Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine

Lisa 1 „Asukohaskeem”

Tori Vallavolikogu 21.08.2025 otsuse nr 352 juurde

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aruanne sisaldab II kaitsekategooria liikide täpseid asukohtasid. I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine

massiteabevahendites on keelatud. LKS § 53 lg1

juuli 2025

Töö nimetus: Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö number: 25017

Tellija: AS Tallinna Lennujaam

Vastutav täitja: Karl Kupits

Koostajad: Karl Kupits

Ally- Triin Pello Kontrollis: Tuuli Vreimann

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1 21. juuli 2025

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ................................................................ 4

2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................. 4 2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................. 6

2.2.1 Pärnu maakonnaplaneering ............................................................................ 6 2.2.2 Tori valla üldplaneering ..................................................................................... 7 2.2.3 Pärnu lennujaama detailplaneering .............................................................. 9

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ............................................................................ 9 2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ............................................................................................ 10 2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ......................................................... 11 2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ................................................................ 11 2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUSEST, SEALHULGAS HEITE SUURUS ........................................................................................................... 12

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ............... 13

3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD TEGEVUSED ......................................................................................................... 13 3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME ............ 14

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE ........................................................... 17

4.1 LOODUSVARAD ................................................................................................................. 17 4.2 ÜLEUJUTUSOHT ................................................................................................................. 17 4.3 LOODUSKESKKOND ........................................................................................................... 19 4.4 AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS ............................................................... 20 4.5 INIMESE TERVIS JA VARA ................................................................................................... 20 4.6 MÕJU KLIIMALE................................................................................................................. 20 4.7 SEOS KEHJS LOETLETUD OLULISE MÕJUGA TEGEVUSTEGA ............................................. 20

5 JÄRELDUS .............................................................................................................................. 22

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2 21. juuli 2025

1 SISSEJUHATUS

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on rajada Pärnu Lennuväljale integreeritud päikeseenergia, rohelise vesiniku ja rohelise metanooli tootmiskompleks.

Tellija on esitanud soovi läbi viia keskkonnamõju strateegiline eelhindamine (edaspidi KSeH) detailplaneeringu koostamise tarbeks. KSeH läbiviimise alused määrab KeHJS1

§ 33 lg 2. Antud kontekstis võib KSeH läbiviimist nõuda ka asjaolu kuna detailplaneeringuga:

• soovitakse muuta maakonna- või üldplaneeringut; • kavandatakse tegevust, mis ületab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

kohustuse künnist (KeHJA § 6 lg 2 ja lg 4).

Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus kuulub neist ühe või mitme tingimuse alla.

Kavandatavaks tegevuseks on rohevesiniku ja metanooli tootmiskompleksi ning päikesepargi rajamine. KSeH eesmärk on anda hinnang võimalikust mõjust keskkonnamõju eelhinnangu (edaspidi KMeH) täpsusastmes.

Kavandatavast tegevusest ülevaate saamiseks tugineti järgnevatele AS Tallinna Lennujaama poolt edastatud materjalidele:

• eskiisjoonis „Pärnu H & CH3OH“; • Solar Energy | Green Hydrogen | Green Methanol Development and

Investment In Integrated Solar + Green Hydrogen + Green Methanol Project At Parnu Airport, Estonia. Density Energy Pte Ltd.;

• Katastriüksuste 80901:001:0983 ja 73001:001:0325 detailplaneeringu algatamise taotlus (saadud tellijalt 12.09.2024);

• Pärnu lennujaama vesiniku- ja metanoolitootmiskompleksi ning päikeseparkide detailplaneeringu algatamise skeem (Kirsimäe, P. 22.08.2024 Tallinna Lennujaam);

• Tellija täpsustatud andmed tootmismahtude osas (e-kiri 23.01.2025).

Käesolev eelhinnang on uuendatud versioon 3.10.2024 eelhinnangust lähtuvalt tegevuse kirjelduse täpsustumisest.

1 Riigikogu 22.02.2005 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3 21. juuli 2025

Eelhinnanguga selgitatakse, kas AS Tallinna Lennujaama poolt rajatava detailplaneeringu koostamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) või KMH.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4 21. juuli 2025

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

2.1 Tegevuse iseloom ja maht Planeeritav maa-ala asub Pärnu lennuväljal, Eametsa külas, Tori vallas, Pärnu maakonnas, transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustel nr 80901:001:0983 (Joonis 1).

Kavandatava tegevuse eesmärk on ehitada Pärnu lennuvälja territooriumile rohevesiniku ja metanooli tootmiskompleks ja päikesepark.

Tootmiskompleksi osad on:

• 50 MW päikesepark tootmisüksuse varustamiseks elektriga. Hõlmab 97 hektarit. Osa päikesepargist on juba rajatud.

• 10 MW (60 MWh) akupark • 25 MW vesiniku elektrolüsaator tootlikkusega ca 2 000 tonni aastas • rohelise metanooli sünteesijaam tootlikkusega 10 000 tonni aastas • hoiustamisrajatised (metanool, vesinik ja rohesüsihappegaas).

Toodetud vesinikust ca 5% (260 kg/päevas) kasutatakse lennujaama teenindavates sõidukites. Ülejäänud 95% kasutatakse metanooli (CH4OH) tootmiseks. Lisaks rohevesinikule kasutatakse metanooli tootmiseks rohesüsihappegaasi2 (CO2).

Toodetud rohevesinikku hoiustatakse rõhu all mahutites korraga maksimaalselt 4,4 t. Mahuti rõhk on 60 bar. Sellisel viisil hoiustatud vesiniku maht on ligikaudu 900 m3.

Metanooli hoiustatakse samaaegselt 94 t. Sellise koguse metanooli maht on ligikaudu 50 m3.

Rohesüsihappegaasi hoiustatakse samaaegselt kuni 90 t.

Metanool transporditakse Muuga sadamasse.

Tootmiskompleks on kavandatud töötama 330 päeva aastas, 24 tundi päevas. Tootmiskompleksi rajamiseks asukoht on toodud alloleval joonisel (Joonis 1).

2 Biogeenne süsinikdioksiid tekib biomassi või biomassist saadud toodete lagunemise, seedimise või põlemise tulemusena. (Biogenic-CO2-from-the-biogas-industry_Sept2022-1.pdf (europeanbiogas.eu))

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5 21. juuli 2025

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6 21. juuli 2025

Päikesepark on plaanitud lennurajast kirdesse, edelasse ja loodesse, kuid mitte kagusse. Päikesepargi mahu kohta andmed puuduvad.

2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.2.1 Pärnu maakonnaplaneering3

Maakonnaplaneeringu järgi on Pärnumaal neli olulist transpordiprojekti, mille kaudu soovitakse parandada maakonna ühendusi välismaailmaga:

• Via Baltica

• Rail Baltic

• Pärnu sadam

• Pärnu lennuväli

Maakonnaplaneeringus on Pärnu lennuvälja osas ette nähtud järgmised eesmärgid:

• Pärnu lennuväli on määratletud kui oluline piirkondlik lennuväli, mille säilitamine on kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“.

• Lennuväli asub ca 4 km kaugusel Pärnu kesklinnast ja sellele on tagatud kiire juurdepääs Via Balticalt (ehitatud 2012).

• Lennuväli on kasutatav järgmistel otstarvetel

º Hooajalised reisid saartele (nt Kihnu).

º Tšarterlennud turismi- ja spaaettevõtete kaudu (sh Rootsi, Soome jt).

º Väikelennukite kasutus turismi ja hobilennunduse eesmärgil.

º Võimalik kasutada varulennuväljana riikliku julgeoleku tagamiseks.

º Valmidus päästeoperatsioonideks.

Eesmärgi saavutamiseks nähakse ette järgmised nõuded:

• Lennurada (ca 2,5 km) tuleb säilitada kogu pikkuses ja rekonstrueerida etappidena. Väiksemad lennukid ei vaja kogu pikkust, kuid tulevikus võib see osutuda vajalikuks.

• Lennuvälja ja selle lähiümbruse planeeringud ning üle 45 m kõrgused ehitised tuleb kooskõlastada Lennuametiga.

3 Rahandusministeeriumi 29.03.2018 otsus nr 1.1-4/74. Maakonnaplaneeringu kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7 21. juuli 2025

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus maakonnaplaneeringus seatud eesmärkidega ega takista nende saavutamist. Võib isegi olla, et kavandatav tegevus soodustab eesmärkide saavutamist läbi lennuväljale lisafunktsiooni ja sissetuleku võimaldamise. See omakorda võib leevendada lennuvälja ülalpidamiskulusid.

2.2.2 Tori valla üldplaneering4

Pärnu lennuväli jääb endise Sauga valla alale, mis ühines Tori vallaks. Sellel alal kehtib Sauga valla üldplaneering.

Lennuvälja ala on tsoneeritud lennuvälja juhtotstarbega alaks (Joonis 2). Kavandatav tegevus asub lennuvälja juhtotstarbega alal.

Üldplaneeringu seletuskiri ütleb lennuvälja juhtotstarbe kohta järgmist:

Lennuvälja maa-ala on lennuvälja (va lennujaama hoone) või lennuväljaku ning seda teenindavate ehitiste maa-ala.

Üldplaneeringuga säilivad olemasolevad lennuvälja maad ja perspektiivset lennuvälja maa-ala kavandatud ei ole.

Üldised kasutamis- ja ehitustingimused lennuvälja maa-alal:

• Maa-ala juhtotstarve on lennuväljamaa. • Lennuvälja arendamisel tuleb järgida kõiki keskkonnakaitse põhinõudeid ja

vajadusel läbi viia keskkonnamõjude eelhinnang.

Kui kõik plaanitavad tootmisvõimsused (tootmiskompleks ja päikesepark) oleksid mõeldud lennuvälja teenindamiseks, oleks üheselt selge, et kavandatav tegevus on üldplaneeringu kohane. Kuna aga suur osa püstitavast tootmisvõimsusest on ette nähtud müügiks, siis ei saa anda ühest hinnangut, kas tegemist on üldplaneeringut muutva või üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga.

4 Sauga valla üldplaneering. Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016 otsusega nr 97.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8 21. juuli 2025

Joonis 2 Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu põhijoonisest.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9 21. juuli 2025

2.2.3 Pärnu lennujaama detailplaneering5

Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering hõlmab Tori vallas Eametsa külas asuvat Pärnu lennujaama krunti suurusega 219,34 ha, sihtotstarve 100% transpordimaa. Planeeringuala hõlmab kinnistut lennujaama osas. Detailplaneering on koostatud ehitusalade laiendamiseks, lennuraja kordategemiseks praegusest pikemas mahus. Korrastamist vajab lennujaama ühendustee ning terminalihoone ühendamine ÜVK võrku.6

Olmevesi saadakse puurkaevust (PRK0017152), mille sanitaarkaitseala raadius on 30 m ja reovett puhastatakse biopuhastis. Hooneid köetakse elektriküttega.

Lennujaama detailplaneering ei ole otseses puutes ega vastuolus kavandatava tegevusega.

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine

Sisendid ja väljundid H₂ (rohevesiniku) tootmiseks

1. H₂ tootmiskogused

o Elektrolüsaatori võimsus on 25 MW.

o Päevane rohevesiniku tootmismaht on 5 479 kg, millest ligikaudu 5% (260 kg) kasutatakse kohapeal ja 95% (ligikaudu 5 219 kg) kasutatakse metanooli tootmiseks. Aastane vesiniku tootmismaht on 2 000 tonni.

2. Päikeseenergia:

o 50 MW päikeseparki kasutatakse vesiniku tootmisprotsessi jaoks vajaliku elektri genereerimiseks.

o Päikeseelektrit toodetakse hinnanguliselt 43 684 MWh aastas.

3. Vesi:

o Vesiniku tootmiseks on vaja vett ca 55 m3/d ehk 18 000 m3 aastas.

o Vee allikas tõenäoliselt on ühisveevärk. Piirkondlik vee-ettevõtja on arendajale väljastanud projekteerimistingimused ühisveevärgiga liitumiseks.

5 Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Tori Vallavalitsuse 8. mai 2019 korraldusega nr 353.

