Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Riigilõivuseadus

Lisa 3

(muudetud sõnastuses)

Riigilõivumäärad numbriloa ja sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise eest

1. Liikuva maaside sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest baasjaamata või

baasjaamaga raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu iga 25 kHz ribalaiusega

sageduskanali kohta:

1.1. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis –

95 eurot;

1.2. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis –

191 eurot;

1.3. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse

režiimis – 191 eurot;

1.4. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse

režiimis – 572 eurot;

1.5. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse

režiimis – 191 eurot;

1.6. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse

režiimis – 474 eurot;

1.7. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis

– 191 eurot;

1.8. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis

– 381 eurot;

1.9. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis –

95 eurot;

1.10. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis –

191 eurot;

1.11. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse

režiimis – 474 eurot;

1.12. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse

režiimis – 947 eurot;

1.13. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse

režiimis – 289 eurot;

1.14. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse

režiimis – 756 eurot;

1.15. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse

režiimis – 191 eurot;

1.16. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse

režiimis – 381 eurot.

2. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule, juurdepääsu

raadiovõrgule või liikuva maaside lairiba raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu iga

100 kHz ribalaiuse eest:

2.1. sagedusalas kuni 2300 MHz – 22 eurot;

2.2. sagedusalas 2300 MHz kuni 4,2 GHz – 11 eurot;

2.3. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2,50 eurot;

2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1,23 eurot;

2.5. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,68 eurot.

3. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest isikuotsingusüsteemile üheks aastaks

tasutakse riigilõivu:

3.1. ainukasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 947 eurot iga 25 kHz laiusega

kanali eest;

3.2. ainukasutuse režiimis, välja arvatud punktis 3.1 nimetatud juhtudel, – 95 eurot iga 25 kHz

laiusega kanali eest;

3.3. ühiskasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 474 eurot iga 25 kHz laiusega

kanali eest;

3.4. ühiskasutuse režiimis, välja arvatud punktis 3.3 nimetatud juhtudel, – 48 eurot iga 25 kHz

laiusega kanali eest.

4. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest paikse raadiosideliini saatjale üheks

aastaks tasutakse riigilõivu:

4.1. sagedusalas kuni 30 MHz – 191 eurot;

4.2. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 28 eurot;

4.3. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 95 eurot;

4.4. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 20 eurot;

4.5. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 48 eurot;

4.6. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 95 eurot;

4.7. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 191 eurot;

4.8. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 381 eurot;

4.9. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 947 eurot;

4.10. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 38 eurot;

4.11. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 76 eurot;

4.12. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 95 eurot;

4.13. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 289 eurot;

4.14. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 474 eurot;

4.15. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 20 eurot;

4.16. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 38 eurot;

4.17. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 48 eurot;

4.18. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 95 eurot;

4.19. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 191 eurot;

4.20. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega kuni 250 MHz – 48 eurot;

4.21. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega üle 250 MHz – 95 eurot.

5. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest objektide seireks kasutatavale paikse

raadioteenistuse lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 381 eurot.

6. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest paiksele raadiovõrgule üheks aastaks

tasutakse riigilõivu:

6.1. sagedusalas kuni 0,4 GHz – 48 eurot iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest;

6.2. sagedusalas kuni 0,4 GHz ühiskasutuse režiimis – 48 eurot iga 25 kHz ribalaiusega

raadiosageduskanali eest;

6.3. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 381 eurot;

6.4. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz – 191

eurot;

6.5. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 95 eurot;

6.6. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz – 48

eurot;

6.7. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 191 eurot;

6.8. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz

– 95 eurot;

6.9. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 381 eurot;

6.10. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz

– 191 eurot;

6.11. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 756 eurot;

6.12. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14

MHz – 381 eurot;

6.13. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 1894 eurot;

6.14. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100

MHz – 947 eurot;

6.15. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 3776 eurot;

6.16. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam

– 1894 eurot;

6.17. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 95 eurot;

6.18. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 48

eurot;

6.19. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 289 eurot;

6.20. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz

– 191 eurot;

6.21. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 381 eurot;

6.22. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14

MHz – 191 eurot;

6.23. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 572 eurot;

6.24. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100

MHz – 289 eurot;

6.25. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 2841 eurot;

6.26. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam –

1894 eurot;

6.27. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 38 eurot;

6.28. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 20

eurot;

6.29. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 191 eurot;

6.30. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz

– 95 eurot;

6.31. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 289 eurot;

6.32. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14

MHz – 191 eurot;

6.33. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 480 eurot;

6.34. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni

100 MHz – 240 eurot;

6.35. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 1894 eurot;

6.36. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam

– 947 eurot;

6.37. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz – 48 eurot;

6.38. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 25 eurot;

6.39. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 95 eurot;

6.40. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz –

48 eurot;

6.41. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 191 eurot;

6.42. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz

– 95 eurot;

6.43. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 289 eurot;

6.44. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100

MHz – 191 eurot;

6.45. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam – 756 eurot;

6.46. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam –

381 eurot.

7. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side

pidamiseks kasutatavale paiksele ja liikuvale maapealsele raadiosaatjale, sealhulgas

navigatsioonisaatjale, üheks aastaks tasutakse riigilõivu:

7.1. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 191 eurot;

7.2. sagedusalas 30 MHz kuni 30 GHz – 76 eurot;

7.3. sagedusalas 30 GHz ja enam – 76 eurot.

8. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest veepinnal või õhus asuvate objektide

seireks kasutatavale raadioteenistuse maapealsele lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu

381 eurot.

9. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side

pidamiseks kasutatavale maapealsele raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu:

9.1. sagedusalas 117,975 MHz kuni 144,000 MHz; 156,000 MHz kuni 162,050 MHz; 457,525

MHz kuni 457,575 MHz ja 467,525 MHz kuni 467,575 MHz – 191 eurot iga sagedusala eest;

9.2. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 289 eurot.

10. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kosmoseraadioside paiksele

maajaamale või komplementaarsele maakomponendile üheks aastaks tasutakse riigilõivu

ribalaiuse eest:

10.1. kuni 0,1 MHz – 148 eurot;

10.2. 0,1 MHz kuni 1 MHz – 756 eurot;

10.3. 1 MHz kuni 10 MHz – 1427 eurot;

10.4. 10 MHz kuni 50 MHz – 2128 eurot;

10.5. 50 MHz või enam – 2128 eurot, millele lisandub 35 eurot iga MHz ribalaiuse eest, mis

ületab 50 MHz.

11. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest etalonraadioteenistuse raadiosaatjale

üheks aastaks tasutakse riigilõivu 95 eurot.

12. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale

üheks aastaks tasutakse riigilõivu:

12.1. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata

kiirgusvõimsusega kuni 10 W – 48 eurot;

12.2. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata

kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W – 191 eurot;

12.3. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata

kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW – 381 eurot;

12.4. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata

kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW – 756 eurot;

12.5. sagedusalas 174 MHz kuni 240 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata

kiirgusvõimsusega 10 kW või enam – 1894 eurot.

13. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale

seitsmeks aastaks tasutakse riigilõivu:

13.1. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega

kuni 10 W – 336 eurot;

13.2. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega

10 W kuni 100 W – 1337 eurot;

13.3. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega

100 W kuni 1 kW – 2667 eurot;

13.4. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega

1 kW kuni 10 kW – 5292 eurot;

13.5. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 87,5 MHz kuni 108 MHz suunamata kiirgusvõimsusega

10 kW ja enam – 13 258 eurot.

14. Vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kuni kolmeks

aastaks tasutakse riigilõivu:

14.1. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades

117,975 MHz kuni 144,0 MHz; 155,000 MHz ja 155,525 MHz ning 156 MHz kuni 162,025

MHz – 48 eurot iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;

14.2. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades

110 kHz kuni 150 kHz; 405 kHz kuni 535 kHz; 1605 kHz kuni 4000 kHz; 4000 kHz kuni 27 500

kHz; 4200 MHz kuni 4400 MHz ja 8750 MHz kuni 8850 MHz – 96 eurot iga vee- või

õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;

14.3. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades

457,5125 MHz kuni 457,5875 MHz; 467,5125 MHz kuni 467,5875 MHz; 2900 MHz kuni 3100

MHz; 5350 MHz kuni 5460 MHz ja 9300 MHz kuni 9500 MHz – 288 eurot iga vee- või

õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;

14.4. vee- või õhusõiduki raadioloale sagedusloa alusel kasutatava kosmosesidejaama

kandmise eest kuni kolmeks aastaks – 381 eurot.

15. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest mehitamata õhusõiduki,

maismaasõiduki või veesõiduki süsteemi raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu:

15.1. ühes maakonnas kasutatava raadiosaatja puhul – 98 eurot iga mehitamata süsteemi

raadiosaatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest;

15.2. kahes kuni viies maakonnas kasutatava raadiosaatja puhul – 148 eurot iga mehitamata

süsteemi raadiosaatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest;

15.3. kuues kuni kümnes maakonnas kasutatava raadiosaatja puhul – 197 eurot iga mehitamata

süsteemi raadiosaatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest;

15.4. üheteistkümnes ja enamas maakonnas kasutatava raadiosaatja puhul – 246 eurot iga

mehitamata süsteemi raadiosaatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest.

16. Liikuva või teisaldatava kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivusaja

pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu 95 eurot.

17. Numbriloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu:

17.1. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada operaatorkoodi kõneteenuse

osutamiseks, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks:

1) kolmekohalise operaatorkoodi puhul 15 980 eurot;

2) neljakohalise operaatorkoodi puhul 11 510 eurot;

3) viiekohalise operaatorkoodi puhul 3840 eurot;

17.2. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada tunnuskoodi, või selle

kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 195 eurot;

17.3. punktis 17.1 nimetamata numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada

lühinumbrit, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks:

1) 770 eurot, kui lühinumber koosneb viiest numbrimärgist;

2) 1540 eurot, kui lühinumber koosneb neljast numbrimärgist;

3) 15 340 eurot, kui lühinumber koosneb kolmest numbrimärgist;

17.4. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada numbreid, või selle

kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks, välja arvatud punktides 17.1–17.3, 17.5 ja 17.7

sätestatud juhtudel, – 0,35 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest;

17.5. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada teenusnumbreid

numeratsioonialadest „800“, „900“ ja „901“, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks

aastaks – 191 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest;

17.6. punktides 17.4, 17.5 ja 17.7 nimetatud numbrilubade muutmise korral tasutakse riigilõiv

täiendavate numbrite eest proportsionaalselt vastava numbriloa kehtivustähtaja lõppemiseni

jäänud aja eest täiskuudes;

17.7. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kaheteistkümnekohalisi

numbreid, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,01 eurot iga

kasutamiseks lubatud numbri eest;

17.8. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kümnekohalisi numbreid, või

selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,05 eurot iga kasutamiseks lubatud

numbri eest.

1

EELNÕU

05.09.2025

Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (bürokraatia

vähendamine)

§ 1. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) e-kaubanduses.“;

2) paragrahvi 40 lõike 12 teises lauses asendatakse sõnad „asub kassaaparaat“ sõnadega „tehing

fikseeritakse“;

3) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, toitlustusettevõttes

või avalikul üritusel.“;

4) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠44. Tehingu fikseerimine

Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaja täpsusega

fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis alkohoolse joogi jaemüügi tehing.“;

5) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Enne alkohoolse joogi valduse üleandmist peab senine valdaja tuvastama, et valduse

omandaja on täisealine, isikut tõendava dokumendi alusel, mis vastab isikut tõendavate

dokumentide seadusele, või e-identimise vahendiga, mis kuulub kõrge usaldusväärsuse

tasemega e-identimise süsteemi. Täisealisust ei pea tuvastama valduse omandaja puhul, kes on

ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on senisele valdajale teada.“;

6) paragrahvi 62 lõikest 1 jäetakse välja sõna „kassaaparaadis“.

§ 2. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „6 ja 7“ tekstiosaga „6–71“;

2) paragrahvi 11 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kümme“;

3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

2

„(71) Raadiosageduste kasutamiseks raadioteenuse osutamiseks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet raadiosageduste kasutajale sagedusloa kehtivusega kuni raadioteenuse

osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui seitsmeks aastaks.“;

4) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) sagedusluba taotletakse raadioteenuse osutamiseks, kuid taotlejal puudub soovitud

sagedusloa kehtivusajal kehtiv meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioteenuse

osutamise tegevusluba,“;

6) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 16 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „kehtivatel tingimustel“;

8) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Sagedusluba pikendatakse käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3, 6, 7 ja 71 sätestatud tähtaja

võrra.“;

9) paragrahvi 17 lõikest 9 jäetakse välja tekstiosa „lõikes 2 sätestatud taotluse, lõikes 5

nimetatud teate vormid ja“;

10) paragrahvi 17 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 90 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „tehnilistele nõuetele vastava

signaalitugevuse juures“;

12) paragrahvi 90 lõige 5 ja § 137 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

„§ 371. Lõhkematerjali veo teatis

(1) Lõhkematerjali vedamiseks Eestis, välja arvatud tegevuskoha piires, tuleb Politsei- ja

Piirivalveametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu esitada elektrooniline veoteatis järgmiste

andmetega:

1) vedaja nimi, telefoninumber, elektronposti aadress;

2) saadetise saaja nimi, telefoninumber, elektronposti aadress;

3) lõhkematerjali nimetus, kogus, ÜRO number ja unikaalsed identifitseerimisandmed;

4) veo toimumise viis, marsruut ja vedamise aeg kalendripäeva täpsusega.

(2) Olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet nõuda

marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku

kasutamise ja omamise vältimiseks.“.

3

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 206 lõikes 1 asendatakse arv „10“ arvuga „20“;

2) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale sagedusloa kuni seitsmeks

aastaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/7 osa lisas 3 sätestatud

määrast iga aasta kohta.“;

3) paragrahvi 206 lõiget 71 täiendatakse pärast sõna „eurot“ sõnadega „iga sagedusloale kantud

sageduskanali ja sagedusvahemiku kohta“;

4) paragrahvi 206 lõikeid 8 ja 10 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ tekstiosaga

„raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusluba,“;

5) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale sagedusloa 8–

31 kalendripäevaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/42 osa

lisas 3 sätestatud määrast.“;

6) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

„(101) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale sagedusloa 32

kalendripäevaks kuni 11 kuuks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu

1/84 osa lisas 3 sätestatud määrast iga kuu kohta.“;

7) paragrahvi 206 lõiget 13 täiendatakse pärast sõna „Sagedusloa“ tekstiosaga „, välja arvatud

raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa,“;

8) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:

„(131) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa omaniku

soovil sagedusloal lisas 3 nimetatud tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale 1/84 osa lisas 3 sätestatud esialgse

riigilõivumäära ja muudetud tingimuste esialgsest suurema riigilõivumäära erinevusest iga kuu

kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni.“;

9) seaduse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 5. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „esimees ja“ tekstiosaga „käesoleva

paragrahvi lõikes 112 nimetatud juhul“;

2) paragrahvi 41 lõiked 111 ja 112 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4

„(111) Komisjoni koosseis kinnitatakse üheliikmelisena. Üheliikmeline komisjon koosneb

komisjoni esimehest.

