Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Siseministeerium

[email protected]

Välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seadus

Austatud siseminister

Rahandusministeerium kooskõlastab välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

eelnõu järgmiste märkustega.

1) Eelnõu kohaselt antakse rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse alusel elamisloa

taotlejale õigusabi riigi õigusabi seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas

seaduses sätestatud erisusi.

Riigi õigusabi seaduse § 25 lõike 3 järgi võib kohus riigi õigusabi saaja majandusliku

seisundi või maksevõime olulise muutumise korral riigi õigusabi saaja või

Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel RÕS §

14 lõigetes 1–3 või § 13 lõikes 5 nimetatud asjaolusid arvestades muuta enne

õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse

ulatust või hüvitamise korda. Märgime, et Rahandusministeeriumi poolt ei ole viidatud

säte täidetav, kuna Rahandusministeeriumil ei ole puutumust ega juurdepääsu teabele

riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime muutumise kohta.

2) Eelnõu §-ga 92 täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku §-iga 126¹⁹ (Euroopa

Liidu infosüsteemide andmete töötlemine). Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt on

Euroopa Liidu infosüsteemide andmeid lubatud töödelda üksnes kriminaalmenetluse

seadustiku § 489⁶ lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 nimetatud kuriteo puhul.

Seletuskirjas tuleks märkida ära kõik karistusseadustiku paragrahvid, mis nimetatud

loetelu alla kuuluvad, et ei tekiks vaidlust kas maksupettus või aktsiiskaupade

ebaseaduslik käitlemine on pettused kriminaalmenetluse seadustiku § 489⁶ punkti 8

mõttes. Palume seega seletuskirjas avada kindlasti pettuste määratlus Euroopa

ühenduste 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni

tähenduses.

Analoogse ettepaneku tegime ka politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

(https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b526fe9d-7efa-41aa-ace9-

9e762ee2b15a), mille seletuskirja täiendati järgmise selgitusega: "Eelnõuga määratud

ametiasutustest on uurimisasutused oma pädevuse piires PPA, KAPO, MTA,

Teie 26.06.2025 nr 1-6/3198-1,

SIM/25-0698/-1K

Meie 12.09.2025 nr 1.1-11/2983-2

2

Rahapesu Andmebüroo ja KeA. KAPO ja VLA on julgeolekuasutused. Mõlema

julgeolekuasutuse teabe kogumise ja töötlemise ülesanded ja tegevussuunad kannavad

muu hulgas terrorismi ennetamise ja tõkestamise eesmärki ning neil peaks olema

õigus taotleda luba teha terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks

või uurimiseks päringuid ETIAS-e kesksüsteemis salvestatud andmetes. Muud rasked

kuriteod hõlmavad ka riigivastaseid süütegusid, mis kuuluvad nõukogu raamotsuse

2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kategooriasse „sabotaaž“.

Keskkonnaministri 30. septembri 2020. aasta määruse nr 47 „Keskkonnaameti

põhimäärus“ § 7 lõike 2 punkti 12 kohaselt teostab KeA riiklikku järelevalvet, ennetab

ja menetleb süütegusid ning kohaldab riiklikku sundi. Keskkonnavastased süüteod on

karistusseadustiku 20. peatükis ja nende hulgas on ka ETIAS-e määruse artikli 3 lõike

1 punktile 16 vastavad süüteod. Selle punkti järgi on raske kuritegu õigusrikkumine,

mis vastab ühele nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud

õigusrikkumistest või on sellega samaväärne, kui selle eest karistatakse liikmesriigi

õiguses vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille

maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat.

MTA pädevusse kuulub karistusseadustiku §-des 375, 376, 376¹, 376², 389¹ ja 391

nimetatud kuritegude ennetamine, avastamine ja uurimine. Nende süütegude eest

karistatakse riiklikus õiguses vabadusekaotuse või vabadust piirava

julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat. Seetõttu

peaks MTA-l olema õigus taotleda luba teha nende süütegude ennetamiseks,

avastamiseks ja uurimiseks päringuid ETIAS-sse.

Nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK loetletud õigusrikkumised on võetud Eesti

õigusesse üle KrMS-i § 489⁶ lõikes 1 ja selles toodud teod on kriminaliseeritud ka

Eesti õiguskorras. KrMS-i § 489⁶ lõikes 1 loetletud kuritegude ennetamine,

avastamine või uurimine on eespool nimetatud asutuste ülesanne ja seetõttu on

eelnõuga antud neile õigus taotleda luba teha päringuid ETIAS-e kesksüsteemis

salvestatud andmetes.

