Hanke „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine ” korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

1

Hankedokumendi Lisa 1

TEHNILINE KIRJELDUS

„Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“

1. PROBLEEMI KIRJELDUS NING HETKEOLUKORD

Eesti on kaotamas oma rahvusvahelist konkurentsivõimet.1 Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS) on kaardistanud selle põhjused, tuues esile mitmeid tõkkeid

suurinvesteeringute kaasamisel – sh kõrge ja ebastabiilne elektrihind, roheenergia

jaotusvõrkude ning taristu puudujäägid, tööjõupuudus, piiratud toetussüsteem ning ebapiisav

koostöö avaliku sektoriga (vt Lisa 1).

Ühe kriitilise takistusena on esile tõstetud investeeringu elluviimisega kaasnev bürokraatia, mis

pidurdab suurinvesteeringu objektide (ehitiste) rajamist. Seetõttu keskendub käesolev hange

menetlusprotsessidele, mis mõjutavad investeeringute elluviimist alates planeeringute

koostamisest kuni tegevuseks vajaliku loa väljastamiseni.

Rahvusvahelises praktikas on käimas mitmed algatused, mille eesmärk on suurinvesteeringuid

toetavate menetlusprotsesside tõhustamine ja kiirendamine.

 Leedu strateegiline investeeringuraamistik, sh nn roheline koridor seaduse tasandil

reguleeritud suurinvesteeringutele, võeti kasutusele 2021. aastal. Selle keskmes on ühtse

kontaktpunktina Invest Lithuania. Kaitsetööstuse jaoks loodi eraldi nn kiirtee mehhanism

2023. aastal. Selle esimene edulugu on Rheinmetalli projekt, kus muidu aastaid kestev

menetlus tehti ära mõne kuuga ning seadusi muudeti projektipõhiselt, lubades ehituse algust

enne ametlikke lubasid.

 2024. aastal jõustunud Neto nulltehnoloogiate tööstuse seadus (Net-Zero Industry Act või

NZIA), loob ühtse EL-i raamistiku, et tugevdada neto nulltehnoloogiate tootmisvõimekust

ja vähendada sõltuvust välisvarustajatest. Seadus näeb ette kiirendatud loamenetlused,

ühtsed kontaktpunktid ja investeeringute soodustamise meetmed, et toetada puhaste

tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. EL regulatsioon on integreeritud või

integreerimisel riiklikesse õigusraamistikesse.

 Euroopa Komisjon on vastu võtnud Kaitsevalmiduse tervikpaketi (Defence Readiness

Omnibus), mis sisaldab seadusandlikke ja mitteseadusandlikke ettepanekuid, mis hõlmavad

nii kaitsevaldkonna spetsiifilisi kui ka laiemalt reguleeritavaid valdkondi. Meetmepaketi

eesmärk muuhulgas on kaotada kitsaskohad riigihangetes, loamenetlustes,

aruandluskohustustes. Sarnaseid algatusi on EL tasemel rakendatud või kaalumisel ka

teistes valdkondades.

Vabariigi Valitsus on süsteemselt ette võtnud bürokraatia vähendamise, et vähendada koormust

ettevõtjatele ning tõsta ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Selleks on käima lükatud

mitmeid olulisi algatusi:

 Vabariigi Valitsuse juures tegutsev Efektiivsuse ja Majanduskasvu Nõukoda koondab ja

esitab ettepanekuid dereguleerimiseks, nõuete ja bürokraatia vähendamiseks ning

sammudeks, mis aitaksid kaasa majanduse kasvule.

1 Lausanne´i juhtimise arendamise instituudi andmete kohaselt on Eesti 69 riigi võrdluses 33. kohal ehk eelmise

aastaga võrreldes ei tõusnud ega langenud samas kui nii Läti ja Leedu parandasid oma kohti.

2

 Käivitati suuremahuliste investeeringute toetus2, mille eesmärk on soodustada alates

100 miljoni euroste investeeringute tegemist Eesti majandusse, toetada eksportivate

ettevõtete konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu.

 Väljatöötamisel on kriteeriumid määratlemaks olulise tähtsusega tööstusalad, et

võimaldada neid kiirelt ja bürokraatiavabalt eelisarendada.

 Käimas on detailplaneeringu kui instrumendi ja protsessi terviklik ülevaatus, mille

käigus analüüsitakse selle ülesandeid, nõudeid, paindlikkust ja detailsusastet.

 Analüüsitud on planeerimisseadust3 ning kuidas toetada investeeringute tegemist.4

Lisaks on hankija koostanud mitmeid analüütilisi memosid planeerimisprotsessidest.5

Lisaks nendele initsiatiividele on vajalik analüüsida võimalusi luua ka Eestis nn strateegiliste

investeeringute kiirtee.

2. TELLIJA ESMANE NÄGEMUS

Riigi vaatest olulise erainvesteeringu / arendusprojekti mõiste ning valikukriteeriumid /

metoodika

Eesti õiguses puudub mõiste „strateegiliselt oluline investeering“ või „strateegiliselt oluline

projekt“. Samuti puuduvad erisused planeerimis- ja loamenetlustes, lähtudes planeeritava

investeeringu mahust, mõjust või muudest sellistest näitajatest. Sellise mõiste Eesti õigusruumi

toomine tundub olevat põhjendatud, arvestades rahvusvahelist praktikat ning Euroopa Liidu

algatusi.

Projektide määramine strateegiliselt olulisteks peab toimuma läbipaistvalt ja ühise metoodika

alusel, minimeerides seonduvaid riske ja integreerides Euroopa Liidu algatustega tehtud

ettepanekuid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettepanek on tekitada

strateegiliselt olulise investeeringu defineerimiseks uus norm majandustegevuse seadustiku

üldosa seadusesse (MSÜS), mille alusel kehtestada majandus- ja tööstusministri või Valitsuse

määrusega vastav valikumetoodika.

Projektidele kohalduvate eelismenetluste pakett

Strateegiliselt olulise investeeringu defineerimise üks põhieesmärke on kommunikeerida

kõikidele ametiasutustele võrdselt ja läbipaistvalt, et strateegiliselt olulise investeeringu

staatuse saanud projekt on riiklikult prioriteetne ja asutustel on kohustus menetleda seda

eelisjärjekorras. Staatuse saanud projektidele kohalduvad täiendavad menetluslikud erisused

peaksid olema sätestatud valdkondlikes seadustes (nt planeerimisseadus, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus,

ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus jt). Kõik sellistele projektidele

kohalduvad erisused pandaks paika rääkides neid läbi vastavate haldusaladega. Loodavate

eelismenetluste pakett peab olema kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja teadaolevate

ettepanekutega.

Keskne kontaktpunkt

2 Suuremahuliste investeeringute toetus–Riigi Teataja 3 Planeerimisseaduse mõju järelhindamine - Planeerimine.ee 4 investeeringute-tõhustamise-analüüs.MKM_.2023-11-30.est_.pdf 5 Tehakse pakkujale kättesaadavaks lepingu sõlmimise järgselt.

