Autoriõiguse teemaline ümarlaud


Päevakord
Autoriõiguse teemalisele ümarlauale 2025. a oktoobris
11.09.2025

Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse talitus (IOT) kutsub Teid kui kutse adressaati osalema autoriõiguse teemalisel ümarlaual eesmärgiga pidada arutelusid autoriõiguse seaduse1 (AutÕS) võimalike kitsaskohtade üle selgitamaks välja, kas kehtiv õigus vajab muutmist. Teemade hulgas on peamiselt probleemkohad, mille tõi JDM välja 2024. a koostatud AutÕS muutmise VTKs2, ja probleemkohad, mille tõstatasid huvirühmad VTK kooskõlastamise ringis. Järgnevalt on esitatud lühiülevaade kavandatavast üritusest.

Miks
Kuna VTKs endas ja huvirühmade vastustes VTKle tõstatati mitmeid teemasid seoses AutÕSi võimalike kitsaskohtadega, on ümarlaua laiem eesmärk kaardistada asjakohased teemad, mida kaasata võimalikku AutÕSi muutmisse.
Mis
[TBC, arutame eelkõige allpool loetletud punktide üle. Ootame tagasisidet hiljemalt 25.09.2025 jooksul selle kohta, millised aktuaalsed teemad võiksid päevakorras täiendavalt olla.]
Päevakorrapunktid:
Päevakorrapunktide kinnitamine
1. Isiklike õiguste loetelu ja nende teostamine
1.1. Kas isiklike õiguste loetelu vajaks muutmist. Puudutatud sätted: AutÕS § 12 lg 1 p-d 3 (puutumatus), 4 (lisad), 5 (au ja väärikus).
1.2. Kas isiklike õiguste teostamine vajaks täpsustamist. Puudatud sätted: AutÕS § 11 lg 2.
2. Edasimüügiõiguse tasu arvestamine ja õiguse teostamine
2.1. Edasimüügiõiguse tasu arvestamist puututavat regulatsiooni on vaja parandada. Puudutatud sätted: AutÕS § 15 lg 4.
2.2. Kas edasimüügiõiguse teostamine peaks toimuma nn kohustusliku laiendatud õiguste teostamise korras. Puudutatud sätted: AutÕS § 15 ja § 79 lg 3.
3. Erakopeerimise tasu
3.1. Kas erakopeerimise süsteemi peaks täiendama sedasi, et lisaks helisalvestiste ja audiovisuaalsete (AV) teoste kopeerimise hüvitamisele laiendataks erandit ja õiguste omajatele hüvitatakse ka muude õiguste objektide liikide reprodutseerimisest tulenev kahju. Puudutatud sätted: AutÕS §§ 26-27.
4. Blokeerimismeetmed
4.1. Kas peaks kehtestama haldusõiguslikud meetmed veebisisu kohtuväliseks DNS-blokeerimiseks. Puudutatud sätted: n/a, kuna kehtivas AutÕSis pole blokeerimismeetmeid ette nähtud.
5. AV teose autorite varaliste õiguste eelduslik üleminek produtsendile ja autorite loetelu
5.1. Kas peaks kaotama AV teose autorite varaliste õiguste eeldusliku ülemineku produtsendile (kokkuleppe puudumisel), õiguste teostamine toimuks vastavalt kokkuleppele. Puudutatud sätted: AutÕS § 33 lg 2.
5.2. Kas peaks stsenaariumi autori ja dialoogi autori mõiste üheks autoriks ehk stsenaristiks. Puudutatud sätted: AutÕS § 33 lg 2.
6. Autoriõiguse komisjon
6.1. Kas autoriõiguse komisjoni pädevust tuleks muuta. Puudutatud sätted: AutÕS § 87 lg-d 1–5.
6.2. Kas autoriõiguse komisjoni töökorraldust tuleks muuta.
7. Autoritele ja esitajatele õiguskaitsevahendid, kui kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust
7.1. Kas autoritele ja esitajatele peaks andma spetsiifilisi õiguskaitsevahendeid juhuks, kus kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust. Puudutatud sätted: AutÕS § 491 lg-d 1 ja 3.
8. Autorilepingu ja esitajalepingu vorminõue
8.1. Kas kaotada kehtivas õiguses sisalduv autorilepingu kirjalik vorminõue ja nõue, et esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek. Puudutatud sätted: AutÕS § 49 lg 1, AutÕS § 68 lg 1.
9. Laenutushüvitis
9.1. Kas tuleks muuta laenutushüvitist puudutavat regulatsiooni selliselt, et autorile makstav laenutushüvitise summa ülempiir oleks neljakordse Eesti keskmise brutopalga asemel kuuekordne Eesti keskmine brutopalk ning kas tuleks kokku leppida ja seaduses sätestada ka hüvitise eelarve kujunemise alused. Puudutatud sätte: AutÕS § 133 lg 10.
10. Muu vigade parandus
10.1. Kas tuleks teha süsteemi ühtlustamiseks ja vigade parandamiseks seaduses mõningaid muudatusi.
11. AOB (vajadusel)
Järgmised sammud
Kellele
[TBC, huvirühmad loetletud lisas 1.]
Millal
21. oktoober 2025, kl 13.00-17.00.
Kus
[TBC, Suur-Ameerika 1 koosolekuruumis Kask/Kõiv ja online. Ruumi mahutavuse piirangute tõttu ootame igalt kutsutud organisatsioonilt kohapeale ühte (1) osalejat, täiendavad isikud võivad onlines osaleda.]
Kes
Justiits- ja Digiministeeriumi intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse talitus, kontaktisik Alex Luik, [email protected], 5787 2843.
Päevakord
Päevakorrapunktide kinnitamine
1. Isiklike õiguste loetelu ja nende teostamine
1.1. Kas isiklike õiguste loetelu vajaks muutmist. Puudutatud sätted: AutÕS § 12 lg 1 p-d 3 (puutumatus), 4 (lisad), 5 (au ja väärikus).
1.1.1. Teose autori isiklike õiguste loetelu (AutÕS § 12 lg 1) kattub osaliselt varaliste õiguste loeteluga (AutÕS § 13 lg 1) osas, mis puudutab teose muutmist. Nimelt AutÕS § 12 lg 1 p 3 sätestab õiguse teose muutmisele, AutÕS § 13 lg 1 p 5 sätestab õiguse teose töötlemisele. Probleemkoht seisneb asjaolus, et teose töötlemisel kaasneb vähemalt adaptsiooni3 ja arranžeeringu4 puhul tõenäoliselt ka teose muutmine, kuna teose töötlus hõlmab transformatiivset elementi ehk teose muutmist sellise loomingulise panusega, et resultaadiks on teos, mis on töötluse aluseks olevast teosest tuletatud (AutÕS § 4 lg 3 p 21). Adaptsioonidele ja arranžeeringutele lisaks võib olla puutumus ka muul viisil töödeldes ehk teost transformatiivselt muutes, kuna AutÕS § 13 lg 1 p 5 jätab lahtiseks teose töötluse mõiste. Järelikult olukorras, kus isik soovib teha teosest töötluse (mis on varalise õiguse teostamine), on tõenäoliselt vajalik ka teose muutmise loa saamine (mis on isiklik õigus).
1.1.2. Näiteks kui teose kasutaja on saanud loa üksnes teose töötlemiseks, aga mitte muutmiseks, ja teeb teosest adaptsiooni, arranžeeringu või muu töötluse, riskib ta autori isikliku õiguse rikkumisega teose muutmiseks, olgugi et kasutajal oli teose töötlemise litsents. Selline kattuvus tekitab õiguskindlusetust ja raskendab õiguste litsentsimist, kolmandatel isikutel õiguste teostamist, kuna autoritel pole osadel juhtudel selge, milliseid õigusi on vaja litsentsida ja kasutajatel pole selge, milliste õiguste teostamiseks on vaja autorilt luba saada. Samuti varaliste õiguste ainulitsentsi andmisel või õiguste loovutamise puhul peaks õiguste omajal olema kõik võimalused teose tulunduslikel eesmärkidel kasutamiseks, seejuures isiklikke õigusi riivamata. Samas võib olla vajalik teose muutmine selle eesmärgipäraseks kasutamiseks, aga praegune isiklike õiguste loetelu piirab seda ja teose kasutaja peab täiendavalt saama autorilt teose muutmise loa.
1.1.3. Probleemi ilmestab ka asjaolu, et töötaja või juhatuse liikme varalised õigused lähevad seaduse alusel üle juriidilisele isikule (AutÕS § 32 lg 1). Kuna isiklikke õigusi seaduse alusel üle ei lähe, ei saa nt tööandja muuta (sh enamikel juhtudel teha töötlusi) teosest, mille lõi töötaja, välja arvatud juhul, kui pooled pole sõlminud eraldi lepingut isiklike õiguste litsentsimiseks. Praktikas esinevad mitmes sektoris (nt tarkvaraäris, loomevaldkonnas aga ka avalikus sektoris) olukorrad, kus nt tööandjal on töötaja loodud õiguste objektide eesmärgipäraseks kasutamiseks tarvilik neid muuta ja teha töötlusi. AutÕS § 32 lg 1 mõte on selles, et tööandja saaks töötaja loodud teoseid kasutada ilma täiendavate takistusteta eesmärgipäraselt (sh vajadusel muuta), aga praegune isiklike õiguste loetelu piirab seda, teose muutmiseks tuleb eraldi litsents anda.
1.1.4. Veelgi enam on kehtiva AutÕS § 12 lg 1 p 5 näol tegemist problemaatilise sättega vähemalt alt I (moonutused ja teised ebatäpsused teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises) puudutavas osas. AutÕS § 12 lg 1 p 5 rikkumiseks on vaja, et teost nt moonutatakse5 selliselt, et kahjustatakse autori au ja väärikust. Samas teose muutmise õiguse rikkumiseks piisab teose moonutamisest, aga see ei pea olema au ja väärikust kahjustav. Kuna teose loata muutmine (au ja väärikust kahjustamata) juba rikub AutÕS § 12 lg 1 p 3, ei ole AutÕS § 12 lg 1 p 5 alt I praktikas kohaldamisala kuigi lai. Isegi kui au ja väärikuse kahjustamine on potentsiaalne, saab autor tugineda AutÕS § 12 lg 1 p-le 3, mis ei eelda au ja väärikuse kahjustamise tõendamist, piisab moonutamise tõendamisest. Kui au ja väärikuse õiguse kohaldamisala on praktikas väga kitsas, on kehtivas õiguses teose muutmise ainuõigus väga lai, kuna hõlmab igasuguseid muudatusi, mis mõjutavad teose välisilmet6, mitte ainult au ja väärikust kahjustavaid.
1.1.5. Võiks kaaluda olukorda, kus autori au ja väärikust mitte kahjustav teose muutmise õigus liigutatakse varaliste õiguste kataloogi alla, tunnistades kehtetuks AutÕS § 12 lg 1 p 3. Sellisel juhul jääb AutÕS § 12 lg 1 p 5 näol alles säte, mis on Berni konventsiooni art 6bis lg-ga 17 kooskõlas ja hõlmab au ja väärikust kahjustavat muutmist. Sellisel juhul on võimalus õiguskindluse parandamiseks, sest nii autoritel kui ka teoste kasutajatel on selgem, millised ainuõigused on varaliste, millised isiklike õiguste kataloogis. Sellisel juhul, isegi kui autor on varalised õigused üle andnud või ainulitsentsi varaliste õiguste teostamiseks ja sellega seoses on teose kasutajal õigus teost muuta, säilib autoril õigus vaidlustada selliseid muudatusi, mis kahjustavad au ja väärikust.
1.1.6. Lõpetuseks on AutÕS § 12 lg 1 p-s 4 sätestatud teose lisade õigus problemaatiline. Sõltuvalt juhtumist võib olla illustratsioonide, eessõnade, järelsõnade, kommentaaride, selgituste, uute osade lisamine juba olla hõlmatud teose puutumatuse õigusega. Muude võimalike lisade8 puhul ei pruugi olla sellise ainuõiguse olemasolu põhjendatav, mis lubaks autoril keelata oma teosele igasugust teise autori teose lisamist. Õiguskindluse parandamiseks võiks kaaluda AutÕS § 12 lg 1 p 4 kehtetuks tunnistamist. Sellisel juhul jääb autoril õigus vaidlustada teise teose lisamist, kui see kahjustab autori au ja väärikust9.
