Väljaminev kiri

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus perekonnaseaduse,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

tsiviilseadustiku üldosa eelnõu

(eestkoste seadmise muudatused)

väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku

ja tsiviilseadustiku üldosa eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele

(edaspidi VTK).

Väljatöötamiskavatsusega tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele arvamusi mitmelt Harju

Maakohtu kohtunikult.

VTK järgi peaks kohus hakkama hindama eestkoste määruses iga konkreetse õigustoimingu ja

eluvaldkonna lõikes isiku võimet oma tegusid juhtida. Samuti peab kohus edaspidi selgitama,

miks ei ole muud meetmed võimalikud (volitus, perekonna tugi jne).

Märgime, et Eestis kehtib üle 400 seaduse, mille alusel võib inimene teha õigustoiminguid. Ei

ole mõeldav, et kohus kõiki nendes seadustes ette tulevaid õigustoiminguid ja tehinguid

etteulatuvalt hindab. Mingisugune abstraktsuse tase peaks siiski jääma, et kirjeldada ära isiku

võimekus tehinguid teha ja toiminguid sooritada.

Kohus saab ikka põhjendada seda, mida ta teeb, mitte seda, mida ta ei tee. Tuleb leida

optimaalne lahedus menetluse pikkuse, eelkõige esitatavate tõendite ja seisukohtade

Teie 12.08.2025 nr 8-3/6746-1

Meie 12.09.2025 nr 6-3/25-1091-2

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

põhjalikkuse ning menetluse kiiruse vahel. Eelistatult tuleks fookus seada sellele, et KOV ja

kohus põhjendavad valitud lahendust, mitte ei pea menetluses ära kirjeldama põhjalikult, miks

muud meetmed ei ole võimalikud.

Seadusega peaks määratlema, milliseid õigustoimingute/eluvaldkonna piiranguid peab kohus

määruses analüüsima ja mida määruse resolutsioon sellest lähtuvalt kajastama peab (VTK lk

4). Nii on ühelt poolt inimestele endale selge, mida menetluses hinnatakse ning teiselt poolt on

selge kohtunikule, milline on olnud selles osas seadusandja ootus. Samuti on selliselt võimalik

tagada ka kohtulahendite ühtsus ja selgem praktika. Kohtule tuleks jätta kaalutlusõigus ka

muude valdkondade osas seisukoht võtta, kui konkreetse isiku puhul see vajalikuks osutub.

Punkt 1.2. ei toeta kohtunikud esimest alternatiivi. RHK diagnoos ei kajasta konkreetse isiku

eestkoste vajadust. Nt dementsuse diagnoosiga isikute toimetulekuvõime ja sellest lähtuv

eestkostevajadus võib olla oluliselt erinev. Teine alternatiiv on väga sarnane praegusele

regulatsioonile, mis ei pruugi soovitud muudatust kaasa tuua (so eestkosteid seatakse vaid

vajalikus ulatuses). Kolmanda alternatiivi järgi hinnatakse meditsiiniliselt ka isiku

funktsioneerimisvõimet, mis võib olla hea lahendus probleemile, mida soovitakse lahendada.

See annaks asja menetlevale kohtunikule selgema ja objektiivsema ülevaate isiku tegelikust

toimetulekust. Kui eestkoste määramist otsustab kohus, siis saab tegu olla ühe tõendiga isiku

toimetuleku kohta ning menetluses peab säilima paindlikkus, et kohus saaks arvesse võtta kõiki

asjas esitatud tõendeid ja vahetut ärakuulamist.

Kohtunikud toetavad iseenesest mõtet siduda lahti pisitehingud ja valmisõigus (TsMS 526 lg

5). Valimisõiguse osas peaks saama kohus eraldi kaaluda, kas isik on selleks võimeline või

mitte.

Valimisõiguse osas VTK märgib alguses õigesti, et valimisõigus tähendab nii hääletamist kui

ka kandideerimisel osalemist. Samas edasi räägib VTK vaid piiratud teovõimega isiku

valimistel hääletamisest. Kui valimisõigust ei piirata üldse, siis tähendab see ka seda, et isikule

jääb alles kandideerimisõigus.

On kaalumise koht, kas Eesti ühiskond on valmis selleks, et rahvaesindajaks on isikut, kes oma

igapäevaelus sooritatavate tehingutega hakkama ei saa ja tema pädevus selles osas on piiratud,

sest ta ei suuda oma tegusid juhtida, kuid rahvaesindajana on ta võimeline tegema otsuseid.

Isegi kui praktikas neid inimesi eelduslikule ei valita, siis seadus ei saa lähtuda ainult praktikast.

Muudatuste tegemisel tuleks kaaluda, kas sätestada seaduses, et kohus hindab nii hääletamise

kui ka kandideerimise õigust eraldi.

Ekspertiisi osas teeb VTK ettepaneku, et edaspidi teeks nn tavapärastes olukordades ekspertiisi

perearst. Muudatuse põhjusena tuuakse välja psühhiaatrite põud mõnes Eesti piirkonnas. Kohtu

hinnangul ei saa spetsialistide puudust leevendada sellega, et ekspertiisi tase oluliselt langeb.

Perearstidel puudub käesoleval hetkel sellekohane väljaõpe. VTK ei too välja, millises mahus

on vaja korraldada perearstide täiendõpet. Tuleb rõhutada, et ekspertiis peab olema kohtule

toeks otsuste tegemisel st igakülge ja kvaliteetne, seda eriti esmakordsel eestkostja määramisel.

Ekspertiisi tase oleneb ka sellest, kuivõrd vilunud on ekspert. Olukorras, kus kõik Eesti

perearstid peaksid hakkama tegema ekspertiisi, tuleb kaaluda, kuivõrd tihti perearst seda

tegema peaks hakkama. Mida harvem ta seda teeb, seda kauem läheb tal aega ja seda

ressursimahukam kogu protsess on, sest täiendõpe on igal juhul vajalik. Kohtud teevad

ettepaneku kaaluda muid meetmeid, eelkõige saab muuta kohtupraktikat ning määrata vähem

ekspertiise olukorras, kus isik on esmakordsel eestkoste määramisel eksperdi poolt hinnatud

ning tema seisundi muutus ei ole tõenäoline.

Praegune kasutusel olev küsimustik on ju seotud väga selgelt psüühikahäiretega ja sellisel juhul

tuleb ka küsimustik ümber teha. Igal juhul peaks jääma kohtule õigus tellida ekspertiisi, kui

seda vajalikuks peab.

VTK-st ei selgu, kes otsustab, millal on tegemist tavalise olukorraga, kus arvamuse annab

perearst, ja millal keerulise olukorraga, kus on vaja psühhiaatri seisukohta.

Täiendavalt tahaksin välja tuua, et sarnaselt ekspertide koormuse vähendamisega tuleks sama

loogika järgi vähendada ka kohtuniku töökoormust. Kui isikul on selge eestkostevajadus ja

meditsiiniliselt on selge, et tegu on kestva vajadusega (nt tegu on sügava puudega isikuga), siis

peaks kohtuniku ärakuulamise kohustus piirduma vaid eestkoste määramisega (kui sedagi).

Samuti võiks olla kohtunikul võimalus teha resolutsioonotsustus, millega eestkostet

pikendatakse.

Ka kohtunikud sõidavad pikki vahemaid, et ärakuulata isik, kes pole kontaktne ning see on

oluline ressursikulu, mida on võimalik kokku hoida. Alternatiivselt võimaldada selliselt

juhtudel isiku ärakuulamist video vahendusel. Regulatiivselt on võimalik nii eksperdi kui

kohtuniku isikliku ärakuulamise kohustust reguleerida sarnaselt.

Tuleks mõelda ka aktiivselt sellele, et eestkoste määramise menetlus oleks toetatud e-toimiku

ja KIS-i arendustega, kus avaldus esitatakse andmepõhiselt ning ka kohus saaks asja menetleda

KIS-i abil.

VTK toob põgusalt välja ka EKEI koordineeriva rolli kadumise. Kohtute arvates võiks olla

lahenduseks, et taastada keskselt korraldatud ekspertiiside tegemine. Olukord, kus kohus otsib

taga psühhiaatrit, on absurdne.

VTK-st jääb arusaamatuks, kas ja kuidas eelnõus kohtute töökoormuse vaatest tegeletakse. Et

ühelt poolt mööndakse, et kohtunikel on raske eksperte leida, aga teisalt selles osas justkui

mingit lahendust ei tule. Ei ole kindel, et perearsti või muu arsti leidmine saaks olema

kohtunikule lihtsam.

Eelnõu väljatöötamise käigus soovitame pidada silmas kohtu optimaalse tegutsemist ja enne

eelnõu kirjutamist kohtutega nõu pidada. Eestkoste asjade puhul oleks võimalik muuta

ärakuulamise regulatsiooni (punkt 3), aga samuti peaks analüüsima kas igas asjas on vaja 5

aasta tagant eestkoste vajadust uuesti hinnata. Nt sügava puuetega isikute puhul võib olla see

vabalt 10 aasta tagant. Kaalutlusõiguse võib anda kohtule, määrates eestkoste seadmise

määruses ära eestkoste tähtaja tulenevalt diagnoosist ja diagnoosi prognoosist. Meditsiiniliselt

on kindlaks tehtud, et osad haigused on püsivad või progresseeruvad ning "imelist" paranemist

aastate möödudes ei toimu. Praktikas võime kinnitada, et sellistel juhtudel on eestkoste

pikendamine koormav ka isiku pereliikmetele.

Pangakontole ligipääs pärast eestkoste lõppemist lõpparuande tegemiseks on mõistlik. Peaks

mõtlema, kas on veel mingi info, kuhu on vaja endisel eestkostjal ligi pääseda lõpparuande

kinnitamiseks.

Edasistes aruteludes on kohtu kontaktisikuteks Kai Härmand ja Triin Siimpoeg.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Naaber-Kivisoo

kohtu esimees