Vastus teabenõudele

721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 1

Expert opinion expansion SWE offshore windfarm

Subject Date

Expert opinion expansion SWE offshore windfarm 31-3-2023

To Project number

SWE 721034

From Version number

Sergej van de Bilt, Eric Arends and Albert Ploeg V5.0

Introduction

In the progress of the Environmental Impact Assessment (EIA) including soil investigation, Saaremaa Wind

Energy (SWE) has concluded that within the current planning area of the wind farm, the soil condition (on

certain locations) is of such quality that overall there are not enough suitable locations for the application of

bottom fixed foundations. Bottom fixed foundations are the most common and cost-effective form of wind

turbine foundations which ensures that a wind farm is profitable. SWE has submitted a request to TTJA1 to

change the planning area. With the amended planning area, more locations will become available where

bottom fixed foundations are possible to reach the planned 1400 MW offshore wind farm.

Following the application, TTJA does not seem fully convinced of the need to amend the plan area, as

reflected in their response on 13.02.2023 (No. 16-7/20-06558-068). In brief, TTJA stated:

1. The survey of fish and bird life supports the expansion of the wind farm area, but at the same time,

the studies do not show that the planned activity, the construction of an offshore wind farm, would

be hindered in the area of the initial applied building permit. The Ministry of Finance also noted that

due to the geology and construction technical conditions, a 1400 MW offshore wind farm cannot be

built with the desired technology, and a wind farm with a smaller capacity can be built (Ministry of

Finance).

2. Decrease in the number of turbines to be installed can be compensated by installing turbines with

a greater capacity (Ministry of Finance);

3. To solve the geological constraints of the seabed for the construction of turbine foundations with

wind turbine placement or foundation alternatives, also taking into account, for example, phased

construction or innovative solutions in the form of floating foundations (Ministry of Finance and

Ministry of Economics and Communication);

4. The analysis of the geological seabed shows that the survey with the floating buoy is not complete

and the largest overlapping sand patches could not be mapped in detail. The Ministry of Economics

and Communication noted that an indirect assessment has been presented, that there is mud

between the so-called blind spots and that not all objects can be identified and that the geological

seabed survey provides the most important data on the seabed, but does not conclude that it is not

possible to use suitable technology for this area to erect wind turbines (Ministry of Economics and

Communication).

SWE has requested Pondera to write an expert opinion on the application for an amendment of the

offshore wind farm planning area.

1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA), Eng: Consumer Protection and Technical Regulatory Authority

721034 721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 2

In short, Pondera concludes the following. The success of an offshore wind farm depends on the risk profile

of the project, which is influenced by the installation method and foundation type chosen based on local site

conditions. In parts of the current planning area of the wind farm, traditional monopiles are not feasible due

to the presence of limestone covered by sediment layers in large in-filled channels, leading to high risk for

drilling and major environmental and cost consequences for concrete gravity foundations. Thus, only parts

of the site with minimal overburden are suitable for wind turbines, reducing the installed capacity and energy

production of the wind farm. Floating foundations are still in pilot phases and will have higher LCoE than

bottom fixed projects. To make the project economically efficient and minimize negative environmental

impacts, Pondera recommends increasing the nominal project size to 1,400 MW with a larger project area,

avoiding high-risk locations and reducing grid connection costs per MW. This would increase the chance of

realizing the offshore wind farm and ensure high production of renewable energy against reasonable costs

as quickly as possible (with a perspective for 2030).

Below Pondera will address the feedback received from TTJA, Ministry of Economics and Communication

and Ministry of Finance and will clarify where necessary the intention of SWE.

1. Surveys for fish and bird life and geological seabed

TTJA indicates: the survey of fish and bird life supports the expansion of the wind farm area, but at the same

time, the studies do not show that the planned activity, the construction of an offshore wind farm, would be

hindered in the area of the initial applied building permit. The Ministry of Finance also noted that the

geological seabed survey and the SWE request show that, due to the geology and construction technical

conditions, it is assumed that part of the area is not suitable for pile foundations and/or gravity foundations

installed by drilling, and from the submitted materials it can be concluded that with the number, placement

and power of wind turbines desired by the developer, a 1400 MW offshore wind farm cannot be built with

the desired technology, and a wind farm with a smaller capacity can be built (Ministry of Finance).

The surveys of fish and bird life support the finding that expansion of the wind farm area will not lead to a

significant increase of environmental impacts. These studies do of course not show that the construction of

an offshore wind farm would be hindered in the area of the initial applied building permit due to adverse soil

conditions. In case foundations would be constructed at locations with over 4 meters overburden sediment,

the environmental impact is much bigger (especially in case of gravity foundation), compared to the situation

of constructing foundations in areas where this layer is thinner or missing. There are therefore environmental

reasons for not using all of the initial area and expanding the initial area of the wind farm so parts with high

environmental impact can be avoided without reducing the number of wind turbines.

Technological considerations to construct foundations on limestone plateau

Van Oord, in its capacity as reputable design and construction company, strongly advise against planning

foundations:

- in the case of monopile foundations, if the depth of the limestone is deeper than 40 meters

- in the case of gravity foundations, if the overburden sediment is thicker than 4 meters.

We would like to add the following with respect to the drilled foundations, there is not too much experience

with drilled foundations. During the last years, only on the French Saint-Nazaire offshore wind farm

monopiles have been drilled and at St. Brieuc offshore wind farm pin-piles for jackets have been drilled.

721034 721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 3

In case drilled piles (monopiles and/or pin-piles) have to be installed it is recommended to install these piles

only at places with (very) limited overburden of soft sediment. If this is not possible the drill has to drill and

lowered within a large steel casing which prevents that the walls of the drilled holes collide. These casings

can only be removed after the piles are installed and grouted which means that a large amount of casings

are needed or an integrated and costly work method needs to be engineered to install the piles directly after

the drilling. Alternatively the drill will be placed underneath the piles and pulls the piles down. The latter is a

complicated and expensive work method. The soil within the casings needs to be removed which has an

additional impact on the environment.

A limited overburden will lead to a less complicated and therefore less expensive installation method which

as well avoids unnecessary risks. To install foundations at places with and without overburden would most

probably lead to the use of two sets of specific drills which will jeopardize the feasibility of the project.

Gravity based foundations can only be placed on locations with sufficient bearing capacity as otherwise the

level and stability of the foundation cannot be guaranteed. In most cases a foundation bed needs to be

installed underneath the gravity based foundation to level the seabed and to evenly distribute the loads to

the subsoil. Placing the gravity based foundations directly on the overburden will not be feasible due to the

limited bearing capacity of the overburden; the overburden will be squeezed out between the foundation and

the hard soil and this is an unpredictable and risky process which will not lead to a satisfactory result. The

overburden can be removed and replaced by a foundation bed but only at places with a limited overburden

height. At deeper locations the amount of soil that needs to be removed (dredged) will be enormous, the soft

soil can collide easily so long slopes are needed (or sheet piles) and the impact on the environment is very

large due to resuspension and dispersal of sediment in the water column. Next to this the gravity based

foundation itself has to become very large which will cause serious challenges with respect to the fabrication,

transport and installation of the foundation.

Taking the above into account, it is therefore advisable to restrict the installation of the foundations to places

where the overburden is limited. At places with a large overburden the risk profile and therefore the costs,

will increase dramatically as well as the impact on the environment.

2. Compensation of decrease in the number of turbines to be installed

TTJA indicates that the decrease in the number of turbines to be installed can be compensated by installing

turbines with a greater capacity.

First of all, if fewer turbines can be placed, then it is theoretically possible to use turbines with a larger

capacity in places where turbines are possible, so that the total capacity of the wind farm does not have to

be reduced. However, it is not the case that a turbine with a lower capacity can simply be replaced by a wind

turbine with a higher capacity. Turbines with a greater capacity have larger turbine blades, are often higher

and need to be spaced further apart. As a result, there are also fewer large turbines on the same surface

area compared to smaller turbines, which means that the total capacity of the wind farm cannot remain the

same in any case.

And about the reaction of TTJA that a wind farm with a smaller capacity can be built, it is wise to look back

at history. Nowadays (and in the period 2025-2030) an offshore wind farm has a minimum scale of 1,000

721034 721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 4

MW (200 km2). The reason for that is the economy of scale: with larger wind farms, the costs per MWh are

lower.

A study of Aegir (LCOE, Update of recent trends (Offshore), Morten Kofoed Jensen 30th August 2022) has

shown that the main drivers for cost reduction are increasing the project scale and turbine size; see figure

below. So, larger turbines and larger project scales are good for the business case.

A similar result is shown in the study for TKI Wind op Zee (Pathways to potential cost reductions for offshore

wind energy, Authors : TNO: B.H. Bulder, S. Krishna Swamy, P.M.J. Warnaar and BLIX Consultancy: I.D.

Maassen van den Brink, M.L. de la Vieter, January 2021), see the next table. The tables shows that the

combination of larger wind turbines in combination with larger wind farms lead to substantial lower power

costs and therefore to a more economically feasible project.

721034 721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 5

Apparently this is recognized in the market as the project sizes are growing according to 4C Offshore and

Wind Europe.

721034 721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 6

Offshore wind energy 2021 statistics – March 2022. The first graph shows the size in MW per individual wind farm. The

second graph shows the average number of MW per wind farm.

Nowadays, if you were to build and operate a relatively small offshore wind farm, the costs would be higher

than the sale of the electricity produced could compensate. The economic feasibility of such a wind farm is

therefore at stake, while the costs for society will also be high.

3. Phased construction or innovative solutions in the form of floating foundations

TTJA indicates: to solve the geological constraints of the seabed for the construction of turbine foundations

with wind turbine placement or foundation alternatives, also taking into account, for example, phased

construction or innovative solutions in the form of floating foundations (Ministry of Finance and Ministry of

Economics and Communication).

721034 721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 7

Phased construction

Phased construction in itself does not solve the difficult soil conditions, this condition obviously does not

change over time. Phased construction in itself doesn’t take away the need for a larger area of the wind

farm. In addition, a phased construction will lead to higher costs because the mobilization of specialized

vessels, equipment, manpower, etc. will have to take place several times and the order size of material and

wind turbines will be smaller. Maybe even O&M costs will be higher, because the turbines of the first phase

might not be available anymore, when the second phase is launched.

Floating foundations

Floating offshore wind turbine foundations are not a proven technology yet. According to the underneath

graph, basis 2021, only 17 floating foundations have been installed out of 6.032 foundations. The 4C

Offshore floating wind progress update H2 2022 (11/11/2022) mentions that a the end of 2022 in Europe

113 MW offshore wind was installed on floating foundations. All these were pilot projects. Floating

foundations are therefore not a realistic option for the wind farm of SWE.

Offshore wind energy 2021 statistics – March 2022

Due to the early stage of the development, floating offshore wind is not competitive with bottom-fixed offshore

wind. An analysis made by 4C Offshore shows that the Levelised Cost of Energy (LCoE) based upon bottom

fixed can develop from approx. 70 Euro/MWh to approx. 40 Euro/MWh in 2035. A LCoE based upon floating

foundations can develop from approx. 100 Euro/MWh to approx. 60 Euro/MWh in 2035. See the following

graphs. Floating offshore wind is apparently around 50% more expensive compared to bottom fixed projects.

BVG Associates made an assessment2 per foundation structure. Essentially floating foundations are

significantly more expensive then bottom fixed foundation, especially at less deep locations.

The drilled foundation will be more expensive than the driven monopile, however first assessments show

that this will still be at significantly lower costs then the floating foundation.

2 BVG Associates, Long term outlook on developments in foundation technology, TKI Wind op Zee, August 2022

721034 721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 8

721034 721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 9

LCOE, Update of recent trends (Offshore), Morten Kofoed Jensen 30th August 2022

721034 721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 10

Total installed costs versus depth for different foundation types.

Source : Long term outlook on developments in foundation technology, TKI Wind op Zee, BVG Associates August 2022.

4. Geological seabed survey is not complete and does not conclude that it is not

possible to use suitable technology for this area to erect wind turbines

TTJA indicates: the analysis of the geological seabed shows that the survey with the floating buoy is not

complete and the largest overlapping sand patches could not be mapped in detail. The Ministry of Economics

and Communication noted that an indirect assessment has been presented, that there is mud between the

so-called blind spots and that not all objects can be identified and that the geological seabed survey provides

the most important data on the seabed, but does not conclude that it is not possible to use suitable

technology for this area to erect wind turbines.

On the point of alternative foundation methods such as floating foundations, we refer to the previous section,

which shows that these alternatives are not realistic for the wind farm in the period up to 2030.

We can report the following about the other comments (that the survey with the floating buoy is not complete,

the largest overlapping sand patches could not be mapped in detail, an indirect assessment has been

presented and that there is mud between the so-called blind spots and that not all objects can be identified).

In the course of the surveys, 100% of the seabed was scanned with multiple sensors. There are no so-called

“blind spots”. Below picture shows a green line for every trajectory which has been covered by MBES, SSS,

magnetometer and shallow seismic.

721034 721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 11

For the understanding of the subsoil, the seismic surveys are of utmost importance. Two methodologies

have been applied, shallow seismic and deep seismic:

• The shallow seismic (or SBP, Sub Bottom Profiling) was performed on the same lines as shown

above. Data was recorded continuously together with the MBES, SSS and MAG sensors (Multi

Beam Echo Sounder, Side Scan Survey, Magnetometer survey). The shallow seismic surveys were

carried out using an SBP2000 compact sub-bottom profiler to obtain information about the

subsurface along each survey line. The system was mounted on a moonpool bracket and was in

use for the entire duration of the survey. Due to the convenient soil conditions west of Saaremaa,

the penetration of the signal into the seabed was excellent in most cases. According to the survey

subcontractor, the data quality is “outstanding”.

• For the deep seismic measurements, a boomer system was used as an acoustic source and a

streamer equipped with hydrophones was used as acoustic receivers. According to the survey

contractor, the deep seismic measurements were carried out under mostly good to very good wind

and sea conditions. Again, due to the favourable soil conditions, the penetration into the seabed

was much deeper than originally expected in most cases. According to the survey contractor, the

data quality of the deep seismic survey is also outstanding.

After completion of the measurements, the data was thoroughly analysed and used to create a 3D digital

terrain model of the subsoil strata in the investigated area. Because of this, the geologists at Van Oord could

develop a pretty good general understanding of the site and the subsoil and their characteristics.

Considering the above, we can not agree with TTJA’s comments that the “floating buoy survey of the area

is not complete”. Also we do not agree with the comment that there are “blind spots, and not all objects could

721034 721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 12

be identified”. First of all, there are no “blind spots” in the survey data. Furthermore there were 395,329

objects identified on the seabed bigger than 30 cm. And further 36,387 objects were identified along the

export cable routes. So it is unclear why TTJA claimed that not all objects could be identified.

The Ministry further wrote that “the largest overlapping sand patches could not be mapped in detail”. SWE

can map all sand patches in detail in the entire area, so we can not agree with this comment.

The Ministry also writes that the survey does not provide evidence to conclude “that it is not possible to erect

wind turbines with suitable technology in the given area”. Actually, the survey has identified areas, in which

the construction of foundations is either impossible or only feasible under intolerable financial investments.

To further clarify this aspect, it is good to consider the following. The survey identified among other things

two large-scale palaeochannels, which have incised into the limestone and glacial till. They cannot be seen

in the bathymetry, but from the seismic investigations we know that they are up to 20 m deep and filled with

very soft, fine-grained sediment. To install GBS or monopiles on top of such soil layers is not feasible for the

following reasons:

• The result of any attempt to install a GBS foundation will be similar to placing a candle holder in a

pot of soft porridge. Don’t expect the candle to remain vertical for 25 years. Having this in mind,

SWE proposed in its application not to consider GBS foundations in areas where thick overburden

is present.