(112) Kui tarbijavaidlusasja läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite

alusel on tarbijavaidlusasja asjaolud ebaselged või keerukad, võib komisjoni koosseisu

kinnitada kolmeliikmelisena. Kolmeliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest,

ettevõtlus- või kutseliidu esindajast ja tarbijate huve esindava organisatsiooni või asutuse

esindajast. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja kinnitatakse komisjoni koosseisu, lähtudes

vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate huvide esindajana ei kinnitata

komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku.“;

3) paragrahvi 44 lõikes 2 asendatakse sõna „protokollimise“ sõnaga „helisalvestamise“;

4) paragrahvi 47 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „Komisjon“ sõnadega

„Komisjoni sekretariaat“;

5) paragrahvi 47 lõike 3 punktis 4 asendatakse arv „30“ arvuga „50“;

6) paragrahvi 47 lõike 4 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tarbijavaidlus lahendatakse kirjalikus menetluses. Tarbijal on õigus esitada komisjonile

kirjalik taotlus asja arutamiseks suulisel istungil. Kui vaidluse läbivaatamise ettevalmistamise

käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged, võib komisjoni esimees

jätta tarbija taotluse rahuldamata.“;

8) paragrahvi 51 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kui tarbija on selleks soovi avaldanud või“;

9) paragrahvi 54 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠54. Komisjoni istungi helisalvestamine

(1) Poolte osavõtul toimuv istung helisalvestatakse. Poolte osavõtuta toimuva istungi

helisalvestamise vajaduse otsustab komisjoni esimees.“;

10) paragrahvi 54 lõiked 11 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse sõna „protokolle“ sõnaga „helisalvestisi“.

§ 6. Tubakaseaduse muutmine

Tubakaseaduse § 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja

valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.“.

§ 7. Turismiseaduse muutmine

Turismiseaduse § 151 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „väljastamist“ tekstiosaga „käesoleva

seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud viisil“.

5

§ 8. Väärismetalltoodete seaduse muutmine

Väärismetalltoodete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 201 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Nimemärgise registreering kehtib registreerimisest arvates tähtajatult.

(2) Kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel esitatud sisseveetava väärismetalltoote

valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline, kehtib nimemärgise registreering

nimetatud tähtpäevani.

(3) Sissevedaja nimemärgise tähtajalise registreeringu kehtivusaega pikendatakse, kui

sissevedaja on:

1) tasunud riigilõivu ning

2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitanud sisseveetava väärismetalltoote

valmistanud ettevõtja vastavasisulise kirjaliku nõusoleku.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet ettevõtjat nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõppemisest hiljemalt kaks kuud enne

kehtivusaja lõppemist.“;

2) paragrahvi 201 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Enne käesoleva sätte jõustumist registreeritud nimemärgised loetakse kehtivaks tähtajatult,

välja arvatud juhul, kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel esitatud sisseveetava

väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline.“.

§ 9. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 7 jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, …………2025

Algatab Vabariigi Valitsus …………2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

05.09.2025

Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kavandatakse alkoholiseaduse, elektroonilise side seaduse, lõhkematerjaliseaduse,

riigilõivuseaduse, tarbijakaitseseaduse, tubakaseaduse, turismiseaduse ja väärismetalltoodete

seaduse muudatused, mille jõustumisel seadusena vabanevad ettevõtjad liialt bürokraatlike

nõuete täitmisest. Tegemist on kobareelnõuga, mis tähendab, et loetletud seaduste muutmine ei

ole omavahel seotud muul viisil kui bürokraatia vähendamise eesmärgi kaudu.

Eelnõukohane seadus, v.a turismiseaduse muudatus, on kavandatud jõustuma üldises korras, st

kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Turismiseaduse muudatus on kavandatud

jõustuma kolmekümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja alkoholiseaduse ja tubakaseaduse osa on koostanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna õigusnõunik Tanel

Kivi ([email protected]), elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse osa Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) õigusnõunik Grete Leesmann

([email protected]), lõhkematerjaliseaduse osa Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Maris

Raudsepp ([email protected]), tarbijakaitseseaduse osa Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Mari-Liis

Aas ([email protected]), väärismetalltoodete seaduse osa Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Maanus

Urb ([email protected]) ning turismiseaduse osa Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna turisminõunik Kati

Kikas ([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi §-de 1, 3 ja 5–8 osas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku

([email protected]) ning §-de 2 ja 4 osas sama osakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

1) alkoholiseadus (RT I, 09.01.2025, 20);

2) elektroonilise side seadus (RT I, 02.01.2025, 23);

3) lõhkematerjaliseadus (RT I, 12.12.2024, 9);

2

4) riigilõivuseadus (RT I, 08.07.2025, 64);

5) tarbijakaitseseadus (RT I, 08.07.2025, 32);

6) tubakaseadus (RT I, 09.01.2025, 30);

7) turismiseadus (RT I, 10.02.2023, 34);

8) väärismetalltoodete seadus (RT I, 30.04.2024, 14).

Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena

rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2

p 5).

Eelnõu koostamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud ettepanekud

loastamise ja järelevalve tõhustamiseks oma valitsemisalas 12.06.2025. a Vabariigi Valitsuse

liikmete nõupidamisele (valitsuskabineti nõupidamine), kus ettepanek kobareelnõu koostada

heaks kiideti.

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu punkti

9.1 alapunktiga 224 „Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame

teenuseid ja regulatsioone. Pidev tegevus.“

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Eelnõu eesmärk

Õigusaktide muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat.

1) Alkoholiseaduse muudatuse eesmärk on seaduse kaasajastamine, et vähendada

ettevõtjatele kehtivaid ebamõistlikke nõudeid ning samal ajal suurendada e-kaubanduse

paindlikkust ja soodustada tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Füüsilise

kaupluse ja kassaaparaadi nõude kaotamine vähendab halduskoormust, samas kui

täiendavate nõuete kehtestamisega tagatakse, et alkohol ei oleks alaealistele

kättesaadav.

2) Elektroonilise side seaduse (ESS) muudatuse eesmärk on ajakohastada elektroonilise

side seadust, vähendada ettevõtjate halduskoormust, ühtlustada raadio- ja

sageduslubade kehtivusaegu ning tunnistada kehtetuks nõuded, mis ei ole enam

asjakohased.

3) Lõhkematerjaliseaduse muudatuse eesmärk on leevendada ettevõtjatele kehtivaid

nõudeid. Loakohustuse asendamine teatamiskohustusega lõhkematerjali vedamise

korral Eesti territooriumi piires vähendab nii ettevõtjate kui ka riigi halduskoormust.

4) Riigilõivuseaduse muudatuse eesmärk on otseselt seotud ESS-i muudatustega, millega

pikendatakse amatöörraadiojaama tööloa kehtivusaega ning ühtlustatakse raadioteenuse

osutamiseks antava sagedusloa kehtivusaeg meediateenuste seaduse (MeeTS) alusel

antava raadioteenuse tegevusloa kehtivusajaga. Sellest tulenevalt on vaja korrigeerida

ka vastavate toimingute eest tasumisele kuuluvaid riigilõive, et tagada nende

proportsionaalsus ja vastavus kulupõhimõttele pikema perioodi jooksul.

5) Tarbijakaitseseaduse muudatuse eesmärk on tõhustada tarbijavaidluste komisjoni tööd,

muutes komisjoni koosseisu reeglina üheliikmeliseks ja andes komisjoni esimehele

õiguse otsustada suulise istungi vajaduse üle, suurendades komisjoni sekretariaadi

pädevust otsustada menetluse mittealustamise ja lõpetamise üle, kaotades ära mahukate

protokollide koostamise nõude ja suurendades piirmäära, mille korral komisjon võib

3

jätta tarbija avalduse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada. Vastavad muudatused

avaldavad positiivset mõju ka kauplejatele ja tarbijatele, kes saavad lahendi tulevikus

kätte kiiremini. Lisaks väheneb ettevõtlus- või kutseliidu esindajate halduskoormus

komisjonis osalemise vajaduse vähenemise tõttu.

6) Tubakaseaduse muudatuse eesmärk on luua õigusselgust müügisaalita müügikoha

termini defineerimisel. Tubakaseadus keelab tubakatoodete müügi müügisaalita

müügikohas, müügisaalita müügikoht aga on defineerimata. Praktikas on erinevate

müügikohtade defineerimine olnud ettevõtjatele keerukas, mistõttu vajab termin

legaaldefinitsiooni seaduse tasandil.

7) Turismiseaduse muudatuse eesmärk on ühtlustada reisiettevõtjate erinevate

dokumentide TTJA-le esitamise viisi, et vähendada halduskoormust ning muuta

dokumentide esitamine lihtsamaks ja menetlus kiiremaks.

8) Väärismetalltoodete seaduse muudatuse eesmärk on muuta nimemärgise registreerimise

protsess ühekordseks tegevuseks, kus registreering kehtib tähtajatult, ilma et seda oleks

vaja perioodiliselt uuendada või pikendada. Tähtajatu registreering vähendab nii

ettevõtjate kui ka riigi halduskoormust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist, milles nähakse ette kaheksa seaduse muutmine.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse alkoholiseadust (AS)

Punktiga 1 muudetakse AS § 40 lõike 1 punkti 12 ja see sõnastatakse järgmiselt: „12) e-

kaubanduses“. Seni on alkoholiseaduse kohaselt olnud alkoholi e-kaubanduses jaemüügiga

tegeleval ettevõtjal kohustus pidada füüsilist kauplust või toitlustusettevõtet, kuna nimetatud

säte lubab alkohoolsete jookide jaemüüki e-kaubanduse korras üksnes ettevõtja kaupluse või

toitlustusettevõtte kaudu, mis on kantud majandustegevuse registrisse. Kavandatav muudatus

võimaldab alkohoolsete jookide müüki ka ilma füüsilise kaupluse olemasoluta. Tänapäeval on

füüsilise kaupluse nõue osutunud ebamõistlikuks ja ebaefektiivseks, eriti Eesti enda

väikeettevõtjate ja -tootjate jaoks, kellel puudub võimalus konkureerida suurte jaekettidega

ning kelle jaoks on e-kaubandus ja avalikud üritused sageli ainsad realistlikud

turustamiskanalid. Füüsilise poe pidamine üksnes e-kaubanduse võimaldamiseks toob kaasa

ebaproportsionaalseid kulusid, mida väiksemad tootjad sageli kanda ei suuda. Samuti ei

võimalda ühe kaupluse pidamine neil mõistlikult jõuda tarbijateni, kes võivad asuda üle Eesti.

Selleks, et kehtivat piirangut formaalselt täita, on ettevõtjad avanud väikeseid poode

laoruumidesse, millel on väga piiratud lahtiolekuajad ja mis ei täida tegelikku

kaubanduseesmärki, vaid võimaldavad üksnes kauba legaalset realiseerimist e-kaubanduse

vahendusel. Õiguskantsler on juba 2011. aastal juhtinud tähelepanu sellele, et selline piirang

moonutab konkurentsi, annab põhjendamatult eelise suurtele kauplustele ja maaletoojatele ning

piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Alkoholi kättesaadavuse piiramine on

saavutatav ka leebemate meetmetega. Alkoholiseaduse alusel on järelevalve tegemine jagatud

mitme asutuse vahel (TTJA, Maksu- ja Tolliamet (MTA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA),

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), kohalik omavalitsus enda haldusterritooriumil) ning füüsilise

poe olemasolu ei hõlbusta e-kaubanduse müügitehingute kontrollimist, kuivõrd veebimüügi üle

tuleb teha eraldi järelevalvet. Füüsilise poe kohustuse kaotamine ei võta kohalikelt

omavalitsustelt voli kehtestada piiranguid selle kohta, kus võib alkoholi müüa. Positiivsena

võib see vähendada kohalike omavalitsuste töökoormust, kuivõrd jääb ära nn näiliste poodidega

seonduv haldustegevus, kus pood on loodud üksnes seadusest tuleneva nõude täitmiseks ja

tegutseb piiratud lahtiolekuajaga. Müügikellaaegade suhtes kehtestatud piirangud,

4

reklaamikeeld, alaealiste kaitse vanuse kontrolli teel ning alkoholi nähtavuse piirangud jäävad

endiselt kehtima. Samuti on tulenevalt alkoholiseaduse § 41 lõikest 5 alkohoolse joogi

kohaleveoteenuse osutamine endiselt keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni.

Punktiga 2 muudetakse AS § 40 lõiget 12. Alkohoolseid jooke ei tohi paigutada nii, et tarbija

puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku, ning nende väljapanek ei tohi olla

märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, välja arvatud müügisaali see ala, kus tehing

fikseeritakse ja mis ei ole tarbijale ligipääsetav. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega

asendatakse sõna „kassaaparaat“ sõnadega „tehing fikseeritakse“. Tulenevalt §-s 44 tehtavast

muudatusest, millega kaotatakse kasutuselt kassaaparaadi termin, ei ole otstarbekas viidata

enam alale, kus asub kassaaparaat, kuna tehingu fikseerimiseks saab kasutada ka teisi

vahendeid.

Punktiga 3 täiendatakse AS § 41 lõiget 3 kolmanda lausega, mille kohaselt müügisaali nõue ei

kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, toitlustusettevõttes või avalikul üritusel.

Alkoholiseaduse § 40 lg 1 p-dest 2 ja 8 tulenevalt võib alkoholi müüa jaemüügi korras

toitlustusettevõttes ja avalikul üritusel. Alkoholiseaduse § 41 lõige 3 keelab alkohoolse joogi

jaemüügi müügisaalita müügikohas, mis justkui välistab võimaluse toitlustusettevõtetel, millel

puudub ehitises olev piiritletud müügisaal, alkoholi müüa. Samuti ei ole välietendustel, laatadel

ja teistel avalikel üritustel alkoholi müüjatel müügisaali, mis justkui muudaks nende tegevuse

ebaseaduslikuks olenemata sellest, et alkoholiseadus (§ 40 lg 1 p-d 2 ja 8) seda lubab.

See muudatus annab müüjate jaoks kindlust ja tagab õigusselguse järelevalves, et müügisaali

puudumine nendel konkreetsetel juhtudel ei muuda tegevust ebaseaduslikuks. Rõhutada tuleb,

et alkoholi tarbimine avalikus kohas on üldjuhul keelatud korrakaitseseaduse § 55 lõike 2

kohaselt. Samuti ei ole muudatuse eesmärgiks laiendada alkoholi jaemüügikohti. Oluline on

samuti kohalike omavalitsuste roll alkoholimüügi reguleerimisel ning nende jaoks säilib

võimalus ja õigus kehtestada oma haldusterritooriumil täiendavaid piiranguid (AS § 42).

Punktiga 4 muudetakse AS § 44 pealkirja ja sätte sõnastust selliselt, et alkohoolse joogi

jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaaja täpsusega fikseeritakse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõik alkohoolse joogi jaemüügi tehingud. Seni

kehtib kauplustes ja toitlustusettevõtetes kohustus alkohoolse joogi jaemüügiks omada

kassaaparaati ja fikseerida tehinguid sellega. See nõue on eelkõige väikeettevõtjate jaoks

ebamõistlik ning säte ei täida oma eesmärki, kuivõrd kassaaparaadile kohaldatavad nõuded

puuduvad. Nüüdseks on arenenud erinevad tehnoloogilised lahendused ja ettevõtjatel on

võimalik kasutada müügi fikseerimiseks mitmesuguseid elektroonilisi lahendusi, mis ei ole

seotud kassaaparaadi olemasoluga. Kassaaparaadi nõude kaotamisega liigutakse ajaga kaasa,

muutes regulatsiooni tehnoloogianeutraalseks ja rõhutades, et oluline on tulemus, milleks on

konkreetsete andmete fikseerimine, tähtsustamata vahendit, mille abil seda tehakse.

Väikeettevõtjal ei ole majanduslikult otstarbekas kassaaparaati soetada ja ülal pidada üksnes

seadusest tuleneva kassaaparaadi omamise kohustuse tõttu. Ettevõtja saab valida sobiva

müügitulemuse fikseerimise viisi, mis tagab vajaminevate andmete säilitamise.

Kehtiv kohustus omada alkohoolse joogi jaemüügiks kaupluses ja toitlustusettevõttes

kassaaparaati asendatakse kohustusega fikseerida tehingu toimumise kellaaeg kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Alkoholiseadus piirab alkoholi jaemüüki teatud kellaaegadel

ning tehingu kellaaja fikseerimise nõue tagab võimaluse andmeid kontrollida järelevalve

korras, lihtsustades järelevalveasutuse jaoks tuvastamist, kas alkoholi müüdi väljaspool lubatud

aega. Kassaaparaadi olemasolu kohustus ei taga, et müügitehingu kellaaeg oleks fikseeritud

ning seeläbi järelevalveasutuse jaoks kontrollitav. Lisaks tehingu kellaaja fikseerimisele

5

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peab alkohoolse joogi jaemüügi korral kaupluses

ja toitlustusettevõttes järgima tarbija õigust saada teavet kauba müümise või teenuse osutamise

kohta tulenevalt tarbijakaitseseadusest (TKS § 4). Säte ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile

e-kaubanduses, kuna tehingu toimumise aeg ei ole seal seotud füüsilise müügihetkega ega

alkohoolse joogi üleandmise hetkega, vaid tellimuse vormistamisega, mis võib toimuda

väljaspool alkoholi müügiks lubatud kellaaegu. Kuna e-kaubanduses ei toimu alkoholi müüki

kaupluses ega toitlustusettevõttes, siis ei ole otstarbekas rakendada samasugust tehingu kellaja

fikseerimise nõuet, nagu füüsilises müügikeskkonnas. AS § 41 lõike 5 kohaselt on keelatud

alkohoolse joogi tarbijale üleandmine kohaleveoteenuse osutamisel ajavahemikul kella 22.00-

st kuni 10.00-ni, millest tulenevalt ei ole tarbijal võimalik e-kaubanduses alkohoolset jooki

omandada väljaspool selleks ettenähtud kellaaegu.

Punktiga 5 muudetakse AS § 47 lõike 3 sõnastust, mille kohaselt enne alkohoolse joogi valduse

üleandmist peab senine valdaja tuvastama, et valduse omandaja on täisealine, isikut tõendava

dokumendi alusel, mis vastab isikut tõendavate dokumentide seadusele, või e-identimise

vahendiga, mis kuulub kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi. Täiseaisust ei

pea tuvastama valduse omandaja puhul, kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on

senisele valdajale teada.

Muudatusega täpsustatakse alkohoolse joogi valduse üleandmise hetkel vanuse tuvastamise

viisi, et see vastaks tänapäevastele tehnoloogilistele võimalustele ning tagaks alaealiste kaitse

alkoholi eest. Edaspidi peab senine valdaja tuvastama valduse omandaja vanuse kas isikut

tõendava dokumendi andmete alusel või kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi

vahendi abil, milleks on näiteks Smart-ID või riigi autentimisteenuse (TARA) kaudu teiste

liikmesriikide eID-vahendid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-

identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ) artikli 8 lõike 2 punkt c kohaselt osutab kõrge usaldusväärsuse

tase e-identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema

kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks kõrgema usaldusväärsuse tasemega kui

märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega e-identimise vahend ning mille kirjeldamisel

osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas

tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on hoida ära isikuandmete väärkasutamist või muutmist.

Vanuse tuvastamine ei ole vajalik juhul, kui isik on ilmselgelt täisealine. Kui vanust ei ole

võimalik tuvastada, ei tohi alkohoolse joogi valdust üle anda. Kehtiv regulatsioon näeb ette

vanuse tuvastamist üksnes isikut tõendava dokumendi alusel, kuid praktikas on võimalik sama

eesmärki saavutada erinevate tehnoloogiliste lahenduste abil, mis võimaldavad turvalist ja

usaldusväärset autentimist. Kavandatav muudatus annab ettevõtjatele paindlikkuse valida

sobivaim tehniline lahendus, säilitades nõutav turvalisuse tase.

Punktiga 6 muudetakse AS § 62 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt alkohoolse joogi jaemüügil

tehingu fikseerimata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Tegemist on

tehnilise muudatusega, millega kaotatakse väärteokoosseisust sõna „kassaaparaat“. Tulenevalt

§-s 44 tehtavast muudatusest, millega kaotatakse kassaaparaadi kohustus, ei ole otstarbekas

viidata enam kassaaparaadile, kuna on lubatud kasutada ka teisi lahendusi tehingu

fikseerimiseks. Muudatuse järel rakendub sanktsioon edaspidi olukorras, kus tehing on jäetud

fikseerimata lähtuvalt muudetavast §-st 44.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse elektroonilise side seadust (ESS)

Punktiga 1 muudetakse ESS § 11 lõiget 3 ja lisatakse viide eelnõuga kavandatavale uuele

sagedusloa kehtivusaja erandile, mida hakkab reguleerima ESS § 11 lõige 71. ESS § 11 lõige 3

6

sätestab üldreegli sagedusloa kehtivusajale, milleks on üks aasta. Sama sättega viidatakse

erandkorras pikema kehtivustähtajaga sageduslubade liikidele. Kuna kõnesoleva eelnõuga on

kavas luua erand raadioteenuse osutamiseks kasutatavate raadiosageduste sageduslubade

tähtajale, siis lisatakse ESS § 11 lõikesse 3 täpsustus, et üheaastane kehtivusaeg ei kohaldu

kavandatava ESS § 11 lõike 71 tegevusloa puhul.

Punktiga 2 pikendatakse ESS § 11 lõikes 7 amatöörraadiojaama tööloa maksimaalset

kehtivusaega viielt aastalt kümnele. Praktikas ei ole leidunud põhjendust amatöörraadiojaama

tööloa lühemale kehtivusajale. Tööloa väljastamise üheks eelduseks on raadioamatööri

kvalifikatsioonitunnistuse olemasolu, mis antakse tähtajatult. Raadioamatööride tegevus on

reguleeritud ning rikkumisi esineb harva. Kui rikkumisi peaks esinema, on TTJA-l õigus

tööluba peatada või kehtetuks tunnistada. Seega on tööloa tähtaja pikendamisega kaasnevat

riski võimalik maandada teiste meetmete abil ning sagedane loa uuendamine ei ole

põhjendatud. Arvestades, et vastavaid töölubasid on praeguse seisuga ligi 700 ning tööload

vajavad pikendamist viie aasta tagant, esitab igal aastal tööloa taotluse ligikaudu 140 isikut.

Tööloa kehtivusaja pikendamine viielt aastalt kümnele vähendab oluliselt taotlejate

halduskoormust ning TTJA poolt töölubade andmise otsuste arvu poole võrra.

Punktiga 3 täiendatakse ESS § 11 lõikega 71, kehtestades erandi sellisele sagedusloa kehtivuse

tähtajale, mis on antud raadioteenuse osutamiseks. Uue sätte kohaselt annab TTJA

raadioteenuse osutamiseks raadiosageduse kasutajale sagedusloa kehtivusega kuni

raadioteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui seitsmeks

aastaks. Uue erandi eesmärk on ühtlustada MeeTS-is reguleeritud raadioteenuse tegevusloa

(edaspidi ka raadioluba) ja raadiosagedustel raadioteenuse pakkumiseks vajaliku sagedusloa

kehtivusaegu. MeeTS § 35 lg 2 näeb ette, et raadioluba antakse kuni seitsmeks aastaks. Kui

hetkel kehtib raadioteenuse osutamise otstarbel kasutatav sagedusluba vaid ühe aasta, siis

tähendab see, et raadioteenuse osutaja taotleb raadioloa kehtivuse ajal sagedusloa kehtivuse

pikendamist igal aastal.

Muudatuse eesmärk on vähendada raadioteenuse osutajate halduskoormust. Sagedusloa

kehtivuse sidumine raadioloa kehtivusega on loogiline ja vähendab tarbetut bürokraatiat.

Seitsmeaastane maksimaalne tähtaeg on kooskõlas MeeTS-is sätestatud raadioteenuse

tegevusloa maksimaalse kehtivusajaga. Samas ei anta ESS § 11 lõikega 71 raadioteenuse

osutajale sagedusluba pikemaks ajaks kui asjaomase raadioloa kehtivuse lõpuni.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks ESS § 12 lõige 3. Nii sageduslubade kui ka raadioteenuse

osutamise tegevuslubade väljaandja on TTJA, mistõttu seab säte ebamõistliku halduskoormuse

sagedusloa taotlejale, kohustades teda esitama asutusele dokumente, mille asutus on ise välja

andnud. Vabade sageduste efektiivseks kasutamiseks on sellegipoolest vajalik, et raadioteenuse

osutamiseks antakse sagedusluba üksnes juhul, kui taotlejal on vastavaks perioodiks kehtiv

raadioluba. Seetõttu täiendatakse ESS-is sageduslubade andmisest keeldumise aluseid (vt

selgitusi eelnõu § 2 punkti 5 kohta). Sageduslubade andmisest keeldumise aluse seadmisega

jäetakse välja praegu ESS § 12 lõikes 3 olev võimalus anda sagedusluba taotlejale, kellele ei

ole väljastatud soovitud sagedusloa kehtivusajal kehtivat raadioluba, kuid kes taotleb

sagedusluba raadioluba omava raadioteenuse osutajaga kokkuleppel tema programmi

edastamiseks. Edaspidi antakse raadioteenuse osutamiseks sagedusluba üksnes isikule, kellel

on selleks vastav raadioluba. Sagedusloa andmine üksnes raadioloa omanikule ühtlustab

7

praktikat ja lihtsustab kõikide osapoolte jaoks sageduslubade menetlemise ja väljaandmise

protsessi.

Punktiga 5 täiendatakse ESS § 14 lõiget 1 punktiga 31, mis loob aluse sagedusloa andmisest

keeldumiseks juhul, kui sagedusluba taotletakse raadioteenuse osutamiseks, kuid taotlejal

puudub soovitud sagedusloa kehtivusajal kehtiv meediateenuste seaduse alusel väljastatud

raadioteenuse osutamise tegevusluba. Muudatus on seotud eelmises punktis kirjeldatud

muudatusega, kuna raadioloa vajalikkus raadioteenuse osutamiseks sagedusloa väljastamiseks

on praegu reguleeritud ESS § 12 lõikega 3. Kavandatav sagedusloa andmisest keeldumise alus

täpsustab praeguses ESS § 12 lõikes 3 sätestatut nõudega, et raadioteenuse osutamiseks

sagedusloa väljastamiseks on vajalik just meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioluba.

Täpsustusega luuakse õigusselgus selles, et sagedusluba ei ole võimalik anda teises riigis

väljastatud raadioloa alusel.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks ESS § 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 4. Muudatus on vajalik

õigusselguse loomiseks ning ebavajalike piirangute kaotamiseks.

ESS § 14 lõikega 4 on sätestatud volitusnorm vastutavale ministrile TTJA tehnilise järelevalve

tegemiseks statsionaarsete seadmete paiknemise piirkondade kehtestamiseks määrusega.

Volitusnormi alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud 21. aprilli 2005. a

määrusega nr 46 „Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete

seadmete paiknemise piirkonnad“ vastavad piirkonnad. ESS § 14 lõike 1 punktiga 7 ja sama

paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määrusega ette nähtud monitooringujaamade kaitse

nõuded ei ole enam vajalikud ega ajakohased. Kõnealuste sätete ja määruse algne mõte ja

eesmärk oli see, et TTJA monitooringujaamasid ei segaks muud lähedal olevad FM- ja TV-

saatjad oma tugevate signaalidega. Tänapäevane tehnoloogia on oluliselt vastupidavam

välistele häiretele ning monitooringujaamade tööd on võimalik tagada ka ilma geograafiliste

piiranguteta. ESS § 14 lõike 1 punktis 7 reguleeritud sagedusloa andmisest keeldumise alus ei

ole seega enam proportsionaalne ega vajalik. Sätte kehtetuks tunnistamine vähendab piiranguid

sageduste kasutamisele ja lihtsustab regulatsiooni. ESS-i volitusnormi ja ESS § 14 lõike 1

punkti 7 kehtetuks tunnistamine tagaks õigusselguse ja kaotaks ebavajalikud piirangud.

Punktidega 7 ja 8 muudetakse ESS § 16 lõiget 1, täpsustades sageduslubade pikendamisel uue

loa kehtivusaega. Kehtiv ESS § 16 sätestab sageduslubade pikendamise üldised alused ja korra,

kuid ei täpsusta pikendatud sagedusloa kehtivusaega. Lisatav lause loob õigusselguse, nähes

ette, et sagedusluba on võimalik pikendada sama pika tähtaja võrra, kui on vastavale sagedusloa

liigile ette nähtud algne maksimaalne kehtivusaeg. Näiteks sagedusluba, mis on antud

raadiosageduste kasutamiseks vee- või õhusõiduki pardal vastavalt ESS § 11 lõikele 6 kolmeks

aastaks, on võimalik pikendada kuni kolme aasta võrra. Pikendada võib korduvalt. Lisaks

jäetakse ESS § 16 lõikest 1 välja tarbetu tekstiosa „kehtivatel tingimustel“. Kuna säte reguleerib

juba olemasoleva sagedusloa tähtaja pikendamist, on enesestmõistetav, et loa muid tingimusi

ei muudeta.

Punktiga 9 kaotatakse ESS § 17 lõikest 9 tulenev kohustus avaldada TTJA veebilehel ESS § 17

lõike 2 kohase sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise taotluse ja

sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud raadiosageduste kasutuslepingu alusel kasutamise õiguse

andmise teate vormid. Kõnealuste taotluste ja teadete edastamise kohustus säilib vastavalt ESS

§ 17 lõigetele 2 ja 5, kuid taotlusteks ja teadeteks ei ole ette nähtud kindlat vormi. Lisaks säilib

ESS § 17 lõikest 9 tulenev regulatsioon, et TTJA avalikustab oma veebilehel ESS § 17 lõikes

8

5 sätestatud raadiosageduste kasutuslepingu alusel kasutamise õiguse andmise teates sisalduva

info. Vormide avalikustamist ei ole vaja reguleerida.

Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks ESS § 17 lõikes 10 sätestatud volitusnorm raadiosageduste

kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korra

kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri poolt. Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega

muutub kehtetuks ka volitusnormi alusel 1. juuli 2011. a majandus- ja

kommunikatsiooniministri määrus nr 61 „Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja

kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise kord“. Volitusnormi kehtetuks tunnistamine on

põhjendatud, kuna sagedusloa üleandmise protsess on piisavalt reguleeritud seaduse tasandil

(ESS § 17) ning eraldi määruse kehtestamine ja ajakohastamine ei anna olulist lisaväärtust, kuid

tekitab juurde halduskoormust.

Punktiga 11 lihtsustatakse kriteeriumi hindamise metoodikat, kuna selle täpsem reguleerimine

ei ole vajalik. Asjaolu, kas vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja edastatavad kanalid

on kaabellevivõrgu piirkonnas antenniga vastu võetavad, on võimalik tuvastada üldlevinud

standarditele ja normidele tuginedes ja seda ei ole vaja määrusega eraldi tehniliste tingimustena

sätestada. Veelgi enam, selliseid tehnoloogilisi lahendusi, mis kirjeldavad kanalite seda tüüpi

edastust, enam peaaegu kasutusel ei ole. Sellega seoses tuleb kehtetuks tunnistada ka ESS § 90

lõige 5 koos volitusnormi alusel vastu võetud määrusega (vt selgitusi eelnõu § 2 punkti 12

kohta).

Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks ESS § 90 lõikes 5 sätestatud volitusnorm

kaabelleviteenuse osutamisele nõuete kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri poolt.

Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks ka volitusnormi alusel 19. oktoobri

2005. a majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 127 „Nõuded kaabellevivõrgu

piirkonnas vastuvõetava televisiooniprogrammi edastamise teenuse osutamisele“ (vt selgitusi

ka eelnõu § 2 punkti 11 kohta).

Samuti tunnistatakse punktiga 12 kehtetuks ESS § 137 lõige 3. Praegu kehtiva ESS § 137

lõikes 3 sätestatud regulatsiooni kohaselt koostab ja esitab TTJA üks kord kolme kuu jooksul

Justiits- ja Digiministeeriumile ülevaate elektroonilise side valdkonnas toimunud muutustest

koos sideteenuse turu peamiste näitajate statistiliste andmetega. Aruandluskohustuse täitmiseks

esitavad sideturu kohta käivaid andmeid ettevõtjad TTJA-le kuni neli korda aastas. Praktika on

näidanud, et sideturul ei toimu niivõrd kiireid muutusi, et nii tihe seire- ja aruandluskohustus

oleks põhjendatud, mistõttu tuleks muuta aruandlus aastapõhiseks (ESS § 137 lg 1).

Muudatusega vähendatakse ettevõtjatelt andmete kogumist – vähendatakse ettevõtjate arvu (44

sideettevõtja asemel 34) ja küsitavate andmete koosseisu (nt jäetakse välja küsimused

transiidiliikluse, mobiilse andmeside kiiruse jaotuse ja välismaa SIM-ide arvu kohta).

Ettevõtjatelt saadud andmestikku kasutatakse lisaks andmete edastamise kohustuse täitmiseks

Euroopa Komisjoni ning Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ameti (ingl Body

of European Regulators for Electronic Communications) ja teiste organisatsioonide ees.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse lõhkematerjaliseadust (LMS)

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LMS § 37 lõike 1 punkt 1, et kaotada veoloa kohustus

lõhkematerjali vedamiseks Eestis. Riigisisese veoloa taotluste menetlemisel kontrollib TTJA

loataotluse nõuetelevastavust, taotluses kirjeldatud veotingimuste nõuetelevastavust ning

9

Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti arvamust julgeoleku kõrgendatud ohu

esinemise kohta. Muud asjaolud, mida TTJA saab veoloa andmiseks või selle andmisest

keeldumiseks hinnata, on asjakohased üksnes piiriüleste vedude puhul. Riigisiseste vedude

korral korraldavad lõhkematerjali vedamist üksnes TTJA antud tegevusloaga ettevõtjad. Seni

on veoload olnud väljastatud peaaegu kõik kaheks aastaks, aga need ei ole täitnud oma sisulist

eesmärki. Ettevõtjal ei ole praktikas võimalik ennustada kõiki kahe aasta jooksul ette tulevaid

marsruute. Kui veost kontrollib liikluspatrull, on seni esitatud kaheks aastaks väljastatud

veoluba, millelt ei ole konkreetse saadetise kohta võimalik tuvastada, kes, millisel marsruudil

ja millist kogust lõhkematerjali veab. Ettevõtjate töö iseloomu tõttu (kaevandamine,

lõhkamistööd, lahingumoona tootmine) ei ole olnud võimalik ega ka majanduslikult otstarbekas

taotleda veoluba iga konkreetse saadetise veoks, kuna saadetisi võib ettevõtjal ühe objekti

(näiteks karjääris lõhkamiseks) teenindamiseks olla ühe aasta jooksul sadu. Kogu vajaliku

koguse lõhkematerjali korraga objektile viimine ei ole samuti võimalik, kuna karjääride ega ka

lõhketöö tegemise kohas (näiteks Rail Balticu trassi ettevalmistamine) ei ole nõuetele vastavaid

tingimusi lõhkematerjali suuremahuliseks ja pikaajaliseks ladustamiseks. Seega on loataotluses

kirjeldatud veotingimuste ning taotluse üldise nõuetelevastavuse kontrolli puhul tegu üksnes

formaalsusega ning lõhkematerjali riigisisesel vedamisel täidaks eesmärki ka vedudest

teatamine.

Punktiga 2 lisatakse LMS peatükki 5 § 371, mille kohaselt tuleb edaspidi lõhkematerjali

vedamiseks Eestis esitada Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu

elektrooniline veoteatis. Veoteatis peab sisaldama andmeid vedaja, saadetise saaja ja

lõhkematerjali kohta ning veoviisi, -marsruuti ja -aega. Veoloa asendamine

teatamiskohustusega tähendab väiksemat halduskoormust nii ettevõtjale kui ka riigile.

Loakohustuse teatamiskohustusega asendamise korral kaob ettevõtjal ka riigilõivu tasumise

kohustus. Kavandatud LMS § 371 lõike 2 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet olulise või

kõrgendatud ohu korral julgeolekule nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete

järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks. Kuigi kehtiva

regulatsiooni kohaselt (LMS § 37 lõige 9) kohaselt võib TTJA teha seda sama, on oluline

juhtida tähelepanu, et kui kehtiva õiguse kohaselt teeb TTJA seda loamenetluses, siis

kavandatava regulatsiooni kohaselt saaks PPA samasisulist õigust rakendada üksnes riikliku

järelevalve menetluses eesmärgiga ohtu ennetada või tõrjuda. Kavandatava LMS § 371 lõike 2

näol on seega tegemist erisättega korrakaitseseaduse § 28 lõikest 1.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse riigilõivuseadust (RLS)

Punktiga 1 suurendatakse RLS § 206 lõikes 1 kehtestatud riigilõiv 10 eurolt 20 eurole.

Muudatus on otseselt seotud ESS § 11 lõike 7 kavandatava muudatusega, millega pikendatakse

amatöörraadiojaama tööloa kehtivusaega viielt aastalt kümnele aastale. Kuna loa kehtivusaeg

kahekordistub, võimaldatakse amatöörraadiojaama tööloa omanikule ka riigi piiratud ressursiga

sagedusala kasutamist viie aasta asemel kümme aastat. Tasumisele kuuluva riigilõivu määra

tõstmine 20 eurole on proportsionaalne saadava hüve suurenemisega. Kümneaastase

kehtivusaja kohta jääb lõiv tööloa taotleja jaoks samaks ning mõistlikuks.

Punktiga 2 lisatakse RLS §-i 206 lõige 61, millega reguleeritakse raadioteenuse osutamiseks

sagedusloa väljastamise või sagedusloa pikendamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu

määramise alust. Muudatused on vajalikud, et rakendada eelnõus kavandatavat ESS § 11

muudatust, millega lisatakse lõige 71 ning kehtestatakse raadioteenuse sagedusloa pikem, kuni

seitsmeaastane kehtivusaeg. Kuna sagedusluba antakse edaspidi pikemaks ajaks, tuleb luua

proportsionaalne ja õiglane riigilõivu määramise süsteem, mis võimaldab lõivu määrata kuni

10

seitsme aasta kohta, tasudes vastavalt sagedusloa kehtivusajale riigilõivu 1/7 osa RLS lisas 3

sätestatud määrast iga taotletava sagedusloa kehtivusaasta kohta.

Punktiga 3 lisatakse RLS § 206 lõike 71 lõppu täpsustus, et sättes ette nähtud riigilõiv rakendub

iga sagedusloale kantud sageduskanali või sagedusvahemiku kohta. Muudatus on vajalik, kuna

kehtiv sõnastus ei täpsusta, kas lühiajalise sagedusloa riigilõiv on taotluspõhine või

sageduspõhine. Kavandatava muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida

väärtõlgendusi. Täpsustusega sätestatakse üheselt, et riigilõivu tuleb tasuda iga eraldatava

sageduskanali ja -vahemiku kohta. Sõnastuse täpsustamine tagab, et riigilõivu suurus vastab

tegelikule halduskoormusele ja loa andmisega eraldatud ressursile.

Punktiga 4 täiendatakse RLS § 206 lõikeid 8 ja 10, lisades sätestatud regulatsioonile välistuse

raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja sagedusloa puhul. Muudatus

välistab raadioteenuse sageduslubade puhul seni kehtinud lühiajaliste lubade riigilõivumäärade

kohaldamise, kuna eelnõuga planeeritakse ESS-is kavandatavate muudatustega arvestades

kehtestada raadioteenuste sageduslubadele uued täpsustatud riigilõivumäärad.

Punktiga 5 lisatakse RLS §-i 206 lõige 81, millega kehtestatakse lühiajalise, 8–31

kalendripäeva kehtiva raadioteenuse sagedusloa riigilõivuks 1/42 osa RLS lisas 3 märgitud

riigilõivu määrast. Muudatus on vajalik selleks, et luua proportsionaalne riigilõivumäär ajutiste

raadiolubadega seotud sageduslubade andmiseks.

Punktiga 6 lisatakse RLS §-i 206 lõige 101, millega kehtestatakse 32 päevast kuni 11 kuuni

kehtiva raadioteenuse sagedusloa riigilõivuks 1/84 osa RLS lisas 3 märgitud määrast iga kuu

kohta. Selline määr tuleneb loogikast, et aasta kohta rakendatav 1/7 osa määrast on jagatud 12-

ga ning seega saadud kuude arvuga arvestav sagedusloa riigilõivumäär, mis tagab sagedusloa

kehtivusega proportsionaalse lõivu.

Punktiga 7 täiendatakse RLS § 206 lõiget 13 ja välistatakse kavandatava regulatsiooni alt

raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja sagedusluba. Muudatus on seotud

eelnõu § 4 punktiga 8, millega lisatakse raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu

raadiosaatjale antud sagedusloa riigilõivu kohta uus regulatsioon RLS § 206 lõike 131 näol.

Punktiga 8 lisatakse RLS §-i 206 lõige 131, mis sätestab, et raadioteenuse osutamiseks

ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale antud sagedusloa omaniku soovil sagedusloal lisas 3

nimetatud tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu lisaks RLS § 206 lõikes 12 sätestatud

riigilõivumäärale 1/84 osa RLS lisas 3 sätestatud esialgse riigilõivumäära ja muudetud

tingimuste esialgsest suurema riigilõivumäära erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud

sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni. Selle muudatusega kehtestatakse eelnevaga analoogne

proportsionaalse lõivu arvestuse kord ka juhuks, kui raadioteenuse sagedusloa tingimusi

muudetakse loa kehtivusaja jooksul. See tagab, et riigilõivu tasutakse ainult sagedusloa tegeliku

kehtivusaja eest.

Punktiga 9 kehtestatakse RLS lisa 3 uues sõnastuses. Lisa 3 uuendamine on vajalik, et viia

riigilõivumäärad vastavusse kõnesoleva eelnõuga kavandatavate muudatustega sageduslubade

kehtivusaegades ja arvestuspõhimõtetes. Samuti on uues redaktsioonis ühtlustatud digi-TV ja

digiraadio lõivumäärasid, kuivõrd nende erinev lõivumäär ei ole põhjendatud. Selle tulemusena

11

lähevad digiraadio load vähesel määral taotlejale soodsamaks ning lõivumäärad on loogilises

seoses lubade kehtivusaja ja eraldatava ressursiga.

Lisaks kaotatakse lisas 3 ette nähtud eraldi riigilõivumäärad väga suure võimsusega saatjate

jaoks, kuna tehnoloogia arengu tõttu ei ole nii suure võimsusega saatjaid enam kasutusel.

RLS lisas 3 muudetakse ka satelliitside maajaama riigilõivude määra. Arvestades ressurssi ja

satelliidisageduste planeerimise keerukust sõltumata sagedusalast ei ole põhjendatud praeguse

regulatsiooni kohane lõivu vähenemine kõrgematel sagedustel. Kõnealust lõivu tasuvad

globaalsed satelliitsideteenuse pakkujad konkureerivad Eesti ettevõtjatega samal turul, kuid

satelliitsageduste eest küsitav väike lõiv jätaks Eesti ettevõtjad, kes tasuvad sama teenuse

osutamise jaoks vajalike sageduste eest palju rohkem, ebavõrdsesse seisu.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse tarbijakaitseseadust (TKS)

Punktiga 1 täiendatakse TKS § 41 lõiget 1 pärast sõnu „esimees ja“ tekstiosaga „käesoleva

paragrahvi lõikes 112 nimetatud juhul“. Muudatuse tegemine on vajalik tulenevalt komisjoni

koosseisu üldreegli muutmisest, mille kohaselt vaadatakse vaidlus üldjuhul läbi üheliikmelises

koosseisus (komisjoni esimees ainuisikuliselt).

Punktiga 2 muudetakse TKS § 41 lõikeid 111 ja 112 ning nähakse ette, et enamasti vaatab

komisjoni esimees tarbijavaidlusasja läbi ja lahendab vaidluse ainuisikuliselt (üheliikmeline

komisjon). See võimaldab kiiremat ja efektiivsemat menetlust. Kui vaidluse läbivaatamise

käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud ebaselged või keerukad, võib

komisjoni koosseisu kinnitada ka kolmeliikmelina. Kolmeliikmeline komisjon koosneb

komisjoni esimehest, ettevõtlus- või kutseliidu esindajast ja tarbijate huve esindava

organisatsiooni või asutuse esindajast. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja kinnitatakse

komisjoni koosseisu, lähtudes vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate huvide

esindajana ei kinnitata komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku

(lõige 112).

Kehtiva seaduse kohaselt lahendab komisjon vaidlusi reeglina kolmeliikmelises koosseisus

ning kui asjaolud on selged, lahendab komisjoni esimees vaidluse ainuisikuliselt. Juba praegu

lahendab komisjoni esimees suurema osa vaidlusi ainuisikuliselt ning seetõttu tehakse seaduses

muudatus, mille kohaselt lahendab vaidluse enamasti üksnes komisjoni esimees, v.a kui

vaidluse asjaolud ei ole selged.

Kui vaidlust vaatab läbi komisjoni esimees ainuisikuliselt, tagab see kiirema lahendi nii

tarbijale kui ka kauplejale, kuna puudub vajadus kaasata tarbijate ja kauplejate esindajat,

kellega tuleks eraldi kokku leppida sobiv aeg kaasuse aruteluks.

Kehtiva TKS § 41 lõigetes 111 ja 112 on juba sätestatud põhimõtted, kuidas komisjoni koosseis

kujuneb, kuid kuna eelnõuga tehakse muudatused komisjoni koosseisu üldreeglis, tuleb sätete

111 ja 112 asukohad vahetada. Kuigi hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 37 sätestab, et

kehtiva seaduse struktuuriosade numeratsiooni ei muudeta, tuleb seda antud juhul siiski teha,

sest komisjoni koosseisu üldreegli muudatuse tõttu ei ole sätete loogilist järjestust muul viisil

võimalik tagada kui sätete asukohti omavahel vahetades.

Punktiga 3 sätestatakse komisjoni sekretariaadi kohustus istungeid helisalvestada, mitte enam

protokollida, nagu seda näeb ette kehtiv regulatsioon. Istungite protokollimiseks puudub

12

praktiline vajadus, sest uued tehnilised lahendused võimaldavad istungeid kiirelt ja lihtsalt

helisalvestada. Seega puudub vajadus koostada mahukaid ja aeganõudvaid protokolle.

Punktiga 4 tehakse muudatus TKS § 47 lõike 3 punktis 4 ning nähakse ette, et avaldust ei pea

võtma menetlusse siis, kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on

alla 50 euro. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot ja see on kehtinud juba üle kaheksa aasta.

Arvestades inflatsiooni, on nõude esitamise alampiiri tõstmine asjakohane ja vajalik.

Komisjonile jääb endiselt kaalutlusõigus ka alla 50 euro suuruste nõuete menetlemiseks, seda

näiteks juhul, kui vaidluse lahendamine on oluline praktika kujundamise seisukohast. Seega on

komisjon pädev lahendama ka väiksema summa (alla 50 euro) üle peetavat vaidlust, juhul kui

see on oluline paljude tarbijate õiguste seisukohast. Näiteks võib olla oluline lahendada vaidlus,

mis puudutab sideettevõtjate poolt tuhandetele tarbijatele saadetud arveid, ning kujundada

selles küsimuses tarbijaõiguslik praktika, vaatamata sellele, et konkreetsele tarbijale esitatud

arve võib olla väike. Komisjonis menetlemisele kuuluva nõude suurendamisel 30-lt eurolt 50-

le eurole väheneks menetluste arv (maksimaalselt 14%) ning seejuures ka ressurss ja koormus

nii ettevõtjatel, kes menetluses osalema peavad, kui ka sekretariaadil ja komisjoni esimehel, kes

kaebusi lahendavad ja menetlusi läbi viivad. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot ja see on

kehtinud juba üle kaheksa aasta.

Punktiga 5 tehakse muudatus TKS § 47 lõikes 3, millega antakse komisjoni sekretariaadile

lisapädevus otsustada, millal jätta tarbija avaldus menetlusse võtmata või menetlus lõpetada.

Muudatustega antakse sekretariaadile õigus jätta tarbija avaldus menetlusse võtmata või

menetlus lõpetada, kui: 1) avaldus ei ole esitatud tarbija seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks; 2) tarbija taotletava eesmärgi saavutamine kohtuvälises menetluses on perspektiivitu;

3) vaidluse lahendamine ei ole võimalik põhjaliku uurimise ja tunnistajate ärakuulamiseta ning

seda oleks otstarbekam lahendada maakohtus; 4) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või

tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja vaidluse lahendamine ei ole oluline praktika kujundamise

või senise praktika olulise muutmise vajaduse seisukohast, vaidlusel ei ole tähendust võimalike

teiste tarbijate jaoks või tegemist ei ole lepingu täitmise või lepingu tühisuse tuvastamise

nõudega.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on selline pädevus komisjoni esimehel, kes teeb otsuse vastavalt

sekretariaadi ettevalmistatud ettepanekule. Seega on juba praegu komisjoni sekretariaadil

pädevus ja kogemus selliste otsuste tegemiseks, kuid need vormistab esimees. See on lisakulu

riigile, sest komisjoni esimehi tasustatakse tunnipõhiselt. Sellise pädevuse andmisega

sekretariaadile vähendatakse esimeeste koormust ning kuna juba praegu vormistavad esimehed

sellised otsused sekretariaadi ettepanekul, puudub alus kahelda sekretariaadi pädevuses

selliseid otsuseid teha. Komisjoni sekretariaat koosneb õigusharidusega juristidest, kes teevad

juba praegu suure osa ettevalmistavat tööd ära. Sisulise otsuse tegemise pädevus jääb jätkuvalt

komisjoni esimehele (TKS § 57).

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks TKS § 47 lõike 4 esimene lause, mille kohaselt tarbija

avalduse menetlusse võtmata jätmise otsustab komisjoni esimees sekretariaadi ettepanekul.

Lause tunnistatakse kehtetuks, kuna komisjoni sekretariaadile antakse juurde pädevus jätta

tarbija avaldus menetlusse võtmata või menetlus lõpetada sama paragrahvi lõike 3 punktide 1–

4 alusel. Kehtiva regulatsiooni alusel otsustab seda komisjoni esimees sekretariaadi

ettepanekul.

Punktiga 7 muudetakse TKS § 51 lõiget 2 ja nähakse ette, et vaidlus vaadatakse läbi ja

lahendatakse kirjalikus menetluses ning et tarbija võib taotleda asja arutamist suulisel istungil.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib tarbija taotleda asja arutamist suulisel istungil ning

13

komisjonil puudub alus sellest keeldumiseks, kuigi menetluse käigus võib saada komisjonile

selgeks, et suuliseks istungiks vajadus puudub. Komisjoni esimees võib jätta tarbija taotluse

rahuldamata, kui vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel

on vaidluse asjaolud selged ja otsuse tegemine asjas on võimalik ilma suulise arutamiseta.

Sealjuures näitab komisjoni praktika, et ligi 60% tarbijavaidlusasju lahendatakse kirjalikus

menetluses ja kui tarbija ongi taotlenud asja suulist arutamist, siis sageli ei ilmu kaupleja

istungile. Seetõttu võib eeldada, et kavandatav muudatus ei mõjuta oluliselt komisjoni

väljakujunenud praktikat.

Punktiga 8 jäetakse TKS § 51 lõikest 3 välja sõnad „kui tarbija on selleks soovi avaldanud

või“. Komisjoni esimehele jääb kaalutlusõigus korraldada istung, kui ta peab seda vajalikuks.

Punktiga 9 muudetakse TKS § 54 pealkirja ja jäetakse välja nõue tarbijavaidluste komisjoni

suulisi istungeid protokollida, kuna tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad

komisjoni istungite arutelu helisalvestada, mistõttu puudub komisjoni sekretariaadil vajadus

koostada mahukaid protokolle.

Punktiga 10 tehakse muudatus TKS § 54 lõikes 1 – kaotatakse ära komisjoni sekretariaadi

kohustus istungeid protokollida ja see asendatakse helisalvestamise kohustusega. Võrreldes

kehtiva seadusega jääb samaks see, et komisjoni esimees otsustab istungi helisalvestamise

(kehtivas seaduses protokollimise) vajaduse üle olukorras, kus vaidlevad pooled istungil ei

osale.

Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks TKS § 54 lõiked 11 (kohustuslikud andmed protokollis)

ja 2 (protokolli allkirjastamise kohustus), kuna eelnõuga kaotatakse ära tarbijavaidluste

komisjoni sekretariaadi kohustus protokolle koostada ning protokollide koostamine

asendatakse istungi helisalvestamisega. Kuna edaspidi komisjoni istungeid ei protokollita, vaid

need helisalvestatakse, siis kaob vajadus protokolle allkirjastada.

Punktiga 12 asendatakse TKS § 54 lõikes 3 sõna „protokolle“ sõnaga „helisalvestisi“.

Muudatuse tingib asjaolu, et uue regulatsiooni kohaselt komisjoni istungeid ei protokollita, vaid

need helisalvestatakse.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse tubakaseadust (TubS)

Muudatusega täiendatakse TubS § 22 lõikega 21, mille kohaselt tubakatoote ja tubakatootega

seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud

ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.

Tubakaseaduse muudatustega luuakse õigusselgust müügisaaliga müügikoha termini

defineerimise teel. Tubakaseadus keelab üldjuhul tubakatoodete müügi müügisaalita

müügikohas. Tegemist on tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete

jaemüügikohale kehtiva esemelise majandustegevuse nõudega, mida ei kohaldata vaid

müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuvale, kauba jaemüügiks kohandatud sõidukile ja

kioskile. Müügisaaliga müügikoht on seaduses aga defineerimata. Seetõttu on erinevate

müügikohtade seadusele vastavuse hindamine olnud ettevõtjate jaoks praktikas keerukas, eriti

just avalikke üritusi arvestades. Õigusselguse põhimõtte kohaselt peavad õigusaktid olema

piisavalt selged ja arusaadavad, et isikutel oleks mõistlik võimalus riigi tegevust ette näha ja

kohandada oma tegevust sellele vastavalt. Seetõttu on vaja müügisaaliga müügikoha termin

defineerida seaduse tasandil.

14

Legaaldefinitsioonis on oluline esile tuua, et tegemist ei pea olema siseruumiga, vaid tegemist

võib olla ka alaga või piirkonnaga, mis aga peab olema ülejäänud ala või ruumiga võrreldes

selgelt piiritletud ja seega eristatav. Sealjuures on oluline, et tooted ega kaubamärgid ei oleks

nähtavad väljastpoolt seda ala (TubS § 22 lg 31 p 1). Alana võib sealjuures käsitleda ka telki

või muud ajutist lahendust, kui see täidab eelnimetatud tingimused. Kuna definitsiooni kohaselt

peab tarbijal olema võimalik siseneda selgelt eristatavale alale, ei ole võimalik kasutada

tubakatoodete müügiks põrandale asetatud riiulit või ratastega käru.

Õigusnormide selgus ja ühesemalt mõistetavus võimaldavad ettevõtjatel edaspidi paremini aru

saada müügisaaliga müügikoha nõude sisust. Defineerimine loob ettevõtjatele õiguskindlust.

Kuna müügisaaliga müügikoha nõue kehtib, ei kaasne muudatusega uusi kohustusi.

Eelnõu §-ga 7 muudetakse turismiseadust (TurS)

Eelnõuga täiendatakse TurS § 151 lõiget 10 pärast sõna „väljastamist“ sõnadega „käesoleva

seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud viisil”. Turismiseaduse § 151 lõige 10 kohustab reisiettevõtjat

edastama TTJA-le tagatise olemasolu tõendava dokumendi (allkirjastatud kindlustuspoliis,

pangagarantii) viivitamata pärast tagatise väljastamist. Tagatise dokumendi enese esitamise

viisi ei ole seni TurS-is reguleeritud. Muudatuse kohaselt saab tagatise dokumenti esitada

edaspidi üksnes majandustegevusregistri kaudu (Eesti teabevärava või notari kaudu), nagu

esitatakse majandustegevusteade. Kehtivad MSÜS ja TurS näevad ette, et reisiettevõtja esitab

majandustegevusteates andmed tagatise suuruse, kehtivuse alguskuupäeva ja lõpukuupäeva

ning tagatise väljastanud ettevõtja kohta. Kuna enamik tagatisi väljastatakse üheks aastaks, siis

peab reisiettevõtja tagatise andmeid registris uuendama pea iga aasta, tagamaks registriandmete

õigsuse. Tagatise dokumendi hõlpsaks esitamiseks on majandustegevusteates loodud võimalus

lisada see failina tagatise andmete juurde, kuid jätkuvalt kasutatakse ka võimalust esitada

tagatise dokument e-posti teel. Lihtsustamise ja menetluste kiirendamise eesmärgil nähakse

edaspidi ette, et ettevõtja esitab ka tagatise dokumendi(d) sama ühtse kanali kaudu. Muudatus

aitab tagada TTJA-s avalike ressursside tulemusliku ja efektiivse kasutuse, vähendades

koormust, mis kaasneb tagatisega seotud andmete ja dokumentide eri viisidel vastuvõtmise,

registreerimise ja nende vastavuse kontrollimisega.

Eelnõu §-ga 8 muudetakse väärismetalltoodete seadust (VMTS)

Punktiga 1 muudetakse VMTS § 201 lõikeid 1–4. Paragrahvi 201 lõikes 1 tehakse muudatus,

mille järgi on nimemärgise registreering edaspidi tähtajatu ehk nimemärgis tuleb registreerida

üks kord. Kehtiva korra järgi on registreering tähtajaline ja vajab iga kümne aasta tagant

uuendamist, mis tekitab nii ettevõtjatele kui ka TTJA-le juurde halduskoormust.

VMTS § 201 lõiget 2 muudetakse ja see sõnastatakse ümber nii, et edaspidi tuleb nimemärgise

registreeringule tähtaeg määrata ainult juhul, kui nimemärgise registreerimisel sissevedaja

esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline.

Sellisel juhul tuleb lähtuda sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalikku

nõusolekusse märgitud tähtajast. Tegemist on kehtiva nõudega, mis VMTS-is säilitatakse.

VMTS § 201 lõikes 3 sätestatakse tingimused, mille täitmise korral tuleb tähtajalist

nimemärgise registreeringut pikendada. Pikendamine on võimalik juhul, kui:

1. sissevedaja on tasunud vastava riigilõivu ning

2. esitanud uue kirjaliku nõusoleku sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtjalt.

15

Kirjeldatud tingimuste sätestamine tagab selguse ja läbipaistvuse sama paragrahvi lõikes 2

kirjeldatud tähtajalise registreeringu pikendamise protsessis ning välistab tõlgendamisruumi.

Varem kehtisid samad tingimused kõigi nimemärgiste pikendamisele, kuid kuna eelnõuga

muudetakse ilma kirjaliku nõusoleku kohustuseta nimemärgised tähtajatuks, siis kitsendatakse

tingimusi ainult eelnõukohases § 201 lõikes 2 kirjeldatud nimemärgistele.

