Edastuskiri

Dokumendiregister	Terviseamet
Viit	9.2-5/25/7118-1
Registreeritud	15.09.2025
Sünkroonitud	16.09.2025
Liik	Sissetulev dokument
Funktsioon	9.2 Vee terviseohutus
Sari	9.2-5 Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukavad ja sellega seotud dokumendid
Toimik	9.2-5/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Europolis OÜ
Saabumis/saatmisviis	Europolis OÜ
Vastutaja	Kaili Luik (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lõuna regionaalosakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (28457 tm).

Failid

E-kiri.eml

Lisa 2. Investeeringud 2025-2037.xlsx

Lisa 3. Valgalad.xlsx

Lisa 4. OÜ Ramsi VK finantsprognoos.xlsx

Lisa 5. OÜ Ramsi VK tarbimine ja tootmismahud.xlsx

Viljandi_valla_YVKA_2025-2037.pdf

Lisa 2. Investeeringud 2025-2037.xlsx

Lisa 3. Valgalad.xlsx

Lisa 4. OÜ Ramsi VK finantsprognoos.xlsx

Lisa 5. OÜ Ramsi VK tarbimine ja tootmismahud.xlsx

Viljandi_valla_YVKA_2025-2037.pdf

VILJANDI VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2025 – 2037

EUROPOLIS OÜ

Tartu 2025

Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2025-2037 __________________________________________________________________________________________________________________________________

Sisukord

1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................................... 6

2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 7

2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal ................................................................. 7

2.2. Viljandi valla õigusaktid veemajanduse alal ................................................................................. 7

2.3. Vee erikasutuse keskkonnaload ................................................................................................... 8

2.4. Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed ....................................................................................... 9

3. KESKKOND ......................................................................................................................................... 11

3.1. Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus ............................................................................. 11

3.2. Põhjavesi, põhjavee kaitstus ...................................................................................................... 12

3.3. Kinnitatud põhjaveevaru ............................................................................................................ 14

3.4. Pinnavesi ..................................................................................................................................... 14

3.5. Looduskaitse ............................................................................................................................... 15

4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ............................................................................................. 18

4.1. Üldandmed ................................................................................................................................. 18

4.2. Rahvastik .................................................................................................................................... 19

4.5. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutajad .................................................................................... 20

4.3. Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele ............................................. 21

5. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD ................................................. 22

5.1. Üldist .......................................................................................................................................... 22

5.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ............................................................................................ 22

5.1.2. Sademeveekanalisatsioon ................................................................................................... 22

5.1.3. Tuletõrje veevarustus .......................................................................................................... 24

5.2. VILJANDI VEEVÄRK AS TEENINDUSPIIRKONNA ASULAD ............................................................ 25

5.2.1. VIIRATSI ALEVIK, MÄELTKÜLA TÖÖSTUSPARK ..................................................................... 25

5.2.2. VANA-VÕIDU KÜLA .............................................................................................................. 31

5.2.3. JÄMEJALA KÜLA ................................................................................................................... 34

5.2.4. PINSKA ................................................................................................................................. 36

5.2.5. MUSTIVERE .......................................................................................................................... 36

5.2.6. PEETRIMÕISA ....................................................................................................................... 37

5.3. OÜ RAMSI VK TEENINDUSPIIRKONNA ASULAD .......................................................................... 39

5.3.1. UUSNA KÜLA ........................................................................................................................ 39

5.3.2. TÄNASSILMA ........................................................................................................................ 43

5.2.3. VALMA KÜLA ....................................................................................................................... 46

5.2.4. RAMSI ALEVIK JA VARDI KÜLA ............................................................................................. 48

5.2.5. PÄRI ..................................................................................................................................... 52

5.2.6. SAVIKOTI .............................................................................................................................. 57

5.2.7. PUIATU ................................................................................................................................ 59

5.2.8. TOHVRI ................................................................................................................................ 63

5.2.9. HEIMTALI ............................................................................................................................. 64

5.2.10. PÄRSTI ................................................................................................................................ 67

5.2.11. MUSTIVERE ........................................................................................................................ 69

5.2.12. MATAPERA ........................................................................................................................ 71

5.2.13. SAAREPEEDI ....................................................................................................................... 73

5.2.14. KARULA .............................................................................................................................. 76

5.2.15. PAISTU ............................................................................................................................... 78

5.2.16. HOLSTRE ............................................................................................................................ 80

5.2.17. INTSU KÜLA (Kondi tee) ..................................................................................................... 83

5.2.18. MÄELTKÜLA ....................................................................................................................... 85

5.2.19. TUSTI .................................................................................................................................. 87

5.2.20. RUUDIKÜLA........................................................................................................................ 88

5.2.21. VASARA .............................................................................................................................. 89

5.2.22. SINIALLIKU ......................................................................................................................... 90

5.2.23. MUSTLA ALEVIK ................................................................................................................. 91

5.2.24. KÄRSTNA ............................................................................................................................ 97

5.2.25. SOE KÜLA ........................................................................................................................... 99

5.2.26. SUISLEPA .......................................................................................................................... 102

5.2.27. VARDJA, Sakala suvilapiirkond (AÜ Sakala) ..................................................................... 105

5.2.28. MÄHMA ........................................................................................................................... 106

5.3. PÕLTSAMAA VESI OÜ TEENINDUSPIIRKONNA ASULAD ........................................................... 107

5.3.1. KOLGA-JAANI ALEVIK ....................................................................................................... 107

5.3.2. LEIE KÜLA ........................................................................................................................... 111

6. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA ................................................ 115

6.1. Strateegilised eesmärgid ja arendamise põhimõtted .............................................................. 115

6.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnad ............................................................................. 115

6.3. Investeeringud aastatel 2025-2029 .......................................................................................... 116

6.3.1. AS Viljandi Veevärk teeninduspiirkond ............................................................................. 116

6.3.1.1. Jämejala .......................................................................................................................... 116

6.3.2. OÜ Ramsi VK teeninduspiirkond ....................................................................................... 116

6.3.2.1. Heimtali .......................................................................................................................... 116

6.3.2.2. Kärstna ............................................................................................................................ 116

6.3.2.3. Päri .................................................................................................................................. 116

6.3.2.4. Matapera ........................................................................................................................ 117

6.3.3. OÜ Põltsamaa Vesi teeninduspiirkond .............................................................................. 117

6.3.3.1. Kolga-Jaani ...................................................................................................................... 117

6.4. Investeeringud aastatel 2030-2037 ...................................................................................... 117

6.4.1. AS Viljandi Veevärk teeninduspiirkond ............................................................................. 117

6.4.1.1. Peetrimõisa..................................................................................................................... 117

6.4.1.2. Mäeltküla ........................................................................................................................ 117

6.4.2. OÜ Ramsi VK teeninduspiirkond ....................................................................................... 117

6.4.1. Intsu ................................................................................................................................... 117

6.4.2. Pärsti .................................................................................................................................. 117

6.4.3. Karula ................................................................................................................................. 118

6.4.4. Holstre ............................................................................................................................... 118

6.4.5. Puiatu ................................................................................................................................ 118

6.4.3. OÜ Põltsamaa Vesi teeninduspiirkond .............................................................................. 118

6.4.3.1. Leie ................................................................................................................................. 118

7. OÜ RAMSI VK TEENINDUSPIIRKONNA FINANTSANALÜÜS .......................................................... 119

7.1. FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK ............................................................................................. 119

7.2. FINANTSANALÜÜSI METOODIKA ......................................................................................... 119

7.3. FINANTSANALÜÜSI PÕHIEELDUSED .................................................................................... 119

7.4. NÕUDLUSANALÜÜS ............................................................................................................. 120

7.5. OPEREERIMISKULUDE EELDUSED ........................................................................................ 121

8. AS VILJANDI VEEVÄRK TEENINDUSPIIRKONNA TARIIFIPROGNOOS ............................................ 122

9. PÕLTSAMAA VESI OÜ TEENINDUSPIIRKONNA TARIIFIPROGNOOS ............................................. 123

LISAD ................................................................................................................................................ 125

Lisa 1. Joonised (eraldi failid)

Joonis 1. Viiratsi ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 2. Vana-Võidu ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 3. Jämejala ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 4. Pinska ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 5. Peetrimõisa ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 6. Uusna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 7. Tänassilma ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 8. Valma ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 9. Ramsi ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 10. Päri ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 11. Savikoti ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 12. Puiatu ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 13. Tohvri ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 14. Heimtali ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 15. Pärsti ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 16. Mustivere ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 17. Matapera ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 18. Saarepeedi ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 19. Karula ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 20. Paistu ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 21. Holstre ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 22. Intsu ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 23. Mäeltküla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 24. Tusti ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 25. Ruudiküla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 26. Vasara ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 27. Sinialliku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 28. Mustla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 29. Kärstna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 30. Soe ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 31. Suislepa ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 32. Kolga-Jaani ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 33. Leie ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

Lisa 2. Investeeringud (eraldi fail)

Lisa 3. Valgalad (eraldi fail)

Lisa 4. OÜ Ramsi VK tarbimine ja tootmismahud (eraldi fail)

Lisa 5. OÜ Ramsi VK finantsprognoos (eraldi fail)

1. SISSEJUHATUS Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse

ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 16 lg 1 rajatakse ning arendatakse ühisveevärki ja -

kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK kava) alusel.

Tuginedes ÜVVKS § 4 lg 3 loetakse Viljandi vallas sademeveesüsteemid käesoleva ÜVK kavaga

määratletud ulatuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks.

Viljandi linna lähedal paiknevate asulate ÜVK on ühendatud Viljandi linna ÜVK-ga: neid varustatakse

veega Viljandi linnast ning asulatest kogutav reovesi suunatakse Viljandi linna kanalistatsioonivõrgu

kaudu puhastamiseks Viljandi linna reoveepuhastile. Viljandi linna veehaardeid ning reoveepuhastit

käsitletakse Viljandi linna ÜVK arendamise kavas.

Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 arvestab

omavalitsuse ja Viljandi valla vee-ettevõtete aktsiaselts Viljandi Veevärk, osaühing Ramsi VK ja

Põltsamaa Vesi OÜ eelarve võimalusi. ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse

tagamiseks ning seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Andmed Viljandi valla ÜVK seisukorra ja

arenguperspektiivide kohta pärinevad Viljandi Vallavalitsuselt AS-lt Viljandi Veevärk, OÜ-lt Ramsi VK

ning OÜ-lt Põltsamaa Vesi.

Enim tähelepanu vajab vaadeldaval perioodil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja

laiendamine, et Viljandi valla tarbijatele oleks tagatud kaasaegne vee- ja kanalisatsiooniteenus. Lisaks

on Viljandi vallas vajalik parendada tuletõrje veevarustust ja sademeveesüsteeme.

Projektid on jaotatud kahte etappi vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist,

võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ning

looduslikule seisundile:

• lühiajaline investeeringuprogramm 2025-2028;

• pikaajaline investeeringuprogramm 2029-2037.

Käesolev ÜVK arendamise kava ei käsitle eraõiguslike arendustega seotud investeeringuid ega

ajakava, need on reguleeritud detailplaneeringute menetluste raames sõlmitud lepingutega.

Viljandi valla ÜVK kava koostatakse 12 aastaks. ÜVK kava kiidab heaks Viljandi Vallavolikogu. Kava

vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral korrigeeritakse.

2. ÕIGUSLIK BAAS

2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal ÜVK kava tugineb põhiliselt järgmistele õigusaktidele:

• kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

• veeseadus;

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

• jäätmeseadus;

• keskkonnatasude seadus;

• planeerimisseadus;

• ehitusseadustik;

• maaparandusseadus;

• keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

• looduskaitseseadus;

• keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

• keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“;

• keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;

• keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;

• sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ (edaspidi määrus nr 61);

• keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“;

• keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“;

• keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

2.2. Viljandi valla õigusaktid veemajanduse alal • Viljandi Vallavolikogu 29.09.2022 määrus nr 21 (viimati muudetud 26.09.2024): „Viljandi valla

arengukava 2022-2030“;

• Viljandi valla üldplaneering, kehtestatud Viljandi Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-

3/319;

• Viljandi Vallavolikogu 23.04.2014 määrus nr 21: „Viljandi valla ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;

• Viljandi Vallavalitsuse 9.10.2019 korraldus nr 2-3/995 „Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise

teenuse hindade kooskõlastamine“, millega kooskõlastati OÜ Ramsi VK tegevuspiirkondades

veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hinnad;

• Viljandi Vallavolikogu 28.02.2022 otsus nr 45 „Vee-ettevõtja määramine“, millega Aktsiaselts

Viljandi Veevärk on määratud kuni 1. november 2035 vee-ettevõtjaks Viljandi vallas Jämejala,

Peetrimõisa, Vana-Võidu, Pinska, Mustivere ja Mäeltküla külades ja Viiratsi alevikus

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud aladel.

• Viljandi Vallavolikogu 21.10.2015 otsus nr 247 „Vee-ettevõtja määramine“;

• Viljandi Vallavolikogu 30.01.2019 otsus nr 1-3/152 „Viljandi Vallavolikogu 21.01.2015 otsuse

nr 247 „Vee-ettevõtja määramine“ alapunkti 1.1 muutmine, millega Osaühing Ramsi VK on

määratud vee-ettevõtjaks Ramsi alevikus koos Rahetsema piirkonnaga Vardi külas

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud piirkondades;

• Viljandi Vallavolikogu 28.04.2021 otsus nr 1-3/346 „Viljandi Vallavolikogu 21.01.2015 otsuse

nr 247 „Vee-ettevõtja määramine“ muutmine, millega Osaühing Ramsi VK on määratud vee-

ettevõtjaks tähtajaga kuni 01.11.2035 Sinialliku külas (ühisveevärgiga kaetud Urmi tee, Vahe

tee, Sooniku tee, Sooniku põik ja Metsa tee piirkond“);

• Viljandi Vallavolikogu 29.12.2021 otsus nr 18 „Viljandi Vallavolikogu 21.01.2015 otsuse nr 247

„Vee-ettevõtja määramine“ muutmine, millega Osaühing Ramsi VK on määratud vee-

ettevõtjaks tähtajaga kuni 01.11.2035 Uusna, Valma ja Tänassilma külades ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga kaetud piirkondades;

• Viljandi Vallavolikogu 29.09.2023 otsus nr 164 „Vee-ettevõtja määramine“, millega Osaühing

Ramsi VK on määratud vee-ettevõtjaks tähtajaga kuni 01.11.2035 Sultsi külas ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniga kaetud alal;

• Viljandi Vallavolikogu 30.01.2019 otsus nr 1-3/152 „Viljandi Vallavolikogu 21.10.2015 otsuse

n 247 „Vee-ettevõtja määramine“ alapunkti 1.1 muutmine“;

• Viljandi Vallavolikogu 28. aprill 2021 otsus nr 1-3/346 Viljandi Vallavolikogu 21.10.2015

otsuse nr 247 „Vee-ettevõtja määramine“ muutmine;

• Viljandi Vallavolikogu 28.02.2018 otsusega nr 1-3/60 „Vee-ettevõtja määramine“ määrati

Põltsamaa Vesi OÜ (registrikood 10985184) vee-ettevõtjaks Viljandi vallas Kolga-Jaani aleviku

ja Leie küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud aladel alates ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni taristu omandiõiguse üleminekust.

• Viljandi Vallavolikogu 28.02.2018 määrus nr 19 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.

2.3. Vee erikasutuse keskkonnaload Vee erikasutusõiguse aluseks on vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi: veeluba), mis on vajalik

vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud juhtudel. Viljandi valla vee-ettevõtete kehtivad veeload on

toodud järgnevas tabelis:

Tabel 2.1. Veeload (31.03.2025 seisuga)

Vee erikasutaja Veeloa nr Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev

AS Viljandi Veevärk L.VV/326521 Viljandi linn, Viljandi vald – Jämejala küla, Mustivere küla, Peetrimõisa küla, Vana-Võidu

01.07.2015 - tähtajatu

Vee erikasutaja Veeloa nr Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev

küla, Viiratsi alevik

OÜ Ramsi VK L.VV/326101 Viljandi vald Uusna küla, Tänassilma küla, Valma küla

01.04.2015 - tähtajatu

OÜ Ramsi VK L.VV/332152 Paistu küla, Holstre küla, Kondi asula Intsu külas

01.01.2019 - tähtajatu

OÜ Ramsi VK L.VV/326481 Ramsi alevik, Päri, Pärsti Savikoti, Heimtali, Tohvri, Puiatu, Matapera ja Mustivere külad

01.10.2015 - tähtajatu

OÜ Ramsi VK L.VV/332150 Saarepeedi 01.01.2019 - tähtajatu

OÜ Ramsi VK L.VV/326503 Karula küla, Karula Kodu (AS hoolekandeteenused hooldekodu)

01.07.2015 - tähtajatu

OÜ Ramsi VK L.VV/328090 Mustla alevik, Suislepa küla, Soe küla, Kärstna küla

01.01.2017 - tähtajatu

OÜ Põltsamaa Vesi L.VV/331209 Kolga-Jaani alevik, Leie küla 01.10.2018 - tähtajatu

OÜ Ramsi VK L.VV/330083 Sinialliku küla 01.01.2018 - tähtajatu

Eesti Keskkonnateenused AS

KL-514242 Mustla jäätmejaam (sademeveepuhasti)

18.02.2022 - tähtajatu

Viljandi Haigla SA L.VV/330067 Jämejala küla 01.01.2018 - tähtajatu

Andmed: http://kotkas.envir.ee

2.4. Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed

Viljandi vallas paikneb 19 alla 2000 ie reoveekogumisala. Peetrimõisa küla Viljandi linnaga piirnev ala

paikneb üle 2000 ie Viljandi reoveekogumisalal. Viljandi valla reoveekogumisaladest annab ülevaate

järgnev tabel ning reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel.

Tabel 2.2. Reoveekogumisalad Viljandi vallas.

Reoveekogumisala nimetus

Vesikond Registrikood Tüüp Pindala (ha)

Reostus- koormus

Asula(d)

Viljandi Lääne-Eesti RKA0840491 >2000 ie 902,3 18724 Viljandi linn ja Viljandi valla Peetrimõisa küla

Intsu Lääne-Eesti RKA0840521 <2000 ie 4,7 110 Intsu küla

Paistu Lääne-Eesti RKA0840523 <2000 ie 15,7 360 Paistu küla

Puiatu 1 Lääne-Eesti RKA0840503 <2000 ie 8,3 100 Puiatu küla

Puiatu 2 Lääne-Eesti RKA0840495 <2000 ie 7,5 112 Puiatu küla

Päri Lääne-Eesti RKA0840504 <2000 ie 13,1 367 Päri küla

Ramsi Lääne-Eesti

RKA0840505 <2000 ie 52,2 1200 Ramsi alevik Loodi küla Vardi küla

Viiratsi Lääne-Eesti RKA0840508 <2000 ie 50,0 1359

Viiratsi alevik

Mustla Ida-Eesti RKA0840511 <2000 ie 63,6 600 Mustla alevik, Porsa

Reoveekogumisala nimetus

Vesikond Registrikood Tüüp Pindala (ha)

Reostus- koormus

Asula(d)

küla, Ülensi küla

Holstre Ida-Eesti RKA0840522 <2000 ie 9,2 196 Holstre küla

Kärstna Ida-Eesti RKA0840512 <2000 ie 11,8 303 Kärstna küla

Leie Ida-Eesti RKA0840526 <2000 ie 8,2 180 Leie küla

Kolga-Jaani Ida-Eesti RKA0840527 <2000 ie 27 424 Kolga-Jaani alevik

Uusna Ida-Eesti RKA0840507 <2000 ie 15,6 317 Uusna küla

Saarepeedi Ida-Eesti RKA0840513 <2000 ie 17,4 340 Saarepeedi

Soe Ida-Eesti RKA0840510 <2000 ie 15,9 290 Soe küla

Suislepa Ida-Eesti RKA0840509 <2000 ie 15,8 326 Suislepa küla

Tänassilma Ida-Eesti RKA0840591 <2000 ie 13,8 180 Tänassilma küla

Valma Ida-Eesti RKA0840593 <2000 ie 8,5 82 Valma küla

Vana-Võidu Ida-Eesti RKA0840506 <2000 ie 20,2 397 Vana-Võidu küla

Andmed: Keskkonnaportaal, 16.05.2025 seis

Viljandi vallas paikneb purgimissõlm Mustla reoveepuhasti juures ning see teenindab peamiselt

Viljandi valla lõunaosa (Mustla, Soe, Suislepa ja Kärstna). Suurel osal Viljandi valla territooriumist on

lähim reovee purgimissõlm Viljandi reoveepuhasti territooriumil (Tartu tn 123). Kolga-Jaani alevikule

ja selle lähedusse jäävatele küladele on lähim purgimissõlm Põltsamaa linnas Põltsamaa

reoveepuhasti territooriumil (J. Kuperjanovi tn 7), Leie külast ja Otikülast on ca 30 km nii Viljandi kui

Põltsamaa reoveepuhastini.

3. KESKKOND

3.1. Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus Viljandi vald paikneb Viljandimaa kesk-, kirde- ja kaguosas, ümbritsedes Viljandi linna. Vald piirneb

edelast Mulgi vallaga, lääne ja loode poolt Põhja-Sakala vallaga, kirdest Põltsamaa vallaga, idast Elva

valla ning Võrtsjärvega, lõunast Tõrva vallaga. Valda läbivad põhimaanteedest Tartu-Viljandi-Kilingi-

Nõmme, tugimaanteedest Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia, Viljandi-Põltsamaa ning Viljandi-Rõngu

maantee.

Joonis 3.1. Viljandi valla asend (Allikas: Maa-amet)

Viljandi vald paikneb Sakala kõrgustikul, mis ulatub Põhja-Lätist Navesti jõeni, piirneb läänes Soomaa,

idas Võrtsjärve madaliku ja edelas Metsepole madalikuga. Sakala kõrgustik on kujunenud Kesk-

Devoni liivakiviplatoost, pinnamoelt orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, maastik on

vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust

jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate.

Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune Tänassilma–

Viljandi–Raudna ürgorg, sellega on ühinenud Õisu–Kõpu laugeveeruline org ning Sinialliku

mitmekesise vormistikuga org. Sinialliku ja Viraski oja kallastel paljanduvad Kesk-Devoni Aruküla

lademe liivakivid, moodustades Loodi põrgus maalilise paljandi. On ka vanu orge, mida osaliselt

täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu,

oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi.

Kõrgustiku jalam paikneb 50–55 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 60–70 meetrist Viljandi

ümbruses 128 meetrini Sürgaveres.

Pinnakate valla territooriumil on suhteliselt paks. Mullastiku kaart on Sakala kõrgustiku, sh Viljandi

valla aladel väga mitmekesine, kuna looduslikud tingimused varieeruvad piirkonnas suhteliselt palju.

Umbes poolt Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning nendega koos leetjad ja

gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavad leetjad mullad, ida pool on gleistunud

leetjad ja leostunud gleimullad.

Sakala kõrgustik vabanes mandrijääst umbes 470 aasta jooksul. Mandrijää sulamisel jääserva

seisakutel või jää ajutistel pealetungidel, kuhjunud suurematest jäämassides olnud settekogustest

moodustusid küngastikud Paistu - Holstre kohal, millest on moodustunud looduspargi idaosas asuvad

metsased mõhnastikud: Polli mäed ja Holstre mäed ning nende kirdepiirile jääv Nõmme liivik.

Pinnakate. Maapinda katab kvaternaarne pinnakate, mille paksus ulatub 2-5 meetrist valla idaosas

(Võrtsjärve ümbrus) 20-40 meetrini valla lääneosas, olles kohati isegi kuni 50 meetri paksune.

Pinnakate algab saviliiva ja liivsaviga, mis vaheldub kruusa ning veerisega. Kihi paksus on valdavalt

12-15 meetrit. Sügavamal, 23-30 meetri sügavusel, esineb savi ning algavad liivakivi kihid.

Pinnasevesi esineb peamiselt moreeni sees olevates liivakihtides ja –läätsedes. Veetase moreenisse

rajatud salvkaevudel on 2-5 meetri sügavusel maapinnast, paksema pinnakattega aladel sügavamal,

10-15 meetri sügavusel. Suurvee perioodil on pinnasevesi maapinnast 1 meetri sügavusel.

Pinnasevee seisund sõltub aasta ilmastikutingimustest ning veetase kõigub suure amplituudiga.

Hüdrogeoloogia

Teadaolevalt on põhjaveekogumitest Viljandi valla territooriumil:

- Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas;

- Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas;

- Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas;

- Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas;

- Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas;

- Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas;

- Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas.

Enim Viljandi valla asulate ühisveevärgis rakendatavaid puurkaevusid avab Siluri-Ordoviitsiumi

põhjaveekogumit Devoni kihtide all, arvukuselt järgnevad Kesk-Devoni, Kesk-Alam-Devoni ja

Ordoviitsium-Kambriumi (n. Jämejala II puurkaev) põhjaveekogumit avavad puurkaevud.

3.2. Põhjavesi, põhjavee kaitstus Põhjavesi on maapõues sisalduv vesi ning põhjaveekiht on vett sisaldav ja andev maapõue osa.

Põhjavee kaitstuse all mõistetakse veekihi kaetust vett vähe läbilaskvate kivimikihtidega, mis takistab

reoainete imbumist põhjavette. Reostuskaitstus sõltub eeskätt katva pinnasekihi paksusest, selle

litoloogilisest koostisest, filtratsiooniomadustest ja aeratsioonivööndi paksusest ning

sorptsioonivõimest. Olulised on ka reoaine omadused – migreerumisvõime, keemiline püsivus,

sorbeerumus ja reaktsioon reoaine – kivim – põhjavesi. Loetletud tingimustest on olulisemateks

pinnakatte paksus ja litoloogiline koostis ning nendest tulenevad filtratsiooniomadused, seda nii

survelise kui ka surveta põhjavee puhul.

