Eelnõu kooskõlastmiseks

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4-1/662

Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaparandusseaduse

ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga kavandatavad muudatused on

kiireloomulised, mistõttu palume Teie kooskõlastust võimalusel kiiremini kui kümne tööpäeva

jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal-ja põllumajandusminister

Lisad: 1. MaaParS_muutmise_eelnõu.pdf

2. MaaParS_muutmise_seletuskiri.pdf

3. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel.pdf

Merly Kiisler 625 6241 [email protected]

1

EELNÕU

08.09.2025

Maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus

§ 1. Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõike 5 punktis 2, § 35 lõikes 4 ja § 36 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „2–5“

tekstiosaga „2–4“;

2) paragrahvi 33 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2 ja 5“ tekstiosaga „lõikes 2“;

3) paragrahvi 36 lõiked 5–7 ja 9 ning § 37 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse §-ga 981 järgmises sõnastuses:

„§ 981. Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud sellisele maaparandussüsteemile kasutusloa

antuks lugemine, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata

(1) Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemile, mis on maaparandussüsteemide

registrisse kandmata, loetakse kasutusluba antuks, kui:

1) veejuhtmete võrk paikneb peamiselt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud metsamaal

ja

2) veejuhtmete võrk on kantud Eesti topograafia andmekogusse (edaspidi topograafia

andmekogu) või on Maa- ja Ruumiametile esitatud maaparandussüsteemi mõõdistamisjoonis

(edaspidi mõõdistamisjoonis).

(2) Mõõdistamisjooniselt peavad nähtuma järgmised andmed:

1) suubla ja maaparandussüsteemi suubumiskohas suubla põhja kõrgusarv;

2) maaparandussüsteemi hooned ja rajatised ning vee voolusuund rajatistes;

3) maaparandussüsteemi võimalik maa-ala ulatus;

4) katastriüksuse piir ja katastritunnus;

5) kasutatav mõõtkava;

6) põhja-lõuna suuna tähis;

7) kasutatud tingmärkide selgitus;

8) mõõdistamisjoonise tegija nimi, allkiri ja koostamise kuupäev.

(3) Mõõdistamisjoonis peab vastama käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel kehtestatud

õigusaktis sätestatud täpsusnõudele.

(4) Koos mõõdistamisjoonisega esitatakse Maa- ja Ruumiametile kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kinnitus selle kohta, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003. aasta 1. juulit.

(5) Maa- ja Ruumiamet määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi

võimaliku maa-ala ulatuse ning kannab maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide

registrisse. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi võimaliku maa-ala

ulatuseks määratakse kuivendusvõrgu äärmisest veejuhtmest üldjuhul kuni 80 meetrit

väljapoole. Mõõdistamisjoonise olemasolul määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud maaparandussüsteemi võimaliku maa-ala ulatuseks kuni pool käesoleva seaduse § 16

2

lõike 4 alusel kehtestatud maaparandussüsteemi projekteerimisnorme reguleerivas õigusaktis

sätestatud metsakuivenduskraavide vahekaugusest.

(6) Maa- ja Ruumiamet teavitab maaomanikku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide registrisse kandmist mõistliku aja jooksul.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi suhtes ei kohaldata

käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemil tehakse maaparandushoidu

hea tava kohaselt.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi rekonstrueerimise korral

kohaldatakse käesolevas seaduses maaparandussüsteemi ehitamise kohta sätestatut.

(10) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi rekonstrueerimist

kohaldatakse tema suhtes käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.

(11) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud lõikes 1 nimetatud

maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemise menetlusele kohaldatakse käesolevas

paragrahvis sätestatut.

(12) Maaparandussüsteemile enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud kasutusloa antuks

lugemise menetlusele kohaldatakse enne selle paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme,

välja arvatud käesoleva seaduse § 102, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003. aasta 1. juulit;

2) maaparandussüsteem on maaparandussüsteemide registrisse kandmata;

3) veejuhtmete võrk ei paikne peamiselt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud metsamaal;

4) veejuhtmete võrk on kantud topograafia andmekogusse või on Maa- ja Ruumiametile

esitatud mõõdistamisjoonis.“;

5) paragrahvid 99–103 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 37 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mille koosseisus on vähemalt kaks hektarit

põllumajanduslikult kasutatavat haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud

maa kõlvikut, võib võõrandada üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

nõusolekul.“;

3) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib käesoleva paragrahvi lõike 8 kohasest

nõusoleku andmisest keelduda, kui võõrandatav kinnisasi või selle osa:

1) paikneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivil või väärtuslikul püsirohumaal;

2) on viimase kolme aasta jooksul olnud põllumajanduslikus kasutuses;

3) osutub vajalikuks muul avalikul eesmärgil.“;

3

4) paragrahvi 105 lõiked 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

___________________________________________________________________________

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2025

1

Maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Märkused ja ettepanekud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus

1. Maa- ja Ruumiamet (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 14.07.2025 registreerimisnumber 1.4-1/506-1)

1.1.

Teeme ettepaneku lisada § 981 lõike 3 juurde täiendav punkt 8 alljärgnevas

sõnastuses: „8) mõõdistusjoonise tegija nimi, allkiri ja koostamise

kuupäev.“

Arvestatud

1.2. Palume täpsustada § 981 lõike 5 sõnastust, et millisel kujul Maa- ja

Ruumiametile kinnitus esitada tuleb (telefoni teel, e-kirja teel või

digitaalselt allkirjastatult). Oleme arvamusel, et mõõdistamisjoonisega

koos Maa- ja Ruumiametile esitatud kinnitus, et maaparandussüsteem on

ehitatud enne 2003. aasta 1. juulit, peaks olema vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

Teeme ettepaneku § 981 lõige 5 sõnastada alljärgnevalt: „(5) Koos

mõõdistamisjoonisega esitatakse Maa- ja Ruumiametile kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus selle kohta, et käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003.

aasta 1. juulit.“

Arvestatud

1.3 Eelnõu § 981 lõige 7 sätestab, et Maa- ja Ruumiamet teavitab

maaomanikku maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide registrisse

kandmisest. Juhime tähelepanu, et sõnastusest ei selgu, et millal Maa- ja

Ruumiamet teavitab maaomanikku registrikande tegemisest. Võimalusel

palume selles osas vähemalt seletuskirja täiendada ning selgelt välja tuua,

et teavitustöö tehakse peale kande tegemist mõistliku aja jooksul. Antud

juhul võib tekkida ootus, et kande tegemisest teavitatakse enne

registrikande tegemist.

Arvestatud

2

1.4 Eelnõu § 981 lõige 13 sätestab: „(13) Maaparandussüsteemile enne

käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud kasutusloa antuks lugemise

menetlusele kohaldatakse enne selle paragrahvi jõustumist kehtinud

õigusnorme, välja arvatud käesoleva seaduse § 102, kui

maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003. aasta 1. juulit ja on

maaparandussüsteemide registrisse kandmata ning veejuhtmete võrk ei

vasta lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele.“;“ Eelnõu punkt 6

kohaselt tunnistatakse kehtetuks maaparandusseaduse paragrahvid 99–

103. Seega ei saa eelnõu § 981 lõike 13 tekstis viidata „välja arvatud

käesoleva seaduse § 102“ kuna § 102 tunnistatakse eelnõuga kehtetuks.

Ühtlasi on Eelnõu § 981 lõike 13 sõnastus vastuolus lõikega 12. Esitame

ettepanekud eelnõu § 981 lõike 13 võimalike sõnastuste osas:

(13) Põllumajandusmaal paiknevale maaparandussüsteemile enne

käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud kasutusloa antuks lugemise

menetlusele kohaldatakse enne selle paragrahvi jõustumist kehtinud

õigusnorme, välja arvatud, kui veejuhtmete võrk vastab käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

või (13) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetamata maaparandussüsteemile

kasutusloa antuks lugemise menetlus viiakse lõpuni enne käesoleva

paragrahvi jõustumist kehtinud korra kohaselt.

Mittearvestatud

Sellisel kujul sõnastuse muutmine ei oleks kooskõlas sätte

mõttega. Sättest peab selguma, mis tingimused tuleb ära

täita, et nimetatud lõige kohalduks (sh on oluliseks

tingimuseks maaparandussüsteemi ehitamise aeg). Lõiked

12 ja 13 (nüüd eelnõus lõiked 11 ja 12) ei ole üksteisega

vastuolus – lõige 12 reguleerib metsakraavide arvele

võtmist ja lõige 13 mittemetsakraavide arvele võtmist.

Nimetatud lõikes viidatakse enne selle paragrahvi

jõustumist kehtinud õigusnormidele, mille hulgas on ka §

102. Kuna seda paragrahvi kohalda ei saa, siis tuleb selle

kohaldamine sättega välistada. See tähendab, et

põllumajandusmaal paiknevate maaparandussüsteemide

arvele võtmise menetlused (millega alustati enne MaaParS-

i § 981 jõustumist) lõpetatakse seni kehtinud MaaParS-i §-

de 99–101 alusel. Seejuures ei pea arvele võtmine lõppema

2026. aasta 1. jaanuaril.

Sõnastust on JDMi palvel siiski parema õigusselguse

tagamiseks täpsustatud ning nimetatud tingimused

alapunktidena loetletud.

1.5 Eelnõu seletuskirja leheküljel 7 on selgitatud maaparandusseadusest ja

eelnõust tulenevat hoiukohustust ning süsteemi rekonstrueerimist. Palume

seletuskirja teksti täiendada selliselt, mis aitab välistada hoiutööde käigus

tegevuse, mis eeldab loa taotlemist ning mille võimaliku praktika

tekkimine maastikul on väga tõenäoline. Maaomanik hoiutöid tehes võib

leida vajaduse olemasolevate kraavide vahele kaevata uusi kraave või uusi

kraaviharusid. Neid tegevusi aga ei saa lugeda hoiutööde tegemiseks.

Palume sõnastada seletuskirja 7 lehekülje 4 lause alljärgnevalt: „Kui

süsteem aga rekonstrueeritakse (nt soovitakse rajada hoiutööde käigus

lisaks olemasolevatele kraavidele juurde uusi kraave), siis kohalduvad

Arvestatud

3

rekonstrueerimisele kõik maaparandusseaduses sätestatud ehitamisega

seotud nõuded.“

2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 24.07.2025

registreerimisnumber 1.4-1/506-2)

2.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutus Maa-

ja Ruumiamet on märkused maaparandusvaldkonnas esitanud eraldi

14.07.2025 kirjaga nr 1-10/25/10597-2, palume märkusi eelnõu

täiendamisel arvestada;

Arvestatud

2.2. Teeme ettepaneku täiendada eelnõud riigivaraseaduse muutmise sättega,

mille eesmärk on menetluskoormuse vähendamine: Riigivaraseaduse

paragrahvi 105 lõiked 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.

Esitame eeltoodu kohta põhjendused seletuskirja:

Sätetes reguleeritud eelisõiguse andmine ei ole enam põhjendatud, kuna

maa ajutise kasutamise lepingud kehtisid kuni 31. detsembrini 2017. a.

Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2007. a määrus nr 169 „Maareformi seaduse”

§ 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord“

(edaspidi määrus) on tunnistatud alates eeltoodud kuupäevast kehtetuks.

