(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU 04.09.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn nr

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a

käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste

toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise

teenuste pakkumisel“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel:

Teen kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjas nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused:

1) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga:

Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 101 32670,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 385 000

Tallinna linn (2023-2029) 910 000

Rakvere linn (2023-2028) 204 575

Saaremaa vald (2023-2028) 254 072

Pärnu linn (2024-2028) 261 501,1

Jõhvi vald (2025-2026) 177 382,1

Haapsalu linn (2024-2026) 212 910,6

Kohtla-Järve linn (2025-2027) 250 376

1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 757 711 30,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 165 000

Tallinna linn (2023-2029) 390 000

Rakvere linn (2023-2028) 87 675

Saaremaa vald (2023-2028) 108 888

Pärnu linn (2024-2028) 112 071,9

Jõhvi vald (2025-2026) 76 020,9

Haapsalu linn (2024-2026) 91 247,4

Kohtla-Järve linn (2025-2027) 107 304

1.3 Omafinantseering 0 0%

KOKKU 5 859 037

2) muudan TAT-i punkti 11.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija esitab

rakendusüksusele vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks,

rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.“;

3) muudan TAT-i punkti 11.3 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija esitab

rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul

toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates“;

4) tunnistan TAT-i lisa 3 kehtetuks;

5) tunnistan TAT-i lisa 4 kehtetuks;

6) muudan TAT-i lisa 5 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

1

TERVIKTEKST

EELNÕU 04.09.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

„Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste

pakkumisel“

1 Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

(edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1

nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h)

„Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimis-

keeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate

rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027

meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist

toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.56 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise,

sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi toetatav tegevus) raames.

1.3 Toetatav tegevus panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“1 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus

inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“2 alaeesmärki „Kohanemist

ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-,

sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav

Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja

rakendamine“ teenusesse „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete

arendamine“.

1.4 Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)

suutlikkust pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuseid

uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele.

1.5 Toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

1.6 Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses.

1.7 Toetatava tegevuse kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatava tegevuse panust

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia) 2 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030)

2

regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus

osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga

„Ligipääsetavuse näitaja“.

1.8 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi

teavitamise määrus) tähenduses on projekti pealkiri „Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“.

2 Terminid

2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;

2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa

Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;

2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus

Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

2.2 Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel

viibiv isik, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata

või muu riigi kodakondsusega.

2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt

naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti

rahvastikuregistris.

2.4 Sidusrühm on lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuse pakkuja, poliitikakujundaja,

valdkondlik ekspert, tööandja, nõustaja, organisatsiooni esindaja, ülikool ja asutus, mis

tegutseb rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnas.

3 Toetatav tegevus, rakendusüksus ja rakendusasutus, elluviija ja partner

3.1 Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste

pakkumisel.

3.2 Rakendusüksus ja rakendusasutus.

3.2.1 Toetatava tegevuse rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi

rakendusasutus).

3.2.2 Toetatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi

rakendusüksus).

3.3 Elluviija ja partnerid.

3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi elluviija).

3.3.2 Elluviija partnerid on Tartu linn, Tallinna linn, Pärnu linn, Rakvere linn, Saaremaa vald,

Jõhvi vald, Haapsalu linn ja Kohtla-Järve linn.

3.4 Toetatava tegevuse tulemusena on suurenenud KOV-ide võimekus pakkuda ja arendada

lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuseid punktis 3.5.4 nimetatud sihtrühmale.

3.5 Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg.

3.5.1 Elluviija tegevused.

3.5.1.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine.

3.5.1.2 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine

KOV-ides.

3.5.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV-idele.

3.5.1.3.1 Valdkondliku info kogumine ning analüüsimine.

3.5.1.3.2 KOV-ide nõustamine.

3

3.5.1.3.3 Koordinaatorite võrgustiku arendamine.

3.5.1.3.4 Koostöö koordineerimine KOV-ide ja sidusrühmade vahel.

3.5.1.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine.

3.5.1.4.1 KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine.

3.5.1.4.2 Koolituste, töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine.

3.5.1.4.3 Juhendmaterjalide koostamine ja levitamine.

3.5.2 Partnerite tegevused.

3.5.2.1 Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV piirkonnas.

3.5.2.1.1 KOV-s elava sihtrühma kaasamine punktis 1.4 nimetatud eesmärki toetavasse

tegevusse.

3.5.2.1.2 Vajaduspõhise tugiteenuse pakkumine sihtrühmale.

3.5.2.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale.

3.5.2.1.4 Kohalike koostöövõrgustike arendamine ja koostöö koordineerimine KOV-i

ja sidusrühmade vahel.

3.5.2.1.5 Koostöös elluviijaga lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade

väljatöötamine ja rakendamine.

3.5.3 Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029.

3.5.4 Toetatava tegevuse sihtrühm on vähemalt 18-aastased uussisserändajad, erineva keele-

ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad.

4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

4.1 Toetatava tegevuse seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase Aasta Vahesihttase

(2024)

Sihttase

(2029) Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välj

undn

äitaj

a

KOV

koordinaatorite

arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

5 7 Näitaja mõõdab

täiskohaga

töötavate

KOV-ide

koordinaatorite

arvu, kes

koordineerivad

KOV-ides

lõimumist,

sealhulgas

kohanemist

toetavate

tegevuste

pakkumist (punkt 3.5.1.1)

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

KOV-ide

osaluskogude

arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

2 7 Näitaja mõõdab

kohalikul

tasandil

käivitatud

sihtrühmade

osaluskogude

arvu (punkt

3.5.2.1.1).

