Utessuu liivakarjääri keskkonnaloamuutmise taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

EELHINNANG 11.09.2025

Utessuu liivakarjääri keskkonnaloa L.MK/318728 muutmise taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Aktsiaselts TREF 20.03.2024. esitatud Utessuu liivakarjääri keskkonnaloa

muutmis taotlusest ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele

1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Utessuu liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusele.

1.2. Utessuu liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

1.2.1. Salvkaevudes asukohaga Laine katastriüksus 69701:005:0660,

Kirikumäe katastriüksus 69701:005:1620, Mäe katastriüksus 69701:005:2260,

Piiri katastriüksus 69701:005:0069, Orusoo katastriüksus 69701:005:0150, Metsa

katastriüksus 69701:005:0083, Krossu katastriüksus 69701:005:0175, Utessuu

katastriüksus 69701:005:2090, Randla katastriüksus 69701:005:1161, Kibera

katastriüksus 69701:005:0250, Teppo katastriüksus 69701:005:0341

kaevuomaniku nõusolekul mõõta igal aastal salvkaevude veetasemed.

Kaevuomaniku nõusolekul mõõta eelpool nimetatud kinnistute salvkaevude

veetasemed ka äärmuslike ilmastikuolude (nt väga madal veetase piirkonnas)

korral. Äärmuslikud ilmastikuolud selgitatakse välja Keskkonnaameti, Rõuge

Vallavalitsuse ja kaevandajaga koostöös;

1.2.2. purustus-sorteerimissõlme liivapuistangud paigutada müratõkkena

Krossu maaüksusel asuva elamu suunale;

1.2.3. mäeeraldise teenindusmaal tuleb rohurinne niita vähemalt iga aasta

juulis;

1.2.4. töö karjääris (sh kaevandamine, transport) toimub tööpäeviti (E-R)

9.00–17.00;

1.2.5. vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse, peab

seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud

teenindusplatsil.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

2(24)

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Aktsiaselts TREF (registrikood 10080052, Teguri tn 55, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond,

Eesti) esitas 20.03.2024 Keskkonnaametile taotluse Utessuu liivakarjääri keskkonnaloa muutmise

saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 20.03.2024 nr DM-

127882-1), parandatud taotlus 16.04.2024 kirjaga DM-127882-7.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 16.04.2024 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 16.04.2024 kirjaga nr DM-127882-4 keskkonnaloa taotluse

esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46

lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Avalikustamise käigus teatas Transpordiamet 11.04.2024 kirjaga nr 7.1-7/24/6133-2

(registreeritud KOTKAS 15.04.2024 numbriga DM-1287882-5), et nõustub loa taotlusega

tingimustel:

1. Taotletav ala asub osaliselt riigitee 25131 Rõuge-Verijärve teekaitsevööndis km

3,73-3,87. Seletuskirjas märgitakse omaaegse Kagu Teedevalitsuse kooskõlastus, aga seda

taotlusele lisatud ei ole. Kooskõlastus tuleb lisada.

2. 2015. aastast kaevandamist toimunud ei ole. Mäeeraldise plaanil näidatud ja

seletuskirjas mainitud maavara väljaveotee ei ole sobilik raskeveokitele ja jääb ka riigitee

25131 kaitsevööndisse km 3,607-3,78.

3. Maavara väljaveotee ehitamiseks teekaitsevööndis ja kujundatava ristmiku

liiklusohutuse tagamiseks tuleb taotleda Transpordiameti tingimused. Transpordiamet

esitab vastavad tingimused lähtuvalt EhS § 99 lg 3

Transpordiamet palus peatada Utessuu liivakarjääri kaevandamiseloa taotlus, seniks kuniks on

täidetud Transpordiameti poolt esitatud tingimused.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Utessuu liivakarjääri keskkonnaloa

muutmise taotluse 10.04.2024 kirjaga nr DM-127882-4 Rõuge Vallavalitsusele arvamuse

avaldamiseks.

Rõuge Vallavolikogu edastas 20.06.2024 otsuse nr 1-3/40 (KOTKAS 25.06.2024 nr DM-127882-

11) milles andis nõusoleku Utessuu liivakarjääri keskkonnaloa pikendamiseks keskkonnaloas nr

L.MK/318728 toodud tingimustel 15 aasta võrra.

3(24)

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §

6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja §

3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni

25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama

KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus

otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning

selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4

kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS

§ 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Utessuu liivakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused;

3. Võru maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkiri nr 1.1-4/81);

4. Rõuge valla üldplaneering (ei ole kehtestatud, Rõuge Vallavolikogu 28.01.2025 otsusega

nr 1-3/1 vastu võetud);

5. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”;

6. Metsaregister.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotleja soovib muuta keskkonnaluba nr L.MK/318728 maavarade kaevandamiseks Utessuu

liivakarjääri mäeeraldisel. Taotletav Utessuu liivakarjäär asub Võru maakonnas, Rõuge vallas,

4(24)

Utessuu külas, hõlmates eraomandisse kuuluvat kinnistut Nelsoni katastriüksust (katastritunnus

69701:005:0275, sihtotstarve mäetööstusmaa 100%).

Taotletakse Utessuu liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/318728 muutmist.

Keskkonnaluba L.MK/318728 kehtib 28.04.2026 ja mäeeraldise kaevandatav varu on ligikaudu

117 tuhat m3. Soovitakse jätkata liiva kaevandamist. Kaevandamist jätkatakse olemasoleva

Utessuu liivakarjääri mäeeraldise lamamis, uut karjääri ei rajata, ning selle piire ei muudeta.

Taotletava mäeeraldise pindala on 2,57 ha ja selle teenindusmaa pindala on 3,08 ha.

Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses. Luba taotletakse 15 aastaks.

Utessuu karjäär korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

Utessuu mäeeraldise kirjeldus

Utessuu liivakarjääri mäeeraldis asub Püssapalu kruusamaardlal (nr 661) Võrumaal, Rõuge vallas

Utessuu külas Rõuge–Verijärve teest kohe põhjas-loodes katastriüksuse Nelsoni (katastritunnus

69701:005:0275; pindala 3,19 ha; mäetööstusmaa 100%) piires. Antud kinnistu kuulub loa

taotlejale.

Maastikuliselt paikneb Utessuu liivakarjäär Haanja kõrgustiku loodeosas. Karjääri aluspõhja

moodustab Ülem-Devoni ladestiku Amata kihistu (D3am) liivakivi, aleuriit ja savi.

Markšeiderimõõdistuse andmetel (seisuga 14.11.2023; Maavarauuringud OÜ) oli mäeeraldise

ehitusliiva aktiivse tarbevaru 23. ploki jääkvaru maht 238,874 tuh m³ ja kaevandatav jääkvaru

116,874 tuh m³.

Utessuu liivakarjääri mäeeraldis piirneb idast, lõunast ja läänest Püssapalu kruusamaardla (nr 661)

ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga nr 6. Ploki 6 pindala on 2,71 ha ja varu kogus 198 tuh m3.

Maapinna absoluutne kõrgus oli mäeeraldise piires algselt vahemikus 156–160 m. Käesolevaks on

mets raadatud, katend (liivakas muld) kooritud 1,93 hektarilt (kattekihi keskmine paksus 0,4 m) ja

ladustatud mäeeraldisest lõuna poole teenindusmaale. Mäeeraldise idaosast on liiva kaevandatud

ja mäeeraldisele on kujunenud 0,12 ha suurune veekogu, mille veetase asus 2015. aastal 156,35 m

absoluutsel kõrgusel (BK97 kõrguses; Euroopa (EH2000) kõrguse järgi oleks kõrgus 156,50 m).

Väikestel aladel on mõnekümne sentimeetri ulatuses veetasemest madalamale kaevandatud ka

mäeeraldise põhjaosas. Kaevandatud liiv on osaliselt ladustatud mäeeraldisele.

Luba taotletakse 15 aastaks, millest lähtuvalt on aastane keskmine kaevandamise maht ligikaudu

12 tuh m³. Karjääri ala korrastatakse veekoguks (pindala ligikaudu 2,29 ha ja mille keskmine

veetase jääb orienteeruvalt absoluutsele kõrgusele +156,65 m) ja metsamaaks (pindala ligikaudu

0,79 ha).

5(24)

Katend

Käesolevaks on mets raadatud, katend (liivakas muld) kooritud 1,93 hektarilt (kattekihi keskmine

paksus 0,4 m) ja ladustatud mäeeraldisest lõuna poole teenindusmaale.

Kasulik kiht

Kasulik kiht (liustikujõelised setted) on esindatud peeneteralise kruusaka liivaga, milles esineb

üksikuid karbonaatse koostisega veeriseid. Valdav enamus liivakihist asub veetasemest

madalamal. Kasuliku kihi lamami moodustab hallikaspruun liivsavimoreen.

Nõlvad

Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik

nõlvatervik. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase

puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 ja põhjaveetasemest madalamal kaldega 1:5.

Kasutatav tehnoloogia

Mäenduslikud tingimused taotletavas Utessuu liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Ala on

juba samal otstarbel kasutuses.

Utessuu liivakarjäärist toimub materjali väljavedu Rõuge–Verijärve kõrvalmaanteele (tee nr

25131).

Kaevandamist raskendab asjaolu, et osa varust asub allpool põhjaveetaset. Kattekiht (muld) on

juba karjääri mäeeraldise alalt kooritud ja vallitatud mäeeraldise teenindusmaale. Selleks

lisategevusi ette ei nähta. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud kattepinnase maht on 8 tuh m3.

Kattekiht on vallitatud teenindusmaal kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Katendivallid toimivad

efektiivsete müratõketena. Katendit kasutatakse hiljem korrastamiseks.

Maavara kaevandatakse mitme kaeveastmega – esmalt veepealne varu ja siis veealune varu.

Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine.

Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning

frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul

ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa ja liiva kaeve-eest või

puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme.

Fraktsioneeritud (purustatud ja sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur,

mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.

Veealuse varu kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale

nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali

realiseeritakse looduslikul kujul (kalluritele laadib ekskavaator või frontaallaadur) või töödeldakse

jällegi mobiilse töötlemissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse

puistangutesse ja hiljem laaditakse kalluritele, mis viivad selle tarbijateni. Utessuu liivakarjäär

korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

6(24)

Looduslikul kujul saab liiva ja kruusa kasutada täitematerjalina. Pärast jämepurdse materjali

väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede

katete ehituseks ja remondiks.

Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem

kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng. Seletuskirja kohaselt

lähtutakse 2015 aastal koostatud Utessuu liivakarjääri kaevandamisprojektist.

Asukoha ja ümbritseva maastiku kirjeldus

Püssapalu kruusamaardla Utessuu liivakarjäär asub Võrumaal Võru linnast ligikaudu 7,5 km

lõuna-edela pool.

Mäeeraldise piirist ca 25 m lõuna pool asub Rõuge–Verijärve asfaltkattega maantee, milleni viib,

üle Soo maaüksuse, ca 125 m pikkune karjääri teenindav tee.

