Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

6/6

1

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

PEAINSPEKTORITEENISTUSE PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Peainspektoriteenistus (edaspidi teenistus) on Kaitseväe peastaabi (edaspidi peastaap) allüksus.

2. Teenistuse koosseisu kuuluvad:

1) peainspektor;

2) õigusvahemees;

3) Kaitseväe töökeskkonnagrupp (edaspidi töökeskkonnagrupp).

3. Teenistuse ülem – Kaitseväe peainspektor (edaspidi peainspektor) on aruandekohustuslik Kaitseväe juhataja ees. Teenistus on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

II. Teenistuse juhtimine

4. Teenistust juhib peainspektor, kelle nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt Kaitseväe juhataja.

5. Kaitseväe õigusvahemehe (edaspidi õigusvahemees) ja töökeskkonnagrupi teenistujad nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt Kaitseväe juhataja peainspektori ettepanekul.

6. Peainspektori äraolekul täidab tema ülesandeid õigusvahemees.

7. Peainspektori teenistuskohustused sätestab lisaks peastaabi põhimäärusele käesolev põhimäärus. Õigusvahemehe ja töökeskkonnagrupi teenistujate pädevus, alluvus, õigused ja teenistuskohustused, mis ei ole sätestatud käesolevas põhimääruses, määratakse kindlaks nende ameti- või tööjuhendis, mille kinnitab Kaitseväe juhataja.

Ill. Teenistuse ülesanded

8. Teenistuse ülesanne on järelevalve ja kontroll Kaitseväe sisekorra ja kaitseväeteenistuse korraldamise õiguspärasuse ning Kaitseväe tegevuse eesmärgipärasuse üle.

9. Teenistuse tegevuse objektiks võivad olla kõik Kaitseväe struktuuriüksused, süsteemid, protsessid, toimingud, funktsioonid ja tegevused.

10. Peainspektor esitab vähemalt kord aastas Kaitseväe juhatajale eelneva aasta tegevuste kokkuvõtte.

IV. Teenistuse pädevus järelevalve alal

11. Järelevalvetega seotud ülesannete täitmiseks teenistus:

1) kontrollib Kaitseväe juhataja poolt Kaitseväe struktuuriüksusele antud käskude ja korralduste täitmist;

2) viib läbi järelevalvet kaitsevalmiduse, mobilisatsioonivõimekuse, lahinguvalmiduse, sõjaväelise väljaõppe, töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna ning sisekorra kontrollimiseks;

3) viib läbi kontrollkäike kaitseväeteenistuse korralduse õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollimiseks ning kaitseväelaste teenistusalaste avalduste lahendamiseks;

4) analüüsib riske, mis võivad ohustada Kaitseväele pandud ülesannete täitmist ja seatud eesmärkide saavutamist ning vajadusel teeb ettepanekuid riskide vähendamiseks;

5) viib vajadusel või Kaitseväe juhataja korraldusel läbi erakorralisi järelevalveid;

6) nõustab Kaitseväe struktuuriüksusi ning teeb vajadusel ettekirjutusi teenistuse vastutusalasse kuuluvates küsimustes;

7) nõustab teenistusse pöörduvaid kaitseväelasi, lahendab saabunud avaldusi, edastab tema pädevusse mittekuuluvad avaldused vastavalt pädevusele või tagastab avaldajale;

8) esitab Kaitseväe juhatajale operatiivselt objektiivse teabe avastatud õigusrikkumiste, teenistuse korraldamise ebaotstarbekuse ning ressursside kasutamise mitte heaperemehelikkuse faktide kohta;

9) viib läbi järelkontrolle, veendumaks, kas antud soovitused on ellu viidud õigeaegselt ja efektiivselt;

10) analüüsib ja hindab järelevalve tulemusi.

V. Teenistuse volitused

12. Peainspektoril, õigusvahemehel ja töökeskkonnagrupi juhatajal on ametikohajärgsete teenistusülesannete täitmiseks volitus:

1) teha järelevalvet, kontrollkäike, visiite, külastusi ja teostada muid toiminguid;

2) osaleda Kaitseväe plaanide ja kavade koostamises;

3) analüüsida Kaitseväe tegevust reguleerivaid õigusakte, Kaitseväe struktuuriüksuste kontrolli tulemusi, teenistusele Kaitseväe kohta esitatud avaldusi ja nende menetlemise tulemusi ning esitada Kaitseväe juhatajale ettekandeid teenistuse tööst ja selle tulemustest;

4)  omada juurdepääsu Kaitseväe kõikidele territooriumitele, aladele, ruumidele, seifidele, dokumentidele ning elektroonilistele ja paberkandjal olevatele andmebaasidele;

5) saada Kaitseväe juhtkonnalt ja teenistujatelt vajalikku informatsiooni, materjale ning nii kirjalikke ja suulisi seletusi;

6) keelduda teenistuse sõltumatust kahjustavate korralduste täitmisest;

7) teha peastaabi ülemale, väeliikide ning teistele Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevatele struktuuriüksuste ülematele ettepanekuid neile alluvate struktuuriüksuste teenistujate kaasamiseks järelevalvete läbiviimisse;

8)  saada regulaarselt vajalikku täiendkoolitust;

9) töötada välja oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud või osaleda nende väljatöötamisel;

10) korraldada oma tegevusvaldkonda kuuluvate dokumentide väljatöötamist;

11) esitada arvamusi ja teha ettepanekuid teiste ametkondade poolt ettevalmistatud Kaitseväe tegevust puudutavate teenistuse tegevusvaldkonda käsitlevate või sellega seotud õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel;

12) nõustada Kaitseväega teenistus- või töösuhtes olevaid isikuid ning kaitseväeteenistusse saabuvaid isikuid;

13) edastada teenistuse pädevusse mittekuuluvad avaldused vastavalt pädevusele ühes palvega teavitada menetlemise tulemustest teenistust ja avaldajat;

14) osutada abi struktuuriüksustele teiste ametkondade tegevusse puutuvate küsimuste lahendamisel ja teha nendega koostööd teenistuse tegevusvaldkonna piires.

VI. Teenistuse pädevus avalduste menetlemisel

13. Igal kaitseväeteenistuses oleval kaitseväelasel ja Kaitseväega teenistus- või töösuhtes oleval isikul on õigus pöörduda otse õigusvahemehe poole avaldusega hinnata või tuvastada:

1) ülema antud käskkirja, käsu või korralduse põhiseadusele ja seadustele vastavust;

2) ülema või teenistuskaaslaste poolt tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtte ning hea halduse tava järgimist;

3) ülema või teenistuskaaslaste poolset diskrimineerimist:

a) soo;

b) rassi;

c) rahvuse (etnilise kuuluvuse);

d) nahavärvuse;

e) keele;

f) päritolu;

g) usutunnistuse või usulise veendumuse;

h) poliitilise või muu veendumuse;

i) varalise või sotsiaalse seisundi;

j) vanuse;

k) puude;

l) seksuaalse suundumuse;

m) muu diskrimineerimistunnuse tõttu.

4) muid kaitseväeteenistuse alaseid minetusi.

14. Peainspektor võib volitada talle adresseeritud avaldust menetlema õigusvahemehe või töökeskkonnagrupi juhataja. Avalduse menetlemisel on selle menetlejal käesolevas peatükis järgnevalt sätestatud pädevused.

15. Avalduse aluseks olevas asjas ei tohi olla jõustunud kohtu või muud riiklikult moodustatud vaideorgani lõppotsust ning samaaegselt toimuda distsiplinaar-, väärteo-, kriminaal-, või kohtumenetlust.

16. Õigusvahemees jätab avalduse läbi vaatamata, kui avalduse lahendamine ei kuulu tema pädevusse.

17. Õigusvahemees võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui:

1) avaldus on ilmselgelt alusetu;

2) avaldus on esitatud pärast ühe aasta möödumist ajast, mil isik sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest;

3) kui samas asjaga seotuna toimub vaidemenetlus või muu (mitte)kohustuslik kohtueelne menetlus;

4) avaldus puudutab teenistuse enda poolt väljatöötatud protsesse, toiminguid või dokumente;

5) avaldus puudutab terviseseisundi (sh diagnoosi) hindamist;

6) esineb muu seadusest tulenev vastamisest loobumise võimalus.

18. Õigusvahemees teeb avalduse läbi vaatamata jätmise avaldajale teatavaks kirjalikult.

Teates tuleb avalduse läbi vaatamata jätmist põhjendada. Elektrooniliselt esitatud avaldusele võib vastuse edastada elektrooniliselt.

19. Õigusvahemees alustab menetlust isiku avalduse või talle laekunud teabe alusel omal algatusel.

20. Kui seadus ei sätesta menetlustoimingu vormi ja muid üksikasju, määrab toimingu vormi õigusvahemees, lähtudes eesmärgipärasuse, tõhususe, lihtsuse ja kiiruse põhimõttest ning vältides isikule üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste tekitamist.

21. Õigusvahemees taandab enda asja menetlemisest, kui ta kahtleb oma erapooletuses.

22. Õigusvahemehe taandamiseks esitab avaldaja või vastustaja põhjendatud taotluse peainspektorile.

23. Õigusvahemees selgitab välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kogub tõendeid omal algatusel.

24. Õigusvahemehel on avalduse menetlemise käigus vaba juurdepääs Kaitseväe struktuuriüksuse valduses olevatele dokumentidele ja muule materjalile. Kaitseväe struktuuriüksus või isik peab võimaldama õigusvahemehel tingimusteta ja viivitamata saada struktuuriüksuse või isiku valduses olevaid dokumente ja muid materjale ning pääseda asjaomasesse kohta, kui see asub Kaitseväe territooriumil.

25. Õigusvahemehel on õigus teha kontrollkäiku Kaitseväe struktuuriüksusesse. Kontrollkäiku võib ta teha ka ette teatamata ning sellele võib kaasata erialaasjatundjaid.

26. Kaitseväe struktuuriüksus tagab õigusvahemehele kontrollkäigu ajal:

1) vaba juurdepääsu teabele, mis on vajalik, et kontrollida, kas Kaitseväe struktuuriüksus järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtteid ning hea halduse tava;

2) vaba juurdepääsu teabele, mis on vajalik küsimuse lahendamiseks;

3) ligipääsu Kaitseväe struktuuriüksuse hoonetesse ja territooriumile;

4) võimaluse vestelda igas struktuuriüksuses Kaitseväega teenistus- või töösuhtes oleva isikuga ilma teiste isikute juuresolekuta.

27. Õigusvahemehel on õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet igalt Kaitseväe struktuuriüksuselt ja Kaitseväega teenistus- või töösuhtes olevalt isikult.

28. Kaitseväe struktuuriüksus ning Kaitseväega teenistus- või töösuhtes olevad isikud edastavad nõutud teabe õigusvahemehe määratud tähtaja jooksul.

29. Õigusvahemees võib nõuda Kaitseväe struktuuriüksuse ülemalt ja teistelt Kaitseväega töö- või teenistussuhtes olevatelt isikutelt, et nad annaksid asjas kirjaliku seletuse.

30. Õigusvahemees võib menetluses võtta protokollitud ütluse isikult, kelle kohta on andmeid, et ta teab asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning on võimeline andma nende kohta õigeid ütlusi.

31. Ütlust andma kutsutud isik on kohustatud ilmuma õigusvahemehe kutse peale. Isiku ülem on kohustatud võimaldama isikul ilmuda õigusvahemehe juurde.

32. Menetlus lõpeb seisukohavõtuga, milles õigusvahemees annab hinnangu Kaitseväe struktuuriüksuse või isiku tegevuse õiguspärasusele ja vastavusele hea halduse tava nõuetele.

33. Õigusvahemees võib oma seisukohas juhtida tähelepanu, anda soovitusi ja muul viisil väljendada oma arvamust, samuti teha ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks.

34. Õigusvahemehe seisukoht tehakse avaldajale ja menetluses osalenud Kaitseväe struktuuriüksuse ülemale teatavaks taasesitamist võimaldavas vormis.

35. Õigusvahemehe seisukoht ei ole vaidlustatav kohtus, kuid avaldaja ja menetluses osalenud ülem, kelle tegevusele esitatud kaebust menetleti, võivad õigusvahemehe seisukoha peale pöörduda Kaitseväe juhataja poole peainspektori kaudu.

36. Õigusvahemehe seisukohas sisalduva soovituse või ettepaneku saanud Kaitseväe struktuuriüksus teatab õigusvahemehe või peainspektori nõudmisel tema määratud tähtaja jooksul, kuidas on soovitust või ettepanekut järgitud.