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Kohaliku

tasandi

koostöövõrgus-

tike arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

2 7 Näitaja mõõdab

kohalikul

tasandil

tegutsevate ja

toimivate

koostöövõrgust

4

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase Aasta Vahesihttase

(2024)

Sihttase

(2029) Selgitav teave

ike arvu, kuhu

kuuluvad

valdkondlike

sidusrühmade

esindajad (punkt

3.5.2.1.4).

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

KOV-ide arv,

kus on

rakendatud

lõimumis- ja

kohanemistee-

kondade

mudelit

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

0 7 Näitaja mõõdab

KOV-ide arvu,

kus on

kasutusele

võetud välja

töötatud

kohanemis-

ja/või

lõimumistee-

konnad (punkt

3.5.1.2).

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Koolitustel,

kogemuskohtu-

mistel,

õppevisiitidel

osalenud

KOV-ide arv

Mõõtühik:

osaluskord

0 Ei

kohaldu

20 45 Eestis on 2022.

aasta oktoobri

seisuga 79

KOV-i. Näitaja

mõõdab, mitme

KOV-i

esindajad on

osalenud

punktis 3.5.1.4

toodud

tegevustes.

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Korraldatud

infopäevade arv

0 Ei

kohaldu

3 12 Näitaja mõõdab

KOV-ide

töötajatele

korraldatud

temaatiliste

infopäevade

arvu (punkt 3.

5.1.3).

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Korraldatud

üle-eestiliste

koolituste arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

3 12 Näitaja mõõdab

töötajatele ja

ametnikele

korraldatud

koolituste arvu

(punkt 3.5.1.4).

5 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood

5.1 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029.

6 Toetatava tegevuse eelarve

Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 101 32670,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 385 000

Tallinna linn (2023-2029) 910 000

Rakvere linn (2023-2028) 204 575

Saaremaa vald (2023-2028) 254 072

5

Pärnu linn (2024-2028) 261 501,1

Jõhvi vald (2025-2026) 177 382,1

Haapsalu linn (2024-2026) 212 910,6

Kohtla-Järve linn (2025-2027) 250 376

1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 757 711 30,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 165 000

Tallinna linn (2023-2029) 390 000

Rakvere linn (2023-2028) 87 675

Saaremaa vald (2023-2028) 108 888

Pärnu linn (2024-2028) 112 071,9

Jõhvi vald (2025-2026) 76 020,9

Haapsalu linn (2024-2026) 91 247,4

Kohtla-Järve linn (2025-2027) 107 304

1.3 Omafinantseering 0 0%

KOKKU 5 859 037

Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve on toodud lisas 5.

7 Kulude abikõlblikkus

7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ÜM) §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest.

7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.

7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava

tegevuse otsestest kuludest.

7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel.

7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1

nimetatud kaudsele kulule on abikõlblikud järgmised kulud:

7.3.1 teavitamiskulu, mis on kooskõlas teavitamise määruse §-s 2 sätestatud kohustuste

täitmisega;

7.3.2 ligipääsetavuse tagamise kulu koolitustel, töövarjupäevadel, kogemuskohtumistel,

kommunikatsioonis, infomaterjalides, õppevahendites ja -materjalides ning

nõustamises ja teistes vajaduspõhistes tugiteenustes;

7.3.3 uuringute, küsitluste ja analüüside tellimise ja korraldamise kulu;

7.3.4 tõlkekulu;

7.3.5 kommunikatsiooni kulu sealhulgas infomaterjali koostamise ja trükkimise kulu;

7.3.6 teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu;

7.3.7 majutuskulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse

kaasatud isikute kulu 3.5.1.3.3 ja 3.5.1.4.2, 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuste puhul, kui

tegemist on mitmepäevase sündmusega;

7.3.8 infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu punktides 3.5.1.2, 3.5.1.3, 3.5.1.4.3 ja

3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul;

7.3.9 transpordikulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse

kaasatud isikute kulu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud

tegevuste puhul;

7.3.10 ruumi rendi, inventari rendi ja toitlustuskulu punktides 3.5.1.3.2, 3.5.1.2, 3.5.1.3.3,

6

3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul;

7.3.11 esineja tasu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul;

7.3.12 õppevahendite ja -materjalide kulu punktides 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuse puhul;

7.3.13 Euroopa Liidu riikidesse KOV ametnike ja töötajate õppereisi kulu punktis 3.5.1.4.2

nimetatud tegevuse puhul;

7.3.14 KOV ametnike ja töötajate koolituse, töövarjupäeva ja kogemuskohtumise kulu punktis

3.5.1.4.2 nimetatud tegevuse puhul;

7.3.15 sihtrühmale nõustamise- ja teiste vajaduspõhiste tugiteenuste pakkumise kulu punktis

3.5.2.1.2 nimetatud tegevuse puhul.

7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud:

7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu;

7.4.2 esinduskulu ja kingitused;

7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute

koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega;

7.4.4 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides

kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;

7.4.5 partneritele kontorimööbli ning tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja

tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulu, litsentsitasu, sidekulu ning partneri tegevusi

koordineeriva töötaja töökohaga seotud rendi kulu;

7.4.6 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud.

