| Dokumendiregister | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Viit | 2-2/24/0021/0309 |
| Registreeritud | 11.03.2024 |
| Sünkroonitud | 26.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja õigusteenindus 2020 - ... |
| Sari | 2-2 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-2/24/0021 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Martti Kangur (Users, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
15.02.2024
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
11.03.2024 nr 1-4/24/1317
Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a
määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 96 lõike 3 alusel.
Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruses ning selle lisa 14 pealkirjas asendatakse läbivalt sõna „asfaltbetoonsegu“ sõnaga
„asfaltsegu“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse viimase lause järel lausega „Tööde vastuvõtmisel võib tee
omanik nõuetele vastavust kontrollida akrediteeritud laboris (edaspidi labor).“;
3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Teetöödel võib teeomaniku nõusolekul kasutada alternatiivseid lähtematerjale kui
tagatakse nõuded tee kasutusajale, püsivusele ja ohutusele. Alternatiivsete lähtematerjalide
kasutamise nõuetele vastavus peab olema tõendatud.“;
4) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Erandina võib teetööde tee omaniku määratud tingimustel teetöid vastu võtta, kui tööde
ümbertegemine ei ole insenertehniliselt, majanduslikult või mõlemal juhul otstarbekas.“;
5) paragrahvi 2 lõikes 8 asendatakse sõnad „pinnasesse ja veekogudesse“ sõnadega
„teekonstruktsioonist väljapoole“;
6) paragrahvi 2 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Teekatte haardetegur ei või liikluseks avatud sõiduteel, kus lubatud sõidukiirus on üle 50
km/h, erineda tee sõidusuuna ristlõikes üle 0,1 ühiku võrra tee ristsuuna haardeteguri
keskväärtusest.“;
7) paragrahvi 2 lõiked 14–16 sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Teetöödest põhjustatud ümbersõiduteed peavad vastama vähemalt 1. seisunditasemele
ehitusseadustiku § 97 lõike 2 alusel sätestatud nõuete kohaselt.
(15) Muldkeha ja katendi kihte võib rajada üksnes valmis ehitatud ja tee omaniku kinnitatud
korra kohaselt vastu võetud alumistele kihtidele. Külmakindluse nõude olemasolul tuleb üle
2% veeimavuse korral määrata kasutatava materjali külmakindlus.
2
(16) Kvaliteedinõuete täitmise kontrollimisel kasutatavad seadmed ja mõõtja erialane pädevus
peavad vastama kehtestatud nõuetele. Seadmed peavad olema kalibreeritud või taadeldud ning
vastama katsestandarditele.“;
8) paragrahvi 3 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Asfaltsegude jaoks tarnitud täitematerjali üks partii on kuni 3000 tonni.
(4) Iga partii vastavushindamise dokumentatsioonile vastavuse kontrollimisel hinnatakse
peentäitematerjali terastikulist koostist ja peenosiste sisaldust. Jämetäitematerjalil
kontrollitakse terastikulist koostist, peenosiste sisaldust, plaatsustegurit ja purunemiskindlust.
Kulumiskindlus määratakse vajaduse korral Nordic katsega. Jämetäitematerjalide
külmakindlust kontrollitakse vähemalt üks kord enne materjalide paigaldamist. Külmakindluse
hindamisel on labori andmed vajalikud ning materjale võib paigaldada juhul, kui materjali
veeimavus on labori andmete kohaselt alla 2%.“;
9) paragrahvi 3 lõike 7 neljandat lauset ja § 12 lõike 3 kolmandat lauset täiendatakse pärast
sõna „eemaldama“ sõnadega „või tellijaga kooskõlastatult kasutama parandusmeetmeid“;
10) paragrahvi 4 lõike 2 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „ettenägematu saju
kestusaja võrra või tee katte pinnal ootamatult alla 5 ºC langenud õhutemperatuuri puhul 24
tunni võrra“;
11) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kruusatee kruusakihi kogupaksusest vähemalt 12 cm paksune ülakiht peab olema määruse
lisas 10 sätestatud positsiooni 5 või 6 terakoostisega. Kruusakihi ülakihti mõõdetakse tee teljel
ja tee servast 1 meetri kaugusel. Tihendatud kattel ei tohi olla lahtisi osakesi, mis ei läbi 40 mm
avaga sõela.“;
12) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 4 viimast lauset, § 12 lõiget 10, § 13 lõike 12 punkti 7 viiendat
lauset ja § 23 lõike 4 kolmandat lauset täiendatakse tekstiosa „LOADMAN-“ järel tekstiosaga
„või INSPECTOR-“ ja asendatakse sõnad „korrutatud üleminekuteguriga“ sõnadega
„teisendatud võrreldavaks“;
13) paragrahvi 6 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Asfalt- ja mustkattega tee“;
14) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) põikkalle kahepoolse põikkaldega teel ja kergliiklusteedel ±0,5% ning ühepoolse
põikkaldega teel ±0,3%;“;
15) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 3 ja § 20 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) katte serva kaugus tee teljest võib erineda –5/+15 cm, kusjuures katte kogulaius ei tohi olla
projekteeritust kitsam ja kahe järjestikuse mõõtmise vahe ühtlase laiusega sirgetel lõikudel ei
või olla üle 5 cm.“;
16) paragrahvi 6 lõike 3 viies lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kui haardetegur ei vasta nõuetele, peab paigaldama asjakohased liiklusmärgid.“;
17) paragrahvi 6 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Projekteeritud konstruktsiooniga rajatud uute tugipeenarde elastsusmoodul mõõdetuna
LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tugipeenra keskelt peab olema vähemalt 130
3
MPa. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid
olema võrreldud LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused
teisendatud võrreldavaks.“;
18) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Olemasolevate tugipeenarde täitmise korral tuleb peenrad tihendada, kuid käesoleva
paragrahvi lõikes 6 nimetatud elastsusmooduli nõue ei kehti.“;
19) paragrahvi 6 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „±0,5%“ tekstiosaga „±1,0%“;
20) paragrahvi 8 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Mulde aluspinnase tihendustegur peab olema ≥ 0,94, kui projektis ei ole ette nähtud
erilahendust.“;
21) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Muldkehale võib katendi paigaldada enne ühe aasta möödumist mulde vastuvõtmisest, kui
muldkeha on tihendatud kuni 0,3 meetri paksuste kihtidena ja kõikide kihtide tihedus vastab
nõuetele või kuni 0,6 meetri paksuste kihtidena, kui teetööde tegija tõendab, et nõutav tihedus
on kogu tihendatava kihi paksuses saavutatav.“;
22) paragrahvi 9 lõigetes 5 ja 6 ning § 11 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „korrutatud
üleminekuteguriga“ sõnadega „teisendatud võrreldavaks“;
23) paragrahvi 9 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Muldkeha tasasust kontrollitakse ühtlase pikikaldega teelõikudel tee teljel ja vähemalt ühe
meetri kaugusel mõlemal pool muldkeha iga 25 meetri järel geodeetiliselt või 3-meetrise latiga.
