Ilvese II liivakarjääri keskkonnaloa andmisest keeldumise eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning menetlustähtaja pikendamine

EELNÕU

09.09.2025

Ilvese II liivakarjääri keskkonnaloa andmisest keeldumine

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat ning võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 55 lõike 2 punkti 12 ja §

13, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõike 1 punkti 4 ja 6, haldusmenetluse seaduse §

61 lõike 1 ning lähtudes Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047) 08.11.2022 esitatud

maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusest nr T-KL/1015565, otsustan:

1.1. Keelduda ettevõttele Verston Eesti OÜ maavara kaevandamise keskkonnaloa

andmisest Ilvese II liivakarjääri mäeeraldisel.

1.2. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest.

2. ASJAOLUD

Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047, aadress Pärnu tn 128, Paide linn, Paide linn, Järva

maakond) esitas 08.11.2022 Keskkonnaametile Ilvese II liivakarjääri mäeeraldise maavara

kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse T-KL/1015565

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.11.2021 dokumendina DM-

122096-1).

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine

Taotletav Ilvese II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Ilvese külas jäädes

riigiomandisse kuuluvale Surju metskond 1 (tunnus 75601:005:0422, 100% maatulundusmaa)

kinnistule, mille valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise pindala on 23,05 ha ja teenindusmaa

pindala 24,76 ha.

Mäeeraldis hõlmab ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 3, mille aktiivne tarbevaru on 387 tuh

m³ ja kaevandatav varu on 379 tuh m³. Keskmine tootmismaht aastas 30 tuh m³. Ilvese II

liivakarjääris kaevandatavat ehitusliiva kasutataks Rail Baltic (edaspidi RB) raudteetrassi

mulde ning muude raudteetrassiga seotud objektide ehitusel. Peale maavara ammendamist

korrastatakse ala maatulundusmaaks (metsamaa). Luba taotletakse 15 aastaks.

Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud maavarade registri volitatud töötleja (Maa-amet

15.11.2022 kiri nr 9-3/22/19419-2).

Ilvese II taotletav liivakarjäär asub Pärnu maakonnaplaneeringu järgi rohelise võrgustiku

tuumala serval.

Taotletav mäeeraldis kattub täielikult maaparandussüsteemiga MÄTTARABA(TP-761), mille

maaparandussüsteemi registri kood on 6114810020080002. Taotlusele oli lisatud

Põllumajandusja Toiduameti 07.11.2022 kiri nr 6.2-1/12612-1, milles kooskõlastatakse

kaevandamine tingimustel, et maaparandussüsteemid tervikuna peavad jääma toimima ja

planeeritavad tegevused ei tohi halvendada maaparandussüsteemi kui terviku

kuivendusseisundit. Kaevandamise tööde ajal ja järgselt ei tohi maaparandussüsteemi

kuivenduskraavidesse ja teistesse vooluveekogudesse sattuda setet, pinnast ja vee voolu

takistavaid esemeid. Vajadusel planeerida sette ja pinnase kinni püüdmiseks settebasseinid.

Taotluse seletuskirjas on selgitatud, et käesolevas taotluses ei ole käsitletud karjäärist välja

juhitava vee puhastamise meetmeid – see lahendatakse kaevandamise projekti koostamise

käigus vastavalt PTA projekteerimistingimustele.

RB raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletavast mäeeraldisest ning selle teenindusmaast

~400 m kaugusele edelasuunda.

Karjäärist 740 m kaugusel edelas asub Luitemaa looduskaitseala ja 550 m kaugusel idas asub

Reiu jõe hoiuala. Luitemaa looduskaitseala kuulub Luitemaa linnualana ja Luitemaa

loodusalana ning Reiu jõe hoiuala Reiu jõe loodusalana Natura 2000 võrgustiku koosseisu.

