Riigilõivuseaduse muutmise seadus

EELNÕU

09.09.2025

Riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 258 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem;

2) 2560 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või

ületab seda.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

10.09.2025

Riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Seaduse eelnõu käsitleb riigihangete vaidlusi lahendava vaidlustuskomisjoni rahastust.

Riigihanke korraldamisest tekkinud vaidlusi lahendab kohustusliku kohtuvälise organina

riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VaKo). VaKo asub Rahandusministeeriumi

valitsemisalas. VaKo töökoormus on vaidlustuste arvu kasvu tõttu märkimisväärselt

suurenenud.

Vaidlustuskomisjoni asutamisel kavandati üksuse tegevuse kulud katta vaidlustusasjade

riigilõivude arvelt. Riigilõivuseaduses (edaspidi RLS) sätestatud määrad pärinevad 2007.

aastast1 ja katavad praegu vaid 55% VaKo tööjõukuludest. Eelnõuga taastatakse riigihangete

vaidlustuste riigilõivumäärade kulupõhisus viies lõivud vastavusse tegelike kuludega.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste

halduskoormuse kasvu, sest eelnõuga ei muudeta RLS-i selliselt, et muudatustega kaasneks

korralduslikke muudatusi.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna

nõunikud Anna Poots ([email protected], tel 5885 1313) ja Madina Talu ([email protected],

tel 5885 1418). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

([email protected], tel 5885 1439). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, e-post

[email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. , kuid on kaudselt seotud Vabariigi

Valitsuse 2025–2027 tegevusprogrammi (kinnitatud 19. juunil 2025) eesmärgiga ajakohastada

riigilõivud kohtumenetluses, et need oleksid rohkem seotud tegelike menetluskuludega ja

toetaks seeläbi kohtutel kiiremini otsusteni jõudmist.2 Nimelt kohalduvad vaidlustuse riigilõivu

1 Edaspidi välja toodud sätted riigihanke vaidlustuse riigilõivu suuruste kujunemisest alates 2006.

1) Riigilõivuseadus (RT I 2006, 58, 439; jõustumine osaliselt 01.01.2007) § 222 lg 1: (1) Riigihanke vaidlustuse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Eduka pakkumise otsuse kohta esitatud vaidlustuse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

2) Riigilõivuseaduse muudatus (RT I 2007, 22, 114; jõustumine 01.05.2007) § 222 lg 1: (1) Riigihanke vaidlustuse

esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) 10 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast

väiksem; 2) 20 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab

seda.

3) Riigilõivuseadus (RT I 2010, 21, 107);

3) Riigilõivuseadus (RT I 30.12.2014, 1; 10.12.2014 vastu võetud) § 258 lg 1: (1) Riigihanke vaidlustuse esitamisel

tasutakse riigilõivu: 1) 640 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2)

1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületav seda. 2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus

2

määrad ka halduskohtusse kaebuse esitamisel.3

Eelnõuga muudetakse RLS-i redaktsiooni RT I, 08.07.2025, 64.

Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (riigikogu kodu- ja töökorra

seaduse § 78 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73).

2. Seaduse eesmärk

Riigihangete vaidlusi lahendab kohustusliku kohtuvälise vaidluste lahendamise organina

riigihangete vaidlustuskomisjon4. 2024. aastate andmete alusel lahendab VaKo 79% riigihanke

vaidlustest5. 2023. aasta andmete põhjal jääb 97% VaKo otsustest kehtima ka pärast

kohtumenetlust. Viimastel aastatel on vaidlustuste arv märkimisväärselt tõusnud ning

kasvutendents jätkub. Vaidlustuste hulga tõttu tegutseb VaKo oma võimekuse piiril ning

menetluste tagamiseks tuleb praegust olukorda muuta. Teine põhjus eelnõu koostamiseks on

riigilõivude osakaalu langemine VaKo rahastamises 55% -ni otsestest kuludest.

Menetlusökonoomia eesmärgil ning õigusemõistmisest huvitatud isikute suuremaks

osalemiseks riigi kulude kandmisel tõstetakse eelnõuga riigihanke vaidlustuse esitamisel

makstavat riigilõivu 100%.

Riigilõivumäärade ajakohastamisel lähtutakse riigilõivuseaduse § 4 lõikes 1 kehtestatud

kulupõhimõttest.

Kehtiva seaduse kohaselt tasutakse riigihanke vaidlustuse esitamisel riigilõivu:

1) 640 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem;

2) 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või

ületab seda.

Hankeasjas kaebuse esitamisel halduskohtule tasutakse riigilõivu samas määras.

Praegused riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad kehtivad aastast 2007, mil VaKo

loodi. Sellel ajal oli riigihangetes vaidlustuse esitamise riigilõiv 10 000 krooni alla

rahvusvahelise piirmäära riigihankes ja 20 000 krooni üle rahvusvahelise piirmäära riigihankes.

Euro tulekul arvutati riigilõivud sendise täpsusega ümber kroonidest eurodesse.

RLS redaktsioonis, mis võeti vastu 22. aprillil 2010. a ja kehtis kuni 2014. aastani, olid

riigilõivumäärad järgmised:

1) 639,11 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem;

2) 1278,23 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära.

See tähendab, et kehtiva RLS-iga riigilõivumäärad ainult ümardati. Seega on riigihangetes

vaidlustuse esitamiseks sätestatud riigilõivumäärad olnud põhimõtteliselt muutumatud rohkem

kui 17 aastat, samas on märgatavalt suurenenud tööjõukulud ja muud kulud.

Lõivumäärasid tuleb tõsta, et VaKo toimingutega seotud riigilõivud kataksid senisest suuremas

ulatuses komisjoni tegelikke tegevuskulusid riigihangete vaidlustuste menetlemisel. Ühtlasi

soodustab see vaidlustuste läbimõeldumalt esitamist. Riigilõivude tõstmisel ei tehta erisusi

3 Riigilõivuseadus § 60 lg 5; 4 Halduskohtumenetluse seadustik § 268 lõige 1 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni põhimäärus § 1. Kättesaadav:

ttps://www.riigiteataja.ee/akt/120072017001 5 2024. a võttis VaKo menetlusse 165 vaidlustust, VaKo otsuste peale esitati kaebus halduskohtule 34 korral

3

VaKo ja kohtumenetluse vahel, sest Rahandusministeeriumi analüüsi andmetel on hankeasja

lahendamine halduskohtus kulukam kui VaKo-s ning sellest võib järeldada, et praegused lõivud

katavad halduskohtu kuludest veelgi väiksema osa võrreldes komisjoni kuludega. Samuti

arvestati, et valitsuse tegevusprogrammi kohaselt kavandatakse kohtumenetluse riigilõivude

ajakohastamist. Seega ei ole põhjust hankeasjades kehtinud lõivustamise süsteemi muuta.

Eelnõu jõustumine alates 1.01.2026 on põhjendatud, sest õiguslikult on tegemist kõigi

puudutatud isikute jaoks lihtsate muudatustega, millega kohanemiseks ei vajata pikemat

ülemineku aega kui eelnõuga planeeritud.

2.2. Väljatöötamiskavatsuse koostamine

Kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktiga 1 ei ole koostatud

väljatöötamiskavatsust. Eelnõus märgitud muudatused on vaja teha tavapärasest kiiremini, et

eelviidatud töökoormuse kasvu tingimustes oleks jätkuvalt tagatud menetluse mõjusus ja

ökonoomia. Lisaks aitab eelnõu kaasa eelarve tasakaalu saavutamisele olukorras, kus VaKo

koormus ja kulud kasvavad ning loob eeldused VaKo-sse neljanda liikme värbamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse RLS-i ning teine

paragrahv sätestab seaduse jõustumise.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse RHS § 258 lõike 1 punkte 1 ja 2, mille kohaselt tõstetakse riigihanke

vaidlustuse esitamise riigilõivu 1280 euroni, kui riigihanke eeldatav maksumus on

rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, ning 2560 euroni, kui riigihanke eeldatav maksumus on

võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.

