Välisministri 7. augusti 2017. a määruse nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“ ning Välisministri 7. augusti 2017. a määruse nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“ muutmise määruse muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõu eesmärk on viia välisministri 7. augusti 2017. a määrus nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“ (edaspidi määrus nr 6) kooskõlla isikut tõendavate dokumentide muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega vastu võetud muudatustega.1 Selleks eemaldatakse määrusest nr 6 dokumendi sertifikaadi peatamise lõpetamise konsulaartoiming. Lisaks sellele eemaldatakse määrusest nr 6 diplomaatilise isikutunnistuse väljastamise toiming, sest välisesindustes enam diplomaatilisi isikutunnistusi ei väljastata. Eelnõud täiendatakse ka Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmise osas ning lisatakse andmekogu liidestatust puudutav regulatsioon.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi konsulaarosakonna 1. büroo (konsulaarteenuste büroo) nõunik Peeter Püvi (637 7442;
[email protected]), konsulaarosakonna 2. büroo (konsulaarabi büroo) nõunik Tiina Väärtmaa (637 7458;
[email protected]) ja riikliku protokolli osakonna diplomaatilise puutumatuse ja eesõiguste büroo peaspetsialist Helen Naarits (637 7554,
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Välisministeeriumi juriidilise osakonna 3. büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Hanna Maria Kokla (
[email protected]; +372 5866 8811). Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.
Eelnõuga muudetakse määruse nr 6 7. septembril 2019. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 04.09.2019, 3) ja määruse nr 6 9. detsembril 2025. aastal jõustuvat redaktsiooni (RT I, 14.01.2025, 7).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus kehtestatakse konsulaarseaduse § 12 ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 153 lõike 1 alusel.
Isikut tõendavate dokumentide muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega lõpetatakse 15. novembrist 2025. a võimalus dokumendi sertifikaatide (edaspidi sertifikaadid) kehtivust peatada ja taastada, kuna sellest kuupäevast hakatakse rakendama uusi ID-1 formaadis dokumentide2 tootmise ja usaldusteenuse osutamise lepinguid.3 Määrus nr 6 sisaldab konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogusse (edaspidi CONSUL või andmekogu) kantavate konsulaarametniku ametitoiminguna sertifikaadi peatatuse lõpetamist. Eelnõuga eemaldatakse määrusest nr 6 sertifikaadi peatamise lõpetamise konsulaartoiming.
26. märtsil 2025. a vastu võetud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (rändemenetluste tõhustamine)4 lõpetati alates 1. maist 2025. a digitaalse isikutunnistuse väljastamine. Seetõttu eemaldatakse ka määrusest nr 6 digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse edastamise konsulaartoiming. Samuti eemaldatakse määrusest nr 6 diplomaatilise isikutunnistuse väljastamise toiming, sest välisesindustes enam diplomaatilisi isikutunnistusi ei väljastata.
Lisaks täiendatakse ja muudetakse määruses nr 6 sätestatud andmekogusse kantavaid lisaandmeid Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmisel seoses Euroopa Nõukogu direktiiv (EL) 2019/997, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP (direktiiv (EL) 2019/997) ülevõtmisega.
Määrus nr 6 viiakse kehtiva õigusega kooskõlla, lisades infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu liidestatust puudutava regulatsiooni.
Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse määrust nr 6 ja see koosneb kaheksast punktist.
Punktiga 1 eemaldatakse paragrahvis 5 andmekogusse kantavate konsulaarametniku ametitoimingute loetelu punktist 23 digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse edastamine. Muudatus on tingitud 26. märtsil 2025. a vastu võetud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (rändemenetluste tõhustamine)5, millega lõpetati alates 1. maist 2025. a digitaalse isikutunnistuse väljastamine Politsei- ja Piirvalveameti (edaspidi PPA) poolt. Ka isikut tõendavate dokumentide seaduses on digitaalse isikutunnistuse väljaandmise alus tunnistatud kehtetuks.
Punktiga 2 jäetakse paragrahvis 5 andmekogusse kantavate konsulaarametniku ametitoimingute loetelu punktist 29 välja sertifikaadi peatatuse lõpetamine, sest isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja6 kohaselt lõpetatakse turvalisuse kaalutlustel võimalus sertifikaatide kehtivust peatada ja taastada.