Arvestades eelmainitud kriteeriume, on maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekihi loodusliku

kaitstuse hinnang pindmise reostuse seisukohalt järgmine (Perens, jt. 2003): kaitsmata alad (väga

kõrge reostusohtlikkus): alvarid; moreeni ≤ 2 m (k = 0,01–0,5 m/d); liiv, kruus ≤ 20 m (k = 1–5 m/d);

Nõrgalt kaitstud alad (kõrge reostusohtlikkus): moreeni 2–10 m (k = 0,01–0,5 m/d); savi, liivsavi ≤ 2 m

(k = 0,0001–0,005 m/d); Keskmiselt kaitstud alad (keskmine reostusohtlikkus): moreeni 10–20 m (k =

0,01–0,5 m/d); savi, liivsavi 2–5 m, (k = 0,0001–0,005 m/d); Suhteliselt kaitstud alad (madal

reostusohtlikkus): moreeni > 20–50 m (k = 0,01–0,5 m/d); savi > 5–10 m (k = 0,0001–0,005 m/d);

Kaitstud alad (väga madal reostusohtlikkus): moreeni > 50 m; savi > 10 m.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on Viljandi vallas

maapinnalt esimene veekiht reostuse eest enamasti suhteliselt kaitstud, vähemal määral leidub

keskmiselt kaitstud ning kohat ka nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkondi.

Joonis 3.2. Viljandi valla põhjavee kaitstus. Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart, OÜ EGK.

3.3. Kinnitatud põhjaveevaru Keskkonnaministri 16.07.2009 käskkirjaga nr 1156 „Tomuski veehaarde kesk-alam-devoni-siluri

põhjaveevarude kinnitamine aastateks 2010-2037“ on põhjavee tarbevaru AS-le Viljandi Veevärk

kinnitatud järgnevalt:

Veehaare Kasutatav

veekiht

Puurkaevu katastri number

Põhjaveevaru m3/d

Kategooria Tarbevaru

kasutamise aeg

Tomuski D2-1-S 7213; 7244;

16047…16051 7000 T1 01.01.2037

3.4. Pinnavesi Viljandi vald paikneb Lääne- ja Ida-Eesti vesikonna piirialal ning on paljude vooluveekogude lähteks.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel on Viljandi valla veekogude kohta 248 kirjet, sh 32

looduslikku järve, 38 paisjärve, 25 tehisjärve, 11 jõge, 47 oja, 34 peakraavi. Allpool on lühidalt

kirjeldatud olulisimaid.

Ida-Eesti vesikonna vooluveekogud. Viljandi valla ida- ja lõunapoolsed alad asuvad Tänassilma, Ärma

(Tänassilma jõe lisajõgi), Tarvastu ja Õhne jõe valgalal, Ida-Eesti vesikonnas. Tänassilma jõgi

(VEE1018000) algab Viljandi järve kirdeotsa lähedalt ürgorust, jõe pikkus on 39,9 km ning valgala on

448,7 km2. Suurvee ajal saab jõgi vett veelahkmelisest Viljandi järvest ja Uueveski ojast. Tänassilma

jõe seisund on 2023. aasta seisuga1 halb. Mittehea seisundi põhjustena on kuni jõe lähtest kuni Ärma

jõeni märgitud hüdromorfoloogia, muutuvad hapnikuolud ning toitained, Ärma jõest suudmeni väga

aeglane vool, ebasobiv seirekoht ja reostus.

Tähtsaim lisajõgi, Ärma jõgi (VEE1018300), algab Sakala kõrgustiku lõunaosa idaküljelt Pahuvere

lähedalt, voolab põhjasuunas ning suubub Vana-Võidu ja Uusna vahel paremalt Tänassilma jõkke.

Ärma jõe pikkus on 41,8 km ning tema valgla (197 km2) moodustab Tänassilma jõe valglast 44%.

Ärma jõe seisundit ei ole hinnatud.

Lääne-Eesti vesikonna vooluveekogud. Lääne-Eesti vesikonnast saavad vallast alguse Raudna jõgi

(VEE1139100), selle lisajõgi Lemmjõgi ning Sinialliku ja Everti ojad, mis suubuvad mõlemad Raudna

jõkke. Raudna jõgi saab alguse Viljandi järvest ja suubub Halliste jõkke. Raudna jõe pikkus on 62,5 km

ning valgla 1122,5 km2. Raudna jõe seisund on Sinialliku ojani hea, Sinialliku ojast Lemmjõeni kesine

ja Lemmjõest suudmeni halb. Mittehea seisundi põhjuseks on Cd ja Hg elustikus.

Seisuveekogud. Suurim järv paikneb valla territooriumil vaid osaliselt: valla idapiiril on Võrtsjärv

(VEE2083800, pindala ca 27 000 ha) ning kuhu suubub Tänassilma jõgi, üks kolmest olulisemast

sissevoolust (peale Väike-Emajõe ja Õhne jõe, vooluhulk ületab 2m3/s). Võrtsjärve seisund on halb,

kalades on tuvastatud Hg. Mittehea seisundi põhjuseks on toodud kaugkanne, sadenemine

atmosfäärist, madal veetase ja kõrge õhutemperatuur.

Suurim tervikuna Viljandi vallas asuv järv on Ida-Eesti vesikonda kuuluv Veisjärv (VEE2099400), mille

pindala on ca 480 ha, valgla suurus 26,1 km2. Järve edelaküljest voolab Õhne kanali kaudu välja Õhne

1 “Eesti pinnaveekogumite seisundi 2023. aasta ajakohastatud vahehinnang“, 2024

jõgi, mis suubub Võrtsjärve. Veisjärv kuulub Rubina looduskaitseala koosseisu. Veisjärve seisund on

2023. aasta seisuga halb. Mittehea seisundi põhjuseks on toitained.

Suuruselt järgmine on Lääne-Eesti vesikonda kuuluv Karula järv (VEE2074800), mille pindala on 22,1

ha, valgla suurus 32,2 km2. Järvest põhja pool asub soostunud ja võsastunud nõgu, mille kaudu

voolab järve Uueveski oja, lõuna pool muutub järv sujuvalt kitsamaks ja selle tipust voolab välja

Uueveski oja. Lisaks Uueveski ojale saab järv vett allikatest. Järv kuulub Uue-Võidu maastikukaitseala

koosseisu. Karula järve seisundit hinnatud ei ole.

Valda jääb palju väiksemaid kohaliku tähtsusega järvi: Päidre järv (VEE2089500), Aidu järv

(VEE2090600), Holstre järv (VEE2090400), Sinialliku järv (VEE2083600), Rõika järv (VEE2083400) jpt.

3.5. Looduskaitse Keskkonnaportaali andmetel paiknevad osaliselt või täielikult Viljandi vallas järgmised rahvusvahelise

tähtsusega kaitsealad:

Natura loodusalad

• Otiküla loodusala RAH0000651

• Paistu loodusala RAH0000272

• Tänassilma loodusala RAH0000267

• Sinialliku loodusala RAH0000273

• Tilli loodusala RAH0000264

• Kiviaru loodusala RAH0000263

• Heimtali loodusala RAH0000274

• Kullamäe loodusala RAH0000261

• Leppoja loodusala RAH0000266

• Muti loodusala RAH0000271

• Parika loodusala RAH0000628

• Palakmäe loodusala RAH0000607

• Võrtsjärve loodusala RAH0000595

• Alam-Pedja loodusala RAH0000577

• Soomaa loodusala RAH0000550

• Rubina loodusala RAH0000004

Natura linnualad:

• Parika linnuala RAH0000081

• Soomaa linnuala RAH0000082

• Alam-Pedja linnuala RAH0000123

• Võrtsjärve linnuala RAH0000104

• Rubina linnuala RAH0000097

Ramsar

• Soomaa rahvuspark RAH0000058

• Alam-Pedja looduskaitseala RAH0000053

Viljandi vallas on järgmised kaitstavad hoiualad:

• Palakmäe hoiuala KL02000106

• Võrtsjärve hoiuala KL02000172

• Võrtsjärve hoiuala KL02000173

Kaitsealad:

• Kivisaare liigikaitseala KL01000044

• Järveküla looduskaitseala KL01000093

• Parika looduskaitseala KL01000190

• Leppoja looduskaitseala KL01000319

• Kuninga-Rimmu looduskaitseala KL01000729

• Alam-Pedja looduskaitseala KL01000455

• Rubina looduskaitseala KL01000192

• Soomaa rahvuspark KL01000269

• Viira looduskaitseala KL01000701

Kaitsealused pargid ja puistud:

• Heimtali park KL01200577

• Vana-Võidu park KL01200064

• Tarvastu metsapark KL01200194

• Vardi park ja allee KL01200544

• Soosaare põlispuude grupp KL01200207

• Tarvastu mõisa park PL01000098

• Kärstna park KL01200463

Maastikukaitsealad:

• Varesemägede maastikukaitseala KL01000445

• Uue-Võidu maastikukaitseala KL01000048

• Kullamäe maastikukaitseala KL01000501

• Loodi looduspark KL01000241

• Viljandi maastikukaitseala KL01000279

• Muti maastikukaitseala KL01000537

Kaitsealuste liikide püsielupaiku on valla territooriumil registreeritud 65, üldjuhul on tegemist

hajaasustuses elavate liikidega (metsis, must-toonekurg, erinevad kotkaliigid, kanakull jt).

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse on kantud Sinialliku oja

Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee sillast suubumiseni Raudna jõkke (VEE1139900) ja Raudna jõgi

Sinialliku oja suudmest Kõpu jõe suudmeni (VEE1139100).

Vääriselupaiku on Viljandi valla territooriumil registreeritud 337.

Kaitstavaid üksikbjekte on registreeritud 39 (puud või puudegrupid, rändrahnud). Üldjuhul paiknevad

kaitstavad loodusobjektid/kaitsealad ja vääriselupaigad hajaasustusega aladel, kuid need võivad

paikneda sademevee ärajuhtimiseks kasutatavate kraavide läheduses.

Viljandi vallaga on seotud järgmised kavandatavad kaitstavad alad:

• Vana-Võidu mõisa park PL01000099

• Kärstna mõisa park PL01000025

• Metsavajakute looduskaitseala (Aidu küla, Heimtali küla, Hendrikumõisa küla, Holstre küla,

Intsu küla, Loodi küla, Pirmastu küla, Rebase küla, Sultsi küla)

• Metsaelupaikade looduskaitseala (Heimtali küla, Jakobimõisa küla, Jõeküla küla, Lalsi küla,

Maltsa küla, Meleski küla, Muksi küla, Odiste küla, Rebaste küla, Sooviku küla, Vardi küla,

Villa küla)

• Metsaalade looduskaitseala (Lasari küla, Veelikse küla, Järtsaare küla, Taganurga küla)

• Loodusmetsade looduskaitseala (Järtsaare küla, Jõeküla küla, Lalsi küla, Otiküla küla, Rebaste

küla, Taganurga küla, Turva küla

4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 4.1. Üldandmed

Viljandi vald paikneb Viljandimaa kesk-, kirde- ja kaguosas, ümbritsedes Viljandi linna. Vald piirneb

edelast Mulgi vallaga, lääne, loode ja põhja poolt Põhja-Sakala vallaga, kirdest Põltsamaa vallaga,

idast Tartu valla ning Võrtsjärvega, lõunast Tõrva vallaga.

Viljandi valda läbivad Viljandi–Tartu, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia, Viljandi–Rõngu ja Viljandi–Pärnu

maantee ning Tallinna–Rapla–Viljandi raudtee.

Viljandi vald on pindalalt Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus. Rahvaarvult edestab Viljandi

valda Viljandi linn. Viljandi valla pindala on 1371,64 km2, rahvaarv 13 949 ning asustustihedus 10,2

elanikku km2 kohta. Viljandi vallas on 4 alevikku (Mustla, Kolga-Jaani, Ramsi ja Viiratsi) ning 126 küla.

Viljandi valla vallamaja asub Viljandi linnas aadressil Kauba 9.

Viljandi valla ettevõtjad tegutsevad mitmesugustes valdkondades – puidutöötlemine,

põllumajanduslik tootmine, sh seakasvatus ja piimakarjakasvatus, lihatöötlemine, turbatootmine,

kaubandus, teenindus, kalandus, turism. Vallas asuvad tuntud ettevõtted nagu Rakvere Farmid AS,

Oskar LT AS, Ramsi Turvas AS, Rootsi Mööbel OÜ, Eesti Turbatooted AS, Viiratsi Saeveski AS, OÜ

Karter, OÜ Fraxinus, OÜ Heimtali Hobusekasvandus, Saimre talu, Vana-Võidu Autokeskus, Nurmberg

OÜ jt. Viiratsi alevikus asutas BM Trade OÜ 2012. aastal angerjakasvanduse, kus suur osa toodangust

nii toorelt kui ka töödelduna läheb ekspordiks. Viljandi vallas asub ka Eesti suuremaid üldhaiglaid –

sihtasutus Viljandi Haigla, mis on valla ja kogu Viljandimaa suuremaid tööandjaid.

Viljandi vallas Vana-Võidu külas annab kutseharidust üks kahest Viljandimaa kutseõppeasutusest –

Viljandi Kutseõppekeskus. Vallas annavad alus- ja põhiharidust Heimtali Põhikool, Holstre Kool

(lasteaed-põhikool), Jaagu Lasteaed-Põhikool (hariduslike erivajadustega lastele, eraomandis),

Kalmetu Põhikool Tänassilma külas, Kolga-Jaani Kool, Leie Lasteaed Sipelgapesa, Leie Kool, Paistu

Kool (lasteaed-põhikool), Saarepeedi Kool (lasteaed-põhikool), Tarvastu Lasteaed (lasteaiarühmad

Mustlas, Soel ja Kärstnas), Tarvastu Gümnaasium, Viiratsi Kool (põhiharidus I ja II kooliastmes), Uusna

Lasteaed Tõruke, Ramsi Lasteaed „Taruke“, Viljandi valla lasteaed „Päikesekiir“ Päri külas, Vana-

Võidu lasteaed, Viiratsi Lasteaed „Rüblik“ ning Ämmuste Kool (hariduslike erivajadustega laste kool).

Huvikoolina tegutsevad Mustlas Tarvastu Muusika- ja Kunstikool ning Päri külas Päri Spordihoone2.

Mustlas paikneb Eesti vanim rahvaraamatukogu (1860).

Viljandi vallas asub mitmeid põnevaid mõisakomplekse: Vana-Võidu, Heimtali, Pärsti, Kärstna,

Tarvastu jt. Vana-Võidu mõis on seotud Viljandi Kutseõppekeskusega, Heimtali mõis Heimtali

põhikooliga. Heimtali mõisas äratavad peale renoveeritud peahoone erilist tähelepanu viinaköök ja

spordihooneks renoveeritud ringtall. Kärstna mõisa peahoones töötab raamatukogu ja lasteaed,

Pärsti mõisa peahoone on ilusamaid puitmõisaid Eestis. Mitmed Vana-Võidu mõisa hooned on

ümberehitamise käigus saanud kutseõppekeskuse nüüdisaegseteks õppehooneteks.

Viljandi valla territooriumil asub Loodi looduspark. Valla tuntumad loodusobjektid on Viiralti tamm,

Siniallikas, Loodi põrguoru paljand, Loodi lehisepuistu ja Varesemägede maastikukaitseala. Mitmed

huvitavad matkarajad, sh ümber Viljandi järve kulgev rada, pakuvad suvel lusti matkajatele ja talvel

suusasõpradele. Viljandi vallas Võrtsjärve kaldal asub ka Viljandimaa suurim seikluspark – Valma

puhkelaager-seikluspark. Rahvaspordiga tegelemiseks pakub suurepäraseid võimalusi Holstre-Polli

2 Andmed: www.ehis.ee.

spordi- ja puhkekeskus. Holstre-Nõmme motokrossirajal toimuvad motokrossisõidud.

Lennuhuvilistele pakub võimalusi Päri külas asuv lennuväli.

4.2. Rahvastik Viimase kümne aasta jooksul on elanike arv nii Viljandi maakonnas kui Viljandi vallas pidevalt

vähenenud. Viljandi valla elanikkond on võrreldes 2010. aastaga vähenenud 1539 elaniku võrra

(10,3%), Viljandi maakonnas 5192 inimese võrra (10,3%). Vastavalt Statistikaameti andmebaasi

tabelile RV0282U on Viljandi maakonna ja valla elanike arvud 1. jaanuari seisuga olnud järgnevad:

Tabel 4.1. Elanike arv 1. jaanuari seisuga Viljandi vallas ja Viljandi maakonnas (Andmed: Statistika

andmebaas).

2010 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Viljandi vald* 15000 14039 13990 13806 13685 13569 13686 13758 13407 13450 13526 13461

Viljandi maakond 50360 47010 47853 47288 46782 46371 46161 45877 45411 45637 45543 45168

*Elanike arv on saadud endiste Kolga-Jaani, Paistu, Pärsti, Saarepeedi, Tarvastu ja Viiratsi valla elanike arvude

liitmisel, 2018.a. alates on valdade liitumise järgsed andmed.

Viljandi vallas on nii loomulik iive kui ka rändeiive negatiivne. Väljarände peamine põhjus on tööjõu

ootustele vastavate töökohtade nappus. Elanike arvu vähenemine on Viljandi vallas siiski olnud

mõnevõrra aeglasem kui maakonnakeskusest Viljandist kaugemale jäävates valdades.

Viljandi valla rahvastikupüramiid on alusel kahanev, kajastades vanemaealiste inimeste osakaalu

suurenemist ning sündimuse kahanemist.

Joonis 4.1. Viljandi valla rahvastikupüramiid, 2021 rahvaloenduse alusel. Allikas: Statistikaamet

4.5. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutajad

Viljandi valla asulate ÜVK-süsteeme haldavad OÜ Ramsi VK, AS Viljandi Veevärk ja Põltsamaa Vesi

OÜ.

OÜ Ramsi VK teeninduspiirkonna moodustavad Tänassilma, Uusna, Valma, Heimtali, Holstre, Intsu,

Karula, Kärstna, Matapera, Mustivere, Mustla, Mäeltküla, Paistu, Puiatu, Päri, Pärsti, Ramsi,

Ruudiküla, Saarepeedi, Savikoti, Soe, Suislepa, Tohvri, Tusti ja Vasara.

AS Viljandi Veevärk teeninduspiirkonna moodustavad Viiratsi, Vana-Võidu, Jämejala, Mustivere,

Peetrimõisa ja Pinska.

Põltsamaa Vesi OÜ teeninduspiirkonna Viljandi valla territooriumil moodustavad Kolga-Jaani alevik ja

Leie küla.

Ramsi VK OÜ on asutatud 01.04.1994a. munitsipaalettevõttena ja kujundatud ümber 31.12.1997.a.

osaühinguks Ramsi VK. Ettevõtte omanik on 100% Viljandi vald. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on

Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondade tarbijate joogiveega varustamine ja reovee

ärajuhtimine ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamine. Ettevõte osutab vee- ja

kanalisatsiooniteenust ka endise Tarvastu valla asulates (alates 01.aprillist 2014). Konkreetsemalt

osutatatakse ÜVK teenuseid Viljandi vallas Ramsi alevikus, Uusna, Tänassilma, Valma, Päri, Heimtali,

Matapera, Kutsari, Tohvri, Oksa, Mustivere, Pärsti, Savikoti, Paistu, Holstre, Intsu, Saarepeedi,

Sinialliku, Mäeltküla, Ruudiküla, Vasara ja Tusti külades, Puiatu Erikooli piirkonnas ning Mustla

alevikus, Soe, Suislepa ja Kärstna külades. Seoses haldusreformiga ühinesid Viljandi vallaga Tarvastu

ja Kolga-Jaani vald, mistõttu on endise Tarvastu valla ühisveevärgi piirkonnad Mustla alevik, Soe,

Suislepa ja Kärstna küla Viljandi valla koosseisus.

Viljandi Veevärk AS on 100% Viljandi linnale kuuluv vee-ettevõte. Ettevõtte põhitegevusaladeks on

veevarustuse (vee kogumine puurkaevudest, töötlemine ja veega varustamine) ja

kanalisatsiooniteenuse (reovee kogumine ja bioloogiline puhastamine) pakkumine Viljandi linnas ja

Viljandi vallas. Viljandi vallas osutab ettevõte veemajandusteenuseid Viiratsi alevikus, Vana-Võidu,

Jämejala, Mustivere, Pinska ja Peetrimõisa külades.

Viljandi valla ja Viljandi linna ÜVK-ga kaetud ala ulatuse ning ÜVK kasutamise ja arendamise tingimusi

määratleb Viljandi linna, Viljandi valla ning AS Viljandi Veevärk vahel sõlmitud haldusleping.

Ettevõtte vaba käibekapital, mida võiks vajadusel jooksvalt kasutada ettevõtte poolseks projektide

finantseerimiseks või investeerimiseks omavahenditest, oli 2019. aasta detsembri lõpu seisuga

kahjuks negatiivne -146 959 eurot.

Leie ja Kolga-Jaani asulate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteeme opereerib alates 1. jaanuarist

2018. a. Põltsamaa Varahalduse OÜ, varem opereeris nimetatud asulaid Põltsamaa Vallavara OÜ.

Alates 14.juulist 2020.a on Põltsamaa Varahalduse OÜ uueks ärinimeks Põltsamaa Vesi OÜ

(registrikood 10985184).

Põltsamaa Vesi OÜ on 100 %-liselt Põltsamaa vallale kuuluv vee-ettevõte.

Viljandi valla territooriumil asub ka väiksemaid ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteeme, mis ei

kuulu Viljandi vallale või piirkonna vee-ettevõtetele ja mille kaudu veeteenuse osutajaks on nende

omanikud või valdajad, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses vee-

ettevõtjale sätestatud nõuded ja kohustused nii kaua, kuni neid ei ole määratud vee-ettevõtjaks

ÜVVKS § 7 lg 5 alusel.

4.3. Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele Veeteenuse hinnad AS Viljandi Veevärk Viljandi valla teeninduspiirkondades Konkurentsiamet on 27.09.2024 otsusega 9-3/2024-022 kooskõlastanud AS-le Viljandi Veevärk järgmised vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid (lisandub käibemaks):

Tasu võetud vee eest (käibemaksuta): 1,48 €/m³

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest (käibemaksuta): 1,74 €/m³

Tariifid kehtivad alates 01.11.2024 kogu AS Viljandi Veevärk teeninduspiirkonnas, millesse Viljandi

valla asulatest kuuluvad Viiratsi alevik, Vana-Võidu küla, Jämejala küla, Peetrimõisa küla ja Mustivere

küla.

Veeteenuse hinnad OÜ Ramsi VK Viljandi valla teeninduspiirkondades

Ramsi ja Mustla alevikus, Päri, Heimtali, Puiatu (Erikooli piirkond), Savikoti, Pärsti (Kurika ja Pärsti),

Tohvri, Mustivere (Karu, Oksa), Matapera (Kutsari, Männi tee), Paistu, Holstre, Intsu (Kondi asula),

Saarepeedi, Karula, Mäeltküla, Ruudiküla, Vasara, Tusti, Tinnikuru, Kärstna, Soe, Rüüsa, Suislepa,

Sinialliku, Puiatu (küla piirkond), Uusna, Tänassilma, Valma külades kehtivad alates 1. aprillist 2023.a.

ühtsed vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad (Tabel 4.2). Hinnad on kehtestatud Konkurentsiameti

27.02.2023 otsusega nr 9-3/2023-007.

Tabel 4.2. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid OÜ Ramsi VK teeninduspiirkondades

Teenus Teenuse hind €/1m3 (käibemaksuta)

Vee võtmine 1,78

Reovee ärajuhtimine ja puhastamine I grupp 2,47

Reovee ärajuhtimine ja puhastamine II grupp 2,91

Reovee ärajuhtimine ja puhastamine III grupp 3,74

Põltsamaa Vesi OÜ3 veeteenuse hinnad Kolga-Jaani alevikus ja Leie külas

Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad (käibemaksuta) on alates 01.01.2021 järgnevad:

• Tasu võetud vee eest: 1.58 €/m3;

• Tasu reovee ärajuhtimise eest: 1,75 €/m3.

3 Põltsamaa Varahalduse OÜ määrati Kolga-Jaani aleviku ja Leie küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud aladel vee-ettevõtjaks Viljandi Vallavolikogu 28.02.2018 otsusega nr 1-3/60 „Vee-ettevõtja määramine“. Alates 14.07.2020 on Põltsamaa Varahalduse OÜ uueks ärinimeks Põltsamaa Vesi OÜ (registrikood 10985184).

5. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OLEMASOLEV

OLUKORD

5.1. Üldist

5.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Peatükis 5 käsitletakse Viljandi valla asulate olemasolevate ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonirajatiste seisukorda. ÜVK-rajatiste asukohad, üldplaneeringuga

määratletud ÜVK arengualate ja reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel,

need on võetud aluseks investeeringuplaanide koostamisel.

Andmed Viljandi valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva

seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad AS-lt Viljandi Veevärk, OÜ-lt Ramsi

VK, OÜ-lt Põltsamaa Vesi ja Viljandi Vallavalitsuselt.

5.1.2. Sademeveekanalisatsioon Sademevesi juhitakse Viljandi valla asulates kraavide või sademeveetorustike abil

veekogudesse või eesvooludesse ja kraavidesse. Kui põllumaa jaoks ehitatud

kuivendussüsteemid ei taga vajalikku liigvee äravoolu, tuleb sademeveekanalisatsiooni

kavandamisel tagada sademevee ärajuhtimine sellise eesvooluni, mis suudab vastu võtta

vajaliku vee koguse. Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest kogunev

sademevesi tuleb puhastada õli-liivapüüduritega. Maapinna planeerimisel tuleb tagada

vee äravool loomulikus suunas, mitte takistada vee äravoolu või tekitada tammi.