Lähimad kaitsealuste liikide leiukohad asuvad karjäärist 250 m kaugusel. Need on III

kaitsekategooria liikide sulgjas õhik (Neckera pennata) leiukoht (KLO9402625) ja taiga-

peenpoorik (Skeletocutis odora) leiukoht (KLO9600998). Kaevanduse mõju kaitsealustele

taime ja seeneliikidele tõenäoline ei ole.

Lähimad kaisealuste loomaliikide leiukohad on registreeritud Luitemaa looduskaitsealal ja Reiu

jõe hoiualal. Karjäärist ligikaudu ligikaudu 970 m kaugusel asub II kategooria kaitsealuse liigi

metsis (Tetrao urogallus) elupaik (KLO9123966) ja Rabaküla metsise püsielupaik.

Ilvese II mäeeraldis kattub RB Pärnu maakonnaplaneeringuga kehtestatud metsise

hüvitusmeetmeid toetava tegevuse alaga (Rabaküla sidususkoridor). Antud RB raudtee

trassilõigul ei ole raudtee ehitamine ilma hüvitusmeetmeid rakendamata võimalik. Metsise

hüvitusmeetmed on määratud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ Riigikohtu 19.05.2020 otsusega nr 3-18-529 tühistatud trassilõikude

piirkonnas (edaspidi ka RB Pärnu maakonnaplaneering), mis kehtestati majandus- ja

tööstusministri 01.04.2025 käskkirjaga nr 47.

2.2. Menetluskäik ja menetlusosaliste ärakuulamine

KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta

teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes.

Kaevandamisloa menetlusse võtmine on 21.12.2022 avalikustatud ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 21.12.2022 kirjaga nr DM-122096-4

kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1

punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Keskkonnaamet saatis 21.12.2022 kirjaga nr DM-122096-5 kaevandamisloa taotluse kirjaliku

arvamuse saamiseks taotletava mäeeraldise asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele.

Keskkonnaamet saatis 31.01.2022 kirjaga nr DM-122096-7 kaevandamisloa taotluse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigi huvi väljaselgitamiseks.

Keskkonnaamet teavitas 21.11.2022 kirjaga nr DM-122096-3 ettevõtet Verston Eesti OÜ

keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest.

Saarde Vallavalitsus edastas 23.01.2023 Keskkonnaametile Saarde Vallavolikogu 19.01.2023

otsuse nr 1-3/72 Ilvese II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele (registreeritud KOTKAS

22.11.2022 nr DM-120572-12), millega nõustuti keskkonnaloa andmisega.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 28.02.2023 kirjaga nr 17-1/2023/638-2 on

seisukohal, et Ilvese II liivakarjäärist maavara kaevandamine on riigi majandushuvides ning loa

andmine põhjendatud (registreeritud KOTKAS 28.02.2023 nr DM-122096-8).

Keskkonnaamet 10.05.2023 kirjaga nr DM-122096-9 teatas taotlejale, et menetluse käigus on

selgunud, et Ilvese II liivakarjääri mäeeraldis kattub märkimisväärses osas RB ühe

trassialternatiiviga (planeeringus kaalutakse ja hinnatakse mitmeid trassialternatiive). Kuna

planeerimismenetluses on võimalik alati vajadusel korral menetluses tagasi liikuda, siis kuni

planeeringu kehtestamiseni võib planeeringulahendus muutuda. Seega on oluline, et kõik

trassialternatiivid oleksid nö „vabad“ kuni planeering on kehtestatud. Võttes arvesse eelnevat,

jätkab Keskkonnaamet Ilvese II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlust peale Rail Baltic

trassi planeeringu kehtestamist ja trassi koridori kinnitamist. Vajadusel pikendame Ilvese II

liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse tähtaega.

Keskkonnaamet 05.12.2023 kirjaga nr DM-122096-10, seoses RB Pärnu maakonnaplaneeringu

kehtestamiseni ja trassi asukoha täpsustamiseni pikendas Ilvese II liivakarjääri keskkonnaloa

taotluse menetluse tähtaega kuni 04.12.2024 ning 10.12.2024 kirjaga nr DM-122096-11 kuni

04.06.2025.

Keskkonnaamet teatas 17.06.2025 kirjaga nr DM-122096-12, et on selgunud, et Ilvese II

liivakarjääri mäeeraldis asub RB raudteetrassi vahetus läheduses ja kattub RB metsise

hüvitusmeetmete alaga (Rabaküla sidususkoridor). Seoses sellega palusime taotlejal kaaluda

kaevandamisloa taotluse menetluse jätkamise põhjendatust ning esitada oma kirjalik seisukoht

21 kalendripäeva jooksul kirja kättesaamisest alates. Samuti teavitasime taotlejat, et kui

määratud tähtajas ei ole seisukohta esitatud või tähtaega pikendatud, keeldub Keskkonnaamet

kaevandamisloa andmisest. Ühtlasi pikendasime Ilvese II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse

menetluse tähtaega kuni 17.08.2025.

Verston Eesti OÜ esitatud tähtaja jooksul oma seisukohta ei esitanud ega pikendanud vastamise

tähtaega.

Kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet xx.xx.xxxx

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks keskkonnaloa kohta

tehtava otsuse eelnõu ning küsis ettevõttelt Verston Eesti OÜ ja asjaomastelt asutustelt

xx.xx.xxxx kirjaga nr DM-xx arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa andmisest keeldumise

otsuse eelnõule kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest.

Verston Eesti OÜ xx

3. KAALUTLUSED

3.1. Õiguslik alus

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise

ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS

erisusi.

MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi.

Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitas taotleja keskkonnaloa saamiseks keskkonnaloa andjale

taotluse. MaaPS § 48 kohaselt on keskkonnaloa andja Keskkonnaamet.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le, KeÜS-le,

keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks.

Riigilõiv 1000 € on tasutud 08.11.2022 kehtinud riigilõivuseaduse § 1362 lõike 1 punk 4

kohaselt.

Vastavalt MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohaselt kaevandamisloa andmisest keeldutakse ka

juhul kui taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada

kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest

keeldumisega.

KeÜS § 52 lõike 1 punkti 4 kohaselt keskkonnaloa andmisest keeldutakse kui kavandatav

tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele ja KeÜS § 52 lõike 1 punkti 6 kohaselt kui

tegevusega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi

keskkonnaloa andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on

võetud ohu vähendamise meetmed. Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise

piisav tõenäosus (KeÜS § 5).

3.2. Kaalutlused loa andmisest keeldumisel

Loa andja kohustus on menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal välja selgitada, kas

konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid.

Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust.

Ilvese liivakarjäär asub Pärnu maakonnaplaneeringu järgi rohelise võrgustiku tuumalal.

Rohelise võrgustiku elemendid on tuumalad ja koridorid. Tuumalad on ümbritseva keskkonna

suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või

kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Koridorid seovad tuumalad

ühtseks funktsioneerivaks tervikuks ja on liikide rände ja liikumisteedeks ühest tuumalast teise.

Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute

karjääride rajamisel enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju

võimalik ulatus (keskkonnamõju hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või

modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed

kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Rohelise võrgustiku toimimise

tagamiseks tuleb säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade

killustamist.

RB Pärnu maakonnaplaneeringuga on kavandatud hüvitusmeetmed Luitemaa linnualale

avalduvate leevendamatute oluliste ebasoodsate mõjude kompenseerimiseks (asendusalad ja

elupaikade taastamine) ning hüvitusmeetmeid toetavad tegevused ja piirangud kuni mõju

hüvitamiseni. Ilvese II mäeeraldis kattub RB metsise hüvitusmeetmeid toetava tegevusega

alaga (Rabaküla sidususkoridor).

