Asutajaõiguste teostaja otsus

Kinnitatud asutajaõiguste teostaja

2025. a otsusega nr 21

SIHTASUTUSE EESTI MAAELUMUUSEUMID

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid (edaspidi sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asukoht on Ülenurme alevik, Kambja vald, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse tegevuskohad: Tori Hobusekasvandus Tori alevikus, C. R. Jakobsoni

Talumuuseum Kurgja külas, Eesti Põllumajandusmuuseum ja selle osana Maaelu

Uudishimukeskus Ülenurme alevikus.

1.4. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium. Sihtasutus on asutatud tähtajatult.

1.5. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.

1.6. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse

sihtasutuse nõukogu poolt.

1.7. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb

rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot

krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

1.8. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu.

Muul viisil võib korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.

2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse tegevuse eesmärk on Eesti põllumajanduse ja maaeluga (sh

keskkonna ja loodushoiuga) seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning

vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning Eesti

põllumajanduse, maaelu ja kultuuripärandi seisukohast märgilise tähtsusega C. R.

Jakobsoni Talumuuseumi, Tori Hobusekasvanduse, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja

selle osana Maaelu Uudishimukeskuse arendamine.

2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ja

põhikirja punktis 1.3 viidatud tegevuskohti ning töötab välja ja pakub sihtasutuse

eesmärgile vastavaid teenuseid;

2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumi-

kogusid, tagab kogude läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajadusel

konserveerimise ja restaureerimise;

2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu

korralduse põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;

2.2.4. esitab ja vahendab kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide,

trükiste, meedia, digiteenuste ning avalike ürituste kaudu;

2.2.5. teeb teadusliku uurimustööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja

avaldab artikleid, toimetisi, katalooge ning muid väljaandeid;

2.2.6. viib läbi koolitusi, annab konsultatsioone ja teostab ekspertiise;

2.2.7. osaleb vastavalt võimalustele Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu koostamises

ja kultuuripärandi inventeerimisel ning teeb Muinsuskaitseametile ettepanekuid

kultuuriväärtusega asjade mälestisteks tunnistamiseks;

2.2.8. koostab uuringute, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid,

konserveerimise ja restaureerimise projekte, teeb uuringuid ja ekspertiise,

konserveerib ja restaureerib;

2.2.9. nõustab muuseumeid põllumajandusega seotud kogude hoidmise ja

säilitamisega seotud küsimustes ning on vajadusel eriala praktikabaasiks;

2.2.10. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja

välismaal;

2.2.11. tegeleb sihtasutuse turundamisega, kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;

2.2.12. kasvatab, tutvustab ja säilitab ohustatud eesti tõugusid, eelkõige tori hobuseid,

eesti hobuseid ja eesti raskeveohobuseid, ning osaleb nende aretustegevuses;

2.2.13. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks.

2.3. Sihtasutus arvestab oma tegevuses ligipääsetavuse ja universaalse disaini

põhimõtetega.

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või

kostjaks kohtus;

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja

füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada

nendega koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige;

3.1.3. omandada, rentida ja võõrandada nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks

vajalikku kinnis- ja vallasvara;

3.1.4. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus-, kultuuri-, vabaaja-, spordi-

ja kooliüritusi;

3.1.5. tegeleda pärand- ja toidukultuuri, loodus-, keskkonna-, jätkusuutlikkuse ning

muude maaeluga seotud valdkondade haridusliku tegevuse korraldamise ja

arendamisega kõigis vanuseastmetes;

3.1.6. korraldada oksjoneid, näitusemüüke ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi;

3.1.7. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-,

maatulundusmaa-, ruumide ja inventari rendi- ning turismiteenuseid;

3.1.8. pakkuda kultuurimälestiste projekteerimis-, ehitus-, restaureerimis- ja

konserveerimisteenust;

3.1.9. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;

3.1.10. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes

asutajaõiguste teostaja otsusel Vabariigi Valituse volituse alusel vastavalt

riigivaraseadusele;

3.1.11. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide

saavutamiseks vajalikke toiminguid.

3.2. Sihtasutus võib osaleda, omandada ja võõrandada osalusi äriühingutes, asutada

teisi sihtasutusi, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda asutajaõiguste teostaja

otsuse alusel. Sihtasutus võib osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt

seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega.

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutus juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

4.2.3. kellel on ärikeeld;

4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.2 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast

pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või

kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktides 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele,

kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt

jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse

sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu

kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud

liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab

järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

5.2. Nõukogul on kolm kuni viis liiget, kellest vähemalt ühe valib asutajaõiguste teostaja

rahandusministri ja teise kultuuriministri ettepanekul. Nõukogu liikmete arvu

määramisel lähtub asutaja sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust

olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse

tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve

teostamisel.

5.3. Asutajaõiguste teostaja määrab nõukogu liikmed 4 aastaks.

5.4. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme

tagasikutsumise otsustab asutajaõiguste teostaja oma otsusega.

5.5. Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata

põhjusest.

5.6. Nõukogu pädevus on:

5.6.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.6.2. sihtasutuse aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine

hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.6.5. nõukogu töökorra kehtestamine;

5.6.6. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige,

kes puudub regulaarselt nõukogu koosolekult, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide

elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu

osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel;

5.6.7. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.6.8. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul,

kui juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmituid lepingu nõudeid;

5.6.9. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5.6.10. juhatuse liikme tulemustasu ja selle suuruse määramine;

5.6.11. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.6.12. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest

väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.6.12.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või

asjaõigusega koormamine ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse

alusel;

5.6.12.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine ning seda üksnes kõigi

nõukogu liikmete ühehäälse otsuse aluse.

5.7. Nõuded nõukogu liikmele:

5.7.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt,

mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.7.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.7.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega sihtasutuses;

5.7.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.7.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühingu või selle äriühinguga samasse kontserni

kuuluva äriühinguga;

5.7.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljendavad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellisesse juriidilisse isiku

juhtorganisse, kes on selle riigi asutatud sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja,

teenuste osutaja või tellija.

5.8. Nõukogu liikme tasustamine

5.8.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja.

5.8.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti.

Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse

määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuses seaduses

nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu

maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi

tegevuses.

5.8.3. Nõukogu liikmel on õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on teiste

nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud ning

eelarve vahendite olemasolul.

5.8.4. Nõukogu liikme töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte

alustamiseks on vajalik eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalik taasesitatavas vormis

antud nõusolekut.

5.8.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punkte 5.9.8. tulenevaid

kohustusi, võib asutajaõiguste teostaja otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu

esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud

kohustust ei täidetud. Tasu maksmise peatamise aluseks on tasu määranud isiku

kirjalik teade sihtasutuse juhatusele, milles näidatakse ära periood, mille eest nõukogu

esimehele tasu ei maksta. Ettepaneku nõukogu esimehele tasu maksmise

peatamiseks või tasu vähendamiseks võib asutajaõiguste teostajale teha ka valdkonna

eest vastutav minister.

5.8.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

5.9. Nõukogu töökorraldus

5.9.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab

selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord

määratakse nõukogu esimehe otsusega.

5.9.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte

harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu

esimees või teda asendav nõukogu liige.

5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse

kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või

elektroonselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressile vähemalt 7 päeva

enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise

aeg, koht ja koosoleku päevakord.

5.9.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole

nõukogu liikmetest.

5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt

hääletavad kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud

kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.

5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul

osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse

jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust

hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses

sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

5.9.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse

riigivaraseaduses sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab

sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile

nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud

nõukogu liikmed.

5.9.8. Nõukogu esimees peab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministeeriumile

esitama:

5.9.8.1. Nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku

toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast

nõukogu koosoleku toimumist;

5.9.8.2. Nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu

otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmete ja hääletusprotokolli

või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5.9.9. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse

dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti

sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsusele.

6. JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

6.3. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest.

6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis aastat.

6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseerib juhatuse

liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

6.6. Juhatuse pädevus on:

6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.6.2. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine ja nõuandvate kogude

loomine;

6.6.3. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevustest,

majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse

majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse

majandustegevusega seotud olulistest ajaoludest teatamine;

6.6.4. sihtasutuse töötajatega töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.6.5. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara

ostmine või muul viisil hankimine, sihtasutuse nimel laenude võtmine või laenude

andmise piirides ja korras, mis on nõukogu poolt kehtestatud;

6.6.6. sihtasutuse poolt osutavate teenuste hindade kinnitamine;

6.6.7. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud

juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrite informeerimine;

6.6.8. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise

tagamine.

6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures

tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse juhtimisel igapäevase tegevuse raamest, võib

juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige

tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.6.12.