3

Strateegiliselt oluliste investeeringute elluviimise hõlbustamise jaoks on põhjendatud keskse

kontaktpunkti loomine (sellise kontaktpunkti loomise nõue sisaldub mh ka Euroopa Liidu NZIA

regulatsioonis ja Kaitsevalmiduse tervikpaketi ettepanekus). Keskse kontaktpunkti rolli võib

kanda, näiteks, EIS, Maa- ja Ruumiamet (MaRu) või MKM ise. Keskse kontaktpunkti ülesanne

on koordineerida investeeringu ettevalmistamise, loamenetluste ja investeeringu realiseerimise

protsessi, hõlbustada osapoolte koostööd ja pädevust planeeringute menetlemisel ning

lahendada kliendikeskselt ja tõhusalt esile kerkivaid takistusi.

Ülaltoodu on esialgne nägemus, mis ei ole pakkujale siduv. Hankija ootus on, et pakkuja esitab

sellele täiendusi.

3. TELLITAVA TÖÖ EESMÄRK

Töötada Eesti jaoks välja tõhus, läbipaistev ja vastutustundlik õiguslik raamistik, mis

defineeriks strateegiliselt olulise investeeringu mõiste, aitaks lahendada selliste investeeringute

tegemisel esinevaid takistusi ja panustaks majanduskasvu edendamisse.

Analüüsi keskmeks on menetlused, mis omavad mõju strateegiliselt olulise investeeringu

füüsilise objekti (ehitise) rajamisele, ehk põhifookuses on projekti elukaare osa alates

planeeringust kuni tegevusloa saamiseni.

4. TÖÖ ÜLESEHITUS

Analüüs koosneb kahest osast:

1. Analüüs, ettepanekud ja valideerimine;

2. Konsultatsiooniteenus.

4.1. 1. osa – Analüüs, ettepanekud ja nende valideerimine

4.1.1 Õiguskeskkonna ning rahvusvahelise praktika analüüs

Etapis analüüsitakse olemasolevaid ja kavandatud rahvusvahelisi praktikaid võrdlusriikide

põhjal ning Euroopa Liidu õigusakte ja ettepanekuid, mis käsitlevad strateegiliste

investeeringute elluviimise hõlbustamist. Etapi eesmärk on võrrelda struktureeritud kujul Eesti

regulatiivset keskkonda rahvusvahelisega, et selgitada välja konkurentsivõime tõstmiseks

vajalikud muudatused ja strateegilised valikud. Etapi tulemuste sisuks on ettepanekud milliseid

praktikaid ja miks Eestis võiks rakendada.

Uurimisküsimused:

1. Kuidas on võrdlusriikide õigusaktides ja Euroopa Liidu algatustes defineeritud ja

sisustatud strateegiliselt oluline investeering või projekt? Mis sektorid sinna alla

kuuluvad, milliseid tunnuseid või metoodikaid kasutatakse strateegiliselt oluliste

investeeringute või projektide määramise puhul?

2. Kuidas soodustatakse võrdlusriikides ja Euroopa Liidu tasandil strateegiliselt oluliste

investeeringute elluviimist? Mis menetluslikke eelistusi / erisusi on loodud

seadusandlikul tasandil selliste investeeringute jaoks?

3. Kuidas on punktis 2 esitatud õigusliku lahenduse osas tagatud kooskõla EL riigiabi

reeglitega?

4

4. Millised probleemkohad on võrdlusriikides esinenud strateegiliselt olulise

investeeringu või projekti raamistiku praktikas rakendamisel ning kuidas on need

lahendatud (sh kas ja kuidas on reguleeritud kaebeõiguse teemad, kuidas on

kindlustatud ametite vaheline koostöö projektide menetlemisel)?

5. Kui võrdlusriigis on loodud strateegiliselt oluliste investeeringute jaoks keskne

kontaktpunkt, siis milles seisneb tema roll, kes seda rolli täidab ning kuidas on

õiguslikult reguleeritud selle tegevus? Millised õigused ja kohustused sellel on?

Analüüsitavad riigid:

1. Leedu;

2. Üks teine Eestiga võrreldava õigusruumi ja halduspraktikaga riik pakkuja ettepanekul,

mis lepitakse töö teostamise käigus hankijaga kokku;

3. Euroopa Liidu kesksed vastavasisulised õigusaktid ja ettepanekud.

Hankija eeldab, et antud analüüsi osas teostatakse primaarselt detailne õigusaktide

dokumentatsiooni analüüs ning aruandes esitatakse viited kasutatud õigusaktidele.

Etapi tulemusi esitleb pakkuja kirjaliku aruandena.

4.1.2 Ettepanekud strateegiliselt olulise investeeringu defineerimiseks ja selle jaoks kiirtee

loomiseks Eesti kontekstis

Tuginedes eelnenud analüüsile (vt p 4.1.1) ja Eesti kontekstist lähtuvalt, töötab pakkuja välja:

1. Strateegiliselt olulise investeeringu või projekti legaaldefinitsiooni (sh millistes

õigusaktides peaks legaaldefinitsioon sisalduma koos põhjendusega).

2. Ettepanekud valikukriteeriumide (sh lävendite) ja -metoodika ning otsustusprotsessi

normide kohta, kehtestamaks need üldaktiga.

3. Ettepanekud menetluslike erisuste loomiseks vajalike õigusaktide täiendamiseks

(detailsusaste – õigusakt, prg, lg, sätte sõnastus). Ettepanekud peavad lahendama

suurinvesteeringute tegemise peamisi takistusi ning tunduvalt kiirendama

investeeringute elluviimist.

4. Ettepanekud keskse kontaktpunkti ülesannete, mandaadi ja koostöö formaadi kohta

(detailsusaste – õigusakt, prg, lg, sätte sõnastus).

Kõikide tulemite puhul lisab pakkuja põhjendused muudatusteks (sh probleemkohtade/riskide

kirjelduse ning kuidas need on maandatud). Tulemid peavad sisaldama põhjendusi, kuidas

ettepanekud on kooskõlas EL õiguse, riigiabi ja Eesti põhiseadusest tulenevate piirangutega, sh

välistama võrdsuspõhiõiguse rikkumise.

Etapi tulemusi esitleb pakkuja kirjaliku aruandena.

4.1.3 Ettepanekute valideerimise töötoad

Etapi tulemid:

1. Töötoad ministeeriumitega, kelle haldusala ettepanekutes käsitletakse, sh: Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kliimaministeerium;

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jt tulenevalt analüüsi tulemitest.

2. Töötoad huvirühmadega, sh suur- ja väikeettevõtjad, keskkonnaorganisatsioonid, KOV-

id jt tulenevalt analüüsi tulemitest.

3. Tagasiside põhjal täiendatud ettepanekud.

5

Hankija eeldab, et pakkuja pakub analüüsi koostamise käigus välja töötubade metoodika ning

arvu ning teeb kummagagi vähemalt ühe töötoa. Füüsiliselt Tallinnas toimuvate töötubade

kestvus võiks olla 4-6 h ning seal kasutatakse koosloome meetodeid. Lõplik metoodika

otsustatakse koos hankijaga.

Etapi tulemusi esitleb pakkuja tagasiside põhjal täiendatud ettepanekutena, mis on valmis

õigusakti eelnõuks vormistamiseks.

4.2. 2. osa – Konsultatsiooniteenus

Pakkuja sisendi alusel koostab hankija eelnõu(d). Pakkuja nõustab hankijat eelnõu(de)

väljatöötamisel nii kirjalikult kui suuliselt, kokku kuni 150 tunni ulatuses. Iga konsultatsioon

lepitakse eraldi kokku: hankija esitab lähteülesande, mille alusel pakkuja hindab vajaliku

töömahu. Kui hinnatud maht on hankijale sobiv, kinnitab hankija teenuse tellimise. Hankijal on

õigus jätta osa konsultatsiooniteenusest tellimata ning mitte kasutada kogu hankeperioodi

jooksul maksimaalset tundide mahtu.

5. TÖÖ TULEMUSED

1. osa

 Aruanne 1 - Õiguskeskkonna ning rahvusvahelise praktika analüüs.

 Aruanne 2 - Ettepanekud strateegiliselt olulise investeeringu defineerimiseks ja kiirtee

loomiseks Eesti kontekstis.

 Aruanne 3 - Täiendatud ettepanekud, ettepanekute valideerimise töötubade materjalid

(sh esitlused, kokkuvõte kaasatavate ettepanekutest).

2. osa

Konsultatsiooniteenus kuni 150 tundi.

Nõuded tulemitele

 Tööde tulemused koostatakse eesti keeles.

 Kasutatud allikad on viidatud ja loetletud kasutatud kirjanduse loetelus.

Töö iga osa võetakse vastu üleandmis-vastuvõtmis aktiga.

6. ANALÜÜSI AJAKAVA JA OOTUSED KOOSTÖÖLE

6.1. Tööde teostamise ajakava on toodud allolevas tabelis. Kuupäevaline ajakava lepitakse

kokku avakohtumisel.

Tegevus Tulemus Tähtaeg

1.osa Projekti

avakohtumine

tellijaga

Analüüsi lähteülesande,

uurimisküsimuste

metoodika, ajakava ja teiste

töö teostamisega seotud

tegevuste arutelu tellijaga

ning kinnitamine.

5 tööpäeva jooksul

peale lepingu

allkirjastamist

6

Õiguskeskkonna ning

rahvusvahelise

praktika analüüs

Aruanne 1 ja

vahekohtumine

Hiljemalt 4 nädalat

peale avakohtumist

Ettepanekud

strateegiliselt olulise

investeeringu

defineerimiseks ja

selle jaoks kiirtee

loomiseks Eesti

kontekstis

Aruanne 2 ja

vahekohtumine

Hiljemalt 3 nädalat

peale Tellijalt

aruandele 1 kirjaliku

tagasiside saamist

Ettepanekute

valideerimise töötoad

Aruanne 3 ja

vahekohtumine.

Hiljemalt 2 nädalat

peale Tellijalt

aruandele 2 kirjaliku

tagasiside saamist

2.osa Konsultatsiooniteenus Suulised ja kirjalikud

konsultatsioonid.

Kuni 31.03.2026

6.2. Projekti kulgu seirab analüüsi juhtrühm, kuhu kuuluvad hankija esindajad. Muu hulgas

kinnitab juhtrühm uurimisülesannete täitmise tulemuste vastavuse analüüsi

eesmärgipüstitustele ning annab vajadusel täiendavaid juhiseid.

6.3. Juhtrühm kooskõlastab eduka pakkuja tööde tulemused ning esitab jooksvalt vajadusel

täiendavaid suuniseid.

6.4. Pakkuja peab kinni pidama ajakavas märgitud tähtaegadest. Pakkuja esitab koosolekute

materjalid juhtrühmale digitaalsel kujul vähemalt 1 tööpäev enne koosoleku toimumist.

6.5. Vajadusel võib pakkuja lisada ajakavva täiendavad arutelusid tellija ja pakkuja vahel.

Hankedokumendi Lisa 1.1

Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“

Investeeringute tegemise takistused

EIS on tuvastanud suhtluses investoritega järgmised olulised takistused, miks investeeringud

on jäetud tegemata:

Elektritarbimise hind – palju uusi investeeringuid või olemasolevate investeeringute

laienemisi on ootel, sest üks võtmetegureid otsustamise juures on stabiilne elektrienergia hind.

Seoses Eesti tööstuse tootlikkuse tõstmisega väheneb tööjõumahukus ja suureneb elektri

tarbimise vajadus. Seetõttu on elektrienergia hinnakomponent järjest kaalukam tootmise

sisend.

Roheenergia puudus – otseühenduste puudus roheenergia tootmisüksustesse (põletid ja katlad

ei ole investori jaoks rohelise energia allikas). Tugevatele rahvusvahelistele brändidele on

rohelise energia komponent ülioluline ärimudeli jätkusuutlikkuse seisukohast kui ka toodete ja

teenuste turustamisel.

Olulised puudujäägid elektrijaotusvõrgus – vabu liitumisvõimsusi on vähe, 330 kV

elektrivõrgu väljaehitus on eriti problemaatiline nt Lääne-Eestis ja Saaremaal. See on oluliseks

eelduseks nii tööstusele, kui ka päikese- ja tuuleenergia arendamiseks.

Planeeringute, maatoimingute ja lubade ajamahukus ja bürokraatia (alates taristust kuni

hoonestuseni) – protsessi kiirendamisel palju efektiivistamise ruumi ettevõtluskeskkonna

parandamisel. Näiteks detailplaneeringud, eriplaneeringud, kasutusload, hoonestusõigused jpt.

Ettevõtjale on aeg raha.

Tööstusalade madal konkurentsivõime – puudub modulaarsus ja kiire operatsioonide

alustamise võimalus investorile. Enamasti pakutakse tühjasid platse mõningate ühendustega,

kuid terviklahendused ei ole lõpuni välja arendatud (tootmisega alustamine Eestis aeglasem

kui paljudes konkureerivates lääneriikides).

Infrastruktuuri puudus – Rail Balticu ja kaubaraudteevõrgustiku kiirem areng.

Raudteeühendus Lääne-Euroopaga on olematu ja Ida-Euroopaga väga madalal tasemel. Samuti

siseriiklikud probleemid – näiteks puudub Tallinna ringraudtee.

Tippspetsialistide puudus – Riigikontrolli ja HTMi raportitest selgub kõrgharidussüsteemi

kohta, et igal aastal jääb ülikoolide lõpetajate hulgas Eestis puudu 1000 tippspetsialisti.

Kõrgharidusreformi järel on suurenenud STEMM ja riigi jaoks strateegiliselt olulistel erialade

õppijate arv vaid IKT, meditsiini ja tervishoiu valdkonnas.