8 Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1 Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

Ühtse määra alusel lihtsustatud kulude maksmine toimub ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt.

Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26.

8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud

ÜM-i §-des 24, 25 ja 33.

8.3 Elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja

ÜM-i § 30 kohaselt.

8.3.1 Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest.

8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud

maksetaotluse alusel.

8.5 Maksetaotluseid võib elluviija esitada punktis 9.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel

mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama

rakendusüksusele:

8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed

kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest

kuludest;

8.6.2 koopia elluviija hankemenetluse korrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult

kättesaadav;

8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad.

8.7 Esimesele tegelike kulude alusel esitatud maksetaotlusele lisatakse tasumist tõendavate

dokumentide koopiad. Edaspidi tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist

tõendavate dokumentide koopiad esitada rakendusüksuse nõudmisel.

8.8 TAT-i punktis 7.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse tegelike otseste kulude

kohaselt.

8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

kontrollita.

8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid

7

rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega.

8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise

lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud.

9 Elluviija kohustused

9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustused.

9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on

vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava

tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava

kohaselt.

9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud:

9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva

aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab

elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja

eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 10% ulatuses,

kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea;

9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele

teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul

rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest.

9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve

muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust

suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosikümne tööpäeva jooksul

pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete

prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas;

9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb

esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud

eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest

rakendusüksuse poolt;

9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva

jooksul vastava päringu saamisest arvates;

9.3.6 esitama rakendusasutusele teadmiseks hiljemalt 14 tööpäeva enne riigihanke

väljakuulutamist riigihanke tehnilise kirjelduse riigihangete puhul maksumusega üle

riigihanke piirmäära riigihangete seaduse mõistes;

9.3.7 elluviija võib rakendusüksuselt taotleda riigihangete nõustamist rakendusüksuse

riigihangete eelnõustamise protseduuride kohaselt;

9.3.8 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on

taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.9 tagama toetavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles

kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel;

9.3.10 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks;

9.3.11 moodustama koostöös rakendusasutusega eksperdigrupi, mille ülesanne on elluviija

nõustamine punktides 3.5.1 ja 3.5.2 toodud tegevuste planeerimisel;

9.3.11.1 korraldama eksperdigrupi koosoleku vähemalt kord poolaastas sealhulgas

kooskõlastama eksperdigrupiga punktis 9.3.1 nimetatud järgneva aasta tegevuskava

8

ja eelarve enne rakendusasutusele esitamist;

9.3.12 tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses

keskkonnas;

9.3.13 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitamise määruse kohaselt;

9.3.14 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.14.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast;

9.3.14.2 TAT-i muutmise vajalikkusest;

9.3.14.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist.

9.3.15 osalema „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna

juhtrühma koosolekutel.

10 Partnerite kohustused

10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama

elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele

ligipääsetavuse.

11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord

11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi

koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava

tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia

„Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse

põhimõtetesse.

11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta

20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.

11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30

kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast

arvates.

11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande

vormikohasust ja nõuetekohast täidetust.

11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja

edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme

tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus

vahearuande viie tööpäeva jooksul.

11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks.

11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus

sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt.

11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus

lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva

9

jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12 TAT-i muutmine

12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid

asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija

rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise

kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist.

12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele

seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid.

Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja,

mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest.

12.5 Kehtetu

12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest

objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse

edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus

rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus

vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb

otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta.

12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest

rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i

muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel

jätkata.

12.8 Rakendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele

kooskõlastamisele.

12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve

kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve

on kooskõlas TAT-is sätestatuga.

12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele,

elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile.

13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36.

13.2 Toetuse tagasimaksmine toimub ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt.

13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6.

13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse

finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

14 Vaiete lahendamine

14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt.

14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

rakendusüksus.

10

Lisa 1 Toetatava tegevuse tegevuskava vorm

Lisa 2 Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm

Lisa 3 Seirearuande vorm (kehtetu)

Lisa 4 Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade kaupa vorm (kehtetu)

Lisa 5 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve

Lisa 6 Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine

Lisa 7 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 11.09.2025 nr 13-1/76-1

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a

käskkirja nr 24 muutmise eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Edastame korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks

ning rakendusüksusele, elluviijale ja partneritele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 26.

jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas

kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise eelnõu.

Palume kooskõlastus anda ja arvamus avaldada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel

2. Seletuskiri 8 lehel

4. Käskkirja eelnõu lisa 5 (xlsx-fail)

5. Käskkirja terviktekst muudatustega 10 lehel

Sama:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Tallinna Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Pärnu Linnavalitsus

Rakvere Linnavalitsus

Saaremaa Vallavalitsus

Jõhvi Vallavalitsus

Haapsalu Linnavalitsus

Kohtla-Järve Linnavalitsus

Margit Tilk 628 2358

[email protected]

1

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise käskkirja eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike

omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT)

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel.

Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna

välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358), kultuurilise

mitmekesisuse osakonna nõunik Anni Tetsmann (e-post [email protected], telefon 5887

9581) ning juriidilise ekspertiisi tegi õiguse- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post

[email protected], telefon 628 2224).

TATi muutmine on tingitud vajadusest pikendada partnerluslepinguid viie partneriga (Tartu linn,

Rakvere linn, Tallinn linn, Saaremaa vald ja Pärnu linn) ning seetõttu muuta ka eelarveridu.

Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 24

kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 2. juuni 2023. a käskkirjaga nr 137, 26.

oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 223, 12. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 12 ja 19. detsembri

2024. a käskkirjaga nr 214).

2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja eelnõu punktiga 1 muudetakse eelarvetabelit, sest elluviija on teinud ettepaneku

pikendada partnerluslepinguid viie partneriga (Tartu linn, Rakvere linn, Tallinn linn, Saaremaa

vald ja Pärnu linn). Elluviija soovib jätkata koostööd seniste partneritega sh kohalike võrgustike

ja sihtrühmadega ning piloteerida arendatavaid teenuseid erinevate suurustega kohalikes

omavalitsustes, kus sihtrühmade liikmete arv erineb nii rahvuse kui mahu poolest.

Partnerluslepingud Tallinna ja Tartu linnaga kestaks kuni 30.06.2029 ning Pärnu ja Rakvere

linnaga ning Saaremaa vallaga kuni 31.12.2028.

Seniste partneritega on kujunenud tõhus ja usaldusväärne koostöö - nad on olnud aktiivsed,

motiveeritud ning loonud nii elluviija kui ka sihtrühmaga sujuva ja usaldusliku suhtluse, mis

võimaldab tegevusi tulemuslikult ellu viia. Lisaks on nad sisuteadlikud ja hästi kursis TAT

eesmärgi ning sihtrühma vajadustega, mis tagab järjepidevuse ja väldib vajadust alustada uute

partneritega nullist.

Olulised alused ja tulemused on juba koos partneritega loodud: partnerid on käivitanud

osaluskogude loomise protsesse, kaardistanud rahvusgruppide võrgustikke, loonud

koostöövõrgustikke sidusrühmadega, viinud läbi sihtrühma uuringuid ning käivitanud teenuseid

sihtrühmale. Partnerluse jätkamine on vajalik, et neid tegevusi lõpuni viia, arendada ja laiendada.

Partnerid tegutsevad piirkondades, kus elab palju sihtrühma inimesi – Tallinnas, Tartus ja

Pärnus. Rakvere on eriline partner, pakkudes väikese linna kontekstis toimivat koostöömudelit.

See loob võimalusi laiemaks piirkondlikuks koostööks ja muudab Rakvere oluliseks lüliks TAT-i

tegevuste tervikpildis. Samuti on Saaremaa oluline partner, esindades geograafiliselt eraldatud ja

hajusalt asustatud piirkonda, kus sihtrühma vajadused on olemas, kuid lahendused vajavad

2

paindlikku ja kohalikku eripära arvestavat lähenemist. Saaremaa kogemused on väärtuslikud ka

teistele sarnastele piirkondadele üle Eesti.

Lepingute katkestamine või partnerite vahetus ohustaks senist tööprotsessi ja saavutatud

tulemusi. Uute partnerite leidmine ja ettevalmistamine võtaks aega ning vajaks täiendavaid

ressursse. Lühiajalised lepingud või partnerivahetused takistaksid TAT tegevuste stabiilset

elluviimist, sealhulgas ametikohtade kinnitamist ja hangete korraldamist. Seetõttu on seniste

partneritega lepingute pikendamine oluline jätkusuutlikkuse ja riskide vältimise seisukohalt.

Partnerluslepingute pikendamist toetavad ka allolevad statistilised näitajad. Rahvastikuregistri

andmetel on perioodil 2020-2024 nii kolmandate riikide kui ka Euroopa Liidu kodanikud kõige

rohkem elama tulnud Harju- ja Tartumaale, kuid uussisserändajad ja tagasipöördujad asuvad

elama ka paljudesse teistesse piirkondadesse (Allikas: randestatistika-2025-est-1105.pdf).

TOP 5 linna Kolmandate

riikide

kodanikud

Tallinn Tartu Pärnu

Maardu Kohtla-

Järve

5 211 842 452 213 197

Euroopa

Liidu

kodanikud

Tallinn Tartu Valga Narva Pärnu

1 948 563 64 55 46

Alloleval kaardil on välja toodud 2024. aasta esmakordsed Euroopa Liidu ja kolmandate riikide

kodanike elukoha registreerimised erinevates Eesti maakondades (randestatistika-2025-est-

1105.pdf).

Allolev tabel näitab rahvastikuregistriandmeid seisuga 1. jaanuar, arvud kajastavad eelneva aasta

(perioodil 01.01.-31.12.) tagasipöördujate esmast registreerimist KOV-i.

KOV

arvestuses

koht (79

KOV) 01.01.2023

KOV

arvestuses

koht (79

KOV) 01.01.2024

KOV

arvestuses

koht (79

KOV) 01.01.2025

1. Tallinn 842 1. Tallinn 691 1. Tallinn 638

3

2. Tartu 146 2. Tartu 134 2. Tartu linn 126

3. Pärnu 109 3. Pärnu 109 3. Pärnu linn 82

5. Kohtla-Järve 54 5. Kohtla-Järve 47 5. Saaremaa 46

6. Saaremaa 49 6. Saaremaa 45 10. Kohtla-Järve 30

10.-11- Jõhvi 30 12.-13. Rakvere 24 13.-15. Rakvere 27

15.-16. Haapsalu 26 18.-21. Haapsalu 21 20.-22. Haapsalu 19

20.-21. Rakvere 24 27.-28. Jõhvi 18 72.-73. Jõhvi 4

Tartu linna partnerluslepingu summaks kujuneb 550 000 eurot, millest 385 000 eurot on

Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 165 000 eurot riiklik kaasfinantseering.

Eelarve vahendeid planeeritakse partnerluslepingute uueks perioodiks 350 000 eurot.

Tegevuse raames pakub sihtgrupile rahvastikutoiminguid ning nõustamist Tartu linna

rahvastikutoimingute osakonna koordinaator (1 koht) ning Tartu linna kohanemis- ja

lõimumisvaldkonna juht (0,9 kohta), kes tegeleb valdkondliku planeerimis- ja arendustegevusega

ning panustab nõustamistegevustesse.

Tartus elavate sihtgrupi liikmete osaluskogu luuakse rahvakogu meetodit kasutades 2025. aasta

lõpuks. Lähtuvalt piloteeritud rahvakogu meetodil osaluskogu tulemustest jätkatakse aastatel

2026-2029 osaluskogu tegevust või modifitseeritakse selle vormi kuni leitakse sobiv ja toimiv

osaluskogu meetod.

Ühiselt koos Teenuskeskuse töötajaga pakutakse sihtgrupile nõustamisteenuseid, isikukoodide

moodustamist, elukoha registreerimist, bussikaartide isikustamise võimalust, sotsiaalse suhtluse

klubides osalemise võimalust. Teenuskeskuses sihtrühmaga seonduva nõustamisteenuse

pakkumine ja arendamine toimub one-stop-shop põhimõttel ning sellest tuleneva statistika

kogumine. Toimingute järgselt jagatakse sihtgrupile teavet vajalikest tegevustest ametiasutustes

(nt PPA), abistatakse vastuvõtule broneerimisel ning tutvustatakse täiendavalt vajadusel ka

ühiskonnas osalemise võimalusi nt hobi- või kogukondlikus tegevuses jms.

Teenuskeskuses kaasatakse sihtrühmi regulaarselt toimuva eesti keele lõimumisklubi kaudu, kus

pakutakse eesti keeles sotsiaalse suhtluse ning kohaliku keele ja kultuurilooga tutvumise

võimalusi, vajadusel pakutakse täiendavat tuge ja selgitusi kas inglise või vene keeles.

Lõimumisklubis keskendutakse omavahelisele suhtlusele, kogemuste jagamisele, eesti keele ja

kultuuri tundma õppimisele. Lõimumisklubis antakse muu hulgas ülevaade ühiskonnas ja

piirkonnas toimuvast.

Kogu valdkondlik vajalik info on koondatud ühtsesse füüsilisse ja virtuaalsesse ruumi.

Igapäevaelu ja toiminguid puudutavat infot täiendatakse regulaarselt Teenuskeskuse kodulehel

inglise keeles ning hallatakse jooksvat uudisvoogu Teenuskeskuse Facebooki lehel. Aidatakse

kaasa KOV ja teiste partnerite veebilehtede arendamisele lähtudes sihtrühma vajadustest. Aastal

2025 tõlgiti ja trükiti „Abiks tartlasele“ ja „Sündis tartlane“ infokogumik. Lähtuvalt sihtgrupi

vajadustest täiendatakse veebivorme ja trükiseid ning koostatakse või tõlgitakse täiendavaid

infokandjaid.

Jätkub kohalikul tasandil sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku arendamine

teineteise toetamiseks ja parimate praktikate jagamiseks, probleemide analüüsimiseks ja

lahendamiseks. Kohaliku tasandi võrgustiku arendamisega, st suhete loomise, hoidmise ja

regulaarsete kohtumiste korraldamisega tegelevad käesoleva projektiga seotud töötajad.

Kokkusaamistel jagatakse kohtumiste vahepeal toimunu kohta infot, hoitakse vastastikku kõiki

ühtses infovoos tulevikus planeeritavate suuremate arenduste või tegevuste osas,

4

koordineeritakse planeeritavate tegevuste ajakava selliselt, et välditakse kattuvust sama

piirkonna sihtgrupile suunatud tegevuste osas. Vajadusel analüüsitakse töös ette tulnud

keerulisemaid juhtumeid ja leitakse neile ühiselt parimad lahendused.

Projekti koordinaator ning kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht osalevad vastavalt temaatikale

ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas

kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.

Tallinna linna partnerluslepingu kogusumma on 1 300 000 eurot, millest 910 000 eurot tuleb

Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ja 390 000 eurot riiklikust kaasfinantseeringust.

Eelarve vahendeid planeeritakse partnerluslepingute uueks perioodiks 800 000 eurot.

Tallinnas jätkab tööd üks lõimumisjuht (0,9 kohta), kes tegeleb rände-, lõimumis- sh

kohanemisalase info ja tervikpildi koondamisega kohalikul tasandil, korraldab vajalikke

võrgustikukohtumisi partnerite ja sihtrühmade paremaks kaasamiseks, analüüsib sihtrühma

vajadusi, tegeleb tagasiside kogumisega ja sihtrühmade kaasamisega (nt osaluskogu töö

korraldamine) ning teeb ettepanekuid kohalikul tasandil integratsioonipoliitika kujundamiseks.