• Considerations for the design of monopiles in these palaeochannels are different. As the infill

material is very soft, it is not expected to contribute considerably to the horizontal stiffness of the

monopile; the pile needs to be embedded in the underlaying limestone. For argument’s sake, the

up to 20 m thick layer of very soft soil could be regarded as additional waterdepth. The weight and

size of monopile foundations grow substantially with the waterdepth. Deeper waterdepth lead

inevitably to larger monopile diameters, which not only increase the weight but also the complexity

of the project. Whenever possible, there are serious logistical reasons to stick to one pile diameter

only and to avoid having some few piles which are much larger and heavier. This makes the choice

of equipment much more efficient. Last but not least, the environmental impact during installation

of larger piles is much higher; underwater noise during the installation of large-diameter monopiles

is a serious challenge for the entire industry and may set an end to ever increasing monopile

diameters in the North Sea.

For the survey of an area decisions have to be made on the level of detail, any survey can always be

executed with a higher or lower resolution. Therefore it is key to choose a level of detail that is appropriate

for the purpose of the survey and look for a industry guideline to set-up the study with. In this case the

purpose of the survey is to map the soil conditions in a way that insights are gained in the construction

possibilities and limitations. The survey has been completed in accordance to best industry practice and

applicable standards. There are actually standards prescribing the minimum requirements for surveys in this

phase (e.g. the “Standard Ground investigations for offshore wind energy” from German BSH3), and the

survey was performed in accordance with or exceeding the requirements. Therefore, you could assume that

the collected data is sufficient for a good understanding of the seabed.

3 https://www.bsh.de/DE/PUBLIKATIONEN/_Anlagen/Downloads/Offshore/Standards/Standard-Ground-investigation-

for-offshore-wind-energy_en.html

721034 721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 13

5. Conclusion

The LCoE of an offshore wind farm is strongly dependent on the risk profile of the project. This again is

based upon the maturity of the chosen installation method and foundation type. Especially these aspect of

the project is of importance and it depends entirely on the local site conditions. At part of the Saaremaa

location, due to the presence of limestone covered by thick sediment layers in large in-filled channels,

traditionally hammered monopiles are not feasible. Alternatives are gravity based foundations or drilled

monopiles. Both solutions are limited proven in the market so far (no large gravity based foundations have

been installed in the last years, only a few drilled foundations have been installed). The risk of drilling into

the limestone at over 40 m below sea-level, and covered by soft sediments, is considered by Pondera as

very high. For concrete gravity foundations, these soft sediments would need to be dredged and removed

completely and replaced by a rock bed. This would have major environmental and cost consequences.

Therefor it makes sense to focus on these parts of the site where the risk is acceptable and there’s only a

limited need for additional precautions. That automatically leads to the part of the site which shows minimal

overburden and thus avoid the large in-filled channels. As a result, a large part of the site is not suitable for

installing wind turbines, which means that the size of the wind farm in terms of installed capacity and energy

production is greatly reduced. In the situation of monopiles: 25.8 km² of the originally applied area and 34.4

km² of the amended area are challenging for monopiles. In the situation of gravity based structures (GBS):

55.9 km² of the originally applied area and 64.7 km² of the amended area are challenging / unsuitable for

GBS.

Floating foundations are still in the pilot phases. There’s only very limited experience and the expectation is

that in the next decade floating foundations may become attractive only at large water depths (beyond 60

meters) which is not the case within the Saaremaa area. Next to this the majority of the studies show that

an LCoE based upon floating foundations will be considerably higher compared to the bottom fixed projects.

The project would need a significantly higher feed-in tariff or other support mechanism when using floating

foundations.

Last but not least several studies show that the size of the project and the size of the turbines determine the

LCoE of the project. Size matters, which is recognized in the market as the project sizes are growing. This

is also recognized by governments, for example in Germany and the Netherlands as they are scheduling

projects with sizes up to 2 GW (and installed within the same time period as Saaremaa).

Assuming 15 MW wind turbines (expected to be “standard” in 2025), it should be possible to realize 600 MW

with much less than 100 locations. All high-risk locations in the ‘valleys’ (the large in-filled channels) with

adverse soil conditions could be avoided. However, the relatively small number of ±40 wind turbines left will

make the project unattractive to the supply chain for offshore wind. Hence it is strongly recommended to

increase the nominal project size to 1,400 MW (about 100 wind turbines). As the valleys shall be avoided

due to unacceptable risks, it will be necessary to increase the project area. A larger project will also result in

reduced grid connection costs per MW and in the end in lower electricity prices and lower societal costs.

Having analysed the effects of expanding the area, Pondera believes that the extension of the area

significantly improves the economic efficiency of the wind farm and contributes to the prevention and

mitigation of negative environmental impacts in the construction phase, because of the large amounts of soil

have to be removed for drilled monopiles and gravity based foundations. Pondera therefore believes that

the expansion of the area will significantly increase the chance of realizing the offshore wind farm and ensure

721034 721034| Expert opinion expansion SWE offshore windfarm | V5.0 | 31-3-2023

Page 14

high production of renewable energy against reasonable costs as quickly as possible (with a perspective for

2030).

Application | 07 September 2023 | rev. 1 page 1 of 7 144666-VOOW-REG-LOP-TN-0001

Input for reply to TTJA’s draft negative decision

1 Introduction

The following considerations should be seen as a non-exhaustive reply to TTJA’s draft negative decision

about SWE’s application to amend and increase the OWF area (dated 16-08-2023). The provided

information in this technical note is a reaction to some arbitrary chosen statements in TTJA’s draft

document. The fact that some of the topics in the draft decision are not addressed shall not be

interpreted such way that they are accepted.

Application | 07 September 2023 | rev. 1 page 2 of 7 144666-VOOW-REG-LOP-TN-0001

Input for reply to TTJA’s draft negative decision

2 TTJA asked SWE for information on how many wind turbines and with what capacity can fit in the initiated area based on current knowledge

To answer this question, the so-called “capacity density” is of importance. The capacity density of an

offshore windfarm shows how much energy can be produced per km². In this context we would like to

refer to two independent scientific studies:

1. A study performed by the European Union in 2018 concluded a “corrected windfarm capacity

density" for the Baltic Sea region of 5.5 MW/km². Pursuant to the study, this is close to the

findings in academic literature of 5.0-5,4 MW/km2. (Capacity Densities of European Offshore

Wind Farms | The European Maritime Spatial Planning Platform (europa.eu))1.

2. Another scientific study performed by TNO in the Netherlands determined that the optimal wind

farm power density is 5.06 MW/km² for a 15 MW wind turbine (Optimal wind farm power density

analysis for future offshore wind farms, TNO, 2018)2.

Please note that pursuant to the studies, the nominal capacity density can be calculated by simply

dividing the wind farm’s overall capacity by its area. But this this leads to an overestimation of the

capacity density, especially for smaller wind farms. For this reason a corrected wind farm capacity

density is calculated in the first of the two studies to make the wind farms comparable to each other and

to the literature values.

However, the past has shown that national tender criteria have had an influence on the chosen capacity

density. Higher production was preferred by the consenting authorities, which is why developers were

stimulated to maximize capacity density within the given limits.

In accordance with the referred studies and the experience from realized windfarms, we will in the

following assume the bandwidth of 5.06 MW/km² as the “optimum LCOE capacity density” and

7 MW/km² as the upper bound for capacity density. Using this approach, following windfarm sizes could

be assumed for the 2015 initiated area as an approximation:

2015 application 2020 application

Size (km²) 167,1 km² 197,5 km² Capacity @ optimum LCOE (5,06 MW/km²) 850 MW 1.000 MW Capacity @ upper bound (7 MW/km²) 1.170 MW 1.380 MW

As it can be seen from above calculation, the encumbered area of the application in 2015 would be large

enough to accommodate an expected windfarm size of about 850 – 1.170 MW.

However, in the course of the EIA surveys, major restrictions have been identified. Hence, SWE

submitted its application to amend and increase the area. In several communications, the increase is

mentioned to be 27,9%. However, as already explained in our letter dated 07.10.2022, it can easily be

calculated that the increase only amounts to 18,2% (197,5 km² ÷ 167,1 km² = 118,2%) in comparison to

the area stipulated in the government order No. 183.

As explained earlier, SWE considers approximately 64,7 km² of the ‘2020 area’ to be not suitable for the

installation of gravity based foundations (GBS) and approximately 34,4 km² of the ‘2020 area’ to be

extremely challenging for drilled monopiles (MP).

Yet another restriction which has not been mentioned earlier is the possible declaration of natural

reserve zones for fish in reef areas as shown below. When superposing these protected areas with the

earlier identified problematic areas, we can assume following windfarm capacities for MP and GBS

respectively:

1 https://maritime-spatial-planning.ec.europa.eu/practices/capacity-densities-european-offshore-wind- farms 2 http://resolver.tudelft.nl/uuid:dfe0ce2f-04fb-4db2-80db-52bc02cfb515

Application | 07 September 2023 | rev. 1 page 3 of 7 144666-VOOW-REG-LOP-TN-0001

Input for reply to TTJA’s draft negative decision

Monopiles 2015 application 2020 application

Size (km²) 167,1 km² 197,5 km² Area unsuitable for Monopiles (km²) -25,8 km² -34,4 km² Possibly restricted reef area for fish (km²) -8,1 km² -10,5 km² Remaining for OWF development (km²) 133,2 km² 152,6 km² Capacity @ optimum LCOE (5.06 MW/km²) 670 MW 770 MW Capacity @ upper bound (7 MW/km²) 930 MW 1.070 MW

As shown in above table, even after granting the extension application of SWE, the resulting area for

windfarm development will still be smaller than originally anticipated (152,6 km² for development of

Monopiles instead of the originally anticipated 167,1 km²).

When considering Gravity Base Structures , the remaining development area looks even worse:

Gravity Base Structures (GBS) 2015 application 2020 application

Size (km²) 167,1 km² 197,5 km² Area unsuitable for GBS (km²) -55,9 km² -64,7 km² Possibly restricted reef area for fish (km²) -8,1 km² -10,5 km² Remaining for OWF development (km²) 103,1 km² 122,3 km² Capacity @ optimum LCOE (5.06 MW/km²) 520 MW 620 MW Capacity @ upper bound (7 MW/km²) 720 MW 860 MW

Above table shows that even after granting the extension application, the remaining area for windfarm

development will still be smaller than originally anticipated (122,3 km² for development of GBS instead

of the originally anticipated 167,1 km²).

In reply to TTJA’s request on how many wind turbines with which capacity can fit in the initiated area

based on current knowledge, we would like to submit following reply:

• If the further engineering suggests to choose Monopile foundations, we anticipate based on

current knowledge that we could install approximately 51-71 wind turbine generators with a

nominal power of 15 MW each.

• If further engineering suggests to choose Gravity Based Structures, we anticipate – based on

current knowledge – that we could install 41-57 wind turbine generators with a nominal power

of 15 MW each.

Number and size of turbines 2015 application 2020 application

Assume no restrictions 57-78 × 15 MW n/a Consider reefs for fish and soil for MP foundations 45-62 × 15 MW 51-71 × 15 MW Consider reefs for fish and soil for GBS foundations 35-48 × 15 MW 41-57 × 15 MW

As can be seen in above tables, the applied gross increase of the area by 18,2% does not even

compensate for the net area which is lost for the development of offshore wind due to environmental

and technical reasons. On the contrary, even after increasing the area by 18,2%, the suitable area will

be about 10-30% smaller than the area originally applied for.

Application | 07 September 2023 | rev. 1 page 4 of 7 144666-VOOW-REG-LOP-TN-0001

Input for reply to TTJA’s draft negative decision

3 TTJA has asked the applicant to submit figures proving economic unreasonableness in order to make sure that the use of the area is impossible. The applicant has decided not to submit the relevant data

TTJA requested SWE to provide reliable data about future developments, which is difficult by definition. However, experience from the past can help in outlining expected trends. We will give it a try.

The TTJA and the MKM repeatedly suggested that it would be possible to solve the obstacle arising from the geology of the seabed with wind turbine placement or foundation alternatives, taking into account, for example, the phased construction or innovative solutions in the form of floating foundations.

In SWE’s opinion, it should be obvious by looking at the tables above that a phased construction will not solve the problem, as there is not enough area left to reasonably split the development into phases.

The other suggestion, to consider innovative solutions in the form of floating foundations, is not very helpful either. It must be understood that fixed foundation types are the most common type of foundation used in offshore wind farms. The table below shows the numbers of foundations types used over 156 projects across Europe, Taiwan and USA following from market analysis of consultancy company 4Coffshore. Only three of these 156 projects used two types of foundations.

Bottom fixed structures are typically found in water depths up to 50 meters 3. Floating wind farms will be positioned at depths beyond the reach of fixed foundations due to technical or economic constraints. At present, water depths starting from 60 meters are considered the technical cut-off point for bottom fixed and entry point for floating foundations 4. See Figure 1 for a visual reference of these types of foundations and according water depths.

It must be emphasised that floating foundations still have the character of demonstrator and pilot projects as shown in above table. The CAPEX of floating foundations is currently about 4 to 5 times as high as the CAPEX of bottom fixed foundations (Renews – Financing Offshore Wind Report 2023, page 16). All existing projects with floating turbines have been subsidised in one way or another, which most probably

3 https://www.windedition.com/introducing-different-types-of-offshore-wind-turbine-foundations-fixed- and-floating/ 4 https://uis.brage.unit.no/uis-xmlui/handle/11250/3044817

Commisioned and "under

construction" projects in Europe,

Taiwan and USA Total Monopile Jacket GBS Floating Misc.

156 projects in total 7227 5773 832 361 32 235

100.0% 79.9% 11.5% 5.0% 0.4% 3.3%

Figure 1 Typical water depths for various foundation types in Offshore Wind. From: https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fmars.2022.830927/full

Application | 07 September 2023 | rev. 1 page 5 of 7 144666-VOOW-REG-LOP-TN-0001

Input for reply to TTJA’s draft negative decision

is not the way the Estonian government wants to go. The world’s largest floating offshore windfarm has just been inaugurated a few weeks ago (on 23.08.2023) and has the (not so) impressing capacity of 88 MW (Equinor inaugurates world's largest floating wind power farm in Norway | Reuters)5. If this is the largest windfarm, TTJA can imagine how likely it is that any investor will be willing to finance the development of several hundred MW.

A recent presentation at the at NREL “Wind Energy Systems Engineering Workshop”, organised by the U.S. Department of Energy, suggested a factor of 220% between the LCOE of bottom fixed windfarms and floating windfarms in 2022. The presentation further predicted this difference to shrink over the coming 28 years (see figure below).

Looking at the same graph and considering that SWE plans to take its financial investment decision in 2026, it is SWE’s best guess that the expected LCOE would still be in the region of 190% (1.9 times) higher than the corresponding LCOE with bottom-fixed foundations, which almost certainly would result in a non-realisation of the project.

It might be that TTJA considers suggesting that only part of the foundations had to be planned as floating while the majority of locations could be executed bottom-fixed. Again, the financial impact would be tremendous, as the execution of such projects basically require double project management, double mobilisation of the particular vessel spreads and double the efforts in following up and steering of a wider supply chain. Finance costs are more expensive due to the immaturity of the technology and the operation and maintenance will require more efforts. Taking all the effects into account, Van Oord and SWE assume that the LCOE of these particular turbines would be about 3,5 times higher than the LCOE of the turbines on bottom fixed foundations.