6 Tori valla arengukava aastateks 2018-2030.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10 21. juuli 2025

4. Tootmisjäägid:

o H2 tootmisest tekib tootmisjäägina O2 48 485 kg päevas ehk 16 000 t/a. Sisendid ja väljundid metanooli (CH₃OH) tootmiseks

1. CH₃OH tootmiskogused:

o Rohemetanooli tootmismaht on 10 000 t aastas.

2. Rohevesinik (GH₂):

o Aastase rohemetanooli koguse tootmiseks kulub 1 888 t H2-te.

o Rohevesinik saadakse elektrolüsaatori protsessist.

3. Roheline CO₂:

o Aastase rohemetanooli koguse tootmiseks on vaja 13 736 t CO2-te.

o Roheline CO₂ saadakse Eestist.

4. Tootmisjäägid: o CH3OH tootmisest tekib tootmisjäägina H2O 5 623 t aastas ehk

5 623 ÷ 330 ä = 17 /d ℎ 17 3/d

Päikesepargi rajamiseks kasutatava materjali tootmise mõju käesoleva KSeH fookusesse ei kuulu. Seda hindab põhjendatud juhul tootja. Päikesepark kasutab sisendina päikeseenergiat ja väljundiks on elekter.

2.4 Tegevuse energiakasutus Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel pole ette näha tavapärasest olulisemat energiakasutust.

Ehitustööde ajal kasutatakse vedelkütuse jõul töötavaid ehitusmasinaid.

Antud etapis ei ole teada, milline saab olema hoonete küttelahendus.

Vesiniku ja metanooli tootmiseks vajalik energia saadakse 50 MW päikesepargi abil. Päikeseparki toetab 10 MWh mahutavusega akupark. Akude tüüp, mõõtmed ja eluiga ei ole teada.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11 21. juuli 2025

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Ehitustegevusega kaasneb müra, vibratsioon ja sisepõlemismootoriga ehitusmasinatest saasteainete heide välisõhku. Ei ole ette näha, et kaasnevad müra, vibratsioon ja heitmed oleksid tavapärasest ehitustegevusest suuremad.

Peamised tootmisjäägid on

• hapnik (O2) – 16 000 t/a. • vesi (H2O) – 5 623 t/a

Tootmisjääkide kasutus (heide keskkonda või kogumine ja kasutamine) ei ole KSeH koostamise hetkel teada. Kui tootmisjäägiks on puhas hapnik ja vesi, puudub nende heitel keskkonda oluline negatiivne mõju. Keskkonnaametiga tuleb selgitada kas heide vajab keskkonnaluba.

Tootmisprotsessiga kaasneva müra ja vibratsiooni kohta info puudub.

Võib eeldada, et tootmiskompleksi ala on pimedal ajal valgustatud. Soojuse, kiirguse ja lõhna olulist teket (levikut väljaspoole lennuvälja piiri) ette näha ei ole.

Päikesepark müra ja vibratsiooni kaasa ei too. Kuigivõrd võivad klaaspinnad peegeldada päikest kuid paneelid on nurga all ja otsest vastupeegeldust lähikonnas toimetavatele inimestele põhjustada ei saa.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Ehitustegevusega kaasneb jäätmeid kuid ei ole ette näha, et jäätmete tekke maht või jäätmeliigid erineksid oluliselt tavapärase ehitamisega kaasnevast.

Tootmiskompleksis kasutatavat vett tuleb eeldatavasti puhastada kuna ühisveevärgi vesi aga ka põhjavesi sisaldavad lisaks H2O-le ka muid komponente. KSeH hetkeks täpne tehnoloogiline kirjeldus puudub, mistõttu eeltoodut tuleb võtta eksperdi eeldusena. Sellest tekivad puhastusjäägid (ilmselt koodiga 19 09), kuid võib eeldada, et jäätmete kogus ei ole suur.

Päikesepargist tootmise ajal jäätmeid ei teki.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12 21. juuli 2025

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest, sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada kütuse- või õlilekke. Ei ole põhjust ette näha avariiolukordade kõrgendatud riski, mis vajaks võimalikkuse ja suuruse arvutamist.

Tootmiskompleksile koostatud eksperthinnangu7 järgi on tegemist C-kategooria ohuga käitisega. See ei kuulu olulise ruumilise mõjuga ehitiste8 nimekirja.

C-kategooria ehk ohtlik ettevõtte peab koostama teabelehe, riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani.9

Päikesepargiga märkimisväärseid avariiolukordi ei kaasne. Pargi mõju lennuliiklusele tuleb lahendada lennuvälja haldajal. See ei kuulu käesoleva KSeH koosseisu.

7 Sarnit, T., Kulm, N. 2025. Integreeritud päikeseenergia, rohelise vesiniku ja rohelise metanooli tootmiskompleksi vastavus olulise ruumilise mõjuga ehitisele. Kobras OÜ.

8 Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri

9 Riigikogu 01.12.2015. Kemikaaliseadus. § 21

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13 21. juuli 2025

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused Pärnu lennujaam valmis 1939. aastal ja esimesed 50 aastat oli kasutusel peamiselt sõjalennuväljana. Nõukogude Liidu lagunemisel jäi lennujaam kasutuseta. Rekonstrueeritud lennujaam avati 1999. aastal.

Pärnu lennujaama läbis 2023. aastal 2 087 reisijat (2022. aastal 2 888 reisijat)10.

Lennujaam asub transpordimaa katastriüksustel. Lennujaama naabruses asuvad Eametsa küla ja Sauga alevik. Valla üldplaneeringuga on lennujaama vahetusse lähedusse ette nähtud tööstus-, tootmis- ja ärimaad ning haljasalad. Maastik on suhteliselt tasane, üldise languga edelasse. Tootmiskompleksist jääb lähim elumaja 500 m kaugusele põhja (katastrinumber 73001:001:0692).

Ulatuslikke metsaalasid kavandatava tegevuse lähipiirkonnas ei ole, külla aga leidub metsatukkasid (Joonis 3).

Lennujaama teega paralleelselt kulgeb Sinika kraav (VEE1148723), mis suubub planeeringuala lõunapiiril asuvasse Sauga jõkke (VEE1148700).

Päikesepargi alune maa on regulaarselt niidetud ja käsitletav tehnogeense alana (elurikkus madal).

