„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõu kohta arvamuse avaldamine

Hr Erkki Keldo Teie 04.09.2025 nr 2-2/3160-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 12.09.2025 nr 1-11/23/6008



„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõu
kohta arvamuse avaldamine


Austatud majandus- ja tööstusminister


Täname Teid võimaluse eest anda arvamus „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõu kohta.

1. Teeme ettepaneku täpsustada määruse eelnõu järgmiselt:

1) Eelnõu § 1 punktis 44 muuta määruse § 26 lõike 17 sissejuhatavat lauseosa ja sõnastada järgmiselt:
„(17) Töötukassal on õigus koolitustoetuse andmisest keelduda või koolitustoetuse andmise otsus kehtetuks tunnistada, kui tööandja on taotluses märgitud koolitusasutus, samuti siis, kui tööandjaks oleva koolitustoetust taotleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse juht või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on:“.

Selgitus: muudatus on vajalik, et anda töötukassale kaalutlusõigus, kas koolitustoetuse andmisest keelduda või koolitustoetuse maksmise otsus kehtetuks tunnistada, kui selguvad määruse § 26 lõikes 17 toodud asjaolud. Samuti on õigusselguse huvides täpsustatud, et seotud isikuks ei tohi olla kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse juht (nt direktor), kuna asutusel ei ole juhtimis- või kontrollorgani liikmeid tulumaksuseaduse § 9 tähenduses. Muudatus on kooskõlas ka eelnõu seletuskirjaga.

2) Eelnõu § 1 punktis 52 muuta määruse § 41 lõike 31 punkti 1 ja sõnastada järgmiselt:
„1) kuni 29-aastane (kaasa arvatud);“.

Selgitus: täpsustus on vajalik õigusselguse huvides, kuna 29-aastased isikud kuuluvad samuti palgatoetuse sihtrühma. Eelnõu sõnastuse „kuni 29-aastane“ kohaselt jääks 29-aastased sihtrühmast välja. Muudatus on kooskõlas ka eelnõu seletuskirjaga.

Sarnast sõnastust „kuni vanaduspensioniealine“ kasutatakse näiteks kehtiva määruse § 23 lõike 10 punktide 1−5 sõnastuses, ning selles sõnastuses jäävad sihtrühmast välja isikud, kes on vanaduspensioniealised.

3) Eelnõu § 1 punktis 55 muuta määruse § 41 lõiget 5 ja sõnastada järgmiselt:
„(5) Palgatoetust ei maksta, kui töötu on või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse taotlemist olnud eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või prokurist või usaldusühingu või täisühingu osanik või kui talle kuulub või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse avalduse esitamist kuulunud sellest eraõiguslikust juriidilisest isikust rohkem kui 50%. Samuti ei maksta palgatoetust füüsilisest isikust ettevõtjale tema enda tööle võtmiseks.“.

Selgitus: lisaks juhtimisorgani liikmele tuleb nimetada ka kontrollorgani liiget ning täpsustada sarnaselt eelnõu § 1 punktidele 34 ja 44, et juhtimis- või kontrollorgani liikmena käsitletakse isikuid tulumaksuseaduse 9 tähenduses.

Õigusselguse huvides tuleks § 41 lõikesse 5 lisada teine lause, et palgatoetust ei maksta füüsilisest isikust ettevõtjale tema enda tööle võtmiseks. Praktikas on füüsilisest isikust ettevõtjad taotlenud töötukassalt palgatoetust iseenda tööle võtmiseks ning on tehtud töötamise kanne töötamise registrisse. Palgatoetuse andmisest keeldumiseks tuleb kehtestada õiguslik alus.

Vastavalt tuleks täpsustada ka eelnõu seletuskirjas punkti 55 selgitust.

4) Eelnõu § 1 punktis 68 asendada määruse § 48 lõikes 8 sõnad „kogumiseksteenusel“ sõnadega „kogumiseks teenusel“.

Selgitus: sõnade vahele on lisatud tühik.

5) Eelnõu § 1 punkti 70 sissejuhatavas lauseosas asendada arv „13“ arvuga „12“.