An example of such an approach was the Albatros offshore windfarm in Germany, developed by the construction company Strabag. Strabag entered the offshore wind market in 2009 and invested millions in the development and certification of their gravity based foundation concept.6 In August 2011, the competent authority in Germany, the BSH, approved the construction of 10 demonstrator gravity base foundation in a windfarm of 79 locations (press release accessible through web.archive.org).7 This split of the project into 69 regular foundations and 10 test foundation killed the business case and Strabag Offshore ceased operations and shelved the project in January 2013.8 Obviously, the press release of Strabag in 2013 does not blame BSH for the write-off of their investments, but it is a well-known fact in the industry that the low quantity of test foundations did not allow the project to go forward. The Albatros windfarm was later built by EnBW with standard monopile foundations.9

5 https://jp.reuters.com/article/equinor-windpower-floating-idAFL8N3A21DB 6 STRABAG SE - STRABAG Enters Offshore Wind Market (https://www.strabag.com/databases/internet/_public/content.nsf/web/SE-PRESSE.COM- PRESSEMITTEILUNGEN-2009- STRABAG%20steigt%20bei%20Offshore%20Wind%20ein#?men1=6&men2=1&sid=612&h=undefine d&l=EN) 7 Pressemitteilung: BSH genehmigt Windpark Albatros (archive.org) (https://web.archive.org/web/20120505145332/http://www.bsh.de/de/Das_BSH/Presse/Pressearchiv/P ressemitteilungen2011/13-2011.jsp) 8 STRABAG SE - STRABAG postpones investments in Offshore Wind (https://www.strabag.com/databases/internet/_public/content.nsf/web/SE-PRESSE.COM- PRESSEMITTEILUNGEN-2013- STRABAG%20schiebt%20Investitionen%20im%20Bereich%20Offshore%20Wind%20auf#?men1=6& men2=1&sid=1616&h=undefined&l=EN) 9 https://www.enbw.com/company/press/enbw-albatros-offshore-wind-farm-completely-installed.html

Application | 07 September 2023 | rev. 1 page 6 of 7 144666-VOOW-REG-LOP-TN-0001

Input for reply to TTJA’s draft negative decision

Concluding the above explanations, it is certain that a split of the windfarm into two foundation concepts (floating + either GBS or MP foundations) will almost certainly kill the business case and make the project financially unfeasible.

Commercial feasibility of splitting up the windfarm in clusters of different foundation types is not any way

forward.

4 It is objectively not possible to erect wind turbines in the southern part of the encumbered area determined by OÜ Utilitas Wind when the superficies license procedure was initiated, and leaving this area in the built-up area would have been an unjustified use of state resources

This statement of TTJA is easily proven wrong. Curtailment of windpower production due to migrating

birds is no unusual thing. There are actually examples of co-existence of wind turbines in bird migration

corridors. For instance, we recommend looking at the Fryslan Offshore Windfarm, which is constantly

surveyed by a bird radar system and where the operator has the ability to shut off the turbines when

needed.

The publicly available EIA report of Site VII of wind energy area (Hollandse Kust (West))10 states the

following:

Routes of migratory birds across the North Sea Demarcating migration routes is not easy. Many

birds migrate across the North Sea and their origin (breeding area) and destination (wintering

area) are generally known. However, there are often no clearly defined "routes", certainly not in

a form in which they can be precisely placed on a map and from which it could then be indicated

whether they run over or along the Hollandse Kust (west) wind energy area. The relevant maps

regarding main migration routes from Lensink & van der Winden (1997) are included in

Appendix II of Appendix 4.”

10 https://windpowernl.com/2023/05/16/dutch-wind-farms-temporarily-halted-for-bird-migration/

Figure 2 Cost reduction forecast of AEGIR as presented during NREL’s “Wind Energy Systems Engineering Workshop” in Boulder, Colorado on 30-08-2022 (part of U.S. Department of Energy)

Application | 07 September 2023 | rev. 1 page 7 of 7 144666-VOOW-REG-LOP-TN-0001

Input for reply to TTJA’s draft negative decision

These publicly available and scientifically substantiated maps clearly show that developer of offshore

wind farms have to take curtailment due to migratory birds into account. A recent example has been

published in Windpowernl on 16, May, 2023, explaining that the wind turbines at the offshore windfarms

Borssele III and IV and other wind farms were turned down for four hours on May 13, 2023, in a measure

to protect bird migration.11 More information about the system is available on the homepage of

Noordzeeloket,12 a homepage by the Dutch Government.

And a quick Google research revealed the website of a provider of bird radar systems who promises it’s

costumers the ability to "Automatic Shut Down Capability Sea Wind Farm")13.

In short, it can be concluded that TTJA’s "objective" allegation does not reflect reality.

5 It is in the interest of the State to conduct auctions, and after conducting a specific auction and paying the auction amount to the state treasury, the winner can start developing a wind farm in the said marine area

In our understanding, it should be in the interest of the state to become energy independent by 2030.

No auction of any non-developed offshore areas will contribute to achieving this target as none of these

auctions have any chance to result in operational offshore windfarms by 2030.

11 https://windpowernl.com/2023/05/16/dutch-wind-farms-temporarily-halted-for-bird-migration/ 12 https://www.noordzeeloket.nl/en/functions-and-use/offshore-wind-energy/start-stop/ 13 https://www.robinradar.com/automatic-shut-down-capability-sea-wind-farm

Figure 3 Routes of different species of migratory birds (Appendix II of Appendix 4, pages 205-228, PDF pages 273 ff)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Meie 07.10.2022

Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa ala laiendamise taotlus Käesolev taotlus sisaldab tundlikku informatsiooni, mistõttu palume vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 käesoleva kirjavahetuse tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Vabariigi Valitsus 28.05.2020 korraldusega nr 183 algatas Saare Wind Energy OÜ (edaspidi SWE) 9.04.2015 taotluse alusel hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (KMH). Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 25 lg-st 1 menetletakse enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Veeseaduse § 222 lõiget 4 kohaldatakse ka enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotlusele. Hoonestusloa ala korrigeerimise ja laiendamise põhimõtteline õigus on sätestatud ka hetkel kehtivas ehitusseadustiku redaktsioonis (EhS § 113¹² lg 3) järgmiselt: Veeseaduse § 222 lg 4: Hoonestusloa menetlemisel võib, tuginedes eelkõige uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti. Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus. EhS § 113¹² lg 3: Keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusele tuginedes võib hoonestusloa menetlemisel avaliku veekogu koormatavat ala antud koordinaatide suhtes võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada, vähendada võib suuremas ulatuses. Avaliku veekogu koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada nii, et see hõlmaks sama asukoha, kuhu on antud hoonestusluba või kus on algatatud teise hoonestusloa menetlus, ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik. Lähtuvalt hoonestusloa alal ja seda ümbritseval alal läbiviidud uuringute tulemustest esitame taotluse Saare Wind Energy hoonestusloa ala korrigeerimiseks ja laiendamiseks summaarse kogupindalaga 197,5 km2 (suurenemine maksimaalselt ca 27,9 % ulatuses). 2020 aasta oktoobrist kuni 2021 aasta juunini toimunud diskussioonis/menetluses taotlesime SWE menetletava hoonestusala korrigeerimist moel mis summaarselt suurendaks hoonestusloa ala 196,4

km2 suuruseks, ehk suureneks 27,2% võrreldes hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsuses nimetatud pindalaga (154,4 km2). Hoonestusloa algatamise otsuses 4 nurgapunktiga määratletud ala on reaalselt pindalaga 167,1 km2 ning reaalselt suureneb hoonestusloa ala 30,4 km2 võrra ehk 18,2 % võrra. 10.06.2021 teavitas TTJA (kiri 16-7/20-06558-038) kokkuvõtvalt järgmist:

o Hoonestusloa menetlemisel võib, tuginedes eelkõige uuringute ja KMH tulemustele, avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada.

o TTJA on seisukohal, et hoonestusloaga taotletava ala muutmine hoonestusloa menetluse ajal oleks võimalik, kui selline vajadus tuleneks läbi viidud uuringute tulemustest. Käesoleval hetkel on algatatud hoonestusloa menetlus ning käimas on KMH, mis on programmi koostamise etapis. See tähendab, et taotletaval alal ei ole veel läbi viidud uuringuid, mille tulemusel tuleks ala nihutada või suurendada.

o Hoonestusloa menetluse algatamisest tuleb keelduda, kui taotlusalusel alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. Põhimõte kehtib ka algatatud hoonestusloa alusel koormatavate alade muutmise kohta.

o Kuna mereala planeering on alles koostamisel, siis võib planeeringu lahendus veel muutuda. Eeltoodu ja haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 1 alusel lõpetab TTJA Saare Wind Energy OÜ 16.10.2020 esitatud taotluse menetluse. Selgitame, et kui KMH ja uuringute tulemusel selgub, et ala on vaja muuta, siis on võimalik taotlus esitada uuesti enne hoonestusloa andmist.

Tänaseks on TTJA poolt 10.06.2021 tehtud otsusega asjaolud märkimisväärselt muutunud ning algatatud hoonestusloa taotluses ette nähtud alal ja seda ümbritsevalt teostatud kohapõhised uuringud. Sellest infost lähtuvalt esitame käesolevaga uuesti täiendava taotluse Saare Wind Energy hoonestusloa ala korrigeerimiseks ja laiendamiseks summaarse kogupindalaga 197,5 km2 (suurenemine maksimaalselt ca 27,9 % ulatuses). Motiveeritud põhjendused on esitatud järgnevalt käesolevas taotluses. Käesolevaga esitame meretuulepargi põhiala (ehk tuulikutega koormatav ala, st mitte kaablitrasside ala) täpsustatud nurgapunktide koordinaadid. Hõlmatava ala suurus on 197,5 km2 (197,5 miljonit m2). Palume teostada vajalikud menetluslikud toimingud võttes arvesse korrigeeritud taotletavat hoonestusloa ala. Alljärgnevas tabelis 1 on esitatud taotletava hoonestusloa ala korrigeeritud koordinaadid ning joonisel 1 Vabariigi Valitsuse 28.05.2020 korralduse nr 183 kohane ala ning korrigeeritud ala. Tabel 1. Taotletava hoonestusloa ala korrigeeritud koordinaadid (L-Est97).

Nurgapunkti number X (põhjalaius) Y (idapikkus)

1 6456675 349600

2 6456650 353000

3 6453650 358325

4 6450650 362100

5 6450650 368225

6 6449000 370125

7 6445975 372425

8 6442800 373125

9 6442825 353025

Joonis 1. Vabariigi Valitsuse 28.05.2020 korralduse nr 183 kohane ala ning taotletava hoonestusloa korrigeeritud ala.

Hoonestusloa ala korrigeerimise põhjendused

I. KMH uuringutest tulenevad põhjused Saare Wind Energy hoonestusloa KMH uuringud on enamuses lõppenud ning käesolevaks ajaks kogutud informatsioon on piisav põhjendamaks motiveeritult hoonestusloa ala korrigeerimise vajadust.

1. Geoloogiline merepõhja uuring

Geoloogia ja ehitustehnilised tingimused. SWE meretuulepargi ala piirkonnas on teostatud merepõhja geoloogilist ehitust täpsustav uuring, mis on piisavalt täpne esmaste järelduste tegemiseks. Väga lihtsustatult paikneb Saaremaast läänes merepõhjas lubjakivi (silur) platoo, mis on kaetud hilisemate merepõhja setetega (viimase jääaja järgsed setted). Sealjuures on lubjakiviplatool nö orud, mis üldjuhul on täitunud paksemate setetega. Vundamentide tüüp ei ole veel valitud. Merepõhja geoloogia määrab suuresti meretuulikute vundamentide paigaldamise tehnilised võimalused ja seeläbi kogu meretuulepargi reaalse realiseeritavuse. Lisaks tehnilistele aspektidele võetakse hoonestusloa korrigeerimisel arvesse negatiivse keskkonnamõju (nt kalastikule ja linnustikule) minimiseerimise vajadust.

Geofüüsikalise uuringu põhjal teame, et enimkasutatavat vundamenti – merepõhja rammitavat vaivundamenti (monopile), mida kasutatakse ligikaudu 80 – 90% tuuleparkidest – ei saa SWE meretuulepargis lubjakivi kõvaduse tõttu kasutada. Seega on peamisteks valikuteks puurimisega merepõhja paigaldatavad vaivundamendid (drilled monopole) või gravitatsioonilised vundamendid (gravity foundation). Kolmandaks alternatiiviks võiksid olla merepõhja puuritud tihvtidega sõrestikvundamendid (jackets with drilled pin-piles).

o Puurimisega paigaldatavate vaivundamentide puhul ei panusta lubjakivi peal olev sete vaivundamendi horisontaalsesse kandevõimesse. Lubjakivi pealmise kihi sügavus merepinnalt on olulisim parameeter vaivundamendi mõõtmete ja reaalse kasutatavuse seisukohalt. Eeldame, et piirkonnad lubjakivi pealiskihiga sügavamal kui -40 m on tehnilise lahenduse ja keskkonnamõju tõttu praktiliselt mittesobivad. Algsest hoonestusloa menetlemise algatamise otsusega määratletud alast 25,8 km2 on lubjakivi lasuvussügavus suurem kui -40 meetrit ja ei ole seetõttu eeldatavasti tuulikute paigaldamiseks mõistlik. Korrigeeritud hoonestusloa alast 34,4 km2 on ebasobiv.

Joonis 2. Lubjakivi lasuvussügavus ja vaivundamedi kasutamise sobilikkus. Sügavus -40 m merepinnalt on maksimaalne sügavus, mida SWE meretuulepargi praeguses arendus- ja projekteerimisfaasis realistlikult sobivana arvestab. Taotletavast korrigeeritud hoonestusloa alast 34.4 km2 on lubjakivi sügavus rohkem kui -40 m. Joonisel on välja toodud piirkond, kus lubjakivi lasuvussügavus on merepinnalt rohkem kui -40 m. Diagrammil on esitatud läbilõike 1 merepõhja sügavus ja lubjakivi lasuvussügavus. Ilmekalt joonistuvad välja lubjakivi orud, mis on täitunud muudest aladest paksemate hilisemate setetega.

Joonis 3. Lubjakivi lasuvussügavus iga tuuliku asukohas esialgse paigutuse (KMH programm) korral.

o Gravitatsiooniliste vundamentide puhul tuleb lubjakivil lasuv pealispinnas eemaldada ja asendada kruusapadjaga. Lubjakivi peal paiknevad hilisemad setted on kõige paksemad siluri lubjakivi nn orgudes, kus setete paksus küündib 20 meetrini. Mida paksem on pehmete setete kiht, seda suurem on keskkonnamõju. Eeldame et üle 4 m paksuse lubjakivil lasuvate setetega asukohti tuleb tehnilist lahendust ja keskkonnamõju arvestades pidada praktiliselt mittesobivaks. Algsest hoonestusloa menetlemise algatamise otsusega määratletud alast umbes 55,9 km2 on lubjakivil lasuvate setete paksus suurem kui 4 meetrit ja ei ole seetõttu tuulikute paigaldamiseks eeldatavasti mõistlik. Korrigeeritud hoonestusloa alast 64,7 km2 on ebasobiv.

Joonis 4. Lubjakivil lasuvate setete paksus iga tuuliku asukohas esialgse paigutuse korral.