Teine töötaja, arendusjuht (1,0 kohta) tegeleb avalike teenuste osutamise võimekuse

arendamisega, valmistab lähtuvalt sihtrühma vajadustest ette uusi teenuseid ja koordineerib

nende käivitamise protsessi, teeb ettepanekuid kohalikul tasandil integratsioonipoliitika

kujundamiseks. Kolmas töötaja, lõimumise koordinaator (0,75 kohta) vastutab süsteemse ja

jätkusuutliku koostöö, sh osapoolte vahelise kommunikatsiooni eest.

Jätkatakse sihtrühma ja erinevate rahvusgruppide katusorganisatsioonidega kontaktide hoidmist,

korraldatakse Tallinna tasandil rahvusgruppide koostöövõrgustiku ehk Lõimumiskoja tööd

(kohtumised kuni 4 korda aastas). Tegemist on avatud võrgustikuga, kuhu on sihtrühmal

võimalik jooksvalt liituda.

Pakutakse vajaduspõhiseid tugiteenuseid sihtrühmale, sh tõlketeenuse korraldamine ning

psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse toe osutamine (vaimse tervise teenuse arendamine).

Korraldatakse sihtrühmale lõimumise, sh kohanemise alaseid seminare kuvandinime all

„Lõimumisaken“, et tagada osapoolte vaheline tõhus kommunikatsioon ning julgustada

sihtrühma omavahelist suhtlust ja kogemuste vahetust. Jagatakse infot Tallinnas osutatavate

teenuste kohta sihtrühmale suunatud veebilehtedel, sotsiaalmeedias, messidel, laatadel,

teabeüritustel jmt sündmustel.

Jätkuvad ametkondade (nii linna- kui ka riigiasutuste) ja kolmanda sektori (nii sihtasutuste kui

mittetulundusühingute) ühise võrgustiku korrapärased (ca üks kord kvartalis) kohtumised

koostöö arendamiseks ja kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh

olemasolevatest ja planeeritavatest teenustest).

Tallinna Rändekeskuse juhataja, lõimumisjuht ning arendusjuht osalevad vastavalt temaatikale ja

vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas

kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.

Rakvere linna partnerluslepingu kogumahuks on 292 250 eurot, sealhulgas 204 575 eurot

Euroopa Sotsiaalfond+ toetusena ja 87 675 eurot riikliku kaasfinantseeringuna.

Eelarve vahendeid on planeeritud partnerluslepingute uueks perioodiks 135 000 eurot.

5

Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonnas jätkab tööd kaks juhtumikorraldajat, kelle vahel

jaguneb 1,0 koormus 0.75/0.25. Juhtumikorraldaja ülesanneteks on koordineerida, toetada ja läbi

viia erinevaid lõimumisega seotud tegevusi sihtrühmale Rakvere linnas, koguda sihtrühma kohta

andmeid, selgitada välja nende abivajadus ja nõustada neid linna poolt pakutavatest toetustest ja

teenustest.

Rakvere Raamatukogus viiakse ka edaspidi läbi erinevaid tegevusi sihtgrupile. Sihtrühmale

toimuvad harivad infotunnid ja kohtumised koostööpartneritega (nt Eesti Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tervisekassa jne). Eesmärk on jagada infot ja

vahetada kogemusi, kuidas toetada sihtrühma lõimumisel, sealhulgas kohanemisel ja aidata

kaasa inimeste paremale toimetulemisele Eestis. Koostöös Lääne-Virumaa Keskraamatukoguga

ja kolmanda sektoriga korraldatakse sihtrühmale sündmusi tutvustamaks Eesti ühiskonna

toimimist, kultuuriruumi tavasid ja kombeid. Jätkatakse Lõimumiskohviku läbiviimisega, kus

sihtrühma esindajad saavad turvalises ja toetavas keskkonnas suhelda kohaliku kogukonna

esindajatega. Nende tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad 2026.

aastal loodavasse kohaliku tasandi osaluskogusse.

Jätkatakse ülevaate kogumist piirkonda elama asuvatest uussisserändajatest, erineva keele- ja

kultuuritaustaga inimestest ja tagasipöördujatest. Toimuvad personaalsed nõustamised ja

kohtumised vastavalt sihtrühma vajadustele. Koostöös sihtrühma esindajatega arendatakse

sihtrühmale mõeldud teenuseid (sh vaimse tervise teenus) ja töötatakse välja tõhus

kommunikatsiooniplaan.

Osaletakse Lääne-Virumaa sisserändajate Facebooki gruppide ja teiste teemakohaste

sotsiaalvõrgustike arendamisel ja koordineerimisel koostöös grupi loojatega – panustatakse aja-

ja asjakohase info postitamisega. Täiendatakse ja uuendatakse Rakvere linna kodulehel olevat

mitmekeelset infot vastavalt vajadusele. Meedias jagatakse regulaarselt tegevuste kohta infot.

Toimuvad kohaliku tasandi sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku kohtumised

kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest

teenustest), koostöö arendamiseks ja sihtrühma paremaks toetamiseks.

Projekti kontaktisik ja juhtumikorraldaja osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija

poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade

väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.

Saaremaa valla partnerluslepingu kogusumma on 362 960 eurot, millest 254 072 eurot on

Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 108 888 eurot riiklik kaasfinantseering.

Eelarve vahendeid on planeeritud partnerluslepingute uueks perioodiks 150 000 eurot.