RB Pärnu maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) koostamise käigus selgus, et sõltumata valitavast trassivariandist (kokku 6) kaasneb RB

projekti elluviimisega leevendamatu negatiivne mõju metsise asurkonnale Luitemaa linnualal

(sidususe kadumise oht metsise asurkonnale Luitemaa linnualal barjääriefekti tõttu). Metsise ja

tema elupaikade kaitse on aga Natura 2000 võrgustikku kuuluva Luitemaa linnuala kaitse-

eesmärk. Metsise asurkonna terviklikkuse ja sidususe tagamiseks töötati RB Pärnu

maakonnaplaneeringu ja selle KSH käigus välja asendus- ehk hüvitusmeetmed (Rail Baltica

Pärnu maakonnaplaneeringu, Lõuna-Pärnumaa planeeringu, Natura hindamise

hüvitusmeetmete kava, Roheplaan OÜ, Hendrikson DGE).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 45 lg 3

sätestab, et kui hoolimata strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast

eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete

lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt

tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib strateegilise

planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Vabariigi Valitsus andis

nõusoleku planeeringu kehtestamiseks ja seadis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse 06.02.2025

korraldusega nr 42 (https://www.riigiteataja.ee/akt/311022025012).

Metsise hüvitusmeetmed on määratud RB Pärnu maakonnaplaneeringuga, mis kehtestati

majandus- ja tööstusministri 01.04.2025 käskkirjaga nr 47.

Majandus- ja tööstusministri käskkirjas on muuhulgas välja toodud:

RB Pärnu maakonnaplaneeringuga kavandatakse hüvitusmeetmed Luitemaa linnualale

avalduvate leevendamatute oluliste ebasoodsate mõjude hüvitamiseks (asendusalad ja

elupaikade taastamine) ning hüvitusmeetmeid toetavad tegevused ja piirangud.

Hüvitusmeetmete eesmärk on tagada metsisele elupaiga samaväärne toimivus, mis on enne Rail

Balticu raudtee rajamist. Rail Balticu raudtee rajamisega metsisele kaasneva ebasoodsa mõju

hüvitamiseks tuleb tagada uued elupaigad 24-le metsise kukele. Selleks tuleb Lõuna-Pärnumaal

raudteetrassi piirkonnas (lisaks uute püsielupaikade moodustamisele ja taastamistööde

teostamisele püsielupaigas) rakendada hüvitusmeetmeid toetavaid tegevusi, mis aitavad

vähendada võimalust, kus hüvitusmeetmed ei osutu seire põhjal siiski piisavalt tõhusaks ja

vajalik on hakata otsima täiendavaid hüvitusalasid. Hüvitusmeetmeid toetavateks tegevusteks

on:

1. varasemalt kavandatud kaitsekorralduslike tegevuste lõpule viimine olemasolevatel või

planeeritud kaitstavatel aladel;

2. ebasoodsat koosmõju põhjustavate tegevuste vältimine püsielupaikasid ümbritsevatel

sidusatel metsa-aladel –nn puhveraladel, mis on metsise põhiline elupaiga kasutusala ning mille

säilimine ja kvaliteet on oluline hüvitusaladele seatud eesmärkide saavutamiseks1;

1 Hüvitusalade kaitse-eesmärk (metsise arvukuse kasv hüvitusaladel) on saavutatav vaid juhul, kui tagatakse

puhveraladel asuvate metsade pindala ja kvaliteedi säilimine. Hüvituskava koostamisel võeti aluseks eeldus, et

2.1. riigimaal metsise Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) kantud leiukohas ja

Rabaküla siduskoridoris reguleeritakse metsa majandamist.

Rabaküla siduskoridori alal majandustegevust selgitab täpsemalt RB Pärnu

maakonnaplaneering ning selle lisa (Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneeringu, Lõuna-

Pärnumaa planeeringu, Natura hindamise hüvitusmeetmete kava; koostajad Roheplaan OÜ,

Hendrikson DGE 2024):

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Lõuna-Pärnumaal RB raudtee mõjualasse

jäävate olemasolevate kaitsealade ümber ja hüvitusmeetmete paketi alusel moodustatavate

kaitsealade ümber on määratud puhverala, kus reguleeritakse arendus- ja majandustegevust

(riigimaal metsa majandamine; riigimaal maaparandussüsteemide rekonstrueerimine,

uuendamine ja hooldamine; riigi ja eramaal raadamine; eramaal uuendusraied EELIS-esse

kantud metsise mängupaigas) kuni metsisele avalduva mõju hüvitamiseni ehk hüvitusmeetmete

kavas toodud seireperioodi lõpuni.