Määruse alusel maavanema sõlmitud lepingute lõppemise tähtpäev oli

hiljemalt 31. detsember 2017. a. Maavalitsustelt saadud informatsiooni

kohaselt oli kehtivates lepingutes ka viide määruse § 6 lõikele 2, mille

kohaselt on lepingu kehtivuse tähtaja möödumisel isikul õigus koristada

saak pärast põllumassiivil kasvatatavate taimede kasvuperioodi lõppu.

Isegi juhul, kui täna on veel mõni maaüksus, mille viimane õiguspärane

kasutusõigus oli antud enne selle maa riigi omandisse jätmist sõlmitud maa

ajutise kasutamise lepinguga, siis käesolevaks hetkeks on viimasest

kasutusõiguse kehtivusest möödunud vähemalt seitse aastat. Nii pika aja

möödumisel ei ole enam põhjendatud anda maa kasutamiseks või

omandamiseks eelisõigust, mille eesmärgiks oli soodustada maakasutuse

järjepidevuse jätkumist ja mida ei ole seni kasutusse võetud. Põhjendatud

ei ole anda eelisõigust maa kasutamiseks isikule, kellel oli kuni 31.12.2017

kehtinud ajutise kasutamise leping, mille eesmärk oli tagada maa senise

Arvestatud. Täiendatud seaduse eelnõud ja seletuskirja.

4

kasutuse jätkamine ajutiselt ning määruse alusel sõlmitud leping ei andnud

eelist omandiõiguse küsimuse otsustamisel. Maa ajutise kasutamise

lepingute kehtivusest möödunud aja jooksul on nende lepingute alusel

kasutuses olnud maaüksuste reform valdavalt lõpuni viidud ja maaüksused

suunatud riigivaraseaduse alusel enampakkumisel kasutusse või müüki.

Seega on reformimata maad kasutanud isikutel olnud juba võimalus RVS

§-s 105 sätestatud eelisõigus realiseerida ja nende maaüksuste kasutamise

järjepidavust tagab RVS § 66 lõikes 7 sätestatud eelisõigus.

Mõjude hinnangu põhjendused:

Muudatus vähendab menetlusaega, mis kulub eelisõiguse kohaldumise

analüüsimiseks ja muudab riigivara enampakkumise menetluse

õiglasemaks, kuna eelisõigust ei saaks enam isik, kellel ei ole selle maaga

olnud õiguslikku seost enam kui seitse aastat. Seaduse rakendamine

võimaldab kulude kokkuhoidu, kuna enampakkumise igakordses

menetluses väheneb toimingute ja päringute maht. Muudatus avaldab

positiivset mõju Maa- ja Ruumiameti töömahu suhtes, kuivõrd väheneb

menetlustoiminguid ja majanduskulu, mis on seotud eelisõigusega isikute

välja selgitamisega, neile RVS §-st 58 tulenevalt enampakkumise teadete

edastamisega ja enampakkumisel osalenud isikute õiguste kaalumisega.

Muudatusega kaasneb vähene negatiivne mõju isikutele, kes kasutasid

maavalitsuste poolt sõlmitud maa ajutise kasutamise lepinguga

reformimata riigimaad enne maa riigi omandisse jätmist. Reformimata

maad kasutanud isikute eelisõigust RVS § 105 alusel kasutanud isikute arv

on viimastel aastatel olnud järgmine: 2022. aastal 5 isikut, 2023. aastal 3

isikut, 2024. aastal 2 isikut ja 2025. aastal 1 isik. Seega on muudatuse mõju

eelisõigusega isikutele väga vähene.

3. Justiits- ja Digiministeerium (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 29.07.2025 registreerimisnumber 1.4-

1/506-6)

3.1 Eelnõu § 1 p 5 (MaaParS § 981 lg 6) - eelnõu kohase MaaParS § 981 lg 2

järgi esitatakse veejuhtmete võrgu topograafia andmekogusse kandmiseks

Maa- ja Ruumiametile maaparandussüsteemi mõõdistamisjoonis. Lõike 6

Arvestatud

Sõnastus oli eksitav. Muutsime lõike 1 sõnastust, jätsime

välja lõike 2 ning täpsustasime seletuskirja.

5

kohaselt on menetluse tulemuseks aga see, et Maa- ja Ruumiamet kannab

maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide registrisse. Normide

sõnastusest jääb mulje, et dokumendid tuleb esitada topograafia

andmekogusse kandmiseks, aga kanne tehakse hoopis

maaparandussüsteemide registrisse ehk teise registrisse. Normitekstist

jääb ebaselgeks, kas maaparandussüsteem üldse topograafia

andmekogusse kantakse või mitte. Ka seletuskiri ei aita seda mõista. Kui

süsteem kantakse üksnes maaparandussüsteemi registrisse ja topograafia

andmekogusse kannet ei tehta, siis palume seda ka lõike 2 sõnastuses

selgelt väljendada. Kui aga süsteem kantakse mõlemasse

andmekogusse/registrisse, siis palume see õigusselguse huvides lõike 6

sõnastuses selgelt välja tuua. Palume vastavalt täiendada ka seletuskirja.

Mõõdistusjoonis esitatakse maaparandussüsteemi

kandmiseks maaparandussüsteemide registrisse, mitte

topograafia andmekogusse kandmiseks. Kui metsamaal

paiknevad kraavid ehk veejuhtmete võrk ei ole kantud

topograafia andmekogusse, kuid maaomanik soovib

maaparandusüsteemi kanda maaparandussüsteemide

registrisse, siis ta esitab mõõdistamisjoonise. MaRu määrab

nende kraavide mõju ulatuse ehk maaparandussüsteemi

maa-ala ja kannab maaparandusüsteemi

maaparandussüsteemide registrisse. Mõõdistamisjoonisel

olevaid kraave ei kanta topograafia andmekogusse.

3.2 Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja

failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega

eelnõu mõju kohta.

Antud selgitus

Normitehnilised ja keelemärkused on läbi töötatud ning

seletuskirja on täiendatud.

3.3 Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu

esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks

pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja

vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele

esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika

eeskirjale.

Arvestatud

4. Kliimaministeerium (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 07.08.2025 registreerimisnumber 1.4-1/506-7)

4.1 Palume kaaluda RVS paragrahvi 37 lõigete 8 ja 9 kehtetuks tunnistamist

või selle sätete sõnastuse muutmist, lähtudes RKVRi kehtivast

menetluspraktikast. Selleks toome välja oma tähelepanekud eelnõu

paragrahvi 2 punkt 2 kohta, millega on eelnõus kavandatud paragrahvi

muuta ja täiendada:

„(8) Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mille koosseisus on

vähemalt kaks hektarit põllumajanduslikult kasutatavat haritava maa või

loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvikut, võib võõrandada

üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul.

Mitte arvestatud

Kõnealused kavandatavad muudatused riigivaraseaduses on

kantud eesmärgist vähendada ebaproportsionaalset

halduskoormust nii riigivara valitsejatele kui ka Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumile.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lõike 1 kohaselt on

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

muu hulgas põllumajandusmaa kaitse ja kasutamise

poliitika kavandamine. See on olulise tähenduse ja

perspektiiviga ülesanne, mida ministeerium täidab kõrge

6

(9) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib käesoleva paragrahvi

lõike 8 kohasest nõusoleku andmisest keelduda, kui võõrandatav kinnisasi

või selle osa: 1) paikneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivil või

väärtuslikul püsirohumaal; 2) on viimase kolme aasta jooksul olnud

põllumajanduslikus kasutuses; 3) osutub vajalikuks muul avalikul

eesmärgil.“.

Eelnõu kohaselt soovitakse lisada RVS § 37 lõigetes 8 ja 9 täiendavad

tingimused, mille alusel võib maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja

võõrandada üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (RePõM)

nõusolekul. Leiame, et eelnõus kavandatud muudatused ei täida meie

hinnangu alusel selle eelnõu üldist eesmärki vähendada halduskoormust

ning lihtsustada riigivara võõrandamise protsesse.

Kokkuvõtvalt toetame eelnõu eesmärki riigivara võõrandamise protsesside

läbipaistvamaks ja otstarbekamaks muutmist. Siiski leiame, et § 37 lõigete

8 ja 9 kavandatud sõnastus ei ole kooskõlas eelnõu üldise sihiga ning vajab

täpsustamist ja kohandamist praktikas toimivate lahenduste alusel.

hoolikusega. See tähendab, et ministeerium peab jälgima ka

seda, et riigi omandis olevaid põllumajandusmaid

jätkusuutlikult kasutataks ning et need ei läheks

kergekäeliste või hetkevajaduste mõjul langetatud

otsustustega kasutusest välja.

Mööname, et senine ehk vaid 2025. aasta 1 jaanuarist

kehtima hakanud riigivaraseaduse § 37 lõike 8 punktis 1

sätestatud nõue on osutunud ülemääraselt bürokraatlikuks;

suhteliselt väikeste, alla kahe hektari suuruste,

põllumajanduslikult kasutatavate maade kõlvikute

võõrandamiseks seatud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi nõusoleku andmise menetlus

on nii haldusmenetluse kui ka praktilise vajaduse seiskohast

liigne ja sellest lähtuvalt nimetatud nõuet ka kavandatakse

korrigeerida/oluliselt vähendada.

Senise ehk kaheksa kuu jooksul on Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile esitatud 35 riigi

põllumajandusmaaga kinnistu võõrandamise nõusoleku

taotlust, millest vaid neli (4) kinnisasja on olnud suuremad

kui kaks hektarit.

Tulenevalt eeltoodust ja kokkuvõtvalt saab väita, et

riigivaraseaduses kavandatud muudatustega väheneb

halduskoormus olulisel määral: nõusolekumenetlus ei ole

enam vajalik riigi põllumajandusmaa kasutusse andmisel

ning alla kahe hektari suuruste kinnistute võõrandamiseks.

4.2 RePõM nõusoleku küsimine suurendab halduskoormust ja dubleerib

kehtivaid menetlusi. Nõusoleku taotlemine RePõMilt eeldab eraldiseisvat

loaandmismenetlust, mis toob kaasa vajaduse paralleelsete dokumentide ja

otsuste kooskõlastamiseks. Kavandatav säte dubleerib riigivara

Mittearvestatud.

Vt real 4.1 toodud selgitusi ja põhjendusi.

Kõnealused kavandatavad muudatused riigivaraseaduses on

kantud eesmärgist vähendada ebaproportsionaalset

7

vajalikkuse väljaselgitamise (RKVR) menetlust, mille raames toimub juba

kinnisasjade kasutuse otstarbekuse hindamine. Soovitame kaaluda

RePõMi kaasamist RKVR menetlusse integreeritult, mitte täiendava

loaandjana. Praktikas on sarnane mudel hästi toiminud näiteks

Keskkonnaameti ja RMK koostöös, kus kõik müügiks kavandatavad

kinnistud läbivad RKVR menetluse ja vajadusel tehakse avalikust huvist

lähtuvaid otsuseid.

halduskoormust nii riigivara valitsejatele kui ka Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumile. Eelnõuga kavandatakse

eemaldada just täna kehtivad ülemäärased ja liigset

bürokraatiat põhjustavad nõuded, et kõiki riigi

põllumajandusmaaga kavandatud tehinguid (nii kasutusse

andmine kui võõrandamine) saaks teha üksnes Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul. Eelnõu

kohaselt oleks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

nõusolek vajalik üksnes kahe hektari suuruste ja suuremate

põllumajandusmaade võõrandamiseks.