Sademevett ei tohi suunata naaberkinnistule. Piirkonda sobiva lahenduse valikul tuleb

lähtuda olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast ja pinnavormidest,

olemasolevast taristust ja teguritest, mis määravad ära lahenduse teostatavuse,

võimalused ja tehnilise lahenduse.

Käesoleva ÜVK arendamise kavaga määratakse vee-ettevõtete tegevuspiirkonnas asuvad

ja avalikus huvis kasutatavad sademevee rajatised ühiskanalisatsiooni osaks.

Ühiskanalisatsiooni osaks määratud rajatisteks on sademevee kraavid, sademeveetorud,

sh drenaažitorud, sademevee restkaevud, sademevee vaatluskaevud ning sademevee

pumplad.

Ühiskanalisatsiooni osaks ei määrata:

• maaparandussüsteeme maaparandusseaduse tähenduses;

• Transpordiameti kinnistutel või riigimaantee koosseisus asuvaid rajatisi;

• kinnistu tarbeks spetsiaalselt ehitatud sademevee rajatisi (sh avalikul tänaval/teel

asuvaid, kui avalikult kasutataval maal ei ole rajatisega ühendatud ühtegi avalikul teel

asuvat restkaevu);

• kaugkütte süsteemi drenaažitorustikke, äriühingutele/ettevõtetele kuuluvaid

sademevee rajatisi;

• ühiskanalisatsiooni osaks ei ole erakinnistutel olevad lokaalsed

sademeveesüsteemid (sh drenaažisüsteemid) ning looduslikud veekogud (ojad, jõed,

järved).

Piirkondades, kus puudub sademeveekanalisatsioon, on lahenduseks sademevee

pinnasesse immutamine.

Mustla alevikus kasutatakse sademevee ärajuhtimisel suures osas kraave. Kraavid

vajavad hooldamist.

Tabel 4.1. Sademevee kraavid (ÜVK osa)

Asum/küla Kraavide pikkus jm Valgalasid tk

Mustla alevik 1405 3

Lahkvoolseid sademevee torustikke on rajatud 8 asula territooriumil.

Tabel 4.2. Sademevee torustikud

Asum/küla Sademeveetorustik jm Drenaaž jm Valgalasid tk

Viiratsi 2095 3

Mäeltküla 1015 1

Vana-Võidu 1905 4

Uusna 400 160 1

Heimtali 430 1

Mustla 1405 3

Paistu 1120 1

Kolga-Jaani 230 1

KOKKU 8600 160 15

Sademevee kvaliteet

Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse §-s 129, mille

kohaselt suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019

määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-

ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse

piirväärtustele ja vee erikasutuse keskkonnaloaga (veeloaga) või kompleksloaga

määratud heitkogustele. Veeluba on veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui

juhitakse suublasse saasteaineid ning kui suublasse juhitakse sademevett

jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja

muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sademevee

suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide

seisund ei halveneks.

Valgalade kaardistamine

Käesoleva töö käigus kaardistati tiheasustusala sademeveesüsteeme valgalade põhiselt

ning anti igale valgalale hinnang 5 palli süsteemis:

5 – väga hea;

4 – hea;

3 – rahuldav;

2 – kesine;

1 – halb.

Sademeveesüsteemide valgalade hinnanguid Viljandi valla asulate lõikes iseloomustab

alljärgnev tabel:

Tabel 4.3. Sademeveesüsteemide valgalade hinnangute koondtabel

Asum/küla Valgalasid

kokku

Väga hea Hea Rahuldav Kesine Halb

Viiratsi 3 1 2

Mäeltküla 1 1

Vana-

Võidu

2 2

Uusna 1 1

Heimtali 1 1

Mustla 5 5

Paistu 1 1

Kolga-

Jaani

1 1

Kokku 15 2 4 7 2 0

Lisas 3 on toodud peamised andmed valgalade kohta (pindala, sademeveetorustike

pikkus, kraavide pikkus, drenaaži pikkus, suubla, valgala sademeveesüsteemide

seisukorra hinnang).

5.1.3. Tuletõrje veevarustus Viljandi valla ÜVK piirkonnas peab normikohane tuletõrje veevarustus vastama

perspektiivselt Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus”. Üheastmeliste puurkaevpumplate korral pole tehniliselt võimalik

tuletõrjevee tagamine vastavalt standardi nõuetele ühisveevõrgu baasil. Seega jääb

ainsaks võimaluseks kasutada tuletõrje veemahuteid ja looduslikke veevõtukohti.

Torustike ja pumplate dimensioneerimisel on arvestatud, et vajalik tulekustutusvee

vooluhulk on:

• korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas – 15 l/s;

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s.

Veevõrgus ei tohi vabarõhk tulekahju ajal veevõtupunktis (hüdrandis või kinnistu

liitumispunktis) langeda alla 100 kPa (rõhukõrgus 10 m veesammast).

Mahutite mahu arvutamisel on arvestatud, et neis oleks lisaks tarbevee reguleermahule

pidevalt tagatud ka vajalik tulekustutusvee hulk:

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas Qtuli = 10 x 3,6 x 3 = 108 m3;

• muul juhul Qtuli = 15 x 3,6 x 3 = 162 m3.

Veevärgi ehitusprojektile tuleb lisada veevärgi haldaja kinnitus vajaliku koguse veehulga

kättesaadavuse kohta ja veevõtu tingimused.

Ühisveevärgi kasutamist kustutusvee allikana tuleb põhjalikult kaaluda, arvestades

veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja alternatiivsete veeallikate kasutamise

võimalusi. Juhul kui vooluhulgad on kustutusvee jaoks väga suured võrreldes igapäevase

veevajadusega, tuleb kaaluda muid võimalikke lahendusi.

Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200

m, arvestusega, et kõik hooned ja rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi,

ei tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast.

Ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavuses tuleohutuse nõuetele

detailplaneeringutes. Veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääs koos vajalike

ümberpööramisplatsidega.

Oluline on tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja hooldamine, eriti hajaasustuses

väljaspool nõuetekohaste veevarustussüsteemidega varustatud piirkondi. Varem välja

ehitatud tuletõrjevee mahutid vajavad ülevaatamist, et anda hinnang nende tehnilisele

seisundile ja edaspidisele kasutatavusele. Selleks tuleb koostada eraldi uuring.

Tuletõrje veevarustus on Viljandi valla külades algselt lahendatud tuletõrje veemahutite

ja pinnaveekogude baasil. Veemahutite täitmise ja tühjendamise pumbad on kas

amortiseerunud või demonteeritud, veemahutid vajavad renoveerimist.

5.2. VILJANDI VEEVÄRK AS TEENINDUSPIIRKONNA ASULAD

5.2.1. VIIRATSI ALEVIK, MÄELTKÜLA TÖÖSTUSPARK

Viiratsi alevik asub Viljandi linnast idas ligikaudu 1,5 km kaugusel mööda Viljandi-Tartu maanteed

Tartu poole. Põhjast piirneb alevik Viljandi Tartu maanteega, läänest Viljandi-Mustla maanteega.

Alevikust ida poole jäävad põllumaad. Aleviku lõunaosas asub põllumajanduskompleks kuivati ja

loomalautadega.

Viiratsi asub Viiratsi reoveekogumisalal (1359 ie). Viiratsi reoveekogumisala on kavas laiendada.

Viiratsi aleviku piirkonnas on suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega ala.

Viiratsi alevikus elab 01.01.2025 seisuga 1192 elanikku. Asustus on koondunud aleviku kesk- ja

idaossa. Aleviku keskosas asuvad mitmekorruselised kortermajad, Viiratsi - Väluste teest idapoole

jääb ühepereelamute piirkond.

Alates 2004. aastast saab Viiratsi alevik joogivee Viljandi linna veetöötlusjaamast, reovesi juhitakse

puhastamiseks Viljandi linna reoveepuhastisse (Kösti reoveepuhasti).

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on ühendatud 98 % elanikkonnast. 2024. aasta seisuga on Viiratsi

alevikus ÜVK-ga liidetud 206 eramukinnistut ning 24 korterelamut. Lisaks elamukinnistutele on

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenusega kaetud Viiratsi Kool, Viiratsi Lasteaed Rüblik, Viiratsi

Rahvamaja, Viljandi Vallavalitsus, Avitar, Viljandimaa Hoolekandekeskus SA, Avitar OÜ Viiratsi

Hoolekandekeskus, kauplus, Viiratsi Perearstikeskus (kaupluse alltarbijana) ning mitmed piirkonnas

paiknevad ettevõtted.

Viiratsi aleviku ÜVK süsteemid kuuluvad OÜ-le Ramsi VK, süsteeme haldab AS Viljandi Veevärk.

Viljandi valla koostatavas üldplaneeringus4 hõlmab Viiratsi aleviku olemasoleva taristuga ÜVK ala

Viiratsi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 31. Planeeritavaks uueks ÜVK alaks on

Mäeltküla tööstuspargi arenguala ÜVK 34, kus ÜVK on osaliselt väljaehitatud.

Viiratsi ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 1.

Ühisveevärk

Viiratsi alevik ja Mäeltküla tööstuspark saavad oma joogivee Viljandi linna Tomuski veehaardest.

Vastavalt AS Viljandi Veevärk joogivee kontrolli kavale kontrollitakse vee kvaliteeti Viiratsi alevikus 2

korda aastas (mai, november) Viiratsi Lasteaia köögist (Nooruse 3) võetavates proovides.

Süvakontrolliks võetakse analüüsid 2 korda aastas Sakala 3a proovivõtukaevust. Terviseameti

14.03.2025 üldhinnangu alusel on Viljandi linna ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Viiratsi alevikust

võetud proovide analüüsitulemused on toodud tabelites 5.1 ja 5.2.

Tabel 5.1. Joogivee kvaliteet Viiratsi aleviku veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees5

Sakala 3a, Viiratsi

21.05.2024

Sakala 3a, Viiratsi

25.11.2024

Sakala 3a, Viiratsi

19.05.2025

Ammoonium mg/l 0,50 0,13 0,08 0,14

Kloriid mg/l 250 8 9 11

Fluoriid mg/l 1,5 1 0,99 1,04

Raud μg/l 200 33 <20 <20

Kaltsium mg/l 48 45 45

Magneesium mg/l 33 33 35

Üldkaredus (mg/ekv)

mg-ekv/l 5 4,9 5,1

Elekrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 484 480 497

pH 20°C juures 6,5-9,5 8,1 7,9 7,9

Nitraat mg/l 50 0,66 0,81 0,68

Nitrit mg/l 0,5 <0,005 <0,005 <0,005

Naatrium mg/l 200 30 23 22,2

Sulfaat mg/l 250 11 12 10

Mangaan μg/l 50 <20 <20 <20

Oksüdeeritavu mg/l O2 5,0 0,99 0,69 0,59

4 Käesoleva ÜVK arendamise kava koostamise ajal on Viljandi valla üldplaneering koostamisel. 5 Alus: Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees5

Sakala 3a, Viiratsi

21.05.2024

Sakala 3a, Viiratsi

25.11.2024

Sakala 3a, Viiratsi

19.05.2025

Escherichia coli

PMÜ/100 ml 0

0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0

0 0

Kolooniate arv 22 °C

PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta

1 4 1

Värvus Pt-Co ühik 1,9 3,1 2,8

Hägusus NTU <0,2 <0,2 <0,2

Lõhn pall 0 0 0

PAH-d summa μg/l 0,1 <0,05 <0,05

Tsüaniid μg/l 50 <3

Kaalium mg/l 11,9 10,6

Trihalometaan ide summa

μg/l 100

<1 <1

1,2- dikloroetaan

μg/l 3,0

<0,1 <0,1

Benseen μg/l 1,0 <0,1 <0,1

Tetrakloroete en ja trikloroeteen

μg/l 10 <0,1 <0,1

Kaadmium μg/l 5,0 <0,2 <0,2

Seleen μg/l 20 <2 <2

Nikkel μg/l 20 <2 <2

Kroom μg/l 50 <0,4 <0,4

Baarium μg/l 0,22 0,2

Plii μg/l 10 <0,3 <0,3

Antimon μg/l 10,0 <0,3 <0,3

Arseen μg/l 10 <0,2 <0,2

Elavhõbe μg/l 1,0 <0,3 <0,3

Vask mg/l 2,0 0,003 0,004

Alumiinium μg/l 200 <8 <8

Tolueen μg/l <0,2 0,38

Boor mg/l 1,5 0,23 0,275

Benso(a)püree n

μg/l 0,010 <0,001 <0,001

Kloorfenvinfos s

μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud

<0,01

Bromopropüla at

μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud

<0,01

Diasinoon μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,01

Dieldriin μg/l 0,03 Ei leitud Ei leitud <0,003

Dikloorfluanii d

μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud

<0,01

Endriin μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,01

Heksaklorobe nseen (HCB)

μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud

Aldriin μg/l 0,03 Ei leitud Ei leitud

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees5

Sakala 3a, Viiratsi

21.05.2024

Sakala 3a, Viiratsi

25.11.2024

Sakala 3a, Viiratsi

19.05.2025

Protsümidoon μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,01

Vinklosoliin μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,01

Trifluraliin μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,01

Triallaat μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,01

Tolüülfluaniid μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,1

Alfa- Tsüpermetriin

μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,025

Heptakloor μg/l 0,03 Ei leitud Ei leitud

Teknaseen μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud

Heptakloorep osiid (isomeeride summa)

ng/l

30 Ei leitud Ei leitud <0,003

Propikonasool μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,025

Malatioon μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,01

Klorotaloniil μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,01

Metüül- kloorpürifoss

μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,01

Kloorpürifoss μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,01

Pestitsiidide summa

μg/l 0,50 Ei leitud Ei leitud 0,286

Lambda- tsühalotriin

μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,025

Endosulfaan- sulfaat

μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud

<0,01

Etüül- paratioon

μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud

HCH, alfa μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,01

HCH, beeta μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,01

HCH, gamma (Lindaan)

μg/l 0,1 Ei leitud Ei leitud <0,01

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tabel 5.2. Joogivee analüüs tarbija juurest, Viiratsi lasteaia köögist, Nooruse 3

Näitaja Ühik

Piirsisaldus Tulemus

12.05.2024 Tulemus

12.11.2024

Raud μg/l 200 43 <20

Ammoonium (mg/l) 0,5 0,09 0,1

Elektrijuhtivus 20°C juures (μS/cm) 2500 494 512

pH 20°C juures pH ühik 6,5-9,5 8,1 7,9

Värvus Pt-Co ühik <1,5 2

Hägusus NTU <0,2 <0,2

Lõhn pall 0 0

Maitse pall 0 0

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta 1 2

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Viiratsi alevikus paikneb 3 puurkaevu:

1) puurkaev katastri nr 7231 (Viiratsi I ehk Staadioni pk) on reservis;

2) puurkaev katastri nr 6735 (Sõpruse tn 28 PK, varem Soome katlamaja pk) on reservis.

Võimalik, et puurkaev võetakse kasutusse seoses Mäeltküla tööstuspargi ettevõtete

varustamisega. Kasutuselevõtt eeldab puurkaev-pumpla täielikku renoveerimist koos

veetöötluse lisamisega;

3) puurkaev katastri nr 7297 (Viiratsi III ehk tootmistsooni pk). Puurkaev on kasutuskõlbmatu ja

kuulub likvideerimisele.

Viiratsi alevikus on veetorustikke ca 11,17 km. Viiratsi aleviku veevarustuse üleviimiseks Viljandi linna

Tomuski veehaardele rajati 2004. aastal ca 0,75 km veetorustikku (De 160 mm) Väluste tee

torustikust kuni Viljandi linna veevõrguni.

2005. aastal rajati 1,282 km veetorustikke Viiratsi uusarendusse (Heina, Niidu, Ristiku ja Kulli tn).

Aastatel 2011-2012 rekonstrueeriti Viiratsi alevikus 1,354 km veetorustikku, sh torustik Sakala

tänaval lõigul Väluste teelt kuni Farmi teeni, Sõpruse tänaval lõigul Sakala tee kuni Ehitajate tänavani,

Ehitajate tänaval Ehitaja tn 1 kuni Sõpruse tänavani, Nooruse tänaval kuni lasteaiani.

2021. aastal ehitati veetorustikud Sõpruse põik tn ning Mäeltküla tööstuspargi I etapiga kavandatud

ühisveevärk.

Tuletõrje veevõtt

Viiratsi alevikus ja Mäeltküla tööstuspargi väljaehitatud piirkonnas on tuletõrje veevarustus

lahendatud hüdrantidega.

Täiendavad võimalused tuletõrje veevõtuks:

1) Viiratsi I paisjärve juures on kaldale rajatud tuletõrjevee saamiseks kaev, mis on torustiku

kaudu järvega ühendatud. Tuletõrje veevõtukoht on tähistatud;

2) Iva tee ja Tehnika tn ristmiku läheduses asuv tiik.

Ühiskanalisatsioon

Viiratsi alevikus on kanalisatsioonitorustikke ligikaudu 10,85 km, sh 1 km survekanalisatsiooni. 2000-

ndate aastate alguses on rajatud 3,2 km reoveetorustikku, sh 2005. aastal rajati 1,649 km

kanalisatsioonitorustikku Viiratsi uusarendusse (Heina, Ristiku ja Kulli tn)6. Aastatel 2011-2012

rekonstrueeriti alevikus isevoolset reoveetorustikku 1,21 km: Sakala tänaval lõigul Sõpruse tn kuni

Sakala 3b-ni (kauplus), osaliselt Ehitajate tänaval, Tiigi tänaval lõigul Sakala tänavalt kuni Tiigi 7-ni,

Viiratsi rahvamaja juurest Tartu maantee äärse reoveepumplani.

2021. aastal ehitati välja Mäeltküla tööstuspargi I etapiga kavandatud ühiskanalisatsioon.

Viiratsi aleviku ühiskanalisatsioon on poollahkvoolne.

Kogu Viiratsi aleviku kanalisatsioonisüsteem jaguneb kolmeks valgalaks, millelt reovesi kogutakse

kokku ning pumbatakse Viljandi linna reoveepuhastisse. Viiratsi alevikus on kolm väiksemat

reoveepumplat (Aasa, Heina ja Kulli tänaval) ning aleviku idaosas (Viljandi-Tartu mnt ääres) Viiratsi

peapumpla, mis pumpab reovee Viljandi linna reoveepuhastini.

6 Andmed: Ehitisregister: https://www.ehr.ee

Tabel 5.3. Viiratsi aleviku reoveepumplad.

Nimetus Rajamise

aasta

Pumba

mark

Tootlikkus Iseloomustus

Kulli tn

reovee-

pumpla

2004 Piranha

09D,

2,6 kW

3,7 l/s Pumpla on maa-alune kompaktpumpla PE kaev

ruumalaga 3,4 m3. Pumplas on kaks pumpa Piranha

09D (tõstekõrgus 21,5 m), mille tööd reguleeritakse

automaatselt nivooanduriga. Pumplas puudub võre.

Pumpla kogub kokku Kulli ja Ristiku tn piirkonna

reovee ning pumpab Sakala tn reoveetorustikku.

Aasa tn

reovee-

pumpla

2016 KSB

Ama

Porter

502ND,

2,6 kW

3,7 l/s Plastkaev PE – plastikust, iseankurduv

Pumplasse on paigaldatud kaks pumpa.

Heitveepump KSB Ama Porter 502ND

Pumba väljundava DN 50, võimsus 2,6 kW, 3-faasiline,

tõstekõrgus (Hmax) 21,5 m, tootlikkus (Qmax) 0,8 l/s

Pumpla kogub kokku Heina tn piirkonna reovee ning

pumpab Aasa tn reoveetorustikku.

Heina tn

44a

reovee-

pumpla

2008 0,75 kW 0,7 m3/h Pumpla on maa-alune kompaktpumpla PE kaevus

läbimõõduga 800 mm ja kõrgusega 2,4 m. Pumplas on

üks pumpa sukelpump (Q=0,7 m3/h, tõstekõrgus 6 m),

mille tööd reguleeritakse automaatselt

nivooanduriga. Pumplas puudub võre. Pumpla kogub

kokku Heina tn kolme elamu (Heina 40, 42 ja 44)

reovee ning pumpab Kulli tn reoveetorustikku.

Viiratsi

pea-

pumpla

2005 AFP

0841

27,5 l/s Pumpla on maa-alune kompaktpumpla PE kaev

ruumalaga 3,4 m3. Pumplas puudub võre.

Pumpla kogub kokku kogu Viiratsi aleviku reovee ja

pumpab Viljandi linna reoveepuhastile. Lisaks Viiratsi

aleviku reoveele juhitakse pumplasse ka Vana-Võidu

küla reovee.

Sademevee ärajuhtimine

Sademevee ärajuhtimine on Viiratsi alevikus osaliselt lahendatud kraavitusega (Niidu ja Heina tn).

Sademeveetorustik on rajatud osaliselt Sakala, Nooruse, Ehitajate, Sõpruse ja Heina tänavatel,

Konsumi parklas ja Sakala 4 õuepoolses parklas, lisaks juhitakse vallamaja asfaltplatsilt kogunev

vihmavesi lähedal asuvasse tiiki.

Kokku on Viiratsi alevikus ca 3,7 km sademeveetorustikke, mis teenindavad nelja piirkonda:

Valgala V-1 hõlmab Heina tn ja Ristiku tn piirkonda. Sademevee ärajuhtimiseks on rajatud torustikud.

2019. aastal rajati sademeveetorustik Heina tänaval alates Heina tn 27 kinnistu juurest kuni Heina tn

44 kinnistu kõrvalt algava kraavini (ca 435 m, De250…315PP). Sademevesi juhitakse

maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 3101800010220/001, Viiratsi I). Valgala pindala on ca

10,9 ha.

Valgala V-2 hõlmab Sakala tn ja Nooruse tn algust. Sademevee ärajuhtimiseks on rajatud torustikud.

Sademevesi juhitakse Viiratsi ojasse (KKR kood VEE1139109). Valgala pindala on ca 4,6 ha.

Valgala V-3 hõlmab Ehitajate tn piirkonda ja osaliselt Sõpruse tn. 2013. aastal rajati Ehitajate ja

Sõpruse tänaval ca 380 m sademeveetorustikke (De200…250 PE). Sademevesi juhitakse Viiratsi

ojasse. Valgala pindala on ca 5,4 ha.

Valgala V-4 hõlmab Mäeltküla tööstuspargi piirkonda. Sademevee ärajuhtimiseks on 2021. aastal

rajatud torustikud. Sademevesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood

6020829300010/001, Keskuse-Viiratsi). Valgala pindala on ca 23,1 ha.

Valgala V-5 (perspektiivne valgala) hõlmab Mäeltküla tööstuspargi laiendusala, mis ÜVK arendamise

kava koostamise perioodil on välja ehitamata. Sademevesi on kavas juhtida maaparandussüsteemi

eesvoolu (MPS kood 6020829300010/001, Keskuse-Viiratsi). Valgala pindala on 34,2 ha.

Sademeveesüsteemid vajavad hooldamist. Sademeveega on probleeme Sakala tn 4, Tiigi tn, Tehnika

tn, Nooruse tn, Sõpruse tn ning Heina ja Aasa tn ristmiku kandis.

5.2.2. VANA-VÕIDU KÜLA

Vana-Võidu küla on 364 elanikuga (01.01.2025 seisuga) asula, mis asub Viljandi-Tartu maantee

äärest Tänassilma jõe orundi kaldal. Lisaks küla elanikele elab külas ajutiselt ca 200 Viljandi

Kutseõppekeskuse õpilast, kes elavad kooli ühiselamutes. Suveperioodil on asulas inimeste arv

mõnevõrra väiksem, kuid kooli ühiselamuid kasutatakse majutamiseks ka suvel, mistõttu neis

tarbitakse vett ja tekib reovett. Lisaks Viljandi Kutseõppekeskusele ja eramutele asuvad külas

lasteaed, N.R. Energy OÜ katlamaja, Vana-Võidu autokeskus, kauplus ja hobusetall.

Ligikaudu 84 % elanikest on ühendatud ühisveevärgiga, ühiskanalisatsiooni kasutab 71%

elanikkonnast. 2024. aasta seisuga on ühisveevärgiga liitunud 23 eramukinnistut, 7 kortermaja, 6

juriidilist isikut, Vana-Võidu Lasteaed. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud 15 eramukinnistut, 8

korteriühistut, 5 juriidilist isikut, Vana-Võidu Lasteaed.

Vana-Võidu asula keskusest ligikaudu 2 kilomeetrit lõuna suunas Viljandi-Tartu maantee ääres asub

eraldi küla elamupiirkond - Teemeistri. Teemeistri piirkonnas asub kolmest korterelamust koosnev

majade kompleks, kus elab ligikaudu 70 elanikku. Piirkonda varustatakse veega samuti Viljandi linna

ühisveevärgist. Reovesi suunatakse korrusmajadest Teemeistri kanalisatsioonipumplasse, mis

pumpab reovee edasi Viiratsi peapumplasse. Ühisveevärgiga on ühendatud ka Kõrgepõllu elamud.

Vana-Võidu küla ÜVK-süsteemid kuuluvad OÜ-le Ramsi VK ning neid haldab AS Viljandi Veevärk.

Vana-Võidu küla asub Vana-Võidu reoveekogumisalal (397 ie). Vana-Võidu külas on suhteliselt

kaitstud põhjaveega ala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmavad Vana-Võidu küla olemasoleva taristuga ÜVK alasid

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengualad Vana-Võidu 1 (ÜVK 43) ja Vana-Võidu 2 (ÜVK 44).

Vana-Võidu ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 2, Teemeistri piirkonna ÜVK üldskeem lisa 1

joonisel 1.

Ühisveevärk

Vana-Võidu küla saab oma joogivee Viljandi linna Tomuski veehaardest.

