Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus

EELNÕU

10.09.2025

Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 61 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet, sealhulgas krediidi- ja

makseasutustelt pangasaladust sisaldavat teavet, et kindlaks teha maksumenetluses tähendust

omavad asjaolud.“;

2) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Täitmisregistri kaudu on Maksu- ja Tolliametil õigus esitada korraldusi järgmiste andmete

nõudmiseks:

1) konto olemasolu;

2) konto saldo;

3) konto väljavõte;

4) kontot kasutama volitatud isikud;

5) konto omaniku tegelik kasusaaja;

6) hoiulaeka olemasolu.“.

§ 2. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „Rahapesu Andmebüroo

poolt“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 8, 9 ja 10 sätestatud

ülesannete täitmise korral tehtud päringutest ning“;

2) paragrahvi 58 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisaldavat teavet on Rahapesu

Andmebürool õigus saada käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–4 ja 8–10 nimetatud

ülesannete täitmiseks.“;

3) paragrahvi 58 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „käesolevast seadusest“ tekstiosaga „käesoleva

seaduse § 54 lõike 1 punktidest 1–2 ja 8–9“ ja lõiget täiendatakse pärast sõnu „nimetatud

andmeid“ sõnadega „ja pangakontode väljavõtteid“;

4) paragrahvi 58 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisaldavat teavet on ettekirjutuse adressaat

kohustatud andma käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–4 ja 8–10 nimetatud ülesannete

täitmiseks;

5) paragrahvi 81 lõiget 14 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) saldo;

5) konto väljavõte.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõuga täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) õigust nõuda teavet

kolmandatelt isikutelt maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, ehk

sätestatakse sõnaselgelt, et teabe nõudmise õigus ulatub krediidi- ja makseasutuste puhul ka

pangasaladuseni, ning konkretiseeritakse, milliseid spetsiifilisi andmeid võib MTA nõuda

täitmisregistri vahendusel.

Muudatused on tingitud õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast nr 7-7/250081/2504808, milles

maksukorralduse seadusesse (edaspidi MKS) puutuvalt nenditakse, et “Maksu- ja Tolliameti

juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on seaduses kirjas segaselt”.1.

Õiguskantsleri soovitustest kantuna piiras justiits- ja digiminister mitmete riigiasutuste

juurdepääsu täitmisregistrile, jättes MTA-le õiguse edastada täitmisregistri infovahetuskanali

kaudu vaid sundtäitmisega seonduvaid korraldusi. MTA jaoks on aga täitmisregister oluline

instrument maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamise korral, mistõttu

kahjustavad need piirangud MTA võimekust teostada efektiivset riiklikku järelevalvet

maksukohustuste täitmise üle ning tagada selliselt ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse

kaitse.

Eelnõuga täpsustatakse suurema õigusselguse ja läbipaistvuse huvides samuti Rahapesu

Andmebüroo (edaspidi RAB) õigust oma ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku

§-s 63 nimetatud täitmisregistri kaudu konto andmeid, mis hõlmavad endas ka konto saldot ja

konto väljavõtet. Muudatuse eesmärgiks on kodifitseerida selgemalt juba praegu eksisteeriv

praktika, mitte laiendada RAB-i volitusi teabe hankimisel.

Muudatused on tingitud õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast nr 7-7/250081/2504808, milles

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega (edaspidi RahaPTS) puutuvalt

nenditakse, et RahaPTS § 58 lg 11, § 81 lõige 1 ja KAS § 88 lg 42 ning lg 5 p 31 ei anna ka

koostoimes RAB-le õigust pangakonto väljavõtet saada. Kui Riigikogu leiab, et RAB-l peab

selline õigus olema, peab see olema seaduses selgelt kirjas.2

Õiguskantsleri soovitustest kantuna piiras justiits- ja digiminister RAB-i juurdepääsu

täitmisregistrile. RAB jaoks on aga täitmisregister oluline instrument oma seadusega pandud

ülesannete täitmisel, mistõttu kahjustavad need piirangud ka RAB-i võimekust teostada

efektiivset rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist ja rahvusvahelise finantssanktsiooni

rakendamise tagamist.

Selleks, et taastada MTA ja RAB võimalus edastada teabe nõudmise korraldusi täitmisregistri

infovahetuskihi kaudu, on vaja muuta teabe nõudmise õiguslikud alused selgemaks ning

täpsemaks.

1 Õiguskantsleri 01.07.2025 kiri nr 7-7/250081/2504808 „Pangasaladuse kaitse ja täitmisregister“, lk 10 punkt

35. Kättesaadav: Täitmisregistriga seotud soovitused.pdf (sisenetud: 27.08.2025). 2 Õiguskantsleri 01.07.2025 kiri nr 7-7/250081/2504808 „Pangasaladuse kaitse ja täitmisregister“, lk 8-9 punkt

33. Kättesaadav: Täitmisregistriga seotud soovitused.pdf (sisenetud: 27.08.2025).

2

Eelnõu ei suurenda ega vähenda isikute halduskoormust, küll aga vähendab MTA ja RABi

töökoormust, mis kasvas täitmisregistri kaudu infovahetuse lõpetamisega seoses.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ettevalmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (telefon: 5885 1321; e-post: [email protected]) ja

Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Revo Krause (telefon: 5388

3995; e-post: [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Heleri Piip (telefon: 5303 2849; e-post: [email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (telefon: 5885 1493; e-post:

[email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse maksukorralduse seadust redaktsioonis RT I, 19.12.2024, 4. ja rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust redaktsioonis RT I, 14.03.2025, 23.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärgiks on suurendada maksumenetluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise ning rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise läbiviimise kiirust ja tõhusust,

tagades samal ajal menetlusosalise õiguste kaitse. Seadus saavutab selle eesmärgi, taastades

usalduse MTA ja RAB täieliku õiguse kohta kasutada täitmisregistri infovahetuskanalit

korralduste edastamiseks ja seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks vajaliku teabe

kogumiseks.

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK). Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt

ei ole VTK vajalik, kui eelnõu peab olema põhjendatult kiireloomuline. Sama lõike punkti 5

kohaselt ei ole VTK vajalik ka juhul, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku

muudatust ega muud mõju.

Eelnõu menetlus peab olema kiireloomuline, sest täitmisregister, eelkõige selle juures olev

infovahetuskanal, on MTA ja RAB jaoks oluline vahend oma seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Täitmisregistri vahenduseta andmete kogumine on aeglane, kohmakas ja kulukas

(seda ka krediidi- ja makseasutuste jaoks) ning võib ohtu seada tõhusa riikliku järelevalve

maksukohustuste nõuetekohase täitmise üle, pärsib rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamist ning rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise tagamist.

Seadusega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud mõju, sest selle eesmärgiks on

taastada usaldus regulatiivse raamistiku vastu, mis eksisteeris enne täitmisregistri

3

infovahetuskanali kasutusala piiramist ning milles krediidi- ja makseasutused ning

maksukohustuslased on orienteerunud alates 2017. aasta 1. aprillist.3

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse MKS § 61 lõike 1 esimest lauset sõnaselge viitega

pangasaladusele kui lubatud andmeartiklile, mida MTA võib krediidiasutustelt nõuda.

Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 88 lõikele 1 käsitletakse pangasaladusena „/…/ kõiki

andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise

krediidiasutuse kliendi kohta.“ Muus osas jääb säte samaks.

Kehtiv MKS § 61 lõige 1 juba sisaldab viidet krediidiasutusele kui spetsiifilisele kolmandale

isikule, kellelt MTA võib teavet nõuda. Seda viidet on alati mõistetud kui õigust nõuda ka

pangasaladust sisaldavat teavet, sest vastasel juhul kaotaks krediidiasutuste eraldi nimetamine

oma mõtte. Niisamuti sätestab krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkt 4, et krediidiasutused

on kohustatud avaldama MTA täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimistele vastamisel

pangasaladust vastavalt MKS-s sätestatule. Nende sätete koosmõjul oligi kujunenud MTA ja

krediidiasutuste vahel pikaajaline ning toimiv praktika, kus krediidiasutused regulaarselt

avaldasid kõnealuste sätete alusel MTA-le pangasaladust sisaldavat infot (pangakonto

olemasolu, saldod, väljavõtted jne) maksumenetluse otstarbeks.

Õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirja taustal on aga üha enam asutud seisukohale, et abstraktne

normitõlgendus ei respekteeri piisavalt pangasaladust kui priviligeeritud õigushüve. Seetõttu

on põhjendatud sätestada pangasaladus expressis verbis andmekategooriana, mida MTA võib

krediidiasutustelt maksumenetluse raames nõuda. Peaasjalikult on muudatuse eesmärgiks seega

suurendada õigusselgust, ehk kodifitseerida selgemalt juba praegu eksisteeriv praktika, mitte

laiendada MTA volitusi teabe hankimisel.

Punktiga tehakse ka üks terminoloogiline täpsustus, ehk asendatakse termin „krediidiasutus“

terminiga „krediidi- ja makseasutus“, et mitte kitsendada MTA õigust nõuda pangasaladust

sisaldavat teavet. Kuigi krediidiasutuste seaduse § 88 lõige 1 defineerib pangasaladuse

eksklusiivselt krediidiasutuste vaatest, siis praktikas võib tekkida olukordi, kus

krediidiasutustele sarnased finantsteenuse osutajad, kes krediidiasutuste legaaldefinitsioonile

rangelt ei vasta, võivad samuti tugineda pangasaladusele kui õiguslikule alusele keelduda

teabekorralduse täitmisest. Sellise olukorra ennetamiseks täpsustataksegi sätte terminoloogiat,

sest MKS § 61 lõike 1 mõte on alati olnud võimaldada pangasaladust sisaldava teabe nõudmist

sõltumata sellest, kas pangasaladuse valdaja vastab kitsalt krediidiasutuste seaduses sätestatud

määratlusele või mitte.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse MKS § 61 uue lõikega 32, mis sätestab ammendava loetelu

teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri kaudu. Tegemist on täitmisregistri põhimääruse

§ 9 lõike 2 ekvivalendiga.

Täitmisregister on seni olnud peamine instrument, mille kaudu MTA edastab korraldusi

krediidi- ja makseasutustele – olles osaliselt automatiseeritud infosüsteem, võimaldab see

kokku hoida märkimisväärsel hulgal töö- ja halduskoormust, mis vastasel juhul kuluks kirjalike

korralduste vormistamisele, edastamisele ja täitmisele.

3 Vt 08.03.2017 vastu võetud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadus, millega sätestati MTA õigus kasutada elektroonilist arestimissüsteemi krediidi- ja makseasutustele

korralduste edastamiseks. Kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu (sisenetud: 27.08.2025).

