Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

200-25/295085

Otsuse kuupäev 12.09.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Ühispakkujate Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ vaidlustus

Transpordiameti riigihankes „Eesti Värava kanali

hooldussüvendustööd“ (viitenumber 295085) 29.08.2025

korralduse nr 1.3-1/25/0413 punktides 1-3 tehtud otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, ühispakkujad Infragreen OÜ ja Lodjakoda

OÜ, esindaja vandeadvokaat Alar Urm

Hankija Transpordiamet

Kolmas isik BRG Grupp OÜ

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 5 alusel

Jätta ühispakkujate Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ vaidlustus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.05.2025 avaldas Transpordiamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Eesti Värava kanali hooldussüvendus-

tööd“ (viitenumber 295085) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid.

2. 08.09.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija

29.08.2025 korralduse nr 1.3-1/25/0413 punktides 1-3 tehtud otsustele.

1 Riigihangete seadus

2 (4)

3. 10.09.2025 teavitas Hankija vaidlustuskomisjoni, et on Riigihanke menetluse kehtetuks

tunnistanud (edaspidi Otsus). Hankija on Otsust (korraldus 10.09.2025 nr 1.3-1/25/0422)

põhjendanud järgmiselt:

„Tunnistan kehtetuks riigihanke „Eesti Värava kanali hooldussüvendustööd“ (viitenumber

295085) riigihangete seaduse § 73 lg 3 p 6 alusel hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse

korral omal algatusel, kuna hankemenetluse käigus on selgunud asjaolud, mille tõttu

hankemenetluse jätkamine ei ole võimalik.

Hankija korraldas Eesti Värava kanali hooldussüvendustöödeks avatud hankemenetlusega

riigihanke „Eesti Värava kanali hooldussüvendus“ (viitenumber 291990), mille avaldas

25.03.2025, kuid lükkas riigihanke alusdokumendi punkti 5.1 alapunkti a) ja RHS § 116 lg 1 p

1 alusel tagasi kõik riigihankes esitatud pakkumused, sest esitatud pakkumuste maksumused

ületasid riigihanke eeldatavat maksumust. Sellest tulenevalt tunnistas hankemenetluse

lõppenuks.

Hankija korraldas 12.05.2025, täpsustatud/vähendatud mahtudega, uue avatud

hankemenetlusega riigihanke „Eesti Värava kanali hooldussüvendustööd“ (viitenumber

295085). Hankija kehtestas HD-i III Tehniline kirjeldus punktis 4 „TÖÖDE TÄHTAJAD JA

ETAPID“: Töid on võimalik alustada vastavalt keskkonnaloa tingimustele alates 01.07.2025.

Töövõtja peab lõpetama süvendustöödega hiljemalt 31.10.2025 ja andma selle Tellijale üle

hiljemalt 21.11.2025. Juhul, kui tellijast sõltuvatest või sõltumatutest asjaoludest tulenevalt ei

ole lepingut sõlmitud hiljemalt 01.07.2025.a, siis alustatakse töö teostamist nende päevade

võrra hiljem, mille võrra lepingu sõlmimine edasi lükkub.

HD-i III Tehniline kirjeldus Lisa 3 on Keskkonnaluba nr KL-512274, mille „V16. Meetmed mis

aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad“ jrk nr 1 meetme „Tööde

teostamise tingimused ja nõuded“ kohaselt „1.Järveelustikule avalduva negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks ei tohi süvendustöid teha 1. märtsist kuni juuni lõpuni ja ning

novembris-detsembris.“

HD-i III Tehniline kirjeldus punkti 5.10. kohaselt hooldussüvendustööde teostamise käigus tuleb

järgida keskkonnaloas toodud tingimusi. Hooldussüvendustööd ja kaadamine toimuvad

vastavalt keskkonnaloas sätestatule.

Seega on keskkonnaloaga tööde alustamise ja lõpetamise ajaraam objektiivselt piiratud.

Esimese hanke nurjumine ning järgnevas hankemenetluses esitatud ja jätkuvad vaidlustused

(VAKO 11.07.2025 vaidlustuse esitamise teade nr 12.2-10/167 (VAKO 11.08.2025 otsus

vaidlustusasjas nr 167-25/295085), VAKO 08.09.2025 vaidlustuse esitamise teade nr

12.210/200, VAKO 09.09.2025 vaidlustuse esitamise teade nr 12.2-10/202 ning 22.08.2025

esitatud kaebus haldusasjas nr 3-25-2760, mille osas tegi Tallinna Halduskohus 09.09.2025

määruse) on põhjustanud menetluse olulise pikenemise.

Arvestades keskkonnaloa eespool toodud ajapiiranguid ei ole hankijal enam võimalik sõlmida

hankelepingut ega alustada töid mõistliku aja jooksul nii, et need saaksid teostatud loaga

lubatud ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud perioodil. Menetluse jätkamine ei tagaks

lepingu eesmärgipärast täitmist.

Lisaks esinevad eelarvelised piirangud, kuna käesoleva aasta eelarves on töödeks planeeritud

vahendid summas 700 000 eurot ilma käibemaksuta, mis osaliselt ei kandu (s.o summas 333

333 eurot) hankija eelarves järgmisele eelarveaastale edasi (st kasutamata vahendid

tühistatakse aasta lõpus). Tulenevalt menetluse pikenemisest ja tööde nihkumisest lubatud

perioodist välja puudub hankijal tegelik eelarveline võimalus lepingut sõlmida ja täita.

3 (4)

Tegemist on hankija võimaluste olulise muutumisega.

Kokkuvõttes on ilmnenud hankijast sõltumatud, objektiivsed asjaolud (keskkonnaloa

ajapiirangud, vaidlustustest tingitud viivitused, mitteülekantav eelarve), mis välistavad

hankelepingu sõlmimise ja tööde teostamise mõistliku aja jooksul ning eelarveliselt

vastuvõetavatel tingimustel. Sellises olukorras on põhjendatud vajadus tunnistada

hankemenetlus kehtetuks hankija võimaluste muutumisest tingitult.

RHS § 73 lg 3 p 6 võib hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistada põhjendatud vajaduse

korral omal algatusel.

Arvestades eelpool toodut peab hankija käesoleval juhul põhjendatuks ja vajalikuks

hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Vajadusel korraldatakse järgmisel aastal uus riigihange

kui on tagatud tööde teostamine keskkonnaloaga lubatud ajal ja kinnitatud uus eelarve.“

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

4. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta

vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3

sätestatud alused.

RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab

selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse

kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud.

Kuna Hankija on Otsusega tunnistanud Riigihanke menetluse kehtetuks, esineb RHS § 192 lg

3 p-is 5 sätestatud alus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks.

Elektrooniliselt esitatud vaidlustuse tagastamine ei ole vajalik.

5. Vaidlustusmenetluse kulud

5.1. Riigilõiv

Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-

i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus

tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12.

5.2. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud

5.2.1. RHS § 198 lg 51 sätestab, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike

1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või

otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab

vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või

tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus

ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks

tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.

Seega Vaidlustajal on õigus lepingulise esindaja kulude välja mõistmisele vaid juhul, kui

Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine on tingitud vaidlustuse esitamisest.

5.2.2. Otsusest nähtub, et Hankija on tunnistanud Riigihanke menetluse kehtetuks kahel

põhjusel:

4 (4)

1) ei ole enam võimalik sõlmida hankelepingut ega alustada töid mõistliku aja jooksul nii,

et need saaksid teostatud keskkonnaloaga lubatud ja riigihanke alusdokumentides

kehtestatud perioodil;

2) esinevad eelarvelised piirangud, mille tõttu Hankijal puudub võimalus hankelepingut

sõlmida ja täita.

Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks rõhutada, et käesolevas otsuses ei võeta seisukohta selles,

kas Otsus on kooskõlas RHS-iga. Vaidlustuskomisjon võtab Otsuse põhjenduste alusel

seisukoha üksnes selles, kas Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine on tingitud

Vaidlustaja poolt esitatud vaidlustusest.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kaudselt tingisid Riigihanke menetluse kehtetuks

tunnistamise vaidlustused, sh Vaidlustaja käesolev vaidlustus, mis ei võimaldanud Hankijal

sõlmida hankelepingut.

Kuid RHS § 198 lg-s 51 on silmas peetud seda, et vaidlustaja esindaja kulude välja mõistmiseks

peab hankemenetluse kehtetuks tunnistamine tulenema mitte vaidlustuse esitamise faktist, vaid

vaidlustuses toodud sisulistest asjaoludest. Vaidlustaja eesmärgiks oli eelkõige enda

kvalifitseerimata jätmise ja kaasatud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste

vaidlustamise kaudu sõlmida Hankijaga hankeleping. Kuna Hankija ei tunnistanud Riigihanke

menetlust kehtetuks seetõttu, et Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise ja Kolmanda isiku

pakkumuse suhtes tehtud otsused oleksid õigusvastased, siis Otsus ei ole tingitud vaidlustuse

esitamisest ja RHS § 198 lg 51 sätestatud koosseis Vaidlustajale lepingulise esindaja kulude

välja mõistmiseks ei ole täidetud.

Seega Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets