1

EELNÕU

04.09.2025

Riigihangete seaduse muutmise seadus

§ 1 Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 4 punktis 4, § 15 lõigetes 3, 6, 10 ja 11, § 16 lõikes 3, § 17 lõigetes 1 ja 2,

§ 19 lõikes 3, § 30 lõikes 8, § 171 lõigetes 2 ja 3 ning § 185 lõikes 5 asendatakse läbivalt sõna

„riigihanke“ sõnaga „lihthanke“;

2) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „30 000“ arvuga „50 000“;

3) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „60 000“ arvuga „100 000“;

4) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „300 000“ arvuga „500 000“;

5) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 6.–15. jaotises või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 6.–15. jaotises loetletud eriteenuste

hankelepingu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL

kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 1–64) IV lisa 6.–15. jaotises

loetletud eriteenuste kontsessioonilepingu ja ideekonkursi korral 100 000 eurot;

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 1.–5. jaotises või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL XVII lisa 1.–5. jaotises loetletud sotsiaalteenuste

hankelepingu, kontsessioonilepingu, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/23/EL IV lisa 1.–5. jaotises loetletud sotsiaalteenuste kontsessioonilepingu, ning kaitse-

ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu korral

500 000 eurot.“;

6) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2, § 16 lõikes 2, § 19 lõigetes 1, 2, 6 ja 8 ning § 20 lõike 1 punktis 2

ja lõikes 2 asendatakse läbivalt sõna „riigihanke“ sõnaga „rahvusvaheline“ vastavas käändes;

8) paragrahvi 15 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 16 lõikest 1 jäetakse välja sõna „teenuste“ ja lõiget täiendatakse pärast sõna

„piirmääraga“ sõnadega „, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär“;

10) paragrahvi 181 lõikest 4 jäetakse läbivalt välja sõna „, riigihanke“;

11) paragrahvi 181 lõike 6 punktis 1 asendatakse läbivalt sõna „riigihanke“ sõnaga

„rahvusvaheline“ vastavas käändes;

12) paragrahvi 181 lõike 6 punktis 2 asendatakse sõnad „riigihanke piirmäär ja sotsiaal- või

eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke“ sõnadega

„rahvusvaheline piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on

vähemalt võrdne lihthanke“;

2

13) paragrahvi 181 lõike 6 punktis 3 asendatakse sõnad „riigihanke piirmääraga ja sotsiaal- või

eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär“

sõnadega „rahvusvahelise piirmääraga“;

14) paragrahvi 181 lõike 6 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse sõnad „riigihanke piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste

hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihanke“ sõnadega „rahvusvaheline

piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui

lihthanke“;

16) paragrahvi 19 lõikes 41 asendatakse sõnad „riigihanke piirmääraga ja sotsiaal- või

eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihanke“ sõnadega

„rahvusvahelise piirmääraga ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus

on väiksem kui lihthanke“;

17) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 23 lõike 8 teisest lausest jäetakse välja pärast sõna „lihthanke“ sõna „,

riigihanke“;

19) paragrahvi 27 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „riigihanke piirmääraga või“ ja

sõnad „, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta riigihanke piirmäära ei sätesta“;

20) paragrahvi 30 lõike 9 punktist 31 jäetakse välja tekstiosa „või lõikes 2 sätestatud vastava

riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei

kehtesta“;

21) paragrahvi 30 lõige 102 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(102) Käesoleva paragrahvi lõiget 101 kohaldatakse, kui raamlepingu maksumus ja

hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga.

Hankelepingu eeldatava maksumuse jäämise korral alla rahvusvahelise piirmäära võib hankija

käesoleva paragrahvi lõike 101 kohaldamise sätestada riigihanke alusdokumentides.“;

22) paragrahvi 32 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Dünaamilise hankesüsteemiga liitmisest teavitatakse taotlejat elektroonilises süsteemis.“;

23) paragrahvi 411 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevat jaotist kohaldatakse riigihangetes, mille eeldatav maksumus on vähemalt

võrdne lihthanke piirmääraga.

(2) Raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimise korral

kohaldatakse käesolevat jaotist, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne

lihthanke piirmääraga.“;

24) paragrahvi 45 lõigete 1, 11, 71 ja 72 sissejuhatavat lauset täiendatakse pärast sõnu „on

vähemalt võrdne“ sõnadega „lihthanke piirmääraga“;

25) paragrahvi 45 lõigete 1, 11, 71 ja 72 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

3

27) paragrahvi 47 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed ja edukat

pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema

pakkumusega võrreldes, kui hankija kohaldab käesoleva seaduse § 114 lõiget 11.“;

28) paragrahvi 50 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) hankelepingu ese on vajalik ühises kaitsetegevuses osaleva Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni liikmesriigi või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika käigus Euroopa Liidu

meetmete rakendamiseks elluviidavas kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi sõjaväe üksuse ja

nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks või Kaitseväe õppuste

korraldamiseks.“;

29) paragrahvi 65 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „tulevase hankelepingu“ sõnaga

„riigihanke“;

30) paragrahvi 65 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 72 lõikes 6 asendatakse sõna „peab“ sõnadega „võib pidada“;

32) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Hankija võib määrata riigihanke alusdokumentides intellektuaalomandi õiguste suhtes

kohaldatava korra.“;

33) paragrahvi 81 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja veendub, et teade hanketeate muutmise

kohta on edastatud kõikidele pakkujatele, taotlejatele ja teistele temale teadaolevatele

riigihankest huvitatud ettevõtjatele“;

34) paragrahvi 83 lõikes 3 asendatakse sõna „sõlmimisest“ sõnaga „kehtivusaja algusest“;

35) paragrahvi 90 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Pakkumuse tagatise tähtaeg peab vastama pakkumuse jõusoleku tähtajale, kui pakkumuse

tagatis on antud tähtajalisena.“;

36) paragrahvi 93 lõike 1 punktid 1–3 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 93 lõike 1 punktidest 4 ja 5 ning § 94 lõike 3 punktidest 3 ja 4 jäetakse välja

sõnad „riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda

ja“;

38) paragrahvi 93 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja sõnad „, kui riigihanke eeldatav maksumus

on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda“;

39) paragrahvi 93 lõikest 2 jäetakse välja arv „2,“;

40) paragrahvi 94 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 94 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „, kui riigihanke eeldatav maksumus

on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda“;

42) paragrahvi 94 lõike 3 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 95 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4

„(4) Hankija võib riigihanke alusdokumentides sätestada, et tal on õigus kõrvaldada

hankemenetlusest pakkuja või taotleja:“;

44) paragrahvi 95 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „pakkujale või taotlejale“

sõnadega „hankemenetluse jooksul ühel korral“ ja teist lauset täiendatakse pärast sõna

„pikendada“ sõnadega „või anda korduvalt võimaluse maksuvõlg tasuda või ajatada“;

45) paragrahvi 103 lõike 61 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „taotleja kaudu“ sõnadega

„hankemenetluse jooksul ühel korral“ ja teist lauset täiendatakse pärast sõna „pikendada“

sõnadega „või anda korduvalt võimaluse maksuvõlg tasuda või ajatada“;

46) paragrahvi 104 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hankija kontrollib eduka pakkuja või pakkuja suhtes, kelle ta kavatseb edukaks tunnistada,

kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb

otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele

kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.“;

47) paragrahvi 110 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides määranud pakkumuse jõusoleku

minimaalset tähtaega teisiti, on pakkumus siduv kolm kuud pakkumuse esitamisest arvates.“;

48) paragrahvi 114 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui pakkumusi hinnatakse vaid pakkumuse hinna või kulu alusel, võib hankija piirduda

ainult selle pakkumuse vastavuse kontrollimisega, mille ta kavatseb käesoleva seaduse § 117

kohase hindamise tagajärjel edukaks tunnistada.“;

49) paragrahvi 114 lõikes 9 asendatakse sõnad „pakkumus on tunnistatud vastavaks“ sõnadega

„pakkumust ei ole tagasi lükatud“;

50) paragrahvi 114 lõikes 10 asendatakse sõnad „pakkumus on tunnistatud vastavaks, osaleb ta

vastavaks tunnistatud“ sõnadega „pakkumust ei ole tagasi lükatud, osaleb ta selle pakkumuse

või nende pakkumustega“;

51) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Hankija ei ole kohustatud nõudma pakkujalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

selgitust kontsessioonilepingu korral, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti.“;

52) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on

võrdne 500 000 euroga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb

edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui hankemenetluses on

esitatud vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus on maksumuselt

järgmise esitatud pakkumuse maksumusest vähemalt kümne protsendi võrra madalam või selle

pakkuja pakkumuse maksumus on esitatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt

20 protsendi võrra madalam.“;

53) paragrahvi 115 lõikes 21 asendatakse läbivalt tekstiosa „lõike 2 punktis 1“ tekstiosaga

„lõikes 2“;

54) paragrahvi 115 lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks;

5

55) paragrahvi 115 lõike 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „pakkujaga“ sõnadega „,

ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse“ ja teisest lausest jäetakse välja sõnad „põhjendatud

kirjaliku otsusega“;

56) paragrahvi 117 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „antud suhtelisele osakaalule“;

57) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse § 114 lõikes 1 sätestatud juhul ei ole hankija kohustatud hindama

üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi.“;

58) paragrahvi 122 lõike 2 esimeses lauses, lõikes 3, lõike 5 esimeses lauses ning lõigete 8 ja 9

esimeses lauses asendatakse tekstiosa „riigihanke piirmääraga“ tekstiosaga „500 000 euroga“;

59) paragrahvi 122 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „lisanduval alltöövõtjal“

sõnadega „, kelle osa hankelepingu täitmisest moodustab vähemalt kümme protsenti,“;

60) paragrahvi 122 lõike 71 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „pakkuja kaudu“ sõnadega

„hankemenetluse jooksul ühel korral“ ja teist lauset täiendatakse pärast sõna „pikendada“

sõnadega „või anda korduvalt võimaluse maksuvõlg tasuda või ajatada“;

61) paragrahvi 122 lõike 9 esimeses lauses asendatakse sõnad „jätab hankija“ sõnadega „võib

hankija jätta“;

62) paragrahvi 122 lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sellisel juhul täidab hankija rahalise kohustuse pakkujale siis, kui alltöövõtjale on rahaline

kohustus täidetud või kui hankijale on esitatud tõendid alltöövõtja nõude alusetuse kohta.“;

63) paragrahvi 122 lõiget 11 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) alltöövõtjate suhtes, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kontroll.“;

64) paragrahvi 123 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „ega oleks majanduslikel või tehnilistel

põhjustel võimalik“ sõnadega „ning oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel ebamõistlik“;

65) paragrahvi 123 lõikes 5 asendatakse sõna „kümne“ arvuga „30“;

66) paragrahvi 125 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna „kümme“ arvuga „15“ ja arv „15“

arvuga „25“;

67) paragrahvi 125 lõike 5 ja § 126 lõike 7 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „§-des 77, 81

ja 82“ tekstiosaga „§-des 77,81, 82 ja 103“;

68) paragrahvi 125 lõiget 5 täiendatakse uue lausega pärast esimest lauset järgmiselt:

„Ehitustööde hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt 500 000 eurot, järgib

hankija lisaks §-des 115 ja 122 sätestatut.“;

69) paragrahvi 125 lõikes 9 asendatakse sõna „viie“ sõnaga „seitsme“;

70) paragrahvi 145 ja 168 teises lauses asendatakse tekstiosa „2–6“ tekstiosaga „2 ja 21“;

71) paragrahvi 178 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõike 1 punktides 1–

3“;

6

72) paragrahvi 180 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ning väärtegude kohtuvälist menetlust

seaduses sätestatud korras ja ulatuses“;

73) paragrahvi 189 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

74) paragrahvi 189 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) viis tööpäeva enne riigihanke menetluses osalemise taotluste, pakkumuste või ideekonkursil

ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne

lihthanke piirmääraga, või“;

75) paragrahvi 189 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva paragrahvi

lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul,“ ja asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „viie“;

76) paragrahvi 189 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa „või lõikes 2 sätestatud vastav riigihanke

piirmäär, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta“;

77) paragrahvi 193 lõikes 5 asendatakse sõnad „Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses

hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus“ sõnadega „Kui hankelepingu

sõlmimise ainus takistus on vaidlustusmenetlus“;

78) paragrahvi 207 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Rahandusministeerium tunnistab järelevalveteate asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks ja teate esitajale tagatakse konfidentsiaalsus.“;

79) paragrahvi 211 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, mis ei ole käsitatav käesoleva seaduse

§-des 213–215 sätestatud väärteona,“ ja lõiget täiendatakse pärast sõna „pädevat“ sõnadega

„kohtuvälist menetlejat,“;

80) paragrahvid 213–216 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2 Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

04.09.2025

Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Riigihangete seaduses sätestatud reeglid ja kohustused on aastatega pidevalt täienenud ja

muutunud keerukamaks. See on kasvatanud nii hankijate kui ka ettevõtjate töö- ja

halduskoormust. Kuivõrd riigihangete reeglite järgimine on osapooltele kohustuslik, saab

menetlusi lihtsustada ja tõhusamaks muuta üksnes seaduse muutmise kaudu. Probleemiks on

ka 2017. aastast muutumatuna püsinud riigihangete piirmäärad, mis on inflatsiooni tõttu oma

majandusliku sisu minetanud ja sunnivad korraldama keerulist menetlust ka väiksemate ostude

puhul. Samuti on praktikas osutunud ebaproportsionaalseks ja ebatõhusaks riigihanke reeglite

rikkumise karistamine väärteona. Lisaks vajab riik riigikaitsealasteks eesmärkideks senisest

suuremat paindlikkust kaitsevaldkonna riigihangete korraldamisel.

Eelnõu peamine eesmärk on muuta hankemenetlused tõhusamaks ja kiiremaks ning vähendada

nii hankijate töö- kui ka pakkujate halduskoormust. Peamise lahendusena lihtsustatakse

oluliselt alla rahvusvahelist piirmäära jäävate riigihangete reegleid. Selleks kaotatakse senine

kolmetasandiline piirmäärade süsteem, jättes alles vaid lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära.

Samuti tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, et viia need vastavusse muutunud

majandusolukorraga. See muudatus vähendab oluliselt hankijate töökoormust. Riigihanke

piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse laiendamine lihtsustab ligikaudu 56% kõikidest

riigihangetest, mis statistiliselt tähendab üleminekut keskmiselt 87-päevaselt menetluselt

oluliselt kiiremale, ligi 50-päevasele menetlusele. Piirmäärade tõstmisega kasvab ka nn

väikeostude osakaal, mille puhul on menetlus veelgi lihtsam. Kuigi muudatusega lihtsustatakse

enam kui poolte hangete korraldamist, puudutab see rahaliselt vaid 13% kogu hankelepingute

mahust. See tähendab, et suuremahulised ja suurema riskiga lepingud jäävad endiselt rangema

kontrolli alla, kuid administratiivset ressurssi hoitakse kokku just väiksemate hangete arvelt.

Lisaks tehakse mitmeid väiksemaid, kuid olulise mõjuga muudatusi bürokraatia

vähendamiseks. Näiteks antakse hankijale võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima

pakkumuse vastavust või valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid konkreetses

hankes kohaldada. Need muudatused vähendavad nii hankijate kui ka pakkujate jaoks

toimingute arvu ja säästavad aega.

Riigikaitse valdkonnas riigihangete kiiremaks korraldamiseks lisatakse seadusesse täiendav

alus väljakuulutamiseta menetluse korraldamiseks.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna

nõunikud Anna Poots ([email protected], tel 5885 1313), Madina Talu ([email protected],

tel 5885 1418) ja jurist Mihhail Antonov ([email protected], tel 5885 1448). Eelnõu ja

seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1439).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected], tel 5303 2849).

1.3 Märkused

2

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga, kuid on seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi ülesandega lihtsustada riigihankeid ja arvestada hinnapakkumiste kõrval

senisest rohkem innovatsiooni, keskkonnamõju ja muude kvaliteedikriteeriumidega. Vastava

eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise tähtajaks on seatud 30. september 2025. a (esialgne

tähtaeg, mis seati Vabariigi Valitsuse valitsuskabineti 24.02.2025 toimunud arutelul oli

15.10.2025).

Eelnõuga muudetakse riigihangete seaduse (edaspidi RHS) redaktsioonis RT I, 12.07.2025, 25.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (riigikogu kodu- ja töökorra

seaduse § 78 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73).

2. Seaduse eesmärk

Rahandusministeerium alustas hankijate ja pakkujate tagasiside ning üldise turuolukorra tõttu

riigihangete lihtsustamise võimaluste uurimisega ning tellis 2024. aastal riigihangete reeglite

lihtsustamise analüüsi1 (edaspidi lihtsustamise aruanne), mille koostas Advokaadibüroo TGS

Baltic2. Aruandes esitatud riigihangete seaduse muutmisettepanekute aluseks on nii kehtiva

õiguse ja teiste riikide praktikate analüüs kui ka otse hankijatelt ja pakkujatelt kogutud

tagasiside. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud analüüsis esitatud ettepanekute ning nende

põhjendustega.

Lihtsustamise aruandes jõudsid autorid järeldusele, et Eesti riigisiseseid hankereegleid ei ole

kehtestatud direktiividega võrreldes märkimisväärselt keerukamalt. Seega on RHS-i reeglite

keerukus valdavalt määratletud Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) direktiividest ja nende

muutmine eeldab direktiivide ülevaatamist. Euroopa Komisjon kavatseb lähiajal avada

direktiivid muutmiseks, konsultatsioonid on juba läbi viidud ja vastavad uuringud

ettevalmistamisel. Sellepärast piirduti lihtsustamise aruandes ettepanekutega, mille

rakendamine on võimalik direktiive muutmata, sh mis puudutavad alla rahvusvahelise

piirmäära jääva eeldatava maksumusega riigihankeid.

Aruande koostamise lähteülesandes seadis ministeerium tingimuseks, et töö autorid küsivad

ettepanekutele nii hankijate kui ettevõtjate hinnangut, kas ja miks igat konkreetset ettepanekut

toetatakse või ei toetata.

Analüüsi koostaja koondas ja testis ettepanekuid hankijate, pakkujate, kohalike omavalitsuste

ja erialaliitude juures. Küsimustik oli enam kui kuu aega avalikult kättesaadav ka riigihangete

registri kodulehe päises. Kokku esitati 80 vastust, mis sisaldasid ligi 270 ettepanekut, millest

67% puudutasid RHS-i muudatusi ning 33% registriga seotud muudatusi. Enim ettepanekuid

esitasid Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Raudtee, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, Tallinna

Sadam, Politsei- ja Piirivalveamet, Tallinna Linnavalitsus ja Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus. RHS-i muutmist puudutavatest ettepanekutest arvestati analüüsi lõpparuande

koostamisel ennekõike sellistega, mis oleksid rakendatavad regulatiivsel tasandil ja millega

ülemääraselt ei sekkutaks hankijate enesekorraldust puudutavatesse küsimustesse.

Lõpparuanne sisaldab kokku nelikümmend erinevat ettepanekut riigihangete lihtsustamiseks

regulatiivsel või korralduslikul tasandil. Rahandusministeerium valis analüüsis esitatud

hinnangute, muudatuste olulisuse ning positiivse mõju ulatuse alusel huvigruppidega

1 Kättesaadav: https://fin.ee/sites/default/files/documents/2024-

12/Riigihangete%20lihtsustamine.%20Lo%CC%83pparuanne%2016.12.2024%20final.pdf. 2 Riigihange „Riigihangete korralduse tõhustamise ja lihtsustamise analüüs ja ettepanekud

Rahandusministeeriumile“, viitenumber 277369.

3

konsulteerimiseks välja kaalukaimad ettepanekud. Muudatuste konsulteerimiseks

huvigruppidega korraldati 3.06.2025 kaasamise koosolek. Koosolekul paluti nii suulist kui

kirjalikku tagasisidet valitud muudatuste kohta. Saadud tagasisidele on viidatud vastavate

punktide juures seletuskirjas.

Enamik riigihangete lihtsustamise aruandes kajastatud ettepanekutest on käesolevas eelnõus

formuleeritud RHS-is kavandatud muudatustena. Aruandes sisalduvad ettepanekud, mis ei ole eelnõu

raames kajastamist leidnud, on osaliselt sellised:

1) millega liigutakse edasi mõne teise eelnõu raames (nt hankevaidluste institutsionaalne reform –

kohustusliku kohtueelse menetluse kaotamine);

2) mille rakendamise vajadus ja kaasuvate mõjude hindamine eeldab käesoleva eelnõu koostamise

piiratud ajaraami sisse mittemahtunud täiendavat analüüsi ja konsultatsioone (nt riigihanke

alusdokumentide muutmisel pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamise kohustuse

leevendamine); või

3) mille elluviimisest on praegu otsustatud loobuda, sest selle realiseerimine vajaks lisaressursse (nt

siduva eelotsuse instituudi loomine vajab nii lisaressursse kui ka täiendavat analüüsi teiste

õigusaktide kontekstis) või oleks väljakujunenud hankepraktikat arvestades hetkel vähese

mõjuulatusega ja seetõttu väheotstarbekas (nt siseriiklike piirmäärade kehtestamine ministri

määrusega).

Samuti peeti silmas, et valdava osa ettepanekutest esitasid hankijad, kuid riigihangete turu

optimaalseks toimimiseks on vaja tasakaalustada hankijate soovi reegleid lihtsustada, ettevõtjate

huviga riigihangetes osaleda ausatel ja läbipaistvatel tingimustel.

Eelnevalt kirjeldatud ettevalmistava tegevuse tulemusel seati eelnõu koostamisele järgnevad

eesmärgid:

1) hankemenetluste tõhusamaks ja kiiremaks muutmine ning hankijate töö- ja pakkujate

halduskoormuse vähendamine lihthankemenetluse laiema kasutamise kaudu;

2) riigihangete piirmäärade ajakohastamine;

3) mitmete väiksemate muudatuste tegemine bürokraatia vähendamiseks;

4) riigihangete alaste väärteokoosseisude kehtetuks tunnistamine.

Seaduse vajalikkus

Riigihangete seaduse muutmine on ajendatud viimaste aastate jooksul toimunud arengutest nii

õigus- ja majandusruumis kui ka ühiskonnas laiemalt.

Riigihangete fookusesse on tõusnud strateegilised eesmärgid nagu kvaliteedi, innovatsiooni,

keskkonnahoiu ja sotsiaalse vastutustundlikkuse edendamine. Seda nii Eesti kui Euroopa Liidu

tasandil. Viimast väljendab trend jõustada aina enam Euroopa Liidu valdkondlike

otsekohalduvaid õigusakte. Selliste strateegiliste suundade rakendamine suurendab aga

paratamatult hankijate töökoormust ja eeldab paindlikumat regulatiivset raamistikku. Lisaks on

hankijate koormust kasvatanud kohtupraktika, mis annab Euroopa Liidu riigihanke

direktiivide3 (edaspidi ka direktiivid) või RHS-i sätetele rangema sisu, pannes hankijatele

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65–242); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL,

milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja

millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.03.2014, lk 243–374); Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 1–64);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja

julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise

4

varasemast suurema hoolsus- ja põhjendamiskohustuse. Kõige eelneva tulemusel on riigihanke

menetlused muutunud aastatega töömahukamaks ja keerukamaks.

Selleks, et hankijad suudaksid koostöös pakkujatega lähtuda hankelepingute sõlmimisel

strateegilistest põhimõtetest4, on vajalik lihtsustada riigihanke menetluste raamistikku ja

vähendada menetluslike toiminguid seal, kus see on võimalik.

Lisaks vajavad ajakohastamist 2017. aastast kehtivad riigihangete piirmäärad. Arvestades

viimaste aastate inflatsiooni on need jäänud liiga madalaks tuues kaasa riigihanke menetluse

kohustuse ka ostudele, mis võiksid oma väiksuse poolest toimuda vaid hankija enda kehtestatud

korra alusel. Peale selle, et piirmäärade tõstmine vabastab väiksemad soetused keerulisest

menetlusest, peaks see ergutama ka kohalikku majandust, sest väikehangetes osalevad suure

tõenäosusega vaid Eesti ettevõtjad. Kohaliku majanduse elavdamise põhjusel tõsteti 2022.

aastal näiteks Sloveenias riigihangete alammäärasid5.

Lihtsustamisega kaudselt seotud, kuid pigem muutunud julgeolekuolukorra tõttu vajavad

suuremat paindlikkust rahvusvahelise kaitsekoostöö ja sõjalise väljaõppe jaoks korraldatavad

riigihanked. Seda eesmärki silmas pidades lisatakse RHS-i täiendav alus väljakuulutamiseta

hankemenetluse korraldamiseks.

Samuti täidab lihtsustamise eesmärki riigihangete alaste väärteokoosseisude kaotamine.

Tahtlikud ja raskemad riigihangete alased rikkumised on karistatavad kuriteona

karistusseadustiku § 300 alusel. Hooletusest toimunud rikkumiste väärteomenetlusele kuluv

ressurss ei ole tasakaalus rikkumise raskusega. Hanketegevuse seaduslikkuse tagamiseks on

olemas tõhusamad vahendid, nagu vaidlustusmenetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis

(edaspidi VAKO) ja halduskohtumenetlus hankeasjas, riiklik või teenistuslik järelevalve, audit

või erikontroll vms.

Kehtiv regulatsioon ja praktika

Eestis kehtivad riigihangete reeglid on suuremas osas üle võetud Euroopa Liidu riigihanke

direktiividest. Direktiivide sätted kohalduvad alates rahvusvahelisest riigihanke piirmäärast.

Riigihangete rahvusvahelised piirmäärad6 (vt tabel 1) eurodes on järgmised:

Tabel 1

Riik või

riigiasutus

Teised hankijad Võrgustikusektori

hankija

Kaitse- ja

julgeoleku sektor

kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.08.2009, lk 76–136) ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ

riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31– 46) 4 Riigihangete strateegilised põhimõtted. Kättesaadav: https://fin.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/Riigihangete%20la%CC%88biviimise%20strateegilised%20po%CC%83himo%CC%83tted_2023.pdf 5 Senica „Amendment to the Public Procurement Act (ZJN-3) brings extensive changes in the public procurement

procedure“ https://www.senica.si/en/media/contributions-and-interviews/amendment-to-the-public-

procurement-act-zjn-3-brings-extensive-changes-in-the-public-procurement-procedure-2. 6 Rahvusvahelised piirmäärad on kehtestatud Euroopa Liidu riigihangete direktiividega, mis on omakorda seotud

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga. Euroopa Komisjon vaatab iga kahe aasta tagant

rahvusvahelised piirmäärad üle ning vajadusel muudab neid delegeeritud määrusega. WTO riigihankelepingu

arvutamismeetodi järgi võtab komisjon kõnealuste piirmäärade väärtuste arvutamisel aluseks Rahvusvahelise

Valuutafondi eriarveldusühikutes (SDR) väljendatud euro keskmise päevakursi 24 kuu pikkuse ajavahemiku

jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril jõustuvale läbivaatamisele eelnevaks 31. augustiks.

Praegused rahvusvahelised piirmäärad kehtivad alates 1. jaanuarist 2024. Kaitse- ja julgeolekusektori riigihanked

ei ole WTO riigihankelepinguga hõlmatud, kuid nende piirmäärade ülevaatamine toimub samuti iga kahe aasta

tagant.

5

Asjad/teenused 143 000 221 000 443 000 443 000

Ehitustööd 5 538 000

Sotsiaal- ja

eriteenused

750 000 1 000 000 443 000

Kontsessioonid 5 538 000

Ideekonkurss 143 000 221 000 443 000 -

Eelnõus pakutavad abinõud puudutavad peamiselt alla rahvusvahelise piirmäära jäävaid

riigihankeid, kuid on ka üksikuid sätteid, mis on senini olnud direktiividest rangemad (nn gold-

plating), mille vältimise on Eesti omale eesmärgiks võtnud. Eelnõuga korrigeeritakse vastavad

sätted.

Eestis kehtib lisaks rahvusvahelisele piirmäärale kaks siseriiklikku riigihangete piirmäära:

1) riigihanke piirmäär;

2) lihthanke piirmäär.

Riigihanke piirmäära ületavate hangete puhul kehtib praktiliselt sama menetlus kui

rahvusvaheliste riigihangete puhul (avatud hankemenetlus).

Lihthankemenetluses on paindlikumad reeglid. Kuigi vaikimisi kehtivad ka

lihthankemenetluses paljud avatud menetluse sätted, on hankijal õigus neid mitte kohaldada

asendades sätted oma menetluskorraga. Samuti on lihthankemenetluses lühemad tähtajad ja

läbirääkimiste võimalus.

Lihthanke- ja avatud menetluse keerukusastme erinevust ilmestab hästi menetlusele kuluv aeg.

2024. aastal oli lihthankemenetluse keskmine pikkus 46 päeva ning avatud menetlusele kulus

87 päeva.

Alla lihthanke piirmäära jäävate väikehangete puhul peab hankija lähtuma üksnes riigihangete

üldpõhimõtetest nagu läbipaistvus, võrdne kohtlemine jt ning enda kehtestatavast hankekorrast.

Eelnõuga pakutavad lahendused

1) lihthanke piirmäärade tõstmine;

2) riigihanke piirmäära kaotamine;

3) lihthankemenetluse kohaldamine kuni rahvusvahelise piirmäärani;

4) direktiividest rangema regulatsiooni kaotamine.

Muudatuste sisuks on kehtestada kõikidele hankijatele (praegu ainult võrgustikusektori

hankijatele kehtiv) § 15 lõikest 8 tulenev õigus kohaldada hankelepingu sõlmimisel

lihthankemenetluse korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on väiksem kui

rahvusvaheline piirmäär. Selleks kaotatakse riigihanke piirmäär, mille tulemusel muutub senine

kolmeastmeline riigihangete piirmäärade süsteem kaheastmeliseks.

Alla rahvusvahelist piirmäära jäävad riigihanked moodustavad kõikidest Eesti riigihangetest

märkimisväärse osa, mistõttu on muudatusel riigihangetele suur mõju.

Lihthanke piirmäära tõstmisel avatud menetluse piirmäärani ja siseriikliku avatud menetluse

kaotamisega lihtsustatakse 56% hangete läbiviimist, mõjutades sealjuures ainult 13% rahaliste

vahendite kasutamist.7 See võimaldab asutustel kokkuhoidu administratiivkuludelt, omamata

7 Rahandusministeeriumi riigiosaluspoliitika ja riigihangete osakonna statistika. Tuginedes 2024. aasta statistikal

mõjutaks see 4954 riigihanget kogumaksumusega kokku 1,2 miljardit.

6

suurt mõju avalike vahendite läbipaistvale kasutamisele. Seega, ehkki muudatusega

lihtsustatakse 56% hangete korraldamist, tähendaks see rahaliselt ainult 13% ulatuses kogu

hankelepingute mahu jagamist lihtsamate reeglite järgi. Järelikult on suuremad lepingud

jätkuvalt reguleeritud rangemate menetlusreeglitega, mistõttu avalike vahendite kuritarvituste

risk on madal.

Hankija saab lihthankemenetlust kohandada vastavalt hanke esemele kas keerulisemaks või

lihtsamaks. Näiteks lähtuvad paljud hankijad lihthankemenetluste reeglite kindlaks määramisel

suurel määral avatud hankemenetluse sätetest, rakendades vaid lühemaid menetlustähtaegu

ning võimalust läbirääkimisteks. Samas on muudatuse jõustumisel võimalik lihtsamate

riigihangete esemete puhul, mille maksumus ületab lihthanke piirmäära, kehtestada lihtsamad

menetlusreeglid, mis võimaldaks hankijatele paindlikkust valida hankekord lähtuvalt

konkreetse hankeeseme iseloomust, kas vajalikud on rangemad või leebemad menetlusreeglid.

Lisaks on läbirääkimisi võimaldavad menetlused oluliselt pikemad ja keerukamad kui avatud

hankemenetlus. Seetõttu võib sageli olla nii, et hankijal oleks tegelikkuses vajadus läbi rääkida,

näiteks innovaatiliste asjade, teenuste või ehitustööde hankimisel, ent ta loobub sellest ajakulu

tõttu. Sellisel juhul võivad parimad lahendused jääda leidmata. Kui hankijal oleks aga võimalik

kasutada lihthankemenetlust, saaksid läbirääkimised toimuda paindliku menetluse raames.

Vabariigi Valitsus on tegevusprogrammis seadnud järgmise eesmärgi: “Teeme

valitsusvaldkondade ülese kokkuleppe, et 2% kõigist hangetest peab olema suunatud

innovatiivsete lahenduste hankimisele – me ei hangi lihtsalt teenuseid ja asju, vaid hangime

probleemile lahendust.” Lihthanke reeglite laiendamine kuni rahvusvahelise piirmäärani aitab

kaasa selle eesmärgi saavutamisele, sest mida paindlikumad on seadusest tulenevad

menetlusreeglid, seda lihtsam on katsetada ka uudsete lahenduste ostmist.

Muudatuse elluviimiseks tuleb esmalt teha korrektuurid piirmäärade süsteemis. Nimelt ei ole

kehtivas korras kõigile riigihanke liikidele lihthanke piirmäärasid kehtestatud. Kavandatud

muudatus eeldab selle lünga täitmist, sest vastupidisel juhul puuduks osadel riigihangetel

alampiir millest alates lihthankemenetlus kohaldub. Piirmäärade ülevaate tabelis 2 „Riigihanke

piirmäära“ veergudes näidatud piirmäärad tunnistatakse kehtetuks. Ülevaatlikkuse huvides on

lisatud tabeli allpool olevasse osasse muudatusega kehtima hakkavad lihthanke piirmäärad.

Selline süsteemi ümberkujundamine toob kaasa seaduses rea muudatusi, kus senine mõiste

„riigihanke piirmäär“ asendatakse tekstis mõistega „lihthanke piirmäär“. Muudatus võib

rakendajale jätta esmapilgul mulje regulatsiooni karmistumisest, sest ollakse harjunud, et

lihthanke piirmäärad on madalamad. Nüüd aga kohaldub sama regulatsioon, mis varem kehtis

riigihanke piirmäärast alates, juba lihthanke piirmäärast. Tegelikult regulatsiooni

kohaldamisala ei laiene, muutub vaid piirmäära nimetus, sest n-ö uue lihthanke piirmäära

künnis on sama mis varasemalt riigihanke piirmäär8 ning muudetav säte kohaldub sama

suurusjärgu riigihangetele kui varemgi. Kui mitte arvestada, et käeoleva eelnõuga tõstetakse

kõikide lihthanke piirmäärade taset nende ajakohastamiseks inflatsiooniga.

Uute lihthanke piirmäärade ülevaade on esitatud tabelis 2. Muutuvad vaid lihthanke

piirmäärade künnised. Riigihanke rahvusvahelised piirmäärad (tabel 1) määrab Euroopa

Komisjon.

Tabel2

Seni kehtinud piirmäärad

Lihthanke piirmäär Riigihanke piirmäär

8 Näiteks § 16 lõiked 2 ja 3.

7

Avalik

sektor

Võrgustiku-

sektor

Kaitse- ja

julgeoleku

valdkond

Avalik

sektor

Võrgustiku-

sektor

Kaitse- ja

julgeoleku

valdkond

Asjad ja

teenused

30 000 60 000 60 000 60 000 443 000 443 000

Ehitustööd 60 000 300 000 300 000 150 000 5 538 000 5 538 000

Sotsiaalteenus - - - 300 000 300 000 -

Eriteenus - - - 60 000 60 000 -

Ideekonkurss - - - 60 000 60 000 -

Kontsessioon:

Teenus/

Sotsiaalteenus

Eriteenus/

Ehitustööd

60 000

-

-

-

60 000

-

-

-

-

-

-

-

300 000

300 000

60 000

300 000

300 000

300 000

60 000

300 000

-

-

-

-

Lihtsustatud

korras

tellitavad

teenused

300 000

Uued piirmäärad

Lihthanke piirmäär

Avalik sektor Võrgustiku-sektor Kaitse- ja julgeoleku

valdkond

Asjad ja

teenused

50 000 100 000 100 000

Ehitustööd 100 000 500 000 500 000

Sotsiaalteenus 500 000 500 000 -

Eriteenus 100 000 100 000 -

Ideekonkurss 100 000 100 000 -

Kontsessioon:

Teenus/

Sotsiaalteenus

Eriteenus/

Ehitustööd

100 000

500 000

100 000

500 000

100 000

500 000

100 000

500 000

-

-

-

-

Lihtsustatud

korras

tellitavad

teenused

500 000

Lihthankemenetluse laiendamisel on hankijate suur toetus. Samas on ettevõtjad leidnud, et

lihthankemenetluse kohaldamisala laienedes tuleb pakkumuste esitamise tähtaegu pikendada,

sest pakkumuse esitamine suurema mahuga riigihankes nõuab rohkem aega.9

Ettevõtjate probleemi tõstatus on mõistetav. Viimast on adresseerinud ka Riigi Tugiteenuste

Keskus tehes ettepaneku diferentseerida tähtajad sõltuvalt hankelepingu esemest: asjad 10

päeva, teenused 10 või 20 päeva ning ehitustöödele sõltuvalt lepingu maksumusest kaks

erinevat tähtaega 20 ja 30 päeva.10

Rahandusministeeriumi hinnangul muudaks nelja erineva tähtaja kehtestamine senise kahe

asemel menetluse keerulisemaks, mistõttu sisaldab muudatus jätkuvalt kahte tähtaega: asjad ja

9 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 10. 10 RTK 18.06.2025 kiri nr 9-1/25/1066-2, lk 3. Kättesaadav: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister.