37. Kui õigusvahemehe soovitust või ettepanekut ei täideta või järelepärimisele ei vastata, võib õigusvahemees teha selle kohta ettekande Kaitseväe struktuuriüksuse ülema otsesele ülemale.

38. Kui õigusvahemees leiab, et Kaitseväe ülema käskkiri, käsk või korraldus kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele või seadusele, teeb ta käskkirja, käsu või korralduse andnud ülemale ettepaneku see käskkiri, käsk või korraldus 20 päeva jooksul põhiseaduse ja seadusega kooskõlla viia.

39. Kui käskkirja, käsu või korralduse andnud ülem ei ole 20 päeva jooksul, arvates õigusvahemehe ettepaneku saamise päevast, käskkirja, käsku või korraldust põhiseaduse või seadusega kooskõlla viinud, võib peainspektor teha Kaitseväe juhatajale ettepaneku tunnistada ülema käskkiri, käsk või korraldus või selle säte kehtetuks.

VII. Teenistuse pädevus töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas

40. Töökeskkonnagrupi eesmärk on koordineerida töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse valdkonda reguleerivate õigusaktide täitmist Kaitseväes.

41. Töökeskkonnagrupi juhataja oma ülesannete täitmiseks:

1) juhib töökeskkonnagrupi tööd ja tagab töökeskkonnagrupile pandud ülesannete täitmise;

2) korraldab töökeskkonna riskianalüüside koostamist ning toetab nende põhjal tegevuskavade koostamist;

3) korraldab süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli läbiviimist ning toetab selle alusel tegevuskavade uuendamist;

4) korraldab töötervishoidu ja töökeskkonda kirjeldavate andmete koondamist ühtsesse andmekogusse ning teostab nende pidevat analüüsi;

5) jälgib tööõnnetuste uurimistulemusi ning teeb ettepanekud ennetusmeetmete rakendamist samalaadsete tööõnnetuste vältimiseks;

6) osaleb töötervishoiu ja tööohutusalaste ohutusjuhendite koostamisel ning jälgib juhendamise läbiviimist struktuuriüksustes;

7) jälgib tervisekontrollide läbiviimist, tervisekontrollide tulemusi ning koordineerib töötervishoiuarsti poolt määratud ettepanekute ja soovituste rakendamist;

8) osaleb töökeskkonnanõukogu tegevuses ning suhtleb töökeskkonnavolinikega;

9) osaleb uute ja renoveeritavate hoonete töökohtade planeerimise protsessis.

VIII. Peainspektor

42. Peainspektor teenistuse ülemana täidab lisaks peastaabi põhimääruses sätestatud osakonna ülema funktsioonidele järgmisi ülesandeid:

1) korraldab teenistuse koostööd Kaitseväe struktuuriüksustega ja peastaabi osakondadega;

2) otsustab alluvate tööjaotuse oma pädevuse piires;

3) korraldab oma teenistusülesannete piires kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavaid ettepanekuid Kaitseväe juhatajale, peastaabi ülemale ning teiste struktuuriüksuste ülematele;

4) korraldab oma teenistusülesannete valdkonnas dokumentide koostamist ja koos- kõlastamist, millega võetakse rahalisi või varalisi kohustusi ning mis annavad õigusi või panevad kohustusi peastaabi välistele isikutele ja esitab need allakirjutamiseks peastaabi ülemale;

5) korraldab oma teenistusülesannete valdkonda puudutavates küsimustes informatsiooni kogumist, vajadusel vastavate ülevaadete koostamist ning peastaabi andmekogude ja registrite täiendamist;

6) osaleb kaitseväelaste teenistuskäiku korraldavate komisjonide töös või annab hinnangu komisjonis tõstatatud küsimustele;

7) korraldab teenistuse kasutuses oleva riigivara ja rahaliste vahendite sihiparast, otstarbekat ja heaperemehelikku kasutamist;

8) korraldab oma pädevuse piires riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete täitmist teenistuses;

9) korraldab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud salastatud teabeks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, samuti teiste isikute perekonna- ja eraelu puudutava teabe hoidmise vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorras ja teistes vastava juurdepääsupiiranguga teabe kasutamist reguleerivates õigusaktides toodule.

IX. Teenistuse dokumendiplank

43. Peainspektoril, õigusvahemehel ja töökeskkonnagrupi juhatajal on oma tegevusvaldkonda puudutava teabe ning järelpärimiste ja seisukohtade edastamiseks õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

4/4

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

SISEAUDITI OSAKONNA PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Siseauditeerimine on sõltumatu ja objektiivne, kindlust ja nõu andev tegevus, mis lähtub Kaitseväele lisandväärtuse loomise põhimõttest ja on suunatud Kaitseväe tegevuse täiustamisele. Siseaudit toetab Kaitseväge eesmärkide saavutamisel, kasutades süsteemset ja korrakohast lähenemist hindamaks ja täiustamaks Kaitseväe riskide juhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjusust.

2. Kindlustandvateks tegevusteks on auditite läbiviimine. Nõuandvad tegevused hõlmavad muu hulgas siseaudiitorite konsultantidena osalemist Kaitseväe riskide juhtimis-, kontrolli-, valitsemis- ja muudes protsessides.

3. Siseauditi osakond juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, sealhulgas Kaitseväe põhimäärusest, Kaitseväe peastaabi põhimäärusest ja käesolevast põhimäärusest, samuti siseauditeerimise definitsioonist, eetikakoodeksist ja rahvusvahelistest auditeerimise standarditest, Kaitseväe siseauditi sise-eeskirjast ja muudest siseauditi töö korraldust reguleerivatest juhendmaterjalidest.

4. Siseauditi osakond (edaspidi osakond) on Kaitseväe peastaabi allüksus, mis allub vahetult Kaitseväe juhatajale.

II. Sõltumatus ja objektiivsus

5. Siseauditi funktsioon on sõltumatu ja siseaudiitorid töö läbiviimisel objektiivsed. Siseauditialane tegevus on vaba igasugusest Kaitseväe poolsest mõjutusest siseauditeerimise valdkonna, teema, töö protseduuride ja nende läbiviimise, sageduse, ajastatuse, tulemustest teavitamise ja aruandluse ulatuse määramisel.

6. Siseaudiitorid ei osale süsteemide ja protseduuride väljatöötamises ja rakendamisel ega muus tegevuses, mis kuulub perioodiliselt hindamisele siseauditi osakonna poolt.

7. Siseaudiitorid ei hinda tegevusi, mille eest nad vähemalt viimase aasta jooksul ise vastutasid.

III. Osakonna ülesanded

8. Siseauditi osakonna ülesanne on anda sõltumatu ja objektiivne hinnang Kaitseväe tegevuse ja Kaitseväe juhataja poolt Kaitseliidu seaduse alusel Kaitseliidule kehtestatud nõuete täitmise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse kohta ning nõustada Kaitseväe juhtkonda Kaitseväe riskide juhtimise, kontrolli-, valitsemis- ja muude protsesside toimimise tagamise küsimuses.

9. Osakond oma ülesande täitmiseks:

1) viib läbi kindlustandvaid (auditid) ja nõuandvaid töövõtte;

2) analüüsib Kaitseväe tegevust ja kontrollisüsteemi efektiivsust mõjutada võivaid riske ning määratleb selle alusel osakonna tegevuse prioriteedid;

3) koostab auditi universumil, Kaitseväe juhtkonna poolt antud sisendil ning Kaitseväe riskide dokumenteeritud hindamisel tuginevad tööplaanid ja vajadusel tööplaani muudatused;

4) analüüsib ja hindab Kaitseväe kontrollisüsteemide piisavust ja tõhusust riskide maandamisel;

5) analüüsib ja hindab Kaitseväe tegevuse vastavust Eesti Vabariigi seadustele ja muudele õigusaktidele, lepingutele ning Kaitseväe-sisestele normdokumentidele;

6) analüüsib ja hindab Kaitseväe tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele ja ülesannetele ning tööplaanile, samuti tegevuse tulemuslikkust (säästlikkust, tõhusust, mõjusust);

7) analüüsib ja hindab ressursside kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ning säästlikkust Kaitseväes;

8) analüüsib ja hindab Kaitseväe juhataja Kaitseliidu seaduse alusel Kaitseliidule kehtestatud nõuete täitmise seaduslikkust, sihipärasust, säästlikkust, tulemuslikkust ja mõjusust;

9) tagab Kaitseväe juhatajale õigeaegse ja objektiivse teabe kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja tõhususe põhimõtete rikkumise kohta;

10) annab auditite või nõuandvate töövõttude tulemusena soovitusi olukorra parandamiseks ja sisekontrollisüsteemi täiustamiseks;

11) teostab auditi või muu tegevuse tulemusena tehtud soovituste rakendamise seiret;

12) nõustab Kaitseväe juhtkonda kontrollisüsteemi täiustamisel;

13) tagab siseauditi kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi väljatöötamise ja rakendamise;

14) koostab ja esitab vastavalt kehtestatud korrale siseauditialast aruandlust;

15) viib läbi koolitusi ja informatiivse sisuga koosolekuid siseauditeerimise ja sisekontrollialastes küsimustes;

16) teeb koostööd Kaitseministeeriumi siseauditi osakonnaga, Riigikontrolliga jt välisaudiitoritega optimaalse audititega kaetuse tagamiseks;

17) täidab muid ülesandeid, mis tulenevad siseauditeerimist reguleerivatest õigusaktidest või milliseid annab osakonnale Kaitseväe juhataja (tingimusel, et Kaitseväe juhataja antavad ülesanded ei kahjusta siseaudiitorite sõltumatust).

10. Osakond muude ülesannete täitmisel:

1) osaleb oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel;

2) korraldab oma tegevusvaldkonda kuuluvate lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist;

3) vajadusel esitab arvamusi ja teeb ettepanekuid teiste ametkondade poolt ette valmistatud Kaitseväe tegevust puudutavate osakonna tegevusvaldkonda käsitlevate või sellega seotud õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel;

4) teiste ametkondade tegevusse puutuvate küsimuste lahendamisel osutab osakond teistele struktuuriüksustele abi ja teeb nendega koostööd osakonna tegevusvaldkonna piires;

5) vaatab läbi osakonda suunatud märgukirjad ja muud dokumendid ning valmistab ette vastuste ja vajadusel muude dokumentide kavandid;

6) annab vajadusel hinnangu talle esitatud käskkirjadele ja lepingutele või nende eelnõudele;

7) nõustab Kaitseväe juhatajat sisekontrollialastes üldküsimustes.

11. Siseauditi objektiks võivad olla kõik Kaitseväe struktuuriüksused, süsteemid, protsessid, toimingud, funktsioonid ja tegevused.

12. Osakonna aastase tööplaani kinnitab Kaitseväe juhataja.

IV. Osakonna õigused

13. Osakonnale pandud ülesannete täitmiseks omada piiramatut juurdepääsu Kaitseväe ja Kaitseliidu kõikidele ruumidele, seifidele, dokumentidele ning elektroonilistele ja paberkandjal olevatele andmebaasidele ning saada Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkonnalt ja isikkooseisult vajalikku informatsiooni, materjale ning nii kirjalikke kui ka suulisi seletusi.

14. Keelduda siseaudiitori sõltumatust kahjustavate korralduste täitmisest.

15. Teha Kaitseväe peastaabi ülemale, väeliikide ülematele ning Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuri- ja väeüksuste ning teiste struktuuriüksuste ülematele ettepanekuid neile alluvate struktuuriüksuste isikkoosseisu kaasamiseks siseauditite läbiviimisse.

16. Kaasata tööülesannete täitmisel eksperte eriteadmisi nõudvate teemade korral.

17. Saada regulaarselt vajalikku täiendkoolitust.

V. Osakonna juhtimine

18. Osakonda juhib peaaudiitor, kelle nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt Kaitseväe juhataja. 

19. Peaaudiitor allub vahetult Kaitseväe juhatajale ja on tema ees aruandekohustuslik.

20. Peaaudiitori äraolekul täidab tema ülesandeid juhtiv siseaudiitor või tema puudumisel peaaudiitori nimetatud siseaudiitor.

21. Peaaudiitori teenistuskohustused sätestab käesolev põhimäärus ning ametijuhend, mille kinnitab Kaitseväe juhataja. Osakonna teiste teenistujate teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus määratakse kindlaks nende ametijuhendis, mille kinnitab Kaitseväe juhataja.