Keskkonnaameti kui Kliimaministeeriumi valitsemisalas

tegutseva valitsusasutuse pädevus ei ole võrreldav

ministeeriumi pädevusega.

Ministeeriumile vabariigi valitsuse seaduse § 651 lõikega 1

seatud ülesanne põllumajandusmaa kaitsmise kohta ning

riigivaraseaduse § 37 lõikes 7 seatud ülesanne on

omavahelises korrelatsioonis – nõusoleku andmine või

sellest keeldumine peab olema riigi põllumajandusmaaga

tehtavate tehingute puhul läbi kaalutud ja põhjendatud ning

selliselt riigivara valitsejale siduv.

Siinjuures nõustume ka sellega, et kõik tehingud ja

menetlused võiks teha riigi kinnisvararegistri (RKVR)

kaudu, kuid hetkel see võimalik ei ole. RKVRi toimivuse

eest vastutab registri vastutava töötlejana

Rahandusministeerium.

Kindlasti ei välista nõusoleku menetlus koostööd

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asjaomaste

riigivara valitsejatega ning volitatud riigiasutustega.

4.3 Pindalaline kriteerium ei arvesta andmete dünaamilisust. Eelnõus esitatud

nõue, et nõusoleku küsimise kohustus tekib juhul, kui kinnisasjal on Selgitatud.

8

vähemalt kaks hektarit haritavat maad või looduslikku rohumaad, võib

praktikas tekitada õiguslikku ebakindlust. Katastriandmete (sh kõlvikute

pindalade) muutumine ajas – näiteks EP väljakuulutamise eel (1,99 ha) ja

järel (2,01 ha) – võib muuta maatulundusmaa vastavust kriteeriumile.

Seetõttu soovitame loobuda rangest pindalalisest piirist ja eelistada

paindlikumat lähenemist, kus kinnisasja võõrandamise otstarbekust

hinnatakse terviklikult RKVR menetluses.

Toodud põhjendus ei ole arusaadav. Maakataster väljendab

üheselt kõlvikute suurust ja asukohta. Kui need andmed on

tegelikkuses muutunud, siis peab riigivara valitseja

koostöös MaRuga andmete õigsuse eest hea seisma.

4.4 Mõiste „maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasi“ vajab täpsustamist

Katastriüksusel võib olla kuni kolm sihtotstarvet, mis määratakse 5%

kaupa. Eelnõus ei ole selgitatud, millal loetakse kinnisasi § 37 lõike 8

tähenduses maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjaks – kas piisab vaid

5% astmest või nõutav on suurem osakaal? Et vältida

tõlgendamisprobleeme, palume sätestada sihtotstarbe osakaalu alampiir,

mille puhul loetakse kinnisasi maatulundusmaaks.

Selgitatud.

Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja mõiste tuleneb

maakatastriseadusest. Olenemata sellest, kas tegemist on

liitsihtotstarbega katastriüksusega või mitte, kui sellele on

määratud maatulundusmaa sihtotstarve, siis on kinnisasi ka

maatulundusmaa sihtotstarbega.

4.5 Nõusoleku andmiseks vajalike andmete määramatus. Eelnõu § 37 lõike 9

punktis 1 viidatud „väärtusliku põllumajandusmaa massiivi“ ja

„väärtusliku püsirohumaa“ määratlemiseks ei ole olemas ühtset,

kättesaadavat ja ajakohast andmekihti. Praktikas kasutatakse erinevaid

andmeallikaid (PRIA kaart, MaRu geoportaal, kohalike omavalitsuste

üldplaneeringud), mille andmed võivad erineda või olla vastuolulised.

Soovitame eelnõus selgelt määratleda, millistele andmekogudele RePõM

peab nõusoleku andmisel tuginema, tagamaks õigusselgust ja andmete

ühtset tõlgendamist.

Selgitatud.

Nõustume, et väärtuslike põllumajandusmaade ja

väärtuslike püsirohumaade kohta ei ole ühtset kaardikihti,

kuid nimetatud andmed on kättesaadavad planeeringute

andmekogust. Planeeringute andmekogust (PLANK), kus

on kajastatud erinevad kehtestatud planeeringud, on

kättesaadavad väärtuslikke põllumajandusmaid kajastavad

üldplaneeringud ja maakonnaplaneeringud. Lisaks on

asjakohased andmed kohaliku omavalitsuse üksuste

kodulehtedel. Väärtuslike püsirohumaade kohta saab teavet

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist. Kui

väärtusliku põllumajandusmaa või väärtusliku püsirohumaa

olemasolu peaks saama Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi poolt maa võõrandamiseks

nõusoleku andmisel keeldumise põhjuseks, tuleb see

haldusmenetluse seaduses ettenähtu kohaselt põhjendada,

sh viidates asjakohastele andmetele.

9

Oleme seisukohal, et seaduses erinevatele andmekogudele

või -allikatele viidata ei ole asjakohane, sest need võivad

ajas muutuda (täieneda jms).

Täiendame selgitustega seletuskirja.

4.6 Erisused võõrandamises – vajadus varasema menetlusfaasi sidumiseks

Praktikas võib kinnisasi, millele nõusoleku küsimise kohustus rakendub,

tekkida alles pärast jagamistoiminguid (nt vahetusmaad Rail Balticu või

RKIKi vajadusteks). Sellisel juhul antakse kinnisasi RMK poolt üle teisele

riigivara valitsejale, kes viib läbi võõrandamise. Kui RePõM keeldub

seejärel nõusolekut andmast, võivad varasemad toimingud ja kulud

osutuda põhjendamatuks. Selliste olukordade vältimiseks soovitame

nõusoleku küsimise kohustus siduda varasema otsustustasandiga – näiteks

maakorraldustoimingute või planeerimisprotsessi algatamisega.

Selgitatud.

Seadus näeb ette, et nõusolekut tuleb küsida riigi

põllumajandusmaa võõrandamisel. Kui sellele eelnevad

erinevad menetlustoimingud, siis ei saa ega pole ka vajalik

neid üksikasjalikult seadusega reguleerida.

Toodud näite puhul võib esineda ka vastupidine näide:

näiteks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

andnud nõusoleku mingis planeerimisprotsessi etapis, kuid

tegelikkuses võib olukord kujuneda hoopis teistsuguseks

ning ministeeriumi nõusoleku menetlus on osutunud

ennatlikuks/liigseks menetlustoiminguks või sootuks

ebaõigeks või riigi huve kahjutavaks otsuseks.

Riigiasutused saavad alati suhelda ja menetlustoiminguid

täpsustada ka tavapärase koostöö käigus, ilma et selleks

seadusesäte peaks olema.

4.7 Nõusoleku küsimise kohaldumisala täpsustamine tasuta võõrandamise

korral Eelnõu ei selgita, kas nõusoleku küsimise kohustus laieneb ka tasuta

võõrandamisele riigivaraseaduse § 33 alusel. Palume eelnõus täpsustada,

kas ja millistel juhtudel nõusoleku nõue kehtib ka tasuta üleandmise puhul

(nt riigiasutuste vahelise vara liikumisel).

Selgitatud.

Riigiasutuselt teisele riigiasutusele vara üleandmine ei ole

selle võõrandamine ning põllumajandusmaa puhul

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolne

nõusoleku menetlus ei rakendu.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on aga

seisukohal, et kui riigivara, milleks on kaks hektarit või

rohkem põllumajandusmaad, kavandatakse anda üle

riigivaraseaduse § 33 alusel, sh tasuta võõrandamisena,

rakendub nõusoleku menetlus.

10

4.8 Kokkuvõtvalt toetame eelnõu eesmärki riigivara võõrandamise protsesside

läbipaistvamaks ja otstarbekamaks muutmist. Siiski leiame, et § 37 lõigete

8 ja 9 kavandatud sõnastus ei ole kooskõlas eelnõu üldise sihiga ning vajab

täpsustamist ja kohandamist praktikas toimivate lahenduste alusel.

Vastused antud ridadel 4.1–4.7

1

Maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse maaparandusseadust (edaspidi ka MaaParS) ja riigivaraseadust.

Muudatused on tingitud järgmistest maaparandusseadusest või riigivaraseadusest tulenevatest

probleemidest:

 maaparanduse alal tegutsevad vastutavad spetsialistid ei saa 2026. aastal tegevust jätkata,

kuna puudub võimalus täita täienduskoolituse nõuet;

 paljud vanad kuivendussüsteemid jäävad maaparandussüsteemide registrisse (edaspidi ka

register) kandmata kuluka ja keeruka loamenetluse tõttu;

 põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega riigimaa kasutusse

andmise ja võõrandamise protsessid venivad liigse nõusolekumenetluse tõttu.

Eelnõu eesmärk on vähendada isikute halduskoormust ja muuta regulatsioonid paindlikumaks.

Eelnõuga maaparandusseaduses tehtavad muudatused kaotavad täienduskoolituse nõude ja

lihtsustavad vanade maaparandussüsteemide registrisse kandmist ning riigivaraseaduses

tehtavad muudatused lihtsustavad põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa

sihtotstarbega riigimaa kasutusse andmist ja võõrandamist. Kõik muudatused vähendavad

isikute halduskoormust.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunikud Merly Kiisler (625 6241,

[email protected]) ja Helve Hunt (625 6511, [email protected]) ning sama osakonna

valdkonna juht Reena Osolin (625 6287, [email protected]). Riigivaraseaduse §-s 105

tehtavate muudatuste osa on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja

ruumipoliitika osakonna nõunik Eike Pärnamägi (5343 7818, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127, [email protected]). Keeleliselt on eelnõu

toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni

Kohal (5698 3427, [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on kiireloomulise eelnõuga, mis

tuleneb vajadusest võimaldada enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemide

registrisse kandmist ka pärast 2026. aasta 1. jaanuari, mis on kehtivas õiguses sätestatud

KAVAND

08.09.2025

2

tähtpäevaks. Registrisse kandmise avalduste rohkuse tõttu ei ole tähtpäevast kinnipidamine

praktikas võimalik. Samuti on registrisse kandmata palju metsamaal asuvaid

maaparandussüsteeme, mille registrisse kandmiseks ei ole avaldust esitatud. Seetõttu on

vältimatu kiire õigusmuudatus, et vältida maaomanike põhjendamatut halduskoormust.

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu

punktiga 224: Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame teenuseid ja

regulatsioone. Eelnõu panustab tegevuspõhise riigieelarve programmi „Maa- ja

ruumiprogramm 2025–2028“ tegevusse 6.5 „Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika

kujundamine“ ning arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030“ tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ eesmärgi täitmisesse.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) maaparandusseadus (RT I, 30.12.2024, 12);

2) riigivaraseadus (RT I, 30.12.2024, 16).

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõus sätestatud muudatused tehakse eelkõige eesmärgiga:

1) vähendada isikute halduskoormust;

2) vähendada riigiasutuse töökoormust ja lihtsustada asjaajamist;

3) kajastada maaparandussüsteemide registris kasutusel olevaid maaparandussüsteeme;

4) võimaldada maaparanduse alal tegutseval vastutaval spetsialistil jätkata tegutsemist

vastutava spetsialistina ka pärast 2025. aastat.