8

teenused senise 10 päeva asemel 15 päeva ning ehitustööd 15 päeva asemel 25 päeva. Tegemist

ei ole uute tähtaegadega, vaid varem avatud menetluses riigihanke piirmäärast alates kehtinud

pakkumuste esitamise minimaalsete tähtaegadega.

Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka lühemate tähtaegade rakendamise võimalust, kui eelnevalt

on tehtud riigihangete registri kaudu turu-uuring või on avaldatud eelteade (analoogselt avatud

menetluse võimalustele), kuid senise vähese turu-uuringute ja eelteadete kasutamise praktika

tõttu ei ole sellise võimaluse lisamine vajalik.

Lihthankemenetluse laiema kasutusele võtu üks positiivseid efekte on kiirem menetlus. Näiteks

2024. aasta andmetel kestis lihthankemenetlus keskmiselt 46 päeva ja avatud menetlus 87

päeva11. Pakkumuste esitamise minimaalsete tähtaegade pikendamine teeb paratamatult

menetlust mõnevõrra pikemaks, kuid tuleb silmas pidada, et menetluse lühem aeg tuleneb ka

lihtsamatest protseduurireeglitest, mitte ainult tähtaegadest. Kui hankija peab menetluse jooksul

tegema vähem toiminguid, kiirendab see juba iseenesest menetlust. Seega isegi kui

lihthankemenetluse keskmine pikkus pärast muudatuse jõustumist pisut pikeneb, siis ikkagi

liigub üle 50% riigihangetest 87 päeva pikkusest menetlusest ligi 50-päevase menetluse alla,

mis kiirendab oluliselt lepinguteni jõudmist. Lisaks tuleb arvestada, et pakkumuste

koostamiseks antav piisav aeg soodustab konkurentsi ning võimaldab uutel turule tulijatel

koostada ja esitada paremaid pakkumusi.

Samuti nõuab piirmäärde süsteemi muudatus vaidlustamise tähtaegade muutmist, sest ühest

küljest on mitmed tähtajad seotud riigihanke piirmääraga, mis kaotatakse ning teisest küljest

hõlmab lihthankemenetlus edaspidi suurema maksumusega ning keerukamaid lepinguid, mis

paratamatult nõuavad vaidlustamise korral rohkem tööd vaidlustusega.

Koos piirmäärade süsteemi muutmisega tõstetakse eelnõuga lihthanke piirmäärasid.

Riigisisesed piirmäärad on kehtinud muutmata kujul alates seaduse jõustumisest 01.09.2017. a.

Vahepealse ajaga on ostujõud vähenenud 50%12. Võttes arvesse hinnatõusu nii Eestis kui

maailmas, on piirmäärad liiga madalad ning tekitavad hankijatele ning pakkujatele liigset

töökoormust. Menetlusele kuluv ressursikulu on ebaproportsionaalselt suur, võrreldes

hankelepingu eseme/sisu ja selle muutunud maksumust.

Rahandusministeerium hindas tarbijahinnaindeksi baasil lihthanke piirmäära tõstmise vajaduse

ulatust (vt tabel 3). 2024. aasta andmete põhjal, võttes aluseks trendi arvutuse (lineaarsel

meetodil) ja ümardades saadud tulemuse, saadi järgmine tulemus:

Tabel 3 Aasta THI

muutus13

Lihthange Riigihange

Asjad ja

teenused

Ehitustööd

Teenuste

kontsessioon

Asjad ja

teenused

Ideekonkurss

Ehitustööd Sotsiaalteenused

Teenuste

kontsessioon

11 2024.a riigihangete valdkonna statistika ja kokkuvõte.pdf. 12 https://www.stat.ee/et/ostujou-kalkulaator. 13Alusandmetena on kasutatud Statistikaameti kodulehel avaldatud „Tarbijahinnaindeksi muutus“.

Tarbijahinnaindeksi muutus on võetud võrdluses aastatega 2017 (2018-2024). Kättesaadav:

https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 2025, 2026 ja 2027. aastate

THI protsent on võetud Rahandusministeeriumi 2025 suvisest majandusprognoosist. Kättesaadav: Faktileht

rahandusministeeriumi 2025. aasta suvine majandusprognoos.pdf

9

Eriteenused

Eriteenuste

kontsessioon

Sotsiaalteenuse

kontsessioon

Ehitustööde

kontsessioon

Lihtsustatud

korras tellitavad

teenused

01.09.2017 30 000 60 000 60 000 150 000 300 000

2018 3,4% 31 020 62 040 62 040 155 100 310 200

2019 2,3% 31 730 63 470 63 470 158 700 317 300

2020 -0,4% 31 610 63 210 63 210 158 030 316 100

2021 4,6% 33 060 66 120 66 120 165 300 330 600

2022 19,40% 39 470 78 950 78 950 197 370 394 700

2023 9,2% 43 100 86 210 86 210 215 530 431 000

2024 3,5% 44 610 89 230 89 230223 070 446 100

2025* 5,4% 47 020 94 050 94 050 235 120 470 200

2026* 3,5% 48 660 97 340 97 340 243 350 486 600

2027* 2,4% 49 830 99 680 99 680 249 190 498 300

Nii lihtsustamise analüüsis küsitletud14 kui ka 3.06.2025. a kaasamise koosolekul osalenud

hankijad ja ettevõtjad15 toetasid piirmäärade tõstmist. Samuti on piirmäärade tõstmist toetanud

Kaubandus- ja Tööstuskoda16.

Bürokraatia vähendamiseks kaotatakse või muudetakse regulatsioone, mis ei ole riigihangete

eesmärkide täitmiseks hädavajalikud. Näiteks jäetakse seadusest välja nõue esitada ehitustööde

hankelepingutes keskmise töötasu tõend või vabastatakse hankija kohustusest kontrollida

alltöövõtjaid, kelle osa hankelepingu täitmisel on väiksem kui 10%.

Riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks lisatakse seadusesse täiendav alus

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Lisatav säte võimaldab

liitlasvägedele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks või

Kaitseväe õppuste korraldamiseks viia riigihange läbi kiiresti, mis on pidevalt muutuvas

julgeolekuolukorras oluline, ning jõuda läbirääkimiste kaudu ka parima lahenduseni.

Võrdlus välisriikidega

Enamikes liikmesriikides on sarnaselt Eestiga kehtestatud siseriiklikud riigihangete piirmäärad.

Valdavalt kasutatakse kahetasandilist süsteemi nagu käesoleva eelnõuga ette nähakse.

Kahetasandilist piirmäärade süsteemi kasutatakse näiteks Leedus, Rootsis, Soomes17,

Horvaatias, Sloveenias, Iirimaal. Alltoodud ülevaatest selgub, et eelnõus pakutav asjade ja

teenuste piirmäär 50 000 eurot ning ehitustööde piirmäär 100 000 eurot on võrdlusriikidest

pigem madalam. Rootsis ja Iirimaal, kus ei ole ehitustöödele eraldi piirmäära kehtestatud,

kattub näitaja Eesti uue asjade ja teenuste piirmääraga. Seega saab asuda seisukohale, et eelnõus

esitatud uued lihthanke piirmäärad ei ole liialt kõrged. Võrdlusriikide riigihangete siseriiklikud

piirmäärad on järgmised (vt tabel 4):

14 Ettepanek 9. Lihtsustamise aruanne. 15 Kaasamise koosoleku kokkuvõte kättesaadav: https://fin.ee/sites/default/files/documents/2025-

08/Lisa%20seletuskirja%20juurde%20Kaasamise%20koosoleku%20arutelu%20kokkuv%C3%B5te.pdf. 16 Kaubandus- ja tööstuskoja 13.03.2025 kiri nr 4/46. Kättesaadav: Rahandusministeeriumi avalik

dokumendiregister. 17 Soome riigihangete seadus, § 25. Kättesaadav soome keeles: Laki julkisista hankinnoista ja

käyttöoikeussopimuksista | 1397/2016 | Suomen säädöskokoelma | Finlex.

10

Tabel 4

Riik Asjad ja teenused (eurodes) Ehitustööd (eurodes)

Soome 60 000 150 000

Rootsi 63 000

Leedu18 70 000 174 000

Horvaatia 27 000 67 000

Iirimaa 50 000

Portugal 75 000 150 000

Mitmetes teistes liikmesriikides on üle riikliku piirmäära, kuid alla rahvusvahelise piirmäära

jäävate hankemenetluste regulatsioon tunduvalt lihtsam, kui rahvusvahelist piirmäära ületavate

menetluste puhul. Siseriiklikele menetlustele kohaldatakse sageli vaid hankemenetluse

põhimõtteid. Näiteks võib tuua Soome19 ja Rootsi. Iirimaal ei ole siseriiklikke riigihankeid

reguleeritud isegi seaduse tasandil, vaid välja on antud juhised20.

Rootsis jõustusid 1. veebruaril 2022. a seaduse muudatused, millega lihtsustati oluliselt alla

rahvusvahelise piirmäära jäävate riigihangete menetlust. Kehtiva korra kohaselt võib alla

700 000 SEK-i (63 000 eurot) jäävates riigihangetes sõlmida otselepingu. Riigihanked, mis

jäävad 700 000 SEK-i ja rahvusvahelise piirmäära vahele, avaldatakse, kuid nende menetluse

sätestab iga hankija oma vajadustele vastavalt arvestades riigihangete üldpõhimõtteid21. Rootsi

valitsus tõi muudatuste positiivse mõjuna välja: vähem bürokraatiat, madalamad kulud

hankijatele; suurem konkurents ja paremad võimalused VKE-dele, vähem vaidlustusi ja suurem

õiguskindlus; keskendumine strateegilistele eesmärkidele; paremad avalikud teenused ja

kohaliku tasandi tugevdamine22. Riskidena toodi välja: järelevalve keerukamaks muutumist;

otselepingute puhul väiksem läbipaistvus ja ebavõrdne kohtlemine; alguses kasvav ebakindlus

ja vaidlustuste oht23. Eesti hindab eelmainitud riskide esinemist madalaks, sest erinevalt

Rootsist ei kaotata Eestis senist regulatsiooni ära, vaid laiendatakse olemasoleva menetluskorra

kohaldamisala. Lihthankemenetlus on aastaid kasutatud menetluse liik24, mistõttu ei peaks

eelnõu jõustumisega turuosalistele üleminekuraskusi olema. Viimast kinnitab enne eelnõu

koostamist saadud turuosaliste tagasiside. Lisaks on Eestis siseriiklikult kasutatav

lihthankemenetlus võrreldes naaberriikide regulatsioonidega märkimisväärselt enam

reguleeritud. Vaikimisi kohalduvad menetlusele mitmed avatud menetluse sätted, kui hankija

ei sätesta teisiti. Seetõttu ei kaasne eelnõu jõustamisega läbipaistvuse vähenemist, mille suhtes

ettevõtjad kaasamise koosolekul muret väljendasid. Eelnõu autorite hinnangul ületab eelnõust

tõusev kasu võimalikke riske.

18 Leedu riigihangete seadus, art 4. Kättesaadav inglise keeles: I-1491 Republic of Lithuania Law on Public

Procurement. 19 Samas § 100 jj. 20 „Kaupade ja teenuste riigihangete suunised“. Kättesaadav:

OGP_Public_Procurement_Guidelines_2023_WEB.pdf. 21 Rootsi riigihangete seadus, ptk 19. Kättesaadav inglise keeles swedish-public-procurement-act.pdf. 22 Eelnõu seletuskiri, p 14. Rootsi keeles kättesaadav:

https://www.regeringen.se/contentassets/b4fd6f795a8e49b8b175c60d322bceba/ett-forenklat-

upphandlingsregelverk-prop.-2021225.pdf. 23 Samas. 24 Lihthankemenetlusele kohaldusid varasemalt vaid riigihangete üldpõhimõtted, kuid 01.01.2011 jõustusid

seaduse muudatused, millega kehtestati lihthankemenetlusele täpsemad reeglid. Seletuskirja kohaselt soovisid

hankijad rohkem suuniseid lihthanke korraldamiseks. Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste

muutmise seadus, § 1 p 18. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010002.

11

Pakkumuste esitamise tähtaegade skaalal asetub Eesti riikide võrdluses keskele. Pakkumuste

esitamise miinimumtähtajad siseriiklikes menetlustes on võrdlusriikides järgmised (vt tabel 5):

Tabel 5

Riik Asjad ja teenused (päevades) Ehitustööd (päevades)

Rootsi2535, eelteatega 15, elektroonilises menetluses võib lühendada 5 päeva

võrra

Soome26 30

Horvaatia27 20 20–30

Läti28 20, eelteatega 15

Eesti (uued

tähtajad)

15 25

Sloveenia29 Mõistlik tähtaeg, praktikas 10–15 Mõistlik tähtaeg, praktikas

15–20

Iirimaa30 Mõistlik tähtaeg Mõistlik tähtaeg

Poola31 7 14

Leedu32 12, eelteatega 7

Järelikult ei eristu Eesti siseriikliku menetluse tähtajad oma pikkuse poolest Euroopa vastavast

praktikast ning on nii hankijate kui pakkujate vaatest optimaalsed.

2.2. Väljatöötamiskavatsuse koostamine

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 1 punkti 2 alusel eelnõule väljatöötamiskavatsust ei koostatud eelnõu

kiireloomulisuse tõttu.33 Kiire menetlemine on vajalik, et vähendada avaliku sektori personali

töökoormust kulude kärpimise tingimustes ning elavdada majandust, parandades ettevõtjate

ligipääsu riigihangetele. Väljatöötamiskavatsuse koostamine oleks eelnõu jõustumist ja sellest

tulenevat kasu vähemalt aasta võrra edasi lükanud. Eelnõusse on lisatud ka riigihankealaste

väärteokoosseisude kehtetuks tunnistamine. See teenib eelnõu üldist lihtsustamise eesmärki ja

annab hankijatele täiendavat julgust uuenduslike lahenduste leidmiseks, mistõttu on otstarbekas

menetleda seda teiste muudatustega koos.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 asendatakse § 9 lõike 4 punktis 4, § 15 lõigetes 3, 6, 10 ja 11, § 16 lõikes 3, § 17

lõigetes 1 ja 2, § 19 lõikes 3, § 30 lõikes 8, § 171 lõigetes 2 ja § 185 lõikes 5 sõna „riigihanke“

sõnaga „lihthanke“. Muudatuse eesmärk on viia seaduse terminoloogia kooskõlla eelnõu keskse

eesmärgiga kaotades kahest siseriiklikust piirmäärast üks – riigihanke piirmäär.

25 Rootsi riigihangete seadus, ptk 11. 26 Soome riigihangete seadus, § 121. 27 Horvaatia riigihangete seadus, art 19. Kättesaadav horvaatia keeles: Središnji katalog službenih dokumenata

RH. 28 Läti VV määrus, art 3. Kättesaadav inglise keeles: Iepirkuma procedūru un metu konkursu norises kārtība. 29 Sloveenia riigihangete seadus. Kättesaadav sloveenia keeles: Pravno-informacijski sistem Republike Slovenije

(PISRS). 30 „Kaupade ja teenuste riigihangete suunised“, p 83. 31 Poola riigihangete seadus, § 283. Kättesaadav inglise keeles: Legal framework - Public Procurement Office -

Gov.pl website. 32 Leedu riigihangete seadus, art 40. 33 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on eelnõu valmimise tähtajaks 2025. aasta III kvartal

12

Punktiga 1 tehtavad muudatused puudutavad riigihangete erinevaid liike nagu sotsiaal- ja

eriteenused, kaitse- ja julgeoleku valdkonna riigihanked (§ 15 lõiked 3, 6, 10 ja 11 ning § 171

lõiked 2 ja 3; § 16 lõige 3), ideekonkursid (§ 17), samuti hankekorda (nt § 9 lõige 4 punkt 4) ja

segalepinguid (§ 19 lõige 3). Riigihangete osadel liikidel puudus varem lihthanke piirmäär ja

nendele kohalduvaks alampiiriks oligi riigihanke piirmäär. Eelnõu punktiga 5 kehtestatakse

need senised riigihanke piirmäärade künnised vastavate hangete lihthanke piirmääradena.

Seetõttu on punkti 1 muudatus olemuselt tehniline ja terminoloogiat ühtlustav. See ei muuda

sisulist regulatsiooni, kuna kõnealused sätted hõlmavad ka edaspidi sama suurusjärgu

riigihankeid, kuid uue terminoloogia all.

Paragrahvi 185 lõike 5 riigihanke piirmäära asendamisega lihthanke piirmäära vastu laiendab

õiguskaitset asjadel, teenustel ja ehitustöödel ning teenuste kontsessioonil, sest õigusvastaselt

sõlmitud hankelepingute vaidlustamise õigus algab senise riigihanke piirmäära asemel

lihthanke piirmäärast. Samas sotsiaal- ja eriteenustel, teistel kontsessioonilepingutel ning

kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavatel teenustel jääb õiguskaitse ulatus

samaks, kuna nende liikide puhul kehtestatakse seniste riigihanke piirmäärade künnised uute

lihthanke piirmääradena, mistõttu regulatsiooni faktiline kohaldumispiir ei muutu.

Punktidega 2–6 tehakse eelnõu tuumaks olevad muudatused piirmäärade §-s 14. Muudatustega

minnakse üle kahetasandilisele siseriiklikule piirmäärade süsteemile.

Punktidega 2, 3 ja 4 tõstetakse kehtivaid lihthanke piirmäärasid. § 14 lõikes 1 tõstetakse:

1) asjade ja teenuste lihthanke piirmäär 30 000 eurolt 50 000 eurole;

2) ehitustööde, teenuste kontsessioonilepingu, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade või

teenuste ning võrgustikusektori hankija asjade või teenuste riigihangete piirmäär 60 000

eurolt 100 000 eurole;

3) kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ning võrgustikusekotri hankija korraldatavate ehitustööde

riigihangete piirmäär 300 000 eurolt 500 000 eurole.

Piirmäärade uute künniste kehtestamisel arvestati aastate 2017–2024 inflatsiooni ja kahe

tulevase aasta tarbeks arvutati 2017–2024. aastate keskmine tarbijahinnaindeks, mis kajastas

prognoositavat jätkuvat inflatsioonitõusu trendi. Arvutused uute piirmäärade leidmiseks on

esitatud seletuskirja tabelis 3.

Muudatuse eesmärk on piirmäärade ajakohastamine arvestades majanduskeskkonnas toimunud

muutusi. Eelnõuga taastatakse RHS 2017. aastal kehtestatud olukord, mil sooviti vältida

rangemate menetlusreeglite kohaldamist väiksematele riigihangetele. Muudatusega väheneb

hankijate töökoormus, sest kasvab nn väikehangete hulk, mis viiakse läbi üksnes asutusesiseste

reeglite kohaselt.

Eeltoodut kinnitab lihthankemenetluste arv 2024. aastal. Kui 2018. aastal oli

lihthankemenetluste osakaal kõikidest menetlustest 45%, siis 2024. aastal ainult 22% (vt tabel

6). Järelikult on nii hankijad kui pakkujad olnud sunnitud hindade kallinemise tõttu osalema

keerulisemates hangetes.

Tabel 6

13

Paragrahvi 14 lõige 2, milles loetleti riigihanke piirmäärad, tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi

14 lõike 2 senised punktid 1 ja 3 viiakse samas sõnastuses, kuid tõstetud piirmääradega sama

paragrahvi lõikesse 1 uute punktidena 4 ja 5. Nendega kehtestatakse lihthanke piirmäärad hanke

liikidele, mida varem reguleeriti riigihanke piirmäära kaudu. Uue punkti 4 kohaselt on

eriteenuste hanke- ja kontsessioonilepingu ning ideekonkursi lihthanke piirmäär 100 000 eurot.

Uue punkti 5 kohaselt on sotsiaalteenuste, sotsiaalteenuste kontsessioonilepingu ja

kaitsevaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste lihthanke piirmäär 500 000 eurot.

Tegemist on piirmäärade süsteemi muutva muudatusega, mis integreerib kõik siseriiklikud

alampiirmäärad ühtse lihthanke piirmäära alla.

Punktiga 7 asendatakse § 15 lõigetes 1 ja 2, § 16 lõikes 2, § 19 lõigetes 1, 2, 6, ja 8, § 20 lõike

1 punktis 2 ning lõikes 2 sõna „riigihanke“ sõnaga „rahvusvaheline“ Muudatus on otsene ja

loogiline tagajärg riigihanke piirmäära kaotamisele.

Paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2 tehakse eelnõu keskne sisuline muudatus avaliku sektori hankija

jaoks. Kehtiva seaduse järgi kohaldatakse riigihangetele, mille eeldatav maksumus jääb

lihthanke piirmäära ja riigihanke piirmäära vahele, lihthankemenetlust (lõige 1) ning riigihanke

piirmäära ületavate hangete puhul hankemenetlust (lõige 2). Riigihanke piirmäära kaotamisega

lihtsustub piirmäärade süsteem kahetasandiliseks. Paragrahvi 15 lõike 1 muudatusega laieneb

lihthankemenetluse (3. peatüki 1. jagu) kohaldamisala kuni rahvusvahelise piirmäärani. Sama

paragrahvi lõike 2 muudatusega kohaldub hankemenetlus (2. peatükk) riigihangetele, mille

eeldatav maksumus on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära.

Muudatus tagab, et kõige rangemad reeglid – 2. peatüki (klassikaline sektor), 4. peatüki

(kontsessioonid) või 5. peatüki (võrgustikusektor) menetluskord – kohalduvad ainult

rahvusvahelist piirmäära ületavatele riigihangetele.

Paragrahvi 19 sätted reguleerivad menetlusreeglite kohaldamist erinevate segalepingute puhul,

mida sõlmib avaliku sektori hankija. Eelnõu punktiga 7 tehtavad muudatused selle paragrahvi

14

lõigetes 1, 2, 6 ja 8 on otseselt seotud riigihanke piirmäära kaotamisega ja viivad sätted

kooskõlla uue kahetasandilise piirmäärade süsteemiga.

Paragrahvi 19 lõigetes 1 ja 2 reguleeritakse olukorda, kus segalepingu esemeks on samaaegselt

klassikaline riigihange (asjad, teenused v.a sotsiaal- ja eriteenused, või ehitustööd) ja

kontsessioonileping. Kehtivas seaduses oli riigihanke piirmäär see lävend, mis määras, kas

kohaldada lihthankemenetlust (lõige 1) või rangemat, direktiivil põhinevat menetlust (lõige 2).

Muudatusega asendatakse see lävend rahvusvahelise piirmääraga. See tähendab, et edaspidi on

lihthankemenetluse kohaldamise ülempiiriks rahvusvaheline piirmäär ning 2. peatüki menetlust

tuleb kohaldada alles siis, kui riigihanke klassikalise sektori osa maksumus ületab

rahvusvahelise piirmäära.

Analoogne muudatus tehakse § 19 lõigetes 6 ja 8. Need sätted reguleerivad keerulisemaid

segalepinguid (vastavalt klassikaline + võrgustikusektor ning võrgustikusektor + kontsessioon)

olukorras, kus lepingu peamist eset ei ole võimalik kindlaks määrata. Ka siin toimis riigihanke

piirmäär piirjoonena, millest sõltus, kas kohaldada lihthankemenetlust või rangemat, vastava

sektori (2. või 5. peatüki) menetluskorda. Riigihanke piirmäära asendamine rahvusvahelise

piirmääraga säilitab selle loogika, kuid kohandab selle uuele süsteemile.

Kokkuvõttes ei muuda need muudatused § 19 aluspõhimõtteid – segalepingu puhul tuleb

lähtuda rangema menetluskorra eelistusest –, vaid ühtlustavad paragrahvi terminoloogia ja

lävendid eelnõu üldise eesmärgiga kaotada riigihanke piirmäär.

Punktiga 8 tunnistatakse § 15 lõige 7 kehtetuks eesmärgiga muuta menetlusnõuded lihtsamaks

ja selgemaks nende võrgustikusektori hankijate jaoks, kes on samaaegselt ka avaliku sektori

hankijad.

Paragrahvi 5 lõike 3 punkti 1 järgi on mistahes avaliku sektori hankija (§ 5 lõige 2 punktid 1–

5) käsitatav võrgustikusektoris tegutsemisel võrgustikusektori hankijana. Paragrahvi 5 lõike 3

punktides 1–3 nimetatud võrgustikusektori hankijate eristamine kohase menetlusreeglistiku

valimisel pole põhjendatud. Kui avaliku sektori hankija teeb soetuse võrgustikusektori tegevuse

tarbeks, siis peab ta saama kohaldada erisusteta võrgustikusektori hankija piirmäärasid ja

reegleid, mitte lähtuma tavalise avaliku sektori hankija piirmääradest ja reeglitest.34

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/E35 isikuline kohaldamisala (ratione

personae) hõlmab kõiki võrgustikusektoris tegutsevaid avaliku sektori hankijaid ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL ei ole ette nähtud võrgustikusektoris tegutsevale

avaliku sektori hankijale madalamaid piirmäärasid ega rangemaid menetlusreegleid. Olukorras,

kus isik vastab samaaegselt hankija definitiivsetele tunnustele nii Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/25/EL kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL36

mõistes, sõltub kohaldatavate menetlusreeglite valik sõlmitava hankelepingu peamisest

eesmärgist.37

34 RKHKo 05.11.2012, 3-3-1-39-12, p 26; 28.10.2013, 3-3-1-43-13, p-d 14-16; TlnRnKo 17.01.2014, 3-13-2218,

p 11. 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika,

transpordi ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2004/17/EÜ. 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi

2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 37 mutatis mutandis EKo 10.04.2008, C-393/06, Ing. Aigner, p 59.

15

Muudatuse tulemusena kohalduvad võrgustikusektoris tegutsemisel nii avaliku sektori

hankijatele (§ 5 lõike 3 punkt 1) kui ka kitsalt võrgustikusektori hankijatele (§ 5 lõike 3 punktid

2 ja 3) ühtselt võrgustikusektori riigihangete piirmäärad ja reeglid. Muudatusega luuakse

selgus, et kohased menetlusnõuded sõltuvad edaspidi ainult sellest, mis on hankelepingu ese.

Võrgustikusektoris tegutsemisel juhindub ka avaliku sektori hankija § 15 lõigetest 8–10.

Seejuures tuleb panna tähele, et avaliku sektori hankija ei saa „põgeneda“ tavahankija reeglite

eest võrgustikusektorisse – kui lepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata, siis

avaliku sektori hankija ei tegutse selle lepingu sõlmimisel võrgustikusektoris, teda ei käsitata

selle lepingu sõlmimisel võrgustikusektori hankijana ning ta peab lähtuma tavalistest avaliku

sektori hankija piirmääradest ja reeglitest (§ 16 lõiked 1–3).

Punktiga 9 muudetakse kontsessioonilepingutele kohalduvaid reegleid § 16 lõikes 1. Esiteks,

jäetakse sättest välja sõna „teenuste“. Parandus on oluline, sest vastupidisel juhul jääks seoses

riigihanke piirmäära kaotamisega sätestamata milline menetluskord kohaldub alla

rahvusvahelise piirmäära jäävatele ehitustööde kontsessioonilepingutele. Praegu kehtiv lõige 1

kohaldub vaid teenuste kontsessioonilepingutele, kuid mitte ehitustööde

kontsessioonilepingutele, sest seni on kontsessioonilepingutest kehtestatud lihthankemäär

üksnes teenuste kategooriale. Paragrahvi lõige 2 hõlmab kõiki kontsessioonilepinguid, kuid

alates rahvusvahelisest piirmäärast. Teiseks, sätet täiendatakse, täpsustades, et

lihthankemenetlus kohaldub vahemikus lihthanke piirmäärast kuni rahvusvahelise piirmäärani.

Mõlemad muudatused täidavad piirmäärade kahetasandiliseks muutmise eesmärki.

Punktiga 10 ja 18 jäetakse § 181 lõikest 4 ning § 23 lõikest 8 välja riigihanke piirmäär.

Mõlemad sätted reguleerivad olukordi, kus hankijal tuleb valida erinevate menetluskordade

vahel sõltuvalt riigihanke eeldatavast maksumusest. Kehtiva seaduse kohaselt pidi hankija

arvestama kolme tasemega: lihthange, riigihange ja rahvusvaheline hange. Eelnõuga aga

riigihanke piirmäär kaotatakse ning viide sellele künnisele muutub üleliigseks. Varem oli

valikuvariante kolm, sest kasutusel oli lisaks riigihanke piirmäär.

Punktidega 11–14 tehakse muudatused § 181 lõikes 6, mis reguleerib menetlusreeglite

kohaldamist segalepingute sõlmimisel. Muudatused on vajalikud, et viia paragrahvi sätted

kooskõlla riigihanke piirmäära kaotamisega ja uue kahetasandilise piirmäärade süsteemiga.

Eelnõu punktidega 11–14 muudetakse ja korrastatakse oluliselt § 181 lõiget 6. See säte

reguleerib erinevaid kombinatsioone hankelepingutest, mille ese hõlmab teenuseid, asju ja

sotsiaal- või eriteenuseid. Muudatuste koosmõjul kohandatakse sätte senine neljapunktiline

struktuur uuele kahetasandilisele süsteemile, säilitades samal ajal rangema menetluskorra

kohaldamise põhimõtte.

Lõike 6 punktis 1 asendatakse viide riigihanke piirmäärale viitega rahvusvahelisele piirmäärale.

See tähendab, et lihthankemenetlust kohaldatakse olukorras, kus asjade ja teenuste osa jääb

lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära vahele ning sotsiaalteenuste osa ei käivita rangemat

menetluskorda.

Lõike 6 punktis 2 tehakse kaks muudatust. Esiteks, asjade ja teenuste osa maksumuse

võrdluspunktiks saab lepingu eeldatav maksumus alla rahvusvahelise piirmäära. Teiseks,

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kohaldumise aluseks seatakse nende lihthanke piirmäära

ületamine.

Lõike 6 punktis 3 tehakse samuti kaks muudatust. Esmalt asendatakse viide riigihanke

piirmäärale viitega rahvusvahelisele piirmäärale. Teiseks jäetakse punktist välja tingimus

sotsiaal- või eriteenuste osa maksumuse kohta. Muudatus tagab, et juhul kui asjade ja teenuste

16

osa maksumus ületab rahvusvahelise piirmäära, kohaldub kogu riigihankele alati kõige rangem,

2. peatüki menetluskord, olenemata sotsiaal- ja eriteenuste osa maksumusest. See on kooskõlas

direktiivide rangema korra kohaldamise põhimõttega ja lahendab olukorra, kus mõlemad

lepinguosad ületavad oma rahvusvahelise piirmäära.

Lõike 6 punkti 4 kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna see muutub üleliigseks. Varem

reguleeris see olukorda, kus sotsiaal- ja eriteenuste osa maksumus ületas rahvusvahelist

piirmäära. Uues süsteemis katab selle olukorra ära muudetud punkt 2, mis seob sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetluse reeglite kohaldumise nende lihthanke piirmäärast alates, mis hõlmab

ka rahvusvahelise piirmäära ületamist.

Eestis on seadusandja lähenenud segalepingute regulatsioonile kausaalselt ning sätestanud

detailsed reeglid, pannes hankijale kohustuse leida just tema riigihanke kombinatsioonile sobiv

säte. Regulatsiooni järjepidevuse huvides jätkatakse segalepingute regulatsiooni sama

struktuuriga.

Punktidega 15 ja 16 muudetakse ja täpsustatakse § 19 lõikeid 4 ja 4¹. Mõlemad sätted

reguleerivad menetluskorra valikut avaliku sektori hankija sõlmitavate segalepingute puhul,

mille esemeks on samaaegselt sotsiaal- või eriteenused ja kontsessioonileping. Muudatuste

eesmärk on kohandada sätted uuele kahetasandilisele piirmäärade süsteemile.

Eelnõuga muudetakse § 19 lõiget 4, mis määratleb tingimused, millal segalepingule (sotsiaal-

ja eriteenus + teenuste kontsessioon) kohaldatakse lihthankemenetlust (3. peatüki 1. jagu).

Muudatusel on kaks osa. Esiteks, viide riigihanke piirmäärale kui kontsessiooni osa ülempiirile

asendatakse rahvusvahelise piirmääraga. See on süsteemne muudatus, mis tuleneb riigihanke

piirmäära kaotamisest. Teiseks täpsustatakse, et sotsiaal- või eriteenuste osa maksumus peab

olema väiksem nende lihthanke piirmäärast. See on vajalik, et eristada antud olukorda § 19

lõikes 3 kirjeldatud olukorrast, kus just sotsiaal- ja eriteenuste osa on määrav ning tingib

erimenetluse. Muudatus tagab, et lihthankemenetlust kohaldatakse ainult siis, kui kumbki

lepinguosa ei käivita rangemat menetluskorda.

Lõige 4¹ määratleb tingimused, millal segalepingule (sotsiaal- ja eriteenus + kontsessioon)

kohaldatakse 4. peatüki kontsessioonimenetluse korda.

Sarnaselt § 19 lõike 4 muudatusega asendatakse lõikes 41 esmalt riigihanke piirmäär

rahvusvahelise piirmääraga, mis ongi 4. peatüki menetluse kohaldamise aluseks. Teiseks, sätte

lõppu lisatakse tingimus, et sotsiaal- või eriteenuste osa maksumus peab olema väiksem nende

lihthanke piirmäärast. See parandus tagab kooskõla direktiivide hierarhiaga ja väldib vastuolu

§ 19 lõikega 3.

Direktiivide kohaselt on klassikalise sektori (sh sotsiaal- ja eriteenuste) menetluskord

kontsessioonide menetluskorra suhtes ülimuslik. Lisatud tingimus tagabki selle hierarhia

toimimise. See välistab 4. peatüki kohaldamise olukorras, kus ka sotsiaal- ja eriteenuste osa

maksumus ületab oma piirmäära – sellisel juhul kohalduks rangema õigusena lõike 3 alusel

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse reeglid. Seega tagab muudatus, et kontsessioonide

menetlust kohaldatakse ainult siis, kui see ongi antud kombinatsioonis kõige rangem kohalduv

menetluskord.

Punktiga 17 tunnistatakse § 22 kehtetuks. Paragrahv 22 annab valdkonna eest vastutavale

ministrile volituse ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirja

kehtestamiseks. RHS jõustumisest 1. septembril 2017. a kuni käesoleva ajani ei ole

17

volitusnormi alusel rakendusakti kehtestatud. Rahandusministeerium ei näe ka tulevikus

volitusnormiks vajadust. Eelnõu koostamise ajaks ei ole ei riigi ega huvitatud isikute poolt

esitatud ettepanekuid ehitus- ja projekteerimishangetes siseriiklike nõuete kehtestamiseks.

Punktiga 19 muudetakse § 27 lõiget 2, mis sätestab hankija kohustuse põhjendada riigihanke

osadeks jaotamata jätmist.

Muudatuse peamine eesmärk on viia säte kooskõlla eelnõu keskse eesmärgiga kaotada

riigihanke piirmäär ja minna üle kahetasandilisele piirmäärade süsteemile. Sellega seoses

kaotatakse sättest viited riigihanke piirmäärale.

Selle tulemusena väheneb töökoormus, sest muudatusega väheneb põhjendamiskohustuse

ulatus. Kui kehtiva seaduse kohaselt pidi hankija riigihanke osadeks jaotamata jätmist

põhjendama riigihanke (või teatud juhtudel rahvusvahelist) piirmäära ületavate hangete puhul,

siis edaspidi kehtib see kohustus ainult riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on

vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL on selline põhjendamiskohustus vaid

rahvusvahelist piirmäära ületavatele riigihangetele. Alla rahvusvahelist piirmäära on

liikmesriikidel õigus kehtestada paindlikumaid reegleid. Kohustuse eesmärk on soodustada

konkurentsi ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu riigihangetele.

Muudatus ei avalda suurt mõju eelmainitud eesmärgi saavutamiseks, kuna Eestis alla

rahvusvahelise piirmäära riigihangetes osalevatest ettevõtetest on 88% väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjad.38

Praktikas on põhjendamiskohustus muutunud pigem formaalsuseks. Hankijad esitavad sageli

standardseid või väheinformatiivseid selgitusi, mis ei ava otsuse tegelikke tagamaid. Lisaks on

hankijad ka ilma põhjendamiskohustuseta seotud riigihangete üldpõhimõtetega, sh kohustusega

kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja eesmärgipäraselt. Teatud juhtudel võib riigihanke

jaotamata jätmine olla vastuolus säästlikkuse põhimõttega ja vähendada konkurentsi, mida

hankija peab igal juhul vältima.

Muudatus toob kaasa kaebeõiguse riive. Kehtiva õiguse kohaselt on ettevõtjatel võimalik

hankija otsust riigihange osadeks jaotamata jätta vaidlustada kaudselt, st esitades vaidlustuse

esitatud põhjenduse peale. Utreeritud näitena võib tuua olukorra, kus hankija ostab ühe

riigihanke raames autosid ja kontorimööblit. Ettevõtjal ei ole võimalik iseenesest vaidlustada

autode ja mööbli koos ostmist, kuid tal on võimalik vaidlustada hankija põhjendust. Nii on ka

praktikas tekkinud hankija põhjenduse üle korduvvaidlusi.39 Kui põhjendamiskohustus osadeks

jagamata jätmise kohta alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetes kaob, langeb ära ka

võimalus nendes riigihangetes osadeks jaotamata jätmist ka kaudselt vaidlustada. Kuigi

muudatusega kaasneb õiguskaitse nõrgenemine, ei saa seda pidada oluliseks, kuna

vaidlustuskomisjonis on § 27 lõike 2 õiguspärase rakendamise üle vaidlusi viimase 5 aasta

jooksul olnud vaid 3, kohtusse on sh jõudnud vaid üks. Lisaks on kohtupraktika kinnitanud, et

vaidlustuskomisjon ei saa hankijat kohustada riigihanke osadeks jagamata jätmist „paremini“

põhjendama ega hanget osadeks jagama.40 Vaidlustuskomisjoni kontroll hankija poolt § 27

lõike 2 nõuetekohase täitmise üle piirdub eelkõige sellega, kas hankija on riigihanke osadeks

jaotamist üleüldse kaalunud. 41

38 Arvestatud hankelepingute maksumuste järgi. Kõikide riigihangete statistika kohaselt on VKE-dega sõlmitud

umbes 70% lepingutest. Eestis on kokku VKE-sid ligikaudu 98–99%. 39 VaKo 110-24/276975, VaKo 156-24/276975. 40 TlnHKo 3-19-2344, p-d 22-23, 25.6. 41 VaKo 47-25/287219.

18

Punktiga 20 muudetakse ja lihtsustatakse § 30 lõike 9 punkti 3¹, mis sätestab minikonkursil

esitatud pakkumuste avamise aja.

Eelnõu keskne idee võimaldab käesoleva sätte sõnastust lihtsustada. Punktiga 20 sätestatakse

pakkumuste avamise aeg riigihangetele, mis on võrdsed või ületavad lihthanke piirmäära.

Varem puudus osadel riigihangetel (nt sotsiaal- ja eriteenused) lihthanke piirmäär. Seetõttu tuli

punktis eraldi viidata ka riigihanke piirmäärale kui alternatiivsele lävendile.

Punktiga 21 muudetakse § 30 lõiget 102, mis reguleerib hankija kohustust kontrollida

kõrvaldamise aluste olemasolu raamlepingu alusel korraldatavatel minikonkurssidel.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab hankija kontrollima kõrvaldamise aluste esinemist

olukorras, kus raamlepingu maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga ja

hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga. Muudatuse

tulemusel on selline kontroll kohustuslik üksnes siis, kui minikonkursi raames sõlmitava

hankelepingu eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära.

Kui hankelepingu maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära, on hankijal kaalutlusõigus

otsustada lisada selline tingimus riigihanke alusdokumentidesse.

Muudatuse peamine eesmärk on vähendada hankijate töökoormust, lähtudes proportsionaalsuse

põhimõttest.

Nimelt kontrollib hankija kõrvaldamise aluste puudumist juba raamlepingu sõlmimiseks

korraldatud hankemenetluses. Korduv kohustuslik kontroll iga minikonkursi raames on

ebaproportsionaalne, eriti arvestades, et minikonkursid on olemusel paindlikumad ja vähem

formaalsed hankemenetlusest.

Erinevalt hankelepingutest on raamlepingute maksimaalne ajaline kestus kuni neli aastat (§ 29

lõige 2). Hankelepingute puhul ei kontrolli hankijad tavaliselt hankelepingu kestuse jooksul

kõrvaldamise aluste esinemist. Seda ei nõua hankijalt RHS ega riigihankedirektiivid. Isegi kui

hankelepingu täitmise ajal tekib mõni § 95 lõigetes 1–4 nimetatud alus, siis ei ole hankija

kohustatud, vaid õigustatud hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (§ 124 lõige 21).

Järelikult on hankijal õigus ka erakorraliselt üles öelda raamleping, kui enne minikonkursi

tulemusel hankelepingu sõlmimist selgub et pakkujal esineb kõrvaldamise alus. Seega ei kaota

hankija õigust vältida selliste partnerite kasutamist, kellel on nt maksuvõlg, või on

rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või esinevad muud alused. Kokkuvõttes on põhjendamatu

seada minikonkurssidele rangemaid nõudeid kui tavalistele hankelepingutele.

Sellist käsitlust toetab ka asjaolu, et mitme osalejaga raamlepingute puhul, mille kõiki tingimusi

ei ole algselt kindlaks määratud, on minikonkursi korraldamise meetod – kui jätta kõrvale teatud

sätted 2014. aasta direktiivis – suures osas hankija enda otsustada. Raamlepingu alusel

sõlmitava hankelepingu sõlmimise kord on sageli vähem vormiline ja paindlikum.42

Muudatus annab hankijale suurema paindlikkuse otsustada, millal on täiendav kontroll vajalik,

arvestades konkreetse riigihanke riske ja mahtu.

42 Andhov, M. Article 33 Framework Agreements, p 33.38, lk 374. Caranta, R., Sanchez-Graells, A. European

Public Procurement. Commentary on Directive 2014/24/EU. Edward Elgar Publishing Limited 2021.

19

Punktidega 22 ja 26 muudetakse § 32 lõiget 8 ja tunnistatakse kehtetuks § 47 lõike 1 punkt 8.

Muudatus puudutab dünaamilise hankesüsteemiga (edaspidi DHS) liitmise otsust.

Peamine muudatus seisneb selles, et kaotatakse hankija kohustus vormistada eraldi ametlik

otsus taotleja DHS-ga liitumise kohta, kui taotleja vastab nõuetele. Kehtiva korra kohaselt peab

hankija enne taotleja liitmist DHS-ga kontrollima tema suhtes kõrvaldamise aluseid ning

seejärel tegema tema kvalifitseerimise kohta otsuse, mis on ühtlasi DHS-ga liitmise otsus.

Praktikas teevad otsuse hankija allkirjaõiguslikud isikud või hankekomisjon, mitte

hankespetsialistid.43

Uue korra kohaselt teavitatakse nõuetele vastavat taotlejat DHS-ga liitmisest teatega

elektroonilises keskkonnas, nt riigihangete registris.

Praktikas ei kontrolli hankija ettevõtja liitmisel DHS-ga tema kvalifikatsiooni sisuliselt, vaid

üksnes hankepassi alusel (§ 104). Taotleja liidetakse pärast seda, kui hankija teeb esialgse

otsuse taotlejate kvalifitseerimise kohta ainuüksi hankepassis esitatud kinnitustele tuginevalt.

Kui aga hankija taotlejat kontrollides leiab, et hankepassis on puudusi või taotlejal esinevad

kõrvaldamise alused, siis tuleb selle kohta teha eraldi põhjendatud otsus – otsus

kvalifitseerimata jätmise kohta või taotleja kõrvaldamise otsus. Seega on formaalse otsuse

koostamine ja allkirjastamine hankekomisjoni või allkirjaõigusliku isikul poolt sellisel juhul

tarbetu töökoormus.

Kuivõrd seotud hankes tuleb edukat pakkujat igal juhul sisuliselt kontrollida, siis ei ole riski, et

hankeleping sõlmitaks pakkujaga, kellel esinevad kõrvaldamise alused või kelle kvalifikatsioon

ei vasta nõuetele.

Lisaks tuleb märkida, et ettevõtja liidetakse DHS-ga, kui tal puuduvad kõrvaldamise alused

ning ta vastab kvalifitseerimise tingimustele. Mingeid muid täiendavad tingimusi DHS-iga

liitmiseks ei ole, järelikult kattub DHS-ga liitmise otsus tegelikult juba eelmainitud asjaolude

tuvastamisega. Paragrahvi 34 lõikest 2, § 54 lõikest 2 ja § 47 lõike 1 punktidest 1–4 tuleneb, et

hankija on kohustatud DHS-ga liituja suhtes tegema menetlusest kõrvaldamata jätmise või

kõrvaldamise otsuse ning sarnased otsused seoses ettevõtja kvalifitseerimisega. Järelikult

puudub eraldi otsuse liigi nagu „DHS-iga liitmise lubamise otsus“ järele vajadus.

Direktiivid dünaamilise hankesüsteemiga liitmise otsuse tegemist ei reguleeri. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 34 lõige 5 sätestab taotlustele hinnangu

andmise tähtaja. Selle hinnangu all ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL

tähenduses silmas peetud otsuse tegemist, nagu seda näeb ette kehtiv riigihangete seadus.

Direktiivis nõutava hinnangu saab riigihangete registris ühe hiireklikiga anda hankespetsialist,

tuginedes hankepassile ning registri automaatkontrollidele.

Hankija peab endiselt tegema põhjendatud otsuse juhul, kui taotleja jäetakse kvalifitseerimata

või kõrvaldatakse menetlusest. Paragrahvi 54 lõike 2 kohaselt kontrollib hankija piiratud

hankemenetluses iga tähtajaks hankemenetluses osalemise taotluse esitanud taotleja suhtes

kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt RHS-is ja riigihanke

alusdokumentides sätestatule. Hankijal on õigus igal ajal nõuda taotlejalt hankepassis

kajastatud kinnitusi tõendavate andmete või dokumentide esitamist ning teha otsus nimetatud

andmetele või dokumentidele tuginedes (§ 104 lõige 7).

43 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 17.

20

Punktidega 23–25 muudetakse ja lihtsustatakse § 41¹ ja § 45 sätteid, mis reguleerivad

elektroonilise kataloogi ja teabevahetuse reegleid.

Mõlemad muudatused on olemuselt tehnilised ja tulenevad eelnõu eesmärgist kaotada

riigihanke piirmäär ning kehtestada kõikidele hankeliikidele lihthanke piirmäär. Kehtivates

sätetes pidi arvestama süsteemiga, kus osadel hankeliikidel puudus lihthanke piirmäär. Seetõttu

tuli sätetes eraldi viidata ka riigihanke piirmäärale kui alternatiivsele lävendile.

Eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena seotakse mõlema paragrahvi kohaldamisala

lihthanke piirmääraga, samas säilib sätete sisuline reguleerimisala.

Punktiga 27 täiendatakse § 47 lõiget 4 punktiga 4. Muudatusega lisatakse hankijale kohustus

teavitada pakkujat edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed ja

edukat pakkumust iseloomustavad andmed, kui hankija kohaldab § 114 lõiget 11 ehk nn

„täielikku“ pöördmenetlust. Muudatus on vajalik, et tagada kooskõla uute § 114 lõikega 11 ja §

117 lõikega 11. (vt lisaks eelnõu punktid 48 ja 57)

Punktiga 28 täiendatakse § 50 lõikega 12, mille kohaselt saab korraldada väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse alla rahvusvahelise piirmäära riigihankes, kui hankelepingu

ese on vajalik ühises kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi või ühise julgeoleku- ja

kaitsepoliitika raames Euroopa Liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavad kaitsetegevuses

osaleva liikmesriigi sõjaväe üksuse ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule

ametikohustuste täitmiseks või Kaitseväe õppuste korraldamiseks.

Tulenevalt pingelisemaks muutunud julgeolekuolukorrast on vajalik suurendada paindlikkust

rahvusvahelise kaitsekoostöö ja sõjalise väljaõppe jaoks vajalike asjade, teenuste ja ehitustööde

hankimisel ning alla rahvusvahelise piirmääraga riigihangetes ei ole vajadust seada

põhjendamatuid piiranguid. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus võimaldab

korraldada riigihanke kiiresti, mis on muutuvas julgeolekuolukorras oluline, ning jõuda

läbirääkimiste kaudu parima lahenduseni. Tulenevalt § 125 lõikest 3 võimaldab muudatus

kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust ka lihthangetes, sh kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna lihthangetes.

Punktiga 29 muudetakse§ 65 lõiget 5, mis reguleerib võistleva dialoogi käigus peetavate

läbirääkimiste sisu.

Muudatuse sisuks on see, et kaotatakse senine absoluutne keeld arutada dialoogi käigus

pakkumuste hindamise kriteeriumide üle. Kehtiva sätte sõnastus on olnud kitsam kui selle

aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 30 lõike 3 kohaselt

– võimaldab direktiiv dialoogi käigus arutada kõiki riigihanke aspekte, sh hindamise

kriteeriume.44 Keeld pidada läbirääkimisi hindamise kriteeriumide üle kehtib

konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses (artikli 29 lõige 3). Euroopa

õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et võistlevas dialoogis võib sellest tulenevalt dialoogi

pidada ka hindamise kriteeriumide üle.45 Kuigi hindamise kriteeriumidena peab algses

hanketeates nimetama vähemalt hinna ja kvaliteedi, võivad esialgsete hindamiskriteeriumide

osakaalud, tähtsuse järjekord või vahemikud dialoogi tulemusel muutuda ja edasi areneda.

Seega § 65 lõikes 5 sätestatud keeld arutada võistleva dialoogi käigus hindamise kriteeriumide

üle raskendab võistleva dialoogi läbiviimist.

44 Laarmaa, K. RHS § 65, komm. 14 – Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019). 45 Caranta, R. Competitive dialogue. – Steinicke, M., Vesterdorf, P.L. EU Public Procurement Law. Brussels

Commentary. C.H. Beck, Hart, Nomos 2018, lk 414.

21

Selle muudatuse eesmärk on muuta võistleva dialoogi menetlus paindlikumaks ja paremini

sobivaks just keerukate ja uuenduslike riigihangete jaoks, kus parimad lahendused ja seega ka

kõige asjakohasemad hindamiskriteeriumid selguvad alles dialoogi käigus.

Muudatus omab positiivset mõju hankijate võimalusele jõuda majanduslikult soodsaima

pakkumuseni. Keeld arutada hindamise kriteeriumide üle vähendab hankija võimalust jõuda

parimate lahendusteni. Hankija ei pruugi võistleva dialoogi alustamise hetkel olla teadlik,

millist pakkumustele omast kvaliteeti tuleks hinnata, et jõuda majanduslikult soodsaima

pakkumuseni. Hankijal peaks olema õigus seda taotlejatega arutada ning lõplike pakkumuste

esitamisel teha läbirääkimiste käigus kogutud teabe pinnalt otsus, milline peaks olema

hindamise kriteeriumide olemus.46 Lubades kriteeriumide üle läbi rääkida, saab hankija

lõplikud pakkumused hinnata just nende omaduste alusel, mis on dialoogi tulemusel osutunud

kõige olulisemaks, tagades seeläbi parima võimaliku tulemuse.

Muudatusega võib kaasneda pakkujate ebavõrdne kohtlemine, kui hankija peab dialoogi

hindamise kriteeriumide üle nt vaid ühe taotlejaga. Samas kaasneb see oht juba olemuslikult

võistleva dialoogiga, kuna miski ei taga, et hankija ei anna ühele taotlejale, nt rohkem teavet,

kui teisele. Hankijal on seadusest tulenevalt üldine kohustus kohelda dialoogis osalevaid

taotlejaid võrdselt (§ 65 lõige 3). Samuti võib muudatusega kaasneda teatav läbipaistvuse

vähenemine. Ettevõtjatel puudub taotluste esitamise hetkel kindlus, mille alusel hankija

pakkumusi hindab. Teisalt on ettevõtjatel teadmine, et neil on võimalus kaasa rääkida

hindamise kriteeriumide osas, kui hankija peab vajalikuks sel teemal dialoogi pidada.

Menetluse kestuse pikenemine kaasneb vaid juhul, kui hankija otsustab pidada hindamise

kriteeriumide üle dialoogi, ja ulatuses, milles hankija otsustab dialoogi pidada.

Punktiga 31 muudetakse§ 72 lõiget 6, mis reguleerib läbirääkimiste pidamist

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses. Muudatusega asendatakse senine

kohustus pidada läbirääkimisi hankijale antava kaalutlusõigusega. Kui kehtiva seaduse kohaselt

pidi hankija sellises menetluses alati läbirääkimisi pidama, siis edaspidi võib ta seda teha, kuid

ei pea.

See muudatus on ajendatud praktilisest vajadusest vähendada formaalsust olukordades, kus

läbirääkimistel puudub reaalne sisu ja vajadus. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlust kasutatakse vaid erandlikel juhtudel ning sageli olukorras, kus võimalikke

pakkujaid on vaid üks.47 Näiteks olukordades, kus hankijale esitatakse pakkumus

standardtingimustel ja fikseeritud hinnakirja alusel, on läbirääkimiste pidamine pelk

formaalsus, mis ei oma mõju lepingu sisule ega hinnale, kuid tekitab asjatut haldus- ja

töökoormust. Lisaks, kui hankija on pakkumusega rahul ning talle on niigi teada, et teisi

pakkujaid ei ole, oleks läbirääkimiste pidamine ainult formaalsus. Andes hankijale õiguse

otsustada, kas läbirääkimised on vajalikud, muudetakse menetlus efektiivsemaks.

Erinevalt konkurentsipõhisest läbirääkimistega hankemenetlusest ei ole väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse puhul reguleeritud läbirääkimiste pidamise korda ja ulatust.

Kuigi muudatus kaotab kohustuse, jääb hankijale alles õigus läbirääkimisi pidada, kui ta näeb

selleks vajadust. Hankija peab seejuures endiselt järgima riigihangete üldpõhimõtteid, tagades

osalejate võrdse kohtlemise ning tegutsedes läbipaistvalt, konkurentsi soosivalt ja

proportsionaalselt.48

46 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 20. 47 Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. 02.2024, selgituspunkt 50. 48 Parind, M. RHS § 72, komm. 11 – Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019

22

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlus kätkeb küll suurt riski ausale konkurentsile, kuid

seda olenemata, kas hankija peab pakkujaga läbirääkimisi. Läbipaistvust ja ettevõtjate

kaebeõigust tagab hankija kohustus esitada registrile hankelepingu sõlmimise teade (§ 83 lõige

1).

Punktiga 32 täiendatakse § 77 lõikega 62. Muudatuse eesmärk on täiendada RHS-i sättega, mis

annab hankijale võimaluse määrata riigihanke alusdokumentides intellektuaalomandiga seotud

õiguste korra, ulatuse ja teised tingimused. Muudatusega soovitakse parandada ettevõtjate

võimalusi intellektuaalomandi kasutamiseks, ärgitada hankijaid kaaluma millises ulatuses neil

hankelepingu täitmise käigus loodud intellektuaalomandit vältimatult vaja on ning jätma

ülejäänud varalised õigused ettevõtjale, et seeläbi stimuleerida innovatsiooni ja elavdada

majandust. Kehtiv riigihangete seadus ei sisalda eraldi intellektuaalomandi üleandmise korra

sätet.49

Muudatusega ei kaasne imperatiivset kohustust rakendada igas hankemenetluses uut sätet, vaid

on hankijale võimaluseks, kui on asjakohane, näha riigihanke alusdokumentides ette

intellektuaalomandi õiguste kord. Näiteks tarkvaraarenduse teenuse tellimisel on tavapärane, et

teenuse osutamise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid. Kui hankija

alusdokumentides intellektuaalomandi õiguste kuuluvust ei reguleeri, võib vaikimisi kohalduv

autoriõiguse seaduse regulatsioon tuua kaasa õigusliku ebaselguse ja hankija jaoks soovimatuid

tagajärgi. 50

Intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatav kord hõlmab kõiki asjassepuutuvaid õigusi –

autoriõigus, tööstusomand, patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus. Hankija peab

arvestama, et nii autoriõiguse seaduse kui ka tööstusomandit reguleerivate seaduste kohaselt

kuuluvad õigused esialgselt teose või leiutise loonud füüsilisele isikule ehk autorile/leiutajale.

Need õigused ei lähe automaatselt üle juriidilisele isikule (nt pakkuja ettevõttele) ega ammugi

mitte hankijale. Seetõttu on hankija jaoks oluline näha hankelepingus ette tingimused, mis

kohustavad pakkujat tagama, et ta omandab kõik lepingu täitmiseks vajalikud

intellektuaalomandi õigused oma töötajatelt või teistel tema heaks tegutsevatelt loojatelt ning

annab need seejärel riigihanke alusdokumentides ette nähtud ulatuses hankijale üle.51

Uus säte kutsub hankijat strateegiliselt läbi mõtlema, milliseid õigusi ja millises ulatuses ta

vajab. Mida laiaulatuslikumaid õigusi hankija endale nõuab, seda kallimaks tõenäoliselt

pakkumuse maksumus kujuneb. Seetõttu peab hankija leidma tasakaalu, et mitte jätta endale

nõudmata õigusi, mis on hanke eseme sihtotstarbeliseks kasutamiseks vältimatult vajalikud,

kuid samas mitte küsida õigusi, mida tal ilmselgelt tarvis ei lähe.52 Hankija saab valida, kas ta

soovib intellektuaalomandi õigused omandada või on piisav lahendus nende kasutamine nt

litsentsilepingu alusel.

Rahvusvaheline praktika näitab, et intellektuaalomandi õiguste jätmine ettevõtjale soodustab

majanduskasvu. Näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Jaapanis jt on

vaikimisi reegliks, et riigihangetega seotud intellektuaalomandi õigused jäävad ettevõtjatele,

49 Välja arvatud RHS § 78 lg 3 – innovatsioonipartnerluses on sellise korra kehtestamine hankijale kohustuslik. 50 Parind, M. RHS § 78, komm 7 – Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 51 Parind, M. RHS § 78, komm 10 – Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 52 Parind, M. RHS § 78, komm 18 – Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019.

23

välja arvatud juhul, kui kaalul on ülekaalukad avalikud huvid, mis nõuavad intellektuaalomandi

õiguste omandiõiguse üleandmist avaliku sektori hankijale, või kui on rakendatud sobimatuid

litsentsimise strateegiaid. Intellektuaalomandi õiguste jätmine ettevõtjale, selle asemel, et anda

need üle hankijale, soodustab majanduskasvu: hoogustab uuenduslike ettevõtete, sealhulgas

iduettevõtete ning väike ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu, ja uuenduslike lahenduste

tööstuslikku turustamist ning pikas perspektiivis vähendab ka avaliku sektori kulusid.53

Kogu EL-i hõlmava võrdlusuuringu54 kohaselt ei reguleeri enamik liikmesriike

intellektuaalomandi õiguste jaotamist riigihankeid käsitletavates õigusaktides, vaid jätavad

selle küsimuse hankija otsustada. Belgia55 ja Hispaania56 riigihankeid käsitlevates õigusaktides

on eraldi viited intellektuaalomandi õiguste üleandmisele. Soomes ja Prantsusmaal on

intellektuaalomandit käsitlev kord sätestatud hankelepingute tüüptingimustes. Ülejäänud

liikmesriikides on intellektuaalomandi õiguste üleandmise kord ette nähtud nt juhistes või

soovitustes või pole üldse sellist korda kehtestatud.

Punktiga 33 muudetakse § 81 lõiget 5, mis reguleerib hanketeate muutmise korda.

Muudatusega kaotatakse hankija kohustus veenduda, et teade hanketeate muutmise kohta on

edastatud kõikidele asjast huvitatud isikutele.

Kehtiva seaduse kohaselt on hankijal hanketeate muutmisel kaks kohustust: esitada muudetud

teade riigihangete registrile ning seejärel veenduda, et teade on jõudnud kõikide pakkujate,

taotlejate ja teiste temale teadaolevate huvitatud ettevõtjateni. Muudatuse eesmärk on kaotada

teine, hankija jaoks ebamõistlikult koormav ja praktikas täitmatu kohustus.

Kohustus veenduda teate kättesaamises eeldaks hankijalt igalt potentsiaalselt huvitatud isikult

eraldi kinnituse küsimist. Eriti problemaatiline on kohustuse osa, mis puudutab "teisi

teadaolevaid huvitatud ettevõtjaid", kuna hankijal on sisuliselt võimatu seda ringi ammendavalt

kindlaks teha ja kontakteeruda.

Pärast muudatust jääb hankijale kohustus esitada muudetud hanketeade registrile. See on piisav

tagatis, et tagada läbipaistvus ja info jõudmine huvitatud isikuteni, kuna riigihangete registri

automaatne teavitussüsteem edastab teate hanketeate muutmise kohta kõigile riigihanke juurde

53 EU recommends Member States to leave IPR ownership in public procurements with contractors | Shaping

Europe’s digital future 54 Benchmarking of innovation procurement investments and policy frameworks across Europe 55 Belgia riigihangete seadus „17 juin 2016 Loi relative aux marches publics“ järgnevalt: Spécifications techniques

Art. 53. §1 . /../ Les spécifications techniques peuvent préciser si le transfert des droits de propriété intellectuelle

sera exigé. (eestikeelne tõlge: Tehnilises kirjelduses võib täpsustada, kas intellektuaalomandi õiguste üleandmine

on nõutav.)56 Hispaania riigihangete seadus „Ley 9/2017, de 8 de noviembre, de Contratos del Sector Público, por la que se

transponen al ordenamiento jurídico español las Directivas del Parlamento Europeo y del Consejo 2014/23/UE

y 2014/24/UE, de 26 de febrero de 2014“:1) articulo 122, sec. 2: /…/ Los pliegos podrán también especificar si

va a exigirse la transferencia de derechos de propiedad intelectual o industrial, sin perjuicio de lo establecido en el

artículo 308 respecto de los contratos de servicios. (eestikeelne tõlge: Tehnilistes kirjeldustes võib samuti

täpsustada, kas nõutakse intellektuaal- või tööstusomandi õiguste üleandmist, ilma et see piiraks artikli 308

kohaldamist teenuslepingute puhul.).2) articulo 308, sec 1: 1. Salvo que se disponga otra cosa en los pliegos de

cláusulas administrativas o en el documento contractual, los contratos de servicios que tengan por objeto el

desarrollo y la puesta a disposición de productos protegidos por un derecho de propiedad intelectual o industrial

llevarán aparejada la cesión de este a la Administración contratante. En todo caso, y aun cuando se excluya la

cesión de los derechos de propiedad intelectual, el órgano de contratación podrá siempre autorizar el uso del

correspondiente producto a los entes, organismos y entidades pertenecientes al sector público. (eestikeelne tõlge:

1. Kui haldusklauslite kirjeldustes või hankelepingu dokumentides ei ole sätestatud teisiti lähevad intellektuaal-

või tööstusomandi õigusega kaitstud toodete arendamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud teenuslepingud üle

hankijale. Igal juhul ja isegi kui intellektuaalomandi õiguste üleandmine on välistatud, võib hankija alati lubada

vastava toote kasutamist avaliku sektori üksustel ja asutustel.

24

registreerunud isikutele. See muudab hankijapoolse eraldi veendumise ja teavitamise

üleliigseks.

Ka teiste liikmesriikide, näiteks Portugali praktika kohaselt piisab muudatuse avaldamisest

registris. Hankijate tagasiside kohaselt on muudatus oodatud ja vajalik, kuna see vähendab

bürokraatiat, mis ei loo praktikas lisandväärtust.

Punktiga 34 muudetakse § 83 lõiget 3, asendades raamlepingu alusel esitatavate andmete

arvestusperioodi alguspunkti. Sõna "sõlmimisest" asendatakse sõnaga "kehtivusest".

Muudatuse eesmärk on vähendada hankijate töökoormust ja muuta aruandluskohustus

loogilisemaks.

Kehtiva seaduse kohaselt peab hankija esitama andmed raamlepingu alusel tehtud ostude kohta

iga 12 kuu möödumisel raamlepingu sõlmimisest arvates. Praktikas sõlmitakse aga sageli

raamlepinguid, mis hakkavad kehtima ja mille alusel hakatakse tegelikke oste tegema oluliselt

hiljem kui lepingu allkirjastamise kuupäeval. See toob kaasa olukorra, kus hankijad peavad

esitama aruandeid perioodide kohta, mil tegelikke tehinguid ei ole veel toimunud, mis tekitab

tarbetut töökoormust ja asjatut andmemahtu registris.

Näiteks kui raamleping sõlmitakse novembris, kuid see hakkab kehtima järgmise aasta 1.

jaanuarist, algab kehtiva korra järgi 12-kuuline aruandlusperiood juba novembrist. See sunnib

hankijat esitama rohkem aruandeid, kui lepingu tegelik kehtivusaeg eeldaks.

Muudatusega seotakse aruandlusperioodi algus raamlepingu kehtivuse alguskuupäevaga. See

on loogilisem, kuna andmeid hakatakse arvestama ja esitama perioodi kohta, mil raamlepingu

alusel ka reaalselt tehinguid tehakse. See muudab aruandluse sisukamaks ja vähendab hankijate

töökoormust, eriti nende puhul, kes haldavad suurt hulka raamlepinguid.

Hankijate tagasiside muudatusele on olnud valdavalt toetav, kuna see vähendab nende

hinnangul oluliselt ebamõistlikku töökoormust. Kuigi muudatus võib vähesel määral

vähendada aruandluse sagedusest tulenevat läbipaistvust, on see risk maandatud, kuna

huvitatud isikutel on alati võimalik vajalikku infot hankijalt teabenõudega küsida. Samuti ei

mõjuta muudatus Euroopa Liidu direktiividest tulenevaid nõudeid, kuna Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL ei kohusta iga raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu

kohta eraldi teadet esitama.

Punktidega 35 ja 47 täiendatakse § 90 lõiget 1 kolmanda lausega ja§ 110 uue lõikega 11, mis

kehtestab dispositiivse normina pakkumuse jõusoleku miinimumtähtaja ning seob selle

pakkumuse tagatise kehtivusega. Uue lõike kohaselt on pakkumus siduv kolm kuud alates

pakkumuste esitamise tähtpäevast, juhul kui hankija on riigihanke alusdokumentides jätnud

teistsuguse tähtaja määramata. Sama tähtajaga seotakse ka pakkumuse tagatise kehtivus.

Muudatuse esmane eesmärk on luua õiguskindlus ja maandada hankija menetlusriske

olukordades, kus pakkumuse jõusoleku tähtaja sätestamine alusdokumentides on ununenud.

Muudatus lahendab praktikas esinenud kitsaskoha seoses pakkumuse tagatisega ning muudab

ka § 90 lõike 4 selgemaks. Hankijate murekohaks on olukorrad, kus edukas pakkuja ei

allkirjasta hankelepingut ja hankijal tekivad sellest täiendavad kulud. Ka § 119 rakendamine ei

ole lihtne ega kiire ning võib juhtuda, et järgmine edukas pakkuja ei vasta tingimustele või

vastavaid pakkumusi ei ole rohkem esitatud. Lisaks, kui hankija on unustanud riigihanke

alusdokumentides tagatise ajalise pikkuse sätestada ning pakkuja pakub tagatist lühemaks

ajaks, ei ole hankija võimalik seda pakkumust tagasi lükata, kuivõrd alust selleks ei ole, samas

25

ei ole aga tagatise eesmärk täidetud. Hankija jaoks on lihtsam, kui need tähtajad on vaikimisi

seaduses sätestatud.57

Fikseeritud kolmekuuline tähtaeg ei pruugi olla proportsionaalne ega sobiv kõikide riigihangete

puhul, seega jätab seadusandja hankijale diskretsiooni kehtestada riigihanke alusdokumentides

muu tähtaeg.

Punktidega 36–42 muudetakse ja lihtsustatakse §-des 93 ja 94 sätestatud pakkumuste ja

taotluste esitamise tähtaegade regulatsiooni. Mõlema paragrahvi muudatused on tingitud

riigihanke piirmäära kaotamisest ja kannavad sama eesmärki – luua uutele piirmääradele vastav

tähtaegade süsteem.

Kehtiv seadus sätestab riigihangete tähtaegadele kolmetasandilise lähenemise, kus tähtajad

sõltuvad sellest, kas hanke maksumus jääb lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmäära

vahemikku.

Muudatustega tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad tähtaegu sõltuvalt riigihanke

piirmäära ületamisest (vastavalt § 93 lõike 1 punktid 1–3 ning § 94 lõike 1 punkt 1 ja lõike 3

punktid 1 ja 2).

Samaaegselt jäetakse säilivatest sätetest välja viide rahvusvahelisele piirmäärale, sest 2.

peatükk, kus asuvad §-d 93 ja 94, kohaldubki § 15 lõike 2 muudatuse kohaselt vaid

riigihangetele, mille eeldatav maksumus on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära.

Seetõttu puudub vajadus korrata tähtaegade sätestamisel, et need kehtivad riigihangetele alates

rahvusvahelisest piirmäärast.

Muudatuse tulemusel vastab §-de 93 ja 94 sõnastus kahetasandilisele piirmäärade süsteemile.

Samas jäävad seni rahvusvahelist piirmäära ületanud riigihangetele kehtinud tähtajad samaks.

Punktiga 39 tehakse tehniline muudatus, millega eemaldatakse viide kehtetuks tunnistatavale

sättele.

Punktiga 41 muudetakse § 95 lõike 4 sissejuhatavat lauset. Muudatuse eesmärk on vähendada

hankijate töökoormust andes neile senisest suurem kaalutlusõigus vabatahtlike kõrvaldamise

aluste kohaldamisel.

Kehtiva seaduse kohaselt on hankijal õigus pakkuja vabatahtliku kõrvaldamise aluse esinemisel

kõrvaldada, kuid see kaalutlusõigus puudutab üksnes tagajärge (kas kõrvaldada või mitte).

Hankija on siiski kohustatud igas riigihankes kontrollima ja kaaluma kõiki seaduses loetletud

vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid, mis tekitab märkimisväärset töökoormust, eriti kui mitmed

alused ei ole konkreetse hanke esemest ja eesmärgist lähtuvalt asjakohased.

Muudatusega antakse hankijale õigus juba hanke ettevalmistamisel otsustada, kas ja milliseid

vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid ta konkreetses hankes kohaldada soovib. Hankija peab oma

valiku selgelt sätestama riigihanke alusdokumentides. See tähendab, et hankijal tekib kohustus

kontrollida ja kaaluda vaid neid aluseid, mille ta on ise hankedokumentides asjakohaseks

pidanud ja ette näinud. Muudatus võimaldab keskenduda just nendele riskidele, mis on

konkreetse hankelepingu täitmise seisukohast olulised.

57 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 37.

26

Näiteks on paljude riigihangete puhul kõikide vabatahtlike kõrvaldamise aluste kontrollimine

ülemäärane, kuid teatud riigihangetel, näiteks valveteenused, on pakkuja usaldusväärsuse

igakülgne kontrollimine hädavajalik. Muudatus suunab hankijaid tegema teadlikumaid ja

paremini läbimõeldud valikuid selle asemel, et kontrollida formaalselt kõiki seaduses loetletud

aluseid.

Edaspidi tuleb kõiki RHS sätteid, mis viitavad § 95 lõikes 4 toodud vabatahtlikele kõrvaldamise

alustele, tõlgendada koosmõjus § 95 lõikega 4 ja kohaldada selliselt, et vastavaid toiminguid

tehakse üksnes nende aluste suhtes, mille hankija on konkreetses riigihankes riigihanke

alusdokumentides ette näinud. Muudatus on saanud hankijatelt laialdast toetust. Mitmed

hankijad, sh AS Eesti Raudtee, Riigi Kinnisvara AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, on

kinnitanud, et valikuline lähenemine on juba praegu nende praktikaks lihthangetes ning selle

laiendamine kõikidele riigihangetele vähendaks oluliselt töökoormust ja bürokraatiat. Eriti

kuna paljude aluste kontroll toimub niikuinii vaid hankepassis esitatud kinnituste alusel, ei anna

lauskontroll alati lisaväärtust.

Samas väljendas Kaubandus-Tööstuskoda muret, et muudatus võib vähendada läbipaistvust ja

anda konkurentsieelise ebaausatele ettevõtjatele, kui hankijad otsustavad mugavusest mitte

ühtegi vabatahtlikku alust kohaldada.58 See risk on siiski maandatud, kuna hankija jääb

vastutavaks oma valikute eest ja peab olema valmis neid põhjendama. On tõenäoline, et

vähemalt kõige olulisemaid aluseid, näiteks varasemate lepingurikkumistega seotud alust,

kohaldab enamik hankijaid ka edaspidi.

Muudatus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 57

lõikega 4, mis annab liikmesriikidele või lubab liikmesriigil anda hankijatele, kaalutlusõiguse

vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamisel. Seda tõlgendust on kinnitatud mitmes Euroopa

Kohtu lahendis59. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõikes 4

antud diskretsiooni on liikmesriigid kasutanud erinevalt. Mõned riigid on valinud loetelust

üksikud kõrvaldamise alused ning kehtestanud need kohustuslikena (näiteks Taani artikkel

57(4)(e) ja (h)), teised üle võtnud kogu nimekirja ja on neid, kes on jätnud kõigi

kõrvaldamisaluste rakendamise hankija otsustada (näiteks Saksamaa, Ühendkuningriik,

Horvaatia).60 Ettepanek ei kaota ühtegi alust, vaid annab hankijale paindlikkuse otsustada nende

kohaldamise üle igas konkreetses hankes eraldi, mis on direktiivi mõttega kooskõlas.