VMTS § 201 lõikega 4 kitsendatakse TTJA-le nimemärgise registreeringu lõppemisest

teatamise kohustust ainult juhtudele, kui lõpeb kavandatud VMTS § 201 lõikes 2 kirjeldatud

kirjaliku nõusoleku kehtivusaeg. Muudatusega säilitatakse etteteatamise tähtaeg, milleks oli

vähemalt kaks kuud.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks VMTS § 201 lõige 5, mis on tehniline muudatus ilma

sisulise muutuseta. Seda, kas registreeringu kehtivusaega pikendatakse kande tegemisega või

muul viisil, ei ole vaja seaduse tasandil reguleerida.

Punktiga 3 täiendatakse § 55 lõikega 7, mille kohaselt loetakse enne muudatuse jõustumist

registreeritud nimemärgised kehtivaks tähtajatult, välja arvatud juhul, kui registreering põhines

tähtajalisel kirjalikul nõusolekul. Lisatava sättega välditakse, et juba tähtajaliselt registreeritud

nimemärgised kaotaksid kehtivuse kehtivustähtaega lõpetava päeva saabumisega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. ESS-i ja RLS-iga tehtavad muudatused on

peamiselt riigisisese haldusmenetluse ja riigilõivude korra täpsustused, mis ei ole vastuolus

Euroopa elektroonilise side seadustiku (direktiiv (EL) 2018/1972) põhimõtetega.

Halduskoormuse vähendamine on kooskõlas Euroopa Liidu parema õigusloome põhimõtetega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades:

sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele. Muid valdkondi eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta.

Alkoholiseadus

Kavandatav muudatus: lisatakse täpsustus, et müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse

joogi jaemüügile e-kaubanduses, toitlustuses ega avalikul üritusel.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Sihtrühm: väikeettevõtjad, e-kaubanduse platvormid, toitlustusasutused, avalike ürituste

korraldajad

Mõju võib pidada väheoluliseks. Muudatus loob õigusselguse, et alkohoolse joogi jaemüüjal

on võimalik e-kaubanduses, toitlustusettevõttes ja avalikel üritustel müüa alkoholi ilma

müügisaali olemasoluta. See toetab regionaalset ettevõtlust. Praegu seaduses olev teatav

vasturääkivus võis tekitada ettevõtjates segadust, kas toitlustusettevõttes ja avalikul üritusel on

lubatud alkoholi jaemüük ilma füüsilise müügisaali olemasoluta. Muudatusega kaob see

vasturääkivus ning toetatakse ka järelevalvet.

16

Mõju valdkond: mõju regionaalarengule

Sihtrühm: maapiirkondade ettevõtjad, kohalike ürituste, laatade ja festivalide korraldajad

Muudatuse mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. See loob õigusselguse, et

alkohoolse joogi jaemüük on avalikel üritustel, sealhulgas laatadel ja festivalidel, lubatud ka

ilma püsiva müügisaali olemasoluta. Muudatus toetab regionaalset ettevõtlust ning kaudselt ka

turismi.

Kavandatav muudatus: muudetakse alkohoolsete jookide jaemüügi regulatsiooni selliselt,

et jaemüük on lubatud e-kaubanduses ilma kauplust või toitlustusettevõtet omamata.

Mõju valdkond: majandus

Sihtrühm: väikeettevõtjad, e-kaubanduse platvormid, tootjad

Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Muudatus vähendab ettevõtjate

halduskoormust ja kulusid, kuna kaob kohustus pidada füüsilist müügisaali. E-kaubanduse

kaudu müük muutub paindlikumaks, mis soodustab väikeettevõtlust ja kohalike väiketootjate

turulepääsu. Füüsilise müügisaali nõue, mis on osutunud ebaefektiivseks ja konkurentsi

moonutavaks, kaob ära. Ettevõtjad ei ole kohustatud oma senises tegevuses muudatusi tegema,

kuid neil avaneb võimalus teha majandustegevust väiksemate kuludega, kui nad ei soovi pidada

eraldi füüsilist müügisaali. Muudatus mõjutab positiivselt kõiki ettevõtjaid, sealhulgas

ekspordiga tegelevaid äriühinguid ja e-residentide asutatud Eestis registreeritud ettevõtjaid, kes

on tundnud huvi just veebimüügi vastu. See laiendab ettevõtjate võimalusi müüa tooteid otse

kliendile. Suureneb ettevõtja iseseisvus oma majandustegevuse korraldamisel ja planeerimisel.

Positiivse mõjuna võib esile tõsta ka suuremat mõju väike- ja kohalikele ettevõtjatele, kellel on

nüüd lihtsam oma tooteid otse tarbijatele turustada. Seeläbi lüheneb tehinguahel võrreldes

edasimüügiga kauplustele ning ahela lühenemine võib tähendada tarbijale odavamat toote hinda

ja tulu liikumist otse tootjale.

Mõju valdkond: halduskorraldus

Sihtrühm: kohalikud omavalitsused, järelevalveasutused (TTJA, PPA, MTA, PTA)

Muudatuse mõju TTJA-le on oluline. See vähendab halduskoormust, kuna kaob vajadus

menetleda näilisi poode (nt laoruumides või olematu lahtiolekuajaga), mis on loodud üksnes

kehtiva seaduse nõude täitmiseks. Füüsilise müügisaali olemasolu ei ole hõlbustanud e-

kaubanduse müügitehingute kontrollimist, kuna veebimüügi üle on tulnud teha eraldi

järelevalvet.

Kuna ettevõtjatel kaob vajadus pidada fiktiivseid poode alkoholi jaemüügiks e-kaubanduse

kaudu, võib eeldada, et paljud sellised müügikohad suletakse, kuna nende pidamine on olnud

lisakulu. Selle tulemusel väheneb TTJA ja PPA kontrollitavate müügikohtade arv. Tõenäoliselt

on mõju PPA-le (vanusekontroll) siiski minimaalne, kuna paljudes fiktiivsetes poodides müüki

tegelikult ei toimu.

Samas on oodata mõningast majandustegevuse registri ja PTA teavituste arvu kasvu, kuna kõik

e-poodi pidavad ettevõtjad, kellel füüsiline müügikoht puudub, ei ole siiani teinud nõutavaid

teavitusi. Selliste teavituste arvu kasv on aga eelduslikult ühekordne, kuna muudatuse

jõustumise järel võib oodata, et need, kellel on teavitused tegemata, teevad need ära. Samas

võib alkohoolse joogi iseseivalt e-kaubanduses müümise lubamise järel eeldada selle

17

tegevusvormi mõningast kasvu. Edaspidi võib piirangu kadumise tõttu eeldada toodete

mõningast suuremat müüki e-kaubanduse kaudu, mis järelevalveasutustele tähendab laiemat

kontrollitavate ringi. Kuna e-kaubanduses müümine on ka praegu lubatud, ei ole siiski alust

prognoosida koormuse märgatavat kasvu. Erinevalt kauplusest või toitlustusettevõttest saab e-

kaubanduse puhul paljude nõuete täitmist kontrollida ka toiminguid kohapeal tegemata,

mistõttu on järelevalvetoimingute tegemine lihtsam, kiirem ja ajaliselt paindlikum nii

korrakaitseorganile kui ka ettevõtjale. Kogumis võib järelevalvatavate e-kaubanduse

müügikohtade arvu suurenemist tasakaalustada mõnegi füüsilise müügikoha kadumine.

Seetõttu võib eeldada, et järelevalveasutused ei vaja muudatuse tõttu lisaressurssi, vaid eelkõige

võib muudatus mõjutada mõningal määral juba tehtavate toimingute iseloomu ja ressurss minna

ühelt toimingult teisele.

Kavandatav muudatus: kaotatakse kassaaparaadi nõue ning sätestatakse, et alkohoolse

joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaaja täpsusega

fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõik alkohoolse joogi jaemüügi

tehingud.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: väikeettevõtjad, kauplused ja toitlustusasutused

Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Kassaaparaadi nõude kaotamine vähendab

ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, eriti väiksemate müügikohtade puhul, kus kassaaparaadi

soetamine ja ülalpidamine on olnud ebamõistlikult koormav. Oluline on, et puuduvad

konkreetsed nõuded kassaaparaadile ning sõnasõnalise tõlgenduse kohaselt on kassaaparaat

spetsiaalne seade rahaliste arvelduste tegemiseks kassas. Sellisest tõlgendusest lähtuvalt ei

sobiks kassaaparaadiks nt tahvelarvuti, mis võib sobiva tarkvaralise lahenduse puhul olla piisav

nõuete täitmiseks. Muudatusega jääb ettevõtjale vabadus valida sobiv tehniline lahendus

müügitehingute salvestamiseks, mis toetab ka innovatsiooni. Regulatsioon muutub

tehnoloogianeutraalseks, rõhutades tulemuse olulisust – tehingu andmete fikseerimist, mitte

konkreetse seadme kasutamist. Ettevõtjatele ei kaasne kohustust kassaaparaadist vabaneda ja

ettevõtjad võivad jätkata olemasoleva kassaaparaadi kasutamist, eeldusel, et sellega on

võimalik fikseerida vajaminevad andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: TTJA, kohalikud omavalitsused

Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Seni kehtiva seaduse kohaselt on ettevõtjal

kohustus omada kassaaparaati. Samas on järelevalve seisukohalt eelkõige tähtis tehingu aja

fikseerimine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Edaspidi ei pea järelevalve korras

eraldi tuvastama, kas ettevõtja kasutatav süsteem on käsitatav kassaaparaadina või muu

süsteemi kasutamine kassaaparaadi nõude täitmata jätmise tõttu korrarikkumine. Seega saab

muudatuse järel keskenduda üksnes sellele, et tehingu kellaaeg oleks säilitatud.

Kavandatav muudatus: sätestatakse, et alkohoolse joogi valduse üleandmisel peab senine

valdaja tuvastama valduse omandaja vanuse kas isikut tõendava dokumendi alusel või

kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi vahendiga, välja arvatud juhul,

kui isik on ilmselgelt täisealine või tema isik on senisele valdajale teada.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm: tarbijad, müüjad, üldsus

18

Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. E-identimise võimaldamine loob täiendava

turvalise kanali vanuse kontrolliks, mis on eriti oluline e-kaubanduses ja kontaktivabas müügis.

See suurendab innovatsiooni ning tarbija jaoks kiirust ja mugavust, eesmärgiga tagada kontroll,

et alaealisele ei müüdaks alkoholi.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: alkoholi müüjad, e-kaubanduse platvormid

Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Muudatus võimaldab müüjatel valida

vanuse tuvastamiseks sobiv tehniline lahendus, sealhulgas Smart-ID ja Mobiil-ID, mis

vähendab vajadust kontrollida füüsilist dokumenti. Samas võib see tähendada vajadust

investeerida uutesse süsteemidesse, mis võib olla koormav väiksematele ettevõtjatele. Kuna

uute süsteemide loomise kohustust ei ole ja see on ettevõtja vaba valik, kas võtta uusi süsteeme

kasutusele, siis majanduslikult kahjulik mõju ettevõtja jaoks puudub. Ettevõtja võib ka edaspidi

tuvastada isiku vanuse, paludes ostjal esitada isikut tõendav dokument. See, kas ja milliseid

muid tehnilisi lahendusi ettevõtja tarbijale vanuse tuvastamiseks pakub, on ettevõtja valida, v.a

e-kaubanduse puhul, kus alkohoolse joogi ostja vanust saabki enne tehingu tegemist või kauba

tarbijale üleandmist (nt väljastades pakiautomaadi kaudu) kontrollida vaid tehnilise lahenduse

abil.

Elektroonilise side seadus

Kavandatav muudatus: tarbetu aruandluse vähendamine.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: sideturul tegutsevad ettevõtjad

Tarbetu aruandluse vähendamine toob kaasa positiivse mõju sideteenuse osutajatele. Praegu

küsib TTJA aruandluseks ettevõtjatelt pidevalt andmeid nende tegevuse kohta. See kohustus

tekitab ettevõtjatele nii otseseid kui ka kaudseid kulusid, kuna nõuab tööaega andmete

kogumiseks, töötlemiseks, kontrollimiseks ja edastamiseks. Aruandluskohustuse muutmine

aastapõhiseks vähendab oluliselt ettevõtjate halduskoormust. Andmete kogumise ja esitamise

sageduse vähenemine vabastab ettevõtjate ressursse, mida saab suunata põhitegevuse

arendamisse, näiteks teenuste kvaliteedi parandamisse, innovatsiooni või klienditeenindusse.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: TTJA, Justiits- ja Digiministeerium

TTJA jaoks väheneb andmete kogumise, süstematiseerimise, analüüsimise ja säilitamisega

seotud töömaht. Kvartaliaruannete koostamise ja esitamise kohustuse kaotamine ettevõtjatel

võimaldab TTJA-l oma ressurssi tõhusamalt kasutada. Vabanenud ressurssi on võimalik

suunata olulisemate ja sisulisemate ülesannete täitmisse. TTJA saab keskenduda põhjalikumale

iga-aastasele turuülevaatele, mis annab pikaajalistest trendidest parema pildi kui sagedased,

kuid pealiskaudsemad kvartaliaruanded. See on kooskõlas praktikaga, mis on näidanud, et

sideteenuste turul ei toimu ühes kvartalis sedavõrd olulisi muutusi, mis nõuaksid pidevat

detailset aruandlust.

Ka Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormus väheneb, kuna kvartaliülevaadete vastuvõtmise,

läbitöötamise ja arhiveerimise kohustus kaob.

19

Justiits- ja Digiministeerium saab vabanenud ressurssi tõhusamalt kasutada valdkonna

strateegiliste küsimustega tegelemiseks, selle asemel et töödelda sagedasi, kuid

väheinformatiivseid aruandeid. Samas saab Justiits- ja Digiministeerium siiski tutvuda

aastapõhiste aruannetega, mis annavad põhjalikuma turuülevaate ning peegeldavad

efektiivsemalt turu pikaajalisi arengusuundi.

Kavandatav muudatus: pikendatakse raadioamatööri tööloa kehtivuseaega viie aasta

pealt kümne aasta peale.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: raadioamatööri tööloa taotlejad

Raadioamatööri tööloa kehtivusaja pikendamine kümnele aastale avaldab positiivset mõju loa

omanikele ja uutele taotlejatele. Mõju on peamiselt seotud halduskoormuse vähenemisega.

Loaomanikud ei pea enam iga viie aasta tagant taotlust esitama, dokumente täitma ja tegema

muid kaasnevaid tegevusi. Pikem kehtivusaeg annab raadioamatööridele suurema kindlustunde

ja stabiilsuse. Väheneb oht, et loa pikendamine ununeb ja tegevus katkeb.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: TTJA

Tööloa kehtivusaja pikendamine vähendab otseselt ja püsivalt TTJA menetletavate

pikendamistaotluste arvu. Pikas perspektiivis väheneb esitatavate pikendamistaotluste hulk

ligikaudu poole võrra, mis toob kaasa olulise töökoormuse languse. Töökoormuse

vähenemisest vabanevat ressurssi – nii tööaega kui ka sellega seotud kulusid – saab TTJA

suunata teistesse olulistesse ülesannetesse.