4

MTA-le anti täitmisregistri infovahetuskanali (toonase nimetusega „elektrooniline

arestimissüsteem“) kasutamise võimalus Eesti Pangaliidu palvel, mis muuhulgas hõlmas ka

soovi saada selle kaudu MTA korraldusi ja selle kaudu neid ka täita:

„Eesti Pangaliit ja liidu liikmespangad on ette valmistanud laiaulatuslikku liidestamist

Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) elektroonilise arestimissüsteemi infosüsteemiga (e-

aresti II etapp), mille kaudu edastavad õigustatud isikud (kohtutäiturid, pankrotihaldurid

ning Maksu- ja Tolliamet (EMTA)) pankadele korraldusi kliendikontosid puudutavate

arestide osas, samuti infopäringuid klientide kontojäägi, konto väljavõtete, kliendiga

sõlmitud lepingute ja muude andmete kohta.“4

Eesti Pangaliit tõi oma kirjas infovahetuskanali kasutusele võtmise põhjendusena mh järgmist:

„Tegemist on murrangulise lahendusega, kus oluliselt optimeeritakse nii

krediidiasutuste kui ka riigi ressurssi andmete töötlemisel. Lisaks muutub andmevahetus

turvalisemaks ning minimeeritud on ka võimalikud eksimused, mis tulenevad

andmetöötlusel inimtööjõust.“5

Rahanduskomisjon toetas Pangaliidu ettepanekut konsensuslikult. Toome siinkohal välja

olulisemad selgitused seaduseelnõu II lugemise seletuskirjast:

„Elektroonilise arestimissüsteemi kaudu edastatav korraldus ei pea võrreldes [MKS] §

46 lõikes 3 sätestatuga sisaldama maksuhalduri aadressi, haldusakti koostanud ametniku

ees- ja perekonnanime ning ametikohta ja haldusakti täitmise tähtaega. Samuti ei tule

maksuhalduril korraldusse lisada viidet korralduse vaidlustamise võimaluste, tähtaja,

korra, koha ning korralduse täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide kohta.

Eeltoodu ei tähenda, et korralduse saanud krediidiasutusel ei oleks võimalik soovi korral

küsida maksuhaldurilt korralduse väljastamise aluseks olevate faktiliste asjaolude või

vaidlustamise võimaluste kohta. Juhul kui krediidiasutus soovib eelnimetatud asjaolude

kohta teavet, on maksuhaldur haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 2 kohaselt kohustatud

krediidiasutusele väljastama kirjaliku korralduse, mille vormistamisel peab järgima juba

MKS § 46 lõikes 3 sätestatud nõudeid.“6

[…]

„Arestimissüsteemile on juurdepääs üksnes maksuhalduri ametnikel või maksuhalduri

töötajatel, kellele on vastav õigus ametijuhenditega ette nähtud. Kolmandatel isikutel

juurdepääsu arestimissüsteemile ei ole. Seetõttu puudub vajadus krediidiasutustele

edastatava andmefaili allkirjastamiseks.“7

[…]

„Tulenevalt asjaolust, et käesolevate muudatuste jõustumisel oleks Maksu- ja

Tolliametil krediidiasutustele, kes on liidestunud elektroonilise arestimissüsteemiga,

võimalik järelepärimisi esitada ka arestimissüsteemi kaudu, lisatakse [krediidiasutuste

4 Eesti Pangaliidu 20.01.2017 aasta arvamus „Maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise

seadus 320 SE Täiendamisest“, lk 1. Kättesaadav: Arvamused - Riigikogu (sisenetud: 27.08.2025) 5 Samas. 6 Seletuskiri maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

teiseks lugemiseks. 320 SE II, lk 4. Kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu (sisenetud: 27.08.2025). 7 Samas.

5

seaduse] paragrahv 88 lõike 5 sissejuhatavasse lausesse viide täitemenetluse seadustiku

§-s 631 sätestatud elektroonilisele arestimissüsteemile.“8

[…]

„Arestimissüsteemi kasutajad, kes edastavad selle kaudu järelepärimisi

krediidiasutustele, vastutavad sisestatud järelepärimiste põhjendatuse, õigsuse ja

nõuetekohasuse eest. Pangasaladuse väljastamine elektroonilise arestimissüsteemi

kaudu on lubatud, lähtudes automaatselt tuvastatud lähteandmetest (st masin<-

>masin).“9

[…]

„Täitemenetluse seadustiku muutmine. Maksu- ja Tolliamet liitub muudatuste kohaselt

kohtutäiturite ja krediidiasutuste poolt juba kasutatava elektroonilise suhtluskanaliga,

mis võimaldab krediidiasutustele edastada elektroonselt taotlusi võlgniku konto

arestimiseks, teha päringuid võlgniku konto olemasolu ja saldo kohta. Hetkel edastab

maksuhaldur taotlused ja päringud krediidiasutustele e-kirja või posti teel.“10

[…]

„Lisaks krediidiasutusele võlgniku konto arestimise kohta elektrooniliselt taotluse

edastamisele ja konto olemasolu ja saldo kohta päringute tegemisele, võimaldab

kaasajastatud elektrooniline arestimissüsteem kasutajate vahel arestimissüsteemis ka

muud teabevahetust. Nendeks oleks näiteks õigusaktidest tulenevate aluste olemasolul

järelepärimiste, teabenõuete ja päringute edastamine ja nendele krediidiasutuse või

liitnud isiku infosüsteemi poolt vastuste edastamine lähtudes järelepärimises esitatud

andmetest. Taoliste päringute alla kuuluksid näiteks haldusmenetluses

krediidiasutustele kui menetluses kolmandale isikule adresseeritud haldusaktid, milles

kohustatakse väljastama lepingute/dokumentide koopiad, kontode väljavõtteid,

volitatud isikute nimesid vms.“11

Õiguskantsler on oma kirjas sedastanud, et “[m]ida kiirem ja mugavam on riigi jaoks päringu

tegemine ning sellele vastuse saamine, seda efektiivsem peab olema järelevalve, et välistada

pangakontode ja nende väljavõtete uurimist kohase teadmisvajaduseta.”12 Sellest tulenevalt

sätestatakse MKS-i suletud loetelu teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri vahendusel:

konto olemasolu fakt, saldo, väljavõte, kontot kasutama volitatud isik, konto omaniku tegelik

kasusaaja ning hoiulaeka olemasolu fakt. Tegemist on andmetega, mis on maksukohustuste

täitmise kontrollimisel olulised ning mis ühtlasi aitavad ennetada ja avastada ebaseaduslikku

maksudest kõrvalehoidumist ning maksupettusi.

Ammendav loetelu peaks välistama olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks

halduspraktikast ning abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama

usaldust täitmisregistri kui andmekogu ning andmevahetuskanali vastu.

Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui teabekorraldus edastatakse täitmisregistri

vahendusel. Kui MTA soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mis kõnealuses loetelus

8 Samas, lk 6. 9 Samas. 10 Samas. 11 Samas, lk 7. 12 Vt joonealune märkus nr 1, lk 11.

6

nimetatud ei ole, peab MTA edastama krediidi- ja makseasutusele korralduse teabe nõudmiseks

posti teel või e-kirjaga.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 taastatakse usaldus õiguslik olukorra vastu, mis eelnes

õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjale ning selle järelmitele. Kuigi õiguskantsler tuvastas

mitmeid puudusi täitmisregistri kasutamisega, ei olnud need niivõrd akuutsed, et tõstatada

küsimust täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise ilmsest vastuolust põhiseadusega

(edaspidi PS). Sellest hoolimata, kuivõrd pangainfoga seotud küsimusi saadab kõrgendatud

avalikkuse huvi, järgneb meetme põhiseaduslikkust kontrolliv proportsionaalsuse test.

MKS § 61 lõikes 1 sätetatud õigus nõuda kolmandalt isikult (sealhulgas krediidi- ja

makseasutuselt) teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks on

kantud vajadusest tagada maksukohustuste nõuetekohane täitmine olukorras, kus

maksukohustuslase seadusest tulenevale kaasaaitamiskohustusele ei ole ühel või teisel põhjusel

võimalik tugineda. Meede riivab ennekõike seega kolmandaid isikuid, sest see võimaldab neid

kohustada andma infot kellegi teise maksukohustuse väljaselgitamiseks. See kujutab endast PS

§-des 11, 19 ja 31 sätestatud põhiõiguste piirangut, sest sisuliselt pannakse kolmandale isikule

kohustus aidata riigil teostada maksuõiguslikku järelevalvet menetluses, mis teda ennast

(tõenäoliselt) ei puuduta.

Maksukohustuste üle riikliku järelevalve teostamine selleks, et ennetada maksupettusi ja

maksudest kõrvalehoidumisi, samuti tagada ühetaoline ning õiglane maksustamine ja sellest

sõltuv õiglane konkurentsikeskkond (tagada ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitse),

on eesmärgina igati legitiimne ning õigustab kolmandate isikute poole teabenõudega

pöördumist – seda sõltumata teabe nõudmiseks korralduse edastamise viisist.

Võimalus pöörduda kolmanda isiku (sh krediidi- ja makseasutuse) poole teabe saamiseks

vähendab koostööd mittetegeva maksukohustuslase võimalusi pärssida ning isegi takistada

maksumenetluse edukat kulgemist. Riikliku järelevalve edukus ei tohi sõltuda üksnes

maksukohustuslase heasoovlikkusest ning koostöövalmidusest, mistõttu on igati põhjendatud,

et MTA-l on võimalik teha kindlaks maksumenetluses tähendust omavad asjaolud ka ilma

maksukohustuslase koostööta ning kontrollida esitatud tõendite õigsust. Meede on seega sobiv,

sest sobiv on iga meede, mis aitab kaasa eesmärgi saavutamisele – antud juhul maksukohustuste

nõuetekohasele täitmisele ning maksumenetluse efektiivsele kulgemisele.

Meede on ka vajalik, st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis

oleksid sama tõhusad.

Esiteks, säästlikum oleks regulatsioon, mis võimaldaks MTA-l vajaliku teabe saada

maksukohustuslaselt endalt vajaduseta pöörduda kolmanda isiku poole, kuid selline lähenemine

on MKS § 61 lõike 2 kujul juba olemas13 – enne kolmanda isiku poole pöördumist tuleb esmalt

pöörduda maksukohustuslase enda poole. Alles siis, kui maksukohustuslane keeldub ilma

õigusliku aluseta teavet esitamast, või teda ei ole võimalik kätte saada, või ta takistab muul

viisil maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist, võib MTA asuda teavet

nõudma kolmandalt isikult. Teoorias võiks MTA nõuda teavet maksukohustuslaselt tugevamate

meetmetega, sh sanktsioonisurvel, kuid selline meede maksumenetluse kiiruse ja efektiivsuse

perspektiivist vaadatuna ei ole alati sama tõhus, sest ei saa välistada, et pahatahtlik

13 Maksumenetluses tähendust omava teabe nõudmine maksukohustuslaselt endalt toimub MKS § 60 alusel. Selle

sätte põhiseaduspärasust ei ole kahtluse alla seatud ei sisuliselt ega formaalselt, ning kuivõrd kõnealust sätet

käesoleva eelnõuga ei muudeta, ei ole ka tarvilik allutada seda proportsionaalsuse testile. Õiguskantsler käsitles

oma kirjas üksnes täitmisregistri regulatiivseid aluseid ning krediidiasutuste, ehk kolmandate isikute teabe andmise

kohustuste selgust.

7

maksukohustuslane võib vajaliku teabe hävitada, või olla seda juba teinud, või teisiti pikendada

kogu protsessi. Niisamuti ei lahendaks see seda praktilist probleemi, et alati ei pruugi

maksukohustuslane olla MTA jaoks üldse kättesaadav. Seetõttu tekib tahes tahtmata vajadus

pöörduda teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sest vastasel juhul ei ole maksumenetlust

võimalik läbi viia.

Teiseks, maksumenetluse ning laiemalt maksualase riikliku järelevalve tõhususe perspektiivist

ei ole pangasaladust sisaldavale teabele, ennekõike pangakonto andmetele, mingit

tõsiseltvõetavat alternatiivi. Pangakonto olemasolu, saldo, konto väljavõtted jne – kõik see

annab otsest, objektiivset infot maksustatavate tehingute ja maksukohustuse kujunemise kohta,

mida on võimalik võrrelda maksukohustuslase deklareeritud ja tasutud maksudega, või siis

millega on võimalik kontrollida kellegi teise maksukohustusi (nt ümbrikupalkade puhul).