-60

-50

-40

-30

-20

-10

0

0 20 40 60 80 100

D ep

th t

o li

m es

to n

e (

m )

Saaremaa Offshore Windfarm – initial layout – depth to bedock

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

0 20 40 60 80 100

th ic

kn es

s o

f o

ve rb

u rd

en a

b o

ve li

m es

to n

e (

m )

Saaremaa Offshore Windfarm – initial layout – thickness of overburden

Joonis 5. Lubjakivil lasuvate setete paksus ja gravitatsioonilise vundamendi sobilikkus. Setete paksus kuni 4 meetrit on maksimaalne, mida SWE meretuulepargi praeguses arendus- ja projekteerimisfaasis realistlikult sobivana arvestab. Taotletavast korrigeeritud hoonestusloa alast 64,7 km2 on setete paksus üle 4 meetri. Joonisel on välja toodud piirkond, kus lubjakivil lasuvate setete paksus on suurem kui 4 meetrit. Diagrammil on esitatud läbilõike 1 merepõhja sügavus, lubjakivil lasuvate setete paksus ja lubjakivi lasuvussügavus. Ilmekalt joonistuvad välja lubjakivi orud, mis on täitunud muudest aladest paksemate hilisemate setetega.

Võttes arvesse lubjakivi lasuvussügavust ja lubjakivil paiknevate nooremate setete paksust on vajalik algselt algatatud hoonestusloa menetluse ala korrigeerida, liites juurde sobivat territooriumi loode suunas, et tagada meretuulepargi realiseerimiseks vältimatult vajalik koguvõimsus.

2. Kalastiku uuring Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut teostas 2021-2022 aastal piirkonnas KMH raames kalastiku uuringu ning seni avalikult avaldamata uuringu aruandes on öeldud: … tuginedes nii käesoleva uuringu käigus saadud andmetele kui teistele Läänemere lähialadel läbi viidud uuringutele, võib järeldada, et SWE tuulepargi planeeritud hoonestusala kalastik tervikuna ei erine oluliselt teistest sarnaste sügavustega Saaremaast läände jäävatest merealadest. Kui vaadelda hoonestusala sisse jäävaid erinevaid piirkondi, siis võib öelda, et ühtlase reljeefi ja valdavalt pehmema põhjaga aladest kõrgemal paiknevad karid ja madalikud on biotoobina liigirikkamad ning seega väärtuslikumad. Põhjuseks on ilmselt see, et sealsete füüsikaliste tingimuste tõttu leidub niisugustel aladel ohtramalt sobivaid elu-, toitumis- ja sigimispaiku erinevatele fauna ja floora esindajatele, mistõttu on ka kalade arvukus ja mitmekesisus niisugustes punktides reeglina suurem kui ümberkaudsetel aladel. … Taotletav hoonestusloa korrigeerimine loode suunas on kooskõlas põhimõttega vältida võimalikku negatiivset mõju kalastikule, mis oleks eeldatavasti suurem kui hoonestusloa ala korrigeerida näiteks põhja või kirde suunas.

3. Linnustik uuring KMH raames on piirkonnas teostatud linnustiku uuringud (lõplikult vormistamata ja veel avalikustamata), mis näitavad ala üldist sobivust meretuulepargi rajamiseks. Alljärgneval joonisel on toodud näitena üheks olulisemaks kaitset vajavaks linnuliigiks peetava auli (Clangula hyemalis) levik ja arvukus 2021 a kevadel ja talvel. Välja joonistub muster, mis soosib hoonestusloa ala korrigeerimist ja laiendamist loode suunas.

Joonis 6. Auli (Clangula hyemalis) levik ja arvukus 2021 a kevadel ja talvel.

4. Tehnoloogiast tulenevad põhjused

Meretuuleparkide arendamisel on üheks määravaks kriteeriumiks meretuulepargi koguvõimsus, mis määrab ka meretuulepargi ruumilise ulatuse (pindala). Meretuuleparkide praegune tehnoloogia on võimsustihedusga umbes 5 MW/km² (väga tiheda paigutuse korral on võimalik saavutada 7 MW/km²). Vaadates teiste riikide arengut, näeme, et mastaabi efekt on ülimalt oluline. Tänasel päeval ehitusetappi jõudvad meretuulepargid on suurusjärgus 1000 MW ja suuremad. Teatud tingimustel, näiteks olemasolevate meretuuleparkide laiendused, võivad uued meretuuleparkide ehitusalad olla ka mõnevõrra väiksema võimsusega. Eesti mereala planeeringuga tuuleenergeetika arendamiseks ettenähtud alade puhul ei ole võimalik rääkida olemasolevate meretuuleparkide laiendamisest ning arendusalad asuvad kaugel olemasolevast suure võimsusega 330 kV elektri ülekandesüsteemist. Kõige kaugemal elektri ülekandesüsteemist asubki Saaremaa läänerannikul paiknev meretuuleenergeetika arendamise ala, kuhu osaliselt kavandab meretuuleparki SWE. SWE meretuulepargi arendus on piirkonnas ainukesena ametlikus hoonestusloa menetluses ja suur osa uuringuid on teostatud ehk tegemist on kõige kaugemale arendatud meretuulepargiga, mis ainukesena saab reaalselt valmida enne 2030 aastat. Seetõttu tuleb Saare Wind Energy meretuulepargi puhul eesmärgiks seada võimsus üle 1 GW. On ilmselge et elektri ülekandesüsteem (pikkusega üle 100 km mistahes alternatiivi korral) tuleb rajada juba esimesele meretuulepargile ja seetõttu peab olema esimene meretuulepark piisavalt suur, et ülekandesüsteemi rajamine oleks arukas. Seetõttu ei ole võimalik Saare Wind Energy meretuuleparki rajada oluliselt väiksemana kui kavandatav 1400 MW ja sellest tulenevalt on vajalik meretuulepargi ala laiendada käesolevas dokumendis esitatud ulatuses kõige realistlikumas suunas loodesse. Hoonestusloa lõplikul väljastamisel võib välja arvata piirkonnad (nn orud merepõhjas) kuhu tuulikuid ehitustehnilistel põhjustel eeldatavasti ei paigaldata.

5. Eesti mereala planeering

Vabariigi Valitsus kehtestas Eesti mereala planeeringu 12. mail 2022 korraldusega nr 146. Alljärgneval joonisel on väljavõte kehtestatud mereplaneeringust (Skeem 5.6.4.1. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad). Saare Wind Energy menetletav hoonestusloa ala (nii algne otsus kui korrigeerimistaotlus) asuvad tervikuna kehtestatud mereplaneeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks alaks määratletud alas. Seega ei ole puuduv mereala planeering enam takistuseks menetletava hoonestusloa ala korrigeerimiseks. Ümbritseval merealal muude hoonestusloa menetluste algatamisel tuleb arvesse võtta mereplaneeringut, mille peatükis 5.6.5 tingimus nr 7 sätestab: Tuuleparkide vaheline minimaalne kaugus on võimaliku tuulevarjutuse mõju leevendamiseks ca 8 hiljem lisanduva tuulepargi tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km.

Joonis 7. Väljavõte kehtestatud Eesti mereala planeeringust, skeem 5.6.4.1. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad. Kokkuvõte TTJA oma 10.06.2021 kirjas märgib järgmist:

o SWE hoonestusloa taotlus on esialgselt esitatud 09.04.2015. Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse (edaspidi EhSRS) § 25 lg-st 1 menetletakse enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Veeseaduse § 222 lõiget 4 kohaldatakse ka enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotlusele.

Varasemalt sai käesolevas taotluses viidatud ka TTJA täiendavale seisukohale, millisest tulenevalt on hoonestusloaga taotletava ala muutmine hoonestusloa menetluse ajal võimalik, kui selline vajadus tuleneks läbi viidud uuringute tulemusest. Oluline on märkida, et hoonestusloa ala korrigeerimise ja laiendamise põhimõtteline õigus on sätestatud ka hetkel kehtivas ehitusseadustiku redaktsioonis (EhS § 113¹² lg 3). Lähtuvalt eeltoodust tervikuna leiab SWE, et seadusest tulenevad ja TTJA poolt nõutud eeldused hoonestusloaga taotletava ala korrigeerimiseks ja laiendamiseks on täidetud. Tagamaks Saare Wind Energy meretuulepargi realiseerumiseks vajalik minimaalne mastaap (st antud piirkonnas realiseeritav meretuulepark peab olema piisavalt suur) ning võttes arvesse juba teadaolevat uuringute käigus kogutud teavet ja informatsiooni on vajalik algset menetlusse võetud hoonestusloa ala korrigeerida ja laiendada.

Korrektsioon ja laiendus asuvad kehtestatud Eesti mereala planeeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks määratletud alas. Ümbritseval merealal muude hoonestusloa menetluste algatamisel tuleb arvesse võtta mereplaneeringut, mille peatükis 5.6.5 tingimus nr 7 sätestab: Tuuleparkide vaheline minimaalne kaugus on võimaliku tuulevarjutuse mõju leevendamiseks ca 8 hiljem lisanduva tuulepargi tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km. Hoonestusala laiendus ja korrektsioon tuleneb objektiivsetest ehitustehnilistest asjaoludest, mille mittearvestamine muudaks meretuulepargi realiseeritavuse ebatõenäoliseks ja ei aitaks kaasa Eesti energeetikas väga teravaks muutunud probleemide (varustuskindlus, mõistlik hinnatase, keskkonna- ja kliimasõbralikkus) lahendamisele. Käesolevaga esitame mereala läbi viidud uuringute tulemustest lähtuvalt uuesti taotluse Saare Wind Energy hoonestusloa ala laiendamiseks ja korrigeerimiseks summaarse kogupindalaga 197,5 km2 (suurenemine maksimaalselt ca 27,9 % ulatuses). SWE on teadlik, et avaliku veekogu koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus. Käesoleva taotluse esitamise ajal ei ole SWE poolt soovitud laiendusalal algatatud mõne teise hoonestusloa menetlust. Küll aga on laiendusala suhtes esitatud taotlusi hoonestusloa menetluste algatamiseks. SWE leiab, et seadusest tulenev õigus taotletava ala muutmiseks varasemalt algatatud hoonestusloa menetluse ajal annab selle taotlejale eelisõiguse seni veel algatamata taotluste suhtes. Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku kuni käesoleva taotluse osas otsuse tegemiseni mitte algatada käesolevas taotluses taotletaval ala ning sellega 3 km ulatuses piirneva nö. puhverala osas hoonestusloa menetlusi teiste TTJA-le esitatud ja esitatavate taotluste alusel. Lugupidamisega, Kuido Kartau

Saare Wind Energy OÜ juhatuse liige

e-kiri: [email protected] mob: +372 5273671

EELNÕU

Vabariigi Valitsuse 28.05.2020 korralduse nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja

keskkonnamõju hindamise algatamine“ muutmisest keeldumine

Korraldus kehtestatakse 14.03.2015-30.06.2015 kehtinud veeseaduse redaktsiooni § 227 lõike 8

alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25

lõikega 1 ja haldusmenetluse seaduse § 43 lõikega 2.

Asjaolud ja menetluskäik

1. Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald,

Kuressaare linn, Tallinna tn 1, 93819; edaspidi SWE või taotleja) esitas 07.04.2015 Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) hoonestusloa taotluse koos

ekspertarvamusega avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saaremaa läänerannikul

(edaspidi HL algatamise taotlus). HL algatamise taotluse kohaselt kavandatakse 100 tuulikuga

meretuuleparki koguvõimsusega 600 MW, üksiku avamere tuuliku võimsusega 6MW. Eeldatav

tuuliku torni kõrgus on 102 m ning ehitise maksimaalne kõrgus on kuni 180 m merepinnast.

Planeeritava meretuulepargi suurus on 154,4 km2 ja aastaseks elektritoodanguks on kavandatud

2800 GWh.

2. Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse 01.07.20215-

31.08.2015 redaktsiooni (edaspidi EhSRS2015) § 25 lõike 1 lausest 1 menetletakse enne

01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide

kohaselt. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse 01.09.2015-15.06.2016

redaktsiooni § 25 lõike 2 alusel andis 30.09.2015 MKM HL algatamise taotluse menetlemine

üle Tehnilise Järelevalve Ametile (alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet; edaspidi TTJA). Agatamise taotluse esitamise hetkel kehtinud veeseaduse 14.03.2015-

30.06.2015 redaktsiooni (edaspidi VeeS2015A) § 227 lõike 1 kohaselt otsustab hoonestusloa

algatamise Vabariigi Valitsus, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul.

3. Vabariigi Valitsuse 28.05.2020 korraldusega nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja

keskkonnamõju hindamise algatamine“ (edaspidi VV korraldus) algatati hoonestusloa menetlus

SWE esitatud HL algatamise taotluse alusel. Sama korraldusega algatati avalikku veekogusse

meretuulepargi rajamiseks keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH), mille käigus tuleb välja

selgitada tuuleelektrijaama püstitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamisega kaasnevad

mõjud ja analüüsida neid ning teha asjakohased uuringud meretuulepargiga koormatava

mereala suhtes tervikuna. Korraldusega määrati koormatavale merealale tehtavate uuringute

nimekiri ja uuringud kohustati läbi viima viie aasta jooksul KMH programmi heakskiitmisest

arvates.

4. Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) 18.10.2021 kirjaga nr 7-12/20/2555-35 kiideti

heaks SWE meretuulepargi KMH programm. KMH programmi järgi on kavandatavaks

tegevuseks maksimaalselt kuni 100 tuulikuga meretuulepargi võimsusega kuni 1400 MW

püstitamine ning ülekandesüsteemi kuni liitumiseni üldise elektrisüsteemiga (põhivõrguga)

rajamine. Tuuliku rootori diameeter on eeldatavalt 250–280 m, mis tingib tuuliku maksimaalse

kõrguse kuni 310 meetrit.

5. SWE esitas 07.10.2022 hoonestusloa alal ja seda ümbritseval alal läbiviidud uuringute

tulemustest lähtuvalt taotluse hoonestusloa ala korrigeerimiseks ja laiendamiseks summaarse

kogupindalaga kuni 197,5 km2, s.o suurenemine maksimaalselt ca 27,9% ulatuses (edaspidi

taotlus). Samuti tegi taotleja ettepaneku kuni taotluse osas otsuse tegemiseni mitte algatada

taotletaval ala ning sellega 3 km ulatuses piirneva puhverala osas hoonestusloa menetlusi teiste

TTJA-le esitatud ja esitatavate taotluste alusel. TTJA palus taotlejal 18.10.2022 e-kirjaga

taotlust täiendada ja esitada geoloogiline merepõhja uuring koos geofüüsikalise uuringuga ning

kalastiku ja linnustiku uuring, millele taotluses viidatud on.

EELNÕU

5.1. Taotluse kohaselt asub laiendatav ala Eesti mereala planeeringus tuuleenergeetika

arendamiseks sobivaks määratletud alas. Teostatud on kohapõhised geoloogilised, kalastiku, ja

linnustiku uuringud. Hoonestusala laiendus ja korrektsioon tuleneb taotluse kohaselt

objektiivsetest ehitustehnilistest asjaoludest, mille mittearvestamine muudaks meretuulepargi

realiseeritavuse ebatõenäoliseks ega aitaks kaasa Eesti energeetikas väga teravaks muutunud

probleemide (varustuskindlus, mõistlik hinnatase, keskkonna- ja kliimasõbralikkus)

lahendamisele.

5.2. Taotluse kohaselt on hoonestusloa ala korrigeerimine loode suunas kooskõlas põhimõttega

vältida võimalikku negatiivset mõju kalastikule ning linnustikule, mis oleks eeldatavasti

suurem kui hoonestusloa ala korrigeerida näiteks põhja või kirde suunas. Taotluses on välja

toodud, et enimkasutatavat merepõhja rammitavat vaivundamenti (monopile), ei saa

meretuulepargis lubjakivi kõvaduse tõttu kasutada. Seega on peamisteks valikuteks

puurimisega merepõhja paigaldatavad vaivundamendid (drilled monopole) või

gravitatsioonilised vundamendid (gravity foundation). Puurimisega paigaldatavate

vaivundamentide puhul on lubjakivi pealmise kihi sügavus merepinnalt olulisim parameeter

vundamendi mõõtmete ja reaalse kasutatavuse seisukohalt. Merepõhja geoloogilise ehituse

uuringu põhjal on järeldatud, et kuivõrd piirkonnad lubjakivi pealiskihiga sügavamal kui 40 m

on tehnilise lahenduse ja keskkonnamõju tõttu praktiliselt mittesobivad ning algsest VV

korraldusega määratletud hoonestusalast 25,8 km2 on lubjakivi lasuvussügavus suurem kui 40

meetrit, ei ole seal eeldatavasti tuulikute paigaldamine mõistlik. 07.10.2022 esitatud

hoonestusloa ala korrigeerimise ja laiendamise taotluse alast on 34,4 km2 ebasobiv.

Gravitatsiooniliste vundamentide puhul tuleb lubjakivil lasuv pealispinnas eemaldada ja

asendada kruusapadjaga. Mida paksem on pehmete setete kiht, seda suurem on keskkonnamõju.

Taotluses on eeldatud, et üle 4 m paksuse lubjakivil lasuvate setetega asukohti tuleb tehnilist

lahendust ja keskkonnamõju arvestades pidada praktiliselt mittesobivaks. Algsest VV

korraldusega määratletud alast umbes 55,9 km2 ning korrigeeritud taotlusest 64,7 km2 on

seetõttu tuulikute sel viisil rajamiseks ebasobiv. Hoonestusloa menetluse ala tuleb korrigeerida,

et tagada meretuulepargi realiseerimiseks vältimatult vajalik koguvõimsus.

5.3. Lisaks on taotluses välja toodud, et Saaremaa läänerannikul paikneval

meretuuleenergeetika arendamise alal peab esimene meretuulepark olema piisavalt suur, et

ülekandesüsteemi rajamine oleks arukas. SWE leiab, et meretuuleparki ei ole võimalik seetõttu

rajada oluliselt väiksemana kui kavandatav 1400 MW ning meretuulepargi ala on vajalik

laiendada kõige realistlikumas suunas loodesse. Hoonestusloa lõplikul väljastamisel võib välja

arvata piirkonnad (nn orud merepõhjas), kuhu tuulikuid ehitustehnilistel põhjustel eeldatavasti

ei paigaldata

5.4. Taotluse kohase laiendatud ala koordinaadid on (L-Est97):

Nurgapunkti nr

1. X1: 6456675 Y1: 349600

2. X2: 6456650 Y2: 353000

3. X3: 6453650 Y3: 358325

4. X4: 6450650 Y4: 362100

5. X5: 6450650 Y5: 368225

6. X6: 6449000 Y6: 370125

7. X7: 6445975 Y7: 372425

8. X8: 6442800 Y8: 373125

9. X9: 6442825 Y9: 353025

6. VeeS2015A § 227 lõike 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus hoonestusloa taotleja põhjendatud

taotlusel muuta hoonestusloa algatamisel määratud tingimusi ning taotlust menetleb ja

EELNÕU

ettepaneku tingimuste muutmiseks teeb hoonestusloa menetleja. Antud juhul on taotluse

menetlejaks TTJA.

Asjaomaste asutuste seisukohad hoonestusloa ala laiendamise taotlusele

7. TTJA saatis 16.12.2022 kirjaga nr 16-7/20-06558-047 SWE 07.10.2022 esitatud

hoonestusloa ala laiendamise taotluse asjakohastele asutustele seisukoha võtmiseks ning küsis,

kas ja millistel tingimustel on ala laiendamine võimalik. Seisukohta küsiti Eesti

Keskkonnaühenduste Kojalt, Terviseametilt, Keskkonnaametilt, Kaitseministeeriumilt,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt,

Muinsuskaitseametilt, Liivi Lahe Kalanduskogult, Pärnu Linnavalitsuselt, Transpordiametilt,

Maaeluministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Politsei- ja Piirivalveametilt,

Siseministeeriumilt, Päästeametilt, Kihnu Vallavalitsusilt, Lääneranna Vallavalitsuselt,

Häädemeeste Vallavalitsuselt, Saarde Vallavalitsuselt, Keskkonnaagentuurilt ning

Põllumajandus- ja Toiduametilt.

7.1. Lääneranna Vallavalitsus teatas 21.12.2022 kirjas nr 2022/8-3/2359-2, et hoonestusloa ala

laiendamise taotluse osas neil ettepanekuid ei ole.

7.2. Terviseamet kinnitas 22.12.2022 kirjas nr 9.3-1/22/9850-2, et on tutvunud esitatud

materjalidega ning ei esita vastuväiteid hoonestusloa ala laiendamise taotlusele.

7.3. Päästeameti Lääne päästekeskusel puuduvad 27.12.2022 edastatud kirja nr 7.2-3.4/8040-2

kohaselt taotlusele ettepanekud ja vastuväited.

7.4. Pärnu Linnavalitsus teavitas 06.01.2023 kirjas nr 8-5/4841-4, et on tutvunud taotluse sisuga

ning täiendavaid arvamused ala laiendamise tingimuste osas puuduvad.

7.5. Rahandusministeerium (edaspidi RaM) palus 09.01.2023 kirjas nr 15-1/9925-2 taotlejal

esitada uuringud, millest tulenevalt on esitatud ala laiendamise taotlus ning teavitas, et arvamus

hoonestusloa laiendamise taotlusele antakse peale nimetatud uuringutega tutvumist. Lisaks

märkis RaM, et vastavalt Maa-ameti avalike veekogude hoonestuslubade kaardirakenduse

andmetele on SWE hoonestusala laiendatud alale oma hoonestusloa taotlused esitanud ka teised

arendajad. SWE hoonestusloa taotluse ala suurendamisel tuleb tagada olukord, kus arendajaid

koheldakse võrdselt. TTJA edastas RaM-ile 09.01.2023 kirjaga nr 16-7/20-06558-058 SWE

poolt 24.10.2022 esitatud geoloogilise merepõhja uuringu, kalastiku uuringu ja linnustiku

uuringu.

7.5.1. RaM tõi oma 19.01.2023 vastuskirjas nr 15-1/9925-4 välja, et kalastiku ja linnustiku

uuring toetavad hoonestusala laiendamist. Samas ei nähtu uuringutest, et esialgsel taotletaval

hoonestusloa alal oleks kavandatav tegevus takistatud. Geoloogilisest merepõhja uuringust ja

SWE taotlusest nähtub, et tulenevalt geoloogiast ja ehitustehnilistest tingimustest eeldatakse, et

osa alast ei sobi puurimisega paigaldatavatele vaivundamentidele ja/või

gravitatsioonivundamentidele. Esitatud materjalidest saab järeldada, et taotleja poolt soovitud

tuulikute arvu, paigutuse ja võimsusega 1400 MW suurust meretuuleparki soovitud

tehnoloogiaga rajada ei saa. Võttes arvesse, et VV korraldusega kavandati 100 tuulikuga

meretuuleparki koguvõimsusega 600 MW, siis tuulikute arvu vähenemist kompenseerivad

oluliselt suurema võimsusega tuulikuid kui algselt, 2015. aastal esitatud taotluses toodud.

Samuti on võimalik merepõhja geoloogiast tulenevat takistust tuulikute vundamentide

rajamiseks lahendada tuulikute paigutuse või vundamentide alternatiividega, arvestades sh ka

näiteks rajamise etapiviisilisust või innovatiivseid lahendusi ujuvvundamentide näol. Seega ei

ole RaM-i hinnangul põhjendatud hoonestusala laiendamine lähtuvalt merealal läbiviidud

geoloogilise merepõhja uuringu, kalastiku uuringu ja linnustiku uuringust.

EELNÕU

7.6. Maaeluministeerium tõi 09.01.2023 kirjas nr 6.2-15/815-3 välja, et SWE poolt taotletav

meretuulepargi ala kattub kutselise kalapüügi aladega, mis asuvad Läänemeres Rahvusvahelise

Mereuurimisnõukogu (ICES) alarajoonis 28-2 ja jäävad väikestesse püügiruutudesse 355, 340,

356, 341. Kuna hoonestusloa ala laiendamine võib oluliselt mõjutada traalpüüki antud aladel,

siis peetakse oluliseks kaasata menetlusprotsessi ka kalanduspiirkonna algatusrühma

MTÜ Saarte Kalandus ja Eesti Kalurite Liitu. Lisaks andis Maaeluministeerium teada, et

kuivõrd ei ole veel taotluses nimetatud uuringutega saanud tutvuda, ei võeta seisukohta ainult

taotluses välja toodud lõigete alusel. TTJA edastas 09.01.2023 Maaeluministeeriumile SWE

poolt 24.10.2022 esitatud geoloogilise merepõhja uuringu, kalastiku uuringu ja linnustiku

uuringu. Maaeluministeerium kinnitas 08.02.2023 täiendavalt e-kirja teel, et on materjaliga

tutvunud ning selles etapis rohkem küsimusi neil ei ole.

7.6.1. TTJA edastas 10.01.2023 MTÜ-le Saarte Kalandus ja MTÜ-le Eesti Kalurite Liit

hoonestusloa ala laiendamise taotluse arvamuse andmiseks. Määratud tähtajaks arvamust ei

esitatud.

7.7. Transpordiamet selgitas 09.01.2023 kirjas nr 7.2-4/22/28549-2, et lähtuvalt Eesti mereala

planeeringust peab tuuleenergeetika arendusalal nr 2 olema tagatud laevaliiklusele

läbipääsukoridor. Arvestades, et laevaliikluse ohutuse seisukohast on parem pigem üks lai

läbipääsukoridor, nagu on markeeritud ka Eesti mereala planeeringus, mitte mitu kitsamat, aga

ka seda, et SWE taotletav juba menetluses olev tuulepargiala ulatub üle mereplaneeringus

näidatud veeliiklusala, võiks ala SW8 asemel võtta tuuleparkide jaoks kasutusele alade SW6 ja

SW7 vaheline veeliiklusala riba. Eelnevast tulenevalt on Transpordiamet nõus hoonestusloa

menetluse algatamisega tingimusel, et tuulepargi ala SW8 jäetakse ära või leitakse sellele uus

asukoht. Praegusel juhul taotleb SWE oma tuulepargiala laiendamist just alale, mis

eelkirjeldatud lahenduse puhul jääks veeliikluse alt välja. Seega ei ole Transpordiametil

veeliikluse ohutuse seisukohast vastuväiteid hoonestusloa ala laiendamisele loode suunas.

Samas võib olla vajalik kõnealuse ala kitsendamine edelaküljest, kui veeliikluse analüüsi

tulemusena selgub, et laevaliiklusele on vaja alles jääva koridori laiusest rohkem ruumi.

7.8. Keskkonnaamet kinnitas 09.01.2023 kirjaga nr 6-2/22/24667-2, et on tutvunud esitatud

materjalidega ning vastuväited hoonestusloa ala laiendamise taotlusele puuduvad.

7.9. Siseministeerium andis 12.01.2023 e-kirjas teada, et kui taotleja soovib ala laiendada ja on

selle raames läbi viinud vajalikud mõjuhinnangud (ennekõike mõju ESTER raadiosidele), siis

ei tohiks nende vaatest eraldi takistusi olla. Küll soovib Siseministeerium jätkuvalt, et

hoonestusloa taotlemise käigus oleks kirjeldatud nägemus ja plaan, kuidas tagatakse

mereohutus ja võimaliku reostuse vältimine tuulegeneraatori masti purunemise või kinnitustest

lahti tulemise korral. Siseministeerium andis ka teada, et töötab välja 2023. aasta I kvartali

jooksul juhise meretuulikute arendajatele, millest saab täpsemalt lähtuda merepääste sündmuse

kirjeldamisel ja seetõttu on mõistlik arendajal alustada selle kirjeldamisega pärast juhendi

valmimist.

7.10. Keskkonnaagentuur teatas 12.01.2023 kirjaga nr 6-6/22/2179-2, et neil puuduvad

vastuväiteid ning lisatingimusi hoonestusloa ala laiendamise osas ei esitata.

7.11. MKM on 18.01.2023 kirjas nr 1.10-17/2022/7681-2 seisukohal, et ala laiendamise aluseks

peab olema tõendatud materjal. See tähendab, et on läbi viidud vastav uuring või

keskkonnamõju hindamine, mille analüüsi põhjal saab teha järeldused, et kogu praegu SWE

menetlusega hõlmatud alale ei ole võimalik meretuuleparki rajada.

7.11.1. TTJA edastas 18.01.2023 MKM-ile SWE poolt 24.10.2022 esitatud geoloogilise

merepõhja uuringu, kalastiku uuringu ja linnustiku uuringu.

EELNÕU

7.11.2. MKM tõi 10.02.2023 vastuskirjas nr 1.10-17/2022/7681-4 välja, et esialgsel taotletaval

hoonestusloa alal ei ole kavandatav meretuulepargi rajamine takistatud. Ühestki analüüsist ei

ilmne, et antud hoonestusalal oleks meretuulepargi rajamine välistatud või ei ole soovitatav.

Geoloogilise merepõhja analüüs sedastab, et ujuva poiga tehtud uuring ei ole täielik ja

suurimaid kattuvaid liivalaike ei saanud üksikasjalikult kaardistada. Esitatud on kaudne

hinnang, et nn pimedate laikude vahel on muda ning kõiki objekte ei suudetud tuvastada.

Geoloogilise merepõhja uuring annab peamised andmed merepõhja kohta, kuid selles ei jõuta

järeldusele, et antud alale ei ole võimalik sobiva tehnoloogiaga tuulikuid püstitada. Geoloogiast

tulenevat takistust meretuulikute vundamentide rajamiseks saab lahendada nende paigutuse või

vundamentide tüüpide alternatiividega, arvestades sealhulgas näiteks rajamise etapiviisilisust

või innovatiivseid lahendusi ujuvvundamentide näol. MKM-i hinnangul ei ole SWE 07.10.2022

esitatud taotluses märgitud hoonestusloa ala laiendamine põhjendatud.

7.12. Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Muinsuskaitseamet, Liivi Lahe Kalanduskogu

Keskkonnaministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Kihnu Vallavalitsus Häädemeeste

Vallavalitsus, Saarde Vallavalitsus ning Põllumajandus- ja Toiduamet määratud tähtajaks oma

seisukohta ei esitanud. VeeS2015A § 227 lõike 2 kohaselt kui arvamuse avaldaja nimetatud tähtaja

jooksul oma arvamust ei esita, loetakse, et tal puuduvad hoonestusloa taotlusele vastuväited.

TTJA lahendab SWE hoonestusloa taotluse ala laiendamise ilma eelmainitud asutuste

arvamuseta.

8. TTJA edastas 13.02.2023 kirjaga nr 16-7/20-06558-068 asjaomaste asutuste seisukohad

taotlejale arvamuse avaldamiseks.

8.1. SWE andis 16.02.2023 e-kirjaga teada, et uuringutulemustest lähtuvalt ei nõustuta RaM-i

ning MKM-i seisukohtadega ning et viidatud asutused on hoonestusloa ala laiendamise taotluse

juurde kuuluvate uuringute tulemusi ja/või meretuulepargi ehitamise spetsiifikat mõistnud

ebatäpselt. Eeltoodust lähtuvalt taotleti TTJA määratud vastamise tähtaja pikendamist kuni

09.03.2023, et kõik RaM-i ning MKM-i püstitatud küsimused on võimalik lahendada läbi

täiendavate selgituste. Taotleja hinnangul on kõik alused laiendustaotluse rahuldamiseks

olemas ning see on vältimatult vajalik meretuulepargi realiseerumisele.