Suurim lubatud ebatasasus piki- ja põiksuunas on < 30 mm.“;
24) paragrahvi 9 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 9 lõike 10 teist lauset täiendatakse pärast sõna „eemaldada“ sõnadega „või
tellijaga kooskõlastatult kasutada parandusmeetmeid“;
26) paragrahvi 9 lõike 12 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) mulde serva kaugus tee teljest –5 cm / +15 cm;
3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,5%.“;
27) paragrahvi 11 lõike 8 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) dreenkihi serva kaugus tee teljest –5 cm / +15 cm;
3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,5%.“;
28) paragrahvi 12 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) jämetäitematerjali purustatud pindadega terade sisaldus peab vastama vähemalt
kategooriale C50/30 ja purunemiskindluse maksimaalväärtuse kategooria peab olema vähemalt
LA40.“;
29) paragrahvi 12 lõike 8 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„2) aluse serva kaugus tee teljest –0/+15 cm;
3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0,5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0,5%;“;
30) paragrahvi 12 lõike 8 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
4
„6) tihendatud alusest võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad
kui 0,063 mm.“;
31) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 6 nimetatud killustikuproov tuleb võtta EVS-EN
932-1 kirjelduse järgi.“;
32) paragrahvi 12 lõike 9 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „pinnal“ sõnaga „mõõdetuna“;
33) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõna „asfaltbetoonkatte“ sõnaga „asfaltkatte“;
34) paragrahvi 13 lõike 9 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „margiga“ tekstiosaga „70/100,
100/150 või“;
35) paragrahvi 13 lõike 12 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
36) paragrahvi 13 lõikes 13 asendatakse sõna „asfaltbetooniga“ sõnaga „asfaltseguga“;
37) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pindamiseks peab teekate olema tasandatud. Teekattes olevad augud ja praod, mis on
sügavamad kui 20 mm, peavad olema täidetud ja tihendatud.“;
38) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse läbivalt välja sõna „fraktsioneeritud“;
39) paragrahvi 14 lõiked 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Tee pindamiseks võib kasutada kokkuleppel tellijaga teebituumenit pehmendavaid ja
parafiine mitte sisaldavaid õlisid või muid sarnasel põhimõttel toimivaid lisandeid.
(11) Pindamistööd on lubatud, kui õhutemperatuur on teebituumenite kasutamisel vähemalt +15
ºC ja bituumenemulsioonide kasutamisel vähemalt +10 ºC ning teekatte temperatuur on
vähemalt +10 ºC. Polümeermodifitseeritud bituumeni kasutamisel on soovitatav
õhutemperatuur > +25 kraadi ja katte temperatuur > +40 kraadi ning polümeermodifitseeritud
lähtebituumeniga bituumenemulsiooni kasutamisel õhutemperatuur soovitatavalt > +20 kraadi
ja katte temperatuur > +30 kraadi. Madalamatel õhutemperatuuridel on pindamistööd lubatud
tellija nõusolekul, kui tööde tegija on tõendanud, et kasutab uut materjali või tehnoloogiat, mis
tagab samaväärse kvaliteediga pindamiskihi. Saju korral tuleb pindamistööd peatada.“;
40) paragrahvi 14 lõiked 12–16 tunnistatakse kehtetuks;
41) paragrahvi 15 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kruuskatte täitematerjali terastikuline koostis peab vastama määruse lisa 10 positsiooni 5
või 6 nõuetele. Nõuded täitematerjalidele on kirjeldatud standardis EVS-EN 13285.
Täitematerjali terastikulise koostise vastavust nõuetele kontrollitakse iga 1500 m³ paigaldatud
materjali korral vähemalt üks kord. Nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist
eemaldama või tellijaga kooskõlastatult kasutama parandusmeetmeid.
(3) Kasutatava jämetäitematerjali purunemiskindluse kategooria peab olema vähemalt LA35
(Los Angelese tegur ≤ 35), purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade
sisalduse kategooria C50/30 ja külmakindluse kategooria vähemalt F4. Purunemiskindluse
nõuded on kirjeldatud standardis EVS-EN 13242 ja külmakindluse nõuded standardis EVS-EN
1367-1.“;
5
42) paragrahvid 16–18 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Asfaltsegu valmistamine
(1) Asfaltsegu peab valmistama ja paigaldama niisugusel viisil, et see peaks vastu ette nähtud
kasutusaja jooksul. Asfaltsegude valmistamise nõudeid on kirjeldatud standardis EVS 901-3.
(2) Töövõtja peab paigaldatava asfaltsegu retsepti kooskõlastama omanikujärelevalvega.
(3) Asfaltsegu retsept tuleb koostada standardi EVS 901-3 järgi.
(4) Asfaltsegudes kasutatavate täitematerjalide ja nende ladustamise nõuded on kirjeldatud
standardis EVS 901-1 ja standardis EVS 901-3.
(5) Töö tegija peab laboris enne asfaltsegu koostise kooskõlastamist ning tööde käigus vähemalt
üks kord iga täitematerjali partiil kontrollima tarnitud täitematerjalide kõikide fraktsioonide
(välja arvatud fraktsioonid, mille D jääb alla 5 mm) purunemiskindluse, kulumiskindluse ja
terastikulise koostise vastavust vastavushindamise dokumentatsioonile (kui nimetatud
omadused on nõutavad ja deklareeritud) ning bituumeni penetratsiooni ja naket tardkivimist
jämetäitematerjaliga. Nõuded purunemiskindlusele, kulumiskindlusele ja terastikulisele
koostisele on kirjeldatud standardis EVS 901-1. Bituumeni penetratsiooni ja naket segus
kasutatavate jämetäitematerjalidega kontrollitakse vähemalt üks kord iga 200 tonni bituumeni
kohta. Kaevetöödega seotud katendi taastamisel katte pindalaga kuni 1000 m² võib aluseks
võtta asfaltsegu tootja toimivusdeklaratsiooni.
(6) Tard- ja moondekivimist ning tehistäitematerjalidest asfaltsegudes võib asfalditehase
tolmupüüdurite tolmu kasutada kuni 50% ulatuses lisatava filleri ja tolmu kogumassist. Nõue
ei kehti AC base tüüpi asfaltsegu puhul. Asfalditehase tolmupüüdurite tolmu kasutamise
nõuded asfaltsegus on kirjeldatud standardis EVS 901-3.
(7) Iga asfalditehase, sealhulgas mobiilse vahetus läheduses peab olema labor, milles
määratakse täitematerjalide ja asfaltsegude terastikulist koostist ning asfaltsegude sideaine
sisaldust.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud labor ei pea olema akrediteeritud.
(9) Asfaltsegude segamistemperatuur valitakse vastavuses sideaine margiga ning lubatud
temperatuurid on esitatud standardis EVS 901-3. Asfaltsegude tootmisel lubatust madalamatel
temperatuuridel kasutatakse segu töödeldavust parandavaid lisandeid. Olenevalt bituumeni
margist on kokkuleppel teetööde tellijaga lubatud kasutada standardis EVS 901-3 toodud
segamistemperatuuridest erinevaid segamistemperatuure.
§ 17. Asfaltsegu vedu
(1) Asfaltsegu vedava veoki kast peab enne laadimist olema puhas. Veol ei tohi segu maha
pudeneda ega kihistuda. Asfaltsegu võib vedada selleks kohandatud veokiga. Asfaltsegu
koorma peab katma.
(2) Kui asfaltsegu veetakse selleks kohandamata veokiga, on suurim lubatud veokaugus SMA
segudel 15 km ja AC segudel 40 km.
(3) Kui asfaltsegu veetakse selleks kohandatud veokiga kaugemale, kui SMA segudel lubatud
15 km ja AC segudel lubatud 40 km, siis suurim lubatud veokaugus sõltub veo ajast,
6
ilmastikutingimustest ja segu koostisest, kuid segu töödeldavus paigaldamisel peab olema
tagatud. Asfaltsegu temperatuuri peab kontrollima iga saabuva veoki kastis vahetult enne selle
tühjendamist laoturisse ja fikseerima kirjalikult protokollis. Protokoll peab sisaldama koorma
paigaldamise kellaaega ja piketaažilist asukohta ning asfaltsegu temperatuuri. Laoturi punkris
võib asfaltsegu temperatuur olla kuni 10 ºC madalam standardis EVS 901-3 esitatud seda liiki
segu kõige madalamast lubatud segamistemperatuurist. Tellija nõusolekul võib madalamatel
temperatuuridel paigaldada segu juhul, kui töö tegija tõestab segu töödeldavust.
§ 18. Asfaltsegu paigaldamine
(1) Asfaltsegu paigaldatakse nõuetekohaselt ehitatud ning omanikujärelevalve tegija vastu
võetud alusele.