10 Tallinna Lennujaam

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14 21. juuli 2025

vahetult planeeringuala kõrvale

lennuväljast teisel pool, planeeringuala vahetus läheduses.

Joonis 3 Vaade tootmiskompleksi plaanitud asukohale (Maa- ja ruumiameti kaldaerofoto 09.06.2023)

3.2 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Maa- ja ruumiameti maardlate rakenduse järgi ei leidu planeeringualal maavarasid ega maavarade geoloogiliste uuringute alasid.

Lennuväljast 850 m kaugusele idasse jääb Rääma rabas turbamaardla. Planeeringuala edelanurgaga piirneb Eametsa liivamaardla.

Planeeritav ala ei kattu ühegi Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga, looduskaitsealaga ega kaitstavate liikide elu- või kasvukohtadega. Küll aga jääb

II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik (KLO9128098) ja II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis) püsielupaik (KLO3000688). Keskkonnaametile teadaolevalt11 on lennuvälja kanakull püsielupaigast kolinud ning pesa (EELIS kood KLO9135518) asub

Keskkonnaameti hinnangul antud pesa

11 Keskkonnaameti 22.04.2025 kiri nr 6-2/25/6119-2.

tootmiskompleks

S N

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15 21. juuli 2025

1 500 m kaugusel asub

990 m kaugusele

aga ei pruugi olla kestlik, kuna ei ole kaitse alla võetud püsielupaigana. Sellest omakorda tingituna võib liik kolida tagasi püsielupaika. jääb Sauga jões asuvad II kaitsekategooria kaitsealuse liigi veelendlase (Myotis daubentonii) elupaik (KLO9114044) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik (KLO9114043).

II kaitsekategooria kaitsealuse liigi põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik (KLO9114042). Vahemaade kirjeldamisel on kasutatud katastriüksuse piire.

Planeeritavast alast 850 m kaugusele ida suunas jääb Rääma raba, kus on registreeritud järgnevate III kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaigad: sookurg (Grus grus, KLO9111932), punaselg-õgija (Lanius collurio, KLO9111937), väikekoovitaja (Numenius phaeopus, KLO9111950), suurkoovitaja (Numenius arquata, KLO9111948), teder (Lyrurus tetrix, KLO9111964), punajalg-tilder (Tringa totanus, KLO9111986), rüüt (Pluvialis apricaria, KLO9111956), mudatilder (Tringa glareola, KLO9111978) ja hänilane (Motacilla flava, KLO9111946).

Pärnu jõe hoiuala, Pärnu jõe loodusala ja Pärnu rannaniidu looduskaitseala jäävad 2 km kaugusele.

Kanakull on Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt langenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda kõrgem. Seetõttu kuulub see röövlind II kaitsekategooria linnuliikide hulka.

KLO3000688 – viimane kinnitatud vaatlus (EELIS andmeil) pärineb kuupäevast 04.10.2022. Vaatlusest on kirja pandud järgmist: asustamata; Puu alles , pesa varisenud. Sellele eelnev vaatlus pärineb kuupäevast 27.06.2017 mil samuti tuvastati, et pesa on asustamata.

KLO9135518 – viimane kinnitatud vaatlus (EELIS andmeil) pärineb kuupäevast 17.12.2024. Vaatlusest on kirja pandud järgmist: 767122288 - pesal eelmise aasta kaunistus. Pesa all oli värske murre ja pesa heas seisukorras. 740068170, 864040663 - pesad asustamata 2024. aastal territoorium asustatud.

Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Alale ei jää Natura 2000 alasid. Lähim Natura 2000 ala on Pärnu jõe loodusala, mis asub ca 2 km kaugusel kagusuunas.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16 21. juuli 2025

Kaitstavaid kultuuriobjekte lennujaama läheduses ei asu. Lennujaama territooriumil asuvad pärandkultuuri objektid: Sauga lennuvälja kaponiirid ja Sindi-Lavassaare kitsarööpmeline raudtee (on kulgenud risti üle lennuraja).12

Piirkonna õhukvaliteedi kohta mõõtmisandmed puuduvad kuid pole alust arvata, et piirnormid oleks ületatud13 või oleks nende ülemise piiri lähedal.

Lennuvälja tegevusega kaasneb müra. Pole teada, mis on müratase praegu ja kas see vastab normile14.

Piirkonnas olulist vibratsiooni põhjustavaid tegevusi ei ole.

Lennuvälja alal on transpordiga seotud kitsendused.

12 Maa- ja ruumiameti pärandkultuuri rakendus

13 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid.

14 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17 21. juuli 2025

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades:

• mõju suurust; • mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus; • mõju ilmnemise tõenäosust; • mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust; • kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega; • ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.

4.1 Loodusvarad Kavandatava tegevuse veevõtt on 55 m3/d. VeeS15 § 187 nõuab veeloa taotlemist alates:

• 30 m3/ööpäevas pinnaveest • 10 m3/ööpäevas põhjaveest

Antud etapis pole täielikult selge, kas veevõtt toimub ühisveevärgist või eraldi veehaardest. Juhul, kui vee võtuks rajatakse veehaare tuleb võimalikud mõjud keskkonnale selgitada veeloa taotlusega. Mõjusid on võimalik selgitada ekspertuuringuna, KMH-d läbi viimata.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju muudele loodusvaradele, sh mullale, pinnasele.

4.2 Üleujutusoht Vastavalt Maa- ja ruumiameti veetaseme tõusu mudelile, jääb Pärnu Lennujaam välja üleujutusohu riskipiirkonnast (Joonis 4).

Üleujutusohtu ei ole.

15 Riigikogu 30.01.2019 Veeseadus.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18 21. juuli 2025

Joonis 4 Üleujutatud Sauga jõe kaugus Lennujaama teest ca 10 m (Maa- ja ruumiameti veetaseme tõusu mudel). Üleujutuse kõrgus on 4 meetrit, esinemistõenäosus 1 x 1000 aasta jooksul.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19 21. juuli 2025

Lennuvälja 1:

Lennuvälja 2:

4.3 Looduskeskkond Kanakulli kaitse tegevuskava16 kohaselt ohustavad kanakulli pesitsust eeskätt lähemal kui 300 m kaugusel pesast toimuvad raied ja selle soovituse mittejärgimist tuleks käsitleda liigi häirimisena. Lisaks otsesele inimese viibimisele pesa läheduses häirib kanakulli ka mürarikas tegevus pesa ümbruses. Kanakull on pesitsusaegse häirimise suhtes kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja väikeste pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist.

KLO9135518 on asustatud ilmselt hiljuti (aasta-paar tagasi). See tähendab, et piirkonnas toimuv inimtegevus kanakulli ei häiri. Võib pidada ebatõenäoliseks, et päikesepark või tootmisala kanakulli pesitsust segaks. Pigem võivad häirivaks saada muud, kavandatava tegevuse välised tegurid. Näiteks metsa majandamine pesitsusalal.

KLO9128098 elupaigas kanakulli eduka pesitsemise aja kohta info puudub. Esimene vaatlus pärineb aastast 2015, kuid siis märgiti alal olevaks hiireviu. 2017. aastal juba märgiti, et kanakulli pesa on asustamata. Maa-ameti ortofotode kaardirakenduse alusel vahemikus 2013 ja 2017 selles piirkonnas märkimisväärseid maakasutuse muudatusi (nt tehisalade juurdeehitus, metsa majandamine) toimunud ei ole.

Sellel alal on registrisse kantud kaks pesapuud, mille kohta on kogunenud alljärgnev seire andmestik.

KLO9102843

2005 - Esmane registreerimine – kanakull

11.06.2009 – pesa asustamata 19.06.2010

– hiireviu

9.07.2015 - hiireviu 1 poeg lennuvõimestunud

27.06.2017 – pesa varisenud

4.10.2022 - asustamata; Pesa alles, aga vähemalt paar aastat olnud asustamata . Veidi üle 100m eemal uus hiireviu pesa, kus ka pojad on olnud tänavu.

KLO9102842

2005 - Esmane registreerimine – kanakull

19.06.2010– pesa asustamata, praktiliselt varisenud

27.06.2017 – pesa asustamata

16 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20 21. juuli 2025

4.10.2022 - asustamata; puu alles, pesa varisenud

Lennujaamas toimub igapäevane inimtegevus. Lisaks on tootmiskompleksi läheduses krossirada, millel tegevus põhjustab müra. See tähendab, et lind on mingi müratasemega ja inimtegevusega harjunud.

Nahkhiirte elupaigad ja Natura alad asuvad piisavalt kaugel, et võimalikku mõju pidada ebatõenäoliseks.

Kavandataval tegevusel puudub mõju Pärnu jõe hoiualale ja Pärna rannaniidu looduskaitsealale. Juhul, kui suublasse (nt mõnda vooluveekogusse) juhitakse puhast vett puudub sellel oluline negatiivne mõju vooluveekogudele.

4.4 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Võimalike ehitusaegsete avariiolukordade esinemine on pigem väike eeldusel, et kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgitakse ohutusnõudeid.

Plahvatusest põhjustatud ohuala tuleb arvutada riskianalüüsi käigus.

4.5 Inimese tervis ja vara Mõju inimese tervisele ja varale sõltub enim tootmiskompleksiga kaasnevast mürast. Selle tarbeks tuleb täpsemate andmete olemasolul anda hinnang müra mudeldamise vajalikkuse kohta ja põhjendatud juhul mudelarvutus läbi viia. Oluline on vältida liigset müra elamupiirkondades.

4.6 Mõju kliimale Päikeseenergiast toodetud elekter on kliimaneutraalne.

Tootmiskompleksist tulev toodang on kliimaneutraalne.

4.7 Seos KeHJS loetletud olulise mõjuga tegevustega

Kavandatav tegevusel võib olla sarnasusi KeHJS § 6 lg 1 p 11 punktiga:

aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena,

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21 21. juuli 2025

taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid.

Selles punktis kirjeldatud tegevuse korral on KMH algatamine kohustuslik.

Ekspert on seisukohal, et kavandatav tegevus siiski selle punkti alla ei kuulu, kuna konkreetne tehas on olemuslikult väikesemahuline, lähtuvalt käesolevale eelhinnangule olulised mõjud puuduvad ja KMH läbiviimine oleks administratiivselt koormav kuid avalikkusele kasu mitte toov protseduur.

Pärnu Rohevesiniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

22 21. juuli 2025

5 JÄRELDUS

• Kavandatava tegevuse kooskõla üldplaneeringuga sõltub hinnangust, kas päikesepargi ja tootmiskompleksi rajamine on kooskõlas lennuvälja juhtotstarbega.

• Kavandataval tegevusel sisulist vastuolu piirkonna kasutusviisiga ja naabrite põhjendatud ootustega pigem ei ole.

• Tootmiskompleksil puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

• Olulist jäätmeteket prognoosida pole põhjust. • Tootmisjääkideks on hapnik ja vesi. Tasub kaaluda tootmisjäägina tekkinud vee

kasutamist toorainena. See vähendab veevõtu vajadust ja ilmselt ka vee puhastamise vajadust, kuna tootmisjäägina tekkiv vesi on eelduslikult puhtam kui looduslik.

• Looduskeskkonda mõjutavaks vajalikuks sisendiks on vesi. Pole täielikult selge, kas vesi saadakse ühisveevärgist või rajatakse oma veehaare. Veehaarde rajamiseks tuleb taotleda keskkonnaluba.

• Tegevuse tehniliste andmete täpsustumisel tuleb anda hinnang selle müratasemest ning vajadusest läbi viia müra leviku mudelarvutus.

• Plahvatuse ohuraadiuse määramiseks tuleb koostada riskianalüüs.

Lähtuvalt eeltoodust puudub vajadus läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist ega keskkonnamõju hindamist.

Esile kerkivad küsimused (nt veekasutus, müra) on võimalik lahendada ekspertuuringute teel.

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Sindi 21. august 2025 nr 352

Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (10349560) juhatuse liige Riivo Tuvike esitas Tori

Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Eametsa külas Pärnu lennujaam kinnistule 2236506

(katastriüksused 80901:001:0983 ja 73001:001:0325) detailplaneeringu koostamise

algatamiseks.

Pärnu lennujaam maaüksus asub Tori vallas Eametsa külas kahel katastriüksusel tunnustega

80901:001:0983 ja 73001:001:0325. Planeeringualal asub Pärnu lennujaama lennuraja,

ruleerimisteede, angaaride, terminalihoone ja teiste lennujaamaehitistega. Ala on

regulaarselt hooldatav ja kasutuses osaliselt lennujaamana ning osale maa-alale on juba

rajatud enda otstarbeks päikesepark. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada

lennundusseaduse § 35 sätestatud piirangutega.

Planeeringuala hõlmab kahte maaüksust:

1) 2180312.0 m² suurust Pärnu lennujaam maaüksust (80901:001:0983), mille kõlvikuline

koosseis on looduslik rohumaa 1623553.0 m², metsamaa 165662.0 m², õuemaa 28524.0 m²

ja muu maa 362573.0 m². Maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa ja seda

kasutatakse lennuvälja ja seda teenindavate ehitiste ja rajatiste maana;

2) 81163.0 m² suurust Pärnu lennujaam maaüksust (73001:001:0325), mille kõlvikuline

koosseis on looduslik rohumaa 74819.0 m², õuemaa 1446.0 m² ja muu maa 4898.0 m².

Maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa.

Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on oluline säilitada maakonna arengu- ja

konkurentsivõime seisukohalt Pärnu lennuväli piirkondliku lennuväljana nagu näeb ette

kehtiv üleriigiline planeering Eesti 2030+. Maakonnaplaneeringuga on ette nähtud Pärnu

lennuvälja jätkuv toimimine ja kasutamine. Maakonnaplaneeringuga on seatud

lennuväljade arendamise üldised tingimused:

• lennuvälja, selle lähiümbrust ja üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad planeeringud ja

projektid kooskõlastada Lennuametiga;

• Pärnu lennuvälja rekonstrueerimisel arvestada rahvusvaheliste nõuete ja regiooni

potentsiaaliga. Olemasolev lennurada tuleb säilitada kogu pikkuses ligikaudu 2,5

km ning rekonstrueerida etappidena. Väiksemat tüüpi lennukid ei vaja kogu raja

pikkust,

kuid tulevikus võib see olla vajalik.

Detailplaneering on kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringuga.

Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus on määratud planeeringuala juhtotstarbeks

lennuväljamaa. Lennuvälja maa-ala on lennuvälja või lennuväljaku ning seda teenindavate

ehitiste maa-ala. Pärnu lennujaam maaüksusele (80901:001:0983) on kehtestatud

08.05.2019 Tori Vallavalitsuse korraldusega nr 353 Pärnu lennujaama kinnistu

detailplaneering. Käesoleva planeeringuga planeeritakse üle kehtestatud detailplaneeringu

ala ning detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks varem kehtestatud

detailplaneering. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu

muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas.

Detailplaneeringu eesmärk on rajada Pärnu Lennuväljale integreeritud päikeseenergia (50

MW päikesepark tootmisüksuse varustamiseks elektriga ning 10 MW (60 MWh) akupark),

rohelise vesiniku ja rohelise metanooli tootmiskompleks ning muud äri- ja tootmismaad

Pärnu lennujaama arendamiseks. Planeeritava tootmiskompleksi juurde kavandatakse 25

MW vesiniku elektrolüsaator tootlikkusega ca 2 000 tonni aastas, metanooli sünteesijaam

tootlikkusega 10 000 tonni aastas ning hoiustamisrajatised (metanool, vesinik ja

rohesüsihappegaas). Toodetud vesinikust ca 5% (260 kg/päevas) kasutatakse lennujaama

teenindavates sõidukites. Ülejäänud 95% kasutatakse metanooli (CH4OH) tootmiseks.

Lisaks rohevesinikule kasutatakse metanooli tootmiseks rohesüsihappegaasi (CO2).

Toodetud rohevesinikku hoiustatakse rõhu all mahutites korraga maksimaalselt 4,4 t.

Mahuti rõhk on 60 bar. Sellisel viisil hoiustatud vesiniku maht on ligikaudu 900 m3.

Metanooli hoiustatakse samaaegselt 94 t. Sellise koguse metanooli maht on ligikaudu 50

m3. Metanool transporditakse Muuga sadamasse. Tootmiskompleks on kavandatud

töötama 330 päeva aastas, 24 tundi päevas.

Planeeritakse jagada planeeringuala kruntideks, maa sihtotstarbe muutmist (tootmismaaks

ja transpordimaaks) ja planeeringuala hoonestamist ehitusloakohustuslike hoonetega.

Kehtivast detailplaneeringust tuuakse üle Pärnu lennujaama terminali hoone ümbruses

kavandatud hoonestusala koos ehitusõigusega. Juurdepääs planeeringualale lahendatakse

olemasolevate teedega. Lennujaama teele lisatakse uus mahasõit planeeritava

tootmiskompleksi territooriumile.

Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Sauga valla üldplaneeringut.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: loodusvarade kasutamine, üleujutusoht, looduskeskkond,

avariiolukordade esinemise võimalikkus, inimese tervis ja vara, mõju kliimale ning seost

KeHJS loetletud olulise mõjuga tegevustega. Koostaja: Maves OÜ (reg nr 10097377).

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada

detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ega keskkonnamõju hindamine ei ole

seega eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

• Kavandatava tegevuse kooskõla üldplaneeringuga sõltub hinnangust, kas

päikesepargi ja tootmiskompleksi rajamine on kooskõlas lennuvälja juhtotstarbega.

• Kavandataval tegevusel sisulist vastuolu piirkonna kasutusviisiga ja naabrite

põhjendatud ootustega pigem ei ole.

• Tootmiskompleksil puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele

loodusobjektidele.

• Olulist jäätmeteket prognoosida pole põhjust.

• Tootmisjääkideks on hapnik ja vesi. Tasub kaaluda tootmisjäägina tekkinud vee

kasutamist toorainena. See vähendab veevõtu vajadust ja ilmselt ka vee puhastamise

vajadust, kuna tootmisjäägina tekkiv vesi on eelduslikult puhtam kui looduslik.

• Looduskeskkonda mõjutavaks vajalikuks sisendiks on vesi. Pole täielikult selge, kas

vesi saadakse ühisveevärgist või rajatakse oma veehaare. Veehaarde rajamiseks

tuleb taotleda keskkonnaluba.

• Tegevuse tehniliste andmete täpsustumisel tuleb anda hinnang selle müratasemest

ning vajadusest läbi viia müra leviku mudelarvutus.

• Plahvatuse ohuraadiuse määramiseks tuleb koostada riskianalüüs.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP

koosseisus vajadusel teha täpsemaid ekspertuuringuid ja anda hinnanguid.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

küsiti seisukohta Kliimaministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Transpordiametilt,

Põllumajandus- ja Toiduametilt, Päästeametilt ning Maa- ja Ruumiametilt.

Maa- ja Ruumiamet, Maaparanduse osakonna Lääne büroo oma 03.04.2025 kirjas nr

6-3/25/5315-2 esitas omapoolsed märkused, millega planeeringu koostamisel arvestada.

Märkustega on arvestatud ja parandatud lähteseisukohti.

Terviseamet oma 08.04.2025 kirjas nr 9.3-1/25/2303-2 ei esitanud vastuväiteid Pärnu

Lennujaam kinnistu detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsusele.

Kliimaministeerium oma 10.04.2025 kirjas nr 7-15/25/1470-2 esitas omapoolsed

seisukohad millega planeeringu koostamisel arvestada. Seisukohtadega arvestati ja täiendati

lähteseisukohti.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus oma 21.04.2025 kirjas nr 4-4/25/1722-3 palus teha

edaspidises detailplaneeringu koostamise käigus koostööd ning kooskõlastada

detailplaneering nende asutusega.

Keskkonnaamet oma 22.04.2025 kirjas nr 6-2/25/6119-2 esitas omapoolsed seisukohad

ja palusid eelhinnangut täiendada, et saaks anda argumenteeritud seisukoha KSH vajaduse

osas nii elusloodusest lähtuvalt kui ka olulise keskkonnamõju osas seadusest tuleneva

nõude kaalutlusest. Seisukohtadega arvestati ja täiendati KSH eelhinnangut ning esitati

eelnõu uuesti kooskõlastamisele. 03.07.2025 kirjaga nr 6-2/25/6119-4 nõustus

Keskkonnaamet eelhinnangu ja algatamise otsuse järeldusega, et KSH algatamine pole

vajalik ning keskkonnaaspektidega on võimalik arvestada planeerimisseaduse § 126 lg 1

ülesannete lahendamisel.

Transpordiamet oma 28.04.2025 kirjaga nr 7.2-3/25/4869-2 ei andnud kooskõlastust kuna

otsuse eelnõus kirjeldatud detailplaneeringuga kavandatav tegevus on tõenäoliselt

lennundusseadusega vastuolus. Peale vastuskirja saamist võttis Transpordiametiga

ühendust AS Tallinna Lennujaam esindaja ja täpsustas, et kavandatav kompleks jääb

väljapoole Pärnu lennuvälja kaitsevööndit ning sellisel juhul ei ole detailplaneering

lennundusseadusega vastuolus. Transpordiamet oma 08.05.2025 kirjaga nr 7.2-3/4869-3

nõustus detailplaneeringu lähteseisukohtadega.

Maa- ja Ruumiamet oma 29.04.2025 kirjaga nr 6-3/25/5315-3 esitas omapoolsed

seisukohad ja palusid planeeringu dokumente täiendada. Maa- ja Ruumiamet on

seisukohal, et KSH-d ei ole vajalik algatada, kui teostatud riskianalüüsi ja eelhinnangu

alusel on veendumus, et olulist keskkonnamõju ohtliku ettevõtte elluviimisega ei kaasne.

Toonitame, et juhul kui soovitakse lennurada rekonstrueerida ja pikendada, on vajalik

eelhinnangut täiendada ja uuesti seisukohaks esitada.

Seisukohtadega arvestati ja täiendati planeeringu dokumente. Planeeringu algataja

lennurada pikendada ei soovi.

Kaitseministeerium oma 29.05.2025 kirjas teavitas, et ettepanekuid detailplaneeringule ei

ole.

Päästeamet ei esitanud omapoolset seisukohta.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

küsiti ettepanekuid planeeringuala piirinaabritelt ja asutustelt. Omad ettepanekud esitasid:

1) Pärnu Vesi AS oma 02.04.2025 kirjaga teavitas, et täiendavaid ettepanekuid ei ole.

2) AS Connecto Eesti oma 03.04.2025 kirjaga kooskõlastas detailplaneeringu ja andis

juhised projekteerimistingimuste taotlemiseks ja projekti kooskõlastamiseks.

3) OÜ Air Livonia oma 26.03.2025 kirjaga nr 6 esitas ettepanekud, et

detailplaneeringuga säilitada kompromisslepinguga haldusasjas nr 3-19-795

sätestatud Pärnu Lennujaama kaitsevöönd ning säilitada Pärnu lennuväljalt

olemasolev juurdepääs Livonia maaüksusele.

Asutuste ettepanekutega arvestati ja täiendati planeeringu lähteseisukohti.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu

kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega,

kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,

kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle

koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,

kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja

5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja

ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori

vallas“ § 2 lõike 3 ning Aktsiaselts Tallinna Lennujaam poolt esitatud detailplaneeringu

algatamise taotluse Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Pärnu lennujaam

kinnistul, registriosa nr 2236506 (katastriüksused 80901:001:0983 ja

73001:001:0325).

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu

lisa.

3. Jätta kinnistu Pärnu lennujaam detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad

veebilehel http://planeerimine.ee/ ja Maa- ja Ruumiameti veebilehel

(https://maaruum.ee/ruumiloome-ehitus-ja-planeerimine/planeerimine/ruumiline-

planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu

koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja

keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori

valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees.

7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise

käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu

Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Malõh

volikogu esimees

Lisad

1. Asukohaskeem

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

TORI VALLAVALITSUS

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 11.09.2025 nr 6-2.1/2768

Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu

21. augusti 2025 otsusega nr 352 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Eametsa külas Pärnu lennujaam

kinnistule 2236506 (katastriüksused 80901:001:0983 ja 73001:001:0325).