Seletuskirja kohaselt asub lähim elamu Krossu maaüksusel (tunnus 69701:005:0175), ligikaudu

100 m lääne pool. Maja juures asub salvkaev ja väike tiik. Tegelikkuses asub lähim hoonestus

vahetult mäeeraldise piiril Käbi maaüksusel (tunnus 69701:005:0176). Kohalik omavalitsus on

2021. a väljastanud sinna projekteerimistingimused elamu ehitamiseks. Maa- ja Ruumiameti

kaardiserveri ortofotode alusel on alal olemasolevad hooned, mis on kantud õueala kõlvikule

kehtival põhikaardil.

Ümbruskonna maad on valdavas osas kasutuses metsamaana või on tegu karjääridega.

Põllumajanduslikku maad asub antud asukohas vähe.

Taotletava Utessuu liivakarjääri piirkonnas asuvad järgmised olemasolevad karjäärid: Rasva

liivakarjäär, Nogopalu IV liivakarjääri, Nogopalu II liivakarjääri, Nogopalu kruusakarjäär,

Nogopalu III liivakarjäär, Nogopalu X liivakarjäär, Nogopalu XI liivakarjäär, Nogopalu IX

liivakarjäär. Nogopalu VII liivakarjäär, Nogopalu VIII liivakarjäär ja Nogopalu V kruusakarjäär.

Tegemist on kaevandamisest oluliselt mõjutatud piirkonnaga.

Looduskaitselised objektid

Utessuu liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid,

looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte.

Umbes 8 km kaugusele jääb must-toonekure elupaik (KLO9128272), teadaolev must-toonekurele

sobilik toitumisala jääb ~ 750 m kaugusele (Ura oja).

Umbes 1,6 km kaugusele jääb väike-konnakotka elupaik (KLO9129366), teadaolev pesapuu jääb

~1,9 km kaugusele.

LKS § 55 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, välja arvatud eutanaasia

eesmärgil, on keelatud. Lõige 6 täpsustab, et kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud

LKS § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul.

7(24)

Lähim Natura 2000 ala on ligikaudu 1,4 km kaugusele lõuna-kagu poole jäävad Haanja linnu-

(RAH0000022) ja loodusala (RAH0000547), mis siseriiklikult on kaitstud kui Haanja looduspark

(KLO1000469).

Vesi

Mäeeraldise piirkonnas levib liustikujõeliste setete veekiht. Vesi on vabapinnaline. Veekiht toitub

sademetest ja reljeefis kõrgemal (Haanja kõrgustiku piirkond) asuvatest, hüdrauliliselt seotud

veekihtidest. Mäeeraldise idaosas on kujunenud 0,12 ha suurune veekogu, mille veetase asus 2015.

aastal 156,35 m absoluutsel kõrgusel, 2023. a oli samas veekogus veetaseme kõrgus 156,70 m

absoluutsel kõrgusel.

Alal on olemasolev kaevandamise käigus tekkinud veekogu. Korrastamisel kujuneb Utessuu

karjääri alale ligikaudu 2,29 ha suurune veekogu, mille keskmine veetase jääb absoluutsele

kõrgusele 156,55 m. Kujunev veekogu on üle 5 meetri sügav.

Lähim veekogu on Ura oja (EELIS kood VEE1004300), mis jääb ca 750 m kaugusele.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kohaliku omavalitsuse seisukoht

Rõuge Vallavolikogu on nõustunud karjääri loa pikendamisega 20.06.2024 otsusega nr 1-3/40.

Leiti, et kaevandamisel negatiivsed mõjud puuduvad, küll aga viidati kehtiva loa L.MK/318728

tingimustele ja nendeks on:

1. salvkaevud asukohaga: Laine katastriüksus 69701:005:0660, Kirikumäe

katastriüksus 69701:005:1620, Mäe katastriüksus 69701:005:2260, Piiri katastriüksus

69701:005:0069, Orusoo katastriüksus 69701:005:0150, Metsa katastriüksus

69701:005:0083, Krossu katastriüksus 69701:005:0175, Utessuu katastriüksus

69701:005:2090, Randla katastriüksus 69701:005:1161, Kibera katastriüksus

69701:005:0250, Teppo katastriüksus 69701:005:0341 kaevuomaniku nõusolekul mõõta

igal aastal salvkaevude veetasemed. Kaevuomaniku nõusolekul mõõta eelpool nimetatud

kinnistute salvkaevude veetasemed ka äärmuslike ilmastikuolude (nt väga madal veetase

piirkonnas) korral. Äärmuslikud ilmastikuolud selgitatakse välja Keskkonnaameti, Rõuge

Vallavalitsuse ja kaevandajaga koostöös;

2. purustus-sorteerimissõlme liivapuistangud paigutada müratõkkena Krossu

maaüksusel asuva elamu suunale;

3. mäeeraldise teenindusmaal tuleb rohurinne niita vähemalt iga aasta juulis;

4. töö karjääris (sh kaevandamine, transport) toimub tööpäeviti (E-R) 9.00–17.00;

5. vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse, peab seadmete ja

masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil.

Üldplaneering

Vastu võetud Rõuge valla üldplaneeringu alusel jääb tegevuskoht alale „MR“, mis tähendab mäe-

ja turbatööstuse maa. Seega vastuolu menetluses oleva üldplaneeringuga ei ole.

8(24)

Üldplaneering sätestab maardlate ja kaevandamise kohta järgmisi aspekte, mis on Utessuu taotluse

osas asjakohased:

• kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste keskkonnasäästlikkust

ja minimaalset kahju tekitamist loodusele. Oluliseks peetakse suletavate karjääride või

nende osade korrastamist;

• maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktidest

sätestatud korras. Kaevandustegevusega tuleb tagada, et keskkonnahäiringud oleksid

võimalikult vähesed;

• kirjeldada ja analüüsida keskkonnamõju eelhindamisel või hindamisel töödele

eelnevad olud ning seeläbi seada meetmed kaevetöödele eelneva või lähedase elukvaliteedi

säilimisele;

• uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega on soovitatavalt vähemalt 200 m.

Kui elamu asub karjäärile lähemal kui 200 m, on üldjuhul kohustuslik rajada

müratõkkevallid. Kui elamu asub kaugemal kui 200 m, tuleb kaevandamisloa taotluse

menetluse raames hinnata vajadust müratõkkevallide või muu müratõkkevahendi

rajamiseks;

• eelistatud on kaevandamistegevus, mis avaldab võimalikult minimaalselt mõju

karjääri ümbritseva maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele,

metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele ning kus karjääri ala korrastatakse

esimesel võimalusel ohutuks ja ümbrusega sobivaks. Joogivee kvaliteedi või

kättesaadavuse halvenemisel tuleb igal juhul lahendada elanike varustatus kvaliteetse

joogiveega;

• tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga

kaasnevatele negatiivsetele mõjudele;

• kaevandamise põhilisemateks eeldusteks ja tingimusteks seoses asustusega on

müra, vibratsiooni ja välisõhu kvaliteedi normidest kinnipidamine ning joogiveevarustuse

säilitamine/tagamine. Kaevandamisloa taotlemisel tuleb arendajal tõestada, et normidest

kinnipidamine ja veevarustuse tagamine on võimalik, ning otsustajal veenduda, et nõuetest

kinnipidamine on tagatud;

• kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja

ressursisäästlikult: maardla varud tuleb ammendada võimalikult lühikese ajaga parimat

võimalikku tehnoloogiat kasutades ning kasutades ära kaasnevad maavarad;

• kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele

tekitatav kahju on minimaalne. Sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas

esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste

ning vibratsiooni vähendamiseks;

• kasutuselevõetud maardlates tuleb varud soovitatavalt maksimaalselt ammendada;

ammendatud või kasutusest väljalangenud kaevandamise tagajärjel rikutud maa tuleb

nõuetekohaselt korrastada;

• kaevandatud alad tuleb nõuetekohaselt korrastada, kusjuures see peab olema

korrastatud enne kaevandamisloa lõppemist. Korrastamise esmaseks eesmärgiks peab

olema ohutuse tagamine inimesele ja keskkonnale kõige laiemas mõttes, andes ühtlasi

maale metsamaa, veekogude maa-ala või muu tarbimisväärse või tunnustatud väärtusega

maa (kaasa arvatud nt virgestustegevuse maa-ala) kasutamise otstarbe. Prioriteetseks

suunaks on ala kujundamine rohevõrgustikku kuuluvaks alaks, mis omab sidusust

ümbritsevate rohevõrgustiku elementidega. Seejuures peab väljatöötatud lahend olema

9(24)

kestlik ja võimalikult vähese hooldusvajadusega. Korrastamise eesmärgid ja nõuded

peavad olema kooskõlas maavara tüübiga, et tagada majanduslikult ning

keskkonnahoidlikult optimaalne lahendus.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus menetluses oleva üldplaneeringuga vastuolus ning seal

toodud põhimõtteid on võimalik loamenetluses arvestada.

Maakonnaplaneering

Võrumaa maakonnaplaneeringus on toodud järgmised tingimused maardlate kasutamisel:

• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui nimetatud

aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid

mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele;

• Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja

linnade rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste

seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti

koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete

rakendamiseks;

• kasutuselevõetud maardlates tuleb varud ammendada ning alad majandustegevuse

lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas

põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana;

• turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid;

• linnalise asustuse alal peab säilima kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub

kaevandustegevus;

• maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada

arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda

maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas

olemasolevat olukorda;

• aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise

(mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole maakonnaplaneeringus

käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik

pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud

korras.

Maakonnaplaneeringu joonisel on see ala märgitud nn olemasoleva kruusamaardlana. See ei asu

väärtuslikul maastikul, põllumaal või rohelise võrgustiku alal. Seetõttu vastuolu üldplaneeringuga

ei ole ning eespool toodud põhimõtteid on võimalik loa andmisel arvestada.

Üleriigiline planeering

Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks alateemaks oli

rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud valdade hiljem

10(24)

kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis integreeritud

lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise taristuga, et leida

konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik

planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist

tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel

rakendada ka edaspidi;

2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke

objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb

see tagada korrastamise või asendusalade leidmise kaudu.“;

3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre

spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Tegemist on olemasoleva karjääriga, kus mets on raadatud ning katend, sh muld, eemaldatud ja

teenindusmaale vallitatud.

Utessuu liivakarjääri töötamine ei piira ümbruskonna metsade hooldamist ja kasvatamist, välja

arvatud konkreetne karjääriala.

Karjääri looduslik mitmekesisus on seotud seal esinevate liikidega, kes kaevandamist ja selle

mõjusid taluvad. Alal esinevatest kaitstavatest loodusobjektidest on ülevaade antud ptk 3.1.1 osas

„Looduskaitselised objektid“. Karjääri alal looduskaitseline väärtus hetkel puudub.

Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas

taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav. Ala korrastatakse

metsamaaks ning veekoguks.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning varu

väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Vett kui ressurssi ei tarbita. Häiringute (müra, tolm)

leevendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud leevendusmeetmed, mis sätestatakse

keskkonnaloa kõrvaltingimustes.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

Teedevõrk on olemasolev ning selleks lisaressurssi ei kulutata.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

11(24)

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Utessuu liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm).

Pinna- ja põhjavesi

Alal teadaolevalt looduslikud veekogud puuduvad. Lisaks, olemasolevad looduslikud veekogud

võimalikus mõjupiirkonnas puuduvad.

Lähimaks vooluveekoguks on Utessuu liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 750 m

kaugusele jääv Ura oja (EELIS kood VEE1004300).

Taotluse alaga hõlmatud maavara paikneb osaliselt allpool põhjaveetaset.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara

kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt

suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel.

Keskkonnaameti hinnangul puudub tegevusel negatiivne mõju, kuna põhjaveetaset ei muudeta,

vee väljapumpamist või ärajuhtimist ei toimu. Kaevatav varu jäetakse nõrguma ning vesi saab

pinnasesse tagasi voolata. Põhjaveetaseme muutus väljakaevatava mahu arvelt on ebaolulise

suurusega, kuna see taastub sademetest ning nn alanduslehtrit ei teki.

Lähimad puurkaevud asuvad kaugemal kui 500 m ning tegevuse mõjualasse ei jää. Samas elamud

asuvad vahetult karjääri juures, kuid puurkaeve seal EELISe andmetel ei asu. Tõenäoliselt on

tarbevesi lahendatud salvkaevudega. Hoolimata asjaolust, et veetaset karjääris ei muudeta, peab

olema tagatud piirkonna elamukohtade tarbevesi.

Põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) järgi on piirkonnas maapinnalt esimene aluspõhjaline

veekompleks looduslikult kaitstud kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Hinnang on antud

maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva

potentsiaalse punkt- või hajureostuse eest.

Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus. Alalt

eemaldatakse mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi

eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi

eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab

põhjavette. Sellel tegevusel võib teatud määral mõju põhjaveele olla, kuid liiva ja kruusa filtreeriva

omaduse tõttu ei ole see eeldatavalt oluline, kui karjääris toimetamisel peetakse kinni

ohutusnõuetest ja reostuste ohtu minimeeritakse.

Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate

seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on

seotud õli või kütuse lekkega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või

õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas,

saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

12(24)

Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal

neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus

peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel

rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju

minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel

välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille

tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste

rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid

korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Avariide likvideerimise

viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.

Kohalik omavalitsus on seadnud tingimuse lähtuvalt kehtivast loast: salvkaevudes asukohaga

Laine katastriüksus 69701:005:0660, Kirikumäe katastriüksus 69701:005:1620, Mäe katastriüksus

69701:005:2260, Piiri katastriüksus 69701:005:0069, Orusoo katastriüksus 69701:005:0150,

Metsa katastriüksus 69701:005:0083, Krossu katastriüksus 69701:005:0175, Utessuu

katastriüksus 69701:005:2090, Randla katastriüksus 69701:005:1161, Kibera katastriüksus

69701:005:0250, Teppo katastriüksus 69701:005:0341 kaevuomaniku nõusolekul mõõta igal

aastal salvkaevude veetasemed. Kaevuomaniku nõusolekul mõõta eelpool nimetatud kinnistute

salvkaevude veetasemed ka äärmuslike ilmastikuolude (nt väga madal veetase piirkonnas) korral.

Äärmuslikud ilmastikuolud selgitatakse välja Keskkonnaameti, Rõuge Vallavalitsuse ja

kaevandajaga koostöös.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole selline tingimus põhjendatud ning seda tuleb muuta lähtuvalt

asjaolust, et paljud nimetatud elamukohtadest jäävad karjäärist oluliselt kaugemale ning

võimalikku mõjualasse ei ulatu. Need on kaugemal kui 700 m ning objektiivselt hinnates ei ole

eeldada kaevandamise mõju nii kaugele. Lisaks on antud alal mitmed aktiivsed karjäärid lähemal

ning võivad omada ala kaevudele suuremat mõju kui kaugemale jääv Utessuu liivakarjäär.

Küll aga tuleb seda tingimust järgida lähimate elamute juures, milleks on võimalikus 300 m

mõjualas Krossu (tunnus 69701:005:0175), Utessuu (tunnus 69701:005:2090), Utekese (tunnus

69701:005:0174), Käbi (tunnus 69701:005:0176) ning Kirikumäe (tunnus 69701:005:1620).

Keskkonnaamet seab tegevusele järgmised tingimused:

1. Enne kaevandamistegevusega alustamist inventeerida piirkonna kaevud (Krossu, Utessuu,

Utekese, Käbi ning Kirikumäe) ning fikseerida ümbruses asuvate majapidamiste kaevude

asukohad, seisukord, sügavused, veetasemed ja vee kvaliteet (kvartaalne fooniseire aasta lõikes).

Kvaliteedinäitajatest määrata: ammoonium, heljum, nitraat, nitrit ja naftasaadused. Edaspidine vee

kvaliteedi seire teostamine vähemalt 2 x aastas kaevandamisperioodil ning veetasemete

mõõtmised üks kord kvartalis;

2. Kui on tekkinud kahtlus, et karjääri vahetus läheduses asuvate salvkaevude veetase on

langenud kaevandaja tegevuse tõttu, tuleb loa omanikul tellida vastav eksperthinnang, mille alusel

tehakse kindlaks kaevu veetaseme languse põhjused. Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et

veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale

tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada

need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h.

põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued

kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul.

13(24)

Kõrvaltingimuste sõnastust võidakse loa andmise korralduses muuta.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja

ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast:

transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus leviva müraga

seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja keskkonnaministri 16.12.2016

määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (määrus nr 71).

Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, rataslaadur, kallurauto) on

olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia,

mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis

tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika

helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB,

rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB. Karjääris enim kasutatav masin on ekskavaator,

abimehhanismidena kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit.

Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub

transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks

ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi

puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal.

Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel. Loodusliku

materjali töötlemiseks kasutatakse purustus-sorteerimissõlme.

Vastavalt määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas (II kategooria

elamuala) olla tööstusmüra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul

iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra

hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris

töötavad kaevandamismasinad. ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku

90...110 dB, purustus-sõelumissõlme müratase kuni 110 dB piiresse. Tööpäeva keskmisena jääb

müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel.

Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel, järgnevatel

mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt

vähendab mürataset kuni 10 dB võrra.

Taotluse seletuskirjas on arvutatud müratasemeid lähtuvalt karjääri tegevusest. Selle kohaselt ei

ületa müratase Utessuu liivakarjääri mäeeraldise lähialal 100 m raadiuses keskkonnaministri

määruses nr 71 toodud II kategooria ala piirväärtuseks olevat 60 dB. Lähimad elamud jäävad

karjääri vahetusse lähedusse, 300 m raadiuses asub mitu elamut. Seletuskirjas on leitud, et 100 m

kaugusele jääva Krossu elamu juures on müratase umbes 60 dB. Selles arvutuses ei ole arvestatud

mitut koostöötavat masinat, küll aga on selgitatud, et kui karjääris töötab koos mitu masinat, siis

ei asu need samas punktis. Arvestamata on ka see, et karjääri elamute poolsele küljele rajatakse

müratõkke vallid.

14(24)

Utessuu liivakarjääris kavandatakse mäetöid päevasel ajal. Maavara kaevandamise keskkonnaloa

L.MK/318728 kõrvaltingimustes on toodud, et karjääris tohib masinatega töötada tööpäevadel

ajavahemikus 9.00-17.00. Lisaks on tingimus, et purustus-sorteerimissõlme liivapuistangud tuleb

paigutada müratõkkena Krossu maaüksusel asuva elamu suunale.

Tegelik olukord võib siiski arvutuslikust erineda. Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega

kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed

mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks.

Keskkonnaamet seab müravaldkonnast tulenevalt tegevusele järgmised tingimused:

1. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus

8:00-17:00;

2. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada laupäeval, pühapäeval

ning riiklikel pühadel;

3. Ülenormatiivse müra leviku tõkestamiseks rajada müratõkkevallid

minimaalse kõrgusega 3 m lähimate majapidamise suunda, s,o lääne-edela

suunas jäävale karjääripiirile. Müravalli pikkus peab olema piisav, et

välistada ülenormatiivse müra levimine elamuteni;

4. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on

keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse

kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja

katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra

piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja

korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks.

Peenosakesed (tolm)

Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja

laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine mäeeraldisel

toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest

töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tolmu

eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning

lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Looduslikult on kaevandatav liiv niiske ega põhjusta märkimisväärse õhusaaste tekkimist.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja

selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul

atmosfääri osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud arvutuste kohaselt

õhusaasteluba vaja ei ole, kuna osakeste summaarne heitkogus ei ületa määruses nr 67

sätestatud künniskogust.

Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on kruusa ja liiva keskmise

tiheduse juures 81 tuh m³ aastas. Selle koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Luba

taotletakse 15 aastaks, millest lähtuvalt on aastane keskmine kaevandamise maht ligikaudu 12 tuh

m³ ehk siis oluliselt alla eespool mainitud kogust.

15(24)

Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod

eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva

kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide

sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad

jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja

tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.

Tolmu tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse või puistangusse.

Osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse

iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt

õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,

kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.

Arvestades, et veokite liikumiskiirus on karjäärides piiratud (tavaliselt kuni 30 km/h) ning

karjäärisisesed veoteed on lühikesed ja järskude tõusudega, siis ei saa sõidukid suurt kiirust

arendada. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv

õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele.

Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate

massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast. Kaevise

transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede

niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine.

Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele aladele vähendab alal paiknevad puistangud ning

osaliselt ümbritsevad metsaalad. Maavara veol tekkida võivat tolmu on vajadusel võimalik

vähendada karjäärisiseste teede niisutamisega.

Karjäär asub hõreda inimasustusega piirkonnas, kuid lähedusse jääb mitu elamut. Kavandatava

tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste

ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba.

Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda

ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused,

tööesi on vahetult mäeeraldise piiril). Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud

meetmed häiringute vähendamiseks.

Arvestades asjaolu, et läheduses asub mitu elamut, peab olema tagatud piirnormidest kinni

pidamine. Keskkonnaamet seab tegevusele järgmise tingimuse:

• Karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui

ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi C, niisutada mäeeraldisel kaevise

transpordiks kasutatavaid teid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali

veoks koormakatteid ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peenosakesi.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Liiva

kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

16(24)

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud

vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud

normidele. Utessuu liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist kavandatava

tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel

kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit.

Taotluse kohaselt korrastatakse metsa- ja veekogude maaks. Korrastamiseks mittevajalik katend

võõrandatakse. Kaevandamise ajal on katendivallid efektiivsed müra- ja tolmutõkked. Eelnevale

tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik.

Vana karjäärisüvendit on paiguti kasutatud aiandus- ja olmeprahi ladustamiseks (sh palju juuritud

kände ja väljakaevatud pinnast). Enne kaevandamist peab jäätmed alalt kokku koguma ja vastavalt

liigile üle andma jäätmekäitlejale.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt

(viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka

vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri

projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise

vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma

selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris

töötajatel teada kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

17(24)

Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud

ptk-s 3.1.1. Alal on olemasolev karjäär, mistõttu maakasutus ei muutu. Enne karjääri rajamist oli

ala põllumaa ning see korrastatakse veekoguks ning metsamaaks.

Taotletav keskmine kaevandamise aastamäär on 12 tuh m³. Utessuu liivakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaluba taotletakse kehtivusega 15 aastat.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Maastikuliselt paikneb Utessuu liivakarjäär Haanja kõrgustiku loodeosas. Karjääri aluspõhja

moodustab Ülem-Devoni ladestiku Amata kihistu (D3am) liivakivi, aleuriit ja savi.

Markšeiderimõõdistuse andmetel (seisuga 14.11.2023; Maavarauuringud OÜ) oli mäeeraldise

ehitusliiva aktiivse tarbevaru 23. ploki jääkvaru maht 238,874 tuh m³ ja kaevandatav jääkvaru

116,874 tuh m³.

Maapinna absoluutne kõrgus oli mäeeraldise piires algselt vahemikus 156–160 m. Käesolevaks on

mets raadatud, katend (liivakas muld) kooritud 1,93 hektarilt (kattekihi keskmine paksus 0,4 m) ja

ladustatud mäeeraldisest lõuna poole teenindusmaale.

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel.

Tegemist on olemasoleva karjääriga. Varasem maakasutus oli põllumaa, millel väärtus

looduslikule mitmekesisusele puudub. Seega tegevus looduslikku mitmekesisust ei mõjuta.

Veetarbimist alal ei toimu.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.

Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks

peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev

müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest

ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250-300 m.

Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv osakeste kogus

18(24)

tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks seatakse

keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. Pikemas

perspektiivis see taastub.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal.

Kultuurimälestised ning -pärand

Karjäärialal või selle mõjualal (250 m) puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alad. Lähim arheoloogiamälestis jääb umbes 470 m kaugusele

(Kivikalme "Kirikuase", registrikoodiga 13638). See objekt on piisavalt kaugel ning liiva

kaevandamine selle seisundit negatiivselt ei mõjuta. Mõju ei ole eeldada ka transpordist, kuna tegu

olemasoleva karjääri ning olulist transpordi kasvu ei ole eeldada.

Maa- ja Ruumiameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt on lähim pärandkultuuri objekt 290

m kaugusel põhjasuunal asuv „Palo (Kerimäe) talu“ lubjaahi ning ait. Piisava vahemaa tõttu

puudub tegevusel sellele negatiivne mõju. Muud kultuuripärandi objektid on kaugemal ja

mõjualasse ei jää.

Looduskaitselised piirangud ja mõjud nendele

Karjääri ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kattu kaitstavate aladega.

Mõju Natura 2000 aladele

Lähim Natura 2000 ala on ligikaudu 1,4 km kaugusele lõuna-kagu poole jäävad Haanja linnu-

(RAH0000022) ja loodusala (RAH0000547), mis siseriiklikult on kaitstud kui Haanja looduspark

(KLO1000469).

Nimetatud kaitstaval alal ca 1 km ulatuses kaitsealused elupaigatüübid puuduvad. Seega mõju alale

ei ole, kuna ala soodsad seisundit ja terviklikkust ei kahjustata. Võimalikku mõjualasse ei jää ka

kaitse-eesmärgiks seatud liikide elupaiku.

Natura eelhindamise koostamine ei ole vajalik, kuna objektiivsetest kaalutlustest tulenevalt on

negatiivsed mõjud alale välistatud.

19(24)

Kaitsealused taime- ja loomaliigid

Must-toonekurg

Seletuskirjas on öeldud, et osa liivavarust asub allpool põhjaveetaset. Veealuse maavara

kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata.

Seega puudub mõju must-toonekure potentsiaalsetele toitumisaladele, kuna nende seisundit ei

muudeta. Toitumisaladeks võivad olla piirkonnas asuvad jõed ja ojad, kuid need on kaugemal kui

600 m. Pesitsuskohad asuvad kaugemal. Nii kaugele tolmu ning mürahäiring ei jõua.

Väike-konnakotkas

Pesa jääb kaugemale kui 1,6 km. See on piisav vahemaa, et võimalikud mõju tegurid välistada.

Karjääri ja pesapuu vahele jääb ka kõrghaljastus, mistõttu kavandatavate kaevetööde müra linde

oluliselt ei mõjuta. Seletuskirja järgi ei ületa müratase Utessuu liivakarjääri mäeeraldise lähialal

100 m raadiuses 60 dB. Kehtivas keskkonnaloas on juba täiendava tingimusena kirjas, et purustus-

sorteerimissõlme liivapuistangud tuleb paigutada müratõkkena elamute suunale. See võib

mõningal määra summutada müra ka väike-konnakotka suunal.

Mõju rohevõrgustikule, metsale ja maastikule

Ala ei ole rohevõrgustik ega väärtuslik maastik. Tegemist on olemasoleva karjääriga ning mõju

maastikuilmele puudub. Ala on samal eesmärgil juba kasutuses.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel

eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline

ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui

see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus

hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Utessuu liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Ümbruskonna maad, mis ei ole piirkonnas kaevandamisega hõlmatud, on valdavalt kasutuses

maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana, läheduses asub ka elamumaid ja majapidamisi.

Tegemist on hajaasustusega. Utessuu liivakarjääri avamine ja töötamine ei piira otseselt

ümbruskonna põllumaade kasutamist ega metsa hooldamist ja kasvatamist.

Utessuu liivakarjääri lähim majapidamine asub karjääriga piirneval alal. Lähtudes objektiivsetest

kaalutlustest ei ole negatiivset mõju majapidamistele eeldada. Lähipiirkonnas suurtööstuseid

20(24)

teadaolevalt ei ole. Piirkonnas asub mitmeid teisi karjääre. Tegemist on olemasoleva karjääriga

ning maastikupilt oluliselt ei muutu.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust niiskusest.

Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt niisutada või

töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad asuvate avalikus

kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides vajadusel selleks vajalikke

kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega.

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna

kaevandamine toimub põhjaveetaset alandamata. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud

kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja

kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid.

Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja

lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes

teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis

kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete

tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud

platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega.

Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale

jäätmekäitlusasutusele.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib

tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju

vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida

võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Utessuu liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm, müra) ja maastikule. Välistatud

peavad olema erinevad koosmõjud.

21(24)

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Utessuu liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra-

või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud piirnormidesse, kuid vajadusel

tuleb teostada kontrollmõõtmisi.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja (15 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel

otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset

keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest mõnevõrra rohkem häiringuid

(müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine on leevendatav

ja võimalik. Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata

gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt

tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja

kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine

naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning

vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast enam kui 13 km kaugusele. Nii

kaugele kaevandamisega seotud mõjutegurid ei ulatu.

3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – peamiselt metsamaad,

põllumaad. Tegemist on hajaasustusega, piirkonnas esineb võrdlemisi palju majapidamisi.

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole.

Koosmõju võib tekkida teiste piirkonnas esinevate karjääridega. Tegemist on kaevandamisest

oluliselt mõjutatud piirkonnaga. Taotletava Utessuu liivakarjääri piirkonnas asuvad järgmised

olemasolevad karjäärid:

1) Rasva liivakarjäär,

2) Nogopalu IV liivakarjäär,

3) Nogopalu II liivakarjäär,

4) Nogopalu kruusakarjäär,

5) Nogopalu III liivakarjäär,

6) Nogopalu X liivakarjäär,

7) Nogopalu XI liivakarjäär,

8) Nogopalu IX liivakarjäär.

9) Nogopalu VII liivakarjäär,

22(24)

10) Nogopalu VIII liivakarjäär

11) Nogopalu V kruusakarjäär.

Koosmõju võib tekkida eelkõige müra- ja tolmuhäiringuga seoses. Samas on tegu olemasolevate

karjääridega ning elamud jäävad nendest piisavalt kaugele, kuhu need häiringud ei ulatu.

Lähipiirkonnas loodustundlikke alasid ei esine (peamiselt põllumaad, majandusmetsad).

Transpordi kasvu ei ole eeldada. Keskkonnaametile teadaolevalt kaebusi esitatud ei ole. Mõju

põhjaveele ei esine.

Keskkonnaloa omaja peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale

kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate

keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Utessuu liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal

ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet

keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased

kõrvaltingimused, mis muuhulgas osaliselt tulenevad ka kohaliku omavalitsuse vallavolikogu

20.06.2024 otsusega nr 1-3/40:

1. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 8:00-17:00;

2. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada laupäeval, pühapäeval ning riiklikel

pühadel;

3. Ülenormatiivse müra leviku tõkestamiseks rajada müratõkkevallid minimaalse kõrgusega

3 m lähimate majapidamise suunda, s.o lääne-edela suunas jäävale karjääripiirile. Müravalli

pikkus peab olema piisav, et välistada ülenormatiivse müra levimine elamuteni.

4. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa

omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo

tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale.

Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri

töö selliselt, et ületamisi ei esineks;

5. Enne kaevandamistegevusega alustamist inventeerida piirkonna kaevud (Krossu, Utessuu,

Utekese, Käbi ning Kirikumäe) ning fikseerida ümbruses asuvate majapidamiste kaevude

asukohad, seisukord, sügavused, veetasemed ja vee kvaliteet (kvartaalne fooniseire aasta

lõikes). Kvaliteedinäitajatest määrata:

• ammoonium,

• heljum,

• nitraat,

• nitrit ja

• naftasaadused.

Edaspidine vee kvaliteedi seire teostamine vähemalt 2 x aastas kaevandamisperioodil ning

veetasemete mõõtmised üks kord kvartalis;

6. Kui on tekkinud kahtlus, et karjääri vahetus läheduses asuvate salvkaevude veetase on

langenud kaevandaja tegevuse tõttu, tuleb loa omanikul tellida vastav eksperthinnang, mille

alusel tehakse kindlaks kaevu veetaseme languse põhjused. Kui eksperthinnanguga on

tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on langenud tarbimist

23(24)

mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja tegevuse tõttu, siis

tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik

sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute

veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte

hiljem kui 1 kuu jooksul;

7. Karjäärist kaevise transportimisel kasta transportteid. Sademetevaesel perioodil, kui

ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 kraadi C, niisutada mäeeraldisel kaevise

transpordiks kasutatavaid teid pidevalt. Kuivadel ilmastikutingimustel kasutada materjali

veoks koormakatteid ja valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peenosakesi;

8. Mäeeraldise teenindusmaal tuleb rohurinne niita vähemalt iga aasta juulis;

9. Vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse, peab seadmete ja masinate

tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa

andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal

ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata

kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud

põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja

reostuse teket tuleb hoolega vältida;

4. mäeeraldisel maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem

osaliselt taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³

lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik

ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning

eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

24(24)

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja

ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse

erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või

ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XXXX kirjaga nr XXXXX Utessuu liivakarjääri

keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata

jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Rõuge Vallavalitsusele ja tutvumiseks taotlejale,

seisukoha esitamise tähtajaga 30 päeva.

Rõuge Vallavalitsus………

Aktsiaselts TREF…….

Transpordiamet ………..