Seega, kui MTA-l peaks tekkima kahtlus ebaseaduslikus maksudest kõrvalehoidumises või

suisa maksupettustes, siis pangasaladust sisaldavad andmed on selle kahtluse kontrollimisel

võtmetähtsusega. Antud juhul ei ole tegemist Eesti eripäraga, sest õigus saada pangasaladust

sisaldavat teavet maksualaseks riiklikuks järelevalveks on olemas pea kõikide riikide

maksuhalduritel.

Kolmandaks, meetme säästvust suurendab kolmandate isikute jaoks see, kui teha neile

teabenõude täitmine võimalikult lihtsaks, odavaks ning mugavaks – täpselt sellist

bürokraatiavähendamist täitmisregistri kasutamine võimaldabki. Alternatiiv oleks täita

kirjalikke teabekorraldusi ilma, et oleks võimalik tugineda automatiseeritud, töökindlatele

infosüsteemidele, ning see suurendaks nii halduskoormust krediidi- ja makseasutustele kui ka

töökoormust MTA-le. Täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise piiramine suletud andmete

loeteluga, mida MTA võib nõuda, muudab regulatsiooni krediidi- ja makseasutustele ka

selgemaks ning ettenähtavamaks.

Neid asjaolusid silmas pidades võib lugeda vajalikkuse (säästlikkuse) kriteeriumi täidetuks.

Meedet võib pidada ka mõõdukaks, st meetmega saadud tulud ületavad nendega kaasnevad

kulud (põhiõiguste ja -vabaduste riived). Maksukohustuste nõuetekohane täitmine, samuti

nende täitmise tagamine riikliku järelevalve raames, on riigi toimimise ning jätkusuutlikkuse

perspektiivist kriitilise tähtsusega, ning kaalub üles perioodilise vajaduse nõuda

maksumenetluse läbiviimiseks materiaalset abi kolmandatelt isikutelt teabe andmise näol –

seda eriti krediidi- ja makseasutuste puhul, kes oma spetsiifilise funktsiooni tõttu

vabaturumajanduslikus süsteemis on harjunud riiki abistama erinevate teabe andmiste,

aruandlus- ning kontrollikohustuste näol. Niisamuti tuleb arvestada, et eelnõu ei kujuta endast

mingit kvalitatiivselt uut põhiõiguste ja -vabaduste piirangut, vaid see üksnes taastab

01.07.2025 eelse teabe nõudmise regulatiivse raamistiku, mida turg on 2017. aastast saadik

soosinud ning milles nad on vastavalt ka harjunud orienteeruma.14

Kogumis võib meedet seega pidada proportsionaalseks.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse RahaPTS § 51 lõiget 1 ja määratletakse sõnaselgelt, et

RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 8, 9 ja 10 sätestatud ülesannete täitmisel teostatud

päringutest ei tohi kohustatud isik oma klienti teavitada.

Muudatuse eesmärgiks on täpsustada, et Rahapesu Andmebüroo võimalikud

järelepärimised/kontrolltoimingud jms infovahetus ka RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 8,

9 ja 10 sätestatud ülesannete täitmisel ei tohiks isikutele teatavaks saada, sest see võib

14 Vt joonealune märkus nr 4.

8

kahjustada siseriiklikku või välisriigi kriminaalmenetluse või väärteomenetluse huvi ning

kahjustada teavitaja kaitse põhimõtet.

Tänaseks on rahapesu andmebüroosid maailmas umbes 180 ning rahvusvahelistes standardites

ehk nn Rahapesuvastase Töökonna (FATF‑i) standardites on alates 1996. aastast kohustus, et

riigid peavad looma rahapesuga võitlemise andmebüroo ehk finantsluureteabeasutuse, mille

ülesanne on võtta vastu, analüüsida ja edastada rahapesu kahtlusega teateid (soovitus 26).

Rahapesu andmebürood on ühed kõige olulisemad lülid rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise süsteemis ja RAB on loodud just selle ülesande täitmiseks. RAB-i tegevusele

kohaldub ja kehtivasse siseriiklikusse seadusesse on inkorporeeritud ulatuslik rahvusvaheline

õigusraamistik, mis koosneb mh Euroopa Nõukogu rahapesuvastase võitluse direktiividest (nn

AML-direktiivid) ja Rahapesuvastase Töökonna (FATF) standarditest, mis on siduvad ning

kohustuslikud.

Üheks RAB seadusest tulenevaks ülesandeks on RahaPTS § 54 lg 1 punkti 1 kohaselt rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine,

väljanõudmine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Tegemist on RAB kõige olulisema

rolli ehk nn tuumikfunktsiooniga. RAB võtab erasektorilt vastu teateid (RahaPTS § 49 lg 1),

kus erasektor on riigilt saadud ülesande alusel, ehk kohustuse käigus tunda enda klienti

(RahaPTS § 20), tuvastanud kliendi tegevuses ja tehingutes midagi kahtlast. RAB kontrollib

neid teateid ning otsib ebaseaduslike rahavoogude ja tehingute jälgi ning rahapesule ja sellega

seotud kuritegudele viitavaid tegevusi ja terrorismi rahastamist, samuti võtab vajaduse korral

tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali

viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lõige 3 ja § 57). Eesmärgiks on tõkestada Eesti

Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi

rahastamiseks (RahaPTS § 1 lõige 1). Selleks, et eelnimetatud ülesannet täita, ei saa RAB

ligipääs piirduda vaid teadmisega, et isikutel on pangakonto. Muu hulgas eeldavad eelnimetatud

sätted kogumis, et RAB mõistab läbi rahaliste vahendite liikumise kuritegeliku tegevuse sisu,

teo ulatust ja otsib võimalust kuritegeliku tegevuse käigus saadud vahendite säilitamiseks ehk

nende edasise teekonna tõkestamiseks.

Kehtiv RahaPTS § 51 lõige 1 viitab nii teate konfidentsiaalsusele kui ka RAB-i ettekirjutustele

teabe saamiseks – see tähendab, et mõlemas osas kohaldub tähtajatu konfidentsiaalsuskohustus.

Oleks vastuoluline, kui kohustatud isik seaduse kohaselt sellist infot mitte mingitel tingimustel

välja anda ei tohi, kuid teisest kanalist RAB sellise info isikule avaldaks. See on samastatav ka

täitmisregistri kaudu päringute tegemisega – ehk siis laiemalt peaks olema kaitstud võimalike

uurimiste tarbeks teave, et isik on RAB-i huviorbiiti üldse kuidagi jõudnud.

Ühtlasi tekiks siis vastuolu ka FATF-i 21. soovituse täitmisega. Kõnealuse soovituse kohaselt

peaks finantsasutustel, nende juhtidel, ametnikel ja töötajatel olema seadusega keelatud

avaldada („teavet anda” ehk i.k. „tipping-off“) informatsiooni, et RAB-ile on teatatud kahtlasest

tehingust või esitatud sellega seotud teavet. See tähendab, et kui RAB oleks kohustatud sellise

info välja andma tekiks nn "tipping-off" olukord, mis viiks võimalike uurimiste kahjustamiseni.

Ka faktipõhine ja piiratud osas teabe väljastamine isikule omab kahjustavat mõju rahapesu või

terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimisele, sest isikul oleks sellistel juhtudel

teada info, millest ta saab teha järelduse, et RAB-i on jõudnud tema kohta info ja isik võib

mõista rahapesu andmebüroode võimekust avastada kuritegelikku tegevust, kui kiiresti jõutakse

sellisele tegevusele jälile ja kui kiiresti vastav info RAB-i jõuab vms. Isikule, kellele endale on

oma kuritegeliku tegevusega seonduvad asjaolud kõige paremini teada, piisab ka andmetöötluse

9

fakti teada saamisest, et oma tegevust ümber korralda või varasid kiiresti varjatult mujale

liigutada. See omakorda pärsiks tõsiselt, kui mitte ei teeks võimatuks tõhusalt täita RAB-il

seadusandja poolt ja ka rahvusvaheliste standardite kohast oma primaarset kohustust –

tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastust. Eeltoodu ohustab kogu rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise süsteemi toimimist tervikuna ning seab omakorda ohtu Eesti riigi

finantsjulgeoleku aga ka riigi julgeoleku laiemalt.

Konfidentsiaalsuskohustuse täpsem määratlemine annab ka kohustatud isikutele selgema ja

arusaadavama õigusliku aluse vastavat informatsiooni oma klientidele mitte väljastada.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse RahaPTS § 58 lõike 1 punkti 1 ja täpsustatakse

läbipaistvuse suurendamise huvides detailsemalt kehtivas praktikas olemasolevat olukorda,

RAB õigust oma ülesannete täitmiseks koguda ka pangasaladust, sealhulgas pangakonto

väljavõtteid, sisalduvaid andmeid. Muudatuse eesmärgiks on õigusselguse huvides sõnaselgelt

siduda pangasaladust sisalduvate andmete töötlemine RAB-i seadusest tulenevate konkreetsete

ülesannetega.

Pangasaladuse määratlus on lai, hõlmates kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on

krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta (KAS § 88 lõige

1). Pangasaladuse kaitse ei ole siiski absoluutne – seadus teeb sellest erandid (sama paragrahvi

lõige 2). Seda arvesse võttes saab järeldada, et pangakonto väljavõttes kajastuv teave on

käsitatav pangasaladusena.

KAS pangasaladuse avaldamise regulatsioon sisaldab kaht RAB-iga seonduvat sätet:

1) KAS § 88 lg 42 punkt 1 ja

2) KAS § 88 lg 5 punkt 31.

KAS § 88 lg 42 punkti 1 kohaselt on krediidiasutusel õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses

oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid:

1) Rahapesu Andmebüroole […] rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses […]

sätestatud juhtudel ja ulatuses.

Normi tekst (grammatiline tõlgendamine) annab alust järeldada, et krediidiasutus võib

pangasaladust RAB-ile kõnealuse sätte alusel avaldada üksnes ulatuses, mis on vajalik

krediidiasutusele RahaPTS-ist tulenevate kohustuste täitmiseks („seoses oma seadusest

tulenevate ülesannete täitmisega“ ning „rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses“). Seega tuleb KAS § 88 lg 42 punkti 1 kohaldamisel

teha kindlaks RahaPTS-ist krediidiasutusele tulenevad kohustused ja nende kohustuste

täitmiseks vajalikud andmete RAB-ile edastamise juhud. Seda kinnitab ka krediidiasutuste

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 559SE seletuskiri15,

mille kohaselt on lõike 42 aluseks „pankadele seadusest tulenevad õigused ja kohustused teatud

infot anda teatud asjaolude kohta õigusaktidega kehtestatud vormis. RTRTS-ist, RSS-ist kui ka

TuMS § 572 tulenevad sisuliselt krediidiasutustele spetsiifilised teabe edastamise või

aruandluse kohustused, milleks normid tulenevad eelnimetatud seadustest. Need normid on

sätestatud hetkel KrAS § 88 lõigetes 8 ja 10, kuid selgema pangasaladuse paragrahvi struktuuri

loomise eesmärgil on need esitatud nüüd lõikes 42.“16

15 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d96af017-4826-4c45-9adc- fd113244f76d/krediidiasutuste-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise- seadus/ 16 eelnevalt viidatud seletuskirja lk-d 32 ja 33

10

KAS § 88 lg 5 punkt 31 kohaselt peab krediidiasutus kirjalikus või elektroonilises vormis või

täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri (edaspidi täitmisregister) kaudu

esitatud järelepärimise vastusena avaldama pangasaladuse RAB-ile RahaPTS §-s 81 sätestatud

ulatuses.

