Leping

VASTASTIKUSE MÕISTMISE JA KOOSTÖÖ MEMORANDUM

TERVISETEHNOLOOGIA VALDKONNA ARENDAMISEKS

Osapooled lähtuvad ühisest arusaamast, et:

1. tervisetehnoloogia1 valdkonna ettevõtete poolt loodavad lahendused loovad eelduse

tervishoiuteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja mõjususe tõusuks;

2. tervisetehnoloogia valdkonna ettevõtete edukus mujal maailmas panustab Eesti majandusse

ja seeläbi ka tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusse;

3. innovaatiliste tervisetehnoloogiliste lahenduste loomiseks on vajalik sektorite vaheline

koostöö, vastutusalade selge piiritlemine (avatud ettevõtluskeskkond ja kõikide osapoolte

kaasatus ühtsesse infovälja;

4. vajalik on toetada innovaatiliste tervisetehnoloogiliste lahenduste kiiret turule tulekut,

testimist ja valideerimist ning eksporti, mille eelduseks on enamikul juhtudel ka Eesti

tervishoiusüsteemi kasutusreferents;

5. tervisetehnoloogia valdkonna ettevõtete all peetakse antud memorandumi kontekstis

eelkõige, kuid mitte ainult, silmas ettevõtteid, kes loovad lõppkasutajale mõeldud skaleeritavaid

ja rahvusvahelisele turule loodud tervisetehnoloogiaid.

6. Memorandumi osapooled lähtuvad e-tervise strateegiast ning annavad kord aastas

rakenduskavasse sisendit

Osapooled on jõudnud alljärgnevale kokkuleppele:

ARTIKKEL 1. EESMÄRGID

Vastastikuse mõistmise ja koostöö memorandumi eesmärk on süsteemselt toetada Eestis

osapoolte koostöös tervishoiu valdkonna innovatsiooni arenevat ja soodustavat

keskkonda (ökosüsteemi), mis koosneb Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala asutustest,

Tervisekassast, tervishoiuteenuste osutajatest ja tervisetehnoloogiliste lahenduste pakkujatest

ning teistest valdkonda toetavatest osapooltest – teadusasutused, ettevõtlusorganisatsioonid,

AS Metrosert, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jt.

Osapooled on kokku leppinud, et selleks on vaja:

1. üheskoos panustada tervisetehnoloogiate usalduse loomisesse ja säilimisse ühiskonnas;

2. lähtudes tervisevaldkonna väljakutsest, sh arvesse võttes olulisematel sihtturgudel toimuvaid

trende ja arenguid, välja töötada uusi lahendusi ja/või optimeerida ja hoida ajakohasena

olemasolevaid lahendusi2;

1 Tervisetehnoloogia on organiseeritud teadmiste ja oskuste rakendamine seadmete, ravimite, vaktsiinide,

protseduuride ja süsteemide näol, mis on välja töötatud terviseprobleemi lahendamiseks ja elukvaliteedi

parandamiseks (Maailma Terviseorganisatsioon) https://www.who.int/teams/health-product-policy-and-

standards/assistive-and-medical-technology/medical-devices 2 Turul olevad lahendused on konkreetset tervishoiuprotsessi mõjutavad lahendused, st et tervisetehnoloogia

tooted ja tarkvaratooted on enamasti kliiniliselt valideeritud (ja/või meditsiiniseadmena sertifitseeritud).

3. luua tervisetehnoloogia pakkujate jaoks selge raamistik ja standardid riiklikult hallatavate

terviseinfosüsteemidega liidestumiseks, sh tagada vajalikul määral terviseandmete

kättesaadavus;

4. suurendada tulemus- ja väärtuspõhiste tasustamismudelite osakaalu tervishoiusüsteemis, et

toetada tervisetehnoloogiate juurutamist;

5. lähtuda tervishoidu uute lahenduste hankimisel turu hetkeolukorrast ja hankemenetluse

raames tehtavast kaardistusest;

6. luua hästi toimivad protsessid ja motivatsioonimudelid tervishoiuteenuse osutajatele ja

tervishoiutöötajatele tervisetehnoloogiliste lahenduste testimiseks ja praktikas

kasutuselevõtuks;

7. koostöös memorandumi osapooltega korraldada rahvusvahelist teavitust Eestis loodud ja

kasutusel olevatest tervisetehnoloogia lahendustest, sh toetada turundamisel;

8. pakkuda tuge Eesti ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks läbi süsteemse ja

keskse välisturgude info koondamise ja jagamise ning võimalusel selgete rahastusmeetmete

loomise ekspordi toetamiseks ettevõtetele,

9. pakkuda tuge tervisetehnoloogiaid arendavate ettevõtete, kvaliteedijuhtimise, valdkondlike

regulatsioonide ja äriarendamise kompetentsidega pikaajaliste rahastusotsuste tegemisel ja

mõju hindamisel.

2. KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED

Põhimõtted, millest lähtutakse:

1. Ökosüsteem soodustab innovatsiooniloomet ning on läbipaistev plaanide, partnerluse ja

ressursside osas.

2. Osapooled töötavad selle nimel, et tervisetehnoloogia ökosüsteem soodustab

tervisetehnoloogiliste lahenduste teket ja kasutuselevõttu vastavalt lõppkasutaja vajadustele

ning pakub sihtrühmale/lõppkasutajale valikuvabadust. Viimast tingimusel, kui sellega

kaasnevad kulud on riigile mõistlikud kanda, seejuures arvestades nii otseseid kui ka kaudseid

kulusid ning nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi kulusid ja tulusid.

3. Osapooled teevad koostööd selle nimel, et strateegilist infot jagataks kahepoolse ja arendava

infovahetusena – riik jagab arengusuundi vähemalt kolmeaastases vaates ning ka ettevõtted ja

organisatsioonid panustavad aktiivselt omapoolse teabega.

4. Valik tervisetehnoloogilise lahenduse kasutusele võtuks tehakse lõppkasutajat silmas pidades

teda kaasates (sh patsient, perearst, erialaarst, õde, psühholoog, logopeed, füsioterapeut,

tervishoiuteenuse osutaja jt) või stimuleerides turumehhanismide teket, kus turul tegutsev

ettevõte ja lõppkasutaja saavad lähestikku koostööd teha.

5. Valdkondlike turutõrgete tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks erinevates teenuste niššides

teevad mittetulundus-, era ja avalik sektor partneritena koostööd, tasakaalustades osapoolte

huve.

6. Osapooled tegutsevad selle nimel, et tervisetehnoloogia ettevõtete jaoks oleks tervishoiu

ökosüsteem ja majanduskeskkond võimalikult ennustatav ja läbipaistev ning riiklike osapoolte

poolt oleks seatud selged ootused ja tegutsemise võimaluste raamistik valdkondliku ettevõtluse

tekkimiseks ja kasvamiseks. Seejuures peaks ootused ja tegutsemise raamistik arvestama

konkreetsete tervisetehnoloogia tüüpide eripärasid.

7. Osapooled teevad koostööd selle nimel, et uudseid tervisetehnoloogilisi lahendusi arendavad

ettevõtted saavad neid testida ja piloteerida reaalelulistes tingimustes ja kasutada selleks

eksisteerivaid tervise andmekogusid. Koostööd tehakse esile kerkinud regulatiivsete takistuste

kiireks ja sujuvaks ületamiseks, et vältida ettevõtete väljavoolu ja/või kadu.

8. Mittetulundus- ja erasektorile loome võimaluse tervisetehnoloogiliste lahenduste ja teenuste

arendamiseks ja pakkumiseks, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteedi tõus- ja jätkusuutlikkus.

Töötatakse selle nimel, et (digitaalseid) tervisetehnoloogiaid arendavatele ettevõtetele oleks

võimalikult selge ja ennustatav, millisesse tervise infosüsteemide arhitektuurilisse tasemesse

neil on võimalik oma tervisetehnoloogia toodete või teenustega panustada.

8.1. Eristatakse (A) keskseid riiklikke ja riiklikult arendatud andmekogusid (sh riiklik Tervise

infosüsteem), kuhu koondatakse erinevaid terviseandmeid ning kust on võimalik andmeid

pärida ja kuhu on võimalik andmeid saata; (B) keskselt hangitud või arendatud digitaalseid

lahendusi, mis täidavad punktiga (A) võrreldes kitsamat eesmärki tervisesüsteemis, kuid mida

juhitakse riigi tasemel ning millede puhul on keskne pakkumine selgelt põhjendatud; (C)

turutingimustel tegutsevaid Tervise infosüsteemiga liidestatud lõppkasutaja lahendusi, mille

pakkumist saab riik mõjutada, määrates kvaliteedi ja rahastus-stiimulitega tingimusi, kuid mille

pakkumine teenuse/toote loojate poolt toimub otse tervishoiu osapooltele (enamasti

tervishoiuteenuse osutajad); (D) kitsale patsiendi- või haigusrühmale spetsialiseerunud

innovaatilisi lahendusi (võivad, aga ei pruugi olla terviseinfosüsteemiga liidestatud), mis on

reguleeritud tarkvara-kui-meditsiiniseadmena (enamasti on kasutaja patsient või/ja

tervishoiutöötaja).

