Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-3/6746-7 |
Registreeritud | 12.09.2025 |
Sünkroonitud | 15.09.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-3 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
Toimik | 8-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Pärnu Maakohus |
Saabumis/saatmisviis | Pärnu Maakohus |
Vastutaja | Markus Ühtigi (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kuninga 22, Pärnu 80099 Telefon 620 0100 Registrikood 74001883 e-post [email protected] www.kohus.ee
Pärnu Maakohtu Eestkoste järelevalve osakond (EKJVO) on arvamusel, et muudatused on
kohased ja vajalikud.
Meditsiiniliste terminite kaasajastamine toob eeldatavalt kaasa ka kohtumääruste selguse
seatud eestkoste ulatuse ja eestkostjate ülesannete ringi kohta, millise selgus on järelevalve
teostamisel väga oluline. Seda võimaldaks VTK toodud lahendustest Sotsiaalministeeriumi
poolt välja pakutud võimalus (kolmas alternatiiv) siduda eestkoste seadmise alused
rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) ning
rahvusvaheiste haiguste klassifikatsiooniga (RHK).
Toetan seda, et valimisõigust tuleks eristada muudest teovõime teostamise aspektidest. Kolme
jne euro kasutamise võimekus (ja soov osta maistust või suitsu) ei anna inimesele automaatselt
võimekust iseseisvalt valimisõigust teostada, kuid on inimesi, kes ei tea rahast midagi, ei oska
arvutada ja poes ei käi, samas on nad poliitikas väga ajakohased ja teadlikud ning neil on välja
kujunenud ka isiklik eelistus. Praeguse süsteemi korral võib valimisõiguslik isik olla ka
ärakasutatav, sest keegi ei ole sisuliselt hinnanud tema suutlikust valimisõigust teostada ning
see on jäetud talle automaatselt.
Ekspertiisi osas olen seisukohal, et eestkoste seadmisel tuleks ekspert igal juhul kaasata, st
teostada ekspertiis. Standardiseeritud ankeet võeti minu teada kasutusele eesmärgiga ühtlustada
ekspertiiside kvaliteeti. Minu hinnangul väheneks ekspertiiside tegemise vajadus ka siis, kui
seadusandja võtaks arvesse ka allpool toodud ettepaneku.
Tooks välja ettepaneku, mida tuleks kaaluda PKS § 203 lg 4 muudatuseks, tulenevalt kohtunike
(ja ekspertide) väga suurest töökoormusest ja eelkõige seetõttu, et tänaseks on loodud ja
tõhusalt toimetab osakond, mille töötajad kontrollivad sisuliselt, et eestkostetavate õigusi ei
rikutaks ja et eestkostjad täidaksid oma ülesandeid selles ulatuses, nagu kohus on nende
pädevusse andnud. Juba praegu tuleb läbi eestkostetava raha kasutuse välja olukorrad, kus
eestkostetava õigusi kas tuleks laiendada või piirata ning eestkoste järelevalve osakonna
töötajad on sõltuvalt olukorras teavitanud sellest kas kohtunikku või teinud ettepaneku KOVile
avalduse esitamiseks.
EKJVO ja kohtunikega kooskõlas väljatöötatud aruande vormi V osa korrektne täitmine annab
infot eestkostetava toimetuleku ning tervisliku seisundi kohta ja kui aruande pinnalt tekib
vajadus lisaküsimuste järele, siis on püütud neile vastus saada kas eestkostjale täiendavaid
Arvamus
Teie 12.08.2025 nr 8-3/6746-1
Meie 12.09.2025 nr 6-3/25-1091-3
Justiits- ja Digiministeerium
küsimusi esitades või vajadusel kaasates KOVi, et nad tutvuksid olukorraga koha peal. Ehk siis
seatud eestkoste, selle jätkumise vajaduse ja ulatuse kontroll toimub iga-aastaselt.
Olukorras, kus eestkoste seadmisel on tuvastatud, et inimese vaimne seisund ajas ei parane –
on jääv, on seaduses sätestatud 5-aastane eestkoste jätkumise kontrollimise vajadus pärast
EKJVO loomist oma sisulise väärtuse minetanud. EKJVO töötaja annab nagunii jooksvalt
järelevalvekohtunikule teada, kui eestkostetava üle seatud eestkoste ulatus on muutunud. Siin
pigem võib tekkida olukord, et kui PKS § 203 lg-s 4 sätestatud
tähtaeg on lähiaastal saabumas, kohtunik ei pööra töökoormusest tingitult teatele piisavalt
tähelepanu.
Kahjuks ei hõlma muudatused lisaks pangakonto väljavõtte saamisele pärast eestkostetava
surma (millise vajadust igati toetan) probleemi lahendamist pangakaartide ja limiitide
seadmisega. Praktikas tulevad ette sageli olukorrad, kus pangad ei võimalda/lase eestkostjatel
muuta eestkostetava kaardiga seotud limiite ning lähtuvad kohtumääruses pisitehinguteks antud
summast. Selline jäik positsioon ei võimalda eestkostjal harjutada koostöös eestkostetavaga
iseseisvamat oskust majanduslikeks tehinguteks – näiteks osta endale iseseisvalt poest
meelepärased riided või jalanõud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Talu
Osakonnajuhataja
Pärnu Maakohtu Eestkoste järelevalve osakond
|
Kuninga 22, Pärnu 80099 Telefon 620 0100 Registrikood 74001883 e-post [email protected] www.kohus.ee
Pärnu Maakohtu Eestkoste järelevalve osakond (EKJVO) on arvamusel, et muudatused on
kohased ja vajalikud.
Meditsiiniliste terminite kaasajastamine toob eeldatavalt kaasa ka kohtumääruste selguse
seatud eestkoste ulatuse ja eestkostjate ülesannete ringi kohta, millise selgus on järelevalve
teostamisel väga oluline. Seda võimaldaks VTK toodud lahendustest Sotsiaalministeeriumi
poolt välja pakutud võimalus (kolmas alternatiiv) siduda eestkoste seadmise alused
rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) ning
rahvusvaheiste haiguste klassifikatsiooniga (RHK).
Toetan seda, et valimisõigust tuleks eristada muudest teovõime teostamise aspektidest. Kolme
jne euro kasutamise võimekus (ja soov osta maistust või suitsu) ei anna inimesele automaatselt
võimekust iseseisvalt valimisõigust teostada, kuid on inimesi, kes ei tea rahast midagi, ei oska
arvutada ja poes ei käi, samas on nad poliitikas väga ajakohased ja teadlikud ning neil on välja
kujunenud ka isiklik eelistus. Praeguse süsteemi korral võib valimisõiguslik isik olla ka
ärakasutatav, sest keegi ei ole sisuliselt hinnanud tema suutlikust valimisõigust teostada ning
see on jäetud talle automaatselt.
Ekspertiisi osas olen seisukohal, et eestkoste seadmisel tuleks ekspert igal juhul kaasata, st
teostada ekspertiis. Standardiseeritud ankeet võeti minu teada kasutusele eesmärgiga ühtlustada
ekspertiiside kvaliteeti. Minu hinnangul väheneks ekspertiiside tegemise vajadus ka siis, kui
seadusandja võtaks arvesse ka allpool toodud ettepaneku.
Tooks välja ettepaneku, mida tuleks kaaluda PKS § 203 lg 4 muudatuseks, tulenevalt kohtunike
(ja ekspertide) väga suurest töökoormusest ja eelkõige seetõttu, et tänaseks on loodud ja
tõhusalt toimetab osakond, mille töötajad kontrollivad sisuliselt, et eestkostetavate õigusi ei
rikutaks ja et eestkostjad täidaksid oma ülesandeid selles ulatuses, nagu kohus on nende
pädevusse andnud. Juba praegu tuleb läbi eestkostetava raha kasutuse välja olukorrad, kus
eestkostetava õigusi kas tuleks laiendada või piirata ning eestkoste järelevalve osakonna
töötajad on sõltuvalt olukorras teavitanud sellest kas kohtunikku või teinud ettepaneku KOVile
avalduse esitamiseks.
EKJVO ja kohtunikega kooskõlas väljatöötatud aruande vormi V osa korrektne täitmine annab
infot eestkostetava toimetuleku ning tervisliku seisundi kohta ja kui aruande pinnalt tekib
vajadus lisaküsimuste järele, siis on püütud neile vastus saada kas eestkostjale täiendavaid
Arvamus
Teie 12.08.2025 nr 8-3/6746-1
Meie 12.09.2025 nr 6-3/25-1091-3
Justiits- ja Digiministeerium
küsimusi esitades või vajadusel kaasates KOVi, et nad tutvuksid olukorraga koha peal. Ehk siis
seatud eestkoste, selle jätkumise vajaduse ja ulatuse kontroll toimub iga-aastaselt.
Olukorras, kus eestkoste seadmisel on tuvastatud, et inimese vaimne seisund ajas ei parane –
on jääv, on seaduses sätestatud 5-aastane eestkoste jätkumise kontrollimise vajadus pärast
EKJVO loomist oma sisulise väärtuse minetanud. EKJVO töötaja annab nagunii jooksvalt
järelevalvekohtunikule teada, kui eestkostetava üle seatud eestkoste ulatus on muutunud. Siin
pigem võib tekkida olukord, et kui PKS § 203 lg-s 4 sätestatud
tähtaeg on lähiaastal saabumas, kohtunik ei pööra töökoormusest tingitult teatele piisavalt
tähelepanu.
Kahjuks ei hõlma muudatused lisaks pangakonto väljavõtte saamisele pärast eestkostetava
surma (millise vajadust igati toetan) probleemi lahendamist pangakaartide ja limiitide
seadmisega. Praktikas tulevad ette sageli olukorrad, kus pangad ei võimalda/lase eestkostjatel
muuta eestkostetava kaardiga seotud limiite ning lähtuvad kohtumääruses pisitehinguteks antud
summast. Selline jäik positsioon ei võimalda eestkostjal harjutada koostöös eestkostetavaga
iseseisvamat oskust majanduslikeks tehinguteks – näiteks osta endale iseseisvalt poest
meelepärased riided või jalanõud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Talu
Osakonnajuhataja
Pärnu Maakohtu Eestkoste järelevalve osakond
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|