Puhveralas riigimaal on maakonnaplaneeringuga ette nähtud Rabaküla siduskoridor

(planeeringu joonis 22), kus raadamine, lage- ja turberaied pole lubatud hüvitusmeetmete

seireperioodi lõpuni (10 aastasel periood pärast hüvitusmeetmete ellu viimist). Rabaküla

sidususkoridor hõlmab Mättaraba ümbruse, mis jääb Rail Baltic raudtee ja Valga-Uulu maantee

vahelisele alale ning Jaamaküla püsielupaigast edelasse jäävaid metsa-alasid.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja ptk-s 3.5.2 on nimetatud karjääride keskkonnaloa taotlused

ja geoloogilised uuringuruumid, mis kattuvad aladega, kus raadamine ja seeläbi

kaevandamistegevus on kuni metsisele avalduva mõju hüvitamiseni keelatud. Nendes

asukohtades karjääri avamisel kaasneks ebasoodne mõju metsisele, kõnealuste karjääride

hulgas on nimetatud ka Ilvese II liivakarjääri keskkonnaloa taotlus.

RB Pärnu maakonnaplaneeringule läbi viidud KSH aruande ptk-s 10 on põhjalikult hinnatud

Ilvese II liivakarjääri mõju metsisele ja muuhulgas toodud välja järgmised kaalutlused:

Ilvese II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse alad paiknevad Rabaküla sidususkoridoris, kus

raadamine (ning seeläbi ka kaevandamistegevus), lage- ja turberaied on keelatud tagamaks

Luitemaa ja Kikepera-Soomaa metsiseasurkondade omavaheline sidusus. Piirkonna metsise

leiukohad ja mängualad on Luitemaa linnuala mängudega funktsionaalselt seotud ja raudtee

rajamisest tulenev elupaikade killustatus ja asurkonna leviala vähenemine on seotud kogu

piirkonna metsise asurkonna ja mängudega. Hüvitusmeetmete rakendamine Luitemaa linnuala

naabruses asuvatel metsise jaoks tähtsatel sidususkoridoridel aitab seega tagada Luitemaa

linnuala metsise asurkonna säilimise ja loob võimaluse Natura ala kaitse-eesmärgiks asurkonna

taastumiseks.

Rabaküla sidususkoridor on üks kahest Luitemaa metsise asurkonna jaoks olulisest ühendusest

(põhjapoolne koridor Kikepera-Soomaa asurkonnaga ja lõunapoolne koridor Põhja-Liivimaa

asurkondannaga). Muudes asukohtades ühenduskoridoride loomine eeldaks kultuurmaastiku

metsastamist, kusjuures selle eelduseks oleks sobiva mullastiku olemasolu maastikul. Teistes

asukohtades on tegemist viljakamate aladega, millest tulenevalt tekiksid nendes kohtades

hüvitusaladest välja jäävatel puhveraladel metsise elupaikade seisund ei halvene. Tegevused, mille tulemusel

väheneb puhveralade metsade pindala ja halveneb metsise elupaikade kvaliteet, toovad eeldatavalt kaasa olulise

negatiivse mõju hüvitusaladele ja need peavad olema välistatud. Seetõttu on hüvitusalade kaitse-eesmärgi

saavutamiseni vajalik rakendada puhveraladel täiendavaid piiranguid.

metsakasvukohatüübid, mis ei ole metsistele liikumiskoridoridena atraktiivsed. Lisaks peab

arvestama, et metsisele sobiva (alates 40-60 aastast) metsa kasvamine võtab aastakümneid aega,

mistõttu elupaikade sidususe tekkimine väljuks Rail Balticu ebasoodsa mõju hüvitamiseks

planeeritud ajaraamistikust. Kokkuvõttes puuduvad hüvitusmeetmete kavas välja toodud

siduskoridori(de)le alternatiivid.

Ilvese II liivakarjääri alasi ei ole võimalik Rabaküla sidususkoridorist ka välja jätta. Riigimaal

asuv metsise liikumiskoridoriks sobiv metsala Rabaküla ja Jaamaküla mängude vahel ei

võimalda koridori nihutamist viisil, et üks või teine või mõlemad potentsiaalsed karjäärialad

jääks liikumiskoridorist välja. Metsise kaitse tegevuskava eelnõu järgi on sidususe tagamisel

oluline tuum- ja astmelauaaladel metsise elupaikades metsamaa säilimise tagamine ning neid

ühendavatel koridorides metsamaa säilimine üldjuhul vähemalt 2 km laiustes koridorides,

arvestades, et taristu mõju võib ulatuda kuni 1 km kaugusele koridori mõlemast servast.

Rabaküla sidususkoridor on liialt kitsas võimaldamaks selles liivakarjääri(de) avamisega

kaasnevat täiendavat mõju ning häiringuid enne, kui raudteega seonduvad metsisele avalduvad

mõjud on hüvitusmeetmete abil kompenseeritud. Ka juhul, kui kaevandatud alad taastada

metsamaaks, muutuks see metsisele sobilikuks elupaigaks alles umbes 40-60 aastat pärast

metsa istutamist.

Kokkuvõttes, Ilvese II mäeeraldis kattub terves ulatuses RB Pärnu maakonnaplaneeringuga

kehtestatud metsise hüvitusmeetmeid toetava tegevuse alaga (Rabaküla sidususkoridor).

RB Pärnu maakonnaplaneeringuga on kehtestatud hüvitusmeetmed, mille eesmärk on

kompenseerida kahju, mida kavandatav raudtee projekt tekitab Luitemaa Natura 2000 ala

kaitse-eesmärkidele. Tegevused, mille tulemusel väheneb puhveralade metsade pindala ja

halveneb metsise elupaikade kvaliteet, toovad eeldatavalt kaasa olulise negatiivse mõju

hüvitusaladele ja need peavad olema välistatud. Ilvese II liivakarjääri avamine Rabaküla

sidususkoridori alal kahjustab metsise hüvitusmeetmete elluviimist, mille on otseselt välja

toonud kehtestatud RB Pärnu maakonnaplaneering. Karjääri rajamine on seega kehtiva RB

Pärnu maakonnaplaneeringuga otseses vastusolus ning esineb KeÜS § 52 lõike 1 punktist 4

tulenev keskkonnaloa andmisest keeldumise alus.

Ilvese II karjääri avamisega kaasneb oluline ebasoodne mõju RB metsise hüvitusmeetmete

aladele ning hüvitusmeetmeid toetava tegevuse alale (Rabaküla sidususkoridor) ning seda

ebasoodast mõju ei ole võimalik leevendada muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega.

Ilvese II liivakarjääri kaevandamisloa andmiseks ei ole ka ülekaalukat avalikku huvi. Karjääri

avamine takistab Rail Baltic kiirraudtee rajamisega kaasnevate negatiivsete mõjude

kompenseerimist Luitemaa - Laiksaare alamasurkonna soodsa seisundi säilitamiseks ja seega

Luitemaa looduskaitsealal asuva metsise asurkonna soodsa seisundi tagamist. Seetõttu esinevad

MaaPS § 55 lõike 2 punktist 12 ja KeÜS § 52 lõike 1 punktist 6 tulenevad keskkonnaloa

andmisest keeldumise alused.

Tulenevalt eelnevast otsustab Keskkonnaamet keelduda ettevõttele Verston Eesti OÜ maavara

kaevandamise keskkonnaloa andmisest Ilvese II liivakarjääri mäeeraldisel.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti

andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Aare Mark

vanemspetsialist

maapõuebüroo