Paragrahvi 7⁶⁶ lõike 1 kohaselt kuulub ETIAS-e keskne juurdepääsupunkt PPA

koosseisu ja sama paragrahvi lõike 2 järgi on PPA ka määratud ametiasutus, kellel

on õigus taotleda ETIAS-e keskselt juurdepääsupunktilt luba teha päringuid ETIAS-e

kesksüsteemis salvestatud andmetes.

ETIAS-e määruse artikli 29 lõike 2 kohaselt võivad juhul, kui liikmesriigi õigus seda

lubab, määratud ametiasutus ja keskne juurdepääsupunkt kuuluda samasse

organisatsiooni, kuid keskne juurdepääsupunkt peab oma ETIAS-e määrusest

tulenevate ülesannete täitmisel tegutsema määratud ametiasutusest täiesti sõltumatult.

Keskne juurdepääsupunkt on määratud ametiasutusest eraldiseisev ja ei saa sellelt

juhiseid kontrollimise tulemuste kohta, vaid kontrollib sõltumatult."

Palume sarnaselt täiendada ka eelnõu seletuskirja.

3) Eelnõu rakendamisega kaasnevad märkimisväärsed kulud, mis on välja toodud

seletuskirja erinevates mõju kirjeldavates peatükkides. Näiteks on punktis 6.1.2.1

toodud tabelis nr 5 välja vajaliku kohtupersonali kulud juuni 2026-2029 ning

katteallika kohta märgitud, et kohtu personali värbamiseks on vajalik eraldada

eelarvevahendid riigieelarvest. Kohtunike värbamine kehtestatakse justiits- ja

3

digiministri määrusega ja palgad määratakse kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade

seadusega (KRAPS). Seega ei ole kohane seaduseelnõu seletuskirja tuua katteallikana

riigieelarve, vaid tuleb lahti kirjutada, kuidas Justiits- ja Digiministeerium planeerib

katta vajalikud kulud kohtupersonali värbamiseks.

Eelnõu rakendamisega kaasnevad kohustused kohaliku omavalitsuse üksustele

(KOV), mis toob kaasa lisavajadusi eelarvele. Eelnõu seletuskirjast ei tule välja, kelle

eelarvest planeeritakse KOVile kaasnevad lisakulud eraldada. Kui vajaminev raha on

juba varasemalt taoliste ülesannete lahendamiseks riigieelarves eraldatud siis tuleb see

ka välja tuua. Näiteks, millised teenused on kaetud toetusfondis või tasandusfondis

olevatest vahenditest ja millised ülesandeid planeeritakse lisaks ning vajavad

täiendavat ressurssi. Kaasnevate ülesannetega tekkivad lisavajadused on vaja

täpsemalt lahti kirjutada, kuidas ja kelle eelarvest eraldatakse vajaminevad vahendid.

Juhime tähelepanu, et seaduse vastu võtmisega ei saa tekkida n-ö automaatseid

lisakulusid riigieelarvele. Siduvate rahaliste otsuste tegemine on koondatud riigi

eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi, kus kõrvutatakse riigi kõik rahalised

võimalused ja vajadused. Arvestades riigi rahalist seisu ja võimalust, et lisavahendeid

ei eraldata, tuleb kulud katta asutuse enda vahenditest.

Eelnõu seletuskirja punktis 7 on välja toodud muudatuste rakendamisega kaasnevad

kulud Siseministeeriumi valitsemisalale ja õiguskantslerile. Teistele riigiasutustele

kaasnevaid kulutusi pole välja toodud. Eelnõust nähtuvalt tekib seaduse rakendamisel

lisaks kulusid ka teistele asutustele, mida aga täpsemalt (koos katteallikatega) pole

välja toodud (nt kohanemisprogrammi sihtgrupi laiendamine, andmekogude

arendamine, lisapersonali värbamine kohtutes).

Palume eelnõu seletuskirja viia sisse täiendused neis punktides, kus on ette nähtud, et

eelarvelised vahendid eraldatakse riigieelarvest, tuua välja arvestuse alused ja

katteallikad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Anneli Valgma 5885 1315

[email protected]

Marju Saar 5885 1438

[email protected]

Agnes Peterson 58851301

[email protected]