22. Peaaudiitor:

1) tagab siseauditi osakonna põhimääruse perioodilise ülevaatamise (vähemalt kord aastas) ning selle tulemustest Kaitseväe juhatajale ettekandmise. Põhimääruse muutmise vajadusel korraldab põhimääruse muudatuste esitamise Kaitseväe juhatajale kinnitamiseks;

2) esitab kord aastas Kaitseväe juhatajale kinnitamiseks siseauditi osakonna tööplaani ja vajadusel selle muudatused, osakonna personali komplekteerimise plaani ja eelarve ning kokkuvõtte möödunud aasta tööplaani täitmisest;

3) tagab regulaarse aruandluse toimimise siseauditi osakonna tööde tulemustest Kaitseväe juhatajale;

4) vastutab auditi tähelepanekutes märgitud puuduste kõrvaldamise ja ettepanekute rakendamise ulatuse üle seire teostamiseks vajaliku süsteemi loomise ja rakendamise eest;

5) korraldab siseauditi funktsiooni kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi väljatöötamise ja rakendamise;

6) teavitab kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi raames läbi viidud siseauditi sisemise ja välise hindamise tulemustest Kaitseväe juhatajat;

7) kinnitab vähemalt kord aastas Kaitseväe juhatajale siseauditi funktsiooni organisatsioonilist sõltumatust;

8) tagab info jagamise ja tegevuste koordineerimise teistega, kes Kaitseväe-siseselt ja – väliselt osutavad Kaitseväele kindlustandvaid ja nõustamisalaseid teenuseid;

9) täidab Kaitseväe peastaabi põhimääruses sätestatud osakonna juhataja ülesandeid;

10) kontrollib osakonna teenistujate töö kvaliteeti ja tähtajalist täitmist;

11) korraldab osakonna koostööd Kaitseväe peastaabi, väeliikide staapide allüksuste ning väeüksuste ja Kaitseväe struktuuriüksustega;

12) annab seadusega ettenähtud korras osakonna isikkoosseisule ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene nende teenistuskohustustest;

13) korraldab oma teenistusülesannete piires kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavaid ettepanekuid Kaitseväe juhatajale, Kaitseväe peastaabi ülemale ning teiste struktuuriüksuste ülematele;

14) töötab välja ettepanekud osakonna tegevusvaldkonna kulude eelarve koostamiseks;

15) korraldab oma teenistusülesannete valdkonnas dokumentide koostamist ja kooskõlastamist, millega võetakse rahalised või varalised kohustused ning mis annavad õiguse või panevad kohustusi Kaitseväe peastaabi välistele isikutele ja esitab need allakirjutamiseks Kaitseväe peastaabi ülemale;

16) korraldab oma teenistusülesannete valdkonda puudutavates küsimustes informatsiooni kogumist, vajadusel vastavate ülevaadete koostamist ning Kaitseväe peastaabi andmekogude ja -registrite täiendamist;

17) osaleb osakonna ametikohtade täitmiseks personali valikus, planeerib personalile vajalikku koolitust ja täiendõpet;

18) korraldab osakonna käsutuses oleva riigivara ja rahaliste vahendite sihipärast, otstarbekat ja heaperemehelikku käsutamist;

19) korraldab oma pädevuse piires riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist osakonnas;

20) korraldab allüksusele pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise ning talle teenistuse tõttu teatavaks saanud salastatud teabeks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, samuti teiste isikute perekonna- ja eraelu puudutava teabe hoidmise vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorras ja teistes vastava juurdepääsupiiranguga teabe kasutamist reguleerivates õigusaktides toodule.

VI. Osakonna dokumendiplank

23. Peaaudiitoril ja tema osakonna teenistujatel on oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

1

2/3

1

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

KAITSEVÄE PEASTAABI ANALÜÜSI- JA PLANEERIMISOSAKONNA PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Analüüsi- ja planeerimisosakond (edaspidi osakond) on Kaitseväe peastaabi (edaspidi peastaap) allüksus.

2. Osakonna allüksused on:

1) planeerimisjaoskond;

2) võimeloome jaoskond;

3) ressursijuhtimise ja analüüsi jaoskond.

3. Osakonna ülem on aruandekohustuslik peastaabi ülema ees.

II. Osakonna juhtimine

4. Osakonda juhib osakonna ülem.

5. Osakonna ülem allub vahetult peastaabi ülemale.

6. Osakonna ülema äraolekul täidab tema ülesandeid osakonna ülema asetäitja, osakonna ülema asetäitja äraolekul punktis 2 toodud järjekorras üks osakonna allüksuse ülematest.

7. Osakonna ülema asetäitja allub vahetult osakonna ülemale.

8. Osakonna allüksuse ülem allub vahetult osakonna ülemale.

9. Osakonna allüksuse ülema äraolekul täidab tema ülesandeid üks allüksuse ülema poolt nimetatud teenistujatest.

10. Isikkoosseisu teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ning nende ameti- või tööjuhendis, mille kinnitab peastaabi ülem.

III. Osakonna ülesanded

11. Osakonna ülesanne on Kaitseväe sõjalise võimearenduse ja ressursihalduse juhtimine, pikaaegsete arengukavade ja aastakäsu koostamise eestvedamine Kaitseväes ning sellega seotud plaanide täitmise analüüsimine ning kontroll.

12. Ülesande täitmiseks osakond:

1) korraldab NATO standardimiskokkulepete menetlusprotsessi Kaitseväes;

2) juhib määratud võimeprojekte.

13. Planeerimisjaoskonna ülesanded on:

1) Kaitseväe sisendi andmine riigikaitse- ja valitsemisala arengukavadesse;

2) Kaitseväe aastakäsu koostamise koordineerimine ja kontroll;

3) osalus NATO ja Euroopa Liidu kaitseplaneerimis- ja aruandlusprotsessides, sh osalemine protsesse käsitleva poliitika kujundamises ning kaasnevate tegevuste koordineerimine Kaitseväes;

4) sõjaliseks riigikaitseks eraldatavate välisvahendite planeerimine ja kasutamise koordineerimine Kaitseväes.

14. Võimeloome jaoskonna ülesanded on:

1) Kaitseväe võimearenduse juhtimine ja väeliigi üleste võimete arendamise koordineerimine;

2) uute võimelahendite väljatöötamise eestvedamine Kaitseväes, sealhulgas teadus- ja arendustegevuses ning rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise kaudu;

3) sõjaaja struktuuri väljatöötamise ja arendamise juhtimine, sealhulgas sõjaaja üksuste võimekirjelduste ning koosseisu- ja varustustabelite koostamise korraldamine;

4) võimearendusega seotud kontseptsiooni(de) väljatöötamise juhtimine.

15. Ressursijuhtimise ja analüüsi jaoskonna ülesanded on:

1) tegevusepõhise eelarve ja planeerimise protsessi arendamine;

2) tegevuspõhise eelarve teenuste vaate haldamine ning koordineerimine teenuste omanikega;

3) sõjaaja personalivajaduse analüüsimine ja vajaduse määratlemine;

4) kaitseotstarbelise varustuse planeerimine, analüüs ja koordineerimine;

5) Kaitseväe taristu planeerimine, analüüs ja koordineerimine;

6) arengukavas ja Kaitseväe aastakäsus püstitatud ressursipõhiste eesmärkide täitmise vastavuse analüüsimine ja kontroll;

7) NATO standardimiskokkulepete haldus ja rakendamise kontroll Kaitseväes;

8) Kaitseväe ülesannete täitmiseks kuluva ressursi mõjusamaks ja tõhusamaks plaanimiseks ning jälgimiseks mudelite arendamine ja haldamine;

9) Kaitseväe kasutuses olevate andmete ristkasutuse võimaluste analüüsimine, andmekasutuse automatiseerimise ja tarkvarade parendusettepanekute koostamine.

16. Osakond muude ülesannete täitmisel:

1) töötab välja oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud või osaleb nende väljatöötamisel;

2) korraldab oma tegevusvaldkonda kuuluvate lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist;

3) esitab arvamusi ja teeb ettepanekuid teiste ametkondade poolt ettevalmistatud Kaitseväe tegevust puudutavate osakonna tegevusvaldkonda käsitlevate või sellega seotud õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel;

4) osutab teiste ametkondade tegevusse puutuvate küsimuste lahendamisel teistele struktuuriüksustele abi ja teeb nendega tegevusvaldkonna piires koostööd;

5) vaatab läbi osakonnale suunatud märgukirjad ja muud dokumendid ning valmistab ette vastused või dokumentide projektid.

IV. Osakonna ülem

17. Osakonna ülema teenistuskohutused ja õigused sätestab Kaitseväe peastaabi põhimäärus ja ametijuhend.

V. Osakonna ülema asetäitja

18. Osakonna ülema asetäitja:

1) täidab osakonna ülema äraolekul tema ülesandeid;

2) täidab ametijuhendiga ja peastaabi töökorraldust reguleerivate õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

VI. Osakonna allüksuse ülem

19. Osakonna allüksuse ülem:

1) juhib allüksuse tööd ja tagab allüksusele pandud ülesannete täitmise;

2) täidab talle antud teenistusalaseid korraldusi;

3) annab allüksuse isikkoosseisule korraldusi teenistuskohustuste täitmiseks;

4) annab seadusega ettenähtud korras allüksuse isikkoosseisule ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene nende teenistuskohustustest;

5) saab osakonna ülemalt, osakonna ülema asetäitjalt ja teistelt allüksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;

6) esindab allüksust oma ülesannete täitmisel ning annab oma pädevuse piires arvamusi ja kooskõlastusi;

7) teeb osakonna ülemale ettepanekuid allüksuse ülesehituse, koosseisu, vahendite eraldamise, teenistustingimuste tagamise, töökorralduse muutmise ning allüksuse isikkoosseisule palkade, lisatasude ja ergutuste määramise, distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta;

8) teeb osakonna ülemale ettepanekuid koolituste taotlemiseks allüksusele pandud ülesannete paremaks täitmiseks;

9) korraldab allüksuse kasutuses oleva riigivara ja rahaliste vahendite sihipärast, otstarbekat ja heaperemehelikku kasutamist;

10) oma pädevuse piires riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist allüksuses;

11) korraldab allüksusele pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise ning talle teenistuse tõttu teatavaks saanud salastatud teabeks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, samuti teiste isikute perekonna- ja eraelu puudutava teabe hoidmise vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorras ja teistes vastava juurdepääsupiiranguga teabe kasutamist reguleerivates õigusaktides toodule.

VII. Osakonna dokumendiplank

20. Osakonna ülemal ja osakonna ülema kooskõlastusel on osakonna teenistujatel oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

1/2

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

KAITSEVÄE PEASTAABI LUUREOSAKONNA PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Luureosakond (edaspidi osakond) on Kaitseväe peastaabi (edaspidi peastaap) allüksus.

2. Osakonna ülem on aruandekohustuslik peastaabi ülema ees.

II. Osakonna juhtimine

3. Osakonda juhib osakonna ülem.

4. Osakonna ülem allub vahetult peastaabi ülemale.

5. Osakonna ülema äraolekul täidab tema ülesandeid ametijuhendis määratud osakonna teenistuja.

6. Isikkoosseisu teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ning nende ameti- või tööjuhendis, mille kinnitab peastaabi ülem.

III. Osakonna ülesanded

7. Osakonna ülesanne on Kaitseväe luurevaldkonna arendustegevuse ja võimearenduse ning peastaabi luurealase toetuse korraldamine koostöös luurekeskusega.

8. Ülesande täitmiseks osakond:

1) korraldab Kaitseväe peastaabi luurealast toetust;

2) korraldab Kaitseväe juhataja infonõuete väljatöötamist;

3) juhib Kaitseväe operatsioonide kavade ja -plaanide väljatöötamise luurealast protsessi;

4) esindab Kaitseväe luurehuvi NATO ja määratud liitlaste strateegilisel ja operatsioonitasandil;

5) korraldab koostöös luurekeskusega Kaitseväe operatsioonide luurealast koordinatsiooni.

9. Osakond muude ülesannete täitmisel:

1) töötab koostöös luurekeskusega välja oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud või osaleb nende väljatöötamisel;

2) korraldab koostöös luurekeskusega oma tegevusvaldkonda kuuluvate lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist;

3) esitab arvamusi ja teeb ettepanekuid teiste ametkondade poolt ettevalmistatud Kaitseväe tegevust puudutavate osakonna tegevusvaldkonda käsitlevate või sellega seotud õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel;

4) osutab teiste ametkondade tegevusse puutuvate küsimuste lahendamisel teistele struktuuriüksustele abi ja teeb nendega tegevusvaldkonna piires koostööd;

5) vaatab läbi osakonnale suunatud märgukirjad ja muud dokumendid ning valmistab ette vastused või dokumentide projektid.

IV. Osakonna ülem

10. Osakonna ülema teenistuskohutused ja õigused sätestab Kaitseväe peastaabi põhimäärus ja ametijuhend.

V. Osakonna dokumendiplank

11. Osakonna ülemal ja osakonna ülema kooskõlastusel osakonna teenistujatel on oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

1/3

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

KAITSEVÄE PEASTAABI OPERATSIOONIDE OSAKONNA PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Operatsioonide osakond (edaspidi osakond) on Kaitseväe peastaabi (edaspidi peastaap) allüksus.