Vastavalt AS Viljandi Veevärk joogivee kontrolli kavale kontrollitakse vee kvaliteeti Vana-Võidu külas

Vana-Võidu kauplusest võetavates proovidest lähtuvalt (aprill, detsember). Terviseameti 14.03.2025

üldhinnangu alusel on Viljandi linna ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Vee kvaliteeti Vana-Võidu

ühisveevärgis iseloomustab järgnev tabel:

Tabel 5.4. Joogivee kvaliteet Vana-Võidu küla veevõrgus

Näitaja Ühik

Piir- sisaldus

Tulemus 09.04. 2024

Tulemus 11.06. 2024

Tulemus 15.10. 2024

Tulemus 17.12. 2024

Tulemus 22.05. 2025

Raud μg/l 200 36 49 <20 <20 <20

Ammoonium mg/l 0,5 0,17 0,11 0,14 0,12 0,08

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 521 509 488 501

494

pH 20°C juures 6,5-9,5 8,1 8,1 7,9 7,9 7,9

Värvus Pt Co ühikut

<1,5 <1,5 <1,5 2,2 2,7

Hägusus NTU <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2

Lõhn pallides 0 0 0 0 0

Maitse pallides 0 0 0 0 0

Escherichia coli

PMÜ/100 ml 0 0 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100

ml 0 0 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0 0 0

Kolooniate arv 22 °C

PMÜ/1 ml Eba- loomulik

e muutust

eta

0 4 0 0

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Vana-Võidu küla varem veega varustanud Vana-Võidu (Tehnikumi) puurkaev-pumpla (katastri nr

6011) on reservis.

Vana-Võidu veetorustike pikkus koos ühendustorustikuga Viiratsist ligikaudu 5,6 km. Aastatel 2011-

2012 rekonstrueeriti asulas 0,832 km veetorustikke. Vana-Võidu küla veetorustikud on

rekonstrueeritud.

2019. aastal rajati veetorustikud (De110PE) ja liitumispunktid Tulika tee kinnistute jaoks Vana-Võidu

teest kuni Tulika põik tänavani.

Tuletõrje veevõtt

Tulika tee, Kõrgepõllu tee ning Viiratsi Saeveski AS piirkonnas on tuletõrje veevarustus lahendatud

hüdrantidega.

Tuletõrje veevõtukohtadena on Vana-Võidu külas väljaehitatud ja tähistatud järgmised kohad:

1) tiik Vana-Võidu kaupluse ja Viljandi Kutseõppekeskuse ühiselamute juures;

2) puurkaevu katastri nr 6011 läheduses asuv tuletõrje veevõtumahuti kogumahuga 50 m3,

mahuti vajab rekonstrueerimist;

3) Viljandi Kutseõppekeskuse juures.

Teemeistri piirkonnas tuletõrje veevarustus puudub. Lähim tuletõrje veevõtukoht asub Viiratsi

aleviku lääneosas paikneva tiigi juures.

Ühiskanalisatsioon

Vana-Võidu kanalisatsioonitorustike pikkus koos ühendustorustikuga Viiratsist on ligikaudu 5,76 km,

millest isevoolset kanalisatsiooni 1,76 km ja survekanalisatsiooni 3,997 km.

Ühiskanalisatsioon on lisaks Vana-Võidu küla keskasulale kasutusel Teemeistri elamupiirkonnas, kus

elab ligikaudu 70 elanikku. Piirkonnas kogutav reovesi juhitakse isevoolselt Teemeistri

reoveepumplasse (tootlikkus 0,8 m3/h), mis pumpab reovee Viiratsi peapumplasse. Isevoolseid

kanalisatsioonitorustikke on Teemeistri piirkonnas ligikaudu 190 meetrit.

2019. aastal rajati Tulika tee kinnistute jaoks Vana-Võidu teest kuni Tulika põik tänavani

kanalisatsioonitorustikud ja liitumispunktid.

Vana-Võidu küla kanalisatsioon on poollahkvoolne.

Reoveepumplaid on neli: peapumpla, Kivistiku tänava, Teemeistri ning Sabatihase reoveepumpla.

Tabel 5.5. Vana-Võidu küla reoveepumplate tehnilised andmed.

Nimetus Rajamise

aasta

Pumba

mark

Tootlikkus Iseloomustus

Vana-Võidu

peapumpla

2011 Wilo EMU

Max 45

m3/h

Vana-Võidu peapumplaks paigaldati

2011.a. reoveepumpla Di1200

STRONG. Heitveepump Wilo EMU FA

(Hmax 6,7m, Qopt 23 m3/h).

Kivistiku tn

reoveepumpla

2012 2 m3/h Reoveepumpla rekonstrueeriti

2012.a. Pumpla on täisautomaatne, 2

pumbaga.

Sabatihase

reoveepumpla

2013 FLYGT

DP3057

10 l/s Sabatihase reoveepumpla on

paigaldatud 2013 a. lõpus. Pumplas

on 2 reoveepumpa.

Pump 2,4 kW, 3-faasiline, Hmax 20 m.

Teemeistri

elamupiirkonna

reoveepumpla

2005 ABS

Piranha –

S12/2

14,7 l/s Pumpla on maa-alune

kompaktpumpla (3,4 m3). Esimese

pumba võimsus on 1,7 kW, teise

pumba võimsus 1,2 kW. Pumplas

puudub võre. Pumpla teenindab

Teemeistri elamupiirkonda.

Vana-Võidu küla reovesi pumbatakse survetorustiku kaudu Viiratsi reoveepumplasse ning sealt edasi

Viljandi linna reoveepuhastisse.

Sademevee ärajuhtimine

Vana-Võidu külas on ca 1,9 km sademeveetorustikke, mis on rajatud järgnevates piirkondades:

Valgala V-1 hõlmab Kivistiku tn piirkonda. Sademevesi juhitakse sademeveetorustike abil Pargi

kinnistule kraavi, kus see imbub pinnasesse. Valgala pindala on ca 3,4 ha.

Valgala V-2 hõlmab Vana-Võidu lasteaia ja Õunaaia tee piirkonda. Sademevesi juhitakse

sademeveetorustiku abil Pargi kinnistule haljasalale, kus see imbub pinnasesse. Valgala pindala on ca

1,9 ha.

Valgala V-3 hõlmab Koolmeistri tee 1 piirkonda. Sademevesi juhitakse sademeveetorustiku abil

biotiiki. Valgala pindala on ca 2,7 ha.

Valgala V-4 hõlmab Viljandi Kutseõppekeskuse piirkonda (Looduse tee 2). Sademevesi juhitakse

torustiku abil Koolmeistri tee 2a kinnistul paiknevasse tiiki. Valgala pindala on ca 5,1 ha.

Sademevett juhitakse ära ka pool-lahkvoolse ühiskanalisatsiooni kaudu. Lisaks on arvestatud, et

sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Eramajade piirkonnas suunatakse osa sademevett

reoveekanalisatsiooni. Sademevett juhitakse ära ka kraavitusega, küla hajaasustusega alal

reguleerivad veerežiimi maaparandussüsteemid.

5.2.3. JÄMEJALA KÜLA

Jämejala küla asub Viljandi linnast paar kilomeetrit põhja pool. Jämejala külas elas 01.01.2025 seisuga

187 inimest. Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kasutab 55% küla elanikest. Ühisveevärgiga on liitunud

40 eramuga kinnistut, 2 korterelamut, AS Gren Viljandi, OÜ Mulgi Lihakarn, OÜ Viljandi Nurme, SA

Perekodu, Pärna Pansionaat. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud 44 eramukinnistut, 2 korterelamut, 3

juriidilist isikut.

Külas asub Viljandi Haigla Jämejala Psühhiaatriakliinik ja Õendus-hoolduskeskus (160 kohta) ning

eraomandis Jaagu Lasteaed-Põhikool hariduslike erivajadustega lastele (kolm lasteaiarühma, kaks

toimetulekuõppe klassi ja kolm hooldusõppe klassi, kõik liitrühmad/-klassid).

Jämejala külas on suhteliselt kaitstud põhjaveega ala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmavad Jämejala küla olemasoleva ÜVK taristuga piirkonda

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengualad Jämejala 2 (ÜVK 02) ja ja Jämejala 3 (ÜVK 03). Jämejala

küla ÜVK arengualad on kavas liita Viljandi reoveekogumisala koosseisu.

Jämejala külas on vee-ettevõtjaks ja ÜVK-süsteemide omanikuks AS Viljandi Veevärk, veeluba

L.VV/326521.

SA-le Viljandi Haigla kuuluvad Maakonnahaigla puurkaev (katastri nr 7307) ja Jämejala

Psühhiaatriahaigla puurkaev (katastri nr 7303), mille kasutamist reguleerib veeluba L.VV/330067,

tekkiva reovee ärajuhtimiseks kasutatakse AS Viljandi Veevärk kanalisatsiooniteenust. Haigla kolimise

tõttu vajab lahendust maakonnahaigla puurkaevust veega varustatud kinnistute (sh Pärna

Pansionaat, Pärna tn 3) veevarustuse lahendamine.

Jämejala ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 3.

Ühisveevärk

Jämejala küla AS Viljandi Veevärgi teeninduspiirkonna tarbijaid varustatakse veega:

1) Jämejala I puurkaevust (katastri nr 7308). Puurkaevu omanik on Viljandi Veevärk AS.

Puurkaev on rajatud 1982.a., sügavus 143,3 m, maapinna absoluutne kõrgus 93 m.

Põhjaveekiht Silur (S), lubatud veevõtt aastas 73 000 m3 ning tegelik veevõtt oli 2024.a. 8656

m3. Puurkaevust pumbatav vesi läbib enne võrku andmist veetöötluse. Rauaärastusseade

2RES 1865WS1, 25TC CLACK 3N jõudlusega 4,8 m3/h on kasutusel alates 2015. aastast

2) Viljandi linna Tomuski veehaardest varustatakse veega Jämejala küla Tallinna maantee

äärset piirkonda. Selles piirkonnas on Viljandi valla territooriumil veetorustikke ca 700 m.

Jämejala küla II puurkaev (katastri nr 7306) on reservis. Puurkaev on rajatud 1983. aastal. Puurkaev

ammutab vett Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist. Puurkaevu sügavus on 479 m. Lubatud

veevõtt 36 500 m3 aastas, kuid puurkaevust pole vett enam aastaid tarbitud. 2016. aastal viis OÜ

Balrock läbi Jämejala II puurkaevu seisukorra uuringu. Leiti, et kasutamise jätkamiseks vajalike

investeeringute maht on suhteliselt suur. Käesoleval ajal puudub vajadus Jämejala II puurkaevu

rekonstrueerimiseks, vajalik on puurkaev konserveerida ning korrastada puurkaev-pumpla hoone, et

oleks tagatud selle säilimine.

Vastavalt AS Viljandi Veevärk joogivee kontrolli kavale kontrollitakse vee kvaliteeti Jämejala küla

ühisveevärgis Jämejala 41-2 võetavates proovides. Tavakontrolliks võetakse proov üks kord aastas

(maikuus), süvakontrolliks üks kord 10 aasta jooksul (viimati 2018.a.).

Terviseameti 26.05.2025 üldhinnangu alusel on Jämejala ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Värskeimad analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 5.6. Joogivee kvaliteet Jämejala küla veevõrgus

Näitaja Ühik

Piirsisaldus Jämejala

proovivõtukaev 17.12.2024

Jämejala proovivõtukaev

20.05.2025

Ammoonium mg/l 0,5 0,08 0,09

Raud μg/l 200 50 51

Fluoriid mg/l 1,5 1,5 1,49

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 336 330

pH pH ühik 6,5-9,5 7,9 7,9

Värvus Pt Co ühikut 1,1 <1,5

Hägusus NTU 0,2 <0,2

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22 °C

PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta 0 2

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Jämejala külas on ca 1,98 km veetorustikke.

Jämejala küla veevarustuse tagamiseks Viljandi linna veevõrgust on vajalik rajada veetorustik

Jämejala teel Lauri tee-Jämejala tee ristmiku olemasolevast torustikust kuni Jämejala tee 18

olemasoleva torustikuni.

Tuletõrje veevõtt

Tuletõrje veevarustuseks on kasutusel hüdrandid. Tulekustutusvett on võimalik võtta ka Pargi teel

paiknevatest mahutitest (pargis ja hooldekodu nurga juures).

Ühiskanalisatsioon

Jämejala külas on ca 3,23 km kanalisatsioonitorustikke, sh Sakala puiestee ja Tallinna maantee äärses

piirkonnas ca 800 m. Jämejala küla kanalisatsioon on ühisvoolne.

Jämejala küla reovesi juhitakse nii Jämejala tee/Pargi tee piirkonnast kui Sakala puiestee piirkonnast

Viljandi linna ühiskanalisatsiooni kaudu puhastamiseks Viljandi linna reoveepuhastisse.

Sademevee ärajuhtimine

Jämejala külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Osa sademeveest juhitakse ära ühisvoolse

kanalisatsiooni abil. Jämejala küla territooriumi läbib Valuoja, mis on maaparandussüsteemi eesvool

(MPS kood 6113940020000/001).

5.2.4. PINSKA

Pinska küla asub Viljandi ringteest lääne poole jääval alal Viljandi-Kilingi-Nõmme ja Viljandi-Metsküla

maantee ääres. Pinska külas elab 01.01.2025 seisuga 157 inimest. Ühisveevärki kasutatakse

Kirikumõisa tee piirkonnas ning Maiste kinnistul (eramu), kokku on ühisveevärgiga liitunud 20%

elanikkonnast. Ühiskanalisatsioon puudub.

Pinska külas on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Perspektiivseks ÜVK-alaks on Ehitaja AÜ piirkond

(üldplaneeringu ÜVK arenguala ÜVK 05), kus on ca 30 elamut. Kuna tegemist on linnalähedase

piirkonnaga, on inimestel soov sinna aastaringselt elama asuda.

Pinska külas on vee-ettevõtjaks ja ÜVK-süsteemide omanikuks AS Viljandi Veevärk, veeluba

L.VV/326521.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Pinska küla olemasoleva taristuga ÜVK-ga ala Kirikumõisa

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguala nr ÜVK 15.

Pinska küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 4.

Ühisveevärk

Kirikumõisa tee piirkonnas müüb AS Viljandi Veevärk vett linna piiril asuvas kaevus oleva veemõõtja

näidu alusel MTÜ-le, kes arveldab Kirikumõisa tee piirkonna veetarbijatega.

Ühisveevärk on kasutusel ka Maiste kinnistul.

Ühiskanalisatsioon

Pinska külas ühiskanalisatsioon puudub.

Tallinn-Nuia maanteega paralleelselt juhitakse Viljandi linna Papli tn ja Mai tn piirkonna reovesi

isevoolselt Tüma reoveepumplasse Mustivere külas ning sealt tagasi Viljandi linna kanalisatsiooni

kaudu Viljandi linna reoveepuhastisse.

Sademevee ärajuhtimine

Pinska külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.2.5. MUSTIVERE

Mustivere külas elab 01.01.2025 seisuga 143 inimest. ÜVK-teenust kasutab ca 30 % küla elanikest

Viljandi linnaga piirnevatel kinnistutel (Tomuski tee, Paala tee, Raua tn Mustivere külas paiknevad

kinnistud, Tüma kinnistu). AS-le Viljandi Veevärk on väljastatud Mustivere asulas ÜVK teenuse

pakkumiseks veeluba L.VV/326521. Oksa piirkonnas on vee-ettevõtjaks OÜ Ramsi VK (vt p 5.2.11).

Mustiveres on suhteliselt kaitstud põhjaveega ala. Mustiveres ei ole reoveekogumisala moodustatud.

Raua tn 11 kinnistu kuulub osaliselt Viljandi reoveekogumisala koosseisu.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmavad Mustivere küla piirkonda ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

arengualad Oksa (ÜVK 29), Annamõisa-Karu (ÜVK 30) ja Tomuski (ÜVK 50).

Mustivere ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 4.

Ühisveevärk

Mustivere küla varustatakse veega Viljandi linna veevõrgust. Külas on ca 0,97 km veetorustikke.

Ühiskanalisatsioon

Mustivere külast kogutav reovesi suunatakse Viljandi linna ühiskanalisatsiooni. Külas on ca 0,53 km

kanalisatsioonitorustikke. Kanalisatsioon on ühisvoolne.

Mustivere külas paikneb Viljandi linna ühiskanalisatsiooni (Papli tn ja Mai tn piirkond) teenindav

Tüma reoveepumpla.

Sademevee ärajuhtimine

Mustivere külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Osa sademeveest juhitakse ära

ühisvoolse kanalisatsiooni abil.

5.2.6. PEETRIMÕISA

Peetrimõisa külas elab 01.01.2025 seisuga 269 inimest. Küla piirneb Viljandi linna kirdeosaga.

Viimasel ajal on rajatud mitmed eramute piirkonnad. Piirkonda saab rajada ca 150 eramut. Lisaks

paikneb Peetrimõisas kolm suvilakooperatiivi ca 45 suvilaga, kus käib suvilate ümberehitus

aastaringsesse kasutusesse võetavateks eramuteks. Peetrimõisas asuvas Väikemõisa mõisahoones

töötab väikelastekodu.

Väike osa Peetrimõisa küla Viljandi linnaga piirnevast alast asub Viljandi reoveekogumisalal (18 724

ie), enamus Peetrimõisa elamupiirkondi paikneb väljaspool reoveekogumisala. Ühisveevärgiga on

Peetrimõisa külas liitunud ca 33%, ühiskanalisatsiooniga 16% elanikest.

Peetrimõisa külas on vee-ettevõtjaks ja ÜVK-süsteemide omanikuks AS Viljandi Veevärk, veeluba

L.VV/326521.

Peetrimõisa küla asub kaitstud põhjavee alal. Peetrimõisa küla ÜVK arengualad on kavas liita Viljandi

reoveekogumisala koosseisu.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmavad Peetrimõisa küla olemasoleva taristuga ÜVK ala Peetrimõisa

1 ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala (ÜVK 17) ning planeeritavat uut ÜVK ala Peetrimõisa 2

arenguala (ÜVK 16).

Peetrimõisa ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 5.

Ühisveevärk

AS Viljandi Veevärk veevõrguga on ühendatud Õunaaia tee piirkonnas 23 maja. Piirkonda

varustatakse veega Viljandi linna veevõrgust. Külas on ca 0,6 km veetorustikke.

Küla muudes piirkondades ühisveevärk puudub. ÜVK rajamine on kavandatud Peetrimõisa-Karula-

Kile teel piirkonnas, Peetrimõisa-Peedi teel, Eketare teel ja Vana-Võidu teel. Rajatav ÜVK on kavas

ühendada Viljandi linna ÜVK-ga.

Tuletõrje veevõtt

Tulekustutusvett on võimalik võtta Väikemõisa Väikelastekodu juurest.

Ühiskanalisatsioon

Viljandi linna kanalisatsioonivõrguga on ühendatud Õunaaia tee piirkonna eramud.

Ühiskanalisatsioon on lahkvoolne.

Mujal külas kanalisatsioonivõrk puudub. Vajalik on ühiskanalisatsioon rajada. ÜVK rajamine on

kavandatud Peetrimõisa-Karula-Kile tee piirkonnas, Peetrimõisa-Peedi teel, Eketare teel ja Vana-

Võidu teel. Rajatav ÜVK on kavas ühendada Viljandi linna ÜVK-ga.

Sademevee ärajuhtimine

Peetrimõisa külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.3. OÜ RAMSI VK TEENINDUSPIIRKONNA ASULAD

5.3.1. UUSNA KÜLA

Uusna küla asub Viljandist 7 km mööda Viljandi-Tartu maanteed Tartu poole, maanteest lõuna poole.

Uusna asulas elab 01.01.2025 seisuga 295 elanikku, kellest ligikaudu 90% on kasutab

ühisveevärgiteenust ning ca 86% ühiskanalisatsiooni teenust. Uusna asulas paikneb 6 korterelamut,

millest ühes tegutseb ka Kalmetu kooli Uusna õppekoha lasteaiarühm. Asula keskuses on Uusna

külamaja-raamatukogu, idaosas paikevad eramajad.

Uusna küla asub Uusna reoveekogumisalal (317 ie). Uusna külas on suhteliselt kaitstud põhjaveega

ala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Uusna küla olemasoleva taristuga ÜVK ala Uusna ühisveevärgi

ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 32.

Uusna küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 6.

Ühisveevärk

Uusna küla veevarustus rajaneb peamiselt Uusna I uuele puurkaevule (katastri nr 50585,

põhjaveekiht Kesk-Devon D2). Puurkaev koos 17,5 m2 pumplahoonega rajati 2011. aastal. Puurkaevu

sügavus on 40,9 m, sanitaarkaitseala ulatus 30 m. Puurkaev võtab oma vee veehorisondist, kus on

normikohane fluoriidide sisaldus.

Puurkaev-pumpla asub uues hoones, kus asuvad ka veekäitlusseadmed. Hoones asuvad peale

veetöötlusseadmete ka veemõõdusõlmed, vajalikud torustikud, konvektorradiaatorid ja teised

abiseadmed.

Põhjavesi pumbatakse süvaveepumpade survel läbi filterseadmete küla veevõrku. Mõlemad

süvaveepumbad on varustatud sujuvkäivititega ning juhitakse vastavalt rõhureleele. Vajaliku rõhu ja

vooluhulga küla veevõrku tagavad süvaveepumbad. Enne filterseadmeid on paigaldatud 300 liitrine

hüdrofoor.

Puurkaevust filtritesse juhitav vesi läbib mudafiltri ja veearvesti. 2012. a. paigaldatud raua- ja

mangaanieraldussüsteem koosneb kolmest paralleelselt töötavast filtermaterjaliga täidetud

filtermahutist ja juhtklappidest (9,0 m3/h). Enne filtreid on paigaldatud naatriumhüpokloriti

doseerimispunkt, et süsteemi oleks võimalik bakteriaalse reostuse korral steriliseerida.

Lubatud veevõtt on 28 000 m3 aastas, tegelik veevõtt 2024. a aastal oli 5 304 m3.

Samal kinnistul asub reservis olev Uusna 1 Keskuse (Õunaaia) puurkaev (katastri nr 4606, passi nr

4523, põhjaveekiht: Silur (S)), mille abil kaetakse maksimaalsed tarbimised ning filtrite uhtumiseks

kasutatav vesi. Uusna I uus ja Uusna 1 Keskuse puurkaev-pumplate maksimaalne veevõtt on

kummalgi 4,5 m3/h. Õunaaia puurkaev on rajatud 1978.a., sügavus 150 m. Sanitaarkaitseala ulatus on

50 m. Lubatud veevõtt on 20 000 m3 aastas, tegelik veevõtt oli 2024.a. 360 m3. Puurkaev-pumpla

rekonstrueeriti 2012. aastal: lammutati pumpla hoone, säilitati renoveeritud puurkaevu päis;

puurkaev ühendati adapteriga uue kaevu süsteemiga, uue kaevu rajatisse paigaldati veemõõtja.

Ala, millel need kaks puurkaevu paiknevad, on piiratud võrkpiirdega, pumplahoone juurdepääsutee

ning teenindusplats on killustikkattega.

Uusna väljaku puurkaev (katastri nr 6040), mis on puuritud 1964.a., on reservis. Puurkaevu sügavus

on 100 m. 2024. aastal puurkaevust vett ei pumbatud.

Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Uusna küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Analüüside tulemused on toodud allpool:

Tabel 5.7. Joogivee kvaliteet Uusna küla veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus Uusna

külamaja 20.05.2024

Peale veetöötlust

Uusna pumplast

17.06.2024

Uusna külamaja

31.03.2025

Fluoriid mg/l 1,5 0,09 0,15

Raud μg/l 200 <20 <20

Ammoonium mg/l 0,5 0,17

Elektrijuhtivu s 20°C juures

μS/cm 2500 642

628

pH 20°C juures

pH ühik 6,5-9,5 7,7

7,5

Värvus Pt Co ühikut <1,5 <1,5

Hägusus NTU <0,2 <0,2

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Escherichia coli

PMÜ/100 ml 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0

Kolooniate arv 22 °C

PMÜ/1 ml Ebaloomulike

muutusteta 2

Kloorfenvinfo ss

μg/l 0,1

Ei leitud

Bromopropül aat

μg/l 0,1

Ei leitud

Diasinoon μg/l 0,1 Ei leitud

Dieldriin μg/l 0,03 Ei leitud

Dikloorfluanii d

μg/l 0,1

Ei leitud

Endosulfaans ulfaat

μg/l 0,1

Ei leitud

Alfa- endosulfaan

μg/l 0,1

Ei leitud

Beeta- endosulfaan

μg/l 0,1

Ei leitud

Endriin μg/l 0,1 Ei leitud

HCH, alfa μg/l 0,1 Ei leitud

HCH, beeta μg/l 0,1 Ei leitud

HCH, gamma (Lindaan)

μg/l 0,1

Ei leitud

Heksaklorobe nseen (HCB)

μg/l 0,1

Ei leitud

Protsümidoo n

μg/l 0,1

Ei leitud

Vinklosoliin μg/l 0,1 Ei leitud

Trifluraliin μg/l 0,1 Ei leitud

Triallaat μg/l 0,1 Ei leitud

Tolüülfluaniid μg/l 0,1 Ei leitud

Alfa- Tsüpermetriin

μg/l 0,1

Ei leitud

Heptakloor μg/l 0,03 Ei leitud

Teknaseen μg/l 0,1 Ei leitud

Heptakloorep osiid (isomeeride summa)

ng/l

Ei leitud

Propikonasoo l

μg/l 0,1

Ei leitud

Malatioon μg/l 0,1 Ei leitud

Klorotaloniil μg/l 0,1 Ei leitud

Metüül- kloorpürifoss

μg/l 0,1

Ei leitud

Kloorpürifoss μg/l 0,1 Ei leitud

Pestitsiidide summa

μg/l 0,50

Ei leitud

Lambda- tsühalotriin

μg/l 0,1

Ei leitud

Etüül- paratioon

μg/l 0,1

Ei leitud

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Uusna külas on veetorustikke ca 1,83 km. Aastatel 2011-2012 rekonstrueeriti 1,6 km veetorustikke.

Tuletõrje veevõtt

Tuletõrje veevõtukohana on Uusna külas kasutusel ja tähistatud Saareküla tee 7 kinnistul maa sees

olev tuletõrjevee mahuti (100 m3), mis paikneb ettevõtete territooriumil. Vajadusel on võimalik

tuletõrjevett saada ka Uusna laudakompleksi juurest, kus paikneb 300 m3 tuletõrjevee mahuti.

Ühiskanalisatsioon

Uusna asula kanalisatsioonivõrk on rajatud isevoolsena. Kanalisatsioonitorustikke on ca 2,53 km,

millest aastatel 2011-2012 rekonstrueeriti 0,481 km.

Uusna reoveepuhastiks on läbivoolne aktiivmudapuhasti (Q ≥ 35 m3/d). Järelpuhastina toimivad kaks

biotiiki (pindala kokku ca 1870 m2). Uusna küla reoveepuhasti rekonstrueeriti aastatel 2011-2012,

teostati järgnevad tööd:

- reoveepuhasti hoone (27 m2) rekonstrueerimine;

- reoveepuhasti rajatiste (mahutid jmt) ehitus;

- reoveepuhasti tehnoloogilise lahenduse rekonstrueerimine ning tehnoloogiaseadmete

uuendamine;

- elektri- ja automaatikasüsteemide väljaehitamine ja seadistamine;

- rajati piirdeaed ja heakorrastati territoorium;

- puhastati biotiigid.

Reoveekäitluse tehnoloogilise skeemi kavandamisel võeti arvesse, et Uusna küla ühiskanalisatsioonist

saabub reoveepuhastisse nii olme- kui tootmisreovett. Reovee puhastamine toimub järgnevates

etappides:

1. Eelpuhastus

o võre;

2. Bioloogiline puhastus

o bioloogiline aktiivmudaprotsess (sisaldab bioloogilise fosforiärastuse ja fosfori

keemilise simultaansadestamise võimalust);

o liigmuda eemaldamine (jääkmuda mudakäitlusse);

3. Mudakäitlus

o jääkmuda eraldamine ja tihendamine;

4. Heitvee järelpuhastamine

o biotiigid pindalaga ca 1000 + 870 m2.

Reoveepuhasti jõudlus on 63 m3/d, projektijärgne jõudlus on 500 ie.

Tabel 5.8. Reoveepuhasti mahutid ja tehnoloogilised seadmed.

Mahuti/seadme nimetus Maht/jõudlus Märkused

Bioreaktor (anaeroobne+aeroobne) 14+51 m3

Järelsetiti 7,2 m2

Muda stabiliseerimismahuti 57 m3

Võre 17 m3/h

Segisti ≥100 m3/h Anaeroobses kambris

Õhustussüsteem ≥100 m3/h 2 puhurit + difusioonisüsteem

Mudatagastuspump ≥20 m3/h

Koagulandidosaator 0…1 L/h 150 l mahuti

Uusna reoveepuhasti heitvee vooluhulk ei ole veeloaga normeeritud. Heitvee suublaks on Saarevälja

kraav (KKR kood VEE1018032). 2024. aastal juhiti suublasse 5 804 m3 heitvett. Vee-ettevõtte

hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Tabel 5.9. Uusna reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

08.05.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

14.08.2024

Heitvesi

13.11.2024

Heitvesi

19.03.2025

Heitvesi

05.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,6 7,6 7,6 7,5 8,0

Hõljuvaine mg/l 22 35 4,1 3,6 6,0 5,6

BHT7 mgO2/l 43 25 6,2 <3 8,2 3,0

Püld mgN/l 3,5 2 0,40 0,12 0,39 0,14

Nüld mgP/l 29 60 14 17 5,6 2,1

KHT mgO2/l 142 125 <30 <30 <30 <30

*Alus: veeluba nr L.VV/326101, andmed: analüüsiaktid

Uusna biotiigist väljuvast veest võetud proovid vastavad nõuetele.

Suurte sadude ajal tungib kanalisatsioonivõrku sademevett. Pikemas perspektiivis vajab

rekonstrueerimist torustik Uusna teel ning torustik puhastusseadmetest biotiigini.

Sademevee ärajuhtimine

Uusna külas Pärna tee kortermajade piirkonnas on sademevee- ja drenaažitorustikku kokku ca 0,56

km. Sademeveesüsteemide valgala pindala on ca 13,2 ha. Sademevesi juhitakse Tänassilma jõe ääres

paiknevale märgalale.

Uusna külast lõuna pool paiknevad maaparandussüsteemid.

5.3.2. TÄNASSILMA

Tänassilma küla asub Viljandist 15 km ida poole Tänassilma jõeoru lõunapoolsel kaldal, kahel pool

Kilingi-Nõmme-Viljandi-Tartu maanteed. Tänassilma külas elab 01.10.2025 seisuga 150 elanikku,

kellest ca 40% on kasutab ühisveevärgi- ning 34% ühiskanalisatsiooni teenust. Tihedam asustus on

koondunud küla Kalmetu kaupluse ja bussipeatuse ümbrusesse, kus on kaks 12 korteriga elamut ja

Survaküla teeotsas paiknev eramajade piirkond, kus on ÜVK välja ehitatud. Küla idaservas asuvad

Kalmetu Põhikool ja rahvamaja. Kalmetu Põhikooli reovesi pumbatakse Tänassilma (Kalmetu)

reoveepuhastile.

Küla asub Tänassilma reoveekogumisalal (180 ie). Tänassilma küla on keskmiselt kaitstud põhjaveega

ala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Tänassilma küla olemasoleva ÜVK taristuga ala Tänassilma

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 42.

Tänassilma küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 7.

Ühisveevärk

Tänassilma ühisveevarustus rajaneb peamiselt Tänassilma (Kalmetu) I uuel puurkaevul (katastri nr

50324), mis paikneb Kaunismäel Kruusamäe elamupiirkonna juures. Samal maaüksusel paikneb

Tänassilma (Kalmetu) I vana puurkaev (ka Kaunismäe puurkaev-pumpla, katastri nr 4626), mis on

käesoleval ajal reservis ning mille abil kaetakse vajadusel maksimaalsed tarbimised. Ala, millel need

kaks puurkaevu paiknevad, on piiratud võrkpiirdega, pumplahoone juurdepääsutee ning

teenindusplats on killustikkattega.

Tänassilma I uus puurkaev (katastri nr 50324) koos 17,5 m2 pumplahoonega rajati 2011.a. Puurkaevu

sügavus on 28 m. Puurkaev võtab oma vee Kesk-Devoni (D2) veehorisondist. Puurkaevu

sanitaarkaitseala ulatus on 30 m. Pumpla hoones paiknevad lisaks puurkaevupumbale (Qd=9m3/d)

veetöötlusseadmed, hüdrofoor (300 l) torustikud, konvektorradiaatorid ja teised abiseadmed.

Puurkaevu vesi pumbatakse süvaveepumba abil läbi kolme 2012. aastal paigaldatud paralleelse

rauaeemaldusfiltri (Q=7,0 m3/h) asula veevõrku. Filtritele eelneb toorvee kloreerimine (vajadusel),

aereerimine suruõhu kompressori abil, üleliigse õhu eemaldamine õhueraldusventiilidega filtrite

peal. Oksüdeerunud raud sadeneb filtermaterjali ja pestakse välja läbipesu tsüklis (öösel minimaalse

tarbimise ajal).

Lubatud veevõtt aastas on 36 000 m3, tegelik veevõtt 2024. a. oli 2 274 m3.

Kalmetu puurkaev (katastri nr 4626) on rajatud 1965.a., sügavus 110 m, Siluri põhjaveekiht,

sanitaarkaitseala ulatus 30 m. Puurkaevust pumbatavas vees ületab fluorisisaldus lubatud

piirsisaldust. Puurkaev ühendati 2011. aastal haruühendusega uue puurkaevuga. Kahele puurkaevule

rajati uude pumplahoonesse ühine veetöötlus.

Lubatud veevõtt on 8 000 m3 aastas, tegelik veevõtt oli 2024.a. 330 m3.

Kalmetu Põhikooli õues asuv puurkaev (katastri nr 4605) on rekonstrueeritud ja on reservis.

Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Tänassilma küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Analüüside tulemused on toodud allpool:

Tabel 5.10. Joogivee kvaliteet Tänassilma küla veevõrgus

Näitaja Ühik

Piirsisaldus Kalmetu kool 06.05.2024

Kalmetu kool 31.03.2025

Raud μg/l 200 <20 <20

Fluoriid mg/l 1,5 0,23 0,13

Ammoonium mg/l 0,5 0,12

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 631

627

pH 6,5-9,5 7,5 7,4

Värvus Pt Co ühikut <1.5 <1,5

Hägusus NTU 0,9 0,2

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0

Kolooniate arv 22 °C

PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tänassilma külas on veetorustikke kokku 2,085 km, neist ca 0,75 km rekonstrueeriti aastatel 2011-

2012.

Tuletõrje veevõtt

Tuletõrje veevõtukohtadena on väljaehitatud ja tähistatud järgmised kohad:

• Tänassilma jõest Surva sillalt, olemas veevõtukaev;

• Tänassilma jõest Rebaste sillalt.

Lisaks on võimalik tulekustutusvett võtta Kalmetu Põhikooli juures asuvast mahutist.

Ühiskanalisatsioon

Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 2,38 km, millest 0,937 km on isevoolset ning 1,444 km

survekanalisatsiooni.

Aastatel 2011-2012 viidi ellu järgmised arendustegevused:

- 1,597 km reoveetorustike rekonstrueerimine (sh 0,153 km isevoolset ja 1,444 km

survekanalisatsiooni).

- Tänassilma Kalmetu reoveepumpla rajamine võimsusega 1,6 m3/h (täisautomaatne kahe

pumbaga reoveepumpla);

- Tänassilma Kalmetu kooli reoveepumpla rajamine võimsusega 1,6 m3/h (täisautomaatne

kahe pumbaga reoveepumpla);

- reoveepuhasti rekonstrueerimine, 700 m2 biotiikide puhastamine ning tarastamine.

Reoveepuhasti rekonstrueerimisel teostati aastatel 2011-2012 järgnevad tööd:

- likvideeriti vana puhasti;

- paigaldati uus kompaktpuhasti hüdraulilise võimsusega Q≥6 m3/d;

- teostati liitumine elektrivõrguga;

- rekonstrueeriti tehnohoone;

- rajati 1,5 m kõrgune piirdeaed ja heakorrastati territoorium;

- puhastati biotiigid.

Rajatud puhasti reoveekäitluse tehnoloogilise skeemi väljatöötamisel võeti arvesse, et Tänassilma

küla ühiskanalisatsioonist saabub reoveepuhastisse nii olme- kui tootmisreovett.

Reoveekäitlus toimub järgnevates etappides:

1. eelpuhastus

o võre;

2. bioloogiline puhastus

o bioloogiline aktiivmudaprotsess annuspuhastina (sisaldab bioloogilise fosforiärastuse

ja fosfori keemilise simultaansadestamise võimalust)

o liigmuda eemaldamine (jääkmuda mudakäitlusse);

3. mudakäitlus

o jääkmuda eraldamine ja tihendamine;

4. heitvee järelpuhastamine

o biotiigid sügavusega 1,0-1,2 m ja pindalaga ca 326 + 297 m2.

Reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus on 16,5 m3/d, jõudlus projekti järgi 100 ie.

Tabel 5.11. Tänassilma reoveepuhasti mahutid ja tehnoloogilised seadmed.

Mahuti/seadme nimetus Maht/jõudlus Märkused

Vastuvõtu- ja ühtlustuskamber 3,3 m3

Bioreaktor (õhustuskamber) 30 m3

Muda stabiliseerimismahuti 10 m3

Võre ≥10 m3/h

Õhustussüsteem ≥27 m3/h 2 puhurit + difusioonisüsteem

Mudatagastuspump ≥4 m3/h

Koagulandidosaator 0…0,3 l/h 100 l mahuti

Suublaks on Räägu kraav (KKR kood VEE1018033). Lubatud vooluhulk ei ole veeloaga normeeritud.

2024. aastal juhiti suublasse 2656 m3 heitvett. Vee-ettevõtte sõnul ei ületa suublasse juhitava heitvee

kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Tänassilma reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtestatud nõuetele.

Tabel 5.12. Tänassilma (Kalmetu) biopuhasti reovee ja heitvee analüüsid

Komponent Ühik Sissevool 05.05.20

Suurim lubatud sisaldus*

2. biotiigist väljavool

14.08.2020

Biopuhasti väljavool

13.11.2024

2. biotiigist väljavool

17.03.2025

2. biotiigist väljavool

05.05.2025 pH 7,6 7,7 7,6 7,4 7,8

Hõljuvaine mg/l 15 35 3,6 4,8 7,9 4,4

BHT7 mgO2/l 112 40 3,0 <3 3,8 3,4

Üldfosfor mgP/l 3,7 2,5 1,7 0,76 1,1

Üld- lämmastik

mgN/l 36 22 14 4,1 5,6

KHT mgO2/l 230 150 <30 <30 <30 <30

Alus: veeluba L.VV/326101 Andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Tänassilma külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Elamukinnistud paiknevad peamiselt

Tänassilma jõe ääres.

5.2.3. VALMA KÜLA

Valma küla asub Viljandi-Tartu maantee 25. kilomeetril Võrtsjärve loodekaldal. Küla asustus on

suhteliselt hajus. Valma külas elab 01.01.2025 seisuga 143 elanikku, kellest ca 73% on varustatud

ühisveevärgi- ja 30% ühiskanalisatsiooni teenusega. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid

asuvad küla keskosas. Tihedam asustus on koondunud küla keskossa, kus asub üks kahekorruseline

korterelamu, infopunkt, väike eramajade piirkond, puhkekeskused. Kalasadam tarbib vett võrkude

pesemiseks.

Küla asub Valma reoveekogumisalal (82 ie). Valma külas on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Valma küla olemasoleva ÜVK taristuga ala Valma ühisveevärgi

ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 41.

Valma küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 8.

Ühisveevärk

Valma küla veetootmine rajaneb kahele puurkaevule: Valma I Keskuse uuele puurkaevule (katastri nr

50325) ja samal maaüksusel paiknevale Valma 1 keskuse puurkaevule (katastri nr 4615, passi nr

1877). Ala, millel need kaks puurkaevu paiknevad, on piiratud võrkpiirdega.

Valma I Keskuse uus puurkaev (50325) koos 17,5 m2 pumplahoonega rajati 2011.a. sügavusega, mis

tagaks fluoriidide sisalduse joogivees alla lubatud piirsisaldust. Puurkaevu sügavus on 37,6 m. Vett

võetakse Kesk-Devon (D2) põhjaveekihist. Sanitaarkaitseala ulatus on 30 m.

Põhjavesi pumbatakse süvaveepumpade survel läbi filterseadmete küla veevõrku. Mõlemad

süvaveepumbad on varustatud sujuvkäivititega ning juhitakse vastavalt rõhureleele. Kompressoriga

lisatakse survesüsteemi õhku, mille tulemusel vesi aereeritakse raua oksüdeerimise eesmärgil. Enne

filtreid on paigaldatud naatriumhüpokloriti doseerimispunkt, et süsteemi oleks võimalik bakteriaalse

reostuse korral steriliseerida. Raua- ja mangaanieraldussüsteem koosneb kolmest paralleelselt

töötavast filtermaterjaliga täidetud filtermahutist ja juhtklappidest (filtrite jõudlus on 4,5 m3/h)

Vajaliku rõhu ja vooluhulga küla veevõrku tagavad süvaveepumbad. Ebaühtlase tarbimise pärast on

paigaldatud 200 liitrine hüdrofoor enne filterseadmeid.

Lubatud veevõtt on 36 000 m3 aastas, tegelik veevõtt oli 2024. a. 4 289 m3.

Valma 1 Keskuse puurkaev (4615) on rajatud 1967. a., sügavus 90 m, põhjaveekiht Silur (S).

Sanitaarkaitseala ulatus on 30 m. Puurkaev ühendati 2011.a. haruühendusega uue puurkaevuga.

Kahele puurkaevule rajati uude pumplahoonesse ühine veetöötlus, vana puurkaevu pumplahoone

lammutati.

Lubatud veevõtt on 10 000 m3 aastas, tegelik veevõtt oli 2024. aastal 246 m3.

Reservis on Valma III Sigala (Miku elurajooni) puurkaev (katastri nr 4614, rajatud 1964.a., sügavus 85

m, omanik OÜ Ramsi VK).

Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Valma küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Analüüside tulemused on toodud allpool:

Tabel 5.13. Joogivee kvaliteet Valma küla veevõrgus

Näitaja Ühik

Piirsisaldus Valma

külalistemaja 06.05.2024

Valma külalistemaja 31.03.2025

Raud μg/l 200 <20 <20

Näitaja Ühik

Piirsisaldus Valma

külalistemaja 06.05.2024

Valma külalistemaja 31.03.2025

Fluoriid mg/l 1,5 0,16

Ammoonium mg/l 0,5 0,08

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 516 508

pH 20°C juures pH ühik 6,5-9,5 7,7 7,6

Värvus Pt Co ühikut <1,5 <1,5

Hägusus NTU <0,2 <0,2

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0

Kolooniate arv 22 °C

PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta

0 0

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Valmas on veetorustikke ca 2,41 km, mis rekonstrueeriti aastatel 2011-2012. Pikemas perspektiivis

vajab rekonstrueerimist külamajast Tartu mnt poole jääv torustik.

Tuletõrje veevõtt

Tulekustutusvett on võimalik võtta Saba ja Valma sadama ning Järveveere külalistemaja juurest

Võrtsjärve ääres. Kohad on tähistamata. Kustutusvett saab ka Vahemetsa tiigist, Lorupi puhkemaja

lähedal asuvast tiigist ning ojast Valma-Väluste mnt teetruubi juures.

Ühiskanalisatsioon

Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ainult Keskuse piirkonnas olevad kinnistud. Teised kasutavad

nõukogude ajal rajatud kogumiskaevusid, mis on amortiseerunud ja tõenäoliselt lekivad.

Ühiskanalisatsioonitorustik (ca 0,82 km) on rajatud kogu külas isevoolsena. Rekonstrueerimata

torustikud on ehitatud asbotsementtorudest. Tekkiv reovesi juhitakse küla idaosas, Võrtsjärve

läänekaldale rajatud aktiivmudatehnoloogial põhinevasse reoveepuhastisse.

Aastatel 2011-2012 viidi Valmas läbi järgmised ühiskanalisatsiooni arendamistegevused:

- 0,139 km reovee torustike rekonstrueerimine (ca 17% asula torustikest);

- lammutati vana puhasti ja paigaldati uus kompaktne annuspuhasti hüdraulilisele võimsusele

8,5 m3/d ja reostuskoormusele 4,8 kgBHT7/d.

Reoveepuhasti rekonstrueerimisel teostati järgnevad tööd:

- likvideeriti amortiseerunud puhasti;

- paigaldati uus kompaktne annuspuhasti hüdraulilise võimsusega Q≥17,6 m3/d;

- rekonstrueeriti tehnohoone;

- rajati piirdeaed ja heakorrastati territoorium.

Reoveepuhasti reoveekäitluse tehnoloogiline skeem on kavandatud arvestusega, et Tänassilma küla

ühiskanalisatsioonist saabub reoveepuhastisse nii olme- kui tootmisreovett. Reoveekäitlussüsteem

toimub järgnevates etappides:

1. eelpuhastus

o võre;

2. bioloogiline puhastus

o bioloogiline aktiivmudaprotsess (sisaldab bioloogilise fosforiärastuse ja fosfori

keemilise simultaansadestamise võimalust)

o liigmuda eemaldamine (jääkmuda mudakäitlusse);

3. mudakäitlus

o jääkmuda eraldamine ja tihendamine.

Tabel 5.14. Valma reoveepuhasti mahutid ja tehnoloogilised seadmed.

Mahuti/seadme nimetus Maht/jõudlus Märkused

Eelsetiti-septik 3,3 m3

Bioreaktor (anaer+aer) 30 m3

Muda stabiliseerimismahuti 10 m3

Võre ≥10 m3/h

Õhustussüsteem ≥27 m3/h 2 puhurit + difusioonisüsteem

Mudatagastuspump ≥4 m3/h

Koagulandi dosaator 0…0,3 L/h 60 l mahuti

Valma reoveepuhasti suublaks on Tihase kraav (KKR kood VEE1023697). Lubatud vooluhulk ei ole

veeloaga normeeritud. 2024. aastal juhiti suublasse 2 117 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei

ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Valma reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtestatud nõuetele.

Tabel 5.15. Valma reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

07.05.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

14.08.2024

Heitvesi

13.11.2024

Heitvesi

19.03.2025

Heitvesi

07.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,5 7,7 7,8 7,3 7,5

Hõljuvaine mg/l 64 35 3,1 3,7 <2 3,6

BHT7 mgO2/l 110 40 <3 <3 <3 3,0

Püld mgN/l 5,5 0,59 5,4 2,5 2,4

Nüld mgP/l 57 18 55 17 22

KHT mgO2/l 194 150 <30 <30 <30 <30

*Alus: veeluba nr L.VV/326101, andmed: analüüsiaktid

Paljud kinnistud külas on ühiskanalisatsiooniga on ühendamata. Pikemas perspektiivis on oluline

Võrtsjärve äärsed kinnistud ühiskanalisatsiooniga liita.

Sademevesi

Valma külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.2.4. RAMSI ALEVIK JA VARDI KÜLA

Ramsi aleviku ÜVK-ga liideti aastatel 2023-2024 Vardi küla Rahetsema elamupiirkond, mistõttu neid

käsitletakse koos.

Ramsi alevikus elab 01.01.2025 seisuga 532 inimest, Vardi külas 208 inimest.

Ühisveevärgiga on liitunud 98%, ühiskanalisatsiooniga 96% elanikkonnast. Vee-ettevõtjaks on OÜ

Ramsi VK, millele on väljastatud Ramsi alevikus ÜVK teenuse pakkumiseks veeluba L.VV/326481.

Ramsi alevikus asuvad lasteaed, raamatukogu, Ramsi Turvas AS, Ramsi VK OÜ kontor jm.

Ramsi aleviku ÜVK-ga kaetud ala ja Vardi küla Rahetsema piirkond asuvad Ramsi reoveekogumisalal

(1200 ie). Ramsi alevik ja Vardi küla paiknevad suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Ramsi aleviku olemasoleva taristuga ÜVK ala ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni Ramsi arenguala (ÜVK 06), Vardi küla Rahetsema ÜVK ala hõlmab Rahetsema

arenguala (ÜVK 08). Vardi külas paikneb ka perspektiivne elamupiirkond (ÜVK 26).

Ramsi aleviku ja Vardi küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 9.

Ühisveevärk

Ramsi aleviku ja Vardi küla Rahetsema piirkonna ühisveevarustuseks võetakse vett aleviku kaguosas

Mäeotsa tee 7 paiknevast Ramsi II Sinialliku elamukvartali puurkaevust (katastri nr 6416, passi nr

4763). Puurkaevu päis asub puurkaev-pumpla hoone kõrval betoonrõngastega šahtis. Tegemist on

1979. a. puuritud 150 m sügavuse Siluri veekompleksi avava puurkaevuga. Puurkaevu tootlikkus on

23 m3/h. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Puurkaevu omanik on OÜ Ramsi VK. Lubatud veevõtt

vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on 35 020 m3 aastas. 2024. aastal pumbati puurkaevust 18 364 m3

vett.

Aastatel 2010-2013 teostati Ramsi II puurkaev-pumplas Ramsi ja Päri veemajandusprojekti raames

järgmised tööd:

o rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone;

o vahetati süvaveepump (ZDS Q54x. 5-17; Q=8,5 m3/h; H=35 m H2O; N=1,5 kW);

o paigaldati uus puurkaevu päis, uued torustikud;

o rekonstrueeriti II astme pumpla, paigaldati tuletõrje- ja rõhutõstepumbad;

o rekonstrueeriti 2 olemasolevat veereservuaari (150 m3 vett kummaski reservuaaris);

o rajati desinfektsioonisüsteem (NaOCl-lahuse dosaator);

o paigaldati veemõõturid ja proovivõtukohad jm.

Puurkaevu vesi pumbatakse süvaveepumbaga kahte vee reservuaari. Joogivett pumpavad aleviku

veevõrku võrgupumbad. Rõhutõsteseadmeks on 500 l hüdrofoor. Võrgupumpasid on neli (Grundfos

CR 15-04, 4 kW), nad on varustatud ühise sagedusmuunduriga, pumpade tööd juhib rõhuandur.

Tavaolukorras katab vajaduse kaks võrgupumpa, tuletõrjevee võtmise korral töötab korraga kuni

kolm pumpa, üks pumpadest on alati reservis.

Elektrikatkestuste ajal on varutoiteallikana võimalik kasutada statsionaarset diiselgeneraatorit (Mecc

Alte Eco 32-35/4). Ramsi puurkaev-pumpla kuulub Ramsi ja Päri puhastite automaatika- ja

kaugvalvesüsteemi. Juhtimiskeskus võimaldab pumpade käivitamist läbi kaugjuhtimissüsteemi ning

käsitsi ja automaatrežiimile ümberlülitusi.