Paragrahvi 88 lõike 5 eesmärk on kehtestada ammendav loetelu (numerus clausus`e põhimõte)

asutustest (sh RAB) ja isikutest, kellel avalikes huvides või üksikutel juhtudel mõjuval põhjusel

erahuvides (näiteks notarid seoses pärimismenetlustega) on õigus nõuda, et krediidiasutus

teavet väljastaks. Siin on aga oluline märkida, et RAB-i puhul seab KAS-i kõnesolev säte

edastatavate andmete koosseisule piirid, viidates ühele konkreetsele RahaPTS paragrahvile, s.o

§ 81.

Punkt 31 jõustus 20. juulil 2020. a. Sätte algne sõnastus eelnõus oli „rahapesu andmebüroole

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 sätestatud korras“ ning säte oli

kavandatud § 88 punktiks 11. Muudatust põhjendati eelnõu seletuskirjas nii: „Pangasaladust

käsitlevat § 88 täiendatakse viidetega eelnõuga kehtestatavale RahaPTS §-i 16 lõikele 2 ja §-le

81, mis loovad pangasaladuse avaldamiseks täiendavad alused. Ehkki RahaPTS § 16 lõige 2 on

sõnastatud prevaleerima teistes seadustes sisalduvate saladuse hoidmise nõuete üle ning § 81

sätestab andmete avaldamise kohustuslikuna, peab eelnõu koostaja õigusselguse huvides

vajalikuks muuta ka krediidiasutuste seadust, kuna muudetav § 88 on varasemalt üles ehitatud

numerus claususe põhimõttel ning seda lähenemist soovitakse säilitada.

KAS § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt peab krediidiasutus kirjalikus või

elektroonilises vormis või elektroonilise arestimissüsteemi kaudu esitatud järelepärimise

vastusena avaldama pangasaladuse rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse §-s 81 toodud korras.

Elektroonilise arestimissüsteemi kaudu saavad päringuid, sh RahaPTS §-s 81 nimetatud

andmete osas, esitada kõik KAS § 88 lõikes 5 loetletud isikud, kui see osutub lõike punktides

1–11 nimetatud eesmärke arvestades vajalikuks.“17

Riigikogu menetluses sätet ja selle asukohta muudeti: säte tõsteti punktiks 31 ning sõna „korras“

asendati sõnaga „ulatuses“. Põhjendused olid järgmised „luua krediidiasutuste seaduses (KAS)

sõnaselge alus, millele tuginedes võivad krediidiasutused KAS § 88 lõike 5 punktides 1–4

nimetatud asutuste ja RAB-i järelepärimiste vastusena väljastada ka tegelike kasusaajate

andmeid. Uuele punktile antakse number 31, mille tagajärjel laienevad sellele automaatselt ka

KAS § 88 lõiked 61 ja 62 […] Samuti tuleks selguse huvides asendada sõna „korras“ sõnaga

„ulatuses“, kuna RahaPTS § 81 ei ole käsitatav eraldiseisva õigusliku alusena päringute

tegemiseks“.18

Seejuures sätestati RahaPTS § 81 andmekoosseisud sama eelnõuga: „Paragrahvi 81 selgema

loetavuse huvides täiendatakse seda lõigetega 11–15, milles loetletakse andmed, mida krediidi-

või finantseerimisasutus peab täitemenetluse seadustikus kirjeldatud elektroonilise

arestimissüsteemi kaudu kättesaadavaks tegema ja mis siiani olid esitatud lõikes 1. Andmete

koosseis tuleneb AMLDV artikli 32a lõikest 3.“19

17 Seletuskiri Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse juurde

( 130 SE), lk 35. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69421167-7e69-4383-b2f8-

b9f2912a13e6/ 18 muudatusettepanekud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise

seadus 130 SE juurde, lk 10 19 Seletuskiri Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse juurde

( 130 SE), lk 32.

11

KAS § 88 lõikes 5 sätestatut aitab mõista ka Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt „kui teavet

või dokumente kohustatakse andma krediidiasutust, tuleb arvestada pangasaladuse kaitseks

KAS §-s 88 sätestatud nõuetega ning „sellega, et krediidiasutusele sellise kohustuse panemine

peab olema haldurile vajalik pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks (KAS § 88 lg 5

p-d 1 ja 6). PankrS § 3 lg-t 3 või TsMS § 236 lg-t 2 kohaldades peab kohus lisaks hindama, kas

kolmandate isikute pangakonto väljavõtete, pangakonto kasutamis- ja käsutamisõiguse või

tegeliku kasusaaja kohta andmete küsimine on põhjendatud. Selleks peab saadav teave aitama

kaasa pankrotimenetluse eesmärkide saavutamisele või võlgniku varalise olukorra

väljaselgitamisele.“.20

KAS § 88 lg 5 punkti 31 grammatilise tõlgendamise tulemusel tuleb asuda seisukohale, et selle

sätte alusel RAB-i kirjaliku, elektroonilises vormis või täitmisregistri kaudu esitatud päringule

vastamise kohustuse ulatus piirdub krediidiasutuse jaoks RahaPTS §-s 81 sätestatud andmetega.

Samas võimaldab sätte ajalooline tõlgendamine jõuda ka tulemuseni, et nimetatud andmete

koosseisu kehtestamisel oli eesmärk ennekõike piiritleda konkreetsete andmete osas nende

edastamise viisi – nimetatud andmete edastamine toimub ennekõike täitmisregistri kaudu.

Eeltoodut arvesse võttes on oluline märkida, et KAS reguleerib üksnes krediidiasutuse

asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle (§ 1

lõige 1). RAB-ile pangasaladusega kaetud andmete avaldamise ulatust tuleb aga hinnata

RahaPTS-i tõlgendades. Just RahaPTS-iga reguleeritakse RAB-i tegevuse aluseid ja

järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel (RahaPTS § 1 lg 2 punktid 2 ja 3). Just

RahaPTS paneb paika RAB-i pädevuse ja volitused (sh andmete küsimise õiguse ja ulatuse).

KAS kohustab krediidiasutust vastama RAB-i päringule ja avaldama pangasaladust, sh

andmeid, mis sisalduvad pangakonto väljavõttes, kui RAB-i vajadus selliste andmete järele on

põhjendatud ja on taandatav RahaPTS-ist tulenevatele õigustele. KAS reguleerib

krediidiasutuse tegevust olukorras, kus RAB on talle RahaPTS alusel teinud põhjendatud

päringu pangasaladusega kaitstud andmete saamiseks. KAS § 88 lg 42 punkt 1 ja lg 5 punkt 31

ei ole eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks RAB-ile andmeid küsida, vaid sätestab krediidiasutuse

kohustuse RAB-ile põhjendatud juhtudel andmeid edastada või avaldada.

Muudatusega täpsustatakse õiguskantsleri soovitustest lähtuvalt asjaolu, et pangasaladus

sisaldab endas selgelt ka pangakonto väljavõtet, ning piiritletakse selgelt ja üheselt ülesandeid,

mille täitmiseks RAB on õigustatud pangasaladust (sh pangakontode väljavõtteid) sisalduvaid

andmeid saama. Need ülesanded on loetletud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse (RahaPTS) § 54 lõikes 1 ja on alljärgnevad:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine,

kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine

(RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 1);

2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte,

suundumusi, mustreid ning toimimisviise (RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 2);

3) seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riikliku sunni rakendamine (RahaPTS § 54 lõige 1

punkt 3);

4) järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel, kui

õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti (RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 4);

5) välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt sama seaduse §-le 63 (RahaPTS §

54 lõige 1 punkt 8);

20 RKTsK 13. 11.2019 määrus asjas nr 2-15-17822, p 20

12

6) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest (RSanS) tulenevate ülesannete täitmine (RahaPTS §

54 lõige 1 punkt 9);

7) RahaPTS-is sätestatud väärtegude menetlemine (RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 10).

RahaPTS § 54 lõike 1 punktid 1 ja 2 seostuvad RAB-i tuumikfunktsiooniga. Pangasaladust

sisalduvaid andmeid on põhiülesannete täitmiseks vaja, sest need andmed on rahapesu kahtluse

kontrollimisel olulised analüüsiobjektid.

RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 3 sätestab pangasaladuse edastamise kohustuse riikliku sunni

rakendamisel. Selle all on mõeldud ka ettekirjutusi.

RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 4 ehk järelevalve funktsiooni täitmisel on pangakontode

väljavõtteid vaja eelkõige järgmistel põhjusel: seoses hoolsusmeetmete rakendamisega (kas

tegemist on kliendiga, tema käibed, tasumised, summa vastavus, raha liikumine edasi jne), vara

päritolu kontrollimiseks, samuti käivete suuruse kaardistamise jaoks ja tehingute jälgimiseks.

RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 8 ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks on

pangakonto väljavõtted hädavajalikud, et RAB saaks tagada rahvusvahelises koostöös

edastatava info täielikkuse, täpsuse ja kasutuskõlblikkuse.

RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 9 reguleerib RSanS-is tulenevate ülesannete täitmist. Viidatud

sättes loetletud ülesande täitmiseks on pangasisaldust sisaldavaid andmeid vaja sarnaastel

kaalutlustel kui RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud ülesannete jaoks.

RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 10 sätestab RAB-i ülesandena RahaPTS-is sätestatud väärtegude

menetlemise. Ligipääs menetluses osalevate isikute pangakonto andmetele on vajalik

väärteomenetluse tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks ning menetluse eesmärkide

saavutamiseks. Pangakonto väljavõtted ja nendega seotud tehinguandmed on olulised, et

kontrollida menetluses tõusetunud kahtlusi ning tuvastada faktilisi asjaolusid, mis on otseselt

seotud uuritava sündmuse või teo koosseisutunnustega. Kuna rahalised tehingud ja varalised

liikumised võivad anda objektiivset teavet isikute tegelike tegevuste, varalise seisundi ning

võimalike õigusrikkumiste kohta, on nende andmete kättesaadavus vältimatu, et tagada

menetluse seaduslikkus, täielikkus ja tõhusus.

Õigusselguse ja läbipaistvuse huvides määratletakse seega kindlaks seadusest tulenevad

ülesanded, mille täitmiseks on RAB-il pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid,

sisalduvat teavet õigus koguda. Eelnõuga ei anta ega laiendata RAB õigust pangasaladust

sisalduvat teavet, sealhulgas pangakontode väljavõtteid, koguda oma seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks. Eelnõuga täpsustatakse õiguskantsleri soovitustest lähtuvalt neid

ülesandeid, mille täitmiseks on pangasaladust sisalduvad andmed vajalikud, ning nende

kogumine on proportsionaalne võrreldes RAB-ile pandud ülesannetega.

Pangakonto väljavõte on rahapesu kahtluse uurimisel keskne analüüsiobjekt RahaPTS § 4

lõike 1 koosseisule vastava tegevuse tuvastamiseks, mille põhjal Rahapesu Andmebüroo

hindab, kas kahtlane tegevus võib vastata rahapesu tunnustele. Selliste andmete analüüs

võimaldab tuvastada varade päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on

saadud kuritegelikul teel.

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse RahaPTS § 58 lõike 1 punkti 11 ja täpsustatakse

läbipaistvuse suurendamise huvides detailsemalt kehtivas praktikas olemasolevat olukorda, st

milliseid andmeid ja millistel alustel on RAB-il õigus oma seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks saada TMS §-s 63 nimetatud täitmisregistri vahendusel.

13

Toome siinkohal välja olulisemad selgitused õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast nr 7-

7/250081/2504808:

„KAS § 88 lg 42 ja lg 5 p 31 kohaselt avaldatakse Rahapesu Andmebüroole (RAB) pangasaladus

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-s 81 sätestatud ulatuses.

RahaPTS-s piiritleb RAB juurdepääsu pangasaladusele § 58 lg 11 . RahaPTS § 81 lg 1 järgi

peab krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud konto, millele on väljastatud

IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, tagama, et TMS §-s 63 nimetatud täitmisregistri kaudu on

kättesaadavad vähemalt järgmised andmed (järgnev loetelu on lõigetes 11 - 15): konto omaniku

ja hoiulaeka üürile võtja kohta tehakse kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi

väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik või registrikood; postiaadress; kontot

kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi

väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik; postiaadress; volituse alguse ja lõpu

kuupäev ning kasutusõiguse sisu; konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse

kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral

sünniaeg ja -riik; elukohariik; konto kohta tehakse kättesaadavaks: IBAN; konto avamise

kuupäev; konto sulgemise kuupäev; hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks hoiulaeka

kasutusse andmise lepingu: number; sõlmimise kuupäev; lõpetamise kuupäev.“21

[…]

„RahaPTS § 58 lg 11 , § 81 lõige 1 ja KAS § 88 lg 42 ning lg 5 p 31 ei anna ka koostoimes

RABle õigust pangakonto väljavõtet saada22. Kui Riigikogu leiab, et RAB-l peab selline õigus

olema, peab see olema seaduses selgelt kirjas. Seaduses on kirja pandud õigus juurdepääsuks

konto omaniku nimele, isikukoodile ning aadressile, konto avamise ja sulgemise kuupäevale

jms (vt eelneva lõigu pikka loetelu, see on ammendav ja üksnes selles ulatuses on andmete

saamiseks seaduses alus olemas). Ka viidatud normide aluseks olnud EL direktiivid nõuavad

juurdepääsu kontode tegelike omanike jm seaduses selgelt ja ammendavalt loetletud andmetele,

mitte pangakonto väljavõttele. Sama ütleb RahaPTS § 58 lg 11 . Sõnale „vähemalt“ sättes, mille

eesmärk on reguleerida seda, milline tehniline võimekus peab olema registril ja

krediidiasutustel, ei saa mitte kuidagi omistada tähendust, et kättesaadav peab olema ka kogu

laekumiste ja väljaminekute info. Normis loetletud andmete avaldamine ei piira isiku

põhiõigusi kaugeltki sama intensiivselt kui pangakonto väljavõtte avaldamine. RahaPTS § 81

lg 1 ei saa tõlgendada viisil, et põhiõiguse piirang ulatub kogu pangasaladusele ning normis on

esitatud vaid näidisloetelu, milles kõige intensiivsem piirang ei sisaldu. Seaduse normil ei oleks

sellise tõlgendamise korral mitte mingit mõtet ja see ei vastaks põhiseaduslikkuse nõuetele. “23

[…]

„Lähtudes olulisuse ja seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3) peab seaduses olema selgelt

sätestatud selliste andmete avaldamine, mis isiku õigusi rohkem piiravad ning loetelust võib

välja jätta vaid väheolulised detailid, mis on hõlmatud seaduses nimetatud alusega (nt lubades

21 Vt joonealune märkus nr 1, p 33 lk 8. 22 KAS § 88 lg 42 sõnastus, mis määrab RahaPTS kaudu juurdepääsetavate andmete ulatuse: „(42 ) Krediidiasutusel on õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid: 1) Rahapesu Andmebüroole ja tegelike kasusaajate andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale ning Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses;“ RahaPTS § 58 lg 11 sõnastus, mis määrab ammendavalt juurdepääsetavate andmete ulatuse: (11 ) Rahapesu Andmebürool on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §- s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1 1–1 5 nimetatud andmeid. Laiemat juurdepääsetavate andmete ulatust ei saa tuletada RahaPTS § 81 lõikest 1 ega KAS § 88 lõike 5 punktist 31 23 Vt joonealune märkus nr 1, lk 8-9

14

seaduses selgelt juurdepääsu pangakonto väljavõttele, siis võiks öelda, et seeläbi on ka

hõlmatud päring konto omaniku nime kohta).“24

[…]

„ KAS § 88 lg 42 punkt 1 ei reguleeri ise seda, millises ulatuses võib pangasaladust avaldada.

Normi sõnastusest nähtub, et pangasaladuse avaldamise juhud ja ulatus määratakse rahapesu ja

terrorismi tõkestamise seaduses. RahaPTS § 81 lubab avaldada teatud ulatuses andmeid, kuid

pangakonto väljavõtet ei nimeta. RahaPTS § 58 teeb viite täitmisregistrile ja RahaPTS §-s 81

nimetatud andmetele. RahaPTS § 58 lg 1 lubab andmeid küsida ettekirjutuse alusel kohustatud

isikutelt, kuid pangalt täitmisregistri kaudu pangakonto väljavõtte saamiseks ei koostata

ettekirjutust pangale. RahaPTS 59 ei ole samuti konto väljavõtte hankimiseks kohane alus

eelnevalt nimetatud põhjusel. “25

[…]

„Rahapesu Andmebürool ei ole pangakonto väljavõtte küsimiseks täitmisregistri kaudu

seaduslikku alust. Rahapesu Andmebüroo seadusega ettenähtud juurdepääs pangasaladusele on

kitsam, kui konto väljavõtte saamiseks oleks vaja, ning see on kirjas RahaPTS §-s 81. Kohaseks

õiguslikuks aluseks ei ole ka KAS § 88 lg 42 , mis näeb ette õiguse saada pangasaladust rahapesu

ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses, kuid nagu punktis 33

näidatud, siis ükski norm seaduses ei nimeta pangakonto väljavõtet teabena, mida tuleb

Rahapesu Andmebüroole avaldada täitmisregistri kaudu.“26

[…]

Eeltoodust tulenevalt on õigusselguse suurendamiseks vajalik sõnaselgelt seadusesse

täpsustada, et RAB pangasaladuse kogumise õigus sisaldab endas ka õigust koguda RAB

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks pangakontode väljavõtteid ning määratleda ära

täpsed RAB ülesanded, mille täitmiseks on võimalik koguda pangasaladust, sealhulgas

pangakonto väljavõtted, sisalduvaid andmeid täitmisregistri vahendusel. Ammendav loetelu

peaks välistama olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning

abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui

andmekogu ning andmevahetuskanali vastu.

Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui teabekorraldus edastatakse täitmisregistri

vahendusel. Kui RAB soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mis kõnealuses loetelus

nimetatud ei ole, peab RAB edastama krediidi- ja makseasutusele ettekirjutuse teabe

nõudmiseks posti teel või e-kirjaga. Täitmisregister on üksnes võimalik paralleelne kanal, mille

kaudu RAB-il on õigus saada seaduses nimetatud ulatuses andmeid, eeltoodu ei piira aga

kuidagi RAB õigusi RahaPTS § 58 lg 1 alusel täiendava teabe saamiseks, mida RAB oma

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajab. Ka direktiivi 2024/1640 artikli 21 kohaselt

tuleb rahapesu andmebüroodele olenemata nende organisatsioonilisest staatusest tagada

võimalikult lai juurdepääs teabele, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas

finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele.

Eelnõu tulemusena täpsustatakse, et täitmisregistri vahendusel on RAB-il õigus koguda

pangasaladust sisalduvaid andmeid RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1–2 ja 8–9 nimetatud

ülesannete täitmiseks:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine,

kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine

(RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 1);

24Vt joonealune märkus nr 1, lk 9 25 Vt joonealune märkus nr 1, lk 9 26 Vt joonealune märkus nr 1, lk 10

15

2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte,

suundumusi, mustreid ning toimimisviise (RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 2);

3) välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt sama seaduse §-le 63

(RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 8);

4) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest (RSanS) tulenevate ülesannete täitmine (RahaPTS

§ 54 lõige 1 punkt 9).

RahaPTS § 54 lõike 1 punktid 1 ja 2 seostuvad Rahapesu Andmebüroo tuumikfunktsiooniga.

Pangasaladust sisalduvaid andmeid on põhiülesannete täitmiseks vaja, sest need andmed on

rahapesu kahtluse kontrollimisel olulised analüüsiobjektid.

RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 8 ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks on

pangakonto väljavõtted hädavajalikud, et Rahapesu Andmebüroo saaks tagada rahvusvahelises

koostöös edastatava info täielikkuse, täpsuse ja kasutuskõlblikkuse.

RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 9 reguleerib RSanS-is tulenevate ülesannete täitmist. Viidatud

sättes loetletud ülesande täitmiseks on pangasaladust sisaldavaid andmeid vaja sarnaastel

kaalutlustel kui RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud ülesannete jaoks.

Täitmisregistri kasutamist RAB-le andmete edastamisel toetab ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 selgituste punkt 20:

“Kui rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused pääsevad panga- ja maksekontode ning

hoiulaegaste omanike, eeskätt kui need on anonüümsed, isikut käsitlevale teabele juurde

viivitusega, pidurdab see terrorismiga seotud rahaülekannete tuvastamist. Ühele isikule

kuuluvate panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste tuvastamist võimaldavad andmed on

killustatud ega ole seepärast rahapesu andmebüroodele ja muudele pädevatele asutustele

õigeaegselt juurdepääsetavad. Seetõttu on oluline luua kõikides liikmesriikides

automatiseeritud keskmehhanismid, nagu registreerimis- või andmeotsingu süsteemid kui

tõhusad vahendid, millega saada õigeaegselt juurdepääs panga- ja maksekontode ning

hoiulaegaste omanike, nende esindajate ja tegelikult kasu saavate omanike isikut käsitlevale

teabele. Juurdepääsu käsitlevate sätete kohaldamisel on asjakohane kasutada olemasolevaid

mehhanisme, tingimusel et riiklikud rahapesu andmebürood pääsevad viivitamata juurde

päringuga taotletud andmetele filtreerimata kujul. Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust

lisada sellistesse mehhanismidesse muud teavet, mida peetakse vajalikuks ja

proportsionaalseks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riske tõhusamalt maandada.”

Käesoleval hetkel on täitmisregistri kaudu andmete edastamine RAB-le peatatud ning seetõttu

on pärsitud ka RAB seadusest tulenevate ülesannete täitmine, kuivõrd varasemalt ülesannete

täitmiseks andmete viivitamatu kogumine on asendunud kohustatud isikutele RahaPTS § 58 lg

2 ettekirjutuse koostamisega. Ettekirjutuse täitmine aga sõltub omakorda kohustatud isikute

poolt päringute vastuste koostamiseks ja RAB-ile edastamiseks kuluvast ajast ja inimressursist.

Seega on äärmiselt oluline taastada võimalus RAB-il andmete kogumiseks täitmisregistri

vahendusel.