Punktidega 44, 45 ja 60 täiendatakse § 95 lõiget 6, § 103 lõiget 61 ja § 122 lõiget 71, mis

reguleerib hankija kohustust anda pakkujale, taotlejale või pakkuja kaudu alltöövõtjale või

ettevõtjale, kelle vahenditele pakkuja tugineb, võimalus maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks.

Muudatusega piiratakse selle võimaluse andmine reeglina ühe korraga hankemenetluse jooksul.

Mõjuval põhjusel võib hankija anda lisavõimalusi maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks.

Kehtiv seadus sätestab, et kui hankija tuvastab pakkujal maksuvõla, peab ta andma tähtaja selle

likvideerimiseks. Vastavad sätted ei täpsusta, mitu korda hankemenetluse jooksul tuleb seda

võimalust anda. Praktikas on see viinud olukordadeni, kus hankija on sunnitud korduvalt

peatama menetlustoiminguid ja andma samale ettevõtjale uuesti tähtaja, kui viimasel on otsuste

tegemise vahepeal tekkinud uus maksuvõlg. See venitab põhjendamatult hankemenetlust ja

tekitab hankijatele ebamõistlikku töökoormust, seades kahtluse alla ka korduvalt

maksekohustust rikkunud pakkuja usaldusväärsuse.

58 Kaubandus- ja tööstuskoja 13.03.2025 kiri nr 4/46; 59 28. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Idi, C-101/18, EU:C:2019:267, punkt 45 või 30. jaanuari 2020. aasta

kohtuotsus Tim, C-395/18, EU:C:2020:58, punkt 34; 60 „Discretionary Exclusion Grounds in Directive 2014/24/EU: A Missed Opportunity for Socially Responsible

Public Procurement?“ Marko Turudić and Melko Dragojević EPPPL 1/2023

27

Muudatuse eesmärk on leida tasakaal ettevõtja õiguse (parandada oma viga) ja hankemenetluse

tõhususe vahel. Täiendus suunab ettevõtjaid tagama oma maksukohustuste korrektsema

täitmise kogu menetluse vältel, teades, et neile antakse puuduse kõrvaldamiseks vaid üks

võimalus.

Et muudatus ei reguleeriks maksuvõla ajatamist ja tasumist liiga rangelt ja erinevaid olukordi

mittearvestavalt, jäetakse hankijale diskretsioon määrata pakkujale korduv võimalus maksuvõla

ajatamiseks või tasumiseks. See on võimalik siis, kui pakkuja ka mõjuvale põhjusele tugineb,

see tähendab pakkuja peab põhjendama korduva võimaluse andmise taotlemist. Kui pakkujal

aga puudub mõjuv põhjus, võib hankija jätta korduva võimaluse andmata.

Ka hankijate tagasiside on muudatusele olnud valdavalt toetav, kuna see vähendab nende

töökoormust ja aitab vältida "probleemsete" ettevõtjatega seotud menetluse venimist. Sisuline

risk ettevõtjate jaoks puudub, kuna neile jääb alles õiglane võimalus maksuvõlg likvideerida

või ajatada.

Punktiga 46 muudetakse § 104 lõike 8 teist lauset. Kehtiva sätte tõlgenduspraktika, mida on

toetanud ka Rahandusministeeriumi senised selgitused, on eeldanud ranget toimingute

järjekorda: hankija peab esmalt tegema pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja alles seejärel

saab alustada eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste sisulist kontrolli ning

nõuda vastavaid tõendeid. See on muutnud menetluse aeganõudvaks, vähendades oluliselt

hankepassi kasutuselevõtuga taotletud positiivset mõju.

Samas direktiivid (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL) ei nõua sellist

ranget formaalset järjekorda, vaid näevad ette, et kontroll peab olema tehtud enne hankelepingu

sõlmimist. Samuti on senine praktika vastuolus § 104 lõikega 7, mis annab hankijale õiguse

kontrollida pakkujaid kogu riigihanke vältel.

Eelnõuga tehtav muudatus seadustab paindlikuma lähenemise. Sätet täiendatakse sõnastusega,

mis lubab hankijal kontrollida nii „eduka pakkuja“ kui ka „pakkuja suhtes, kelle ta kavatseb

edukaks tunnistada“. See annab hankijale selge õigusliku aluse alustada sisulist kontrolli (sh

küsida tõendeid) kohe, kui ta on välja selgitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse ning

teha hankepassiga menetlustes kõik vajalikud otsused korraga ilma et ta peaks esmalt

eraldiseisva edukaks tunnistamise otsuse tegema.

Hankijate tagasiside muudatusele on olnud laialdaselt toetav. Hankijad on kinnitanud, et see

muudatus vähendab oluliselt töökoormust ja kiirendab hankemenetlust61.

Punktidega 48–50 ja 56 lisatakse seadusesse uued sätted (§ 114 lõige 11 ja § 117 lõige 11) ning

§ 114 lõige 9 ja 10 viiakse kooskõlla uute sätetega.

Muudatuse eesmärgiks on suurendada hankemenetluse tõhusust ja vähendada hankijate

töökoormust hangetes, kus pakkumusi hinnatakse üksnes hinna või kulu alusel. Uus

regulatsioon võimaldab hankijatel soovi korral viia läbi n-ö täielik pöördmenetlus. Kui

klassikaline menetlus hõlmab etappidena 1) kõrvaldamist; 2) kvalifitseerimist; 3) vastavuse

kontrolli; 4) hindamist, oleks muudatuse tagajärjel võimalik hankijal hankemenetlust läbi viia

vastupidi, s.t teha esimesena kindlaks majanduslikult soodsaim pakkumus ning teha ülejäänud

hankemenetluse toimingud vaid selle ühe pakkumuse ja pakkuja suhtes.62

61 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 11. 62 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 1.

28

Paragrahvi 114 lõigetes 8 ja 9 asendati menetluses jätkamise tingimus — vastavaks tunnistatud

pakkumus—pakkumusega, mida ei ole tagasi lükatud. Nii on kõnealused lõiked kooskõlas §

114 lõikega 1 ning sama paragrahvi uue lõikega 11.

Hankija kontrollib vaid soodsaima pakkumuse vastavust ning kui pakkumus on vastav,

tunnistab soodsaima pakkumuse vastavaks. Nii vähendab hankija oluliselt töökoormust, kuna

ei pea nt esitama puudustega pakkumuste esitajatele selgituspäringuid ega tegema selle kohta

põhjendatud otsuseid. Kui hiljem peaks selguma, et soodsaim pakkumus on mittevastav (nt

vaidlustusmenetluse tulemusel), kontrollib hankija pingereas järgmise pakkumuse vastavust ja

kui peaks järelduma, et see pakkumus on mittevastav, teeb hankija oma varasema otsuse ümber

(algses otsuses tunnistas hankija pingereas teisel kohal oleva pakkumuse vastavaks). Muudatus

võib tõhustada hankemenetlust, kuna pakkumuste hindamine maksumuse on alusel suhteliselt

lihtne ja selge. Samuti on see kasulik olukordades, kus hankija saab palju pakkumusi ja kus on

väga lihtne tuvastada majanduslikult soodsaim pakkumus.

Ausa menetluse kontekstis on lõpuks oluline vaid see, et hankija sõlmib lepingu majanduslikult

soodsaima hanketingimustele vastava pakkumuse esitanud pakkujaga, kellel on nõutav

kvalifikatsioon ja puuduvad kõrvaldamise alused. Kuidas hankija täpselt selle tulemuseni

jõuab, peaks olema hankija otsustada.

Muudatus ei ole rakendatav riigihangetes, kus on kasutusel kvalitatiivsed hindamise

kriteeriumid (s.t ei hinnata ainult maksumust). Probleem tekiks esiteks siis, kui

hindamismetoodika näeb kvalitatiivsetes hindamise kriteeriumides ette punktide andmist

pakkumuste omavahelise võrdluse alusel. Nimelt kasutavad hankijad ka selliseid hindamise

kriteeriume, kus pakkumusele antavate punktide summa sõltub sellest, kuhu ta pingereas jääb.

Probleem tekib ka siis, kui kvalitatiivsetes hindamise kriteeriumides ei ole ette nähtud

pakkumuste omavahelist võrdlust, kuid on ette nähtud pakkumuste hindamine mittenumbriliste

näitajate alusel.

Punktiga 51 lisatakse §-le 115 lõige 11 selliselt, et kaotatakse viide kontsessioonilepingule

põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimisel.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 11, mis muudab põhjendamatult madala maksumuse kontrolli

kontsessioonilepingute puhul vaikimisi vabatahtlikuks. Kui seni kehtis ehitustööde

kontsessioonidele kontrollikohustus, siis edaspidi peab hankija selgitust nõudma vaid siis, kui

ta on sellise kohustuse riigihanke alusdokumentidesse selgelt sisse kirjutanud. Muudatus

kodifitseerib kehtiva kohtupraktika ja vaidlustuskomisjoni seisukohad, kes on juba praegu

sedastanud, et madala maksumuse kontroll kontsessioonimenetlustes toimub vaid juhul, kui

hankija on nii riigihanke alusdokumentides sätestanud.63

Põhjendamatult madala maksumuse kontrolli kaotamine ehitustööde kontsessioonilepingute

sõlmimise riigihangetes soodustab konkurentsi ja võimaldab pakkuda odavamaid lahendusi.

Samas võtab hankija riski, et projekt ei ole madala kasumlikkuse tõttu jätkusuutlik, kui hankija

pakutud hinna põhjendatust ei kontrolli. Lisaks on võimalik tugevas turupositsioonis olevatel

ettevõtjatel oma positsiooni kuritarvitada, et tõrjuda vähekasumlike või kahjumlike

projektidega uusi turule sisenejaid. Neid riske maandab see, et hankijal on endiselt õigus

maksumuse põhjendatust kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kontrollida – aga mitte

kohustus.64

63 RKHKo 3-19-1825, p 13; TlnRngKo 3-21-2867, p 13; VaKo 268-18/203204, p 10.1.3. 64 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 4.

29

Lõikest 2 eemaldatakse viide ehitustööde kontsessioonilepingule, mis on kooskõlas uue lõikega

11 (eelnõu punkt 51).

Punktidega 52, 53 ja 70 muudetakse § 115 lõiget 2 ja § 115 lõiget 21, § 145 ja § 168 ning

tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi lõiked 3–6. Uuendatud lõikega 2 muudetakse

põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohustuslikku kontrolli korda ehitustööde

hankelepingute puhul ning kaotatakse senine töötasupõhine kontrollimehhanism.

Kehtiva seaduse kohaselt peab hankija ehitushangetes algatama põhjendamatult madala

maksumusega kontrolli mitte ainult pakkumuse maksumuse erinevuse korral, vaid ka siis, kui

pakkuja või tema alltöövõtja keskmine palk jäi alla 70% valdkonna keskmisest. Selleks peab

hankija nõudma pakkujatelt või pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmise töötasu

tõendeid ja kõrvutama seda keskmise töötasuga hankelepingu esemele vastavas valdkonnas (§

115 lõiked 3 ja 4).65 Hankija ei saa nõuda tõendi esitamist, kui tal on vastav teave olemas (§

115 lõige 5). Andmete võrdlusperioodiks on kuus kuud (§ 115 lõige 6). Praktikas osutus see

säte problemaatiliseks ja koormavaks, kuna see kohustab hankijat ehitustööde hankimisel

küsima andmeid ja selgitusi töötajate keskmise töötasu tõendi näol siis, kui tal tegelikkuses

kahtlust pakkumuse maksumuse osas ei ole66. Erinevalt § 115 lõike 2 punktis 1 sätestatust ei

eelda punktis 1 sätestatud alus, et hankemenetluses oleks vastavaks tunnistatud teatud

minimaalne arv pakkumusi – kontrollima peab ka juhul, kui vastavaks on tunnistatud kasvõi

üks pakkumus.67 Kehtiva regulatsiooni eesmärgi saavutamine – võitlus ümbrikupalkadega – ja

selle rakendamine on hankemenetluses küsitav, kuna hankijal puuduvad maksuhalduriga

sarnased uurimisvõimalused ja madala palga maksmine, kui see ole miinimumpalgast väiksem,

ei ole iseenesest seadusega keelatud.

Punktiga 70 tehakse muudatus seoses §-s 145 ja §-s 168 sätestatud viidetega (§-s 145 ja §-s 168

viidatakse kehtetuks tunnistatavatele lõigetele.

Lisaks, võrreldes RHS seni kehtinud redaktsiooniga on muudatusega teise lõike teises lauses

kasutatud tekstiosa „esitatud pakkumus“. Varasemas redaktsioonis oli sõnastatud sama

tekstiosa hoopis „vastavaks tunnistatud pakkumus“. See muudatus on vahetult seotud eelnõu

punktidega 48 ja 57, mis reguleerivad nn täielikku pöördmenetlust.

Punktidega 52 ja 58 muudetakse § 115 lõiget 2 ja § 122 lõikeid 2, 3, 8 ja 9, asendades senise

viite riigihanke piirmäärale konkreetse rahalise väärtusega – 500 000 eurot.

Mõlemad paragrahvid sisaldavad kohustusi, mis kehtivad suurema väärtusega ehitustööde

riigihangete ja ehitustööde kontsessioonilepingute puhul. Paragrahvi 115 lõige 2 reguleerib

põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohustuslikku kontrolli ning § 122 sätted

reguleerivad alltöövõtjatega seotud kohustusi (nt nende andmete esitamine, kinnituste

nõudmine).

Eelnõu üldise loogika kohaselt tuleks riigihanke piirmäär asendada kas uue lihthanke

piirmääraga või rahvusvahelise piirmääraga. Antud sätete puhul ei oleks aga kumbki lahendus

otstarbekas.

65 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 3. 66 Matteus, K. RHS § 115, komm. 30 - Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019). 67 Matteus, K. RHS § 115, komm. 32 - Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019).

30

Uue ehitustööde lihthanke piirmäära (100 000 eurot) kasutamine laiendaks nende

märkimisväärsete kohustuste kohaldamisala oluliselt. Kui kehtiv regulatsioon rakendub alates

riigihanke piirmäärast 150 000 eurot, siis uue lihthanke piirmäära kasutamine tooks kohustused

alla 100 000 euro tasemele. See suurendaks põhjendamatult hankijate töökoormust väiksemate

ehitushangete puhul, mis ei ole eelnõu eesmärk.

Rahvusvahelise piirmäära (5 538 000 eurot) kasutamine kitsendaks aga regulatsiooni

kohaldamisala drastiliselt. See jätaks väga suure hulga olulise mahuga ehitushankeid

(väärtusega 150 000 kuni 5,5 miljonit eurot) eelmainitud kontrolli alt välja.

Seetõttu on valitud kompromisslahendus, kehtestades nende kohustuste rakendumise

piirmääraks 500 000 eurot. See lävend vastab eelnõuga kehtestatavale võrgustikusektori ning

kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ehitustööde lihthanke piirmäärale, tähistades seega seaduses

juba olemasolevat ehitustööde riigihangete piirmäära. 2024. aasta riigihangete statistika

kohaselt oli ehitustööde keskmine eeldatav maksumus 1 315 840 eurot, järelikult keskmine

ehitustööde riigihange jääb § 115 ja § 122 kohaldamisalasse. Samal aastal korraldati ligi 2500

ehitustööde riigihanget, millest 81% eeldatav maksumus jäi alla 500 000 euro ja 19% üle

nimetatud väärtuse. Samas moodustasid need 19% riigihanked 93% kogu 2024. aasta

ehitustööde eeldatavast maksumusest, mis oli ligikaudu 3,3 miljardit eurot. Eelneva aasta

statistikat arvestades peaks pisut üle 2000 riigihanke menetluse lihtsustuma alltöövõtjate ja

põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse regulatsiooni arvelt. Samas jääb hankijale

õigus kohaldada neid sätteid vabatahtlikult ka alla 500 000 euro jäävatele ehitustööde

riigihangetele. Samuti on hankijal endiselt õigus algatada põhjendamatult madala maksumuse

kontroll muudel alustel. Selline lahendus tagab, et olulised kontrollimehhanismid jäävad

kehtima just suuremate ja riskantsemate ehitushangete puhul, vältides samal ajal liigset

koormust väiksematele hangetele.

Punktiga 55 muudetakse § 115 lõiget 8, lisades esimesse lausesse hankija kohustuse teha

põhjendamatult madala maksumuse kontrolli tagajärjel põhjendatud otsus. Muudatus on

vajalik, et viia põhjendamatult madala maksumuse kontrolli reguleeriv säte kooskõlla kehtiva

kohtupraktikaga. Tegemist on n-ö õigusselgust tagava muudatusega.

Euroopa Kohtu otsusest tulenevalt peab hankija pärast põhjendamatult madala maksumuse

kontrolli tegema põhjendatud otsuse, kehtiv seadus nõuab vaid tagasilükkamise korral otsust.

Kohtuasjas C-669/2068 asus Euroopa Kohus seisukohale, et kui hankijal tekib kahtlus, et

pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ja teeb vastava kontrollimenetluse, on tal

kohustus teha ametlikult põhjendatud otsus kõnealuse pakkumuse vastuvõtmise või

tagasilükkamise kohta.

Punktiga 56 muudetakse § 117 lõiget 1, tehes selles parandus õigusselguse tagamiseks.

Muudatusega jäetakse sättest välja piirav tekstiosa „antud suhtelisele osakaalule“.

See parandus on vajalik, et viia pakkumuste hindamist reguleeriv säte (§ 117) kooskõlla

pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmist reguleeriva paragrahviga (§ 85). Varasema

seadusemuudatusega (RT I 05.05.2022, 2, jõust. 15.01.2023), mis tehti Euroopa Komisjoni

märkuste alusel69, täpsustati §-s 85, et hindamiskriteeriume võib seada mitmel moel: lisaks

suhtelistele osakaaludele ka maksumuse alusel, maksimaalse vahemikuna või tähtsuse

68 EKo 15.09.2022, C-669/06, Veridos Gmbh v Ministar na vatreshnite raboti na Republika Bulgaria, Mühlbauer

ID Services Gmbh – S&T, p 36. 69 Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 491 SE. Seletuskiri, p-id

81 ja 82, lk 22.

31

vähenemise järjekorras. Paraku jäi toona §-s 117 vastav muudatus tegemata. Eemaldades

tekstiosa „antud suhtelisele osakaalule“, tagatakse, et § 117 on üheselt mõistetav.

Punktiga 59 muudetakse § 122 lõiget 5, mis reguleerib alltöövõtjatega seotud kohustusi

ehitustööde hangetes ja ehitustööde kontsessioonilepingutes.

Muudatusel on kaks osa: esiteks asendatakse viide kehtetuks tunnistatavale riigihanke

piirmäärale konkreetse rahalise väärtusega – 500 000 eurot- sarnaselt eelnõu punktiga 58.

Teiseks täiendatakse sätet tingimusega, mille kohaselt on hankijal kohustus kontrollida

kõrvaldamise aluste puudumist vaid nendel alltöövõtjatel, kelle hankelepingust täidetava osa

maksumus moodustab vähemalt 10 protsenti hankelepingu maksumusest. Kehtiv seadus

kohustab kontrollima kõiki alltöövõtjaid, mis on suurte ehitusobjektide puhul, kus alltöövõtjaid

võib olla kümneid, hankija jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Muudatus võimaldab hankijal

keskenduda olulise tähtsusega alltöövõtjatele, kelle tegevus mõjutab hankelepingu täitmist

kõige enam.

Muudatus on kooskõlas direktiividega, mis ei sätesta üldist kohustust kontrollida kõiki

alltöövõtjaid. Eesti kehtiv regulatsioon on mitmete teiste liikmesriikidega võrreldes rangem.

Näiteks Soomes ja Rootsis puudub üldine kohustus kontrollida kõiki alltöövõtjaid (v.a need,

kelle vahenditele tuginetakse), samas kui Portugalis tuleb kontrollida kõiki alltöövõtjaid.

Eelnõuga tehtav muudatus viib Eesti praktika lähemale proportsionaalsuse põhimõttele, leides

kesktee lauskontrolli ja selle täieliku puudumise vahel.

Kaasamise käigus toetas enamik hankijaid muudatust, leides, et see vähendab oluliselt nende

töökoormust, eriti suurte ehitusprojektide puhul. Kuigi mõned osapooled viitasid

potentsiaalsele riskile, et ebaausad ettevõtjad võivad kasutada alltöövõtjaid, kes jäävad alla 10%

piiri, maandab seda riski hankija vabatahtliku kontrolli võimalus. Pakkujate jaoks võib

muudatus kaasa tuua vajaduse oma alltöövõtjate panust protsentuaalselt täpsemalt hinnata.

Punktidega 61 ja 62 muudetakse § 122 lõiget 9, et teha lõikes sätestatud regulatsioon hankijale

vabatahtlikuks. Seadusandja on kehtestanud § 122 lõike 9 sisuliselt imperatiivse ehitustööde

hankelepingu tingimusena, millest pooled ei saa kõrvale kalduda ega teisiti kokku leppida.

Paragrahv 122 lõige 9 annab tellijale õiguse töövõtjale ehituse hankelepingu (töövõtulepingu)

alusel tasumisele kuuluvat makset kinni pidada, kui seda põhjendatult taotleb töövõtja

alltöövõtja, kellele tema arvates on allhankelepingu alusel jäetud rahaline kohustus alusetult

täitmata. Säte loodi huvigruppide ettepanekul, kuid praktikas on jäänud see elutuks, mida

kinnitab lihtsustamise aruandes saadud tagasiside. Enamik hankijaid ei osanud muudatuse mõju

hinnata, kuna pole regulatsiooni rakendanud, või pidasid mõju töökoormusele marginaalseks,

kuna on sätet rakendanud väga vähe. Mitmed hankijad nõustusid muudatusega leides, et hankija

ei peaks võtma osa eraõigusliku suhte reguleerimisest. Regulatsiooni on kritiseeritud ka

erialases kirjanduses nimetades seda ebatõhusaks ja kaudseks. Pikema selgituse leiab

lihtsustamise aruande ettepaneku nr 24 juurest.

Punktiga 63 täiendatakse § 122 lõiget 11 uue punktiga 5. See muudatus on otseselt seotud

lõikes 5 tehtud muudatusega ja loob sellele tasakaalustava mehhanismi. Uus punkt annab

hankijale õiguse kohaldada kontrolli ka nende alltöövõtjate suhtes, kes jäävad alla 10% piiri ja

kellele kohustuslik kontroll ei laiene. Selle õiguse kasutamise eelduseks on vastava võimaluse

ja tingimuste sätestamine riigihanke alusdokumentides.

Punktiga 64 muudetakse § 123 lõike 1 punkti 3, mis reguleerib hankelepingu muutmise

võimalust täiendavate asjade, teenuste või ehitustööde tellimiseks. Muudatuse eesmärk on viia

32

sätte sõnastus kooskõlla direktiivide tegeliku mõtte ja väljakujunenud kohtupraktikaga ning

lahendada kehtivas seaduses esinev vastuolu.

Kehtiv säte seab lepingu muutmisele kaks samaaegset ja ebaloogilist tingimust: ettevõtja

vahetamine peab põhjustama hankijale olulist ebamugavust või lisakulusid ning olema samal

ajal majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimatu. Selline sõnastus on eksitav, kuna olukord,

kus ettevõtja vahetamine on absoluutselt võimatu, on praktikas äärmiselt haruldane. Lisaks, kui

vahetamine ongi võimatu, kaasneb sellega endastmõistetavalt ka oluline ebamugavus või

lisakulu, mis muudab esimese tingimuse sisutühjaks.

Probleem tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL eestikeelsest tõlkest,

mis on rangem ja kitsam kui näiteks inglise- või saksakeelne versioon. Näiteks direktiivi

ingliskeelne versioon räägib olukorrast, kui a change of contractor cannot be made for

economic or technical reasons (töövõtjat ei saa vahetada majanduslikel või tehnilistel

põhjustel), mis viitab praktilisele teostamatusele, mitte absoluutsele võimatusele. Sarnane

loogika kehtib ka saksakeelses versioonis. Ka teiste liikmesriikide, näiteks Portugali praktikas,

ei nõuta vahetamise võimatust, vaid piisab, kui see on ebamõistlik (ingl k not feasible). Sellele

on juhtinud tähelepanu ka Tallinna Halduskohus (haldusasi nr 3-22-1927), leides, et piisab, kui

ettevõtja vahetamine on majanduslikel või tehnilistel põhjustel äärmiselt ebamõistlik.

Muudatusega viiakse seaduse tekst Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL

põhimõttega kooskõlla.

Lihtsustamise projektis küsitletud hankijatest enamik toetas muudatust, kuna see vähendab

bürokraatiat ja võimaldab ressurssi kasutada otstarbekamalt.

Punktiga 65 muudetakse § 123 lõiget 5, pikendades hankelepingu muutmise teate esitamise

tähtaega registrile. Senine kümne päeva pikkune tähtaeg asendatakse kolmekümne päevaga.

Muudatuse eesmärk on anda hankijatele mõistlikum ajaraam teatud hankelepingu muudatuste

kohta teate esitamiseks. Kehtiv kümne päeva pikkune tähtaeg on praktikas osutunud liiga

lühikeseks, arvestades aega, mis kulub muudatusega seotud informatsiooni kogumisele,

asutusesisestele kooskõlastustele, lepingu muudatuse vormistamisele ja andmete registrisse

sisestamisele.

Tähtaja pikendamine kolmekümne päevani ühtlustab selle teiste sarnaste

teavitamistähtaegadega seaduses, näiteks hankelepingu sõlmimise teate esitamise tähtajaga.

Kuna tegemist on juba sõlmitud ja täitmisel oleva hankelepingu muudatusega, ei mõjuta tähtaja

pikendamine hankemenetluse enda kestust.

Muudatus on kooskõlas Euroopa Liidu direktiividega, mis ei sätesta hankelepingu muutmise

teate esitamise tähtaega. Kuigi tähtaja pikendamine võib teoreetiliselt lühendada aega, mille

jooksul teised ettevõtjad saavad muudatusest teada, on selle praktiline mõju õiguskaitsele

minimaalne, kuna seadus annab õigusvastase lepingu muudatuse vaidlustamiseks niigi pika,

kuue kuu pikkuse tähtaja. Hankijad on muudatusele andnud laialdase toetuse, leides, et see

annab neile vajaliku aja korrektsete andmete esitamiseks ja organisatsioonisiseseks

menetlemiseks, vähendades seeläbi ajasurvet ja eksimisvõimalusi.

Punktiga 66 muudetakse § 125 lõiget 4, pikendades lihthankemenetluses pakkumuste esitamise

minimaalseid tähtaegu. Asjade või teenuste hankelepingu puhul pikendatakse tähtaega kümnelt

päevalt 15 päevani ning ehitustööde hankelepingu puhul 15 päevalt 25 päevani.

33

Muudatus on otseselt seotud eelnõu eesmärgiga kaotada riigihanke piirmäär ja laiendada

lihthankemenetluse kohaldamisala kõikidele hangetele, mille maksumus jääb alla vastava

rahvusvahelise piirmäära.

Eelnõu ettevalmistamise ja kaasamise käigus leidis kinnitust, et kehtiva seaduse

lihthankemenetluse tähtajad on liiga lühikesed konkurentsi tagamiseks suurema maksumusega

hangete puhul, mis edaspidi lihthankemenetluse alla liigituvad. Eriti ehitus-, projekteerimis- ja

IT-valdkonna ettevõtjate liidud tõid välja, et 10-päevane tähtaeg ei võimalda koostada

läbimõeldud ja kvaliteetset pakkumust, eriti keerukamate teenuste ja ehitustööde puhul.

Seetõttu pikendatakse lihthankemenetluse miinimumtähtaegu. Oluline on märkida, et tegemist

ei ole uute tähtaegade kehtestamisega, vaid seni avatud hankemenetluses riigihanke tasemel

kehtinud tähtaegade ülevõtmisega. Kehtiva seaduse § 93 lõike 1 punktid 1 ja 3 sätestavad täpselt

samad tähtajad (15 päeva asjadele/teenustele ja 25 päeva ehitustöödele) riigihangetele, mis jäid

riigihanke ja rahvusvahelise piirmäära vahele. Eelnõuga tunnistatakse need sätted kehtetuks.

See lahendus on kompromiss, mis püüab leida tasakaalu optimaalse menetluse pikkuse ja

pakkujatele piisava aja tagamise vahel. Lihthankes täpselt samade tähtaegade kehtestamisega

nagu olid riigihanke piirmäära ületavate riigihangete puhul soovitakse tagada, et kõigil

pakkujatel, sh väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel oleks võimalik hankija

dokumentatsioon läbi töötada ning konkurentsivõimeline pakkumus esitada. See tähendab, et

ka suurema väärtusega lihthangetes on pakkujatel kvaliteetse pakkumuse koostamiseks sama

palju aega kui varemgi sarnase maksumusega hangete puhul. Tegemist on

miinimumtähtaegadega ning hankijal on alati võimalus ja kohustus määrata igal konkreetsel

juhul mõistlik tähtaeg, arvestades hanke keerukust ja mahtu(vt lisaks seletuskirja punktid 37-

42).

Punktiga 67 täiendatakse § 125 lõiget 5 ja § 126 lõiget 7 viitenormiga §-s 103 sätestatud teise

ettevõtja, sh teiste ühispakkujate või ühistaotlejate, vahenditele tuginemise regulatsioonile.

Kehtiva § 125 lõike 5 esimese lause kohaselt on hankija lihthankemenetluses kohustatud

järgima lisaks kõigile 1. ptk sätetele70 kohustuslikuna ka §-des 77, 81 ja 82 sätestatut.

Paragrahvis 125 ei ole viidatud §-le 103, kuid § 125 lõige 2 võimaldab hankijal endal riigihanke

alusdokumentides lihthankemenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest RHS-i sätetest, sh

§-st 103. Riigihangete vaidlustuskomisjon on §-s 125 viitenormi puudumisel lähtunud

lihthankemenetluses § 103 kohalduvuse küsimuses hankija poolt riigihanke alusdokumentides

kirjapandust.71 Arvestades antud küsimuses Rahandusministeeriumile laekunud korduvaid

nõustamispäringuid,72 teatud õiguslikku segadust hankijate seas ja seaduse ühetaolise

rakendamise eesmärki, on siiski otstarbekas viide §-le 103 lihthankemenetluses kohustuslikuna

kohalduvate hankemenetluse sätete loetellu lisada. See vabastab hankijad vajadusest dubleerida

teise isiku vahenditele tuginemise regulatsiooni või viidet sellele riigihanke alusdokumentides

ning tagab suuremale hulgale ettevõtjatele juurdepääsu lihthankemenetlustele ja eelduslikult

võimaldab seeläbi suurendada pakkujate paljusust ja konkurentsi lihthankemenetlustes.

Erinevalt § 125 lõike 5 kolmandast lausest ei ole sama lõike esimeses lauses loetletud sätete

kohaldamist hankijal võimalik riigihanke alusdokumentides vältida. Edaspidi kohaldub § 103

lihthankemenetluses samas mahus ja viisil, nagu hankemenetluses, st teise ettevõtja vahenditele

tuginemist saab hankija piirata üksnes põhjendatud juhtudel, kui see on §-s 103 sõnaselgelt ette

nähtud ja vastavad eeldused on täidetud (vt § 103 lõiked 3 ja 7)73.

70 mille kohaldumine lihthankemenetluses pole vastava sätte olemusest tulenevalt välistatud, vt nt § 27 lg 2 71 VAKO 09.05.2023, nr 50-23/261343, p 7. 72 Korduma kippuvad küsimused 01.09.20217 jõustunud RHS kohta, viimati täiendatud 03.12.2014, lk-d 89.90. 73 vt ka EKo 07.04.2016, C-324/14, Partner Apelski Dariusz, p 49.

34

Punktiga 68 täiendatakse § 125 lõiget 5 uue lausega, mis juhib tähelepanu, et vähemalt

500 000-eurose maksumusega ehitustööde hankelepingutele kohalduvad 2. peatüki § 115 ja §

122 teatud sätted.

Paragrahvide 115 ja 122 muudatuste selgituse leiab punktide 52, 58 ja 59 juurest.

Kuivõrd alla rahvusvahelise piirmäära jäävate riigihangete puhul ei pea üldjuhul 2. peatüki

sätteid järgima, võib ilma lisatud lauseta vastav kohustus seaduse rakendajal tähelepanuta jääda.

RHS-i struktuuri loogikat arvestades peakski vastav kohaldamise erisus olemagi sätestatud

üksnes §-s 125 sarnaselt §-dega 145 ja 168, kuid seaduse parema loetavuse ja järjepidevuse

huvides ning seaduse rakendajate sisseharjunud praktikat arvestades otsustasid eelnõu autorid

kirjutada ehitustööde hankelepingute künnise 500 000 eurot 2. peatükki kuigi viimane kohaldub

riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast ning kohaldamise erisused tuleks sätestada

erimenetluste juures.

Hankijal säilib võimalus kohaldada § 115 vabatahtlikult teistele lihthankemenetluses

korraldatavatele riigihangetele, jättes vastava välistuse riigihanke alusdokumentides

sätestamata.

Punktiga 69 pikendatakse § 125 lõikes 9 sätestatud lepingu sõlmimisele eelnevat ooteaega.

Muudatus on seotud § 189 lõike 4 muudatusega, millega pikeneb lihthankemenetluses

vaidlustuse esitamine kolmelt tööpäevalt viiele tööpäevale. Seetõttu muudetakse hankelepingu

sõlmimisele eelnev ooteaeg seitsme tööpäeva pikkuseks. Tõhusa õiguskaitse tagamiseks

säilitatakse ooteaja ning vaidlustamise tähtaja vahel 2 tööpäeva pikkune lõtk nagu kehtivas

regulatsioonis. Nii saavad huvitatud isikud vaidlustada hankija otsused enne hankelepingu

sõlmimist.

Punktiga 71 parandatakse § 178 lõikes 2 esinev viga, mis tekkis RHS varasema muudatusega

(jõustunud 1. juunil 2022). Eelnõuga taastatakse paragrahvi loogiline ja algselt kavandatud

regulatsioon.

Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete erisusi reguleeriv § 178 sätestab täiendavad

dokumendid ja andmed, mida hankija võib pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kontrollimiseks nõuda. Enne 1. juuni 2022 muudatust loetleti lõike 1 kolmes punktis andmed

tarnekindluse kohta (nt töövahendite, materjalide ja tarneallikate kirjeldused).

Lõige 2 sätestas, et just neid lõikes 1 nimetatud tarnekindluse andmeid võib nõuda hankelepingu

täitmiseks erilistes olukordades, näiteks erakorralise seisukorra ajal.

Juunis 2022 jõustunud seadusemuudatusega täiendati § 178 lõiget 1 oluliselt, lisades sinna

mitmeid uusi punkte (punktid 4–7), mis puudutavad näiteks varasemat kogemust, kvaliteedi

tagamise meetmeid ja personali kvalifikatsiooni. Need on üldkohaldatavad

kvalifitseerimistingimused kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangetes.

Samas jäeti ekslikult muutmata lõige 2, mis viitab endiselt kogu lõikele 1. Selle tulemusena on

tekkinud ebaloogiline ja vastuoluline olukord, kus kehtiv sõnastus seob kõikide lõikes 1

nimetatud andmete ja dokumentide esitamise nõude lõikes 2 nimetatud erandlike asjaoludega

(hädaolukord, sõjaseisukord jms).

Eelnõuga tehtav muudatus parandab selle vea. Lõikes 2 asendatakse üldine viide "lõikes 1"

täpse viitega "lõike 1 punktides 1–3".

35

Punktiga 72 muudetakse Rahandusministeeriumi ülesannete loetelu riigihangete valdkonnas,

säilitades Rahandusministeeriumile järelevalvefunktsiooni RHS-i ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide täitmise üle, kuid jättes § 180 punktist 6 välja väärtegude kohtuvälise menetluse.

Sätte muutmine on seotud eelnõu punktiga80 tehtavate muudatustega, s.o §-des 213–215

sätestatud väärteokoosseisude ja nende menetlemiseks Rahandusministeeriumile kohtuvälise

menetleja pädevust ettenägeva § 216 kehtetuks tunnistamisega.

Punktidega 73–76 muudetakse § 189, mis sätestab vaidlustuste esitamise tähtajad. Muudatused

on otseselt seotud riigihanke piirmäära kaotamisega.

Punktiga 73 tunnistatakse kehtetuks lõike 2 punkt 1, mis sätestas 2-tööpäevase vaidlustustähtaja

riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks lihthankemenetluses.

Punktiga 74 muudetakse sama lõike punkti 2, millest saab edaspidi üldine tähtaeg riigihanke

alusdokumentide vaidlustamiseks kõikides riigihanke menetlustes, mille maksumus ületab

lihthanke piirmäära. Sätte kohaselt tuleb riigihanke alusdokumendid vaidlustada hiljemalt viis

tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.

Kuivõrd lihtsustamise protsessis soovitakse alles hoida senine menetluskord nii palju kui

võimalik, et säiliks praktika järjepidevus ning seaduse rakendajad saaksid muudatustega

kiiremini kohaneda, siis võimalusel välditakse uute tähtaegade seadusesse toomist. Seetõttu oli

valik kas säilitada senine lihthankemenetluse või riigihanke piirmääraga seotud tähtaeg.

Eelnõus jäädi viimase juurde, sest eelnõuga laiendatakse lihthankemenetluse kohaldamisala

suurema maksumusega riigihangetele, mille korraldamisel kasutatakse tõenäoliselt

mahukamaid riigihanke alusdokumente ning senine kahe tööpäeva pikkune alusdokumentide

vaidlustamisaeg ei ole huvitatud isikutele piisav.

Punktiga 75 muudetakse§ 189 lõiget 4, mis reguleerib muid vaidlustusi lihthankemenetluses.

Lõikest eemaldatakse viide kehtetuks tunnistava lõike 2 punktile 1.Vaidlustuse esitamise

tähtaega pikendatakse kolmelt tööpäevalt viie tööpäevani.

Ka see muudatus on seotud lihthankemenetluse kohaldamisala laienemisega. Suurema

väärtusega ja keerulisemate hangete puhul on vajalik anda vaidlustajale rohkem aega hankija

otsuste analüüsimiseks ja põhjendatud vaidlustuse koostamiseks. Selline riskide maandamise

abinõu toodi välja ka lihtsustamise aruandes74. Tähtaja pikendamine viie tööpäevani tagab

tõhusama õiguskaitse.

Punktiga 76 tehakse § 189 lõikes 4¹ tehniline muudatus, mis on analoogne teiste sarnaste

muudatustega eelnõus (nt § 30 ja § 41¹). Sättest eemaldatakse üleliigseks muutunud viide

riigihanke piirmäärale.

Punktiga 77 muudetakse § 193 lõike 5 algust. Kehtivas sõnastuses sõltub hankelepingu

sõlmimiseks loa andmine lisaks olulise avaliku huvi olemasolule hankelepingu sõlmimisele

eelneva ajaliselt viimase otsuse vaidlustamisest. See on osutunud problemaatiliseks olukorras,

kus pöördmenetluses vaidlustatakse vaid edukaks tunnistamise otsus, kuid mitte kõrvaldamata

jätmise ja kvalifitseerimise otsust. Ringkonnakohtu lahendis nr 3-23-1606 käsitleti just

niisugust juhtumit. Seaduse sõnastusest tulenevalt ei oleks selles olukorras võimalik taotleda §

193 lõike 5 alusel luba lepingu sõlmimiseks, kuna vaidlustaja ei vaidlustanud hankelepingu

sõlmimisele eelnevat ajaliselt viimast otsust. See ei ole sätte eesmärgiga kooskõlas.

74 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 10.

36

Ringkonnakohus järeldas, et § 193 lõige 5 on selles olukorras siiski kohaldatav, kuigi ei

vaidlustatud „hankija ajaliselt viimast otsust“. Ringkonnakohus selgitas: „Sätte mõte on, et ära

langeks lepingu sõlmimise keeld olukorras, kus kõik vajalikud otsustused lepingu sõlmimiseks

on tehtud, st hankemenetlus on jõudnud lõppfaasi ning ainus takistus lepingute sõlmimiseks on

alustatud vaidlustusmenetlus.75“

2007. aastal jõustunud RHS-i sõnastust muudeti, kuna see ei arvestanud pöördmenetluse

võimalusega – pakkuja võis küll vaidlustada viimasena tehtud kvalifitseerimise otsust, kuid

sellisel juhul polnud hankijal võimalik taotleda luba hankelepingu sõlmimiseks. Ka praegune

sõnastus ei arvesta pöördmenetlusega täielikult, kuna ei võimalda hankelepingu sõlmimise luba

taotleda siis, kui vaidlustaja ei ole vaidlustanud pöördmenetluses viimasena tehtavaid

kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuseid.

Eelnõuga kodifitseeritakse kohtupraktikas väljendatu, et suurendada õigusselgust. Riigihangete

läbiviimist lihtsustab see, kui hankijal on avalikust huvist tulenevalt õigus taotleda

hankelepingu sõlmimiseks loa andmist ka pöördmenetluses. Seadusandja eesmärk ei ole olnud

seda välistada. Muudatusega kaasneb küll täiendav kaebeõiguse riive – kui riigihangete

vaidlustuskomisjon annab lepingu sõlmimiseks loa, ei ole vaidlustuse tulemusel võimalik jõuda

lepinguni –, kuid selle kaalub üles avalik huvi, mille kaitsmiseks § 193 lõige 5 kehtestatud on

ja mida peab kaaluma vaidlustuskomisjon.

Muudatus on kooskõlas õiguskaitsemeetmete direktiividega, sest need ei näe ette, millise otsuse

vaidlustamisel on õigus anda luba hankelepingu sõlmimiseks76.

Lihtsustamise aruandes tagasisidet andnud hankijad olid ettepanekuga nõus, kuid enamik

rõhutasid, et praktiline kokkupuude puudub77.

Punktiga 78 täiendatakse § 207 lõiget 1 teise lausega, millega järelevalveteade tunnistatakse

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ning järelevalveteate esitanud isikule tagatakse

konfidentsiaalsus.

Paragrahvi 207 lõige 2 sätestab, et järelevalveteate võib esitada igaüks, sõltumata sellest, kas

rikkumisena kirjeldatud juhtum rikub teate esitaja õigusi. Täienduse eesmärk on kohelda kõiki

järelevalveteate esitajaid ühetaoliselt, laiendades juurdepääsupiirangut kõigile järelevalve-

teadetele ning tagades kõigile teate esitajatele konfidentsiaalsuse, olenemata järelevalveteates

osutatud riigihanke eeldatavast maksumusest jt asjaoludest.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on järelevalveteated juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks üldjuhul kuni järelevalvemenetluse lõppemiseni või alustamata

jätmise otsustamiseni (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lõige 1 punkt 2). Sealt edasi sõltub

asutusesisese kasutamiseks märke kehtima jäämine, sh selle ulatus, sellest, kas esineb mõni

muu alus vastava teabe suhtes juurdepääsupiirangu säilitamiseks (nt AvTS § 35 lõike 1 punkt

12 – eraelu puutumatus või punkt 17 – ärisaladuse kaitse). Selline alus võib tuleneda ka mõnest

eriseadusest (AvTS § 35 lõike 1 punkt 19). Nõnda tagatakse rikkumisest teavitamise

konfidentsiaalsus, kui järelevalveteates on ühtlasi viidatud korruptsioonijuhtumile

(korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 6 lõige 2) või kui järelevalveteatega teavitatakse

tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest (tööalasest Euroopa

Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) § 14 lõige 1).

75 Tallinna Ringkonnakohtu lahend 3-23-1606, p 12; 76 Direktiivi 89/665/EMÜ art 2 lg 5 esimene lõik ja direktiivi 92/13/EMÜ art 2 lg 4 esimene lõik; 77 Ettepanek 32. Lihtsustamise aruanne.

37

Järelevalvepraktikas aktualiseerunud probleem seisneb selles, et järelevalveteadete

menetlemisel ei pruugi alati ja koheselt olla teada järelevalveteates nimetatud riigihanke

eeldatav maksumus ning vastavalt selle kuulumine või mittekuulumine direktiivide

kohaldamisalasse. Praktikas võib veelgi problemaatilisem aga olla EL-i riigihankeõiguse

rikkumisest teavitajate (konfidentsiaalsuse tagamise kohustuse) isikulise kohaldamisala

määratlemine. Isikulise kohaldamisala määratlemiseks peab menetleja muu hulgas vastama

küsimusele, kas teavitatud on tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest, millises rollis

teavitaja tegutseb (vt TÕRTKS § 3 lõige 1) jne. Eelöeldu muudab järelevalveteate esitajate

diferentseerimise menetleja jaoks töö- ja ajamahukaks.

Järelevalveteate esitajateks on tihti riigihankes osalevad või osalemisest huvitatud ettevõtjad,

kes esitavad teate oma seadusliku või lepingulise esindaja kaudu. Rahvusvahelist piirmäärast

allapoole jäävates ja seega EL-i õiguse kohaldamisalasse mittekuuluvates riigihangetes ei ole

hankijapoolsete survemeetmete kasutamise oht järelevalveteate esitajate jaoks väiksem kui EL-

i riigihanke direktiivide kohaldamisalas olevates riigihangetes.

Lisaks teavitajate ühetaolisele kohtlemisele vähendab muudatus teadete menetlemisega

kaasnevat töökoormust ja ajakulu, elimineerides vajaduse järelevalveteate esitajate

diferentseerimiseks ning selleks tarvilike asjaolude täiendavaks tuvastamiseks ja

analüüsimiseks.

Punktiga 79 tehtav muudatus on ühelt poolt tingitud §-de 213–215 kehtetuks tunnistamisest (vt

eelnõu punkt 80) ning teisalt täpsustatakse, et kui võimalik süüteokahtlus seisneb väärteotunnuste

ilmnemises, siis teavitatakse vastava väärteokoosseisu osas pädevat kohtuvälist menetlejat.

Sätte praegune sõnastus ei ole terminoloogiliselt täpne, sest süüteod jagunevad kuritegudeks ja

väärtegudeks (KarS § 3 lõige 2). Uurimisasutused ja prokuratuur toimetavad kuriteo asjaolude

ilmnemisel kriminaalmenetlusi (KrMS § 6). Väärteomenetlusi alustavad väärteotunnuste

ilmnemisel kohtuvälised menetlejad (VTMS § 31 lõige 1).

Punktiga 80 tunnistatakse kehtetuks §-des 213–215 sätestatud väärteo koosseisud ja § 216,

milles oli määratud kehtetuks tunnistatavate väärtegude tarbeks kohtuväline menetleja ja

väärtegude aegumistähtaeg.

RHS-is sätestatud kohustuste adressaadiks on hankija (nt § 2 lõige 1, § 3, § 5 lõige 1, § 123

lõige 1), kelleks algupäraselt on kas riik või teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud (§ 5

lõike 2 punktid 1–3) ja nende tuletised (§ 5 lõike 2 punktid 4 ja 5). Olemuslikult on tegemist

esmajoones haldusekandjatele suunatud reeglistikuga. Riigihanke menetlus on

haldusmenetluse eriliik78 ja RHS on seega spetsiifiliste haldusmenetlusnormide kogum.

Haldusele adresseeritud menetlusseadustes ei ole menetlusnormide vastu eksimise eest

väärteovastutuse sätteid reeglina ette nähtud.79 Kuna riik ise on punitiivfunktsiooni kandjaks,

ei ole väärteovastutuse instituut haldusmenetluse, sh riigihanke menetluse, läbiviija poolt

menetlusnõuete järgimise tagamise reguleerimismeetodina kohane. Haldustegevuse seaduslikkuse, sh

riigiasutustele kohustuslikest menetlusreeglitest kinnipidamise, tagamiseks on muud instrumendid, nt

kohtueelne (vaide)menetlus ning sellel järgnev (haldus)kohtulik kontroll, mida täiendavad internsed

järelevalve liigid nagu haldusjärelevalve või alluvussuhtes teostatav teenistuslik järelevalve,

majanduskontroll ehk audit, revisjon jne.

78 RKHKm 30.10.2003, 3-3-1-68-03, p 16 79 vt HMS, vrd KAHOS, milles samuti väärteosätted puuduvad – kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlus

on nagu riigihanke menetlus haldusmenetluse eriliik, RKPJko 06.06.2023, 5-22-15, p 51.

38

Hankija väärteokorras karistamine on tihtipeale välistatud ka karistusõiguslikult. KarS § 14 lõige

4 sätestab, et juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse sätteid ei kohaldata riigile, riikidevahelisele

organisatsioonile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Ülekantuna

riigihangete valdkonda võib see tuua kaasa ebamõistliku ning hankijaid pelgalt nende õigusliku

organiseerituse vormist tulenevalt diskrimineeriva olukorra. Juriidiline vastutus RHS-i menetlusreeglite

vastu eksimise korral, vastutuse repressiivne olemus ja selle ulatus erinevad avalik-õiguslike ja

eraõiguslike hankijate puhul märkimisväärselt, samas kui RHS-i menetlusreeglid ise või nende

kohaldumine ei sõltu üldjuhul sellest, kas nt avaliku sektori hankija tegutseb § 5 lõike 2 punktides

1–3 või lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud juriidilises vormis. Enamgi veel, hankijate sedavõrd

diferentseeritud kohtlemine tulenevalt nende siseriiklikust asutamise vormist, on suuresti võõras ka EL-

i hankeõigusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL on Eesti siseriikliku õiguse

järgi eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku sektori hankijaid, sh § 5 lõike 2 punktis 4

nimetatud sihtasutusi või lõike 2 punktiga 5 hõlmatud osaühinguid, defineeritud kui „avalik-

õiguslikke isikuid“. Riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe

või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused – vastavalt

direktiivile on nad kõik „avaliku sektori hankijad“, kes peavad soetuste tegemisel järgima vastavaid

reegleid (arvestades üksikuid erinevusi, nt kehtivad keskvalitsustele ja keskvalitsusest madalama

tasandi hankijatele erinevad piirmäärad).

Kuigi see ei muuda automaatselt lubamatuks hankija tegevust suunavate füüsiliste isikute vastutusele

võtmist80, ei ole väärteovastutuse ettenägemine teenistusülesannete täitmisel pelgalt hooletusest

tingitud vigade eest põhjendatud. Näiteks, kui ametnik eksib mõne (muu) haldusmenetluse

läbiviimisel HMS-i reeglite vastu, siis on küll võimalik tema karistamine teenistuskohustuse

süülise, sh hooletusest tingitud, rikkumise eest avaliku teenistuse seaduse alusel

distsiplinaarkorras, kuid KarS-is ette nähtud ametialase süüteokoosseisu, nt altkäemaksu võtmine,

ametialane võltsimine, puudumisel teda karistusõiguslikult vastutusele ei võeta.

Karistusõiguslik sekkumine peab alati lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest.

Riigihankealaste väärtegude menetlemisel puutub Rahandusministeerium sageli kokku küsimusega,

kas RHS-i reeglite vastu eksinud hankija teenistuja tegutses pahaaimamatult keelueksimuses

(KarS § 39 lõige 1) või oli kõigele vaatamata eksimus RHS-i reeglite vastu teenistuja jaoks

siiski välditav, nt konsulteerides riigihankeõigusele spetsialiseerunud õigusnõustajaga.81

Õiguspoliitiliselt on raske õigustada ettevaatamatusest RHS-i reeglite vastu eksimise

väärtegudena sanktsioneerimise vajalikkust olukorras, kus Riigikohuski on möönnud, et RHS-

i reeglite kohaldumise vältimatu eeltingimus – kas tegemist on üleüldse hankijaga, kes peab lepingu

sõlmimisel järgima RHS-i, juba ainuüksi see triviaalsena näiv asjaolu võib olla kohtutelegi keerukas

õiguslik küsimus.82 Ühtlasi on Riigikohus seoses hankelepingu muutmise reeglitega leidnud, et

§ 123 normistik ise on keeruline ning selle kohaldamisel teevad vigu isegi kohtud.83 Praktikas ei

ole harvad juhtumid, kus hankelepingu või selle muutmiskokkuleppe allkirjastab hankija, nt

asutuse, tippjuht, nt peadirektor või minister, kellelt aga ei saa eeldada piisavat orienteerumist

RHS-i detailsetes ja keerukates reeglites ning kes õiguspäraselt tuginevad vastavalt tööjaotus-

ja usalduspõhimõttele sellele, et RHS-i toimingute korrektsuse eest vastutavad alluvad on

oma ülesanded kohaselt täitnud ja asjaolusid piisavalt kontrollinud. Väärteo puhul on karistatav

üksnes täideviimine (KarS § 23). Seetõttu ei oleks asutuse juhti eksitanud teenistuja vastutusele

võtmine karistusõiguslikult võimalik ka osavõtu eest kihutaja või kaasaaitajana (KarS § 22).

Väärteokoosseisude säilitamine ettevaatamatusest toime pandud eksimuste eest võib olla

ülemäärane ja vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, tekitades hankijates õiguslikku ebakindlust

ja otsustamishirmu, sh pidurdada uuenduslike ja innovatiivsete lahenduste ning meetodite

80 RKKKo 26.11.2013, 3-1-1-88-13, p 9. 81 RKKKo 21.06.2024, 4-23-3193, p 18 jj. 82 RKHKm 15.11.2010, 3-3-1-57-10, p 20. 83 RKHKo 30.05.2022, 3-20-1150, p 41.

39

rakendamist hankemenetlustes, eriti olukordades, kus EL-i riigihankeõiguse normistik on keeruline,

erinevate tõlgendusvariatsioonidega ning mitmetes aspektides pole kohtupraktika veel lõplikult välja

kujunenud.

Distsiplinaarvastutuse täiendamine, tegelikus kohaldamispraktikas asendamine, väärteovastutusega

ei ole eesmärgipärane ega õiguskorra kaitsmiseks vajalik. Kui RHS-is riigihanke teostamisele

ette nähtud mistahes nõuete rikkumine, sh kuid mitte ainult: hankelepingu sõlmimine õigusvastase

otselepinguna ilma nõutud riigihanke menetlust läbi viimata; hankelepingu sõlmimisel õigusvastane

hälbimine riigihanke alusdokumentides ettenähtust; hankelepingu lubamatu muutmine, on toime

pandud mõnele ettevõtjale eelise andmise eesmärgil, so kavatsetult, siis on vastavalt KarS §-le

300 tegemist kuriteoga ning süüdlane tuleks võtta vastutusele kriminaalkorras.

KarS § 300 lõike 1 dispositsioonis kirjeldatud kuriteo objektiivsed tunnused olid mõeldud

hõlmama ka neid otselepinguid, mis olid sõlmitud ilma tollal kehtinud riigihangete seaduse84

kohaselt nõutavat lihthanget korraldamata, mille puhul ei olnud küll vaja viia läbi täiemahulist,

nt avatud, hankemenetlust, kuid mille puhul siiski esines tõsine oht, et rikutakse riigihangete

seaduses sätestatud kohustusi, eelistatakse kedagi ebaseaduslikult ja selle tulemusena kahjustatakse

avalikku huvi ja läbipaistvust.85 Seega on seadusandja soovinud, et RHS-i kõige tõsisemad ja

kaalukamad rikkumised, mis seisnevad õigusvastase eelise andmise ehk teiste ettevõtjate

lubamatu diskrimineerimise eesmärgist kantud rikkumistes, oleksid karistatavad kuriteona.

KarS § 3 lõike 5 esimese lause järgi, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja

kuriteokoosseisule (s.o ideaalkogumi korral), karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Ent

olukorras, kus kuriteo- ja väärteokoosseisu tunnused käsitlevad sama reguleerimiseset ning on

omavahel kattuvad, ei ole KarS § 3 lõikes 5 sätestatud põhimõte süütegude ideaalkogumi puudumise

tõttu rakendatav ja ka seadusainsust puudutavad reeglid ei pruugi olla asjassepuutuvad, mistõttu

võib kohtul olla kohtuvaidluses kohustus juhinduda süüdistatava jaoks kergemast

karistusõigusnormist.86 Süüteo objektiivse koosseisu tunnuste poolest kattuvate väär- ja

kuriteokoosseisude puhul on praktikas tekkinud sisustamis- ja kohaldamisraskusi mõistmaks,

kas seadusandja on soovinud kehtestada väärteo koosseisu erinormina (lex specialis derogat legi

generali), välistades samaaegselt kuriteokoosseisu kohaldamise.87 Selleks, et eelkirjeldatud

tõlgendamisraskusi vältida ning tagada, et mõnele konkreetsele ettevõtjale eelise andmise

eesmärgil otselepingu sõlmimise kui kõige tõsisema riigihankeõiguse rikkumise88 eest oleks

süüdlane, s.o nii toimepanija kui ka võimalikud osavõtjad (kaasaaitajad ja kihutajad), võimalik

kriminaalkorras vastutusele võtta, on soovitatav õiguslik ebaselgus kõrvaldada ja

kuriteokoosseisuga konkureerivad RHS väärteokoosseisud kehtetuks tunnistada.

Peale selle on praktikas väärtegude menetlemisel tulnud ette olukordi, kus väärteomenetluses

ette nähtud menetlustoimingutega ei ole võimalik süüteo toimepanemise või toimepanija isiku

tuvastamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitada (nt erinevalt kriminaalmenetlusest on

väärteomenetluses tõendite kogumine jälitustoiminguga keelatud, vt VTMS § 32).

84 RT I 2007, 15, 76. 85 XII Riigikogu koosseis, 554 SE II, seletuskiri KarS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu teise lugemise juurde, lk 19. 86 RKKKo 14.12.2012, 3-1-1-114-12, p 10. 87 RKKKo 28.01.2008, 3-1-1-60-07, p 28; 02.06.2011, 3-1-1-28-11, p 13 jj; 12.06.2012, 3-1-1-52-12, p-d 11-16;

KarS § 300 lg 1 ja RHS-2007 § 1117 lg 1 dispositsioonide konkurentsi kontekstis vt lähemalt RKKKo 28.06.2024,

1-20-3101, p-d 90-97. 88 EK C-26/03, Stadt Halle, p 37; C-91/08, Wall, p-d 33 ja 71; C-196/08, Acoset, p 50; RKTKo 13.06.2018, 2-16-

13032, p 13.2.

40

Riigihankealaste eksimuste puhul, mis pole toime pandud tahtlikult ega kantud õigusvastase eelise

andmise eesmärgist, puudub süüteovastutuse järele ka sisuline vajadus, sest esiteks on õigushüvede

pöördumatut kahjustamist võimalik ära hoida või heastada kasutades selleks seaduses ette nähtud

õiguskaitsemeetmeid. Hankelepingu sõlmimine nõutud hankemenetluseta89, hankelepingu

ebaseaduslik sõlmimine riigihanke alusdokumentides, pakkumuses või raamlepingus

ettenähtust oluliselt erinevatel tingimustel, nagu ka hankelepingu ulatuslik õigusvastane

muutmine – võivad olla vaadeldavad ebaseadusliku otselepingu variatsioonidena, mille korral on

huvitatud ettevõtjal võimalik kaitsta oma subjektiivseid õigusi ja huve vaidlustuse esitamisega

VAKO-le ja kaebusega halduskohtule.

Esmaseks õiguskaitsevahendiks on siin hankelepingu tühisuse tuvastamine § 121 lõike 1 punkt

1, § 185 lõike 4 punkt 3 ja § 197 lõike 3 punkt 1 alusel.90 Näiteks, kui hanketeade on formaalselt

esitatud või raamleping nõuetekohaselt sõlmitud, kuid hankelepingu ese erineb riigihanke

alusdokumentidest, raamlepingust või pakkumusest sedavõrd olulisel määral, et faktiliselt on tegemist

ilma hankemenetluseta (hanketeateta / raamlepinguta) otselepinguga.91 Samuti võib formaalselt

hankelepingu muudatusena vormistatud kokkulepe olla tühine § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt,

kui lubamatu muutmise vormis sõlmitakse sisuliselt uus hankeleping.92 Ent isegi neil juhtudel,

kui hankelepingu õigusvastane muutmine ei ole käsitletav uue lepingu sõlmimisena (nt

teenustasu muutmise võimalus oli riigihanke alusdokumendis ja hankelepingus iseenesest algselt

ette nähtud) ning seepärast ei saa kohaldada § 121 lõike 1 punkt 1, on halduskohtul ikkagi võimalik

tuvastada õigusvastase lepingumuudatuse tühisus vahetult HKMS § 5 lõike 2 alusel.93

Sekundaarse õiguskaitsevahendina on pärast hankelepingu sõlmimist võimalik nõuda kahju

hüvitamist § 185 lõike 6 alusel. Lisaks õigustatud isiku vaidlustuse alusel tegutsevale

riigihangete vaidlustuskomisjonile saab hankija tegevuse seaduslikkust vajadusel kontrollida

Rahandusministeerium ka pärast hankelepingu sõlmimist n-ö inspektsioonilise järelevalvetegevuse

käigus, so riikliku või haldusjärelevalvena läbiviidavas valimipõhises kontrollis (§ 205 lõike 1

punkt 2, § 206 lõige 4). Avalike huvide jätkuva kahjustumise ärahoidmiseks on § 124 lõikes 1 ette

nähtud ka hankijale endale õigus ebaseadusliku otselepingu või hankelepingu ebaseadusliku

muutmise korral vigane hankeleping üles öelda või sellisest lepingust taganeda. Hankija

lepingupartneril ei ole võimalik tugineda lepingu siduvuse (pacta sunt servanda) ning

õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetele olukorras, kus ta pidi aru saama, et

hankelepingu sõlmimine või pikendamine ilma hankemenetlust korraldamata ei pruugi olla

õiguspärane.94 Järelikult ei ole hankelepingu sõlmimine RHS-i oluliselt rikkudes või sõlmitud

hankelepingu seadusvastane muutmine ka ettevõtja jaoks riskivaba.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Kooskõla põhiseaduse, teiste seaduste, Euroopa Liidu õiguse ja välislepingutega

5.1 Kooskõla Euroopa Liidu õigusega.

89 so ilma kohustuslikku hanketeadet avaldamata 90 Käesoleva eelnõu p-ga 1 tehakse RHS § 185 lg-s 5 muudatus, millega asendatakse riigihanke piirmäär lihthanke

piirmääraga, mis laiendab õiguskaitset, sest õigusvastaselt sõlmitud hankelepingute vaidlustamise õigus algab

senise riigihanke piirmäära asemel juba lihthanke piirmäärast. 91 VAKO 18.04.2022, 39-22/238588, p 14; TlnHKo 10.06.2022, 3-22-951, p 45. 92 EKo C-454/06, Pressetext, p 34; RKHKo 30.05.2022, 3-20-1150, p 38 93 TlnRnKo 06.09.2024 nr 3-23-2857, p-d 33 ja 35 94 RKTKo 13.06.2018, nr 2-16-13032, p 13.2

41

Eelnõuga kavandatavad muudatused on kooskõlas EL riigihanke direktiividega. Alljärgnevalt

on direktiivide kaupa välja toodud muudetavad RHS sätted ning direktiivi artiklid, millega

muudatus puutumust omab:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EL, millega kooskõlastatakse teatavate

kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste

riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ:

RHS § 178 lõige 2/ artikkel 42 lõige 1 punkt h;

2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/24/EL, riigihangete kohta ja direktiivi

2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta:

RHS § 32 lõige 8 ja § 47 lõige 1 punkt 8/ artikkel 34 lõige 5;

RHS § 65 lõige 5/ artikkel 30 lõige 3;

RHS § 72 lõige 6/ artikkel 32;

RHS § 95 lõige 4/ artikkel 57 lõige 4;

RHS § 104 lõige 8/ artikkel 56 lõiked 1 ja 2;

RHS § 117 lõige 1/ artikkel 67 lõige 5;

RHS § 123 lõike 1 punkt 3/ artikkel 72 lõige 1 punkt b;

3) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/25/EL milles käsitletakse vee-, energeetika-

, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ:

RHS § 15 lõige 7/ artikkel 4;

RHS § 72 lg 6/ artikkel 50;

RHS § 123 lõike 1 punkt 3/ artikkel 89 lõige 1 punkt b;

4) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/23/EL, kontsessioonilepingute sõlmimise

kohta:

RHS § 115 lõige 11/direktiiv ei reguleeri;

RHS § 123 lõike 1 punkt 3/ artikkel 43 lõige 1 punkt b.

5) Nõukogu direktiiviga, 21. detsember 1989, riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise

läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta;

6) Nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja

telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse

eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta.

Eelnõuga tehtavate muudatuste iseloomu tõttu ei ole Euroopa Komisjoni teavitamine vajalik.

5.2. Eelnõu vastavus põhiseadusele

5.2.1 Kooskõla ettevõtlusvabadusega (PS § 31)

Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse (PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttega Kuigi

riigihangete seadus ) oma olemuselt piirab ettevõtlusvabadust, on eelnõu tervikuna suunatud

nende piirangute leevendamisele ja proportsionaalsemaks muutmisele.

Ettevõtlusvabaduse (PS § 31) riive leevendamine

RHS ei keela ettevõtlusega tegelemist, kuid sätestab tingimused ja korra, kuidas ettevõtjad

saavad siseneda riigihangete turule. Need tingimused – näiteks menetlusreeglid,

kvalifitseerimistingimused, kõrvaldamise alused ja tähtajad – kujutavad endast

ettevõtlusvabaduse piirangut. Selline riive on aga põhjendatud kaaluka avaliku huviga tagada

riigi raha läbipaistev, säästlik ja otstarbekas kasutamine ning aus konkurents.

42

Käesoleva eelnõu eesmärk ei ole kehtestada uusi piiranguid, vaid vastupidi, vähendada

olemasoleva riive intensiivsust. Eelnõu muudatused muudavad avaliku sektori turule

sisenemise ja seal tegutsemise paljude ettevõtjate jaoks lihtsamaks ja vähem koormavaks.

Riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse kohaldamisala laiendamine – tähendab,

et oluliselt suurem hulk hankeid (statistiliselt üle 50%) viiakse läbi paindlikumas ja vähem

formaalses menetluses. See vähendab pakkujate halduskoormust, kuna menetlus on kiirem ja

reeglid lihtsamad. Lihthanke piirmäärade tõstmine vabastab väiksemad ostud rangemast

menetlusest täielikult, võimaldades ettevõtjatel sõlmida lepinguid otse lähtuvalt hankija

kehtestatud korrast, mis avardab eriti just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalusi.

Mitmed muudatused on suunatud otse bürokraatia vähendamisele. Näiteks võimalus kontrollida

vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust (nn täielik pöördmenetlus, § 114 ja § 117

muudatused) vabastab pakkujad, kellel puudub reaalne võiduvõimalus, kohustusest esitada

täiendavaid selgitusi ja dokumente. Samuti muudab hankija vabatahtlike kõrvaldamise aluste

kohaldamise valikuliseks (§ 95 muudatus), mis tähendab, et ettevõtjaid ei kontrollita enam

alustel, mis ei ole konkreetse hanke puhul asjakohased.

Kokkuvõttes on eelnõu ettevõtlusvabadust soosiv, kuna see muudab turul osalemise reeglid

proportsionaalsemaks ja vähendab riigivõimu sekkumise intensiivsust. Kuivõrd eelnõuga

vähendatakse ettevõtlusvabaduse riive intensiivsust, vastab eelnõu PS-le.

5.2.2 Kooskõla üldise võrdsuspõhiõigusega (PS § 12).

PS § 12 esimese lause kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Riigikohus on asunud seisukohale,

et lisaks võrdsusele seaduste kohaldamisel tuleb sätet tõlgendada „õigusloome võrdsuse

tähenduses – seadused peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid

ühtemoodi“95.

Riigihangete õigus on oma olemuselt suunatud üldise võrdsuspõhiõiguse tagamisele,

kohustades hankijaid kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Eelnõu

koostamisel on pööratud erilist tähelepanu sellele, et menetluste lihtsustamine ei kahjustaks

seda põhimõtet.

Käesoleva eelnõu koostamisele eelnes erinevates vormides turuosalistega konsulteerimine.

Kaasamise käigus tuli selgelt esile üks ja peamine probleem seoses kavandatava eelnõuga.

Väljendati muret, et lihthankemenetluse laiema kasutamisega kaasnevad lühemad tähtajad

võivad riivata võrdse kohtlemise põhimõtet, andes faktilise eelise suurematele ettevõtetele,

kellel on rohkem ressurssi kiireks reageerimiseks. See risk on eelnõus maandatud. Paragrahvi

125 lõike 4 muudatusega pikendatakse lihthankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaegu (15

päeva asjadele/teenustele ja 25 päeva ehitustöödele), samuti vaidlustuste esitamise (§ 189)

tähtaegu lihthankemenetluses. Sellega tagatakse, et ka väiksematel ja keskmise suurusega

ettevõtetel on piisavalt aega kvaliteetse pakkumuse koostamiseks, edendades seeläbi sisulist

võrdsust ja ausat konkurentsi.

Samuti on oluline märkida, et kuigi eelnõu annab hankijatele suurema paindlikkuse (nt

vabatahtlike kõrvaldamise aluste valikul), on hankija endiselt seotud riigihangete

95 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. SA Iuridicum 2020. § 12 kommentaar 11. Vt lisaks

RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13; vt ka RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8-08; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-

05, p 26.

43

üldpõhimõtetega, sh võrdse kohtlemise põhimõttega. Hankija peab oma otsuseid põhjendama

ja ei tohi kasutada uut paindlikkust meelevaldselt või diskrimineerivalt.

Seega on eelnõu koostamisel kaalutud erinevate osapoolte huve ja leitud tasakaal menetluse

tõhususe ja võrdse kohtlemise tagamise vahel. Eelnõu muudatused on suunatud sellele, et

kõikidel ettevõtjatel, sõltumata nende suurusest, oleksid paremad võimalused riigihangetel

osalemiseks.

Seega on eelnõu kooskõlas PS §-ga 12.

5.2.3 Kooskõla õigusega tõhusale ja õiglasele korraldusele (PS § 14)

PS § 14 esemelises kaitsealas on tõhus ja õiglane menetlus ja korraldus. Riive seisneb avaliku

võimu tegevusetuses – väidetavalt tõhusa ja õiglase menetluse tagamiseks puudulikus või

puuduvas õigustloova akti regulatsioonis. Rikkumine esineb siis, kui täitmata on tõhusa ja

õiglase menetluse ja korralduse tagamiseks vajalik miinimum. Sealjuures on õigustloova akti

andjal ulatuslik vabadus otsustada, millisel viisil vajalikku miinimumi saavutada.96

Eelnõu tulemusel ei vähene riigihangete korraldus. Piirmäärade tõstmise tulemusel langevad

küll osad soetused väikeostu kategooriasse, millele kohaldub hankija kehtestatud hankekord,

kuid sarnane süsteem kehtib ka praegu. Oluline on märkida, et riigihanke piirmäärad

ajakohastatakse vastavalt viimasel 8 aastal toimunud inflatsioonile. Samuti arvestatakse uutes

piirmäärades paari järgmise aasta tõenäolist elukalliduse tõusu, et vältida piirmäärade sagedat

muutmist. Järelikult jääb riigihangete korralduse tase sisuliselt samaks. Samuti jääb lihthanke

piirmäära ületavate riigihangete korraldusseaduse tasandil reguleerituks. Mitmes liikmesriigis

kohaldatakse riigihanke direktiivide reguleerimisalasse mittekuuluvatele riigihangetele üksnes

üldpõhimõtteid ehk kehtib sama kord, mis Eestis väikeostudele. Seega saaks teoreetiliselt alla

rahvusvahelise piirmäära jäävate riigihangete korraldust veelgi vabamaks lasta, kuid Eesti

senist praktikat ning turuosaliste vajadusi silmas pidades, on lihthankemenetluse kasutamine

optimaalsem lahendus. See tagab teatud ulatuses sarnased reeglid iga riigihanke puhul

sõltumata hankija isikust, mis lihtsustab riigihankes osalemist. Teiselt poolt annab hankijatele

õiguskindluse menetluse õiguspärasuse suhtes. Kokkuvõttes on õiglaseks menetluseks vajalik

regulatsioon eelnõuga tagatud ning riivet ei esine.

5.2.4 Väärteokoosseisude kehtetuks tunnistamise kooskõla põhiseadusega.

Väärteokoosseisude kehtetuks tunnistamisega ei kaasne negatiivseid mõjutusi ühegi põhiõiguse

ja -vabaduse esemelisele kaitsealale.

Vastupidi, olemasolevate väärteo koosseisude kehtetuks tunnistamisel kui kergendaval

karistusseadusel on PS-st ja karistusseadustikust (KarS) tulenevalt positiivne (põhiõiguste

kandjate jaoks soodne) tagasiulatuv mõju, mis seisneb selles, et vastavalt väärteomenetluse

seadustiku § 29 lõike 1 punktile 6 väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus lõpetatakse,

kui seadus, mis nägi ette karistuse väärteo eest, on kehtetuks tunnistatud. Nulla poena sine lege

põhimõtet käsitava PS § 23 lõike 2 teist lauset, mis omistab kergendavale karistusseadusele

tagasiulatuva jõu, tõlgendatakse laiendavalt.

96 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. SA Iuridicum 2020. § 14 kommentaar 31. Vt lisaks

RKKKo 06.12.2019, 1-17-3615/13, p 19; RKÜKo 10.04.2012, 3-1-2-2-11, p 51

44

Vastavalt KarS § 5 lõikele 2 nimelt niimoodi, et kergemat karistust sätestava seadusena tuleb

mõista ka seadust, mis välistab üldse teo karistatavuse.97

Riive puudumisel ei aktualiseeru ka küsimus sekkumisvolituse põhiseaduspärasusest, sh

proportsionaalsusest. Põhiseadusest ei tulene riigile otseselt kohustust näha ette

väärteovastutuse sätteid riigihangete teostamise nõuete rikkumise eest (vrd PS § 12 lõikega 2,

mis kohustab parlamenti kehtestama karistusi vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise

õhutamise eest).

Kuigi PS § 13 lõige 1, mis sätestab igaühe õiguse riigi ja seaduse kaitsele (vt ka PS § 14),

sisaldab erilist põhiõigust menetlusele ja korraldusele põhiõiguste kolmikmõju olukorras, ei

anna see siiski iseseisvat alust nõudmaks riigilt väärteovastutuse ettenägemist.

Sanktsiooninormid erinevad primaarnormidest ehk käitumisnormidest selle poolest, et need on

sekundaarse iseloomuga reaktsiooninormid punitiivfunktsiooni kandva riigi(võimu) ja

õigusrikkuja vahelises suhtes. Karistusõiguse normidega kolmandate isikute põhiõigusi

vahetult ei tagata. Seda enam, et erinevalt kriminaalmenetlusest on kannatanu instituut

väärteomenetlusele immanentselt võõras.

Seadusandjal on ulatuslik valikuvabadus otsustamaks, millist tüüpi regulatsioonidega tagada

isikute põhiõiguste ja -vabaduse kaitstus. Nagu on eelnevalt seletuskirjas väärteo koosseisude

kehtetuks tunnistamise juures selgitatud, on (konkurentidest) ettevõtjatel, kelle õigusi on

hankija õigusvastase tegevusega rikkunud, võimalik kasutada oma subjektiivsete õiguste

kaitseks erinevaid tõhusaid instrumente – ennekõike on neile ette nähtud vaidlustuse esitamise

õigus ja hankeasjas kaebeõigus halduskohtule. Samuti säilib kõige raskemate RHS-i nõuete

rikkumise eest kriminaalvastutust sätestav kuriteokoosseis KarS §-s 300.

Eelnevat arvestades, vastab riigihangete seaduse teatud nõuete rikkumise eest väärteovastutust

ettenägevate ja nendega kaasuvate sätete kehtetuks tunnistamine PS-le ning dereguleerimise

põhiseaduspärasus täiendavat analüüsi ei vaja.

5.3 Eelnõu ei ole vastuolus jõustunud välislepingutega ega teiste seadustega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kavandatav muudatus – lihthanke piirmäärade tõstmine (§ 14)

Muudatus tõstab kehtivaid lihthanke piirmäärasid ning kaotab eraldiseisva riigihanke

piirmäära. Samuti kehtestatakse hankeliikidele (nt sotsiaal- ja eriteenused), millele varem

kohaldus üksnes riigihanke piirmäär, lihthanke piirmäär.

Muudatuse peamine ja soovitud mõju on muuta hankemenetlused tõhusamaks ja kiiremaks ning

vähendada nii hankijate töö- kui ka pakkujate halduskoormust. Piirmäärade tõstmise ja

lihthankemenetluse laiendamise tulemusena langeb märkimisväärne hulk riigihankeid, mis

varem nõudsid rangemate reeglitega riigihanke menetluse läbiviimist, nüüd lihtsamasse

lihthankemenetluse kategooriasse ning teine osa alla lihthanke piirmäära, kus piisab

asutusesiseste reeglite (hankekord ja hankeplaan) järgimisest. See kiirendab hanke menetlust ja

vabastab hankespetsialistide aega.

Ettevõtjate jaoks avaldub positiivne mõju – väheneb pakkumuste ettevalmistamisele kuluv aeg

ja koormus, kuna lihthankemenetluses ja alla lihthanke piirmäära korraldatavates väikehangetes

97 RKÜKo 02.06.2008, 3-4-1-19-07, p 20

45

on nõuded lihtsamad. Negatiivne külg on aga see, et teabe kättesaadavus väikehangete kohta

võib väheneda.

Muudatus mõjutab otseselt (2024. aasta andmetel) ligikaudu 1222 riigihanget aastas, mis

moodustab aasta lõikes kõikides riigihankemenetlustest umbes 14%. Rahalises väärtuses

mõjutab see riigihankeid, mille eeldatava maksumuse põhjal arvutatud kogumaksumus

moodustab 90 miljonit eurot, mis moodustab aasta lõikes kõikide riigihankemenetluste

eeldatava maksumuse kogusummast ligi 1%. Ülaltoodud arvuliste näitajate põhjendamiseks on

allpool tabelis 7 välja toodud 2024. aasta riigihangete statistika – hanke liik, sektor, riigihangete

maksumuse vahemik seni kehtinud lihthanke piirmäärast kuni muudatuse ajendil kehtima

hakkava lihthanke piirmäärani, riigihangete arv ja riigihangete kogumaksumus kõikidest 2024.

aastal avaldatud riigihangetest.

Tabel 7

Hanke liik Hanke sektor Vahemik Arv Kogumaksumuse %

2024. a riigihangetest

Asjad ja

teenused

Klassikaline 30 000 – 50 000 796 0,31%

Asjad ja

teenused

Võrgustik 60 000 – 100 000 167 0,13%

Asjad ja

teenused

Kaitse- ja

julgeolek

60 000 – 100 000 1 ligi 0,00%

Ehitustööd Klassikaline 60 000 – 100 000 158 0,12%

Ehitustööd Võrgustik 300 000 – 500

000

64 0,26%

Ehitustööd Kaitse- ja

julgeolek

300 000 – 500

000

2 0,01%

Sotsiaalteenused Klassikaline 300 000 – 500

000

23 0,09%

Eriteenused Klassikaline 60 000 – 100 000 11 0,01%

Kokku 1222 0,94%

Tabelist 7 tuleneb, et vähem mõjutab lihthanke piirmäärade tõstmine kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna ja võrgustikusektori ehitushankeid. Enim saab mõjutatud klassikalises

sektoris korraldatud asjade ja teenuste lihthanked. Oluline on siinkohal juhtida tähelepanu, et

mitmed hankijad korraldavad ka allapoole seaduse nõutavat piirmäära riigihankeid riigihangete

registris vaatamata menetluse liigile ja eeldatavale maksumusele. See omakorda annab

indikatsiooni, et lisaks niigi läbipaistvale lihthankemenetlusele suurendab riigihangete

läbipaistvust hankijate praktika avaldada ka madalama eeldatava maksumusega riigihankeid

registris.

6.1.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Riigihangete registris on alates 2018. aastast

korraldanud ligi 2500 hankijat riigihankeid. Samas Eestis aktiivselt tegutsevaid hankijaid, kes

ühtlasi ei ole ka toetuse saajad on pisut alla 1300. Ühes aastas korraldavad riigihankeid

keskmiselt üle 540 erineva hankija, kellest igaüks korraldab riigihangete registris keskmiselt

16–18 riigihanget aastas.

46

Mõju sagedus on pigem väike. Muudatus küll mõjutab regulaarset hanketegevust, kuna

piirmäärade rakendamine ja õige hankemenetluse valimine on tavaline protsess iga riigihanke

korraldamisel, samas aga hankijad puutuvad sellega aastapõhiselt keskmiselt kokku alla 20

korra. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et ülalmainitud number markeerib kõikide hankijate

keskmist. Eestis on selliseid hankijaid, kes teevad üle 100 riigihanke aastas (2024. aasta näitel)

17 – enamus neist on suured või kesksed hankijad, nagu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

Riigi Tugiteenuste Keskus, Elektrilevi OÜ jt. Küll aga 70% (2024. aasta näitel) hankijatest

korraldab aasta lõikes alla 10 hankemenetluse riigihangete registris. Nendeks hankijateks on

pigem kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, koolid jt, kes tegelikult vajavad

töökoormuse vähenemist ja riigihankemenetluse lihtsustamist enim.

Mõju ulatus on väike. Hankijad peavad kohanema uute piirmääradega, kuid see kohanemine

seisneb menetluse lihtsustumises, mis ei tekita raskusi. Lisaks on mõju lühiajaline, avaldudes

kohe pärast seaduse jõustumist. Pikaajalises perspektiivis aitab see kaasa riigihangete süsteemi

paindlikkuse ja proportsionaalsuse säilimisele ning toetab avaliku sektori tõhusust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Ebasoovitav risk seisneb

potentsiaalses läbipaistvuse vähenemise ja korruptsiooniohu suurenemises, kuna

lihthankemenetlus on vähem reguleeritud.

Samas on muudatuse eesmärk taastada inflatsiooni tõttu kaduma läinud proportsionaalsus,

mistõttu on see risk eeldatavasti madal. Majanduskeskkonnas toimunud kiire inflatsioon on

viinud selleni, et üha enam riigihankeid ületab kehtivaid madalaid piirmäärasid, sundides

hankijaid kasutama keerukamaid menetlusi. Muudatus ajakohastab piirmäärad, mille tagajärjel

väheneb hankijate töökoormus, riigihanked viiakse läbi kiiremini ja avaliku sektori ressursse

kasutatakse tõhusamalt.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.1.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Mõjutab kõiki ettevõtjaid, kes osalevad või

soovivad osaleda riigihangetel. Eestis on kokku juriidilisi isikuid 356 571, neist:

1) äriühinguid – 279 741

2) mittetulundusühinguid ja sihtasutusi – 23 836

3) korteriühistuid – 25 244

4) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi – 1752.98

Riigihangete registris on seisuga 07.08.2025 pakkujana registreeritud 34 258 Eestis

registreeritud ettevõtjat.99 Seega on riigihangetes pakkujana või alltöövõtjana osalenud (34 258

/ 279 741 (äriühingud)) ligi 12% kõigist äriregistris registreeritud äriühingutest.100 Ühe aasta

jooksul osaleb riigihangetes keskmiselt 2,7% äriregistris registreeritud äriühingutest.

98 Registri seis | e-Äriregister, andmed 07.08.2025 seisuga. 99 Nende hulgas mittetulundusühingud, sihtasutused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, kuid marginaalses

mahus. 100 Mõjude hindamisel on sihtrühma suuruse määramisel arvestatud kõige negatiivsema versiooniga, nimelt iga

füüsiline ja juriidiline isik võib riigihankes esitada pakkumusi, st olla pakkuja rollis. Kuid mõjude hindamise

käigus on arvestatud vaid äriregistris registreeritud äriühingutega, mistõttu on arvestuslik protsent oluliselt suurem.

47

Mõju sagedus on pigem väike, sest pakkujad osalevad riigihangetes ka praegugi vaatamata

piirmäärade suurusele. 2024. aastal osales riigihangetes üle 6000 unikaalse pakkuja, kusjuures

riigihankeid oli pisut alla 9000, see tähendab, et iga unikaalne pakkuja osales 2024. aastal

umbes 1,39 riigihankes aasta jooksul. Umbes 84% pakkujatest osales kuni kümnes riigihankes

ja ligi 1% pakkujatest osales enam kui sajas riigihankes 2024. aastal.

Mõju ulatus on väike. Pakkumuse esitamise protsess lihtsustub, kuid samal ajal peavad

ettevõtjad muutma oma hanketeadete leidmise harjumusi, et leida üles sobivad (lihthanke

piirmäärast madalama maksumusega) riigihanked, milles osaleda.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Muudatusel on pigem positiivne mõju. Soovitud mõju on pakkujate halduskoormuse

vähenemine pakkumuste koostamisel. Muudatusega võib kaasneda risk, et läbipaistvuse

vähenemine kahjustab ausat konkurentsi ja takistab uute ettevõtete turule sisenemist, samuti

võib pikas plaanis viia avaliku raha ebaefektiivsema kasutamiseni, kuid riski maandab hankijate

kohustus järgida väikehangete puhul asutusesisest hankekorda ja riigihangete põhimõtteid.

Teiseks riskiks on õiguskaitse nõrgenemine. Muudatuse tagajärjel suureneb riigihangete arv,

kus ei pruugi olla tagatud võistlevate pakkumuste küsimine ja/või menetluse sedavõrd suur

läbipaistvus.101 Samas näevad hankijate hankekorrad sageli ette võistlevate pakkumuste

küsimist küllaltki väikeste soetuste puhul, näiteks alates 5000 eurost. Teisalt aga on mõju seoses

piirmäärade tõstmisega vältimatu ja proportsionaalne seoses inflatsiooni tõusuga.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.2. Kavandatav muudatus – riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse

kohaldamine kuni rahvusvahelise piirmäärani

Muudatuste eesmärgiks on süsteemne nihe Eesti siseriiklikuks hankekorralduses. Selle

keskmes on riigihanke piirmäära kaotamine ja riigihangete seaduse lihtsustamine

kolmetasandiliselt piirmäärade süsteemilt kahetasandilisele. Muudatuste tulemusel jääb Eestis

seadusega reguleeritud menetluste kahetasandiline süsteem – lihthankemenetlus (alates uuest

lihthanke piirmäärast (vt seletuskirja p 6.1.) kuni rahvusvahelise piirmäärani) ning

rahvusvahelist piirmäära ületav hankemenetlus. Põhimõttelise muudatuse elluviimiseks

asendatakse seaduse tekstis läbivalt viited „riigihanke piirmäärale“ kas „lihthanke piirmäära“

või „rahvusvahelise piirmääraga, lihtsustatakse tähtaegade regulatsiooni ja korrastatakse

segalepingute sätteid. Muudatuste koosmõju on ulatuslik, mõjutades eelkõige hankijate

töökoormust ja turu läbipaistvust.

Senise riigihanke piirmäära tasemel hangete liigutamine lihtsama, lihthankemenetluse reeglite

alla vabastab hankijad märkimisväärsest hulgast formaalsetest nõuetest (nt riigihanke

alusdokumentide koostamisel, hankepassi kasutamine, rangemad teavitamiskohustused)

võimaldab pidada pakkujatega läbirääkimisi. See võimaldab avaliku sektori

hankespetsialistidel keskenduda riigihanke sisule, mitte menetlusbürokraatiale, mis omakorda

suurendab avaliku sektori kui terviku efektiivsust.

6.2.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

101 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 9.

48

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine (vt seletuskirja p 6.1.1.)

Mõju sagedus on pigem väike. Muudatus küll mõjutab regulaarset hanketegevust, kuna

muudatuse tulemusel peab hankija kohanema piirmäärade kahetasandilise süsteemi ja lihtsama

korraga. (vt seletuskirja p 6.1.1) Samas tuleb silmas pidada, et hankijad saavad lihthankeid

korraldada juba kehtiva RHS alusel ning ka käesoleva eelnõu muudatustega jääb

lihthankemenetlus põhimõtteliselt samaks nagu praktikas juba on.

Mõju ulatus on väike. 2024. aastal korraldati 3497 riigihanke piirmäära ületavat, kuid alla

rahvusvahelise piirmäära riigihanget. See moodustab 40% kõikidest 2024. aastal avaldatud

riigihangetest. Samas rahaliselt puudutab see vaid 10% 2024. aastal korraldatud

riigihangetest.102 Seega on muudatusel positiivne mõju töökoormuse vähendamisel. Asjaolu, et

hankijad korraldavad praegugi lihthankemenetlusi, viitab sellele, et hankijatel ei saa ka uue

kahetasandilise piirmäära süsteemiga olla kohanemisraskusi.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Ebasoovitav risk seisneb potentsiaalses läbipaistvuse vähenemise ja korruptsiooniohu

suurenemises, kuna lihthankemenetlus on vähem reguleeritud. Samas on risk pigem

hüpoteetiline, sest lihthankemenetlus on tuntud ja varem aastaid kasutusel olnud menetlusliik,

mis on teiste liikmesriikidega võrreldes tunduvalt rohkem reguleeritud. Riigihangete

läbipaistvuse tagab nende avaldamine riigihangete registris. Samuti on läbirääkimised lubatud

mitmetes teistes riigihanke menetlustes (näiteks konkurentsipõhine läbirääkimistega

hankemenetlus) ning nende puhul ei peeta läbirääkimiste võimalust, kui sellist, riskiks.

Kuigi töökoormus väheneb, säilib hankija vastutus tagada läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja

konkurents. Samas oht, et mõned hankijad võivad lihthankemenetluse korda kasutada

riigihanke põhimõtteid rikkudes, näiteks eelistades kindlaid pakkujaid, on marginaalselt väike.

Muudatusega ei kaasne ka õiguskaitse vähenemist, sest eelnõuga pikendatakse seniseid

lihthankemenetluses kehtinud kaebetähtaegasid. Samuti väheneb nõuete rikkumise risk, mis

Euroopa Liidu vahendite kasutamisel võib tähendada täiendavaid finantskorrektsioone. Kui

hankijal on vähem seadusest tulenevaid nõudeid, on risk neid rikkuda, väiksem. Positiivse

mõjuna võib täheldada ka asjaolu, et muudatusega kaasneb riigihanke ajalise kestvuse

lühenemine.

6.2.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju sagedus on pigem väike, sest pakkujad osalevad lihthangetes ka praegu. Vt seletuskirja

p 6.1.2.

Mõju ulatus on väike. Pakkumuse esitamise protsess lihtsustub.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike.

Muudatusel on pigem positiivne mõju. Soovitud mõju on pakkujate halduskoormuse

vähenemine pakkumuste koostamisel. Näiteks ei pea lihthankemenetluses täitma hankepassi

102 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium

49

või esitama andmeid vabatahtlike kõrvaldamisaluste kontrollimiseks. Teisalt võib keerukust

lisada fakt, et hankijatel on lihthankemenetluse kujundamisel tunduvalt laiem kaalutlusruum,

mistõttu võivad menetlused erinevate hankijate või hankeesemete lõikes olla märkimisväärselt

erinevad ning see nõuab pakkujatelt suuremat süvenemist. Samas näitab praktika, et vaatamata

lihthankemenetluse suurele paindlikkusele kalduvad hankijad kasutama paljuski olemasolevaid

seaduse regulatsioone, mis on pakkujatele tuttavad. Senine lihthankemenetluste praktika annab

põhjust arvata, et mingeid kardinaalseid muutusi lihthankemenetluste läbiviimisel ei toimu ning

seaduse muudatusega kohanemine on sujuv. Muudatusega kaasneda võiv risk läbipaistvuse ja

ausa konkurentsi vähenemiseks ei ole suurem kui kehtivate menetluste puhul.

Tihti on riigihangetes konkurentsi mõõtmiseks kasutatud keskmise pakkujate arvu indikaatorit.

2024. aasta andmete kohaselt on lihthankes keskmine pakkujate arv 3,9 ja väikehankes isegi

5,99. Riigihanke piirmäära ületavas, kuid alla rahvusvahelise piirmäära jäävates hangetes, on

keskmine pakkujate arv mõnevõrra madalam – 3,72 pakkujat riigihanke kohta. Seega on

konkurentsi vähenemise risk ebaoluline. Pigem mõjub menetluse lihtsustumine konkurentsile

soodsalt.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.3. Kavandatav muudatus – alla rahvusvahelise piirmäära jäävates riigihangetes

riigihanke osadeks jaotamata jätmise põhjendamise kohustuse kaotamine (§ 27)

Muudatuse sisuks on hankijate vabastamine kohustusest põhjendada riigihanke osadeks

jaotamata jätmist riigihangetes, mille maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära. Kui seni

kehtinud seadus nõudis seda alates riigihanke piirmäärast, siis uue regulatsiooni järgi on selline

kohustus vaid kõige suuremate, rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete puhul.

Esmapilgul võib see muudatus tunduda vaid tehnilisena, töökoormuse vähendamisele suunatud

sättena, kuid tegelikult on sellel märksa tähtsamad mõjud konkurentsile ja hanketuru

struktuurile.

Hankijate jaoks tähendab muudatus töökoormuse vähenemist. Kaob ära sageli formaalseks

muutunud kohustus koostada põhjendusi, mis praktikas ei paku sisulist lisandväärtust, kuid

nõuab siiski hankespetsialistide aega ja tähelepanu. See annab hankijatele suurema

kaalutlusõiguse ja paindlikkuse alla rahvusvahelise piirmäära riigihangete korraldamisel.

Muudatusega kaasneb teatud ulatuses õiguskaitse vähenemine, sest see kaotab ära ühe kaudse,

kuid praktikas siiski esinenud õiguskaitse võimaluse vaidlustada hankija põhjendust riigihanke

osadeks jaotamata jätmise kohta. See vähendab riigihangete vaidlustuskomisjoni ja kohtute

töökoormust, kuid teeb seda pakkuja õiguste arvelt.

6.3.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kaudne mõju laieneb kõigile Eestis tegutsevatele

hankijatele (u 2500 hankijat). Samas kuna muudatus on siiski suunatud alla rahvusvahelise

piirmäära riigihangetele, täpsemini riigihanke piirmäära ületavate riigihangetele, kitsam

mõjutatud rühm ei saa olla kõik hankijad. Riigihanke piirmäära ületavaid, kuid alla

rahvusvahelise piirmäära jäävaid riigihankeid korraldati 2024. aastal arvuliselt 40% kõikidest

riigihangetes (vt seletuskirja p 6.2.1). Kuna riigihanke osadeks jaotamata jätmise põhjendamine

ei ole lausaline kohustus, vaid rakendub nende riigihangete puhul, mille puhul kavandab hankija

korraldatava riigihanke jätta osadeks jaotamata, siis on mõjutatud sihtrühma suurus veel

50

väiksem. 2024. aastal jätsid hankijad riigihanke piirmäära ületavate, kuid alla rahvusvahelise

piirmäära jäävates riigihangetes osadeks jaotamata 66% riigihangetest (2024. aastal avaldatud

riigihangetest 14%). Kui arvestada, et 2024. aastal korraldas ligi 540 hankijat riigihankeid, siis

suure tõenäosusega oleks mõistetud (540 x 14%=) ligi 75 hankijat.

Samuti tuleb arvesse võtta, et võrgustikusektori hankijatele on muudatusel vähene mõju,

kuivõrd ka senini korraldatud lihthangetes ei kohaldu kohustus riigihanke osadeks jaotamata

jätmist põhjendada.

Mõju sagedus on pigem väike. Muudatus küll mõjutab regulaarset hanketegevust, kuid nagu

eelnevast lõigust saab järeldada, siis mõju avaldub vaid nendele hankijatele, kes on korraldanud

riigihankeid üle riigihanke piirmäära, kuid alla rahvusvahelise piirmäära, ning on jätnud

riigihanke osadeks jaotamata. Kuigi põhjenduse koostamine on vaid väike osa

hankemenetlusest, on selle kohustuse äralangemine siiski menetlust lihtsustava iseloomuga.

Mõju ulatus on väike. Riigihanke osadeks jaotamata jätmise kohta põhjenduse koostamine on

vaid väike osa hankemenetlusest, hankijatele avaldab kohustuse äralangemine siiski lihtsustava

mõju. Hankija peab vähem aega kulutama formaalsele tegevusele ja saab rohkem keskenduda

riigihanke sisulisele ettevalmistamisele. Muudatus omab positiivset mõju ning hankija

kohanemine on pigem lihtne, sest muudatusega ei lisata hankijale täiendavaid kohustusi, vaid

võetakse neid vähemaks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Ebasoovitav risk hankija jaoks on minimaalne. Põhjendamiskohustus, isegi kui see on

formaalne, sunnib hankijat vähemalt korraks läbi mõtlema ja argumenteerima, miks ta

riigihanget osadeks ei jaota. Selle kohustuse kadumine võib viia olukorrani, kus hankijad teevad

otsuseid mugavusest või harjumusest ilma et kaaluksid põhjalikult alternatiive (siinkohal

riigihanke osadeks jaotamist), mis võiksid soodustada konkurentsi ja tagada riigihankes parem

tulemus. Tegemist on siiski teoreetilise ohuga. Samuti riigihanke vaid formaalse osadeks

jagamise kaudu võib hankija ka praegugi vabaneda kõnealusest põhjendamiskohustusest ja

samal ajal mitte aidata kaasa RHS § 27 lg 2 eesmärgi saavutamisele.103

Praktikas väheneb hankijate jaoks nõuete rikkumise oht, kui hankija kogemata unustab

riigihanke alusdokumentidesse põhjenduse lisada. Kui alla rahvusvahelise piirmäära

riigihangetes põhjendamise kohustus kaotada, kaob seega ka oht, et hiljem tuvastatakse, et

hankija on kogemata unustanud põhjenduse riigihanke alusdokumentidesse lisada (sellise

rikkumise eest on nt SF vahendite kasutamisel ÜM alusel ette nähtud finantskorrektsioon

10%).104

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.3.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

103 Raude, M.-J. RHS § 27, komm. 10 – Simovart, M.A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019). 104 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 22. Siseministeeriumi tagasiside.

51

Mõju sagedus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju ulatus on pigem väike ja kaudne. Kuna muudatus võib viidata sellele, et osadeks

jaotamine on varasemast vähem prioriteetne, on oht, et pakkujad peavad kohanema olukorraga,

kus riigihanked on maksumuselt suuremad, aga ka keerukamad. Kui riigihanked on mahult liiga

suured, võivad pakkujad loobuda pakkumuse esitamisest.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Risk, et konkurents riigihangetes

väheneb selle muudatuse tõttu, on pigem väike.

Teoreetiliselt võib selle muudatusega kaasneda pakkujatele, eriti väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjatele negatiivne mõju. Põhjendamiskohustuse kaotamine vähendab

sotsiaalset ja halduslikku survet hankijatele kaaluda riigihangete osadeks jaotamist. Selle

tulemusel jätavad hankijad riigihanked osadeks jaotamata ning väiksematel ja/või

spetsialiseerunud ettevõtjatel võib puududa võimekus osaleda suurema maksumusega hangetes,

kuna nad ei pruugi pakkuda nö kogu lahendust. Viimane võib omakorda kaasa tuua

asjade/teenuste kõrgema hinnaga ostmise. Riski maandamiseks tuleb tõsta hankijate teadlikkust

turu-uuringute tegemise vajadusest ning riigihanke disainimisest turule sobival viisil.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.3.3. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike võrreldes riigiasutuste koguarvuga. Kavandatav

muudatus puudutab vaidlustuskomisjoni liikmeid.

Kaudselt võib muudatus mõjutada ka Eesti kohtusüsteemi, sest ligi 17% riigihangete

vaidlustuskomisjoni otsustest vaidlustatakse halduskohtus, millest veel väiksem osa jõuab

ringkonnakohtusse (ligi 10%).

Mõju sagedus on pigem väike. Mõju avaldub vaidlustuste korral, mis on harvad. 2024. aastal

vaidlustati riigihanke osadeks jaotamata jätmise põhjendusi kahel korral. 2024. aastal esitati

vaidlustuskomisjonile vaidlustus kokku 258 korral, seega on mõju pea olematu.

Mõju ulatus on samuti väike. Vaidlustuskomisjoni liikmetele ja kohtunikele ei kaasne

kohanemisraskusi. Vaidlustuste menetlemine jätkub sama moodi, positiivsest aspektist

vähendab see muudatus töökoormust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on positiivset laadi,

vaidlustuskomisjoni töökoormus väheneb, sest väheneb vaidlustuste hulk

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.4. Kavandatav muudatus – kõrvaldamise aluste kontrollimine minikonkurssidel (§ 30)

Uue regulatsiooniga muudetakse rahvusvahelise piirmääraga raamlepingute puhul

kõrvaldamise aluste kontrollimise reegleid. Senini kehtinud seadus kohustas hankijat

kontrollima pakkujate kõrvaldamise aluseid iga kord, kui korraldatakse minikonkurss

raamlepingu alusel ja minikonkursi maksumus ületab lihthanke piirmäära. Uus kord muudab

kontrolli kohustuslikuks vaid siis, kui ka minikonkursi eeldatav maksumus ületab

52

rahvusvahelist piirmäära. Kõikide alla rahvusvahelise piirmäära jäävate minikonkursside puhul

saab hankija otsustada kas ta näeb kõrvaldamise aluste kontrollimise riigihanke

alusdokumentides ette või mitte Muudatuse eesmärk on vähendada hankijate töökoormust,

lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest ja võrdsustades minikonkursside reegleid teiste

raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute reeglitega.

Muudatus vähendab oluliselt hankijate töökoormust, vabastades nad korduvast

kontrollikohustusest. Raamlepingu sõlmimisel on hankija pakkuja tausta juba põhjalikult

kontrollinud. Iga minikonkursi raames tehtav uus kohustuslik kontroll on ebaproportsionaalne,

eriti arvestades, et minikonkursid ongi mõeldud paindlikuks ja kiireks riigihanke vahendiks.

Muudatus võimaldab hankijal rakendada riskipõhist lähenemist – teostada kõrvaldamise aluste

kontrolli siis, kui see on vajalik (nt suurema maksumusega või turvakaalutlusel tundlikuma asja

või teenuse hankimisel). Teatud valdkondades võib olla kriitilise tähtsusega, et hankija saaks

kõrvaldamise aluseid kontrollida (nt valveteenuste tellimisel karistusregistri päringuid jne).

Samuti muud teenused, kus pakkuja usaldusväärsus on kesksel kohal teenuse osutamisel.105

Muudatus kiirendab raamlepingute alusel minikonkursside tegemist ja võimaldab

hankespetsialistidele rohkem aega sisuliseks tööks.

Pakkujate jaoks on muudatuse mõju peamiselt positiivne, kuigi väheoluline. Kaob ära kohustus

esitada korduvalt andmeid ja dokumente. See omakorda vähendab pakkujate halduskoormust.

6.4.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Raamlepinguid sõlmivad hankijaid.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kaudne mõju laieneb kõigile Eestis tegutsevatele

hankijatele (u 2500 hankijat). Samas kuna muudatus puudutab otseselt raamlepingute hankeid,

siis on muudatusega mõjutatud sihtrühma suurus väiksem. 2024. aastal avaldati 2069

riigihanget eesmärgiga sõlmida raamleping106, mis moodustab umbes 24% kõikidest 2024.

aastal avaldatud riigihangetest. Neist omakorda 126 korraldati minikonkursse ning viimastest

110 eeldatav maksumus oli üle rahvusvahelise piirmäära. 2024. aastal korraldas minikonkursse

56 erinevat hankijat, kes kõik olid pigem suured hankijad.

Mõju sagedus on pigem väike. Muudatuse mõju avaldub siis, kui nii raamlepingu kui ka

minikonkursi alusel sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist

piirmäära. Kuna raamlepingud on sageli pikaajalised (kuni 4 aastat) ja nende raames tehakse

palju oste, ei ole kokkupuude hankijate jaoks siiski igapäevane.

Mõju ulatus on väike. Muudatus lihtsustab minikonkursside korraldamist, vähendab hankijate

töökoormust ja kiirendab menetlust. See ei nõua hankijalt erilist kohanemist, vaid pigem annab

hankijale juurde kaalutlusõiguse.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.

Kõrvaldamise aluste kontrollimise mõte on mitte suunata avalikke vahendeid nö ebaausale

elemendile – keda näiteks on karistatud rahapesu rahastamises, kuritegeliku ühenduse loomises,

maksupettuses.107 Muudatuse peamine risk seisneb selles, et pakkujal, kellel ei kontrollitud

105 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 15. Riigi Kinnisvara AS tagasiside. 106 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium 107 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 15.

53

minikonkursi käigus kõrvaldamise aluste esinemist, võivad need tekkida raamlepingu täitmise

kestel. Seda riski maandab aga asjaolu, et hankijal säilib õigus raamleping või hankeleping

erakorraliselt üles öelda, kui selline asjaolu talle teatavaks saab ning on proportsionaalne

ülesütlemiseks. Samuti on hankijal võimalus näha riigihanke alusdokumentides ette

vabatahtliku kõrvaldamise aluste kontrolli õigus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.4.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad, kes on raamlepingu pooled.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatus mõjutab kõiki neid pakkujaid, kes on valitud

rahvusvahelist piirmäära ületavate raamlepingute partneriteks.

Mõju sagedus on pigem väike. Mõju avaldub iga kord, kui osaletakse minikonkursil. Lisaks vt

seletuskirja p 6.1.2.

Mõju ulatus on väike. Mõju pakkuja äritegevusele on väike. Tänapäevaste elektrooniliste

lahenduste puhul on andmete esitamine kõrvaldamise aluste kohta automatiseeritud ja ei kujuta

endast suurt koormust. Riigihangete register teostab automaatkontrolli osade kõrvaldamise

aluste kohta.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ettevõtjate jaoks on risk seotud ausa

konkurentsiga. Teoreetiliselt on oht, et minikonkursil osaleb teine raamlepingu partner, kellel

on tekkinud kõrvaldamise alus, mida hankija ei kontrolli. See annaks ebaausale pakkujale

eelise. Praktikas on see risk siiski madal, kuna teised pakkujad saavad sellistest asjaoludest

hankijat teavitada ning kahtluse korral võib hankija ise ettevõtjal kõrvaldamise aluste esinemist

kontrollida veendumaks, et ei esine § 124 lõike 1 punktis 21 või lõikes 11 sätestatud

hankelepingu lõpetamise eeldusi.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.5. Kavandatav muudatus – dünaamilise hankesüsteemiga liitmisest või liitmata

jätmisest teavitamine (§ 32)

Muudatuse sisu on hankija vabastamine kohustusest vormistada eraldi haldusakt (otsus)

ettevõtja DHS-iga liitmise kohta, kui ettevõtja vastab nõuetele. Kehtiv seadus näeb ette DHS-

iga liitmise või liitmata jätmise kohta formaalset otsust. Muudatuse tulemusel asendatakse see

teavitusega elektroonilises süsteemis (nt riigihangete registris). Positiivne mõju kaasneb vaid

ettevõtja liitmise puhul. Muudatus lähtub põhimõttest, et DHS-iga liitmine on sisuliselt

automaatne prosess, mille dubleerimine haldusaktiga on koormav.

Muudatus vähendab hankijate töökoormust ja kiirendab DHS-iga liitumise protsessi. Kaob ära

vajadus koostada, kooskõlastada ja allkirjastada formaalne otsus iga nõuetele vastava taotleja

kohta. See annab hankespetsialistidele, hankekomisjoni liikmetele ja asutuste juhtidele aega

sisuliseks tööks juurde. Protsess muutub sujuvamaks ja vähem koormavaks, mis omakorda

soodustab DHS-i kui paindliku ja efektiivse hankevahendi kasutamist.

Ettevõtjate jaoks on muudatusel positiivne mõju, kuna see kiirendab DHS-iga liitumise

protsessi. Nõuetele vastav ettevõtja saab teavituse süsteemiga liitumise kohta ja saab hakata

osalema DHS-i raames korraldatavates seotud riigihangetes. Ajaline võit võib olla piisav, sest

54

kiirem ja sujuvam protsess loob ettevõtjale parema kasutajakogemuse ning suurendab usaldust

DHS-i vastu.

6.5.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad, kes kasutavad dünaamilisi hankesüsteeme.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kaudne mõju laieneb kõigile Eestis tegutsevatele

hankijatele (u 2500 hankijat). Lisaks vt seletuskirja p 6.1.1. Otseselt mõjutab see aastas

ligikaudu 30–40 hankijat. 2024. aastal kasutas DHS-i 21 erinevat hankijat (kokku loodi 40

DHS-i). Hankijate puhul on tegemist pigem suurte hankijatega, nagu Riigi Tugiteenuste

Keskus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Tallinna Sadam jt.

Mõju sagedus on pigem väike. Mõju avaldub iga kord, kui mõni ettevõtja soovib liituda

olemasoleva DHS-iga. Arvestades, et DHS-iga saab liituda kogu selle kehtivusaja jooksul, on

liitumistaotluste laekumine ja nende menetlemine hankija jaoks tuttav, kuid mitte tingimata

igapäevane tegevus.

Mõju ulatus on väike. Muudatus lihtsustab DHS-i korraldamist vaid neile hankijatele, kes

aktiivselt kasutavad DHS-i. Kuigi tegemist võib olla vaid ühe riigihanke protseduuri

äralangemisega, võib sellel olla suurem mõju kui eeldatud. DHS-ga liituvad sadu ettevõtjaid,

iga liituja liitumise puhul hoitakse kokku aega, mis kuluks otsuse vormistamisele ja

teavitamisele. Kohanemisraskusi hankijatele ei eeldata.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Ebasoovitav risk hankija jaoks on

minimaalne. Kuna sisuline kontroll tehakse enne edukaks tunnistamist igal juhul, ei teki ohtu,

et hankelepingu sõlmitakse nõuetele mittevastava pakkujaga. Teoreetiline risk võib olla seotud

võimaliku segadusega, kui ettevõtja ei saa aru, kas tema liitumine on kinnitatud, kuid teavitus

elektroonilises süsteemis maandab selle riski.

Riigihangete lihtsustamise aruande koostamise käigus kaasatud hankijad tõid välja järgneva

aspekti: muudatuse mõju hankijale on väike ning reguleerimise vajadus seisneb hoopis muus.

DHS-is ei saa taotlusi avada enne taotluste avamise tähtaja saabumist. Selle tulemusena

koguneb hulk taotlusi, mida saab hakata hankepassi alusel kontrollima hakata. Sellest omakorda

tõusetub riigihangete registris probleem, et seni kuni hankija pole kõiki taotlusi läbi vaadanud

ei saa taotlejaid süsteemiga liita.108

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.5.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja punkt 6.1.2.

Mõju sagedus on väike. Vt seletuskirja punkti 6.1.2. Mõju avaldab iga kord, kui ettevõtja esitab

taotluse DHS-iga liitumiseks.

108 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 17. Eesti Energia tagasiside.

55

Mõju ulatus on väike. Ettevõtja jaoks seisneb muutus peamiselt selles, et ta saab liitumise kohta

teate kiiremini ja vähem formaalsel viisil. See ei muuda oluliselt tema tegevust ega nõua

kohanemist, kuid parandab protsessi kiirust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riskid puuduvad. Pakkujate õigused ei vähene,

kuna negatiivse otsuse puhul säilib hankijal kohustus teha põhjendatud otsus, mida pakkuja

saab riigihangete vaidlustuskomisjonis vaidlustada.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.6. Kavandatav muudatus – soodsaima maksumusega pakkumuse vastavuse hindamine

(§ 47, § 114, § 117)

Muudatusega luuakse hankijale uus, vabatahtlik võimalus viia läbi nn täielik pöördmenetlus

riigihangetes, hindamiskriteeriumiks on ainult hind või kulu. See tähendab, et hankija võib

esmalt tegeleda vaid kõige odavama pakkumusega ja alles seejärel liikuda järgmiste juurde, kui

esimene ei ole vastav, ei vasta kvalifitseerimise tingimustele ja/või esineb kõrvaldamise alus.

Muudatus annab hankijatele olulise ja praktilise tööriista hankemenetluste kiirendamiseks ja

töökoormuse vähendamiseks, eriti just standardsete asjade või teenuste riigihangetes, kus

osaleb palju pakkujaid. Hankija vabaneb mahukast ja aeganõudvast tööst kontrollida kõiki

laekunud pakkumusi, millest enamik kõrgema hinna tõttu edukaks ei osutu. Hankija saab

suunata oma ressursid vaid potentsiaalse eduka pakkuja kontrollimisele, mis muudab menetluse

tõhusamaks.

Pakkujate jaoks on muudatuse mõju mitmetahuline. Ühelt poolt kiireneb hankemenetluste

läbiviimine ja nad saavad kiiremini teada riigihanke tulemustest, pakkujaid, kelle pakkumus

edukaks osutuda ei saa, ei koormata selgituspäringutega, mis on positiivne. Teisalt tekitab uus

kord ebakindlust ja suurendab vaidlustuste riski. Pakkuja, kelle pakkumus ei ole kõige soodsam,

peab lootma, et hankija kontrollib madalama hinnaga konkurente korrektselt. Kui hankija eksib

ja sõlmib lepingu mittevastava pakkumusega pakkujaga, on teise koha pakkuja õigusi rikutud.

Lisanduv teavitamiskohustus annab pakkujale vajaliku info vaidlustuse esitamiseks, kuid see

asetab suurema koormuse ja vastutuse pakkujale endale oma õiguste kaitsmisel.

6.6.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Vt seletuskirja p 6.1.1. 2024. aastal avaldas 489

erinevat hankijat 7570 riigihanget, mille hindamiskriteeriumi(te)ks oli hind ja/või kulu

(kõikidest 2024. avaldatud riigihangetest 86% ja maksumuse poolest 54%).109

Mõju sagedus on väike. Vt seletuskirja p 6.1.2. Kuna maksumus on kõige levinum

hindamiskriteerium, eriti lihtsamate asjade ja teenuste riigihangetes, on selle tööriista

kasutuspotentsiaal suur, samas mitte kõik hankijad ei soovi kasutada täieliku pöördmenetlust.

Juhul, kui hankija teab, et riigihankes laekub väiksem arv pakkumusi, võib ta eelistada pigem

standardset hankemenetlust.

109 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium

56

Mõju ulatus on väike. Tõenäoliselt ei pea hankija kohanema muudatusega, sest praktikas

kasutatakse nn täielikku pöördmenetlust juba praegugi.110

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Risk seisneb menetlusvigade tegemise ohus. Kui hankija eksib esimese pakkuja kontrollimisel

ja sõlmib temaga lepingu, kuigi pakkumus oli tegelikult mittevastav, rikub see teiste pakkujate

õigusi. Samuti võib menetlus ootamatult pikeneda, kui esimene, teine ja kolmas pakkuja

osutuvad järjest mittevastavaks. See nõuab hankijalt hoolikat ja korrektset tegutsemist. Samas

kui hankija on hoolikas, siis hankemenetluse kestvus võib oluliselt lüheneda ja hankemenetlus

iseenesest muutub tõhusamaks. Muudatus võib ahvatleda hankijaid hindama pakkumusi vaid

maksumuse alusel.111

Lisaks muudatus toetab nt kriisi-, julgeoleku- või muu ohu valguses eesmärki tagada

hankelepingu sõlmimise kiirus, mis omakorda on üldiselt ohuolukorras vajalik.112

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.6.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem keskmine. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju sagedus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju ulatus on pigem väike. Muudatus ei nõua pakkujalt tegevust. Pakkujad ise ei pea midagi

teisiti tegema, kui olema valvsamad ja tähelepanelikud oma õiguste eest seisma, kui

kahtlustavad hankija viga.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Risk, et hankija eksimuse tõttu jääb

korrektne pakkuja lepingust ilma, eksisteerib. See võib suurendada vaidlustuste arvu ja

vähendada usaldust hankemenetluse vastu, kui hankijad ei suuda uut võimalust piisava

hoolsusega rakendada.

6.7. Kavandatav muudatus – võistlevas dialoogis dialoogi pidamise lubamine riigihanke

tingimuste üle (§ 65)

Muudatusega tühistatakse kehtiv keeld arutada võistleva dialoogi käigus pakkumuste

hindamise kriteeriumide üle. Muudatuse eesmärk on muuta võistlev dialoog paindlikumaks ja

viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24 eesmärgiga, mis on

mõeldud just keerukate ja uuenduslike asjade, teenuste ja ehitustööde hankimiseks, kus parim

lahendus ja selle hindamise viisid selguvadki alles koostöös turuosalistega.

Muudatus annab hankijatele olulise tööriista paremate hanketulemuste saavutamiseks.

Keerukate riigihangete (nt suurte IT-süsteemide arendamine) puhul ei pruugi hankija menetluse

alguses täpselt teada, millised on turul olevad parimad võimalikud lahendused ja millised on

110 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 1. 111 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 1. Tallinna Sadama tagasiside. 112 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 1. Eesti Energia tagasiside: „Covid-19 ja Ukraina sõja valguses oli menetluse

ja hankelepingu sõlmimise kiirus kriitilise tähtsusega.“

57

nende lahenduste kõige olulisemad kvaliteedinäitajad. Lubades pidada dialoogi ka

hindamiskriteeriumite üle, saab hankija koos pakkujaga arutada parimat lahendust ja seejärel

kohandada hindamiskriteeriumid vastavaks. See suurendab tõenäosust, et riigihanke

tulemusena saadakse parim võimalik hinna ja kvaliteedi suhe.

Pakkujate jaoks on muudatuse mõju kahetine. Positiivsest aspektist on võimalus osaleda

sisulisemas võistlevas dialoogis. See võimaldab innovaatilistele ja kompetentsetele pakkujatele

oma teadmisi ja eeliseid paremini esile tuua. Teisalt kaasneb sellega ebakindlus ja risk.

Menetluse alguses ei ole lõplikud riigihanke tingimused paigas, mis teeb osalemise otsuse ja

pakkumuse ettevalmistamise keerukamaks. Samuti on risk, et hankija ei suuda tagada võistlevas

dialoogis pakkujate võrdset kohtlemist.

6.7.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad, kes korraldavad võistlevat dialoogi.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kaudne mõju laieneb kõigile Eestis tegutsevatele

hankijatele (u 2500 hankijat). Muudatus on suunatud võistlevat dialoogi korraldatavatele

hankijatele. 2024. aastal korraldati kokku 8 võistlevat dialoogi 7 erineva hankija poolt,

kusjuures väike osa hankijatest olid väiksemad hankijad.

Mõju sagedus on pigem väike. Võistlevat dialoogi korraldatakse Eestis harva, vaid mõned

korrad aastas. Seega on mõju avaldumine hankijate jaoks pigem erandlik.

Mõju ulatus on väike. Muudatusega võimaldatakse hankija jaoks uus võimalus, samas

puudutab see vaid ühte, suhteliselt harva kasutatavat hankemenetluse liiki. Kohanemisraskusi

ei tohiks pikaajalises perspektiivis olla.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Suurim risk on seotud hankija võimekusega.

Dialoogi pidamine kõikide riigihanke tingimuste üle nõuab hankijalt kõrget kompetentsi, et

tagada pakkujate võrdne kohtlemine ja vältida manipuleerimist. On oht, et vähema kogemusega

hankija võib tahtmatult anda ühele pakkujale eelise või kujundada kriteeriumid sobivaks vaid

ühele lahendusele. Hankijatele on eeldada muudatusega kohanemist.

Samas kaalub selle ülesse positiivne mõju, et muudatus võib julgustada hankijaid võtma ette

julgemaid ja uuenduslikumaid projekte, teades, et neil on olemas paindlik menetlus nende

elluviimiseks.

Muudatusega võib kaasneda menetluse kestuse pikendamine, kuid seda vaid juhul, kui hankija

otsustab pidada hindamise kriteeriumide üle dialoogi, ja ulatuses, milles hankija otsustab

dialoogi pidada.113

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.7.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad, kes osalevad võistleva dialoogi menetlustes

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike.

113 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 20.

58

Mõju sagedus on pigem väike. Mõju avaldub vaid harva korraldatavates võistlevates

dialoogides.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatus muudab võistleva dialoogi olemust. Muudatuse

rakendamisel ei ole võistleva dialoogi puhul enam tegemist lahenduse pakkumisega etteantud

raamides, vaid aktiine osalemine riigihanke tingimuste kujundamisel. See nõuab pakkujalt

suuremat paindlikkust. Võimalik on mõningane kohanemine.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Hankija võib pidada arutelu hindamise kriteeriumide üle vaid ühe taotlejaga. Samas kaasneb

see oht olemuslikult võistleva dialoogiga, kuna miski ei taga, et hankija ei anna ühele taotlejale

nt rohkem teavet, kui teisele. Võimalik on oht, et hankija kujundab võistleva dialoogi käigus

hindamise kriteeriumid sobivaks konkurendi lahendusele, mis omakorda vähendab usaldust

menetluse vastu ja pärsib osalemishuvi. Hankijal on seadusest tulenevalt üldine kohustus

kohelda dialoogis osalevaid taotlejaid võrdselt.114

Pakkujatel puudub taotluste esitamise hetkel kindlus, mille alusel täpsemalt hankija pakkumusi

hindab. Teisalt on ettevõtjatel teadmine, et neil on võimalus kaasa rääkida hindamise

kriteeriumide osas, kui hankija peab vajalikuks sel teemal arutelu pidada.115

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.8. Kavandatav muudatus – väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses

läbirääkimiste pidamise kohustuse asendamine hankija kaalutlusõigusega (§ 72)

Muudatusega kaob hankijal kohustus pidada läbirääkimisi väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluses. Senine kohustus asendatakse kaalutlusõigusega, mis tähendab, et hankija

võib läbirääkimisi pidada, kuid ei pea seda tegema.

Muudatus vähendab hankijate töökoormust ja kiirendab hankemenetlust nendes olukordades,

kus läbirääkimiste pidamine on vaid formaalsus. Hankija vabaneb kohustusest korraldada

näilisi läbirääkimisi olukordades, kus läbirääkimised ei ole vajalikud ja mis ei mõjuta

hankelepingu tingimusi ega hinda. Muudatus annab hankijale suurema paindlikkuse ja

võimaldab jõuda hankelepingusse kiiremini, kui esitatud pakkumus on sobiv ja edasised

läbirääkimised ei ole vajalikud.

Pakkujate jaoks muudatuse mõju pigem neutraalne või vähene. Olukordades, kus

läbirääkimisteks pole vajadust, vabaneb pakkuja formaalsustest.

6.8.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Mõju avaldub kõikidele hankijatele, kes korraldava

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi. Kaudne mõju laieneb kõigile Eestis

tegutsevatele hankijatele (u 2500 hankijat). 2024. aastal korraldasid 145 erinevat hankijat 799

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust (9% kõikidest 2024. aastal korraldatud

riigihangetest).

114 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 20. 115 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 20.

59

Mõju sagedus on pigem väike. Seda menetlusliiki kasutatakse pigem harva ja tohib kasutada

ainult seaduses piiritletud erandjuhtudel.

Mõju ulatus on väike. Kuigi väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlus on erandlik, siis

läbirääkimiste ärajätmine menetlusest lihtsustab protsessi.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Ebasoovitavate mõjude risk on madal. Peamine risk on seotud konkurentsi ja läbipaistvusega,

kuid see risk on sellele menetlusliigile juba olemuslikult omane, olenemata sellest, kas

läbirääkimisi peetakse või mitte. Hankijal säilib võimalus läbirääkimised riigihanke

alusdokumentides ette näha ja kohustus järgida riigihangete üldpõhimõtteid.116

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.8.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad, kes osalevad läbirääkimistega hankemenetluses.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2. Muudatus piirneb

pakkujatega, kes osalevad läbirääkimistega hankemenetluses.

Mõju sagedus on väike. Muudatus mõjutab ettevõtjaid harva.

Mõju ulatus on väike. Muudatus ei muuda oluliselt pakkuja tegevust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Muudatusel on neutraalne mõju,

pakkujatel väheneb halduskoormus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.9. Kavandatav muudatus – hanketeate muutmisest teavitamine (§ 81)

Muudatusega kaotatakse hankija kohustus eraldi veenduda, et teade hanketeate muutmise kohta

on jõudnud kõikide pakkujate, taotlejate ja teiste teadaolevate huvitatud isikuteni. Muudatus

lähtub põhimõttest, et tänapäevase infotehnoloogia arengu tingimustes on registri automaatne

teavitussüsteem piisav ja tõhus meede teabe levitamiseks ning hankijapoolne dubleeriv ning

praktikas täitmatu veendumiskohustus on koormav.

Muudatus vähendab hankijate töökoormust ja kõrvaldab õigusliku ebakindluse. Muudatusega

kohustuse kaotamine lihtsustab hanketeate muutmise protsessi, muutes selle selgeks ja

loogiliseks: hankija avaldab muudatuse registris ja register teavitab huvitatud isikuid

automaatselt.

Ettevõtjate jaoks muudatus praktikas olukorda ei halvenda. Riigihangete register on juba praegu

peamine riigihangete teabeallikas. Ettevõtjate jaoks on oluline, et teave hanketeate muudatuse

kohta oleks avaldatud ühes keskses kohas ehk registris. Muudatus rõhutab ettevõtja vastutust

jälgida riigihangete registri teavitusi.

6.9.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

116 Muuhulgas peab hankija teavitama hankelepingu sõlmimisest registris.

60

Sihtrühm: Hankijad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Vt seletuskirja p 6.1.1.

Mõju sagedus on pigem väike. Hanketeate muutmine ei ole igapäevane tegevus. Praktikas

puutuvad hankijad hanketeate muutmisega kokku tähtaegade pikendamisel või riigihanke

alusdokumentide täpsustamisel.

Mõju ulatus on väike. Ebamäärase kohustuse äralangemine avaldab hankijale positiivse mõju

õigusselguse näol. Samuti väheneb vaidlustuste risk, mis võiks tõusetuda sellest, kas hankija

on oma veendumiskohustust piisavalt täitnud. Hankijad ei pea kohanema, sest kohustusi ei

lisandu.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Teoreetiliselt väheneb läbipaistvus, kuna hankija

ei tee kindlaks, et teade on jõudnud kõigile huvitatud isikutele. Praktikas mõju puudub, kuna

hankijal on selles niigi võimatu veenduda.117

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.9.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad ja teised riigihangetest huvitatud ettevõtjad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju sagedus on väike. Hanketeadete muutmine ei ole igapäevane tegevus, samas kui pakkuja

soovib osaleda mitmel riigihankel korraga, siis võib hanketeate muutmisega kokkupuude

muutuda tihedamaks.

Mõju ulatus on väike. Muudatus ei muuda ettevõtjate tegevust. Teave on endiselt kättesaadav

riigihangete registris.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Risk, et mõni huvitatud isik jääb teavitamata, on

minimaalne. Riigihangete register on riigihangete keskne teabeallikas, mida hankijad kasutavad

igapäevaselt.

Samuti esineb risk, et mõni ettevõtja, kes ei ole end riigihanke juurde registreerinud ja ei jälgi

aktiivselt registrit, ei saa teada hanketeate muudatusest, kuid see on pigem ettevõtja enda

hoolsuskohustuse küsimus kui muudatusest tulenev probleem.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.10. Kavandatav muudatus – raamlepingu alusel esitatavate andmete arvestusperioodi

muutmine (§ 83)

Muudatusega raamlepingu alusel esitatavate andmete iga-aastase aruandlusperioodi alguspunkt

raamlepingu kehtima hakkamise kuupäevaga. Muudatuse eesmärk on kaotada ebapraktiline

olukord, kus hankija on kohustatud esitama aruandeid perioodide kohta, mil raamlepingu alusel

ei ole veel toimunud ühtegi tehingut, vähendades seeläbi tarbetut koormust.

117 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 35.

61

Muudatus vähendab hankijate töökoormust, muutes aruandluskohustuse loogilisemaks ja

praktilisemaks. Kaob ära vajadus esitada nn tühje aruandeid või pidada paralleelset arvestust

(üks raamlepingu sõlmimise ja teine kehtivuse järgi). See on eriti oluline hankijatele, kes

haldavad suurt portfelli erinevatel aegadel sõlmitud ja kehtima hakkavaid raamlepinguid.

Aruandlus muutub sisukamaks, kuna see peegeldab tegelike tehingute perioodi, ning vähendab

vigade tegemise ohtu.

Muudatusel puudub otsene mõju pakkujatele, kuna aruandluskohustus lasub hankijal.

6.10.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Raamlepinguid sõlmivad hankijad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Vt seletuskirja p 6.4.1.

Mõju sagedus on pigem väike. Mõju avaldub kord aastas iga kehtiva raamlepingu puhul.

Hankijate jaoks, kellel on sõlmitud palju raamlepinguid, on tegemist regulaarse tegevusega.

Mõju ulatus on väike. Tegemist on tehnilise ja detailse muudatusega. Mõju hankijatele on

positiivne – vähendab töökoormust, lihtsustab aruandlust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Teoreetiline risk läbipaistvuse vähenemisele on

olematu ja kaalutakse üles aruandluse sisukuse suurenemisega. Andmed esitatakse endiselt iga

12-kuulise kehtivusperioodi kohta.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.11. Kavandatav muudatus – pakkumuse jõusoleku ja tagatise kehtivuse tähtaeg (§ 90, §

110)

Muudatusega kehtestatakse riigihangete seadusesse vaikimisi reegel, mille kohaselt on

pakkumus jõus kolm kuud, kui hankija on riigihanke alusdokumentides unustanud jõusoleku

tähtaja määrata. Samuti seotakse pakkumuse tagatise kehtivusaeg pakkumuse jõusoleku

tähtajaga. Tegemist on vaikimisi normiga, mis tähendab, et see kohaldub ainult juhul, kui

hankija on teinud vea ja jätnud tähtaja määramata. Hankijal säilib alati õigus ja kohustus

kehtestada konkreetse riigihanke jaoks sobiv, kas lühem või pikem tähtaeg. Muudatuse eesmärk

on maandada hankija menetlusriske ja luua õiguskindlust olukordades, kus riigihanke

alusdokumentidesse on jäänud lünk.

Muudatuse peamine mõju on hankijate jaoks menetlusriskide vähenemine. See lahendab

praktikas esinenud probleemi, kus pakkumuse jõusoleku tähtaja määramata jätmine tekitab

õiguslikku segadust ning kui pakkumuse jõusoleku tähtaeg ei vasta pakkumuse tagatise

tähtajaga.

Pakkujate jaoks suurendab muudatus samuti õiguskindlust ja menetluse prognoositavust.

Pakkuja ei pea enam muretsema olukordade pärast, kus hankedokumentidest puudub selge info

pakkumuse siduvuse tähtaja kohta.

6.11.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad.

62

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mitte kõik hankijad (vt seletuskirja p 6.1.1.) ei saa

muudatuse mõju tunda. Hoolsad hankijad, kes määravad tähtaja alati, ei puutu selle sättega

otseselt kokku.

Mõju sagedus on pigem väike. Olukord, kus hankija unustab alusdokumentidesse märkida

pakkumuse jõusoleku tähtaja, on erandlik. Seega avaldub muudatuse otsene mõju harva.

Mõju ulatus on väike. Muudatus ei muuda hankija tavapärast töökorraldust, kuid tagab

menetluse sujuvama korraldamise. Samuti ei nõua muudatus uute oskuste omandamist.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riskid praktilised puuduvad. Teoreetiline risk

eksisteerib, et vaikimisi kehtestatud kolmekuuline tähtaeg ei pruugi olla konkreetse riigihanke

puhul optimaalne, kuid see on oluliselt parem lahendus kui tähtaja täielik puudumine või sellest

tulenev õiguslik ebakindlus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.11.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju sagedus on väike. Pakkujad puutuvad selle sätte kohaldamisega kokku harva, nt siis kui

tõusetub vaidlus pakkumuste jõusoleku ja tagatise kehtivuse erinevuse kohta.

Mõju ulatus on väike. Muudatus ei muuda pakkujate tegevust. Muudatus annab pakkujatele

lisakindluse erandlikes olukordades.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pakkujate jaoks on teoreetiliseks riskiks see, kui

hankija vaikimisi tugineb muudatusele ehk rakendab kolmekuulist pakkumuste jõusoleku

tähtaega volatiilsetelt turgudelt hankimisel, siis see võib koormata pakkujaid ülemäärase

riskiga, mis võib kanduda edasi pakkumuse hinda.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.12. Kavandatav muudatus – vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamise muutmine

valikuliseks (§ 95)

Muudatuse sisuks on hankija kohustuse kaotamine kontrollida ja kaaluda igas riigihankes kõiki

seaduses loetletud vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid. Muudatusega saab hankija juba

riigihanke alguses otsustada, millised vabatahtlikud kõrvaldamise alused on konkreetse

riigihanke puhul asjakohased, ning sätestada ainult need riigihanke alusdokumentides. See

muudab vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamise hankija jaoks teadlikuks ja riskipõhiseks

valikuks, mitte formaalseks kohustuseks.

Muudatus vähendab mõnevõrra töökoormust. Samuti võimaldab hankijal suunata oma

tähelepanu ja ressursid just nende riskide maandamisele, mis on antud hankelepingu täitmisel

kõige tõenäolisemad ja olulisemad. Muudatus sunnib hankijat tegema läbimõeldud otsuseid ja

kujundama igale riigihankele just sellele sobiva vabatahtlike kõrvaldamise aluste komplekti.

63

6.12.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Vt p 6.1.1. Kuna lihthankes on kõrvaldamise aluste

kontroll niigi vabatahtlik, siis muudatus puudutab vaid neid hankijaid, kes korraldavad

rahvusvahelist piirmäära ületavaid riigihankeid. 2024. aastal oli selliseid hankijaid 212.

Mõju sagedus on pigem väike. Igas riigihankes tuleb määratleda kõrvaldamise alused, samas

on tegemist vaid ühe etapiga riigihanke menetluses. Kuna lihthankes on kõrvaldamise aluste

kontroll niigi vabatahtlik, siis muudatus puudutav vaid rahvusvahelist piirmäära ületavaid

riigihankeid. 2024. aastal korraldati 1711 üle rahvusvahelise piirmäära riigihanget118, see

moodustab 20% kõikidest 2024. aastal avaldatud riigihangetest. Tuginedes seletuskirja punkti

6.1.1. andmetele, siis üks hankija puutub aastas keskmiselt umbes 3–4 korda rahvusvahelist

piirmäära ületavat riigihanget.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatusega muutub hankija jaoks vabatahtlike kõrvaldamise

aluste kohaldamise loogika. Automaatse ja laiaulatusliku kontrollikohustuse asendumine

teadliku ja valikulise lähenemisega on arvestatav muutus. See nõuab hankijalt paremat

analüüsivõimet ja suuremat vastutust riigihanke ettevalmistamisel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Võimalik on risk, et mõned hankijad võivad teadmatusest jätta olulised kõrvaldamise alused

kohaldamata, mis võib viia hankelepingute sõlmimiseni ebausaldusväärsete pakkujatega.

Kui hankijad saavad otsustada, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid riigihankes

kohaldada, kaasneb risk, et hankijad ei kohalda neist mitte ühtegi. Hankija võtab sellega endalt

töökoormuse ja samuti kaob ära risk, et konkreetse ettevõtja kõrvaldamise kaalumata jätmise

või ebapiisava kaalumise tõttu on hankija otsus õigusvastane. Kui riik ei suuna hankijaid

vähemalt kaaluma, kas rikkumised õigustavad ettevõtja kõrvaldamist (ja hankijate praktika

muutub nii, et neid ei hakata kohaldama), suureneb risk, et avalikke vahendeid suunatakse

ettevõtjatele, kes tegelikult seda ei vääri. See on varjatud konkurentsieelis ebaausatele

ettevõtjatele.119

Samas pikaajaliselt võib muudatus kaasa aidata professionaalsema ja teadlikuma hankekultuuri

kujunemisele, kus hankijad ei järgi pelgalt seadust, vaid juhivad teadlikult riske. Näiteks

perioodil 01.08.2019–31.12.2024 on hankijad korraldanud hankepassiga lihthankeid 42,3%

kõikidest lihthangetest ning omakorda kehtestanud vabatahtlike kõrvaldamise aluseid 15%

hankepassiga menetlustes (lihthangete koguarvust 6%).

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.12.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad, kes osalevad rahvusvahelist piirmäära ületavates riigihangetes.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja punkti 6.1.2.

118 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium 119 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 12.

64

Mõju sagedus on väike. Muudatus avaldub igas rahvusvahelist piirmäära ületavas riigihankes,

kus pakkuja osaleda kavatseb. Samas ei ole pakkujate jaoks kohanemine keerukas, sest ka

kehtiva praktika järgi kontrollitakse igas riigihankes kõrvaldamise aluseid ja pakkuja ei pea

oma käitumist muutma.

Mõju ulatus on väike. Muudatus ei muuda oluliselt pakkuja tegevust. Samas, kui hankija ei

kohalda kõiki kõrvaldamise aluseid, tuleb pakkujal esitada vähem kinnitusi ja teavet

kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Väheneb risk, et pakkuja esitab ekslikult ebaõigeid

andmeid.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.13. Kavandatav muudatus – Maksuvõla tasumise võimaluse piiramine ühele korrale

hankemenetluses (§ 95, § 103 ja § 122)

Muudatusega täpsustatakse maksuvõla kui kõrvaldamise aluse menetlemise korda.

Muudatusega kehtestatakse n-ö rangem heastamismeede võrreldes kehtiva korraga. Hankija on

kohustatud taotlejale ja pakkujale või pakkuja kaudu alltöövõtjale ja ettevõtjale, kelle

vahenditele pakkuja tugineb tähtaja maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks pakkuma ühe korra

sama hankemenetluse jooksul.

Muudatuse eesmärk on vältida hankemenetluste põhjendamatut venimist ja hankijate

töökoormuse kasvu olukordades, kus ettevõtja rikub korduvalt oma maksukohustusi. Muudatus

hoiab kokku hankija aega, väldib menetluse venimist ning vähendab riski, et teised, korrektselt

käituvad pakkujad peavad põhjendamatult kaua ootama hankija otsuseid. Muudatus suurendab

hankemenetluse prognoositavust ja sujuvust.

Muudatusel on ettevõtjatele distsiplineeriv mõju. See suunab neid olema oma maksukohustuste

täitmisel hoolikamad kogu hankemenetluse vältel, kuna eksimisvõimalusi on varasemast

vähem. Muudatus piirab pakkujale ja taotlejatele ning pakkujate kaudu alltöövõtjatele ja

ettevõtjatele, kelle vahenditele tuginetakse, antavate võimaluste arvu. Ettevõtja, kes on oma

tegevuses hoolas, muudatuse negatiivset mõju ei tunneta. Samas vähendab see ausate ja

korrektse maksukäitumisega pakkujate ooteaega, kuna menetlused ei veni enam korduvalt

maksekohustusi rikkuvate konkurentide tõttu.

6.13.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Vt p 6.1.1.

Mõju sagedus on pigem väike. Mõju avaldub vaid nendes hankemenetlustes, kus mõnel

pakkujal, taotlejal või alltöövõtjal tekib korduvalt maksuvõlg. See on pigem erandlik olukord.

Mõju ulatus on väike. Korduvate maksuvõlgadega pakkujad, taotlejad ja alltöövõtjad ei ole

regulaarne nähtus. Samas kui selline juhtum tõusetub, on see hankija jaoks täiendav ajakulu.

65

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riskid hankija jaoks praktiliselt puuduvad.

Muudatus annab hankijale selgema ja tugevama positsiooni hankemenetluse korraldamisel ja

maksuvõlaga ettevõtjate kõrvale jätmisel.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.13.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Ettevõtjad, kellel esinevad korduvad maksuvõlad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike.

Eestis on kokku juriidilisi isikuid 356 571, ligi 12% neist on osalenud kasvõi ühe korra

riigihankes. (vt täpsemalt seletuskirja p 6.1.2.) 2024. aastal korraldati 8792 riigihanget, 1738

ettevõtjat osalesid nendes alltöövõtjatena. Maksu- ja Tolliameti statistika kohaselt seisuga

01.01.2025 oli maksuvõlgnike arv 39 722 (võlg kokku umbes 342 011 000 eurot)120, see

moodustab 11% kõikidest ettevõtjatest. Lihtsa matemaatilise arvutusega võib eeldada, et ühel

protsendil pakkujatest, taotlejatest ja alltöövõtjatest võivad esineda ühe aasta sees maksuvõlad.

Samas on eeldatav, et sihtrühm on veelgi väiksem, sest esiteks – ettevõtjal peab olema korduvalt

maksuvõlg ühes hankemenetluses – ja teiseks – võib eeldada, et riigihankes osalejatel on

riigihanke tingimuste tõttu parem maksukäitumine.

Mõju sagedus on väike. Mõju avaldub kaudselt igas hankemenetluses, sest pea igas

hankemenetluses kontrollitakse maksuvõla esinemist. Samas otsene mõju avaldub vaid nendel

juhtudel, kui on ühe hankemenetluse ajal tekkinud mitu maksuvõlga, see on aga haruldane

olukord.

Mõju ulatus on väike. Muudatus nõuab ettevõtjatelt suuremat hoolsust. Teadmine, et „teist

võimalust“ nii lihtsalt ei anta, muudab ettevõtjate käitumist ja sunnib neid oma

finantsdistsipliini rangemalt jälgima.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Muudatusega võib kaasneda selline olukord, kui näiteks maksuvõlga tekib uuesti

hankekomisjoni protokolli koostamise ja otsuse vastuvõtmise vahepeal (ja see olukord erineb

juba teist korda), siis igal juhul tuleks pakkuja riigihankest kõrvaldada või nõuda alltöövõtja

või tuginetava asendamist. Esineb potentsiaalne risk, et mõni muidu usaldusväärne pakkuja

kõrvaldatakse riigihankest või asendatakse alltöövõtja juhuslikult tekkinud ja pigem väikse

maksuvõla tõttu. Seda riski maandab aga asjaolu, et maksuvõla tekkimine on ettevõtja enda

kontrolli all olev asjaolu ning korrektne maksukäitumine ongi osa ettevõtja hoolsuskohustusest.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.14. Kavandatav muudatus – hankepassiga menetlustes kõik otsused korraga (§ 104)

Muudatusega antakse hankijale õigus kontrollida majanduslikult soodsaima pakkumuse teinud

pakkuja vastavust juba enne pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Kehtiv seaduse

tõlgendus on nõudnud ranget toimingute järjekorda: esmalt eduka pakkumuse otsus ja alles

seejärel sisuline kontroll. Muudatusega võimaldatakse paindlikum lähenemine, lubades

120 Maksu- ja Tolliameti statistika. Maksuvõla dünaamika. Kättesaadav siit:

https://ncfailid.emta.ee/s/8LHKaLkRMcXd4HM

66

hankijal läbi viia kontroll pakkuja suhtes, kelle ta kavatseb edukaks tunnistada. See võimaldab

hankijal teha kõik vajaliku kontrollitoimingud ja otsused üheaegselt, muutes hankemenetluse

kiiremaks ja loogilisemaks.

Muudatus vähendab oluliselt hankijate töökoormust ja kiirendab märkimisväärselt

hankemenetluse lõppfaasi. Kaob ära kunstlik ja ebapraktiline ooteaeg eduka pakkumuse otsuse

ja sellele järgneva sisulise kontrolli vahel. Hankija saab nüüd, olles välja selgitanud parima

pakkumuse, alustada kohe tõendite küsimist ka kontrolli, tehes seejärel kõik vajalikud otsused

(kõrvaldamata jätmine, kvalifitseerimine, edukaks tunnistamine) ühes paketis. See hoiab kokku

hankija aega, vähendab administratiivsete toimingute arvu ja muudab menetluse sujuvamaks.

Pakkujate jaoks on muudatuse mõju positiivne, kuna see kiirendab hankemenetlust ja

hankelepinguni jõudmist. Lühem menetlusaeg tähendab pakkujate jaoks väiksemat ebakindlust

ja kiiremat selgust hanketulemuste osas. Samuti väheneb teiste pakkujate ooteaeg, mis

võimaldab neil oma ressursse kiiremini uutele riigihangetele suunata.

6.14.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Vt seletuskirja p 6.1.1.

Mõju sagedus on pigem suur. Mõju avaldub hankemenetluses, kus kasutatakse hankepassi ja

kontrollitakse vaid edukat pakkujat. 2024. aastal korraldati 5933 hankepassiga riigihanget

ligikaudse kogumaksumusega 6,4 miljardit.121 See moodustab kõikidest riigihangetest

arvuliselt 67% (kogumaksumuse alusel 66%).

Mõju ulatus on väike. Muudatuse tulemusel saab hankija mitmeetapilise ja järjestikuse

protsessi asemel tegutseda paralleelselt ja efektiivsemalt. See omakorda kiirendab menetlust,

mis realiseerib paremini hankepassi kasutuselevõtuga taotletud eesmärki.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Ohud on minimaalsed. Muudatus ei

vähenda kontrolli mahtu ega kvaliteeti, vaid muudab selle ajastust.

Teoreetiline risk on seotud olukorraga, kus hankija alustab kontrolli ja hiljem selgub, et ta on

eksinud majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel, kuid see on hankija sisemise

töökorralduse küsimus. Kaudne positiivne mõju on see, et see lühendab hankepassiga

hankemenetluse üldist kestust ja aitab avaliku sektori ressursse tõhusamalt kasutada.

Küsimusi võib tekitada, kas ettepanek on kooskõlas § 3 üldpõhimõtetega, võib esineda võrdse

kohtlemisega seotud riive – üks pakkujatest kellelt andmeid küsitakse, saab enne info, et osutub

edukaks, kui teised pakkujad.122 Samas ei anna see teadmine edukale pakkujale eelist.

Kaebetähtaeg algab otsuse tegemisest.123

Positiivsest aspektist kaoks praktikast tarbetu ja formalistlik lähenemine, et edukat pakkujat ei

ole olemas enne kui hankija on teinud vastava „ametliku“ otsuse.124

6.14.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

121 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium 122 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 11. Riigi IT Keskuse tagasiside. 123 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 11. 124 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 11. Siseministeeriumi tagasiside.

67

Sihtrühm: Pakkujad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju sagedus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju ulatus on pigem väike. Menetluse lühenemine on pakkujate jaoks positiivne muutus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Riskid puuduvad. Pakkujate õigused

ei vähene, vaid nad saavad kiiremini tagasisidet hanketulemuste kohta.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.15. Kavandatav muudatus – ehitushangetes põhjendamatult madala maksumusega

pakkumuse ja alltöövõtjate kontrolli puhul piirmäära seadmine 500 000 eurole (§ 115, §

122)

Muudatus kaotab põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohustusliku kontrolli ja

ulatuslikud alltöövõtjate kontrollimise reeglid ehitushangetelt, mille maksumus jääb vahemiku

150 000–499 999 eurot. Hankijatel kaob kohustus kontrollida põhjendamatult madalat

maksumust ja rakendada keerukat alltöövõtjate regulatsiooni, mis on aeganõudev ja

vaidlusterohke. Senini kehtivas RHS redaktsiooni muudetavates sätetes on viidatud ehitustööde

riigihanke piirmäärale, mis kehtiva korra järgi on 150 000 eurot. Eeldatava maksumusega

ehitustööde riigihankeid, mis jäävad vahemikku 150 000–499 999 eurot korraldati eelmisel

aastal 488, see moodustab 19% kõikidest 2024. aastal korraldatud ehitustööde riigihangetest.

Rahalises mahus on see 4% kõikidest 2024. aastal korraldatud ehitustööde riigihangetest.

Suur osa ehitushankeid korraldatakse riigihangete registris, kuigi eeldatava maksumuse järgi

oleks hankija saanud korraldada ehitustööde riigihanke asutusesiseselt järgides hankekorda.

61% kõikidest eelmisel aastal korraldatud ehitustööde riigihangetest jäi alla 150 000 euro ning

rahaliselt moodustasid need 2,5%.

Lisaks sellele muudatusega nähakse ette hankija kohustus üle 500 000 euro maksumusega

ehitustööde riigihangetes kontrollida vaid neid alltöövõtjaid, kelle lepingu osa moodustab

vähemalt 10% hankelepingu maksumusest. Hankijad võivad kehtestada riigihanke

alusdokumentides ka madalama lävendi. Muudatus vähendab oluliselt hankijate töökoormust,

eriti just suurte ja keerukate ehitusprojektide puhul, kus alltöövõtjate arv võib ulatuda üle 50.125

Lauskontrolli asemel saab hankija keskenduda kõige olulisematele alltöövõtjatele. Hankijale

lisandub kaalutlusõigus, kas ja mis tingimustel kontrollida ka väiksemaid alltöövõtjaid.

Peatöövõtjatest pakkujate jaoks väheneb töökoormus, kuna nad ei pea enam koguma ja esitama

andmeid kõikide oma alltöövõtjate kohta. See lihtsustab pakkumuse koostamist ja hilisemat

hankelepingu haldamist.

Alltöövõtjate jaoks on mõju kahetine. Need, kelle osakaal on üle 10%, läbivad endiselt

kontrolli, mis tagab teatud kvaliteedi ja usaldusväärsuse turul. Nende jaoks, kelle osakaal jääb

alla 10%, väheneb töökoormus, kuid samal ajal vähendab see ka turu läbipaistvust ja võib seada

ausad ettevõtjad halvemasse konkurentsiolukorda.

125 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 14. Riigi Kinnisvara tagasiside.

68

6.15.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Ehitustööde riigihankeid korraldavad hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem keskmine. Mõju laieneb kõigile Eestis tegutsevatele

hankijatele, kes korraldavad ehitustööde riigihankeid. Ühes aastas korraldavad ehitustööde

riigihankeid keskmiselt üle 250 erineva hankija (kõikidest hankijatest 10%), kellest iga üks

korraldab riigihangete registris keskmiselt 9–10 ehitustööde riigihanget aastas.

Mõju sagedus on pigem väike. Mõlema muudatuse mõju avaldub kui on täidetud järgmised

eeldused: 1) tegemist on ehitustööde hankimisega, mille 2) eeldatav maksumus jääb alla

500 000 euro, ning 3) hankijal esineb kahtlus, et pakkumus on põhjendamatult madala

maksumusega või riigihankes kasutatakse alltöövõtjaid.

Statistiliselt on võimatu täpselt määratleda, mitme riigihanke puhul kaalus hankija pakkumuse

põhjendamatult madalat maksumust. Üheks indikaatoriks võib pidada riigihangete

vaidlustuskomisjoni praktikat. 2024. aastal menetles vaidlustuskomisjon 24 vaidlustust, mis

puudutasid põhjendamatult madala maksumuse kontrolli. Kokku lahendas vaidlustuskomisjon

2024. aastal 258 vaidlustust. Seega ligi 9% vaidlustustest puudutasid põhjendamatult madala

maksumuse kontrolli.

Mõju, mis puudutab alltöövõtjate 10% lävendit, avaldub neis ehitustööde riigihangetes, mille

maksumus ületab 500 000 eurot. 2024. aastal korraldati 477 ehitustööde riigihanget või

kontsessiooni, mis moodustab 5% kõikidest 2024. aastal korraldatud riigihangetest.

Mõju ulatus on väike. Hankijad peavad kohanema uue 500 000 euro suuruse piirmääraga, kuid

see kohanemine seisneb menetluse lihtsustumises, mis ei tekita raskusi. Kohustuslike ja

keerukate menetlustoimingute äralangemine väiksema eeldatava maksumusega riigihangetes

vähendab hankijate töökoormust.

Hankijad ei pea kohanema alltöövõtjate 10% lävendiga, sest nad kontrollivad alltöövõtjad

praegugi. Erinevus on vaid selles, et nad ei pea tulevikus kohustuslikus korras kontrollima

umbes 80% riigihangetest alltöövõtjaid, kui nad seda kohustust riigihanke alusdokumentides ei

sätesta. Kohustuslike kontrollide arvu vähenemine on märkimisväärne lihtsustus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Ebasoovitav risk seisneb selles, et ilma kohustusliku kontrollita võivad hankijad aktsepteerida

põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi, mis võivad põhjustada hankelepingu

täitmises probleeme ja kvaliteedi langust. Samuti on võimalik risk, et probleemne alltöövõtja

jääb kontrollimata. Samas jääb hankijale õigus kontrolli vabatahtlikult kohaldada sätestades

vastava korra riigihanke alusdokumentides.

Samuti võivad peatöövõtjad hakata teadlikult kasutama ebaausaid alltöövõtjaid just väiksemate,

alla 10% kogumaksumuse piiri jäävate tööde tegemiseks, teades, et nende kohustuslik kontroll

puudub. Samas jääb hankijale vabatahtlik kontrolli õigus.

Muudatusega saab mõnel määral lahenduse ka välismaiste alltöövõtjate kontroll, kelle

kontrollimine võib osutuda hankijale ebaproportsionaalselt koormavaks.126

126 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 14. Tallinna Sadama tagasiside.

69

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.15.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad ja alltöövõtjad, kes osalevad ehitustööde riigihangetes

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p. 6.1.2.

Ühe aasta jooksul osaleb keskmiselt 3,6% äriregistris registreeritud äriühingutest. Arvestades,

et kõikidest 2024. aastal korraldatud riigihangetest 29% moodustasid ehitustööde riigihanked.

Seega on sihtrühma suurus väike (12% * 29% = 3,48%).

2024. aastal korraldati 8792 riigihanget, 1738 ettevõtjat osalesid nendes alltöövõtjatena.

Mõju sagedus on pigem väike, sest pakkujad on mõjutatud vaid siis, kui pakkumuse puhul

esineb kahtlus põhjendamatult madala maksumuse osas või nendes toimingutes, mis puudutab

alltöövõtjaid. Alltöövõtjate jaoks on samuti mõju sagedus pigem väike, sest nende puutumus

riigihankega on pigem kaudne, läbi pakkuja.

Mõju ulatus on väike. Ettevõtjad ei pea esitama enam andmeid enda ja alltöövõtjate keskmise

töötasu kohta, samuti selgitusi põhjendamatult madala maksumuse kahtlusega seoses, kui

hankijal sellist kahtlust ei teki. Võimalik on kasutada väiksema töömahuga alltöövõtjaid

paindlikumalt ja kaasata kiiremini, kuna hankijal pole kohustust sellist alltöövõtjat eelnevalt

kontrollida. Kuna ka kehtiva seaduse järgi rakendub alltöövõtjatele kontroll, siis

kohanemisraskust ei tohiks olla.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti keskmine.

Ebasoovitavaks riskiks võib pidada alltöövõtjatega seotud probleeme (tasumata arved,

ebakvaliteetne töö, ebausaldusväärsed ettevõtjad töötavad riigihanke objektidel). See risk on

samas kaudne ja hüpoteetiline. Samuti eksisteerib risk, et peatöövõtjad kasutavad teadlikult alla

10% piiri alltöövõtjaid, et vältida kontrolli.

Ebasoovitavat mõju maandab see, et halduskoormus väheneb. Pakkumuste ja hilisemate

andmete esitamine muutub lihtsamaks ja odavamaks. Suurtel ehitushangetel väheneb

alltöövõtjatega seotud aruandluskohustus.

Kaudselt võib suureneda julgeolekurisk.127 Samas võivad hankijad kehtestada ka allpool

500 000-eurost piirmäära kontrolli.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.16. Kavandatav muudatus – vabatahtlik põhjendamatult madala maksumuse kontroll

kontsessioonilepingute hankemenetluses (§ 115)

Muudatusega muudetakse põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontroll

kontsessioonilepingute puhul vaikimisi vabatahtlikuks.

127 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 14. Eesti Energia tagasiside.

70

Muudatus annab hankijatele suurema paindlikkuse ja kaalutlusõiguse kontsessioonimenetlustes

ning võimaldab hankijatele rakendada kontrolli vaid siis, kui nad näeb selleks reaalset vajadust

ja on riigihanke alusdokumentides selle ette näinud, ja vältida formaalsusi muudel juhtudel.

Pakkujate jaoks muudab see muudatus hankemenetluse paindlikumaks, aga ka riskantsemaks.

Ühelt poolt võimaldab kontrollikohustuse puudumine pakkujatel esitada julgemaid pakkumusi.

Teisalt suurendab see konkurentsisurvet ja võib soodustada põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuse tegemist. Tugevama turupositsiooniga pakkujad võivad kasutada

põhjendamatult madala maksumuse kontrolli puudumist vahendina konkurentide (eriti uute

turuletulijate) tõrjumiseks, teades, et hankija ei pruugi nende pakkumuse maksumuse

põhjendatust kontrollida.

6.16.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad, kes korraldavad kontsessioonilepingu sõlmimise hankemenetlusi

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatus puudutab hankijaid, kes korraldavad

kontsessioonilepingute hankemenetlusi. 2024. aastal korraldas kontsessioonilepingu sõlmimise

menetlusi 33 unikaalset hankijat.

Mõju sagedus on väike. Mõju avaldub kontsessioonilepingu sõlmimise hankemenetlustes.

2024. aastal korraldati 55 kontsessiooni menetlust, kogumaksumusega 78 miljonit.128

Mõju ulatus on väike. Muudatusega eeldatavasti ei kaasne hankijale erilisi kohanemisraskusi

ega vajadust ennast täiendada. Teisalt aga põhjendamatult madala maksumuse kontrolli

rakendamise või rakendamata jätmise kaalumine nõuab hankijalt teadlikku otsust, mis

omakorda suurendab tema vastutust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Risk seisneb selles, et hankija võib jätta kontrolli tegemata olukorras, kus see oleks vajalik.

Pakkuja võib osutuda põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega edukaks, mis

omakorda tõstab riski, et pakkuja võib sattuda majandusraskustesse või hangitavat eset täita

ebakvaliteetselt. Riski maandab see, et hankijal on endiselt õigus maksumuse põhjendatust

kontrollida – aga mitte kohustus.129

Üldiselt hangitakse ehitustööde kontsessioonina kalleid ja/või avalikke ehitisi (ujulad,

tennisehallid jne), millel on turule ja avalikkusele märkimisväärne mõju, mistõttu oleks paslik

hankijat mitte suunata kontrollima, kas pakutud hinnaga on võimalik kontsessioonilepingut

nõuetekohaselt täita.130

6.16.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad, kes osalevad kontsessioonihangetel

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike.

Mõju sagedus on pigem väike.

128 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium 129 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 4. 130 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 4. Tallinna Sadama tagasiside.

71

Mõju ulatus on pigem väike. Muudatus võib kaudselt mõjutada pakkujate strateegiat

kontsessioonimenetlustes. Pakkumuse koostamisel tuleb arvestada suurema konkurentsisurve

ja põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste riskiga.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Risk, et turuliidrid kasutavad

muudatust oma positsiooni kindlustamiseks ja konkurentsi kahjustamiseks, on kaudne.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.17. Kavandatav muudatus – ehitushangetes keskmise töötasu tõendi kaotamine (§ 115)

Muudatusega kaotatakse ehitustööde riigihangetes ära üks kahest kohustuslikust alusest, mis

algatas põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrolli. Muudatuse tulemusel jääb

alles vaid pakkumuse maksumuse erinevusel põhinev kontrollikohustus. Seega tunnistatakse

kehtetuks sätted, mis reguleerisid töötasu andmete küsimist ja võrdlemist. Muudatuse eesmärk

on kaotada hankijate jaoks ebaproportsionaalselt koormav ja väheefektiivne kohustus.

Muudatus vähendab hankijate töökoormust. Hankijad vabanevad kohustusest kohuda ja

analüüsida palgaandmeid, võrrelda neid statistiliste keskmistega ja teha selle põhjal järeldusi ja

järelepärimisi. See on aeganõudev ülesanne. Kehtiv regulatsioon on liigkoormav, kuna

kohustus kontrollida rakendub isegi siis, kui laekub vaid üks pakkumus, ja ei sõltu pakkumuse

hinnast. Selle kohustuse kaotamine muudab põhjendamatult madala maksumuse kontrolli

loogilisemaks – see rakendub edaspidi vaid siis, kui reaalne kahtlus alapakkumuse osas, mis

tuleneb otseselt pakkumuse maksumusest.

Selle muudatuse mõju on minimaalne, sest maksukuulekus ehitussektoris on riigihangetes

osalevatel pakkujatel ligi 10% parem, kui neil ettevõtjatel, kes ei osale riigihangetes. Seda

kinnitab ka allolev tabel 8:

Tabel 8

72

6.17.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Ehitustööde riigihankeid korraldavad hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem keskmine. Vt seletuskirja punkti 6.15.1.

Mõju sagedus on pigem keskmine. Vt seletuskirja punkti 6.15.1. Mõju avaldub igas

ehitustööde riigihankes, sest töötasu tõendi küsimine on lausaline.

Mõju ulatus on väike. Hankijatel ei tohiks olla kohanemisraskusi, kuna neil jääb ära kohustus.

Kohustuslike kontrollide arvu vähenemine on märkimisväärne lihtsustus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.

Risk, et hankija sõlmib hankelepingu ümbrikupalka maksva pakkujaga, on olemas, kuid see

risk eksisteerib ka praegu. Hankijal tegelikkuses puuduvad reaalsed uurimisvõimalused.

Ümbrikupalkadega võitlemine on Maksu- ja Tolliameti ülesandeks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.17.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad ja alltöövõtjad, kes osalevad ehitustööde riigihangetes.

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p. 6.15.2.

Mõju sagedus on väike. Kui pakkujad osalevad ehitustööde riigihankes, siis peavad nad iga

kord esitama töötasu tõendi, samas tegemist ei ole regulaarse ega igapäevase tegevusega.

Tõendi esitamine on vaid üks osa hankemenetlusest.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

o lu

lis ed

p u

u d

u se

d

m õ

n ed

p u

u d

u se

d

kõ ik

k o

rr as

o lu

lis ed

p u

u d

u se

d

m õ

n ed

p u

u d

u se

d

kõ ik

k o

rr as

o lu

lis ed

p u

u d

u se

d

m õ

n ed

p u

u d

u se

d

kõ ik

k o

rr as

o lu

lis ed

p u

u d

u se

d

m õ

n ed

p u

u d

u se

d

kõ ik

k o

rr as

o lu

lis ed

p u

u d

u se

d

m õ

n ed

p u

u d

u se

d

kõ ik

k o

rr as

2020 2021 2022 2023 2024

Maksekuulekus ehitussektoris aastatel 2020-2024

riigihangetel osalenud, % kogu ehitussektor,%

73

Mõju ulatus on väike. Ettevõtjad ei pea esitama enam nii sageli andmeid enda ja alltöövõtjate

keskmise töötasu kohta, samuti selgitusi põhjendamatult madala maksumuse kahtlusega seoses,

kui hankijal sellist kahtlust muul alusel ei teki.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Ebasoovitavaks riskiks võib pidada ohtu, et konkurents ehitusturul muutub veelgi

hinnapõhisemaks. Samas see ei ole kuigi tõenäoline, sest Eesti seadustes ei ole keeldu, nagu ei

võiks pakkuja oma töötajatele maksta vähem kui 70% keskmisest töötasust hankelepingu

esemele vastavas valdkonnas. Nii ei ole tegelikkuses tõendi küsimisel mitte mingit reaalset

mõju. See ei aita vältida ümbrikupalka ega tõsta valdkonna töötasusid.131 Lisaks on

riigihangetes vähe neid juhtumeid, kui keskmine töötasu on alla 70%, aga samas ei ole selget

arusaama, mida hankija kontrollima või tegema peab, kui sellised olukorrad tegelikult

esinevad.132

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.18. Kavandatav muudatus – vabatahtlik töövõtjale maksete peatamise õigus (§ 122)

Muudatusega muudetakse hankija kohustus peatada maksed peatöövõtjale (kui alltöövõtja

teatab tasumata arvetest) hankija kaalutlusõiguseks. Muudatuse eesmärk on vabastada hankija

kohustusest, mida praktikas on vähe rakendatud ning mis on osutunud ebatõhusaks ja paneb

hankijale kohtunikule sarnaneva ülesande.

Muudatus vabastab hankijad keerulisest ja potentsiaalselt õigusvaidlusi tekitavast kohustusest.

Muudatus annab hankijale paindlikkuse sekkuda vaid siis, kui ta peab seda vajalikuks ja

põhjendatuks, kuid vabastab ta automaatsest kohustusest.

Kuigi praktikas on seda meedet vähe kasutatud ja selle tõhusus on olnud küsitav, oli see siiski

olemasolev võimalus avaldada peatöövõtjale survet arvete tasumiseks. Kohustuse asendamine

kaalutlusõigusega tähendab, et alltöövõtja ei saa enam kindel olla, et hankija tema poolele asub

ja maksed kinni peab. Muudatus nõrgendab alltöövõtja positsiooni ja suunab ta oma õiguste

kaitsmiseks aeganõudvasse ja kulukasse kohtumenetlusse.

6.18.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Ehitustööde riigihankeid korraldavad hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem keskmine. Vt seletuskirja punkti 6.15.1.

Mõju sagedus on väike. Sätte rakendamise olukordi esineb praktikas harva.

Mõju ulatus on väike. Kuigi sätet on praktikas vähe rakendatud, on kohustuse asendumine

kaalutlusõigusega hankija jaoks riske vähendav, mis omakorda vähendab hankija vastutust ja

õiguslikku ebakindlust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

131 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 3. 132 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 3. Riigi Kinnisvara tagasiside.

74

6.18.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad, kes osalevad ehitustööde riigihangetes

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p. 6.15.2.

Mõju sagedus on pigem väike, sest mõju avalduv vaid nendes olukordades, kus peatöövõtja

jätab arved tasumata.

Mõju ulatus on väike. Meede on praktikas harva kasutatav. Sellegipoolest on seadusliku

kaitsemeetme kaotamine alltöövõtja jaoks riske suurendav muudatus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike.

Ebasoovitavaks riskiks võib pidada ohtu, et peatöövõtjad kasutavad oma tugevamat positsiooni

ära ja jätavad sagedamini alltöövõtjatele tasumata. Teadmine, et hankija ei sekku enam

automaatselt, võib vähendada peatöövõtjate motivatsiooni oma kohustusi korrektselt täita.

Samas on see risk minimaalne. Seni kehtinud regulatsiooni eesmärk oli tagada alltöövõtjate

kaitse. Meede ei ole aga alltöövõtjate kaitsmisel tegelikult tõhus ega otsene.133

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.19. Kavandatav muudatus – hankelepingu muutmise teate esitamise tähtaja

pikendamine (§ 123)

Muudatusega pikendatakse hankelepingu oluliste muudatuste kohta teate esitamise tähtaega

riigihangete registrile seniselt kümnelt päeval kolmekümnele päevale. Muudatuse eesmärk on

anda hankijatele mõistlikum ja praktilisem ajaraam teate korrektseks ettevalmistamiseks ja

esitamiseks ning ühtlustada see teiste sarnaste teavitamistähtaegadega riigihangete seaduses.

Kehtiv kümne päeva pikkune tähtaeg on sageli ebapiisav, et koguda kokku kogu vajalik teave

hankelepingu muudatuse kohta, läbida asutusesisesed kooskõlastusringid, vormistada teade

korrektselt registris. Tähtaja pikendamine 30 päevani annab hankijatele piisavalt aega, et tagada

esitavate andmete õigsus ja täielikkus, mis omakorda vähendab vigade tegemise ohtu ja

parandab registrisse laekuvate andmete kvaliteeti.

6.19.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Vt seletuskirja p 6.1.1.

Mõju sagedus on pigem väike. Samas suuremate ja pikaajalisemate hankelepingute muutmine

on tõenäoliselt regulaarsem.

Mõju ulatus on väike. Tegemist on tehnilise ja detailse muudatusega. Mõju hankijatele on

positiivne – vähendab töökoormust, lihtsustab aruandlust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus ei kaota kohustust, vaid annab selle

täitmiseks mõistlikuma aja.

133 Lihtsustamise aruanne. Ettepanek 24.

75

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.20. Kavandatav muudatus – lihthankemenetluse pakkumuste esitamise

miinimumtähtaja pikendamine (§ 125)

Sisuliselt seisneb muudatus lihthankemenetluses pakkumuste esitamise kohustuslike

miinimumtähtaegade pikendamises: asjade ja teenuste puhul kümnelt päeval 15 päevale ning

ehitustööde puhul 15 päevalt 25 päevale. Muudatusega ei kehtestata uusi tähtaegu, vaid

võetakse lihthankemenetlusse üle seni riigihankemenetluses kehtinud tähtajad, mis on loogiline

ja proportsionaalne samm.

Hankijate jaoks tähendab muudatus lihthankemenetluse potentsiaalset pikenemist vastavalt 5 ja

10 päeva võrra. Lihthankemenetluse ajalisest aspektis on muudatusel pigem negatiivne mõju,

kuid selle kaalub ülesse tõenäosus paremate pakkumuste saamiseks ja suurema konkurentsi

näol. Hankija säilitab ka kaalutlusõiguse määrata sõltuvalt riigihanke keerukusest miinimumist

pikemaid tähtaegu.

Pakkujate jaoks on tegemist olulise positiivse muudatusega, mis loob paremad eeldused

läbimõeldud ja kvaliteetsete pakkumuste koostamiseks. Pikemad tähtajad vähendavad

ettevõtjate ajasurvet, võimaldavad põhjalikumalt analüüsida riigihanke alusdokumente, leida

koostööpartnereid, koostada sisuliselt kvaliteetsemaid ja konkurentsivõimelisemaid

pakkumusi. Eriti kriitiline on see keerukamate riigihangete puhul, mis nüüdsest liiguvad

lihthankemenetluse alla ja mille puhul 10- või 15-päevane tähtaeg oli selgelt ebapiisav.

Muudatus soodustab ausat konkurentsi, kuna annab ka väiksematele, piiratud ressurssidega

pakkujatele parema võimaluse osaleda suurema väärtusega lihthangetes.

2024. aastal oli lihthankemenetluse keskmine pikkus 46 päeva ning avatud menetlusele kulus

87 päeva.

6.20.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Hankijad

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. (v.t. seletuskirja p 6.1.1). Samas täpsemalt mõjutab

muudatus hankijaid, kes korraldavad lihthankemenetlusi.

Mõju sagedus on väike. Muudatus mõjutab regulaarset hanketegevust, kuna igas riigihankes

tuleb määrata pakkumuste esitamise tähtaeg. Seega on hankija kokkupuude muudatusega sage,

teisalt aga hankijad on ka varasemas riigihankemenetluses rakendanud samasid tähtaegu.

Samas puudutab muudatus vaid lihthankemenetlust, 2024. aastal olid kõikides korraldatud

riigihangetest 22% lihthankemenetlused. Kuna üks hankija korraldab (vt p 6.1.1.) ühes aastas

keskmiselt 16–18 riigihanget, st ühes aastas korraldab hankija (16–18 x 22%=) 3–4 lihthanget

aastas.

Mõju ulatus on väike. Hankijad ei pea kohanema uute tähtaegadega, kuna tähtaegade puhul on

tegemist juba hankemenetluses kasutatud tähtaegadega. Seega oskavad ka hankemenetluse

näitel planeerida lihthanke ajalist kestust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Risk, et hankemenetlus venib

põhjendamatult pikaks, on väike. Hankija kohustus määrata mõistlik pakkumuste esitamise

76

tähtaeg jääb kehtima. Pigem aitab muudatus vältida riski, et liiga lühikeste tähtaegade tõttu

hanked ebaõnnestuvad või esitatakse vaid üksikuid pakkumusi.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.20.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju sagedus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju ulatus on väike. Pakkujate jaoks on kohanemine lihtne ja positiivne – tegemist on sama

tähtajaga nagu siiani kehtinud hankemenetluses. Lihthangetes pikema tähtaja sätestamine võib

määrata, kas ettevõte üldse otsustab osaleda riigihankes või mitte. Seega on muudatusel pigem

positiivne mõju.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.

Riskid on minimaalsed. Teoreetiliselt võib pikem menetlus veidi aeglustada hankemenetlust,

kuid suurt mõju see üldistele hanke tulemustele ei oma. Seda põhjusel, et riigihanke piirmäära

ületavad riigihanked, mille puhul juba praegu pakkumuste esitamise tähtaeg on vastavalt 15 ja

25 päeva. Lisaks on hankijal endal kohustus määrata mõistlik tähtaeg, mis ei pea olema

miinimumtähtaeg. Pikema tähtaja andmine on kvaliteedi ja konkurentsi huvides, mis kaalub

üles minimaalse ajalise viivituse.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.21. Kavandatav muudatus – lihthankemenetluse ooteaja ja vaidlustamistähtaegade

pikendamine ja ühtlustamine (§ 125, § 189)

Muudatusega pikendatakse lihthankemenetluses hankelepingu sõlmimisele eelnevat

kohustuslikku ooteaega viielt tööpäevalt seitsmele tööpäevale ja vaidlustamistähtaeg

pikendatakse kolmelt tööpäevalt viiele tööpäevale, seeläbi ühtlustatakse seni kehtinud

tähtaegadega. Need muudatused on otsene ja vältimatu tagajärg lihthankemenetluse

kohaldamisala laiendamisele suurema maksumusega ja keerukamatele riigihangetele. Pikemad

tähtajad annavad pakkujatele reaalse ja mõistliku aja riigihanke alusdokumentide sisuliseks

analüüsimiseks, hankija otsuste põhjendatuse kontrollimiseks ning kvaliteetse ja

argumenteeritud vaidlustuse koostamiseks. See on eriti kriitilise tähtsusega just nende hangete

puhul, mis varem olid riigihanked ja nüüd liiguvad lihthankemenetluse alla.

Hankijatele ja riigihangete vaidlustuskomisjonile avaldub kaudsem mõju. Pikemad

vaidlustustähtajad ja pikem ooteaeg lükkavad edasi hetke, mil hankija saab hankelepingu

sõlmida ja asuda selle täitmisele. Pikemad tähtajad annavad ka hankijale endale rohkem aega

oma otsuste läbimõtlemiseks ja vigade parandamiseks, mis võib vähendada vaidlustuste arvu.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni jaoks on mõju positiivne, kuna pikemad tähtajad

võimaldavad pakkujatel esitada paremini ettevalmistatud ja sisukamaid vaidlusi. See võib

vähendada menetluslike puudustega või kehvasti põhjendatud vaidlustuste hulka, muutes

vaidlustuskomisjoni töö sujuvamaks. Kuna vaidlustuskomisjoni ja hankijate mõju on pigem

kaudne, siis ei hinnata eraldi ja põhjalikult muudatuse mõju viimasele kahele.

77

6.21.1. Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm: Pakkujad

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike. Vt seletuskirja p 6.1.2.

Mõju sagedus on pigem väike. 2024. aastal vaidlustati 213 erinevat riigihanget, kokku oli

vaidlustusi 258. See on marginaalne number võrreldes aastase riigihangete arvuga (umbes 2%).

Mõju ulatus on väike. Muudatus on küll põhimõttelise tähtsusega, kuna see mõjutab otseselt

pakkujate õigust tõhusale õiguskaitsele. Samas ei ole tähtaegade pikendamine väga ulatuslik.

Muudatusel on pigem positiivne mõju pakkujale lisaaja pakkumisega.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Tõhusama õiguskaitse tagamine on süsteemi

terviklikkuse seisukohast positiivne.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.

6.22. Kavandatav muudatus – riigihangete seaduses väärteokoosseisude kehtetuks

tunnistamine

Kuna muudetavad säte on suunatud vaid hankijatele, keda saab karistusõiguslikult vastutusele

võtta. See tähendab, et §-d 213–215 sätestatud väärteod on n-ö hankija väärteod. RHS-is ette

nähtud menetlusnõuete järgimise kohustus on pandud hankijale (nt § 3, § 5 lõige 1, § 123 lõige 1).

Ettevõtjaid, sh pakkujaid ega taotlejad, nende väärteokoosseisude alusel vastutusele võtta ei saa.

Seega väärteokoosseisude kehtetuks tunnistamine pakkujaid vahetult ei mõjuta ja selles peatükis

mõju neile ei käsitleta.

6.23.1. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Sihtrühm: Hankijad ja hankijate teenistujad, kohtuväline menetleja ja kohtud

Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike, sest karistusõiguslikult on võimalik võtta vastutusele

ainult eraõiguslikest juriidilistest isikutest hankijaid, KarS § 14 lõige 4 välistab RHS § 5 lõike 2

punktides 1–3 nimetatud (avaliku sektori) hankijate väärteovastutuse.

2024. aastal korraldasid avalik-õiguslikust juriidilisest isikust hankijad (§ 5 lõike 2 punktid 1–3),

kes on karistusõigusliku vastutuse alt välistatud (KarS § 14 lõige 4), arvuliselt 58% kõigi

riigihangete registris kajastatud riigihangete koguarvust ja selliste hankijate poolt registris kajastatud

riigihangete maksumus kokku moodustas 78% kõikide registris märgitud riigihangete

kogumaksumusest.134

Mõju sagedus on väike. Seda põhjusel, et väärteomenetlusega võib olla põhjust kokku puutuda

üksikutel hankijatel ja nende teenistujatel. Reeglina on hankijad õiguskuulekad ja hoolsad ning

neil puudub kokkupuude väärteomenetlusega. Nõnda on §-des 213–215 sätestatud väärteo

tunnustel väärteomenetlusi alustatud või kaalutud väärteomenetluse alustamist üksikute hankijate

tegevusega seoses. Riigihangete registrist nähtuvalt korraldasid 2024. aastal 541 hankijat kokku

8792 riigihanke menetlust.135 Väärteoteateid aga laekus samal aastal 3 hankija läbi viidud 6

134 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium 135 PowerBI. Riigihangete statistika: Riigihanked | Rahandusministeerium

78

riigihankega seoses, millest omakorda on väärteomenetluse läbiviimist peetud põhjendatuks 2

teate ajendil (1 korral väärteomenetlust ei alustatud, sest samadel asjaoludel oli prokuratuur

alustanud kriminaalmenetlust).136

Mõju ulatus on väike, sest sihtrühmale üldiselt ei kaasne käitumise muutust ega kohanemisraskusi. §-

des 213–215 sätestatud väärteokoosseisud on siseviitelised, kuid ühtegi hankija tegevust

riigihanke läbiviimisel reguleerivat RHS-i menetlusnormi väärteovastutuse kaotamisega kehtetuks

ei tunnistata. Veel vähem ei lisandu väärteokaristuse sätete kehtetuks tunnistamisega uusi nõuded

riigihanke menetlusele, sh hankija poolsele aruandlusele vms. Muudatus ei tingi töökoormuse

kasvu ega lisaväljaminekuid hankijatele. Küll aga kaasneb muudatusega positiivne mõju kohtuvälise

menetleja ja potentsiaalselt kohtute töökoormuse vähenemisele (VTMS-is ette nähtud kohtuvaidluste

korral), mis võimaldab senisest efektiivsemalt kasutada vabanevaid ressursse oma põhiülesannete

täitmiseks. Rahandusministeerium näeb oma põhiülesannetena riigihangete valdkonnas poliitika-

kujundamist, nõustamis- ja koolitustegevust ning RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide

järgimise tagamiseks riiklikku ja haldusjärelevalve teostamist eelkõige rikkumiste ärahoidmisele

või parandamisele suunatud tegevusena.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. RHS-is sätestatud menetlusreeglite adressaadina

peavad hankijad lähtuma riigihanke menetluste läbiviimisel RHS-i vastavatest sätetest (nt § 15

lõige 2 ja 2. ptk, § 120 lõige 1, § 123 lõige 1). Nagu eelnevalt märgitud, ei mõjuta

sanktsiooninormide kui sekundaarsete reaktsiooninormide kehtetuks tunnistamine käitumis-

ehk primaarnormide ja menetlusnormide kehtivust. Seega peavad hankijad jätkuvalt täitma

neidsamu nõuded riigihanke menetluses ja nende nõuete täitmine ei sõltu kuidagi sellest, kas

nende rikkumine on väärteona karistatav või mitte. Menetlusnõuete järgimine on edaspidi tagatud

mittekaristuslike vahenditega, so vaidlustuse ja halduskohtule hankeasjas kaebuse esitamisega ning

riikliku ja haldusjärelevalvega.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju, pigem vastupidi – muudatusega

kaasneb töökoormuse vähenemine ja ressursikokkuhoid kohtuvälisele menetlejale ja

kohtusüsteemile. Seega ei ole mõju oluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole eeldatavaid tulusid.

Eelnõu rakendamises on vajalik teha arendustöid riigihangete registris. Riigihangete register on

kohustuslik riigihangete andmete avaldamise keskkond ja 98% hangetest elektrooniliste

taotluste ja pakkumuste esitamise ning menetlemise keskkond. Registris peab olema võimalik

riigihankeid korraldada ja neis osaleda RHS nõuetega kooskõlas. Hinnanguline ühekordne

arenduskulu 2026. aastal on kuni 150 000 eurot, mis kaetakse Rahandusministeeriumi haldusala

eelarvest.

Peamine arendusvajadus on seotud lihthanke piirmäära tõstmise tulemusena vajadusega

võimaldada registris lihthanke teadete vastavus EL Teataja valideerimisreeglitega, et hankijad

saaksid lihthanke teateid soovi korral EL Teatajale võrguväljaandes TED avaldamiseks saata.

Arendustööd on vajalikud ka mõningate muude eelnõus kirjeldatud muudatustega, nt

madalaima maksumuse hindamiskriteeriumi puhul ainult madalaima maksumusega pakkumuse

vastavuse kontrolli võimaldamine või dünaamilises hankesüsteemis otsuste loogika muutuse

tagamine. Lisaks on vajalikud mõned väiksemad muudatustest tulenevad vajalikud

136 Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna statistika

79

seadistustööd, nt vaikimisi pakkumuste jõusoleku tähtaja määrang 3 kuud või osadeks

jaotamata jätmise põhjendamise kohustuse eemaldamine alla rahvusvahelist piirmäära

riigihangetes.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on planeeritud jõustuma 1. juunil 2026. Seadus ei jõustu üldises korras, sest RHS

muudatuste korrektseks rakendamiseks on vajalik üleminekuaeg, mille jooksul saaksid

hankijad, pakkujad ja teised huvitatud isikud tutvuda seaduse muudatustega, vajadusel viia läbi

koolitusi jmt. Samuti eeldavad muudatused riigihangete registri arendusi, mille tegemine võtab

aega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse eelnõu infosüsteemide (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele.

Samuti saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks järgnevatele ettevõtjatele, asutustele,

organisatsioonidele ja ettevõtjate liidule: AS Eesti Energia, Audiitorkogu, Autode Müügi- ja

Teenindusettevõtete Eesti Liit, Eesti Advokatuur, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate

Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti

Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti

Turismi- ja Reisifirmade Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Töötukassa, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Maksu- ja Tolliamet,

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, Ravimitootjate Liit, Registrite ja Infosüsteemide Keskus,

Rektorite Nõukogu, riigihangete vaidlustuskomisjon, Riigikantselei, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigi Kinnisvara AS, Riigi Metsamajandamise Keskus, Riigi

Tugiteenuste Keskus, Tallinna, Tervisekassa, Tervise Heaolu ja Infosüsteemide Keskus,

Transpordiamet ja Turundajate Liit.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Riigihangete seaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigihangete seaduse muutmise seaduse

eelnõu. Arvestades eelnõu kiireloomulisust palume kooskõlastust või tagasisidet kümne

tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu

2. Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisaadressaadid:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Riigikantselei

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Arhitektide Liit

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

AS Eesti Energia

Tervisekassa

Eesti Haiglate Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit

Meie 12.09.2025 nr 1.1-10.1/4036-1

2

Eesti Kindlustusseltside Liit

Maksu- ja Tolliamet

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit

Eesti Töötukassa

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Elering AS

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti

Ravimitootjate Liit

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Rektorite Nõukogu

Riigi Tugiteenuste Keskus

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Ülikool

Tervise Heaolu ja Infosüsteemide Keskus

Audiitorkogu

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Riigi Kinnisvara AS

Transpordiamet

Elektrilevi OÜ

Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit

Autode Müügi- ja Teenidusettevõtete Eesti Liit

Eesti Taristuehituse Liit

Eesti Advokatuur

Turundajate Liit

Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon

Anna Poots 5885 1313

[email protected]