2.1 Vastutava spetsialisti täienduskoolitusel osalemise nõudest loobumine

Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab vastutava spetsialistina, v.a maaparandusehituse alal,

tegutsemiseks olema täidetud kolm nõuet: vastutaval spetsialistil peab olema erialane

kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane töökogemus asjaomasel alal ning ta peab iga viie aasta

järel läbima Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) heakskiidetud õppekava alusel

täienduskoolitusasutuses täiskasvanute koolituse seaduse ja MaaParS-i alusel kehtestatud

õigusakti nõuete kohase täienduskoolituse. Maaparandusehituse alal vastutava spetsialistina

tegutsemiseks peab olema täidetud kaks nõuet: vastutaval spetsialistil peab olema erialane

keskeri- või kutsekeskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt kolmeaastane

töökogemus maaparandusehituse alal. Maaparandusehituse alal töötavale vastutavale

spetsialistile täienduskoolituse nõuet kehtestatud ei ole.

Kehtivas MaaParS-is kehtestati vastutavale spetsialistile täienduskoolituse nõue eesmärgiga

suurendada tema asjatundlikkust ja parandada kutsekvalifikatsiooni, mis kokkuvõttes pidi

vastutava spetsialisti juhendamisel aitama parandada rajatavate või rekonstrueeritavate

maaparandussüsteemide kvaliteeti. Vastutavad spetsialistid pidid läbima täienduskoolituse iga

viie aasta järel alates MaaParSi jõustumisest 01.01.2019.

MaaParS-i rakendamisel selgusid paraku täienduskoolitust puudutavad kitsaskohad. Olulisim

probleem tõusetus selles, et täienduskoolitust korraldama pidavad asutused ei ole olnud

huvitatud maaparandusalaste täienduskoolituste korraldamisest. Koolitusi on korraldanud vaid

Eesti Maaülikooli Avatud Ülikool. Toimunud on vaid üks koolituste tsükkel. Seetõttu ei saa

eeldada, et kõikidel vastutava spetsialistina tegutsemisest huvitatud isikutel on olnud võimalik

3

nendel täienduskoolitusel osaleda. Kehtiva MaaParS-i kohaselt ei saa vastutav spetsialist, kes

kõikidel vajalikel koolitustel ei ole osalenud, jätkata vastutava spetsialistina tegutsemist.

MaaParS-i alusel kehtestatud maaeluministri 19. septembri 2018. a määrusega nr 56

„Maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse

omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi ala vastutava spetsialisti täienduskoolituse

nõuded“ sätestati vastutava spetsialisti täienduskoolituse nõuded, kuid need ei ole täitnud oma

eesmärki. Kõnealune nõue käsitleda täienduskoolitusel kõiki nimetatud määruses kajastatud

teemasid võib ka pigem takistada päevakajalistele ja ajas vajalikele teemadele keskendumist,

nagu näiteks keskkonnakaitserajatiste kavandamine. Nõue, et koolitusi peaks korraldama vaid

täienduskoolitusasutus, on olnud pigem kitsendavaks teguriks, sest vajalikke koolitusi on

korraldanud ja korraldavad ka riigiasutused oma pädevusvaldkonnas, näiteks MaRu,

maaparandust puudutavate uuringute ja juhendmaterjalide koostajad, erinevate toetuste

taotlejad ja menetlejad toetustega finantseeritavate tegevuste tulemuste tutvustamiseks,

ehitusmaterjalide tootjad ja tarnijad ehitustoodete tutvustamiseks ning seltsid ja ühingud (Eesti

Maaparandajate Selts ja Eesti Veeinseneride Liit) päevakajaliste teemade tutvustamiseks.

Eelnõuga loobutakse vastutavale spetsialistile seatud täienduskoolituse nõudest. Muudatusega

väheneb isikute halduskoormus.

2.2 Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud sellisele maaparandussüsteemile kasutusloa antuks

lugemine, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata

Maaparandusseaduse esimene redaktsioon jõustus 2003. aasta 1. juulil. Selle seaduse alusel

loodi ka maaparandussüsteemide register. Registri pidamise eesmärk oli ja on avaldada teavet

kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate maaparandussüsteemide ning nendega seotud

menetluste kohta ning võimaldada nimetatud maaparandussüsteemide üle arvestuse pidamist ja

järelevalve teostamist. Tolleaegsed maakondlikud maaparandusbürood, kes olid

maaparanduspoliitika elluviijad, kandsid enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud

maaparandussüsteemid (edaspidi ka süsteem) registrisse säilinud dokumentatsiooni alusel.

Kehtiva, 2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud MaaParS-iga on antud maaomanikele võimalus

taotleda enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud ja seni registrisse kandmata maaparandussüsteemide

registrisse kandmist hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ei

ole maaparandussüsteemi registrisse kandmiseks muid õiguslikke võimalusi ette nähtud. Samas

on aga mitmel puhul maaparandussüsteemide registrisse kandmise jätkumine ka pärast

seaduses sätestatud tähtpäeva põhjendatud ja vajalik. Näiteks on ilmnenud, et paljude (eelkõige

erametsas asuvate) maaparandussüsteemide kohta ei ole säilinud süsteemide rajamist tõendavat

dokumentatsiooni, mis omakorda on nende registrisse kandmist ka takistanud või viivitanud.

Erametsade infrastruktuuri uuringus1 leiti, et ligemale pooled (u 350 000 hektarit) erametsades

paiknevatest kuivendussüsteemidest on registrisse kandmata. MaRu andmetel on 2025. aasta

maikuu seisuga ajavahemikus 2019. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta maini kasutusluba antuks

loetud ja registrisse kantud u kümme protsenti sellistest maaparandussüsteemidest. Seega on

hinnanguliselt registrisse kandmata u 315 000 hektaril erametsamaal paiknevat

maaparandussüsteemi. Kui süsteem ei ole 2026. aasta 1. jaanuariks registrisse kantud, siis

eeldab see pärast nimetatud tähtpäeva kehtiva seaduse kohaselt loamenetlust ja uue

kuivendussüsteemi rajamist ning maaomanikule ka sellega seotud kulusid. Sellest tulenevalt on

1 Erametsade infrastruktuuri uuring, https://www.eramets.ee/wp-

content/uploads/2013/01/erametsade_infrastruktuuri_uuring.pdf

4

asjakohane teha MaaParS-is kiireloomuline muudatus, millega võimaldatakse jätkata

maaparandussüsteemide registrisse kandmist, minimeerides erametsamaa omanike

halduskoormust ja kulusid. Muudatusega tagatakse, et registris kajastatakse tegelik olukord

maaparanduses. Muudatus on vajalik ka seetõttu, et metsamaa omanikud, kes tänaseks juba on

esitanud taotlused maaparandussüsteemi registrisse kandmiseks, kuid kelle taotluste

menetlemine on osutunud aeganõudvaks, saaksid oma maal olevad maaparandussüsteemid

siiski võimalikult kiiresti registrisse kantud.

Kehtivas regulatsioonis on sätestatud kohustus maaparandussüsteem enne registrisse kandmist

rekonstrueerida, kui maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ei taga mulla veerežiimi, mis sobib

maaviljeluseks, ja maaparandussüsteemi eesvool ei taga liigvee äravoolu kuivendusvõrgust.

Metsa kasvu seisukohast on need nõuded otstarbekad alles metsauuendamise järgselt.

Maaparandussüsteem on vajalik metsa kasvu algusperioodil, sest kasvav mets toimib üldjuhul

ise kuivendajana. Seetõttu ei ole otstarbekas nõuda maaparandussüsteemil

rekonstrueerimistööde tegemist üksnes registrikande tegemiseks. Samas on selge, et

raieküpsuse saavutanud mets on vajanud oma kasvu algaastatel nõuetekohaselt toimivat

kuivendussüsteemi ja nii on ka edaspidi eelkõige metsa kasvu algstaadiumis kuivendussüsteemi

nõuetekohane toimimine vältimatult vajalik. Ehk teisisõnu, erinevalt põllumajandusmaast, kus

taime kasvutsükkel on üldjuhul üks aasta, on metsa kasvutsükkel u 70 aastat. Selle aja jooksul

võivad algselt projekteerimisnormidele vastavad, noore metsa vajadustest lähtuvalt

projekteeritud kuivenduskraavid amortiseeruda, kuid need tagavad kasvavale metsale jätkuvalt

sobiva mullaveerežiimi. Alles metsa uuendamisel on vajalik maaparandussüsteemid

rekonstrueerida ehk viia projekteerimisnormidele vastavaks.

Eelnõus on lahendatud olemasoleva ja peamiselt metsamaal paikneva kuivendussüsteemi

registrisse kandmine selliselt, et registrisse kandmise järgselt ei teki omanikele täiendavaid

kohustusi (v.a süsteemi rekonstrueerimise korral). Registrisse kandmiseks ei ole vaja nimetatud

maaparandussüsteemi eelnevalt rekonstrueerida. MaRu kannab kuivendussüsteemid registrisse

selliselt, et süsteemile eesvoolu ei määrata. Sellise süsteemi rekonstrueerimise korral tuleb aga

taotleda kõik maaparandussüsteemi ehitamiseks vajalikud load – projekteerimistingimused,

ehitusluba ja kasutusluba. Loamenetlusega on tagatud kõigi asutuste ja isikute kaasamine, kelle

pädevusse see kuulub või kelle huve rekonstrueerimine võib mõjutada. Seni on kohaldunud

registrisse kandmata maaparandussüsteemile üksnes kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskiri,

kuid sedagi üksnes sellise eeskirja olemasolul. Pärast nimetatud maaparandussüsteemi

rekonstrueerimist kohaldatakse tema suhtes kõiki MaaParS-is sätestatud nõudeid.

Muudatusega väheneb nii isikute halduskoormus kui ka riigiasustuste töökoormus.

2.3 Riigivaraseaduses sätestatud juhtudel põllumajandusmaa kasutusõiguse andmiseks

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusoleku küsimisest loobumine

Alates 2025. aasta jaanuarist hakkas riigivaraseaduses kehtima nõue, et riigivara valitseja või

tema volitatud asutus võib põllumajanduslikul otstarbel kasutatavat maad anda kasutamiseks

selle seaduse § 19 lõike 7 kohaselt või võõrandada selle seaduse § 37 lõike 8 punkti 1 kohaselt

üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul.

Nimetatud nõue peeti asjakohaseks kehtestada riigivaraseaduses perioodil, mil Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas oli kogu maapoliitika kavandamisega seonduv, et

tagada kontroll ja ülevaade kõigi riigivara valitsejate ja volitatud asutuste poolt kavandatud riigi

põllumajandusmaa tehingute üle. Senine praktika on aga näidanud, et riigi põllumajandusmaa

kasutusse andmiseks ning väikeste, alla kahe hektari suuruste, maaüksuste võõrandamiseks on

5

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusoleku nõue ilmselgelt liigne bürokraatia ning

sellega seonduvad menetlustoimingud ajakulukad.

Tulenevalt eeltoodust ning riigivaraseaduse §-s 8 on seatud üldpõhimõttest, et riigivara valitseja

on nii ehk teisiti kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja

heaperemehelikult, on põhjendatud riigivaraseaduse § 19 lõike 7 kehtetuks tunnistamine ning

§ 37 lõike 8 muutmine.

Lisaks tunnistatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul kehtetuks

riigivaraseaduse § 105 lõiked 2, 4 ja 5, kuna maa ajutise kasutamise lepingud kehtisid kuni

2017. aasta 31. detsembrini. Nii pika aja möödumisel ei ole enam põhjendatud anda

põllumajandusmaa kasutamiseks või omandamiseks eelisõigust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse maaparandusseadust, §-ga 2

riigivaraseadust ning §-ga 3 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse maaparandusseadust.

Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse MaaParS-i § 26 lõike 5 punktis 2, § 35 lõikes 4 ja § 36

lõikes 1 tekstiosa „2–5“ tekstiosaga „2–4“. Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse MaaParS-i § 33

lõikes 8 tekstiosa „lõigetes 2 ja 5“ tekstiosaga „lõikes 2“. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse

MaaParS-i § 36 lõiked 5–7 ja 9 ning § 37 lõike 1 punkt 4 kehtetuks. Kõik nimetatud muudatused

on seotud vastutava spetsialisti täienduskoolituse nõudest loobumisega.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab vastutav spetsialist, v.a maaparandusehituse alal,

tegutsemiseks iga viie aasta järel läbima MaRu heakskiidetud õppekava alusel

täienduskoolitusasutuses täiskasvanute koolituse seaduse ja MaaParS-i alusel kehtestatud

õigusakti nõuete kohase täienduskoolituse. Vastutatavad spetsialistid on ettevõttes need isikud,

kes on pädevad maaparandusalal. Muudatuse vajalikkus tuleneb praktikast, kus kehtivad

nõuded vastutava spetsialisti täienduskoolituse kohta ei ole täitnud algset eesmärki. Tänaseks

on umbes pooled vastutavad spetsialistid saanud läbida MaaParS-is ette nähtud

täienduskoolituse, kuna napib koolituse läbiviijaid. Sellises olukorras ei ole ettevõtjal, kes

soovib alustada või jätkata tegutsemist maaparanduse alal, seda võimalik teha. Lisaks on selge,

et vastutavate spetsialistile vajalikud ja aktuaalsed teadmised on saavutatavad ka teistel viisidel

– eelkõige riigiasutuste poolt korraldatavate erinevate kursuste ja õppepäevade abil. Seega on

asjakohane täienduskoolitusel osalemise nõudest loobuda (MaaParS-i §-s 36 tehtavad

muudatused, osaliselt eelnõu § 1 p 1 ja eelnõu § 1 p 3). Eeltoodust tulenevalt ei pea ka

väikesüsteemi kava ega teostusjoonist edaspidi koostama isik, kes läbib nimetatud

täienduskoolituse (eelnõu § 1 punktid 1 ja 2).

Kuna loobutakse täienduskoolitusel osalemise nõudest, siis ei ole edaspidi asjakohane nõuda,

et ettevõtja esitaks maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse andmeid vastutava

spetsialisti täienduskoolituse läbimise kohta. Seetõttu tunnistatakse MaaParS-i § 37 lõike 1

punkt 4 kehtetuks (eelnõu § 1 punkt 3).

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse MaaParS-i §-ga 981, millega reguleeritakse enne

2003. aasta 1. juulit ehitatud sellisele maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemine, mis

on maaparandussüsteemide registrisse kandmata. Edaspidi võib MaRu peamiselt metsamaal

paiknevad enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemid, mille veejuhtmed ehk

kraavid on Eesti topograafia andmekogu (edaspidi ETAK) kaardilt nähtavad, kanda

6

maaparandussüsteemide registrisse omal algatusel. Teise võimalusena saab maaomanik ise

taotleda samade süsteemide registrisse kandmist, kui veejuhtmed ei ole ETAK-i kaardilt

nähtavad. Sellisel juhul tuleb maaomanikul esitada maaparandussüsteemi mõõdistamisjoonis

(edaspidi ka mõõdistamisjoonis). Mõlematel juhtudel kantakse süsteemi maa-ala

maaparandussüsteemide registrisse ning kuvatakse MaRu maaparandussüsteemide

kaardirakenduses seni registrisse kantud süsteemidest eristuvalt. ETAK-isse

maaparandussüsteeme ei kanta. Samuti ei kanta ETAK-isse neid veejuhtmete võrke, mis ei ole

sinna kantud, kuid mille puhul esitatakse MaRu-le mõõdistamisjoonis.

Selleks, et enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemile, mis on

maaparandussüsteemide registrisse kandmata, saaks MaaParS-i § 981 kohaselt kasutusloa

antuks lugeda on kaks võimalust: 1) veejuhtmete võrk paikneb peamiselt metsamaa kõlvikuna

maakatastrisse kantud metsamaal ja on kantud ETAK-isse; 2) veejuhtmete võrk paikneb

peamiselt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud metsamaal ning Maa- ja Ruumiametile

on esitatud maaparandussüsteemi mõõdistamisjoonis.

Maaparandussüsteem on vett juhtivate rajatiste kogum ehk veejuhtmete võrk liigvee

vastuvõtmiseks. Samas kõik veejuhtmete võrgud, mis on rajatud liigvee vastuvõtmiseks

(näiteks sademeveesüsteemid), ei ole maaparandussüsteemid. Maaparandussüsteem saab olla

vaid selline veejuhtmete võrk, mis on rajatud maatulundusmaa viljelusväärtuse

suurendamiseks.

Veejuhtmete võrk peab MaaParS-i § 981 lõike 1 punkti 1 kohaselt asuma peamiselt metsamaal.

Selle valiku on tinginud see, et eelkõige erametsas asuvate maaparandussüsteemide kohta ei ole

säilinud süsteemide rajamist tõendavat dokumentatsiooni, mis omakorda on nende registrisse

kandmist ka takistanud või viivitanud. Seetõttu soovitakse maaparandussüsteemide n-ö

lihtsustatud korras arvele võtmist võimaldada just enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud metsamaal

paiknevate maaparandussüsteemide puhul. Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud

põllumajandusmaal paikneva maaparandussüsteemi registrisse kandmiseks on jätkuvalt vajalik

veenduda selle vastavuses maaparandussüsteemile esitatavatele nõuetele (kehtiv MaaParS-i §

99 lg 1). Suures osas on põllumajandusmaal paiknevad maaparandussüsteemid registrisse

kantud ning sellistele süsteemidele kasutusloa antuks lugemist jõuab veel taotleda 2025. aasta

jooksul. Põllumajandusmaal asuvale maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemise

menetlusele kohaldatakse enne MaaParS-i § 981 jõustumist kehtinud õigusnorme (kehtivad

MaaParS-i §-d 99–101). Erisus on siin selles, et registrisse ei pea jõudma kanda nimetatud

süsteeme 2026. aasta 1. jaanuariks (MaaParS-i § 981 lg 12).

Sõnastus „peamiselt metsamaal“ võimaldab registrisse kanda ka sellise maaparandussüsteemi,

mis osaliselt asub muu sihtotstarbega maal kui maatulundusmaa ning võib olla osaliselt ka

põllumajandusmaal. Paratamatult jääb osa metsakuivendust teenindavat veejuhtmete võrku

ning seetõttu ka osa kuivendatavat maa-ala muule maale. MaRu peab tegema andmete

analüüsiks eelvaliku, seades tingimuseks, et üle 50 protsendi maaparandussüsteemi alast peab

jääma metsamaa kõlvikule, ning täpsustama seejärel maaparandussüsteemi maa-ala ulatuse,

mis kantakse maaparandussüsteemide kaardile ja selle pindala registrisse.

Veejuhtmete võrk peab MaaParS-i § 981 lõike 1 punkti 2 kohaselt olema kantud ETAK-i

kaardile või peab olema Maa- ja Ruumiametile esitatud maaparandussüsteemi

mõõdistamisjoonis. Kui veejuhtmete võrk ei ole ETAK-i kaardil nähtav, aga süsteemi

soovitakse registrisse kanda, siis esitab maaomanik MaRu-le maaparandussüsteemi

mõõdistamisjoonise. Mõõdistamisjoonise kohustuslike andmete loetelu on sätestatud sama

paragrahvi lõikes 2. Andmete loetelu kehtestamisel on lähtutud sellest, milliseid andmeid on

MaRu-l maaparandussüsteemi võimaliku maa-ala ulatuse määramiseks ja süsteemi registrisse

kandmiseks vaja. Lisaks peab mõõdistamisjoonis vastama maaeluministri 20. detsembri 2018.

7

a määruses nr 77 „Maaparanduse uurimistöö nõuded“ sätestatud täpsusnõuetele (MaaParS-i §

981 lg 3). Täpsusnõue on sama, mis maaparandussüsteemi ehitusprojekti kaartidel. Metsamaa

kraavkuivenduse korral tehakse topogeodeetiline mõõdistamine mõõtkavas vähemalt 1:10000

ning mõõdistamisvead ei tohi olla suuremad, kui nimetatud määruses on sätestatud. Samuti

esitab maaomanik kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse, et

maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003. aasta 1. juulit (MaaParS-i § 981 lg 4). Kinnituses

võib maaomanik viidata ajaloolistele kaartidele või muudele tõenditele.

MaRu määrab MaaParS-i § 981 lõike 5 kohaselt esialgse (võimaliku) maaparandussüsteemi

maa-ala, võttes aluseks keskmise kuivenduse mõjuala, 80 meetrit äärmise veejuhtme teljest

väljapoole, ja kannab maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide registrisse. Kui esitatakse

mõõdistamisjoonis, siis MaRu kannab süsteemi registrisse, võttes aluseks mõõdistamisjoonisel

esitatud andmed. Seejuures võetakse maaparandussüsteemi maa-ala määramisel arvesse mitte

rohkem kui pool maaeluministri 6. mai 2019. a määruses nr 45 „Maaparandussüsteemi

projekteerimisnormid“ kehtestatud kuivenduskraavide vahekaugusest. Samuti ei või kraavide

vahekaugus olla suurem ega väiksem kui pool projekteerimisnormide vastavatest suurimatest

või vähimatest väärtustest. Näiteks, valdavalt angervaksa kasvukohatüübiga metsas on

projekteerimisnormide kohane kraavide vahekaugus 120 kuni 180 meetrit, siis saab

kuivendusvõrgu maa-ala ulatuse määrata 60 kuni 90 meetrit (mitte näiteks 50 või 110 meetrit).

Sõltumata sellest, kas süsteemi maa-ala määrab MaRu ise või kantakse see mõõdistusjoonisel

esitatud andmete alusel registrisse, on see esialgne, lihtsustatud korras registrisse kantav

süsteemi maa-ala. Hiljem, kui maaparandussüsteem rekonstrueeritakse, võib

maaparandussüsteemi maa-ala täpsustuda.

MaaParS-i § 981 lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi andmehõive korras

maaparandussüsteemide registrisse kandmisel ei ole süsteemi omaniku tahteavaldus vajalik.

MaRu-l on vajalikud andmed selleks olemas ning kui maaomanik ei soovi süsteemi

rekonstrueerida, siis puuduvad tal ka maaparandusseadusest tulenevad kohustused, sh

hoiukohustus (MaaParS-i § 981 lg 7), mistõttu MaRu maaparandushoiutööde tegemise üle

järelevalvet ei tee. Kui maaparandushoiutöid soovitakse või on vajadus teha, siis tuleb neid teha

hea tava2 kohaselt ehk eelkõige veekeskkonda säästvalt ning põhimõttel, nii palju kui vajalik ja

nii vähe kui võimalik (MaaParS-i § 981 lg 8). Kui süsteem aga rekonstrueeritakse, näiteks

soovitakse rajada lisaks olemasolevatele kraavidele juurde uusi kraave, siis kohalduvad

rekonstrueerimisele kõik maaparandusseaduses sätestatud ehitamisega seotud nõuded.

Uurimis- ja projekteerimistööde käigus määratakse süsteemile eesvool, mis kasutusloa

andmisel kantakse maaparandussüsteemide registrisse. Samuti võib uurimis- ja

projekteerimistööde käigus täpsustuda maaparandussüsteemi maa-ala vastavalt metsa

kasvukoha tüübile. Rekonstrueerimise järgselt kohalduvad süsteemile kõik

maaparandusseaduses sätestatud nõuded, sealhulgas maaparandushoiu kohustus (MaaParS-i §

981 lg-d 9 ja 10). Maaparandussüsteemi omanike teadmata neile seadusest tulenevaid kohustusi

ei teki, sest rekonstrueerimiseks on vajalik taotleda projekteerimistingimused, ehitusluba ja

kasutusluba ning selleks on vajalik kõigi maaparandussüsteemi omanike nõusolek.

MaRu teavitab pärast maaparandussüsteemi registrisse kandmist maaomanikke mõistliku aja

jooksul (MaaParS-i § 981 lg 6). Süsteem kantakse andmehõive korras registrisse ja

maaomanikele ei teki sellega seoses kohustusi, mistõttu ei ole vaja maaomanikke teavitada enne

2 Kuivendussüsteemide eesvoolude veekeskkonda säästva hoiu põhimõtted,

https://maaruum.ee/sites/default/files/documents/2024-

12/Kuivendussusteemide__hoiu_pohimotted_fotodega_18.pdf

8

registrikande tegemist. Kuna maaomanikele kohustusi ei teki, pole ka otsene ajapiirang oluline,

seetõttu teavitatakse maaomanikke mõistliku aja jooksul.

Enne MaaParS-i § 981 jõustumist alustatud lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemile (see on

süsteem, mis asub peamiselt metsamaal) kasutusloa antuks lugemise menetlusele kohaldatakse

nimetatud paragrahvis sätestatut (MaaParS-i § 981 lg 11). See tähendab, et enne 2003. aasta

1. juulit ehitatud ja peamiselt metsamaal paiknevate süsteemide kasutusloa antuks lugemise

menetlused, mis algasid enne selle paragrahvi jõustumist ning MaaParS-i §-de 99 ja 100 alusel,

lõpetatakse MaaParS-i § 981 sätestatu kohaselt. See on vajalik seetõttu, et metsamaa omanikud,

kes tänaseks juba on esitanud taotlused maaparandussüsteemi registrisse kandmiseks, kuid kelle

taotluste menetlemine on osutunud aeganõudvaks, saaksid oma maal olevad

maaparandussüsteemid siiski võimalikult kiiresti registrisse kantud. MaaParS-i §-s 981

sätestatud regulatsioon peaks selliste süsteemide arvele võtmist oluliselt kiirendama.

Põhjalikumad selgitused metsamaal paiknevate süsteemide kohta erisuse tegemiseks on toodud

seletuskirja punktis 2.2.

Kui maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003. aasta 1. juulit ja on maaparandussüsteemide

registrisse kandmata ning veejuhtmete võrk ei paikne peamiselt metsamaa kõlvikuna

maakatastrisse kantud metsamaal, kuid see on kantud ETAK-isse või on Maa- ja Ruumiametile

esitatud mõõdistamisjoonis, siis kohaldatakse MaaParS-i § 981 jõustumise ajaks pooleliolevale

kasutusloa antuks lugemise menetlusele enne MaaParS-i § 981 jõustumist kehtinud õigusnorme,

välja arvatud käesoleva seaduse § 102 (MaaParS-i § 981 lg 12). See tähendab, et

põllumajandusmaal paiknevate maaparandussüsteemide arvele võtmise menetlused (millega

alustati enne MaaParS-i § 981 jõustumist) lõpetatakse seni kehtinud MaaParS-i §-de 99–101

alusel. Seejuures ei pea arvele võtmine lõppema 2026. aasta 1. jaanuaril. Kuna suures osas on

enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud põllumajandusmaal paiknevad maaparandussüsteemid

registrisse kantud, siis alates 2026. aasta 1. jaanuarist uusi kasutusloa antuks lugemise menetlusi

selliste maaparandussüsteemide puhul ei alustata. Kui sellise süsteemi kasutusloa antuks

lugemise menetlust ei oldud enne MaaParS-i § 981 jõustumist alustatud, siis tuleb selle süsteemi

arvele võtmiseks lähtuda kehtivast maaparandusseadusest (nt taotleda kasutusluba MaaParS-i

§-de 31–33 kohaselt).

Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks MaaParS-i §-d 99–103. Tegemist on

rakendussätete peatüki paragrahvidega, mis reguleerivad: 1) enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud

sellisele maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemist, mis on maaparandussüsteemide

registrisse kandmata; 2) pärast 2003. aasta 1. juulit, kuid enne MaaParS-i jõustumist ehitatud

sellisele maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemist, mis on maaparandussüsteemide

registrisse kandmata; 3) mõõdistamisjoonise koostamist ja kinnitamist; 4) punktides 1 ja 2

nimetatud maaparandussüsteemide registrisse kandmise tähtpäevasid.

Kehtiva MaaParS-i § 102 kohaselt kantakse enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud

maaparandussüsteem, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata, käesoleva seaduse

§-des 99 ja 100 sätestatud korras registrisse 2026. aasta 1. jaanuariks. MaaParS-i rakendamise

käigus on ilmnenud, et maaparandussüsteemide registrisse kandmise jätkumine on ka pärast

seaduses sätestatud tähtpäeva põhjendatud ja vajalik. Seetõttu täiendatakse MaaParS-i §-ga 981,

millega reguleeritakse enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud sellisele maaparandussüsteemile

kasutusloa antuks lugemine, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata. Uus § 981

asendab §-d 99–102, mistõttu ei ole vajadust nimetatud paragrahvide kehtima jätmiseks.

Edaspidi on nimetatud maaparandussüsteemile (mis paikneb peamiselt metsamaal) kasutusloa

antuks lugemise tingimused, nõuded mõõdistamisjoonisele, mõõdistamisjoonises sisalduma

peavad andmed ja selle esitamine, maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja

maaparandushoiunõuetega seonduv reguleeritud kõik ühes paragrahvis. Lisaks on §-s 981

9

reguleeritud ka see, millised õigusnormid on aluseks kehtiva seaduse alusel alustatud, kuid veel

pooleliolevatele menetlustele – seda nii metsamaal kui ka põllumajandusmaal paikneva

süsteemi puhul. Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud metsamaal ega põllumajandusmaal paikneva

maaparandussüsteemi registrisse kandmiseks edaspidi kohustuslikku registrisse kandmise

tähtpäeva ei sätestata.

MaaParS-i §-s 103 toodud tähtpäev on juba saabunud. Pärast 2003. aasta 1. juulit, kuid enne

MaaParS-i jõustumist ehitatud maaparandussüsteem, mis oli maaparandussüsteemide

registrisse kandmata, tuli registrisse kanda 2022. aasta 1. jaanuariks. Kuna MaaParS-i § 103

viitab MaaParS-i §-le 100, siis võib see tekitada ebaselgust, arvestades, et § 100 tunnistatakse

samuti kehtetuks. Eeltoodust tulenevalt on õigusselguse tagamiseks vajalik ka MaaParS-i § 103

kehtetuks tunnistada.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigivaraseadust.

Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks riigivaraseaduse § 19 lõige 7. Muudatuse

kohaselt pole edaspidi vajalik riigivara valitsejal või volitatud asutusel põllumajanduslikul

otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega maa (põllumajandusmaa) kasutamiseks

andmisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekut. Nõusoleku andmise menetlus

põllumajanduslikul otstarbel kasutusse andmisel on loonud tarbetut ja liigset ressursikulu

kõikidele selle menetluse osapooltele, kuna valdavalt jätkub põllumajandusmaa maakasutus nii

ehk teisiti põllumajanduslikul eesmärgil. Riigivara valitsejate, sh MaRu kui volitatud asutuse

ülesanne on tagada, et riigi omandis olev põllumajanduslikult kasutatav maa antakse rendile

üksnes põllumajanduslikuks kasutamiseks. Sellega kaasnev Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi nõusoleku andmise menetlus on liigne.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse riigivaraseaduse § 37 lõiget 8. Muudatuse kohaselt jäetakse

riigivaraseaduse § 37 lõikest 8 välja punkt 2, sätestades lõikega 8 Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi antava nõusoleku vajaduse üksnes põllumajandusmaa

võõrandamise korral.

Edaspidi võib riigivaraseaduse § 37 lõike 8 kohaselt riigivara valitseja või tema volitatud asutus

maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mille koosseisus on kaks hektarit või rohkem

põllumajanduslikult kasutatavat haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema maa

kõlvikut, võõrandada üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul. Vabariigi

Valitsuse seaduse § 651 lõike 1 kohaselt on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalas muu hulgas põllumajandusmaa kaitse ja kasutamise poliitika kavandamine. See

tähendab, et ministeerium peab jälgima ka seda, et riigi omandis olevaid põllumajandusmaid

jätkusuutlikult kasutataks. Senine riigivaraseaduse § 37 lõike 8 punktis 1 sätestatud nõue on

osutunud ülemääraselt bürokraatlikuks; suhteliselt väikeste, alla kahe hektari suuruste,

põllumajanduslikult kasutatavate maade kõlvikute võõrandamiseks seatud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi nõusoleku andmise menetlus on liigne. Siinjuures tuleb märkida,

et senini on valdavalt võõrandatavad riigi maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjad nii ehk

teisiti väikesed ning metsastumas või võsastumas või tühermaad ehk põllumajanduslikust

kasutusest väljas ning seega põllumajanduslikust aspektist riigile ebavajalikud. Tõenäosus

nende edasiseks kasutuseks põllumajandusmaana on väike, samas aga saab just uus eraomanik,

näiteks väiketootja, selle põllumajanduslikul eesmärgil uuesti kasutusse võtta. Seega on

asjakohane kehtestada põllumajandusliku maa suuruseks, millest alates on võõrandamiseks

vajalik Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolek, kaks hektarit. Kahe hektari

suuruste ja suuremate põllumajandusmaa kinnistute võõrandamise otstarbekus tuleb riigil

eelnevalt põhjalikult läbi kaaluda – põllumajandusmaa ja selle mullastik on vääramatult

10

taastumatu loodusressurss ning toidujulgeolekut tagav baas; selle võõrandamisel peab vältima

igasuguseid kahjusid, mis võivad nende toimingute või tehingute tulemusena kaasneda.