Andmete kogumise ja edastamise ajakriitilisus on äärmiselt oluline RahaPTS § 54 lõike 1

punkti 8 ülesande täitmisel, ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks. Eesti on

alates 01.01.2023 Varssavi konventsiooni (CETS nr 198)27 osaline. Konventsiooni art 12 lg 2

kohustab tagama, et RAB-il on otse või kaudselt ja õigeaegselt juurdepääs finants-, haldus- ja

korrakaitseandmetele, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks (mh kahtlaste tehingute

27 CETS 198 - Council of Europe Convention on Laundering, Search, Seizure and Confiscation of the Proceeds from Crime and on the Financing of Terrorism

16

analüüsiks). Konventsiooni V peatükk (art 46) sätestab rahapesu andmebüroode28-de

rahvusvahelise andmevahetuse kohustuse – teavet vahetatakse spontaanselt ja päringutega, ning

taotluse saanud rahapesu andmebüroo peab andma kogu asjakohase teabe, sh kättesaadava

finantsteabe. Konventsiooni art 47 võimaldab välisriigi rahapesu andmebüroo taotlusel

tehingute edasilükkamist, mis eeldab kiiret ligipääsu konto- ja tehinguandmetele. Lisaks näevad

art 17–19 ette kohustused anda õigusabi raames teavet pangakontode olemasolu, tehingute ning

tehingute jälgimise kohta.

Eesti Rahapesu Andmebüroo on ka kogu maailma andmebüroosid ühendava Egmont Group29

liige. Egmont Group koostööraamistikus30 on rahapesu andmebüroode teabevahetuse

põhimõteteks kiirus, konstruktiivsus ja tõhusus ning nõue, et neil oleks piisav õiguslik alus, et

jagada võimalikult laia valikut teavet spontaanselt ja päringu saamisel. Egmont Group

koostööraamistiku31 p 23 kohaselt on RAB kohustatud rahvusvahelistele päringutele vastama

viivitamata.

Seega võimaldab täitmisregistri kaudu andmete kogumine RAB-il täita nimetatud

rahvusvahelisi kohustusi õigeaegselt ja tõhusalt, vähendades viivituste riski vastamisel

välispartnerite päringutele.

Käesoleva eelnõu koostamise ajal ei suuda Eesti täita Varssavi konventsioonis ja direktiivis

(EL) 2015/849 sätestatud kohustusi, ega täida ka Egmont Groupi liikmelisuse nõudeid, kuna

RAB-ile on päringute tegemine täitmisregistri vahendusel peatatud

Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse RahaPTS § 58 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises

sõnastuses:

„Pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisaldavat teavet on ettekirjutuse adressaat

kohustatud andma käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–4 ja 8–10 nimetatud ülesannete

täitmiseks.“

Muudatusega täpsustatakse sarnaselt eelnõu § 2 punktis 2 tooduga, õiguskantsleri soovitustest

lähtuvalt asjaolu, et pangasaladus sisaldab endas selgelt ka pangakonto väljavõtet, mida

ettekirjutuse adressaat on kohustatud RAB-le andma ning piiritletakse selgelt ja üheselt ära

RAB-i ülesandeid, mille täitmiseks ettekirjutuse adressaadil on kohustus pangasaladust (sh

pangakontode väljavõtteid) sisalduvaid andmeid RAB-le anda. Ülesanded on loetletud

RahaPTS § 54 lõikes 1 punktides 1–4 ja 8–10.32

Muudatus lähtub põhimõttest, et kui ühelt poolt täpsustatakse RAB-i õigust küsida andmeid

oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks (RahaPTS § 58 lg 1), siis teiselt poolt on vajalik

täpsustada ka kohustatud isikute kohustust neid andmeid esitada (RahaPTS § 58 lg 2).

Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse RahaPTS § 81 lõiget 14, punktidega 4–5.

“4) saldo;

5) konto väljavõte.”

Selgesõnalisena täpsustatakse seaduses RAB-i õigus saada täitmisregistri kaudu ka

pangakontode väljavõtteid ja saldo andmeid ning täiendatakse § 81 punkt 14 loetelu, et

täitmisregistri vahendusel kogutavate konto andmete koosseis oleks edaspidi

28 financial intelligence unit- Eestis Rahapesu Andmebüroo 29 Home - Egmont Group 30 2.-Principles-Information-Exchange-With-Glossary_April2023.pdf 31 PRINCIPLES OF INFORMATION EXCHANGE 32 vt täpsemalt eelnõu § 2 punktis 2 nimetatud ülesanded.

17

1) IBAN;

2) konto avamise kuupäev;

3) konto sulgemise kuupäev;

4) saldo;

5) konto väljavõte.

Muudatus toetab ka õiguskantsleri märgukirja punktis 7 toodud eesmärki, mille kohaselt

pangasaladust avaldada lubav norm peab seaduses olema sedavõrd konkreetse sisuga, et

pangasaladuse avaldamise ja sealhulgas konto väljavõttega tutvumise võimalus ja lubatavus on

seaduse tekstiga tutvudes üheselt selge. Muudatuse tulemusena sätestatakse ammendav loetelu

konto teabest, mida RAB võib nõuda täitmisregistri kaudu oma seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Tegemist on sisuliselt täitmisregistri põhimääruse § 9 lõike 2 punktide 2 ja 3

ekvivalendiga.

RAB-i õigus RahaPTS § 81 lõikes 14 nimetatud konto andmete kogumiseks oma seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks tuleneb RahaPTS § 58 lg 11, mis sätestab, et RAB-il on õigus

käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §-s 631

nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11–15

nimetatud andmeid.

KAS § 88 lg 42 p 1 näeb ette pangasaladuse avaldamise RAB-ile RahaPTSis ning RSanSis

sätestatud juhtudel ja ulatuses. KAS § 88 lg 42 p 1 ei reguleeri ise seda, millises ulatuses võib

pangasaladust avaldada. Normi sõnastusest nähtub, et pangasaladuse avaldamise juhud ja ulatus

määratakse RahaPTSis. RahaPTS § 58 teeb viite täitmisregistrile ja RahaPTS § 81 nimetatud

andmetele.

Kehtiv RahaPTS § 58 lg 1 lubab pangasaladust sisaldavaid andmeid küsida ettekirjutuse alusel

kohustatud isikutelt, kuid pangalt täitmisregistri kaudu pangakonto väljavõtte saamiseks ei

koostata ettekirjutust. Seetõttu on täitmisregistri kaudu andmete kogumiseks vajalik sõnaselgelt

RahaPTS § 81 lõikes 14 konto kohta edastatavate andmete loetellu lisada ka konto saldo ja

konto väljavõte ning taastada RAB-i võimekus koguda oma seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks andmeid automatiseeritult.

Muudatusega lahendatakse olukord, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast

ning abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri

kui andmekogu ning andmevahetuskanali vastu.

Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui andmed edastatakse täitmisregistri vahendusel. Kui

RAB soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mida kõnealuses loetelus nimetatud ei ole, peab

RAB edastama krediidi- ja makseasutusele vastava ettekirjutuse.

Eelnõu § 2 punktide 1-5 muudatustega täpsustatakse expressis verbis, et pangasaladuse hulka

kuulub ka konto väljavõte, ning RAB-il on õigus täitmisregistri kaudu saada teavet konto

väljavõte ja saldo kohta, mille kogumise õigus on RAB-il ka hetkel kehtiva RahaPTS § 58 lg 1

ja lg 2 alusel.

Pangakonto väljavõte on rahapesu kahtluse uurimisel keskne analüüsiobjekt RahaPTS § 4

lõike 1 koosseisule vastava tegevuse tuvastamiseks, mille põhjal RAB hindab, kas kahtlane

tegevus võib vastata rahapesu tunnustele. Selliste andmete analüüs võimaldab tuvastada varade

päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel.

18

RAB-i üheks põhiülesandeks on operatiivanalüüs33, milles kasutatakse olemasolevat ja

kättesaadavat teavet konkreetsete sihtmärkide (nt isikute, varade, kuritegelike võrgustike või

ühenduste) tuvastamiseks, konkreetsete tegevuste või tehingute jälgimiseks ning nende

sihtmärkide ja võimaliku kuritegeliku tulu, rahapesu, eelkuritegude või terrorismi rahastamise

vaheliste seoste kindlakstegemiseks. Sellise analüüsi läbiviimine ei ole võimalik ilma vajalikule

teabele juurdepääsuõiguseta.

RAB-i ülesandeks on rahapesu kahtlusele ja sellega seotud kuritegudele viitava teabe

edastamine uurimisasutustele, prokuratuurile ja teistele pädevatele asutustele. Selleks, et RAB

saaks kontrollida näiteks teatega laekunud rahapesu kahtlust, on hädavajalik täiendavate

andmete saamine, eeskätt just pangakonto väljavõtted. Pangakonto väljavõtted on RAB-i jaoks

kõige olulisemad teabe allikad kahtluse kontrolliks. Reeglina on majanduskuritegude (kui ka

muu tulu toova kuriteo) lõppeesmärgiks rahaline kasu, mida kurjategijad soovivad varjata ning

anda legaalse ilme. Rahapesu on sageli piiriülene ning raha liikumine toimub kiiresti ja mitmes

pangas korraga ja läbi erinevate kontode, et varjata raha päritolu ja teha selle jälitamine

keeruliseks. Seetõttu on rahapesu ja kuritegeliku tulu liikumise tuvastamiseks olnud ja ka

edaspidi on hädavajalik RAB-i poolt pangakontode analüüs nii raha algallika kui ka edasise

liikumise jälgimiseks. Tihti laekub RAB-ile teavet, mis viitab varjamistegevusele, kuid

seejuures ongi järgmine oluline samm tuvastada, kas kahtlusega haaratud rahalised vahendid

pärinevad kuritegelikust tegevusest või mitte. Viimase tarbeks on pangakonto väljavõtted

asendamatud. Kontoväljavõteteta ei ole võimalik tuvastada vara päritolu ja kahtlusega haaratud

tehinguid jälitada.

Ligipääs pangasaladusele sh pangakonto väljavõtetele on seega RAB-i jaoks oluline tööriist

kuritegevuse ja rahapesu tõkestamisel. See võimaldab tuvastada kuritegeliku tulu päritolu,

jälgida raha liikumist eri krediidiasutuste vahel, paljastada mustrid ja ebaharilikud tegevused

ning sekkuda enne, kui kuritegelik tulu muutub raskesti jälgitavaks või punkti, mis ei ole

õiguskaitseasutustele enam tuvastatav. Ilma juurdepääsuta kontodele võivad kurjategijad raha

vabalt varjata, tehes rahapesu tuvastamise ja kuritegevuse tõkestamise RAB-i jaoks peaaegu

võimatuks.

Info pangakonto olemasolu, saldo ja väljavõtte kohta on rahapesu kahtluse uurimisel keskne

analüüsiobjekt RahaPTS § 4 lõike 1 koosseisule vastava tegevuse tuvastamiseks, mille põhjal

RAB hindab, kas kahtlane tegevus võib vastata rahapesu tunnustele. Selliste andmete

võimalikult kiire edastamine ja analüüs võimaldab tuvastada varade päritolu varjamise või

muundamise viise ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel.

Täitmisregister on üksnes võimalik paralleelne kanal, mille kaudu RAB-il on õigus saada

seaduses nimetatud ulatuses andmeid, eeltoodu ei piira aga kuidagi RAB õigusi RahaPTS § 58

lg 1 alusel täiendava teabe saamiseks, mida RAB oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks

vajab. Ka direktiivi 2024/164034 artikli 21 kohaselt tuleb rahapesu andmebüroodele olenemata

nende organisatsioonilisest staatusest tagada võimalikult lai juurdepääs teabele, mida nad

vajavad oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele.

Peaasjalikult on muudatuse eesmärgiks seega suurendada õigusselgust, ehk kodifitseerida

selgemalt juba praegu eksisteeriv praktika, mitte laiendada RAB-i volitusi teabe hankimisel.

Kuivõrd meetmega ei laiendata RAB-i õigusi oma seadusest tulenevate ülesannete täimiseks

vaid üksnes luuakse õigusselgust juba RAB-le antud andmete kogumise õiguse viisi osas

(ettekirjutusega vs täitmisregistri vahendusel), siis saab eeldada, et RAB-ile antud õigus koguda

33 FATF soovitused lk 109: FATF Recommendations 2012.pdf.coredownload.inline.pdf 34 Direktiiv - EL - 2024/1640 - EN - EUR-Lex

19

pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, on proportsionaalne ka RAB-ile seadusega

pandud ülesandeid arvesse võttes.

Lähtudes kehtivast õigusest, on RAB-il õigus oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks

nõuda pangasaladust sisaldavaid andmeid, sh füüsiliste isikute pangakonto väljavõtteid

(RahaPTS § 58 lg-d 1–2 koostoimes KAS § 88-ga). Selline töötlemine tugineb GDPR art

6(1)(e) (avaliku võimu ülesanne) ning vajaduse korral GDPR art 23 alusel piiratud

teavitamiskohustusele (tipping-off’i vältimiseks) ja on kooskõlas IKS-iga, järgides

eesmärgipärasuse ja andmeminimaalsuse põhimõtteid (GDPR art 5). Käesoleva eelnõuga ei

laiendata RAB-i materiaalset pädevust, vaid täpsustatakse selgesõnaliselt, et RAB-i poolt

kogutava pangasaladuse hulka kuulub ka pangakonto väljavõte, ning seotakse vastavad

teabepäringud konkreetselt RahaPTS § 54 lg 1 p-des 1–4 ja 8–10 nimetatud ülesannetega

ettekirjutuse puhul ja RahaPTS § 54 lg 1 p-des 1–2 ja 8–9 nimetatud ülesannetega täitmisregistri

vahendusel kogutavate andmete puhul. Selline normi selgitus suurendab õigusselgust ning

kinnitab, et pangakonto väljavõtte kasutamine on vajalik ja proportsionaalne eelnimetatud

ülesannete eesmärkide saavutamiseks.

Meede on ka vajalik, st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis

oleksid sama tõhusad. Täitmisregistri kaudu kättesaadavate andmete kogumiseks puudub

samaväärne kaasaegsel tehnilisel tasemel olev süsteem ning samasuguste andmete kogumiseks

seadusega ette nähtud alternatiivsel viisil (ettekirjutuse koostamine teabe andmiseks kohustatud

isikule) on selgelt koormavam nii ettekirjutuse väljastajale kui ka ettekirjutuse saajale.

Kokkuvõtlikult, kehtivas õiguses olev teabe nõudmise meede, mida eelnõuga täpsustatakse,

läbib põhiseaduslikkust kontrolliva proportsionaalsuse testi kõik tasemed, mistõttu võib seda

jätkuvalt pidada põhiseaduspäraseks. Eelnõuga ei anta MTA-le ja RAB-le õigust küsida

krediidi- ja makseasutustelt kehtiva õigusega võrreldes rohkem teavet ,vaid sätestatakse selged

õiguslikud alused täitmisregistri kaudu toimuvaks andmevahetuseks. Automatiseeritud ja

kaasaegsed teabe vahendamise viisid võimaldavad MTA-l ja RAB-il efektiivsemat täita oma

seadusest tulenevaid ülesandeid.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, halduskoormus)

Sihtrühm: krediidi- ja makseasutused

Seaduse otseviide pangasaladusele kui lubatavale andmeartiklile ei suurenda krediidi- ja

makseasutuste halduskoormust, sest nagu eelnevalt öeldud, ongi siiani MKS § 61 lõiget 1 ja

RahaPTS § 81 lõiget 14 tõlgendatud selliselt, et see hõlmab ka pangasaladust – seda kinnitab

senine praktika, kus sihtrühm on täitnud nii MTA kui RAB teabekorraldusi ning seeläbi

avaldanud nii MTA-le kui RAB-ile pangasaladust sisaldavat infot. Liiati, et elektroonilise

infovahetuskanali kasutusele võtmine toimuski Eesti Pangaliidu soovitusel selleks, et

20

vähendada nende halduskoormust. Muudatus seega suurendab üksnes õigusselgust omamata

praktilist mõju krediidi- ja makseasutuste igapäevasele toimimisele. Mõju ulatus on siinkohal

väike, kui mitte olematu.

Halduskoormust vähendavat mõju omab aga täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise

taastamine. Praeguste piirangute tõttu on nii MTA kui RAB asunud teabekorraldusi esitama

rohkem täitmisregistri väliselt (nt elektronposti teel), mille töötlemine ning täitmine eeldab

rohkem käsitööd ning seega ressurssi kõikidelt puudutatud osapooltelt. Täitmisregistri kasutuse

taastamine võimaldab taas teabekorraldusi menetleda läbi turvalise automatiseeritud

infosüsteemi. Mõju ulatus on MTA osas pigem väike, sest MTA võimalus kasutada

täitmisregistri ei ole täiesti välistatud, kuid sellest hoolimata mõjub see sihtrühma

halduskoormusele positiivselt, kui teabekorraldused toimuksid edaspidi täielikult läbi

täitmisregistri. Mõju ulatus RAB osas on suur, kuna RAB-il ei ole käesoleval hetkel võimalik

täitmisregistri kaudu andmeid koguda, mistõttu krediidi- ja makseasutustelt tuleb andmeid

küsida täitmisregistri väliselt, mis on omakorda tõstnud kõigi osapoolte haldus- ja töökoormust

märgatavalt. Täitmisregistri kasutamise võimatusena on eelkõige pärsitud RAB-le RahaPTS §

54 lg 1 p 8 pandud kohustuse efektiivne täitmine, sest rahvusvaheline teabevahetus eeldab

teabepäringu saabumisel ka selle kiiret täitmist, mis vaieldamatult läbi automatiseeritud

süsteemi on oluliselt kiirem kui teha seda käsitsi koostatud ettekirjutuse alusel soovitud infot

kogudes.

Mõjude esinemise sagedus peaks teoorias jääma mõjutamata, sest eelnõu ei reguleeri teabe

küsimist per se, vaid üksnes kanalit, mille kaudu teavet küsitakse. Praktikas aga ei ole MTA-l

ja RAB-il võimekust edastada teabekorraldusi sarnase ulatuse ning sagedusega väljaspool

täitmisregistri infovahetuskanalit, sest nagu eelnevalt märgitud, võtab täitmisregistri väliste

teabekorralduste koostamine ja menetlemine rohkem aja- ja tööressurssi.

Täitmisregistri kasutamise piiramise tõttu on seega vähemasti praeguseks teabekorralduste arv

absoluutses mõttes vähenenud, kuid eelnõu jõustumise järgselt võib taas oodata

teabekorralduste hulga ja sageduse jõudmist täitmisregistri kasutamise piirangute eelsele

tasemele.

MTA teabekorraldustega esitatud päringute arv krediidiasutustele täitmisregistri kaudu

aastatel 2022–2024

Aasta Teabekorraldustega esitatud päringute

arv kokku

2022 9217

2023 13 730

2024 19 156

Kokku 42 103 Allikas: MTA35. Teabekorraldused hõlmavad nii maksumenetluse raames kui ka kriminaal- ja väärteomenetluse raames tehtud

teabekorraldusi. Keskmiselt ca 53% päringutest aastas on seotud kriminaal- ja väärteomenetlusega, ca 47% on seotud

maksumenetlusega.

Tabelist nähtuvad perioodil 2022–2024 edastatud teabekorraldustega esitatud päringute

kogumahud, samuti nähtub sellest iga-aastane kasvutendents, mis võib jätkuda, kui

täitmisregistri täielik kasutusvõimalus taastada. Kõnealusele kasvutendentsile vastandub aga

täitmisregistri väliselt esitatavate korralduste arvu märkimisväärne vähenemine, kus samal

perioodil on teatud krediidiasutuste lõikes selliste korralduste arv vähenenud ligi 94%. See on

tingitud sellest, et MTA tehniline võimekus ja tema ametnike vilumus täitmisregistrit kasutada

35 NB! Üks teabekorraldus võib sisaldada mitut teabepäringut, niisamuti võidakse aastas ühe isiku kohta teha

mitu teabekorraldust.

21

on ajas suurenenud. Selle tulemusel on täitmisregister muutunud peamiseks kanaliks, mille

kaudu MTA teabekorraldusi sihtrühmale esitab, sest see võimaldab kõikide osapoolte jaoks

hoida tuntavalt kokku aja- ja tööressurssi.

Aasta RAB-i esitatud päringute arv

krediidiasutustele täitmisregistri

kaudu*

Juriidilistest isikutest

subjektid

Füüsilistest isikutest

subjektid

2022 11567 321 294

2023 9267 381 201

2024 12316 551 216

Kokku 33150 1212 * * 694 * *

Allikas: RAB. *unikaalsete päringute arv, mis sisaldab kõikidele krediidiasutustele kõikide isikute kohta tehtud eritüüpe (konto

saldo, konto väljavõte, konto volitused isikutele, tegelik kasusaaja, laiendatud kontode olemasolu, hoiulaeka olemasolu)

päringuid, ehk üks päring tähendab ühte päringutüüpi, mis on tehtud ühe isiku kohta ühele krediidiasutusele. ** unikaalsete

isikute arv; perioodi 2022-2024 isikute arv kokku ei võrdu erinevatel aastatel välja toodud isikute arvude summaga, kuna esines

olukordi, kus ühe isiku kohta tehti eriaastatel mitu päringut.

Tabelist nähtuvad perioodil 2022–2024 RAB-i poolt täitmisregistri kaudu edastatud

teabekorraldustega esitatud päringute kogumahud, samuti nähtub sellest 2023. aasta ja 2024.

aasta võrdluses kasvutendents, mis võib jätkuda, kui täitmisregistri täielik kasutusvõimalus

taastada. Võttes arvesse ülaltoodud tabelist tehtud päringute hulka, saab öelda, et

Täitmisregister on muutunud peamiseks kanaliks, mille kaudu RAB oma seadusest tulenevate

ülesannete efektiivseks täitmiseks vajalikku teavet kogub, sest see võimaldab kõikide osapoolte

jaoks hoida tuntavalt kokku aja- ja tööressurssi. Võttes arvesse tehtud päringute mahtu, saab

jõuda järeldusele, et varasemalt täitmisregistri kaudu tehtud päringute asendumine

ettekirjutustega toob kaasa mõningast mõju ettekirjutuse adressaatidele täiendava ajakulu ja

tööressursi näol.

Pärast 1. juulit 2025, mil täitmisregistri kasutamist piirati, on aga täitmisregistri väliselt

edastatud RAB ja MTA teabekorralduste hulk taas kasvamas ning see võib jätkuda kuni

täitmisregistri täieliku kasutamise taastamiseni.

Kuni eelnõu jõustumiseni võib seega teabekorralduste edastamise sagedus absoluutses mõttes

küll väheneda, kuid seevastu suureneb täitmisregistri väliselt teabekorralduste saatmine, mille

täitmine toob kaasa suurema halduskoormuse. Mõju sagedusele võib olla väike kuni keskmine.

Sihtrühma suurus on väike võrreldes Eestis tegutsevate ettevõtjate koguhulgaga.

Finantsinspektsiooni andmetel tegutseb Eestis üksnes kaheksa krediidiasutust ning viis

välisriigi krediidiasutuste filiaali. Tegeliku sihtrühma moodustavad üksnes need

krediidiasutused, kes on liidestatud täitmisregistriga – praeguse seisuga on neid seitse.

Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.

Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, halduskoormus)

Sihtrühm: ettevõtjad ja muud juriidilisest isikust maksukohustuslased, kelle kohta teavet

küsitakse

Muudatus ei oma mingit otsest mõju sihtrühmale, sest see ei muuda kvalitatiivsel viisil teabe

nõudmiseks korralduse esitamise õigust, mille kohaselt peab MTA jätkuvalt pöörduma esmalt

teabe saamiseks sihtrühma enda poole. Kui see aga pole ühel või teisel põhjusel võimalik, või

22

kui sihtrühm ise keeldub teavet esitamast – alles siis tekib MTA-l õigus pöörduda sama teabe

saamiseks kolmanda isiku, sh krediidi- ja makseasutuste poole. Sellises olukorras on sihtrühmal

küll talumiskohustus, et MTA saab sama info alternatiivsel viisil, ent see kohustus on praegu

juba olemas ja eelnõu siinkohal sellele kohustusele midagi juurde ei lisa. Eelnõuga ei anta

MTA-le õigust küsida tänasega võrreldes rohkem teavet krediidi- ja makseasutustelt. Sihtrühm

võib talumiskohustust ka vältida, kui ta täidaks usaldusväärselt oma kaasaaitamiskohustust.

Niisamuti ei saa sihtrühma perspektiivist tähendust omada see, kas MTA küsib kolmandalt

isikult teabe täitmisregistri vahendusel või postiga või e-kirjaga. Mõju ulatus on seega väike.

Muudatus, nagu eelneva mõju puhul, ei mõjuta teoorias teabekorralduste mahtu ning sellest

tingitud halduskoormust, kuid praktikas võib oodata teabekorralduste vähenemist absoluutses

mõttes kuni käesoleva muudatuse jõustumiseni, mil 2025. aasta juuli eelsed tendentsid

taastuvad. Muudatusest puudutavad vaid neid maksukohustuslasi, kes keelduvad ise MTA

teabekorraldusi rahuldamast, st kes ei täida oma kaasaaitamiskohustust maksumenetluses või

kelle esitatud tõendid vajavad usaldusväärsest allikast üle kontrollimist.

MTA teabekorralduste juriidilistest isikutest subjektid perioodil 2022–2024

Aasta Juriidiliste isikute arv, kelle kohta

teabekorraldusi tehti

2022 601

2023 789

2024 916

Kokku 2306 Allikas: MTA.

Tabelist nähtuvalt puudutasid MTA teabekorraldused perioodil 2022–2024 keskmiselt ca 769

juriidilist isikut aastas. See moodustab marginaalse osa juriidiliste isikute koguhulgast.

Aasta RAB-i esitatud päringute arv

krediidiasutustele täitmisregistri

kaudu*

Juriidilistest isikutest

subjektid

2022 11567 321

2023 9267 381

2024 12316 551

Kokku 33150 1212 * *

Allikas: RAB. *unikaalsete päringute arv, mis sisaldab kõikidele krediidiasutustele kõikide isikute kohta tehtud eritüüpe (konto

saldo, konto väljavõte, konto volitused isikutele, tegelik kasusaaja, laiendatud kontode olemasolu, hoiulaeka olemasolu)

päringuid, ehk üks päring tähendab ühte päringutüüpi, mis on tehtud ühe isiku kohta ühele krediidiasutusele. ** unikaalsete

isikute arv; perioodi 2022-2024 isikute arv kokku ei võrdu erinevatel aastatel välja toodud isikute arvude summaga, kuna esines

olukordi, kus ühe isiku kohta tehti eriaastatel mitu päringut.

Tabelist nähtuvalt puudutasid RAB-i täitmisregistri kaudu tehtud päringud 321 juriidilisest

isikust kuni 551 juriidilise isikuni, mis kokkuvõttes on marginaalne osa juriidiliste isikute

koguhulgast.

Muudatus, nagu eelneva mõju puhul, ei mõjuta teoorias teabekorralduste mahtu ning sellest

tingitud halduskoormust, kuid praktikas võib oodata teabekorralduste vähenemist

absoluutarvudes kuni käesoleva muudatuse jõustumiseni, mil 2025. aasta juuli eelsed

tendentsid taastuvad.

23

Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.

Mõju valdkond: eraelu puutumatus

Sihtrühm: füüsilisest isikust maksukohustuslased, kelle kohta teavet küsitakse

Võrreldes äriühingute ning muude juriidiliste isikutega, on füüsilistel isikutel täiendav

juriidiline kaitse eraelu puutumatuse näol, kuid faktilise mõju osas ei ole siin mingit erisust,

sest teabe nõudmise loogika on endiselt sama – esmalt peab MTA küsima teavet sihtrühma

enda käest, ning alles siis, kui see nurjub, võib MTA pöörduda sama teabe saamiseks kolmanda

isiku poole. See kõik juba kehtib praegu ning sihtrühma perspektiivist ei tohiks omada erilist

relevantsust see, et kas MTA pöördub kolmanda isiku poole täitmisregistri kaudu või selle

väliselt.

Mõju muudatuse sagedusele ning sihtrühma suurusele seisneb vaid 2025. juuli eelse olukorra

taastamises.

MTA teabekorralduste füüsilistest isikutest subjektid perioodil 2022–2024

Aasta Füüsiliste isikute arv, kelle kohta

teabekorraldusi tehti

2022 365

2023 461

2024 728

Kokku 1554 Allikas: MTA.

Korralduste kasvutendents aastas jällegi markeerib täitmisregistri üha süvenevat rolli MTA

suhtluses krediidiasutustega teabekorralduste valdkonnas.

Aasta RAB-i esitatud päringute arv

krediidiasutustele täitmisregistri

kaudu*

Füüsilistest isikutest

subjektid

2022 11567 294

2023 9267 201

2024 12316 216

Kokku 33150 694 * *

Allikas: RAB. *unikaalsete päringute arv, mis sisaldab kõikidele krediidiasutustele kõikide isikute kohta tehtud eritüüpe (konto

saldo, konto väljavõte, konto volitused isikutele, tegelik kasusaaja, laiendatud kontode olemasolu, hoiulaeka olemasolu)

päringuid, ehk üks päring tähendab ühte päringutüüpi, mis on tehtud ühe isiku kohta ühele krediidiasutusele. ** unikaalsete

isikute arv; perioodi 2022-2024 isikute arv kokku ei võrdu erinevatel aastatel välja toodud isikute arvude summaga, kuna esines

olukordi, kus ühe isiku kohta tehti eriaastatel mitu päringut.

Füüsiliste isikute koguarvu suhtes, kelle osas on RAB läbi täitmisregistri päringuid teostanud

on aastate lõikes olnud samas suurusjärgus ning täitmisregistri kaudu tehtavate päringute

taastamisel võib päringute arv kasvada sarnasele tasemele, mis võrreldes pangakontot omavate

füüsiliste isikute arvuga võrreldes on marginaalne ning tabelis kajastatud numbrid kinnitavad

asjaolu, et füüsiliste isikute pangasaladust sisalduvaid andmeid kogub RAB üksnes oma

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.

24

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele (töökoormus)

Sihtrühm: MTA ja RAB

Täitmisregistri infokanali kasutamise piirangute tõttu ei ole MTA-l ja RAB-il enam võimalik

pärida kõiki varasemaid andmeartikleid (nt pangakonto infot) täitmisregistri vahendusel. See ei

tähenda tingimata seda, et teabekorraldused jäävad tegemata, sest MTA-l ja RAB-il on jätkuvalt

võimalik neid teha ka täitmisregistri väliselt. Siiski, täitmisregistri välised korraldused on MTA

ja RAB-i jaoks kulukamad nii töö- kui ajaressurssi tähenduses ning see mõjutab tehtavate

teabekorralduste hulka.

Täitmisregistri kasutuse täielik taastamine võimaldab MTA-l ja RAB-il taas esitada krediidi- ja

makseasutustele teabekorraldusi läbi automatiseeritud infosüsteemi, mis säästaks MTA ja

RAB-i töökoormust. Mõju ulatus oleks mõõdukas ja positiivne. Tuleb ühtlasi silmas pidada, et

teabekorraldused on selleks, et kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavad asjaolud ning

täita RAB-ile seadusega pandud ülesandeid. Muudatus mõjutab seega otseselt ka MTA

maksumenetluse kulgemise efektiivsust ja seega annab MTA-le tõhusama vahendi tagamaks

maksukohustuslaste maksukuulekus ning maksukohustuste nõuetekohane täitmine, et tagada

riigile avalike teenuste pakkumiseks vajalik maksutulu. RAB-i jaoks on muudatuse suurimaks

mõjuks võimalus naasta praktikas toiminud ja RAB-i töökorralduslikult välja kujunenud

olukorra juurde ning efektiivsemal täita RAB-ile seadusega pandud ülesandeid.

Mõju esinemise sagedus taastuks tasandile, mis eksisteeris enne täitmisregistri kasutamise

piiramist.

Teabekorralduste tegemise õigus seaduses ettenähtud juhtudel on MTA-s 152 inimesel (ligi

11% MTA ametnikkonnast)36, valdav enamik neist audiitorid, kes teevad päringuid

maksumenetluse raames. Teabekorralduse tegemine läbi täitmisregistri võtab ca 15 minutit (nii

MTA kui RAB puhul). Sama korralduse tegemine täitmisregistri väliselt (koostamine,

allkirjastamine, registreerimine, väljasaatmine jne) võib võtta 2–3 tundi (nii MTA kui RAB

puhul) – töö- ja ajaressurssi perspektiivis on seega vahe märkimisväärne. Elektronpostiga

saadetud MTA korralduste ja RAB ettekirjutuste puhul varieerub ka krediidiasutuste

reageerimiskiirus, kus mõned võivad vastata samal päeval, teised aga nädal hiljem. MTA ja

RAB kogemus aga näitab, et täitmisregistri kaudu liigub info kõige kiiremini. Täitmisregistri

kasutamise taastamine võimaldaks seega märkimisväärses ulatuses kokku hoida töö- ja

ajaressurssi. Niisamuti oleks täitmisregistri kasutamisel tagatud ka läbipaistvus, sest selle kaudu

tehtud päringud on kontrollitavad läbi logide ning seda võib MTA kasutada üksnes menetluses

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, ning RAB seaduses kindlaks määratud

ülesannete täitmiseks vajaliku ning seaduses nimetatud andmete kogumiseks. Täitmisregistri

kaudu esitatud teabekorralduse vormi- ja sisunõuded on reguleeritud seaduse tasandil.

Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei eelda märkimisväärseid kulusid ega too kaasa tulusid.

8. Rakendusaktid

36 RAB puhul vastav statistika puudub

25

Seaduse rakendamine ei eelda rakendusaktide muutmist ega uute rakendusaktide kehtestamist.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Pangaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Andmekaitse

Inspektsioonile, õiguskantslerile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Maksukorralduse seaduse ning

rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse muutmise

seadus

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks maksukorralduse seaduse ning

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis.

Palume dokumendid kooskõlastada või nende kohta arvamus esitada hiljemalt 22.09.2025.

Kuna eelnõu esitatakse pärast käesolevat kooskõlastust Vabariigi Valitsuse istungile, siis

palume Justiits- ja Digiministeeriumil esitada ammendavalt kõik oma märkused ning

ettepanekud käesoleva kooskõlastuse raames, sealhulgas kontrollida ka eelnõu vastavust hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. MKS_RahaPTS_eelnõu

2. MKS_RahaPTS_seletuskiri

Lisaadressaadid:

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Maksumaksjate Liit

Andmekaitse Inspektsioon

Õiguskantsleri Kantselei

Meie 12.09.2025 nr 1.1-10.1/4034-1

2

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]