(2) Katte kulumiskihte võib laotada õhutemperatuuril üle +5 ºC ja aluskihte (siduv- ja
kandekihte) üle 0 ºC. Asfaltsegu laotamisel temperatuuridel 0 kuni +5 ºC peab kasutama segu
töödeldavust parandavaid (paigaldustemperatuuri alandavaid) lisandeid. Katte peab paigaldama
kuiva ilmaga ja tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele
võib kattekihte paigaldada siis, kui alus on kuiv.
(3) Kattekihtide omavahelise nakke parandamiseks peab asfalt- ja mustkatte aluskihte kruntima
bituumeni või bituumenemulsiooniga. Bituumeni ja bituumenemulsiooni omadused on
kirjeldatud standardis EVS 901-2. Emulsiooni vesi peab enne kihi laotamist olema välja
aurunud. Krundi kulunorm arvestatuna bituumenile on 0,10 kuni 0,30 l/m².
(4) Kruntimist vajavad külmad, varem paigaldatud asfaltsegu vuugid, mille kruntimiseks
kasutatakse alumistes kihtides sama krunti, mida alumiste kihtide kruntimiseks, kuid
kulumiskihivuukide kruntimiseks kasutatakse spetsiaalseid vuugiliime, vuugilinte või
ehitatakse kuumvuugina, kasutades spetsiaalseid seadmeid.
(5) Laotatava kihi minimaalne ja maksimaalne paksus sõltub kasutatava segutüübi
täitematerjali suurimast teramõõdust D. Laotatava kihi minimaalsed ja maksimaalsed paksused
on esitatud standardis EVS 901-3.
(6) Mitmekihilise ühepoolse kaldega asfaltkatte puhul tuleb iga järgneva kihi pikivuuk nihutada
vähemalt 15 cm võrra eelnevate asfaldikihtide pikivuukide suhtes. Kahepoolse kaldega kahe-
või enamarajalise sõidutee katte alumise ja ülemise kihi murdepunktil asuvad pikivuugid
peavad olema üksteise suhtes nihutatud vähemalt 5 cm. Pikivuuk ei või asetseda põhilise
liiklusvoo sõidujäljes.“;
43) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Liiklust võib kattele lubada, kui katte temperatuur on langenud alla +40 ºC.“;
44) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
45) paragrahv 24 sõnastatakse järgmiselt:
㤠24. Truupide ja sildade ehitamine
(1) Sillana käsitatakse käesoleva määruse mõistes silda, viadukti, tunnelit, altläbipääsu,
estakaadi. Truup on rajatis tee muldkehas tee alt vee läbijuhtimiseks.
(2) Sildade ja truupide ehitamise kvaliteedinõuded peavad projektis olema esitatud mahus,
mille järgi on rajatist võimalik lõplikult valmis ehitada ja tehtud töid kontrollida. Lubatud
7
kõrvalekalded projektist truupide ehitamisel on esitatud määruse lisas 16 ja sildade ehitamisel
lisas 17.
(3) Truupide ja sildade ehitamisel kontrollitakse järgmiste mõõdete vastavust projektile:
1) rajatise kõrgust ja plaanilist asetust;
2) piirmõõtmeid rajatise peal ja all;
3) truubi ja silla peal asuva tee piki- ja põikkaldeid;
4) konstruktsioonielementide paiknemist ja mõõteid (sealhulgas vuugid ja põrkepiirded);
5) alus- ja täitepinnase tihendatust;
6) toodete ja materjalide toimivusdeklaratsiooni või vastavusdeklaratsiooni olemasolu;
7) konstruktsioone (sealhulgas nõlvakindlustust) ja nende pinnakatteid;
8) vee ärajuhtimissüsteemide toimivust (näiteks hüdroisolatsioon ja veeviimarid).
(4) Truupide ja sildade betoonitöödel lähtutakse järgmisest:
1) betoonist valmistoodete nõuetest, mis on kirjeldatud standardites EVS-EN 12794, EVS-EN
14844, EVS-EN 14991, EVS-EN 15050 ja EVS-EN 15258;
2) betooni ja betoonkonstruktsiooni nõuetest, mis on kirjeldatud standardites EVS-EN 206;
EVS-EN 1536; EVS-EN 12350; EVS-EN 12699; EVS-EN 13670 ja EVS 814;
3) objektile toodava külmakindlusnõuetele vastava betoonisegu õhusisalduse vastavust esitatud
nõuetele peab kontrollima igal kohale toodud koormal kohtproovina vahetult enne
paigaldamist;
4) betooni hooldamis- ja kaitsmisperiood ilmastiku eest peab olema vähemalt 120 h (viis
päeva), mis vastab hooldusklassile 4, kusjuures hooldusklass sõltub betooni
pinnatemperatuurist kuni betooni 70% normsurvetugevuse saavutamiseni.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud nõuetele mittevastavat betoonisegu ei tohi
kasutada ja paigaldatud mittevastava materjali peab eemaldama.
(6) Truupide ja sildade metalltööde tegemisel lähtutakse järgmisest:
1) konstruktsiooniteraste nõuetest, mis on kirjeldatud standardis EVS-EN 10027;
2) konstruktsiooniterase deklareeritud katsetemperatuur peab olema vähemalt –20 kraadi;
3) terasekonstruktsioone atmosfääris kaitsev värvikaitsesüsteem peab vastama standardi EVS-
EN 12944 nõuetele, keskkonnaklass C3;
4) teraskonstruktsioone kaitsva värvkattesüsteemi kestvusklassi uutel sildadel ja truupidel peab
olema vähemalt H ja remonditavatel sildadel ja truupidel M.
(7) Sildade detailide paigaldamisel lähtutakse järgmisest:
1) sildade tugiosade nõuetest, mis on kirjeldatud standardis EVS-EN 1337;
2) silla deformatsioonivuuk ei tohi olla kõrgemal teekatte pinnast;
3) vuugi pealispinna sügavus teekatte pinnast võib olla kuni 5 mm.“;
46) paragrahvi 25 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Teepiirdesüsteemide kõrguse lubatud hälbed katte serva kõrgusest on ±0,05 meetrit ning
lubatud kõrvalekalle vertikaaltasapinnast 50 meetri pikkusel sirgel teelõigul on ±0,02 meetrit.“;
47) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tähisposti asend risti teega võib paigaldusjoonest erineda ±0,1 meetrit, helkurite kõrgus
teekattest ±0,05 meetrit, kõrvalekalle vertikaalist ±3°.“;
48) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „sügavuses“ sõnadega „olemasoleva
muldega vähemalt“;
8
49) paragrahvi 26 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;
50) määruse lisad 3, 10 ja 12 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
51) määruse lisa 15 tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Kasemets
Kantsler
Lisa 3. Katte tihendustegur ning jäävpoorsus
Lisa 10. Sidumata segude terastikulise koostise üldised piirid
Lisa 12. Minimaalsed nõuded pindamisel kasutatavatele täitematerjalidele
Majandus- ja taristuministri
3. augusti 2015. a määrus nr 101
„Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
Lisa 3
(muudetud sõnastuses)
Lisa 3
KATTE TIHENDUSTEGUR NING JÄÄVPOORSUS
Seguliik EVS 901-3
Katteproovi keskmine Vuugiproov
Tihendus-
tegur Jäävpoorsus, % Tihendustegur Jäävpoorsus, %
MSE ≥ 0,96 4–11 ≥ 0,90 ≤ 14,0
AC 16 base
AC 20 base
AC 32 base ≥ 0,96 4–12 ≥ 0,91 ≤ 15,0
AC 8 bin
AC 12 bin ≥ 0,97 1–6 ≥ 0,92 ≤ 8,5
AC 16 bin
AC 20 bin
AC 8 surf
AC 12 surf
AC 16 surf
AC 20 surf
≥ 0,97 1–6 ≥ 0,94 ≤ 8,0
SMA 8
SMA 12
SMA 16 ≥ 0,98 1–6 ≥ 0,94 ≤ 8,0
Majandus- ja taristuministri
3. augusti 2015. a määrus nr 101
„Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
Lisa 10
(muudetud sõnastuses)
Lisa 10
SIDUMATA SEGUDE TERASTIKULISE
KOOSTISE ÜLDISED PIIRID
Pos
Segu
EVS-EN
13285
kategooria
Kasutus
Sõela ava mõõt, mm
80 63 40 31,5 20 16 8 4 2 1 0,5 0,063
Läbib sõela, massi%
1 0/31,5 Go Side-
ainega
töötlemata
alus
100 85–99 - 50–78 31–60 18–46 10–35 6–26 0–20 0–5
2 0/31,5 Gp 100 85–99 - 43–81 23–66 12–53 6–42 3–32 0–20 0–5
3 0/63 Go 100 85–99 - 50–78 - 31–60 18–46 10–35 6–26 0–20 0–20 0–-5
4 0/63 Gp 100 85–99 - 43–81 - 23–66 12–53 6–42 3–32 - 0–20 0–5
5 0/16 - Kruuskate
ja tugi-
peenar
- – 100 85–99 65–90 50–75 35–60 20–45 10–40 5–15
6 0/31,5 -
100 85–99 – 60–80 40–65 30–55 20–45 10–30 8–20 8–15
Märkus: sideainega töötlemata alustes määratakse terastikuline koostis valmisehitatud alusest võetud materjali proovist.
Pos 1–Pos 4 segu puhul peab segu tootja deklareeritud terakoostis jääma standardi EVS-EN 13285 vastava kategooria tootja deklareeritud
terakoostise piiridesse. Ehitusel võetud kontrollproovid ei või väljuda lisa 10 terakoostise üldistest piiridest.
Majandus- ja taristuministri
3. augusti 2015. a määrus nr 101
„Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
Lisa 12
(muudetud sõnastuses)
Lisa 12
MINIMAALSED NÕUDED PINDAMISEL KASUTATAVATELE TÄITEMATERJALIDELE
Omadus R1
< 500
a/ööp*
R2, R3
500–2500
a/ööp*
R4
2501–
8000
a/ööp*
R5
> 8000
a/ööp*
Katsestandard
Terastikuline koostis Kategooria GC85/20 GC90/15 EVS-EN 13043
Petrograafiline kirjeldus
Määratud Määratud Määratud Määratud EVS-EN 932-3
Purunemiskindlus Kategooria LA30 LA30 LA25 LA20 EVS-EN 1097-2
Kulumiskindlus Kategooria PN AN19 AN14 AN10 EVS-EN 1097-9
Külmakindlus 1% NaCl lahuses Kategooria FNaCl 4 FNaCl 4 FNaCl 4 FNaCl 4
EVS-EN 1367-6
Plaatsustegur Kategooria Fl25 Fl20 Fl15 Fl15 EVS-EN 933-3
Nake bituumensideainega löögimeetodil** % ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90%
EVS-EN 12272-3
Nake rullpudeli meetodil 24 h möödudes** % ≥ 60% ≥ 60% ≥ 50% ≥ 50%
EVS-EN 12697-11
Peenosiste sisaldus Kategooria f2 f1 f1 f1,0 EVS-EN 933-1
* - olemasolev liiklussagedus;
** - nakke tõendamiseks valitakse üks kahest meetodist kasutatava sideaine järgi. Kui pindamisel kasutatakse bituumenemulsiooni, siis
lähtutakse nakke hindamisel standardist EVS-EN 12272-3, ja kui kasutatakse bituumenit, siis lähtutakse standardist EVS-EN 12697-11;
PN – pole normeeritud.
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ info@kliimaministeerium.ee / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Rahandusministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Siseministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
11.03.2024 nr 1-4/24/1317
Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse
nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" muutmise
määruse eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse „Majandus- ja
taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmine“
eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Lisad: 1. Määruse muutmise eelnõu
2. Määruse muutmise eelnõu lisa
3. Määruse muutmise eelnõu seletuskiri
Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Teadmiseks: Transpordiamet, Eesti Taristuehituse Liit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet
Eduard Kärstna, 639 7643
eduard.karstna@kliimaministeerium.ee
1
15.02.2024
Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 03. augusti 2015. a määruse nr
101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 96 lõike 3 alusel.
Eelnõu on koostatud majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee
ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmiseks, et likvideerida määruses olevad spetsiifilised
insenertehnilised sätted, mis on sätestatud vastavates standardites, ning viia määrus vastavusse
tehnoloogia ja viimasel ajal kasutatavate meetodite ja võtetega ning arengusuundumustega tee-
ehituse valdkonnas, et võimaldada suuremat keskkonnahoidu ja energiasäästu tee-
ehitussektoris. Määrusest jäetakse välja mõned teemad, mis on korraldatud muude
normdokumentidega, eelkõige standartidega.
Eelnõu koostamisel lähtuti põhimõttest, et määrus kui õigusakt peab sisaldama olulisemaid
nõudeid võimalikult palju, soodustades parimate praktiliste meetodite ja võtete rakendamist
ning innovatsiooni.
Üks tähtsamaid muudatusi ongi see, et eelnõus on loobutud juhiste detailsusest, piirdudes
olulisemate põhinõuetega, mis tagavad ehitatud tee ohutuse ja kvaliteedi.
Muudatused võimaldavad kasutada nüüdisaegseid ja keskkonnasäästlikumaid tee
ehitusmaterjale ning rakendada väiksema CO2 heitega tehnoloogiaid.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna
peaspetsialist Eduard Kärstna (eduard.karstna@kliimaministeerium.ee). Eelnõu
õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba
(anna-liisa.kotsjuba@kliimaministeerium.ee). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja
Aili Sandre (aili.sandre@just.ee).
1.3. Märkused
Eelnõukohase määrusega muudetakse ehitusseadustiku § 96 lõike 3 alusel kehtestatud määruse
„Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ redaktsiooni RT I, 20.11.2020, 3.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva eelnõuga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 51 punktist.
Punktiga 1 asendatakse määruses läbivalt sõna „asfaltbetoonsegu“ sõnaga „asfaltsegu“.
Muudatus on tingitud sellest, et ka soojade, külmade või muude asfaltsegude jaoks tarnitud
materjali tuleb samamoodi kontrollida. Tehnoloogiline areng on viinud uute,
2
energiatõhusamate tehnoloogiate kasutuselevõtuni. Need uuendused on muutnud igapäevaelu
ja tööstust energiakasutuselt märkimisväärselt säästvamaks ning aidanud kaasa
keskkonnasõbralikumale lähenemisele tehnoloogia arengus. Kuumade asfaltsegude asemel
soojade asfaltsegude tootmine vähendab oluliselt tootmiseks kasutatava kütuse kogust.
Mõiste „asfaltsegu“ on eelnõu raames korrektsem kui „asfaltbetoonsegu“, kuna asfaltbetoon on
kitsam määratlus ja hõlmab ainult AC tüüpi segusid. Mõiste „asfaltbetoon“ alla ei kuulu
killustikmastiksasfalt (SMA), dreenasfalt (PA) ja valuasfalt (MA). Määrus PA ja MA segusid
ei käsitle, kuid käsitleb SMA segusid. Seetõttu ei ole õige kasutada terminit
„asfaltbetoonsegud“, kuna see ei hõlma kogu käsitlusala.
Punktiga 2 muudetakse § 1 lõiget 2. Lisatakse säte, mille kohaselt võib tee omanik tööde
vastuvõtmisel kontrollida nõuetele vastavust akrediteeritud laboris. Määruses on läbivalt
kasutusel akrediteeritud labori mõiste. Kehtivas redaktsioonis mainitakse mõistet esmakordselt
alles § 2 lõikes 15. Loogilisem on sätestada akrediteeritud labori kasutamise võimalus määruse
reguleerimisalas.
Kui tee omanik näeb (või ei näe) mõne konkreetse katse puhul akrediteeritud labori kasutamise
vajadust, siis lisatava sättega see võimaldatakse. Samuti annab täpsustus paindlikkust tulevikus.
Kui akrediteeringu vajadus muutub, ei pea määruses iga kord muutma, kas ja millisel puhul
akrediteering on nõutud.
Punktiga 3 lisatakse § 1 lõige 21. Lõige kehtestab võimaluse kasutada teetöödel alternatiivseid
lähtematerjale tingimusel, et on tagatud nõuded tee kasutusajale, püsivusele ja ohutusele.
Silmas on peetud eelkõige alternatiivseid lähtematerjale ja sideaineid (näiteks ligniin, klaas jne)
mida on võimalik kasutada tavapärase lähtematerjali või sideaine osalise asendusena. Säte on
vajalik eelkõige valdkonna arengu ja innovatsiooni toetamiseks. Sätte eesmärk on ka
suurendada erinevates katendikihtides võimalike lähtematerjalide valikut, mille omadused ei
kahjusta või ei langeta võrreldes tavapäraste lähtematerjalidega katendikihtide omadusi.
Kliimaneutraalsuse ja CO2 jalajälje vähendamiseks tuleb rohkem ringlusse võtta
taaskasutatavaid materjale, kui need ei põhjusta lõpptoote kvaliteedi langust ja kasutusaja
lühenemist.
Punktiga 4 muudetakse § 1 lõiget 3. Arvestades määrusega reguleeritud tööliikide hulka ja
nende erisusi, ei ole kehtivas redaktsioonis võimalik kõiki ehitustegevusjärgseid olukordi
teetööde vastuvõtmisel üheselt hinnata, et oleks tagatud nõutud kvaliteet. Lõikest jäetakse välja
kindlad mõõtmistulemused ja hälbed ning keskendutakse üldistele mõistlikele insenertehniliste
ja/või majanduslikult otstarbekamate lahenduste rakendamisele. Uus sõnastus võimaldab
osalistel võtta vastu optimaalseid otsuseid, kui töö on vaja ümber teha.
Punktiga 5 muudetakse § 2 lõiget 8. Lõikest jäetakse välja nõue, et teetöödel peab vältima
sideainete sattumist pinnasesse. Teetöödel, näiteks pindamisel, satub olenevalt tehnoloogiast
sideainet ka teekonstruktsiooni alumistesse kihtidesse, mis on ka pinnas. Teekonstruktsioonist
väljapoole sideainet sattuda ei tohi.
Punktiga 6 muudetakse § 2 lõiget 12. Kehtiva sõnastuse järgi ei tohiks haardetegur erineda
kogu tee ristlõikes (nii sõidu- kui ka vastassuunas) üle 0,1 ühiku võrra. Muudetud sõnastuse
järgi ei tohi haardetegur ühel sõidusuunal erineda üle 0,1 ühiku võrra. Haardetegurit
mõõdetakse ühe sõiduraja/sõidusuuna kaupa. Oluline on, et ühes sõidusuunas ei erineks
haardetegur vasakus ega paremas ääres üle 0,1 ühiku võrra.
Punktiga 7 muudetakse § 2 lõikeid 14–16.
3
Lõige 14. Välja jäetakse tekstiosa, mis käsitleb nõudeid teetöödest põhjustatud
ümbersõiduteedele, kus liikleb üle 1000 auto ööpäevas. Kehtiva redaktsiooni sõnastus on
administratiivselt koormav ega vasta tegelikule vajadusele. Iga ajutise ümbersõidu korral
lähtutakse konkreetsest asukohast ning võimalustest. Oluline on iga ajutise ümbersõidu korral
tagada vähemalt 1. seisunditase.
Lõige 15. Täpsustatakse sõnastust. Sätestatakse, et muldkeha ja katendi kihte võib rajada tee
omaniku kinnitatud korra kohaselt, hetkel viide tee omanikule puudub. Välja jäetakse nõue, et
külmakindluse hindamisel on vajalikud akrediteeritud labori andmed ning viide
omanikujärelevalvele katendikihi tööde vastuvõtmisel. Kehtiv sõnastus võimaldab erinevaid
tõlgendusi ja tekitab valdkonna osaliste vahel põhjendamatuid vaidlusi. Muudetud sõnastuse
sisu jääb samaks.
Lõige 16. Kehtiva määruse kohaselt on seadmete kontrollimise ja kalibreerimise nõuded
kirjeldatud standardites EVS-EN 932-5 ja EVS-EN 12697-38. Välja jäetakse liigne viide
nendele standarditele, katsestandardites on konkreetsed nõuded kirjeldatud. Nimetatud
standardid on laboriseadmeid reguleerivad standardid ja neid määruses eraldi ei ole vaja
nimetada.
Punktiga 8 muudetakse § 3 lõikeid 3 ja 4.
Lõige 3. Muudetakse vananenud sätet. Praktikas ei saa enam partiiks arvestada ühte saadetist.
Sõnastusega on selgemaks tehtud, et partii on asfalditehasesse tarnitud 3000 t materjali.
Materjali on vaja kontrollida, et see vastaks nõuetele. Ei saa väita, et imporditud täitematerjali
üks partii on ainult siis, kui see tuleb ühest laeva- või raudteesaadetisest.
Lõige 4. Sõnastust korrigeeritakse täpsemaks ja loogilisemaks. Välja jäetakse nõue, et
kulumiskindlust Nordic katsel määratakse tera kuju plaatsusteguri järgi, ja nõue, et
jämetäitematerjali, mille purunemiskindlus on alla või võrdne 25-ga, kasutamisel ülemises kihis
kontrollitakse ka Nordic katsel. Pole oluline, kas jämetäitematerjali purunemiskindlus on alla
või üle 25, sest jämetäitematerjali terastikulist koostist kontrollitakse olenemata materjali
paiknevusest teekonstruktsiooni kihis. Kulumiskindlust katsetatakse ainult vajaduse korral, st
ainult asfaldi kulumiskihis kasutamisel (kõige ülemises kihis). Kui sama materjali kasutatakse
vahekihis (BIN kiht) või alumises kihis (BASE kiht), siis Nordicu määramise vajadus puudub.
Nordic katset ehk kulumise katset tehakse täitematerjalidele ainult siis, kui neid kasutatakse
kõige ülemistes kihtides asfaltsegudes ja pindamisel. Teema on täpsemalt reguleeritud
standardis EVS 901-3 ja EVS-EN 1097-9.
Punktidega 9 ja 25 muudetakse § 3 lõiget 7, § 9 lõiget 10 ja § 12 lõiget 3. Materjali
eemaldamine ei ole alati põhjendatud ega otstarbekas. Materjali omadusi on võimalik
parandada ja sobivaks töödelda kohapeal. Eemaldamine ja väljavahetamine on suurema
keskkonnakoormusega, kui on objektil kohapeal materjalide parendamine. Muudatusel on
positiivne mõju keskkonnale.
Punktiga 10 muudetakse § 4 lõiget 2. Lõike 2 kolmandast lausest jäetakse välja osa teksti, et
vältida liigset detailsust. Vajaduse korral määrab kiiruspiirangutega liiklemisaja pikendamise
tee omanik. Uus sõnastus annab tee omanikule suurema kaalutlusõiguse.
Punktiga 11 muudetakse § 5 lõiget 1. Nõue sõnastatakse lihtsamini ja muudetakse tee
omanikule/tellijale majanduslikult vähem koormavaks. Alati pole tellijal võimalik tagada, et
4
kruusakihi kogupaksus on 20 cm, kuid vähemalt 12 cm paksune ülakiht peab olema konkreetse
terakoostisega. Muudatusega väheneb materjalivajadus, see koormab keskkonda vähem.
Sõela ava suurus muudetakse 32 mm-lt 40 mm-le, kuna standardite EVS-EN 13285, 13286 ja
933-1 kohaselt võib 32 mm materjal sisaldada ka üksikuid jämedamaid osiseid.
Punktiga 12 muudetakse § 5 lõike 2 punkti 4, § 12 lõiget 10, § 13 lõike 12 punkti 7 ja § 23
lõiget 4. Lisatud INSPECTOR-tüüpi seade analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemuste
võrdlemiseks. Kuna elastsusmoodulit võib määrata nii LOADMAN- kui ka INSPECTOR-tüüpi
seadmega, võib samade seadmetega võrrelda ka analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemusi.