Oskustööjõu/välistööjõu piirangud – 2024.a oli piirarv 1303, mis ei rahulda ettevõtete tööjõu

vajadusi. See tähendab, et palju kasutatakse renditööjõudu, mis omakorda tähendab laekumata

tööjõumakse riigile.

Investeerimismeetmed – puuduvad kaasuspõhise toetuse maksmiseks vahendid, et

välisinvesteering Eestisse meelitada. Ehk puuduvad erakorralised vahendid strateegiliste

investeeringute toetamiseks ning Eesti ei paku piisavalt finantsilist toetust investorile Eestisse

maandamiseks.

Pangakontode avamise keerukus Eestis – piiratakse Eestis rahvusvaheliste

majandustehingute tegemist – sh pangakontode avamine ja sulgemine, ekspordi tehingud.

Kolmandate riikide residentidel on väga keeruline pangakontode avamine. Näiteks toovad nii

välisspetsialistid kui tööandjad just pangakonto avamisega seotud takistusi Eestis kohanemisel

ühe peamise probleemina välja.

Maksuerisuste puudumine – näiteks sotsiaalmaksu teatavate eristuste näol on võimalik

tippspetsialistide värbamist lihtsustada ja tööjõu defitsiiti vähendada. Mitmetes riikides on

tippspetsialistidele erandid ajutise madalama sotsiaalmaksu määra näol.

Kohaliku tooraine kasutusele võtmise protsessi aeglus – bioressursid ja maavarad.

Maavarasid Eestis on, kuid nende kasutusele võtmisega seondub palju probleeme.

Koostöö avaliku sektori sees – koostöö ja kommunikatsiooni vajakajäämised riigisiseselt nii

avaliku sektori sees kui avaliku sektori suhtluses erasektoriga.

Regioonides elamispindade puudus (v.a Tallinn ja Tartu) – tööstusettevõtetel on

elamispindadega kitsikusi, kuna ei ole enda töötajaid kuhugi paigutada. Seepärast otsitakse

erinevate rendipindade lahendusi.

Hankedokumendi Lisa 2

Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“

TÖÖVÕTULEPING nr …

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama (edaspidi tellija),

ja

…, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige … (edaspidi töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest

ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine

(edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades

sätestatud tingimustele. Töö jaotub kahte osasse: 1. osa - analüüs, ettepanekud ja

valideerimine, 2. osa - konsultatsiooniteenus.

2.2. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud alla riigihanke piirmäära jääva eriteenuse hanke

„Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“ (CPV kood: 79111000-

5, Õigusabiteenused) tulemusena ning vastavalt hankedokumendile (HD) koos lisadega

ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle kirjalikud tulemused

elektrooniliselt tellijale üle vastavalt HD Lisa 1 „Tehnilise kirjeldus“ (edaspidi tehniline

kirjeldus) punktis 6.1 toodud ajakavale.

3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

3.1. Töö mõlema osa valmimisel esitab töövõtja tellijale digitaalselt allkirjastatud üleandmise-

vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud

üleandmise-vastuvõtmise akti.

3.2. Tellija vaatab töö üle ja juhul kui töö vastab lepingutingimustele tagastab digitaalselt

allkirjastatud akti töövõtjale 14 päeva jooksul arvates töö üleandmisest.

3.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös

ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava

töö esitamiseks.

4. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 4.1. Tellija tasub töövõtjale punktis 2.1 sätestatud töö teostamise eest tasu summas kuni ….

eurot, millele lisandub käibemaks.

4.2. Tellija tasub töövõtjale punktis 2.1 nimetatud töö eest kahes osas pärast vastava töö osa

vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt:

4.2.1. esimene väljamakse pärast töö 1. osa (analüüs, ettepanekud ja valideerimine)

vastuvõtmist summas …. eurot. Summale lisandub käibemaks;

4.2.2. teine väljamakse pärast töö 2. osa (konsultatsiooniteenus) vastuvõtmist vastavalt

kasutatud konsultatsiooniteenuse mahule (töötunnihind x töötundide arv),

kusjuures:

4.2.2.1. konsultatsiooniteenuse töötunnihind on … eurot, lisandub

käibemaks;

4.2.2.2. lepingu täitmisel tellitud konsultatsiooniteenuse töötundide arvu

esitab töövõtja aktiga pärast konsultatsiooniteenuse osutamist.

5. Poolte volitatud esindajad

5.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Moonika Schmidt, e-post [email protected].

5.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on … ,

telefon … , e-post … .

6. Lepingu lisad

6.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

6.1.1. Lisa 1. Hankedokument koos lisadega (sh Lisa 1 Tehniline kirjeldus)

6.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus

6.1.3. Lisa 3 Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm)

7. Muud sätted

7.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-

uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

7.2. Käesolevale lepingule ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2.

7.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st

tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

Hankedokumendi lisa 3.1

Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“

Töörühma juhi CV

Nimi: _______________

Haridusnõue

Akadeemiline juriidiline kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus).

Haridus peab olema kõigil kolmel spetsialistil.

Esitada vähemalt järgmine info:

 õppeasutuse ja õppekava nimi;

 sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta;

 omandatud kraad.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Kogemus 1 Vähemalt ühe rahvusvahelise õigusakti Eesti õigusesse ülevõtmise, rakendamise või

kohaldamise kogemus 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise kuupäevast. Sobivaks

kogemuseks loetakse nende protsesside juhtimise, nõustamise või analüüsimise kogemust.

Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist. Esitada vähemalt järgmine info:

 Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;

 Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Kogemus 2 Vähemalt ühe avaliku sektori tellijale tehtud õigusliku analüüsi ja/või õigusakti

koostamise konsultatsiooni kogemus haldus- või keskkonnaõiguse valdkonnas viimase 60 kuu

jooksul arvates pakkumuse esitamise kuupäevast.

Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist.

Esitada vähemalt järgmine info:

 Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;

 Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Kogemus 3 Vähemalt ühe avaliku sektori tellijale tehtud õigusliku analüüsi ja/või õigusakti

koostamise konsultatsiooni kogemus äri-, finants- või majandusõiguse valdkonnas viimase 60 kuu

jooksul arvates pakkumuse esitamise kuupäevast Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest

spetsialistist.

Esitada vähemalt järgmine info:

 Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;

 Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Kogemus 4 vähemalt kolme tellitava tööga sarnase projekti juhtimise kogemus viimase 60 kuu

jooksul pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise kuupäevast arvates.

Nimetada ära 3 juhitud projekti nimetused ja projektide ajaline kestus.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Keeleoskus 1 eesti keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema kõigil kolmel spetsialistil.

Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Keeleoskus 2 inglise keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema vähemalt ühel

spetsialistil.

Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

/allkirjastatud digitaalselt/

Hankedokumendi lisa 3.2.

Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“

Töörühma liikme CV – spetsialist 1

Nimi: _______________

Haridusnõue

Akadeemiline juriidiline kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus).

Haridus peab olema kõigil kolmel spetsialistil.

Esitada vähemalt järgmine info:

 õppeasutuse ja õppekava nimi;

 sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta;

 omandatud kraad;

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Kogemus 1 Vähemalt ühe rahvusvahelise õigusakti Eesti õigusesse ülevõtmise, rakendamise või

kohaldamise kogemus 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise kuupäevast. Sobivaks

kogemuseks loetakse nende protsesside juhtimise, nõustamise või analüüsimise kogemust.

Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist. Esitada vähemalt järgmine info:

 Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;

 Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Kogemus 2 Vähemalt ühe avaliku sektori tellijale tehtud õigusliku analüüsi ja/või õigusakti

koostamise konsultatsiooni kogemus haldus- või keskkonnaõiguse valdkonnas viimase 60 kuu

jooksul arvates pakkumuse esitamise kuupäevast.

Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist.

Esitada vähemalt järgmine info:

 Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;

 Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Kogemus 3 Vähemalt ühe avaliku sektori tellijale tehtud õigusliku analüüsi ja/või õigusakti

koostamise konsultatsiooni kogemus äri-, finants- või majandusõiguse valdkonnas viimase 60 kuu

jooksul arvates pakkumuse esitamise kuupäevast.

Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist.

Esitada vähemalt järgmine info:

 Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;

 Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Keeleoskus 1 eesti keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema kõigil kolmel spetsialistil.

Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Keeleoskus 2 inglise keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema vähemalt ühel

spetsialistil.

Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

/allkirjastatud digitaalselt/

Hankedokumendi lisa 3.3.

Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“

Töörühma liikme CV – spetsialist 2

Nimi: _______________

Haridusnõue

Akadeemiline juriidiline kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus).

Haridus peab olema kõigil kolmel spetsialistil.

Esitada vähemalt järgmine info:

 õppeasutuse ja õppekava nimi;

 sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta;

 omandatud kraad.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Kogemus 1 Vähemalt ühe rahvusvahelise õigusakti Eesti õigusesse ülevõtmise, rakendamise või

kohaldamise kogemus 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise kuupäevast. Sobivaks

kogemuseks loetakse nende protsesside juhtimise, nõustamise või analüüsimise kogemust.

Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist. Esitada vähemalt järgmine info:

 Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;

 Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Kogemus 2 Vähemalt ühe avaliku sektori tellijale tehtud õigusliku analüüsi ja/või õigusakti

koostamise konsultatsiooni kogemus haldus- või keskkonnaõiguse valdkonnas viimase 60 kuu

jooksul arvates pakkumuse esitamise kuupäevast. Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest

spetsialistist.

Esitada vähemalt järgmine info:

 Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;

 Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Kogemus 3 Vähemalt ühe avaliku sektori tellijale tehtud õigusliku analüüsi ja/või õigusakti

koostamise konsultatsiooni kogemus äri-, finants- või majandusõiguse valdkonnas viimase 60 kuu

jooksul arvates pakkumuse esitamise kuupäevast Kogemus peab olema vähemalt ühel kolmest

spetsialistist.

Esitada vähemalt järgmine info:

 Kogemuste nimekiri koos lühikirjeldusega;

 Tegevuse alguse ja lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Keeleoskus 1 eesti keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema kõigil kolmel spetsialistil.

Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

Keeleoskus 2 inglise keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema vähemalt ühel

spetsialistil.

Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2.

(pakkuja poolt täidetav lahter)

/allkirjastatud digitaalselt/

1

Hankedokumendi Lisa 4

Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“

Hankele „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“ eelneva infotunni

protokoll

Hankele eelneva turu-uuringu eesmärk oli enne teenuse hankimist lepingu eseme piiritlemine

hanke ettevalmistamiseks. Hankija kogus asjaomases valdkonnas tegutsevatelt ettevõtetelt

tagasisidet ja ettepanekuid esialgsele tehnilisele kirjeldusele. Hanget viib läbi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Infotunni eesmärk: koguda tagasisidet, kas töö on planeeritud mahus, ajaraamis ja eelarvega

teostatav.

E-kiri kutsega tulla infotundi edastati ettevõtetele: Ellex Raidla, Rask, Triniti, Cobalt,

Walless, Sorainen, Pohla ja Hallmägi, AB Nove.

Infotunnis osalesid: Ellex Raidla (Martin Triipan), Rask (Villy Lopman), Triniti (Sandor

Eilas, Tõnis Tamme), Walless (Edgar-Kaj Velbri), Sorainen (Paul Künnap, Anu Liinsoo,

Karin Madisson)

Infotund toimus 24.07.2025 ühendministeeriumis (Suur-Ameerika 1) ja Teamsis.

Osalejatele edastati tutvumiseks esialgne tehniline kirjeldus eeldusliku ajakava, peamiste

etappide, sisu ja eesmärgi tutvustamiseks. Kokkuvõtet tehnilise kirjelduse tutvustusest

käesolev protokoll ei sisalda.

Tagasiside hankija poolt esitatud küsimustele ja kohtumisel tõstatatud küsimustele on

koondatud alljärgnevalt:

Ajakava

 Ajakava osas küsiti, kas oleks võimalik siduda aruannete esitamine tellija kirjaliku

tagasisidega eelnevale aruandele. Samuti küsiti, kas oleks võimalik pikendada

õiguskeskkonna ning rahvusvahelise praktika analüüsi osa kestvust kahe nädala pealt

kolme nädala peale. MKM nõustus ettepanekutega ja lisas, et kindlasti ei soovita

võrdlusriikide pealt lahendusi kopeerida, vaid eesmärk on saada teada kas ja mida

teised teevad ning kas see on Eestis relevantne. MKM ootus on, et töö teostaja toob

analüüsi tulemusel lauale julgeid, kuid relevantseid lahendusi.

 Ajakava osas juhiti tähelepanu sellele, et sellises tempos tööd tehes on risk kvaliteedi

langusele (sh nt ei võimalda süvitsi minekut, et analüüsida kohtupraktikat) ning uuriti,

kas oleks võimalik, et MKM tellib hetkel ainult analüüsi esimese osa. MKM kinnitas,

et on mõelnud selle peale ning jõudnud järeldusele, et see ei ole võimalik, kuna

käesoleva hanke põhieesmärgiks on reaalsete õiguslike muudatusettepanekute

loomine, eelnev analüüs on toetava funktsiooniga. MKM lisas, et pakkuja ülesanne on

2

teha valmis eelnõu – ametlikud kooskõlastusringid, esitlused Valitsuses ja Riigikogus

jm ametlikud menetlusetapid teeb hankija läbi ise.

 Pakkuja ja hankija koostöö osas tõi MKM välja, et ootus on, et koostöö hakkab olema

tihe. Ajakavasse on hankija poolt kavandatud kohtumised peale aruannete esitamist,

jooksev kirjalik suhtlus ning vajadusel ad hoc kohtumised. MKM on arvestanud

sellega, et hankijapoolne tagasiside tuleb anda võimalikult kiiresti.

Eelarve

 Toodi välja, et kõige hoomamatum ja keerulisemalt eelarvestatav on teine osa

(eelnõude koostamine) kuna see sõltub esimese osa tulemustest. MKM nõustus

tagasisidega kuid täiendas, et ootus on saada hea ja läbimõeldud lahendus ning et

pakkumuse selle osa eelarvestamine eeldab pakkujalt tehtava töö pakkumuse

kontekstis eelnevat läbimõtlemist. Oluline on silmas pidada, et tellitava töö fookus on

just investeeringu rajamisel tekkivate väljakutsete lahendamisel, mitte muudel

külgnevatel aspektidel (ehk tööjõu kättesaadavust, elektrienergiaga varustatust,

finantseerimist jms aspekte käesolevas töös ei käsitleta).

 Tehti ettepanek täpsustada konsultatsioonide mahtu ning see fikseerida- st mitte kuni

50 tundi, vaid 50 tundi.

 Toodi välja, et eelnõude osas on ette nähtud ka mõjuhinnangute koostamine, sh

majandusmõju. Advokaadibüroode jaoks tähendaks majandusmõju hindamine

allhankija kaasamist, mis teeks eelarve suuremaks. Tehti ettepanek, et MKM kaaluks

selle osa enda kanda võtmist. MKM on valmis seda tegema.

Koostöö ja sünergia

 Sooviti infot, kuivõrd on teistel haldusaladel valmidus teha koostööd antud analüüsi

raames. MKM kinnitas, et tegemist on valitsuse prioriteediga. Projektile on plaanis

määrata juhtrühm kuhu kuuluvad lisaks maa- ja ruumipoliitika valdkonnale ka

esindajad MKMi ettevõtlus- ja tööstusosakonnast, Justiits- ja Digiministeeriumist.

Lisaks on plaanis hoida kursis Kliimaministeeriumit ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumit.

 Uuriti, kuidas on tagatud erinevate töövoogude sünergia – planeeringute menetluste

tõhustamine ning suurinvesteeringute ekspressraja loomine. MKM kinnitas, et

nendega tegelevad ühed ja samad inimesed ning protsessid liiguvad paralleelselt.

 Küsiti, kuivõrd põhjendatud on strateegiliste investeeringute jaoks eraldi ekspressraja

tekitamine olukorras, kus planeerimisprotsesse vaadatakse tervikuna üle. MKM-i

seisukohalt on nendel kahel töövool arvestatav sünergia, kuid strateegilistele

investeeringutele eraldi tähelepanu pööramine on põhjendatud, arvestades nende

eeldatavalt suurt mõju riigi konkurentsivõimele. Samuti tõi MKM välja, et antud

analüüsi esimese osa tulemeid, mida ei saa rakendada ekspressraja jaoks,

analüüsitakse eraldi ning asjakohasusel rakendatakse muudes protsessides.

3

Töö teostajaga jagatav info

 Küsiti kas pakkujatega jagatakse infot ka paralleelselt toimuvate

tõhustamisprotsesside kohta. MKM kinnitas, et nii palju kui analüüse ja materjale on

olemas, jagatakse neid töö teostajaga. Samas tõi MKM välja, et töö esimene osa on

analüüs mida sellisel kujul varem pole tehtud. Seega selles osas uuringud ja analüüsid

sisuliselt puuduvad.

 Uuriti, kas töö teostajaga jagatakse ka infot, mis probleemidega investeeringut teha

soovijad täpsemalt kokku puutuvad. MKM kinnitas, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus on selle kaardistuse teinud ning seda jagatakse pakkujatega.

Töö teostatavus

 Töö teostatavuse (ajakava, eelarve, maht) osas oli erinevaid arvamusi. Mõni arvas, et

on tehtav, mõni arvas, et ette antud maksmuse piir (alla 60 000 eurot km-ta) kataks

ära ainult esimese osa kulud. Toodi ka välja, et kui eelarve oleks suurem siis oleks

võimalik teha põhjalikumat ja kvaliteetsemat tööd.

Hankedokumendi Lisa 5

Hange: „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“

Pakkumuse maksumus

Nr Kulu nimetus Tundide arv Maksumus (km-ta)

1 Töötunni hind (A)* /täita/

2 1. osa – Analüüs, ettepanekud ja

valideerimine - /täita/

3 2. osa – Konsultatsiooniteenus 150**

=töötunni hind (A) x

150

4 Teenuse kogumaksumus (1.-2. osa) kokku /täita/

*Pakkuja esitab konsultatsiooni töötunni hinna.

** 150 tundi on konsultatsiooniteenuse maksimaalne maht. Hankija ei ole kohustatud tellima

konsultatsiooniteenust maksimaalses mahus.

Hanke „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine ” korraldamine, komisjoni ja

vastutava isiku nimetamise käskkirja lisa

„Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“ hanke alusdokument

„HANKEDOKUMENT“ (HD)

1. Hanke üldinfo

1.1. Hankijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija),

registrikood 70003158, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, telefon 625 6342, e-post

[email protected].

1.2. Hankija teeb ettepaneku esitada pakkumus alla riigihanke piirmäära jäävale

eriteenuse hankele „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“

(edaspidi hange) vastavalt hanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele.

CPV kood: 79111000-5 (Õigusabiteenused).

1.3. Hange viiakse läbi vastavalt hanke alusdokumentidele.

1.4. Töö üleandmise tähtaeg on 31.03.2026.

1.5. Hange jaotub kaheks osaks: 1. osa - analüüs, ettepanekud ja valideerimine, 2. osa -

konsultatsiooniteenus eelnõu koostamisel mahus kuni 150 tundi.

1.5.1. Konsultatsiooniteenust tellitakse vastavalt vajadusele, maksimaalselt 150 tundi.

1.6. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 25.09.2025 kell 10.00.

1.7. Pakkumused esitatakse aadressile [email protected]

1.8. Pakkumuse eeldatav maksumus on alla 60 000 euro (käibemaksuta). Eeldatav

maksumus hõlmab nii töö 1. osa kui ka konsultatsiooniteenust kuni 150 tundi. Kõik

hanke alusdokumentides nimetatud hankija poolt töövõtjale hüvitatavad kulud tuleb

arvestada lepingu hinna sisse, st kogusumma ehk lepingu hind peab jääma alla

pakkumuse maksumuse piirmäära 60 000 eurot (käibemaksuta).

1.9. Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse vormil HD Lisa 5.

2. Hanke eesmärk ja lähteülesanne

2.1. Hanke eesmärgiks on: Töötada Eesti jaoks välja tõhus, läbipaistev ja vastutustundlik

õiguslik raamistik, mis defineeriks strateegiliselt olulise investeeringu mõiste, aitaks

lahendada selliste investeeringute tegemisel esinevaid takistusi ja panustaks

majanduskasvu edendamisse.