Kavandatav muudatus: ühtlustatakse raadio- ja sagedusloa kehtivusajad.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: raadiosagedustel tegutsevad raadioteenuse osutajad

Raadio- ja sagedusloa kehtivusaegade ühtlustamine avaldab raadiosagedustel tegutsevatele

raadioteenuse osutajatele olulist positiivset mõju. Erineva kehtivusajaga lubade haldamine on

ettevõtjate jaoks ebaefektiivne ja tekitab asjatut bürokraatiat. Lubade kehtivusaegade

sünkroniseerimine vähendab administratiivset segadust ja kulusid. Ühtlustatud ja pikemad

lubade kehtivusajad annavad ettevõtjatele stabiilsema tegevuskeskkonna. See on eriti oluline

kapitalimahukate investeeringute tegemisel, kuna ettevõtja saab kindel olla, et tema tegevuseks

vajalikud load kehtivad prognoositava ja piisavalt pika perioodi vältel. Ettevõtjad ei pea enam

pidama arvestust lubade erinevate tähtaegade üle ja esitama pikendamistaotlusi eri aegadel.

Lubade haldamine muutub lihtsamaks. Lubade üheaegne pikendamine võimaldab ettevõtjal

planeerida oma tegevust ja eelarvet efektiivsemalt.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: TTJA

Muudatusel on positiivne mõju TTJA töökorraldusele. Erineva kehtivusajaga lubade

menetlemine on killustatud ja ressursimahukas tegevus. Lubade kehtivusaegade ühtlustamine

võimaldab TTJA-l oma tööd paremini planeerida ja muuta see süsteemsemaks. Selle asemel, et

20

käsitleda sama ettevõtja erinevaid lubasid eri aegadel, saab neid menetleda koos, mis säästab

oluliselt tööaega.

Kavandatav muudatus: majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Tehnilise

Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise

piirkonnad“ tunnistatakse kehtetuks.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: raadiosagedusi kasutavad ettevõtjad

Määruse ja selle aluseks olevate seadusesätete kehtetuks tunnistamisel on majandusele otsene

positiivne mõju. Kehtiv regulatsioon takistab sagedusloa andmist teatud geograafilistes

piirkondades, mis piirab ettevõtjate vabadust paigaldada oma saatjaid tehniliselt ja

majanduslikult kõige otstarbekamatesse asukohtadesse. Selle piirangu kaotamine suurendab

paindlikkust ja soodustab investeeringuid. Regulatsiooni lihtsustamine muudab sageduslubade

taotlemise protsessi ettevõtjate jaoks läbipaistvamaks ja arusaadavamaks.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: TTJA

Muudatusel on positiivne mõju TTJA töökorraldusele, kuna see kaotab ühe sagedusloa

andmisest keeldumise aluse ning sellega seotud menetlustoimingud. TTJA ei pea sagedusloa

taotluste menetlemisel enam kontrollima, kas kavandatav saatja asub monitooringujaama

kaitsepiirkonnas. See muudab lubade menetlemise kiiremaks ja vähem bürokraatlikuks.

Aegunud ja tehnoloogia arengule jalgu jäänud piirangute kaotamine on osa heast haldustavast.

See viib õigusruumi vastavusse tänapäeva tehnoloogilise reaalsusega, kus

monitooringuseadmed on piisavalt häirekindlad.

Kavandatav muudatus: tarbetu dokumentatsiooni vähendamine ja õigusselguse loomine.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: sideturul tegutsevad ettevõtjad

Kavandatavatel muudatustel on sideturul tegutsevatele ettevõtjatele selge ja üheselt positiivne

mõju. Need muudatused vähendavad bürokraatiat, suurendavad tegevusvabadust ning

muudavad õigusruumi selgemaks ja paindlikumaks. Kuigi iga üksik muudatus võib tunduda

väiksena, on muudatuste kogumõju halduskoormuse vähendamise näol märgatav. Ettevõtja ei

pea enam esitama selliseid dokumente, mis on riigiasutuse enda andmebaasis olemas. See

kaotab ära sisutühja protseduurilise sammu, säästes ettevõtja aega ja ressurssi, mida saab

kasutada põhitegevuseks. Vormide kaotamine sagedusõiguste üleandmisel tähendab, et

ettevõtjad saavad esitada teateid ja taotlusi vabas vormis, mis vastab seaduses nõutud sisule.

Sagedusõiguste üleandmise korda sätestava määruse kehtetuks tunnistamine lihtsustab oluliselt

protsessi mõistmist. Regulatsiooni lihtsustamine annab ettevõtjatele rohkem paindlikkust oma

äriprotsesside korraldamisel. Aegunud tehniliste kriteeriumite kaotamine vabastab ettevõtjad

kohustusest järgida regulatsiooni, mis ei vasta enam tänapäeva tehnoloogilisele reaalsusele. See

annab neile vabaduse lähtuda oma tegevuses kehtivatest standarditest ja parimast praktikast.

Ebavajalike ja aegunud õigusaktide (määrused, vorminõuded) kehtetuks tunnistamine ja

sõnastuse uuendamine muudab õigusruumi selgemaks ja arusaadavamaks. Ajakohane

õigusruum on stabiilse ja prognoositava ärikeskkonna oluline osa.

21

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: TTJA

Muudatuste kogumõju TTJA töökorraldusele on positiivne. Muudatused optimeerivad TTJA

sisemisi tööprotsesse, vähendavad bürokraatiat ja annavad otsuste tegemiseks selgema

õigusliku aluse. Kõige otsesem mõju on sagedusloa menetluse muutmisel. Selle asemel, et

hallata taotlejate saadetud dokumente (raadiolube), mida TTJA ise väljastab, saab TTJA teha

kiire ja usaldusväärse kontrolli omaenda andmebaasist. See asendab ebaloogilise ja aeganõudva

protseduuri tõhusa sisemise kontrolliga. Aegunud tehnilise kriteeriumi kaotamine vabastab

TTJA kohustusest rakendada praktikas kasutut õigusnormi. Loobumine kohustuslikest

vormidest ja eraldi määrusest sageduskasutusõiguse üleandmisel vähendab TTJA töökoormust.

Kaob vajadus vorme hallata ja uuendada.

Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: üldsus, side- ja meediateenuste tarbijad

Otsene sotsiaalne mõju on väike, kuid kaudselt aitab õigusruumi korrastamine kaasa

stabiilsemale ja prognoositavamale teenuse osutamisele. Kavandatavate muudatuste sotsiaalne

mõju on peamiselt pikaajaline, avaldudes läbi tõhusama riigihalduse ja paremini toimiva turu.

Kiirem ja sujuvam asjaajamine riigiga võib soodustada uute teenuste turule toomist või

olemasolevate laiendamist, mis rikastab tarbijate valikuvõimalusi. Efektiivsemalt tegutsev

TTJA suudab paremini täita oma põhiülesandeid, näiteks teha turujärelevalvet ja lahendada

raadiohäiretega seotud probleeme, mis tagab tarbijatele kvaliteetsema ja stabiilsema teenuse.

Lõhkematerjaliseadus

Kavandatav muudatus: lõhkematerjali veoloa kohustuse kaotamine riigisiseste vedude

korral. Eesti territooriumi piires lõhkematerjali vedamise korral asendatakse

loakohustus teatamiskohustusega.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: lõhkematerjali käitlevad ettevõtjad

Majandustegevuse registri kohaselt on Eestis 14 ettevõtjat, kellele on väljastatud lõhkematerjali

käitlemise tegevusluba. Seoses kaitsetööstuse arenguga on oodata lõhkematerjali käitlevate

ettevõtjate arvu mõningast suurenemist. Veoloa kohustuse kaotamine riigisiseste vedude korral

on valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele soodsa mõjuga, kuna vähendatakse halduskoormust

ning lõhkematerjali riigisisene vedu muutub oluliselt paindlikumaks. Kuna veoloal märgitakse

vedaja andmed, lõhkematerjali andmed tootepõhiselt ja ka marsruut ning veoluba väljastatakse

kuni kaheks aastaks, tähendas veoloal märgitud oluliste asjaolude muutumine (näiteks toodete

lisandumine) varem uue veoloa taotlemist, millega kaasnes ka riigilõiv summas 130 eurot.

Seejuures veoloa menetlusaeg on üldjuhul 6–10 tööpäeva. Praktikas on ettevõtjatel väga

keeruline kõiki veotingimusi kaheks aastaks ette ennustada. Teatise puhul ei pea muudatuste

järel enam loamenetlust läbima ja ettevõtjad saavad veetavaid tooteid ja kaasatud

koostööpartnereid paindlikumalt vahetada. Kuna riigisiseseid veolube taotletakse aastas

kümmekond, on otsene mõju ettevõtjate halduskoormusele mõõdukas ja finantsmõju riigilõivu

näol väheoluline, kuid paindlikkuse lisamine soodustab oluliselt konkurentsi ja aktiivset

majandustegevust.

Mõju valdkond: riigivalitsemine

22

Sihtrühm: TTJA, PPA, Kaitsepolitseiamet

Riigisisese veoloa asendamine veoteatisega vähendab vähesel määral halduskoormust

veolubade menetluste arvu vähenemise tõttu. Riigilõivu laekub vähem suurusjärgus 1000–2000

eurot aastas. Veoteatis annab julgeolekuasutustele parema ülevaate lõhkematerjali vedudest ja

võimaldab seega vajaduse korral operatiivselt täiendavaid julgeolekumeetmeid rakendada

(näiteks nõuda marsruudi muutmist). Mõju riigiametite halduskoormusele on mõõdukas, kuid

positiivne.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Sihtrühm: elanikkond

Veoloa asendamine riigisiseste vedude puhul veoteatisega (vedu käitamisloaga hoiukohast

kasutamiskohta) ei too elanikkonna jaoks kaasa otseselt tajutavaid muudatusi. Muudatus tagab

mõnevõrra tõhusama järelevalve lõhkematerjali vedude üle, mis kaudselt suurendab vähesel

määral ühiskonna turvatunnet.

Riigilõivuseadus

Kavandatav muudatus: amatöörraadiojaama tööloa riigilõivu muutmine.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: raadioamatööri tööloa taotlejad

Muudatus ei avalda raadioamatööridele finantsmõju, kuid sellel on positiivne mõju

halduskoormuse vähenemise näol. Kuigi riigilõivu summa kahekordistub, kahekordistub ka loa

kehtivusaeg. Seega jääb kulu loa kehtivusaasta kohta samaks. Positiivne mõju seisneb selles, et

loa uuendamise ja riigilõivu tasumisega seotud toiminguid tuleb edaspidi sooritada poole

harvemini, mis säästab loaomaniku aega ja vaeva.

Kavandatav muudatus: proportsionaalse riigilõivusüsteemi kehtestamine raadioteenuse

sageduslubadele.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: raadioteenuse osutajad, sh lühiajalise raadioteenuse osutamiseks sageduslubade

taotlejad

Muudatused on seotud raadioteenuse osutamiseks mõeldud sageduslubade kehtivusaja

pikendamisega. Muudatuse järel tasuvad ettevõtjad riigilõivu täpselt selle perioodi eest, kui nad

sagedusressurssi kasutavad. Kuupõhine arvestus ja proportsionaalne tasu loa tingimuste

muutmise eest annavad ettevõtjatele paindlikkuse oma tegevuse planeerimisel ja

sagedusvajaduse muutmisel.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: TTJA

Muudatus muudab riigilõivude administreerimise loogilisemaks ja õiglasemaks. Süsteem

tagab, et riigi tulu piiratud ressursi kasutamise eest on otseses vastavuses eraldatud ressursi

mahu ja kasutusajaga. Selged arvutuspõhimõtted muudavad menetlusprotsessi

läbipaistvamaks.

23

Kavandatav muudatus: digitaaltelevisiooni ja -raadio sageduslubade riigilõivumäärade

ühtlustamine.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: digiraadio teenuse osutajad

Muudatusel on positiivne majanduslik mõju digiraadio teenuse pakkujatele, kuna nende

tegevuskulu (riigilõiv) väheneb. Kaotatakse põhjendamatu erisus ja turg muutub loogilisemaks.

Kavandatav muudatus: aegunud riigilõivumäärade kaotamine (väga suure võimsusega

saatjad).

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: sideturul tegutsevad ettevõtjad

Otsene majanduslik mõju puudub, kuna keegi neid lõivumäärasid enam ei kasuta. Kaudne mõju

on positiivne, kuna muudatus muudab õigusruumi selgemaks ja arusaadavamaks.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: TTJA

Muudatus on osa hea õigusloome tavast, mille käigus õigusruumi korrastatakse ja kaotatakse

aegunud sätted. Mõju on positiivne regulatsiooni kvaliteedi seisukohast.

Kavandatav muudatus: satelliitside maajaamade riigilõivude korrigeerimine.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: satelliitsideteenuse pakkujad, sideteenuste osutajad

Muudatusel on turgu korrastav mõju. Globaalsetele satelliitsideteenuse pakkujatele tähendab

see tegevuskulude kasvu Eestis, kuna nad peavad hakkama sagedusressursi eest tasuma

suuremat ja õiglasemat lõivu. Kohalikele Eesti sideettevõtjatele on mõju aga selgelt positiivne.

See kaotab turumoonutuse, kus globaalsed konkurendid said väärtusliku ressursi kätte

põhjendamatult odavalt. See loob Eesti ettevõtjatele võrdsemad konkurentsitingimused, kuna

kõik turuosalised tasuvad sarnase teenuse pakkumiseks vajaliku ressursi eest võrreldavat hinda.

Tarbijakaitseseadus

Kavandatav muudatus: nähakse ette, et reeglina vaatab tarbijavaidlusasja läbi ja

lahendab vaidluse ainuisikuliselt komisjoni esimees.

Mõju valdkond: riigivalitsemine

Sihtrühm: TTJA

Mõju TTJA-le on väheoluline, kuivõrd juba praegu lahendab suurema osa vaidlusi ära

komisjoni esimees ainuisikuliselt, st ilma tarbijate ja kauplejate esindajat kaasamata. 2024. a

tarbijavaidluste komisjoni tegevusaruande kohaselt lahendas komisjon 2024. aastal vaidluse

otsusega 955 juhtumil ning 806 otsust vormistas komisjoni esimees ainuisikuliselt, mis

tähendab, et 85% otsustest lahendab juba praegu komisjoni esimees üksi.

Mõju valdkond: mõju majandusele

24

Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses

Mõju tarbijatele ja kauplejatele on väheoluline, sest ka komisjoni praeguse praktika kohaselt

teeb esimees otsuse ainuisikuliselt, kui vaidluse asjaolud on selged.

Kavandatav muudatus: kaotatakse tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi kohustus

koostada istungitest mahukaid protokolle ning see asendatakse istungi helisalvestamise

kohustusega.

Mõju valdkond: riigivalitsemine

Sihtrühm: TTJA

Mõju TTJA-le on positiivne ning oluline, sest praegu koostab tarbijavaidluste komisjoni

sekretariaat mahukaid ja aeganõudvaid protokolle, kuigi tänapäevased digilahendused

võimaldavad istungeid protokollida helisalvestades, mis võtab oluliselt vähem aega.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses

Mõju kauplejatele ja tarbijatele on väheoluline, sest tulevikus istungeid küll ei protokollita, kuid

istungid helisalvestatakse ning menetlusosalistel ja komisjonil on võimalik ikkagi hiljem

tutvuda istungi helisalvestisega.

Kavandatav muudatus: antakse tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadile uus pädevus –

otsustada menetluse alustamata jätmise või lõpetamise üle.

Mõju valdkond: riigivalitsemine

Sihtrühm: TTJA

Mõju TTJA-le on positiivne ja oluline, sest komisjoni esimehi tasustatakse tunnipõhiselt, mis

on kulu riigieelarvele. Kui edaspidi teeb selliseid otsuseid komisjoni sekretariaat, tähendab see

rahalist kokkuhoidu. Komisjoni sekretariaadil olulist töökoormuse kasvu ei ole, sest juba

kehtiva regulatsiooni alusel vormistab sellised otsused komisjoni esimees sekretariaadi

ettepanekul.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses

Mõju kauplejatele ja tarbijatele on väheoluline, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt on otsuse

vormistamise pädevus komisjoni esimehel, kes teeb otsuse vastavalt sekretariaadi

ettevalmistatud ettepanekule. Seega on juba praegu komisjoni sekretariaadil pädevus ja

kogemus selliste otsuste tegemiseks, kuid need vormistab esimees.

Kavandatav muudatus: suurendatakse nõude suurust, mille korral võib komisjon jätta

kaebuse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada (30 eurolt 50 eurole).

Mõju valdkond: riigivalitsemine

Sihtrühm: TTJA

Mõju TTJA-le on oluline, kuna eeldatavasti väheneb vaidluste arv, mida tarbijavaidluste

komisjonis lahendatakse. TTJA on ise hinnanud, et vaidluste arv väheneb maksimaalselt 14%,

25

seega teatud määral väheneb TTJA töökoormus. Samas säilib võimalus võtta menetlusse ka alla

50-euroseid nõudeid, kui komisjon leiab, et see on oluline näiteks praktika kujundamiseks.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses

Mõju tarbijatele on oluline, kuivõrd komisjonil on õigus keelduda alla 50-euroste nõuete

menetlemisest, v.a siis, kui see on oluline praktika kujundamise seisukohast. Kuivõrd TTJA

hinnangul langeks menetlusest välja kõige rohkem 14% vaidlustest, ei ole tegemist suure

muudatusega.

Mõju kauplejatele on samuti oluline, sest kuigi osalemine tarbijavaidluste komisjoni menetluses

on vabatahtlik, osaleb selles suur osa kauplejatest ja nad ei peaks enam tarbija väikeste nõuete

kohta vastuseid ja seisukohti kirjutama.

Kavandatav muudatus: komisjoni esimehele antakse õigus otsustada suulise istungi

vajalikkuse või mittevajalikkuse üle.

Mõju valdkond: riigivalitsemine

Sihtrühm: TTJA

Mõju TTJA-le on suur, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt puudub komisjonil alus keelduda

suulise istungi korraldamisest, kui tarbija seda soovib, kuigi tegelikult on vaidluse asjaolud

selged. Seega antakse komisjoni esimehele kaalutlusõigus otsustada, kas istungi korraldamine

on vajalik või mitte. Seega väheneb TTJA töökoormus, sest istungeid korraldatakse üksnes siis,

kui komisjoni esimees selleks vajadust näeb.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses

Mõju menetlusosalistele on väheoluline, sest suurem osa vaidlusi lahendatakse ka praegu ära

kirjalikus menetluses ning suulisi istungeid korraldatakse väga harva.

Tubakaseadus

Kavandatav muudatus: täpsustatakse, et tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote

müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses asuv selgelt eristatav ja piiritletud eraldi

ruum või ruumi osa, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: tubakatoodete jaemüüjad, avalike ürituste korraldajad

Mõju võib pidada väheoluliseks, aga positiivseks. Muudatus loob õigusselgust ja ettevõtjad

saavad paremini aru, millised tingimused peavad olema täidetud, et müügikoht vastaks

seadusele. See vähendab vaidlusi ja menetlusi ning toetab ausat konkurentsi.

Mõju valdkond: riigivalitsemine

Sihtrühm: TTJA, valla- ja linnavalitsused

Õigusselgus müügikoha definitsioonis vähendab järelevalveasutuste koormust, kuna väheneb

vaieldavate juhtumite arv ja seaduse tõlgendamiseks kuluv aeg.

26

Turismiseadus

Kavandatav muudatus: muudatuse tulemusel esitavad turismiettevõtjad edaspidi tagatise

dokumendid TTJA-le üksnes majandustegevuse registri kaudu (Eesti teabevärava või

notari kaudu), nii nagu esitatakse ka majandustegevusteateid.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Sihtrühm: reisiettevõtjad, kellel on turismiseaduse tähenduses kohustus omada tagatist ning

§ 151 kohaselt esitada sellekohane tõend TTJA-le. Majandustegevuse registri kohaselt on

12.08.2025. a seisuga 326 ettevõtjat, kes on teatanud, et tegutsevad reisiettevõtjana. Nendest

209 reisiettevõtjat on tagatiskohustuslased ehk on kohustatud omama tagatist ning seadnud kas

ühe või mitu tagatist.

Suurem osa reisiettevõtjatest esitab tagatise dokumendi juba praegu majandustegevuse registri

kaudu. Muul viisil (e-posti teel) esitab tagatise dokumendi TTJA hinnangul iga kuu vaid 10–15

reisiettevõtjat. Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike.

Ka muudatuse mõju on sihtrühmale pigem väike, kuna eelnõuga muutub vaid see, mil viisil

võib dokumenti edaspidi TTJA-le esitada. Kui varem sai seda teha mitmel viisil, siis nüüd saab

seda teha vaid majandustegevuse registri kaudu. Kuivõrd samad ettevõtjad niikuinii esitavad

juba teisi dokumente majandustegevuse registri kaudu, siis muudatus ei tekita neile olulist

negatiivset mõju. Küll aga ühtlustub dokumentide esitamine ning see omakorda muudab

riigiasutusega suhtlemise lihtsamaks ja kiiremaks. Samuti vähendab see ettevõtja

halduskoormust, kuna reisiettevõtja peab niikuinii majandustegevuse registrisse sisse logima,

et sinna tagatise andmed lisada, mille käigus on tal praegu võimalus (mitte kohustus) kohe ka

tagatise dokument samasse üles laadida. Muudatuse tulemusena on ettevõtjal kohustus see

dokument sealsamas lisada, mis tähendab, et ettevõtja ei tee lisaks registris tegutsemisele

midagi e-posti teel. Kokkuvõtlikult on mõjutatud sihtrühm väike ning muudatusel on väike,

kuid positiivne mõju.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori tuludele ja kuludele

Sihtrühm: TTJA

Muudatus aitab tagada TTJA-s avaliku ressursi tulemusliku ja efektiivse kasutuse, vähendades

koormust, mis tekib tagatisega seotud andmete ja dokumentide eri viisil vastuvõtmisel,

registreerimisel ja vastavuse kontrollimisel. Reisiettevõtjaid, kes esitavad oma tagatist tõendava

dokumendi e-posti teel, on iga kuu hinnanguliselt 10–15. E-posti teel saadetud dokumentide

vastuvõtmisele kulub iga kuu pea üks tööpäev, kui arvestada kõikide ametnike tööd, kes e-

kirjade vastuvõtmise, registreerimise ja menetlemisega TTJA infosüsteemis tegelevad.

Juhul, kui reisiettevõtja esitab tagatise dokumendi majandustegevuse registri kaudu, jääb see

osa tööst (s.o dokumendi menetlemine TTJA infosüsteemis enne majandustegevuse registrisse

jõudmist) ära ning amet saab tööressurssi säästa. Seega väheneb TTJA töökoormus tagatist

tõendava dokumendi menetlemisel. Mõju on oluline.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Sihtrühm: tarbijad (reisijad)

27

Muudatusel on reisiettevõtjate teenuseid tarbivatele inimestele kaudne mõju seeläbi, et TTJA

saab oma töö efektiivistamise tõttu rohkem aega ja ressurssi suunata järelevalvesse ning seeläbi

aidata rohkem kaasa tarbijate õiguste tagamisele.

Väärismetalltoodete seadus

Kavandatav muudatus: väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine muudetakse

ühekordseks tegevuseks. Erandina säilib nimemärgise registreeringu uuendamise

kohustus juhul, kui nimemärgise registreerimisel sissevedaja esitatud sisseveetava

väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad

Nimemärgiste registris on 304 kehtivat registreeringut. 2023. aastal esitati 25 taotlust,

2024. aastal 39 taotlust ja 2025. a I poolaastal 12 taotlust. Tähtajatu registreering vähendab

halduskoormust ja kulu riigilõivu maksmiseks. Seisuga 30.06.2025 on nimemärgise registris

306 „korras“ staatusega ettevõtjat (aktiivsed turuosalised), lisaks 23 „kehtetu“ ja 21

„kustutatud“ staatusega ettevõtjat ning 425 arhiveeritud üksust, mistõttu tähtajatu registreering

vähendab halduskoormust ja kulusid vähemalt 300 ettevõtjal. Mõju on väheoluline, kuid

ettevõtjatele soodne.

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: TTJA

TTJA-l väheneb järk-järgult iga-aastane töökoormus (menetlused), mis viimastel aastatel on

olnud Metrosert AS-il suurusjärgus 25–39 taotlust aastas. Metrosert AS-i andmed on esitatud,

sest nimemärgise registreerimise kohustus anti Metrosert AS-ilt TTJA-le üle aastal 2025. Kuna

enamik registreeringuid on juba pikendatud kümneks aastaks, avaldub mõju töömahule järk-

järgult. Mõju on mõõdukas, kuid toob kaasa selge töökoormuse vähenemise ja ressursi

vabanemise.

Mõju valdkond: õiguslik ja sotsiaalne mõju

Sihtrühm: tarbijad

Muudatus ei mõjuta tarbijate õigusi ega toote ohutust. Nimemärgis säilib vastutuse tähisena ja

järelevalve väärismetalltoodete vastavuse üle jätkub kehtiva korra alusel. Mõju on väheoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Alkoholiseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest.

Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamise tulemusena tekib mõningane aja ja raha

kokkuhoid. Protsessid muutuvad kiiremaks ning mingis mahus saab vabanevat inim- ja

raharessurssi suunata prioriteetsematesse tegevustesse. Kohalikele omavalitsustele muudatused

lisategevusi ega -kohustusi kaasa ei too.

Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega

eeldatavaid olulisi kulusid ja tulusid riigieelarves ei teki. Muudatused vabastavad töökoormuse

vähendamise kaudu mõningal määral riigi ressurssi.

28

Lõhkematerjaliseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei

laeku. Riigieelarvesse laekuv tulu väheneb, sest loakohustuse asendamise tõttu

teatamiskohustusega kaob ettevõtjatel ära riigilõivu tasumise kohustus. Kohalikele

omavalitsustele muudatused lisategevusi ega -kohustusi kaasa ei too.

Tarbijakaitseseaduse kavandavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid

riigieelarvest, muudatused tagavad aja ja raha kokkuhoiu TTJA-le ning seeläbi ka riigieelarvele,

kuivõrd TTJA tegevust rahastatakse riigieelarvest.

Tubakaseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest.

Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamise tulemusel tekib väike ajakokkuhoid. Kohalikele

omavalitsustele muudatused lisategevusi ega -kohustusi kaasa ei too.

Turismiseaduse kavandavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest,

muudatused annavad TTJA-le ajakokkuhoiu, mis võimaldab tööd efektiivistada ning seeläbi

riigieelarvest saadud raha efektiivsemalt kasutada.

Väärismetalltoodete seaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega lisatulusid

riigieelarvesse ei laeku. Tähtajatu registreeringu kehtestamine nimemärgiste registris vähendab

ettevõtjate halduskoormust ja riigilõivu tasumisega tekkivat kulu, mistõttu väheneb mõnevõrra

riigieelarvesse laekuv tulu. Kohalikele omavalitsustele muudatused lisategevusi ega kohustusi

kaasa ei too.

8. Rakendusaktid

ESS-is tehtavate muudatuste jõustumisel muutuvad kehtetuks järgmised volitusnormi kaotavad

määrused:

1. majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2005. a määrus nr 46 „Tehnilise

Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise

piirkonnad“ (RT I, 13.04.2017, 2);

2. majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuli 2011. a määrus nr 61 „Raadiosageduste

kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise kord“

(RT I, 06.07.2011, 5);

3. majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. oktoobri 2005. a määrus nr 127 „Nõuded

kaabellevivõrgu piirkonnas vastuvõetava televisiooniprogrammi edastamise teenuse

osutamisele“ ( RT I, 10.02.2012, 17).

Eelnõuga seoses muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2005. a

määrust nr 37 „Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste

amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord“, mille muutmise kavand on lisatud seletuskirjale.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi

Teatajas avaldamist, v.a eelnõu §-ga 7 tehtav turismiseaduse muudatus, mis jõustub 30. päeval

pärast Riigi Teatajas avaldamist.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Siseministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile.

29

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,

Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, MTÜ-le Eesti Kulla- ja Kellaliit, MTÜ-le

Eesti Metallikunstnike Liit, MTÜ-le Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ-le Eesti Kaupmeeste

Liit, MTÜ-le Eesti E-Kaubanduse Liit, MTÜ-le Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ-le

Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, MTÜ-le Eesti Õlletootjate Liit, MTÜ-le Eesti

Väikepruulijate Liit, Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit, MTÜ-le Eesti Meediaettevõtete Liit ning MTÜ-le Eesti

Ringhäälingute Liit, MTÜ-le Reisibüroode Liit.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

Alkoholiseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse (bürokraatia

vähendamine) eelnõu seletuskiri

Lisa

EELNÕU

KAVAND

MÄÄRUS

12.09.2025 nr 2-2/3247-1

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi

2005. a määruse nr 37 „Raadioamatöörile

kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste

amatöörraadioside otstarbel kasutamise

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 24 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2005. a määruse nr 37 „Raadioamatöörile

kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord“ § 16

lõige 5, § 18 lõike 4 punkt 1 ja lõige 5 ning § 19 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

12.09.2025 nr 2-2/3247-1

Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu

Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu ja selle lisa; 2) seletuskiri ja selle lisa.

Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Kaupmeeste Liit

Eesti E-kaubanduse Liit

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti Turismifirmade Liit

Eesti Rahvusringhääling

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

MTÜ Eesti Kulla- ja Kellaliit

MTÜ Eesti Metallikunstnike Liit

MTÜ Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit

MTÜ Eesti Õlletootjate Liit

MTÜ Eesti Väikepruulijate Liit

2 (2)

MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liit

MTÜ Eesti Ringhäälingute Liit

MTÜ Reisibüroode Liit

Tanel Kivi

+372 5781 5040 [email protected]