Riigivaraseaduse § 37 lõikest 8 jäetakse välja nõue, mille kohaselt riigivara valitseja või tema

volitatud asutus võib kinnisasja võõrandada üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

nõusolekul, kui asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud käesoleva seaduse § 96

lõikes 5 nimetatud taotluse koos põhjendusega selle kohta, et kinnisasi on talle vajalik. Antud

juhul on tegemist ilmse ülereguleerimisega, sest riigivaraseaduse mitmed teised asjakohased

sätted reguleerivad piisavalt riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelisi riigivara kasutusse

andmisega või võõrandamisega seotud tehinguid (riigivaraseaduse § 18 lg 2 p 1, § 19 lg 5, §-d

33, 34, 37, 96 jms).

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse riigivaraseaduse § 37 lõikega 9, sätestades riigi

põllumajandusmaa võõrandamiseks nõusoleku andmisest keeldumise alused. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium võib riigi põllumajandusmaa võõrandamise nõusoleku andmisest

keelduda, kui võõrandatav kinnisasi:

1) paikneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivil või väärtuslikul püsirohumaal;

2) on viimase kolme aasta jooksul olnud põllumajanduslikus kasutuses;

3) osutub vajalikuks muul avalikul eesmärgil.

Riigi põllumajandusmaade võõrandamise nõusoleku andmisest keeldumise õiguslik raamistik

on kooskõlas eelnimetatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lõike 1 kohase ülesandega ja

annab nii põllumajandusmaad võõrandada soovivale riigivara valitsejale kui ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile võimalikult ühetaolise, läbipaistva ja mõistetava lähtealuse.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib riigi põllumajandusmaa võõrandamise

nõusoleku andmisest keelduda näiteks juhul, kui võõrandatav maatükk paikneb väärtusliku

põllumajandusmaa massiivil, näiteks selle keskel. Võõrandamise tulemusena võib tekkida oht,

et sellega väärtusliku põllumajandusmaa massiiv tükeldub väiksemateks maatükkideks.

Seejärel aga võib omakorda tekkida olukord, et väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ei vasta

enam üldplaneeringuga seatud algsuurusele (üldjuhul kaks hektarit) ning kaitse- ja

kasutustingimustele. Samasugune „pingeolukord“ võib tekkida ka väärtusliku püsirohumaa

puhul.

Planeeringute andmekogust (PLANK), kus on kajastatud erinevad kehtestatud planeeringud, on

kättesaadavad väärtuslikke põllumajandusmaid kajastavad üldplaneeringud ja

maakonnaplaneeringud. Lisaks on asjakohased andmed kohaliku omavalitsuse üksuste

veebilehtedel. Väärtuslike püsirohumaade kohta saab teavet põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registrist. Kui väärtusliku põllumajandusmaa või väärtusliku püsirohumaa

olemasolu peaks saama Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt maa võõrandamiseks

nõusoleku andmisel keeldumise põhjuseks, tuleb seda haldusmenetluse seaduses ettenähtu

kohaselt põhjendada, sh viidates asjakohastele andmetele.

Eriti oluline on jälgida võõrandatava põllumajandusmaa senist ehk viimaste aastate

põllumajanduslikku kasutust ning kas seda võib pärast võõrandamist väärata üldplaneeringuga

seatud muu juhtotstarve. Selline „oht“ võib olla näiteks tiheasustuse lähedal paiknevate

põllumajanduslikus kasutuses olevate maade puhul, millele kas ei ole üldse juhtotstarvet

määratud või on selleks selline juhtotstarve, mis tulevikus ei garanteeri nende maade

põllumajanduslikku kasutust.

11

Keeldumise aluste loetelu ei ole lõplik ehk Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib kahe

hektari suuruse või suurema riigi põllumajandusmaaga kinnisasja võõrandamiseks nõusoleku

andmisest keelduda, kui see võib tulevikus osutuda vajalikuks muul avalikul eesmärgil. Näiteks

võib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil olla teave, et võõrandatav põllumajandusmaa

võib osutuda vajalikuks muul avalikul otstarbel – näiteks võib olla maatükk vajalik kinnisasja

avalikes huvides omandamise seaduse alusel kinnisasjade vahetamiseks, riigi või kohaliku

omavalitsuse üksuse huvides olulise ehitise või rajatise rajamiseks, erinevate

keskkonnakaitseliste nõuete rakendamiseks jne – sellisel juhul võib olla põhjendatud

võõrandamiseks nõusoleku andmisest keeldumine.

Eelnõu § 2 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks riigivaraseaduse § 105 lõiked 2, 4 ja 5.

Nimetatud sätetega reguleeritud eelisõiguse andmine ei ole käesolevaks ajaks enam

põhjendatud, kuna maa ajutise kasutamise lepingud kehtisid kuni 2017. aasta 31. detsembrini.

Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2007. a määrus nr 169 „„Maareformi seaduse“ § 31 lõikes 2

nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord“ (edaspidi määrus nr 169) on tunnistatud

alates eeltoodud kuupäevast kehtetuks. Selle määruse alusel maavanema sõlmitud lepingute

lõppemise tähtpäev oli hiljemalt 31. detsember 2017. Nendes lepingutes oli ka viide, et

põllumajandusmaa kasutamiseks lepingu kehtivuse tähtaja möödumisel on isikul õigus

koristada saak pärast põllumassiivil kasvatatavate taimede kasvuperioodi lõppu. Isegi juhul, kui

täna on veel mõni põllumajandusmaad sisaldav maaüksus, mille viimane õiguspärane

kasutusõigus oli antud enne selle maa riigi omandisse jätmist sõlmitud maa ajutise kasutamise

lepinguga, siis käesolevaks hetkeks on viimasest kasutusõiguse kehtivusest möödunud

vähemalt seitse aastat ja nii pika aja möödumisel ei ole enam põhjendatud anda

põllumajandusmaa kasutamiseks või omandamiseks eelisõigust, kuivõrd maakasutuse

järjepidevus on katkenud. Maa ajutise kasutamise lepingute kehtivusest möödunud aja jooksul

on nende lepingute alusel kasutuses olnud maaüksuste reform valdavalt lõpuni viidud ja

maaüksused suunatud riigivaraseaduse alusel enampakkumisel kasutusse või müüki. Seega on

põllumajandusmaad maa ajutise kasutamise lepingu alusel kasutanud isikutel olnud võimalus

riigivaraseaduse § 66 lõikes 7 sätestatud alustel oma eelisõigust kasutada.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril eelkõige selleks, et võimaldada jätkata enne 2003. aasta

1. juulit ehitatud maaparandussüsteemide registrisse kandmist.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga ei kaasne eeldatavasti sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ega mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele. Muudatusega avaldub aga mõju majandusele, elu- ja

looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

6.1 Vastutava spetsialisti täienduskoolitusel osalemise nõudest loobumine

Mõju majandusele: ettevõtluskeskkond ja ettevõtjate tegevus, halduskoormus.

12

Sihtrühm: maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse

omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi eest vastutavad spetsialistid ja

maaparanduse alal tegutsevad ettevõtjad.

Avaldatav mõju: vastaval alal tegutsemine muutub lihtsamaks. Vastutavad spetsialistid, kes

ei saanud viieaastasel perioodil täienduskoolitusel osaleda, saavad jätkata vastaval alal

tegutsemist. Maaparanduse alal tegutsevad ettevõtted, kelle vastutav spetsialist ei saanud

viieaastasel perioodil täienduskoolitusel osaleda, saavad jätkata vastaval alal tegutsemist.

Muudatus vähendab halduskoormust ja kulusid ettevõtjatele, kes tegutsevad maaparanduse

valdkonnas. Samuti võimaldab see ettevõtjatel tegevust jätkata, kuna täienduskoolituse

piirang kaob.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, täienduskoolituste valikut

ei piirata.

Sihtrühma suurus: väike (u 100 ettevõtjat ja u

100 vastutavat spetsialisti).

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

Meie hinnangul on riskide esinemise tõenäosus küll väike, kuid need võivad siiski avalduda

näiteks spetsialistide teadmiste ebaühtlases tasemes, väheses täienduskoolituse motivatsioonis

või võimaliku töö kvaliteedi langusena. Täienduskoolituse nõue kitsendas vastutava spetsialisti

koolituste valikut olukorras, kus täienduskoolituse pakkujaid ei olnud. Ettevõtja, kelle

ettevõttes vastutav spetsialist töötab, ja ka spetsialist ise saavad valida koolitusturult sellised

koolitused, mis aitavad täiendada spetsialisti teadmisi kõige enam. Jääb väike risk, et mõned

vastutavad spetsialistid ei täienda oma teadmisi. Samas ettevõtted, kelle vastutavad spetsialistid

värskendavad oma teadmisi ning on uute tehnoloogiate ja materjalidega kursis, omavad teatud

konkurentsieelist ja on rohkem hinnatud. Maaparandussüsteemi omanikud soovivad, et

ehitusprojekte koostaksid valdkonna arengutega kursis olevad vastutavad spetsialistid. Nii

suureneb spetsialistil ja ettevõtjal endal motivatsioon arendada oma teadmisi ja otsida

innovaatilisemaid lahendusi.

6.2 Metsamaal paikneva enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemi

maaparandussüsteemide registrisse kandmine

6.2.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormus, metsatööstus.

Sihtrühm: peamiselt metsamaadel paiknevate maaparandussüsteemide omanikud.

Avaldatav mõju: metsamaal paiknevate maaparandussüsteemide kandmiseks

maaparandussüsteemide registrisse ei ole vajalik omaniku taotlus ega maaparandussüsteemi

eelnev rekonstrueerimine. Muudatus võimaldab näiteks edaspidi kasutada registrisse kantud

andmeid metsakuivenduse toetuste sihipärasemaks suunamiseks metsa majandamisel.

Ettevõtetele kaasneb kulude ja aja kokkuhoid.

Mõju olulisus

Ulatus: suur. Sihtrühma suurus: suur, u 25 000 (keskmine

metsaomand on 12 ha, Erametsaliidu

andmetel on u 315 000 ha kuivendatud metsa,

mis ei ole registrisse kantud).

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

Meie hinnangul on negatiivsete mõjude avaldumise risk väike. Teatud juhtudel võib

registrikanne mõjutada neid maaomanikke, kes soovivad jätta maaparandussüsteemid

korrastamata ja lasta metsas taastuda kuivendusele eelnenud looduslik olukord ning kes

põhimõtteliselt ei soovi, et nende maal paiknevad kraavid on kuivendussüsteemina avalikus

registris.

13

Meie hinnangul on negatiivsete mõjude avaldumise risk väike. Teatud juhtudel võib

registrikanne mõjutada neid maaomanikke, kes soovivad jätta maaparandussüsteemid

korrastamata ja lasta metsas taastuda kuivendusele eelnenud looduslik olukord ning kes

põhimõtteliselt ei soovi, et nende maal paiknevad kraavid on kuivendussüsteemina avalikus

registris. Muudatus võimaldab edaspidi nii metsi majandada kui ka jätta majandamata.

Meie hinnangul on negatiivsete mõjude avaldumise risk väike. Tulenevalt sellest, et MaRu

paikvaatlusi enam ei tee, võivad teatud juhtudel registrisse sattuda maaparandussüsteemina

sellised vett juhtivate rajatiste süsteemid, mis ei ole sisuliselt maaparandussüsteemid, näiteks

endised turbatootmisalad. Muudatusena registrisse kantavad süsteemid kuvatakse teistest

süsteemidest eristuvalt. Kuigi tegevus on ühekordne, tuleb MaRu-l hallata suurt andmemahtu

ning see võib suurendada MaRu töökoormust maaomanike päringute tõttu.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on alates 2026. aasta 1. jaanuarist võimalik olemasolevat

veejuhtmete võrku maaparandussüsteemina kanda registrisse üksnes läbi ehitusloa menetluse,

mis on maaomanikule kulukas ja ajamahukas. Registrisse on kandmata hinnanguliselt 315 000

hektarit erametsamaal olevat maaparandussüsteemi. Arvestades loamenetluse maksumust

maaomanikule, jääksid need maaparandussüsteemid registrisse kandmata ja valdavalt korda

tegemata. Kuigi registrisse kandmine lihtsustub ja paikvaatlusi, sh hinnanguid enam teha ei

tule, jääb MaRu töömaht üldjoontes samaks, lihtsalt üks menetlus asendub teisega ja seda on

võimalik hajutada MaRu tööprotsessidega. Ühelt poolt suureneb registrisse kantud

maaparandussüsteemide maa-ala, kuid teiselt poolt andmehõive korras registrikannete

tegemisel ühtlustub MaRu töökoormus, sest registrikanded tehakse sellisel ajal, kui muid

ehitusloa ja kooskõlastuse taotlusi on vähem. Maaomanikule andmehõive korras registrisse

kandmise kulusid ei kaasne.

6.3 Riigivaraseaduses sätestatud juhtudel põllumajandusmaa kasutusõiguse andmiseks

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusoleku küsimisest loobumine

6.3.1 Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: riigivara valitsejad, eelkõige MaRu kui volitatud asutus, ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

6.2.2 Mõju keskkonnale: metsandus.

Sihtrühm: Metsaomanikud.

Avaldatav mõju: maaparandussüsteem rekonstrueeritakse ainult siis, kui see on metsa

juurdekasvuks otseselt vajalik ehk uuendusraie aegselt, mitte registrikande tegemiseks metsa

kasvu perioodil, kui see ei ole otseselt vajalik. Samuti jääb ära kulukas ja ajamahukas

ehitusloa menetlus

Mõju olulisus

Ulatus: väike. Sihtrühma suurus: suur.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

6.2.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: avalikud teenused.

Sihtrühm: Maa- ja Ruumiamet.

Avaldatav mõju: lihtsustub registrisse kandmise menetlus. Kuigi MaRu töökoormus jääb

samaks, aitab muudatus kaasa töökorralduse paindlikkuse ja ressursikasutuse tõhususe

suurenemisele, vähendab vajadust kohapealseks sekkumiseks ning toetab paindlikumaid

tööprotsesse.

Mõju olulisus

Ulatus: suur. Sihtrühma suurus: väike.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

14

Avaldatav mõju: põllumajandusmaa kasutusõiguse andmisel väheneb sihtrühma

menetluskoormus. Muudatustega lõpetatakse riigivara valitsejate või volitatud asutuste

kohustus saada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolek põllumajandusmaa

kasutusse andmiseks.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: puudub,

positiivne mõju

Eelnõu kohase riigivaraseaduse muudatustega lõpetatakse riigivara valitsejate või volitatud

asutuste kohustus saada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolek

põllumajandusmaa kasutusse andmiseks. Sellega vähendatakse oluliselt tarbetut

menetluskoormust kõikidele selle menetluse osapooltele. Muudatuse järgselt väheneb

menetluskoormus aastas ca 1000 kinnisasja kohta tehtava nõusoleku taotluse ja vastuse võrra.

Lisaks hoitakse sellega kokku menetlusaega. Ebasoovitavad mõjud puuduvad, kuna riigivara

kasutamiseks andmisel on alati kohustus riigivaraseaduse §-s 96 sätestatud korras välja

selgitada riigi jm avalikud huvid, millega tagatakse riigivara otstarbekas ja sihipärane

kasutamine.

Muudatused puudutavad enim Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui riigi

põllumajandusmaade kasutusse andmiseks nõusoleku andjat. Lisaks puudutavad muudatused

kasutusse andmist korraldavaid riigivara valitsejaid ja volitatud asutusi.

Enim põllumajandusmaad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel (u

87 000 hektarit), mille puhul on MaRu volitatud asutus. Teine riigivara valitseja, kellel on

rohkem põllumajandusmaid, on Kliimaministeerium ning selle maa puhul on volitatud asutus

Riigimetsa Majandamise Keskus.

6.4 Riigivaraseaduse § 105 lõigete 2, 4 ja 5 kehtetuks tunnistamine ehk maad maa

ajutise kasutamise lepingu alusel kasutavatele isikutele riigimaa võõrandamiseks või

kasutamiseks andmisel eelisõiguse andmise lõpetamine

6.4.1 Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: MaRu kui volitatud asutus ning kaudselt Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, kui riigi põllumajandusmaa tehinguteks nõusoleku andja

Avaldatav mõju: väheneb menetlusaeg, mis kulub MaRul eelisõiguse kohaldumise

analüüsimiseks ja muudab riigivara enampakkumise menetluse teiste isikute, kes

enampakkumisel osalevad, õiglasemaks

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: väike

Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: puudub,

positiivne mõju

Muudatus vähendab menetlusaega, mis kulub eelisõiguse kohaldumise analüüsimiseks ja

muudab riigivara enampakkumise menetluse õiglasemaks, kuna eelisõigust ei saaks enam isik,

kellel ei ole selle maaga olnud õiguslikku seost enam kui seitse aastat. Nii pika aja möödumisel

ei ole enam põhjendatud anda sellise maa kasutamiseks või omandamiseks eelisõigust, mille

puhul oli eesmärgiks soodustada maakasutuse järjepidevuse jätkumist, kuid mida ei ole seni

kasutusse võetud. Põhjendatud ei ole anda eelisõigust maa kasutamiseks isikule, kellel oli kuni

31.12.2017 määruse nr 169 alusel kehtinud ajutise kasutamise leping, mille eesmärk oli tagada

maa senise kasutuse jätkamine ajutiselt ning see ei andnud maa ajutisele kasutajale eelist

omandiõiguse küsimuse otsustamisel. Seaduse rakendamine võimaldab kulude kokkuhoidu,

kuna enampakkumise igakordses menetluses väheneb toimingute ja päringute maht. Muudatus

avaldab positiivset mõju Maa- ja Ruumiameti töömahu suhtes, kuivõrd vähenevad

15

menetlustoimingud ja majanduskulu, mis on seotud eelisõigusega isikute välja selgitamisega,

neile riigivaraseaduse §-st 58 tulenevalt enampakkumise teadete edastamisega ja

enampakkumisel osalenud eelisõigust eeldavate isikute vastavaks tunnistamisega ehk üle

kontrollimisega. Muudatusega kaasneb mõningane negatiivne mõju isikutele, kes kasutasid

maavalitsuste poolt sõlmitud maa ajutise kasutamise lepinguga reformimata riigimaad enne

maa riigi omandisse jätmist ja kes eeldavad, et nende eelistamine edasiste riigimaade

võõrandamisel või kasutamiseks andmisel peaks jätkuma. Reformimata maad maa ajutise

kasutamise lepingu alusel kasutanud isikute arv on viimastel aastatel olnud järgmine: 2022.

aastal viis isikut, 2023. aastal kolm isikut, 2024. aastal kaks isikut ja 2025. aastal üks isik. Seega

on muudatuse mõju eelisõigusega isikutele minimaalne.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

MaaParS-i muudatused mõjutavad peamiselt MaRu töökorraldust. Maaparandussüsteemide

registris tehtavad muudatused on võimalik teha juba alustatud maaparanduse infosüsteemi

arenduse käigus. Ära jäävate arvele võtmise taotluste menetlemise ja paikvaatlustest vabanevad

tulud (aastas võetakse arvele taotluste põhjal ca 3000 ha maaparandussüsteeme) kuluvad

registriandmete täpsustamiseks tehtavate tegevustele (potentsiaalsete maaparandussüsteemide

pind ulatub Erametsaliidu andmetel 318 000 hektarini). Ühe hektari registrisse kandmise kulu

väheneb, kuid potentsiaalsete maaparandussüsteemide pind on oluliselt suurem. Osa tegevusi

on võimalik automatiseerida, kuid menetluses jääb palju kohti, mis vajavad ka spetsialisti

sekkumist (reaalset hinnangut kaardiandmetele).

Riigivaraseaduses kavandatud muudatused on samuti töökorralduslikud, vähendades eelkõige

MaRu töökoormust, samuti teiste riigivara valitsejate, kellel on valitseda põllumajandusmaid,

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi töökoormust. Nimetatu ei mõjuta kohaliku

omavalitsuse tegevusi ning ei eelda muutusi tulude ega kulude arvestuses.

8. Rakendusaktid

Eelnõu kohaselt tunnistatakse MaaParS-i § 36 lõige 9 kehtetuks. Tegemist on valdkonna eest

vastutavale ministrile antud volitusnormiga, mille kohaselt kehtestatakse määrusega nõuded

maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse

omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi ala vastutava spetsialisti täienduskoolitusele.

Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib määrus muu hulgas kuni volitusnormi

kehtetuks tunnistamiseni. Seaduse jõustumisel muutub kehtetuks maaeluministri 19. septembri

2018. a määrus nr 56 „Maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise,

maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi ala vastutava spetsialisti

täienduskoolituse nõuded“ (RT I, 22.10.2024, 2)

https://www.riigiteataja.ee/akt/122102024002.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Seda eelkõige põhjusel, et kui enne 2003. aasta 1. juulit

ehitatud maaparandussüsteem ei ole kehtiva maaparandusseaduse kohaselt 2026. aasta 1.

jaanuariks maaparandussüsteemide registrisse kantud, siis eeldab see pärast nimetatud

tähtpäeva kehtiva seaduse kohaselt loamenetlust ja uue kuivendussüsteemi rajamist ning

maaomanikule ka sellega seotud kulusid. Sellest tulenevalt on asjakohane teha MaaParS-is

kiireloomuline muudatus, millega võimaldatakse jätkata selliste maaparandussüsteemide

registrisse kandmist, minimeerides eelkõige erametsamaa omanike halduskoormust ja kulusid.

16

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS (25-0751/01) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Justiits- ja Digiministeeriumile.

Justiits- ja Digiministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega.

Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu

märkusteta.

Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks järgmistele huvirühmadele:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Maaparandajate Selts, Riigimetsa Majandamise

Keskus, Eesti Erametsaliit, Eesti Maaülikool, Eesti Veeinseneride Liit, Eesti Linnade ja

Valdade Liit, Eesti Turbaliit, Maa- ja Ruumiamet, Eestimaa Looduse Fond, Eesti

Keskkonnaühenduste Koda.

Eelnõu kohta tegid märkusi ja avaldasid arvamust Eesti Erametsaliit, Eesti Maaülikool, Eesti

Maaparandajate Selts ning Maa- ja Ruumiamet.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukohad esitatud märkuste osas on kajastatud

seletuskirja lisas olevas märkuste ja ettepanekute tabelis.

__________________________________________________________________________