Riigihanke rahvusvaheline piirmäär jääb sõltuvalt hanke esemest ja hankija tüübist vahemikku

143 000 eurot kuni 5 538 000 eurot. Euroopa Komisjon vaatab iga kahe aasta tagant

rahvusvahelised piirmäärad üle ning vajadusel muudab neid delegeeritud määrusega. Vastavalt

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepingu kohasele arvutamismeetodile võtab

komisjon kõnealuste piirmäärade väärtuste arvutamisel aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi

eriarveldusühikutes (SDR) väljendatud euro keskmise päevakursi 24 kuu pikkuse ajavahemiku

jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril jõustuvale läbivaatamisele eelnevaks 31. augustiks.

Paragrahvi 1 eesmärk on ajakohastada riigihanke vaidlustuse riigilõivumäärad ning viia need

paremasse vastavusse aja jooksul muutunud kulukomponentidega selliselt, et see aitaks katta

vaidlustuste lahendamisega kaasnevaid töö- ja majanduskulusid ning hoiaks ära

põhjendamatute vaidlustuste esitamise (menetlusökonoomia). Lõivude tõstmise peamiseks

eesmärgiks on katta riigilõivudest VaKo tööjõukulud ning luua eeldus komisjoni neljanda

liikme värbamiseks. Alljärgnevalt hinnatakse uute riigilõivumäärade vastavust

riigilõivuseaduses sätestatud kulupõhimõttele ning proportsionaalsust lõivu eest saadud teenuse

maksumuse, ettevõtjate maksejõulisuse ning kitsamas tähenduses proportsionaalsuse aspektist.

Kulupõhimõte

Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras,

mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle

eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Kavandatavate muudatuse

aluseks on võetud kulupõhimõte. Selle kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu

tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Otsesed kulud on näiteks

4

palgafond, materjalikulu (kontoritarbed jne). Kaudsete kuludena võib välja tuua majandus- ja

halduskulu (rent, elektrikulu, seadmete soetamise ja hoolduse kulu jms), arhiveerimisega

seonduva kulu, juhtimis- ja raamatupidamiskulud. Kulupõhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus6

leides, et RLS-i § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS-is sätestatud määras

tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Sama seaduse § 4 lõike 1 järgi kehtestatakse

riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). Seega on

riigilõivu eesmärgiks eelkõige riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutuste täielik või

osaline hüvitamine.

Nende aastate jooksul, mil RHS-i alusel riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad on

püsinud muutumatuna (alates 2007. aasta), on oluliselt kasvanud riigi kulutused RHS-i alusel

vaidlustuste menetlemisele. 2024. aastal oli kolmeliikmelise VaKo palgafondi kulu ligikaudu

330 000 eurot aastas. Lisaks on aastate jooksul kallinenud kvaliteetse menetluse tagamiseks

vajalikud muud kulud, sh riist- ja tarkvara arendused. Vaidlused VaKo-s on muutunud oluliselt

keerukamaks. Seda ilmestab näiteks asjaolu, et kui 2010.a sisaldas VaKo otsus keskmiselt 4500

sõna, siis 2024. a juba 9278 sõna7. VaKo lahendab RHS-ga seonduvaid vaidlusi sõltumata

nende maksumusest - näiteks on VaKo pädevuses hankija poolt nn väikehankes tehtud otsusega

seonduvate vaidluste lahendamine.

VaKo liikmete ametipalk on võrdne maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga. 2008. aastal

oli maakohtuniku põhipalga suuruseks 37 628 krooni ehk umbes 2405 eurot kuus. 2025. aastal

on haldus- ja maakohtuniku põhipalgaks 5 858,49 eurot.8 Seega on viimase 17 aasta jooksul

tõusnud maa- ja halduskohtuniku ning VaKo liikmete palgad, umbes 140%. Alates 2007.

aastast on tarbijahinnaindeks suurenenud 76% võrra.9 Tulenevalt hindade tõusust on kõik VaKo

majanduskulud oluliselt suurenenud. 2007. aasta tasemele jäänud riigilõivudest ei ole võimalik

enam komisjoni kulusid vajalikul määral katta. VaKo viimase kolme aasta tööjõukulud ning

riigilõivudest saadud kate10 on järgmine:

Aasta Riigilõivudest tulu Tööjõukulud Erinevus € Riigilõivude

osakaal kuludest

2022 140 160 € 305 882 € -165 722 € 45,82%

2023 154 600 € 311 305 € -156 705 € 49,66%

2024 164 500 € 329 160 € -164 660 € 49,98%

Komisjoni töö kulude suurust mõjutab VaKo töökoormuse tõus, sest vaidlustuste

menetlemiseks vajatakse lisatööjõudu.

Lisaks kogukulude kasvule mõjutab riigilõivu suurust ka vaidluste arvu prognoos. Alates 2022.

aastast on riigihangetes vaidlustuste esitamine olnud tõusvas trendis. Võrreldes 2022. aastaga

on esitatud vaidlustuste arv suurenenud 50% ning menetlusse võetud vaidlustuste arv 32%

võrra. Sealjuures tuleb silmas pidada, et alates 2022. aastast on VaKo kolmeliikmeline

(eelnevalt oli VaKo-s neli komisjoni liiget). Vaidlustuste hulka on suurendanud ka riigihangete

6 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2010. aasta määrus nr 3-2-1-95-10, p 9. 7 Arvutus on tehtud 5 otsuse näitel, mis on tehtud mais 2020 ja 2025 esitatud vaidlustuste kohta. 8 Avaliku sektori statistika. Rahandusministeerium. https://fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-

kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika#ametnike-palgaandmed 9 Statistikaamet. IA021. Tarbijahinnaindeksi muutus.

https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA021/table/tableViewLayout2 10 Riigi personali- ja palgastatistika. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/personali-ja-

palgastatistika#ametnike-palgaandmed

5

arvu kasv. Näiteks, 2007. aastal korraldati 7 398 riigihanget. 2024. aastal korraldati juba 8 791

(kasvanud 19%) riigihanget.

Eelnõuga kavandatud riigilõivudest saadud tulu katab komisjoni kolme liikme tööjõukulud.

Vaidlustuste läbivaatamisega kaasnevad muud otsesed kulud ning kaudsed kulud kaetakse

riigieelarvest. Järelikult on kavandatud riigilõivud kooskõlas kulupõhimõttega, sest riik ei teeni

riigilõivude arvelt tulu.

Riigilõiv korreleerub teenuse maksumusega

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis kohtuasjas 3-4-1-59-14, et avalik-

õiguslike toimingute riigilõivustamine on põhiseaduse tähenduses lubatud, kui toimingus

sisaldub lõivu tasunud isiku jaoks vastuteene ning riigilõivuna küsitav rahasumma on mõeldud

nimetatud toimingu tegemisega kaasnevate kulude katmiseks. Seejuures võrdles kohus

kavandatud riigilõivumäärasid tsiviilasja menetlemise keskmise kuluga.

2024 .aastal olid VaKo tööjõukulud kokku 329 160 eurot. Menetlusse võeti 165 vaidlustust.

Ühe vaidlustuse menetlemise kuluks kujunes 1995 eurot. Kavandatud riigilõivu määrad on

sõltuvalt riigihanke eeldatavast maksumusest 1280 eurot või 2560 eurot.

Järgneval joonisel on näidatud alla ja üle rahvusvahelise piirmäära (rvp) riigihangetes esitatud

vaidlustuste arv.

Joonis 1. Vaidlustatud riigihangete arv üle rahvusvahelise piirmäära ja alla rahvusvahelise

piirmäära hangetes.

Kuigi kavandatavad lõivud, 1280 € ja 2560 €, ei pruugi igal üksikul juhul olla vastavuses

toimingutega kaasnevate kuludega, peavad Riigikohtu seisukohtade kohaselt lõivud püsima

proportsioonis kuludega, mis kaasnevad riigile mingit liiki vaidluse lahendamisega. Lubatav on

"ristsubsideerimine", kus suurema hinnaga asjadest laekuvad lõivud aitavad katta väiksema

hinnaga asjade lahendamise tegelikke kulutusi (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-17-13, p 32, 37).

See aitab vältida väikeste rahaliste nõuete ülemäärast lõivustamist ja tagada kaebeõiguse

kättesaadavuse. Samasugune lähenemine on põhjendatud ka vaidlustuste menetlemisel.

6

Arvestades 2024. aastal esitatud vaidlustusi ning uusi riigilõivumäärasid, kogutaks ühe

vaidlustuse kohta riigilõivu 1885 eurot. Järelikult ei ületa kavandatud riigilõiv vastu saadava

teenuse kulusid.

Riigilõivud on proportsioonis riigihanke eeldatava maksumusega

Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C‑61/1411, et riigihangetega seotud halduskohtumenetluses

kaebuse esitamisel makstav riigilõiv, mis ei ületa 2% asjassepuutuva hankelepingu

maksumusest, ei muuda riigihankeid käsitlevas liidu õiguskorras ette nähtud õiguste kasutamist

praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks.

Kõige madalama rahvusvahelise piirmäära puhul, mis on 143 00 eurot, moodustab uus

riigilõivumäär 2560 eurot riigihanke eeldatavast maksumusest 1,79 % ning kõige kõrgema

rahvusvahelise piirmäära (5 538 000 eurot) korral 0,05%. Alla rahvusvahelise piirmäära

riigihanke puhul (142 999 eurot) on riigilõivu 1280 eurot osakaal hankelepingu maksumusest

0,90% ning see suureneb mida väiksema maksumusega hankeleping vaidlustatakse. Täpsema

ülevaate saamiseks on alltoodud tabelis esitatud viimase kolme aasta vaidlustused jaotatuna

vastavalt vaidlustusega seotud hankelepingu maksumusele.

Esitatud vaidlustuste arv hankelepingu maksumuse järgi

Aasta Alla 143 000 €/

riigilõivu osakaal

1%

143 000-

512000 €

riigilõivu

osakaal 1,8%-

0,5%

Üle 512000 €

riigilõivu

osakaal alla

0,5%

2022 25 23 69

2023 26 31 68

2024 32 26 62

Tabel 1.

Statistika andmetel esitatakse kõige rohkem vaidlustusi suurema maksumusega riigihangetes,

kus riigilõivu määr moodustab hankelepingu maksumusest 0,5% või vähem. Riigihangetes,

mille vaidlustamisel moodustaks riigilõiv üle 2% (50 000 eurot ja vähem), vaidlustusi

praktiliselt ei esitata.

Eeltoodust järeldub, et eelnõuga kavandatavad riigilõivu määrad on kooskõlas Euroopa Liidu

kohtu praktikaga ning ei vähenda õiguskaitset ebapropotsionaalselt.

Maksejõulisus

Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C‑61/14, et ettevõtja osalemiseks hankemenetluses peab tal

olema vastav majanduslik ja finantsseisund12. Majandusnäitajatele tuginedes saaks

riigilõivumäärasid tõsta üksnes maksejõulisuse põhimõttega kooskõlas. Maksejõulisust

tõendaks ettevõtete majandusnäitajate paranemine, mis kinnitaks, et isikutele oleks jätkuvalt

tagatud õigusemõistmise kättesaadavus. Alltoodud tabelis on toodud ettevõtete

11 6.10.2015 Orizzonte Orizzonte Salute vs Azienda Pubblica di Servizi alla persona San Valentino p 58; 12 Sama, p 64;

7

majandusnäitajad alates 2020. aastast13, kuid Statistikaameti andmetel on ettevõtjate

majandustulemused paranenud iga-aastaselt alates 2016. aastast kuni 2022.

2020 2021 2022 2023

Müügitulu,

tuhat eurot

Kokku – kõik

tegevusalad (v.a

finants- ja

kindlustustegevus)

66 483

653,7

79 904 14

7,4

98 513 18

1,3

94 666 216,

80

Ärikasum (-

kahjum), tuhat

eurot

Kokku – kõik

tegevusalad (v.a

finants- ja

kindlustustegevus)

4 490 753,8 6 933

183,9

8 926

407,5

5 745 565,3

Aruandeaasta

kasum (-

kahjum), tuhat

eurot

Kokku – kõik

tegevusalad (v.a

finants- ja

kindlustustegevus)

4 578 203,6 7 937

599,3

9 175

910,5

6 636 271,2

Müügitulu

puhasrentaablus,

%

Kokku – kõik

tegevusalad (v.a

finants- ja

kindlustustegevus

6,86 9,90 9,29 6,99

Tabel 2.

Eeltoodust järeldub, et avalik-õiguslike toimingute riigilõivustamine on põhiseaduse

tähenduses lubatud, kui toimingus sisaldub lõivu tasunud isiku jaoks vastuteene ning

riigilõivuna küsitav rahasumma on mõeldud nimetatud toimingu tegemisega kaasnevate kulude

katmiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele

5.1 Eelnõu vastavus põhiseadusele

Analüüsis hinnatakse kas kavandatud riigilõivude tõus on kooskõlas põhiseaduse § 15 lõikes 1

sätestatud õigusega pöörduda kohtusse ning §-s 11 sätestatud põhiõiguste piiramise

proportsionaalsuse põhimõttega.

Riigikohus on oma praktikas (nt otsus asjas nr 3-4-1-10-12, p 28) selgitanud, et kohtusse

pöördumise õiguse riive tekib, kui riigilõivu tasumise kohustus takistab asja menetlusse

võtmist. Samuti on Riigikohus korduvalt rõhutanud (nt otsus asjas nr 3-4-1-20-07, p 19), et

kohtuliku kaitse õiguse riive legitiimne eesmärk on menetlusökonoomia. Riigilõivude puhul

väljendub see riigi püüdluses suunata isikuid mitte esitama põhjendamatuid või pahatahtlikke

kaebusi, mis võivad kohtusüsteemi üle koormata.

Lisaks menetlusökonoomiale on teiseks legitiimseks eesmärgiks riigi kulutuste osaline katmine

kohtumõistmisest huvitatud isikute poolt (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-67-11, p 25.5).

Seletuskirjas on välja toodud, et eelnõu eesmärgiks on taastada kulupõhisus, mis on RLS § 4

lõike 1 alusel kehtestatud üldpõhimõte.

13 Statistikaamet. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud-

kasum__aastastatistika/EM001

8

Põhiõiguse riive peab olema proportsionaalne, st sobiv, vajalik ja mõõdukas (Riigikohtu otsus

asjas nr 3-4-1-16-08, p 29).

Riigilõivu tõstmine on sobiv abinõu, et soodustada eesmärkide saavutamist. Uued riigilõivud

aitavad katta VaKo tegelikke kulusid ja suunata vaidlustajaid kaalutletumalt oma kaebusi

esitama.

Joonis 1 näitab, et 2022. aastast on vaidlustuste arv olnud tõusutrendis, kasvades 50% võrreldes

2022. aastaga. Läbi vaatamata vaidlustusi oli 2022. aastal 46, 2023. aastal 62 ja 2024. aastal 93,

mis moodustasid menetlusse võetud vaidlustustest vastavalt 37%, 42% ja 56%. See olukord

näitab, et menetlusökonoomia suurendamiseks on ruumi. Järelikult on eelnõus pakutud

lahendus sobiv. Riigilõivude tõstmine on samuti vajalik abinõu, sest eesmärki ei ole võimalik

saavutada mõne teise, vähem koormava, kuid sama efektiivse meetmega.

Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning

eesmärgi tähtsust. Riigikohus on märkinud, et riigilõivu eesmärk ei tohi olla riigile tulu

teenimine, vaid menetluskulude katmine. Eelnõu kohaselt on VaKo-l ühe vaidlustuse

lahendamise keskmine kulu 1995 eurot ja see võtab aega keskmiselt 20 päeva. Praegused

riigilõivud (640 € ja 1280 €) katavad oluliselt vähem kulusid kui on VaKo tegelikud kulud.

Kavandatavad uued riigilõivumäärad (1280 € alla rahvusvahelise piirmäära ja 2560 € üle

rahvusvahelise piirmäära) on suunatud sellele, et katta vaidlustuse lahendamise tööjõukulud.

Muud otsesed kulud ning kaudsed kulud kaetakse jätkuvalt riigi teiste vahendite arvelt. Alla

rahvusvahelise piirmäära hangete puhul (1280 €) kataks lõiv üle poole tegelikust kulust, samas

kui üle rahvusvahelise piirmäära hangete puhul (2560 €) ületaks see keskmist kulu,

võimaldades ristsubsideerimist madalama maksumusega vaidlustuste puhul, mis on Riigikohtu

poolt aktsepteeritud lähenemine. Lisaks selgitati seletuskirja punktis 3, et riigilõivu osakaal

vaidlustatud hankelepingu maksumuse suhtes on mõõdukas ning ei tee takistusi õiguskaitse

rakendamisel.

Riigihangete vaidlustusi esitavad valdavalt juriidilised isikud, kellel on eelduslikult paremad

võimalused riigilõivude tasumiseks, kui füüsilistel isikutel. Samuti on Statistikaameti andmetel

ettevõtete majandusnäitajad paranenud alates 2016. kuni 2022. aastani. 2023. aasta tulemused

on küll pisut alla läinud, kuid ettevõtjate seis on ikkagi kordades parem kui aastal 2007, mil

praegu kehtivad riigilõivud kehtestati. See vähendab ohtu, et riigilõivud muudavad kaebeõiguse

illusoorseks. Järelikult on valitud abinõu mõõdukas.

Eelnõuga ei kaasne halduskoormuse kasvu ettevõtjatele, inimestele või vabaühendustele, sest

muudatustega ei kaasne korralduslikke muudatusi.

Kokkuvõttes on riive kohtuliku kaitse õigusesse legitiimsete eesmärkidega –

menetlusökonoomia ja kulupõhisuse taastamine – põhjendatud ning proportsionaalne.

5.2 Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas:

Nõukogu direktiiv, 21. detsember 1989, riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise

läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

(89/665/EMÜ) ja nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ, 25. veebruar 1992, veevarustus-, energeetika-

, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate

ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76,

23.3.1992, lk 14–20).

6. Seaduse mõjud

9

6.1. RHS-i alusel vaidlustuse esitamise riigilõivumäärade tõstmine

6.1.1. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Hankijad ja pakkujad

Mõjutatud sihtrühma suurus on potentsiaalselt suur.

Mõjutab kõiki ettevõtjaid, kes osalevad või soovivad osaleda riigihangetel. Eestis on kokku

juriidilisi isikuid 358 658, neist:

1) äriühinguid 281 672

2) mittetulundusühinguid ja sihtasutusi 23 960

3) korteriühistuid 25 268

4) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi 1734.14

Riigihangete registris on seisuga 07.08.2025 pakkujana registreeritud 34 258 Eestis

registreeritud ettevõtjat.15 Seega on riigihangetes pakkujana või alltöövõtjana osalenud (34 258

/ 281 672 (äriühingud)) ligi 12% kõigist äriregistris registreeritud äriühingutest.16 Ühe aasta

jooksul osaleb riigihangetes keskmiselt 2,7% äriregistris registreeritud äriühingutest.

Eestis on ligikaudu 2500 hankijat17, kellest keskmiselt 540 teevad riigihankeid iga-aastaselt.18

Muudatus potentsiaalselt mõjutab kõiki hankijaid, kes osalevad vaidlustusmenetluses.

RLS-i muudatuste mõjul muutub RHS-i alusel vaidlustuste läbivaatamise toiming sihtrühmale

kallimaks.

Seega majanduslikult võivad mõjutatud olla nii üksikisikud, ettevõtted ja organisatsioonid.

Muudatuse tagajärjel võivad muutuda ettevõtjate käitumisharjumused, sest riigilõivumäärade

tõstmine võib mõjutada nende võimalust esitada RHS-i alusel vaidlustus. Mõju avaldumise

sagedus on väike, sest üldjuhul on vaidlustatud riigihangete osakaal aastas väikeses

14 Registri seis | e-Äriregister, andmed 09.09.2025 seisuga. 15 Nende hulgas mittetulundusühingud, sihtasutused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, kuid marginaalses

mahus. 16 Mõjude hindamisel on sihtrühma suuruse määramisel arvestatud kõige negatiivsema versiooniga, nimelt iga

füüsiline ja juriidiline isik võib riigihankes esitada pakkumusi, st olla pakkuja rollis. Kuid mõjude hindamise

käigus on arvestatud vaid äriregistris registreeritud äriühingutega, mistõttu on arvestuslik protsent oluliselt suurem.

17 Siinkohal on mõeldud hankijaid RHS-i tähenduses ning ka toetuse saajaid. RHS § 5 lg 2 kohaselt on avaliku

sektori hankija: 1) riik või riigiasutus; 2) kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku

omavalitsuse üksuste ühendus; 3) muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus;

4) sihtasutus, mille üheks asutajaks on riik või mille asutajatest on rohkem kui pool punktis 2 või 3 nimetatud

hankijad või mille nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad eelnevates punktides nimetatud hankijad; 5)

eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes

huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või

järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi

ülal punktides nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised

käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud. RHS § 5 lg 3 kohaselt on

võrgustikusektori hankija tegutsemisel võrgustikusektoris: 1) avaliku sektori hankija; 2) isik, kellele on õigusakti,

haldusakti või halduslepinguga antud eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris, mille tulemusel on selles

valdkonnas tegutsemine teistel isikutel oluliselt piiratud; 3) äriühing, mille osa- või aktsiakapitalist rohkem kui

poolt omavad või mille aktsiate või osadega esindatud häältest rohkem kui poolt valitsevad või mille juhatuse või

nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad otseselt või kaudselt avaliku sektori hankijad või avaliku sektori

hankijad koos mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomaste isikutega. 18 Rahandusministeeriumi andmetel on alates 2018. aastast riigihangete registris korraldanud ligi 2500 hankijat

riigihankeid. Samas aktiivselt tegutsevaid hankijaid, kes ühtlasi ei ole ka toetuse saajad on pisut alla 1300.

Andmete algallikaks on riigihangete registri statistika.

10

tõusutrendis, kuid võrreldes riigihangete koguarvuga19 pigem marginaalne. Tuginedes viimase

viie aasta vaidlustuskomisjoni andmetele vaidlustatakse aastas keskmiselt 209 riigihanget.

Vaidlustusi esitatakse aastas keskmiselt 155 erineva ettevõtja poolt. Seega tõenäosus, et

ettevõtja vaidlustab hankija otsuse riigihankes on 3%.

Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid

eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest toimingud, mille eest peavad pakkujad ja

hankijad tasuma riigilõivu ja riigilõivu tasumise käik on sama. Isikud ei pea midagi uut juurde

õppima, vaid arvestama lisaväljaminekuga. Pakkujate käitumine võib muutuda, kuna üldist

hinnatõusu arvestades võib neil olla raske suurenenud riigilõivu tasuda ja nad võivad loobuda

vaidlustamisest või üleüldse riigihankes osalemast. Hankijate käitumine võib muutuda

õiguskuulekamaks ja otsused olla paremini põhjendatud, sest vaidlustuse rahuldamise korral,

tuleb hankijal riigilõiv hüvitada.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riigilõivu määra suurendamine on

sihtrühmale pigem negatiivne, sest ollakse harjunud väiksema summa eest vaidlustusi VaKo-le

esitama. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, sest kui teenus on liiga kallis,

võivad osad senised teenuse kasutajad sellest loobuda. See võib tähendada, et pakkujad

vaidlustavad hankija otsuseid vähem. Väheneb pakkujate õiguskaitse kindlus. Teisalt võivad

muudatuse tulemusel tõusta pakkumuste hinnad, sest riigihankes osalemise sh

vaidlustusmenetluse kulu kandub paratamatult ettevõtjate hindadesse üle.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju ei ole oluline, kuigi pakkujatel võib esineda

teatud määral käitumisharjumuste muutumine ja õiguskaitse vähenemine.

6.2.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Sihtrühm: riigihangete vaidlustuskomisjon

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes riigiasutuste koguarvuga. Kavandatav

muudatus puudutab VaKo liikmeid.

Mõju ulatus on väike, kuna mõjutatud sihtrühma tegevustes ei muutu midagi olulisel määral.

Juba kehtiva seaduse järgi tuleb RHS-i alusel vaidlustuse esitamise eest tasuda riigilõivu ja

asutus, kellele vaidlustus esitatakse (riigihangete vaidlustuskomisjon) peab kontrollima

riigilõivu tasumist. Muudatus puudutab üksnes riigilõivu suurust ning sellega ei kaasne

riigihangete vaidlustuskomisjonile kohanemisraskusi ega töökoormuse kasvu. Kui vaidlustuse

esitamisel ei ole tasutud riigilõivu või on tasutud vähem kui nõutud, on tegemist vaidlustusega,

mis tagastatakse puuduste kõrvaldamiseks, puuduse kõrvaldamata jätmisel, jääb vaidlustus

läbivaatamata. Riigilõivu muutmisega ei kaasne vaidlustuskomisjoni töötasu kasvu. Muudatuse

eesmärgiks on tagada vaidlustuskomisjoni majandustegevuse ja töötasude kulukomponentide

katmine.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatuse tõttu võib esialgu suureneda

selgitusvajadus, sest hankijatel ja pakkujatel võib uute riigilõivumäärade kohta olla rohkem

küsimusi või esitatakse puudustega vaidlustusi, mis tagastatakse vaidlustajale.

Vaidlustuskomisjoni liikmed peavad edaspidi enne RHS-i alusel vaidlustuse menetlusse

võtmist kontrollima, kas riigilõiv on tasutud kehtiva määra kohaselt. Viimast peavad nad

tegema juba praegu. Seega ei mõjuta muudatus liikmete töö olemust.

19 2024. aastas avaldati 8791 riigihanget, millest vaidlustati 228 (umbes 2,6% kõikidest riigihangetest).

11

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole eeldatavaid kulusid. Riigi tulud tõusevad

riigilõivumäärade tõstmise arvel. Eeldades, et riigilõivu tõstmise järel vaidlustuste arv ei jätka

kasvamist, vaid jääb samale tasemele nagu 2024. a (165 menetlusse võetavat vaidlustust) ning

et vaidlustatud hangetest alla ja üle rahvusvahelise piirmäära hangete osakaal jääb samaks (47%

on üle rahvusvahelise piirmäära, 53 % alla rahvusvahelise piirmäära) on prognoositav tulu

järgnevatel aastatel kokku ca 310 000 eurot, mis on 144 500 euro võrra rohkem kui laekus 2024.

a vaidlustuste läbivaatamise eest tasutud riigilõivuna.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026, et hankijatel ja pakkujatel oleks aega

muudatusega kohaneda ning planeerida vaidlustamisega kaasnevaid suuremaid kulusid.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks

Audiitorkogule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, AS-le Eesti Energia,

Eesti Tervisekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti

Kindlustusseltside Liidule, Eesti Maksu- ja Tolliametile, Eesti Turismifirmade Liidule, Eesti

Töötukassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon MTÜ-le, Elering AS-le, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Ravimitootjate

Liidule, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Rektorite Nõukogule, Riigi Kinnisvara AS-le,

Riigi Tugiteenuste Keskusele, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu

Ülikoolile, Tervise Heaolu ja Infosüsteemide Keskusele. Kooskõlastamise käigus esitatud

märkuste ja arvamustega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas.

Eelnõu esitati Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks e-kirja teel.

Algatab Vabariigi Valitsus 23. septembril 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik

1

Riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Kooskõlastustabel

Kooskõlastustabelis on esitatud riigihangete seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (EIS toimik nr 25-0806)

kohta esitatud märkused.

Märkuse esitaja ja märkus või ettepanek

Arvestatud/mittearvestatud/selgitus

Justiits- ja Digiministeerium

1. Eelnõu § 2 kavandatud muudatuse puhul on vajalik põhiseaduspärasuse analüüs PS

§ 15 mõttes (kohtusse pöördumise õiguse riive), kuivõrd eelnõuga väljapakutud

RLS muudatustega tõstetakse ka halduskohtule hankeasjas kaebuse esitamisel

tasutavat riigilõivu (RLS § 60 lg 5).

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

2. Eelnõu § 1. RHS § 200 lg 1 sätestab otsuse tegemise tähtaja. Eelnõus väljapakutud

§ 200 lg 11 lause 1 sätestab otsuse tegemise tähtaja pikendamise. RHS § 200 lg 3

kohaselt teavitatakse lg-s 2 pikendamise juhul osalisi otsuse teatavaks tegemise

ajast. Kaaluda, kas RHS § 200 lg 11 peaks „vaidlustuse menetlemise lõppemise

eeldatavast tähtajast“ asendada „otsuse teatavaks tegemise ajast“, et oleks

terminoloogiliselt ühtlasem.

Samuti võiks kaaluda, kas lisada sättesse, et tuleb põhjendada mõjuvat põhjust.

Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja

jäetud.

2

Kaitseministeerium

1. Pakutud lahendus, s.o läbivaatamise aja pikendamine kuni 60 päevani, on eriti

kontrastne, arvestades riigihanke vaidluse lahendamise tähtaega halduskohtus,

milleks on 45 päeva. Ühtlasi rõhutavad halduskohtud enamasti hankijalt seisukohta

küsides, et tähtajad ei ole pikendatavad ning põhjenduseks ei ole puhkused, suur

töökoormus vmt. Tähtaja pikendamine toob kaasa ka probleeme pakkujate vaatest,

kuna pakkujatel ei pruugi alati olla võimalust pakkumuste jõus hoidmiseks kuni

jõustunud lahendini. See võib omakorda kaasa tuua hangete kehtetuks tunnistamisi

ning uus hankemenetlus on täiendav koormus nii hankijale kui pakkujatele. Samuti

võib tähtaja pikendamine tuua hankijale kaasa töömahu kasvu, et katta hankija

vajadusi, nt läbi varasemate lepingute pikendamise või kasutades lepingute vahelisel

perioodil muid RHS-is ette nähtud võimalusi.

Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja

jäetud.

2. Kavandatava muudatuse seletuskirjas ei ole analüüsitud selle võimalikke

majanduslikke mõjusid hankijale. Samuti ei ole seletuskirjas põhjendatud, miks

nähakse tähtaja pikendamise ülemmäärana ette just 60 päeva.