Punktiga 13 muudetakse § 6 pealkirja, sest mõiste „asfaltkate“ on eelnõu raames korrektsem
kui „asfaltbetoonkate“, kuna asfaltbetoon on kitsam määratlus ja hõlmab ainult AC tüüpi
segusid. Mõiste „asfaltbetoon“ alla ei kuulu killustikmastiksasfalt (SMA), dreenasfalt (PA) ja
valuasfalt (MA). Määrus PA ja MA segusid ei käsitle, kuid käsitleb SMA segusid. Seetõttu ei
ole õige kasutada terminit „asfaltbetoonkate“, kuna see ei hõlma kogu käsitlusala.
Punktiga 14 muudetakse § 6 lõike 1 punkti 1. Sätestatakse suurim lubatud põikkalde hälve
ka kergliiklusteedele sarnaselt kahepoolse põikkaldega teedele.
Punktiga 15 muudetakse § 6 ja § 20 lõike 1 punkti 3. Tõstetakse katte serva kauguse alumist
väärtust tee teljest 0 cm-lt 5 cm-le. Asfaldi laotamine ei toimu GPS-seadme järgi ega sellise
täpsusega, et oleks võimalik tagada 0 cm hälvet. Leevendatakse katte laiuse hälvete nõudeid
eeldusel, et katte kogulaius ei muutu. Kitsamalt ehitamine jääb endiselt keelatuks.
Punktiga 16 muudetakse § 6 lõiget 3. Välja jäetakse nõue, et haardetegurit peab mõõtma
vähemalt kord kuus, sh ka talveperioodil. Lõige 3 käsitleb haardetegurit tööde vastuvõtmisel,
mitte talveperioodil. Haardeteguri mõõtmise nõudeid kohaldatakse teehooldele. Pärast talvise
naastrehvide kasutamise lõppu (naastrehvid parandavad talve jooksul haardetegurit, nn katte
karestamine) tuleb endiselt mõõta haardetegurit ja viia haardetegur vastavusse nõuetega.
Punktiga 17 muudetakse § 6 lõiget 6. Võrreldes kehtiva versiooniga on elastsusmooduli nõue
uutele ja olemasolevatele tugipeenardele edaspidi erinev. Uue sõnastuse järgi olemasolevatele
tugipeenardele lõikes 6 nimetatud elastsusmooduli nõue enam ei kehti. Lõikesse lisati ka
INSPECTOR-tüüpi seade analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemuste võrdlemiseks. Kuna
elastsusmoodulit võib määrata nii LOADMAN- kui ka INSPECTOR-tüüpi seadmega, siis
samade seadmetega võib võrrelda ka teiste analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemusi.
Punktiga 18 lisatakse § 6 lõige 61. Kuna § 6 lõige 6 katab edaspidi ainult uute tugipeenardega
seonduvat, siis tähendab see sisuliselt seda, et edaspidi ei pea elastsusmooduli nõue olema
täidetud olemasoleva tugipeenra uuendamisel. Mõõteseade mõõdab sügavamalt kui peenra
pealispind ning uut konstruktsiooni ehitamata või seda tugevdamata ei ole elastsusmooduli
nõuet võimalik täita. Mõõteseadet kasutatakse näiteks katte taastusremonttöödel tugipeenra
vajumi likvideerimiseks, mil tugipeenrale lisatakse ca 5 cm uut peenramaterjali olemasolevat
konstruktsiooni tugevdamata.
Punktiga 19 muudetakse § 6 lõiget 7. Muudatusega sätestatakse teepeenarde põikkalde
hälbeks ±1,0%. Peenraid ehitatakse sidumata segudest (nt fr 0/32 mm). Sellist tüüpi materjali
korral on 0,5% hälbe tagamine tehnoloogiliselt põhjendamatu, mis on saanud kinnitust ka
ehitus- ja kasutuspraktika kaudu. Peenarde tavalaius on 0,5 meetrit, 0,5% hälve tähendab 0,5
meetri kohta 2,5 mm. Teepeenarde põikkalde hälve ±1,0% tagab vajaliku ohutustaseme ja tee
kvaliteedi.
5
Punktiga 20 muudetakse § 8 lõiget 5. Muudatuse kohaselt võib sõltuvalt mulde aluspinnase
erinevatest omadustest ette näha eri lahendusi. Mulde aluspinnas on looduslik ehk nn nullpind,
kuhu teekonstruktsiooni hakatakse rajama. Aluspinnas võib olla paas, kruus, savi vm materjal.
Sõltuvalt aluspinna materjalist ja asukohast veetaseme suhtes võib aluspinna tihendustegur olla
erinev. Madalama tihendusteguri korral peab projektis olema ette nähtud tehnoloogiline
erilahendus.
Punktiga 21 muudetakse § 9 lõiget 3. Tegemist on sätte täpsustusega. Kehtiva sõnastuse
korral võiks alla 5-meetriseid muldeid rajada nõudeid järgimata. Täpsustus on vajalik alla 5 m
kõrguste mullete kvaliteedi tagamiseks.
Suurendatakse kihtide paksust 0,5 meetrilt 0,6 meetrini, kuna nüüdisaegne tehnoloogia seda
võimaldab, et vähendada tee-ehitusmasinate kütusekulu.
Punktiga 22 muudetakse § 9 lõikeid 5 ja 6 ning § 11 lõikeid 3 ja 4. Kuna elastsusmoodulit
võib määrata nii LOADMAN- kui ka INSPECTOR-tüüpi seadmega, võib samade seadmetega
võrrelda ka analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemusi.
Punktiga 23 muudetakse § 9 lõiget 8. Välja jäetakse viide nivelleerimisandmetele ja sellega
seotud valemile. Objektidel tehakse muldkeha geodeetilisi mõõdistusi. Teekonstruktsiooni
kihte antakse üle geodeetiliste mõõdistuste alusel. Nivelliiriga tavaliselt enam ei mõõdeta.
Nivelleerimine ei ole keelatud, aga uus sõnastus lubab kasutada ka uuemaid vahendeid.
Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 9. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuna selle
sisu sätestatakse sama paragrahvi lõikes 8. Kehtiva lõike 9 sõnastus dubleerib lõikes 8 sätestatut
muldkeha tasasuse kontrollimise kohta.
Punktiga 26 muudetakse § 9 lõike 12 punkte 2 ja 3.
Punktis 2 on mulde serva kaugus viidud vastavusse § 9 lõike 1 punktis 3 kattele esitatud
nõudega. Tõstetakse ülemine väärtus 5 cm võrra 10 cm-lt 15 cm-le. Katte serva kaugus tee
teljest võib erineda -0/+15 cm, mistõttu ei saa nõuda allpool asfaltsegukihti asetsevalt
muldekihilt väiksemat hälvet.
Punktiga 3 suurendatakse muldkeha ristprofiili lubatud hälvet ühepoolse põikkaldega teel
+/-0,2% võrra +/-0,3%-lt +/-0,5%-le. Lähtudes mulde ehitamiseks kasutatava materjali
terasuurusest ja mõõtetäpsusest on hälbe +/-0,3% tagamine ebaotstarbekas.
Punktiga 27 muudetakse § 11 lõike 8 punkte 2 ja 3. Dreenkihi ristprofiili lubatud hälve
viiakse vastavusse muldekeha ristprofiilile kehtestatud nõuetega. Väärtused muudetud
analoogselt punktis 24 kirjeldatud § 9 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatuga.
Punktiga 28 muudetakse § 12 lõike 6 punkti 3. Parandatud on varasem eksitus. C50
kategooria asendatud kategooriaga C50/30. Kategooria C50 puudub.
Punktiga 29 muudetakse § 12 lõike 8 punkte 2 ja 3. Aluskihi paigaldamise lubatud hälve
viiakse vastavusse muldekeha ristprofiilile kehtestatud nõuetega. Väärtused muudetud
analoogselt punktis 24 kirjeldatud § 9 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatuga.