2026. aastal jätkavad täiskohaga tööd seni projektis töötanud kaks ametnikku – sisserändajate

heaoluspetsialist ja lõimumiskoordinaator. Sisserändajate heaoluspetsialisti roll on valdavalt

teenuste ja toetuste vahendamine abivajajatele neile sobivas keeles. Sisserändajate

lõimumiskoordinaator vastutab TAT tegevuste eesmärgipärase täitmise, aruandluse, strateegilise

planeerimise, kohaliku, eestisisese ning rahvusvahelise koostöö, infokaardistuse ja sisuloome

eest. Vajadusel on töötajad võimelised üksteise rolle vahetama. Uuel lepinguperioodil

keskendutakse muuhulgas ettevalmistustöödele, mis võimaldaks 2027. aastal jätkata ühe

ametnikuga.

Vahendatakse ja viiakse läbi lõimumist toetavaid tegevusi koostöös Eesti Pagulasabiga ning

jätkatakse kogukondlikku lõimumist ja tööturule jõudmist soodustavad tegevusi. Nende

6

tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad 2026. aastal loodavasse

kohaliku tasandi osaluskogusse.

Jätkatakse seniste tegevustega, mis tagasid sihtrühmale võrdsed võimalused teenuste ja toetuste

kättesaadavuse osas. Töötatakse selle nimel, et sihtrühma liikmed saaksid kasutada Eestis

pakutavaid keeleõppe võimalusi ning seeläbi looksid endale parema lõimumisplatvormi.

Tulenevalt 2025. aasta sihtrühma uuringu tulemustest arendatakse edasi juhtumipõhist

integratsiooniplaani, et tagada iga kliendi individuaalse lõimumiskava toimimine. Ühtlasi

keskendutakse teenuste kättesaadavuse tagamisele pärast lepinguperioodi lõppu.

Jätkatakse kontaktinfobaasi haldamist ning sihtgrupi teavitamist telefoni, e-posti ja

sotsiaalmeedia võimalusi ära kasutades (vastavalt sihtgrupi info hankimise eripäradele). Oluline

osa kommunikatsioonitööst on usalduse loomine sihtgrupi esindajate.

Toimuvad kohaliku tasandi sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku kohtumised

kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest

teenustest), koostöö arendamiseks ja sihtrühma paremaks toetamiseks.

Sisserändajate lõimumiskoordinaator ja heaoluspetsialist osalevad vastavalt temaatikale ja

vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas

kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.

Pärnu linna partnerluslepingu kogumahuks kujuneb 373 573 eurot, sealhulgas 261 501,10 eurot

Euroopa Sotsiaalfond+ toetusena ja 112 071,90 eurot riikliku kaasfinantseeringuna.

Eelarve vahendeid on planeeritud partnerluslepingute uueks perioodiks 262 923 eurot.

Nimetatud perioodil jätkab TAT tegevuste elluviimisel lõimumise projektijuht 1,0 koormusega.

Tema ülesanneteks on tagada TAT tegevuste eesmärkide täitmist ning juhtida tegevuste

elluviimist Pärnu linnas, sh tegevuskavas planeeritud programme, eelarvet ning arendada

kohalikku koostöövõrgustikku ning osaluskogu. 2026. aastal värvatakse projektijuhile lisaks

TAT tegevuste elluviimise toetamiseks lõimumise koordinaator 1,0 koormusega. Koordinaatori

ülesanneteks on pakkuda sihtrühmale nõustamisteenust, koordineerida kohanemisteekonna

piloteerimisel lisanduvaid tegevusi ning toetada lõimumise projektijuhti vajalikes tegevustes.

Pärnu linnas jätkab tuleval projektiperioodil lõimumisklubi „Eestikeelne HUUB“ (eelnevalt

nimetatud Eesti keele HUUB), mille ülesandeks on pakkuda Pärnu linnas elavale sihtrühmale

vajalikku praktilist eestikeelset suhtlemise kohta. Eestikeelne HUUB annab sihtrühmale

võimaluse harjutada eesti keeles suhtlust ja täidab läbi selle ka teisi sihtrühma vajadusi, milleks

on Eesti kultuuri, ajaloo ja tavade tutvustamine, Pärnu linna ja riikliku informatsiooni

kajastamine, sihtrühma kogukonna arengu toetamine ning lõimumine nii kohalikul kui riiklikul

tasandil. Nimetatud tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad 2026.

aastal loodavasse kohaliku tasandi osaluskogusse.

Uuel lepinguperioodil vastutab lõimumise projektijuht riiklikest kanalitest (nt ministeeriumid,

ametid, sihtasutused) pärineva lõimumisvaldkonna teabe edastamise eest kohalikule

koostöövõrgustikule ja asjakohastele sidusrühmadele. Lõimumise koordinaator tagab operatiivse

infovahetuse Pärnu Linnavalitsuse ning sihtrühma vahel, vahendades teavet teenuste, võimaluste

ja tegevuste kohta. Vastavalt vajadusele korraldatakse sihtrühmale infopäevi, teavitustegevusi

või jagatakse kohandatud infomaterjale, et tagada info kättesaadavus ning toetada sihtrühma

teadlikkust ja kaasatust kohalikes tegevustes. 2026. aastast alates jätkatakse parnu.ee veebilehe

arendamist, mis koondab Pärnu linna informatsiooni sihtrühmale. Veebilehte uuendatakse ning

vajadusel korraldatakse veebilehe haldus ümber, et tagada lehe ajakohasus ning

kasutajasõbralikkus.

7

Jätkuvad kohaliku tasandi sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku kohtumised

kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest

teenustest), koostöö arendamiseks ja sihtrühma paremaks toetamiseks. Arendatakse edasi

eelneval lepinguperioodil välja arendatud koostöövõrgustiku omavahelisi suhtluskanaleid,

milleks on rakendus Discord („Integration in Pärnu“ kanal) ja sotsiaalmeedia kanal

„International House of Pärnu“. Kanalite eesmärk on ellu viia tõhusat suhtlust liikmete vahel,

koondada ja säilitada infot TAT tegevuste kohta.

Pärnu linna lõimumise projektijuht ja koordinaator osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele

elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas

kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.

Käskkirja eelnõu punktiga 2 ja 3 muudetakse vahe- ja lõpparuande esitamise viisi.

Menetluslikult on mõistlikum, et elluviija esitab vahe- ja lõpparuanded vaid e-toetuse keskkonna

vormidel, mis väldib dubleerimist TAT-iga kehtestatud vormidega. Seetõttu tunnistatakse

käskkirja eelnõu punktidega 4 ja 5 seirearuande vorm (lisa 3) ning toetatava tegevuse eelarve

täitmine kulukohtade lõikes vorm (lisa 4) kehtetuks.

Käskkirja eelnõu punktiga 6 muudetakse toetatava tegevuse detailset eelarve tabelit lisa 5.

Suurendatakse uute partnerluslepingute tõttu viie partneri eelarveid, mille sisu on kirjeldatud

käskkirja eelnõu seletuskirja punktis 1. Toetatava tegevuse kogueelarve ei muutu.

TAT tegevuste elluviimise tõhustamiseks tehakse muudatusi eelarveridade jaotuses, et suunata

ressursid suurema sisulise mõjuga tegevustesse. Tehnilise muudatusena viiakse eelarverea

1.1.3.3 nimetus vastavusse TAT-is toodud tegevuse nimetusega. Vähendatakse eelarverida

„1.1.3.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV-idele“ summas 20 000 eurot. Planeeritud

kommunikatsioonitegevusi on võimalik jätkata olemasolevate rahaliste vahenditega, kasutades

kuluefektiivseid ja kaasaegseid digilahendusi. Tänapäevased veebipõhised kanalid võimaldavad

infot edastada, koguda ning analüüsida tõhusalt ja säästlikult. Samuti toimub koostöö KOV-

idega, nõustamine ja info vahendamine juba olemasoleva struktuuri ja võrgustiku kaudu,

mistõttu ei ole vajalik täiendav rahastus samas mahus.

Vähendatakse ka eelarverida „1.1.3.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise

võimekuse tõstmine“ summas 200 000 eurot. Koolitus- ja arendustegevusi on võimalik

korraldada ressursitõhusamalt, kombineerides erinevaid formaate (nt koolitused,

kogemuskohtumised, infopäevad ja võrgustikukohtumised) ning planeerides õppereise ja

kohtumisi kuluefektiivselt. Lisaks viivad sarnaseid koolitusi läbi ka mitmed teised sidusrühmad

ja nende partnerid (nt Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Pagulasabi, Sotsiaalministeerium jt),

mistõttu TAT roll on pigem koordineeriv ja dubleerimist vältiv. Koolituste osaline viimine veebi

ning Digiriigi Akadeemia kasutamine toetavad samuti kulude kokkuhoidu ja paremat

ligipääsetavust.

Vabanevad vahendid summas 220 000 eurot suunatakse eelarvereale „1.1.3.5 Sihtrühmale

teenuste arendamine ja pakkumine KOV piirkonnas“, mille mahtu suurendatakse vastavalt.

Samuti suunatakse eelarverealt „1.1.3.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste

toetamine“ 1 477 923 uuteks partnerluslepinguteks, sest antud eelarvereal kajastusid uuteks

partnerluslepinguteks planeeritud summad. Muudatuste põhjendus seisneb selles, et KOV-ide

tegevusplaanide koostamine ning sisutegevuste elluviimine on TAT eesmärkide saavutamisel

võtmetähtsusega. Kohalikul tasandil sihtrühmade toetamiseks vajalike teenuste ja tegevuste

arendamine eeldab piisavat rahalist tuge. Lisarahastus suurendab KOV-ide võimekust viia ellu

sisulisi ja pikaajalise mõjuga tegevusi, millel on vahetu mõju sihtrühmade toimetulekule ja

lõimumisele. Samuti aitab see tagada parema regionaalse katvuse ja tegevuste jätkusuutlikkuse.

8

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta

ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Käskkirja eelnõu mõjud

TATi sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal paremini täita TATi eesmärki, sest

pikendatakse partnerluselepinguid viie olemasoleva partneriga.

5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. Partnerluslepingute mahtude

suurendamine on olemasoleva projekti eelarve piirides.

6. Käskkirja eelnõu jõustumine

Käskkirja eelnõu jõustub allkirjastamisest.

7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele,

Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma

vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks elluviijale Eesti

Linnade ja Valdade Liidule ning partneritele Tartu linnale, Tallinna linnale, Pärnu linnale,

Rakvere linnale, Saaremaa vallale, Jõhvi vallale, Haapsalu linnale ja Kohtla-Järve linnale.

Samuti saadetakse eelnõu kommenteerimiseks ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile.