Toote turule laskmise kitsendustest ja turujärelevalve käigus kogutud teabest Euroopa Komisjoni teavitamise kord

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

12.09.2025 nr 2-2/3250-1

Toote turule laskmise kitsendustest ja

turujärelevalve käigus kogutud teabest

Euroopa Komisjoni teavitamise kord

Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Toote turule

laskmise kitsendustest ja turujärelevalve käigus kogutud teabest Euroopa Komisjoni teavitamise

kord“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri koos lisaga.

Lisaadressaadid: Keskkonnaamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Ravimiamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Terviseamet

Transpordiamet

Risto Jõgi

+372 639 7681, [email protected]

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Toote turule laskmise kitsendustest ja turujärelevalve käigus

kogutud teabest Euroopa Komisjoni teavitamise kord“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Euroopa Liidu õiguse rakendamise vastavustabel

ELi nõue üldise tooteohutuse määrusest

(EL) 2023/988

EE vaste

Art 25(2) – „Iga liikmesriik nimetab ühe

riikliku kontaktpunkti, mis vastutab vähemalt

teadete täielikkuse kontrollimise ja nende

komisjonile valideerimiseks esitamise eest

ning komisjoniga suhtlemise eest seoses

artikli 26 lõigetes 1–6 sätestatud

ülesannetega.”

Eelnõu § 2 (TTJA nimetamine riiklikuks

kontaktpunktiks).

Eelnõu § 3 lg 4 ja § 4 lg 5 (TTJA-le esitatud

teabe kontrollikohustus ning esitamiskohustus

Euroopa Komisjonile).

Art 26(1) – „Liikmesriigid peavad

kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu

teatama oma ametiasutuste või ettevõtjate

võetud parandusmeetmetest

a) käesoleva määruse sätete alusel seoses

ohtlike toodetega, mis kujutavad endast

tõsist riski tarbijate tervisele ja kaitstusele,

ning

b) määruse (EL) 2019/1020 artikli 20 alusel.“

TNVS § 57 lg 1 (kohustus teavitada vastavalt

ELi nõuetele).

Eelnõu § 3 lg 1 (turujärelevalveametite

kohustus esitada vastav teave TTJA-le).

Art 26(4) – „Riikide ametiasutused esitavad

lõikes 1 osutatud teated kiirhoiatussüsteemi

„Safety Gate“ kaudu viivitamata ja igal juhul

nelja tööpäeva jooksul pärast

parandusmeetmete võtmist.”

TNVS § 57 lg 1 (kohustus teavitada vastavale

ELi nõuetele).

Eelnõu § 3 lg 1 (TTJA-le teabe esitamise

tähtaeg).

Eelnõu § 3 lg 3 (kohustus esitada teave Safety

Gate kaudu).

Art 26(6) – „ Liikmesriigid teatavad

kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu

TNVS § 57 lg 1 (kohustus teavitada vastavale

ELi nõuetele).

2

põhjendamatu viivituseta lõigetes 1, 2 ja 3

osutatud parandusmeetmete

ajakohastamisest, muutmisest või

tühistamisest.”

Eelnõu § 3 lg 1 (turujärelevalveametite

kohustus esitada vastav teave TTJA-le).

Art 26(7) – „Kui liikmesriik on teatanud tõsist

riski kätkevate toodete suhtes võetud

parandusmeetmetest, teatavad teised

liikmesriigid kiirhoiatussüsteemi „Safety

Gate“ kaudu nende toodete suhtes seejärel

võetud parandus- või muudest meetmetest või

tehtud toimingutest põhjendamatu viivituseta

ja igal juhul mitte hiljem kui nelja tööpäeva

jooksul pärast nende võtmist ja esitavad muu

asjakohase teabe, sealhulgas tehtud katsete

või analüüside tulemused.”

TNVS § 57 lg 1 (kohustus teavitada vastavalt

ELi nõuetele).

Eelnõu § 4 lg 1 (turujärelevalveasutuste

kohustus seirata Safety Gate teavitusi).

Eelnõu § 4 lg 2 (turujärelevalveasutuste

kohustus esitada vastav teave TTJA-le ning

TTJA-le teabe esitamise tähtaeg).

Eelnõu § 4 lg 3 (kohustus esitada teave

„Safety Gate“ kaudu).

Art 26(8) – „Kui komisjon tuvastab muu

hulgas tarbijatelt või

tarbijaorganisatsioonidelt saadud teabe

põhjal tooted, mis tõenäoliselt kujutavad

endast tõsist riski ja mille kohta liikmesriigid

ei ole kiirhoiatussüsteemi „Safety

Gate“ kaudu teadet esitanud, teavitab ta

sellest liikmesriike. Liikmesriigid teevad

asjakohased kontrollid ja kui nad võtavad

meetmeid, teatavad nad neist

kiirhoiatussüsteemi „Safety Gate“ kaudu

kooskõlas lõikega 1.”

TNVS § 57 lg 1 (kohustus teavitada vastavalt

ELi nõuetele).

Eelnõu § 3 lg 1 (turujärelevalveametite

kohustus esitada teave TTJA-le).

Art 26(10) punktid c ja d – „Komisjon võtab

kooskõlas artikliga 45 käesoleva määruse

täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid,

milles määratakse eelkõige kindlaks:

[…]

TNVS § 57 lg 1 (kohustus teavitada vastavalt

ELi nõuetele).

Eelnõu § 3 lg 2 (esitatava teabe sisunõuded).

