Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seadus

EELNÕU
27.08.2025

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seadus

§ 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõna „jahutusseadmed“ läbivalt sõnaga „külmutusseadmed“ vastavas käändes;

2) seadust täiendatakse §-ga 1431 järgmises sõnastuses:
㤠1431. Fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine
Käesolevas seaduses mõistetakse fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist määruse (EL) 2024/573 artikli 3 punktis 36 esitatud tähenduses.“;

3) paragrahv 183 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Osoonikihti kahandavad ained on käesoleva seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L, 20.02.2024, lk 1–46) I ja II lisas.“;

4) paragrahvi 184 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Osoonikihti kahandavate ainete käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses kõik toimingud osoonikihti kahandavate ainetega, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/590 ja selle rakendusmäärustes.“;

5) paragrahvi 185 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete käitlemine on piiratud või keelatud. Erandid nimetatud keelust on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 III ja IV peatükis.“;

6) paragrahvis 187 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2009“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/590“;

7) seaduse 7. peatüki 6. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Fluoritud kasvuhoonegaasid ja nende käitlemine, fluoritud kasvuhoonegaase ja nende alternatiive käitleva isiku pädevusnõuded ning fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide, mahutite ja käitlemistoimingute register“;

8) paragrahv 189 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠189. Fluoritud kasvuhoonegaasid ja nende alternatiivid

(1) Fluoritud kasvuhoonegaasid on käesoleva seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 517/2014 (ELT L, 2024/573, 20.02.2024, lk 1–67), I–III lisas ning mis esinevad kas eraldiseisva aine või seguna.

(2) Fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivid on ammoniaak (NH3), süsinikdioksiid (CO2) ja süsivesinikud või muud asjakohased ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 või selle rakendusmäärustes.“;

9) paragrahvi 190 täiendatakse pärast tekstiosa „Kyoto protolli“ tekstiosaga „, osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli“;

10) paragrahvi 191 lõigetes 1, 2 ja 4 asendatakse tekstiosa „nr (EL) 517/2014“ tekstiosaga „ (EL) 2024/573“;

11) paragrahvi 1911 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Ühekordsetele mahutitele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 11 punktis 3 sätestatud nõudeid.“;

12) paragrahvi 192 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute register FOKA (edaspidi FOKA register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu koondatakse
andmed fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate paiksete külmutus- ja kliimaseadmete, soojuspumpade, elektrijaotlate ning tuletõrjeseadmete kasutusvaldkonna, aine koguste, tüübi ja käitlemistoimingute kohta.“;

13) paragrahvi 192 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadmed kantakse FOKA registrisse, kui need sisaldavad:
1) viis või enam CO2 ekvivalenttonni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase;
2) üks kilogramm või enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase, mida kasutatakse mujal kui vahtudes;
3) kolm kilogrammi või enam osoonikihti kahandavaid aineid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 I lisas.

(5) Hermeetiliselt suletud seadmeid ei kanta FOKA registrisse, kui tootja on need märgistanud hermeetiliselt suletud seadmetena ja need vastavad ühele järgmistest tingimustest:
1) sisaldavad vähem kui 10 CO2 ekvivalenttonni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase;
2) sisaldavad vähem kui kaks kilogrammi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase;
3) sisaldavad vähem kui kolm kilogrammi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid;
4) sisaldavad vähem kui kolm kilogrammi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 lisades nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase ning on paigaldatud eluhoonetesse.

(6) Elektrijaotlat ei kanta FOKA registrisse, kui sellele ei pea tegema lekkekontrolli, sest see vastab ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 5 lõike 1 teises alalõigus sätestatud tingimusele.“;

14) paragrahvi 193 lõiked 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse § 192 lõikes 4 nimetatud tooted, seadmed või süsteemid peab käitleja registreerima FOKA registris.

(2) Käitleja peab käesoleva seaduse § 192 lõikes 4 nimetatud toote, seadme või süsteemi FOKA registris registreerima kahe nädala jooksul selle paigaldamisest arvates.

(3) Kui käesoleva seaduse § 192 lõike 4 punktides nimetatud aine kogust sisaldav toode, seade, süsteem või mahuti on juba FOKA registris registreeritud, peab käitleja selle toote, seadme, süsteemi või mahuti võõrandamise, kasutusvalduse ülemineku või kasutuselt kõrvaldamise ning jäätmekäitlejale üleandmise või mahuti hoiustamise registreerima FOKA registris kahe nädala jooksul toimingust arvates.

(4) Pädev käitlemistoimingu tegija peab käesoleva seaduse § 192 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud aine kogust sisaldava toote, seadme, süsteemi või mahuti käitlemistoimingu FOKA registris registreerima viie tööpäeva jooksul toimingust arvates.

(5) Kui käesoleva seaduse § 192 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud aine kogust sisaldavat toodet, seadet või süsteemi ümberehitamise käigus muudetakse, täiendab käitleja FOKA registri andmekoosseisu muudetud toote, seadme või süsteemi andmetega kahe nädala jooksul ümberehitamise lõpetamisest arvates.“;

15) paragrahvi 194 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/625, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele ja juriidilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase või asjakohaseid alternatiive sisaldavate paiksete tuletõrjeseadmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 304/2008 (ELT L 31.03.2025, lk 1–8), artikli 2 lõikes 1;
2) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/623, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses seadmetest fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 306/2008 (ELT T L, 31.03.2025, lk 1–6), artikli 2 lõikes 1;“;

16) paragrahvi 194 lõike 2 punktid 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/627, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses fluoritud kasvuhoonegaase paiksete elektrijaotlate paigaldamise, hoolduse, teeninduse, parandamise ja kasutuselt kõrvaldamise ning paiksetest elektrijaotlatest fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 2015/2066 (ELT L 31.03.2025, lk1–6), artikli 2 lõikes 1;

5) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldavate paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega, orgaanilise Rankine`i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmetega ning külmikveokite,
-haagiste ja -kergsõidukite, konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmetega, samuti sellise sertifikaatide vastastikuse tunnustamise tingimused, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2067 (ELT L, 09.09.2024, lk 1–19), artikli 2 lõikes 1;“;

17) seadust täiendatakse §-ga 1951 järgmises sõnastuses:
„§ 1951. Täiendkoolitused, kutse- ja osakutsete taastõendamine ning kutsetunnistuste kehtetuks tunnistamine

(1) Käesoleva seaduse § 194 lõike 2 punktides 1 ja 5 nimetatud kutse- või osakutsetunnistuse omaja peab osalema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu rakendusmääruse (EL) 2025/625 ja (EL) 2024/2215 kohasel täiendkoolitustel või kutse või osakutse taastõendamisel vastavalt kutse andmise korras nimetatud intervallile.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimusi ei täideta, on kutse andjal õigus kutse-või osakutsetunnistus kehtetuks tunnistada.“;

18) paragrahv 197 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 197. Fluoritud kasvuhoonegaase ja nende alternatiive sisaldava toote, seadme või süsteemi käitlemise luba

(1) Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toote, seadme või süsteemi käitlemise luba (edaspidi käitlemisluba) on kohustuslik füüsilisest isikust ettevõtjatele ja juriidilistele isikutele, kui käideldakse järgmiseid seadmeid:
1) paiksed külmutusseadmed;
2) paiksed kliimaseadmed ja soojuspumbad;
3) paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed;
4) külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed;
5) külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed;
6) paiksed tuletõrjeseadmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud seadmete puhul on käitlemisluba nõutud järgmisteks käitlemistoiminguteks:
1) paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, kui need seadmed sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või ammoniaaki (NH3), süsinikdioksiidi (CO2) või süsivesinikke (HC-d);
2) lekkekontroll ja aine kokkukogumine, kui need seadmed sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud seadmete puhul on käitlemisluba nõutud järgmisteks käitlemistoiminguteks:
1) paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, kui need seadmed sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanooni), trifluorojodometaani (trifluorometüüljodiidi), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni (2-BTP);
2) lekkekontroll ja aine kokkukogumine, kui need seadmed sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos.“;

19) paragrahvi 198 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitleja peab vastama Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215 artikli 6 lõikes 1 ja Euroopa Komisjoni rakendusmääruse EL 2025/625 artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele.“;

20) paragrahvi 200 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) käesoleva seaduse §-s 197 nimetatud seadmetüüp, käitlemiseks lubatud fluoritud kasvuhoonegaasi või nende alternatiivide kogused seadmetes ja soojuspumpades ning käitlemistoimingud;“;

21) paragrahvi 202 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud korra, käitlemisloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

22) paragrahvis 205 asendatakse tekstiosa „EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „ (EL) 2024/573“;

23) paragrahvi 206 lõigetes 1–5 asendatakse tekstiosa „20. juuniks“ tekstiosaga „20. aprilliks“;

24) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Elektrijaotla omanik, kelle valduses on väävelheksafluoriidi (edaspidi SF6) sisaldav pingejaotla, esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 20. aprilliks aruande järgmiste andmetega:
1) kõikides tema valduses olevate alajaamade pingejaotlates sisalduv SF6 kogus;
2) uutesse ja renoveeritud pingejaotlatesse lisatud SF6 kogus;
3) hoolduse käigus lisatud SF6 kogus;
4) laos uuesti kasutuselevõtu ootel olevates seadmetes sisalduva SF6 kogus;
5) seadmetest kokku kogutud SF6 kogus ning kokku kogutud ja jäätmekäitlejale üle antud või omanikule edasiseks kasutamiseks jäetud SF6 kogus.“;

25) paragrahv 206 lõike 6 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „andmeid koondavate asutuste“ tekstiosaga „ja ettevõtjate“;

26) seaduse 7. peatüki 6. jagu täiendatakse §-ga 2062 järgmises sõnastuses:
„§ 2062 Väävelheksafluoriidi sisaldava pingejaotla kasutuselevõtmisest teavitamine

Elektrijaotla omanik, kes võtab väävelheksafluoriidi sisaldava pingejaotla kasutusele peale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 13 lõikes 9 sätestatud keelu kuupäeva, teavitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 13 määruse lõikes 17 loetletud juhtumitel Keskkonnaametit, nimetades määruse asjakohase artikli, milles on erisus koos põhjendusega. Kui tegemist on riigihankel põhineva erisusega, tuleb viidata ka riigihangete registri toimikule.“;

27) paragrahvi 222 punktides 1 ja 3 asendatakse tekstiosa „ (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „(EL) 2024/573“;

28) paragrahvi 222 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „seadmete ja süsteemide impordi“ tekstiosaga „ning ekspordi“;

29) paragrahvi 223 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Korrakaitseseaduse § 53 rakendamisel tuleb osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside puhul arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2024/590 ja 2024/573 sätestatud keelde ja piiranguid.“;

(4) Korrakaitseorganil on õigus ajutiselt keelata isiku, kes on toime pannud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 või (EL) 2024/590 kohase raske rikkumise, millega kaasneb oluline keskkonnamõju või määruste korduva rikkumise, fluoritud kasvuhoonegaaside, osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamine, tootmine, import, eksport või turule laskmine.“;

30) paragrahv 236 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 236. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme ja mahuti kokku kogumise, lekkekontrolli ja märgistamise kohustuse täitmata jätmine

„(1) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete kogumise nõude täitmata jätmise neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete, süsteemide või mahutite nõuetele mitte vastava lekkekontrolli või märgistamise eest või lekkekontrolli tegemata või märgistamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“;

31) seadust täiendatakse §-ga 2361 järgmises sõnastuses:
„§ 2361. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite ebaseaduslik tootmine, kasutamine, paigaldamine, hooldamine, teenindamine, import, eksport või turule laskmine

(1) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete ebaseadusliku tootmise, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete, süsteemide või mahutite ebaseadusliku kasutamise, paigaldamise, hooldamise, teenindamise, impordi, ekspordi või turule laskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaste gaaside või neid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide või mahutite turuväärtusele vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaste gaaside või neid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide või mahutite turuväärtusele vastavas summas.

(3) Sama teo eest kui rikkumine kordub viie aasta jooksul,  –
karistatakse rahatrahviga kuni kaheksakordses asjaomaste gaaside või neid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtusele vastavas summas.“

32) paragrahv 238 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/573 kohaste fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise nõuete, sealhulgas artikli 13 lõike 9 kohase elektrijaotla kasutusele võtmise nõuete rikkumise eest  –
karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või mahuti turuväärtusele vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaste gaaside või neid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide või mahutite turuväärtusele vastavas summas.

(3) Sama teo eest, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul,  –
karistatakse rahatrahviga kuni kaheksakordses asjaomaseid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtusele vastavas summas.

33) seadust täiendatakse §-ga 2381 järgmises sõnastuses:
„§ 2381. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ja toodete kohta andmete esitamise, säilitamise ja teavitamise kohustuse rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 13 paragrahvis 17 nimetatud teavitamise kohustuse või paragrahvis 16 nimetatud andmete säilitamise kohustuse ning artikli 11 paragrahvis 4 ja artikli 19 paragrahvis 2 sätestatud vastavusdeklaratsiooni säilitamise nõude rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“;

34) paragrahvi 239 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „süsteemide lekke vältimise,“ tekstiosaga „lekke tuvastamise süsteemi olemasolu,“;

35) paragrahvis 240 asendatakse tekstiosa „ (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „ (EL) 2024/573“;

36) paragrahvis 241 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573“;

37) seadust täiendatakse §-ga 2401 järgmises sõnastuses:
㤠2401. Fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik tootmine, import ja eksport

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 kohaste tootmise nõuete rikkumise ja tootmisõiguseta tootmise, ebaseadusliku impordi ja ekspordi eest  –
karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaste gaaside turuväärtusele vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaste gaaside turuväärtusele vastavas summas.

(3) Sama teo eest, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul,  –
karistatakse rahatrahviga kuni kaheksakordses asjaomaste gaaside turuväärtusele vastavas summas.“;

38) paragrahvi 242 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ning Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2015/2068“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklis 12 ning Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/2174“;

39) paragrahv 243 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 26 kohaste aruandlusnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“;

40) paragrahv 244 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 244. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme ebaseaduslik turule laskmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklis 11 ning IV lisas nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete turule laskmise keeldude rikkumise ning toote või seadme ebaseadusliku turule laskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või mahuti turuväärtusele vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaste gaaside turuväärtusele vastavas summas.

(3) Sama teo eest, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, –
karistatakse rahatrahviga kuni kaheksakordses asjaomaseid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtusele vastavas summas.“;

41) paragrahv 2441 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2441. Fluoritud kasvuhoonegaaside, nende ühekordselt täidetavate mahutite ebaseadusliku kasutamise, turule laskmise, edasiandmise, vahendamise, omandamise ja valdamise keelu rikkumine

(1) Fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseadusliku turule laskmise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 tähenduses ja käesoleva seaduse §-s 1911 sätestatud fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavate mahutite ebaseadusliku kasutamise, turule laskmise, edasiandmise, vahendamise, omandamise või valdamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või mahuti turuväärtusele vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või mahuti turuväärtusele vastavas summas.

(3) Sama teo eest, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, –
karistatakse rahatrahviga kuni kaheksakordses asjaomaseid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtusele vastavas summas.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.“;

42) paragrahvis 2471 asendatakse tekstiosa „ (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „(EL) 2024/573“;

43) paragrahvi 2472 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ (EL) nr 517/2014 artikli 6 punktis 3“ tekstiosaga „(EL) 2024/573 artikli 7 punktides 3–5“;

44) seadust täiendatakse §-ga 2481 järgmises sõnastuses:

„§ 2481. Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete, seadmete ja süsteemide turuväärtus

(1) Käesolevas peatükis nimetatud fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete, seadmete ja süsteemide turuväärtuse hindamisel lähtutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 65 sätestatust, võttes aluseks karistuse määramise ajahetke.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud turuväärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, on turuväärtus soetusmaksumus või omahind.“;

45) paragrahvi 249 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-s 236“ tekstiosaga „§-des 236 ja 2361“;

46) paragrahvi 249 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ning kohus võivad käesoleva seaduse §-s 233 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerida karistusseadustiku § 83 kohaselt.“;

47) paragrahvi 249 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ning kohus konfiskeerivad §-des 2361, 244 ja 2441 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme karistusseadustiku § 83 kohaselt.“;

48) seadust täiendatakse §-ga 2544 järgmises sõnastuses:
„§ 2544.  Fluoritud kasvuhoonegaase käitleva töötaja kutse- või osakutsetunnistuse täiendkoolituse läbimine või kutse taastõendamine
Isikud, kellel on § 194 lõike 2 punktide 1, 3 või 5 kohane fluoritud kasvuhoonegaaside käitleva isiku kutse-või osakutsetunnistus peavad läbima §-s 1951 lõikes 1 nimetatud täiendkoolituse või taastõendamise esimest korda hiljemalt 12. märtsil 2029.“.

§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
 „9) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 20 nimetatud juhul isiku karistatuse ja väärteo korduvuse arvestamisel.“;

2) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:
 „20) kohtuvälisel menetlejal atmosfääriõhu kaitse seaduse §-de 2361, 238, 2401, 244, 2441 järgi alustatud väärteomenetluses nimetatud korduvuse kontrollimiseks, kui karistusandmete registrisse kandmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.".



§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.




Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2025
Algatab Vabariigi Valitsus … 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi
Valitsuse nõunik

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja
Lisa 1
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastustabel


1. Sotsiaalministeerium

Jrk nr
Ettepaneku/märkuse sisu
Arvestatud/ mittearvestatud
Kommentaarid
1
Kooskõlastame esitatud eelnõu järgmise märkusega. Seoses bürokraatia vähendamisega oleme Vabariigi Valitsusele esitanud memo, mis sai ka heakskiidu ettepanekuga, et atmosfääriõhu kaitse seaduses tehtavate muudatustega vähendame asulate välisõhu mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskavadega seotud halduskoormust.

Eeltoodust tuleneval palume eelnõu täiendada järgmiste muutmispunktidega:
1) Atmosfääriõhu kaitse seaduse paragrahvi 63 lõige 7 jäetakse seaduse tekstist välja;
2) Atmosfääriõhu kaitse seaduse paragrahvi 64 lõikest 2 jätta välja sõnad „Terviseametile ning“.

Ettepaneku eesmärk on vähendada kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste halduskoormust seoses välisõhu mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade koostamisega. Muudatus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse suunistega, mis näevad ette ebavajalike nõuete ja halduskoormuse vähendamise. Kehtiva korra järgi tuleb müra strateegilised dokumendid esitada teadmiseks Terviseametile (AÕKS § 63 lg 7 ja § 64 lg 2). Tegelikkuses puudub Terviseametil nende dokumentide osas sisuline roll – ta ei osale nende koostamises ja hindamises ning mürakaartide ja tegevuskavade teadmiseks saatmine ei aita kuidagi parandada mürakaartide ja nende tegevuskavade kvaliteeti (Terviseametil puudub õiguslikult siduv funktsioon protsessi sekkumiseks või selle mõjutamiseks). Samal ajal on teadmiseks saatmise puhul tegemist varjatud kohustusega, mille täitmine eeldab dokumentidega põhjalikku tutvumist, kuigi sellest ei tulene ametile otseseid kohustusi ega õigusi.

Mürakaardid ja tegevuskavad on kohaliku omavalitsuse strateegilised tööriistad kohaliku elukeskkonna kujundamiseks. Vastavalt AÕKS § 65 lg 1 ja 2 tuleb need avalikustada omavalitsuse kodulehel. Kui Terviseametil tekib vajadus dokumentidega tutvumiseks (nt järelevalve või ohuprognooside koostamise raames), saab ta need sealt kätte.

Kokkuvõttes aitab ettepanek vähendada dubleerivat töökoormust, säilitades samas kõik vajalikud võimalused Terviseametile oma järelevalve ja muude ülesannete täitmiseks.


Mitte arvestatud
SOM otsustas koostada eraldi eelnõu ja lisas sätted sinna.

2. Rahandusministeerium

Jrk nr
Ettepaneku/märkuse sisu
Arvestatud/ mittearvestatud
Kommentaarid
1
Rahandusministeerium kooskõlastab atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.
Eelnõu § 1 punktid 11–13 panevad ettevõtjatele info esitamise kohustuse, mis tugineb EL määrusest tulenevatele nõuetele. Palun lisage seletuskirja info FOKA registrisse sisestamise eesmärgi kohta ja kuidas riik neid andmeid kasutama hakkab.
Arvestatud
Seletuskirja täiendatud järgmiselt: HFO-de koguseid ja neid sisaldavate seadmete lekkemäärasid ja hooldustoiminguid arvestatakse fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuris. Lisaks kasutatakse FOKA registri andmeid järelevalves ja riskianalüüside koostamisel.

Uus kohustus on registreerida HFO-sid sisaldavaid seadmeid ja nende hooldustoiminguid, muus osas on kohustused samad, kui kehtivas redaktsioonis.
2
Eelnõu § 1 punkti 14 selgitustes on märgitud, et kasvuhoonegaase sisaldavate lahustite kutsetunnistusi teadaolevalt ei väljastata – palume täpsustada, mis on selle selgituse eesmärk. Kas kasvuhoonegaase sisaldavate lahustite kutsetunnistuste väljastamine on reguleeritud Euroopa Komisjoni viidatud rakendusmääruses, kuid selliste kutsetunnistuste väljastamist Eestis ette ei nähta või on silmas peetud, et viite muutmisega uuele Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele avaneb võimalus ka selliste kutsetunnistuste väljastamiseks? Sama tähelepanek ka eelnõu § 1 punkti 15 ja kasvuhoonegaase sisaldavate elektrijaotlate kutsetunnistuste kohta. Jääb selgusetuks, et milline on käitumisjuhis selliste kutsetunnistuste väljastamise soovi korral.
Arvestatud
Nii fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate lahustitega kui ka elektrijaotlatega tegutsevad isikud peavad olema pädevad vastavalt eelnõu punktides toodud rakendusmäärustele. Hetkel aga Eestis neid kahte kutset ei anta. Lahustite kasutus puudub täielikult ning elektrijaotlate hooldajad saavad pädevuse teistes EL liikmesriikides. Sellist olukorda lubab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2024/573 artikkel 10 paragrahv 13:
Kui käesolevas artiklis sätestatud sertifitseerimise ja koolituse kohustused panevad liikmesriigile ebaproportsionaalselt suure koormuse, mis tuleneb tema väikesest rahvaarvust ja seega nõudluse puudumisest sellise sertifitseerimise ja koolituse järele, võib nõuetele vastavuse saavutada teistes liikmesriikides välja antud sertifikaatide ja tunnistuste tunnustamisega.
Seletuskirja punktidesse 14 ja 15 lisatud lause: Isikud, kes tegelevad fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega peavad omama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste kohast töötaja sertifikaati või kutse- või osakutsetunnistust.

3
Palume täpsustada eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 17 selgitustes, kes on käitlemisluba menetlev asutus (eelnevalt nimetatud nii Külmaliit kui Keskkonnaamet)
Arvestatud
Seletuskirja punkti 17 lisatud lause: Käitlemisloa annab Keskkonnaamet.

4
Palume eelnõu § 1 punkti 23 puhul kaaluda, kas uute andmete esitamist on võimalik ettevõtete jaoks integreerida olemasolevasse aruandlusesse, et vähendada lisakohustusest tingitud töökoormuse kasvu ettevõtte jaoks
Mitte arvestatud
Ettevõtted esitavad nimetatud andmeid ka praegu vabatahtlikkuse alusel. Halduskoormuse taseme piiramiseks kogutakse elektrijaotlate valdajatelt andmeid üldistatud kujul (iga omaniku valduses olevates seadmetes paiknev SF6 üldkogus, lekked jne, seadmete kaupa ei ole plaanis andmeid koguda) Väävelheksafluoriid on väga suure kliima- mõjuga ja andmete kogumine on vältimatu. Ilma selleta ei ole võimalik jälgida aine kokkukogumise ja atmosfääri paiskumise nõuet. Andmeid kasutatakse ka riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamiseks.
5
Eelnõu § 1 punkti 25 puhul palume täpsustada, millist hanget on sättes silmas peetud. Kui tegemist on riigihangete seaduse kohaldamisalasse jääva riigihanke menetlusega, palume kasutada riigihangete seadusega kooskõlas olevat terminoloogiat.
Arvestatud
Muudetud sõnastusi ja lisatud täpsustus seletuskirja. EL määrus 2024/573 ei täpsusta hanke liiki, seega peab olema võimalik erisust kohaldada nii riigihankel kui ka mitte riigihankel. Juhul, kui tegemist on riigihankega, tuleb viidata riigihangete registri toimikule.
6
Seletuskirja sissejuhatavas osas on kirjas, et eelnõukohase seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust. Sealsamas sätestatakse kohustus turuhinna põhiseks trahvi määramiseks, mis ei ole tavapärane, kui üldse see piisavat õiguskindlust tagab. Samuti seatakse kohustused registritesse info sisestamiseks, täiendavateks järelevalve kontrollideks. Seega see lause ei ole kooskõlas eelnõu sisuga
Arvestatud
Lause eemaldatud.
7
Palume täiendada eelnõu seletuskirja prognoosiga täiendavast töökoormusest ettevõtjatele, mis tõusetub uuest info esitamise kohustusest. Eelnõus tuuakse välja mõju ettevõtjate halduskoormusele ja ka Keskkonnaameti järelevalvekoormusele. Samas ei tule välja, kui suur eeldatav mõju on ning kas see kaetakse olemasolevate töötajate ja eelarvega (kulude katteallikad). Samuti tuleks hinnata, kas on võimalik täiendav info esitamine integreerida olemasolevasse aruannetesse ja vältida uute kohustuste ja uute süsteemide loomist; tuua välja täpselt, mida ja kuidas täiendavaid andmeid kasutatakse ja miks neid esitada on vaja ning optimeerida vastavalt järelevalve kohustust riigi jaoks. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole praegustes eelarveoludes ja valitsuse püstitatud bürokraatia vähendamise eesmärkide juures uute ametnike lisandumine ja ka olulise lisakoormuse tekitamine ettevõtjatele põhjendatud ning tuleks kaaluda viise, kuidas saaks halduskoormust võimalikult vähe mõjutada ning ka kuidas saaks juba olemasolevaid nõudeid vähendada
Arvestatud osaliselt
Eelnõuga ei looda uut andmebaasi ega andmete registreerimise süsteemi. FOKA register on olnud kasutuses alates 2015. aastast ning kujutab endast teatud seadmete elektroonilist hoolderaamatut Hoolderaamatu pidamist nõuab EL-i õigus.

FOKA registrisse HFO-sid sisaldavate seadmete andmete kandmise kohustus suureneb veidi, kuid selle mõju ettevõtetele jääb tagasihoidlikuks, kuna nõue puudutab peamiselt HFO-sid sisaldavaid seadmeid (mida Eestis kasutatakse praegu veel vähe) ning registreerimise kohustus puudutab ainult teatud kindlat tüüpi seadmeid.
Kohustus tuleneb EL õigusest ja andmeid peavad ettevõtted säilitama. FOKA registrisse kandmisel saab andmeid kasutada ka riikliku fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel (ilma, et peaks suures mahus andmeid ettevõtetelt juurde küsima). FOKA registrit kasutatakse järelevalveks, riskianalüüside tegemisel ning poliitikakujundamises. Ühte andmebaasi kogutud andmeid kasutatakse erinevatel otstarvetel ning andmebaasiga on ettevõtted vabastatud paberkujul hoolderaamatu pidamisest ja iga-aastaste aastaaruannete esitamisest.
SF6 aruandlus - tegemist on kohustusega, mida enamus ettevõtteid on ka seni täitnud, kuid vabatahtlikkuse alusel, sellest tulenevalt ei näe me suurt koormuse kasvu ka siit. Miks me soovime seda kohustuslikuks teha? Esiteks on tegemist väga suure keskkonnamõjuga (kliima) ainega. Seadmed on väga pika eluaega, ligi 50 aastat. Seadmeid on paigaldatud alates 2000-date aastate algusest. Soovime vältida SF6  atmosfääri paiskumist (mis on lihtne juhtuma, kui puudub kohustus aine kasutamisest aru anda) – riik peab omama ülevaadet, kui palju SF6 kasutatakse. Antud teemat arutati ka 2022. aasta 13. septembril Riigikogu keskkonnakomisjonis. Arutelu käigus tõdeti, et on oluline, et riik omaks ülevaadet nende seadmete ja ainete kohta. Kokkulepe jäi, et tegeleme selle teemaga ja pakume lahenduse. Selle olemegi nüüd uue kohustusena kirja pannud. SF6 andmeid kasutatakse ka kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri koostamiseks. See kohustus tuleb Pariisi kliimalepingust, millega Eesti ühinenud on ning EL-i õigusaktidest. Statistikaamet ega ükski teine ametiasutus neid andmeid ei kogu. Andmeid on vaja ka määruse 2024/573 rakendamisel ja järelevalveks nõuete täitmise üle.

Keskkonnaameti järelevalve koormus kasvab tulenevalt uutest EL nõuetest ja nende kohta on seletuskirjas põhjalik ülevaade. Samuti on seletuskirjas ka toodud 1,5 ametikoha suurenemise vajadus, mida on vajalik võimalusel riigieelarvest rahastada.



3. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Jrk nr
Ettepaneku/märkuse sisu
Arvestatud/ mittearvestatud
Kommentaarid
1
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmise märkusega: Eelnõu seletuskirja osas „seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ on märgitud, et „HFO-dega seadmetele on vaja hakata tegema lekkekontrolli ning need seadmed FOKA registrisse kanda. Kui KOV-s on selliseid seadmeid, lisandub pädeva hooldusfirma kulu (kanded FOKA registrisse).“ Väidetavalt kaasnevad selle tulemusel mõningad kulud kohaliku omavalitsuse üksustele. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud küll riigilõivud, kuid mitte prognoositav hoolduskulu. Samuti on jäänud märkimata hooldustööde tegemise sagedus. Palume selles osas eelnõu seletuskirja täiendada.
Arvestatud
Seletuskirja mõjude osa (6.1 Mõju avaldav muudatus) on täiendatud.

4. Haridus- ja Teadusministeerium

Jrk nr
Ettepaneku/märkuse sisu
Arvestatud/ mittearvestatud
Kommentaarid
1
Kooskõlastame atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmise märkusega. Eelnõu punkti 16 kohaselt täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust §-ga 1951 , mille lõige 2 sätestab: „/…/ Kui lõikes 1 nimetatud tingimust ei täideta, on kutseseaduse § 6 lõikes 2 nimetatud kutseasutuse ülesannete täitjal õigus kutse-või osakutsetunnistus kehtetuks tunnistada.“. Juhime tähelepanu, et vastavalt kutseseaduse §-le 22 on kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine kutse andja, mitte kutseasutuse pädevus. Palume eelnõus teha vastavad korrektuurid
Arvestatud
Paragrahvi 1951 lg 2 on ümber sõnastud alljärgnevalt: „Kui lõikes 1 nimetatud tingimust ei täideta, on kutse andjal õigus kutse- või osakutsetunnistus kehtetuks tunnistada.“.




5. Justiits- ja Digiministeerium
Jrk nr
Ettepaneku/märkuse sisu
Arvestatud/ mittearvestatud
Kommentaarid
1.
Põhiseaduspärasuse analüüs – kuivõrd eelnõuga täiendatakse isikute pädevusnõudeid – lisaks fluoritud kasvuhoonegaaside käitlejatele seatakse nõuded ka nende alternatiive (CO2, NH3 ja süsivesinikud) käitlevatele isikutele – ennekõike nende kasutamisel ohutuse tagamiseks ning lisatakse pädevusnõuded külmikkergsõidukite, konteinerite, sh külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlejatele, siis palume eelnõu seletuskirja täiendada ka põhiseaduspärasuse analüüsiga, et oleks võimalik hinnata eelnõu põhiseaduspärasust.

Lisaks palume arvestada ka haldusjuhisega1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, rakendamiseks ning seletuskirja täiendada.

Mitte arvestatud










Arvestatud
Kõik eelnõus kavandatud pädevusnõuded on vajalikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste riigisiseseks rakendamiseks ning täiendavaid nõudeid ei kehtestata – sellest tulenevalt ei ole põhiseaduspärasuse analüüsi vaja teha.





Täiendatud eelnõu seletuskirja sisukokkuvõtet.
2
Halduskoormus – alates 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel – iga halduskoormust suurendava nõudega tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 41). Reegli rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel2.

Sellest muudatusest tulenevalt palume eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes välja tuua, kas halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu ning kui suureneb, siis mille võrra halduskoormust vähendatakse. 

Arvestatud
Täiendatud eelnõu seletuskirja sisukokkuvõtet.
3
Eelnõu § 1 p 28 (AÕKS § 223 lg- d3 ja 4) – eelnõu kohaselt saab korrakaitseorgan õiguse keelata ajutiselt fluoritud kasvuhoonegaaside, osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamine, tootmine, import, eksport või turule laskmine, kui tegemist on EL viidatud määruste raske või korduva rikkumisega.

Leiame, et norm on sekkumise võimalikku intensiivsust arvestades liialt üldine – normist ega ka seletuskirjast ei selgu, mida peetakse EL määruste raskeks rikkumiseks, samuti ei anna säte ajutise keelamise otsustamiseks mingeid piire. Seletuskirja kohaselt on ajutise keelamise „eesmärk /…/ korduvate rikkumiste puhul võimaldada lisameetmeid trahvile, mis vähendaks rikkuja kasu saamist ja suunaks nõuete täitmisele.“.

Juhime tähelepanu, et korrakaitselise meetme (ajutine keelamine on sätestatud korrakaitseorgani erimeetmena) rakendamise eesmärk peab olema ohu tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine. Meetme eesmärk ei saa olla karistamine või kasu saamise takistamine. Samuti palume kaaluda, kas iseseisva sätte loomine teatud tegevuste ajutiseks keelamiseks on vajalik arvestades, et majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MsüS) sätestab majandustegevuse keelamise ning majandustegevuse ja tegevusloa peatamise alused.

Lisaks palume üle vaadata lõike 4 selgitused seletuskirjas. Nimelt viidatakse seletuskirjas vaid EL määrusele 2024/573 ning ajutise keelamise alusena tuuakse vaid määruse nõuete korduv rikkumine. Sätte kohaselt võidaks ajutist keelamist kasutada ka esimese aga raske rikkumise korral, samuti viitab säte kahele EL määrusele. Palume säte ja seletuskiri omavahel kooskõlla viia.

Arvestatud























Arvestatud
Säte eemaldatud. Kohaldada saab MsüS §-i 43. Sellega tagatakse EL määruse 2024/573 artikli 23 lõike 3 c ja EL määrus 2024/590 artikli 27 lõike 3 c rakendamine: karistused hõlmavad- fluoritud kasvuhoonegaaside või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamise, tootmise, impordi, ekspordi või turule laskmise ajutine keelamine raske rikkumise või korduvate rikkumiste korral.

Selle selgitamiseks on täiendatud seletuskirja lõiguga:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/572 artikkel 31 lõige 3 c ja määrus (EL) 2024/590 artikkel 27 lõige 3 c kohustab liikmesriike sätestama karistused, mis hõlmavad korduvate või raske rikkumise korral fluoritud kasvuhoonegaaside või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamise, tootmise, impordi, ekspordi või turule laskmise ajutist keelamist.
Majandustegevuse peatamiseks raskemate või korduvate rikkumiste puhul saab kohaldada MsüS § 43 (majandustegevuse ja tegevusloa peatamine).
Fluoritud kasvuhoonegaaside valdkonnas põhineb rikkumise raskusaste eelkõige gaaside kogusel ja nende mõjul keskkonnale (globaalse soojenemise potentsiaal (GWP)). Mida suurem kogus ainet ja mida suurem GWP, seda raskem rikkumine. Kogust võib lugeda suureks, kui see ületab 10 tonni CO2 ekvivalenti – määrus vabastab alla 10 CO2 ekvivalenttonni sisaldavad seadmed nt aruandlusest.
4
Eelnõu § 2 p 2 (KarRS § 20 lg 1 p 19) – seletuskirja kohaselt täiendatakse KarRS § 20 lõiget 1 punktiga 19 selliselt, et väärteomenetluses on kohtuvälisel menetlejal ja kohtul võimalik saada karistusregistri arhiivist andmeid, kui menetletava väärteokoosseisu tunnuseks on sama väärteo toimepanek varem kui karistusregistri seaduse § 24 lõike 1 punktis 1 sätestatud karistusandmete registrist kustumise tähtaeg. Selliselt saab vajadusel väärteomenetluses arvestada ka viie aasta taguseid F-gaaside või osoonikihti kahandavate ainete määruse rikkumisi.

Mõistame, et Eestil puudub määruse rakendussätete loomisel paindlikkus osas, mis puudutab väärteomenetluses karistuse korduvuse arvestamist (st teatud määrustega ettenähtud rikkumiste puhul tuleb luua võimalus arvestada viie aasta vältel toime pandud rikkumisi). Keeruline on sobitada vastavat nõuet meie õigusruumi, kus üldreeglina aeguvad väärtegude karistusandmed ühe aasta jooksul (KarRS § 24 lg 1 p 1) ja registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel vaid kuni andmete kustutamiseni, st arhiivi kandmiseni (KarRS § 5 lg 1).

Arvestades, et praegu ei ole kohtuvälisel menetlejal ja kohtul väärteomenetluses mitte ühelgi juhul ligipääsu arhiveeritud karistusandmetele, peab seadusest tulenev alus arhiveeritud andmetega tutvumiseks oleme piiritletud väga konkreetsete väärtegudega. Ka isikul, kellel on sedavõrd spetsiifiliste väärteomenetlustega vähene kokkupuude, peab olema registripidaja nimel võimalik kontrollida, kas päringu esitajal on õiguslik alus arhiivi kantud andmetele ligipääsuks. Eeltoodust tulenevalt tuleks väljapakutav KarRS § 20 lõige 1 punkt 19 sõnastada ümber selliselt, et selles oleks konkreetselt välja toodud, milliste (AÕKS) sätete alusel alustatud väärteomenetluste puhul võib menetlejal tekkida õigus esitada karistusregistrile päring arhiveeritud andmete saamiseks. Eelnõu kohaselt paistavad need sätted olevat AÕKS §-d 2361, 238, 2401, 244, 2441.

Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kellel on õigus saada karistusregistri arhiivi andmeid. See isikute ring KarRS §-s 20 ammendavalt loetletud, s.t juurdepääs on selgelt vajaduspõhine ning kitsalt määratletud. Seletuskirjas selgub, et antud juhul võib kohtuvälisel menetlejal või kohtul esineda vajadus pääseda ligi viie aasta tagustele rikkumistele, kuid eelnõus ei sätesta, et muudatusega võimaldatakse menetlejale juurdepääs ainult kuni 5-aasta tagustele karistusandmetele.

KarRS § 24 lg 6 teise lause kohaselt hoitakse väärteoandmeid arhiveerituna 10 aastat, s.t kaks korda sama palju, kui käesoleva muudatuse raames menetlejatele vajalik oleks. Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) art 5 lg 1 p b näeb selgelt ette andmetöötluse eesmärgipiirangu ning ka käesolev eelnõu peab ka sellega arvestama. Seetõttu teeme ettepaneku KarRS § 20 lg 1
p-i 19 täiendamiseks selliselt, et menetleja juurdepääs karistusregistri andmetele piirduks maksimaalselt vajaliku ajavahemikuga, s.o 5 aastat.

Samuti piisab, kui anda õigus registrile päringu tegemiseks üksnes kohtuvälisele menetlejale, sest AÕKS-is sätestatud väärteokoosseisude puhul koostab karistusotsuse Keskkonnaamet, kes on kohustatud lähtuma karistuse määramisel AÕKS-i nõuetest, k.a võtma vajadusel arvesse sama rikkumise kordumist viie aasta vältel. Saades põhjendatud juhul ligipääsu isiku arhiveeritud karistusandmetele, lisab kohtuväline menetleja selle teabe väärteotoimikusse, mis edastatakse kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise korral kohtusse. Sellisel juhul on arhiveeritud andmed juba osaks väärteotoimikust ja kohtul puudub eraldi vajadus registrile päringu tegemiseks. Sarnaselt ei ole ka kohtul kriminaalmenetluses iseseisvat õigust saada andmeid karistusregistri arhiivist.

Kuivõrd arhiivipidaja ei peaks hakkama hindama, kas rikkumine on toime pandud viie aasta vältel või juba enne seda, siis palume kaaluda võimalust siduda arhiveeritud andmetele ligipääsu võimalus lahti viieaastasest tähtajast või eelnõus selgelt sätestada, et just menetleja saab teatud ajavahemiku kohta andmeid küsida ja sorteerib ise välja, millised teod viidi lõpule 5 aasta sees ja neid, mis varem toime pandi, korduvusele hinnangu andmisel ei arvestata.

Praeguse karistusregistri seaduse loogika lähtub üldreeglina sellest, et väärteoandmed kantakse arhiivi siis, kui karistuse kandmisest (nt rahatrahvi maksmisest) on möödunud üks aasta. Väärteo korduvuse arvestamisel tuleb aga lähtuda väärteo lõpuleviimise kuupäevast. Korduvuse arvestamiseks on seega pädev kohtuväline menetleja, kes omab teadmist selle kohta, kuidas hinnata arhiveeritud väärteo lõpuleviimist ja seda, kas varasem tegu mahub viieaastase perioodi sisse või mitte. Võib ka näiteks juhtuda seegi, et enam kui viis aastat tagasi toimepandud väärtegu ei ole arhiveeritud põhjusel, et isikul on rahatrahv tasumata, kuid kohtuväline menetleja ei saa seda tegu AÕKS-is nimetatud korduvuse arvestamisel silmas pidada, sest tegu ise pandi toime enam kui viie aasta eest. Riivet, mis kaasneb arhiveeritud andmetele ligipääsu lahti sidumisega viieaastasest tähtajast, aitab leevendada see, et karistusregistri seaduse § 24 lg 6 kohaselt ei säilitata väärteoandmeid arhiivis igal juhul üle kümne aasta.

Oleme valmis tegema kõnealuse normiga seoses koostööd, et leida sobiv ja õiguspärane lahendus.

Arvestatud
Lisatud uus sõnastus
5
Eelnõu kohaselt ei muudeta kehtivat AÕKS §-s 226 ettenähtud ettekirjutuse täitmata jätmisel kohaldatava sunniraha ülemmäära. Sunniraha ülemmäär on jätkuvalt 32 000 eurot, kuigi asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 2 võimaldab seda tõsta. Peame tõenäoliseks, et sedavõrd madal sunniraha ülemmäär ei pruugi praktikas enam täna ega tulevikus mõjutada vastava valdkonna ettevõtjate käitumist.

Riigikogu poolt võeti 19. juunil 2014 vastu karistusseadustiku (KarS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (554SE). Eelnõu lähtus arusaamast, et väärteovastutust tuleb kohaldada üksnes siis, kui haldussund ei anna tulemust.

Uute väärteokoosseisude koostamisel või kehtivates sätetes karistusmäärade ülevaatamisel tuleb kindlasti analüüsida, kas on võimalus kohaldada karistamise asemel haldussundi: lahendada probleem ettekirjutusega või kohaldada sunniraha ja asendustäitmist3. Näiteks tekib küsimus, miks ei saa eelnõu § 1 punktiga 38 muudetavas AÕKS §-s 243 ettenähtud aruandlusnõuete täitmise tagamiseks kohaldada ettekirjutust ja vajadusel sunniraha. Viimast on võimalik kohaldada ka korduvalt, kuniks aruandlusnõude rikkumine on kõrvaldatud.

Igal juhul peab otsus, et väärteokaristuste raskendamine ei too kaasa sunniraha suuruse tõstmist, tuginema analüüsil – seletuskirjas tuleks kajastada statistikat selle kohta, kuidas ja millises määras on kehtiva seaduse alusel ettekirjutusi ja sunniraha rakendatud ning kas see on õigusrikkujaid mõjutanud.

Palume täiendada eelnõu seletuskirja analüüsiga selle kohta, millistel juhtudel tuleb kohaldada seaduses sätestatud väärteokaristusi ja millistel juhtudel on võimalik piirduda haldussunni rakendamisega, st lahendada probleem ettekirjutusega või kohaldada sunniraha ja asendustäitmist.

Arvestatud osaliselt
AÕKS § 226 sätestab sunniraha ülemmäära kõikidele AÕKS-i raames tehtud ettekirjutistele. Käesolev eelnõu aga reguleerib fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist ja leiame, et sunniraha ülemmäära tõstmine tuleks otsustada valdkondade üleselt. Fluoritud kasvuhoonegaaside valdkonnas on sunniraha ülemmäära järelevalve poolt määratud vaid mõnel üksikul korral, seega ei näe me vajadust selle summa tõstmiseks. Seletuskirjas on välja toodud statistika haldusmenetluse, ettekirjutuse ja sunniraha määramise kohta aastatel 2020-2024.
Seletuskirja lisatud ka lõik:
Haldussunni ja väärteomenetluse valikul tuleb lähtuda ultima ratio põhimõttest. Olukorrad, kus rikkumine on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis (süü kergeim vorm), rikkuja on varasemalt sarnaste tegude eest karistamata ja rikkumine on kõrvaldatav, alustatakse haldusmenetlus. Rikkujale antakse võimalus rikkumine vabatahtlikult kõrvaldada ning ettekirjutust ei tehta ja haldussundi ei kasutata. Juhul, kui eelpool kirjeldatud eeldused on täidetud, kuid rikkumise kõrvaldamine eeldab pikemat aega või suuremahulisi investeeringuid, koostakse ka ettekirjutus. Juhul, kui ettekirjutus jääb tähtajaks täitmata ja adressaat ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks ettekirjutus jäi temast sõltumatutel asjaoludel täitmata, rakendatakse haldussundi, reeglina sunniraha vormis.

Samas olukorras, kus rikkumine on toime pandud otsese tahtluse või kavatsetuse vormis, st ettevõte on seadusest või selle alusel kehtestatud nõuetest teadlik ning rikkumine on kaalutletud tegevus või kui rikkujat on sarnase teo eest juba korra karistatud, alustatakse lisaks haldusmenetlusele ka väärteomenetlus ja karistuse kujunemisel arvestatakse muuhulgas põhimõtet, et rikkumine ei tohi olla kasumlik.