Kui vaidlustuskomisjoni töökoormusest tulenevalt on täiendava tähtaja lubamine

vältimatu, võiks kaaluda tasakaalukamat lahendust, näiteks pikendamise

võimaldamist kuni 40 päevani. Selline lähenemine aitaks vältida põhjendamatult

pikki menetlusperioode, mis võivad negatiivselt mõjutada riigihanke protsesside

ajakava ja elluviimist.

Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja

jäetud.

3. Kuna menetlustähtaja pikendamine ei oleks kõige parem lahendus valdkonnas, kus

efektiivsus ja mõistlik aeg on olulised lepingute ja tarneteni jõudmiseks, teeme

ettepaneku veelkord kaaluda vaidlustuskomisjoni koosseisu muutmist tagasi 4-

liikmeliseks.

Mittearvestatud. Seletuskirjas täpsustatud.

3

Arvestades vaidlustuste arvu kasvu ning vaidlustuskomisjoni ja hankijate

töökoormust, võiks kaaluda teiste meetmete rakendamist, mis aitaksid vähendada

vaidlustuste esitamist. Ühe võimaliku meetmena võiks ette näha, et vaidlustaja peab

enne võimaliku vaidlustuse esitamist teavitama hankijat vaidlusalusest asjaolust

riigihanke teabevahetuse kaudu. Sarnast lähenemist toetab ka direktiivi

89/665/EMÜ artikli 1 lõiked 4 ja 5 (muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ), mille

kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada nõude, mille kohaselt isik, kes soovib

hankija otsust vaidlustada, peab eelnevalt teavitama hankijat väidetavast

rikkumisest ja kavatsusest esitada läbivaatamistaotlus.

Välisministeerium

1. Välisministeerium kooskõlastab eelnõu märkusteta.

Samas soovib juhtida tähelepanu RHS § 194 lõikele 5, mille kohaselt on hankija

kohustatud esitama vaidlustusele kirjaliku vastuse kolme tööpäeva jooksul. Palume

kaaluda võimalust pikendada nimetatud tähtaega kolmelt tööpäevalt kümnele

päevale analoogselt vaidlustajaga, kelle on aega 10 päeva vaidlustuse esitamiseks.

Mittearvestatud. Eelnõust on välja jäetud ettepanek

pikendada vaidlustuste sisulise lahendamise aega,

seepärast ei ole põhjendatud muuta ka kehtivat

vaidlustuse läbivaatamise korda ja vaidlustusmenetluse

pooltele kehtestatud tähtaegu.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium

1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab riigihangete seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu märkustega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei toeta eelnõu §-s 1 kavandatavat

muudatust, millega soovitakse täiendada riigihangete seaduse § 200 lõikega 11 andes

Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja

jäetud.

4

sellega vaidlustuskomisjonile võimaluse mõjuval põhjusel pikendada § 200 lõikes 1

nimetatud tähtaega kuni 60 päevani. Sellises ulatuses tähtaja pikendamine muudab

hankemenetluse läbiviimise ebamõistlikult pikaks.

Arvestades, et eelnõu §-s 2 tehtava muudatusega tõstetakse lisaks

vaidlustuskomisjonile esitatava vaidlustuse riigilõivu, võib juba ainuüksi see meede

teatavas osas vähendada vaidlustuste arvu, mis omakorda peaks vähendama

vaidlustuskomisjoni töökoormust. Seetõttu ei pruugi menetlustähtaja pikendamine

osutuda vajalikuks.

Vaidlustuskomisjoni otsusel tähtaja pikendamise võimaluse loomisega võib ühe

hankemenetluse raames tekkida 60 päevane seisak mitu korda. Samuti, arvestades

et vaidlustuskomisjoni otsuse peake saab esitada kaebuse halduskohtusse, võib kogu

hankemenetluse aeg seetõttu omakorda veel pikeneda.

Kindlasti ei tohiks vaidlustuste menetlustähtaega pikendada rohkem kui kümme

päeva.

Siseministeerium

1. Esmalt juhime tähelepanu, et eelnõu §-s 1 esitatud muudatuse valguses tuleb üle

vaadata ka RHS § 200 lõiked 2 ja 22 . Nimetatud sätetes toodud tähtajad on seotud

RHS § 200 lõikes 1 tooduga, mistõttu tuleb kõnealuseid sätteid, kas a) täiendada

viitega (eelnõuga lisatavale) lõikele 11 või b) hetkel eelnõus § 200 lõikena 11

kavandatud muudatuse asemel täiendada RHS § 200 lõiget 1 teise lausega eelnõus

toodud sõnastuses. Kui eelnõu §-s 1 esitatut ei soovita siduda RHS § 200 lõigetes 2

ja 22 tooduga, tuleb vastavas osas täiendada eelnõu seletuskirja.

Arvestatud, Muudatusettepanek on eelnõust välja

jäetud.

5

2. Vajadus luua vaidlustuskomisjonile võimalus pikendada vaidlustuste sisulise

lahendamise aega, on eelnõu seletuskirjas toodud selgituste kohaselt igati mõistetav.

Samas peame siiski märkima, et tähtaegade kehtestamisel tuleb vaadata RHS-s

vaidlustusmenetluse läbiviimisele sätestatud regulatsiooni tervikuna. Seejuures

tuleb RHS § 194 lõike 5 kohaselt hankijal esitada vaidlustusele kirjalik vastus kolme

tööpäeva jooksul vaidlustuskomisjonilt vaidlustuse koopia saamisest arvates,

lisades sellele kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mida

vaidlustuskomisjon nõuab. Sama tähtaeg on määratud ka vaidlustuse läbivaatamisse

kaasatud kolmandale isikule (RHS § 194 lg 6). Märgime, et seletuskirjas viidatud

töökoormuse tõus ja riigieelarve kärped ei ole puudutanud üksnes

vaidlustuskomisjoni töökorraldust, vaid nimetatu on avaldanud mõju avalikule

sektorile tervikuna. Hankija peab endiselt vaidlustusele vastuse esitama kolme

tööpäeva jooksul, seda hoolimata riigihangete valdkonnas töötavast

personalikoosseisust. Võrreldes vaidlustusmenetlusele tervikuna kuluvat aega, siis

eelnõuga vaidlustuskomisjonile lisatav võimalus pikendada otsuse tegemise

tähtaega kuni 60 päevani, ei ole teistele menetlusosalistele sätestatud tähtaegadega

korrelatsioonis. Vähemalt vajab selgitamist, kas eelnõu §-s 1 toodud täienduse

kavandamisel on kaalutud ka teiste vaidlustusmenetlusega seotud tähtaegade

ülevaatamist. 2 (2) Eelnevast tulenevalt vajab muutmist ka RHS § 194 lg 7 sõnastus.

Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt võib vaidlustuskomisjon (hankija või

kolmanda isiku) vastava taotluse alusel pikendada vaidlustusele kirjaliku vastuse

esitamise tähtaega, kui see ei too kaasa vaidlustusmenetluse põhjendamatut

pikenemist. Kui eelnõu §-s 1 toodud täienduses kasutatakse määratlust „mõjuval

põhjusel“ ning ka RHS teistes sätetes on tähtaja pikendamine seotud mõjuva põhjuse

olemasoluga, tuleks RHS § 194 lg 7 sõnastus vastavas osas RHS regulatsiooniga

ühtlustada.

Mittearvestatud. Eelnõust on välja jäetud ettepanek

pikendada vaidlustuste sisulise lahendamise aega,

seepärast ei ole põhjendatud muuta ka kehtivat

vaidlustuse läbivaatamise korda ja vaidlustusmenetluse

pooltele kehtestatud tähtaegu.

6

Riigi Kinnisvara AS

1. Riigi Kinnisvara AS plaanitavat muudatust ei toeta. Kehtiva RHS kohaselt

vaidlustuskomisjon teeb vaidlustuse sisulise lahendamise kohta otsuse 30 päeva

jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates (RHS § 200 lg 1). Kui

vaidlustuse läbivaatamise aeg pikeneb 60 päevani, tähendab see, et otsuse teatavaks

tegemine lükkub edasi, mis omakorda pikendab hankelepingu sõlmimise aega.

Kavandatav muudatus põhjustab hankijale riigihankega jätkamise piirangud, st

hankija ei tohi jätkata peatatud riigihanget ega anda nõustumust hankelepingu

sõlmimiseks enne, kui vaidlustuskomisjoni otsus on teatavaks tehtud ja möödunud

on seaduses sätestatud ooteperioodi (RHS § 201 lg 1, 2 ja 3).

Riigi Kinnisvara AS teeb ettepaneku RHS § 200 lg 11 eelnõust välja jätta.

Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja

jäetud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. Kaubanduskoda ei toeta eelnõus kavandatud muudatust, millega antakse

riigihangete vaidlustuskomisjonile õigus pikendada vaidluse lahendamise tähtaega

kuni 60 päevani seniselt 30 päevalt. Pikendatud tähtaeg kahjustab ettevõtjate

õiguskaitse kättesaadavust, suurendab ebakindlust hankelepingu sõlmimisel ning on

vastuolus senise menetluskiiruse printsiibiga, mis on olnud Eesti süsteemi

tugevuseks.

VAKO eesmärk on pakkuda kiiret, lihtsat ja kuluefektiivset kohtuvälist õiguskaitset.

HKMS § 275 lg 2 kohaselt vaatab hankeasja halduskohus läbi 45 päeva jooksul

kaebuse esitamisest arvates ning kui vaidluse lahendamise tähtaeg VAKO-s pikeneb

Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja

jäetud.

7

kohtumenetlusest pikemaks, kaotab VAKO oma praktilise mõtte ja eelise ettevõtja

jaoks. Sellisel juhul ei ole sel eraldi menetlusetapil mõtet, sest see ei täida enam oma

esmaseid eesmärke.

Tähtaja pikenemine kuni 60 päevani tekitab probleemi nii pakkujatele kui

hankijatele. Pakkuja ei pruugi suuta hoida oma pakkumust kehtivana kogu vajaduse

vältel, eriti kui see nõuab tagatisi, ressursi reserveerimist või hinnapakkumiste

uuendamist. Kui pakkumus aegub enne vaidluse lahendamist, ei saa hankija sellega

enam lepingut sõlmida. Hankija vaatest tähendab see riski, et tuleb korraldada uus

riigihange, leida ajutisi lahendusi (nt lepingute pikendamine või uued raamlepingud)

ja kanda lisakulusid. Kokkuvõttes toob see kaasa ebastabiilsuse, aja- ja rahakulu

ning ohustab riigihanke eesmärkide tähtaegset täitmist.

2. Seletuskirjas ei ole käsitletud võimalikke alternatiivseid lahendusi

vaidlustusmenetluse tähtaja pikendamiseks. Kavandatav muudatus, millega

menetlustähtaeg kahekordistub 30 päevalt 60 päevani, on märkimisväärse mõjuga,

kuid selle ulatust ei ole piisavalt analüüsitud ega põhjendatud. Seletuskirjas ei ole

näiteks analüüsitud võimalust rakendada mõõdukam ajapikendus, näiteks 10 või 15

päeva ulatuses, ega kaalutud tähtaegade pikendamist konkreetsetel ja selgelt

määratletud juhtudel. Arvestades, et vaidlustuskomisjon täidab kiiret ja paindlikku

kohtueelset õiguskaitsefunktsiooni, oleks vajalik kaaluda ka vähem koormavaid

alternatiive.

Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja

jäetud.

Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon (EVEA)

1. EVEA ei toeta vaidlustuse lahendamise tähtaja pikendamise ettepanekut.

Kohtuvälise vaidluste lahendamise organina on riigihangete vaidlustuskomisjoni

ülesanne tagada vaidlustuste kiire ja kvaliteetne läbivaatamine. Kui kiirus ei oleks

oluline, siis oleks mõistlik korraldada vaidluste lahendamine kohtusüsteemi sees.

Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja

jäetud.

8

Kui vajalikku kiirust ei suudeta tagada põhjusel, et komisjonil on liiga vähe liikmeid,

siis tuleb liikmete hulka suurendada.

2. Eelnõuga seoses ei tohiks jätta ka tähelepanuta asjaolu, et ministeeriumil on

kavatsus tõsta riigihanke piirmäärasid ja suurendada lihthankemenetluse kasutamist

hankemenetluse asemel. Suure tõenäosusega toob see kaasa ka riigihangete

vaidlustuste vähenemise.

Arvestatud.

3. Eelnõus on toodud tingimuseks, et tähtaja pikendamine on võimalik mõjuva põhjuse

olemasolul. See siiski ei lahenda probleemi, sest mõjuva põhjuse kasutamine tähtaja

pikendamise õigustusena on liiga subjektiivne kriteerium.

Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja

jäetud.

4. Eelnõu koostajad ei ole pööranud ka piisavalt tähelepanu sellele, et riigihangete

seaduse viidatavas sättes on vaidlustuste lahendamise jaoks kehtestatud kaks

tähtaega.

Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja

jäetud.

5. EVEA mõistab vajadust katta riigilõivuga vaidlustuste läbivaatamise suurenenud

kulusid, aga me ei toeta riigilõivu suuruste tõstmist kohe kahekordseks. Lõivude

tõus oleks vaja jagada pikema ajaperioodi peale ja selleks tuleks eelnõu

rakendamiseks sätestada mõistlik ajagraafik.

Mitte arvestatud. Seletuskirjas on täiendatud analüüsi.

6. Eelnõu seletuskirjas on jäetud selgitamata, et ka halduskohtule hankeasjas kaebuse

esitamise tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduse §-s 258 sätestatud määras, st samas

suuruses nagu vaidlustuse esitamisel vaidlustuskomisjonile.

Arvestatud. Seletuskirjas on täiendatud analüüsi.

Tallinna Tehnikaülikool

9

1. Toetame eelnõus toodud muudatusi, kuid peame otstarbekaks võimaldada

vaidlustuskomisjonil äärmise ja põhjendatud vajaduse korral menetlustähtaega

pikendada kuni 60 päevani. Sellised olukorrad võivad tekkida näiteks juhul, kui:

- menetluses osaleb suur hulk isikuid,

- kaasatud on keerulised ja eriteadmisi eeldavad küsimused,

- on vajadus välisekspertide kaasamiseks.

Tavapärases olukorras peaks menetlustähtaeg siiski jääma 30 päeva juurde, et tagada

menetluse efektiivsus ja õiguskindlus.

Arvestatud. Muudatusettepanek on eelnõust välja

jäetud.

Advokaadibüroo Sorainen

1. Valitud on meetmed, mille tagajärg on mh seegi, et isikute õigusmõistmisele

juurdepääsu piiratakse. Selle peamine väljendus eelnõus on riigilõivude

kahekordistamine, mis tähendaks paljudel juhtudel riigilõivu määras 2560 eurot

vaidluse etapi kohta. See tähendab, et kui nt vaidlustaja soovib vaidluse viia kuni

Riigikohtuni, siis üksnes tema riigilõivu kulud oleksid juba 7730 eurot.

Riigilõivu tasumine hankeasjas ei ole ainult vaidlustaja probleem, kuivõrd minu

arusaamise kohaselt ei ole paljud hankijad nt edasikaebe puhul riigilõivu tasumisest

HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. See tähendab, et riigilõivude

kahekordistamise koormat peab teatud ulatuses hakkama kandma ka avalik sektor.