Planeeringuala hõlmab kahte maaüksust:

1) 2180312.0 m² suurust Pärnu lennujaam maaüksust (80901:001:0983), mille

kõlvikuline koosseis on looduslik rohumaa 1623553.0 m², metsamaa 165662.0 m²,

õuemaa 28524.0 m² ja muu maa 362573.0 m². Maakasutuse sihtotstarve on 100%

transpordimaa ja seda kasutatakse lennuvälja ja seda teenindavate ehitiste ja rajatiste

maana;

2) 81163.0 m² suurust Pärnu lennujaam maaüksust (73001:001:0325), mille

kõlvikuline koosseis on looduslik rohumaa 74819.0 m², õuemaa 1446.0 m² ja muu

maa 4898.0 m². Maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa.

Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on oluline säilitada maakonna arengu-

ja konkurentsivõime seisukohalt Pärnu lennuväli piirkondliku lennuväljana nagu näeb

ette kehtiv üleriigiline planeering Eesti 2030+. Maakonnaplaneeringuga on ette

nähtud Pärnu lennuvälja jätkuv toimimine ja kasutamine. Maakonnaplaneeringuga on

seatud lennuväljade arendamise üldised tingimused:

• lennuvälja, selle lähiümbrust ja üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad planeeringud ja

projektid kooskõlastada Lennuametiga;

• Pärnu lennuvälja rekonstrueerimisel arvestada rahvusvaheliste nõuete ja regiooni

potentsiaaliga. Olemasolev lennurada tuleb säilitada kogu pikkuses ligikaudu 2,5 km

ning rekonstrueerida etappidena. Väiksemat tüüpi lennukid ei vaja kogu raja pikkust,

kuid tulevikus võib see olla vajalik.

Detailplaneering on kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringuga.

Detailplaneeringu eesmärk on rajada Pärnu Lennuväljale integreeritud päikeseenergia

päikesepark ja akupark tootmisüksuse varustamiseks elektriga, rohelise vesiniku ja

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

rohelise metanooli tootmiskompleks ning muud äri- ja tootmismaad Pärnu lennujaama

arendamiseks. Planeeritava tootmiskompleksi juurde kavandatakse 25 MW vesiniku

elektrolüsaator tootlikkusega ca 2 000 tonni aastas, metanooli sünteesijaam

tootlikkusega 10 000 tonni aastas ning hoiustamisrajatised (metanool, vesinik ja

rohesüsihappegaas). Toodetud vesinikust ca 5% (260 kg/päevas) kasutatakse

lennujaama teenindavates sõidukites. Ülejäänud 95% kasutatakse metanooli

(CH4OH) tootmiseks. Lisaks rohevesinikule kasutatakse metanooli tootmiseks

rohesüsihappegaasi (CO2). Metanool transporditakse Muuga sadamasse.

Tootmiskompleks on kavandatud töötama 330 päeva aastas, 24 tundi päevas.

Planeeritakse jagada planeeringuala kruntideks, maa sihtotstarbe muutmist

(tootmismaaks ja transpordimaaks) ja planeeringuala hoonestamist

ehitusloakohustuslike hoonetega. Kehtivast detailplaneeringust tuuakse üle Pärnu

lennujaama terminali hoone ümbruses kavandatud hoonestusala koos ehitusõigusega.

Juurdepääs planeeringualale lahendatakse olemasolevate teedega. Lennujaama teele

lisatakse uus mahasõit planeeritava tootmiskompleksi territooriumile.

Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Sauga valla üldplaneeringut.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: loodusvarade kasutamine, üleujutusoht, looduskeskkond,

avariiolukordade esinemise võimalikkus, inimese tervis ja vara, mõju kliimale, seos

KeHJS loetletud olulise mõjuga tegevustega. Koostaja: Maves OÜ (reg nr 10097377).

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada

mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada

ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada

detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist

keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega

käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

• kavandatava tegevuse kooskõla üldplaneeringuga sõltub hinnangust, kas

päikesepargi ja tootmiskompleksi rajamine on kooskõlas lennuvälja juhtotstarbega;

• kavandataval tegevusel sisulist vastuolu piirkonna kasutusviisiga ja naabrite

põhjendatud ootustega pigem ei ole;

• tootmiskompleksil puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele

loodusobjektidele;

• olulist jäätmeteket prognoosida pole põhjust;

• tootmisjääkideks on hapnik ja vesi. Tasub kaaluda tootmisjäägina tekkinud vee

kasutamist toorainena. See vähendab veevõtu vajadust ja ilmselt ka vee

puhastamise vajadust, kuna tootmisjäägina tekkiv vesi on eelduslikult puhtam kui

looduslik;

• looduskeskkonda mõjutavaks vajalikuks sisendiks on vesi. Pole täielikult selge,

kas vesi saadakse ühisveevärgist või rajatakse oma veehaare. Veehaarde rajamiseks

tuleb taotleda keskkonnaluba;

• tegevuse tehniliste andmete täpsustumisel tuleb anda hinnang selle müratasemest

ning vajadusest läbi viia müra leviku mudelarvutus;

• plahvatuse ohuraadiuse määramiseks tuleb koostada riskianalüüs.

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti

saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid.

Detailplaneeringu menetluse käigus esile kerkivad küsimused lahendatakse

ekspertuuringute teel. Koostatakse suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtte

riskianalüüs, vajadusel aeronavigatsiooniline ekspertiis ning antakse hinnang müra

mudeldamise vajalikkuse kohta ja põhjendatud juhul viiakse läbi mudelarvutus.

Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tori valla kodulehel

https://www.torivald.ee/eametsa-kula-parnu-lennujaama-dp

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus.

Esitatud: Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Päästeamet, Transpordiamet,

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet, Terviseamet, Maa- ja

Ruumiamet, AS Tallinna Lennujaam, OÜ Connecto Eesti, Telia Eesti AS, Pärnu Vesi

AS, Elektrilevi OÜ, piirinaabrid Heki tee 1,5,3,7 ja 9, Vahtra tn 6, Õuemaa, Sinepi,

Pargiraja, Kullametsa, Soola, Hakkemetsa, Peetri, Livonia, Lipsu, Sõduri, Käplase,

Lennujaama tee L1, Ilvese, Angaari, Selja ja Ristemäe.

Kalev Mitt

taastuvenergeetika projektijuht

5143377, [email protected]