2.2. Hanke raames peab Töövõtja osalema muudes hankelepingu täitmisega vahetult

seonduvates ja hankelepingu kohaseks täitmiseks vajalikes tegevustes ja töödes,

lähtudes hanke alusdokumendis ja selle lisades sätestatud tingimustest ja viidatud

dokumentidest.

2.3. Hankelepingu täitmisel tuleb lähtuda hanke dokumentidest, töövõtulepingus

kirjeldatud nõuetest ja muudest dokumentidest, mille järgimine on professionaalse

teenuseosutaja hinnangul antud hankelepingu eesmärkide täitmiseks vajalik.

2.4. Hankijal on õigus muuta pakkuja esitatud hanke tulemeid ja töö osasid.

3. Nõuded pakkujale ja pakkuja meeskonnale

3.1. Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt kolm spetsialisti, kes töötavad

iseseisvate liikmetena, ent koos moodustavad töörühma (edaspidi töörühm). Üks

töörühma liige täidab mh ka töörühma juhi ülesandeid. Pakkuja määrab töörühma

juhi ning pakkuja ja hankija vaheline teabevahetus toimub töörühma juhi kaudu.

3.2. Pakkuja spetsialistidel peavad olema täidetud vähemalt järgmised nõuded:

2

Töörühma juht Spetsialist (1) Spetsialist (2) Nõudeid

tõestav

dokument

Haridusnõue Akadeemiline juriidiline kõrgharidus (vähemalt magistrikraad

või sellega võrdsustatud haridus). Haridus peab olema kõigil

kolmel spetsialistil.

Haridust

tõendavate

dokumentide

koopiad või

väljavõte

riiklikust

registrist.

Kogemus 1 Vähemalt ühe rahvusvahelise õigusakti Eesti õigusesse

ülevõtmise, rakendamise või kohaldamise kogemus 60 kuu

jooksul arvates pakkumuse esitamise kuupäevast. Sobivaks

kogemuseks loetakse nende protsesside juhtimise, nõustamise

või analüüsimise kogemus. Kogemus peab olema vähemalt

ühel kolmest spetsialistist.

esitada lisa

3.1; 3.2 või

3.3 vormil

(vorm valida

sõltuvalt

spetsialistist)

Kogemus 2 Vähemalt ühe avaliku sektori tellijale tehtud õigusliku analüüsi

ja/või õigusakti koostamise konsultatsiooni kogemus haldus-

või keskkonnaõiguse valdkonnas viimase 60 kuu jooksul

arvates pakkumuse esitamise kuupäevast. Kogemus peab

olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist.

esitada lisa

3.1; 3.2 või

3.3 vormil

(vorm valida

sõltuvalt

spetsialistist)

Kogemus 3 Vähemalt ühe avaliku sektori tellijale tehtud õigusliku analüüsi

ja/või õigusakti koostamise konsultatsiooni kogemus äri-,

finants- või majandusõiguse valdkonnas viimase 60 kuu

jooksul arvates pakkumuse esitamise kuupäevast Kogemus

peab olema vähemalt ühel kolmest spetsialistist.

esitada lisa

3.1; 3.2 või

3.3 vormil

(vorm valida

sõltuvalt

spetsialistist) Kogemus 4 vähemalt kolme

tellitava tööga

sarnase projekti

juhtimise kogemus

viimase 60 kuu

jooksul pakkumuse

esitamise

ettepaneku

esitamise

kuupäevast arvates

- - esitada lisa

3.1 vormil.

Keeleoskus 1 eesti keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema

kõigil kolmel spetsialistil.

esitada lisa

3.1; 3.2 või

3.3 vormil

(vorm valida

sõltuvalt

spetsialistist)

Keeleoskus 2 Inglise keele oskus kõrgtasemel (C1). Kogemus peab olema

vähemalt ühel spetsialistil. esitada lisa

3.1; 3.2 või

3.3 vormil

(vorm valida

sõltuvalt

spetsialistist)

3

3.3. Pakkumuses pakutud spetsialistid peavad täitma HD-s ja selle lisades kirjeldatud

ülesandeid isiklikult.

3.4. Punktis 3.2 toodud analüüsi koostamises osalemise kogemuse nõuet ei loeta

täidetuks, kui analüüs on esitatud lobigrupi või huvitatud isiku nimel.

4. Nõuded pakkumusele

4.1. Pakkumus (esitatavate dokumentide kogum) tuleb enne esitamist pakkuja

allkirjaõiguslikul isikul allkirjastada. Pakkumuse igat dokumenti eraldi

allkirjastama ei pea.

4.2. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema

vormistatud eesti keeles.

4.3. Pakkumus peab sisaldama kõiki HD-s nõutud dokumente ja infot (vt p 4.6) ning

vastama HD-s esitatud tingimustele ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele

ega või olla mistahes viisil eksitav.

4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale

edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.

4.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud oma pakkumuse mahtu

ka need tööd, mis ei ole HD-s kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale ja

pakkuja professionaalsusele vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks.

4.6. Pakkumus peab sisaldama:

4.6.1. Pakkuja esmast nägemust teostatavast tööst (mitte üle kolme A4):

4.6.1.1. Loetelu õigusaktidest, mida pakkuja planeerib analüüsida tehnilise

kirjelduse punktis 4.1.1 toodud uurimisküsimustele vastamiseks koos

põhjendusega.

4.6.1.2. Ettepanek, mis võiks olla teine analüüsitav riik (vastavalt tehnilise

kirjelduse punktile 4.1.1) koos põhjendusega.

4.6.2. Spetsialistide haridust tõendavate dokumentide koopiaid või väljavõte

riiklikust andmebaasist;

4.6.3. Iga spetsialisti poolt allkirjastatud vormikohast (lisa 3.1, lisa 3.2, lisa 3.3) CV-

d, mille allkirjastamisega spetsialist kinnitab, et ta täidab töö teostamiseks

vajalikke nõudeid (punkt 3.2) ning et ta saab osaleda lepingu täitmisel;

4.6.4. Pakkumuse maksumust. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki Töö

läbiviimiseks vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Pakkuja esitab töö

teostamise maksumuse pakkumuse maksumuse vormil (Lisa 5).

4.6.5. Pakkuja informatsioon, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjused

ärisaladuseks määramise kohta. Pakkuja ei või ärisaladuseks märkida RHS

§ 46.1 lõikes 1 nimetatud asjaolusid;

4.7. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on aru saanud hanke eesmärgist,

teostatava töö sisust ja ulatusest ning kinnitab, et ta on võimeline teostama töö HD

Lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 6.1 toodud ajakavas.

4.8. Pakkumus peab olema jõus 60 kalendripäeva pakkumuste esitamise tähtpäevast

arvates.

5. Pakkumuse vastavuse kontrollimine, vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine.

Kõikide pakkumuste tagasilükkamine.

5.1. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

4

5.2. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.

5.3. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel kõik pakkumused tagasi

lükata ja hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla

eelkõige, kuid mitte ainult:

5.3.1. kui kõikide esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused

ületavad hanke eeldatava maksumuse (p 1.8.);

5.3.2. kui hanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on muutunud või tekib

vajadus hankelepingu eset muuta ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine

ebaotstarbekaks või võimatuks;

5.3.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega

hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

6. Pakkumuste hindamine ja pakkumuste edukaks tunnistamine

6.1. Hinnatakse vastavaks tunnistatud pakkumusi.

6.2. Pakkumuse hindamine viiakse läbi väärtuspunktide meetodit kasutades.

Hindamiskriteeriumide eest antavad väärtuspunktid summeeritakse. Maksimaalne

punktisumma on 100.

6.3. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse ning hankeleping sõlmitakse kõige suurema

väärtuspunktide summa saanud pakkujaga. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast

koma. Pakkumust ei tunnistata edukaks kui hindamiskriteeriumi „Pakkuja nägemus

teostatavast tööst“ eest saadud väärtuspunktide summa on alla 30 punkti.

6.4. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse

mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses kriteeriumis komisjoni liikmete hinnete

aritmeetiline keskmine.

6.5. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul osutub eduka pakkumuse esitanud

pakkujaks pakkuja, kelle poolt pakutud töötunnihind (Lisa 5, rida 1) on madalaim.

Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu

heitmise teel.

6.6. Pakkumusi hinnatakse parima Pakkuja väljaselgitamiseks järgmiste

hindamiskriteeriumite alusel:

6.6.1. Pakkuja nägemus teostatavast tööst - maksimaalne punktide arv 50, komponendi

osakaal lõpphindest 50%:

1. Loetelu õigusaktidest, mida pakkuja

planeerib analüüsida tehnilise kirjelduse

punktis 4.1.1 toodud uurimisküsimustele

vastamiseks koos põhjendusega.

2. Ettepanek, mis võiks olla teine

analüüsitav riik (vastavalt tehnilise

kirjelduse punktile 4.1.1) koos

põhjendusega.

SUUREPÄRANE

(25 väärtuspunkti)

Õigusaktide loetelu sisaldab asjakohaseid

EL ja võrdlusriikide õigusakte, igaüks

põhjendatud seoses töö sisuga ja

eesmärgiga ning toob välja seoseid Eesti

õigusruumiga. Õigusakte on loetletud

vähemalt 5.

SUUREPÄRANE

(25 väärtuspunkti)

Pakkuja on esitanud teise riigi ettepaneku,

mille analüüs lisab selgelt väärtust võrdluses

teiste riikidega (nt erinev regulatiivne

lähenemine, konteksti sobivus Eesti

oludele). Valiku põhjendus on loogiline,

seotud hanke eesmärgiga ja näitab süvitsi

minevat arusaamist töö sisust.

HEA

(15 väärtuspunkti)

HEA

(15 väärtuspunkti)

5

Õigusaktide loetelu sisaldab 2–4 EL ja

võrdlusriikide akti, põhjendused on

olemas, kuid osaliselt üldised või

puudulikud.

Pakkuja on esitanud teise riigi ettepaneku,

mille analüüs võib lisada väärtust, kuid

põhjendus on üldisem või vähem seotud töö

eesmärgiga.

VÄHENE

(0 väärtuspunkti)

Õigusaktide loetelu on puudulik või

põhjendamata.

VÄHENE

(0 väärtuspunkti)

Puudub teise riigi ettepanek või see ei ole

põhjendatud.

6.6.2. Pakkumuse maksumus - kõige odavam pakkumus saab maksimaalsed punktid.

Maksimaalne punktide arv 50, osakaal lõpphindest 50%. Pakkumuse maksumuse

punktid arvutatakse järgmise valemi alusel: punktimäär = kõige odavam

pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse maksumus × 50. Arvutuste

tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega ilma käibemaksuta.

6.7. Pakkumust, kus esinevad faktivead, ei tunnistata edukaks pakkumuseks.

7. Hankelepingu sõlmimine

7.1. Hankija sõlmib eduka pakkujaga hankelepingu (edaspidi töövõtuleping), mille

tingimused on esitatud lisas 2

7.2. Pakkuja kohustub talle edastatud töövõtulepingu allkirjastama ning tagastama

allkirjastatud töövõtulepingu hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul lepingu

edastamisest arvates.

7.3. Juhul, kui edukas pakkuja loobub lepingu sõlmimisest, on hankijal õigus sõlmida

leping esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teise pakkumuse esitajaga juhul, kui

edukaks tunnistatud pakkumuse äralangemine ei saa mõjutada ülejäänud

pakkumuste omavahelist järjestust.

8. Lisad

8.1. HD Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Strateegiliste investeeringute ekspressraja

väljatöötamine“

8.2. HD Lisa 1.1 Tehnilise kirjelduse lisa „Investeeringute tegemise takistused“

8.3. HD Lisa 2 Töövõtulepingu eritingimused

8.4. HD Lisa 3.1 Töörühma liikme CV töörühma juht (vorm)

8.5. HD Lisa 3.2 Töörühma liikme CV – spetsialist 1 (vorm)

8.6. HD Lisa 3.3 Töörühma liikme CV – spetsialist 2 (vorm)

8.7. HD Lisa 4 Lisa 4 Infotunni protokoll - Strateegiliste investeeringute

ekspressrada_24.07.25

8.8. HD Lisa 5 Pakkumuse maksumus (vorm)

KÄSKKIRI

12.09.2025 nr 62

Hanke „Strateegiliste investeeringute ekspressraja

väljatöötamine ” korraldamine, komisjoni ja

vastutava isiku nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ja kooskõlas majandus- ja

infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:

1. Tellida eriteenusena õigusabiteenus „Strateegiliste investeeringute ekspressraja

väljatöötamine (objekti kood 79111000-5, objekti nimetus „Õigusabiteenused“), mille

eeldatav maksumus jääb alla 60 000 euro käibemaksuta.

2. Moodustan käskkirja punktis 1 nimetatud õigusabiteenuse tellimise korraldamiseks

komisjoni järgmises koosseisus:

Komisjoni esimees:

Ivan Sergejev – planeeringute asekantsler

Komisjoni liikmed:

Peeter Kadarik – ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna äriarenduse valdkonnajuht;

Ahto Pahk – maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik;

Moonika Schmidt – maa- ja ruumipoliitika osakonna planeeringute tõhustamise

projektijuht.

3. Komisjoni ülesanneteks on punktis 1 nimetatud õigusabiteenuse tellimine, pakkumuste

hanketingimustele vastavuse kontrollimine ja eduka pakkumuse väljaselgitamine.

4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud õigusabiteenuse tellimise eest vastutavaks isikuks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna

planeeringute tõhustamise projektijuhi Moonika Schmidt-i.

5. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud õigusabiteenuse hanke alusdokumendi ja selle lisad

(lisatud).

Valitud eriteenuse ja käskkirjaga kinnitatud hanketingimuste peale võib esitada vaidlustuse

Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses

sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler