KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Nele Teelahk
Määruse tegemise aeg ja koht
12. august 2025, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-23-17463
Tsiviilasi
Kirill Sidjakini pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamine
Menetlusosalised
Võlgnik: Kirill Sidjakin (isikukood 39301083757)
Pankrotihaldur: Ly Müürsoo
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada Kirill Sidjakini pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2. Kinnitada Kirill Sidjakini pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud:
2.1. Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (II järgu nõuded; pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2):
Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood
Nõude suurus (€)
Jaotis
Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks
Aktsiaselts OG ELEKTRA (registrikood 10054238)
178,56
1,703%
Konto nr: EE921010502001624009 või EE432200001120232825
Selgitus: Kirill Sidjakin (ik 39301083757)
Aleksandr Gavrilov (isikukood 38403230231)
254,98
2,432%
Konto nr: EE032200221024614329
Selgitus: Kirill Sidjakin (ik 39301083757)
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349)
4109,80
39,193%
Konto nr: EE351010052031000004 või EE522200221013264447
Selgitus: Kirill Sidjakin (ik 39301083757)
Viitenumber: 19518567
PlusPlus Baltic OÜ (registrikood 12273105)
5942,60
56,672%
Konto nr: EE117700771000857058
Selgitus: Kirill Sidjakin (ik 39301083757)
Viitenumber: 23976849
Kokku:
10 485,94
100,00%
Kirill Sidjakin nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
3. Jätta pankrotimenetluse kulud Kirill Sidjakini kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
4. Määrata pankrotihaldur Ly Müürsoo tasuks 693 eurot, millele lisandub käibemaks 166,32 eurot.
5. Anda Kirill Sidjakinile hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 693 eurot, millele lisandub käibemaks 166,32 eurot. Tasu kanda Osaühingule Sentire MK (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
6. Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo Kirill Sidjakini pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist.
7. Jätkata Kirill Sidjakini suhtes 1. aprillil 2024 algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
8. Määrata Kirill Sidjakini kohustustest vabastamise menetluses uueks usaldusisikuks Andres Julle (KesKes Consulting OÜ, aadress: Narva mnt 84-51, 41536 Jõhvi, e-post:
[email protected], telefon: 5663 8965).
9. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule kord aastas usaldusisiku aruanne koos tõenditega, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma seadusest tulenevaid kohustusi täidab (sh aruande perioodi osas andmed võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmed kulutuste ning võlausaldajate nõuete katteks väljamaksete tegemise kohta). Aruandele lisada aruande perioodi kohta võlgniku arvelduskontode väljavõtted, tõendid töösuhete kohta ning tuludeklaratsioonid. Järgmine usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 1. aprilliks 2026 ning edaspidi iga aasta 1. aprilliks.
10. Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele tuleb usaldusisikul teha võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas iga aasta 31. augustiks. Esimene väljamakse teha hiljemalt 31. augustiks 2026.
11. Saata määrus pankrotihaldurile, võlgnikule ja usaldusisikule ning jõustumisel resolutsiooni p 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määruse peale osas, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse, ja võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite, Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (pankrotiseaduse (PankrS) § 164 lg-d 1 ja 2). Määruse peale osas, mis on tehtud pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (PankrS § 150 lg 5).
ASJAOLUD
1. Viru Maakohus kuulutas 1. aprilli 2024 kohtumäärusega välja Kirill Sidjakin (võlgnik) pankroti ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ning avaldas teate pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18. aprillil 2024. Pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda moodustatud. Kohus kinnitas 25. aprilli 2025 määrusega võlausaldajate nimekirja.
2. Pankrotihaldur esitas 15. juulil 2025 teate, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotivara pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Koos teatega esitas pankrotihaldur aruande, milles palus lõpetada pankrotimenetluse; vabastada pankrotihaldur oma kohustustest, jätkata kohustustest vabastamise menetlust ning määrata usaldusisikuks Andres Julle.
Pankrotihaldur palus määrata pankrotihalduri tasuks 1522,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24% 365,40 eurot, kokku 1887,90 eurot büroole, mille kaudu haldur tegutseb, ning määrata, et pankrotihalduri tasu 1098,64 eurot (sh käibemaks) hüvitatakse riigi vahenditest ning ülejäänud osa, s.o 789,26 eurot, sh käibemaks, mõistetakse välja võlgnikult.
Aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgnikul ei ole üheski krediidiasutuses arvelduskontosid. Võlgnik viibib Viru Vanglas. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes pöördus 3. aprillil 2024 avaldusega Riigi Tugiteenuste Keskuse poole, milles palus kanda VangS § 44 lg 1 tulenev summa võlgniku pankrotivara hulka. Käesoleva taotluse koostamise ajaks pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole. Seega pankrotivaras väljamakseteks vahendid puuduvad.
Pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks ja väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajate rahuldamata nõuded teises rahuldamisjärgus on järgmised: Aktsiaselts OG ELEKTRA 178,56 eurot, Aleksandr Gavrilov 254,98 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 4109,80 eurot ja PlusPlus Baltic OÜ 5942,60 eurot.
Pandieset käesolevas menetluses ei olnud.
Võlgniku nimele on registreeritud kuus sõidukit. Kuna kõikide sõidukite viimased tehnoülevaatused on tehtud rohkem kui 9 aastat tagasi, siis leiab pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes, et loetletud sõidukite näol ei ole tegemist likviidse varaga, mida saab arvata pankrotivara hulka. Käesolevas menetluses ei olnud likviidset vara, mida haldur oleks saanud müüa.
Teistelt isikutelt saadaolevat vara pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes teadaolevalt ei ole.
Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Haldur ei ole esitanud ja ei kavatse käesolevas menetluses esitada hagisid. Kohtukulud puuduvad. Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud.
Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud kohustusi tagasi maksta. Pankrotiseaduse mõttes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
4. Haldur on kohtule esitanud aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
4.1. PankrS § 158 lg 1 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast PankrS § 158 lg-s 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule PankrS § 158 lg 3 järgi aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 6 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
4.2. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalide järgi puudub pankrotimenetluses piisav vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur taotleb tasu 1522,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24% 365,40 eurot. Kohus avaldas 17. juulil 2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded ka teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 2800 eurot 15 päeva jooksul määruse kätte toimetatuks lugemisest arvates. Kohtu deposiiti ei ole summat tähtajaks tasutud.
4.3. Pankrotihalduri esitatud aruanne sisaldab PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
4.4. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus PankrS § 158 lg 4 teise lause kohaselt määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses esitasid võlausaldajad neli nõuet, nõudeid tunnustati teise järgu nõuetena järgmistes summades: Aktsiaselts OG ELEKTRA 178,56 eurot, Aleksandr Gavrilov 254,98 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 4109,80 eurot ja PlusPlus Baltic OÜ 5942,60 eurot. Nõudeid ei ole pankrotimenetluses rahuldatud ja seega on võlausaldajate nõuded eelnimetatud summades rahuldamata. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.
4.5. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (PankrS § 28), vaid muu asjaolu (suutmatus oma kohustusi täita).
5. Pankrotihaldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1522,50 eurot, millele lisandub käibemaks 365,40 eurot, kokku 1887,90 eurot. Halduril kulus ülesannete täitmisele 10,5 tundi tunnitasuga 145 eurot. Samuti taotleb pankrotihaldur menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 1098,64 euro ulatuses (s.o pankrotihalduri tasu 886 eurot, millele lisandub käibemaks 24 % summas 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot), ning ülejäänud osas, s.o 789,26 eurot (sh käibemaks) mõista tasu välja võlgnikult.
5.1. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
5.2. Pankrothaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks osaliselt riigi vahenditest. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg-s 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
PankrS § 65 lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).
Kuna pankrotihaldur taotleb praegu enda tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb arvestada, et halduri tasu on maksimaalselt 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. Nendest tunnitasumääradest tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära (vt ka TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222).
5.3. Arvestades halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust (sh võlausaldajate nõuetega seotud toiminguid, aruannete koostamist) ning tema kutseoskust, peab kohus põhjendatuks halduri toimingute mahtu 10,5 tundi. Kuivõrd pankrotimenetluses ei ole vara halduri tasu katmiseks, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Sellisel juhul kohaldub tunnitasu 66 eurot. Järelikult tuleb haldurile hüvitada 693 eurot (66 eurot × 10,5 tundi). Tasule lisandub käibemaks 24%, s.o 166,32 eurot.
Seega tuleb rahuldada halduri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasuks 859,32 eurot (sh käibemaks), mis hüvitatakse riigi arvel. Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja 859,32 eurost (sh käibemaks) suuremat halduri tasu, sest halduri töötunnid on riigi kulul hüvitatud. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Osaühingule Sentire MK (PankrS § 65 lg 1).
6. Maakohus algatas 1. aprilli 2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
6.1. Kohus leiab, et põhjendatud on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkumine. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks FIMS §-s 47 märgitud menetlusaegseid kohustusi rikkunud. Seega ei esine FIMS § 49 lg-s 8 nimetatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise aluseid.
6.2. Pankrotihaldur on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses ja usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustusest vabastamise menetluses pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist. Pankrotihaldur palus juhul, kui jätkub kohustustest vabastamise menetlus, nimetada usaldusisikuks Andres Julle, kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses jätkab usaldusisikuna Andres Julle, kes vastab seaduses sätestatud usaldusisikule esitatavatele nõuetele ja kes on kantud usaldusisikute nimekirja.
6.3. Kohus selgitab kohustustest vabastamise menetlusega seoses järgmist.
FIMS § 53 lg 4 järgi kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik 1) teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses; 2) hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras; 3) esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta; 4) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.
FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks oli 1. aprill 2025, seega tuleb järgmine aruanne esitada kohtule hiljemalt 1. aprilliks 2026. Edaspidi tuleb aruanne esitada iga aasta 1. aprilliks. Aruandes tuleb märkida, kas ja kuidas võlgnik oma seadusest tulenevaid kohustusi täidab (sh aruande perioodi osas andmed võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmed kulutuste ning võlausaldajate nõuete katteks väljamaksete tegemise kohta). Aruandele tuleb ka lisada aruande perioodi kohta võlgniku arvelduskontode väljavõtted, tõendid töösuhete kohta ning tuludeklaratsioonid.
FIMS § 47 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 järgi peab FIMS § 47 lg-s 3 nimetatud tulust (võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust) usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et praeguse asja asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra.
FIMS § 46 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma iga aasta 31. augustiks. Esimene väljamakse teha hiljemalt 31. augustil 2026.
7. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 163 lg 7).
(allkirjastatud digitaalselt)