8.2. Töötatakse selle nimel, et punktis (B) toodud teenuste keskse arendamise otsuste eel

konsulteeritakse esmalt juba turul tegutsevate lahenduste pakkujatega, hinnatakse mõju

digitehnoloogiate turule ning proovitakse esmalt lahendada probleemi punktis (C) või (D)

toodud lahendustega turu-mehhanismide või kvaliteedi lävendite loomisega. Punktis (D)

toodud lahenduste puhul hoidutakse keskselt juhitud lahenduse (ehk B) hankimisest ning

eesmärgistatakse stiimulite loomist läbi tasustamismudelite (nt meditsiiniseadmete loetelu) ja

kvaliteedilävendite.

8.3. Osapooled töötavad selle nimel, et kesksete andmekogudega liidestumine punktis (C) ja

(D) toodud lahendustele oleks võimalikult lihtne, kulusäästlik ja arusaadav.

9. Osapooltevaheline infovahetus on regulaarne, osapooltele jagatakse infot tervisetehnoloogia

valdkonna arenduste kohta. Sotsiaalministeerium juhib käesoleva memorandumi tegevusi

vahendades informatsiooni selle rakendumise kohta, erinevate osapoolte vahel, sh jagades infot

ja teadmist ökosüsteemi olulistele osapooltele, teistele tugiorganisatsioonidele, erialaliitudele

jt.

ARTIKKEL 3. LÕPPSÄTTED

1. Käesoleva vastastikuse mõistmise ja koostöö memorandumis seatud kokkulepete

saavutamiseks kaasatakse valdkonna arendamiseks teisi osapooli, kelleks võivad olla teadus- ja

arendusasutused jt.

2. Käesolev vastastikuse mõistmise ja koostöö memorandum jõustub selle allkirjastamisel kõigi

osapoolte poolt ja kehtib allkirjastamise hetkest kuni viis aastat edasi pikendamise võimalusega,

kui ükski osapooltest ei väljenda soovi koostööd lõpetada.

3. Korrapäraselt ja vähemalt kord kvartalis kohtuvad osapooled selleks, et vahetada arvamusi

käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi sätete praktikas rakendamise teemal ning

arutada nende võimalikku parandamist või memorandumi kokkulepete muutmist.

4. Käesolevat vastastikuse mõistmise memorandumit võib muuta või täiendada kõigi osapoolte

vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. Allkirjastatud osapoolte heakskiidul on võimalik liituda

kõikidel huvitatud osapooltelt. Memorandumist on samuti võimalik väljuda jooksvalt, ilma et

see vähendaks MoU elujõulisust.

5. Osapooled võivad käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi lõpetada ühe osapoole

ettepanekul, esitades teistele osapooltele sellekohase kirjaliku teate vähemalt üks kuu ette.

7. Memorandumi raames lepitakse järgmise sammuna kokku innovatsiooni teekaardi tegevused

koos rollide ja vastutusvaldkondadega.

EELTOODU KINNITUSEKS on osapoolte esindajad allkirjastanud käesoleva vastastikuse

mõistmise ja koostöö memorandumi.

Digiallkirjastatud Tallinnas 2025. aastal.

EESTI VABARIIGI SOTSIAALMINISTEERIUMI nimel

EESTI VABARIIGI MAJANDUS-JA-KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI nimel

TERVISEKASSA nimel

ETTEVÕTLUSE JA INNOVATSIOONI SIHTASUTUSE nimel

SIHTASUTUS TALLINNA TEADUSPARK TEHNOPOL, Tehnopoli tervisetehnoloogia

kogukonna nimel

EESTI TERVISEMAJANDUSE KODA, Health Founders, DTx Estonia ja Health Founders

Estonia nimel

EESTI INFOTEHNOLOOGIA JA KOMMUNIKATSIOONI LIIT nimel

TARTU BIOTEHNOLOOGIA PARK nimel

AKTSIASELTS METROSERT RAKENDUSUURINGUTE KESKUSE nimel