Keskkonnaameti andmetest selgub, et sageli piisab ettevõtte mõjutamiseks haldusmenetluse alustamisest ja ettekirjutust ei ole vaja. Sunniraha on rakendatud suhteliselt vähe ja reeglina ettekirjutus täidetakse. Erisusena on aastal 2024 sunniraha määratud rohkem, põhjuseks aruannete esitamata jätmine. Aastate lõikes on see pigem erakordne.
Sunniraha ülemmäär on seega mõjus ja selle tõstmist käesoleval hetkel vaja ei ole.


6
Eelnõuga füüsilisele isikule ettenähtud väärteokaristused varieeruvad 300 trahviühikust ehk 2400 eurost (nt eelnõu § 1 punkt 29, 32) kuni rahatrahvini kuni kaheksakordses asjaomaste gaaside või neid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtusele vastavas summas (nt eelnõu § 1 punkt 30, 31, 32). Juriidilist isikut on eelnõu kohaselt võimalik karistada rahatrahviga kuni 200 000 eurot (nt eelnõu § 1 punkt 29, 32) või sarnaselt füüsilisele isikule rahatrahviga kuni kaheksakordses asjaomaste gaaside või neid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtusele vastavas summas (nt eelnõu § 1 punkt 30, 31, 32).

Seletuskirjast ei nähtu aga, kuidas need karistusmäärad – arvestades väärtegude raskust – omavahel suhestuvad ja isikut mõjutavad. Samuti ei selgu, kui suured on Eesti turuolukorda arvestades potentsiaalselt need summad, mis võidakse tulevikus võtta aluseks isikule turuväärtuse põhise karistuse määramisel. Kas räägime üldjuhul, sh Eestis tegutsevate ettevõtjate praktikat arvestades kümnetest tuhandetest, sadadest tuhandetest või miljonitest eurodest? Samuti jääb ebaselgeks, kuidas suhestuvad uued väärteokoosseisud ja nende eest ettenähtud karistusmäärad juba olemasolevate AÕKS-is ettenähtud väärteokaristustega – seda näiteks raskusastmelt, etteheidetavuselt jne. Seletuskirjast ei selgu, kas eelnõu koostaja on analüüsinud kõikide muudetava seaduse väärteokoosseisude omavahelist suhet ja seda, kas olemasolevate väärteokoosseisude eest ettenähtud karistusmäärad, mida ei muudeta, on endiselt ajakohased ja kooskõlas uute väärteokoosseisude eest ettenähtud karistusmääradega (nt AÕKS §-de 247, 2471, 2472 eest on juriidilist isikut võimalik karistada rahatrahviga kuni 50 000 eurot, samal ajal on AÕKS § 2351 lg-s 2 sätestatud juriidilise isiku karistuse ülemmäär 10 000 000 eurot).

Palume analüüsida seletuskirjas seadusesse lisandunud, muudetud ja/või ümber sõnastatud väärteokoosseisude karistusmäärade tõhusust, proportsionaalsust ja heidutavust. Samuti nende karistusmäärade suhestumist olemasolevate väärtegude eest ettenähtud karistuste ülempiiridega.

Arvestatud
KarS § 47 kehtestab maksimaalsed määrad, mida tohib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada. Teie kommentaaris välja toodud näide, 300 trahviühikut on maksimaalne lubatud määr. See mõjub piisava heidutusena ning puudub vajadus selle muutmiseks. Samuti olemasolevad väärteokoosseisud, mille trahvimäära eelnõuga ei muudetud – tegemist on meie hinnangul piisavate ja mõjusate trahvimääradega ning puudub vajadus nende muutmiseks.
Teie kommentaaris välja toodud AÕKS § 2351 lg-s 2 toodud juriidilise isiku karistuse ülemmäär on teistes korduvalt suurem, sest tegemist on ettevõtetega, kes tegutsevad kütuste valdkonnas ning kuna ettevõtete käibed on suured, on vajalik ka proportsionaalselt suur trahv, et isikute käitumist mõjutada. AÕKS §-de 247, 2471, 2472 väärteokoosseisud käsitlevad andmete esitamist. Andmete esitamisega seotud trahvimäärad on väiksemad (juriidilisele isikule 50 000), kui need koosseisud, kus rikkumise tagajärjel toimub otsene keskkonna-või kliimamõju (nt AÕKS § 239 või §236 – tagajärg: leke atmosfääri).
Seletuskirja mõjude osas on turuväärtusepõhise trahvimäärade kohta lõik: Turuväärtusel põhinev trahv tähendab, et rikkumise eest määratav rahaline karistus sõltub kauba või teenuse turuväärtusest. See tähendab ühtlasi, et trahvi suurus arvestab rikkumise majanduslikku kaalu, vähendades olukordi, kus trahv on ebaproportsionaalselt väike või suur.
Turuväärtusel põhineval trahvimääral on ka suurem heidutav mõju – kui trahv on seotud turuväärtusega, motiveerib see ka ettevõtteid nõuetekohaselt käituma. Väiksem trahv võib jõukamate ettevõtete jaoks muutuda lihtsalt ärikuluks ega täida eesmärki hoida ära rikkumisi.
Turuväärtuse põhjal lähenemist võib võrrelda ka põhimõttega „saastaja maksab“ – mida suurem potentsiaalne kahju, seda suurem trahv.

Muudatuse kaudne mõju võib tähendada suuremaid trahve (koguse või seadme maksumuse põhjal) suuremate rikkumiste puhul ja väiksemate (nii koguse kui ka seadme, toote maksumuse põhjal) rikkumiste puhul. Trahvimäärade muutumise mõju ei ole võimalik kirjeldada, see sõltub rikkumise koosseisust ja rikkumisega seotud toodete või seadmete maksumusest.

Seletuskirja mõjude osa, punkti 6.5 täiendatud:
Seda, milline saab teatud rikkumise puhul olema trahvimäära suurus on turuväärtusepõhisel meetodil raske ette öelda. See võib varieeruda, sõltudes nii külmaaine kui ka seadmete turuväärtusest, väärteo ulatusest, ehk seadmete arvust.

Näited erinevatest võimalikest juhtumitest
Näide 1.
Ettevõtte laseb ebaseadusliku turule 1 tonni külmaainet R-404A (rikkumine vastavalt AÕKS § 2401 -fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik import). R-404A keskmine turuhind on ligikaudu 25–40 €/kg (muutub ajas). 1000 kg x 30 teeb kauba turuväärtuseks 30 000 eurot. Selle viikordne väärtus on 150 000 eurot.


Näide 2.
Ettevõte toob turule 100 ebaseaduslikku soojuspumpa (rikkumine vastavalt AÕKS § 244 - fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme ebaseaduslik turule laskmine).
Kui eeldame, et ühe soojuspumba turuväärtus on 2000 eurot on koguväärtus 200 000 eurot. Selle viiekordne turuväärtus on 1 000 000 eurot.

Näide 3.
Eraisik lase EL turule illegaalsed ühekordsed mahutid (5 tk – kokku 50kg) ainega külmaainega R410A. R-410A ligikaudne hinnanguline turuhind on 20 eurot/kg. Kokku seega 1000 eurot. Viiekordne turuväärtus on 5000 eurot, mis on ka trahvi suurus eraisikule.

Näited ilmestavad, et turuväärtusepõhised trahvimäärad on heidutava, mõjusad ja otseses seoses väärteo suurusega, ulatusega (mida suurem rikkumine, seda kõrgem trahv).



7
Eelnõu § 1 p-dega 30, 31, 36, 39 ja 40 nähakse ette väärteokoosseisud, mille puhul ei ole eraldi lõikes sätestatud juriidilise isiku vastutust. Eeldades, et eelnõu koostajate eesmärk ei ole olnud välistada juriidilise isiku vastutust, juhime tähelepanu järgnevale.

Normitehnika käsiraamatu § 16 kohaselt tuleb säte sõnastada õigusnormi liigile vastava struktuuri kohaselt. Karistuspoliitikas on oluline, et süüteokoosseise sisaldava eelnõu ettevalmistamisel arvestataks karistusseadustiku põhimõtteid. Karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisude sõnastamisel tuleb järgida seadustiku kui terviku keelelist ühtsust. Karistusseadustiku tüüpväljendeid tuleb järgida kvalifitseeritud ja privilegeeritud süüteokoosseisude sõnastamisel, juriidilise isiku vastutuse kehtestamisel ja muu sellesarnase konteksti sõnastuses.

Karistusseadustiku põhimõtete kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutuse koosseis sätestada eraldi lõikes, järgides järgmist tüüpväljendust:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
……….“

Juriidilise isiku vastutuse koosseis on karistusseadustikus sätestatud eraldi lõikena ka juhul, kui füüsilisele ja juriidilisele isikule ettenähtav karistusmäär on identne (vrd nt KarS § 365 lg-d 1 ja 2, § 3652 ja § 370).

Palume sätestada juriidilise isiku vastutuse koosseisud eraldi lõikena.

Arvestatud
Eelnõu täiendatud juriidilise isiku vastutuse koosseisudega vastavates paragrahvides.
8
Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse seadust AÕKS §-ga 2361, mille lõigetes 3 ja 4 on sätestatud rahatrahvi arvestamise aluseks oleva turuväärtuse leidmise juhised. Jääb ebaselgeks, kas eelnõu koostajate arusaama kohaselt rakenduvad lõiked 3 ja 4 vaid AÕKS §-s 2361 ettenähtud rahatrahvi määramisel. Tasub tähele panna, et ka AÕKS §-des 238, 2401, 244 ja 2441 sätestatud väärteokoosseisudes on rahatrahvi suurus seotud eseme turuväärtusega. Rahatrahvi määramiseks vajaliku turuväärtuse arvestamise alused tuleks meie hinnangul sätestada eraldi üldise paragrahvina nagu seda on tehtud väärtpaberituru seaduse (VTPS) § 2621 lg-s 1:

VPTS § 2621.  Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
(1) Käesolevas peatükis nimetatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

Ka juhul, kui eelnõu koostajate hinnangul on osade AÕKS-is nimetatud väärteokoosseisude puhul turuväärtuse arvestamise alused üldreeglist erinevad, on võimalik see erisus välja tuua üldise paragrahvi all eraldi lõike või lõigetena, vt ka väärtpaberituru seaduse § 2621 lg-d 2 ja 3:

(2) Käesoleva seaduse §-des 2378, 23710, 23727 ja 23786 nimetatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive eelmisel majandusaastal, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuv- või püsituluga väärtpaberitelt ning saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 316. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogutuluks kogutulu eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruande järgi.
(3) Käesoleva seaduse §-s 23780 nimetatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud käive aastane netokäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.


Palume sätestada rahatrahvi arvestamise metoodika (turuväärtuse leidmise alused) eraldi paragrahvis, et tegemist oleks väärteokoosseisude ülese üldise juhisega
Arvestatud
Turuväärtuse määramise alused on sätestatud eraldi paragrahvis. Eelnõud on täiendatud §-ga 2481 järgmises sõnastuses:

„§ 2481. Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete, seadmete ja süsteemide turuväärtus

(1) Käesolevas peatükis nimetatud fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete, seadmete ja süsteemide turuväärtuse hindamisel lähtutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 65 sätestatust, võttes aluseks karistuse määramise ajahetke.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud turuväärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, on turuväärtus soetusmaksumus või omahind.“;

9
Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse ja sõnastatakse ümber kehtiva AÕKS § 238 tekst. Plaanitava muudatuse kohaselt lisanduks sättesse lõige 3, mille kohaselt „käesolevas paragrahvis mõistetakse kasutamist määruse (EL) 2024/573 artikli 2 punktis 36 esitatud tähenduses“. Arvestades eelnõuga muudetava seaduse ja väärteokoosseisude üldist loogikat, tuleks mõiste kasvuhoonegaaside kasutamine defineerida väljaspool karistusseadustiku eriosa seaduse vastutuse peatükki. Võimalik, et kõige kohasem koht selleks oleks AÕKS 1. peatüki 1. jagu pealkirjaga „Üldsätted“. Sealjuures on näiteks sõnastatud mõisted välisõhu keemiline mõjutamine, välisõhu füüsikaline mõjutamine ja välisõhu saastamine (AÕKS §-d 5–7).

Palume defineerida AÕKS § 238 lg-s 3 sätestatud mõiste kasvuhoonegaaside kasutamine AÕKS välisõhu kaitse üldsätete juures.

Samuti palume kontrollida üle lõikes 3 tehtud viide määruse 2024/573 artikkel 2 punktile 36. Eelduslikult peaks olema viidatud artikkel 3 punktile 36.

Arvestatud
Fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine defineeritakse eelnõu punktis 4. Kuna fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine sobib sisult paremini kliimamuutuste leevendamise ja osoonikihi kaitsmise üldsätete peatükki, siis eelnõusse on lisatud § 1431 vastava definitsiooniga.
10
Eelnõu § 1 p-ga 38 täiendatakse seadust §-ga 2381, mis sätestab uue väärteokoosseisu pealkirjaga „Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ja toodete kohta andmete esitamine“. Väärteokirjelduse kohaselt on karistatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklis 13 nimetatud teavitamise või andmete säilitamise kohustuse ning artiklites 11 ja 19 sätestatud vastavusdeklaratsiooni säilitamise nõude rikkumine.

Väärteokoosseisu sätestava paragrahvi pealkiri peab lühidalt iseloomustama paragrahvis ettenähtud väärteokirjelduse sisu. Hetkel väljapakutud pealkiri ei kirjelda ühtki rikkumist. Minimaalselt tuleks pealkirja muuta selliselt, et väärteona on käsitletav „andmete esitamise kohustuse rikkumine“. Samas, tutvudes nende määruse 2024/573 artiklitega, millele § 2381 viitab, jääb ebaselgeks, kas pealkiri üldse vastab sättega ettenähtud väärteokirjeldusele. Ka seletuskirja kohaselt nähakse sättega ette rahatrahv „andmete säilitamata jätmise või pädeva asutuse teavitamiskohustuse rikkumise eest“. Andmete esitamata jätmine ja säilitamata jätmine ei ole samatähenduslikud mõisted.

Segaseks jääb seegi, milliste tegude eest on võimalik AÕKS § 2381 alusel karistust määrata. Tegemist on viitelise koosseisuga, kuid osundused määruse 2024/573 artiklitele on liialt ebakonkreetsed. Igal juhul tuleb eelistada määrusele viitamist lõigete täpsusega. Tutvudes viidatud määruse artiklitega 11, 13 ja 19, sisustavad need F-gaase sisaldavate toodete turule laskmise ja müügi piirangud (artikkel 11), fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise järelevalve (artikkel 13) ja nõuded fluorosüsivesinikega eeltäidetud toodetele ja seadmetele (artikkel 19). Eeltoodud artiklite sisu ei lange kokku AÕKS § 2381 pealkirja ja sisuga. Kui märgitud artikli teatud lõigetest tuleneb kohustus aruandluseks (andmete esitamiseks ja/või säilitamiseks?), siis tuleb neile nõuetele viidata lõike täpsusega. Samuti jääb ebaselgeks AÕKS § 2381 suhe AÕKS §-s 243 sätestatud väärteokoosseisuga – palume seda seletuskirjas täpsustada. Hetkel ei vasta antud norm koosmõjus selle seletuskirjaga meie hinnangul põhiseaduse § 13 lg-st 2 tulenevale karistusnormi määratletuse ehk õigusselguse nõudele. Õigusselgus on eriti oluline selliste normide puhul, mille kohaldamise tagajärjeks võib olla isiku karistamine (RKEKo 28.02.2002, nr 3-1-1-117-01, p 12). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob (RKPJKo 15. 12. 2005, 3-4-1-16-05 p 20, RKPJKo 3-4-1-14-06, 31.01.2007, p 23).

Palume muuta AÕKS §-ga 2381 sätestatud väärteokoosseisu pealkirja ja väärteokirjeldust selliselt, et sellest nähtuks selgelt rikkumise olemus.

Arvestatud
Säte sõnastatud ümber: „§ 2381. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ja toodete kohta andmete esitamise, säilitamise ja teavitamise kohustuse rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 13 paragrahvis 17 nimetatud teavitamise kohustuse või paragrahvis 16 nimetatud andmete säilitamise kohustuse ning artikli 11 paragrahvis 4 ja artikli 19 paragrahvis 2 sätestatud vastavusdeklaratsiooni säilitamise nõude rikkumise eest –
Lisatud selgitused ka seletuskirja.
11
Eelnõu seletuskirja osas "Majanduslik mõju, mõju ettevõtlusele" on märgitud, et käitlemisloa andmekoosseisu muutmise tõttu on vaja muuta ka majandustegevuse registrit (MTR).

Seletuskirja tuleb täiendada ja avada kas MTR-i muutmise kulu kannab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet MTR-i halduskuludest või kannab selle kulu Kliimaministeerium/Keskkonnaamet.


Arvestatud
Seletuskirja on täiendatud – MTR muutmise kulu kannab TTJA halduskuludest.
12
Palume arvestada ka eelnõu ja seletuskirja failides esitatud normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu seletuskirja kohta.

Arvestatud


6. Maksu- ja Tolliamet
Jrk nr
Ettepaneku/märkuse sisu
Arvestatud/ mittearvestatud
Kommentaarid
1
Toome järgnevalt välja tähelepaneku eelnõu osa. Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 236, eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse sama seadust §-ga 236¹. Samuti eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 238 ning eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse sama seadust §-ga 238¹. Eelnõu kohaselt eelmärgitule nähakse ette üksnes füüsiliste isikute vastutus, kuid varasemalt kehtinud või kavandatud juriidiliste isikute karistusnorm on eelnõust välja jäetud. Samuti ei ole eelnõu seletuskirjas välja toodud, miks juriidiliste isikute karistussäte on välja jäetud. Soovitame kaaluda juriidiliste isikute vastutuse sätestamise vajalikkust ning vajadusel see lisada eelnõusse tagasi. Alternatiivina tuleks eelnõu seletuskirjas selgelt põhjendada selle sätte välja jätmist. Leiame, et atmosfääriõhu kaitse seaduse kõik 9. peatükis sätestatud väärteokoosseisud peaksid olema formuleeritud viisil, mis võimaldavad vajadusel kohaldada vastutust ka juriidilise isiku suhtes. Palume seaduse olemasolevate 9. peatüki paragrahvide muutmisel kui ka uute paragrahvide lisamisel eelmärgitule tähelepanu pöörata.
Arvestatud
Juhime tähelepanu, et EL määruse sätted ei erista füüsilist ja juriidilist isikut. EL määrus 2024/573 näeb ette uued trahvimise põhimõtted ja sealt lähtub, et nii eraisiku kui juriidilise isiku trahvimäärad on ühesuurused. Selguse huvides lisasime juriidilise isiku trahvimäära, mis on samaväärne füüsilise isiku määraga.
2
Samuti eelnõu seletuskirjas § 1 punktides 34 ja 35 on viidatud ekslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 517/2017, kuid tegelikult tuleks viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014.
Arvestatud
Muudetud viited määrusele. Õige on viide määrusele (EL) 517/2014.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 ja Eesti õigusaktide vastavustabel – AÕKS

ELi õigusakti norm
ELi õigusakti normi ülevõtmise kohustus
ELi õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed normid
Kommentaarid
Artikkel 10 lõige 9
Jah
AÕKSi § 1951 ja § 2544
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega
Artikkel 31 lõige 2
Jah
KarS § 56 lg 1
Varem kehtestatud
Artikkel 31 lõike 3 punkt a
Jah
AÕKS § 238, § 2401, § 244, § 2441,
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega
Artikkel 31 lõike 3 punkt b
Jah
AÕKS § 249 lõige 61
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega
Artikkel 31 lõike 3 punkt c
Jah
MsüS § 43
Varem kehtestatud
Artikkel 31 lõige 4
Jah
AÕKS § 238, § 2401, § 244, § 2441, § 2481, KarRS § 5 lg 2 p 9, § 20 lg 1 p 20.
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega







Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 ja Eesti õigusaktide vastavustabel – AÕKS
ELi õigusakti norm
ELi õigusakti normi ülevõtmise kohustus
ELi õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed normid
Kommentaarid
Artikkel 27 lõige 2
Jah
KarS § 56 lg 1
Varem kehtestatud
Artikkel 27 lõike 3 punkt a
Jah
AÕKS § 2361
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega
Artikkel 27 lõike 3 punkt b
Jah
AÕKS § 249 lõige 61
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega
Artikkel 27 lõike 3 punkt a
Jah
MsüS § 43
Varem kehtestatud
Artikkel 27 lõige 4
Jah
AÕKS § 2361, § 2481 KarRS § 5 lg 2 p 9, § 20 lg 1 p 20
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
Lisa 3


Rakendusaktide kavandid


KAVAND
2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS


Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. aasta
määruse nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 206 lõike 6 alusel.


Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. aasta määruses nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Turustamine käesoleva määruse tähenduses on fluoritud kasvuhoonegaaside Eesti Vabariigis esmakordselt teistele isikutele tasu eest või tasuta tarnimine või kättesaadavaks tegemine.“;

2) paragrahvi 2 tekstis asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573“;

3) paragrahvi 4 lõikes 2 ja § 5 lõikes 2 asendatakse sõna "Maanteeamet" sõnaga "Transpordiamet";

4) paragrahvi 5 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kasutuse käigus tekkinud ainekao kohta“ tekstiosaga „aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kohta“;

5) paragrahvi 5 lõike 7 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „raudteeveo-ettevõtja“ tekstiosaga „raudtee-ettevõtja“;

6) paragrahvi 5 lõike 7 teises lauses asendatakse tekstiosa „kasutuse käigus tekkinud ainekadu“ tekstiosaga „aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused“;

7) paragrahvi 5 lõigetes 1–8 asendatakse tekstiosa “iga aasta 20. juuniks“ tekstiosaga „iga aasta 20. aprilliks“.;

8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Elektrijaotla omanik, kelle valduses on väävelheksafluoriidi (edaspidi SF6) sisaldav pingejaotla, esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 20. aprilliks lisas 8 kehtestatud vormil aruande kõikides tema valduses olevate alajaamade pingejaotlates sisalduva SF6 koguse, uutesse ja renoveeritud pingejaotlatesse lisatud SF6 koguse, hoolduse käigus lisatud SF6 koguse, laos uuesti kasutuselevõtu ootel olevates seadmetes sisalduva SF6 koguse, seadmetest kokku kogutud SF6 koguse ning kokku kogutud ja jäätmekäitlejale üle antud või omanikule edasiseks kasutamiseks jäetud SF6 koguste kohta.“;

9) paragrahvi 5 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Aruanded esitatakse Kliimaministeeriumile elektroonilisel kujul digiallkirjastatuna või allkirjastatuna paberil posti teel.“;
10) Määruse lisad 3, 6 ja 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
11) Määrust täiendatakse lisaga 8 elektrijaotlate kohta (lisatud).
12) Määrus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.


Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk
Kantsler













Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 määruse nr 143
„Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord,
aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate
asutuste loetelu“
Lisa 3
(Vabariigi Valitsuse .... määruse nr .... sõnastuses)
KAVAND

Aruanne Eesti Vabariigis turustatud fluoritud kasvuhoonegaaside koguste kohta

Esitaja andmed:
Ärinimi

Registrikood

Aadress


Aasta, mille kohta andmed esitatakse


Fluoritud kasvuhoonegaasid

Tehasepuhtusega
(kogus, kg)
Taasväärtustatud1
(kogus, kg)

R-134a


R-407C


R-410A


R-404A


R-427A


R-422D


R-507


R-448A


R-449A


R-452A


HFC-32


HFC-152a (R-152a)


HFC-227ea (FM-200


FS49(C2)


HFC-125 (FE-25)


SF6


PFC-d (täpsustada, milline PFC)


HFC-1234yf (HFO-1234yf)


NF3



Vajaduse korral lisage ridu uute ainetega.

Kinnitan, et olen selle äriühingu volitatud esindaja ning olen esitatavat teavet isiklikult
kontrollinud.
Kogu esitatav teave on minule teadaolevalt tõene, täpne ja täielik.

Ees- ja perekonnanimi ...................................................…………………
Ametikoht ………………………………………………………………..
Telefon ...................................................…………………………………
E-posti aadress ...........................................................................................
Esitamise kuupäev (pp.kk.aaaa) ................................................................
Allkiri …………………………………………………………………….



Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 määruse nr 143
„Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord,
aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate
asutuste loetelu“
Lisa 6
(Vabariigi Valitsuse .... määruse nr .... sõnastuses)
KAVAND

Aruanne Eesti Vabariigi lipu all sõitvatel laevadel paiknevate fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete kohta

Esitaja andmed:
Ärinimi

Registrikood

Aadress


Andmed ……….. aasta 31. detsembri seisuga2

Käigus olnud laeva nimi
Ehitusaasta
Laeva seadmetes kasutusel oleva fluoritud kasvuhoonegaasi tüüp3
Laeva seadmetes sisalduva fluoritud kasvuhoonegaasi kogus, kg
Aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaasi kogus, kg
Kasutusala (näiteks jahutus- ja kliimaseadmed või tuletõrjeseadmed)




Tehasepuhtusega
Ringlusse võetud4 või taasväärtustatud5

Näide: „Tarmo“
1997
R-134 a
45
5

kliimaseadmed


R-404 a
178
10

jahutusseadmed


HFC-227ea (FM-200)
60
0

tuletõrjeseadmed


HFC-23 (FE-13)



tuletõrjeseadmed


FS49C2



tuletõrjeseadmed
Näide: „Minni“
1990
HFC-23 (FE-13)



tuletõrjeseadmed













































































Vajaduse korral lisada ridu.

Kinnitan, et olen laeva reeder (meresõiduohutuse seaduse tähenduses) ning olen esitatavat teavet isiklikult kontrollinud. Kogu esitatav teave on minule teadaolevalt tõene, täpne ja täielik.

Ees- ja perekonnanimi ...................................................…………………

Ametikoht ……………………………………………………………….

Telefon ...................................................…………………………………

E-posti aadress ........................................................................................…

Esitamise kuupäev (pp.kk.aaaa) .................................................................

Allkiri …………………………………………………………………….




Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 määruse nr 143
„Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord,
aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate
asutuste loetelu“
Lisa 7
(Vabariigi Valitsuse .... määruse nr .... sõnastuses)
KAVAND

Aruanne fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmetega varustatud raudteeveeremi kohta

Esitaja andmed:
Ärinimi

Registrikood

Aadress


Andmed ……….. aasta 31. detsembri seisuga6

Raudteeveeremi liik
Arv
Fluoritud kasvuhoone-gaasi tüüp7
Raudteeveeremis kasutusel oleva fluoritud kasvuhoonegaasi kogus, kg
Aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaasi kogus, kg
Kasutusala (näiteks jahutus- ja kliimaseadmed või tuletõrjeseadmed)




Tehasepuhtusega
Ringlusse võetud8 või taasväärtustatud9

Restoranvagunid






Kupeevagunid






Istevagunid






Vedurid






Kui on veel muid raudteeveeremi liike, siis andmed ka nende kohta



























Vajaduse korral lisada ridu.

Kinnitan, et olen raudtee-ettevõtja (raudteeseaduse tähenduses) ning olen esitatavat teavet isiklikult kontrollinud. Kogu esitatav teave on minule teadaolevalt tõene, täpne ja täielik.

Ees- ja perekonnanimi ...................................................………………

Ametikoht ……………………………………………………………..

Telefon ...................................................………………………………

E-posti aadress .......................................................................................

Esitamise kuupäev (pp.kk.aaaa) ............................................................

Allkiri ………………………………………………………………….











Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. aasta
määruse nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta
andmeid koondavate asutuste loetelu“ muutmine
lisa 8
(Vabariigi Valitsuse .... määruse nr .... sõnastuses)
KAVAND
Aruanne pingejaotlates sisalduva SF6 kohta



Esitaja andmed (ärinimi)
……
Registrikood
…….
Aadress
……..
Aruandluse aasta10
……












1. Kasutusel olevad pingejaotlad
Kõrgepingeseade või madalpingeseade
Jaotlate arv
Pingejaotlates sisalduv SF6 kogus kokku, kg
Hooldustel pingejaotlatesse juurde lisatud SF6 kogus, kg
Pingejaotlatest demonteerimisel kokku kogutud SF6 kogus, kg
Kokku kogutud gaasi kogus, mis jäeti pingejaotla valdajale, kg
Kokku kogutud SF6 kogus, mis viidi hävitamisele (märkida jäätmekäitluskoht ja kogus, kg)




























Vajaduse korral lisada tabelitesse ridu juurde.



2. Laos olevad uuesti kasutuselevõttu ootel olevad seadmed (milles on SF6 sees)
Kõrgepingeseade või madalpingeseade
Jaotlate arv
Pingejaotlates sisalduv SF6 kogus kokku, kg
























3. Uued või renoveeritud pingejaotlad
Kõrgepingeseade või madalpingeseade
Jaotlate arv
Pingejaotlates sisalduv SF6 kogus kokku, kg

























Kinnitan, et olen esitatavat teavet isiklikult kontrollinud. Kogu esitatav teave on minule teada olevalt tõene, täpne ja täielik.
Ees- ja perekonnanimi: ……
Ametikoht: ……
Telefon: ……..
E-posti aadress: …….

Esitamise kuupäev: …….
Allkiri ………………………………………
KAVAND


ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS


Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta määruse nr 70 „Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote,
seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise
ja muutmise täpsustatud kord,
käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa
täpsustatud nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 202 alusel.

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta määruses nr 70 „Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse andmekooseis“ tehakse järgmise muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või süsihappegaasi (CO2), ammoniaaki (NH3) või süsivesinikke (HC) sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlemisega tegelev isik esitab loa andjale käitlemisloa taotluse käesoleva määruse lisas 1 nõutud andmetega.“;
2) paragrahvi 1 lõike 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanooni), trifluorojodometaani (trifluorometüüljodiidi), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni (2-BTP) sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete tuletõrjeseadmete käitlemisega tegelev isik esitab loa andjale käitlemisloa taotluse käesoleva määruse lisas 2 nõutud andmetega.“;
3) paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või süsihappegaasi (CO2), ammoniaaki (NH3) või süsivesinikke (HC) või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlemisega tegeleva isiku käitlemisloale märgitakse olenevalt loa taotleja rakendatavate töötajate pädevusest ning töövahenditest ja -meetoditest, kui suure ainekogusega seadmeid käitlemisloa omaja (edaspidi loa omaja) käidelda tohib:
1) kuni kolm kilogrammi või hermeetiliselt suletud ja vastavalt märgistatud seadmete puhul kuni kuus kilogrammi fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad või nende sisaldamise võimalusega paiksed külmutus- ja kliimaseadmed ja soojuspumbad;
2) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad või nende sisaldamise võimalusega paiksed külmutus- ja kliimaseadmed ning soojuspumbad, olenemata nendes seadmetes sisalduvast fluoritud kasvuhoonegaasi kogusest.
(2) Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või süsihappegaasi (CO2), ammoniaaki (NH3) või süsivesinikke (HC) sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlemisega tegeleva isiku käitlemisloale märgitakse olenevalt taotletavatest käitlemistoimingutest, loa taotleja käsutuses olevate töötajate pädevusest ning töövahenditest ja -meetoditest üks, mitu või kõik järgmised käitlemistoimingud:
1) paigaldamine;
2) remont, hooldamine ja teenindamine;
4) lekkekontroll, mis sisaldab jahutuskontuuri avamist;
5) lekkekontroll, mis ei sisalda jahutuskontuuri avamist;
6) aine kogumine;
7) seadmete kasutuselt kõrvaldamine.

(3) Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanooni), trifluorojodometaani (trifluorometüüljodiidi), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni (2-BTP)sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete tuletõrjeseadmete käitlemisega tegeleva isiku käitlemisloale kantakse käitlemistoimingutena nimetatud tuletõrjeseadmete paigaldamine, remont, hooldamine, teenindamine, lekkekontrolli tegemine ja fluoritud kasvuhoonegaasi kogumine neist seadmetest ja kasutamiselt kõrvaldamine.

(4) Fluoritud kasvuhoonegaase või käesoleva määruse paragrahvis 1 lõikes 1 ja lõikes 3 nimetatud alternatiive sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete või tuletõrjeseadmete käitlemisloa taotlust menetledes lähtub loa andja järgmistest eeldustest:
1) fluoritud kasvuhoonegaase või käesoleva määruse paragrahvis 1 lõikes 1 ja lõikes 3 nimetatud alternatiive sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete seadmete käitlemisega tegeleva isiku üks töötaja teeb taotletavaid käitlemistoiminguid kuni 1900 töötundi aastas;
2) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete seadmete käitlemisega tegeleva isiku töötaja teeb kuni 100 fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava toote, seadme või süsteemi lekkekontrolli aastas;
3) fluoritud kasvuhoonegaase või käesoleva määruse paragrahvis 1 lõikes 1 ja lõikes 3 nimetatud alternatiive sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete seadmete või tuletõrjeseadmete käitlemisega tegeleva isiku ühe töötaja kohta peab loa taotlejal olema lisas 1 nimetatud tööriistad.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 täpsustatud nõudeid tuleb järgida ka pärast käitlemisloa väljastamist kogu tegevusloa kehtimise ajal.“.

4) Määruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
5) Määrus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.





Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk
Kantsler




















„Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord ning käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded ja andmekooseis“
Lisa 1
(Energeetika- ja keskkonnaministri ... määruse nr ... sõnastuses)
KAVAND

Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või süsihappegaasi (CO2), ammoniaaki (NH3) või süsivesinikke (HC) sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja-haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlemisega tegeleva isiku käitlemisloa taotlus

1. Loa taotleja üld- ja kontaktandmed
1.1.1 ärinimi
1.1.2 registrikood
1.1.3 postiaadress
1.1.4 telefon
1.1.5 veebileht
1.1.6 e-posti aadress
1.1.7 kontaktisik
1.1.8 tegevusala EMTAK-kood ja nimetus
1.2 tütarettevõte – andmed täidetakse, kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka Eesti tütarettevõte tegevuses
1.2.1 ärinimi
1.2.2 registrikood
1.2.3 aadress
1.3 välisettevõtja – andmed täidetakse, kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses
1.3.1 ärinimi
1.3.2 registrikood
1.3.3 riik
1.3.4 aadress
1.3.5 telefon(id)
1.3.6 veebileht
1.3.7 e-post
2. Andmed loa taotleja taotletavate käitlemistoimingute ja aine koguse kohta
2.1 Aine, millele luba taotletakse - fluoritud kasvuhoonegaas, süsihappegaas (CO2), ammoniaak (NH3) või süsivesinikud (HC))
2.2 tegevuse valdkond: paiksed külmutusseadmed
2.2.1 paiksed kliimaseadmed ja soojuspumbad
2.2.3 paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed
2.2.4 külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed
2.2.5 külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed
2.3 käitlemistoimingud, millele luba taotletakse: paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, lekkekontroll ja aine kokkukogumine
2.4 koguselised piirangud (kui on).
3. Andmed loa taotleja rakendatavate töötajate ja töömahu kohta
3.1 andmed töötajate kohta, keda loa taotleja kokkuleppe alusel oma töös rakendab ja kes omavad Eestis antud erialast kutse- või osakutsetunnistust või Euroopa Liidu teises liikmesriigis Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215 kohaselt antud töötaja sertifikaati ning töötajate ja luba taotleva ettevõtja töötundide arv aastas (1900 inimese kohta)
3.1.1 kategooria Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2067 või 2024/2215 järgi
3.1.2 ees- ja perekonnanimi
3.1.3 isikukood
3.1.4 kutse-, osakutsetunnistuse või sertifikaadi number
3.1.5 kutse- või osakutsetunnistuse või sertifikaadi andnud asutus, Euroopa Liidu teise liikmesriigi nimetus ja sertifikaadi andnud asutus
3.1.6 töötundide arv aastas (kokku isiku kohta).
4. Loa taotleja planeeritava tegevuse kirjeldus
4.1 eeldatava töömahu hinnang.
5. Loa taotleja valduses olevad töövahendid ja -meetodid
5.1 Fluoritud kasvuhoonegaaside tööriistad-töövahendid
Töövahendi nimetus
Nõutav mõõtetäpsus
Töövahendi kontrollimise sagedus
Töövahendite arv(tk)
töötaja kohta on vajalik vähemalt komplekt seadmeid
1) Elektrooniline lekkedetektor
Lekete avastamine täpsusega 5 g/a
Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas

1 tk isiku kohta
2) Lekkeotsingul kasutatav vahukomplekt


1 tk isiku kohta
3) Peeglite komplekt


1 tk isiku kohta
4) Külmaaine kogumisseadmed
(mehhaanilised või elektrilised)

Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas
1 tk isiku kohta
5) Külmaaine korduskasutusega mahutite komplekt (komplekti kuulub kogumismahuti ja puhvermahuti)

Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas
1 tk isiku kohta
6) Ühendusvoolikud kogumisseadme hermeetiliseks ühendamiseks tühjendatava seadmega


Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas
1 tk isiku kohta
7) Manomeeter
Täpsus +/– 10%
Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas, võrrelda referentsmanomeetriga
1 tk isiku kohta

8) Kaal
Täpsus +/– 20 g
Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas, võrrelda referentskaaluga
1 tk isiku kohta
9) Survestamis- ja vakumeerimisseadmed
Lõppsurve/rõhk  2 mbar
+20 ºC juures
Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas
1 tk isiku kohta
10) Vaakummeeter
Skaala
/= 1 mbar
Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas
1 tk isiku kohta
11) Ampertangid
Täpsus +/– 5%
Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas
1 tk isiku kohta
12) Kontakttermomeeter
Täpsus +/– 0,25 K
Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas, võrrelda referents-termomeetriga
1 tk isiku kohta
13) Ventiilivõtmed



1 tk isiku kohta

14) Isikukaitsevahendid


Kõike 1 tk isiku kohta
Kaitseprillid



Kaitsekindad



Kaasaskantav gaasiandur



Väike silmaloputuspudel - naatriumkloriidilahus 0,9 %




5.1.1 Loa taotleja töömeetodite kirjeldused – kirjeldada, kuidas tagatakse fluoritud kasvuhoonegaaside nõuetekohane käitlemine ja välditakse selle atmosfääri paiskumine, sh kirjeldada märgistamist, nõuetekohast kokku kogumist ja mahutite hoiustamist.

5.2 Süsivesinike tööriistad-töövahendid

Töövahendi nimetus
Nõutav mõõtetäpsus
Töövahendi kontrollimise sagedus
Töövahendite arv
1) CO2-le sobilik elektrooniline lekkedetektor
Lekete avastamine täpsusega 5 g/a

Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas

1 tk isiku kohta
2) Lekkeotsingul kasutatav vahukomplekt


1 tk isiku kohta
3) Peeglite komplekt


1 tk isiku kohta
4) CO2-le sobilik ühendusvoolikute ja manomeetrite komplekt
200 bari, kollane voolik 41 bari




Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas
1 komplekt isiku kohta

5) Kaal
Täpsus +/– 20 g
Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas, võrrelda referentskaaluga
1 tk isiku kohta

6) Surve katsetamiseks rõhu alandamise reduktor
Rõhk  200 bar

Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas
1 tk isiku kohta
7) Vaakumpump
270 pascalit

1 tk isiku kohta
8) Vaakummeeter
Skaala
/= 1 mbar
Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas
1 tk isiku kohta
9) Ampertangid
Täpsus +/– 5%
Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas
1 tk isiku kohta
10) Kontakttermomeeter
Täpsus +/– 0,25 K
Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas, võrrelda referents-termomeetriga
1 tk isiku kohta
11) Ventiilivõtmed




1 tk isiku kohta
12) Torutööriistad: ketasnuga-torulõikur, toruotsapuhastaja, torule koonusotsa pressija, spetsiaalsed messingist puhastusharjad





1 komplekt isiku kohta
13) Jootekomplekt kõvajoodiste teostamiseks



1 ettevõtte kohta
14) Isikukaitsevahendid:
- kaitseprillid
-kaitsekindad
-kaasaskantav CO2 detektor
-sobivad tööriided
- torke- ja õlikindlad jalanõud
- esmaabikomplekt






5.2.1 Loa taotleja töömeetodite kirjeldused - Kirjeldada, milliste meetoditega tagatakse süsihappegaasi nõuetekohane käitlemine, sh kuidas välditakse kuivjää tekkimist, lämbumisohtu jms ohutusnõuded.

5.3.1 Loa taotleja töömeetodite kirjeldused - Kirjeldada, milliste meetoditega tagatakse süsihappegaasi nõuetekohane käitlemine, sh kuidas välditakse kuivjää tekkimist, lämbumisohtu jms ohutusnõuded.

5.4 Ammoniaagi tööriistad-töövahendid

Töövahendi nimetus
Nõutav mõõtetäpsus
Töövahendi kontrollimise sagedus
Töövahendite arv

1) NH3-le sobilik individuaalne elektrooniline lekkedetektor
Lekete avastamine täpsusega 5 g/a

Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas

1 tk isiku kohta
2) Lekkeotsingul kasutatav lakmuspaberite komplekt


1 komplekt isiku kohta
3) Peeglite komplekt


1 komplekt isiku kohta
4) NH3-le sobilik armeeritud ühendusvoolikute ja manomeetrite komplekt – sobiliku skaalaga antud ainele

Vajaduse korral, kuid vähemalt 1 kord aastas
1 komplekt objektile mineva üksuse kohta

5) Kaal
Täpsus +/- 10 g kuni 150 kg mõõtepiirgonnaga
Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas, võrrelda kontroll- raskusega
1 tk ettevõtte kohta

6) Survekatsetusteks rõhu alandamise reduktor
Rõhk  200 bar

Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas
1 komplekt ettevõtte kohta
7) Vaakumpump, sobilik NH3-le (ei sisalda vask osasid, plahvatuskindlas teostuses, sädemevaba lülitiga, toitekaabel pikkusega 5m).







Võimaldab vaakumeerimist kuni 30 mikronini.

1 tk isiku kohta

8) Vaakummeeter
Skaala
/= 1 mbar, 1 tk
Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas
1 tk isiku kohta
9) Elektrilised mõõteinstrumendid



1 komplekt isiku kohta
10) Kontakttermomeeter
Täpsus +/– 0,25 K
4 tk
Vajaduse korral, kuid vähemalt
1 kord aastas, võrrelda referents-termomeetriga
1 tk isiku kohta
11) Torutööriistad: ketasnuga-torulõikur, toruotsa puhastaja, spetsiaalsed puhastusharjad



1 kompl
puhastusharjad: toru D= 10 mm
1 komplekt isiku kohta
12) Külmaaine balloonid, kollaseks värvitud kaelusega


Soovitavalt 2 ballooni
Jälgida survekatsetuse kehtivust
13) CO2 tulekustuti 2-5L

Kontroll 2 aasta tagant
2 tk isiku kohta
14) isikukaitse vahendid:
-täisekraaniga gaasimask – koos 2 tagavara filtri komplektiga
-antistaatilised pritsmete vastased tööriided sobilikud NH3-le
-antistaatilised, pikendatud kaitsekindad käsivarre kaitsmega, sobilikud NH3-le
-antistaatilised külmakindlad kinnise pahkluuga jalanõud sobilikud NH3-le, torke-ja õlikindla tallaga
-päästeliin
-kõrvaklapid
-kaitseprillid
-täisekraaniga gaasimask koos filtriga K2
-lisa filter K2 pakendis 2 kompl
-kaasaskantav NH3 gaasidetektor
-esmaabi komplekt, milles silmaloputuspudel, naatriumkloriidilahus 0,9 %, sidrunhappelahus


Gaasidetektorit kontrollitakse 1 kord aastas
Kõike 1 isiku kohta
15) Õli elimineerimis absorbent


Vähemalt 5 kg

5.4.1 Loa taotleja töömeetodite kirjeldused - Kirjeldada, milliste meetoditega tagatakse ammoniaagi nõuetekohane käitlemine, sh ohutusmeetmed mürgistuse vältimiseks, lekete võimalikult varajane avastamine, häiresüsteemi kasutamine vms.

6. Taotluse esitaja andmed
6.1 ees- ja perenimi
6.2 telefonid
6.3 e-posti aadress
6.4 allkiri.








































Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 70
„Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded“ muutmine
Lisa 2
(Energeetika- ja keskkonnaministri ... määruse nr ... sõnastuses)
KAVAND


Fluoritud kasvuhoonegaase ja nende alternatiive sisaldavate paiksete tuletõrjeseadmete käitlemisega tegeleva isiku käitlemisloa taotlus

1. Loa taotleja üld- ja kontaktandmed
1.1 Ärinimi
1.2 registrikood
1.3 postiaadress
1.4 asukoha aadress
1.5 kontaktisik
1.6 tegevusala EMTAK-kood ja nimetus
1.7 Tütarettevõtja – Eesti ettevõte (kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka Eesti tütarettevõtja tegevuses)
1.7.1 ärinimi
1.7.2 registrikood
1.7.3 aadress
1.8 Välisettevõtja (juhul, kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses)
1.8.1 ärinimi
1.8.2 registrikood
1.8.3 riik
1.8.4 aadress
1.8.5 telefonid
1.8.6 veebileht
1.8.7 e-post

2. Käitlemistoimingud, milleks käitlemisluba taotletakse
2.1 Käitlemisluba taotletakse järgmisteks toiminguteks: paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, kui need seadmed sisaldavad määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanooni), trifluorojodometaani (trifluorometüüljodiidi), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni (2-BTP).
2.2 lekkekontroll ja aine kokkukogumine, kui need seadmed sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mis on nimetatud määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos.
3. Andmed loa taotleja käsutuses olevate töötajate ja töömahu kohta
3.1 Andmed loa taotleja käsutuses olevate töötajate kohta, kes omavad Eestis antud erialast kutse- või osakutsetunnistust või teises Euroopa Liidu liikmesriigis Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 või Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/627 kohaselt välja antud töötaja sertifikaati ja keda loa taotleja oma töös rakendab, ning töötajate ja loa taotleja töötundide arv aastas (Täiskohaga töötaja töötundide arv aastas on kuni 1900).
3.1.2 Ees- ja perenimi
3.1.3 isikukood
3.1.4 osakutsetunnistuse või sertifikaadi number
3.1.5 osakutsetunnistuse või sertifikaadi väljastanud asutus, teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud sertifikaadi puhul ka väljastaja riik
3.1.6 osakutsetunnistuse või teise Euroopa Liidu liikmesriigi sertifikaadi kehtivuse lõpptähtaeg;
3.1.7 töötundide arv aastas.
3.2 Tegevust alustava ettevõtja korral hinnang eeldatava töömahu kohta – ettevõte täpsustab eeldatavat lekkekontrollide arvu aastas.

4. Loa taotleja käsutuses olevad töövahendid
4.1 Töövahendi nimetus ja arv:
4.1.2 Kaal alates 200 kg;
4.1.3 elektrooniline lekkedetektor;
4.1.4 lekke otsimiseks kasutatav vahukomplekt;
4.1.5 võtmekomplekt koos momentvõtmega.

5. Loa taotleja töömeetodite kirjeldused
5.1 Süsteemi testimine, sh mahutite survekontroll kustutusaine mahutite utiliseerimise või taastäitmise kaudu;
5.2 kustutusainemahutite vahetamine ja aine lisamine täitejaama olemasolul;
5.3 hooldavate seadmete lekkekontrolli planeerimine ning hooldemärkmete säilitamine;
5.4 taotluse punktis 4 näidatud kaalu ning elektroonilise lekkedetektori (kui taotleja seda seadet lekkekontrolliks kasutab) ning taotleja hooldatavatesse tuletõrjeseadmetesse kuuluvate mahutite manomeetrite kontroll üks kord aastas, et tagada nende töövahendite nõuetekohane toimimine;
5.5 fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ning mahutite märgistamisnõuete täitmise tagamine;
5.6 süsteemiga ühendamata fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate mahutite hoiustamine, et hoida ära lekked õnnetusjuhtumite tõttu, mille tulemusel toimub mahutite mehhaaniline kahjustamine, näiteks vigastatakse ventiili.
5.7 fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldavate elektri- ja elektroonikaseadmete (probleemtoodete) üleandmine.

6. Taotluse esitaja andmed
6.1 ees- ja perekonnanimi
6.2 isikukood
6.3 telefonid
6.4 e-posti aadress
6.5 taotluse esitaja allkiri.













KAVAND



ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS


Keskkonnaministri 16. septembri 2022. aasta määruse nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 192 lõike 2 ja § 193 lõike 6 alusel.

Keskkonnaministri 16. septembri 2022. aasta määrusesse nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekooseis“ tehakse järgmise muudatused:

1) paragrahvi 10 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „§ 193 lõigetes 1, 3 ja 5“ tekstiosaga „§ 193 lõigetes 2, 3 ja 5“;
2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
3) määrus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.




Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk
Kantsler




„Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekooseis“
Lisa
(Energeetika- ja keskkonnaministri ... määruse nr ... sõnastuses)
KAVAND


Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete,
seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri andmekoosseis


Andmekogusse kantakse andmed fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate paiksete külmutus- ja kliimaseadmete, soojuspumpade, elektrijaotlate ning tuletõrjeseadmete kohta, kui need sisaldavad:
1) viis või enam CO2 ekvivalenttonni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase;
2) üks kilogramm või enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase, mida kasutatakse mujal kui vahtudes;
3) kolm kilogrammi või enam osoonikihti kahandavaid aineid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 I lisas.


1. Andmed fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate
jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade kohta
1.1 Toote, seadme või süsteemi omaniku ja kontaktisiku andmed.
1.2 Toote, seadme või süsteemi paigaldamise aeg, nimetus ning asukoht.
1.3 Toote, seadme või süsteemi kasutusvaldkond.
1.4 Toote, seadme või süsteemi tüüp vastavalt riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris
kasutatavale metoodikale.
1.5 Tootes, seadmes või süsteemis sisalduva aine tüüp, nimetus ning kogus.
1.6 Toote, seadme või süsteemi hermeetilisuse andmed.
1.7 Lekke tuvastamise süsteemi olemasolu andmed (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi
ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral või 100 kg või enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/572 II lisa 1. jaos loetletud gaaside sisalduse puhul).
1.8 Toote, seadme või süsteemi jahutamise nimivõimsus.
1.9 Toote, seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustööd, sealhulgas lekkekontrolli
ning vajaduse korral parandustööd või kasutuselt kõrvaldamise toimingu teinud ettevõtja või
töötaja andmed.
1.10 Toodete, seadmete või süsteemide paigaldus-, teenindus- ja hooldustööde ning vajaduse korral parandustööde või kasutuselt kõrvaldamise täpsustatud andmed.
1.11 Ainekogused, mis on lisatud paigaldamise, hoolduse või teenindamise käigus või pärast lekke kõrvaldamist.
1.12 Teave, kas paigaldatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused on ringlusse võetud või taasväärtustatud, sealhulgas ringlussevõtmise või taasväärtustamisega tegeleva asutuse andmed.
1.13 Kokku kogutud fluoritud kasvuhoonegaaside või osoonikihti kahandavate ainete kogused.
1.14 Lekkekontrolli kuupäev (kaasa arvatud järelkontroll pärast paigaldamist ja parandustöid), toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused.
1.15 Lekke tuvastamise süsteemi kontrollimise kuupäev, toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral).
1.16 Toote, seadme või süsteemi ümberehitamise ja uuele ainele ülemineku andmed.
1.17 Toote, seadme või süsteemi omaniku vahetumisel või hooldaja vahetamisel uue omaniku või hooldaja andmed.
1.18 Toote, seadme või süsteemi ja nendes sisaldunud külmaaine üleandmise andmed pärast kasutuselt kõrvaldamist jäätmekäitlejale, puhastajale, taastajale või tootjale/turustajale.
2. Andmed fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate tuletõrjeseadmete kohta
2.1 Seadme või süsteemi omaniku ja kontaktisiku andmed.
2.2 Seadme või süsteemi paigaldamise aeg, nimetus ning asukoht.
2.3 Seadmes või süsteemis sisalduva aine tüüp, nimetus ning kogus.
2.4 Lekke tuvastamise süsteemi olemasolu andmed (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral).
2.5 Mahutite arv ning rõhk süsteemis olevas mahutis (baarides).
2.6 Seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustöid, sealhulgas lekkekontrolli ning vajaduse korral parandustöid või kasutuselt kõrvaldamise toiminguid tegeva ettevõtja või töötaja andmed.
2.7 Seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustööde ning vajaduse korral parandustööde või kasutuselt kõrvaldamise täpsustatud andmed.
2.8 Ainekogused, mis on lisatud paigaldamise, hoolduse või teenindamise käigus või lekkimise tõttu (kustutusaine vahetamine).
2.9 Teave, kas paigaldatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused on ringlusse võetud või taasväärtustatud, sealhulgas ringlussevõtmise või taasväärtustamisega tegeleva asutuse andmed.
2.10 Kokku kogutud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused.
2.11 Lekkekontrolli kuupäev (kaasa arvatud järelkontroll pärast paigaldamist ja parandustöid), toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused.
2.12 Lekke tuvastamise süsteemi kontrollimise kuupäev, toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral).
2.13 Seadme või süsteemi ümberehitamise ja uuele ainele ülemineku andmed.
2.14 Seadme või süsteemi omaniku vahetumisel või hooldaja vahetamisel uue omaniku või hooldaja andmed.
2.15 Seadme, süsteemi ja nendes sisaldanud tuletõrjegaasi üleandmise andmed pärast kasutuselt kõrvaldamist jäätmekäitlejale, puhastajale, taastajale või tootjale/turustajale.

3. Andmed fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate elektrijaotlate kohta
3.1 Seadme omaniku ja kontaktisiku andmed.
3.2 Seadme paigaldamise aeg, nimetus ning asukoht.
3.3 Seadme tüüp vastavalt riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris kasutatavale metoodikale. 3.4 Seadmes või süsteemis sisalduva aine tüüp, nimetus ning kogus.
3.5 Lekke tuvastamise süsteemi olemasolu andmed.
3.6 Seadme lekkemäära andmed tootja tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt.
3.7 Rõhu või tiheduse jälgimiseks oleva seadme olemasolu andmed.
3.8 Seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustöid, sealhulgas lekkekontrolli ning vajaduse korral parandustöid või kasutuselt kõrvaldamise toiminguid tegeva ettevõtja või töötaja andmed.
3.9 Seadme paigaldus, teenindus- ja hooldustööde ning vajaduse korral parandustööde või kasutuselt kõrvaldamise täpsustatud andmed.
3.10 Ainekogused, mis on lisatud paigaldamise, hoolduse või teenindamise käigus või lekkimise tõttu.
3.11 Teave, kas paigaldatud aine kogused on ringlusse võetud või taasväärtustatud, sealhulgas ringlussevõtmise või taasväärtustamisega tegeleva asutuse andmed.
3.12 Kokku kogutud aine kogused.
3.13 Lekkekontrolli kuupäev (kaasa arvatud järelkontroll pärast paigaldamist ja parandustöid), toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused.
3.14 Lekke tuvastamise süsteemi kontrollimise kuupäev, toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral).
3.15 Seadme ümberehitamise andmed.
3.16 Seadme või süsteemi omaniku vahetumisel või hooldaja vahetamisel uue omaniku või hooldaja andmed.
3.17 Seadme ja selles sisaldunud aine üleandmise andmed pärast kasutuselt kõrvaldamist jäätmekäitlejale, puhastajale, taastajale või tootjale/turustajale.

4. Andmed fluoritud kasvuhoonegaase lahustina sisaldavate seadmete kohta
4.1 Seadme omaniku ja kontaktisiku andmed.
4.2 Seadme paigaldamise aeg, nimetus ning asukoht.
4.3 Seadmes sisalduva aine tüüp, nimetus ning kogus.
4.4 Seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustöid ning vajaduse korral parandustöid või kasutuselt kõrvaldamise toiminguid tegeva ettevõtja või töötaja andmed.
4.5 Ainekogused, mis on lisatud paigaldamise, hoolduse või teenindamise käigus või lekkimise tõttu.
4.6 Teave, kas paigaldatud või lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused on ringlusse võetud või taasväärtustatud, sealhulgas ringlussevõtmise või taasväärtustamisega tegeleva asutuse andmed.
4.7 Seadmest eemaldatud aine kogused.
4.8 Seadme või süsteemi omaniku vahetumisel või hooldaja vahetamisel uue omaniku või hooldaja andmed.
4.9 Seadme ja selles sisaldunud aine üleandmise andmed pärast kasutuselt kõrvaldamist jäätmekäitlejale, puhastajale, taastajale või tootjale/turustajale.

27.08.2025

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

11. märtsil 2024. a jõustusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta ja (EL) 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, millega asendati senised Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta ja (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta. Tegemist on otsekohalduvate määrustega, kuid nõuete korrektse rakendamise ja määruste eesmärkide täitmise tagamiseks tuleb mõned EL määruse sätted rakendada seaduse tasandil.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi ka AÕKS) muutmise eesmärk on viia seadus vastavusse EL-i muudetud määrustega, sh nende rakendusmäärustega, et tagada määruste rakendamine Eestis. Lisaks viidete korrastamisele täiendatakse fluoritud kasvuhoonegaaside ja nende alternatiivide käitlemisega seotud kutsete ja käitlemisloa andmist käsitlevaid sätteid. Lisatakse viide EL rakendusmäärustele, mis käsitlevad pädevusnõudeid isikutele, kes käitlevad fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiive, nagu ammoniaak, süsinikdioksiid ning süsivesinikud. Süsivesinike rühma tuntuimad gaasid on propaan ja isobutaan.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega kaasneb mõningane halduskoormuse suurenemine ettevõtjatele (infokohustus). Eelnõu kohustab isikut, kelle valduses on elektrijaotla (nt elektriettevõte), mis sisaldab väävelheksafluoriidi (SF6), esitama Kliimaministeeriumile andmeid. Andmed on vajalikud fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuri koostamiseks. Praktikas ei tähenda see sisulist uut kohustust, sest elektriettevõtted on riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostajale esitanud samu andmeid vabatahtlikkuse alusel ka varem (alates 2013. aastast). Lisaks tuleb fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registris (edaspidi FOKA) registreerida uut ainerühma fluoro(kloro)süsivesinikke (HFO-d) sisaldavad seadmed ja nende hooldustoimingud (nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/573).

Sellest tulenevalt vähendatakse ettevõtjate halduskoormust (infokohustust) järgmiste punktidega:
• Jäetakse välja kohustus registreerida FOKA registris fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevad lahusteid sisaldavad seadmed.
• Vabastatakse FOKA registris registreerimisest hermeetiliselt suletud seadmed, kui tootja on need märgistanud hermeetiliselt suletud seadmetena ja sisaldavad vähem kui 3 kg fluoritud kasvuhoonegaase ning on paigaldatud eluhoonetesse.

Eelnõuga kavandatud olulisim muudatus on karistussätete muutmine ja täiendamine. Osa trahvimäärasid tuleb EL-i otsekohalduvate määruste kohaselt siduda ebaseadusliku kauba turuväärtusega (näited võimalike trahvimäärde kohta on toodud punktis 6.5). Vähesel määral täpsustakse ka riikliku järelevalve erimeetmeid ja menetlust käsitlevaid sätteid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta eesmärk on jätkata nende ainete heite vähendamist ja tagada Montreali protokolli kohustuste täitmine, parandades järelevalvet.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta eesmärk on vähendada Euroopas traditsiooniliste külmaainete (freoonide) ja muude F-gaaside kasutamist veelgi ning võtta nende asemel kasutusele rohkem alternatiivseid aineid.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026, sest Eestil on EL otsekohalduvatest määrustest tulenev kohustus nimetatud kuupäevaks kehtestada uued karistussätted.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunik Kaidi Kiil ([email protected], 605 0036) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ kliimaüksuse vanemspetsialist Ene Kriis ([email protected], 611 2921).
Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri ([email protected], 626 0717). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust redaktsioonis RT I, 11.06.2024, 2 (jõustus 21.06.2024) ja karistusregistri seadust redaktsioonis RT I, 05.07.2025, 8 (jõustus 06.07.2025).

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, sest tagatakse EL-i otsekohalduvate määruste täitmine ja kohustuste tagamine.

Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on viia seaduse sätted vastavusse muudetud EL-i otsekohalduvate määrustega, arvestades ka seaduse senisel rakendamisel saadud kogemusi ja sätete toimimist.

Ülevaade peamistest muudatustest:
• Uuendatakse seaduses olevad osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside määruste viited uute EL-i määruste 2024/573 ja 2024/590 ja nende rakendusmääruste viidetega;
• sätestatakse, et fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega tegeleval füüsilisel isikul peab olema uute rakendusmääruste kohane töötaja sertifikaat või kutse- või osakutsetunnistus;
• osoonikihti kahandavate ainete ja F-gaaside paiksete seadmete FOKA registrit käsitlev säte on parema loetavuse eesmärgil uuesti sõnastatud. Lisaks tuleb FOKA-s registreerida uut tüüpi fluoritud kasvuhoonegaasidega (HFO-dega) paiksed seadmed, millele on F-gaaside raammääruse kohaselt vaja teha lekkekontrolli;
• vabastatakse FOKA registris registreerimisest hermeetiliselt suletud seadmed, kui tootja on need märgistanud hermeetiliselt suletud seadmetena ning sisaldavad vähem kui 2 kg ained;
• jäetakse välja kohustus registreerida fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registris fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevad lahusteid sisaldavad seadmed, sest sellist kasutust Eestis teadaolevalt ei ole;
• kõikide riigisiseste F-gaaside aruannete tähtaeg on edaspidi 20. aprill;
• täiendatakse vastutussätteid – teatud rikkumiste puhul (ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise puhul) seotakse karistused keelatud kauba turuväärtusega. Karistuste rakendamiseks muudetakse ka karistusregistri seadust, et saaks kohaldada põhimõtet, et varasemalt määrust rikkunud isikuid saab karistada kõrgema trahviga;
• täpsustakse järelevalve sätteid, sh järelevalve erimeetmeid ja menetlust käsitlevaid sätteid.

Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2, ei koostatud enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute selgitamiseks väljatöötamiskavatsust.
Eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane seadus koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse ja täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust. Paragrahv koosneb 48 punktist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse sõna „jahutusseade“ seaduses läbivalt sõnaga „külmutusseade“ vastavas käändes. Muudatus on tingitud mõiste muudatusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 (ingliskeelne mõiste „refrigeration“ on eesti keelde tõlgitud jahutuse asemel külmutuseks). Külmutus on toote, aine, süsteemi või muu eseme temperatuuri säilitamine või alandamine. Kõiki tehnilisi elektriajamitega seadmeid, mille abil saab luua keskkonna temperatuurist madalamaid temperatuure, nimetatakse külmutusseadmeteks. Keskkonna temperatuurist madalamat temperatuuri saavutatakse külmutusseadmetega. Kutsesüsteemis on kasutusel kutsenimetus külmamehaanik ning külmutusagensit nimetatakse külmaaineks. Eesti külmavaldkonna spetsialistid (Eesti Külmaliit) soovitasid kasutada eestikeelse vastena külmutus, kuna see on sisult õigem. Sõna „jahutus“ kasutamine „refrigeration“ vastena pärines eelmise määruses (EL) 517/2014 tõlkest.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse seadust §-ga 1431. Esitatakse fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise definitsioon vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 artiklile 3 punktile 36. Määruse mõistes on kasutamine fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine toodete ja seadmete tootmisel, hooldusel või teenindusel, sh korduvtäitmisel, või määruses osutatud muus tegevuses ja muudes protsessides. Kasutamise nõuded on sätestatud (EL) määruse 2024/573 artiklis 13.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 183. Lisatakse viide uuele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/590 ja esitatakse avaldamismärge. Sätestatakse, et osoonikihti kahandavad ained on seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 lisades I ja II. Lisa II ainete loetelu on täiendatud ja nendele kohalduvad kõik seaduse nõuded.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 184 lõiget 2 ja sõnastatakse see ümber. Kehtivas seaduses on mõiste „käitlemine“ defineeritud erinevate toimingute loeteluna. Kuna aga osoonikihti kahandavaid aineid reguleeritakse otsekohalduva määruse ja komisjoni rakendusmäärustega, siis on otsetarbeks luua otsene seos nendega. Lisaks on sama formuleeringut kasutatud ka fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise mõiste defineerimisel § 191 lõikes 2. Osoonikihti kahandavate ainete käitlemine on näiteks: nende ainete import, eksport, turule laskmine, kasutamine, kokkukogumine, ringlussevõtt, taasväärtustamine, kasutuselt kõrvaldamine, hävitamine, osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete, seadmete või mahutite lekkekontroll, märgistamine, paigaldamine ja hooldamine.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 185, kuna selle sisu ei ole enam asjakohane. Sarnaselt kehtivale redaktsioonile sätestatakse, et osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete käitlemine on piiratud või keelatud. Impordi ja ekspordi jaoks ei küsi EL enam liikmesriigi nõusolekut, seetõttu asendatakse see osa sättes osoonikihti kahandavate ainete käitlemise keelu eranditega (viide otsekohalduva määruse III ja IV peatükile).
Osoonikihti kahandavate ainete sisse- või väljaveoks peab taotlema impordi- või ekspordilitsentsi EL-i keskse litsentsiandmebaasi kaudu Euroopa Komisjonilt. Osoonikihti kahandavate ainete importi ja eksporti on Eesti kaudu väga vähe. Põhiliselt hangivad litsentse õhusõidukite omanikud või hooldefirmad õhusõidukite tuletõrjeseadmetes kasutatavate haloonide pärast. Õhusõidukite impordi ja ekspordilitsents antakse automaatselt üheks aastaks. Erandid keelust on sätestatud määruse (EL) 2024/590 artiklites 5–12.

Eelnõu § 1 punktiga 6 asendatakse §-is 187 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 1005/2009 number uue määruse numbriga (EL) 2024/590.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse seaduse 7. peatüki 6. jao pealkirja. Edaspidi reguleerib 6. jagu ka fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiive, kuna EL-i määrus sätestab neid alternatiive (ammoniaagi, süsihappegaasi ja süsivesinike, nt propaani) käitlevale isikule pädevusnõuded ja teatud valdkondades käitlemisloa nõuded alternatiividega töötamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse § 189. Eelnõus on § 189 jagatud kaheks lõikeks. Lõikes 1 on muudetud raammääruse numbrit ja asendatud see uue numbriga. Lõikes kaks sätestatakse, et fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiividena peetakse silmas ammoniaaki (NH3), süsinikdioksiidi (CO2) ja süsivesinikke või muid asjakohaseid ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 või selle rakendusmäärustes. Seadusesse lisatakse alternatiivide mõiste, sest raammäärus reguleerib nüüdsest ka alternatiivide pädevusnõudeid ning seega tuleb määratleda, milliseid ained selle all mõeldakse.

Eelnõu § 1 punktiga 9 uuendatakse §-s 190 rahvusvaheliste kokkulepete nimekirja, millega reguleeritakse fluoritud kasvuhoonegaase. Alates 2017. aastast alates reguleerib osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll ka teatud tüüpi fluoritud kasvuhoonegaaside – fluorosüsivesinike (HFC-de) vähendamist.

Eelnõu § 1 punktiga 10 asendatakse §-i 191 lõigetes 1,2 ja 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse number (EL) 517/2014 uue määruse numbriga (EL) 2024/573.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse § 1901 lõiget 1. Kehtivas seaduses on kehtestatud ühekordsete mahutite edasiandmise, vahendamise, omandamise ja valdamise keeld. Määruse (EL) 2024/573 artikli 11 punktis 3 esitati täpsustatud nõuded ühekordsete mahutite kasutamise kohta ning seetõttu lisatakse viide sellele ka seadusesse, et täpsustada korda ja tagada nõuetele vastavus.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse § 192 sõnastust, et muuta see arusaadavamaks, sisu ja kohustusi ei muudeta. Sätestatakse, millised seadmed peavad olema registreeritud FOKA registris. Põhimõte on, et registreerima peab EL-i otsekohalduvates määrustes lekkekontrolli künnist ületavad seadmed. Lekkekontrolli künnised on fluoritud kasvuhoonegaaside puhul sätestatud määruse (EL) 2024/573 artikli 5 lõikes 1 ja osoonikihti kahandavate ainete puhul määruse (EL) 2024/590 artikli 21 punktis 3. Nende seadmete puhul, millele peab tegema lekkekontrolli, tuleb EL-i määruse 2024/573 artikli 7 ja 2024/590 artikli 21 kohaselt registreerida ka hooldusandmed. Eestis on hooldusandmete registreerimiseks FOKA register.

Lõikes 1 täpsustatakse seadmetüüpe, mis peavad olema registreeritud. Võrreldes kehtiva seadusega on välja jäetud kohustus registreerida fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevad lahusteid sisaldavad seadmed, sest sellist kasutust Eestis teadaolevalt ei ole. Lisaks ei ole vaja teha lekkekontrolli ega üles märkida hooldusandmeid.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse § 192 lõigetega 4–6. Lõikes 4 sätestatakse lõikes 1 nimetatud seadmetes sisalduvatele osoonikihti kahandavatele ainetele ja fluoritud kasvuhoonegaasidele künniskogused, millest alates tuleb need kanda FOKA registrisse. Võrreldes kehtiva seadusega on lisandunud kohustus registreerida uut ainerühma, HFO-sid sisaldavad seadmed. HFO-d on loetletud määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos. Muus osas on kohustused samad, mis kehtivas redaktsioonis.

HFO külmaaineid kasutatakse üha enam erinevates külmutus- ja kliimaseadmetes, kuna need on madalama globaalse soojenemispotentsiaaliga (GWP) alternatiivid HFC-dele. Tegemist on küll väga madala GWP-ga ainetega, kuid nende kasutamine ja laguproduktid (TFA – trifluoräädikhape) võivad siiski keskkonda mõjutada.
HFO-sid kasutatakse peamiselt külmaainete segudes (teiste fluoritud kasvuhoonegaaside ja HFO-de segu) ja väga harva puhta ainena. Teada on ligikaudu 40 külmaaine segu, milles sisaldub HFO-sid. Eesti kasutatakse neid segusid veel suhteliselt vähe, kuid on oodata nende kasutuselevõtu suuremist määruse (EL) 2024/573 piirangute ja keeldude tõttu. Peamised valdkonnad, kus HFO-dega seadmeid kasutatakse, on kliimaseadmed, soojuspumbad ning tööstuslik ja kaubanduslik külmatehnika. HFO-de näited: R-513a, R-454b, R-452b, R-1234yf.
Lisaks kasutatakse HFO-1234ze(E)-d ja HFO-põhised segusid järgmistes valdkondades:
• kontorihoonete, serveriruumide ja kaubanduspindade jahutuses;
• väiksema võimsusega soojuspumpades;
• kaubanduskülmutuses, sealhulgas supermarketite külmriiulites.

HFO-de koguseid ja neid sisaldavate seadmete lekkemäärasid ja hooldustoiminguid arvestatakse fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuris. Lisaks kasutatakse FOKA registri andmeid järelevalves ja riskianalüüside koostamisel.

HFO-dele kehtib lekkekontrolli nõue, kui seadmed sisaldavad seda ainet enam kui 1 kg. Raammääruse kohaselt tuleb ka nende paiksete seadmete hooldusandmeid registreerida, Eestis seega FOKA-s. Erinevalt teistest fluoritud kasvuhoonegaasidest peab HFO-de lekkekontrolli künnise ja lekkekontrollide sageduse puhul lähtuma HFO komponendi kogusest (kg) segus, mitte kogu segu sisaldusest.

Lõikes 5 sätestatakse, et hermeetiliselt suletud seadmeid ei pea registreerima FOKA registris. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga lisandub punkti 2 uus vabastus FOKA registris registreerimisest HFO-sid sisaldavatele seadmetele, kui need sisaldavad alla 2 kg ainet. Punktiga 3 lisatakse vabastus seadmete puhul, mis on hermeetiliselt suletud ning sisaldavad vähem kui 3 kg fluoritud kasvuhoonegaase ning on paigaldatud eluhoonetesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/573 artikli 5 punkti 1 kohaselt ei pea sellistele seadmetele tegema lekkekontrolli. Eluruumina käsitatakse ruumi või ruumide kogumit, mis on mõeldud inimeste püsivaks elamiseks ning vastab selleks ettenähtud nõuetele ja vastab majandus- ja taristuministri 02.07.2015 nr 85 määrusele „Eluruumile esitatavad nõuded“.
Lõikes 6 täpsustatakse, millal ei ole elektrijaotlaid vaja registreerida FOKA registris. Säte on lisatud selguse mõttes, sisuliselt elektrijaotlate reeglid ei muutu. FOKA-sse kantakse need elektrijaotlad, millele on vaja teha lekkekontrolli.
Lekkekontrolli ei ole vaja teha, kui elektrijaotla vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest (EL 2024/573 artikli 1 lõike 1 teises alalõigus sätestatud tingimused):
• elektrijaotla lekkemäär on tootja tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt väiksem kui 0,1 % aasta kohta ja sellel on vastav märgistus;
• elektrijaotla on varustatud rõhu või tiheduse jälgimise seadmega, millel on töötamise ajal automaatne hoiatussüsteem;
• elektrijaotla sisaldab vähem kui 6 kg I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase.
Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse § 193 ja lõigete 1–5 sõnastust. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid muudetakse sõnastust, et tagada arusaadavus, millised toimingud millise aja jooksul FOKA registrisse kanda tuleb ja kes selle eest vastutab. Tähtajad toimingute registreerimiseks FOKA registris on samad, mis kehtivas seaduses. HFO-sid sisaldavate seadmete omanikele ja seadmeid käitlevatele pädevatele käitlemistoimingute tegijatele on lisatud kohustus toimingud registreerida. Pädev käitlemistoimingu tegija on isik, kellel on õigus fluoritud kasvuhoonegaase käidelda ehk käesoleva seaduse paragrahvis 194 lõikes 1 nimetatud isik.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse § 194 lõike 2 punkte 1 ja 2. Euroopa Komisjoni rakendusmäärused on muutunud, seetõttu lisatakse viited uutele rakendusmäärustele. Isikud, kes tegelevad fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega peavad omama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste kohast töötaja sertifikaati või kutse- või osakutsetunnistust.
Rakendusmäärused kehtestavad miinimumnõudeid, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldavate seadmetega tegutsevatele isikutele pädevust kinnitavad sertifikaadid (Eestis kutsetunnistused ja juriidilisel isikul käitlemisluba).

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2025/625 tuletõrje seadmete kohta on muudetud järgmist:
1) uued normid hõlmavad paiksetes tuletõrjeseadmetes sisalduvate ainete laiendatud loetelu, sealhulgas asjakohaseid alternatiive, nimelt aineid perfluoro(2-metüül-3-pentanoon), trifluorojodometaan (trifluorometüüljodiid) ja 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een (2-BTP).
Pädevust nõudvad käitlemistoimingud on:
1) paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, kui need seadmed sisaldavad määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanooni), trifluorojodometaani (trifluorometüüljodiidi), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni (2-BTP);
2) lekkekontroll ja aine kokkukogumine, kui need seadmed sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mis on nimetatud määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos.

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate lahustite (komisjoni rakendusmäärus 2025/623) kutsetunnistusi teadaolevalt Eesti ei väljastata, teadaolevalt lahustikasutus puudub.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse § 194 lõike 2 punkte 4 ja 5.
Asendatakse muutunud Euroopa Komisjoni rakendusmääruste viited uute rakendusmääruste viidetega. Isikud, kes tegelevad fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega peavad omama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste kohast töötaja sertifikaati või kutse- või osakutsetunnistust.
Komisjoni rakendusmääruses 2024/2215 on võrreldes seni kehtinud Euroopa Komisjoni rakendusaktiga muudatused järgmised:
1) täiendatakse pädevusnõudeid – lisaks fluoritud kasvuhoonegaaside käitlejatele seatakse nõuded ka nende alternatiive (CO2, NH3 ja süsivesinikud) käitlevatele isikutele – ennekõike nende kasutamisel ohutuse tagamiseks;
2) lisatakse pädevusnõuded külmikkergsõidukite, konteinerite, sh külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlejatele.
Konteinerina käsitatakse intermodaalset konteinerit või ühistransporditavat konteinerit, mis on standardiseeritud merekonteiner, mida saab kasutada eri transpordiliikide (laev, rong, veoauto) vahel ümber laadimata. Eestis kasutatakse enamasti terminit „merekonteiner“, kuid siin on mõeldud laiemat kasututust kui meretransport.
Eespool nimetatu tõttu tuleb muudatused teha ka kutsesüsteemis. See tähendab, et muuta tuleb järgmiseid kutseid: külmamehaanik, tase 3 ja selle osakutsed, külmamehaanik, tase 4, külmatehnika paigaldusjuht, tase 5, ning viia need komisjoni rakendusmäärusega vastavusse. Lisaks tuleb muuta väljaõpet – ennekõike täiendkoolitusi fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide ohutusnõuetest ja energiatõhususest. Määruse (EL) 2024/573 artikli 10 järgi peavad kõik kutsed olema tähtajalised ning vähemalt iga seitsme aasta tagant tuleb läbida täiendkoolitus. Kutse andja, Külmaliit, peab hakkama korraldama täiendkoolitusi.
Hiljemalt 12.03.2029 peavad kõik külmamehaaniku kutsete omanikud olema omandanud uued teadmised ja oskused.

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate elektrijaotlate (komisjoni rakendusmäärus 2025/627) kutsetunnistusi teadaolevalt Eesti ei väljastata. Eesti pädevad isikud on sertifitseerimise läbinud teistes EL liikmesriikides (seda võimalust lubab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/573 artikkel 10 paragrahv 13).

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse seadust §-ga 1951. Tegemist on rakendussättega, mille lisamise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 10 punktist 9. Kooskõlas määrusega (EL) nr 517/2014 väljastatud kehtivad kutsetunnistused kehtivad edasi vastavalt tingimustele, mille alusel need algselt väljastati, kuid läbida tuleb uutele nõuetele vastav täiendkoolitus või taastõendamise protsess hiljemalt 12. märtsiks 2029. Säte on vajalik, et saaks seda põhimõtet rakendada – st tunnistada kehtetuks kutsetunnistus, kui täiendkoolituse või taastõendamise eeldus ei ole täidetud. Kutsetunnistuste kehtetuks tunnistamine toimub kutseseaduse alusel ning kehtetuks tunnistamise õigus on kutse andjal.
Täiendkoolituse või taastõendamise intervall on sätestatud külmamehaaniku kutsete andmise korras, mis on leitav kutse andja Külmaliidu kodulehelt.  Kutse andmise kord reguleerib kutse andmise korraldust, selle töötab välja kutse andja konkursil osalev organ koos kutsekomisjoniga ning kinnitab kutsenõukogu.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse § 197, et tagada parem loetavus ja arusaadavus. Lõikes 1 sätestatakse käitlemisloa kohustus füüsilisest isikust ettevõtjatele või juriidilistele isikutele. Võrreldes kehtiva korraga sätestatakse loakohustus ka fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide käitlemiseks (CO2, ammoniaak ja süsivesinikud) .
Lõike 1 punktides 3–5 sätestatakse uued seadmetüübid, mille käitlemiseks on vaja taotleda käitlemisluba:
- paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed;
- külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed;
- külmikkergsõidukite, konteinerite, sh külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed.

Orgaanilise Rankine`i ringlusprotsess (ORC) on soojusenergia muundamise tehnoloogia, mis kasutab veeauru asemel madala keemistemperatuuriga orgaanilist töövedelikku (nt fluoritud kasvuhoonegaase), muutes soojusallikast saadava soojuse elektri- või mehaaniliseks energiaks. See tehnoloogia võimaldab kasutada ka madalama temperatuuriga soojusallikaid ning jääksoojust nt 80–350 °C), mida tavaline auruturbiiniga Rankine`i tsükkel ei suuda efektiivselt ära kasutada. Rankine’i protsessi kasutatakse laialdaselt elektrijaamades ja tööstuslikes aurumasinates. Samuti kasutatakse seda biomassi- ja jäätmepõletusjaamades, kus ORC tehnoloogia võimaldab efektiivselt kasutada madala ja keskmise temperatuuriga põlemisjääke. Praegu kasutatakse seda tehnoloogiat Eestis vähe.

Lõikes 2 sätestatakse käitlemistoimingud, mis nõuavad lõikes 1 nimetatud seadmete puhul käitlemisluba. Fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide käitlemisel on need paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine. CO2, ammoniaagi või süsivesinike lekkekontrolli ja kogumise jaoks pole käitlemisluba vaja.
Paiksete külmutusseadmete, kliimaseadmete- ja soojuspumpade, orgaanilise Rankine ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja-haagiste ning külmikkergsõidukite, konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete puhul laieneb käitlemisloa kohustus lisaks tavapärastele fluoritud kasvuhoonegaasidele (määruse 2024/573 lisa I) ka määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaole (HFO-d) kõikidele käitlemistoimingutele: paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine ning lekkekontroll ja aine kokku kogumine.
Lõikes 3 täpsustatakse paiksete tuletõrjeseadmete käitlemisloa kohustuslikud käitlemistoimingud. Paiksete tuletõrje seadmete puhul laieneb käitlemisloa kohustus lisaks tavapärastele fluoritud kasvuhoonegaasidele (määruse 2024/573 lisa I) ka määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaole (HFO-d) kõikidele käitlemistoimingutele. Lisaks on uuena lisandunud kolm uut alternatiivi: NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanooni),
trifluorojodometaani (trifluorometüüljodiidi),
2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni (2-BTP).
Käitlemisluba nõudvad käitlemistoimingud tuletõrje sektoris on: paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine.
Käitlemisloa annab Keskkonnaamet.

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse § 198 lõiget 2, sätestades, et Keskkonnaamet annab juriidilisele isikule käitlemisloa ühe või mitme § 197 lõikes 2 nimetatud tegevuseks, kui juriidiline isik vastab rakendusmääruse (EL) 2024/2215 artikli 6 lõikes 1 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/625 artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Võrreldes kehtiva korraga muudetakse komisjoni rakendusmääruste numbreid.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse § 200 lõike 1 punkti 4. Muudatus on vajalik, sest võrreldes kehtiva korraga tuleb käitlemisloas esitada andmed lisaks fluoritud kasvuhoonegaasidele ka nende alternatiivide kohta. Alternatiivide lisamise nõue tuleb määruse (EL) 2024/573 artiklist 10 ja komisjoni rakendusmäärusest, mis on nimetatud §-s 194.
Lisaks muudetakse sõna „pumpades“ sõnaks „soojuspumpadeks“, mis on korrektsem.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse § 202, lisades pärast lauseosa „fluoritud kasvuhoonegaase“ lauseosa „või nende alternatiive“ ning lisades sõna „andmekoosseis“. Tegemist on volitusnormi muutmisega määruse (EL) 2024/573 artikli 10 ja selle rakendusmääruste alusel. Lisaks võimaldab volitusnormi sõnastuse muutmine kehtestada käitlemisloa taotluse andmekoosseisuna. Rakendusmäärused on nimetatud atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 194. Fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiividele sätestatakse käitlemisloa kohustuslikkus (§ 197) ning seetõttu peab muutma ka volitusnormi, et käitlemisloa nõudeid käsitlevas määruses saaks küsida andmeid ka fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide (CO2, NH3 ja süsivesinikud) kohta külmavaldkonnas, samuti alternatiivide kohta tuletõrjevaldkonnas. Tuletõrjes on käitlemisluba nõudvad alternatiivid:
- NOVEC ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanoon);
- trifluorojodometaan (trifluorometüüljodiid);
- 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een (2-BTP).

Eelnõu § 1 punktiga 22 asendatakse §-is 205 tekstiosa „ (EL) nr 517/2014 artikli 12 kohaselt“ tekstiosaga „(EL) 2024/573 artikli 12 kohaselt.

Eelnõu § 1 punktiga 23 sätestatakse § 206 lõigetes 1–5 aruande tähtajaks senise 20. juuni asemel 20. aprill. Aruande tähtaja varasemaks toomise põhjus on see, et iga aasta 31. juuliks peab olema valmis kasvuhoonegaaside ligikaudne inventuur. Kui aruanded saabuvad alles 20. juuniks, jääb liiga vähe aega, et andmeid koondada ja arvutusi teha. Lisaks jääb aruannete hilinemisel meeldetuletuste saatmine ja andmete küsimine juulikuusse. Juuli on Eestis peamine puhkuste kuu ning andmete kättesaamine jääb venima.

Eelnõu § 1 punktiga 24 lisatakse § 206 lõige 51, millega kohustatakse isikut, kelle valduses on elektrijaotla (nt elektriettevõte), mis sisaldab väävelheksafluoriidi (SF6), esitama Kliimaministeeriumile andmeid. Andmed on vajalikud fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuri koostamiseks. Praktikas ei tähenda see sisulist uut kohustust, sest elektriettevõtted on riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostajale esitanud samu andmeid vabatahtlikkuse alusel ka varem (alates 2013. aastast). Seni on iga aasta andmeid esitanud keskmiselt 6 ettevõtet. Uus võib see kohustus olla tuuleenergiat tootavatele ettevõtetele, kelle valduses on SF6 sisaldavaid pingejaotlaid ning kes ei ole varem selle kohta informatsiooni riigile esitanud. Hinnanguliselt on selliseid ettevõtteid umbes 13.
Aruandlus tehakse kohustuslikuks, sest tegemist on väga suure globaalse soojenemise potentsiaaliga ainega (ligi 24 300 korda suurem kui CO2-l). Kohustuslik aruandlus tagab kindlama ja järjepideva andmete kättesaamise. Kliimaministeerium soovib saada põhjalikku ülevaadet ainete kasutamisest, et vältida selle aine võimalikku keskkonnakahju, lisaks kasutab andmeid riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Andmete kogumisega saadakse ülevaade seadmetes sisalduva SF6 üldkogusest, uutesse ja renoveeritud pingejaotlatesse lisatud SF6 koguse, hoolduse käigus lisatud SF6 koguse, seadmetest kokku kogutud SF6 koguse ning kokku kogutud ja jäätmekäitlejale üle antud või omanikule edasiseks kasutamiseks jäetud SF6 koguste kohta, et tagada määruse (EL) 2024/573 nõuete rakendamine.

Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse § 206 lõike 6 teksti pärast tekstiosa „andmeid koondavate asutuste“ tekstiosaga „ja ettevõtjate“. Muudatus on vajalik, et viia volitusnorm vastavaks määrusega ja praktikaga. Seni on volitusnormi alusel kehtestatud määruse kohaselt andmeid esitanud ka ettevõtjad (nt fluoritud kasvuhoonegaaside turustajad). Lisaks andmeid koondavatele asutustele esitavad andmeid ka fluoritud kasvuhoonegaasidega tegutsevad ettevõtjad. Muudatus on vajalik, et volitusnorm oleks korrektne.

Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse seadust §-ga 2062. Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 13 lõige 17 on kohustab elektrijaotla omanikku teavitama pädevat asutust (Eestis riikliku järelevalve tegija on Keskkonnaamet) kui võetakse kasutusele pingejaotla pärast nimetatud artikli lõikes 9 nimetatud kuupäeva (SF6 sisaldavate pingejaotlate kasutuselevõtmise keelud). Esitada tuleb, millise erisuse (EL määruse artikli) alla kasutuselevõtmine läheb, koos põhjendusega. Määrus ei kitsenda erisust riigihankele, seega kohaldub ka mitte riigihanke puhul. Riigihanke erisuse korral viidata riigihangete registri toimikule. Sätte lisamine on vajalik, et määratleda liikmesriigi pädev asutus, antud juhul Keskkonnaamet.

Eelnõu § 1 punktiga 27 asendatakse § 222 punktides 1 ja 3 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573“.

Eelnõu § 1 punktiga 28 lisatakse § 222 punkti 2 sõna „eksport“, mis on ekslikult jäänud välja kehtivast seadusest. Maksu-ja Tolliamet teeb ka praegu riiklikku järelevalvet fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ekspordi üle.

Eelnõu § 1 punktiga 29 lisatakse §-i 223 lõige 3. Korrakaitseseaduse § 53 sätestab hoiulevõetud vallasasja müümise või hävitamise korra. Kuna osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside puhul on tegemist rangelt reguleeritud ainetega, siis tuleb nende ainete müümisel või hävitamisel lähtuda EL otsekohalduvates määrustes toodud nõuetest (EL 2024/573 ja 2024/590). Näiteks ei tohi teatud tüüpi osoonikihti kahandavaid aineid (haloonid) hävitada, kui ei ole tõendatud, et nende taaskasutamine on võimatu. Fluoritud kasvuhoonegaaside edasi müümisel tuleb veenduda, et ostjal on Euroopa Komisjoni väljastatud kvoot, registreering F-gaaside portaalis (Euroopa Komisjoni hallatav süsteem).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/572 artikkel 31 lõige 3 c ja määrus (EL) 2024/590 artikkel 27 lõige 3 c kohustab liikmesriike sätestama karistused, mis hõlmavad korduvate või raske rikkumise korral fluoritud kasvuhoonegaaside või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamise, tootmise, impordi, ekspordi või turule laskmise ajutist keelamist.
Majandustegevuse peatamiseks raskemate või korduvate rikkumiste puhul saab kohaldada MsüS § 43 (majandustegevuse ja tegevusloa peatamine).
Fluoritud kasvuhoonegaaside valdkonnas põhineb rikkumise raskusaste eelkõige gaaside kogusel ja nende mõjul keskkonnale (globaalse soojenemise potentsiaal (GWP)). Mida suurem kogus ainet ja mida suurem GWP, seda raskem rikkumine. Kogust võib lugeda suureks, kui see ületab 10 tonni CO2 ekvivalenti – määrus vabastab alla 10 CO2 ekvivalenttonni sisaldavad seadmed nt aruandlusest.

Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse § 236. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/590 artikkel 27 kohustab liikmeriiki kohaldama rikkumiste korral teatud põhimõtteid ning kohaldama lisaks kriminaalkaristusele ka haldustrahve. Karistusnormidest tuleb Euroopa Komisjoni teavitada enne 1. jaanuari 2026. Osoonikihti kahandavate ainete või neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise korral peab haldustrahvi määr olema seotud asjaomaste ainete või toodete ja seadmete turuväärtusega (maksimaalne trahv peab olema vähemalt viis korda suurem kui turuväärtus). Seetõttu jäetakse §-st 236 välja kõik need rikkumised, millele on vaja sätestada trahvimäär turuväärtuse põhjal (seda käsitleb lisatav § 2361).
Lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sätestatakse trahviühikupõhine määr (samad määrad, mis kehtivas redaktsioonis) osoonikihti kahandavate ainete kokku kogumise nõude täitmata jätmise eest, lekkekontrolli või märgistamise eest aga ka lekkekontrolli tegemata või märgistamata jätmise eest. Hetkel kehtivad trahvimäärad on proportsionaalsed ja heidutavad ning puudub vajadus kehtiva väärteokoosseisu trahvimäära muutmiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse seadust §-ga 2361. Lõikes 1 sätestatakse turuväärtuse põhine trahvimäär osoonikihti kahandavate ainete ebaseaduslikule kasutamisele, paigaldamisele, hooldamisele, teenindamisele, sisse- ja väljaveole ning turule laskmisele. See on vajalik tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/590 artiklist 27. Lõige 2 sätestab juriidilise isiku trahvimäära, mis on samaväärne lõikega 1. Lõikes 3 täpsustatakse, et kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, võib trahvimäära maksimumsummat suurendada.

Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse § 238 ja sätestatakse fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise nõuete rikkumise korral trahvimäärad turuväärtuse põhjal. Samad määrad kehtestatakse ka pingejaotla ebaseadusliku kasutuselevõtmise korral (määruse (EL) 2024/574 artikkel 13). Elektrijaotlate kasutusele võtmine ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2024/573-s defineeritud. Euroopa Komisjoni tõlgendusel loetakse kasutuselevõtuks hetke, millal elektrijaotla antakse üle käitlejale eesmärgiga seda kasutada, pärast funktsionaalsuse ja töövõime kontrolli ning vajadusel muid asjakohaseid kontrolle.
Lõikes 1 sätestatakse maksimaalne trahvimäär, mis on viis korda suurem kui gaaside või neid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtus. Lõikes 2 sätestatakse juriidilise isiku trahvimäär.
Lõikes 3 sätestatakse trahvimäär korduvate rikkumiste puhul.

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse seadust §-ga 2381. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklis 13 on sätestatud mitu uut kohustust. Lõikes 1 sätestatakse nende uute kohustuste täitmata jätmise trahvimäär. EL määruse 2024/573 artikkel 13 paragrahv 17 kohustab teavitama liikmesriigi pädevat asutust (Keskkonnaamet), kui võetakse kasutusele SF6 sisaldav pingejaotla peale selle kasutamise keelu kuupäeva (selle sätestab paragrahv 9). Esitada tuleb, millise erisuse alla kasutuselevõtmine läheb, koos põhjendusega. Kui tegemist on riigihankega tuleb viidata riigihangete registri toimikule. EL määruse artikli 13 punkt16 kohustab säilitama andmeid ning vajadusel ka neid esitama, kui kohaldatakse mõnda määruse erisust ehk võetakse kasutusele SF6 sisaldav pingejaotla. Kui ei teavitata pädevat asutust või ei säilitata andmeid peale keelu kuupäeva kasutusele võetud SF6 sisaldava pingejaotla kohta on tegemist väärteoga.
Lisaks tuuakse eraldi välja rikkumine ühekordsete mahutite vastavusdeklaratsiooni (määruse (EL) 2024/573 artikli 11 § 4) ja fluoritud kasvuhoonegaasidega eeltäidetud toodete ja seadmete vastavusdeklaratsiooni (määruse (EL) 2024/573 artikli 19 § 2) säilitamata jätmise eest.

Nende nõuete rikkumise eest määratakse trahvimäär, mis vastab eelmise redaktsiooni trahvimääradele. Trahvimäär on tõhus ja ei ole vajadust selle muutmiseks. Turuväärtust kohaldada ei ole vaja, sest tegemist ei ole ebaseadusliku kasutamise, tootmise, sisse- ja väljaveo või turule laskmisega.

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse § 239 sõnastust. Lisatakse sõnad „lekke tuvastamise süsteem“. Lekke tuvastamise süsteemi olemasolu on kohustuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 6 kohaselt. Nõude täitmata jätmise puhuks on lisatud trahvi määramise võimalus.

Eelnõu § 1 punktiga 35 asendatakse §-s 240 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573“.

Eelnõu § 1 punktiga 36 asendatakse §-s 241 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573“.

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse seadust §-ga 2401. Lõigetes 1 ja 2 määratakse turuväärtuse põhjal trahvimäär ebaseaduslikule fluoritud kasvuhoonegaaside tootmise, impordi ja ekspordi korral. Tootmisele turuväärtuse põhise trahvimäära sätestamist nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikkel 31. Eestis fluoritud kasvuhoonegaase praegu ei toodeta, seda imporditakse Eestisse (eksport on vähene).

Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse § 242 lõiget 1, asendades viite kehtetule Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele viitega kehtivale rakendusmäärusele (märgistamisnõuded).

Eelnõu § 1 punktiga 39 täpsustatakse § 243. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga muudetakse viidet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklile 26, kus on sätestatud kõik aruandlusnõuded fluoritud kasvuhoonegaaside kohta. Trahvimäärad jäävad samaks - hetkel kehtivad trahvimäärad on proportsionaalsed ja heidutavad ning puudub vajadus kehtiva väärteokoosseisu trahvimäära muutmiseks.
Jälgitakse põhimõtet, et väärteokoosseisude, mis käsitlevad andmete esitamist, on trahvimäärad väiksemad (juriidilisele isikule 50 000), kui need koosseisud, kus rikkumise tagajärjel toimub otsene keskkonna-või kliimamõju (nt AÕKS § 239 või §236 – tagajärg: leke atmosfääri).

Eelnõu § 1 punktiga 40 muudetakse § 244. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete turule laskmise nõuded on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklis 11. Lisaks on sätestatud määruse (EL) 2024/573 IV lisas nimekiri toodetele ja seadmetele rakenduvatest turule laskmise keeldudest. Keelude rikkumise eest peab ette nägema turuväärtuse põhjal trahvi (EL määruse artikkel 31).

Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse § 2441. Lisatakse karistussäte fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslikule turule laskmise eest, näiteks kui fluoritud kasvuhoonegaase importival ettevõttel puudus HFC kvoot või ettevõte ületas kvooti või rikkus muul viisil kvoodisüsteemi nõudeid. Täiendatakse ka nõudeid ühekordsete mahutite kohta, viies need vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikliga 11. Nõuete rikkumise eest nähakse ette trahvimäär turuväärtuse põhjal (EL määruse artikkel 31).

Eelnõu § 1 punktiga 42 asendatakse §-s 2471 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573“.

Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse § 2472 lõiget 1. Müügiandmete säilitamise nõuded on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 7 punktides 3–5. Seadust täiendatakse selle nõude rikkumise trahvimääraga. Trahvimäär jääb samaks. Hetkel kehtivad trahvimäärad on proportsionaalsed ja heidutavad ning puudub vajadus kehtiva väärteokoosseisu trahvimäära muutmiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse seadust §-ga 2481.
Lõikes 1 määratletakse turuväärtus, mida käsitletakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. Turuväärtus on kohalik keskmine müügihind. Turuväärtus määratakse võttes aluseks karistuse määramise ajahetke – st ei pea otsima teo toimepanemise ajal olnud turuväärtust. Turuväärtuse kasutamisel trahvide määramisel muutub rikkumise trahv proportsionaalselt rikkumise ja kahju suurusega. Mida kallim või suurem kogus (arv seadmeid) ebaseaduslikku ainet või seadmeid, seda suurem on trahvimäär.
Turuväärtuse määramiseks sobib võrdlusmeetod ehk keskmise hinna meetod, kus turuväärtus määratakse sarnaste varade või teenuste müügihindade põhjal. Näiteks kui ettevõte impordib ebaseaduslikult külmaaineid sisaldavaid külmutusseadmeid, saab turuväärtuse määrata sarnaste seadmete viimaste müügitehingute põhjal. Selleks võrreldakse samalaadsete esemete müügihinda või vajaduse korral kaasatakse ekspert.
Fluoritud kasvuhoonegaaside turuväärtus võib aja jooksul muutuda, eriti arvestades regulatiivseid muudatusi ja turu dünaamikat. Kasutada saab sarnaseid juhtumeid.
Sarnaste tehingute võimalikud allikad:
• tootjate ja edasimüüjate hinnakirjad.
• ametlikud aruanded ja statistika (nt Euroopa Keskkonnaagentuur, EL-i ülevaated).
• online platvormid, veebipoed ja oksjonid, kus F-gaase müüakse.

Haldustrahvi maksimaalne määr on viis korda suurem kui asjaomaste gaaside või toodete ja seadmete turuväärtus. Lisaks on oluline, et kui rikkumine kordub viie aasta jooksul uuesti, siis on maksimaalne trahv toodete, seadmete või gaaside kaheksakordne turuväärtus.
Näited on toodud seletuskirja mõjude osas, punktis 6.5.
Lõikes 2 käsitletakse olukorda, kus turuväärtuse määramine ei ole võimalik. See võib olla asjakohane osoonikihti kahandavate ainete puhul, sest tegemist on eelmise põlvkonna külmagaasidega (freoonidega). EL-is on nende ainete kasutamine üldjuhul keelatud. Sellisel juhul tuleb lähtuda soetusmaksumusest, omahinnast või potentsiaalsest müügihinnast.

Haldussunni ja väärteomenetluse valikul tuleb lähtuda ultima ratio põhimõttest. Olukorrad, kus rikkumine on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis (süü kergeim vorm), rikkuja on varasemalt sarnaste tegude eest karistamata ja rikkumine on kõrvaldatav, alustatakse haldusmenetlus. Rikkujale antakse võimalus rikkumine vabatahtlikult kõrvaldada ning ettekirjutust ei tehta ja haldussundi ei kasutata. Juhul, kui eelpool kirjeldatud eeldused on täidetud, kuid rikkumise kõrvaldamine eeldab pikemat aega või suuremahulisi investeeringuid, koostakse ka ettekirjutus. Juhul, kui ettekirjutus jääb tähtajaks täitmata ja adressaat ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks ettekirjutus jäi temast sõltumatutel asjaoludel täitmata, rakendatakse haldussundi, reeglina sunniraha vormis.

Samas olukorras, kus rikkumine on toime pandud otsese tahtluse või kavatsetuse vormis, st ettevõte on seadusest või selle alusel kehtestatud nõuetest teadlik ning rikkumine on kaalutletud tegevus või kui rikkujat on sarnase teo eest juba korra karistatud, alustatakse lisaks haldusmenetlusele ka väärteomenetlus ja karistuse kujunemisel arvestatakse muuhulgas põhimõtet, et rikkumine ei tohi olla kasumlik.

Uute väärteokoosseisude koostamisel ja kehtivates sätetes karistusmäärade ülevaatamisel analüüsiti, kas oleks vajalik haldussunni maksimummäära tõsta.

Keskkonnaameti järelevalve andmed haldussunni, ettekirjutuste ja sunniraha kohta:

Aasta
Haldusmenetlused
Ettekirjutused
Sunniraha
2020
48
6
1
2021
33
13
1
2022
34
12
1
2023
24
9
2
2024
26
12
7

Andmetest selgub, et sageli piisab ettevõtte mõjutamiseks haldusmenetluse alustamisest ja ettekirjutust ei ole vaja. Sunniraha on rakendatud suhteliselt vähe ja reeglina ettekirjutus täidetakse. Erisusena on aastal 2024 sunniraha määratud rohkem, põhjuseks aruannete esitamata jätmine. Aastate lõikes on see pigem erakordne.
Sunniraha ülemmäär on seega mõjus ja selle tõstmist käesoleval hetkel vaja ei ole.

Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse § 249 lõiget 3. Lõikes 3 nimetatakse osoonikihti kahandavate ainete rikkumiste kohtuvälised menetlejad. Lisatakse viide §-le 2361, milles on sätestatud karistus osoonikihti kahandavate ainete nõuete rikkumise eest.

Eelnõu § 1 punktiga 46 jäetakse § 249 lõikest 6 välja viited §-dele 236, 244 ja 2441 ning sätestatakse nende puhul konfiskeerimise kohustus uues lõikes (61). Sätete viimine erinevatesse paragrahvidesse on vajalik, sest paragrahvis 233 nimetatud ebaseadusliku toote puhul nähakse ette võimalus konfiskeerida, kuid see pole kohustuslik. Paragrahvides 2361, 244 ja 2441 on osoonikihti kahandavaid aineid või fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate mahutite või toodete, seadmete konfiskeerimine kohustuslik. Ühekordsed mahutid on keskkonnaohtlikud ning neid kasutatakse ka ebaseaduslikuks kaubanduseks. Samuti on need ohtlikud tehnilistel põhjustel – mehaaniline nõrkus, plahvatus- ja lekkeohtlikkus.

Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse § 249 lõikega 61, et tagada osoonikihti kahandavaid aineid ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate ühekordsete mahutite konfiskeerimine. Seda nõuavad määrused (EL) 2024/573 ja 2024/590.

Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse seadust §-ga 2544. Tegemist on rakendussättega, mille lisamise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 10 punktist 9. Kooskõlas määrusega (EL) nr 517/2014 väljastatud kehtivad kutsetunnistused kehtivad edasi vastavalt tingimustele, mille alusel need algselt väljastati, kuid läbida tuleb uutele nõuetele vastav täiendkoolitus või taastõendamise protsess hiljemalt 12. märtsiks 2029.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse ja täiendatakse karistusregistri seadust. Paragrahv koosneb kahest punktist.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse karistusregistri seaduse §-i 5 lõiget 2 punktiga 9. Karistusregistri seaduse muutmine on vajalik, et rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2024/573 ja 2024/590 karistussätete põhimõtet, mille kohaselt tuleb arvestada määruse varasemaid rikkumisi ning korduvuse puhul rakendada suuremat trahvimäära.
Karistusregistri § 5 lõige 2 sätestab juhud, mil karistusregistrist kustutatud andmetel on õiguslik tähendus. Punkti 9 lisamisega tagatakse, et karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus, kui arvestatakse isiku karistuse ja väärteo kordumist.
Registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus kuni andmete kustutamiseni. Andmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi üldjuhul kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2024/573 ja 2024/590 kohustavad liikmesriike sätestama karistussätted, mis arvestavad varasemaid rikkumisi. Määrused sätestavad, et kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, peab haldustrahvi maksimumsumma olema viiekordse turuväärtuse asemel kaheksakordne.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse § 20 lõiget 1 punktiga 20. Lisatava punktiga antakse õigus saada karistusregistri arhiivist andmeid kohtuvälisel menetlejal väärteomenetluses, kui väärteokoosseisu tunnuseks on sama väärteo toimepanek varem kui käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktis 1 sätestatud karistusandmete registrist kustumise tähtaeg (1 aasta jooksul peale rahatrahvi tasumist). Selliselt saab vajadusel väärteomenetluses arvestada ka viie aasta taguseid F-gaaside või osoonikihti kahandavate ainete määruse rikkumisi (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 2361, 238, 2401, 244 ja 2441). Kuigi seadus võimaldab kohtuvälisel menetlejal saada ligi kuni viis aastat tagasi arhiivi kantud andmetele, siis on see lahendus valitud, et lihtsustada registripidaja tööd. Kohtuvälise menetleja ülesanne on arhiiviandmete alusel teha kindlaks, kas nende arhiivi kantud andmete seas on väärteod, mille toimepanemine on lõpuleviidud kuni viie aasta jooksul.


Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumisaja.

Seadus on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2024/573 (artikkel 31) ja 2024/590 (artikkel 27) tuleb Euroopa Komisjoni teavitada karistusnormidest enne 1. jaanuari 2026.

4. Eelnõu terminoloogia

Mõisteid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2024/590 ja 2024/573 määratletud tähenduses.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Kuna tegemist on otsekohalduvate määrustega, ei ole määruseid Eesti õigusesse üle võetud, kuid teatud juhtudel on nende tõhusaks kohaldamiseks loodud neid rakendav regulatsioon. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste 2024/573 ja 2024/590 ja Eesti õigusaktide vastavustabel on esitatud lisas 2.

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu õigusaktidele:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/590, milles käsitletakse osoonikihti kahandavaid aineid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1005/2009 (ELT L, 20.02.2024, lk 1–46);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/573, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 517/2014 (ELT L, 2024/573, 20.2.2024, lk 1–67);
3) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2215, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldavate paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega, orgaanilise Rankine`i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmetega ning külmikveokite, haagiste ja- kergsõidukite, konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmetega, samuti sellise sertifikaatide vastastikuse tunnustamise tingimused, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2067 (ELT L, 09.09.2024, lk 1–19);
3) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2174, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 rakenduseeskirjad seoses teatavate fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete märgiste vorminguga ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2068 (ELT L, 02.09.2024, lk 1–6);
4) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2195, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 (milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase) artiklis 26 osutatud aruannete esitamise vorm ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 1191/2014 (ELT L, 05.09.2024, lk 1–25);
5) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2473, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 rakenduseeskirjad F-gaaside portaalis registreerimise kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/661 (ELT L, 19.09.2024, lk 1–7).
6) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/625, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase või asjakohaseid alternatiive sisaldavate paiksete tuletõrjeseadmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 (ELT L 31.03.2025, lk1–8);
7) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/623, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses seadmetest fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 306/2008 (ELT T L, 31.03.2025, lk 1–6);
8) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/627, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses fluoritud kasvuhoonegaase paiksete elektrijaotlate paigaldamise, hoolduse, teeninduse, parandamise ja kasutuselt kõrvaldamise ning paiksetest elektrijaotlatest fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 2015/2066 (ELT L 31.03.2025, lk1–6).


6. Seaduse mõju

Seaduse rakendamine ei too kaasa sellised olulise mõjuga muudatusi õiguskorras, mis tingiks HÕNTE § 46 lõike 2 nõuetele vastavat põhjalikku mõjuanalüüsi aruannet.

Muudatustel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju, ega mõju regionaalarengule.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2024/573 ja (EL) 2024/590 mõjusid on põhjalikult hinnatud riiklike seisukohtade seletuskirjas: „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase, ja osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva määruse kohta“ ning seletuskirjas selgitatakse eelkõige eelnõuga muudetavate punktide mõjusid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 kohaselt peavad kaubandus ning tööstus senisest suuremas mahus üle minema alternatiivsetele ainetele nii külmamajanduses kui elektrijaotlates. Peamised ettevõtetele kaasnevaid kulusid toovad algatuse punktid on HFC-de turule laskmise vähendamise graafiku muutmine järsumaks ja kiiremaks, kvoodisüsteemist tulenev 3-eurone tasu ühe CO2 ekvivalenttonni kohta ja seadmete ja toodete turule laskmise keelud ja piirangud. HFC külmaaine kättesaadavuse vähenemine toob vajaduse seadmete (jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade) moderniseerimiseks ja selleks on vaja teha investeeringuid. Riiklike seisukohtade seletuskiri on leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b99536bf-7b8a-40ab-a708-780a7e5df076/eesti-seisukohad-fluoritud-kasvuhoonegaaside-ja-osoonikihti-kahandavate-ainete-maaruste-kohta---com2022-150-com2022-151/
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/573 tulenevad fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise piirangud ja turule laskmise keelud suunavad uute tehnoloogiate kasutuselevõtule. Fluoritud kasvuhoonegaaside asendamiseks kasutatakse üha enam alternatiivseid külmaaineid.
Ammoniaak (NH3) on tööstuslikus külmas olnud ammu kasutusel, kuid selle käitlemiseks pole pädevusnõudeid kehtestatud. Oluline osa suuremaid supermarketeid on Eestis üle läinud CO₂-põhistele lahendustele, kuid ka CO2-ga seadmetega seotud toiminguteks pole pädevusnõudeid. Suurima muutuse toob kaasa propaaniga soojuspumpade laialdasem turule tulek. Praegu müüakse Eestis enamasti R-32-ga (GWP 675) soojuspumpasid, kuid määruse 2024/573 artikli 11 ja lisa IV kohaselt liigutakse järk-järgult madalama GWP-ga ja alternatiivsete külmaainetega seadmete suunas, mille hulka kuulub ka propaan. Propaan (R290) on keskkonnasõbralik ja kõrge efektiivsusega külmaaine, kuid selle süttivuse tõttu tuleb rangelt järgida kõiki ohutusnõudeid. Tänapäevased R290-seadmed on projekteeritud nii, et need kasutavad väikseid külmaainekoguseid ning sisaldavad ohutusmehhanisme, mis minimeerivad lekke- ja süttimisriski. Siiski on propaaniga seadmete korrektne paigaldus ja regulaarne hooldus üliolulised.
Looduslike külmaainete kasutamise valdkonnas töötajate ja ettevõtete sertifitseerimise laiendamine aitab tõhusalt ennetada riske ja õnnetusi (tulekahjud, plahvatused, mürgistused), parandades samal ajal töötajate oskuste ja teadmiste taset. Kvalifitseeritud tööjõud suurendab Eesti majanduse konkurentsivõimet ja loob eeldused kestlikuks arenguks.

Seadus avaldab mõju välissuhtlusele. Uute pädevus- ja sertifitseerimisnõuete ülevõtmisega jätkatakse töötajate ja ettevõtete vastastikkuse tunnustamisega Euroopa Liidus. Kui töötajate ja ettevõtete sertifitseerimissüsteem jääb uute nõuetega kohandamata, ei ole võimalik nende vastastikune tunnustamine ning pärsitakse inimeste võimalust teha tööd teises EL liikmesriigis.

Mõju keskkonnale on positiivne. Seadusega luuakse rakendav regulatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside määruste kohaldamiseks Eestis– sätestatud on uued FOKA registris registreerimise nõuded, pädevusnõuded ning jõustatud on uued karistussätted. Määruse nõuete täitmine aitab vähendada heitkoguseid ja laialdasemat üleminekut uutele F-gaasi vabadele tehnoloogiatele.

Seadus avaldab mõju ametnike töökoormusele, sest uusi ülesandeid tuleb juurde.

Olulisemate muudatuste mõju

6.1. Mõju avaldav muudatus
Uut ainerühma, HFO-sid, sisaldavate seadmete registreerimine FOKA registris.

Sihtrühm
1) HFO-sid sisaldavate seadmete omanikud;
2) külmutus/kliimaseadmete, soojuspumpade hooldusfirmad (käitlemisloaga firmasid on 283);
3) Keskkonnaameti ametnikud.

Kaasnev mõju
HFO-sid võivad sisaldada näiteks külmutusseadmed, soojuspumbad ja kliimaseadmed.

HFO-sid sisaldavate seadmete kasutajad peavad veenduma, et nende seade on registreeritud FOKA registris ning seadmetele on määratud pädev hooldustoimingute tegija (eelnõukohase seaduse § 194 lõikes 2 ja §-s 197 nimetatud isikud). Pädev hooldustoimingute tegija peab seadet hooldama määruses (EL) 2024/573 sätestatud nõuete kohaselt ja säilitama FOKA-s andmed tehtud toimingute kohta. See suurendab mõningal määral nii hooldefirmade kui ka Keskkonnaameti kui FOKA registri haldaja koormust. HFO-dega seadmed pole veel eriti levinud, seega pole näha massiliselt selliste seadmete FOKA-s registreerimise vajadust.
Lisanduv infokohustus on pidev. Halduskoormus ei ole välditav, sest andmete säilitamist nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/573.

HFO-sid sisaldavaid seadmeid peab hooldama järgmise intervalli järel:
• seadmetele, mis sisaldavad vähem kui 10 kg II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase (HFO-sid), vähemalt iga 12 kuu järel, või kui sellistele seadmetele on paigaldatud lekke tuvastamise süsteemid, siis vähemalt iga 24 kuu järel;
• seadmetele, mis sisaldavad 10 kg või enam, kuid vähem kui 100 kg II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase (HFO-sid), vähemalt iga kuue kuu järel, või kui sellistele seadmetele on paigaldatud lekke tuvastamise süsteem, siis iga 12 kuu järel;
• seadmetele, mis sisaldavad 100 kg või enam II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase (HFO-sid), vähemalt iga kolme kuu järel, või kui sellistele seadmetele on paigaldatud lekke tuvastamise süsteem, siis iga kuue kuu järel.

Hoolduskulud võivad olla üsna varieeruvad, sõltuvalt:
• seadme tüübist ja mahust (nt väike kliimaseade vs tööstuslik külmutus);
• seadme vanusest ja tehnilisest keerukusest;
• hoolduslepingu ulatusest (nt korrapärane kontroll vs rikkekorral remont);
• hooldusettevõtte hinnakujundusest;
• HFO-gaasihindadest ja kättesaadavusest.

Väikese kuni keskmise kliimaseadme hooldus maksab ligikaudu 100–300 €.
Lekkekontrolli hind sõltub jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade tüübist, suurusest ning süsteemi keerukusest. Tavapäraselt jäävad kulud väiksemate koduste ja büroo- või ärihoonete üksikseadmete puhul vahemikku 50–100 eurot, sõltuvalt teenuseosutajast, asukohast ja kontrolli ulatusest (kas tehakse ainult visuaalne ülevaatus või kasutatakse ka näiteks gaasianalüsaatorit või ultraviolettleketuvastust). Regulaarse lekkekontrolli tegemine ei ole üksnes seadusest tulenev kohustus, vaid ka majanduslikult mõistlik, kuna lekete varajane tuvastamine aitab vältida külmainekaotust, süsteemi kahjustusi, energiakulu suurenemist ja keskkonnamõjusid. Ennetav kontroll on sageli odavam kui hilisemad parandustööd ja külmaine taastäitmine. HFO-külmaineid on üldjoones veelgi kallimad kui traditsioonilised HFC-külmaaineid (nagu R-134a, R-410A või R-404A).