Eelnõu § 4 lg 3 (esitatava teabe sisunõuded).

3

c) kiirhoiatussüsteemi „Safety

Gate“ sisestatav teave;

d) teadetele esitatavad nõuded […]“.

1

EELNÕU

11.09.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Toote turule laskmise kitsendustest ja turujärelevalve

käigus kogutud teabest Euroopa Komisjoni teavitamise kord

Määrus kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 57 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse toote turule laskmise kitsendustest ja turujärelevalve käigus kogutud

teabest Euroopa Komisjoni teavitamise kord.

(2) Käesolevat teavitamiskorda ei kohaldata juhul, kui teavitamiskord on ette nähtud teises

õigusaktis.

§ 2. Ühtne riiklik kontaktpunkt

Ühtse riikliku kontaktpunkti ülesandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/988,

milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning

tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv

87/357/EMÜ (ELT L 135, 23.05.2023, lk 1–51), artikli 25 lõike 2 tähenduses täidab Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet.

§ 3. Rakendatud turujärelevalve meetmetest teatamine

(1) Turujärelevalveasutused esitavad viivitamata, kuid igal juhul nelja tööpäeva jooksul alates

turujärelevalve meetmete rakendamisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teabe

rakendatud turujärelevalve meetmete ning nende hilisema muutmise või kehtetuks tunnistamise

kohta seoses toodetega, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/988

artikli 26 lõikes 1.

(2) Esitatud teave peab vastama komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/3173, millega

täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/988 seoses kiirhoiatussüsteemile

Safety Gate juurdepääsu, selle toimimise, sellesse süsteemi sisestatava teabe, teadetele esitatavate

nõuete ja riskitaseme hindamise kriteeriumidega (ELT L, 2024/3173, 13.12.2024), I lisa punktis 2

sätestatud nõuetele.

(3) Turujärelevalveasutused esitavad teabe Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/988 artikli 25 lõikes 1 nimetatud kiirhoiatussüsteemi

„Safety Gate“ (edaspidi kiirhoiatussüsteem Safety Gate) kaudu.

2

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib esitatud teavet, lähtudes komisjoni

rakendusmäärusest (EL) 2024/2639, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/988 rakenduseeskirjad kiirhoiatussüsteemi Safety Gate ühtsete riiklike

kontaktpunktide rollide ja ülesannete osas (ELT L, 2024/2639, 10.10.2024), ning esitab selle teabe

kiirhoiatussüsteemi Safety Gate kaudu Euroopa Komisjonile.

§ 4. Reageerimine teiste liikmesriikide teadetele

(1) Turujärelevalveasutused jälgivad kiirhoiatussüsteemi Safety Gate lisatud teateid.

(2) Turujärelevalveasutused esitavad viivitamata, kuid igal juhul nelja tööpäeva jooksul alates

turujärelevalve meetmete rakendamisest või toimingute tegemisest Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile järelteate teise liikmesriigi tuvastatud väga ohtliku toote kohta.

(3) Järelteade esitatakse kiirhoiatussüsteemi Safety Gate kaudu komisjoni delegeeritud määruse

(EL) 2024/3173 I lisa punktis 5 nimetatud juhtudel ning see peab vastama punktides 5 ja 2.3

sätestatud nõuetele.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib esitatud järelteadet komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2024/2639 alusel ning esitab selle kiirhoiatussüsteemi Safety Gate kaudu

Euroopa Komisjonile.

§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määrus nr 122 „Toote turule laskmise kitsendustest Euroopa

Komisjoni teavitamise kord“ (RT I, 10.04.2019, 15) tunnistatakse kehtetuks.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

11.09.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Toote turule laskmise kitsendustest ja turujärelevalve käigus kogutud

teabest Euroopa Komisjoni teavitamise kord“ eelnõu seletuskiri

1) Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on vajalik, et määrata selgelt, kes Eestis täidab Euroopa Liidu nõuete kohast kohustust

teavitada Euroopa Komisjoni väga ohtlikest toodetest. Eelnõuga sätestatakse, et ühtseks riiklikuks

kontaktpunktiks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, ning kirjeldab, kuidas teised

turujärelevalveasutused tema kaudu infot Euroopa Liitu edastavad.

Praegu kehtiv teavitamiskord tugineb 2010. aasta valitsuse määrusele, mille sisu põhineb suures

osas praeguseks kehtivuse kaotanud Euroopa Liidu üldise tooteohutuse direktiivil 1 , mis on

asendatud Euroopa Liidu üldise tooteohutuse määruse2 ja selle alamaktidega3. Seetõttu on vaja

valitsuse määrus kehtetuks tunnistada ja uue määrusega reguleerida vaid need aspektid, mida

Euroopa Liidu õigus ei käsitle – eelkõige riigisisene teavitamiskord: kes, keda ja kuidas teavitab.

Teavitamine toimub Euroopa Liidu toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete kiirhoiatussüsteemi

kaudu, mille nimi on Safety Gate. Safety Gate hõlmab nii tarbekaupu kui ka professionaalidele

mõeldud tooteid, välja arvatud toit, ravimid, meditsiiniseadmed jne, ning võimaldab liikmesriikidel

kiiresti teavitada väga ohtlikest toodetest. Väga ohtlik toode on toode, mis kätkeb tõsist riski, mis

nõuab toote tavapärast ja eeldatavat kasutust arvesse võttes turujärelevalveasutuste kiiret sekkumist,

sealhulgas siis, kui riski avaldumise mõju ei ole otsene4. Teavitamine on oluline, sest kui mõnes

Euroopa Liidu riigis leitakse väga ohtlik toode, saavad sellest kiiresti teada ka teised. Nii saab iga

riik vajadusel kiiresti tegutseda, et kaitsta oma inimesi. Mida kiiremini ja täpsemalt info liigub,

seda paremini saab neid tooteid turult eemaldada.

Kuna määrus reguleerib riigiasutuste omavahelist teabevahetust, ei mõjuta see otseselt ettevõtjaid.

Küll aga on olemas kaudne mõju: tarbijad ja ettevõtjad võidavad sellest, et turg muutub

turvalisemaks ja ausamaks – väga ohtlikud tooted eemaldatakse kiiremini ning ebaaus konkurents

väheneb. Mõju riigiasutustele on väike, sest määrus põhineb peamiselt kehtival praktikal. Ka

praegu täidab ühtse riikliku kontaktpunkti rolli Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kuna

väga ohtlikest toodetest teatatakse nende kaudu.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.01.2002, lk 4–17). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja

nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ (ELT L 135, 23.05.2023, lk 1–51). 3 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2639, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/988 rakenduseeskirjad kiirhoiatussüsteemi Safety Gate ühtsete riiklike kontaktpunktide rollide ja ülesannete

osas (ELT L, 2024/2639, 10.10.2024); komisjoni delegeeritud määrus 2024/3173, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/988 seoses kiirhoiatussüsteemile Safety Gate juurdepääsu, selle

toimimise, sellesse süsteemi sisestatava teabe, teadetele esitatavate nõuete ja riskitaseme hindamise kriteeriumidega

(ELT L, 2024/3173, 13.12.2024). 4 Üldise tooteohutuse määruse (EL) 2023/988 artikli 3 punkt 5; turujärelevalve määruse (EL) 2019/1020 artikli 3

punkt 19. Vt täpsemalt selgitusi terminite „väga ohtlik toode“ ja „ohtlik toode“ kohta seletuskirja punktis 4 (eelnõu

terminoloogia).

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna toote ohutuse nõunik Risto Jõgi ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud 21.03.2025 jõustunud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

(533 SE)5 punktiga 21, millega muudetakse ohtlikest toodetest teavitamise sätteid seoses üldise

tooteohutuse direktiivi (EL) 2001/95/EÜ asendamisega üldise tooteohutuse määrusega (EL)

2023/988.

Eelnõu on seotud järgmiste Eesti õigusaktidega:

1) toote nõuetele vastavuse seadus (RT I, 11.03.2025, 3);

2) Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määrus nr 122 „Toote turule laskmise

kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise kord“ (RT I, 10.04.2019, 15).

Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist

tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr

1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv

87/357/EMÜ (ELT L 135, 23.05.2023, lk 1–51);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete

vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr

765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44);

3) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2639, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2023/988 rakenduseeskirjad kiirhoiatussüsteemi Safety Gate

ühtsete riiklike kontaktpunktide rollide ja ülesannete osas (ELT L, 2024/2639, 10.10.2024);

4) komisjoni delegeeritud määrus 2024/3173, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2023/988 seoses kiirhoiatussüsteemile Safety Gate juurdepääsu,

selle toimimise, sellesse süsteemi sisestatava teabe, teadetele esitatavate nõuete ja

riskitaseme hindamise kriteeriumidega (ELT L, 2024/3173, 13.12.2024).

Eelnõukohane määrus on kavandatud jõustuma üldises korras.

2) Määruse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus ja eesmärk

Eelnõu eesmärk on tagada Euroopa Liidu üldise tooteohutuse määruse (EL) 2023/988 artikli 25

lõikest 2 ja artiklist 26 tulenevate kohustuste tõhus ja ühtne täitmine Eestis. Selleks määratakse

5 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE)

3

kindlaks ühtne riiklik kontaktpunkt Eestis, kelle ülesanne on koordineerida väga ohtlike toodete

kohta teabe edastamist Euroopa Liidu (EL) kiirhoiatussüsteemi Safety Gate kaudu. Kontaktpunkti

roll on muu hulgas kontrollida turujärelevalveasutustelt saadud teadete täielikkust ning esitada

saadude teave Euroopa Komisjonile, kes omakorda lisab teabe ELi kiirhoiatussüsteemi.

Lisaks aitab eelnõu rakendada komisjoni rakendusmäärust (EL) 2024/3173, mis sätestab

üksikasjalikud nõuded ELi kiirhoiatussüsteemi Safety Gate kaudu edastatavale teabele. Eesmärk

on tagada, et kõik väga ohtlikke tooteid puudutavad teated oleksid piisavalt üksikasjalikud ja

võrreldavad, võimaldades teistel liikmesriikidel võtta vajadusel kiireid ja asjakohaseid meetmeid.

2.2. Senine õiguslik regulatsioon ja selle rakendamise praktika

Eestis on toote turule laskmise piirangutest Euroopa Komisjoni teavitamise kord kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määrusega nr 122, mis tugineb toote nõuetele vastavuse

seaduse § 57 lõikele 4. Valitsuse määrus sätestab, kuidas ja millal tuleb Euroopa Komisjoni

teavitada juhtudest, kus turujärelevalveasutus rakendab või kavatseb rakendada meetmeid, mis

piiravad toote turule laskmist või kasutamist.