2. Osakonna koosseisus on järgmised allüksused:

1) operatsioonide jaoskond;

2) planeerimisjaoskond;

3) lahinguvalmiduse jaoskond.

3. Osakonna ülem on aruandekohustuslik peastaabi ülema ees.

II. Osakonna juhtimine

4. Osakonda juhib osakonna ülem.

5. Osakonna ülem allub vahetult peastaabi ülemale.

6. Osakonna ülema äraolekul täidab tema ülesandeid punktis 2 toodud järjekorras üks osakonna allüksuse ülematest.

7. Osakonna ülema asetäitja allub vahetult osakonna ülemale.

8. Osakonna allüksuse ülem allub vahetult osakonna ülemale.

9. Osakonna allüksuse ülema äraolekul täidab tema ülesandeid üks allüksuse ülema poolt määratud teenistuja.

10. Isikkoosseisu teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ning nende ameti- või tööjuhendis, mille kinnitab peastaabi ülem.

III. Osakonna ülesanded

11. Osakonna ülesanne on riigi sõjaliseks kaitseks Kaitseväe sõjaliste kaitseplaanide koostamise juhtimine, Kaitseväe olukorrateadlikkuse ja juhtimisvõime tagamine ning Kaitseväe lahinguvalmiduse korraldamine.

12. Operatsioonide jaoskonna ülesanded on:

1) regionaalse, operatsioonide tasandi olukorrateadlikkuse, juhtimise ja koostalitusvõime alalhoidmine ja arendamine;

2) rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise planeerimine ja koordineerimine;

3) Eestit külastavate ja siin paiknevate liitlasüksustega seonduvate tegevuste planeerimine ja koordineerimine;

4) Kaitseväe poolse riigisisese kriisireguleerimisalase tegevuse sh ametiabi osutamisega seonduvate tegevuste planeerimine ja koordineerimine.

13. Planeerimisjaoskonna ülesanded on:

1) esmase ja kollektiivkaitsega seotud riigi sõjaliste kaitseplaanide koostamise juhtimine, koordineerimine, kaasajastamine ja harjutamine Kaitseväe siseselt ja väliste osapooltega;

2) NATO ja määratud liitlaste operatsioonide tasandi planeerimisprotsessides osalemine;

3) Eesti siseses riigikaitse planeerimises osalemine.

14. Lahinguvalmiduse jaoskonna ülesanded on:

1) Kaitseväe lahinguvalmiduse korraldamine;

2) Kaitseväe väekaitse korraldamine;

3) sõjaaja üksuste ettevalmistamise korraldamine ja nende üle arvestuse pidamine.

15. Osakond muude ülesannete täitmisel:

1) töötab välja oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud või osaleb nende väljatöötamisel;

2) korraldab oma tegevusvaldkonda kuuluvate lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist;

3) esitab arvamusi ja teeb ettepanekuid teiste ametkondade poolt ettevalmistatud Kaitseväe tegevust puudutavate osakonna tegevusvaldkonda käsitlevate või sellega seotud õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel;

4) osutab teiste ametkondade tegevusse puutuvate küsimuste lahendamisel teistele struktuuriüksustele abi ja teeb nendega tegevusvaldkonna piires koostööd;

5) vaatab läbi osakonnale suunatud märgukirjad ja muud dokumendid ning valmistab ette vastused või dokumentide projektid.

IV. Osakonna ülem

16. Osakonna ülema teenistuskohustused ja õigused sätestab Kaitseväe peastaabi põhimäärus ja ametijuhend.

V. Osakonna ülema asetäitja

17. Osakonna ülema asetäitja:

1) täidab osakonna ülema äraolekul tema ülesandeid;

2) täidab ametijuhendiga ja peastaabi töökorraldust reguleerivate õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

VI. Osakonna allüksuse ülem

18. Osakonna allüksuse ülem:

1) juhib allüksuse tööd ja tagab allüksusele pandud ülesannete täitmise;

2) täidab talle antud teenistusalaseid korraldusi;

3) annab allüksuse isikkoosseisule korraldusi teenistuskohustuste täitmiseks;

4) annab seadusega ettenähtud korras allüksuse isikkoosseisule ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene nende teenistuskohustustest;

5) saab osakonna ülemalt ja teistelt allüksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;

6) esindab allüksust oma ülesannete täitmisel ning annab oma pädevuse piires arvamusi ja kooskõlastusi;

7) teeb osakonna ülemale ettepanekuid allüksuse ülesehituse, koosseisu, vahendite eraldamise, teenistustingimuste tagamise, töökorralduse muutmise ning allüksuse isikkoosseisule palkade, lisatasude ja ergutuste määramise, distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta;

8) teeb osakonna ülemale ettepanekuid koolituste taotlemiseks allüksusele pandud ülesannete paremaks täitmiseks;

9) korraldab allüksuse kasutuses oleva riigivara ja rahaliste vahendite sihipärast, otstarbekat ja heaperemehelikku kasutamist;

10) korraldab oma pädevuse piires riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist allüksuses;

11) korraldab allüksusele pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise ning talle teenistuse tõttu teatavaks saanud salastatud teabeks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, samuti teiste isikute perekonna- ja eraelu puudutava teabe hoidmise vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorras ja teistes vastava juurdepääsupiiranguga teabe kasutamist reguleerivates õigusaktides toodule.

VII. Osakonna dokumendiplank

19. Osakonna ülemal ja osakonna ülema kooskõlastusel osakonna teenistujatel on oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

1

1/4

1

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

KAITSEVÄE PEASTAABI LOGISTIKAOSAKONNA PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Logistikaosakond (edaspidi osakond) on Kaitseväe peastaabi (edaspidi peastaap) allüksus.

2. Osakonna allüksused on:

1) planeerimisjaoskond;

2) logistilise ressursi jaoskond;

3) meditsiiniteenistus.

3. Osakonna ülem on aruandekohustuslik peastaabi ülema ees.

II. Osakonna juhtimine

4. Osakonda juhib osakonna ülem.

5. Osakonna ülem allub vahetult peastaabi ülemale.

6. Osakonna ülema äraolekul täidab tema ülesandeid punktis 2 toodud järjekorras üks osakonna allüksuse ülematest või juhatajastest (edaspidi ülem).

7. Osakonna allüksuse ülem allub vahetult osakonna ülemale.

8. Osakonna allüksuse ülema äraolekul täidab tema ülesandeid üks allüksuse ülema poolt nimetatud teenistuja.

9. Isikkoosseisu teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ning nende ameti- või tööjuhendis, mille kinnitab peastaabi ülem.

III. Osakonna ülesanded

10. Osakonna ülesanne on Kaitseväe logistika- ja meditsiinivaldkonna juhtimine ning valdkondliku võimearenduse korraldamine.

11. Planeerimisjaoskonna ülesanded on:

1) osalemine kaitseplaneerimises;

2) logistikaalaste plaanide koostamine ja koordineerimine;

3) logistikavaldkonna planeerimine, logistika eriala juhiste koostamise korraldamine ja koordineerimine ning NATO ja EL regulatsioonide rakendamine Kaitseväes;

4) osalemine rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide planeerimises ja logistikaalaste plaanide koostamises ning koordineerimises;

5) osalemine vastuvõtva riigi toetuse (HNS) planeerimises ja korraldamises;

6) osalemine logistikaalases tsiviil-militaar koostöös ja selle korraldamises Kaitseväes;

7) osakonna tegevusplaanide ja tegevuskulude planeerimine;

8) erialase väljaõppe juhiste koostamine;

9) osalemine strateegilise üleveo planeerimises ja koordineerimises;

10) logistikavaldkonna tarkvara (CAPCAT, LOGFAS jne) kasutamise korraldamine ja koordineerimine;

11) valdkonnaga seotud NATO, EL ja riiklikes komiteedes ja töögruppides osalemine.

12. Logistilise ressursi jaoskonna ülesanded on:

1) Kaitseväe materjalimajanduse (sh materjalimajanduse tarkvara kasutamine) juhtimine;

2) osalemine kaitseplaneerimises ja logistikaalaste plaanide koostamisel, sh sundkoormiste koordineerimine ja planeerimine;

3) Kaitseväe struktuuriüksuste poolt koostatavate tegevuskavade koordineerimine ja kontroll;

4) valdkonna normdokumentatsiooni koostamise korraldamine ja rakendamine;

5) Kaitseväe struktuuriüksuste varustuse paigutuse, ladustamise ja jaotuse planeerimine;

6) Kaitseliidule kasutusse antud varustuse käitlemise kontrolli korraldamine;

7) Kaitseväe varustuse elutsükli planeerimine ja aluste määramine, sh käitlemise ja mahakandmise koordineerimine ning kontroll;

8) valdkonnaga seotud NATO, EL ja riiklikes komiteedes ja töögruppides osalemine;

9) Kaitseväe ja Kaitseliidu maismaasõidukite registris registreerimise ja sõidukite tehnoseisundi kontrollimisega seotud tegevuse koordineerimine ja kontroll;

10) Kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistri tegevuse koordineerimine ja kontroll.

13. Meditsiiniteenistuse ülesanded osakonna ülesannete täitmiseks on:

1) Kaitseväe meditsiini juhtimine läbi tervishoiuteenuste ja sõjameditsiini väljaõppe korraldamise;

2) osalemine kaitseplaneerimises ning meditsiinialaste plaanide koostamisel ja koordineerimisel;

3) meditsiinivaldkonna arengukavade koostamine;

4) meditsiinilise dokumentatsiooni ja juhendite koostamine ja rakendamine;

5) meditsiinialase, sh tervisekaitsealase tegevuse korraldamine;

6) rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide meditsiinitoetuse planeerimine ja koordineerimine;

7) Kaitseväe tervishoiualase statistika ja aruandluse teostamine;

8) Kaitseväe tervishoiutöötajate Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse registreerimine ja tervishoiutöötajate pädevuse kontrollimisega seotud tegevuse koordineerimine;

9) meditsiinialase koostöö planeerimine ja korraldamine teiste asutustega;

10) meditsiinialase koostöö planeerimine ja korraldamine NATO, EL ja teiste organisatsioonidega;

11) tervishoiualaste teadus- ja arendusprojektide koordineerimine ja juhtimine;

12) valdkonnaga seotud NATO, EL ja riiklikes komiteedes ja töögruppides osalemine.

14. Osakond muude ülesannete täitmisel:

1) töötab välja oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud või annab oma pädevuse piires sisendi nende väljatöötamisel;

2) korraldab oma tegevusvaldkonda kuuluvate lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist;

3) esitab arvamusi ja teeb ettepanekuid teiste ametkondade poolt ettevalmistatud Kaitseväe tegevust puudutavate osakonna tegevusvaldkonda käsitlevate või sellega seotud õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel;

4) osutab teiste ametkondade tegevusse puutuvate küsimuste lahendamisel teistele struktuuriüksustele abi ja teeb nendega koostööd osakonna tegevusvaldkonna piires;

5) vaatab läbi osakonda suunatud märgukirjad ja muud dokumendid ning valmistab ette vastuste ja vajadusel muude dokumentide kavandid.

IV. Osakonna ülem

15. Osakonna ülema teenistuskohutused ja õigused sätestab Kaitseväe peastaabi põhimäärus ja ametijuhend.

V. Osakonna allüksuse ülem

16. Osakonna allüksuse ülem:

1) juhib allüksuse tööd ja tagab allüksusele pandud ülesannete täitmise;

2) täidab talle antud teenistusalaseid korraldusi;

3) annab allüksuse isikkoosseisule korraldusi teenistuskohustuste täitmiseks;

4) annab seadusega ettenähtud korras allüksuse isikkoosseisule ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene nende teenistuskohustustest;

5) saab osakonna ülemalt, osakonna ülema asetäitjalt ja teistelt allüksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;

6) esindab allüksust oma ülesannete täitmisel ning annab oma pädevuse piires arvamusi ja kooskõlastusi;

7) teeb osakonna ülemale ettepanekuid allüksuse ülesehituse, koosseisu, vahendite eraldamise, teenistustingimuste tagamise, töökorralduse muutmise ning allüksuse isikkoosseisule palkade, lisatasude ja ergutuste määramise, distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta;

8)  teeb osakonna ülemale ettepanekuid koolituste taotlemiseks allüksusele pandud ülesannete paremaks täitmiseks;

9) korraldab allüksuse kasutuses oleva riigivara ja rahaliste vahendite sihipärast, otstarbekat ja heaperemehelikku kasutamist;

10) korraldab oma pädevuse piires riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist allüksuses;

11) korraldab allüksusele pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise ning talle teenistuse tõttu teatavaks saanud salastatud teabeks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, samuti teiste isikute perekonna- ja eraelu puudutava teabe hoidmise vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorras ja teistes vastava juurdepääsupiiranguga teabe kasutamist reguleerivates õigusaktides toodule.

17. Meditsiiniteenistuse ülemal on vajaduse korral otsepöördumise õigus Kaitseväe juhataja ja peastaabi ülema poole.

VI. Pitsat ja dokumendiplank

18. Meditsiiniteenistusel on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille välisringil on sõnad „KAITSEVÄE PEASTAAP" ja ringi sees sõna „LOGISTIKAOSAKONNA MEDITSIINITEENISTUS".

19. Meditsiiniteenistuse pitsatit kasutatakse Kaitseväe peastaabis vormistatud dokumentide õigsuse tõestamiseks.

20. Osakonna ülemal ja osakonna ülema kooskõlastusel on osakonna teenistujatel oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

1/2

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

KAITSEVÄE PEASTAABI KÜBEROSAKONNA

PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Küberosakond (edaspidi osakond) on Kaitseväe peastaabi (edaspidi peastaap) allüksus.

2. Osakonna ülem on aruandekohustuslik peastaabi ülema ees.

II. Osakonna juhtimine

3. Osakonda juhib osakonna ülem.

4. Osakonna ülem allub vahetult peastaabi ülemale.

5. Osakonna ülema äraolekul täidab tema ülesandeid ametijuhendis määratud osakonna teenistuja.

6. Isikkoosseisu teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ning nende ameti- või tööjuhendis, mille kinnitab peastaabi ülem.

III. Osakonna ülesanded

7. Osakonna ülesanne on peastaabi juhtimistoetuse korraldamine koostöös küberväejuhatusega.

8. Ülesande täitmiseks osakond:

1) annab erialase planeerimise sisendi;

2) kontrollib Kaitseväe juhtimistoetuse süsteemi ja juhtimistoetuseüksuste lahinguvalmidust ning hindab väljaõpet;

3) täidab Kaitseväe peastaabi asukohapunkti salastatud teabe töötlussüsteemide peakasutaja ülesandeid.

9. Osakond muude ülesannete täitmisel:

1) töötab koostöös küberväejuhatusega välja oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud või annab oma pädevuse piires sisendi nende väljatöötamisel;

2) korraldab koostöös küberväejuhatusega oma tegevusvaldkonda kuuluvate lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist;

3) esitab arvamusi ja teeb ettepanekuid teiste ametkondade poolt ettevalmistatud Kaitseväe tegevust puudutavate osakonna tegevusvaldkonda käsitlevate või sellega seotud õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel;

4) osutab teiste ametkondade tegevusse puutuvate küsimuste lahendamisel teistele struktuuriüksustele abi ja teeb nendega tegevusvaldkonna piires koostööd;

5) vaatab läbi osakonnale suunatud märgukirjad ja muud dokumendid ning valmistab ette vastuste ja vajadusel muude dokumentide projektid.

IV. Osakonna ülem

10. Osakonna ülema teenistuskohutused ja õigused sätestab Kaitseväe peastaabi põhimäärus ja ametijuhend.

V. Osakonna dokumendiplank

11. Osakonna ülemal ja osakonna ülema kooskõlastusel osakonna teenistujatel on oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

2/3

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

KAITSEVÄE PEASTAABI VÄLJAÕPPEOSAKONNA

PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Väljaõppeosakond (edaspidi osakond) on Kaitseväe peastaabi (edaspidi peastaap) allüksus.

2. Osakonna allüksused on:

1) väljaõppe jaoskond;

2) õppuste jaoskond;

3) õpikogemuste jaoskond.

3. Osakonna ülem on aruandekohustuslik peastaabi ülema ees.

II. Osakonna juhtimine

4. Osakonda juhib osakonna ülem.

5. Osakonna ülem allub vahetult peastaabi ülemale.

6. Osakonna ülema äraolekul täidab tema ülesandeid punktis 2 toodud järjekorras üks osakonna allüksuse ülematest.

7. Osakonna allüksuse ülem allub vahetult osakonna ülemale.

8. Osakonna allüksuse ülema äraolekul täidab tema ülesandeid üks tema poolt nimetatud teenistujatest.

9. Osakonna isikkoosseisu teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus määratakse kindlaks nende ameti- või tööjuhendis, mille kinnitab peastaabi ülem.

III. Osakonna ülesanded

10. Osakonna ülesanne on Kaitseväe väljaõppevaldkonna juhtimine ning sellega seotud võimearenduse korraldamine.

11. Ülesande täitmiseks osakond:

1) korraldab, koordineerib ja kontrollib sõjaväelist väljaõpet;

2) juhib õppevara arendamist;

3) planeerib ja koordineerib õppuseid;

4) korraldab õpikogemuste protsessi.

12. Väljaõppe jaoskonna ülesanded on:

1) väljaõppealaste nõuete ja dokumentide väljatöötamise juhtimine;

2) väljaõppealase koostöö koordineerimine teiste riigiasutustega;

3) õppevara arendamise juhtimine;

4) kehalise ettevalmistuse ja sporditegevuse juhtimine;

5) ajateenijatest autojuhtide koolituse ning eksamineerimise koordineerimine;

6) ajateenijatele eesti keele õpetamise koordineerimine;

7) rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide väljaõppe koordineerimine;

8) ajateenijate toetuse ostujuhtimine.

13. Õppuste jaoskonna ülesanded on:

1) NATO ja mitmeriigilistel õppustel osalemise planeerimine ja koordineerimine;

2) üle kaitseväeliste õppuste planeerimine ja läbiviimine;

3) Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate üksuste õppuste plaanide koordineerimine;

4) peastaabi sõjaväelise täiendusõppe planeerimine ja korraldamine.

14. Õpikogemuste jaoskonna ülesanded on:

1) Kaitseväe õpikogemuste haldamine;

2) Kaitseväe väljaõppealaste õpituvastuste analüüs.

15. Osakond muude ülesannete täitmisel:

1) töötab välja oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud või annab oma pädevuse piires sisendi nende väljatöötamisel;

2) korraldab oma tegevusvaldkonda kuuluvate lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist;

3) esitab arvamusi ja teeb ettepanekuid teiste ametkondade poolt ettevalmistatud Kaitseväe tegevust puudutavate osakonna tegevusvaldkonda käsitlevate või sellega seotud õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel;

4) osutab teiste ametkondade tegevusse puutuvate küsimuste lahendamisel teistele struktuuriüksustele abi ja teeb nendega tegevusvaldkonna piires koostööd;

5) vaatab läbi osakonnale suunatud märgukirjad ja muud dokumendid ning valmistab ette vastuste ja vajadusel muude dokumentide projektid.

IV. Osakonna ülem

16. Osakonna ülema teenistuskohustused ja õigused sätestab Kaitseväe peastaabi põhimäärus ja ametijuhend.

V. Osakonna allüksuse ülem

17. Osakonna allüksuse ülem:

1) juhib allüksuse tööd ja tagab allüksusele pandud ülesannete täitmise;

2) täidab talle antud teenistusalaseid korraldusi;

3) annab allüksuse isikkoosseisule korraldusi teenistuskohustuste täitmiseks;

4) annab seadusega ettenähtud korras allüksuse isikkoosseisule ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene nende teenistuskohustustest;

5) saab osakonna ülemalt ja teistelt allüksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja vahendeid;

6) esindab allüksust oma ülesannete täitmisel ning annab oma pädevuse piires arvamusi ja kooskõlastusi;

7) teeb osakonna ülemale ettepanekuid allüksuse ülesehituse, koosseisu, vahendite eraldamise, teenistustingimuste tagamise, töökorralduse muutmise ning allüksuse isikkoosseisule palkade, lisatasude, koolituste ja ergutuste määramise, distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta;

8) korraldab allüksuse kasutuses oleva riigivara ja rahaliste vahendite sihipärast, otstarbekat ja heaperemehelikku kasutamist;

9) korraldab oma pädevuse piires riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist allüksuses;

10) korraldab allüksusele pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise ning talle teenistuse tõttu teatavaks saanud salastatud teabeks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, samuti teiste isikute perekonna- ja eraelu puudutava teabe hoidmise vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorras ja teistes vastava juurdepääsupiiranguga teabe kasutamist reguleerivates õigusaktides toodule.

VI. Osakonna dokumendiplank

18. Osakonna ülemal ja osakonna ülema kooskõlastusel osakonna teenistujatel on oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

1/3

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja <rg_kpv>

käskkirjaga nr 548

KAITSEVÄE PEASTAABI RAHANDUS- JA EELARVEOSAKONNA

PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Rahandus- ja eelarveosakond (edaspidi osakond) on Kaitseväe peastaabi (edaspidi peastaap) allüksus.

2. Osakonna allüksused on:

1) Kaitseväe eelarvejaoskond;

2) Kaitseväe rahandusjaoskond.

3. Osakonna juhataja on aruandekohustuslik peastaabi ülema ees.

II. Osakonna juhtimine

4. Osakonda juhib osakonna juhataja.

5. Osakonna juhataja allub vahetult peastaabi ülemale.

6. Osakonna juhataja äraolekul täidab tema ülesandeid punktis 2 toodud järjekorras üks osakonna allüksuse juhatajatest.

7. Osakonna allüksust juhib juhataja (edaspidi koos allüksuse juhataja).

8. Osakonna allüksuse juhataja allub vahetult osakonna juhatajale.

9. Osakonna allüksuse juhataja äraolekul täidab tema ülesandeid üks allüksuse juhataja poolt nimetatud teenistujatest.

10. Isikkoosseisu teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ning nende ameti- või tööjuhendis, mille kinnitab peastaabi ülem.

III. Osakonna ülesanded

11. Osakonna ülesanne on Kaitseväe eelarve koostamine, Kaitseväe eelarve planeerimis-, arvestus-, aruandlus-, raamatupidamisvaldkonna ja kontrollsüsteemide toimimise juhtimine.

12. Kaitseväe eelarvejaoskonna ülesanded on:

1) Kaitseväe eelarvealase finantsteenuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine;

2) Kaitseväe eelarve finantsplaneerimise ja haldamise alane nõustamine;

3) Kaitseväe eelarvesüsteemide haldamine ja arendamine;

4) Kaitseväe eelarve juhtimisinfo analüüsi suunamine, koordineerimine ja korraldamine;

5) osalemine Kaitseväe eelarve valdkonna töös.

13. Kaitseväe rahandusjaoskonna ülesanded on:

1) Kaitseväe rahandusalase finantsteenuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine;

2) Kaitseväe majandustehingute menetlemise korraldamine ja kontrollimine;

3) Kaitseväe rahandusalane nõustamine õiguspäraste ja eesmärgipäraste kulude tegemise osas;

4) Kaitseväe rahandussüsteemide haldamine ja arendamine;

5) osalemine Kaitseväe rahandusvaldkonna töös.

14. Osakond muude ülesannete täitmisel:

1) vastab oma tegevusvaldkonda kuuluvatele teabenõuetele;

2) töötab välja või osaleb oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide väljatöötamisel;

3) korraldab oma tegevusvaldkonda kuuluvate lepingute väljatöötamist ning jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist;

4) esitab arvamusi või ettepanekuid teiste ametkondade poolt ettevalmistatud Kaitseväe tegevust puudutavate osakondade tegevusvaldkonda käsitlevate või sellega seotud õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel;

5) osutab abi struktuurüksustele teiste ametkondade tegevusse puutuvate küsimuste lahendamisel ja teeb koostööd tegevusvaldkonna piires.

IV. Osakonna juhataja

15. Osakonna juhataja teenistuskohustused sätestab Kaitseväe peastaabi põhimäärus ja ametijuhend.

V. Osakonna allüksuse juhataja

16. Osakonna allüksuse juhataja:

1) juhib allüksuse tööd ja tagab allüksusele pandud ülesannete täitmise;

2) täidab talle antud teenistusalaseid käske ja korraldusi (edaspidi korraldusi);

3) annab allüksuse isikkoosseisule korraldusi teenistuskohustuste täitmiseks;

4) annab allüksuse isikkoosseisule ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene nende teenistuskohustustest;

5) saab peastaabi ülemalt, osakonna juhatajalt ja teistelt allüksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;

6) esindab allüksust oma ülesannete täitmisel ja annab arvamusi ja kooskõlastusi osakonna juhatajale, osakonna juhataja delegeerimisel ka peastaabi teistele osakondadele; delegeerimisel ka peastaabi teistele osakondadele;

7) teeb osakonna juhatajale ettepanekuid allüksuse ülesehituse, koosseisu, vahendite eraldamise, teenistustingimuste tagamise ja töökorralduse muutmise ning allüksuse isikkoosseisule palkade, lisatasude ja ergutuste määramise ning distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta;

8) teeb osakonna juhatajale ettepanekuid allüksuse isikkoosseisule koolituse taotlemiseks allüksusele pandud ülesannete paremaks täitmiseks;

9) korraldab allüksuse kasutusel oleva riigivara ja rahaliste vahendite sihipärast, otstarbekat ja heaperemehelikku kasutamist;

10) korraldab oma pädevuse piires riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist allüksuses;

11) korraldab allüksusele pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise ning talle teenistuse tõttu teatavaks saanud salastatud teabeks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, samuti teiste isikute perekonna- ja eraelu puudutava teabe hoidmise vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorras ja teistes vastava juurdepääsupiiranguga teabe kasutamist reguleerivates õigusaktides toodule.

VI. Osakonna dokumendiplank

17. Osakonna juhatajal ja osakonna juhataja kooskõlastusel osakonna teenistujatel on oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

1

2/3

1

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

KAITSEVÄE PEASTAABI ÜLEMA ADMINISTRATSIOONI PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Kaitseväe peastaabi ülema administratsioon (edaspidi administratsioon) on Kaitseväe peastaabi (edaspidi peastaap) allüksus.

2. Administratsiooni allüksused on:

1) rahvusvahelise koostöö jaoskond;

2) julgeolekuteenistus;

3) teabehaldusmeeskond.

3. Administratsiooni juhataja on aruandekohustuslik peastaabi ülema ees.

II. Administratsiooni juhtimine

4. Administratsiooni juhib administratsiooni juhataja.

5. Administratsiooni juhataja allub vahetult peastaabi ülemale.

6. Administratsiooni juhataja äraolekul täidab tema ülesandeid punktis 2 toodud järjekorras üks administratsiooni allüksuse ülematest.

7. Administratsiooni allüksuse ülem allub vahetult administratsiooni juhatajale.

8. Administratsiooni allüksuse ülema äraolekul täidab tema ülesandeid üks allüksuse ülema poolt nimetatud teenistujatest.

9. Isikkoosseisu teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ning nende ameti- või tööjuhendis, mille kinnitab peastaabi ülem.

III. Administratsiooni ülesanded

10. Administratsiooni ülesanne on peastaabi ülema käskude ja korralduste täitmise kontrollimine, rahvusvahelise sõjalise koostöö, relvastuskontrolli tegevuste ning Kaitseväe teabehalduse ja kvaliteedijuhtimise korraldamine.

11. Rahvusvahelise koostöö jaoskonna ülesanded on:

1) Kaitseväe rahvusvahelise sõjalise koostöö korraldamine ja selleks eraldatud ressursside kasutamise kontrollimine;

2) Kaitseväe juhtkonna visiitide ettevalmistamine ja osalemine;

3) relvastuskontrollialase tegevuse korraldamine Kaitseväes;

4) Balti Kaitsekolledži Kaitseväepoolse tegevuse koordineerimine ja ostujuhtimise korraldamine.

12. Teabehaldusmeeskonna ülesanded on:

1) Kaitseväe teabehalduse korraldamine;

2) Kaitseväe peastaabi kvaliteedijuhtimise korraldamine;

3) Kaitseväe juhtkonna nõustamine teabehalduse alastes küsimustes;

4) teabehaldusega seotud tegevuste koordineerimine teiste riigiasutustega.

13. Julgeolekuteenistuse ülesanded on:

1) riigisaladuse kaitse korraldamine Kaitseväe peastaabis;

2) Kaitseväe peastaabi julgeolekuga seotud tegevuste korraldamine ja kontroll.

14. Administratsioon muude ülesannete täitmisel:

1) korraldab Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, peastaabi ülema, Kaitseväe peastaabi aastaplaanis ning staabikoosolekute protokollides sätestatud käskude ja korralduste edastamist ja täitmise kontrolli (käsuhaldus) peastaabis, koordineerib Kaitseväe peastaabi käsutada oleva eelarve kasutamist ning muude valdkondade vaheliste küsimuste, mis ei ole leidnud lahendust osakondade tasemel, lahendamist;

2) korraldab Kaitseväe lühiajaliste siselähetuste ostujuhtimist;

3) töötab välja kvaliteedijuhtimise alaseid dokumente ja eeskirju Kaitseväe protsesside tulemuslikkuse parandamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks;

4) töötab välja oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud või osaleb nende väljatöötamisel;

5) korraldab oma tegevusvaldkonda kuuluvate lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist;

6) esitab arvamusi ja teeb ettepanekuid teiste ametkondade poolt ettevalmistatud Kaitseväe tegevust puudutavate administratsiooni tegevusvaldkonda käsitlevate või sellega seotud õigusaktide eelnõude koostamisel;

7) osutab teiste ametkondade tegevusse puutuvate küsimuste lahendamisel teistele struktuuriüksustele abi ja teeb nendega tegevusvaldkonna piires koostööd;

8) vaatab läbi administratsioonile suunatud märgukirjad ja muud dokumendid ning valmistab ette vastused või dokumentide projektid;

9) omab õigust pöörduda teenistuse korraldamisega seotud küsimustes vahetult teiste Kaitseväe ülemate poole.

IV. Administratsiooni juhataja

15. Administratsiooni juhataja teenistuskohustused ja õigused sätestab Kaitseväe peastaabi põhimäärus ja ametijuhend.

V.  Administratsiooni allüksuse ülem

16. Administratsiooni allüksuse ülem:

1) juhib allüksuse tööd ja tagab allüksusele pandud ülesannete täitmise;

2) täidab talle antud teenistusalaseid korraldusi;

3) annab allüksuse isikkoosseisule korraldusi teenistuskohustuste täitmiseks;

4) annab seadusega ettenähtud korras allüksuse isikkoosseisule ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene nende teenistuskohustustest;

5) saab administratsiooni juhatajalt ja teistelt allüksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;

6) esindab allüksust oma ülesannete täitmisel ning annab oma pädevuse piires arvamusi ja kooskõlastusi;

7) teeb administratsiooni juhatajale ettepanekuid allüksuse ülesehituse, koosseisu, vahendite eraldamise, teenistustingimuste tagamise, töökorralduse muutmise ning allüksuse isikkoosseisule palkade, lisatasude ja ergutuste määramise, distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta;

8) teeb administratsiooni juhatajale ettepanekuid koolituste taotlemiseks allüksusele pandud ülesannete paremaks täitmiseks;

9) korraldab allüksuse kasutuses oleva riigivara ja rahaliste vahendite sihipärast, otstarbekat ja heaperemehelikku kasutamist;

10) korraldab oma pädevuse piires riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist allüksuses;

11) tagab allüksusele pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise ning talle teenistuse tõttu teatavaks saanud salastatud teabe või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, samuti teiste isikute perekonna- ja eraelu puudutava teabe hoidmise vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorras ja teistes vastava juurdepääsupiiranguga teabe kasutamist reguleerivates õigusaktides toodule.

VI. Administratsiooni dokumendiplank

17. Administratsiooni juhataja ja tema kooskõlastusel administratsiooni teenistujatel on oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

1/1

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

NATO STAABIELEMENDI EESTI KONTINGENDI

PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. NATO staabielemendi Eesti kontingendi (edaspidi kontingent) moodustavad kontingendi koosseisus olevatele ametikohtadele määratud Kaitseväega teenistus- või töösuhtes olevad isikud.

2. Kontingendi ülem on aruandekohustuslik peastaabi ülema ees.

II. Kontingendi juhtimine ja koosseis

3. Kontingenti juhib kontingendi ülem, kelle nimetab ametikohale Kaitseväe juhataja.

4. Kontingendi ülem allub teenistuslikult peastaabi ülemale. Kontingendi ülema ametijuhendi kinnitab peastaabi ülem.

5. Kontingendi ülema äraolekul täidab tema ülesandeid kontingendi ülema poolt nimetatud teenistuja.

6. Kontingendi koosseisu liige allub NATO staabielemendis SHAPE-i poolt kinnitatud struktuuri järgselt vastavale ülemale ja teenistuslikes küsimustes kontingendi ülemale. Kontingendi koosseisu liikme teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus siseriiklikus käsuliinis määratakse kindlaks nende ameti või tööjuhendis, mille kinnitab kontingendi ülem.

7. Kontingendi koosseisus olevate ameti- ja töökohtade arvu ning liigituse kehtestab Kaitseväe juhataja Kaitseväe peastaabi koosseisus arvestades SHAPE-i poolt kinnitatud struktuuri.

III. Kontingendi dokumendiplank

8. Kontingendi ülemal ja tema kooskõlastusel kontingendi teenistujatel on oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki. NATO Staabielement kasutab üksusena oma NATO käsuliinist saadud ülesannete täitmisel NATO staabielemendi eraldiseisvat dokumendiplanki.

2/2

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

KAITSEVÄE PEASTAABI VÄLISTEENISTUSE JA -KOOLITUSE OSAKONNA

PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Välisteenistuse ja -koolituse osakonna (edaspidi osakond) moodustavad Kaitseväe peastaabi (edaspidi peastaap) koosseisu kuuluvad osakonna koosseisus asuvatele ametikohtadele lähetatud tegevväelased, ametnikud ja töötajad.

2. Osakonna ülem on aruandekohustuslik peastaabi ülema ees.

II. Osakonna juhtimine

3. Osakonna tegevust koordineerib sõjaline esindaja SHAPE SHAPE- Supreme Headquarters Allied Powers Europe; juures (edaspidi osakonna ülem).

4. Osakonna ülem allub vahetult peastaabi ülemale.

5. Osakonna ülema äraolekul täidab tema ülesandeid ametijuhendis määratud osakonna teenistuja.

6. Isikkoosseisu teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ning nende ameti- või tööjuhendis, mille kinnitab peastaabi ülem või teenistuskohal määratud isik.

III. Osakonna ülesanded

7. Osakonna ülesanne on Kaitseväe esindatuse tagamine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning välisriiki lähetatud ja ameti- või töökohale suunatud tegevväelaste tegevuse koordineerimine.

8. Ülesande täitmiseks osakond:

1) esindab Kaitseväge NATO strateegiliste sõjaliste staapide ACO ACO- Allied Command Operations- NATO operatsioonide väejuhatus; ja ACT ACT- Allied Command Transformation- NATO arenduse väejuhatus; ning NATO erioperatsioonide staabi juures;

2) tagab Kaitseväe juhataja ja peastaabi ülema informeerituse Eestile tähtsust omavatest arengutest;

3) koordineerib infovahetust peastaabi ja NATO staapides töötavate Eesti riiklike kontingendivanemate vahel;

4) kontrollib pikaajalises välislähetuses teenivat Eesti kontingenti peastaabi ülema ja Kaitseväe juhataja poolt antud pädevuse piires;

5) koordineerib peastaabi ülema poolt antud pädevuse piires Kaitseväe sõjalist koostööd NATO, EL ja teiste välisriikide sõjaliste institutsioonide vahel;

6) monitoorib, analüüsib ja teeb ettepanekuid käimasolevate sõjaliste operatsioonide kohta;

7) monitoorib, analüüsida ja teeb ettepanekuid transformatsiooni protsesside kohta;

8) tagab koostöös analüüsi- ja planeerimisosakonnaga sujuva infovahetus Kaitseväe ja välisriikide ning rahvusvaheliste sõjaliste organisatsioonide ja partnerriikide sõjaliste juhtstruktuuride vahel;

9) koordineerib ja administreerib Kaitseväe juhataja poolt välisriiki pikaajalisse välislähetusse lähetatud tegevväelaste tegevust;

10) osakonna koosseisu määratud, kuid liitlaste ja teiste riikide üksuste, staapide ja õppeasutuste juures teenivad tegevväelased esindavad Kaitseväge vastavalt pandud ülesannetele.

IV. Osakonna ülem

9. Osakonna ülem:

1) täidab Kaitseväe peastaabi põhimääruses sätestatud osakonna ülema ülesandeid;

2) edastab Eesti riiklikke huve ja seisukohti peastaabi ülema poolt antud pädevuse ja vajaduse piires SACEUR SACEUR- Supreme Allied Commander Europe- NATO Euroopa vägede kõrgem ülemjuhataja; -Ie ja SACT SACT- Supreme Allied Commander Transformation- NATO arenduse kõrgem ülemjuhataja.-Ie;

3) korraldab konsultatsioone ja osaleb Kaitseväe esindajana koosolekutel, kohtumistel ja teistel üritustel ning edastab vajadusel Kaitseväe seisukohad;

4) tagab NATO staapides ja muudes struktuuriüksustes töötavate Eesti kontingendi vanemate informeerituse Kaitseväe eesmärkidest vastavalt Kaitseväe juhataja juhistele ning vajadusel nimetatud eesmärkide elluviimise.

V. Osakonna dokumendiplank

10. Osakonna ülemal ja osakonna ülema kooskõlastusel osakonna teenistujatel on oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

2/2

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

KAITSEVÄE JUHATAJA ADMINISTRATSIOONI PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Kaitseväe juhataja administratsioon (edaspidi KVJ administratsioon) on Kaitseväe peastaabi (edaspidi peastaap) koosseisu kuuluv allüksus.

2. KVJ administratsiooni koosseisu kuuluvad järgmised ülemad, tegevväelased ja ametnikud:

1) Eesti Vabariigi alalise esinduse NATO juures sõjalise talituse direktor NATO ja EL juures (edaspidi sõjaline esindaja);

2) protokolli- ja visiitide jaoskonna ülem;

3) Kaitseväe juhataja nõunikud;

4) KVJ administratsiooni koosseisutabelis nimetatud isikkoosseis.

3. KVJ administratsiooni ülem on aruandekohustuslik Kaitseväe juhataja ees.

II. KVJ administratsiooni juhtimine

4. KVJ administratsiooni, v.a sõjaline esindaja, juhib KVJ administratsiooni ülem.

5. KVJ administratsiooni ülem allub vahetult Kaitseväe juhatajale. Protokolli- ja visiitide jaoskonna ülem allub vahetult KVJ administratsiooni ülemale.

6. KVJ administratsiooni ülema äraolekul täidab tema ülesandeid protokolli- ja visiitide jaoskonna ülem, tema äraolekul üks protokolli- ja visiitide jaoskonna teenistujatest.

7. Sõjaline esindaja ja Kaitseväe juhataja nõunikud alluvad vahetult Kaitseväe juhatajale koos sellest tuleneva käsuõigusega.

8. Punkti 2 alapunktis 4 nimetatud KVJ administratsiooni isikkoosseis allub erialaküsimustes Kaitseväe juhatajale ning teenistuslikes küsimustes KVJ administratsiooni ülemale.

9. Isikkoosseisu teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ning nende ameti- või tööjuhendis, mille kinnitab Kaitseväe juhataja. Eesti Vabariigi alalise esinduse NATO juures sõjaline talitus NATO ja EL juures lähtub tegevuses oma põhimäärustest.

III. KVJ administratsiooni ülesanded

10. KVJ administratsiooni ülesanne on Kaitseväe juhataja nõustamine ja tema tegevuse administratiivne toetamine ning korraldamine.

11. Protokolli- ja visiitide jaoskonna ülesanded on:

1) Kaitseväe juhtkonnale tehtavate visiitide korraldamine vastavalt rahvusvahelisele tavale ja protokolli nõuetele;

2) Kaitseväe protokolliliste ürituste korraldamine;

3) protokollialase tegevuse koordineerimine teiste riigiasutuste ning Kaitseväe koostööpartneritega Kaitseväe juhataja tegevust toetaval määral;

4) Kaitseväe ja peastaabi hinnaliste kingituste ja meenete tellimine ning arvestuse pidamine;

5) Kaitseväe struktuuriüksuste nõustamine protokollilistes küsimustes;

6) Kaitseväe tseremoniaaltegevuse nõustamine ja järelevalve.

12. KVJ administratsioon muude ülesannete täitmisel:

1) töötab välja oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud või osaleb nende väljatöötamisel;

2) korraldab oma tegevusvaldkonda kuuluvate lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist;

3) esitab arvamusi ja teeb ettepanekuid teiste ametkondade poolt ettevalmistatud Kaitseväe tegevust puudutavate osakonna tegevusvaldkonda käsitlevate või sellega seotud õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel;

4) osutab teiste ametkondade tegevusse puutuvate küsimuste lahendamisel teistele struktuuriüksustele abi ja teeb nendega tegevusvaldkonna piires koostööd;

5) omab õigust pöörduda teenistuse korraldamisega seotud küsimustes vahetult peastaabi ülema ning teiste Kaitseväe ülemate poole;

6) vaatab läbi KVJ administratsioonile suunatud märgukirjad ja muud dokumendid ning valmistab ette vastuste ja vajadusel muude dokumentide projektid.

IV. KVJ administratsiooni ülem

13.  KVJ administratsiooni ülem:

1) annab oma valdkonnas peastaabi teistele allüksustele ja Kaitseväe struktuuriüksustele korraldusi ja juhiseid;

2) nõustab Kaitseväe juhatajat oma valdkonnas;

3) täidab peastaabi põhimääruses sätestatud osakonna ülema ülesandeid;

4) korraldab KVJ administratsiooni asjaajamist ja koostööd peastaabi, väeliikide staapide, struktuuriüksuste ning väeüksustega;

5) annab seadusega ettenähtud korras alluvatele ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise vajadus tuleneb KVJ tegevuste toetamise vajadusest;

6) korraldab oma teenistusülesannete piires kohtumisi, töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist või teeb vastavaid ettepanekuid Kaitseväe juhatajale;

7) töötab välja ettepanekud KVJ administratsiooni tegevusvaldkonna kulude eelarve koostamiseks;

8) korraldab oma valdkonnas dokumentide koostamist ja kooskõlastamist, millega võetakse rahalised või varalised kohustused ning mis annavad õigusi või panevad kohustusi peastaabi välistele isikutele ja esitab need allakirjutamiseks peastaabi ülemale;

9) korraldab oma teenistusülesannete valdkonda puudutavates küsimustes informatsiooni kogumist, vajadusel vastavate ülevaadete koostamist ning peastaabi andmekogude ja registrite täiendamist;

10) osaleb KVJ administratsiooni ametikohtade täitmiseks personali valikus, planeerib isikkoosseisule vajalikku koolitust ja täiendusõpet;

11) korraldab KVJ administratsiooni kasutusel oleva riigivara ja rahaliste vahendite sihipärast, otstarbekat ja heaperemehelikku kasutamist;

12) korraldab oma pädevuse piires riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist KVJ administratsioonis;

13) korraldab KVJ administratsioonile pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise ning talle teenistuse tõttu teatavaks saanud salastatud teabeks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, samuti teiste isikute perekonna- ja eraelu puudutava teabe hoidmise vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorras ja teistes vastava juurdepääsupiiranguga teabe kasutamist reguleerivates õigusaktides toodule.

V. KVJ administratsiooni dokumendiplank

14. KVJ administratsiooni ülemal ja tema kooskõlastusel administratsiooni teenistujatel on oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

2/4

1/4

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

KAITSEVÄE PEASTAABI STRATEEGILISE KOMMUNIKATSIOONI OSAKONNA

PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Strateegilise kommunikatsiooni osakond (edaspidi osakond) on Kaitseväe peastaabi (edaspidi peastaabi) allüksus.

2. Osakonna allüksused on:

1) planeerimisjaoskond;

2) pressijaoskond;

3) tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavituse jaoskond;

4) analüüsijaoskond.

3. Osakonna ülem on aruandekohustuslik peastaabi ülema ees.

II. Osakonna juhtimine

4. Osakonda juhib osakonna ülem.

5. Osakonna ülem allub vahetult peastaabi ülemale.

6. Osakonna ülema äraolekul täidab tema ülesandeid osakonna ülema asetäitja, osakonna ülema asetäitja äraolekul punktis 2 toodud järjekorras üks osakonna allüksuse ülematest.

7. Osakonna ülema asetäitja allub vahetult osakonna ülemale.

8. Osakonna allüksuse ülem allub vahetult osakonna ülemale.

9. Osakonna allüksuse ülema äraolekul täidab tema ülesandeid üks allüksuse ülema poolt nimetatud teenistujatest.

10. Isikkoosseisu teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ning nende ameti- või tööjuhendis, mille kinnitab peastaabi ülem.

III. Osakonna ülesanded

11. Osakonna ülesanne on Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni valdkonna juhtimine ning sellega seotud võimearenduse koordineerimine.

12. Planeerimisjaoskonna ülesanded on:

1) Kaitseväe arengu, tegevuse ja eelarve planeerimine ja koordinatsioon strateegilise kommunikatsiooni, infooperatsioonide, teavitustöö, otseteavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö valdkonnas;

2) sõjaaja strateegilise kommunikatsiooni keskuse lahinguvalmiduse tagamine;

3) strateegilise kommunikatsiooni operatsiooniplaneerimise korraldamine ja järelevalve;

4) strateegilise kommunikatsiooni, infooperatsioonide ja teavitustöö alase väljaõppe ja koostöö korraldamine;

5) valdkonna kaitseväelaste erialase väljaõppe korraldamine;

6) strateegilise kommunikatsiooni juurutamine Kaitseväe väljaõppesse ja harjutustegevusse;

7) strateegilise kommunikatsiooni, infooperatsioonide ja teavitustöö normdokumentide väljatöötamine;

8) osakonna ja sõjaaja strateegilise kommunikatsiooni keskuse infohalduse tagamine;

9) strateegilise kommunikatsiooni teenuse materjalivaldkonna vastutava rolli täitmine;

10) strateegilise kommunikatsiooni teenuse ostujuhi rolli täitmine.

13. Pressijaoskonna ülesanded on:

1) Kaitseväe teavitustöö planeerimine, juhtimine ja korraldamine;

2) Kaitseväe sisekommunikatsiooni toetamine;

3) Kaitseväe juhtkonna meediasuhtluse korraldamine, nõustamine ja meediaesinemiste sisu ettevalmistamine;

4) meediaoperatsioonide, sh sotsiaalmeedias korraldamine, läbiviimine ja juhtimine;

5) pressikonverentside ja ajakirjanike taustabriifide korraldamine;

6) sõjaaja pressikeskuse lahinguvalmiduse tagamine;

7) Kaitseväe suurõppuste ja operatsioonide teavitustöö planeerimine, juhtimine ja korraldamine sh meediaoperatsioonide keskuste ettevalmistamine;

8) teabeohvitseride erialane juhtimine ja juhendamine;

9) siseriiklik ja rahvusvaheline teavitustöö koordinatsioon;

10) osalemine kommunikatsioonialase väljaõppe läbiviimises Kaitseväes;

11) teavitustöö korra tutvustamise korraldamine Kaitseväes ja järelevalve selle täitmise üle;

12) järelevalve Kaitseväe meediatoodete ja teavitusmaterjalide üle ning otseteavitusmaterjalide ja -tegevuste koordinatsioon;

13) avalikkusele suunatud sõnumite, kõneisikute, intervjuude ja toodete kooskõlastamine;

14) Kaitseväe isikkoosseisu nõustamine avalikkusega suhtlemisel.

14. Tsiviil-sõjalise ja otseteavituse jaoskonna ülesanded on:

1) tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavituse planeerimine ja korraldamine Kaitseväes;

2) tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavituse koordineerimine Kaitseliiduga;

3) tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavituse võimearendus Kaitseväes;

4) tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavituse väljaõppe ja koolituste planeerimine, korraldamine ja järelevalve Kaitseväes;

5) tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavitusalaste normdokumentide ja koolitusmaterjalide väljatöötamine;

6) tsiviil-sõjalise koostöö projektide ja otseteavitusoperatsioonide (reklaami- ja turunduskampaaniate ja -projektide) väljatöötamine, koordinatsioon, korraldamine, järelevalve Kaitseväes;

7) tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavituse kaitseväelaste erialane juhtimine ja juhendamine;

8) Kaitseväe suurõppuste tsiviil-sõjalise koostöö toetuse planeerimine ja koordineerimine;

9) tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavitusalase rahvusvahelise koostöö planeerimine ja koordineerimine Kaitseväes;

10) Kaitseväe stiiliraamatu uuendamine ja stiiliraamatus kehtestatu järelevalve korraldamine Kaitseväes;

11) osakonna planeeritud Kaitseväe-üleste massmeenete tootmise, ladustamise ja levitamise korraldamine.

15. Analüüsijaoskonna ülesanded on:

1) Kaitseväe operatsioonide ja tegevuste infokeskkonna ja inimmaastiku hinnangute koostamine;

2) meediamonitooringu ja -analüüsi korraldamine Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni huvialas;

3) sihtgrupianalüüsi korraldamine Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni huvialas;

4) strateegilise kommunikatsiooni huviala seire ja analüüsi koordinatsioon riigi ametiasutuste ja Kaitseväe struktuuriüksuste ning rahvusvaheliste staapidega;

5) meedia ja sotsiaalmeedia seire ja analüüsi väljaõppe korraldamine ja järelevalve Kaitseväes;

6) strateegilise kommunikatsiooni valdkonna teadus-arendustegevuses osalemine;

7) Kaitseväe sihtmärgistamise protsessi panustamine;

8) informatsioonilise mõjutustegevusega seotud ohtusid käsitleva teabe tutvustamine Kaitseväes.