Muudatuse tõttu on vaja arendada FOKA registrit. Seda tööd alustati juba määruse (EL) 2024/573 jõustumisel 2024. aastal. Praeguseks on põhifunktsioon HFO-de lisamiseks registrisse tekitatud, kuid lekkekontrollide kannete tegemise loogikat on vaja veel muuta. Selleks on riigieelarvest raha eraldatud. Kokku kulub FOKA registri arendusteks ligikaudu 40 000 eurot.

HFO-segusid sisaldavaid seadmeid on FOKA registris praegu kaheksa. HFO-sid sisaldavate seadmete lisandumisel FOKA registrisse suureneb vähesel määral ka Keskkonnaameti järelevalvekoormus. Tuleb kontrollida, kas täidetakse seadmete registrisse kandmise kohustust, sh seda, kas hooldefirmad on sisestanud hooldustoimingud.

6.2. Mõju avaldav muudatus
Fluoritud kasvuhoonegaase ja nende alternatiive käsitlevate isikute pädevusnõuete muudatused.
Sihtrühm:
1) asjakohaste kutsetunnistuste omanikud (ligikaudu 450 isikut);
2) kutse andja – Külmaliit;
3) Kutsekoda.

Kaasnev mõju
Komisjoni rakendusmääruste muudatuste tõttu tuleb muuta järgmisi kutseid:
- külmamehaanik, tase 3 ja selle osakutsed;
- külmamehaanik, tase 4;
- külmatehnika paigaldusjuht, tase 5;
- turvasüsteemide tehnik (fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine)

Kutsete muutmisel osalevad Kutsekoja (kutsub kokku töörühmad) kutse andjad ja Kliimaministeeriumi esindaja.
Lisaks tuleb muuta õpet – ennekõike täiendkoolitusi fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide ohutusnõuetest ja energiaefektiivsusest. Määruse (EL) 2024/573 artikli 10 järgi peavad kõik kutsed olema tähtajalised ning vähemalt iga seitsme aasta tagant tuleb läbida täiendkoolitus. Külmaliit peab hakkama korraldama täiendkoolitusi.
Hiljemalt 12.03.2029 peavad kõik külmamehaaniku kutsete omanikud olema omandanud uued teadmised ja oskused. Kutsetunnistuse (sh osakutsetunnistuste) omanikke on praegu järgmiselt: külmamehaanik, tase 3 – 68, külmamehaanik, tase 4 – 372, külmamehaanik, tase 5–7.
Turvasüsteemide tehniku kutset (spetsialiseerumisega fluoritud kasvuhoonegaasidele) –18.

Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus
Kutsekoja ja kutse andjate, samuti Kliimaministeeriumi töökoormus suureneb rakendusmääruste nõuete rakendamise ajal. Suureneb ka pädevate isikute arv, st lisandub uusi valdkondi, mis varem ei olnud kutsetunnistuse kohustusega (fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivid). Seega suureneb kutseandjate halduskoormus, eriti külmamehaaniku kutsete puhul. Koolitusi, nii teoreetilisi kui ka praktilisi, tuleb hakata korraldama ka alternatiivide käitlemise alal. See tähendab õpet korraldavatele asutustele rahalist väljaminekut, sest tuleb uuendada ja luua uut õppematerjali ning soetada uusi õppevahendeid, sh alternatiivide ohutuse ja energiaefektiivsuse kohta.

Vähesel määral suureneb Keskkonnaameti järelevalvekoormus. Lisanduvad uued valdkonnad, kus nõutakse kutsetunnistust. Suureneb järelevalve selle üle, kas isikul on nõutav pädevus (kutsetunnistus) või mitte.

Mõju on ka ettevõtlusele, puudutatud sektorites tegutsevatele isikutele ja ettevõtetele. Ettevõtetel, mis tegelevad külmutusseadmete, kliimaseadmete ja soojuspumpade käitlemisega, tuleb üle vaadata käitlejate pädevus ja vajaduse korral koolitada inimesi.
Koolitused on tasulised ja kutsete uuendamine samuti. Uued kutse andmise või uuendamise tasud kinnitatakse kutsenõukogu otsusega. Seletuskirja kirjutamise ajal ei ole uusi kutseeksami ega taastõendamise tasusid veel kalkuleeritud ega kehtestatud. Praegu on külmamehaaniku 3. taseme kutseeksami hind 423,34 eurot, taastõendamine 140,30 eur. Külmamehaaniku 4. taseme kutseeksami tasu on 518,50 eurot ja külmatehnika paigaldusjuhi 5. taseme eksam maksab 308,66 eurot. Taastõendamise tasu on 140,30 eurot.

Tulevaste täiendkoolituse maksumus ei ole praegu teada (nt praegu maksab külmamehaaniku koolituspäev 80 eurot, lisandub käibemaks).
Eestis on ligikaudu 400 sertifitseeritud külmamehaanikut. Kõrgema tasemega pädevaid isikuid on kindlasti juurde vaja.

Liikuvaid seadmeid (v.a külmikveokeid ja -järelhaagiseid) hooldavatele isikutele seni pädevusnõudeid ei olnud, lisandub ligikaudu 5600 liikuvat seadet, mille hooldustoiminguid tohib teha pädev isik. See tähendab, et juurde on vaja vähemalt 20 pädevat isikut.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Lisanduvad uued valdkonnad, kus võivad töötada ainult pädevad isikud. See tähendab kaudset positiivset mõju keskkonnale – mida rohkem teadlikke ja pädevaid isikuid, kes fluoritud kasvuhoonegaaside ning nende alternatiividega tegutsevad, seda väiksem on oht neid aineid valesti käsitseda ja neil keskkonda paiskuda. Tagatud on looduskeskkonna ja isikute ohutus.

6.3. Mõju avaldav muudatus
Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive käitleva isiku käitlemisloa valdkondade laiendamine.

Sihtrühm
1) fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisloaga ettevõtted (283) ja võimalikud lisandunud ainetega tegelevad ettevõtted (CO2, NH3, HC) – hinnanguliselt 10);
2) fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisloaga tuletõrjeettevõtted (11);
3) Keskkonnaameti FOKA registri haldaja ja järelevalveametnikud.

Kaasnev mõju
Käitlemisloa kohustus laieneb järgmistele valdkondadele (paiksed külmutusseadmed, kliimaseadmed ja soojuspumbad, tuletõrjeseadmed):
• paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed;
• külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed;
• külmikkergsõidukite, konteinerite, sh külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed.

Majanduslik mõju, mõju ettevõtlusele
Rohkem ettevõtteid peab omama käitlemisluba.
Keskkonnaameti (FOKA registri ja käitlemislubade eest vastutaja) töökoormus kasvab, mistõttu on vaja lisatööjõudu. Praegu on käitlemislubadega fluoritud kasvuhoonegaase käitlevaid isikuid 283. Käitlemislubade arv suureneb, kuna lisandub uusi valdkondi ja aineid (ammoniaak, CO2, HC), mille käitlemiseks on vaja luba.
Vähesel määral tuleb muuta ka käitlemisloa kooseisu. See tähendab keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 70 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded” ja majandustegevuse registri (MTR) muutmist. Täpne maksumus selgub määruse muutmisel.

Suureneb ka Keskkonnaameti töökoormus käitlemisloa uute nõuete täitmise järelevalves (loata tegevuse kontroll).

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Lisanduvad uued valdkonnad, kus on nõutud pädevate isikute sertifitseerimine (käitlemisluba). See tähendab kaudset positiivset mõju keskkonnale – mida rohkem teadlikke ja pädevaid isikuid, kes fluoritud kasvuhoonegaasidega ning nende alternatiividega tegutsevad, seda väiksem on oht, et neid aineid käsitsetakse valesti ja paisatakse seetõttu keskkonda. Tagatud on looduskeskkonna ja isikute ohutus.

6.4. Mõju avaldav muudatus
SF6 aruandluskohustus neid aineid sisaldavate elektrijaotlate valdajatele.

Sihtrühm
1) aruande esitajad, s.t elektrijaotlate omanikfirmad (kuni 25);
2) fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuri koostaja.

Kaasnev mõju
SF6 on kasutusel nii tuulegeneraatorites asuvates pingejaotlates kui ka alajaamade pingejaotlates.
Praeguse töökorralduse kohaselt kogutakse SF6 heitkoguste andmeid elektrijaotlate omanikelt vabatahtlikkuse alusel. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus kui kasvuhoonegaaside F-gaaside inventuuri koostaja saadab elektriettevõtetele küsimused ja saab ettevõtetelt meili teel vastused. Riigil on teada SF6 üldkogused elektrijaotlates, lisatud aine kogused ning see, kui palju igal aastal uusi SF6-ga elektrijaotlaid lisandub ja palju SF6-t on kokku kogutud.

Seadusega tekitatakse võimalus andmete kohustuslikuks esitamiseks. Uus nõue rakendatakse ellu, kui muudetakse Vabariigi Valitsuse 09.12.2016. a määrust nr 143 “Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu”. Kavandatav aruandevorm põhineb küsimustikul, mida seni täideti vabatahtlikult. Kogutavate andmete mahtu ega sisu ei muudeta. Vormi koostamisel on arvestatud, et ka kõige suurema arvuga alajaamadega (24 300) elektriettevõtte omanikule ei kaasneks ülemäärast halduskoormust ega suureneks bürokraatia. Võivad lisanduda uued ettevõtted, kellel on pingejaotlaid, kuid kes seni ei ole andmeid vabatahtlikkust esitanud.
Kohustuslik aruandlus võimaldab kaasata andmete esitamise protsessi ka tuuleenergia tootjaid, kuna ka tuulikutes leidub sageli SF6-ga jaotusseadmeid. Lisaks nõuab tuuleparkide ühendamine lõpptarbijatega ulatusliku elektrivõrgu rajamist, mis suurendab aruandluse olulisust (kui kasutusele võetakse SF6 sisaldav pingejaotla).
Lisanduv infokohustus on pidev.
Saadud andmeid kasutatakse riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel.

Keskkonnainfo kättesaadavus
Eesti riigi käsutusse jõuavad kindlad ja tõesed andmed olemasolevate SF6 sisaldavate seadmete ja kasutamise kohta, mille abil koostada täpset kasvuhoonegaaside inventuuri SF6 osa ning jälgida määruse (EL) 2024/573 nõuete täitmist pingejaotlate puhul. See on eriti oluline, arvestades määrusest tulenevaid uusi piiranguid SF6-ga elektrijaotlate kasutuselevõtule.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
EL-i raammääruse nõuded (uute SF6-ga pingejaotlate kasutusse võtmise keelud) ja aruandluskohustus tagavad tõhusama kontrolli väga keskkonnaohtliku aine (GWP 24 300) kasutamise üle.

Majanduslik mõju: mõju ettevõtlusele
Aruannete esitajate halduskoormus ei suurene, sest ka praegu esitatakse samu andmeid, kuid vabatahtlikult. Suureneda võib halduskoormus sektorites, kus seni andmeid ei esitatud (nt tuuleparkide pingejaotlad – ligikaudu 13 ettevõtet). Kasvuhoonegaaside inventuuri koostaja töökoormus väheneb. Andmete kättesaamine muutub lihtsamaks.

6.5. Mõju avaldav muudatus
EL-i otsekohalduvate määruste nõuete rakendamise tagamiseks sätestatakse karistussätted. Mõningate rikkumiste puhul sätestatakse trahvimäär turuväärtuse põhjal.

Sihtrühm
1) Keskkonnaamet;
2) Maksu- ja Tolliamet;
3) seaduse (ja EL-i otsekohalduvate määruste) nõudeid rikkuvad isikud ja ettevõtted.

Kaasnev mõju
EL-i otsekohalduvad määrused sätestavad põhimõtte: fluoritud kasvuhoonegaaside (või osoonikihti kahandavate ainete) või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise korral on haldustrahvi maksimumsumma viis korda suurem kui asjaomaste gaaside või toodete ja seadmete turuväärtus. Kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, on haldustrahvi maksimumsumma kaheksa korda suurem kui asjaomaste gaaside või toodete ja seadmete turuväärtus.
Selle põhimõtte ülevõtmiseks muudetakse seaduses karistussätteid ning muudetakse vajaduse korral trahvimäärade arvestamise põhimõtet.

Turuväärtusel põhinev trahv tähendab, et rikkumise eest määratav rahaline karistus sõltub kauba või teenuse turuväärtusest. See tähendab ühtlasi, et trahvi suurus arvestab rikkumise majanduslikku kaalu, vähendades olukordi, kus trahv on ebaproportsionaalselt väike või suur.
Turuväärtusel põhineval trahvimääral on ka suurem heidutav mõju – kui trahv on seotud turuväärtusega, motiveerib see ka ettevõtteid nõuetekohaselt käituma. Väiksem trahv võib jõukamate ettevõtete jaoks muutuda lihtsalt ärikuluks ega täida eesmärki hoida ära rikkumisi.
Turuväärtuse põhjal lähenemist võib võrrelda ka põhimõttega „saastaja maksab“ – mida suurem potentsiaalne kahju, seda suurem trahv.
Seda, milline saab teatud rikkumise puhul olema trahvimäära suurus on ka turuväärtusepõhisel meetodil raske ette öelda. See võib varieeruda, sõltudes nii külmaaine kui ka seadmete turuväärtusest, väärteo ulatusest, ehk seadmete arvust.

Näited erinevatest võimalikest juhtumitest
Näide 1.
Ettevõtte laseb ebaseadusliku turule 1 tonni külmaainet R-404A (rikkumine vastavalt AÕKS § 2401 -fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik import). R-404A keskmine turuhind on ligikaudu 25–40 €/kg (muutub ajas). 1000 kg x 30 teeb kauba turuväärtuseks 30 000 eurot. Selle viikordne väärtus on 150 000 eurot.


Näide 2.
Ettevõte toob turule 100 ebaseaduslikku soojuspumpa (rikkumine vastavalt AÕKS § 244 - fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme ebaseaduslik turule laskmine).
Kui eeldame, et ühe soojuspumba turuväärtus on 2000 eurot on koguväärtus 200 000 eurot. Selle viiekordne turuväärtus on 1 000 000 eurot.

Näide 3.
Eraisik lase EL turule illegaalsed ühekordsed mahutid (5 tk – kokku 50kg) ainega külmaainega R410A. R-410A ligikaudne hinnanguline turuhind on 20 eurot/kg. Kokku seega 1000 eurot. Viiekordne turuväärtus on 5000 eurot, mis on ka trahvi suurus eraisikule.

Näited ilmestavad, et turuväärtusepõhised trahvimäärad on heidutava, mõjusad ja otseses seoses väärteo suurusega, ulatusega (mida rohkem, seda kallim).

Riikliku järelevalvaja seisukohalt muutub trahvide määramise põhimõte mõnevõrra keerukamaks – turuväärtuse määramine nõuab erinevate meetodite kasutamist (keskmise hinna meetod, turuhinna meetod vms).
Lisaks turuväärtuse põhjal lähenemisele muudetakse ka vastutussätete koosseisu, et tagada, et oluliste EL-i otsekohalduvate määruste nõuete rikkumiste eest on karistused sätestatud. See peaks lihtsustama Keskkonnaameti tehtavat järelevalvet.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Trahvide karmistamine tõenäoliselt suunab nõudeid paremini järgima. See omakorda aitab vähendada atmosfääri paisatavate ainete koguseid ning selle kaudu ka negatiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus
Muudatuse kaudne mõju võib tähendada suuremaid trahve (koguse või seadme maksumuse põhjal) suuremate rikkumiste puhul ja väiksemate (nii koguse kui ka seadme, toote maksumuse põhjal) rikkumiste puhul. Trahvimäärade muutumise mõju ei ole võimalik kirjeldada, see sõltub rikkumise koosseisust ja rikkumisega seotud toodete või seadmete maksumusest.

Keskkonnaameti töökoormus üldiselt ei suurene. Vähesel määral võib lisatööd kaasa tuua uue põhimõtte rakendamine, s.t turuväärtuse kindlaks tegemine.
Uute vastutussätete lisandumine lihtsustab Keskkonnaameti järelevalve tööd ja trahvide määramist, sest on selgemini aru saada, millisele rikkumisele trahv kohaldub.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud

Kohaliku omavalitsustele kaasnevad mõningad kulud.
HFO-dega seadmetele on vaja hakata tegema lekkekontrolli ning need seadmed FOKA registrisse kanda. Kui KOV-s on selliseid seadmeid, lisandub pädeva hooldusfirma kulu (kanded FOKA registrisse).

Muudatused suurendavad riigi tulu käitlemisloa riigilõivust. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide käitlemise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 270 eurot. Loa muutmise taotluse läbivaatamise eest on riigilõiv 40 eurot. Kuna lisanduvad uued sektorid, kus tegutsemiseks on vaja käitlemisluba, suureneb selle arvel ka riigilõivust laekuv tulu. Hindame, et käitlemislubasid lisandub ligikaudu 60. Samuti tuleb muuta kõiki olemasolevaid käitlemislube (283).

Kõige enam on muudatustest mõjutatud Keskkonnaamet. Ressurssi on juurde vaja Keskkonnaameti fluoritud kasvuhoonegaaside ja alternatiivide käitlemislubade ja FOKA registriga seotud tööks, kuna lisandub uus ainegrupp HFO-d ja on vaja tagada tõhusam kontroll registrisse kantud andmete üle. Nende ülesannete täitmiseks on pool töökohta, millest aga juba praegu ei piisa.

Kõige rohkem kasvab Keskkonnaametil järelevalvekoormus. Keskkonnaamet teeb riikliku järelevalvet kõikide F-gaaside käitlemisnõuete üle (kõik määruse (EL) 2024/573 nõuded). Uued nõuded, mille täitmist peab kontrollima Keskkonnaamet, on järgmised:
• käitlemisloa olemasolu ja FOKA registrisse kannete (seadme registreerimine, lekkekontrolli kohustus jne) tegemise kontroll – reguleerimisala on laienenud HFO-de, fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide ning teatud liikuvate seadmetega;
• lisanduvate liikuvate seadmete (lekkekontrolli ja hoolduspäeviku täitmise) kontroll. Lisanduvad külmikkergsõidukite, intermodaalkonteinerite, sh külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed ning kliimaseadmed ja soojuspumbad raskesõidukites, kaubikutes, põllumajanduses, mäetööstuses ja ehituses väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, rongides, metroodes, trammides ja õhusõidukites;
• kutsetunnistuste olemasolu kontroll – lisandunud on nõuded uutele sektoritele: fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivid ning liikuvad seadmed;
• kvoodinõuete kontroll (ettevõtte füüsilise püsiva aadressi kontroll);
• suurenenud maht impordi- ja tõendamisaruannete kontrollimisest (reageerimine nende esitamata jätmise, nõuete rikkumise korral);
• fluoritud kasvuhoonegaaside või nendega eeltäidetud seadmete müügiandmete säilitamise kontroll;
• elektrijaotlate kasutusele võtmise keelud ja nende vastavus artiklis 13 sätestatud erisusustele, sh pingejaotla kasutusele võtmisest teavitamine ja andmete säilitamine;
• uued turule laskmise keelud, nendest kinnipidamise ja andmete säilitamise kontroll (ohutusnõuete erisus);
• digiplatvormide kontroll;
• lisandunud hoolduskeeldudest (sh pingejaotlad) kinnipidamise kontroll.

Vähesel määral võib lisatööd kaasa tuua uue turuväärtusepõhise trahvimäära rakendamine, s.t turuväärtuse kindlaks tegemine.

Seetõttu oleks vaja järelevalvesse juurde luua üks inspektori ametikoht (brutokuupalk x 13 (1 kuupalk tulemustasudeks) x 1,338 (maksude koefitsient) = 1 x 2050x 13x 1,338 = 35 657,70 eurot/aastas). FOKA registri ja käitlemislubadega tegelemine nõuab juurde 0,5 kohta (ehk 17 828,85 eurot/aastas). Kokku vajab Keskkonnaamet juurde 1,5 ametikohta.

Kliimaministeeriumi töökoormus suureneb rakendusmääruste nõuete rakendamise ajal.

Keskkonnameti järelevalve objekti kontrollimise andmekogu süsteemi (OKAS) arendamine vajab samuti lisaressurssi. Fluoritud kasvuhoonegaaside nõudeid tuleb juurde ning need tuleb järelevalvemenetluses dokumenteerida. Määruse (EL) 2024/573 artikli 29 § 4 sätestab, et liikmesriikide pädevad asutused dokumenteerivad kontrollide ja märgivad dokumentidesse eelkõige kontrollide laadi ja tulemused ning mittevastavuse korral võetud meetmed. Kõikide kontrollide dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat. Arendada tuleb kontrollipõhju uute nõuete kontrollimiseks (lisandumas on uued ainegrupid) ning FOKA ja OKAS2 liidestus andmevahetuseks. Nimetatud arenduse eeldatav maksumus on suurusjärgus 120 000 eurot.

Käitlemisloa reguleerimisala laiendamine toob kaasa majandustegevuse registri (MTR) arendusvajaduse. Käitlemisloa nõuded sätestab keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 70 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded”. Määruse muudatuse jõustumisel tuleb arendada MTRi registrit. Maksumust ei ole veel välja arvutatud, muudatusi on vähe (alternatiivide, nende töövahendite ja meetodite lisamine - suurusjärk 100 000 eurot). MTR-i muutmise kulu kannab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet MTR-i halduskuludest.

HFO-de lisamisel FOKA registrisse on samuti mõju riigieelarvele. FOKA registri arendus HFO-de lisamiseks algas 2024. aastal, otsekohalduva määruse (EL) 2024/573 jõustumise järel ja praegu on veel töös HFO-de lekkekontrollide sageduse funktsioon. Kogumaksumus on ligikaudu 40 000 eurot, mis on eelarvest ette nähtud ja eraldatud.

8. Rakendusaktid

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega muudetakse järgmisi rakendusakte:
- Vabariigi Valitsuse 09.12.2016. a määrus nr 143 “Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu”;
- keskkonnaministri 12.09.2022. a määrus nr 41 “Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis”;
- keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 70 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded”.

Määruste kavandid on esitatud lisas 3.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2024/573 (artikkel 31) ja 2024/590 (artikkel 27) tuleb Euroopa Komisjoni teavitada karistusnormidest enne 1. jaanuari 2026.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Ravimiametile, Terviseametile, Maksu- ja Tolliametile, Transpordiametile, SA-le Kutsekoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Külmaliidule, Eesti Elektritööde Elektriettevõtete Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Soojuspumba Liidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Autokutseõppe Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Tuuleenergia Assotsiatsioonile, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioonile, ERAA Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile, Autoettevõtete Liidule, Tallinna Linnatranspordi AS-ile.
Laekunud tagasiside ning nendega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas 1 olevas kooskõlastustabelis.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu sisuliste märkusteta. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu vaikimisi.
Kutsekoda, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei esitanud märkusi.

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/25-0581 - Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse 
muutmise seadus

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 29.09.2025 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1efa51ac-7806-4785-9ba6-3c896752c917 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1efa51ac-7806-4785-9ba6-3c896752c917?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main