Ettekirjutus - Õismäe tee 112, Tallinn, Harjumaa

ETTEKIRJUTUS

Tallinn

11.02.2019 nr 7.2-6.2/330

16.01.2019 toimunud paikvaatlusel hoones aadressil Õismäe tee 112, Tallinn, Harjumaa

tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mille olemus on kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr

7.2-5.1/42-2.

Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Jana Gudinas,

võtnud aluseks korrakaitseseaduse § 28 lg 1, ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud

tõendeid ja välja selgitatud asjaolusid,

otsustas:

anda käesoleva haldusakti adressaadile – Tallinn, Õismäe tee 112 Korteriühistu (80135547),

asukohaga Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Õismäe tee 112, 13513 – järgmised

ettekirjutused, mis tuleb täita määratud tähtajaks:

1. Tagada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi katkematu toimepidevus ja

töökindluse säilitamine.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et keldrikorruse automaatse tulekahjusignalisatsiooni-

süsteemi (ATS) keskseade kuvab kirjet „Isoleeritud“. Keldrikorrusel asuvas tuletõrjepumba

ruumis on ATS-i andur kinni kaetud, mistõttu andurid kontrollitaval alal ei toimi (ei tööta).

Tuleohutuse seaduse § 32 lg 1 kohaselt tuleb tuleohutuspaigaldis projekteerida ja paigaldada

ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning

ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. Vastavalt

siseministri määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb

automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 25 lg

2 p 3 on automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku ülesandeks tagada automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi töökindluse säilimine ja igapäevane vaatlus, kus

kontrollitakse, et keskseade näitab normaalolukorda. Kui keskseade ei näita normaalolukorda,

siis tuleb viga registreerida päevikus ja teatada sellest viivitamatult hooldajale. Lisaks sellele

kontrollitakse, et igale eelneval päeval registreeritud rikketeatele on reageeritud.

Alus: Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsiooni-

süsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade

juhtida Häirekeskusesse“ § 25 lg 2 p 4 ja 11.

Täitmise tähtaeg: 01.03.2019 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha

500,00 (viissada) eurot.

2 (9)

2. Tõendada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi aasta hoolduse teostamine.

Põhjendus: Paikvaatlusel ei esitatud esitatud akti automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi aasta hoolduse kohta, mis vastavalt süsteemi päevikusse

tehtud sissekandele oli teostatud 12.2018.

Tuleohutuse seaduse § 30 kohaselt on tuleohutuspaigaldise omaniku kohustus tagada

tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse ning korraldada ettenähtud

juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust. Siseministri määruse nr 1 “Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsiooni-

süsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ järgi peab automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omanik tagama süsteemi hoolduse kord kvartalis ja iga-

aastase hoolduse selleks vastavat kutset omava isiku poolt.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 4, § 30 lg 1 p 3, § 31, § 32 lg 1; Siseministri 7. jaanuari

2013. aasta määrus nr 1 “Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb

automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 26 lg

2.

Täitmise tähtaeg: 01.03.2019

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha

300,00 (kolmsada) eurot.

3. Tõendada hoone eraldiseisvate automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

keskseadmete signaalide koondamine ühte keskseadmesse.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et hoones on kaks automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) keskseadet. Ei esitatud dokumentatsiooni, kus oleks

kajastatud, et on ATS-i keskseamed on omavahel ühendatud ja signaalid on nõuetekohaselt

koondatud ühte keskseadmesse.

Tuleohutuse seaduse § 32 lg 1 kohaselt tuleb tuleohutuspaigaldis projekteerida ja paigaldada

vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et

tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. Siseministri määruse nr 1 „Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsiooni-

süsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 13 lg 2 järgi peab ehitises olema üks

keskseade, kuhu tuleb koondada kõigi ehitisega seotud eraldiseisvate keskseadmete signaalid.

Keskseadme eri osade vaheline ühendus tuleb kaitsta võimalike mehaaniliste ja tulekahjust

tingitud kahjustuste eest ning varustada rikkekontrolliseadmega.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 4, § 32 lg 1; Siseministri 21. jaanuari 2013. aasta määrus

nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 13 lg 2.

Täitmise tähtaeg: 01.04.2019 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit - sunniraha

400,00 (nelisada) eurot.

4. Koostada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paiknemisskeemid.

Põhjendus: paikvaatlusel ei esitatud vastupidavast materjalist automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paiknemisskeeme (va keldrikorruse kohta).

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kasutamiseks peavad olema koostatud selged ja

näitlikud paiknemisskeemid, mis on tehtud vastupidavast materjalist. Paiknemisskeemil peavad

olema välja toodud: ehitise nimetus, skeemi nimetus, ehitise aadress, korrus/hooneosa, ruumide

nimetus, keskseadme asukoht, tulekahjuandurid, tulekahjuteatenupud, alarmiseadmed,

aadressmoodulid, tsoonide numbrid, tingmärgid. Paiknemisskeemid koostatakse korruste

kaupa ning numeratsiooni alustatakse hoone madalamast korrusest. Paiknemisskeemid peavad

olema kättesaadavad keskseadme juures.

3 (9)

Alus: Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määrus nr 1 “Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 20 lg 4, § 21 lg 1

p 2 ja lg 2, § 25 lg 4.

Täitmise tähtaeg: 01.04.2019

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha

500,00 (viissada) eurot.

5. Tõendada hoone evakuatsiooniteedel asuvate uste võtmeta avatavus. Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et hoone evakuatsiooniteedel asuvad uksed on võtmetega

avatavad. Paikvaatlusel esitati projekti evakuatsiooniteedel paiknevate uste automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire korral automaatse avamise kohta „Elamu

evakuatsioonitee uste automaatne avamine“ (nr 06-2012, OÜ Haabersti Ehitus), kuid ei esitatud

dokumentatsiooni (nt kaetud tööde akt) projekti seletuskirjas kirjeldatud paigaldustööde kohta.

Hoone uste automaatne juhtimine ja selle kontroll ei kajastu OÜ-u Haabersti Ehitus poolt

20.12.2018 koostatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kvartali hooldustööde

aktis.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni.

Siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“ § 48 lg 1 p 2 sätestab, et evakuatsiooniteel ja väljumisteel paiknev uks peab

olema pidevalt hõlpsasti avatav kõikidele kasutajatele ning § 49 lg 1 kohaselt varustatakse

evakuatsiooniteel või väljumisteel asuv uks evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav

ilma abivahenditeta ning mille liikumine ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale.

Määruse nr 17 § 49 lg 2 kohaselt lähtutakse evakuatsioonisuluste valikul hoone või ruumi

kasutusotstarbega, hoone või ruumi kasutajate arvuga ning nende teadistega hoonest ja

evakuatsiooniteedest. Nõuete mittetäitmisel ei ole tagatud ohutu evakuatsioon ehitisest ning on

raskendatud päästetööde teostamine.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6; Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määrus nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 48 lg 1 p 2, § 49

lg 1 ja 2, § 55 lg 2.

Täitmise tähtaeg: 01.04.2019 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit-sunniraha

500,00 (viissada) eurot.

6. Eemaldada keldrikorruse koridorist põlevmaterjal ja muud esemed, mis võivad

ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et keldri koridoris evakuatsiooniteel hoitakse

põlevmaterjalist mööblit (diivanid) ja prügi (veterinaarravila koridoris).

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni.

Seaduse § 6 lg 1 järgi peab ehitisest olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav

evakuatsioonitee. Siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ § 45 lg 2 p 1 sätestab, et evakuatsioonitee peab olema lihtsalt

juurdepääsetav ja kasutatav. Vastavalt siseministri määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike

ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 2 lg 1 kohaselt põlevmaterjali ladustamine

evakuatsiooniteedel keelatud. Põlevmaterjali ladustamine ehitises (va evakuatsiooniteedel) on

lubatud selliselt, et see ei põhjusta tuleohtu, ei takista evakuatsiooni ega raskenda päästetööde

teostamise võimalikkust. Nõuete mittetäitmisel ei ole tagatud ohutu evakuatsioon ehitisest.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1 ja p 6, § 6 lg 1; Siseministri 30.03.2017 määrus nr

17„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 45 lg 2 p 1;

4 (9)

Siseministri 02.09.2010 määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded“ § 2 lg 1.

Täitmise tähtaeg: 01.04.2019 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit - sunniraha

500,00 (viissada) eurot.

7. Eemaldada korterite ees olevatest evakuatsioonikoridoridest põlevmaterjal ja muud

esemed, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et hoone korrustel asuvates evakuatsioonikoridorides

(ühiskasutusala evakuatsioonitee) ladustatakse põlevmaterjali ja muid esemeid, mis takistavad

ja/või ohustavad elanike ohutut evakuatsiooni:

- 2. korrus, korter nr 8 – põlevmaterjalist isiklikud esemed (kardina taga riiul, vaip, tool);

- 2. korrus, korter nr 7 – puidust kummud;

- 2. korrus, korter nr 6 – puidust kummud;

- 2. korrus – evakuatsiooni takistavad esemed (plastikust kastid) ühiskasutusala

evakuatsioonikoridoris;

- 3. korrus, korter nr 10 – puidust kummud, isiklikud esemed;

- 3. korrus, korter nr 11 – külmkapp;

- 3. korrus – evakuatsiooni takistavad esemed ühiskasutusala evakuatsioonikoridoris;

- 3. korrus, korter nr 12 – kummutid, isiklikud esemed;

- 3. korrus, korter nr 9 – puidust tumba, kassitoiduga kastid, isiklikud esemed;

- 4. korrus, korter nr 14 – puidust kummutid;

- 4. korrus, korter nr 15 – käimistugi, isiklikud esemed;

- 6. korrus – evakuatsiooni takistavad esemed (pesumasin, kastid) ühiskasutusala

evakuatsioonikoridoris;

- 6. korrus, korter nr 22 – puidust kapp, vaip, isiklikud esemed;

- 6. korrus, korter nr 23 – puidust kapp, jalatsid;

- 6. korrus, korter nr 24 – kelk, jalgratas, isiklikud esemed;

- 6. korrus, korter nr 21 – puidust kapp, isiklikud esemed;

- 7. korrus – evakuatsiooni takistavad esemed ühiskasutusala evakuatsioonikoridoris;

- 7. korrus, korter nr 27 – kapp, riided, isiklikud esemed;

- 7. korrus, korter nr 26 – mööbel, riided, isiklikud esemed;

- 8. korrus, korter nr 30 – riided, jalatsid;

- 8. korrus, korter nr 29 – kapp;

- 9. korrus, korter nr 34 – jalgratas, jalatsid;

- 10. korrus, korter nr 38 – põlevmaterjalist esemed, jalatsid;

- 11. korrus – evakuatsiooni takistavad esemed ühiskasutusala evakuatsioonikoridoris;

- 11. korrus, korter nr 44 – mööbel ja isiklikud esemed;

- 12. korrus, korter nr 46 – auto kummid, mööbel;

- 13. korrus, korter nr 49 – lapsevanker;

- 14. korrus, korter 56 – puidust kummut;

- 15. korrus, korter nr 57 – jalatsid;

- 17. korrus, korter nr 65 – puidust uks ja isiklikud esemed evakuatsioonitrepikojas.

Evakuatsiooni tagamiseks peavad olema hoones kergesti läbitavad ja ohutud evakuatsiooniteed

ja –pääsud. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on isik kohustatud järgima

tuleohutusnõudeid. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu

evakuatsiooni. Sama seaduse § 6 lõige 1 täpsustab, et ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon

ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Siseministri määruse nr 17„Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 45 lg 2 p 1 sätestab, et evakuatsioonitee

peab olema kergesti tuvastatav, tähistatud vastava märgistusega, lihtsalt juurdepääsetav ja

kasutatav ning punkti 5 kohaselt ei tohi evakuatsioonitee olla takistatud. Evakuatsiooniteel

5 (9)

olevad põrandakatted või teele ladustatud esemed (kapid, riiulid, raamatud, lapsevankrid, jne)

ei tohi ohustada hoone kasutajate turvalisust. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 kohaselt on nii

füüsilised isikud, juriidilised isikud kui ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused kohustatud

tagama ohutu evakuatsiooni. Vastavalt siseministri määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike

ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 2 lg 1 kohaselt põlevmaterjali ladustamine

evakuatsiooniteedel keelatud. Nõuete mittetäitmisel ei ole tagatud ohutu evakuatsioon ehitisest

ning raskendatud on päästetööde teostamise võimalikkus.

Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p1 ja p 6, § 6 lg 1; siseministri 30.03.2017 määrus nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 45 lg 2 p 1, p 5;

siseministri 02.09.2010 määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded“§ 2 lg 1.

Täitmise tähtaeg: 01.04.2019 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha

1000,00 (üks tuhat) eurot.

8. Eemaldada evakuatsioonitrepikojast põlevmaterjal ja muud esemed, mis võivad

ohustada hoone kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et hoone evakuatsioonitrepikojas hoitakse evakuatsiooni

takistavaid esemeid ja põlevmaterjali, mis võivad ohustavad elanike turvalist evakuatsiooni.

Evakuatsiooni tagamiseks peavad olema hoones kergesti läbitavad ja ohutud evakuatsiooniteed

ja –pääsud. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on isik kohustatud järgima

tuleohutusnõudeid. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu

evakuatsiooni. Sama seaduse § 6 lõige 1 täpsustab, et ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon

ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Siseministri 30. märtsi 2017 määruse nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 45 lg 2 p 1 sätestab, et

evakuatsioonitee peab olema lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav. Evakuatsioonitrepikojas

hoitava põlevmaterjali tõttu on trepikojas suurendatud põlemiskoormus, mistõttu hoonest ei ole

tagatud ohutu evakuatsioon. Vastavalt siseministri 02. septembri 2010 määruse nr 44

„Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 2 lg 1 kohaselt

põlevmaterjali ladustamine evakuatsiooniteedel keelatud. Põlevmaterjali ladustamine ehitises

(va evakuatsiooniteedel) on lubatud selliselt, et see ei põhjusta tuleohtu, ei takista evakuatsiooni

ega raskenda päästetööde teostamise võimalikkust. Nõuete mittetäitmisel ei ole tagatud ohutu

evakuatsioon ehitisest ning raskendatud on päästetööde teostamise võimalikkus.

Alus: tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1 ja p 6, § 6 lg 1; siseministri 30.03.2017 määrus nr

17„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 45 lg 2 p

1;siseministri 02.09.2010 määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded“ § 2 lg 1

Täitmise tähtaeg: 01.04.2019 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit - sunniraha

500,00 (viissada) eurot.

9. Tagada A-klassi ehitisesisese tuletõrje veevärgi lahenduse olemasolu, mis tagaks

tuletõrje voolikusüsteemi ühendamise võimaluse tuletõrje tehnikaga.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et hoone tuletõrje voolikusüsteem ei ole töökorras. Esitati

04.03.2010 Põhja-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroos toimunud nõupidamise protokolli, kus

on fikseeritud, et tuletõrje voolikusüsteemid on oma efektiivsuse kaotanud ja neid praktiliselt

kustutustöödel ei kasutata, mistõttu nende kontroll ja hooldus on kaotanud oma eesmärki.

Protokollis on fikseeritud, et peab olema garanteeritud olemasoleva tuletõrje veepüstikute

kasutamine ja päästemeeskondadele veevõrgule majaväline juurdepääs kustutustööde

teostamiseks. Paikvaatlusel tuvastati, et ei ole tagatud ehitisesisese tuletõrje veevärgi

6 (9)

ühendamise võimalus tuletõrje tehnikaga (toitesisend), kuna keldrikorrusel asuvad tuletõrje

veevärgi toitesisendite torud on osaliselt demonteeritud. Hoone välisseinas olevad toitesisendid

on tähistamata.

Tuletõrje voolikusüsteem on tuleohutuspaigaldis, mida tuleb projekteerida ja paigaldada

vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et

tuleohutuspaigaldis täidaks oma eesmärki. Eesti Standardi EVS 812-6:2012 p 8.3.3 sätestab, et

B-klassi voolikusüsteemi projekteerimisel tuleb tagada A-klassi ehitisesisese veevärgi

lahendused, mis tagavad päästemeeskonna tegutsemise võimalusel. Päästemeeskonna jaoks

loodav toitesisend peab asuma ehitise päästemeeskonna sisenemistee juures väljaspool hoonet.

Toitesisend võib asuda kergesti avatavas kapis või seinal ning asukoht peab olema märgistatud

vastava infoviidaga.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 4, § 30 lg 1 p 8, § 32 lg 1.

Täitmise tähtaeg: 01.06.2019

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha

500,00 (viissada) eurot.

10. Tagada suitsueemaldussüsteemi korrashoid ja katkematu toimepidevus ning

likvideerida hoolduse käigus tuvastatud puudused. Põhjendus: Paikvaatlusel tuvastati, et Haabersti Ehitus OÜ-u poolt 12.12.2018 koostatud

suitsu ja soojuse eemaldamiseseadmestiku aastahoolduse aktis on fikseeritud puudused.

Haldusmenetluse käigus ei esitatud dokumentatsiooni puuduste likvideerimise kohta.

Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 p 7 järgi on suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestik

tuleohutuspaigaldis, mida tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja

juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Tuleohutuse seaduse § 31 kohaselt peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama

tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse ning korraldama ettenähtud

juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust. Tuleohutuspaigaldis tuleb

projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja

tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma

otstarvet.

Alus: Tuleohutuse seadus § 30 lg 1 p 7, § 31, § 32 lg 1.

Täitmise tähtaeg: 01.06.2019

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha

500,00 (viissada) eurot.

11. Varustada kogu hoone nõuetekohase evakuatsioonivalgustusega. Varustada hoone

evakuatsioonipääsud nõuetekohaste valgustatud ohutusmärkidega.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et hoones puudub nõuetekohane evakuatsioonivalgustus.

Olemasolev valgustus on osaliselt demonteeritud ja ei ole töökorras. Hoone

evakuatsioonipääsud korrustel on osaliselt tähistatud ohutusmärkidega, mis ei vasta nõuetele.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 järgi on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni ning ehitises

nõutavate päästevahendite ja tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu.

Evakuatsioonivalgustus on tuleohutuspaigaldis, mis tulekahju või muu ohu korral, sealhulgas

normaal-elektritoite tõrke korral, võimaldab evakueeruda, vähendada paanika tekkimist,

lõpetada tegevused ja teostada päästetöid. Tuleohutuse seaduse § 6 lg 2 järgi peab ehitises, kus

on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need

tähistada vastava tuleohutusmärgiga. Siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 31 lg 3 järgi peab

evakuatsioonivalgustust evakuatsiooni ajal nägema evakuatsioonitee igas punktis. Hoone

evakuatsioonitee ja –pääsu tähistav ohutusmärk (sealhulgas väljapääsutee suunda näitavad

7 (9)

märgid) peab olema valgustatud nii, et evakuatsiooni ajal on see märk selgelt näha ning märgil

olev tekst on hästi loetav ja sümbolid nähtavad. Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-8:2018

„Ehitiste tuleohutus. Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus“ p 8.7.1 peab valgustite paigaldus peab

tagama, et evakuatsioonivalgustus täidaks alljärgnevaid funktsioone:

- valgustama evakuatsiooniteede märgistust (väljapääsutee ohutusmärgid);

- tagama evakuatsiooniteede valgustatuse, et võimaldada turvaline liikumine ohutusse

kohta ja selle suunas, ning tagama, et evakuatsiooniteedel paiknevad tulekahju

häirenupud ja tuletõrjevahendid on kergesti leitavad ja kasutatavad (väljapääsutee

valgustus);

- vähendama paanika tekkimise võimalust ja võimaldama isikute ohutut liikumist

evakuatsiooniteedel (paanikavastane valgustus);

- võimaldama ohutuse huvides tehtavaid toiminguid (ohtliku tööpiirkonna valgustus).

Standardi punkti 8.7.2 kohaselt tuleb evakuatsioonivalgustus projekteerida:

- iga hädaolukorras kasutatava ukse juures;

- treppide juures, kusjuures iga trepikäik peab olema otseselt valgustatud;

- iga muu tasandimuutuse juures;

- väljaspool väljapääsuteed, nt paigaldades valgustatavaid ohutusmärke, väljapääsutee

suunamärke ja muid hädavalgustusolukorras valgustamist nõudvaid ohutusmärke;

- igas suunamuutuskohas;

- igas koridoride ristumiskohas;

- iga lõppväljapääsu juures ja ohutu piirkonna suunas väljaspool hoonet;

- iga esmaabipunkti juures, kusjuures esmaabikapi püstpinna valgustustihedus peab olema

vähemalt 5 lx;

- iga tuletõrjevahendi ja tuletõrjeväljakutsepunkti juures, kusjuures tuletõrjeväljakutse-

punkti, tuletõrjevahendi ja -paneeli püstpinna valgustustihedus peab olema vähemalt 5

lx;

- iga puuetega inimeste evakuatsioonivahendi juures;

- iga puuetega inimeste kaitsepiirkonna ja väljakutsepunkti juures.

Eesti Standardi EVS 812-8:2018 punkti 8.7.10 kohaselt tuleb kõrghoonetesse projekteerida

evakuatsioonivalgustussüsteem minimaalse toimimisajaga 2 tundi kuni 16-korruselistes

korterelamutes ning minimaalse toimimisajaga 3 tundi muu kasutusviisiga hoonetes ja

kõrgemates kui 16-korruselistes korterelamutes. Kõrghoonete evakuatsioonivalgustuse

projekteerimine, paigaldamine ja hooldus tehakse asjakohaste standardite nõuete alusel.

Evakuatsioonivalgustuse paigutamisel peab arvestama hoone kasutusviisi ja kasutajaid.

Standardi p 11.7.2 kohaselt peab tuleohutussüsteemide elektritoide olema tagatud kahest

sõltumatust, automaatse ümberlülitamise (RLA) võimalusega elektriallikast.

Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 kohaselt peab enne käesoleva määruse jõustumist

õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe

kohaselt, vastama evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest määruse §-des 5, 12- 14, 29, 30,

32-34 ja 341. ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Nõuete

täitmata jätmise korral ei ole tagatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele ning ehitisest

ei ole tagatud ohutu evakuatsioon, mistõttu võib tekkida reaalne oht inimeste elule ja varale.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 6 lg 2; Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 45 lg 2 p 1, § 55

lg 2.

Täitmise tähtaeg: 01.03.2020 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha

1000,00 (üks tuhat) eurot.

8 (9)

12. Moodustada hoones nõuetekohased tuletõkkesektsioonid.

Põhjendus: paikvaatlusel tuvastati, et hoones on moodustamata nõuetekohased tuletõkke-

sektsioonid (evakuatsioonitrepikoda, liftimasina ruum, liftišahti ees olevad ruumid, prügišahti

ruumid, tehnilised ruumid). Ruumides, mis peavad olema eraldatud omaette

tuletõkkesektsioonideks, puuduvad nõuetekohased tuletõkkeuksed (ustel puudub vastav

märgis) ning ruumide seintes asuvad läbiviigud on mittepõleva materjaliga nõuetekohaselt

täitmata.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 ja 6 järgi on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid ja

tagama ohutu evakuatsiooni. Siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 41 lg 2 kohaselt peab evakuatsiooni tagamiseks hoones

olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende

liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid

väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Määruse § 11 lg 1

ja lg 2 kohaselt jaotatakse hoone tuletõkkesektsioonideks selliselt, et tulekahju ühes

tuletõkkesektsioonis põhjustaks võimalikult vähe ohtu hoonele, inimestele, varale või

keskkonnale ning kahju piirduks selle tuletõkkesektsiooniga, milles tulekahju alguse sai.

Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse hoone tuleohutusega seonduvatest näitajatest,

sealhulgas hoone tulepüsivuse ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt määruse nr

17 lisadele 4 ja 5. Tuletõkkesektsioon moodustatakse seintest, põrandatest, lagedest, ustest,

akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu tihenditest ja teistest hoone osadest. Eesti Standardi

EVS 812-8:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus“ p 11.2 kohaselt

jaotatakse hoone tuletõkkesektsioonideks korruste kaupa, kasutusviisi järgi. Selle nõude

tagamiseks varustatakse tuletõkkeustega järgmised hooneosad: suitsuvaba trepikoda (EI30),

liftišahti ees olev ruum (EI30), tehnilised ruumid (EI30), keldrikorrusel asuvad hoiuruumid

(EI60).

Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30,

32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Tuletõkkesektsioonide moodustamise nõuete täitmata jätmise korral ei ole tagatud ehitise

vastavus olulistele tuleohutusnõuetele ning ehitisest ei ole tagatud ohutu evakuatsioon, mistõttu

võib tekkida reaalne oht inimeste elule ja varale.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1 ja 6; Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 11, § 12, § 41 lg 2, § 55 lg

2.

Täitmise tähtaeg: 01.03.2021 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha

2000,00 (kaks tuhat) eurot.

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn, [email protected]) või kaebus Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja (Pärnu mnt

7, 15082 Tallinn, [email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta

vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida meid kirjalikult postiaadressil Päästeameti

Põhja päästekeskus, Raua 2, 10124 Tallinn või digitaalselt allkirjastatud dokumendina e-posti

aadressil [email protected].

9 (9)

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Gudinas

Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor

Põhja päästekeskus

Käesolev ettekirjutus on saadetud elektrooniliselt:

Tallinn, Õismäe tee 112 Korteriühistu, [email protected].

+372 5386 9775

[email protected]