Punktiga 30 muudetakse § 12 lõike 8 punkti 6. Välja jäetakse liigne täpsustus „mis tahes
punktist“, mille tulemusena sätte sisu ei muutu.
6
Punktiga 31 täiendatakse § 12 lõikega 81. Normitehniline muudatus, kuna lõige peab
koosnema ühest lausest.
Punktiga 32 muudetakse § 12 lõiget 9. Sõnastust täpsustatud, et vältida võimalikku ebakõla
mõõtmisseadme ja nõutud väärtuste vahel.
Punktiga 33 asendatakse § 13 lõikes 2 sõna „asfaltbetoonkatte“ sõnaga „asfaltkatte“, sest
mõiste „asfaltkate“ on eelnõu raames korrektsem kui „asfaltbetoonkate“, kuna asfaltbetoon on
kitsam määratlus ja hõlmab ainult AC tüüpi segusid. Mõiste „asfaltbetoon“ alla ei kuulu
killustikmastiksasfalt (SMA), dreenasfalt (PA) ja valuasfalt (MA). Määrus PA ja MA segusid
ei käsitle, kuid käsitleb SMA segusid. Seetõttu ei ole õige kasutada terminit „asfaltbetoonkate“,
kuna see ei hõlma kogu käsitlusala.
Punktiga 34 muudetakse § 13 lõike 9 punkti 1. Muudatus võimaldab kasutada ka jäigemaid
sideaineid. Sideaineid kasutatakse stabiliseeritud kihtide paigaldamisel. Vahustamise
tehnoloogiat kasutades saab ka jäigemate teebituumenitega (70/100 või 100/150) toota
kvaliteetseid stabiliseerimissegusid. Muudatus võimaldab laiendada kasutatavate sideainete
hulka. Jäigemate sideainete kättesaadavus on parem, valik laiem ning hinnad mõnevõrra
odavamad.
Punktiga 35 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõike 12 punkt 8. Punktis 8 sätestatud
stabiliseeritud kihi niiskusesisaldus ei ole lõppkvaliteedi seisukohalt määrav.
Punktiga 36 asendatakse paragrahvi 13 lõikes 13 sõna „asfaltbetooniga“ sõnaga
„asfaltseguga“, sest mõiste „asfaltsegu“ on eelnõu raames korrektsem kui „asfaltbetoon“, kuna
asfaltbetoon on kitsam määratlus ja hõlmab ainult AC tüüpi segusid. Mõiste „asfaltbetoon“ alla
ei kuulu killustikmastiksasfalt (SMA), dreenasfalt (PA) ja valuasfalt (MA). Määrus PA ja MA
segusid ei käsitle, kuid käsitleb SMA segusid. Seetõttu ei ole õige kasutada terminit
„asfaltbetoon“, kuna see ei hõlma kogu käsitlusala.
Punktiga 37 muudetakse § 14 lõiget 1. Väärtus vähendatakse 30 mm-lt 20 mm-le ning seega
ka karmistatakse nõuet, mille korral teekattes olevad augud ja praod peavad olema täidetud ja
tihendatud. Välja jäetakse nõue, et täitmine ja tihendamine peab olema tehtud teekatte
materjaliga vähemalt võrdväärse materjaliga. Muudetud sõnastus võimaldab erinevate tee-
ehitusmaterjalide laiemat kasutamist. Teekatte aukude ja pragude täitmiseks ja tihendamiseks
ei pea alati kasutama sama kattematerjali. Näiteks vanas asfaldikihis olevaid pragusid/auke ei
pea (mõnikord ka ei saa) täitma asfaldiga. Kasutatakse ka peenpindamist, mastikseid,
spetsiaalseid emulsioone jmt.
Punktiga 38 muudetakse § 14 lõiget 2. Korrigeeritakse sõnastust. OTTA (fraktsioneeritud
täitematerjaliga ehk ridakillustikuga pindamine) pindamist tehakse fr 0/16 materjaliga. Pole
korrektne öelda, et pinnatakse ainult fraktsioneeritud killustikuga. Fr 0/16 on standardi järgi
fraktsioneerimata materjal.
Punktiga 39 muudetakse § 14 lõikeid 10 ja 11.
Lõige 10. Korrigeeritakse sõnastust tegeliku praktika põhjal. Tee pindamiseks lubatakse
kokkuleppel tellijaga kasutada bituumenit pehmendavaid, parafiine mitte sisaldavaid, õlisid või
muid sarnasel põhimõttel toimivaid lisandeid. Praegu ei ole see lubatud. Tekstist jäetakse välja
lauseosa, mille kohaselt ei või tee pindamiseks kasutada põlevkivibituumenit, sest seda enam
pindamisel ei kasutatagi.
7
Lõige 11. Laiendatakse pindamiseks kasutatavate materjalide loetelu materjalidega, mis
võimaldavad pikendada tee kavandatud eluiga.
Sajuga seotud sõnastus korrigeeritud selgemaks ja üheselt arusaadavaks. Muudatusega
välditakse negatiivset mõju keskkonnale, kuna sajuga võib pindamisel kasutatav emulsioon
valguda ka teekonstruktsioonist väljapoole.
Punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks § 14 lõiked 12–16. Lõiked jäetakse välja, kuna neis on
sätestatud detailsed tööjuhised, mis ei kuulu määruse reguleerimisalasse. Määrusega
sätestatakse põhinõuded, mis tagavad kavandatava tee ohutuse ja kvaliteedi.
Punktiga 41 muudetakse § 15 lõikeid 2 ja 3.
Lõige 2. Välja jäetakse nõue, mis ei ole tehnoloogiliselt põhjendatud, kuna 0,002 mm osised
(savi) ei taga kruuskatte kvaliteeti.
Kontrollsagedust tõstetakse 500 m3 võrra 1000 m3-lt 1500 m3-le, kuna 1500 m3 on piisav
kontrollsagedus. Lisaks kontrollitakse materjale ka tootmise käigus ja kontrollimise tulemusi
saab tellija vajaduse korral taotleda.
Lisatud on paigaldatud ebakvaliteetse materjali parandamise võimalus tellijaga kooskõlastatult.
Materjali eemaldamine ei ole praktikas alati põhjendatud ega otstarbekas. Materjali omadusi on
võimalik parandada ja sobivaks töödelda kohapeal. Eemaldamine ja väljavahetamine on
suurema keskkonnakoormusega, kui on objektil materjalide parandamine.
Lõige 3. Lisatud on purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse
kategooria nõue C50/30, mida pole varem reguleeritud.
Punktiga 42 muudetakse § 16, § 17 ja § 18.
Paragrahv 16. Paragrahvist jäetakse välja määruse tasandil ebavajalikud tehnilised täpsustused.
Kehtivate lõigete 4 ja 5 (tunnistatakse kehtetuks) nõuded on kirjeldatud standardis EVS 901-3
üksikasjalikumalt, vastav ladustamise nõuete viide on lisatud lõikesse 6.
Lõigetes 8 ja 9 sätestatud nõuded ei ole asjakohased. Poolgraniitsegud on kloriididele
vastupidavad ja nendes kasutatakse lubjakivist või kruusast toodetud materjali. Sätestatakse uus
nõue, et kloriidide kasutamisel on miinimumnõue poolgraniitsegu kasutamine.
Lõike 12 nõue ei ole põhjendatud ega taga kuidagi SMA segu paremaid omadusi. Lisaks on
selle nõude täitmine ja kontrollimine võimatu, sest asfalditehastel puudub eraldi tolmumahuti
ainult SMA segust pärineva tolmu eraldi kogumiseks ja ladustamiseks.
Lõigetes 13 ja 14 sätestatud miinimumnõuded lubatavatele hälvetele on standardis EVS 901-3.