Eelnõu seletuskiri võib ju pikalt-laialt analüüsida seda, et kuidas praegune riigilõivu

määr vaidlustusmenetluse kulusid ei kata, kuid selge on seegi, et riiki pole see

„vajakajäämine“ ka viimased ca 20 aastat huvitanud. See tähendab, et riigilõivude

kahekordistamise peamine eesmärk ongi otsesõnu piirata isikute juurdepääsu

vaidlustusmenetlusele, et vaidlustuste arvu nõnda vähendada.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on analüüsi täiendatud.

10

Koosmõjus võimalusega menetlustähtaegade pikkust kahekordistada, tähendab

eelnõu jõustumine sellisel kujul, et vaidlustusmenetluses osalemine läheb

vaidlustajale kaks korda kallimaks ja vaidlustusmenetluses võib minna kaks korda

kauem aega.

2. Võimalus menetlustähtaegu kuni kahekordselt pikendada tekitab menetlusosalistes

määramatust, mille tagajärjeks võib teatud juhtudel olla VaKo töökoormuse tõus,

rääkimata menetlusosaliste kulude ja halduskoormuse kasvust.

Eelnõus on võetud eelduseks, et pikendatakse menetlustähtaega, mis on sätestatud

RHS § 200 lg-s 1 ning seletuskirjas räägitakse peamiselt 30-päevase menetlustähtaja

pikendamise võimalusest. Küll aga jätab see ebaselgeks küsimuse, kas ministeerium

soovib asuda sama reeglit kohaldama ka teisele RHS § 200 lg-s 1 sätestatud tähtajale

– 35 päeva.

Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu ka see, kas ja kuidas peaks eelnõu kohane seadus

mõjutama olukordi, milles vaidlustusmenetlus on § 200 lg 2-22 alusel peatatud. Kas

siis on VaKo-l samuti võimalus pikendada otsuse tegemise tähtaega pärast peatamise

aluse äralangemist näiteks 60 päevani või mitte?

Juba põhimõttelisem küsimus on see, et kas tähtaja pikendamise võimalus lihtsalt

lakoonilisel „mõjuval põhjusel“ on piisavalt õigusselge ja ettenähtav. Seletuskirjas

selgitatakse, et need mõjuvad põhjused võivad seisneda nt VaKo liikmete puhkuses

või keskmisest keerulisemas vaidluses, kuid eelnõu ise selliseid eeldusi ei sätesta.

Menetlusosalisele peab olema ettenähtav, kas menetlustähtaeg võib pikeneda või

mitte, kuid eelnõu sellist ettenähtavust kuidagi ei taga.

Teadmine, et vaidlustusmenetlus võib kesta kuni 30 päeva, on menetlusosalistele

oluline näiteks järgmistel juhtudel:

Arvestatud. Muudatusettepanek on seletuskirjast välja

jäetud.

11

1) vaidlustajale otsustamaks, kas taotleda riigihanke menetluse peatamist (RHS §

193);

2) hankijale otsustamaks, kas vaielda peatamise taotlusele vastu või lükata ise

pakkumuste või taotluste esitamise aega edasi (RHS § 193);

3) hankijale otsustamaks, kas riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada;

4) vaidlustajale otsustamaks, kas vaidlustusest loobuda;

5) hankijale otsustamaks, kas taotleda nn hankelepingu sõlmimise luba (RHS § 193

lg 6).

Need menetlusosaliste otsustused põhinevad eeldusel, et on teada, kui kaua

vaidlustusmenetlus kestab ja milline on riigihankes tekkiv seisak – enamasti kuni 44

päeva. Kui see muutub menetlusosalise jaoks teadmatuks, siis asutakse eeltoodud

õiguste rakendamisel rapsima huupi – taotlema riigihanke menetluse peatamist siis,

kui seda pole vaja või taotlema hankelepingu sõlmimise luba, kui seda pole vaja.

Rääkimata sellest, et hankija ei tea täpselt, kas ja kuju ta peaks pakkumuste või

taotluste esitamise tähtaja määrama, et riigihanke menetluse peatamist

vabatahtlikult vältida.

Seega peaks eelnõus siiski läbi mõtlema, et kuidas eeltoodud määramatusega

kaasnevad mõjud menetlusosalistele ja VaKo-le olemata jääksid. Üks variant selleks

on seadusega kohustada VaKo-t kohe pärast vaidlustuse saamist, nt vaidlustuse

esitamise teatega, välja ütlema, millal VaKo otsuse teeb. See võimaldab nt hankijal

koos vastusega vaidlustusele otsustada, kas esitada taotlus hankelepingu sõlmimise

loa saamiseks. Samamoodi võimaldab see hankijal otsustada, kuhu alusdokumendi

üle peetavas vaidluses taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega tuleb lükata,

kuivõrd muidu ei tea hankija, kas tal tuleb see edasi lükata arvestusega 30+1+7

päeva või arvestusega 60+10+7 päeva (sõltuvalt asjaoludest ja menetlusliigist

võivad need arvestuslikud ajaraamid olla ka erinevad).

12

Tuleb arvestada sellegagi, et kui menetlustähtaeg on nt 60 päeva ja on taotletud

näiteks riigihanke menetluse peatamist või hankelepingu sõlmimise loa saamist, siis

on kahjustatud menetlusosalisel õigus VaKo otsus menetlus peatada või

hankelepingu sõlmimise luba anda, halduskohtusse edasi kaevata. Halduskohus

lahendab neid vaidlusi esialgse õiguskaitse menetluse reeglite järgi, mille puhul

antakse hinnang ka vaidlustuse perspektiividele. Nüüd kui vaidlustusmenetluse

tähtaeg on nt 60 päeva, siis jõuab halduskohus ja võib ka ringkonnakohus jõuda teha

selle aja jooksul otsuse esialgse õiguskaitse üle ning selle raames andnud korra või

kaks ka hinnangu vaidlustuse perspektiividele.

See tekitab omakorda kummalise olukorra, milles nt kaks kohtuastet on vaidlustuse

kohta juba prima facie hinnangu andnud, enne kui VaKo üldse otsuse teeb.

Kohtumenetlusest rääkides, siis ebaloogiline on käesoleva eelnõu kontekstis seegi,

et kui varasemalt said kohtud hankeasja lahendada maksimaalselt 45 päeva (HKMS

§ 275 lg 2) ja mingit tähtaegade edasilükkamist kohtud ei võimalda, siis eelnõuga

tekiks olukord, milles VaKo saaks vaidlustusasja lahendada kauem, kui kohtud.

Samuti on raske näha mõistlikku põhjust normistikul, mille puhul VaKo teavitab, et

teeb otsuse kahe kuu pärast, kuid hankija ja kolmas isik peavad vaidlustusele

vastama kolme tööpäevaga.

Selleks, et regulatsioon oleks tasakaalustatud, peab eelnõu seetõttu ette nägema

tähtaegade samaväärse või vähemalt mõistlikus ulatuses pikenemise garantii ka

menetlusosalistele. See tähendab jällegi omakorda õigustehnilist lahendust, mille

kohaselt peab menetlusosalistele kohe olema teada, kui VaKo kavatseb otsuse

tegemist edasi lükata ning see peab korreleeruma ka menetlusosalistele antavates

tähtaegades.

13

3. Riigilõivude kahekordistumine eeldab meetme põhiseaduslikkuse analüüsi. RLS on

konstitutsiooniline seadus, mis tähendab seda, et eelnõud ei saa vastu võtta

lihthäälteenamusega.

Arvestatud. Seletuskirjas on analüüsi täiendatud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Riigihangete vaidlustuste lõivude

muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks kiireloomulisena riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu,

mis on seotud 2026. a riigieelarve seaduse eelnõuga. Palume Teie vastust 15. septembriks

2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. Eelnõu;

2. Seletuskiri;

3. Kooskõlastustabel

Madina Talu 5885 1418

[email protected]

Meie 12.09.2025 nr 1.1-10.1/4035-1