1.2. Kas isiklike õiguste teostamine vajaks täpsustamist. Puudatud sätted: AutÕS § 11 lg 2.
1.2.1. Isiklike õiguste litsentseerimist pole AutÕSis selgesõnaliselt ette nähtud. Selline tõlgendusruum on erinevaid seisukohti tekitanud ning lahendamata on küsimus, kas isiklikke õigusi saab litsentseerida, kui jah, siis millises ulatuses. Praktikas lahendatakse olukord selliselt, et antakse kas ainulitsents või lihtlitsents isiklike õiguste teostamiseks10, aga litsentsitavate õiguste ulatus võib erinevate lepingute lõikes varieeruda.
1.2.2. Mitmeid isiklikke õigusi peaks saama litsentseerida, selle jaoks võib erinevates olukordades leiduda mitmeid õigustavaid asjaolusid11. Samas ei saa isiklike õiguste litsentseerimist laialt tõlgendades tekkida olukord, kus isiklike õiguste teostamiseks antakse piiramatu, tagasivõtmatu, tähtajatu ainulitsents – toime on sisuliselt sama nagu õiguste loovutamise korral, mida AutÕS § 11 lg 2 ei luba. Õiguskindluse parandamiseks tuleks täpsustada, millistel juhtudel ja millises ulatuses on isiklike õiguste litsentseerimine lubatud.
1.2.3. Osades riikides on tunnustatud ka waiver’i ehk õiguste teostamisest loobumise võimalust12. Erinevalt litsentsi andmisest, kus teisel isikul lubatakse teost kasutada, nõustub autor isiklike õiguste teostamisest loobumise korral, et ta ei teosta oma ainuõigusi teatud viisil – autor ei loobu ainuõigusest kui sellisest, vaid õiguse teostamisest. Samas ei saa õiguste teostamisest loobumine kehtida piiramatult. Nt kui autor nõuab autorsuse tunnustamist kohtu kaudu, ei saa nõuet jätta lahendamata seetõttu, et autor on allkirjastanud waiver’i millega ta loobub autorsuse õiguse teostamisest13.
1.2.4. Õiguskindluse parandamiseks võiks kaaluda AutÕS § 11 täiendamist selliselt, et autoril on õigus seaduses sätestatud juhtudel: (1) õigus lubada teistel isikutel autori isiklikke õigusi teostada; ja/või (2) õigus loobuda isiklike õiguste teostamisest. Kumbki eelnevalt nimetatud variantidest ei saa ei olla siiski piiramatu ja isiklike õiguste litsentsimise või nende teostamisest loobumise ulatuse määratlemisel tuleb arvestada autorite õigustatud huve.
2. Edasimüügiõiguse tasu arvestamine ja õiguse teostamine
2.1. Edasimüügiõiguse tasu arvestamist puututavat regulatsiooni on vaja parandada. Puudutatud sätted: AutÕS § 15 lg 4.
2.1.1. AutÕS § 15 lg-s 4 on sätestatud, et edasimüügiõiguse tasu arvestatakse tasumäära alusel „müügihinnast, kui müügihind on …“. See on edasimüügiõiguse direktiivi14 art 4 lg-st 1 valesti üle võetud. Direktiivis on tasumäärade juures sätestatud, et tasu arvestatakse „müügihinna osalt, mis on…“.
2.1.2. Eestis kehtestatud loogika alusel peaks edasimüügiõiguse tasu leidmiseks korrutama teose müügihinna tasumääraga, aga direktiivi art 4 lg 1 järgi peaks tasu arvestama astmeliselt, st müügihinna esimesele 50 000 eurole rakendatakse tasumäära 5%15, müügihinna järgmisele 150 000 eurole rakendatakse tasumäära 3% jne.
2.1.3. Erinevuse tagajärjel saaksid Eesti autorid AutÕSi järgi vähem tasu võrreldes sellega, mida nad edasimüügiõiguse direktiivi alusel oleks õigustatud saama16. Seega tuleb AutÕS § 15 lg-t 4 muuta selliselt, et uus kord vastaks edasimüügiõiguse direktiivi art 4 lg-le 1. Arvestades, et Eestis toimuvatel kunstioksjonitel leidub üha enam selliseid teoseid, mille haamrihind küündib üle 50 000 euro17, on autoritele tekkiv võimalik kahju üha reaalsem, kui jätkata kehtiva korra järgi edasimüügiõiguse tasu arvutamist.
2.2. Kas edasimüügiõiguse teostamine peaks toimuma nn kohustusliku laiendatud õiguste teostamise korras. Puudutatud sätted: AutÕS § 15 ja § 79 lg 3.
2.2.1. Edasimüügiõigus kui spetsiifiline, muudest ainuõigustest eraldiseisev autorile kuuluv õigus on autorist lahutamatu ega üle üleantav või litsentsitav18. Samas Berni konventsiooni19 art 14ter ja edasimüügiõiguse direktiivi põhjenduspunkt 28 annavad liikmesriikidele õiguse otsustada, kas edasimüügiõigust saab teostada vabatahtlikult või kollektiivselt, sh õiguste laiendatud kollektiivse teostamise kaudu20. Seega sõltuvalt süsteemist on võimalik, et edasimüügiõigust teostab autor ise või teostab KEO tema nimel, kusjuures viimasel juhul ei ole tegu litsentsimisega, vaid KEO spetsiifilise mandaadiga / volitusega, mis tuleneb seadusest või autori tahteavaldusest.
2.2.2. Eestis on AutÕS § 79 lg-st 3 tulenevalt edasimüügiõiguse teostamine kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu kohustuslik. See tähendab, et autor peab selle õiguse teostamiseks andma KEOle loa ja erinevalt AutÕS §§ 12–13 ainuõigustest, mida autor saab KEOle litsentseerida, annab autor sellisel juhul KEOle spetsiifilise volituse tegutseda tema nimel vahendajana edasimüügiõiguse tasu kogumisel ja jaotamisel21. Eestis on tasu kogujaks EAÜ ja iga EAÜ liige annab liikmelepingu üldtingimuste22 p 3.4.2. alusel EAÜle volituse edasimüügiõiguse tasu kogumiseks.
2.2.3. Probleem seisneb selles, et edasimüügiõiguse direktiivi põhjenduspunkti 27 arvestades tuleks kehtestada süsteem, kus pärijatel on võimalus saada edasimüügiõigusest kasu pärast autori surma. Samas ei anna AutÕS selget vastust, kuidas tegutseda nt juhul, kui kunstnik pole eluajal andnud KEOle volitust tasu kogumiseks, ent pärijad soovivad, et tasu kogutaks. AutÕS § 15 lg 1 annab spetsiifiliselt autorile edasimüügiõiguse, aga mitte nt pärijatele. AutÕS § 36 lg 2 näeb ette, et pärijatele lähevad üle autori varalised õigused, aga kuna edasimüügiõigus ei saa üle minna, on kaheldav, kas AutÕS § 36 lg 2 tõlgendamise teel saab nentida, et pärijatel on spetsiifiline õigus EAÜle autori nimel volituse andmiseks edasimüügiõiguse tasu kogumise jaoks.
2.2.4. Lahendusena võiks kaaluda õiguste kohustusliku laiendatud kollektiivse teostamise kehtestamist, mis tähendaks esiteks, et EAÜ koguks edasimüügiõiguse tasu autorite või nende pärijate eest, ilma et selget volitust oleks vaja. Teiseks puuduks autoritel või pärijatel õigus kollektiivsest teostamisest välistuse tegemiseks (nn opt-out) ja edasimüügiõiguse individuaalseks teostamiseks. Sarnane lahendus on kasutusel nt Ungaris23. Kuna edasimüügiõiguse teostamise volitus on liikmesusest eraldiseisev, ei mõjutaks EAÜ liikmesus edasimüügiõiguse teostamist ja nii liikmed kui ka liikmeteks mitteolijad oleks allutatud uuele süsteemile.
2.2.5. Praegu on Eestis sarnane süsteem õiguste kohustusliku laiendatud kollektiivse teostamise jaoks AutÕS § 7917 lg-s 1, taasedastamise ja otseedastamise korral.
3. Erakopeerimise tasu
3.1. Kas erakopeerimise süsteemi peaks täiendama sedasi, et lisaks helisalvestiste ja audiovisuaalsete (AV) teoste kopeerimise hüvitamisele laiendataks erandit ja õiguste omajatele hüvitatakse ka muude õiguste objektide liikide reprodutseerimisest tulenev kahju. Puudutatud sätted: AutÕS §§ 26-27.
3.1.1. Kehtiva õiguse kohaselt hüvitatakse õiguste omajatele kahju, mis tuleneb helisalvestiste ja AV teoste isiklikeks eesmärkideks kopeerimisest.
3.1.2. Samas on InfoSoc direktiivi24 artikli 5 lg 2 p-st b tulenevalt antud liikmesriikidele otsustada, millistele õiguste omajatele hüvitis rakendub. Erinevates liikmesriikides katab hüvitis erinevaid teose liike ja ühtlasi õiguste omajaid – kuigi paljudes riikides on üksnes heliteoste ja AV teoste õiguste omajad, siis nt Belgias on tasu saajate hulgas ka kirjandusteoste ning graafiliste ja kujutavate kunstiteoste autorid ja kirjastajad25. Seega tekib küsimus, kas erakopeerimise süsteemi võiks üle vaadata sellest aspektist, millistele õiguste omajatele on kopeerimisest tekkiv kahju reaalne ning millistele neist tuleks kahju hüvitada.
4. Blokeerimismeetmed
4.1. Kas peaks kehtestama haldusõiguslikud meetmed veebisisu kohtuväliseks DNS-blokeerimiseks. Puudutatud sätted: n/a, kuna kehtivas AutÕSis pole blokeerimismeetmeid ette nähtud.
4.1.1. Blokeerimismeetmete kehtestamise võimalikkus oli üks 2024. AutÕSi muutmise VTKs tõstatatud teema. Kuna veebipiraatlus on ELi üleselt jätkuvalt probleemiks26, on teema ka Eestis akuutne, mistõttu tuleks jätkata arutelusid blokeerimismeetmete kehtestamise võimalikkuse üle.
4.1.2. VTKs pakuti lahendusena välja IP ja DNS-blokeerimise ideed, mis on enim levinud blokeerimismeetmed27. IP-blokeerimisel on aga mitmeid kitsaskohti. Näiteks kui ühe IP-aadressiga on seotud mitmeid domeeninimesid28, võib autoriõigusi rikkuva domeeni blokeerimisel IP-blokeerimise kaudu tekkida üleblokeerimise oht, kuna võidakse blokeerida mitmeid rikkumisega mitteseotud domeene. Seega on IOT hinnangul mõistlik edasi liikuda DNS-blokeerimise võimalikkuse analüüsimisega.
4.1.3. Ka DNS-blokeerimisel on mitmeid asjaolusid, millega tuleb süsteemi kujundamisel arvestada, et see oleks läbipaistev ja kiire, aga samas väldiks üleblokeerimist ja süsteemi kuritarvitamist. IOT hinnangul pole need takistused ületamatud ja süsteemi saaks üles ehitada neid riske arvesse võttes. Sellisel juhul peaks IOT hinnangul olema enne DNS-blokeerimist vähem riivavad meetmed ammendatud, nt peaks õiguste omajal esmalt olema kohustus võtta ühendust väidetava õiguste vahetu rikkujaga ja/või vahendajaga sisu eemaldamiseks. Sarnane süsteem on kasutusel nt Leedus29.
5. AV teose autorite varaliste õiguste eelduslik üleminek produtsendile ja autorite loetelu
5.1. Kas peaks kaotama AV teose autorite varaliste õiguste eeldusliku ülemineku produtsendile (kokkuleppe puudumisel), õiguste teostamine toimuks vastavalt kokkuleppele. Puudutatud sätted: AutÕS § 33 lg 2.
5.1.1. Euroopa Kohus on tähtajadirektiivi30 tõlgendades leidnud, et liikmesriikidele on jäetud õigus kehtestada eeldus, et AV teose tootjale (produtsendile) lähevad üle AV teose kasutusõigused (reprodutseerimine, edastamine, üldsusele kättesaadavaks tegemine), aga vaid tingimusel, et eeldus ei ole ümberlükkamatu ega välista võimalust leppida kokku teisiti31.
5.1.2. Võiks kaaluda õiguste ülemineku eelduse kustutamist. Sellisel juhul toimuks õiguste teostamine autorite ja tootja vahelisel kokkuleppel. Muudatuse vajalikkuse on toonud esile filmitööstus. Kuna edaspidi reguleeriks üksnes kokkulepe poolte vahelisi õigusi, võiks muudatus suunata pooli teadlikumalt kokku leppima, millised õigused litsentsitakse või loovutatakse ja millistel tingimustel seda tehakse. Seejuures tuleks kaaluda, kas muudatusega seonduvalt vajaks AutÕS § 14 lg 6 muutmist.
5.2. Kas peaks stsenaariumi autori ja dialoogi autori mõiste üheks autoriks ehk stsenaristiks. Puudutatud sätted: AutÕS § 33 lg 2.
5.2.1. Tähtajadirektiivi art 2 lg 1 sätestab, et üks AV teose autor on režissöör, aga liikmesriikidele on jäetud võimalus määrata teisi kaasautoreid. Eestis on AV teose autorid AutÕS § 33 lg 2 järgi: režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor (kui teos on loodud spetsiaalselt selle AV teose jaoks), operaator ja kunstnik.
5.2.2. IOTle teadaolevalt on tõstatatud küsimus, kas stsenaariumi autor ja dialoogi autor liigendada ühe nimetuse, stsenaristi, alla. IOT hinnangul võiks seda kaaluda, arvestades huvirühmade poolt välja toodud asjaolu, et filmitööstuse praktikas eraldi dialoogi autorit ei kasutata.
6. Autoriõiguse komisjon
6.1. Kas autoriõiguse komisjoni pädevust tuleks muuta. Puudutatud sätted: AutÕS § 87 lg-d 1–5.
6.1.1. IOT hinnangul on jätkuvalt asjakohane ja vajalik täpsustada autoriõiguse komisjoni pädevust AutÕS § 87 lg-te 1–3 kehtetuks tunnistamise kaudu, kuivõrd autoriõiguse komisjonile õiguspoliitiliste ülesannete andmine ei ole vajalik, põhjendused on samad nagu VTKs, vt pikemalt VTKst.
6.2. Kas autoriõiguse komisjoni töökorraldust tuleks muuta.
6.2.1. Autoriõiguse komisjoni töökorralduse muutmine oli üks VTKs tõstatatud küsimusi ja IOT hinnangul peaks teemaga edasi liikuma. Nagu VTKs välja toodud, komisjonil puuduvad kirjalikud tööpõhimõtted ja autoriõiguse seaduses on komisjoni tööd reguleerivaid sätteid vähe, mistõttu on otstarbekas luua täiendavad korralduslikud põhimõtted, mis võiks suurendada usaldust komisjoni suhtes ja kasvatama komisjoni kasutatavust lepitamiseks. Liikmete arvu muutmine pole siiski vajalik, erinevalt VTKs välja toodust.
7. Autoritele ja esitajatele õiguskaitsevahendid, kui kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust
7.1. Kas autoritele ja esitajatele peaks andma spetsiifilisi õiguskaitsevahendeid juhuks, kus kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust. Puudutatud sätted: AutÕS § 491 lg-d 1 ja 3.
7.1.1. AutÕS § 491 lisati seoses DSM direktiivi artiklist 19 tulenevate läbipaistvusmeetmete ülevõtmisega ja kaitseb selliseid autoreid, kes sõlmivad autorilepinguid individuaalselt ja on seeläbi paljudel juhtudel eeldatavasti nõrgemaks pooleks, võrdluseks KEOde poolt õiguste objektide litsentseerimisele läbipaistvusnõuet ei kohaldata, vt AutÕS § 494 lg 1.
7.1.2. Autorile ja esitajale on AutÕS § 493 lg 1 järgi antud õigus ainulitsentsilepingust või varaliste õiguste üleandmise lepingust taganemiseks või lepingu üles ütlemiseks, kui teost või esitust ei ole hakatud kasutama kahe aasta jooksul, siiski peab andma täiendava mõistliku tähtaja AutÕS § 493 lg 3 kohaselt.
7.1.3. Samas tuleb teose kasutajal täita autori või esitaja ees läbipaistvuskohustust AutÕS § 491 kohaselt ehk tal tuleb anda autorile või esitajale teavet teose või esituse kasutamise kohta, aga spetsiifilisi õiguskaitsevahendeid pole autorile ega esitajale antud. Seda erinevalt olukorrast, kus litsentsi saaja ei hakka ainulitsentsilepingu või varaliste õiguste üleandmise lepingu alusel teost või esitust kasutama (AutÕS § 492 lg 1).
7.1.4. DSM direktiivi art 19, millel AutÕS § 491 baseerub, ei sätesta tagajärgi juhuks, kui läbipaistvuskohustust ei täideta. Seega on liikmesriikide enda teha, kas lisada autoritele ja esitajatele konkreetseid täiendavaid meetmeid lisaks neile, mis tulenevad üldisest lepinguõigusest32. IOT hinnangul tuleks analüüsida, kas autoritele ja esitajatele on tagatud piisavad õiguskaitsevahendid juhuks, kui läbipaistvuskohustust ei täideta või kas regulatsioon vajaks täiendamist.
8. Autorilepingu ja esitajalepingu vorminõue
8.1. Kas kaotada kehtivas õiguses sisalduv autorilepingu kirjalik vorminõue ja nõue, et esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek. Puudutatud sätted: AutÕS § 49 lg 1, AutÕS § 68 lg 1.
8.1.1. Kehtivas õiguses on autorilepingule (v.a. lihtlitsentsi andmisel, AutÕS § 49 lg 1) seatud kirjalik vorminõue, lisaks on sätestatud, et esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek (AutÕS § 68 lg 1).
8.1.2. Samas on Riigikohus AutÕS § 49 lg-t 1 tõlgendades leidnud, et autorileping ei ole selline tehing, mille eesmärgiks on kaasa tuua tehingu tühisus juhul, kui kirjalikku vorminõuet ei järgita33. Lisaks on IOT hinnangul võimalik seda tõlgendust laiendada ka esitajalepingute suhtes, sest nagu autorilepingute puhul, kahjustaks sellises olukorras lepingu tühisus põhjendamatult esitaja õigusi, kes jääks ilma lepinguga kokku lepitud õigustest, samas vabaneks lepingu teine pool endale võetud kohustustest.
8.1.3. Eeltoodu tähendab, et kuigi AutÕS justkui seab autori- ja esitajalepingutele kirjaliku vorminõude, ei ole vorminõude järgimata jätmisel mingit tagajärge. Seega õiguskindluse parandamiseks võiks autori- ja esitajalepingute puhul vorminõude ära kaotada.
9. Laenutushüvitis
9.1. Kas tuleks muuta laenutushüvitist puudutavat regulatsiooni selliselt, et autorile makstav laenutushüvitise summa ülempiir oleks neljakordse Eesti keskmise brutopalga asemel kuuekordne Eesti keskmine brutopalk ning kas tuleks kokku leppida ja seaduses sätestada ka hüvitise eelarve kujunemise alused. Puudutatud sätte: AutÕS § 133 lg 10.
9.1.1. Kultuuriministeerium (KuM) tegi VTK tagasisides ettepaneku korrastada AutÕS § 133 ja § 271 toodud tasu maksmise regulatsiooni.
9.1.2. AutÕS § 133 lõike 10 kohaselt on tasu ülempiir neljakordne Statistikaameti esitatud eelmise aasta Eesti keskmine brutopalk. KuM soovib muuta autorile makstava laenutushüvitise summa ülempiiri, muutes selle neljakordse Eesti keskmise brutopalga asemel kuuekordseks Eesti keskmiseks brutopalgaks. Nii Civitta Eesti AS 2023 tehtud uuringus „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“34 kui ka loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise VTK kaasamisprotsessis35 leiti, et kirjanduse valdkonna loovisikute tulu oma loomingust on väike ja see ei ole valdkonna arengu tagamiseks jätkusuutlik. Ühtlasi võiks KuMi hinnangul kaaluda seaduses hüvitisele alampiiri sätestamist või volitusnormi loomist Vabariigi Valitsusele alampiiri sätestamiseks oma määrusega, et väljamakseid oleks võimalik mõistlikus mahus optimeerida.
9.1.3. KuM hinnangul tuleks kokku tuleks leppida ja seaduses sätestada ka hüvitise eelarve kujunemise alused. Seda saaks teha näiteks laenutuste arvust lähtudes. KuM tegi ettepaneku sarnaselt nö tühja kasseti regulatsioonile fikseerida seaduse tasandil ühe laenutuse hinna või selle vahemiku ja anda Vabariigi Valitsusele ülesandeks see regulatsioon teatud regulaarsusega üle vaadata, mis tagaks laenutushüvitise stabiilsuse ja järjepidevuse ning autoritele nende teoste tasuta kasutamise õiglase hüvitamise.
9.1.4. AutÕS § 133 lõike 8 puhul sooviks KuM ajakohastada tasu väljamaksja isikut puudutavat regulatsiooni. Kehtiva seaduse kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril (antud juhul kultuuriministril) kohustus anda tasu väljamaksmine ülesandena mõnele juriidilisele isikule. Seaduses peaks aga KuMi hinnangul olema sätestatud, et tasu väljamaksmise ülesande kui haldusülesande võib valdkonna eest vastutav minister anda juriidilisele isikule, sõlmides haldusülesande täitmiseks halduslepingu. Tulenevalt halduskoostöö seaduse §-st 4 tuleb sätestada täidesaatva riigivõimu volituse sisu ja haldusülesanne, haldusülesande täitmise üle haldusjärelevalvet teostava asutuse või organi ning haldusülesande täitmise edasise korralduse juhul, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist.
9.1.5. IOT hinnangul tuleks KuMi tehtud ettepanekuid kaaluda, analüüsida nende vajadust ja võimalikkust.
10. Muu vigade parandus
10.1. Kas tuleks teha süsteemi ühtlustamiseks ja vigade parandamiseks seaduses mõningaid muudatusi.
Täiendused on märgitud sinises tekstis, kustutamisele kuuluvad osad maha joonitud (strikethrough).
10.1.1. Kas tuleks muuta AutÕS § 2 lg 2 järgmiselt ja liigitada kõik kaasnevate õiguste omajad lõike kolmanda punkti alla, lisada ajakirjandusväljaande kirjastajad:
„(2) Autoriõiguse seadus sätestab:
1) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele;
2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused;
3) õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, ajakirjandusväljaande kirjastajatele ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele (autoriõigusega kaasnevad õigused);
31) iseseisva kaitse andmebaasidele ja andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;
32) [Kehtetu RT XX.XX] filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused;
4) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides;
5) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse.“.
10.1.2. Kas tuleks muuta AutÕS 102 järgmiselt ja parandada kirjaviga:
„(2) Edastamine satelliidi kaudu käesoleva seaduse tähenduses on akt, mille käigus avalikuks vastuvõtuks ettenähtud programmi sisaldavad signaalid sisestatakse televisiooni- või raadioteenuse osutaja ostuaja kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.“
10.1.3. Kas tuleks muuta AutÕS 271 lg-t 1 järgmiselt ja parandada viga viitamisel:
„(1) Autoril ja kirjastajal on õigus saada õiglast tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest käesoleva seaduse § 18 1. lõikes ja § 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhtudel.“
11. AOB (vajadusel)
Järgmised sammud

Lisa 1 – Huvirühmad

KEOd
Eesti Autorite Ühing ([email protected])
Eesti Näitlejate Liit ([email protected])
Eesti Esitajate Liit ([email protected])
Eesti Fonogrammitootjate Ühing ([email protected])
Eesti Audiovisuaalautorite Liit ([email protected])
MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing ([email protected])
Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing ([email protected])

Loomeliidud, gildid
Eesti Heliloojate Liit ([email protected])
Eesti Kirjanike Liit ([email protected])
Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit ([email protected])
Eesti Lavastuskunstnike Liit ([email protected])
Eesti Interpreetide Liit ([email protected])
Eesti Arhitektide Liit ([email protected])
Eesti Kunstnike Liit ([email protected])
Eesti Meediaettevõtete Liit ([email protected])
Eesti Ajakirjanike Liit ([email protected])
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ([email protected])
MTÜ Teenusmajanduse Koda ([email protected])
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ([email protected])
Eesti Etendusasutuste Liit ([email protected])
Eesti Kirjastuste Liit ([email protected])
MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster ([email protected])
Eesti Disainerite Liit ([email protected])
Eesti Kujundusgraafikute Liit ([email protected])
Eesti Kinoliit ([email protected])
Eesti Teatriliit ([email protected])
Eesti Ringhäälingute Liit ([email protected])
Eesti Stsenaristide Gild ([email protected])
Eesti Filmirežissööride Gild ([email protected])

Avalik sektor
Riigikohus ([email protected])
Tallinna Ringkonnakohus ([email protected])
Tartu Ringkonnakohus ([email protected])
Tartu Ülikooli õigusteaduskond ([email protected])
Tallinna Ülikool ([email protected])
Eesti Kunstiakadeemia ([email protected])
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ([email protected])
Eesti Rahvusraamatukogu ([email protected])
Eesti Rahvusringhääling ([email protected])
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected])
Kultuuriministeerium ([email protected])
Haridus- ja Teadusministeerium ([email protected])
Eesti Filmi Instituut ([email protected])
Autorihüvitusfond ([email protected])
Patendiamet ([email protected])
Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve amet ([email protected])

Erasektor
Advokatuuri IP/IKT komisjon ([email protected])
MTÜ Wikimedia Eesti ([email protected])
Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon ([email protected])
Eesti Interneti Sihtasutus ([email protected])


Päevakord
Autoriõiguse teemalisele ümarlauale 2025. a oktoobris
11.09.2025

Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse talitus (IOT) kutsub Teid kui kutse adressaati osalema autoriõiguse teemalisel ümarlaual eesmärgiga pidada arutelusid autoriõiguse seaduse1 (AutÕS) võimalike kitsaskohtade üle selgitamaks välja, kas kehtiv õigus vajab muutmist. Teemade hulgas on peamiselt probleemkohad, mille tõi JDM välja 2024. a koostatud AutÕS muutmise VTKs2, ja probleemkohad, mille tõstatasid huvirühmad VTK kooskõlastamise ringis. Järgnevalt on esitatud lühiülevaade kavandatavast üritusest.

Miks
Kuna VTKs endas ja huvirühmade vastustes VTKle tõstatati mitmeid teemasid seoses AutÕSi võimalike kitsaskohtadega, on ümarlaua laiem eesmärk kaardistada asjakohased teemad, mida kaasata võimalikku AutÕSi muutmisse.
Mis
[TBC, arutame eelkõige allpool loetletud punktide üle. Ootame tagasisidet hiljemalt 25.09.2025 jooksul selle kohta, millised aktuaalsed teemad võiksid päevakorras täiendavalt olla.]
Päevakorrapunktid:
Päevakorrapunktide kinnitamine
1. Isiklike õiguste loetelu ja nende teostamine
1.1. Kas isiklike õiguste loetelu vajaks muutmist. Puudutatud sätted: AutÕS § 12 lg 1 p-d 3 (puutumatus), 4 (lisad), 5 (au ja väärikus).
1.2. Kas isiklike õiguste teostamine vajaks täpsustamist. Puudatud sätted: AutÕS § 11 lg 2.
2. Edasimüügiõiguse tasu arvestamine ja õiguse teostamine
2.1. Edasimüügiõiguse tasu arvestamist puututavat regulatsiooni on vaja parandada. Puudutatud sätted: AutÕS § 15 lg 4.
2.2. Kas edasimüügiõiguse teostamine peaks toimuma nn kohustusliku laiendatud õiguste teostamise korras. Puudutatud sätted: AutÕS § 15 ja § 79 lg 3.
3. Erakopeerimise tasu
3.1. Kas erakopeerimise süsteemi peaks täiendama sedasi, et lisaks helisalvestiste ja audiovisuaalsete (AV) teoste kopeerimise hüvitamisele laiendataks erandit ja õiguste omajatele hüvitatakse ka muude õiguste objektide liikide reprodutseerimisest tulenev kahju. Puudutatud sätted: AutÕS §§ 26-27.
4. Blokeerimismeetmed
4.1. Kas peaks kehtestama haldusõiguslikud meetmed veebisisu kohtuväliseks DNS-blokeerimiseks. Puudutatud sätted: n/a, kuna kehtivas AutÕSis pole blokeerimismeetmeid ette nähtud.
5. AV teose autorite varaliste õiguste eelduslik üleminek produtsendile ja autorite loetelu
5.1. Kas peaks kaotama AV teose autorite varaliste õiguste eeldusliku ülemineku produtsendile (kokkuleppe puudumisel), õiguste teostamine toimuks vastavalt kokkuleppele. Puudutatud sätted: AutÕS § 33 lg 2.
5.2. Kas peaks stsenaariumi autori ja dialoogi autori mõiste üheks autoriks ehk stsenaristiks. Puudutatud sätted: AutÕS § 33 lg 2.
6. Autoriõiguse komisjon
6.1. Kas autoriõiguse komisjoni pädevust tuleks muuta. Puudutatud sätted: AutÕS § 87 lg-d 1–5.
6.2. Kas autoriõiguse komisjoni töökorraldust tuleks muuta.
7. Autoritele ja esitajatele õiguskaitsevahendid, kui kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust
7.1. Kas autoritele ja esitajatele peaks andma spetsiifilisi õiguskaitsevahendeid juhuks, kus kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust. Puudutatud sätted: AutÕS § 491 lg-d 1 ja 3.
8. Autorilepingu ja esitajalepingu vorminõue
8.1. Kas kaotada kehtivas õiguses sisalduv autorilepingu kirjalik vorminõue ja nõue, et esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek. Puudutatud sätted: AutÕS § 49 lg 1, AutÕS § 68 lg 1.
9. Laenutushüvitis
9.1. Kas tuleks muuta laenutushüvitist puudutavat regulatsiooni selliselt, et autorile makstav laenutushüvitise summa ülempiir oleks neljakordse Eesti keskmise brutopalga asemel kuuekordne Eesti keskmine brutopalk ning kas tuleks kokku leppida ja seaduses sätestada ka hüvitise eelarve kujunemise alused. Puudutatud sätte: AutÕS § 133 lg 10.
10. Muu vigade parandus
10.1. Kas tuleks teha süsteemi ühtlustamiseks ja vigade parandamiseks seaduses mõningaid muudatusi.
11. AOB (vajadusel)
Järgmised sammud
Kellele
[TBC, huvirühmad loetletud lisas 1.]
Millal
21. oktoober 2025, kl 13.00-17.00.
Kus
[TBC, Suur-Ameerika 1 koosolekuruumis Kask/Kõiv ja online. Ruumi mahutavuse piirangute tõttu ootame igalt kutsutud organisatsioonilt kohapeale ühte (1) osalejat, täiendavad isikud võivad onlines osaleda.]
Kes
Justiits- ja Digiministeeriumi intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse talitus, kontaktisik Alex Luik, [email protected], 5787 2843.
Päevakord
Päevakorrapunktide kinnitamine
1. Isiklike õiguste loetelu ja nende teostamine
1.1. Kas isiklike õiguste loetelu vajaks muutmist. Puudutatud sätted: AutÕS § 12 lg 1 p-d 3 (puutumatus), 4 (lisad), 5 (au ja väärikus).
1.1.1. Teose autori isiklike õiguste loetelu (AutÕS § 12 lg 1) kattub osaliselt varaliste õiguste loeteluga (AutÕS § 13 lg 1) osas, mis puudutab teose muutmist. Nimelt AutÕS § 12 lg 1 p 3 sätestab õiguse teose muutmisele, AutÕS § 13 lg 1 p 5 sätestab õiguse teose töötlemisele. Probleemkoht seisneb asjaolus, et teose töötlemisel kaasneb vähemalt adaptsiooni3 ja arranžeeringu4 puhul tõenäoliselt ka teose muutmine, kuna teose töötlus hõlmab transformatiivset elementi ehk teose muutmist sellise loomingulise panusega, et resultaadiks on teos, mis on töötluse aluseks olevast teosest tuletatud (AutÕS § 4 lg 3 p 21). Adaptsioonidele ja arranžeeringutele lisaks võib olla puutumus ka muul viisil töödeldes ehk teost transformatiivselt muutes, kuna AutÕS § 13 lg 1 p 5 jätab lahtiseks teose töötluse mõiste. Järelikult olukorras, kus isik soovib teha teosest töötluse (mis on varalise õiguse teostamine), on tõenäoliselt vajalik ka teose muutmise loa saamine (mis on isiklik õigus).
1.1.2. Näiteks kui teose kasutaja on saanud loa üksnes teose töötlemiseks, aga mitte muutmiseks, ja teeb teosest adaptsiooni, arranžeeringu või muu töötluse, riskib ta autori isikliku õiguse rikkumisega teose muutmiseks, olgugi et kasutajal oli teose töötlemise litsents. Selline kattuvus tekitab õiguskindlusetust ja raskendab õiguste litsentsimist, kolmandatel isikutel õiguste teostamist, kuna autoritel pole osadel juhtudel selge, milliseid õigusi on vaja litsentsida ja kasutajatel pole selge, milliste õiguste teostamiseks on vaja autorilt luba saada. Samuti varaliste õiguste ainulitsentsi andmisel või õiguste loovutamise puhul peaks õiguste omajal olema kõik võimalused teose tulunduslikel eesmärkidel kasutamiseks, seejuures isiklikke õigusi riivamata. Samas võib olla vajalik teose muutmine selle eesmärgipäraseks kasutamiseks, aga praegune isiklike õiguste loetelu piirab seda ja teose kasutaja peab täiendavalt saama autorilt teose muutmise loa.
1.1.3. Probleemi ilmestab ka asjaolu, et töötaja või juhatuse liikme varalised õigused lähevad seaduse alusel üle juriidilisele isikule (AutÕS § 32 lg 1). Kuna isiklikke õigusi seaduse alusel üle ei lähe, ei saa nt tööandja muuta (sh enamikel juhtudel teha töötlusi) teosest, mille lõi töötaja, välja arvatud juhul, kui pooled pole sõlminud eraldi lepingut isiklike õiguste litsentsimiseks. Praktikas esinevad mitmes sektoris (nt tarkvaraäris, loomevaldkonnas aga ka avalikus sektoris) olukorrad, kus nt tööandjal on töötaja loodud õiguste objektide eesmärgipäraseks kasutamiseks tarvilik neid muuta ja teha töötlusi. AutÕS § 32 lg 1 mõte on selles, et tööandja saaks töötaja loodud teoseid kasutada ilma täiendavate takistusteta eesmärgipäraselt (sh vajadusel muuta), aga praegune isiklike õiguste loetelu piirab seda, teose muutmiseks tuleb eraldi litsents anda.
1.1.4. Veelgi enam on kehtiva AutÕS § 12 lg 1 p 5 näol tegemist problemaatilise sättega vähemalt alt I (moonutused ja teised ebatäpsused teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises) puudutavas osas. AutÕS § 12 lg 1 p 5 rikkumiseks on vaja, et teost nt moonutatakse5 selliselt, et kahjustatakse autori au ja väärikust. Samas teose muutmise õiguse rikkumiseks piisab teose moonutamisest, aga see ei pea olema au ja väärikust kahjustav. Kuna teose loata muutmine (au ja väärikust kahjustamata) juba rikub AutÕS § 12 lg 1 p 3, ei ole AutÕS § 12 lg 1 p 5 alt I praktikas kohaldamisala kuigi lai. Isegi kui au ja väärikuse kahjustamine on potentsiaalne, saab autor tugineda AutÕS § 12 lg 1 p-le 3, mis ei eelda au ja väärikuse kahjustamise tõendamist, piisab moonutamise tõendamisest. Kui au ja väärikuse õiguse kohaldamisala on praktikas väga kitsas, on kehtivas õiguses teose muutmise ainuõigus väga lai, kuna hõlmab igasuguseid muudatusi, mis mõjutavad teose välisilmet6, mitte ainult au ja väärikust kahjustavaid.
1.1.5. Võiks kaaluda olukorda, kus autori au ja väärikust mitte kahjustav teose muutmise õigus liigutatakse varaliste õiguste kataloogi alla, tunnistades kehtetuks AutÕS § 12 lg 1 p 3. Sellisel juhul jääb AutÕS § 12 lg 1 p 5 näol alles säte, mis on Berni konventsiooni art 6bis lg-ga 17 kooskõlas ja hõlmab au ja väärikust kahjustavat muutmist. Sellisel juhul on võimalus õiguskindluse parandamiseks, sest nii autoritel kui ka teoste kasutajatel on selgem, millised ainuõigused on varaliste, millised isiklike õiguste kataloogis. Sellisel juhul, isegi kui autor on varalised õigused üle andnud või ainulitsentsi varaliste õiguste teostamiseks ja sellega seoses on teose kasutajal õigus teost muuta, säilib autoril õigus vaidlustada selliseid muudatusi, mis kahjustavad au ja väärikust.
1.1.6. Lõpetuseks on AutÕS § 12 lg 1 p-s 4 sätestatud teose lisade õigus problemaatiline. Sõltuvalt juhtumist võib olla illustratsioonide, eessõnade, järelsõnade, kommentaaride, selgituste, uute osade lisamine juba olla hõlmatud teose puutumatuse õigusega. Muude võimalike lisade8 puhul ei pruugi olla sellise ainuõiguse olemasolu põhjendatav, mis lubaks autoril keelata oma teosele igasugust teise autori teose lisamist. Õiguskindluse parandamiseks võiks kaaluda AutÕS § 12 lg 1 p 4 kehtetuks tunnistamist. Sellisel juhul jääb autoril õigus vaidlustada teise teose lisamist, kui see kahjustab autori au ja väärikust9.
1.2. Kas isiklike õiguste teostamine vajaks täpsustamist. Puudatud sätted: AutÕS § 11 lg 2.
1.2.1. Isiklike õiguste litsentseerimist pole AutÕSis selgesõnaliselt ette nähtud. Selline tõlgendusruum on erinevaid seisukohti tekitanud ning lahendamata on küsimus, kas isiklikke õigusi saab litsentseerida, kui jah, siis millises ulatuses. Praktikas lahendatakse olukord selliselt, et antakse kas ainulitsents või lihtlitsents isiklike õiguste teostamiseks10, aga litsentsitavate õiguste ulatus võib erinevate lepingute lõikes varieeruda.
1.2.2. Mitmeid isiklikke õigusi peaks saama litsentseerida, selle jaoks võib erinevates olukordades leiduda mitmeid õigustavaid asjaolusid11. Samas ei saa isiklike õiguste litsentseerimist laialt tõlgendades tekkida olukord, kus isiklike õiguste teostamiseks antakse piiramatu, tagasivõtmatu, tähtajatu ainulitsents – toime on sisuliselt sama nagu õiguste loovutamise korral, mida AutÕS § 11 lg 2 ei luba. Õiguskindluse parandamiseks tuleks täpsustada, millistel juhtudel ja millises ulatuses on isiklike õiguste litsentseerimine lubatud.
1.2.3. Osades riikides on tunnustatud ka waiver’i ehk õiguste teostamisest loobumise võimalust12. Erinevalt litsentsi andmisest, kus teisel isikul lubatakse teost kasutada, nõustub autor isiklike õiguste teostamisest loobumise korral, et ta ei teosta oma ainuõigusi teatud viisil – autor ei loobu ainuõigusest kui sellisest, vaid õiguse teostamisest. Samas ei saa õiguste teostamisest loobumine kehtida piiramatult. Nt kui autor nõuab autorsuse tunnustamist kohtu kaudu, ei saa nõuet jätta lahendamata seetõttu, et autor on allkirjastanud waiver’i millega ta loobub autorsuse õiguse teostamisest13.
1.2.4. Õiguskindluse parandamiseks võiks kaaluda AutÕS § 11 täiendamist selliselt, et autoril on õigus seaduses sätestatud juhtudel: (1) õigus lubada teistel isikutel autori isiklikke õigusi teostada; ja/või (2) õigus loobuda isiklike õiguste teostamisest. Kumbki eelnevalt nimetatud variantidest ei saa ei olla siiski piiramatu ja isiklike õiguste litsentsimise või nende teostamisest loobumise ulatuse määratlemisel tuleb arvestada autorite õigustatud huve.
2. Edasimüügiõiguse tasu arvestamine ja õiguse teostamine
2.1. Edasimüügiõiguse tasu arvestamist puututavat regulatsiooni on vaja parandada. Puudutatud sätted: AutÕS § 15 lg 4.
2.1.1. AutÕS § 15 lg-s 4 on sätestatud, et edasimüügiõiguse tasu arvestatakse tasumäära alusel „müügihinnast, kui müügihind on …“. See on edasimüügiõiguse direktiivi14 art 4 lg-st 1 valesti üle võetud. Direktiivis on tasumäärade juures sätestatud, et tasu arvestatakse „müügihinna osalt, mis on…“.
2.1.2. Eestis kehtestatud loogika alusel peaks edasimüügiõiguse tasu leidmiseks korrutama teose müügihinna tasumääraga, aga direktiivi art 4 lg 1 järgi peaks tasu arvestama astmeliselt, st müügihinna esimesele 50 000 eurole rakendatakse tasumäära 5%15, müügihinna järgmisele 150 000 eurole rakendatakse tasumäära 3% jne.
2.1.3. Erinevuse tagajärjel saaksid Eesti autorid AutÕSi järgi vähem tasu võrreldes sellega, mida nad edasimüügiõiguse direktiivi alusel oleks õigustatud saama16. Seega tuleb AutÕS § 15 lg-t 4 muuta selliselt, et uus kord vastaks edasimüügiõiguse direktiivi art 4 lg-le 1. Arvestades, et Eestis toimuvatel kunstioksjonitel leidub üha enam selliseid teoseid, mille haamrihind küündib üle 50 000 euro17, on autoritele tekkiv võimalik kahju üha reaalsem, kui jätkata kehtiva korra järgi edasimüügiõiguse tasu arvutamist.
2.2. Kas edasimüügiõiguse teostamine peaks toimuma nn kohustusliku laiendatud õiguste teostamise korras. Puudutatud sätted: AutÕS § 15 ja § 79 lg 3.
2.2.1. Edasimüügiõigus kui spetsiifiline, muudest ainuõigustest eraldiseisev autorile kuuluv õigus on autorist lahutamatu ega üle üleantav või litsentsitav18. Samas Berni konventsiooni19 art 14ter ja edasimüügiõiguse direktiivi põhjenduspunkt 28 annavad liikmesriikidele õiguse otsustada, kas edasimüügiõigust saab teostada vabatahtlikult või kollektiivselt, sh õiguste laiendatud kollektiivse teostamise kaudu20. Seega sõltuvalt süsteemist on võimalik, et edasimüügiõigust teostab autor ise või teostab KEO tema nimel, kusjuures viimasel juhul ei ole tegu litsentsimisega, vaid KEO spetsiifilise mandaadiga / volitusega, mis tuleneb seadusest või autori tahteavaldusest.
2.2.2. Eestis on AutÕS § 79 lg-st 3 tulenevalt edasimüügiõiguse teostamine kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu kohustuslik. See tähendab, et autor peab selle õiguse teostamiseks andma KEOle loa ja erinevalt AutÕS §§ 12–13 ainuõigustest, mida autor saab KEOle litsentseerida, annab autor sellisel juhul KEOle spetsiifilise volituse tegutseda tema nimel vahendajana edasimüügiõiguse tasu kogumisel ja jaotamisel21. Eestis on tasu kogujaks EAÜ ja iga EAÜ liige annab liikmelepingu üldtingimuste22 p 3.4.2. alusel EAÜle volituse edasimüügiõiguse tasu kogumiseks.
2.2.3. Probleem seisneb selles, et edasimüügiõiguse direktiivi põhjenduspunkti 27 arvestades tuleks kehtestada süsteem, kus pärijatel on võimalus saada edasimüügiõigusest kasu pärast autori surma. Samas ei anna AutÕS selget vastust, kuidas tegutseda nt juhul, kui kunstnik pole eluajal andnud KEOle volitust tasu kogumiseks, ent pärijad soovivad, et tasu kogutaks. AutÕS § 15 lg 1 annab spetsiifiliselt autorile edasimüügiõiguse, aga mitte nt pärijatele. AutÕS § 36 lg 2 näeb ette, et pärijatele lähevad üle autori varalised õigused, aga kuna edasimüügiõigus ei saa üle minna, on kaheldav, kas AutÕS § 36 lg 2 tõlgendamise teel saab nentida, et pärijatel on spetsiifiline õigus EAÜle autori nimel volituse andmiseks edasimüügiõiguse tasu kogumise jaoks.
2.2.4. Lahendusena võiks kaaluda õiguste kohustusliku laiendatud kollektiivse teostamise kehtestamist, mis tähendaks esiteks, et EAÜ koguks edasimüügiõiguse tasu autorite või nende pärijate eest, ilma et selget volitust oleks vaja. Teiseks puuduks autoritel või pärijatel õigus kollektiivsest teostamisest välistuse tegemiseks (nn opt-out) ja edasimüügiõiguse individuaalseks teostamiseks. Sarnane lahendus on kasutusel nt Ungaris23. Kuna edasimüügiõiguse teostamise volitus on liikmesusest eraldiseisev, ei mõjutaks EAÜ liikmesus edasimüügiõiguse teostamist ja nii liikmed kui ka liikmeteks mitteolijad oleks allutatud uuele süsteemile.
2.2.5. Praegu on Eestis sarnane süsteem õiguste kohustusliku laiendatud kollektiivse teostamise jaoks AutÕS § 7917 lg-s 1, taasedastamise ja otseedastamise korral.
3. Erakopeerimise tasu
3.1. Kas erakopeerimise süsteemi peaks täiendama sedasi, et lisaks helisalvestiste ja audiovisuaalsete (AV) teoste kopeerimise hüvitamisele laiendataks erandit ja õiguste omajatele hüvitatakse ka muude õiguste objektide liikide reprodutseerimisest tulenev kahju. Puudutatud sätted: AutÕS §§ 26-27.
3.1.1. Kehtiva õiguse kohaselt hüvitatakse õiguste omajatele kahju, mis tuleneb helisalvestiste ja AV teoste isiklikeks eesmärkideks kopeerimisest.
3.1.2. Samas on InfoSoc direktiivi24 artikli 5 lg 2 p-st b tulenevalt antud liikmesriikidele otsustada, millistele õiguste omajatele hüvitis rakendub. Erinevates liikmesriikides katab hüvitis erinevaid teose liike ja ühtlasi õiguste omajaid – kuigi paljudes riikides on üksnes heliteoste ja AV teoste õiguste omajad, siis nt Belgias on tasu saajate hulgas ka kirjandusteoste ning graafiliste ja kujutavate kunstiteoste autorid ja kirjastajad25. Seega tekib küsimus, kas erakopeerimise süsteemi võiks üle vaadata sellest aspektist, millistele õiguste omajatele on kopeerimisest tekkiv kahju reaalne ning millistele neist tuleks kahju hüvitada.
4. Blokeerimismeetmed
4.1. Kas peaks kehtestama haldusõiguslikud meetmed veebisisu kohtuväliseks DNS-blokeerimiseks. Puudutatud sätted: n/a, kuna kehtivas AutÕSis pole blokeerimismeetmeid ette nähtud.
4.1.1. Blokeerimismeetmete kehtestamise võimalikkus oli üks 2024. AutÕSi muutmise VTKs tõstatatud teema. Kuna veebipiraatlus on ELi üleselt jätkuvalt probleemiks26, on teema ka Eestis akuutne, mistõttu tuleks jätkata arutelusid blokeerimismeetmete kehtestamise võimalikkuse üle.
4.1.2. VTKs pakuti lahendusena välja IP ja DNS-blokeerimise ideed, mis on enim levinud blokeerimismeetmed27. IP-blokeerimisel on aga mitmeid kitsaskohti. Näiteks kui ühe IP-aadressiga on seotud mitmeid domeeninimesid28, võib autoriõigusi rikkuva domeeni blokeerimisel IP-blokeerimise kaudu tekkida üleblokeerimise oht, kuna võidakse blokeerida mitmeid rikkumisega mitteseotud domeene. Seega on IOT hinnangul mõistlik edasi liikuda DNS-blokeerimise võimalikkuse analüüsimisega.
4.1.3. Ka DNS-blokeerimisel on mitmeid asjaolusid, millega tuleb süsteemi kujundamisel arvestada, et see oleks läbipaistev ja kiire, aga samas väldiks üleblokeerimist ja süsteemi kuritarvitamist. IOT hinnangul pole need takistused ületamatud ja süsteemi saaks üles ehitada neid riske arvesse võttes. Sellisel juhul peaks IOT hinnangul olema enne DNS-blokeerimist vähem riivavad meetmed ammendatud, nt peaks õiguste omajal esmalt olema kohustus võtta ühendust väidetava õiguste vahetu rikkujaga ja/või vahendajaga sisu eemaldamiseks. Sarnane süsteem on kasutusel nt Leedus29.
5. AV teose autorite varaliste õiguste eelduslik üleminek produtsendile ja autorite loetelu
5.1. Kas peaks kaotama AV teose autorite varaliste õiguste eeldusliku ülemineku produtsendile (kokkuleppe puudumisel), õiguste teostamine toimuks vastavalt kokkuleppele. Puudutatud sätted: AutÕS § 33 lg 2.
5.1.1. Euroopa Kohus on tähtajadirektiivi30 tõlgendades leidnud, et liikmesriikidele on jäetud õigus kehtestada eeldus, et AV teose tootjale (produtsendile) lähevad üle AV teose kasutusõigused (reprodutseerimine, edastamine, üldsusele kättesaadavaks tegemine), aga vaid tingimusel, et eeldus ei ole ümberlükkamatu ega välista võimalust leppida kokku teisiti31.
5.1.2. Võiks kaaluda õiguste ülemineku eelduse kustutamist. Sellisel juhul toimuks õiguste teostamine autorite ja tootja vahelisel kokkuleppel. Muudatuse vajalikkuse on toonud esile filmitööstus. Kuna edaspidi reguleeriks üksnes kokkulepe poolte vahelisi õigusi, võiks muudatus suunata pooli teadlikumalt kokku leppima, millised õigused litsentsitakse või loovutatakse ja millistel tingimustel seda tehakse. Seejuures tuleks kaaluda, kas muudatusega seonduvalt vajaks AutÕS § 14 lg 6 muutmist.
5.2. Kas peaks stsenaariumi autori ja dialoogi autori mõiste üheks autoriks ehk stsenaristiks. Puudutatud sätted: AutÕS § 33 lg 2.
5.2.1. Tähtajadirektiivi art 2 lg 1 sätestab, et üks AV teose autor on režissöör, aga liikmesriikidele on jäetud võimalus määrata teisi kaasautoreid. Eestis on AV teose autorid AutÕS § 33 lg 2 järgi: režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor (kui teos on loodud spetsiaalselt selle AV teose jaoks), operaator ja kunstnik.
5.2.2. IOTle teadaolevalt on tõstatatud küsimus, kas stsenaariumi autor ja dialoogi autor liigendada ühe nimetuse, stsenaristi, alla. IOT hinnangul võiks seda kaaluda, arvestades huvirühmade poolt välja toodud asjaolu, et filmitööstuse praktikas eraldi dialoogi autorit ei kasutata.
6. Autoriõiguse komisjon
6.1. Kas autoriõiguse komisjoni pädevust tuleks muuta. Puudutatud sätted: AutÕS § 87 lg-d 1–5.
6.1.1. IOT hinnangul on jätkuvalt asjakohane ja vajalik täpsustada autoriõiguse komisjoni pädevust AutÕS § 87 lg-te 1–3 kehtetuks tunnistamise kaudu, kuivõrd autoriõiguse komisjonile õiguspoliitiliste ülesannete andmine ei ole vajalik, põhjendused on samad nagu VTKs, vt pikemalt VTKst.
6.2. Kas autoriõiguse komisjoni töökorraldust tuleks muuta.
6.2.1. Autoriõiguse komisjoni töökorralduse muutmine oli üks VTKs tõstatatud küsimusi ja IOT hinnangul peaks teemaga edasi liikuma. Nagu VTKs välja toodud, komisjonil puuduvad kirjalikud tööpõhimõtted ja autoriõiguse seaduses on komisjoni tööd reguleerivaid sätteid vähe, mistõttu on otstarbekas luua täiendavad korralduslikud põhimõtted, mis võiks suurendada usaldust komisjoni suhtes ja kasvatama komisjoni kasutatavust lepitamiseks. Liikmete arvu muutmine pole siiski vajalik, erinevalt VTKs välja toodust.
7. Autoritele ja esitajatele õiguskaitsevahendid, kui kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust
7.1. Kas autoritele ja esitajatele peaks andma spetsiifilisi õiguskaitsevahendeid juhuks, kus kasutaja rikub seadusest tulenevat teavitamiskohustust. Puudutatud sätted: AutÕS § 491 lg-d 1 ja 3.
7.1.1. AutÕS § 491 lisati seoses DSM direktiivi artiklist 19 tulenevate läbipaistvusmeetmete ülevõtmisega ja kaitseb selliseid autoreid, kes sõlmivad autorilepinguid individuaalselt ja on seeläbi paljudel juhtudel eeldatavasti nõrgemaks pooleks, võrdluseks KEOde poolt õiguste objektide litsentseerimisele läbipaistvusnõuet ei kohaldata, vt AutÕS § 494 lg 1.
7.1.2. Autorile ja esitajale on AutÕS § 493 lg 1 järgi antud õigus ainulitsentsilepingust või varaliste õiguste üleandmise lepingust taganemiseks või lepingu üles ütlemiseks, kui teost või esitust ei ole hakatud kasutama kahe aasta jooksul, siiski peab andma täiendava mõistliku tähtaja AutÕS § 493 lg 3 kohaselt.
7.1.3. Samas tuleb teose kasutajal täita autori või esitaja ees läbipaistvuskohustust AutÕS § 491 kohaselt ehk tal tuleb anda autorile või esitajale teavet teose või esituse kasutamise kohta, aga spetsiifilisi õiguskaitsevahendeid pole autorile ega esitajale antud. Seda erinevalt olukorrast, kus litsentsi saaja ei hakka ainulitsentsilepingu või varaliste õiguste üleandmise lepingu alusel teost või esitust kasutama (AutÕS § 492 lg 1).
7.1.4. DSM direktiivi art 19, millel AutÕS § 491 baseerub, ei sätesta tagajärgi juhuks, kui läbipaistvuskohustust ei täideta. Seega on liikmesriikide enda teha, kas lisada autoritele ja esitajatele konkreetseid täiendavaid meetmeid lisaks neile, mis tulenevad üldisest lepinguõigusest32. IOT hinnangul tuleks analüüsida, kas autoritele ja esitajatele on tagatud piisavad õiguskaitsevahendid juhuks, kui läbipaistvuskohustust ei täideta või kas regulatsioon vajaks täiendamist.
8. Autorilepingu ja esitajalepingu vorminõue
8.1. Kas kaotada kehtivas õiguses sisalduv autorilepingu kirjalik vorminõue ja nõue, et esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek. Puudutatud sätted: AutÕS § 49 lg 1, AutÕS § 68 lg 1.
8.1.1. Kehtivas õiguses on autorilepingule (v.a. lihtlitsentsi andmisel, AutÕS § 49 lg 1) seatud kirjalik vorminõue, lisaks on sätestatud, et esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja eelnev kirjalik nõusolek (AutÕS § 68 lg 1).
8.1.2. Samas on Riigikohus AutÕS § 49 lg-t 1 tõlgendades leidnud, et autorileping ei ole selline tehing, mille eesmärgiks on kaasa tuua tehingu tühisus juhul, kui kirjalikku vorminõuet ei järgita33. Lisaks on IOT hinnangul võimalik seda tõlgendust laiendada ka esitajalepingute suhtes, sest nagu autorilepingute puhul, kahjustaks sellises olukorras lepingu tühisus põhjendamatult esitaja õigusi, kes jääks ilma lepinguga kokku lepitud õigustest, samas vabaneks lepingu teine pool endale võetud kohustustest.
8.1.3. Eeltoodu tähendab, et kuigi AutÕS justkui seab autori- ja esitajalepingutele kirjaliku vorminõude, ei ole vorminõude järgimata jätmisel mingit tagajärge. Seega õiguskindluse parandamiseks võiks autori- ja esitajalepingute puhul vorminõude ära kaotada.
9. Laenutushüvitis
9.1. Kas tuleks muuta laenutushüvitist puudutavat regulatsiooni selliselt, et autorile makstav laenutushüvitise summa ülempiir oleks neljakordse Eesti keskmise brutopalga asemel kuuekordne Eesti keskmine brutopalk ning kas tuleks kokku leppida ja seaduses sätestada ka hüvitise eelarve kujunemise alused. Puudutatud sätte: AutÕS § 133 lg 10.
9.1.1. Kultuuriministeerium (KuM) tegi VTK tagasisides ettepaneku korrastada AutÕS § 133 ja § 271 toodud tasu maksmise regulatsiooni.
9.1.2. AutÕS § 133 lõike 10 kohaselt on tasu ülempiir neljakordne Statistikaameti esitatud eelmise aasta Eesti keskmine brutopalk. KuM soovib muuta autorile makstava laenutushüvitise summa ülempiiri, muutes selle neljakordse Eesti keskmise brutopalga asemel kuuekordseks Eesti keskmiseks brutopalgaks. Nii Civitta Eesti AS 2023 tehtud uuringus „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“34 kui ka loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise VTK kaasamisprotsessis35 leiti, et kirjanduse valdkonna loovisikute tulu oma loomingust on väike ja see ei ole valdkonna arengu tagamiseks jätkusuutlik. Ühtlasi võiks KuMi hinnangul kaaluda seaduses hüvitisele alampiiri sätestamist või volitusnormi loomist Vabariigi Valitsusele alampiiri sätestamiseks oma määrusega, et väljamakseid oleks võimalik mõistlikus mahus optimeerida.
9.1.3. KuM hinnangul tuleks kokku tuleks leppida ja seaduses sätestada ka hüvitise eelarve kujunemise alused. Seda saaks teha näiteks laenutuste arvust lähtudes. KuM tegi ettepaneku sarnaselt nö tühja kasseti regulatsioonile fikseerida seaduse tasandil ühe laenutuse hinna või selle vahemiku ja anda Vabariigi Valitsusele ülesandeks see regulatsioon teatud regulaarsusega üle vaadata, mis tagaks laenutushüvitise stabiilsuse ja järjepidevuse ning autoritele nende teoste tasuta kasutamise õiglase hüvitamise.
9.1.4. AutÕS § 133 lõike 8 puhul sooviks KuM ajakohastada tasu väljamaksja isikut puudutavat regulatsiooni. Kehtiva seaduse kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril (antud juhul kultuuriministril) kohustus anda tasu väljamaksmine ülesandena mõnele juriidilisele isikule. Seaduses peaks aga KuMi hinnangul olema sätestatud, et tasu väljamaksmise ülesande kui haldusülesande võib valdkonna eest vastutav minister anda juriidilisele isikule, sõlmides haldusülesande täitmiseks halduslepingu. Tulenevalt halduskoostöö seaduse §-st 4 tuleb sätestada täidesaatva riigivõimu volituse sisu ja haldusülesanne, haldusülesande täitmise üle haldusjärelevalvet teostava asutuse või organi ning haldusülesande täitmise edasise korralduse juhul, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist.
9.1.5. IOT hinnangul tuleks KuMi tehtud ettepanekuid kaaluda, analüüsida nende vajadust ja võimalikkust.
10. Muu vigade parandus
10.1. Kas tuleks teha süsteemi ühtlustamiseks ja vigade parandamiseks seaduses mõningaid muudatusi.
Täiendused on märgitud sinises tekstis, kustutamisele kuuluvad osad maha joonitud (strikethrough).
10.1.1. Kas tuleks muuta AutÕS § 2 lg 2 järgmiselt ja liigitada kõik kaasnevate õiguste omajad lõike kolmanda punkti alla, lisada ajakirjandusväljaande kirjastajad:
„(2) Autoriõiguse seadus sätestab:
1) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele;
2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused;
3) õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, ajakirjandusväljaande kirjastajatele ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele (autoriõigusega kaasnevad õigused);
31) iseseisva kaitse andmebaasidele ja andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;
32) [Kehtetu RT XX.XX] filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused;
4) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides;
5) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse.“.
10.1.2. Kas tuleks muuta AutÕS 102 järgmiselt ja parandada kirjaviga:
„(2) Edastamine satelliidi kaudu käesoleva seaduse tähenduses on akt, mille käigus avalikuks vastuvõtuks ettenähtud programmi sisaldavad signaalid sisestatakse televisiooni- või raadioteenuse osutaja ostuaja kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.“
10.1.3. Kas tuleks muuta AutÕS 271 lg-t 1 järgmiselt ja parandada viga viitamisel:
„(1) Autoril ja kirjastajal on õigus saada õiglast tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest käesoleva seaduse § 18 1. lõikes ja § 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhtudel.“
11. AOB (vajadusel)
Järgmised sammud

Lisa 1 – Huvirühmad

KEOd
Eesti Autorite Ühing ([email protected])
Eesti Näitlejate Liit ([email protected])
Eesti Esitajate Liit ([email protected])
Eesti Fonogrammitootjate Ühing ([email protected])
Eesti Audiovisuaalautorite Liit ([email protected])
MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing ([email protected])
Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing ([email protected])

Loomeliidud, gildid
Eesti Heliloojate Liit ([email protected])
Eesti Kirjanike Liit ([email protected])
Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit ([email protected])
Eesti Lavastuskunstnike Liit ([email protected])
Eesti Interpreetide Liit ([email protected])
Eesti Arhitektide Liit ([email protected])
Eesti Kunstnike Liit ([email protected])
Eesti Meediaettevõtete Liit ([email protected])
Eesti Ajakirjanike Liit ([email protected])
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ([email protected])
MTÜ Teenusmajanduse Koda ([email protected])
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ([email protected])
Eesti Etendusasutuste Liit ([email protected])
Eesti Kirjastuste Liit ([email protected])
MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster ([email protected])
Eesti Disainerite Liit ([email protected])
Eesti Kujundusgraafikute Liit ([email protected])
Eesti Kinoliit ([email protected])
Eesti Teatriliit ([email protected])
Eesti Ringhäälingute Liit ([email protected])
Eesti Stsenaristide Gild ([email protected])
Eesti Filmirežissööride Gild ([email protected])

Avalik sektor
Riigikohus ([email protected])
Tallinna Ringkonnakohus ([email protected])
Tartu Ringkonnakohus ([email protected])
Tartu Ülikooli õigusteaduskond ([email protected])
Tallinna Ülikool ([email protected])
Eesti Kunstiakadeemia ([email protected])
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ([email protected])
Eesti Rahvusraamatukogu ([email protected])
Eesti Rahvusringhääling ([email protected])
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected])
Kultuuriministeerium ([email protected])
Haridus- ja Teadusministeerium ([email protected])
Eesti Filmi Instituut ([email protected])
Autorihüvitusfond ([email protected])
Patendiamet ([email protected])
Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve amet ([email protected])

Erasektor
Advokatuuri IP/IKT komisjon ([email protected])
MTÜ Wikimedia Eesti ([email protected])
Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon ([email protected])
Eesti Interneti Sihtasutus ([email protected])