6.8. Juhatuse liikmel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt

nõukogu poolt kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib

piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus

jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline

kehtivus ning see kooskõlastatakse eelevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme

lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele

muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta

üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö

tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama

peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava

täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal

makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel

majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat

tasu.

6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta

juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuutasu ulatuses.

6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal

kehtinud kuutasust.

7. ARENGUKAVA

7.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

7.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon, visioon ja eesmärgid ning nende

täitmiseks kavandatavad tegevused ja vahendid.

7.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle

muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajaõiguste

teostajale.

8. EELARVE

8.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis

peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud

eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglitele ning § 11

alusel kehtestatud piirangutele.

8.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud

nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse

eelarve koostamisel.

9. VARA JA SELLE MAJANDAMINE

9.1. Sihtasutuse vara moodustab:

9.1.1. asutaja poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

9.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus;

9.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

9.1.4. tulud põhitegevusest ja muudest majandustegevustest;

9.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

9.1.6. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;

9.1.7. oma sümboolikaga toodete müük;

9.1.8. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

9.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või

hindamisakti või -aruandega. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsuse

kontrollimiseks võib vajadusel küsida audiitori arvamust. Vara antakse sihtasutusele

üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üle andev isik või tema poolt volitatud isik ja

sihtasutuse juhatuse liige.

9.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete

täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja

käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

9.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti

Vabariigi seadustega lubatud piirides.

9.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei

anna laenu ega taga laene asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti

nendega võrdselt majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

9.6. Sihtasutus ei või anda ega tagada laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi,

sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma

rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

10. ARUANDLUS JA KONTROLL

10.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

10.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande,

tegevusaruande ja esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande audiitori otsusega

nõukogule kinnitamiseks ning hiljemalt kolme kuu jooksul registrile.

10.4. Koos majandusaasta aruandega esitatakse asutajaõiguste teostajale ja

avalikustatakse sihtasutuse veebilehel:

10.4.1 ülevaade nõukogu tegevusest, sealhulgas sihtasutuse tegevuse

korraldamine, juhtimine ning järelevalve teostamine;

10.4.2 teave nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude

kohta;

10.4.3 teave riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud

täiendav tasu kohta.

10.5. Sihtasutuse juhtimisel rakendatakse jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse

põhimõtteid. Nende järgimist kirjeldatakse majandusaasta aruandes.

10.6. Sihtasutus avalikustab oma veebilehel:

10.6.1. majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja

rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning

ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;

10.6.2. majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja

rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning

ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;

10.6.3. majandusaasta aruande ja riigivara seaduses sätestatud ülevaated samal ajal

registrile esitamisega.

10.7. Audiitor

10.7.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kuni kolmeks aastaks. Audiitori

tasustamise korra ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.

10.7.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada

selleks enda poolt juhitava asutuse struktuurüksust.

10.8. Siseaudiitor

10.8.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja

moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingust,

kui aruande aasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks

miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu

siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

10.8.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või

siseaudiitori teenuste ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul

osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt

kooskõlastada asutajaõiguste teostajaga.

11. PÕHIKIRJA MUUTMINE

11.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes

muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

12. ÜHINEMINE, JAGUMEMINE JA LÕPETAMINE

12.1. Ühinemine ja jagunemine

12.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel seaduses

sätestatud korras.

12.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutuseks üksnes asutaja otsuse alusel

seaduses sätestatud korras.

12.2. Lõpetamine

12.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja- või kohtuotsusega.

12.2.2. Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusel järgmistel põhjustel:

12.2.2.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning

vaatamata nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud

kalendriaasta jooksul korduv;

12.2.2.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus

ei ole reaalne;

12.2.2.3. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

12.2.3. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha

deponeerimist, antakse allesjäänud vara üle asutajale.

SA EESTI MAAELUMUUSEUMID

ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAJA OTSUS

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.3-1/21

Otsus tehakse riigivaraseaduse § 6 lõike 5, sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 alusel.

ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAJA OTSUSTAS:

1. Muuta SA Eesti Maaelumuuseumid põhikirja järgmiselt:

1.1 lisada põhikirja pärast punkti 1.2 punkt 1.3 ja kehtestada see järgmises sõnastuses:

„Sihtasutuse tegevuskohad: Tori Hobusekasvandus Tori alevikus, C. R. Jakobsoni

Talumuuseum Kurgja külas, Eesti Põllumajandusmuuseum ja selle osana Maaelu

Uudishimukeskus Ülenurme alevikus.“;

1.2 muuta põhikirja punkti 2.1 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Sihtasutuse tegevuse

eesmärk on Eesti põllumajanduse ja maaeluga (sh keskkonna ja loodushoiuga) seotud materjali

kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel

eesmärkidel ning Eesti põllumajanduse, maaelu ja kultuuripärandi seisukohast märgilise

tähtsusega C. R. Jakobsoni Talumuuseumi, Tori Hobusekasvanduse, Eesti Põllumajandus-

muuseumi ja selle osana Maaelu Uudishimukeskuse arendamine.“;

1.3 muuta põhikirja punkti 2.2.1 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „majandab ja arendab

sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ja põhikirja punktis 1.3 viidatud tegevuskohti

ning töötab välja ja pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;“;

1.4 muuta põhikirja punkti 2.2.12 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „kasvatab, tutvustab

ja säilitab ohustatud eesti tõugusid, eelkõige tori hobuseid, eesti hobuseid ja eesti

raskeveohobuseid, ning osaleb nende aretustegevuses;“;

1.5 muuta põhikirja punkti 2.3 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Sihtasutus arvestab

oma tegevuses ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega.“;

1.6 lisada põhikirja pärast punkti 3.1.4 punkt 3.1.5 ja kehtestada see järgmises sõnastuses:

„tegeleda pärand- ja toidukultuuri, loodus-, keskkonna-, jätkusuutlikkuse ning muude maaeluga

seotud valdkondade haridusliku tegevuse korraldamise ja arendamisega kõigis

vanuseastmetes;“;

1.7 muuta põhikirja punkti 3.2 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Sihtasutus võib

osaleda, omandada ja võõrandada osalusi äriühingutes, asutada teisi sihtasutusi, ühineda teise

sihtasutusega või jaguneda asutajaõiguste teostaja otsuse alusel. Sihtasutus võib osaleda üksnes

äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega.“;

1.8 tunnistada kehtetuks põhikirja punkt 5.6.5 sõnastuses: „sihtasutuse struktuuri kinnitamine;

nõuandvate kogude loomine;“;

1.9 muuta põhikirja punkti 5.9.2 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Nõukogu korralised

koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.“;

1.10 lisada põhikirja pärast punkti 6.6.1 punkt 6.6.2 ja kehtestada see järgmises sõnastuses:

„sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine ja nõuandvate kogude loomine.“;

1.11 muuta põhikirja punkti 6.11 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Juhatuse liikmele

võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste

tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva

kuni kolme kuutasu ulatuses.“;

1.12 tunnistada kehtetuks põhikirja punkt 7 sõnastuses: „STRUKTUUR“ ja punkt 7.1

sõnastuses „Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse

ettepanekul“ (sätestatud põhikirja punktis 6.6.2);

1.13 muuta põhikirja punkti 11.4 (uues redaktsioonis punkti 10.4) ja kehtestada see järgmises

sõnastuses: „Koos majandusaasta aruandega esitatakse asutajaõiguste teostajale ja

avalikustatakse sihtasutuse veebilehel:

10.4.1 ülevaade nõukogu tegevusest, sealhulgas sihtasutuse tegevuse korraldamine, juhtimine

ning järelevalve teostamine;

10.4.2 teave nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude kohta;

10.4.3 teave riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu

kohta.“;

1.14 lisada põhikirja pärast punkti 11.4 (uues redaktsioonis punkti 10.4) punkt 11.5 (uues

redaktsioonis punkt 10.5) ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „Sihtasutuse juhtimisel

rakendatakse jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid. Nende järgimist

kirjeldatakse majandusaasta aruandes.“;

1.15 lisada põhikirja pärast punkti 11.5.2 (uues redaktsioonis punkti 10.6.2) punkt 11.5.3 (uues

redaktsioonis punkt 10.6.3) ja kehtestada see järgmises sõnastuses: „majandusaasta aruande ja

riigivara seaduses sätestatud ülevaated samal ajal registrile esitamisega.“.

2. Muuta põhikirja numeratsiooni terviklikult vastavalt lisatud ja välja jäetud punktidele.

3. Kinnitada SA Eesti Maaelumuuseumid põhikiri käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis.

Saata: SA Eesti Maaelumuuseumid, rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister