Seaduse kohaselt tuleb linnal korteriomandite osakaalu arvutamisel arvesse võtta üksnes selliseid

korteriomandeid, mis vastavad kehtiva seaduse määratlusele. Kinnistusraamatus kinnistatud

panipaigad, parkimiskohad, keldriboksid ja muud abiruumid ei vasta kehtivas seaduses antud

korteriomandi määratlusele. Enne 2018. aastat kehtinud korteriomandiseadus lubas selliseid

abiruume kinnistada eraldiseisvate korteriomanditena. Seetõttu võibki ette tulla olukordi, kus

kortermajas on elu- ja äriruumidena kasutatavaid korteriomandeid vähem kui parkimiskohti ja

panipaiku, mis on samuti korteriomanditena kinnistatud. Nii on see ka õiguskantsleri poole

pöördunud avaldaja kortermajas.

Kuna praegu võtab linn arvesse ka enne 2018. aastat registreeritud korteriomandid, mida praegu

enam eraldi korteriomandiks ei loeta, võib see viia määruse eesmärkidega vastuolus oleva

tulemuseni. Toetusest võivad ilma jääda ka need ühistud, kus valdav osa elu- ja äriruumidest

kuulub füüsilistele isikutele, kuid juriidilistele isikutele kuuluvate eraldi korteriomanditena

vormistatud parkimiskohtade ja panipaikade suur hulk kallutab üldise protsendi üle 20 piiri.

Määruse § 1 lõike 2 kohaselt on määruses kasutatud ehitusseadustiku ning korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse termineid. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõikes 1

on öeldud, et korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga

kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Eriomandi ehk korteriomandi ese on

ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on

võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise

2

korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Igale eriomandi esemele

peab olema eraldi juurdepääs (KrtS § 4 lg 1). Eriomandi eseme hulka võib eluruumi või

mitteeluruumi koosseisus kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa (KrtS § 4 lg 2).

Seega ei saa seaduse kohaselt parkimiskohti ega panipaiku eraldi korteriomanditeks kinnistada.

Korteriomand peab olema sisuline tervik, mida saab kasutada tervikliku elu- või äriruumina.1

Kehtiva seaduse järgi loetakse terviku hulka ka hoiuruumid, garaažiosa ja parkimiskoht, mis

asuvad põhiruumist eraldi (näiteks keldrikorrusel või parkimismajas).

KrtS § 4 lõikes 1 nimetatud eluruum ja mitteeluruum on määratletud ehitusseadustiku alusel antud

majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“ § 17 lõigetes 3 ja 4. Eluruum on alaliseks elamiseks ette nähtud ruum.

Mitteeluruum on ruum, mis pole ette nähtud alatiseks elamiseks ega hoone teenindamiseks või

ruumide kasutajate ühiseks kasutamiseks. Kuna eriomandi esemeks saab olla vaid ruumiliselt

piiritletud eluruum või mitteeluruum, siis ei saa korteriomandiks kehtiva õiguse kohaselt lugeda

abiruume, nagu keldriboksi, garaažiosa või panipaika. Viimased võivad küll olla ruumiliselt

piiritletud, kuid neil on abiruumi otstarve.

Palun Tallinna linnal korteriühistute toetusetaotlusi lahendades lähtuda kehtivast õigusest ja

lugeda korteriomanditeks üksnes kehtiva seaduse määratlusele vastavad ruumid.

Määrusega kehtestatud 80 protsendi piirangut ennast ei saa pidada põhiseadusega vastuolus

olevaks. Sellel piirangul on kaalukad ja õiguspärased eesmärgid: toetada eelkõige elanike

elamistingimuste parandamist ja vältida keelatud riigiabi andmist ettevõtetele.

Palun andke hiljemalt 10. oktoobriks teada, kuidas kavatsete soovitust järgida.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ivika Nõukas 693 8419

[email protected]

1 Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu (462 SE) seletuskiri, lk 19

(https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bb3ae807-c425-4e93-aa0e-66fda4aa904e/).