Selgitus: §-i 57 täiendatakse lõigetega 10–12, mitte lõigetega 10–13. Tegemist on tehnilise parandusega.

6) Eelnõu §-s 2 muuta lõiget 1 ja sõnastada järgmiselt:
„(1) Määruse § 1 punktid 9–22, 24–34, 36–49, 63, 69 ja 70 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.“.

Selgitus: tegemist on viidete täpsustamisega ja lisatud on viide § 1 punktile 27, mis on samuti kavandatud jõustuma 01.01.2026. Vastavalt tuleks täpsustada ka eelnõu seletuskirja § 2 ja seletuskirja punkti 7 „Määruse jõustumine“ selgitust.

2. Teeme ettepaneku täpsustada määruse eelnõu seletuskirja järgmiselt:

1) Selgituses § 1 punkti 6 kohta tuleb asendada arv „154 449“ arvuga „154 245“ vastavalt määruse § 4 lõike 1 punkti 3 muudatusele;

2) Viites eelnõu § 1 punktidele 10–12 tuleks asendada arv „10“ arvuga „9“, kuna määruse §-s 7 tehtavaid muudatusi käsitlevad eelnõu § 1 punktid 9–12;

3) Selgituses § 1 punkti 36 kohta tuleb asendada tekstiosa „punktis 32“ tekstiosaga „punktis 30“. Tegemist on punkti tehnilise parandusega;

4) Selgituses § 1 punkti 49 kohta tuleb asendada arv „6“ arvuga „9“, kuna halduslepingu sõlmimise volitusnorm tuleneb TöMS § 6 lõikest 9;
5) Selgituses § 1 punkti 53 kohta tuleb asendada tekstiosa „punktis 54“ tekstiosaga „punktis 52“. Tegemist on punkti tehnilise parandusega;

6) Selgituses § 1 punkti 63 kohta tuleb lisada ka viide § 19 lõikele 5, sarnaselt selgitusele punkti 69 kohta;

7) Selgituses § 1 punkti 65 kohta tuleb asendada arv „12 946“ arvuga „12 949“ vastavalt määruse § 48 lõike 5 muudatusele;

8) Selgituses § 1 punkti 68 kohta tuleb esimese lause sõnastus viia vastavusse eelnõu punktiga 68 ja sõnastada järgmiselt:
„Eelnõu § 1 punktiga 68 lisatakse määruse § 48 uus lõige 8, mis sätestab, et § 48 lõike 4 punktis 4 nimetatud töötaja roheoskuste arendamiseks antava koolitustoetuse raames annab tööandja töötukassale määratud ajal ja viisil lõigetes 5 ja 6 nimetatud näitajatesse panustamise arvestamiseks ja tagasiside kogumiseks teenusel osaleva töötaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.“.

9) Selgitust § 1 punktide 34, 44 ja 55 kohta tuleb täiendada ning lisada, et juhtimis- või kontrollorgani liikmena käsitletakse isikut tulumaksuseaduse § 9 tähenduses;

10) Seletuskirja punktis 6 „Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud“ tuleb:
- jätta lk 29 välja tekstiosa „tööalase rehabilitatsiooni teenuse rahastamise pikendamine 2027. aastani (ESF+ vahenditest) (kulude kasv 2026. aastal 1,3 miljonit eurot ja 2027. aastal 6,7 miljonit eurot);“, kuna tööhõiveprogrammi kulud ei suurene tervisest tulenevate takistustega inimeste tööalase rehabilitatsiooni teenuse tõttu, vaid muutub finantsallikas;
- asendada Tabelis 2 „Teenuste kulude muutus“, palgatoetuse (kehtiv) kulude muutuse 2029. a veerus arv „1 276 576“ arvuga „-1 276 576“;
- jätta Tabelis 2 „Teenuste kulude muutus“, tööalasel rehabilitatsioonil (kehtiv) välja terve rida „Kulude muutus: 2026, 2027 ESF+ lisarahastus“ kohta, kuna tööalase rehabilitatsioonil muutub ainult finantsallikas.


Lugupidamisega



(allkirjastatud digitaalselt)
Sirlis Sõmer-Kull
juhatuse liige





Irina Borozdina, [email protected]

Hr Erkki Keldo Teie 04.09.2025 nr 2-2/3160-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 12.09.2025 nr 1-11/23/6008



„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõu
kohta arvamuse avaldamine


Austatud majandus- ja tööstusminister


Täname Teid võimaluse eest anda arvamus „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõu kohta.

1. Teeme ettepaneku täpsustada määruse eelnõu järgmiselt:

1) Eelnõu § 1 punktis 44 muuta määruse § 26 lõike 17 sissejuhatavat lauseosa ja sõnastada järgmiselt:
„(17) Töötukassal on õigus koolitustoetuse andmisest keelduda või koolitustoetuse andmise otsus kehtetuks tunnistada, kui tööandja on taotluses märgitud koolitusasutus, samuti siis, kui tööandjaks oleva koolitustoetust taotleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse juht või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on:“.

Selgitus: muudatus on vajalik, et anda töötukassale kaalutlusõigus, kas koolitustoetuse andmisest keelduda või koolitustoetuse maksmise otsus kehtetuks tunnistada, kui selguvad määruse § 26 lõikes 17 toodud asjaolud. Samuti on õigusselguse huvides täpsustatud, et seotud isikuks ei tohi olla kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse juht (nt direktor), kuna asutusel ei ole juhtimis- või kontrollorgani liikmeid tulumaksuseaduse § 9 tähenduses. Muudatus on kooskõlas ka eelnõu seletuskirjaga.

2) Eelnõu § 1 punktis 52 muuta määruse § 41 lõike 31 punkti 1 ja sõnastada järgmiselt:
„1) kuni 29-aastane (kaasa arvatud);“.

Selgitus: täpsustus on vajalik õigusselguse huvides, kuna 29-aastased isikud kuuluvad samuti palgatoetuse sihtrühma. Eelnõu sõnastuse „kuni 29-aastane“ kohaselt jääks 29-aastased sihtrühmast välja. Muudatus on kooskõlas ka eelnõu seletuskirjaga.

Sarnast sõnastust „kuni vanaduspensioniealine“ kasutatakse näiteks kehtiva määruse § 23 lõike 10 punktide 1−5 sõnastuses, ning selles sõnastuses jäävad sihtrühmast välja isikud, kes on vanaduspensioniealised.

3) Eelnõu § 1 punktis 55 muuta määruse § 41 lõiget 5 ja sõnastada järgmiselt:
„(5) Palgatoetust ei maksta, kui töötu on või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse taotlemist olnud eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või prokurist või usaldusühingu või täisühingu osanik või kui talle kuulub või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse avalduse esitamist kuulunud sellest eraõiguslikust juriidilisest isikust rohkem kui 50%. Samuti ei maksta palgatoetust füüsilisest isikust ettevõtjale tema enda tööle võtmiseks.“.

Selgitus: lisaks juhtimisorgani liikmele tuleb nimetada ka kontrollorgani liiget ning täpsustada sarnaselt eelnõu § 1 punktidele 34 ja 44, et juhtimis- või kontrollorgani liikmena käsitletakse isikuid tulumaksuseaduse 9 tähenduses.

Õigusselguse huvides tuleks § 41 lõikesse 5 lisada teine lause, et palgatoetust ei maksta füüsilisest isikust ettevõtjale tema enda tööle võtmiseks. Praktikas on füüsilisest isikust ettevõtjad taotlenud töötukassalt palgatoetust iseenda tööle võtmiseks ning on tehtud töötamise kanne töötamise registrisse. Palgatoetuse andmisest keeldumiseks tuleb kehtestada õiguslik alus.

Vastavalt tuleks täpsustada ka eelnõu seletuskirjas punkti 55 selgitust.

4) Eelnõu § 1 punktis 68 asendada määruse § 48 lõikes 8 sõnad „kogumiseksteenusel“ sõnadega „kogumiseks teenusel“.

Selgitus: sõnade vahele on lisatud tühik.

5) Eelnõu § 1 punkti 70 sissejuhatavas lauseosas asendada arv „13“ arvuga „12“.

Selgitus: §-i 57 täiendatakse lõigetega 10–12, mitte lõigetega 10–13. Tegemist on tehnilise parandusega.

6) Eelnõu §-s 2 muuta lõiget 1 ja sõnastada järgmiselt:
„(1) Määruse § 1 punktid 9–22, 24–34, 36–49, 63, 69 ja 70 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.“.

Selgitus: tegemist on viidete täpsustamisega ja lisatud on viide § 1 punktile 27, mis on samuti kavandatud jõustuma 01.01.2026. Vastavalt tuleks täpsustada ka eelnõu seletuskirja § 2 ja seletuskirja punkti 7 „Määruse jõustumine“ selgitust.

2. Teeme ettepaneku täpsustada määruse eelnõu seletuskirja järgmiselt:

1) Selgituses § 1 punkti 6 kohta tuleb asendada arv „154 449“ arvuga „154 245“ vastavalt määruse § 4 lõike 1 punkti 3 muudatusele;

2) Viites eelnõu § 1 punktidele 10–12 tuleks asendada arv „10“ arvuga „9“, kuna määruse §-s 7 tehtavaid muudatusi käsitlevad eelnõu § 1 punktid 9–12;

3) Selgituses § 1 punkti 36 kohta tuleb asendada tekstiosa „punktis 32“ tekstiosaga „punktis 30“. Tegemist on punkti tehnilise parandusega;

4) Selgituses § 1 punkti 49 kohta tuleb asendada arv „6“ arvuga „9“, kuna halduslepingu sõlmimise volitusnorm tuleneb TöMS § 6 lõikest 9;
5) Selgituses § 1 punkti 53 kohta tuleb asendada tekstiosa „punktis 54“ tekstiosaga „punktis 52“. Tegemist on punkti tehnilise parandusega;

6) Selgituses § 1 punkti 63 kohta tuleb lisada ka viide § 19 lõikele 5, sarnaselt selgitusele punkti 69 kohta;

7) Selgituses § 1 punkti 65 kohta tuleb asendada arv „12 946“ arvuga „12 949“ vastavalt määruse § 48 lõike 5 muudatusele;

8) Selgituses § 1 punkti 68 kohta tuleb esimese lause sõnastus viia vastavusse eelnõu punktiga 68 ja sõnastada järgmiselt:
„Eelnõu § 1 punktiga 68 lisatakse määruse § 48 uus lõige 8, mis sätestab, et § 48 lõike 4 punktis 4 nimetatud töötaja roheoskuste arendamiseks antava koolitustoetuse raames annab tööandja töötukassale määratud ajal ja viisil lõigetes 5 ja 6 nimetatud näitajatesse panustamise arvestamiseks ja tagasiside kogumiseks teenusel osaleva töötaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.“.

9) Selgitust § 1 punktide 34, 44 ja 55 kohta tuleb täiendada ning lisada, et juhtimis- või kontrollorgani liikmena käsitletakse isikut tulumaksuseaduse § 9 tähenduses;

10) Seletuskirja punktis 6 „Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud“ tuleb:
- jätta lk 29 välja tekstiosa „tööalase rehabilitatsiooni teenuse rahastamise pikendamine 2027. aastani (ESF+ vahenditest) (kulude kasv 2026. aastal 1,3 miljonit eurot ja 2027. aastal 6,7 miljonit eurot);“, kuna tööhõiveprogrammi kulud ei suurene tervisest tulenevate takistustega inimeste tööalase rehabilitatsiooni teenuse tõttu, vaid muutub finantsallikas;
- asendada Tabelis 2 „Teenuste kulude muutus“, palgatoetuse (kehtiv) kulude muutuse 2029. a veerus arv „1 276 576“ arvuga „-1 276 576“;
- jätta Tabelis 2 „Teenuste kulude muutus“, tööalasel rehabilitatsioonil (kehtiv) välja terve rida „Kulude muutus: 2026, 2027 ESF+ lisarahastus“ kohta, kuna tööalase rehabilitatsioonil muutub ainult finantsallikas.


Lugupidamisega



(allkirjastatud digitaalselt)
Sirlis Sõmer-Kull
juhatuse liige





Irina Borozdina, [email protected]