16. Osakond muude ülesannete täitmisel:

1) töötab välja oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud või annab oma pädevuse piires sisendi nende väljatöötamisel;

2) korraldab oma tegevusvaldkonda kuuluvate lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist;

3) esitab arvamusi ja teeb ettepanekuid teiste ametkondade poolt ettevalmistatud Kaitseväe tegevust puudutavate osakonna tegevusvaldkonda käsitlevate või sellega seotud õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel;

4) osutab teiste ametkondade tegevusse puutuvate küsimuste lahendamisel teistele struktuuriüksustele abi ja teeb nendega tegevusvaldkonna piires koostööd;

5) omab õigust pöörduda teavitustöö korraldamisel vahetult Kaitseväe juhataja ning teiste Kaitseväe ülemate poole;

6) vaatab läbi osakonnale suunatud märgukirjad ja muud dokumendid ning valmistab ette vastuste ja vajadusel muude dokumentide projektid.

IV. Osakonna ülem

17. Osakonna ülema teenistuskohustused ja õigused sätestab Kaitseväe peastaabi põhimäärus ja ametijuhend.

V. Osakonna ülema asetäitja

18. Osakonna ülema asetäitja ülesanded on:

1) strateegilise kommunikatsiooni valdkonna sõjaaja ettevalmistuste juhtimine;

2) strateegilise kommunikatsiooni valdkonna teenistujate karjääriplaneerimine Kaitseväes;

3) kommunikatsiooni valdkonnaga seonduva teadus- ja arendustegevuse koordineerimine Kaitseväes;

4) kommunikatsioonialase koostöö koordineerimine teiste riikide, staapide ja riigiasutustega.

19. Osakonna ülema asetäitjal on õigus anda oma ülesannete täitmiseks jaoskonnaülematele, materjalivaldkonna vastutajale ja ostujuhile osakonna rahu- ja sõjaaegseks arendustegevuseks suuniseid.

20. Osakonna ülema asetäitja sõjaaja ametikoht on strateegilise kommunikatsiooni keskuse ülem.

VI. Osakonna allüksuse ülem

21. Osakonna allüksuse ülem:

1) juhib allüksuse tööd ja tagab allüksusele pandud ülesannete täitmise;

2) täidab talle antud teenistusalaseid korraldusi;

3) annab allüksuse isikkoosseisule korraldusi teenistuskohustuste täitmiseks;

4) annab seadusega ettenähtud korras allüksuse isikkoosseisule ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene nende teenistuskohustustest;

5) saab osakonna ülemalt, osakonna ülema asetäitjalt ja teistelt allüksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;

6) esindab allüksust oma ülesannete täitmisel ning annab oma pädevuse piires arvamusi ja kooskõlastusi;

7) teeb osakonna ülemale ettepanekuid jaoskonna ülesehituse, koosseisu, vahendite eraldamise, teenistustingimuste tagamise, töökorralduse muutmise ning allüksuse isikkoosseisule palkade, lisatasude ja ergutuste määramise, distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta ning koolituste taotlemiseks jaoskonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks;

8) korraldab jaoskonna kasutuses oleva riigivara ja rahaliste vahendite sihipärast, otstarbekat ja heaperemehelikku kasutamist;

9) korraldab oma pädevuse piires riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist allüksuses;

10) korraldab allüksusele pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise ning talle teenistuse tõttu teatavaks saanud salastatud teabeks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, samuti teiste isikute perekonna- ja eraelu puudutava teabe hoidmise vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorras ja teistes vastava juurdepääsupiiranguga teabe kasutamist reguleerivates õigusaktides toodule.

VII. Osakonna dokumendiplank

22. Osakonna ülemal ja osakonna ülema kooskõlastusel osakonna teenistujatel oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

1/3

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 27.03.2024

käskkirjaga nr 548

KAITSEVÄE PEASTAABI ÜLDOSAKONNA PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Üldosakond (edaspidi osakond) on Kaitseväe peastaabi (edaspidi peastaap) allüksus.

2. Osakonna allüksused on:

1) juriidiline teenistus;

2) riigisaladuse haldusteenistus;

3) dokumendihaldusteenistus.

3. Dokumendihaldusteenistuse koosseisus on Kaitseväe asjaajamisbüroo.

4. Osakonna juhataja on aruandekohustuslik peastaabi ülema ees.

II. Osakonna juhtimine

5. Osakonda juhib osakonna juhataja.

6. Osakonna juhataja allub vahetult peastaabi ülemale. 

7. Osakonna juhataja äraolekul täidab tema ülesandeid punktis 2 toodud järjekorras üks osakonna allüksuse ülematest või juhatajatest.

8. Juriidilist teenistust ja dokumendihaldusteenistust juhib juhataja, riigisaladuse haldusteenistust ülem (edaspidi koos allüksuse ülem).

9. Osakonna allüksuse ülem allub vahetult osakonna juhatajale.

10. Osakonna allüksuse ülema äraolekul täidab tema ülesandeid üks allüksuse ülema poolt nimetatud teenistuja.

11. Isikkoosseisu teenistuskohustused, pädevus, õigused ja alluvus määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ning nende ameti- või tööjuhendis, mille kinnitab peastaabi ülem.

III. Osakonna ülesanded

12. Osakonna ülesanne on Kaitseväe õigus-, dokumendihalduse ja salastatud teabe halduse valdkonna juhtimine ning peastaabi administratsiooni juhataja tegevuse toetamine.

13. Juriidilise teenistuse ülesanded on:

1) Kaitseväe õigusteenuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine;

2) õigusaktide, lepingute ja teiste dokumentide ettevalmistamise õigusalane nõustamine ning eelnõude ja teiste dokumentide ettevalmistamine; 

3) Kaitseväe õigushuvide esindamise korraldamine;

4) Kaitseväes läbiviidavate distsiplinaarmenetluste juriidilise korrektsuse, v.a sõjaväepolitsei poolt läbiviidavad distsiplinaarmenetlused, tagamine;

5) riigikaitsealaste seaduseelnõude ja teiste õigustloovate aktide väljatöötamises osalemine koostöös Kaitseministeeriumiga;

6) Kaitseväega seotud rahvusvaheliste kokkulepete ettevalmistamises osalemine.

14. Riigisaladuse haldusteenistuse ülesanded on:

1) Kaitseväe salastatud dokumendihaldusteenuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine;

2) Kaitseväe salastatud teabe haldusteenuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine;

3) Kaitseväe salastatud dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine; 

4) Kaitseväe salastatud teabekandjate arhiiviteenuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine;

5) Kaitseväe ja Kaitseliidu julgeolekuinspektsioonide läbiviimises osalemine. 

15. Dokumendihaldusteenistuse ülesanded on:

1) Kaitseväe dokumendihaldusteenuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine;

2) Kaitseväe raamatukoguteenuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine;

3) Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi arhiiviteenuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine;

4) Kaitseväe dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine.

16. Dokumendihaldusteenistuse asjaajamisbüroo ülesanded on:

1) Kaitseväe dokumendihaldus- ja referenditeenuse korraldamine.

17. Osakond muude ülesannete täitmisel:

1) hoiab, ladustab ja peab arvestust peastaabi tegevväelaste tabelrelvastuse üle;

2) toetab peastaabi administratiivülema tegevusi;

3) töötab välja või osaleb oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel;

4) korraldab tegevusvaldkonda kuuluvate lepingute väljatöötamise ning jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist;

5) esitab arvamusi ja ettepanekuid teiste ametkondade poolt ettevalmistatud Kaitseväe tegevust puudutavate osakonna tegevusvaldkonda käsitlevate või sellega seotud õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel;

6) osutab struktuurüksustele abi teiste ametkondade tegevusse puutuvate küsimuste lahendamisel ja teeb tegevusvaldkonna piires koostööd.

IV. Osakonna juhataja

18. Osakonna juhataja teenistuskohustused ja õigused sätestab Kaitseväe peastaabi põhimäärus ja ametijuhend.

V. Kaitseväe peastaabi relvur-üldosakonna haldur

19. Peastaabi relvur-üldosakonna halduri ülesanded on:

1) peastaabi tegevväelaste tabelrelvastuse hoidmine ja ladustamine ning sellekohase arvestuse pidamine;

2) osakonna juhataja administratiivtoe tagamine;

3) osakonna tegevväelaste relvastusalane väljaõpe;

4) peastaabi kullerteenuse tagamine;

5) teiste ametijuhendi ja peastaabi töökorraldust reguleerivate õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmine.

VI. Osakonna allüksuse ülem ja juhataja

20. Osakonna allüksuse ülem ja juhataja:

1) juhib, suunab ja kontrollib temale alluvate teenistujate tööd ja tagab allüksusele pandud ülesannete täitmise;

2) täidab talle antud teenistusalaseid käske ja korraldusi (edaspidi korraldusi);

3) annab allüksuse isikkoosseisule korraldusi teenistuskohustuste täitmiseks;

4) annab allüksuse isikkoosseisule ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene nende teenistuskohustustest;

5) saab peastaabi ülemalt, osakonna ülemalt ja teistelt allüksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;

6) esindab allüksust oma ülesannete täitmisel ja annab arvamusi ja kooskõlastusi osakonna juhatajale, osakonna juhataja delegeerimisel ka peastaabi teistele osakondadele; delegeerimisel ka peastaabi teistele osakondadele;

7) teeb osakonna juhatajale ettepanekuid allüksuse ülesehituse, koosseisu, vahendite eraldamise, teenistustingimuste tagamise ja töökorralduse muutmise ning allüksuse isikkoosseisule palkade, lisatasude ja ergutuste määramise ning distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta;

8) teeb osakonna juhatajale ettepanekuid allüksuse isikkoosseisule koolituse taotlemiseks allüksusele pandud ülesannete paremaks täitmiseks;

9) korraldab allüksuse kasutusel oleva riigivara ja rahaliste vahendite sihipärast, otstarbekat ja heaperemehelikku kasutamist;

10) korraldab oma pädevuse piires riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist allüksuses;

11) korraldab allüksusele pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise ning talle teenistuse tõttu teatavaks saanud salastatud teabeks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, samuti teiste isikute perekonna- ja eraelu puudutava teabe hoidmise vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorras ja teistes vastava juurdepääsupiiranguga teabe kasutamist reguleerivates õigusaktides toodule.

VII. Osakonna pitsat ja dokumendiplank

21. Osakonnal on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille välisringil on sõnad "KAITSEVÄGI" ja ringi sees sõna "ASJAAJAMISBÜROO".

22. Asjaajamisbüroo pitsatit kasutatakse Kaitseväes vormistatud haldusdokumentide õigsuse tõestamiseks.

23. Osakonna juhatajal ja osakonna juhataja kooskõlastusel osakonna teenistujatel on oma tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel õigus kasutada Kaitseväe dokumendiplanki.

2

KÄSKKIRI

Tallinn 27.03.2024 nr 548

Kaitseväe peastaabi allüksuste ja osakondade põhimääruste kinnitamine

Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1, kaitseväeteenistuse seaduse § 121 lg 4, Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 8 lg 2, § 3 lg 2 alusel

1. Kinnitan alates 01.01.2024 järgmiste Kaitseväe peastaabi allüksuste ja osakondade põhimäärused (lisatud):

1.1. Kaitseväe juhataja administratsioon;

1.2. siseauditi osakond;

1.3. peainspektoriteenistus;

1.4. Kaitseväe peastaabi ülema administratsioon;

1.5. luureosakond;

1.6. operatsioonide osakond;

1.7. logistikaosakond;

1.8. analüüsi- ja planeerimisosakond;

1.9. küberosakond;

1.10. väljaõppeosakond;

1.11. rahandus- ja eelarveosakond;

1.12. strateegilise kommunikatsiooni osakond;

1.13. välisteenistuse ja -koolituse osakond;

1.14. üldosakond;

1.15. NATO staabielemendi (NFIU) Eesti kontingent.

2. Tunnistan kehtetuks Kaitseväe juhataja 03.05.2022 käskkirjaga nr 773 kinnitatud Kaitseväe peastaabi allüksuste ja osakondade põhimäärused.

3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe peastaabi ülemale.

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Andrus Merilo

Brigaadikindral

Kaitseväe juhataja asetäitja

Kaitseväe juhataja ülesannetes