Teavitamise eest vastutab keskse asutusena Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet , kes

edastab teabe Euroopa Komisjonile, sealhulgas kiirhoiatussüsteemi Safety Gate (endine RAPEX)

kaudu, kui tegemist on tõsise riskiga. Teised turujärelevalveasutused on kohustatud Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama ohtlikest toodetest ja rakendatud meetmetest.

Kõigil Eesti turujärelevalveasutustel on olemas ligipääs süsteemile Safety Gate.

Kehtivas korras on sätestatud, et Euroopa Komisjoni teavitamisel tuleb lähtuda ELi üldise

tooteohutuse direktiivi (EL) 2001/95/EÜ II lisa punktis 8 toodud suunistest ning komisjoni

rakendusotsusest (EL) 2019/417. Need õigusaktid kaotasid kehtivuse 12.12.2024, kui jõustus ELi

üldist tooteohutust käsitlev määrus (EL) 2023/988, mis asendab varasema direktiivipõhise

regulatsiooni.

Praktikas on teavitamisprotsess Eestis kujunenud selliseks, et uued teated esitatakse Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu. Järelteadete osas jälgib iga turujärelevalveasutus iseseisvalt

kiirhoiatussüsteemi Safety Gate kaudu teiste liikmesriikide teateid ning reageerib vastavalt. Eesti

on vahemikus 2022–2024 teinud keskmiselt 124 teadet aastas: 17 uut teadet ning 107 järelteadet.6

Arvestades seda, et ainuüksi 2024. aastal esitati kiirhoiatussüsteemi Safety Gate kaudu üle Euroopa

ühtekokku 4137 teadet, mis kõik nõuavad järelteateid, on Eesti teadete arv üpris väike. Samas on

järelteadete üldarv väike ka teistes liikmesriikides.7

2.3. Valitud õiguslikud, majanduslikud ja halduslikud lahendused

Vabariigi Valitsuse määruse andmise volitus tuleneb toote nõuetele vastavuse seaduse § 57 lõikest

4. Eelnõukohane määrus reguleerib riigikorralduslikke aspekte, täpsustades ELi õigusest

tulenevate kohustuste täitmist riigiasutuste tasandil.

6 Süsteemi Safety Gate statistikaväljaanne. Safety Gate: the EU rapid alert system for dangerous non- food products-statistical tool 7 Süsteemi Safety Gate aastaaruanne. Safety Gate: the EU rapid alert system for dangerous non-food products-2024 annual report

4

Kuna eelnõu puudutab mitmeid eri ministeeriumite haldusalas tegutsevaid turujärelevalveasutusi,

on asjakohane sätestada need korralduslikud põhimõtted Vabariigi Valitsuse määrusega.

Eelnõukohane määrus ei dubleeri otsekohalduvat ELi õigust, vaid keskendub nendele aspektidele,

mille reguleerimine on jäetud liikmesriigi pädevusse. Eelkõige puudutab see olukordi, kus ELi

õigus paneb kohustuse „liikmesriigile“, ELi kiirhoiatussüsteemi Safety Gate „ühtsele riiklikule

kontaktpunktile“ või „asjaomasele riiklikule asutusele“. Seetõttu on vaja täpsustada, millised

asutused Eestis neid ülesandeid täidavad ning milline on nendevahelise koostöö korraldus seoses

teavitamisega.

Kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus, mis reguleerib Euroopa Komisjoni teavitamise korda toodete

turule laskmise piirangute puhul, pärineb aastast 2010. Seda on korduvalt muudetud, et viia see

vastavusse ELi õiguse arenguga. Varasemate ja hiljutiste ELi õigusest tulenevate muudatuste tõttu,

eelkõige üldise tooteohutuse määruse (EL) 2023/988 ja selle rakendusaktide jõustumise tõttu, oleks

kehtiva määruse muutmine mahukas ning muudaks selle raskesti loetavaks ja ebaselgeks. Seetõttu

on otstarbekas 2010. aastal vastu võetud valitsuse määrus kehtetuks tunnistada ning kehtestada uus

valitsuse määrus terviktekstina. Uus valitsuse määrus arvestab kehtiva ELi õiguse nõudeid ning

tagab õigusselguse riigisisese teavitamiskorra rakendamisel.

3) Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Reguleerimisala ja kohaldamisala

Paragrahviga 1 sõnastatakse määruse reguleerimisala ja kohaldamisala.

Lõige 1 kordab sisus toote nõuetele vastavuse seaduse § 57 lõiget 4, mis sätestab, et määrusega

kehtestatakse toote turule laskmise kitsendustest ja turujärelevalve käigus kogutud teabest Euroopa

Komisjoni teavitamise kord.

Lõikes 2 täpsustatakse, et teavitamiskorda ei pea järgima juhul, kui sellise teabe esitamine on juba

korraldatud teiste õigusaktide alusel. Näiteks meditsiiniseadmeid puudutav teavitamine on

korraldatud läbi andmebaasi Eudamed, mis on IT-süsteem, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2017/745 meditsiiniseadmete kohta ja määrusega (EL) 2017/746 in vitro

diagnostikameditsiiniseadmete kohta. Seega, selliste toodetega seotud teavitamine on korraldatud

süsteemi Eudamed kaudu ning Ravimiamet seda infot kiirhoiatussüsteemis Safety Gate

dubleerivalt esitama ei pea. Teine näide on toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem (ingl Rapid

Alert System for Food and Feed, RASFF), mis on IT-süsteem, mis on loodud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusega (EL) 178/2002 ning on mõeldud eelkõige toidu ja söödaga seotud

terviseriske käsitleva teabe sujuvaks vahetamiseks riikide ametiasutuste vahel.

Kiirhoiatussüsteemis Safety Gate ei vahetata toitu ega sööta puudutavat teavet, kuid RASFFi kaudu

teavitatakse ka toiduga kokkupuutuvatest materjalidest, mis kuuluvad süsteemi Safety Gate alla.8

Ka selliste toodete kohta dubleerivalt teateid esitama ei pea.

3.2. Ühtne riiklik kontaktpunkt

Paragrahviga 2 määratakse ühtne riiklik kontaktpunkt, kes on seotud kiirhoiatussüsteemiga Safety

Gate ja kes vastavalt üldise tooteohutuse määruse (EL) 2023/988 artikli 25 lõikele 2 vastutab

8 Vt üldise tooteohutuse määruse (EL) 2023/988 põhjenduspunkti 11.

5

vähemalt süsteemis esitatavate teadete täielikkuse kontrollimise, teadete Euroopa Komisjonile

valideerimiseks esitamise ning teadetega seoses Euroopa Komisjoniga suhtlemise eest.

Eestis on ühtseks riiklikuks kontaktpunktiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Tegemist

ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti uue rolliga, kuivõrd vastavat rolli täidetakse

kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse nr 122 artikli 2 kohaselt juba praegu.

Ühtse riikliku kontaktpunkti ülesanded on täpsemalt loetletud komisjoni rakendusmääruses (EL)

2024/2639. Vastavalt sellele korraldab ja juhib ühtne riiklik kontaktpunkt kiirhoiatussüsteemiga

Safety Gate seotud turujärelevalveasutuste koostööd oma riigis. Ta tagab teabe liikumise

kontaktpunkti ja riiklike ametite vahel ning moodustab süsteemi Safety Gate riikliku võrgustiku.

Kontaktpunkti ülesanne on koolitada ametiasutusi süsteemi kasutama ning anda neile vajadusel

praktilist tuge. Samuti vastutab kontaktpunkt selle eest, et enne teate esitamist oleks kontrollitud,

kas sama toote kohta on süsteemis juba olemas teade, vältimaks teabe dubleerimist. Samuti peab

kontaktpunkt edendama Euroopa Komisjoni loodud veebipõhise tooteohutuse järelevalvetööriista

eSurveillance kasutamist. Kuivõrd komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2639 ja ühtse riikliku

kontaktpunkti ülesanded põhinevad varasemal komisjoni rakendusotsusel (EL) 2019/417, mis on

kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse nr 122 artikli 2 lõike 3 kohaselt järgimiseks kohustuslik ka

praegu, ei ole ülesanded kontaktpunktile ja puudutatud turujärelevalveasutustele uued.9

Üks määrusest (EL) 2024/2639 tulenev ühtse riikliku kontaktpunkti ülesanne (artikli 1 punkt c) on

tagada, et teiste liikmesriikide poolt kiirhoiatussüsteemi Safety Gate kaudu edastatud ja Euroopa

Komisjoni valideeritud teated edastatakse asjaomastele riiklikele asutustele, sealhulgas

välispiirikontrolli eest vastutavatele asutustele, et tagada asjakohaste järelmeetmete rakendamine

riigi tasandil. Eelnõukohase määruse § 4 lõikes 1 on see kohustus sätestatud selliselt, et Eesti

turujärelevalveasutused peavad oma pädevusvaldkonna piires jälgima kiirhoiatussüsteemi Safety

Gate kaudu edastatud teateid ning võtma vajaduse korral meetmeid, mis tagavad teabevahetuse ja

reageerimise vastavuse Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele.

3.3. Teabe edastamine

Paragrahviga 3 reguleeritakse, kuidas edastatakse Eestis väga ohtlike toodetega seotud teavet

kiirhoiatussüsteemi Safety Gate. Sättes täpsustatakse riigisisest korraldust, et täita üldise

tooteohutuse määruse (EL) 2023/988 artikli 26 lõikest 1 (uued parandusmeetmed) ja lõikest 6

(võetud parandusmeetmete ajakohastamine, muutmine või tühistamine) tulenevat kohustust.

Lõige 1 sätestab, et Eesti turujärelevalveasutused peavad viivitamata, kuid hiljemalt nelja tööpäeva

jooksul alates turujärelevalve meetmete kohaldamisest edastama vastava teabe Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile. Teavitamiskohustus puudutab juhtumeid, kus toode kätkeb tõsist

riski tarbijate tervisele ning kus rakendatud meetme mõju võib ulatuda Eesti territooriumist

kaugemale. Selline teave on vajalik Euroopa Komisjoni teavitamiseks vastavalt üldise tooteohutuse

määruse (EL) 2023/988 artikli 26 lõikele 1 ja turujärelevalve määruse (EL) 2019/1020 artiklile 20.

Samuti tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit teavitada hilisemast juba teatatud

turujärelevalve meetme muudatusest või kehtetuks tunnistamisest vastavalt üldise tooteohutuse

määruse (EL) 2023/988 artikli 26 lõikele 6.

9 Vt nt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2639 põhjenduspunkti 2.

6

Lõige 2 täpsustab esitatava teabe nõuded viitega komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/3173 I lisa

punktile 2, kus on loetletud teate kohustuslikud elemendid, sealhulgas toote info, riskide kirjeldus

ja hinnang, rakendatud või kavandatud järelevalvemeetmed, teabe allikad ja laborianalüüsi

tulemused, leviku ulatus ning muud asjakohased andmed.

Lõige 3 sätestab, et teave edastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile üksnes

süsteemi Safety Gate kaudu, kus süsteemi sees saab teabe omakorda edastada Euroopa Komisjonile.

Lõikes 4 kirjeldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rolli ühtse riikliku kontaktpunkti

kohustuste täitjana seoses teiste turujärelevalveasutuste esitatud teadetega. Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti kontrollikohustus kiirhoiatussüsteemi Safety Gate jaoks tähendab

turujärelevalveasutuste esitatud teabe vormilise ja sisulise vastavuse kontrollimist komisjoni

rakendusmääruses (EL) 2024/3173 sätestatud nõuetele, kuid ei tähenda turujärelevalveasutuse

otsuse sisu hindamist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet veendub, et teated sisaldavad

kõiki kohustuslikke elemente, nagu toote info, riskide kirjeldus, rakendatud meetmed ja leviku

ulatus, ning et need on esitatud korrektses vormis. Lisaks kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet enne teate edastamist, ega sama toote kohta ole juba varem teadet esitatud.

Sisuliselt on see ülesanne juba olemas eelnõukohase määruse §-s 2, kuid selguse huvides lisatakse

see ka kõnealusesse sättesse. Nii kirjeldab säte terviklikult, kuidas nõutud teave jõuab

turujärelevalveasutuselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametini ning temalt edasi Euroopa

Komisjonini.

Sättega tagatakse, et Eestis esitatakse väga ohtlike toodete kohta käiv teave koordineeritult ja

vastavalt ELi õigusaktide nõuetele.

3.4. Reageerimine teiste liikmesriikide teadetele

Paragrahv 4 reguleerib turujärelevalveasutuste kohustusi seoses teiste liikmesriikide poolt

kiirhoiatussüsteemi Safety Gate kaudu edastatud teadetega. Eesmärk on tagada, et iga

turujärelevalveasutus jälgib iseseisvalt süsteemis olevaid teateid ja reageerib neile, et see kohustus

ei jääks ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

Lõige 1 sätestab, et turujärelevalveasutused peavad ise jälgima süsteemi Safety Gate kaudu

edastatud teateid. See on vajalik, et oleks üheselt selge: iga asutus vastutab oma

järelevalvevaldkonda puudutavate teadete jälgimise eest ega saa eeldada, et Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet teeb seda nende eest.

Lõige 2 sätestab, et iga turujärelevalveasutus on kohustatud viivitamata, kuid nelja tööpäeva

jooksul edastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järelteateid toodete kohta, mis

kätkevad tõsist riski. See kohustus tuleneb üldise tooteohutuse määruse (EL) 2023/988 artikli 26

lõikest 7.

Lõige 3 sätestab, et teave edastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile üksnes

süsteemi Safety Gate kaudu, kus süsteemi sees saab teabe omakorda edastada Euroopa Komisjonile.

Samuti sätestatakse, et järelteated tuleb esitada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/3173 I lisa

punktis 5 nimetatud juhtudel ning punktides 5 ja 2.3 sätestatud korras. See tähendab, et

turujärelevalveasutustel on kohustus reageerida teiste liikmesriikide teadetele. Eelkõige peab

turujärelevalveasutus kontrollima, kas sama toode on Eesti turul kättesaadav. Kui toode leitakse,

7

tuleb rakendada vajalikud meetmed selle kõrvaldamiseks turult. Kui toodet ei leita, tuleb ka sellest

teavitada. Kui toode leitakse, kuid meetmeid ei rakendata, tuleb samuti teavitada ja põhjendada,

miks meetmeid ei võetud.

Lõige 4 kirjeldab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib turujärelevalveasutuste

esitatud teavet vastavalt määrusele (EL) 2024/2639 ning edastab alles seejärel teabe Euroopa

Komisjonile. Kuivõrd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tegutseb Eesti ühtse riikliku

kontaktpunktina, siis on üheks tema kohustuseks tagada, et edastatav info vastab ELi nõuetele ja

on süsteemis korrektselt kajastatud. Sisuliselt on see ülesanne juba olemas eelnõukohase määruse

§-s 2, kuid selguse huvides lisatakse see ka kõnealusesse sättesse. Nii kirjeldatakse sättes

terviklikult, kuidas nõutud teave jõuab turujärelevalveasutuselt Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametini ning temalt edasi Euroopa Komisjonini.

Sättega tagatakse, et iga turujärelevalveasutus täidab oma kohustusi ega sõltu teadete jälgimisel

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist, kiirendab reageerimist ja vähendab väga ohtlike

toodete levikut ning loob selge tööjaotuse ja vastutuse, mis on kooskõlas ELi määrustega.

3.5. Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine

Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks kehtiv Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määrus

nr 122 „Toote turule laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise kord“. Kehtiv

Vabariigi Valitsuse määrus, mis reguleerib Euroopa Komisjoni teavitamise korda toodete turule

laskmise piirangute puhul, pärineb aastast 2010. Seda on korduvalt muudetud, et viia see

vastavusse ELi õiguse arenguga. Varasemate ja hiljutiste ELi õiguse muudatuste tõttu, eelkõige

üldise tooteohutuse määruse (EL) 2023/988 ja selle rakendusaktide jõustumise tõttu, oleks kehtiva

määruse muutmine mahukas ning muudaks selle raskesti loetavaks ja ebaselgeks. Seetõttu on

otstarbekas 2010. aastal vastu võetud määrus kehtetuks tunnistada ning kehtestada määrus uuesti

terviktekstina. Uus määrus arvestab kehtiva ELi õiguse nõudeid ning tagab õigusselguse riigisisese

teavitamiskorra rakendamisel.

4) Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse käesoleva seletuskirja punktis 1.3 nimetatud õigusaktide termineid.

Ühtne riiklik kontaktpunkt (ingl single national contact point) – üldise tooteohutuse määruse (EL)

2023/988 artikli 25 lõike 2 tähenduses üks riiklik asutus, kes vastutab vähemalt ohtlike toodete

kiirhoiatussüsteemi Safety Gate teadete täielikkuse kontrollimise ja nende komisjonile

valideerimiseks esitamise eest ning komisjoniga suhtlemise eest seoses sama määruse artikli 26

lõigetes 1–6 sätestatud ülesannetega. Eestis on selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Turujärelevalveasutus – toote nõuetele vastavuse seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud asutus, kes teeb

turujärelevalvet toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle sama seaduse tähenduses. Nendeks on

Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Ravimiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, Terviseamet ning Transpordiamet.

Väga ohtlik toode (ingl product presenting a serious risk) – toode, mis kätkeb üldise tooteohutuse

määruse (EL) 2023/988 artikli 3 punkti 5 kohast tõsist riski ning nõuab riskianalüüsi põhjal ja toote

tavapärast ja eeldatavat kasutust arvesse võttes turujärelevalveasutuste kiiret sekkumist, sealhulgas

8

siis, kui riski avaldumise mõju ei ole otsene. Ka turujärelevalve määruses (EL) 2019/1020 on

termin tõlgitud kui „väga ohtlik toode“. Mis vahe on „väga ohtlikul tootel“ ja „ohtlikul tootel“?

Ohtlik toode on iga toode, mis ei ole täielikult ohutu, kuid mitte kõik ohtlikud tooted ei ole väga

ohtlikud. Erinevus seisneb võimalike tagajärgede tõenäosuses ja raskusastmes. Kui tootel on

näiteks ebapiisav märgistus või kasutusjuhend, on see toode küll ohtlik, kuid tervisekahjustuse

tekkimise tõenäosus võib olla väike või tagajärg ebaoluline, näiteks nutikell, mis võib anda kerge

elektrilöögi. Seevastu lastele mõeldud mänguasi, mis sisaldab keelatud kemikaale või väikseid

eemaldatavaid osi, on väga ohtlik, sest võib suure tõenäosusega põhjustada lämbumist või

pikaajalist tervisekahju. Samuti peetakse väga ohtlikuks kosmeetikatooteid, mis sisaldavad

keelatud aineid, kuna need võivad põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi. Kokkuvõttes on

väga ohtlik toode selline toode, mis võib põhjustada raskeid või eluohtlikke vigastusi, mistõttu on

vaja kiiresti tegutseda.

Kiirhoiatussüsteem Safety Gate (ingl Safety Gate Rapid Alert System) – üldise tooteohutuse

määruse (EL) 2023/988 artikli 25 lõikes 1 nimetatud Euroopa Komisjoni süsteem, mis on mõeldud

toiduks mittekasutatavate ohtlike toodetega seotud teabe vahetamiseks liikmesriikides.

Järelteade (ingl follow-up notification) – teade, mille teised liikmesriigid peavad esitama

kiirhoiatussüsteemi Safety Gate kaudu üldise tooteohutuse määruse (EL) 2023/988 artikli 26

lõike 7 kohaselt.

5) Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on otseselt seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõu eesmärk on tagada üldise

tooteohutuse määruse (EL) 2023/988 artikli 25 lõikest 2 ja artiklist 26 tulenevate kohustuste

täitmine.

Eelnõuga seotud ELi õigusaktid on nimetatud käesoleva seletuskirja punktis 1.3 ning nende

rakendamisega seotut kirjeldatakse täpsemalt käesoleva seletuskirja punktis 2.

Euroopa Liidu õiguse rakendamise vastavustabel, mis on eelnõuga seotud, on leitav käesoleva

seletuskirja lisast.

6) Määruse mõjud

Sotsiaalne mõju: tõhusam tooteohutus, suurem tarbijate usaldus. Euroopa Komisjoni

rakendusmääruse põhjendustes rõhutatakse, et parem teavitamine ja tõhusam turujärelevalve

suurendavad tarbijate usaldust turul olevate toodete vastu. Väga ohtlikest toodetest teavitamine

kasvab iga aastaga. Näiteks 2024. aastal registreeriti Euroopa Komisjoni aastaaruande kohaselt

süsteemis Safety Gate alates selle loomisest suurim arv hoiatusi, st üle 4000 teate, millest 25 teadet

tegid Eesti ametiasutused. Teadete üldarv süsteemis on peaaegu kaks korda suurem kui 2022. aastal.

Samuti kasvas 2024. aastal märgatavalt süsteemi Safety Gate kaudu tehtud järelteadete arv,

ulatudes 4279-ni. Järelteated on need teated, kus ametid annavad tagasisidet, kas teatatud ohtlik

toode oli ka nende turul saadaval, ning milliseid lisameetmeid esialgsele teatele lisaks rakendati.

Eesti andis 2024. aastal teada 108-st sellisest järelmeetmest.

Mõju majandusele ja keskkonnale: eeldatavasti vähenevad kulud ohtlike toodete tagasikutsumisele.

Ohtlike toodete turult tagasikutsumise eest vastutavad ettevõtjad, kes need on tootnud ja tarbijatele

9

müünud. Tõhusam teavitamissüsteem vähendab ettevõtjate kulusid seeläbi, et võimaldab varakult

sekkuda ja vältida väga ohtlike toodete laiemat levikut, mis omakorda vähendab jäätmeteket ja

ressursikulu, mis kaasneks hilisema ja ulatuslikuma tagasikutsumisega. Euroopa Komisjoni

andmetel lõppevad ligi pooled süsteemi Safety Gate teated tagasikutsumisega, sest toode on

jõudnud juba lõpptarbijateni ning üksnes müügipiirangust või hoiatusest ei piisa.

Mõju keskkonnale: teavitamissüsteemi kohaldatakse ka muudele avalikele huvidele, näiteks

keskkonnale, avalduvate riskide puhul. See tähendab, et süsteem aitab ennetada keskkonnakahju,

võimaldades varakult tuvastada ja eemaldada keskkonda ohustavad tooted. Näiteks kui ei järgita

koduelektroonika energiatõhususe nõudeid, siis tõhusam teavitamissüsteem võimaldab reageerida

kiiremalt ja sellised tooted turult kõrvaldada.

Mõju riigiasutustele: tõhusam koostöö ja teabevahetus ametiasutuste vahel nii riigi sees kui ka ELis.

Ühtne teavitamissüsteem loob ühtse arusaama ja parandab kõigi osapoolte võimekust süsteemi

tõhusalt kasutada, vähendades segadust ja dubleerimist. Dubleerimine väheneb eelkõige seetõttu,

et üks liikmesriik reageerib teise liikmesriigi tehtud tööle – kui üks liikmesriik teavitab tootest ja

teeb selle kohta otsuse ja teate süsteemis Safety Gate, siis saavad teised liikmesriigid sellele

otsusele tugineda ega pea sama toodet eraldi menetlema. See võimaldab ressurssi tõhusamalt

kasutada ja vältida paralleelseid tegevusi.

Mõju riigi julgeolekule: puudub.

Mõju regionaalarengule: puudub.

Muud mõjud: ei tuvastatud olulisi muid mõjusid.

7) Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõukohase määruse rakendamine puudutab järgmisi ametiasutusi: Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (keskne roll), Terviseamet, Ravimiamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet ning Keskkonnaamet.

Väga ohtlikust tootest teavitamise kohustus on kehtinud alates 2010. aastast. Samuti on kehtinud

kohustus esitada järelteateid olukorras, kus mõnes liikmesriigis on tuvastatud väga ohtlik toode.

Need kohustused ei too riigiasutustele kaasa otseseid kulusid ega tulusid. Kaudselt võimaldab teiste

liikmesriikide leidudele tuginemine vältida dubleerivat tööd ja säästa ametite ressurssi.

Veebimüügis on väga ohtlike toodete tuvastamisel turujärelevalveasutustele abiks Euroopa

Komisjoni IT-rakendus eSurveillance10, mis tuvastab automaatselt tooted, mis on kantud süsteemi

Safety Gate, kuid mida müüakse endiselt veebipoodides ja internetiturgudel või mis ilmuvad seal

uuesti müügile.

Eelnõukohase määruse rakendamine toob Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kui

ühtsele riiklikule kontaktpunktile kaasa lisaülesandeid, eelkõige seoses teiste ametiasutuste

juhendamise ja info koordineerimisega. Kontaktpunkti ülesanne on koolitada ametiasutusi

süsteemi kasutama ning anda neile vajadusel praktilist tuge, sh hallata Eesti ametiasutuste ligipääsu

süsteemile. Siiski ei ole nende ülesannete täitmine seotud oluliste lisakuludega, kuna Tarbijakaitse

10 eSurveillance - Product Safety

10

ja Tehnilise Järelevalve Amet täidab juba kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse alusel

teavitamisprotsessis keskset rolli ning juhendab ka praegu sel teemal teisi ameteid. Kehtivat korda

muudetakse nii, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei pea edaspidi jälgima ja

vahendama kõiki süsteemi Safety Gate teateid, vaid see on oma järelevalvevaldkonnas iga

turujärelevalveasutuse enda ülesanne. Kontaktpunkti ülesandeid täitev ametnik on Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametis olemas juba praegu, mistõttu tegevusi saab teha olemasoleva

ressursiga.

Määrus ei puuduta ega mõjuta kohalike omavalitsuste tegevust.

8) Määruse jõustumine

Eelnõukohane määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. Üleminekuaeg ei ole vajalik, kuna

muudatustega viiakse üksnes kehtiv teavitamiskord vastavusse uuendatud ELi õigusega. Ka ei ole

vajalik tavapärasest varasem jõustumisaeg, kuna teavitamisnõuded tulenevad otsekohalduvast ELi

õigusest ning praktikas lähtuvad Eesti turujärelevalveasutused kehtivast Vabariigi Valitsuse

määrusest nr 122 ja väljakujunenud töökorraldusest.

9) Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile, kuna see puudutab

nende valitsemisalas olevaid allasutusi.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks puudutatud ametitele: Keskkonnaametile,

Põllumajandus- ja Toiduametile, Ravimiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,

Terviseametile ning Transpordiametile.

Avalikku konsultatsiooni tarbijate ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidega ei tehta, kuna eelnõu

neid ei puuduta.