Pärnu mnt 125 KÜ_vastus

Pärnu mnt 125 KÜ

[email protected]

Teie 27.03.2025 nr

Meie 11.09.2025 nr 6-4/251782/2506578

Korteriühistule toetuse andmise kord

Lugupeetud korteriühistu esindaja

Palusite õiguskantsleril hinnata, kas Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2025 määruse nr 7

„Korteriühistule toetuse andmise kord“ (edaspidi: määrus) § 6 lõike 2 punkt 1 on kooskõlas Eesti

Vabariigi põhiseadusega.

Määruse selles punktis on sätestatud, et korterühistule toetuse taotlemisel peab vähemalt

80 protsenti korterelamu korteriomanditest kuuluma füüsilistele isikutele. Teie korteriühistu

toetustaotlus jäeti läbi vaatamata just seda piirangut arvestades.

Mõistan Teie muret, et korteriomanikud on jäetud suurest toetusest ilma põhjustel, mida nad ise

mõjutada ei saa – näiteks seetõttu, et nende naaberkorteri on soetanud juriidiline isik. Seetõttu on

mitmetel korteriomanikel tekkinud õigustatult küsimus ebavõrdse kohtlemise kohta.

Tallinna linna kehtestatud 80 protsendi piirang võib tekitada kahtluse ebavõrdses kohtlemises,

kuid piirangul on kaalukas ja õiguspärane eesmärk: vältida keelatud riigiabi andmist ettevõtetele.

Arvestades Euroopa Liidu riigiabi andmise reeglitega seatud rangeid piiranguid ja asjaolu, et see

on pikaajaline ja Euroopa Komisjoniga kooskõlastatud praktika, ei saa 80 protsendi piirangut

pidada põhiseadusega vastuolus olevaks.

Seisukoha kujundamiseks küsisime selgitusi nii Tallinna Linnavolikogult kui ka

Kliimaministeeriumilt, kuna Tallinna linn on oma määruse kehtestamisel võtnud eeskujuks riigi

õigusaktid1.

Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine

Toetuste jagamisel peavad kehtima ühemõttelised ja selged tingimused ning kõiki taotlejaid tuleb

kohelda võrdselt (põhiseaduse § 12). See põhimõte tähendab, et sarnases olukorras olevaid isikuid

tuleb kohelda sarnaselt. Erinev kohtlemine on lubatud üksnes siis, kui selleks on mõistlik ja

asjakohane põhjus ehk legitiimne eesmärk ning valitud abinõu on selle eesmärgi saavutamiseks

proportsionaalne.

1Näiteks majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“

§ 19 lõige 4.

2

Tallinna Linnavolikogu määruse järgi koheldakse korteriühistuid erinevalt sõltuvalt sellest, kui

suur osa korteriomanditest kuulub nende majas juriidilistele isikutele. Korteriühistud, kus see

osakaal on üle 20 protsendi, on toetuse saajate hulgast välja arvatud. Seega on tegemist ebavõrdse

kohtlemisega ning tuleb hinnata, kas selline piirang on põhiseadusega lubatud.

Nii Tallinna linna kui ka Kliimaministeeriumi selgitustest nähtub, et 80 protsendi piirangul on

kaks peamist eesmärki. Esiteks soovitakse toetust anda eelkõige füüsilisest isikust elanike

elamistingimuste parandamiseks, mitte juriidiliste isikute äritegevuse toetamiseks. Teiseks

tahetakse vältida Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 sätestatud keelatud riigiabi andmist

ettevõtetele.

Riigiabi reeglite kohaselt on liikmesriikidel keelatud anda riiklikest vahenditest valikuliselt

majanduslikku toetust ettevõtetele, sest see võib kahjustada ausat konkurentsi ja mõjutada

liikmesriikide vahelist kaubandust. Ministeeriumi selgituse kohaselt võib korterelamute

renoveerimistoetust, mis kasvõi kaudselt soodustab juriidilise isiku majandustegevust – näiteks

suurendab juriidilisele isikule kuuluva korteriomandi väärtust või vähendab selle tõstmiseks

tehtavaid kulusid –, käsitada riigiabina. Kuna toetust antakse korteriühistule ja see laieneb kogu

hoonele, saavad sellest paratamatult kasu kõik korteriomanikud, sealhulgas juriidilised isikud.

Riigiabi reeglite rikkumine võib kaasa tuua raskeid tagajärgi, sealhulgas kohustuse toetus koos

intressidega tagasi maksta. Seega soovivad riik ja kohalik omavalitsus vältida riigiabi reeglitega

vastuollu minekut ning see on kaalukas ja õiguspärane eesmärk.

Ministeeriumi selgituste kohaselt on 80 protsendi piirang kehtestatud pikaajalise toetuste andmise

praktika tulemusena, seda on rakendatud kooskõlas Euroopa Komisjoniga alates 2010. aastast.

Teine võimalus oleks välistada toetuse andmine kõikidele korteriühistutele, kus on kas või üks

juriidilisest isikust liige. 80 protsendi piirang on seega tingimus, mis laiendab toetuse saajate ringi.

Selle toetuse peamine eesmärk ei ole ärihuvide teenimine, vaid elanike elukeskkonna

parandamine, ning riigiabi mõju on piiratud. Järelikult on see eesmärgi saavutamiseks sobiv

meede.

Arvestades Euroopa Liidu kehtestatud riigiabi rangeid reegleid, saab riigi ja linna valitud

lahendusega – kehtestada selge ja lihtsalt kontrollitav 80 protsendi piirang – maandada kaalukat

õiguslikku riski. Ehkki teoreetiliselt võiks kaaluda ka teisi võimalusi, näiteks anda toetust

vähendatud mahus vastavalt füüsiliste isikute korteriomandi osakaalule, muudaks see toetuse

andmise ja kontrolli keerulisemaks ning ei välistaks täielikult riigiabi andmise riski.

Kahtlemata on 80 protsendi piirang Teie ja teistele sarnases olukorras olevatele korteriühistutele

ja korteriomanikele koormav ja võib tunduda ebaõiglane. Samas on riigiabi reeglite järgimine väga

kaalukas eesmärk, mis aitab kaitsta ausat konkurentsi ja hoida ära riigile suurte rahaliste kohustuste

võtmist. Kuna alternatiiviks võiks olla toetuste keelamine kõigile juriidilistest isikutest liikmetega

korteriühistutele, on kehtiv kord siiski leebem ja seetõttu ka proportsionaalsem piirang.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Rait Sannik 693 8438, [email protected]