Määrusest jäetakse välja lisa 15 (viide lõikes 18), milles on sätestatud üksnes kuumade
asfaltsegude tootmistemperatuurid. Tootmistemperatuure käsitleb standard EVS 901-3. Muude
asfaltsegude (nt soojade) puhul deklareerib tootja tootmistemperatuuri ise. Esineb positiivne
keskkonnamõju, kuna lisa 15 sõnastuse järgi võib ainult kuumasid asfaltsegusid toota ja
paigaldada, kuid sooje ehk väiksema jalajäljega segusid ei või, kuid tegelikkuses väiksema
jalajäljega segusid toodetakse.
Paragrahv 17. Kehtivate lõigete 1, 2 ja 3 muudatuste eesmärk on asfaltsegude veol võimaldada
ja soodustada lükandseinaga kastiga veokite kasutamist. Praegu neid Eestis ei kasutata, kuid
8
kasutatakse mujal Euroopas ja ülejäänud maailmas. Asfaltsegu vedamiseks kohandatud veok
on näiteks ümara kastipõhja, lükandseinaga või muu veok. Asfaltsegu vedamiseks
kohandamata veok on näiteks soojustamata kandilise kastipõhjaga veok.
Paragrahvis asendatakse viide lisale 15 viitega standardile EVS 901-3.
Paragrahv 18. Paragrahvist jäetakse välja määruse tasandil ebavajalikud tehnilised täpsustused.
Välja jäetud nõuded on üksikasjalikult kirjeldatud standardis EVS 901-3.
Välja jäetakse ka nõue, et SMA segusid võib laotada õhutemperatuuril +10 ºC. Kvaliteetse katte
tagab siiski nõuetekohane paigaldustehnoloogia, asfaltsegu lisandid jms, mitte
välistemperatuur. Uue sõnastuse järgi loetakse SMA kiht kulumiskihiks, mida – nagu ka muide
kulumiskihi segusid – saab paigaldada õhutemperatuuri +5 ºC kraadi juures.
Nõue, et laotatava kihi koostises polümeermodifitseeritud sideaine kasutamisel peab allolevat
kihti kruntima naket tagava sideainega, jäetakse samuti välja. Sõltumata segus kasutatavast
sideaine tüübist peab kruntimiseks kasutama naket tagavat sideainet (emulsiooni).
Lisatakse kuumvuugi või vuugilindi kasutamise võimalus, sest kulumiskihid on parema
kvaliteedi tagamiseks mõistlikum ehitada kuumvuugina või kasutades selleks ette nähtud
bituumenvuugilinte.
Punktiga 43 muudetakse § 19 lõiget 2.
Lõikest jäetakse välja nõuded tihendustehnoloogiale. Tihendustehnoloogia valik määruse
kontekstis ei ole vajalik, küll aga on oluline roobaste tekke vältimiseks teekatte temperatuur tee
liiklusele avamisel.
Punktiga 44 tunnistatakse kehtetuks § 20 lõike 1 punkt 2. Täpselt sama nõue asfaltsegude
kohta on sätestatud § 6 lõike 1 punktis 2, seega välditakse dubleerimist.
Punktiga 45 muudetakse § 24.
Paragrahv sõnastatakse uuesti. Kliimaministri 17.11.2023 määruses nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ on mõisted truup, altläbipääs, viadukt ja sild sisustatud, seetõttu määruses neid
mõisteid ei käsitleta, küll aga kasutatakse silla mõistet kui ühisnimetajat silla, viadukti, tunneli
ja estakaadi kohta. Sildadena käsitatakse ka 2-meetrise läbimõõduga truupe.
Lisatakse vastavusdeklaratsiooniga seotud täpsustus, kuna kõik materjalid ei ole reguleeritud
Euroopa Liidu normdokumentidega ja neil võib puududa toimivusdeklaratsioon.
Lisatakse betoonkonstruktsiooniga seotud täpsustus, sest § 24 lõike 4 punktis 2 sätestatud
nõuded kehtivad ka kohapeal rajatavatele betoonkonstruktsioonidele. Kehtivas sõnastuses on
need nõuded puudu ja lisatud standardidmoodustavad ühtse terviku.
Töödeldavus on töövõtja valitav parameeter ja mõjutab ainult paigaldamist. Tihtipeale tuleb
seda betoneerimise käigus muuta. Teisi näitajaid, nagu külmakindlus ja survetugevus, mõjutab
see suhteliselt vähe. Proovidega seotut määruses ei ole vaja sätestada, sest vajalikud nõuded on
kirjas standardites, millele viidatakse uues sõnastuses. Lisatakse betooni hooldamise nõuded,
et tagada betooni pikaealisus. EVS-206 kirjeldab betooni elueaga 50 aastat, aga rajatistel on
eluiga 100 aastat, seega just järelhooldus on üheks oluliseks eelduseks betooni pikemale
elueale. Lisatakse nõuded sildade ja truupide metallitöödele ja tugiosadele.
9
Punktidega 46 ja 47 muudetakse § 25 lõiget 2 ja lisatakse uus lõige 21. Piiretele ja
tähispostidele tehakse eraldi lõiked nõuete loetavuse ja selguse huvides. Lisatakse nõue
tähispostide vertikaalsuse määramiseks.
Punktiga 48 muudetakse § 26 lõiget 2. Muudatus võimaldab täita kaeviku vähemalt
samaväärsete omadustega materjaliga ning kasutada ka paremat materjali.
Punktiga 49 tunnistatakse kehtetuks § 26 lõige 13. Nõutud sõnastus on juba sätestatud § 1
lõikes 3 (eelnõu punkt 3).
Punktiga 50 muudetakse määruse lisasid 3, 10 ja 12 eelnõu lisa kohaselt.
Lisa 3: tabelis olevad väärtused viiakse vastavusse standardis EVS 901-3 sätestatuga.
Lisa 10: tabelis olevad väärtused viiakse vastavusse standardis EVS-EN 13285 sätestatuga.
Lisa 12: tabel uuendatakse, kuna valdkonna standardid on ajakohastatud.
Punktiga 51 tunnistatakse kehtetuks lisa 15. Lisa 15 sisaldab ainult kuumade asfaltsegude
tootmistemperatuure. Tootmistemperatuure käsitleb standard EVS 901-3. Muude asfaltsegude
(nt soojade) puhul deklareerib tootja tootmistemperatuuri ise. Esineb positiivne
keskkonnamõju, kuna kehtiva lisa 15 sõnastuse järgi võib ainult kuumasid asfaltsegusid toota
ja paigaldada ning sooje ehk väiksema jalajäljega segusid ei või, kuid tegelikkuses väiksema
jalajäljega segusid toodetakse.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Arvestades, et eelnõus sätestatakse tehnilised normid, saadetakse määruse eelnõu Euroopa
Komisjonile, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2015/1535, millega nähakse
ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L
241, 17.9.2015, lk 1–15).
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi
julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele ega majandusele. Määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju elu- ja
looduskeskkonnale, kuna muudatused võimaldavad kasutada nüüdisaegseid ja
keskkonnasäästlikumaid tee ehitusmaterjale ning rakendada väiksema CO2 heitega
tehnoloogiaid. Muudatused suunavad võimaluse korral hoiduma materjalide eemaldamisest ja
väljavahetamisest, kuna see on suurema keskkonnakoormusega, kui on objektil materjalide
parendamine. Seoses laialdasemate võimaluste kasutamise lubamisega (näiteks tee pindamine)
saab pikendada tee eluiga. Võimaldatakse kasutada lisaks kuumadele asfaltsegudele ka sooje
asfaltsegusid. Soojade asfaltsegude tootmistehnoloogia ei ole nii energiamahukas ja on seega
väiksema CO2 heitega. Lisaks kasutatakse soojade asfaltsegude tootmisel
keskkonnasõbralikumaid tooraineid.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei eelda lisategevusi ega -kulusid. Rakendamise eeldatav kaudne tulu on
nüüdisaegsema, ohutuma ja keskkonnasäästlikuma teetaristu kavandamine ja ehitamine.
6. Määruse jõustumine
10
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu töötati välja koostöös Transpordiametiga, konsulteerides Eesti Taristuehituse
Liidu esindajatega.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja
Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, Eesti Linnade ja Valdade
Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.