Punktiga 3 muudetakse paragrahvi 29 pealkirja ning sellest eemaldatakse viited digitaalse isikutunnistuse taotluse edastamisele ja diplomaatilise isikutunnistuse väljastamisele. Põhjuseks on digitaalse isikutunnistuse väljastamise lõpetamine PPA poolt ja diplomaatiliste isikutunnistuste väljastamise lõpetamine välisesindustes, kuna on vähendatud mitteresideerivate diplomaatide ringi, kellele diplomaatilisi isikutunnistusi väljastatakse. Kui seni oli kaartide taotlemise üks sage põhjus käibemaksu tagastamise võimaluse kasutamine (tagastati ainult diplomaatilise isikutunnistuse omanikule), siis nüüd on sisse viidud muudatus, et EL riikides olevad saatkonnad saavad EL käibemaksu sertifikaadiga teha oste käibemaksuvabalt, kui nende asukohariik on sertifikaadi kinnitanud. Mitteresideeruvate diplomaatide puhul tekitab sageli probleeme see, et tellitud diplomaatilisele isikutunnistusele ei tulda järgi. Kui diplomaatiline isikutunnistus jääb õige aja jooksul (6 kuud) välja võtmata, peab konsul kaardi tagastama riikliku protokolli osakonda hävitamiseks, millega kaasneb Välisministeeriumile töökoormus.
Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 29 lõige 1, mis sätestas digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse edastamisel andmekogusse kantavate andmete loetelu. Kuna digitaalseid isikutunnistusi PPA enam ei väljasta, siis ei ole alust ka taotluste vastuvõtmiseks ning nende andmekogusse kandmiseks.
Punktiga 5 eemaldatakse paragrahvi 29 lõikest 2 viited diplomaatilisele isikutunnistusele, sest diplomaatilisi isikutunnistusi välisesindused enam ei väljasta. Mitteresideerivad diplomaadid saavad diplomaatilised isikutunnistused kätte Välisministeeriumist.
Punktiga 6 eemaldatakse paragrahvist 34 sertifikaadi peatatuse lõpetamine. Määruse nr 6 § 34 jääb reguleerima vaid andmekogusse kantavate lisaandmete loetelu PIN-ümbriku väljastamise toimingu korral. Muudatus on seotud sertifikaatide kehtivuse peatamise ja taastamise võimaluse lõpetamisega.
Punktiga 7 lisatakse paragrahvi 37 lõiked 11–15, mis sätestavad infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu liidestatuse regulatsiooni. Andmekogu on liidestatud X-tee kaudu automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekoguga (ABIS), kuhu edastatakse diplomaatilise passi kasutaja foto või näokujutis ja sõrmejäljekujutised. Samuti edastatakse ABIS-isse taotleja sõrmejäljekujutised Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse taotluse edastamisel, e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisel, elamisloa ning elamisloakaardi taotluse edastamisel.
Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 37 lõige 5, mille alusel edastati diplomaatilise isikutunnistuse kasutaja kohta andmed välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu andmekogusse (VEIS). Kuna diplomaatilisi isikutunnistusi enam välisesindused ei väljasta, siis ei ole põhjust CONSUL-i andmekogu ja VEIS-i andmekogu andmevahetuseks.
Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse määrust nr 6 9. detsembril 2025. aastal jõustuvat redaktsiooni ja see koosneb kolmest punktist.
Punktiga 1 ja punktiga 3 täiendatakse paragrahv 16 lõiget 1 ja lõiget 3 ning lisatakse punktid 61 „toimingu sisu“. Muudatuse eesmärk on võimaldada Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotluse menetlemisel täpsustada toimingu sisu ehk määratleda konkreetne põhjus, miks dokumenti taotletakse. See teave on oluline, kuna selle alusel määratakse taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu suurus.
Punktiga 2 täiendatakse paragrahv 16 lõiget 2. Lisaks elamisloa kehtivusele lisatakse andmekogusse ka taotleja kodakondsuse andmed, kuna ühtsele Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kleebisele trükitakse saaja nimi ja tema kodakondsus.
Eelnõu paragrahviga 3 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub üldises korras.
Määruse paragrahv 1 punktid 2 ja 6 jõustuvad 15. november 2025. a, kui jõustub isikut tõendavate dokumentide muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega lõpetatakse võimalus sertifikaatide kehtivust peatada ja taastada.
Määruse paragrahv 2 jõustub 9. detsembril 2025. a, kui jõustub 9. jaanuaril 2025. a vastu võetud välisministri 7. augusti 2017. a määruse nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“ muutmise määrus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu paragrahv 2 muudatused ja täiendused on seotud Euroopa Nõukogu direktiivi (EL) 2019/997 ülevõtmisega, millega kehtestatakse Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 96/409/ÜVJP.
4. Määruse mõjud
Sertifikaatide kehtivuse peatatuse lõpetamise konsulaartoimingu eemaldamine määrusest nr 6 on seotud isikut tõendavate dokumentide muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega ning sertifikaatide kehtivuse peatamise ja taastamise võimaluse lõpetamise mõjusid on analüüsitud vastava eelnõu raames. Digitaalse isikutunnistuse väljaandmise lõpetamise mõjusid on analüüsitud samuti viidatud eelnõu raames.7
Eelnõu muudatustega täpsustatakse CONSUL-i andmekogusse kantavaid andmeid Euroopa Liidu ühtse tagasipöördumistunnistuse (ETD) taotlemisel. Muudatusega CONSUL-isse lisatavad andmed tulenevad ETD taotlusest, mille täidab ja esitab ETD taotleja. Muudatus ei mõjuta otseselt ETD taotlejaid, sest ETD vorm on kehtestatud direktiiviga (EL) 2019/997. Muudatusega täieneb vaid ETD taotluse vormil esitatu põhjal CONSUL-i andmekogusse kantavate andmete loetelu. Muudatus on väheolulise mõjuga, mõjutades vähesel määral Välisministeeriumi töökorraldust, sest täieneb andmekogusse kantavate andmete maht.
Välisesindustes diplomaatilise isikutunnistuste väljastamine on väheolulise mõjuga muudatus, mõjutades vähesel määral Välisministeeriumi töökorraldust ja diplomaatilise isikutunnistuse saajaid, kelleks praktikas on mitteresideerivate saatkondade suursaadikud ja kaitseatašeed. Diplomaatilise isikutunnistuste väljastamine välisesindustes on aja jooksul vähenenud, mistõttu ei ole otstarbekas seda teenust välisesinduses pakkuda. Kui toiminguid tehakse harva, siis võib halveneda ka toimingu tegemise kvaliteet ja läbiviimise kiirus, sest toimingu eripärad ununevad. Välisesindustes diplomaatilise isikutunnistuste väljastamise lõpetamine võimaldab kokku hoida diplomaatilise posti kuludelt ja diplomaatilise isikutunnistuse tootmiskuludelt (Välisministeeriumi kulu). Seega on muudatus vähese positiivse mõjuga Välisministeeriumi töökorraldusele ja eelarvele.
Mõningane mõju kaasneb diplomaatiliste isikutunnistuste saajatele, sest enam ei saa mitteresideerivate saatkondade suursaadikud ja kaitseatašeed diplomaatilisi isikutunnistusi kätte välisesinduses. Samas ei ole tegemist diplomaatiliste isikutunnistuste saajatele olulise negatiivse mõjuga, kuna kaardi taotlemine ei ole kohustus ning kaasakrediteeringutega suursaadikud ja kaitseatašeed külastavad Eestit regulaarselt ning saavad oma kaardid kätte Välisministeeriumist.
Eelnõuga ei kasva ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulutused, sealhulgas kulutused vajalikeks arendusteks, kaetakse Välisministeeriumile riigieelarvest eraldatavatest vahenditest.
6. Määruse jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras. Määruse paragrahv 1 punktid 2 ja 6 jõustuvad 15. november 2025. a ja määruse paragrahv 2 jõustub 9. detsembril 2025. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 7 lõike 1 kohaselt RIHA kaudu kooskõlastamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Statistikaametile, Maa-ametile ning Rahvusarhiivile.