9. Lähtudes asjaomaste asutuste poolt taotlusele antud seisukohtadest ning võttes arvesse

taotleja ja asjaomaste asutuste esindajate vahel 23.02.2023 toimunud kohtumisel arutatut, esitas

SWE 31.03.2023 e-kirjaga Pondera Consult (https://ponderaconsult.com/en/) poolt 31.03.2023

koostatud ekspertarvamuse nr 721034 „Expert opinion expansion SWE offshore windfarm“

(edaspidi täiendav ekspertarvamus või Pondera analüüs) hoonestusloa ala laiendamise taotluse

juurde. Täiendavas ekspertarvamuses on välja toodud, et praegusel hoonestusloa alal ei ole

vaivundamentidele ehitamine teostatav, sest lubjakivi on kaetud settekihtidega suurtes täidetud

orgudes, mis toob kaasa kõrge riski puurimisel, suure keskkonnamõju ja kulu. Projekti

majanduslikult efektiivseks muutmiseks ja negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks

soovitab ekspertarvamuse koostaja hoonestusala laiendada, et vältida kõrge riskiga kohti ja

vähendada võrguga liitumise kulusid MW kohta. Samas e-kirjas teatas SWE, et on valmis

hoonestusloa lõplikul väljastamisel loobuma meretuulikute paigaldamiseks mittesobivate alade

taotlemisest.

9.1. TTJA edastas 04.04.2023 kirjaga nr 16-7/20-06558-074 RaM-ile ja MKM-ile taotleja poolt

31.03.2023 esitatud täiendava ekspertarvamuse. Lisaks palus TTJA 12.04.2023 kirjaga nr 16-

7/20-06558-075 Keskkonnaministeeriumilt (edaspidi KeM) seisukohta, kas olemasolevale

hoonestusloa alale, kus on kohati sügavad setetega täitunud orud, võib meretuulikute rajamine

kaasa tuua ebamõistlikult suure keskkonnamõju, mistõttu on ilmtingimata vajalik hoonestusloa

ala laiendamine.

EELNÕU

9.2. MKM tõi 16.04.2023 kirjas nr 1.10-17/2023/1899-2 välja, et esitatud täiendavast

ekspertarvamusest nähtub, et antud aladele, mille osas on välja toodud pinnase konditsiooni

ebasobivus, on siiski võimalik tuulikuid püstitada. Täiendavas ekspertarvamuses on välja

toodud, et gravitatsioonvundamendi rajamine põhjustaks suurt setete liikumist ning võimalik,

et seeläbi ka olulist keskkonnamõju. Samuti tooks see kaasa ebamõistlikult suure vundamendi

vajaduse. Küll aga ei kirjelda taotleja vaivundamendi paigaldamise konkreetseid

keskkonnamõjusid. Täiendavas ekspertarvamuses mainitakse keskkonna osas vaid, et osa

pinnasest on vajalik eemaldada ja kuna ei ole läbi viidud keskkonnamõjude hindamise analüüsi,

siis ei saa ka praegu hinnata võimalike leevendusmeetmete rakendamist reaalsetele

keskkonnamõjudele. Seega vaivundamendi osas nähtub ainult, et tegemist oleks kuluka

lahendusega, mis suure tõenäosusega mõjutab projekti kulutõhusust negatiivselt, kuid on

ebaselge, millisel määral. Tuginedes SWE poolt esitatud täiendavas ekspertarvamuses toodud

analüüsile, on MKM seisukohal, et taotleja 07.10.2022 esitatud taotluses märgitud hoonestusloa

ala laiendamine ei ole põhjendatud.

9.3. RaM-i 18.04.2023 kirjas nr 15-7/2498-2 on välja toodud, et täiendavas ekspertarvamuses

on kokkuvõtvalt jõutud järeldusele, et taotletav hoonestusala laiendamine suurendab tuulepargi

kulutõhusust ning aitab vältida ja leevendada vundamentide rajamisega kaasnevat ehitusaegset

negatiivset keskkonnamõju. SWE hoonestusloa ala laiendamise taotluse kohane ala paikneb

kogu ulatuses Eesti mereala planeeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks määratud

alal. Lähtudes oma pädevusest leiab RaM, et taotlus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga.

9.4. KeM vastas 07.04.2023 e-kirjaga, et ametliku seisukohta ei esitata. Keskkonna vaatest ei

ole KeM-i hinnangul oluline, milline arendaja kõrval oleval alal tuuleparke arendama hakkab

ning lõplikud vastused, mis mahus mingile alale tuulikuid rajada saab, peab andma KMH.

10. TTJA edastas 28.04.2023 kirjaga nr 16-7/20-06558-079 taotlejale asjaomaste asutuste

täiendavad arvamused seisukoha andmiseks tähtajaga 12.05.2023. TTJA selgitas, et KeM-i

poolt 18.10.2021 kirjaga nr 7-12/20/2555-35 kinnitatud KMH programmi kohaselt

kavandatakse 100 tuulikuga meretuuleparki koguvõimsusega kuni 1400 MW. KMH

programmis on välja toodud kaks alternatiivi: 1. põhialternatiiv, milleks on hoonestusloa

taotlusega algatatud maksimaalselt kavandatav tegevus ehk 100 tuulikuga ja 600 MW

koguvõimsusega meretuulepark; 2. põhialternatiiv, milleks on SWE hoonestusloa taotluse ala

ümbritsev ulatuslikum ala ca 33% ulatuses, ehk 100 tuulikuga ja 1400 MW koguvõimsusega

meretuulepark. TTJA väljendas arusaamatust, miks SWE soovib edasi minna KMH programmi

kohase alternatiiviga 2 ning on jätnud kõrvale alternatiivi 1. KMH programmi kohaselt seisneb

KMH metoodika kavandatava tegevuse prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises

õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk parima variandi

rakendamiseks. TTJA leidis oma kirjas, et lähtuda tuleb eelkõige VV korraldusest hoonestusloa

ja KMH menetluse algatamiseks ning taotleja ei saa eeldada, et hoonestusloa ala on võimalik

suurendada. Lisaks palus TTJA taotlejalt infot kui palju ja millise võimsusega tuulikuid mahub

algatatud alale praeguste teadmiste juures. Täiendava ekspertarvamuse kohaselt on tänapäeval

(ja perioodil 2025-2030) meretuulepargi miinimumvõimsus 1000 MW (200 km2)ja TTJA

arvates on olemasolevale hoonestusloa alale võimalik mahutada meretuulepark

koguvõimsusega vähemalt 1000 MW, mis on juba suurem kui VV korraldusega algatatud

hoonestusloa menetluses määratud ala. Väljaselgitatud asjaolude alusel on SWE 07.10.2022 ala

suurendamise taotluse taga peamiselt ärilised põhjused, kus projekti elluviimine ilma ala

suurendamata on eelduslikult kulukam ja ressursinõudlikum, aga mitte ilmtingimata

võimatuLisaks märkis TTJA, et seni menetluses väljaselgitatud asjaoludel kaldutakse taotluse

rahuldamata jätmise poole.

EELNÕU

11. SWE pikendas TTJA 28.04.2023 kirjale nr 16-7/20-06558-079 vastamise tähtaega kuni

29.05.2023 ja andis tähtaegselt vastused MKM-i, RaM-i ja TTJA seisukohtadele ning palus

taotluse koormatava ala laiendamiseks täies ulatuses rahuldada.

11.1. Taotleja märkis, et RaM on loobunud enda 19.01.2023 kirjas esitatud seisukohast, justkui

ei oleks koormatava ala laiendamine läbiviidud uuringute valguses põhjendatud. Enda

18.04.2023 kirjas ei ole RaM esile toonud ühtegi sisulist vastuväidet koormatava ala

laiendamisele ja on seega aktsepteerinud Pondera analüüsi järeldusi. Seoses RaM-i

menetluslike seisukohtadega taotlejate võrdse kohtlemise kohta märgib SWE, et võrdselt on

võimalik kohelda üksnes võrdses olukorras olevaid menetlusosalisi. SWE taotluse alusel on

algatatud hoonestusloa menetlus, mis tagab SWE-le õigustatud ootuse menetluse läbiviimise ja

mh veeseaduse 01.07.2015-07.07.2015 redaktsiooni (edaspidi VeeS2015B) § 229 lõike 31

rakendamise suhtes. Seejuures loob viidatud säte SWE-le sõnaselge õiguse taotleda

hoonestusala laiendamist esitatud taotluste arvelt, mille suhtes menetlust algatatud ei ole – sätte

sõnastus välistab koormatava ala laiendamise üksnes nendele aladele, mille suhtes on

hoonestusloa menetlus algatatud. SWE hinnangul ei ole põhjust tõlgendada sätet erinevalt selle

grammatilisest tähendusest. Koormatava ala nihutamise või suurendamise välistab ainult

vaadeldaval alal teise hoonestusloa menetluse algatamine, mitte hoonestusloa taotluse

esitamine. Hoonestusloa taotluse esitamine ei anna enne menetluse algatamist taotlejale

mistahes õiguslikult kaitstavat positsiooni ega loo taotlejale mistahes õigustatud ootust taotluse

menetlemise suhtes.

11.2. SWE ei nõustunud MKM-i poolt esile toodud vastuväidetega ning tõi välja, et koormatava

ala laiendamise menetluses on SWE esitanud TTJA-le asjatundja arvamuse. Pondera on ligi 20

aasta pikkuse kogemusega tunnustatud rahvusvaheline konsultatsioonibüroo, mis keskendub

energiaprojektide arendamisele. Pondera analüüsis on esile toodud, et tuulikute püstitamine

algsele alale on SWE taotluses esile toodud ulatuses ebarealistlik. Mitte kusagil ei ole Pondera

analüüsis väidetud, et tuulikuid oleks kindlasti võimalik või realistlik SWE poolt esile toodud

ebasobivale alale püstitada. Selle asemel on Pondera analüüsis esile toodud, et SWE poolt esile

toodud ebasobivatele aladele tuulikute püstitamine on võimatu või võimalik üksnes talumatult

kõrge finantsinvesteeringu puhul. Seega nende alade kasutamine on faktiliselt võimatu

tehnilistel ja/või majanduslikel põhjustel. SWE märgib ka, et koormatava ala laiendamise

taotluse rahuldamise eelduseks ei saa igal juhul olla ebasobiva ala kasutamise tehniline

võimatus. Arvestades tänapäevast teadus-tehnilist arengutaset, oleks tuulikuid põhimõtteliselt

võimalik rajada ka äärmiselt ebasobivatele aladele, mistõttu tuulikute rajamise „võimatus“ ei

saa olla asjakohane kriteerium. Praktikas seavad sellele piirid kasutatavate tehniliste lahenduste

maksumus. Samamoodi oleks tehniliselt teoreetiliselt võimalik tuulikute rajamine nt lindude

rändekoridoridesse selliselt, et lindude lähenemisel tuulikud peatuvad, kuid seda ei tehta sellise

lahenduse ilmselgelt majandusliku ebamõistlikkuse tõttu. Samal põhjusel ei saa ka käesoleval

juhul nõuda SWE-lt, et taotleja tõendaks tuulikute rajamise tehnilise võimatuse. Teiseks

rõhutab SWE, et Pondera analüüsis on esile toodud ebasobivale alale vaivundamentidega

tuulikute paigaldamise ulatuslikud keskkonnamõju, mistõttu on MKM-i kriitika asjakohatu.

Kui vundament rajatakse kohtadesse, kus on üle nelja meetri paksune katendi sete, on

keskkonnamõju palju suurem (eriti gravitatsioonilise vundamendi puhul) võrreldes olukorraga,

kus vundament rajatakse alale, kus see kiht on õhem või puudub sootuks. Seega on olemas

keskkonnaga seotud põhjused, miks mitte kasutada kogu esialgset ala ja miks laiendada

tuulepargi esialgset ala, et vältida suure keskkonnamõjuga alasid, ilma et peaks vähendama

tuuleturbiinide arvu. Teine võimalus on panna puur vaiade alla ja tõmmata need puuri abil alla.

See on aga keeruline ja kallis töömeetod. Kestas olev pinnas tuleb eemaldada ja see avaldab

lisamõju keskkonnale. Sügavamates kohtades on suur kogus pinnast, mis tuleb eemaldada.

Pehme pinnas võib kergesti kokku variseda, mistõttu on vaja pikki kallakuid (või

EELNÕU

sulundkonstruktsioone), ning keskkonnamõju on väga suur, kuna sete resuspendeerub ja hajub

veesambas. Suuremate vaiade paigaldamise keskkonnamõju on samuti palju suurem ning

veealune müra, mis tekib suure läbimõõduga toruvaiade paigaldamisel, on märkimisväärne

probleem kogu meretuuleenergeetika sektoris. SWE on Pondera analüüsile tuginedes esile

toonud, et vaivundamentide kasutamine ebasobival alal ei ole majanduslikult realistlik

alternatiiv. Kui tuleb paigaldada puuritavad vaiad (vaivundamendid ja/või vaiad), on soovitatav

planeerida need ainult nendesse kohtadesse, kus pehmest settest katend on (väga) õhuke. Kui

see ei ole võimalik, peab puur olema puurimiseks ja langetamiseks suures teraskestas, mis

takistab puuraukude seinte kokkuvarisemist. Need kestad saab eemaldada alles pärast seda, kui

vaiad on paigaldatud ja tsementeeritud. See tähendab, et on vaja palju kesti või tuleb kavandada

integreeritud ja kulukat töömeetodit, mille korral paigaldatakse vaiad kohe pärast puurimist.

Teine võimalus on panna puur vaiade alla ja tõmmata need puuri abil alla. See on aga keeruline

ja kallis töömeetod – seega on mõlemad alternatiivid väga kõrge maksumusega. Vundamendi

paigaldamine kohtadesse, kus on katend ja kus seda ei ole, tooks tõenäoliselt kaasa vajaduse

kasutada kahte eripuurikomplekti, mis seaks ohtu projekti elluviidavuse. Samuti kirjutas MKM,

et uuring ei anna alust järeldada, et sellel alal ei ole võimalik rajada sobiva tehnoloogiaga

tuuleturbiine. Tegelikult tuvastati uuringus alad, kus vundamentide rajamine on kas võimatu

või teostatav ainult vastuvõetamatute rahaliste investeeringute korra. Uuringu käigus tuvastati

muu hulgas kaks suuremahulist paleokanalit, mis on lõikunud lubjakivisse ja jäätekkelisse

moreeni. Need ei ole batümeetriliselt nähtavad, kuid seismiliste uuringute põhjal teame, et need

on kuni 20 meetri sügavusel ja täidetud väga pehme peeneteralise settega. Selliste

pinnasekihtide peale ei saa paigaldada gravitatsioonilist ega vaivundamenti. Selle argumendi

kaalumiseks võiks kuni 20 meetri paksust väga pehme pinnase kihti pidada täiendavaks

veesügavuseks. Vaivundamentide kaal ja suurus kasvavad oluliselt koos veesügavusega. Kui

vesi on sügavam, suureneb paratamatult vaivundamendi läbimõõt, mis ei lisa mitte ainult kaalu,

vaid ka projekti keerukust. Kus vähegi võimalik, tuleks tõsistel logistilistel kaalutlustel jääda

vaia ühe läbimõõdu juurde ja vältida olukorda, kus mõni vai peaks olema palju suurem ja

raskem. See teeb seadmete valiku palju tõhusamaks. SWE rõhutab, et olukorras, kus ka Pondera

analüüsist nähtuvalt eeldab vaivundamentide kasutamine ebasobivatel aladel projektipõhiste

erilahenduste väljatöötamist, ei ole käesoleval hetkel võimalik hinnata kulutuste täpset rahalist

suurust.

11.3. SWE märgib vastusena TTJA seisukohtadele, et KMH menetluse raames kaalutakse

jätkuvalt nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 rakendamist. Samas märgib SWE, et kõik

menetlusse kaasatud isikud on andnud enda heakskiidu SWE KMH programmile, sh kõigile

selles sisalduvatele alternatiividele. SWE rõhutab, et aluseta on seisukoht, justkui tuleks lähtuda

eelkõige VV korraldusest. Taotletud koormatava ala laiendamist reguleerib VeeS (2015) § 229

lõige 31, mis SWE hinnangul TTJA poolt viidatud kitsendusi ei sisalda ning ei anna alust ega

kaalutlusõigust keelduda sättes ette nähtud eelduste täidetusel koormatava ala suurendamisest

või nihutamisest kui sellisest. TTJA on VeeS2015B § 229 lõikega 31 analoogse veeseaduse

01.01.2019-30.09.2021 redaktsiooni (edaspidi VeeS2021) § 222 lõike 4 kohaldamist käsitlenud

OÜ Utilitas Wind koormatava ala laiendamise osas 09.03.2023 tehtud otsuses nr 1-7/23-063,

kus märkis, et kaalutlusõiguse piirid on konkreetsel juhul napid, sest kõnealune norm annab

suhteliselt täpsed tingimused ala muutmiseks. VeeS2015B § 229 lõike 31 sättes toodud eelduste

täitmine annab taotlejale subjektiivse õiguse nõuda koormatava ala laiendamist. Need eeldused

on SWE hinnangul käesoleval juhul täidetud.

Lisaks on SWE seisukohal, et TTJA poolt küsitud info, et kui palju ja millise võimsusega

tuulikuid mahub algatatud alale praeguste teadmiste juures, ei ole SWE taotluse lahendamisel

asjakohane, kuivõrd selle hindamine väljub pädeva asutuse kaalutlusruumist. OÜ Utilitas Wind

koormatava ala laiendamise osas 09.03.2023 tehtud otsuses nr 1-7/23-063 ei ole TTJA pidanud

EELNÕU

oluliseks, et taotleja oleks esile toonud täpse tuulikute paigutuse ja tuulikute paigutamise

võimaluse. OÜ Utilitas Wind KMH programmi kohaselt on põhialternatiiviks 160 meretuuliku

rajamine, kuid TTJA pidas põhjendatuks lähtuda hoonestusloa taotluses mainitud 299 tuulikust.

OÜ Utilitas Wind koormatava ala laiendamise otsuses on märgitud ka, et OÜ Hiiumaa Offshore

Tuulepark tõi menetluses esile, et otsuse eelnõus puudub hinnang koormatava ala muutmise

vajadusele ja leidis, et VeeS2021 § 222 lõike 4 alusel koormatava ala suurendamisel või

nihutamisel ei saa lähtuda üksnes koormatava ala pindalast, vaid ka ala kasutamise eesmärgist.

OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark oli lisanud ka kaardi, millelt nähtus võimalus paigaldada OÜ

Utilitas Wind koormatavale alale kuni 252 tuulikut ka ilma ala nihutamata. TTJA märkis selles

osas, et pädeval asutusel ei ole õigust sisustada OÜ Utilitas Wind taotlust koormatava ala

muutmiseks, vaid teha kaalutletud otsus esitatud taotluse rahuldamiseks või rahuldamata

jätmiseks. TTJA märkis, et VeeS2021 § 222 lõiget 4 silmas pidades saab öelda, et just

koormatava ala suurus on oluline, antud sätte kohaldamisel ei ole asjakohased näiteks tuulikute

arv ega parameetrid. Tuulikute arv, võimsus ja paigutus selguvad eelkõige KMH ja uuringute

tulemusena hoonestusloa menetluse raames. SWE leidis, et TTJA on kujundatud

halduspraktikas ühemõtteliselt leitud, et ei saa koormatava ala laiendamise taotluse

lahendamisel hinnata tuulikute arvu ega parameetreid ning puudub õiguslik põhjendus käsitleda

käesolevaga SWE taotlust OÜ Utilitas Wind taotlusest erinevalt. Pondera analüüsist ja SWE

poolt varem esitatud andmetest nähtuvalt on märkimisväärne osa algselt taotletud koormatavast

alast tuulikute rajamiseks mittesobilik. Reeglina on 1 km2 alale otstarbekas ehitada 5-7 MW

tuulikuid, mistõttu on kuni 400 MW tuulepargi rajamiseks vältimatult vajalik ala laiendamine.

SWE on seisukohal, et Pondera analüüsi ja varasemate SWE poolt esitatud asjaolude ja

tõenditega on veenvalt kinnitatud, et SWE koormatava ala laiendamise ajendiks on KMH

käigus teatavaks saanud asjaolud, mis takistavad olulises osas algselt taotletud ala kasutamist.

Veel rõhutab taotleja, et TTJA etteheide, justkui viitaks laiendamise taotlus ärilistele

kaalutlustele ei ole õige. Iga keskkonnaalase piirangu puhul on võimalik viidata sellega

kaasnevale ärilisele mõjule, kuid see ei tähenda, et muudatuse algpõhjus ei oleks

keskkonnaalane. SWE toob võrdluseks esile, et ka OÜ Utilitas Wind taotluse puhul pidanuks

TTJA sama argumendi pinnalt järeldama, et teatud alade välja langemine kahjustab eelkõige

projekti ärilist tasuvust ja seetõttu ei ole koormatava ala laiendamine põhjendatud. TTJA ei saa

ka käesolevas menetluses asuda teistsugusele seisukohale, kuivõrd see viitaks kaalutlusõiguse

olulisele rikkumisele ja samaväärses olukorras olevate taotlejate erinevale kohtlemisele. SWE

jaoks jääb arusaamatuks TTJA viide, et VeeS2015B § 229 lõike 31 kohaldamiseks peab olema

projekti elluviimine võimatu. Viidatud regulatsioon ei sätesta kriteeriumeid, mis peaksid olema

täidetud selleks, et KMH leidude tulemusel koormatavat ala laiendada. Regulatsiooni eesmärk

on võimaldada taotlejal viia projekti ellu senistel tingimustel (sh samas mahus ja sama suurel

alal) ilma projekti tasuvust ja realiseeritavust kahjustamata. SWE on seisukohal, et seadusandja

eesmärk regulatsiooni kehtestamisel oli, et selle käigus ei hakataks hindama projekti äriplaani

teostamist erinevatel koormatavatel aladel ja just seetõttu on ala laiendamise eelduseks üksnes,

et KMH on andnud uut teavet koormatava ala kohta.

12. TTJA edastas 31.05.2023 RaM-ile taotleja täiendavad seisukohad ala laiendamise osas.

RaM vastas 22.06.2023 kirjaga nr 15-7/3968-2, et olles tutvunud SWE täiendavate

seisukohtadega ja arvestades, et hoonestusloa ala laiendamise taotluse kohane ala paikneb kogu

ulatuses Eesti mereala planeeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks määratud alal,

ollakse seisukohal, et taotlus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga.

13. TTJA palus 15.06.2023 kirjaga nr 16-7/20-06558-086 arendajatelt, kes on esitanud

hoonestusloa taotluse meretuulepargi rajamiseks Saaremaast läänes asuvale Eesti mereala

planeeringu kohasele tuuleenergeetika arendamiseks sobivale alale, arvamust SWE 07.20.2022

esitatud koormatava ala laiendamise taotlusele. Arvamust küsiti Sunly Wind OÜ-lt, Eolus

EELNÕU

Offshore Estonia OÜ-lt, CI NMF Estonia Sea I OÜ-lt (ka Copenhagen Offshore Partners A/S)

ja TotalEnergies Renewables-ilt.

13.1. Sunly OÜ on oma 05.07.2023 vastuskirjas seisukohal, et SWE hoonestusloa ala

laiendamise taotluse rahuldamine on vastuolus kehtiva õigusega. SWE väited selle kohta, nagu

oleks SWE-l eelisõigus taotletud aladel menetluse algatamise suhtes, ei põhine õigusaktidel.

Taotlusest nähtub, et SWE tegelik motivatsioon ala muutmiseks on ajendatud soovist oma

tuulepargi võimsust oluliselt suurendada 600 MW-lt 1400 MW-ni. Seega soovides sisuliselt

täiendavat hoonestusluba Eesti mereala planeeringuga hõlmatud tuuleenergeetika alale 800

MW võimsusega tuulepargi rajamiseks tagaukse kaudu, ilma selleks EhS-is ettenähtud

menetlusreegleid ja taotlust esitamata ning ilma konkureerivate taotluste hindamise menetluses

ja enampakkumisel osalemata. Sunly OÜ palub jätta tähelepanuta ka SWE väited selle kohta,

et väiksema tuulepargi rajamine ei ole majanduslikult või tehniliselt otstarbekas. Sellisel juhul

oleks SWE saanud juba oma algse hoonestusloa taotluse esitada suurema võimsusega

tuulepargi arendamiseks ning selle mitte tegemine oli teadlik valik ning äririsk. Sealjuures palus

Sunly OÜ arvestada, et esitatud seisukohad ei ole lõplikud, kuivõrd SWE KMH aruanne ei ole

avalikult kättesaadav. Otsust ala laiendamise kohta ei saa teha enne KMH aruande

heakskiitmist. KeM-i poolt on heaks kiidetud vaid KMH programm, mis määratleb mõjude

hindamise ulatuse, alternatiivid ja teostamist vajavad uuringud, olemasolevat menetluslikku

seisu ei saa käsitleda KMH tulemusena. SWE 07.10.2022 kirjas toodud kokkuvõte ei asenda

ametiasutustega kooskõlastatud ning avalikkusega läbiarutatud ning KeM-i poolt heakskiidetud

KMH aruannet. SWE 07.10.2022 kirjas puudub muuhulgas kokkuvõte sellest, milliseid

alternatiive on analüüsitud ning milline on hindamise tulemus. SWE hoonestusala laiendamise

taotlus on esitatud pärast Sunly OÜ alade SW6, SW7 ja SW8 taotlusi, mis esitati vastavalt

19.05.2020. TTJA on kinnitanud seda, et avaldab Ametlikes Teadaannetes, ameti kodulehel ja

üleriigilises päevalehes teate esimesena esitatud hoonestusloa taotluse kohta, mille osas

puuduvad hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused. Kehtiva õiguse kohaselt

puudub mistahes reegel või juhis selles osas, et eelistada tuleb enne 01.07.2015 esitatud

hoonestuslubade taotlusi. Vastupidiselt, vastavalt EhS reeglitele, seadusandja tahtele ning

TTJA halduspraktikale, tuleb taotlusi menetleda nende laekumise järjekorras ning Sunly OÜ

on vastavad taotlused esitanud enne SWE-d.

13.2. Copenhagen Offshore Partners A/S märgib oma 26.06.2023 kirjas, et ei nõustu SWE

laienduse taotluse rahuldamisega, kuivõrd seadust tuleks tõlgendada nii, et see ei võimaldaks

arendajate ebavõrdset kohtlemist. Hoonestusala suurendamine oleks vastuolus õiguspärase

ootuse põhimõttega ja naabermerealadele kandideerinud arendajad ei tohiks oma taotluste

muutmisega teiste taotlejate menetlusprotsessi sekkuda. Tuuleenergia arendamiseks sobivad

merealad on piiratud avalik ressurss, mida tuleks jagada võrdselt ja läbipaistvalt. See suurendab

riigi kohustust tagada nende alade jaotamisel võrdne konkurents. Copenhagen Offshore

Partners A/S leidis, et SWE-l on huvi korral võimalus esitada naabermerealadele eraldi

konkureeriv taotlus vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja osaleda avalikel enampakkumistel

teiste arendajatega võrdsetel tingimustel, ning näeb SWE taotluses võimalust kuritarvitada

hoonestusloa ala muutmise õigust, blokeerides sellega suuri alasid avalikult enampakkumiselt,

mis on kõige tõhusam ja läbipaistvam viis pindade jaotamiseks. Seda probleemi suurendab

vajadus meretuuleparkide vahelise puhvertsooni järele. SWE põhjendused hoonestusala

suurendamise vajaduse osas on ebamäärased ning ei toetu konkreetsetele andmetele ega

dokumentidele. Lisaks leidis Copenhagen Offshore Partners A/S, et hoonestusloa ala muutmise

lubamist saab lugeda ELTL artikli 107 alusel ebaseaduslikuks riigiabiks. SWE hoonestusloa

ala muutmise lubamine oleks samuti vastuolus avalike huvidega. Alade ümberkujundamine

pidurdaks oluliselt meretuuleparkide menetlusi ning taastuvenergiale üleminekut, mis on

olulised eesmärgid nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.

EELNÕU

13.3. Eolus Offshore Estonia OÜ soovis 28.06.2023 kirjas rõhutada, et SWE viitab, et

EhSRS2021 § 25 lõike 1 järgi tuleb kohaldada taotluse menetlemisele ka VeeS2021 § 222 lõiget 4.

Tänaseks on nimetatud säte kehtetu, mistõttu saab kohaldada üksnes taotluse esitamise hetkel

kehtinud redaktsiooni, mis pelgalt viitas hoonestusloa taotluses esitatud ala muutmise

võimalusele üldiselt. Isegi kui vastab tõele väide, et VeeS2021 § 222 lõige 4 oleks kohaldatav, ei

nähtu piisavaid põhjendusi hoonestusloaga koormatava ala suurendamiseks. Taotluses on ala

suurendamise vajadus põhjendatud SWE majandusliku tasuvusega, koormates laiemat ala ja

seega teenides SWE-le suuremat tulu. Taotluse pinnalt ei ole võimalik järeldada, et esialgsel

alal tuulepargi arendamine viidatud mahus oleks välistatud, sealjuures kasutades näiteks

alternatiivseid meetodeid. Samuti leidis Eolus Offshore Estonia OÜ, et koormatava ala

suurendamine paneks teised hoonestusloa taotlejad ebavõrdsesse olukorda. Sellel ajal, kui

teised hoonestusloa taotlejad esitasid hoonestusloa taotluse, ei olnud taotlejate jaoks selge,

kuidas kavatsetakse menetleda kattuvate alade osas laekunud erinevad hoonestusloa taotluseid.

Alles 2023. aasta kevadel selgus turuosalistele, et TTJA plaanib alustada hoonestusloa taotluste

menetlemist üksnes vähestel aladel, algatades menetlusi taotluste laekumise järjekorras. Enne

seda eeldati, et konkureerivaid hoonestusloa taotluseid menetletakse teineteisest eraldi. Lisaks

vähendab ala suurendamine huvitatud pooltel võimalust saada hoonestusluba neile eelistatud

aladel. Koormatava ala suurendamisel väheneb mereala, millele on võimalik hoonestusloa

taotlust esitada. Elektriturul on rohkem konkurentsi juhul, kui meretuuleparkidega

elektritootmine on võimaldatud erinevatel tootjatel. Ühele tootjale eelise andmine, suurendades

hoonestusloaga koormatavat ala pelgalt tema majanduslikest huvidest lähtuvalt, paneb

ülejäänud turuosalised ning arendajad ebavõrdsesse positsiooni ning kahjustab elektrituru

konkurentsi.

14. TTJA palus 30.06.2022 kirjaga nr 16-7/20-06558-092 SWE-l hiljemalt 14.07.2023 esitada

majanduslikku ebamõistlikkust tõendavad arvandmed, kuivõrd taotleja ei olnud oma

29.05.2023 kirjas ega sellele lisatud Pondera analüüsis välja toonud andmeid, mis näitaks

ebasobivate alade väljaarvamisega kaotatud tuulikute arvu või seda, kui palju väheneks

kavandatava meretuulepargi koguvõimsus megavattides.

15. SWE esitas 14.07.2023 vastuskirja, milles kordas oma varasemat seisukohta, et VeeS2015B

§ 229 lõige 31 ei näe ette koormatava ala laiendamisel TTJA õigust hinnata taotleja poolset

tuulikute paigutust või seda, kas tuulikuid saaks paigutada kuidagi teisiti. SWE on seisukohal,

et küsitud teave ei ole taotluse lahendamisel asjakohane ja väljub TTJA kaalutlusruumist.

Lisaks rõhutas taotleja, et ainuüksi ebasobiva ala pindala põhjal ei ole võimalik tõsikindlalt

välja arvutada alale mahtuvate tuulikute arvu ja võimsust, kuivõrd ebasobiva ala mõju ulatus

sõltub sellest, et kuidas täpselt paiknevad ebasobivad alad võrreldes tuulikute soovitud

paigutusega. TTJA arvutus eeldab, et tuulikute paigutamisel on võimalik ala perfektselt ära

kasutada selliselt, et mistahes kasutuseta jäävaid alasid ei teki. Arvestades keskkonnatingimusi,

tuulikutevahelisi puhveralasid, pinnasetingimusi, tuulikute joondamise nõudeid, koridore

laevandusele jmt, tekib paratamatult koormatava ala siseselt asukohti, kus mereala ei ole

võimalik täielikult kasutusele võtta. Korrigeeritav hoonestusloa ala (197,5 km2, millest sõltuvalt

vundamenditüübist on sobivat ala 132,8 km2 või 163,1 km2) on minimaalne, mille korral

meretuulepargi realiseerumine võib osutuda tõenäoliseks.

Õiguslik põhjendus

16. VeeS2015A § 227 lõike 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus hoonestusloa taotleja põhjendatud

taotlusel muuta hoonestusloa algatamisel määratud tingimusi.

EELNÕU

17. VeeS2015A hoonestusloa regulatsioon ei reguleeri eraldi hoonestusloaga koormatava ala

suurendamist nagu hilisemad veeseaduse redaktsioonid ja SWE 07.10.2022 taotluse esitamise

ajal kehtinud ehitusseadustiku 01.09.2022-16.03.2023 redaktsioon (edaspidi EhS2022):

17.1. VeeS2015B § 229 lõige 31 sätestab: Hoonestusloa menetlemisel, tuginedes eelkõige

teostatud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, võib hoonestusloa andmisel

avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses

määratletud koormatava alaga maksimaalselt kuni 33 protsendi ulatuses nihutada või

suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti. Koormatavat

ala ei tohi nihutada või suurendada ala suhtes, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa

menetlus.

17.2. VeeS2019 § 222 lõige 4 sätestab: Hoonestusloa menetlemisel võib, tuginedes eelkõige

uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes

hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti

nihutada või suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti.

Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise

hoonestusloa menetlus.

17.3. EhS2022 § 11312 lõige 3 sätestab: Keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusele

tuginedes võib hoonestusloa menetlemisel avaliku veekogu koormatavat ala antud

koordinaatide suhtes võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud

koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada, vähendada võib suuremas

ulatuses. Avaliku veekogu koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada nii, et see hõlmaks

sama asukoha, kuhu on antud hoonestusluba või kus on algatatud teise hoonestusloa menetlus,

ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik.

18. Tulenevalt asjaolust, et HL algatamise taotlus on esitatud 07.04.2015 (s.o enne EhSRS2015

ja VeeS2015B § 229 lõike 31 jõustumist 01.07.2015) ning hoonestusloa ala laiendamise taotlus

esitati 07.10.2022 (s.o pärast VeeS2019 § 222 lõike 4 kehtetuks muutumist 06.05.2022) ning

EhSRS2022 § 25 lõike 1 lause 2 sätestab muu hulgas, et enne EhSRS-i jõustumist (s.o

01.07.2015) kohaldatakse VeeS2019 § 222 lõiget 4, mis alates 07.05.2022 on kehtetu, ja

arvestades, et EhSRS2022 ei näe ette EhS2022 § 11312 lõike 3 rakendamise kohustust, tuleb

vastavalt EhSRS2022 § 25 lõike 1 lausest 1 lahendada SWE 07.10.2022 taotlus VeeS2015A § 227

lõike 8 alusel, kuna VeeS2015B § 229 lõige 31, VeeS2019 § 222 lõige 4 ja EhS2022 § 11312 lõige 3

ei ole antud juhul kohaldatavad.

19. Olgugi, et VeeS2015B § 229 lõige 31, VeeS2019 § 222 lõige 4 ja EhS2022 § 11312 lõige 3 ei

kohaldu, on võimalik juhinduda seadusandja poolt nendes sätetes väljendatud tahtest ja

VeeS2015A § 227 lõikes 8 viidatud taotluse põhjendatust hinnata muu hulgas tuginedes uuringute

ja KMH tulemustele.

20. Taotluse lahendamisel tuleb kaaluda, kas ja millises ulatuses on põhjendatud VV

korraldusega määratud hoonestusloaga koormatava ala laiendamine.

20.1. Taotluse rahuldamise eeltingimuseks on, et KMH ja uuringute tulemused kinnitaksid, et

VV korraldusega määratud alal on välistatud kavandatud tegevuse elluviimine. Piisavaks ei ole

KMH ja uuringute tulemused, millest järelduvalt on alal kavandatud tegevuse elluviimine

majanduslikult ebamõistlik, kulukas ning eeldatavasti tuulikute paigaldamiseks

ehitustehniliselt keeruline.

20.2. VV korraldusega määratud hoonestusloa alal soovitud meretuulepargi arendamise

võimalik majanduslik otstarbekus on taotleja äririsk. Antud juhul ei ole taotleja tõsikindlalt

tõendanud, et olemasolevale hoonestusloa alale ei ole võimalik mahutada HL algatamise

EELNÕU

taotluses kavandatud 100 tuulikuga meretuuleparki koguvõimsusega 600 MW ega ka

laiendamise taotluses soovitud 1400 MW võimsusega meretuuleparki. Vabariigi Valitsus on

seisukohal, et tänast tehnoloogiat arvestades, on VV korraldusega määratud alale võimalik

püstitada meretuulepark koguvõimsusega vähemalt 1000 MW, mis on 400 MW võrra suurem

taotleja poolt esialgselt kavandatust.

20.3. Nõustuda tuleb RaM-i, MKM-i ning TTJA seisukohtadega, et VV korraldusega määratud

hoonestusalal paiknevate ebasobivate alade tõttu vähenevat tuulikute arvu kompenseerib

võimalus kasutada oluliselt suurema võimsusega tuulikuid, kui seda 2015. aastal HL algatamise

taotluses osati ette näha. Lisaks on võimalik merepõhja geoloogiast tulenevat takistust tuulikute

vundamentide rajamiseks lahendada tuulikute paigutuse või vundamentide alternatiividega,

arvestades muu hulgas näiteks rajamise etapiviisilisust või innovatiivseid lahendusi

ujuvvundamentide näol.

20.4. SWE väide, et KMH programm on heaks kiidetud ja sellega antud nõusolek mõlemale

alternatiivile ei ole vasta tõele. VV korraldusega on hoonestusloa menetlus algatatud vaid

alternatiiv 1 osas. Alternatiivile 2 põhinevat 16.10.2020 ning 07.10.2022 esitatud 1400 MW

võimsusega hoonestusala laiendamise taotluseid ei ole rahuldatud. TTJA on KMH programmi

menetlemise ajal juhtinud taotleja tähelepanu, millistel juhtudel oleks võimalik ala suurendada

või nihutada ning et silmas tuleb pidada, et laiendamist saab taotleda ainult tuginedes

uuringutele ja kinnitatud KMH aruandele.

20.4.1. SWE esitas 25.06.2021 KeM-ile heakskiitmiseks meretuulepargi KMH programmi.

KMH programm käsitles muuhulgas 16.10.2020 esitatud HL algatamise taotluse muutmise

taotluse ala ühe põhialternatiivina ning mitmes kohas viidati, et eelnimetatud taotlus on

menetluses. KeM tagastas 16.07.2021 kirjaga nr 7-12/20/2555-32 KMH programmi täienduste

tegemiseks, kuivõrd TTJA jättis 10.06.2021 kirjaga nr 16-7/20-06558-038 HL algatamise

taotluse muutmise taotluse rahuldamata ning KeMi hinnangul vajas KMH programm

korrigeerimist, et eemaldataks teave menetluses oleva korrigeeritud taotluse kohta. KeMi poolt

10.08.2021 heaks kiidetud parandatud KMH programm ei märgi, et alternatiivile 2 põhinev

taotlus oleks rahuldatud.

20.5. Kuivõrd KMH täiemahulist analüüsi ei ole veel läbi viidud ega KMH aruannet kinnitatud,

ei ole võimalik hinnata kõiki võimalike leevendusmeetmete rakendamist reaalsetele katendi

sette paksusest ja lubjakivi lasuvussügavusest tulenevatele keskkonnamõjudele meretuulepargi

rajamisel. Vaivundamendi kasutamise osas nähtub ainult, et tegemist oleks taotlejale kuluka

lahendusega, mis mõjutaks projekti kulutõhusust negatiivselt, kuid millisel määral jääb esitatud

teabe põhjal ebaselgeks. TTJA on palunud taotlejal esitada majanduslikku ebamõistlikkust

tõendavaid arvandmeid, et veenduda ala kasutamise võimatuses. Taotleja on otsustanud

vastavaid andmeid mitte esitada.

20.6. SWE hoonestusloa ala laiendamise taotluse lahendamisel ei ole võimalik juhinduda

OÜ Utilitas Wind hoonestusala laiendamise menetluse tulemusest. OÜ Utilitas Wind

hoonestusala nihutati TTJA 09.03.2023 otsusega nr 1-7/23-063 ilmselgel põhjusel, kuna alale

ulatus lindude rändekoridor. OÜ Utilitas Wind hoonestusloa menetluse algatamisel määratud

koormatava ala lõunapoolses osas ei ole objektiivselt võimalik tuulikuid püstitada ning selle ala

jätmine hoonestusala hulka oleks olnud põhjendamatu riigi ressursi hõivamine. Seega osale

OÜ Utilitas Wind esialgsele hoonestusloa alale ehitamine on tõendatult ja objektiivselt

võimatu, mitte majanduslikult ebamõistlik või ehitustehniliselt raskendatud.

20.7. VeeS2015A § 5 lõike 1 punktist 3 ja lõikest 2 tulenevalt kuulub territoriaalmeri riigi

omandisse. Riigil kui territoriaalmere omanikul on õigus oma vara valitseda. Riigivaraseaduse

01.01.2015-30.06.2015 redaktsiooni § 8 lõikes 1 on sätestatud, et riigivara valitseja on

kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ning

EELNÕU

heaperemehelikult. Sama paragrahvi lõikes 4 on sätestatud, et tehes riigivaraga mis tahes

toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja

vältida kahju, mis võib neist toimingutest või tehingutest saada. Hoonestusloa taotlused mereala

kasutusele võtmiseks on oma sisult kõik sarnased ja täidavad realiseerumisel riigi eesmärki, et

Eestis oleks võimalik juba aastal 2030 toota sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastase

tarbimise kogumaht. Nii hetkel kehtiv kui varem kehtinud hoonestusloa menetluse algatamise

regulatsioon näeb ette, et samale avaliku veekogu piiritletud alale esitatud hoonestusloa

taotlused lähevad konkureerivasse menetlusse, kui puuduvad keelduvad asjaolud hoonestusloa

taotluse menetlusse võtmiseks. Hoonestusloa menetluse algatamise konkurss tähendab riigile

läbi enampakkumise läbiviimise kasu riigile. SWE taotlusega hõlmatud täiendava mereala osas

on riigi huvi viia läbi enampakkumised ning peale konkreetse enampakkumise läbiviimist ja

enampakkumise summa tasumist riigikassase saab võitja alustada nimetatud merealale

tuulepargi arendamist. Vastava soovi korral on SWE-l võimalik nende alade osas esitada

konkureeriv taotlus ja kvalifitseerumise korral osaleda enampakkumistel.

20.8. Tuleb nõustuda arendajate ja TTJA seisukohaga, et ühele meretuuleparki kavandavale

ettevõttele eelise andmine, suurendades hoonestusloaga koormatavat ala taotleja

majanduslikest huvidest lähtuvalt, paneb ülejäänud turuosalised ning arendajad ebavõrdsesse

positsiooni ja kahjustab perspektiivselt elektrituru konkurentsi. SWE-le vajaliku täiendava

mereala kasutamiseks on õige ja õiglane, kui SWE konkureerib teiste arendajatega võrdsetel

tingimustel.

21. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hoonestusloaga koormatava ala laiendamine ja

seega VV korralduse muutmine ning seetõttu tuleb SWE 07.10.2022 taotlus rahuldamata jätta.

Ärakuulamine

22. TTJA saatis XX.08.2023 kirjaga nr X käesoleva korralduse eelnõu Saare Wind Energy OÜ-

le tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks.

Otsus

Jätta rahuldamata Saare Wind Energy OÜ 07.10.2022 esitatud taotlus hoonestusloaga

koormatava ala laiendamiseks ning keelduda Vabariigi Valitsuse 28.05.2020 korralduse

nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ muutmisest.

Korralduse vaidlustamine

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Korralduse teatavaks tegemine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil teha korraldus teatavaks Saare Wind Energy

OÜ-le.

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Liisa Linna

AB Liverte

[email protected]

Teie 27.02.2024 nr 2-10/24/29

Meie 01.03.2024 nr 1-10/2024/0247-2

Vastus teabenõudele

Austatud Liisa Linna

Esitasite 27.02.2024 Kliimaministeeriumile teabenõude palvega, et teile edastataks järgmised

Vabariigi Valitsuse 22.02.2024 korralduse nr 50 "Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduse nr

183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ muutmine" eelnõus

nimetatud dokumendid:

1) Saare Wind Energy OÜ 7. oktoobri 2022. a taotlus hoonestusloa ala korrigeerimiseks ja

laiendamiseks;

2) Pondera Consult poolt 31. märtsil 2023. a koostatud ekspertarvamus nr 721034 „Expert opinion

expansion SWE offshore windfarm“;

3) TTJA 16. augusti 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-095 Saare Wind Energy OÜ-l saadetud

Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduse nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju

hindamise algatamine“ muutmisest keeldumise otsuse eelnõu;

4) 7. septembril 2023. a Saare Wind Energy OÜ poolt TTJA-le esitatud äriühingu Royal Van Oord

ekspertide koostatud dokument „Input for reply to TTJA’s draft negative decision“.

Kliimaministeerium edastas 27.02.2024 teabenõude Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

(TTJA) kui dokumentide valdajale täitmiseks. Käesolevaga edastab TTJA teile antud dokumendid.

Juhime tähelepanu, et Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi hoonestusloa taotluse ning

keskkonnamõju hindamise menetlusdokumendid on kättesaadavad ka TTJA avalikus

dokumendiregistris (asja nr 16-7/20-06558).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Roosimägi

Ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

2 (2)

Lisad:

1. Saare Wind Energy OÜ 7. oktoobri 2022. a taotlus hoonestusloa ala korrigeerimiseks ja

laiendamiseks.

2. Pondera Consult poolt 31. märtsil 2023. a koostatud ekspertarvamus nr 721034 „Expert opinion

expansion SWE offshore windfarm“.

3. TTJA 16. augusti 2023. a kirjaga nr 16-7/20-06558-095 Saare Wind Energy OÜ-le saadetud

Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduse nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju

hindamise algatamine“ muutmisest keeldumise otsuse eelnõu.

4. 7. septembril 2023. a Saare Wind Energy OÜ poolt TTJA-le esitatud äriühingu Royal Van Oord

ekspertide koostatud dokument „Input for reply to TTJA’s draft negative decision“.

Adeele Vesingi

6672135 [email protected]