Aastatel 2023-2024 Ramsi veetöötlusjaam rekonstrueeriti. Veekäitlussüsteemi täiendati raua-,

mangaani- ja väävelvesiniku eemaldamise etapiga, paigaldati rauaärastusseade EURA AIR SIMPLEX

110 projekteeritud jõudlusega 8 m3/h. Peale veemõõdusõlme toimub põhjavee rikastamine õhuga

kompressori abil ning seejärel leiab aset filtreerimine survelises filtrisüsteemis, kus eraldatakse

ülemäärane raud ja mangaan ning vähendatakse väävelvesiniku sisaldust. Filtrimaterjali läbinud vesi

suunatakse veereservuaaridesse. Filtrite uhtumiseks kasutatakse töödeldud vett veereservuaaridest.

Uhtevesi pumbatakse filtritele II astme survetõstepumpadega. Uhtevesi suunatakse

pesuveepumplasse, mis suunab uhtevee Ramsi aleviku ühiskanalisatsiooni.

Terviseameti 15.04.2025 üldhinnangu alusel on Ramsi aleviku ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Vee

kvaliteedist Ramsi aleviku ühisveevärgis annavad ülevaate järgnevad tabelid:

Tabel 5.16. Joogivee kvaliteet Ramsi aleviku veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Keskuse tee 1 22.04.2024

Keskuse tee 1 24.03.2025

Värvus

Pt-Co ühikut Tarbijale vastuvõetav

ebaloomulike muutusteta

<1,5 2,1

Hägusus NTU <0,2 <0,2

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 436 443

pH 20°C juures pH ühik 6,5-9,5 7,9 7,9

Ammoonium mg/l 0,5 0,06

Raud μg/l 200 20 <20

Fluoriid mg/l 1,5 1,31 1,31

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C

PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta

11 0

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Veetorustikud. Ramsi alevikus on veetorustikke ca 3,02 km. Veetorustikud on rekonstrueeritud

aastatel 2010-2013.a.

Vardi küla Rahetsema piirkonna veevarustuse tagamiseks rajati aastatel 2023-2024 ca 4,477 km

veetorustikke (De32…160 PE).

Tuletõrje veevõtt

Ramsi alevikus ja Vardi aleviku Rahetsema piirkonnas on tuletõrjeveevarustus lahendatud

hüdrantidega.

Lisaks sellele on tulekustutusvett võimalik saada AS Ramsi Turvas veehoidlatest ja katlamaja juurest.

Vardi küla Rahetsema piirkonnas paikneb Rahetsema järv, mida on vajadusel võimalik kasutada

loodusliku tuletõrje veevõtukohana.

Ühiskanalisatsioon

Ramsi reoveekogumisala on kokku 6,83 km kanalisatsioonitorustikke, neist Ramsi alevikus paikneb ca

2,52 km. Torustikud rekonstrueeriti aastatel 2010-2013. Ramsi aleviku reovesi suunatakse

reoveepuhastile isevoolselt.

Vardi küla Rahetsema piirkonnas rajati ühiskanalisatsioon aastatel 2023-2024. Reovee Ramsi reovee

Ramsi aleviku ühiskanalisatsiooni suunamiseks rajati 3,082 km isevoolseid ja 2,033 km

survekanalisatsioonitorustikke.

Süsteemis töötab 3 reoveepumplat:

- RVP-1 - teenindab Ojaküla valgala (8,3 m3/ööp);

- RVP-2 - Emamänni valgala (5,7 m3/ööp);

- RVP-3 - Metsaküla valgala (20,1 m3/ööp).

Ojaküla reoveepumpla (RVP-1) on rajatud teealusena, malmluugiga. Emamänni (RVP-2) ja Metsaküla

(RVP-3) pumplad on rajatud üle maapinna ilatuva teenindusluugiga. Kõik pumplad on tehases

toodetud kaevpumplad Ø 1600 mm. Iga pumpla on varustatud 2 pumbaga. Metsaküla pumpla on

ümbritsetud heki ja piirdeaiaga. Reoveepumplad on ühendatud automaatjuhtimise-jälgimise

süsteemi.

Ramsi aleviku reoveepuhasti paikneb Loodi-Sinialliku ürgorus Ramsi aleviku loodenurgas.

Reoveepuhasti rekonstrueeriti aastatel 2011-2013. Ramsi reoveepuhastit laiendati aastatel 2023-

2024 seoses Vardi küla Rahetsema piirkonna liitumisega, lisanduv koormus 221 IE, ca 33 m3/d. Rajati

juurde täiendavad protsessimahutid ning muudeti olemasolevate mahutite kasutustehnoloogiat.

Puhasti dimensioneerimisel võeti aluseks järgmised lähteandmed:

Parameeter Kogus (max) Ühik Märkused

R 660 IE

Qmax/d 100,0 m3/d

BHT7 22,8 kg/d Norm 60 g/(ie*d) – 660 IE

Heljum 26,6 kg/d Norm 70 g/(ie*d) - 660 IE

Nüld 4,56 kg/d Norm 11 g/(ie*d) - 660 IE

Püld 0,76 Kg/d Norm 1,8 g/(ie*d) – 660 IE

q-max-sisend 10 l/s Reoveesisend puhasti pumplasse – asula

pumplate maw tööpunkt

q-max-RVP pumpla 36 m3/h Puhasti pumpla max jõudlus

q-max-RVP Võre 50 m3/h Puhasti ol.ol. võre jõudlus*

Q-max-biol puhastus 6 m3/h Limiteerib olemasolev setiti ja kavandatav

protsessimaht

Renoveerimisjärgselt koosneb reoveepuhasti kolmest protsessiühikust:

1. Eelpuhastus

2. Bioloogiline puhastus

3. Settekäitlus

1. Eelpuhastus koosneb järgmistest komponentidest

• reoveepumpla V=4 m3, 2 pumpa, pumba tootlikkus 36 m3/h;

• tehnohoone (laiendati 2023-2024), mehaanilise puhastuse võreseade (85 m3/h)

• ühtlustusmahuti V= 28 m3 (varem oli kasutusel anoksilise mahutina). Mahutisse

paigaldati uus reoveepump (kuni 10 m3/h) ning sukelsegur.

2. Bioloogiline puhastus, mis koosneb järgmistest komponentidest

• anaeroobne ja anoksiline mahuti (rajatud 2023-2024) V=30 m3. Mahutis on kergvahe-

seinaga moodustatud Bio-P kamber bioloogilise tõhustatud fosforiärastuse läbiviimiseks.

• õhustuskamber I (uus) V=48 m3

• õhustuskamber II V=60 m3

• keemiline fosforiärastus toimub II õhustuskambris

• järelsetiti A=14 m2/V=20 m3

• järelsetitist väljub heitvesi läbi ülevoolurenni ja torustike kaudu suublasse.

3. Settekäitlus

• mudatihendi V=27 m3, koos olemasoleva seadmestikuga;

• setteväljak.

Lisaks on kinnistul puhastusprotsessi mittekuuluv olemasolev biotiik veepeegli pindalaga 4 650 m2.

Puhasti avarii korral ja siis, kui juurdetulev vooluhulk on väga suur, juhitakse reovesi puhvertiigi

ülesandeid täitvasse biotiiki.

Heitvee suublaks on Sinialliku oja (KKR kood VEE1139900). Äravoolukraavi süvendati

rekonstrueerimise käigus (2013.a). Ramsi reoveepuhasti lubatud heitvee vooluhulk on 29 200 m3

aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 19 798 m3 heitvett, mis on ca 68% lubatud vooluhulgast. Vee-

ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Ramsi reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtivatele nõuetele.

Tabel 5.17. Ramsi reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

05.05.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

26.08.2024

Heitvesi

27.11.2024

Heitvesi

17.03.2025

Heitvesi

05.05.2025

pH 6-9 pH ühik 8,1 6,9 7,5 7,2 7,8

Hõljuvaine mg/l 172 35 11 4,5 11 9,0

BHT7 mgO2/l 217 25 5,8 2,8 4,6 4,2

Püld mgN/l 7,1 2 0,42 0,07 0,97 0,19

Nüld mgP/l 71 60 26 9,9 32 18

KHT mgO2/l 586 125 <30 <30 <30 <30

*Alus: veeluba nr L.VV/326481, andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Ramsi alevikus ja Vardi külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.2.5. PÄRI

Päri küla asub vahetult Viljandi-Pärnu maantee ääres ca 4 km kaugusel Viljandi linna piirist. Päri külas

elab 01.01.2025 seisuga 478 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 81 %, ühiskanalisatsiooniga 73 %

elanikest. Külas on lasteaed ja huvikool Päri Spordihoone.

Päri küla asub Päri reoveekogumisalal (367 ie). Päri külas on suhteliselt kaitstud ning keskmiselt

kaitstud põhjaveega piirkonnad.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Päri küla olemasoleva taristuga ÜVK ala Päri 1 ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni arenguala ÜVK 12. Perspektiivset ÜVK ala Päri suvilapiirkonnas hõlmab Päri 2

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala (ÜVK 25).

Päri küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 10.

Ühisveevärk

Päri küla ühisveevarustuseks võetakse vett Päri küla loodeosas Kannikmäe tee 4 Ramsi VK OÜ

omandis oleval maa-alal asuvast Lennuvälja puurkaevust (katastri nr 6022, passi nr 2946,

koordinaadid X: 6467782,31; Y: 587361,81 maaüksuse katastritunnus: 62904:002:0034). Siluri

veekompleksi avav puurkaev on puuritud 1970. a., selle sügavus on 150 m, staatiline veepind lasub

maapinnast 29 m sügavusel. Puurkaevu tootlikkus on 15 m3/h. Puurkaev asub puurkaev-pumpla

hoone kõrval betoonrõngastega šahtis. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m.

Puurkaevu omanik on OÜ Ramsi VK. Päri puurkaev-pumpla kuulub Ramsi ja Päri puhastite

automaatika- ja kaugvalvesüsteemi. Juhtimiskeskus võimaldab pumpade käivitamist läbi

kaugjuhtimissüsteemi ning käsitsi ja automaatrežiimile ümberlülitusi.

Aastatel 2010-2013 teostati Lennuvälja puurkaev-pumplas Ramsi ja Päri veemajandusprojekti raames

järgmised tööd:

o rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone;

o vahetati süvaveepump (Q=8,5 m3/h; H=51 m; N=2,2 kW);

o paigaldati uus puurkaevu päis;

o rekonstrueeriti II astme pumpla, paigaldati tuletõrje- ja rõhutõstepumbad;

o rekonstrueeriti 2 olemasolevat veereservuaari (max 200 m3 vett, 100 m3 kummaski

reservuaaris);

o paigaldati uus torustik;

o rajati veetöötlus (rauaeemaldusfiltrid, desinfitseerimiseks NaOCl-lahuse dosaator);

o paigaldati veemõõturid ja proovivõtukohad jm.

Käesoleval ajal pumbatakse puurkaevu vesi süvaveepumbaga rauaeraldusfiltrisse. Enne filtrit

aereeritakse vett suruõhuga eesmärgiga oksüdeerida vees sisalduvad raua- ja mangaaniühendid.

Oksüdeeritud raud ja mangaan filtreeritakse filtris. Joogivesi pumbatakse võrgupumpadega küla

veevõrku. Rõhutõsteseadmeks on 500 l hüdrofoor. Võrgupumbad võtavad vee reservuaaridest ning

on varustatud ühise sagedusmuunduriga, pumpade tööd juhib rõhuandur. Võrgupumpasid on neli:

tavaolukorras tagab tarbijate vajaduse üks võrgupump, tuletõrjevee võtmisel töötab korraga kuni

kolm võrgupumpa, üks pump on alati reservis.

Puurkaev-pumplas on statsionaarne generaator.

Lubatud veevõtt vastavalt veeloale on 42 320 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust 22 421 m3

vett.

Foto 13. Päri puurkaev-pumpla sisseseade

Päri külas asub ka 1984.a. rajatud Päri puurkaev (katastri nr 6734, passi nr 5380, S, sügavus 130 m),

kuid see ei ole kasutuses.

Päri suvilapiirkonnas Risti tee 2 kinnistul paikneb 1975. aastal rajatud Päri küla puurkaev (katastri nr 6028). Puurkaevu sügavus on 45 m, vett võetakse Kesk-Devoni põhjaveekogumist (Lääne-Eesti vesikond).

Suvilapiirkonna veega varustamiseks rajati 2019. aastal Suureristi tee puurkaev (katastri nr 60046). Puurkaevu sügavus on 135 m. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 10 m. Puurkaevu pumba juhtimine toimub joogiveemahuti veetasemeanduri järgi. Puurkaevu kohal paikneb veetöötlusjaam, kus puurkaevust pumbatavat vett töödeldakse keemiavaba filtrisüsteemiga, mis eraldab veest raua- ja mangaaniühendid ning väävelvesinikku. Lisaks parendavad filtrid vee värvust, hägusust, lõhna ja maitset. Raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku oksüdatsiooniprotsess ja sadestamine toimub õhuhapniku vette lisamise teel, milleks kasutatakse õlivaba kompressorit. Aeratsiooniks vajalik õhk juhitakse filtripaakide ees paiknevasse aeratsioonimahutisse, kus toimub õhu ja vee segamine. Pumplahoones paiknevad veel 300 l membraanhüdrofoor, kaks joogivee PE mahutit (kokku 10 m3), kaks II-astme pumpa. Joogiveemahutist pumbatakse vesi II-astme pumpadega võrku. Puurkaev- pumplasse on vajadusel võimalik paigaldada NaOCl doseerimise seadmed. Suureristi veetöötlusjaam varustab käesoleval ajal veega ca 20 majapidamist Mäeotsa teel ja Kevade teel, perspektiivis ca 100 majapidamist.

Veetöötlus ja joogivee kvaliteet. Veetöötlus rajati Lennuvälja puurkaev-pumplale Ramsi ja Päri

veemajandusprojekti raames 2010-2013. Rauaühendite sisalduse vähendamiseks kasutatakse 2013.a.

paigaldatud rauaärastusfiltrit ARS 1250 (1 filter, filtri tagasipesu toimub puhastatud veega).

Vee bakterioloogilise reostuse vältimiseks on kasutusel kaks süsteemi:

1) aeratsiooniõhu tolmu- ja bakterioloogilise puhastamise süsteem, kasutatakse spetsiaalseid

õhufiltreid;

2) torustike ja reservuaaride profülaktiline desinfitseerimine naatriumhüpokloriti lahusega (kaks

doseerimispunkti).

Terviseameti 04.06.2024 üldhinnangu alusel on Päri küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Vee

kvaliteedist Päri küla ühisveevärgis annab ülevaate järgnev tabel.

Tabel 5.18. Joogivee kvaliteet Päri küla veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus Päri lasteaia

köögist 06.04.2024

Päri lasteaia köögist

25.03.2025

Värvus Pt-Co ühikut 4,9 4,8

Hägusus NTU <0,2 <0,2

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 510 503

pH 20°C juures 6,5-9,5 7,9 7,8

Ammoonium mg/l 0,5 0,16

Raud μg/l 200 <20 <20

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta

13 29

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veetorustikud. Päri külas on ca 3,4 km veetorustikke. Aastatel 2010-2013 rekonstrueeriti 1,724 km

veetorustikku. Päri suvilapiirkonnas puudub suurel osal kinnistutel ühisveevärgiga liitumise võimalus.

Tuletõrje veevõtt

Tulekustutusvee võtmiseks on Päri külas tuletõrjehüdrandid. Lisaks sellele saab tulekustutusvett

võtta Päri kuivati juurest, Päri Pumbajaama juurest ja Päri lennuvälja juurest. Päri suvilapiirkonnas

saab tulekustutusvett Suureristi tee veetöötlusjaama juurde rajatud veemahutist (V=40 m3).

Ühiskanalisatsioon

Reoveetorustikud. Aastatel 2010-2013 rekonstrueeriti Päri asulas isevoolset kanalisatsioonitorustikku

1,81 km ulatuses ehk sisuliselt kogu asula reoveetorustik.

Reovee puhastusseadmed. Päri reoveepuhastiks on individuaalne läbivoolne aktiivmudapuhasti.

Reoveepuhasti asub Pärist lääne poole jääval alal Raudna jõe lähedal. Päri reoveepuhasti kuulub

Ramsi ja Päri puhastite automaatika- ja kaugvalvesüsteemi. Juhtimiskeskus võimaldab pumpade

käivitamist läbi kaugjuhtimissüsteemi ning käsitsi ja automaatrežiimile ümberlülitusi.

Päri reoveepuhasti rekonstrueeriti aastatel 2011-2013. Projekteerimisel võeti aluseks järgmised

näitajad:

• reovee keskmine vooluhulk – 45…60 m3/d;

• maksimaalne tunnivooluhulk – 4,5…6 m3/h;

• reostuskoormus (BHT7) - 300…400 IE; 18…24 kg BHT7/d;

• hõljuvaine reostuskoormus – 21…28 kg/d;

• lämmastikukoormus – 4,8 kg Ntot/d;

• fosforikoormus – 0,8 kg Ptot/d.

Rekonstrueeritud Päri reoveepuhasti koosneb raudbetoonmahutitest, milles on protsessikambrid ja

nende peale ehitatud tehnoloogiliste seadmete hoonest. Reovee puhastamine toimub

eeldenitrifikatsiooniga aktiivmudaseadmes, mille moodustavad anoksiline segamiskamber,

õhustuskamber, järelsetiti ning liigmuda kogumismahuti e. mudatihendi. Aktiivmudaprotsess toimub

kestusõhustuse režiimil.

Kõik mahutid on tehtud monoliitsest raudbetoonist ning need moodustavad ühise ploki. Mahutite

peal asuvas tehnohoones on neli ruumi: pumpla ruum, tehnoloogiliste seadmete ruum, kilbiruum ja

õhustuskambri peale jääv külm ruum. Tehnoloogiliste seadmete ruumis paiknevad

vooluhulgamõõtur, võreseade, fosforiärastuseks vajalik kemikaalimahuti ja kemikaali dosaatorpump,

samuti kõik puhurid ja operaatori töölaud. Köetav on ka kilbiruum, ülejäänud ruumides kütet ei ole.

Reoveepuhasti territoorium on ümbritsetud võrkaiaga, juurdepääsutee ja plats kruusakattega. Ramsi

reoveepuhasti kuulub Ramsi ja Päri puhastite automaatika- ja kaugvalvesüsteemi.

Reovee puhastamine toimub järgmistes etappides:

• mehaaniline puhastus võreseadmes;

• bioloogiline puhastus anoksilise segamiskambriga aktiivmudaseadmes;

• lämmastikuärastus nitrifikatsiooni- ja denitrifikatsiooniprotsessi käigus;

• fosforiärastus keemilise sadestamise teel, lisaks mõningane bioloogiline ärastus;

• jääkmuda tihendamine mudatihendis;

• jääkmuda tahendamine Päri mudaväljakul.

Rekonstrueeritud Päri reoveepuhasti koosneb järgmistest elementidest:

• Reoveepumpla (tühjenduspump Q=5 l/s, H=7 m) – sellesse suubub isevoolne toru Päri külast

ja väljub survetoru, mis lõpeb reoveepuhasti tehnoloogiliste seadmete ruumis paiknevas

võreseadme rahustuskastis. Avariitoru biotiiki saab alguse puhasti ees olevast

kanalisatsioonikaevust.

• Kaheosaline võreseade.

• Anoksiline kamber mõõtmetega 3,5 x 2,5 x 3,6 m, kus vee sügavus on 3,0 m ja maht 26 m3.

Anoksiline kamber on vajalik juurdetuleva reovee ja puhastis ringleva vee segunemiseks ning

denitrifikatsiooniprotsessiks. Anoksilises kambris paikneb segisti (ABS RW 2022), mis takistab

aktiivmuda settimist mahuti põhja. Aktiivmudasegu ringlus anoksilise kambri ja

õhustuskambri vahel tekitatakse õhustuskambris paikneva õhktõstukiga, mis pumpab

aktiivmudasegu õhustuskambrist anoksilisse kambrisse. Anoksiline kamber on kaetud

betoonplaadiga, milles on teenindusava.

• Õhustuskamber on betoonmahuti mõõtmetega 3,5 x 4,0 x 3,6 m, kus vee sügavus on 3,0 m ja

vee maht 42 m3. Õhustuskambri põhjas on kaks õhujaotustoru DN80. Puhureid on kaks

(Q=150 m3/h, p=400 mbar). Õhu hulk, mis õhustuskambrisse puhutakse, sõltub lahustunud

hapniku sisaldusest, mida pidevalt jälgib hapnikumõõtur. Õhustuskambrist järelsetitisse

voolab aktiivmudasegu läbi toru, mis algab õhustuskambrist ja lõpeb järelsetiti kesktorus.

• Järelsetiti on monoliitbetoonist püstsetiti, mille põhjas on sette kogumise lehter (hopper).

Järelsetiti mõõtmed on 3,5 x 3,5 x 3,6 m, vee sügavus on 3,0 m. Väljavool setitist toimub

ülevoolurenni kaudu, aktiivmuda tagastamiseks õhustuskambrisse töötab tsükliliselt

mudatagastuspump (Q=5 m3/h, H=2 m).

• Mudamahuti paikneb puhasti otsas, anoksilise kambri ja järelsetiti kõrval. See on

betoonmahuti mõõtmetega 2,75 x 2,5 x 3,6 m. Liigmuda sügavus on 3,1 m ja muda maht 21

m3. Liigmuda õhustab puhur. Mudamahutis tiheneb muda sedavõrd, et kuivainesisaldus

tõuseb 2-4%-ni. Muda kas pumbatakse veetakse paakautoga Ramsi reoveepuhasti juures

asuvale mudatahendusväljakule (või Viljandi linna reoveepuhastisse).

• Fosforiärastusseade koosneb 250 l kemikaalimahutist ja dosaatorpumbast jõudlusega 500

ml/h. Kemikaal doseeritakse õhustuskambri mahuti keskele.

Heitvee suublaks on Raudna jõgi (KKR kood VEE1139100). Puhasti avarii korral ja siis, kui juurdetulev

vooluhulk on väga suur, juhitakse reovesi puhvertiigi ülesandeid täitvasse biotiiki.

Vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on lubatud vooluhulk 21 900 m3 aastas. 2024. aastal juhiti

reoveepuhastile puhastamiseks 9 301 m3, mis on ca 42 % lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte

hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Päri reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtivatele nõuetele.

Tabel 5.19. Päri reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

05.05.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

14.08.2024

Heitvesi

20.11.2024

Heitvesi

17.03.2025

Heitvesi

05.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,9 7,8 7,7 7,3 7,8

Hõljuvaine mg/l 103 35 <2 <2 5,3 2,2

BHT7 mgO2/l 113 25 <3 <3 4,2 <3

Püld mgN/l 2,4 2 <0,07 0,15 0,30 0,09

Nüld mgP/l 28 60 29 15 27 30

KHT mgO2/l 189 125 <30 <30 <30 <30

*Alus: veeluba nr L.VV/326481, andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Päri külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.2.6. SAVIKOTI

Savikoti külas elab 01.01.2025 seisuga 139 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud ca 92 % elanikest,

ühiskanalisatsiooniga ca 86 % elanikest.

Savikoti külas on suhteliselt kaitstud põhjaveega ala. Piirkonnas ei ole moodustatud

reoveekogumisala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Savikoti küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 22.

Savikoti küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 11.

Ühisveevärk

Ühisveevarustuseks võetakse vett Savikoti uuest puurkaevust (katastri nr 5284, passi nr 4941). Puurkaev on puuritud 1981. a., selle sügavus on 180 m ning see avab Siluri veekompleksi. Puurkaev asub Savikoti küla Vilja tee 3, sanitaarkaitseala ulatus on 50 m.

Lubatud veevõtt vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on 63 536 m3 aastas. 2024. aastal pumbati puurkaevust 14 903 m3 vett.

Puurkaevust pumbatava vee kvaliteedi parandamiseks paigaldati 2013. a. rauaärastusfilter ARS 750 Duplex projekteeritud jõudlusega 240 m3/d.

Terviseameti 15.04.2025 üldhinnangu alusel on Savikoti küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Vee

kvaliteedist Savikoti küla ühisveevärgis annab ülevaate järgnev tabel:

Tabel 5.20. Veeanalüüside tulemused Savikoti tarbijakraanist

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Pärsti tee 1 22.04.2024

Pärsti tee 1 01.04.2024

Värvus Pt-Co ühikut 2,1 1,9

Hägusus NTU 0,2 <0,2

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 473

468

pH 20°C juures pH ühik 6,5-9,5 7,8 7,6

Ammoonium mg/l 0,5 0,11

Raud μg/l 200 <20 70

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Pärsti tee 1 22.04.2024

Pärsti tee 1 01.04.2024

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C juures

PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta 1

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Savikotis on veetorustikeks malm- ja plasttorustikud, kokku 3,3 km, millest suur osa on rajatud enam

kui 30 aastat tagasi ning ca 50% torustikest on amortiseerunud.

Tuletõrje veevõtt

Tulekustutusvett saab võtta Savikoti järvest, Savikoti töökoja juurest, Savikoti sigala veehoidlast ja

Savikoti kuivati veehoidlast.

Ühiskanalisatsioon

Olemasolev reoveepuhastussüsteem koosneb kahest biotiigist (2x1050 m2). Biotiigid puhastati 2019.

aastal.

Heitvee suublaks on Sanga oja (KKR kood VEE1140500), mis on maaparandussüsteemi eesvool (MPS

kood 6114050020050, Savikoti-Keskuse). Vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on lubatud vooluhulk

7408 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 3 217 m3 heitvett, mis on ca 43 % lubatud vooluhulgast.

Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Savikoti reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab nõuetele.

Tabel 5.21. Savikoti biotiikidesse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

05.05.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

29.04.2024

Heitvesi

06.11.2024

Heitvesi

05.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,8 7,7 7,6 8,1

Hõljuvaine mg/l 75 35 11 9,9 6,8

BHT7 mgO2/l 70 40 12 4,0 3,2

Püld mgN/l 4,0 0,95 2,2 0,50

Nüld mgP/l 42 9,6 14 3,1

KHT mgO2/l 205 150 54 54 31

*Alus: veeluba nr L.VV/326481, andmed: analüüsiaktid

Savikoti asula reoveetorustike (materjal valdavalt asbo) kogupikkus on 2,5 km ning need on rajatud

enam kui 30 a. tagasi. Reoveetorustikud ja -pumpla vajavad rekonstrueerimist.

Arvestades asjaolu, et asula on väike ning seal ei ole moodustatud reoveekogumisala, on võimalik

Savikoti ühiskanalisatsiooni arendamisse investeeringuid planeerida vaid pikemas perspektiivis.

Sademevesi

Savikoti küla läbib mitmeosaline maaparandussüsteemi eesvool Savikoti-Keskuse (MPS kood

6114050020050/001), sh kollektoreesvool, millega juhitakse sademevett mingil määral ära ka

Savikoti külast. Samuti imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.2.7. PUIATU

Puiatu külas elab 01.01.2025 seisuga 182 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on liitunud ca 32

% elanikest. Puiatu külas töötab Viljandi valla lasteaia koosseisus Puiatu õppekoht, Puiatu lasteaed.

Puiatu küla veevarustussüsteem koosneb kolmest omaette veevõrgust: Puiatu Erikooli,

elamupiirkond ja lasteaia piirkond.

Küla territooriumil on moodustatud kaks reoveekogumisala: Puiatu Erikooli piirkonnas Puiatu 1 (100

ie, 8 ha) ja elamupiirkonnas Puiatu 2 (112 ie, 7 ha). Puiatu piirkonnas on nõrgalt või keskmiselt

kaitstud põhjaveega ala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Puiatu küla kaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguala:

Puiatu (ÜVK 27) ja Puiatu 2 (Erikooli, ÜVK 01).

Puiatu küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 12.

Ühisveevärk

Puiatu erikooli piirkonnas võetakse ühisveevarustuseks vett Puiatu erikooli puurkaevust (katastri nr

5267, passi nr A-362-M). Puurkaev on rajatud 1961. aastal, sügavus 92 m. Vett võetakse Kesk-Alam-

Devon-Silur (D2-1-S) põhjaveekihist. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m.

Puurkaevu põhjavees on ülenormatiivne üldraua näitaja. Puurkaevust pumbatavat vett töötleb alates

2013.a. rauaärastusfilter FeA18x65.

Lubatud veevõtt vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on 6 932 m3 aastas. 2024. aastal võeti

puurkaevust vett 1 050 m3.

Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Puiatu Erikooli ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Puiatu küla ühisveevärgivee kvaliteedist annab ülevaate järgnev tabel:

Tabel 5.22 Joogivee kvaliteet Puiatu veevõrgus.

Näitaja Ühik Piirsisaldus

Puiatu pumplast

väljuv 17.06.2024

Puiatu pumplast

väljuv 26.11.2024

Puiatu pumplast

väljuv 01.04.2025

Värvus Pt-Co ühikut <2 <1,5 1,5

Hägusus NTU 10 <0,2 <0,2

Lõhn pall 2 0 0

Maitse pall 0 0

Elektrijuhtivus 20°C juures

(μS/cm) 2500 432 407 404

Oksüdeeritavu s

mgO2/l 5,0 2,2

pH 20°C juures 6,5 kuni 9,5 7,8 7,9 7,8

Raud (μg/l) 200 17 33 39

Escherichia coli

PMÜ/100 ml 0 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0

Kolooniate arv 20°C

(PMÜ/1ml) Ebaloomulike muutusteta

<3 1 1

Ammoonium mg/l 0,50 0,1

PAH-d summa μg/l 0,1 <0,05

Tsüaniid μg/l 50 <3

Näitaja Ühik Piirsisaldus

Puiatu pumplast

väljuv 17.06.2024

Puiatu pumplast

väljuv 26.11.2024

Puiatu pumplast

väljuv 01.04.2025

Naatrium mg/l 200 31,2

Trihalometaan ide summa

μg/l 100 <1

1,2- dikloroetaan

μg/l 3,0 <0,1

Benseen μg/l 1,0 <0,1

Tetrakloroetee n ja trikloroeteen

μg/l 10 <0,1

Kaadmium μg/l 5,0 <0,2

Seleen μg/l 20 <2

Mangaan μg/l 50 9,4

Nikkel μg/l 20 <2

Kroom μg/l 50 <0,4

Plii μg/l 10 <0,3

Antimon μg/l 10,0 <0,3

Arseen μg/l 10 0,3

Sulfaat mg/l 250 13

Kloriid mg/l 250 8

Nitraat mg/l 50 1,1

Nitrit mg/l 0,5 <0,01

Fluoriid mg/l 1,5 1,3

Elavhõbe μg/l 1,0 <0,3

Vask mg/l 2,0 <0,002

Alumiinium μg/l 200 <8

Boor mg/l 1,5 0,3

Benso(a)püree n

μg/l 0,010 <0,001

Kloorfenvinfos s

μg/l 0,1 Ei leitud

Bromopropüla at

μg/l 0,1 Ei leitud

Diasinoon μg/l 0,1 Ei leitud

Bromaat μg/l 10 <2

Dieldriin μg/l 0,03 Ei leitud

Dikloorfluaniid μg/l 0,1 Ei leitud

Endriin μg/l 0,1 Ei leitud

Heksakloroben seen (HCB)

μg/l 0,1 Ei leitud

Aldriin μg/l 0,03 Ei leitud

Protsümidoon μg/l 0,1 Ei leitud

Vinklosoliin μg/l 0,1 Ei leitud

Trifluraliin μg/l 0,1 Ei leitud

Triallaat μg/l 0,1 Ei leitud

Tolüülfluaniid μg/l 0,1 Ei leitud

Alfa- Tsüpermetriin

μg/l 0,1 Ei leitud

Heptakloor μg/l 0,03 Ei leitud

Näitaja Ühik Piirsisaldus

Puiatu pumplast

väljuv 17.06.2024

Puiatu pumplast

väljuv 26.11.2024

Puiatu pumplast

väljuv 01.04.2025

Teknaseen μg/l 0,1 Ei leitud

Heptakloorepo siid (isomeeride summa)

ng/l

30 Ei leitud

Propikonasool μg/l 0,1 Ei leitud

Malatioon μg/l 0,1 Ei leitud

Klorotaloniil μg/l 0,1 Ei leitud

Metüül- kloorpürifoss

μg/l 0,1 Ei leitud

Kloorpürifoss μg/l 0,1 Ei leitud

Pestitsiidide summa

μg/l 0,50 Ei leitud

Lambda- tsühalotriin

μg/l 0,1 Ei leitud

Endosulfaansu lfaat

μg/l 0,1 Ei leitud

Etüül- paratioon

μg/l 0,1 Ei leitud

HCH, alfa μg/l 0,1 Ei leitud

HCH, beeta μg/l 0,1 Ei leitud

HCH, gamma (Lindaan)

μg/l 0,1 Ei leitud

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Puiatu elamupiirkonnas võetakse ühisveevarustuseks vett 1966. aastal rajatud puurkaevust katastri

nr 5271. Puurkaevu sügavus on 100 m. Puurkaev rekonstrueeriti 2022. aastal. Puurkaev puhastati,

paigaldati uus manteltoru 168 mm +0,4 – 81,4 m sügavusele. Paigaldati uus puurkaevupump ning

rajati uus r/v terasest päis. Rajati juurdepääsutee.

Puurkaevu rekonstrueerimisega kaasnevalt teostati põhjavee kvaliteedi analüüsid. Töötlemata vees

on raua näitaja 16 000 µg/l ning mangaani näitaja 80 µg/l. Paigaldati veetöötlusseadmed. Pumplasse

on rajatud valmidus NaOCl doseerimiseks.

Veevõtt on <5 m3/päevas.

Puiatu lasteaia ja raamatukogu tarbeks võetakse vett puurkaevust katastri nr 5270. Veevõtt on <5

m3/päevas. Puurkaevu põhjavees on kõrge üldraua näitaja.

Puiatu veetorustik koosneb samuti kolmest eri osast. Puiatu Erikooli piirkonnas on 0,76 km,

elamupiirkonnas 1,0 km ja lasteaia lähistel 0,12 km veetorustikku, kokku 1,88 km. 2022. aastal

rekonstrueeriti elamupiirkonnas 335,6 m veetorustikke (De32…90 PE).

Tuletõrje veevõtt

Tulekustutusvett on võimalik võtta endise Puiatu Erikooli lähedal asuvast ojast, Puiatu lasteaia

puurkaevu (kat. nr. 5270) juurest, Puiatu teel asuvast tuletõrje veehoidlast (rajatud 2018-2019) ning

Pihlama kinnistul paiknevast veehoidlast (100 m3).

Ühiskanalisatsioon

Puiatu Erikooli piirkonna reoveed juhitakse puhastamiseks biotiikidesse (2x367,5 m2). Heitvee

suublaks on Ojapera oja (Kolga oja) (KKR kood VEE1142600). Vastavalt OÜ-le Ramsi VK väljastatud

veeloale nr L.VV/326481 on lubatud vooluhulk 6 572 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse ca 958

m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Puiatu Erikooli biotiikidest väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtivatele nõuetele.

Biotiigid vajavad siiski puhastamist.

Tabel 5.23. Puiatu erikooli biotiikidesse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

29.04.2024

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

29.04.2024

Heitvesi

06.11.2024

Heitvesi

07.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,6 7,6 7,6 7,6

Hõljuvaine mg/l 4,3 35 <2 5,6 2,9

BHT7 mgO2/l 15 40 <3 <3 4,4

Püld mgN/l 1,1 1,0 1,3 0,97

Nüld mgP/l 14 6,8 11 4,6

KHT mgO2/l 45 150 <30 <30 <30

*Alus: veeluba nr L.VV/326481, andmed: analüüsiaktid

Erikooli piirkonnas on teadmata vanusega keraamikast kanalisatsioonitorustikke 1,22 km. Reovesi

juhitakse puhastamiseks kahte biotiiki.

Puiatu elamupiirkonna kanalisatsioonitorustiku pikkus on 1,2 km, enamus torustikke on vanemad kui

30 aastat, asbotsemendist (ca 70% vanadest torustikest) või keraamikast, läbimõõt 150 mm. 2022.

aastal rekonstrueeriti elamupiirkonnas 108 m.

Puiatu asula reoveepuhasti rekonstrueeriti 2022. aastal. Paigaldati võrkaev, septik, rajati

serpentiikraav. Rekonstrueeriti isevoolne kanalisatsioonitorustik (De160…200 mm PVC) alates K-2

kaevust kuni septikusse suubumiseni. Biotiik puhastati settest. Biotiigile paigaldati 2022. aastal uus

väljavoolutoru (De160 mm PVC) koos veetaseme reguleerimise kaevuga. Reoveepuhasti territooriumi

ümbritseb piirdeaed.

Projektikohaselt on reoveepuhasti jõudlus järgmine:

- Keskmine hüdrauliline koormus: Qkd = 15,5 m3/d

- Reostuskoormus: R = 148 IE

Projekteeritud reoveepuhasti tehnilised andmed:

- Septik V = 50 m3

- Serpentiinkraav L = 87 m

- Biotiik A = 600 m2

Käesoleval ajal toimub reovee puhastamine järgmistes etappides:

- Mehaaniline puhastus võrekaevus (∅1200), võrekaevus käsitsi puhastatav lattvõre ja võreprahi

korv. Võrekaevust voolab vesi septikusse. Võrekaevul on avariiülevool, mille kaudu voolab

reovesi samuti septikusse;

- Mehaaniline puhastus septikus (PE). Septikus toimuvad ka anaeroobsed bioloogilised protsessid,

mis vähendavad reovee BHT sisaldust. Septikust voolab reovesi serpentiinkraavi kaudu biotiiki;

- Bioloogiline puhastus madalhaljastusega (hundinui, pilliroog) serpentiinkraavis, mis toimib

looduslähedase järelpuhastina;

- Bioloogiline puhastus biotiigis mikroobide ja vetikate toimel. Biotiigist juhitakse vesi suublasse.

Lasteaia piirkonnas on kanalisatsioonitorustikke 0,33 km. Asbotsemendist torustik on

amortiseerunud ning see vajab rekonstrueerimist.

Sademevesi

Puiatu küla on ümbritsetud maaparandussüsteemidega (MPS kood 6114050020050/001), mille abil

mingil määral juhitakse ära ka Puiatu küla sademevett. Suures osas imbub sademevesi haljasaladel

pinnasesse.

5.2.8. TOHVRI

Tohvri küla asub Soomaa naabruses Viljandist ca 19 km kaugusel Raudna jõe ääres. Tohvri külas elab

01.01.2025 seisuga 74 inimest. Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kasutab 44% elanikkonnast.

Tohvri külas on keskmiselt või suhteliselt kaitstud põhjaveega ala. Piirkonnas ei ole moodustatud

reoveekogumisala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Tohvri küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 09.

Tohvri küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 13.

Ühisveevärk

Ühisveevarustuseks võetakse vett Tohvri asula puurkaevust (katastri nr 5266, passi nr A-140-M).

Puurkaev on rajatud 1955. a., põhjaveekihiks on Kesk-Alam-Devon-Silur (D2-1-S). Sanitaarkaitseala

ulatus on 50 m. Lubatud veevõtt vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on 5 799 m3 aastas. Puurkaevust

võeti 2024. aastal vett 1 020 m3.

Puurkaevust pumbatavas vees on ülenormatiivne rauaühendite sisaldus. Puurkaevu vett töödeldakse

rauaärastusfiltriga F 5000 TS 0,120 OS/1 (raua- ning mangaaniühendite ärastus aeratsiooni kaasabil),

mis paigaldati 2008. aastal. Veetöötlusjaama projekteeritud jõudlus on 31 m3/d.

Terviseameti 15.04.2025 üldhinnangu alusel on Tohvri küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tohvri küla ühisveevärgivee kvaliteedist annab ülevaate järgnev tabel:

Tabel 5.24. Joogivee kvaliteet, Tohvri 5

Näitaja Ühik Piirsisaldus Tohvri vp, tarbijale väljuv proovivõtukra

an 26.11.2024

Tohvri vp, tarbijale väljuv

proovivõtu- kraan

11.12.2024

Tohvri vp, tarbijale väljuv

proovivõtu- kraan

01.04.2025

Värvus Pt-Co ühikut 2,8 3,1

Hägusus NTU 2,1 <0,2

Lõhn palli 0 0

Maitse palli 0 0

Elektrijuhtivu s

μS/cm 2500 476 476

Ammoonium mg/l 0,50

Raud μg/l 200 207 62 35

pH 20°C juures 6,5-9,5 7,7 7,7

Escherichia PMÜ/100 ml 0 0 0

coli

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0

Kolooniate arv 22 °C

PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta

0 2

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Veetorustikke on Tohvri külas 0,6 km (malm De100 mm 505 m ja De65 mm 45 m) vanusega üle 30

aasta. Kogu torustik on amortiseerunud, renoveerida tuleks 420 m veetorustikku.

Tuletõrje veevõtt

Tulekustutusvett on võimalik võtta Tohvri Puit veehoidlast ja Raudna jõe silla juurest.

Ühiskanalisatsioon

Tohvri ühiskanalisatsioon on isevoolne, kanalisatsioonitorustiku pikkus on 0,8 km, mis on täielikult

amortiseerunud. Amortiseerunud isevoolse kanalisatsioonitorustiku asemele rajati 2019. aastal ca

400 m survekanalisatsioonitorustikku Tohvri tee 14 kinnistust kuni Tohvri loduni. Tohvri tee 14

paiknevasse septikusse paigaldati reoveepump.

Reovee puhastamisel on kasutusel Tohvri lodu pindalaga 640 m2. Biotiik vajab mudast puhastamist.

Heitvee suublaks on Raudna jõgi (KKR kood VEE1139100). Vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on

lubatud vooluhulk 5 440 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 779 m3 heitvett, mis on 14% lubatud

vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Tohvri lodust väljuvast heitveest võetud analüüside tulemused olid vastavuses kehtestatud nõuetega.

Tabel 5.25. Puiatu erikooli biotiikidesse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

29.04.2024

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

29.04.2024

Heitvesi

06.11.2024

Heitvesi

07.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,6 7,5 7,6 7,7

Hõljuvaine mg/l 8,7 35 <2 4,4 <2

BHT7 mgO2/l 4,0 40 <3 <3 2,4

Püld mgN/l <0,07 0,10 0,53 <0,07

Nüld mgP/l 3,5 5,3 8,1 2,5

KHT mgO2/l 43 150 <30 41 <30

*Alus: veeluba nr L.VV/326481, andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Tohvri külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.2.9. HEIMTALI

Heimtali paikneb Raudna ürgoru kaldal Viljandist 10 km kaugusel edela suunal. Heimtali mõisas

töötab Heimtali Põhikool, kooli naabruses asuvad hobusekasvandus, koduloomuuseum, rahvamaja

ning Kääriku käsitöötalu. Heimtalis elab 01.01.2025 seisuga 186 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud

ca 94 % ja ühiskanalisatsiooniga ca 87% elanikest.

ÜVK-rajatised kuuluvad peamiselt OÜ-le Ramsi VK, puhastusseadmed kuuluvad Viljandi vallale.

Heimtalis on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Reoveekogumisala ei ole määratud.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Heimtali küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 28.

Heimtali küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 14.

Ühisveevärk

Heimtali küla ühisveevarustuseks võetakse vett Heimtali keskuse puurkaevust (katastri nr 30753,

passi nr 01-08). Puurkaev on puuritud 1989. aastal ning selle sügavus on 120 m. Põhjaveekihiks on

Kesk-Alam-Devon-Silur (D2-1-S). Puurkaevupumbaks on Calpeda 4 SD 10/20 (3,0 kW), kompressor

TOPP 13/100 (2,2 kW). Rõhutõsteseadmeks on 300 l hüdrofoor koos sagedusmuunduriga.

Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Pumplahoone ning sisseseade vajab renoveerimist. Vajalik on

rekonstrueerida puurkaevu päis.

Lubatud veevõtt vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on 18 828 m3 aastas. 2024. aastal võeti

puurkaevust vett 6 194 m3.

Tarbijateni jõudva vee kvaliteedi parandamiseks on 2009. aastal paigaldatud rauaärastusfilter (ARS

650 Duplex). Terviseameti 15.04.2025 üldhinnangu alusel on Heimtali küla ühisveevärgivee kvaliteet

vastav. Vee kvaliteedist Heimtalis annab ülevaate järgnev tabel:

Tabel 5.26. Joogivee kvaliteet Heimtali küla veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Heimtali Kooli köögist 06.05.2024

Heimtali Kooli köögist

25.03.2025

Värvus Pt-Co ühikut <1,5 1,5

Hägusus NTU <0,2 <0,2

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 418 454

pH 20°C juures pH ühik 6,5-9,5 7,8 7,6

Ammoonium mg/l 0,5 0,07

Raud μg/l 200 <20 <20

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C juures

PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta 0 0

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Heimtalis on veetorustikke 2,15 km, millest 1,25 km on malmtoru ja 0,9 km on PVC-torustik.

Malmtorustikud on rajatud 1977. a ning PVC torustikud 2007.a. Malmtorustikud on amortiseerunud

ning on kavas rekonstrueerida. Lisaks on Heimtali ÜVK arengualal kinnistuid (Kitsetare tee, Raudna

tee, Tuuliku tee), millel puudub käesoleval ajal võimalus ühisveevärgiga liitumiseks. Käesoleva ÜVK

arendamise kava koostamise perioodil käib Heimtali ÜVK rekonstrueerimise ja laiendamise

projekteerimine.

Tabel 5.27. Ülevaade Heimtali küla veevõrgust

Torustiku materjal Ehitusaasta Läbimõõdu vahemik, mm Pikkus, km

malm ca 1977 Andmed puuduvad ca 1,25

PVC ca 2007 ca 0,9

Torustiku materjal Ehitusaasta Läbimõõdu vahemik, mm Pikkus, km

KOKKU ca 2,15

Tuletõrje veevõtt

Tulekustutusvett on võimalik võtta Heimtali spordihoone ja töökoja juurest. Spordihoone juures asub

tuletõrjevee mahuti 150 m3.

Ühiskanalisatsioon

Asula kanalisatsioonisüsteem on isevoolne. Asula reoveetorustiku kogupikkus on 2,3 km, millest

enamus on rajatud 1977. aastal, 2008-2009. aastal rekonstrueeriti 271 m kanalisatsioonitorustikku.

Vanemad torustikud on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Lisaks on Heimtali ÜVK arengualal

kinnistuid (Kitsetare tee, Raudna tee, Tuuliku tee), millel puudub käesoleval ajal võimalus

ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Käesoleva ÜVK arendamise kava koostamise perioodil käib Heimtali

ÜVK rekonstrueerimise ja laiendamise projekteerimine.

Reoveepuhasti

Heimtali asula reoveepuhastiks on 2008. aastal paigaldatud kompaktpuhasti PMT kompaktpuhasti, mis on biokilepuhasti. Projekti järgi on puhasti jõudlus 210 ie, 40 m3/d. Fosfori ärastamiseks lisatakse reoveele raudsulfaati. Puhasti suublaks on Raudna jõgi (KKR kood VEE1139100). Vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on lubatud vooluhulk 14 528 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 4 803 m3 heitvett, mis on ca 33% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Heimtali reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtivatele nõuetele.

Tabel 5.28. Heimtali reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

07.05.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

15.05.2024

Heitvesi

14.08.2024

Heitvesi

19.03.2025

Heitvesi

07.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,9 6,8 7,9 7,3 7,5

Hõljuvaine mg/l 110 35 3,3 <2 11 15

BHT7 mgO2/l 150 40 <3 <3 <3 <3

Püld mgN/l 7,6 0,30 0,48 0,49 1,1

Nüld mgP/l 75 49 52 28 44

KHT mgO2/l 281 150 <30 <30 <30 <30

Alus: veeluba nr L.VV/326481, andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Sademeveetorustik on rajatud Raudna põhikooli spordihoone sademevee ja liigvee ärajuhtimiseks

Heimtali mõisa pargi kraavi. Sademevee torustiku pikkus kokku on 430 m. Sademevesi juhitakse Õisu

metskond 105 kinnistul kulgevasse ojasse, mis suubub maaparandussüsteemi eesvoolu (Keskuse-

Kitsesoo, MPS kood 6113910030190/001). Valgala pindala on ca 2,5 ha.

5.2.10. PÄRSTI

Pärstis elab 01.01.2025 seisuga 146 inimest. Pärsti mõisahoones töötab lasteaed (1 rühm).

Ühisveevärgiga on liitunud 63%, ühiskanalisatsiooniga 12% elanikest.

Pärstis on suhteliselt kaitstud põhjaveega ala. Piirkonnas ei ole moodustatud reoveekogumisala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmavad Pärsti küla Pärsti ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala

ÜVK 21 ning Kurika arenguala ÜVK 20.

Pärsti küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 15.

Ühisveevärk

Ühisveevarustuseks võetakse vett Pärsti asula puurkaevust (katastri nr 6027, passi nr 2864).

Põhjaveekihiks on Kesk-Alam-Devon-Silur (D2-1-S). Puurkaev on puuritud 1970. aastal ning selle

sügavus on 120 m. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Puurkaev-pumpla hoone ja puurkaevu päis

vajavad renoveerimist.

Lubatud veevõtt vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on 7 552 m3 aastas. Puurkaevust võeti 2024.

aastal vett 1 674 m3.

Pärsti asula puurkaevust pumbatavale veele on iseloomulik kõrge üldraua näitaja. Tarbijateni jõudva

vee kvaliteedi parandamiseks paigaldati 2013. aastal rauaärastusfilter FeA 18x65.

Terviseameti 15.04.2025 üldhinnangu alusel on Pärsti küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Vee kvaliteedist Pärsti annab ülevaate järgnev tabel:

Tabel 5.29. Joogivee kvaliteet Pärsti küla veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Pärsti Marjasoo talu 22.04.2024

Pärsti Marjasoo talu 25.03.2025

Värvus

Pt-Co ühikut Tarbijale vastuvõetav

ebaloomulike muutusteta

2,2 1,9

Hägusus NTU <0,2 <0,2

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500

470 456

pH 20°C juures pH ühik 6,5-9,5 7,7 7,7

Ammoonium mg/l 0,5 0,07

Raud μg/l 200 <20 35

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C

PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta

1 2

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Pärsti puurkaevu veehaardes on 3,8 km De 20…65 mm malmtorudest veetorustikku, millest 3,1 km

on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist.

Lisaks Pärsti puurkaevu veehaardele on Pärsti külas ka Kurika sigala puurkaev (katastri nr 6021, passi

nr 2977, veekiht Silur (S). Puurkaevu lubatud aastaseks veevõtuks on 4 701 m3, tegelik veevõtt 2024.

aastal oli 818 m3. Rõhutõsteseadmeks on 1 m3 hüdrofoor. Kurika sigala puurkaevust tarbijateni

jõudva vee kvaliteedi parandamiseks paigaldati 2013. aastal rauaärastusfilter FeA 18x65.

Terviseameti 04.06.2024 üldhinnangu alusel on Kurika ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Analüüside

tulemused on toodud allpool:

Tabel 5.30. Joogivee kvaliteet Kurika sigala puurkaevu veevõrgus.

Näitaja Ühik Piirsisaldus Kurika veepumpla tarbijale väljuv

proovivõtukraav 12.11.2024

Kurika veepumpla tarbijale väljuv

proovivõtukraav 26.11.2024

Hägusus NTU 0,8

Lõhn pallides 0

Maitse pallides 0

Värvus Pt-Co ühik <1,5

Raud μg/l 200 <20

Elekrijuhtivu s

20°C juures (μS/cm)

2500 456

pH 20°C juures 6,5 kuni 9,5 7,8

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0

Escherichia coli

PMÜ/100 ml 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml

PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta

Veetorustiku pikkus on ca 5,6 km. Rekonstrueerimist vajab torustik Lambasaba teel ning Pärsti

puurkaevust kuni Pärsti mõisani. Pärsti puurkaevu ja Kurika puurkaevu veevõrk on vajalik ühendada.

Tuletõrje veevõtt

Tulekustutusvett on võimalik võtta Veskijärvest Mõisa tee 10 kinnistul paiknevast

tuletõrjeveevõtukohast.

Ühiskanalisatsioon

Pärsti reoveepuhasti koosneb 2 biotiigist (2x720 m2) üldpindalaga 1440 m2. Biotiigid puhastati 2019.

aastal. Heitvee suublaks on Sihikraav (KKR kood VEE1139302). Vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on

lubatud vooluhulk 3 284 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 458 m3 heitvett, mis on ca 14 %

lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitav heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Pärsti biotiikidest väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtivatele nõuetele.

Tabel 5.31. Pärsti reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

29.04.2024

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

29.04.2024

Heitvesi

06.11.2024

Heitvesi

07.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,9 7,7 7,6 7,7

Hõljuvaine mg/l 9,0 35 4,4 6,5 3,7

BHT7 mgO2/l 10 40 <3 3,6 3,8

Püld mgN/l 0,42 <0,07 0,64 0,24

Nüld mgP/l 7,7 2,7 7,5 <2

KHT mgO2/l 46 150 <30 <30 <30

*Alus: veeluba nr L.VV/326481, andmed: analüüsiaktid

Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud osa Pärsti puurkaevu veevõrgu tarbijatest, Kurika sigala

veevõrgu piirkonnas ühiskanalisatsioon puudub. Olemasolev kanalisatsioonitorustik on valdavalt

De100…150 malmtorustik. Ca 220 m torustikku on asbotorudest. Kanalisatsioonitorustikke on kokku

ca 0,835 km. Torustikud vajavad rekonstrueerimist.

Pärsti reoveepumpla paikneb reoveepuhasti juures. Pumpla rekonstrueeriti 2007. aastal.

Sademevesi

Pärsti külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.2.11. MUSTIVERE

Mustivere külas elab 01.01.2025 seisuga 143 inimest. Ühisveevärki kasutab 69 % ja

ühiskanalisatsiooni 51 % elanikest. OÜ-le Ramsi VK on väljastatud Mustivere asulas ÜVK teenuse

pakkumiseks veeluba L.VV/326481.

Mustiveres on suhteliselt kaitstud põhjaveega ala. Mustiveres ei ole moodustatud reoveekogumisala.

Vahetult Viljandi linnaga piirnevad kinnistud saavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenused AS

Viljandi Veevärgist (vt. p. 5.1.6).

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmavad Mustivere küla piirkonda ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

arengualad Oksa (ÜVK 29), Annamõisa-Karu (ÜVK 30) ja Tomuski (ÜVK 50).

Mustivere küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 16.

Ühisveevärk

Ühisveevarustuseks võetakse vett kahe puurkaevu - Oksa ja Karu farmi - veehaardest.

Oksa puurkaevu katastri nr on 6036, passi nr on A-851-M. Puurkaev on puuritud 1962. aastal, selle

sügavus on 75 m. Vett võetakse on Kesk-Devoni põhjaveekihist (D2). Sanitaarkaitseala ulatus on 50

m. Puurkaevu omanik on OÜ Ramsi VK.

Lubatud veevõtt vastavalt veeloale on 9268 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 1 622 m3.

Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Oksa piirkonna ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Vee kvaliteedist Oksa piirkonnas annab ülevaate järgnev tabel:

Tabel 5.32. Joogivee kvaliteet Oksa veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Oksa veepumpla

tarbijale väljuv proovivõtu-

kraan 12.11.2024

Oksa veepumpla

tarbijale väljuv proovivõtu-

kraan 26.11.2024

Oksa veepumpla

tarbijale väljuv proovivõtu-

kraan 01.04.2025

Värvus Pt-Co ühikut 5,5 4,7

Hägusus NTU <0,2 <0,2

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500

520 518

pH 20°C juures pH ühik 6,5-9,5 7,6 7,5

Raud μg/l 200 <20 49

Mangaan μg/l 50 <20 <20

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0

0 0

Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0

Kolooniate arv 22°C

PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta

3 1

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Oksa veehaarde veetorustiku pikkus on ca 180 m. Torustik on amortiseerunud ja vajaks

rekonstrueerimist.

Karu farmi vana puurkaev (katastri nr 6020, passi nr 1907) on puuritud 1961. aastal, selle sügavus on

75 m, põhjaveekihiks on Kesk-Alam-Devon (D2-1). Puurkaev rekonstrueeriti 2024. aastal: rajati uus

r/v terasest päis, paigaldati sagedusmuundur. Puurkaevu jäeti olemasolev puurkaevupump. Pumbale

paigaldati uus tõusutoru.

Lubatud veevõtt vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on 4 264 m3 aastas. Tegelik veevõtt puurkaevust

oli 2024. aastal 1 135 m3.

Puurkaevu põhjaveele on iseloomulik ülenormatiivne rauaühendite sisaldus ning normilähedane

arseenisisaldus. Veekvaliteedi parandamiseks paigaldati 2024. aastal puurkaev-pumplasse

rauaärastusfilter LM 18x2 projekteeritud jõudlusega 4 m3/h. Filtripesuvesi juhitakse imbväljakule.

Puurkaev-pumplasse on paigaldatud 300 l membraanhüdrofoor. Lisaks on rajatud vee

desinfitseerimise (NaOCl-ga) valmidus (sh elektri- ja automaatika valmidus).

2024. aastal hoone katus rekonstrueeriti, seinad soojustati ja kaeti. Puurkaev-pumplale on rajatud

kaks läbiviiku (puurkaevu toru jaoks D100 ja elektrikaabli jaoks DN50) juhuks kui osutub vajalikuks

uue puurkaevu rajamine.

Rekonstrueerimise käigus rajati ka juurdepääsutee.

Karu farmi veehaarde veetorustik rekonstrueeriti 2024. aastal. Rajati veetorustikud 9 uue

ühepereelamu liitumiseks ühisveevärgiga Vanausse põik ja Vanausse teel. Ehitati 1172 m De32…90

PE veetorustikke.

Tuletõrje veevõtt

Tulekustutusvett on võimalik võtta Karu farmi veehoidlatest.

Ühiskanalisatsioon

Mustivere (Oksa) kanalisatsioon on isevoolne, Karu farmi piikonnas ühiskanalisatsioon puudub.

Kanalisatsioonitorustike pikkus on 330 m, mis on täies ulatuses amortiseerunud ning tuleb

renoveerida.

Reoveepuhastiks on Oksa biotiigid 2x500 m2. Biotiikide suublaks on Suki kraav (KKR kood

VEE1140401), mis on maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood: 6114040020040/001, Kurika).

Vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on lubatud vooluhulk 5 912 m3 aastas. 2024. aastal juhiti

suublasse 1 370 m3 heitvett, mis on ca 23% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa

suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Oksa biotiikidest väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtivatele nõuetele. Biotiigid vajavad

puhastamist.

Tabel 5.33. Oksa biotiikidesse siseneva reovee ja biotiikidest väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

05.05.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

29.04.2024

Heitvesi

06.11.2024

Heitvesi

05.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,7 7,6 7,5 7,8

Hõljuvaine mg/l 49 35 15 21 6,8

BHT7 mgO2/l 100 40 11 15 5,6

Püld mgN/l 3,0 0,93 2,6 1,1

Nüld mgP/l 60 13 30 10

KHT mgO2/l 181 150 34 77 <30

Alus: veeluba nr L.VV/326481, andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Mustivere külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Mustivere küla läbib

maaparandussüsteemi eesvool (Kurika, MPS kood 6114040020040/001), idaosas kulgeb Kavaku oja

(MPS kood 6114040040000/001), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

5.2.12. MATAPERA

Matapera küla asub Viljandist ca 7 km Heimtali poole, küla lõunapiiril voolab Raudna jõgi. Matapera

külas elab 01.01.2025 seisuga 124 inimest. Ühisveevärki kasutab 26 %, ühiskanalisatsiooni 28 %

elanikest.

Mataperas on keskmiselt või suhteliselt kaitstud põhjaveega ala. Matapera külas ei ole moodustatud

reoveekogumisala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmavad Matapera küla olemasoleva taristuga ÜVK alasid Matapera

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 13 ja Kutsari arenguala ÜVK 04.

Matapera küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 17.

Ühisveevärk

Ühisveevarustuseks võetakse vett Matapera puurkaevust ja Kutsari puurkaevust.

Matapera puurkaev (katastri nr on 6401, passi nr 2433) asub Matapera külas Männi tee 7.

Põhjaveekihiks on Kesk-Devon (D2). Sanitaarkaitseala ulatus on 10 m.

Lubatud veevõtt vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on 5 032 m3 aastas. 2024. aastal võeti

puurkaevust vett 1 132 m3.

Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Matapera küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Vee kvaliteedist Matapera küla veevõrgus annab ülevaate järgnev tabel:

Tabel 5.34. Joogivee kvaliteet Matapera küla veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Matapera vp, tarbijale väljuv

proovivõtukraan 26.11.2024

Matapera vp, tarbijale väljuv

proovivõtukraan 25.03.2025

Värvus Pt-Co ühikut 4,9 1

Hägusus NTU 0,2 5,1

Lõhn pallides 0 0,5

Maitse pallides 0 0

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 587 0

pH 20°C juures pH ühik 6,5-9,5 7,6 581

Raud μg/l 200 93 78

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C

PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta

1 1

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Matapera puurkaevu põhjaveele on iseloomulik ülenormatiivne üldraua ja mangaani sisaldus.

Tarbijateni jõudva vee kvaliteedi parandamiseks paigaldati 2014. aastal rauaärastusfilter FeA18x65.

Filtri sisu vahetati 2018. aastal.

Matapera puurkaevu veehaardes on veetorustikke orienteeruvalt 0,7 km. Kogu torustik on

amortiseerunud ja vajab väljavahetamist.

Kutsari puurkaevu (katastri nr 21256, passi nr 1547) veevõttu ja seiret, arvestades võetava vee

kogust, veeloaga ei reguleerita. Puurkaev kuulub Viljandi vallale ning selle sügavus on 101 m.

Puurkaev ning veetorustik on rajatud 2005. a., rauaärastusseade (FA2S14) renoveeriti 2009.a.

Tuletõrje veevõtt

Tulekustutusvett on võimalik võtta Viljandi sordikatsekeskuse kinnistul paiknevast

tuletõrjeveevõtukohast.

Ühiskanalisatsioon

Matapera kanalisatsioonitorustiku pikkus on 620 m, mis on amortiseerunud. Olemasolevast

keraamilisest kanalisatsioonitorustikust tuleb renoveerida 520 m. Mataperasse rajatud ja ka

renoveeritav kanalisatsioon on isevoolne.

Külas on OÜ-le Ramsi VK kuuluv reoveepuhasti, mis ei toimi ja millest on alles vaid hoone. Reovesi

puhastatakse kahe biotiigi abil (pindala ca 500 m2).

Vastavalt veeloale nr L.VV/326481 on lubatud vooluhulk 2 848 m3 aastas. Heitvee suublaks on pinnas.

2024. aastal juhiti suublasse 905 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava

heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Viljandi Katsekeskuse biotiikidest väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtivatele nõuetele.

Tabel 5.35. Viljandi Katsekeskuse biotiikide reovee ja heitvee analüüsid

Komponent Ühik Reovesi biotiiki 29.05.2024

Suurim lubatud sisaldus heitvees*

Väljavool biotiigist

29.05.2024

Väljavool biotiigist

20.11.2024 pH 6-9 mgO2/l 130 7,4 7,8

Hõljuvaine mg/l 122 35 4,4 <2

BHT7 pH ühik 7,4 40 32 3,0

Püld mgP/l 11 1,2 2,6

Nüld mgN/l 76 4,0 21

KHT mgO2/l 297 150 <2 <30

*Alus: veeluba nr L.VV/326481, andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Matapera külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.2.13. SAAREPEEDI

Saarepeedi asub Viljandi linnast ca 9 km loode suunas Viljandi-Kolga-Jaani teest põhja poole jääval

alal. Saarepeedi külas elab 01.01.2025 seisuga 263 inimest. Ühisveevärki kasutatakse suuremas osas

küla keskusest. Küla ühisveevõrguga on liitunud Saarepeedi Kool (lasteaed-põhikool), rahvamaja,

raamatukogu ja kauplus. Küla elanikest kasutab ühisveevärki 98%, ühiskanalisatsiooni 87%. Aastatel

2010-2012 ühendati asula ühisveevärgiga Pärna pst elamud. Saarepeedil on nõrgalt kuni suhteliselt

kaitstud põhjaveega ala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Saarepeedi küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguala ÜVK

18.

Saarepeedi küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 18.

Ühisveevärk Ühisveevarustus baseerub Saarepeedi asula puurkaevul (katastri nr 6727, passi nr 1373). Saarepeedi

asula puurkaev (katastri nr 6727, passi nr 1373) paikneb küla korruselamute vahetus läheduses ning

on puuritud 1965. aastal. Vett võetakse on Siluri (S) põhjaveekihist. Puurkaevu sügavus on 90 m.

Puurkaev paikneb maapinnast allapoole jäävas r/b kaevus silikaat-tellistest puurkaev-pumpla hoones.

Rajatised pärinevad puurkaevu puurimisega samast ajajärgust ja on osaliselt amortiseerunud ning

vajavad remonti. Jooksvalt on remonti ka teostatud. 2025. aastal paigaldati pumplasse statsionaarne

generaator.

II astme mahuti on ruumalaga 10 m3. Selles seguneb puhastatud ja puhastamata vesi. Vesi

suunatakse veevõrku läbi väikse hüdrofoori. Pumpla juures on ka veereservuaarid 2x100 m3, kuid

need ei ole aktiivses kasutuses. Kõik II astme pumpla rajatised on amortiseerunud ning nende

kasutuselevõtt eeldab rekonstrueerimist.

Tabel 5.36. Saarepeedi puurkaev-pumpla

Puurkaevu katastri / passi nr 6727/1373

Ehitusaeg 1965

Sügavus 90 m

Ekspluateeritav veekiht S

Puurkaevupumba mark Calpeda 4SD 10/17 (3 kW)

II astme pump SAER (1,5 kW)

Veetöötlus Rauafiltrisüsteem Eura S 75 Duplex

Pöördosmoosisüsteem UO 1600

Veehaarde sanitaarkaitseala (30 m) on ümbritsetud aiaga alates 2008. aastast, alasse jäävad

läheduses paiknevate korterelamute kuurid.

Lubatud veevõtt vastavalt veeloale nr L.VV/332150 on 25 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti

puurkaevust vett 9 180 m3.

Saarepeedi asula puurkaevu põhjaveele on iseloomulik kõrge fluoriidide sisaldus (2,07 mg/l). 2019.

aastal paigaldati pumplasse rauafiltrisüsteem Eura S 75 Duplex ja pöördosmoosisüsteem UO 1600.

Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Saarepeedi küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Analüüside tulemused on toodud allpool:

Tabel 5.37. Joogivee kvaliteet Saarepeedi küla veevõrgus

Näitaja Ühik Piir- sisaldus

Saare- peedi Kool 31.10.24

Saare- peedi Kool 25.11.24

Saare- peedi Kool 04.12.24

Saare- peedi Kool 11.12.24

Saarepeed i Kool

01.04.202 5

Värvus Pt-Co ühik <5 <1,5

Hägusus NTU <0,2 <0,2

Lõhnaläve indeks

TON 1

Maitseläv e indeks

TFN 1

Elektri- juhtivus 20°C

(μS/cm) 2500 247

178

pH 20°C juures

pH ühik 6,5-9,5 7,8

Ammooni um

mg/l 0,5 <0,02

Raud μg/l 200 <20 21

Kloriid mg/l 250 3,7

Sulfaat mg/l 250 9,2

Fluoriid mg/l 1,5 1,5 1,35

Nitrit mg/l 0,5 <0,01

Nitraadid mg/l 50

Naatrium mg/l 200 21

Tsüaniid μg/l 50 <3

Oksüdeeri tavus

mgO/l 5,0 <1

Mangaan μg/l 50

Escherichi a coli

PMÜ/100 ml 0

0 0

Coli- laadsed bakterid

PMÜ/100 ml

4 0

Enterokok id

PMÜ/100 ml 0

0 0

Kolooniat e arv 22°C juures

PMÜ/1 ml Eba- loomulike

muutus- teta

Näitaja Ühik Piir- sisaldus

Saare- peedi Kool 31.10.24

Saare- peedi Kool 25.11.24

Saare- peedi Kool 04.12.24

Saare- peedi Kool 11.12.24

Saarepeed i Kool

01.04.202 5

Alumiiniu m

μg/l 200

Antimon μg/l 10,0 <0,05

Arseen μg/l 10 0,17

Boor mg/l 1,5 0,34

Kaadmiu m

μg/l 5,0

<0,01

Kroom μg/l 50 <0,05

Mangaan μg/l 50 <10

Nikkel μg/l 20 0,11

Plii μg/l 10 0,1

Seleen μg/l 20 <0,05

Vask mg/l 2,0 0,0028

Elavhõbe μg/l 1,0 <0,005

Benseen μg/l 1,0 <0,06

1,2- dikloroeta an

μg/l 3,0

<0,1

Tetrakloro eteen ja trikloroet een

μg/l

<0,03

Trihalome taanide summa

μg/l 100

Ei leitud

PAH-d summa

μg/l 0,1

Ei leitud

AMPA μg/l 0,1 3,6 <0,05

Pestitsiidi de summa

μg/l 0,50

3,6

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Saarepeedi külas on veetorustikke ca 3 700 m. Aastatel 2010-2012 ehitati uusi veetorustikke 2514 m.

Ca 700 m veetorustikke on malmtorudest. Taari-Auksi teel on vajalik veetorustik ringistada.

Tuletõrje veevarustus

Tulekustutusvett võetakse veekogudest, milleks on Saarepeedi karjäär, Viru järv, Oskari Lihatööstuse

tiik, Kurikasaare oja, AS Rootsi Mööbel tiik ning probleeme selle kättesaadavusega pole siiani olnud.

Tulekustutusveevõtuks on kasutatavad ka endised II astme pumpla mahutid.

Ühiskanalisatsioon

Saarepeedi külas on kanalisatsioonitorustike ca 2,5 km.

Aastatel 2010-2012 rekonstrueeriti Saarepeedil:

- 2,176 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ning 0,312 km survetorustikku;

- kaks olemasolevat reoveepumplat ning rajati üks uus reoveepumpla;

- reoveepuhasti ja biotiigid.

Rekonstrueerimata torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning neis on vaid avariide korral

mõned lõigud välja vahetatud.

Reovee puhastusseadmed. Saarepeedi keskasula reoveepuhasti paikneb küla servas. Reoveepuhastile

juhitakse Saarepeedi küla elanike reovesi. Lisaks juhib oma reovee asula reoveepuhastile ka AS Oskar

LT. Reovee puhastamine toimub kaheastmeliselt: biokilepuhasti Bio-fiks 70K, MRT 60 ja

järelpuhastus - kaks järjestikust biotiiki pindalaga kokku 4600 m2. Puhasti on rajatud 1972. aastal,

seda on laiendatud 1987. aastal ning rekonstrueeritud 2010.-2012. ja 2016. aastal. Puhasti

territoorium on piiratud võrkaiaga.

Tabel 5.38. Saarepeedi keskasula reoveepuhasti tehnoloogilised seadmed.

Seadme mark

Aeraator Tsurumi RSR-50 /2,2 kW

Tühjenduspump Nocchi Biox 200/8 0,9 kW (2 tk)

Tühjenduspump Pedrollo MCm 10/45

Saarepeedi reoveepuhasti suublaks on Rootsi kraav (KKR kood VEE1018202). Lubatud vooluhulk on

45 260 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 16 219 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa

suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Saarepeedi reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtivatele nõuetele.

Tabel 5.39. Saarepeedi reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Ühik

Sissevool

23.04.2025

Suurim lubatud

sisaldus

heitvees*

Väljavool

biotiigist

08.05.2024

Väljavool

biotiigist

06.11.2024

Väljavool

biotiigist

23.04.2025

Väljavool

biotiigist

05.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,6 7,6 7,6 7,6 8,1

Hõljuvaine mg/l 50 35 15 6,8 16 6,8

BHT7 mgO2/l 120 25 12 <3 14 3,2

Püld mgN/l 4,5 2 0,51 0,21 0,40 0,50

Nüld mgP/l 32 60 21 18 11 3,1

KHT mgO2/l 227 125 52 38 <30 31

*Alus: veeluba nr L.VV/332150, andmed: analüüsiaktid

Teostatud analüüside alusel vastab Saarepeedi reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus

kehtestatud nõuetele.

Sademevesi

Saarepeedi külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Osadelt erakinnistutelt juhivad

sademevett ära kraavid.

5.2.14. KARULA

Karula külas on 01.01.2025 seisuga 123 elanikku. Karula Kodu puurkaevuga on ühendatud ca 82 %

küla elanikest, lisaks Annemeli Lihatooted OÜ, Tuulik ja Karula kauplusehoone. Karula Kodu on

ühendatud uue puurkaevuga 2006. a. alates. Ühiskanalisatsiooni kasutab 62 % Karula elanikest.

Karula küla on suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjaveega ala. Piirkonnas puudub kinnitatud

reoveekogumisala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Karula küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 19.

Karula küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 19.

Ühisveevärk

Ühisveevarustuseks võetakse vett Karula kodu puurkaevust (katastri nr 21962, passi nr 6949).

Põhjaveekihiks on Kesk-Alam-Devon (D2-1). Puurkaev rajati 2006.a. Sanitaarkaitseala ulatus on 30

Tabel 5.40. Karula kodu puurkaevu andmed.

Puurkaevu katastri / passi nr 21962 / 6949

Ehitusaeg 2006

Sügavus 105 m

Ekspluateeritav veekiht D2-1

Manteltoru/filtri läbimõõt (pumba juures) 6’’

Lubatud tootlikkus (PK passis) 3,4 l/s

Puurkaevupumba mark Calpeda 4SD 10/17 (3 kW)

II astme pump EBARA 2CDX (2 tk, 1,5 kW)

Kompressor TOP/3/100 2,2 kW

Veetöötlus AIR21“Duplex, TPG, HERCO OU 900 ND (rauaärastus, fluori ärastamine) alates okt. 2014

Lubatud veevõtt Karula kodu puurkaevust vastavalt veeloale nr L.VV/326503 on 22 800 m3 aastas.

2024. aastal võeti puurkaevust vett 6 578 m3.

Veetöötluseks on kasutusel pöördosmoosisüsteem ning raua- ja mangaanieraldusseadmed.

Pöördosmoosi membraanid vahetati 2023. aastal.

Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Karula Kodu ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Analüüside tulemused on toodud allpool:

Tabel 5.41. Joogivee kvaliteet Karula kodu veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Karula Kodu köök 22.04.2024

Karula Kodu köök 01.04.2025

Hägusus NTU <0,2 <0,2

Värvus Pt-Co ühikut <1,5 <1,5

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 224 230

pH 20°C juures pH ühik 6,5-9,5 8,1 7,8

Ammoonium mg/l 0,5 <0,05

Raud μg/l 200 <20 21

Fluoriid mg/l 1,5 1,3 1,38

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C juures

PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta 5

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Veetorustikke on Karula külas kokku 0,91 km. Torustikud on ehitatud 2004. a.

Tuletõrje veevõtt

Tuletõrjevett on võimalik saada Karula kodu puurkaev-pumpla lähedal asuvast tuletõrjevee mahutist

(100 m3), OÜ Annemeli Lihatooted juures asuvast tiigist (ca 150 m3) ning Karula järvest.

Ühiskanalisatsioon

Suuremas osas Karula külast ühiskanalisatsioon puudub. Karula kodu reoveepuhastiga on ühendatud

lisaks Karula kodule kaks kortermaja. Kanalisatsioonitorustikke on ca 0,5 km, torustik vajab

rekonstrueerimist. Kui olemasolevad individuaalsete lahendustega reoveesüsteemid asendada asula

tihedama asustusega piirkonnas ühiskanalisatsioonitorustikega, oleks torustike rajamismaht ca 1 km.

Reovee puhastusseadmed. Hoolekandeasutus Karula Kodu ning ühiskanalisatsiooniga liitunud Karula

küla elanike reovesi juhitakse Karula kodu reoveepuhastisse, mis kuulub OÜ-le Ramsi VK.

Reoveepuhasti lasti käiku 2014. aasta septembris. Reoveepuhastiks on aktiivmudapuhasti

(kompaktpuhasti). Reoveepuhasti juures paikneb 2 biotiiki (pindala kokku ca 800 m2). Reoveepuhasti

jõudlus on 27 m3/d, projektijärgne jõudlus 270 ie. Heitvee suublaks on Luhakraav (KKR kood

VEE1139201). Vastavalt veeloale L.VV/326503 on lubatud vooluhulk 12 440 m3 aastas. 2024. aastal

juhiti suublasse 4 062 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus

suubla vastuvõtuvõimet.

Karula Kodu reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab nõuetele.

Tabel 5.42. Karula Kodu reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

23.04.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

26.08.2024

Heitvesi

20.11.2024

Heitvesi

17.03.2025

Heitvesi

23.04.2025

pH 6-9 pH ühik 8,2 6,9 7,7 7,2 7,9

Hõljuvaine mg/l 209 35 3,8 <2 13 9,1

BHT7 mgO2/l 250 40 <3 <3 9,0 <3

Püld mgN/l 13 0,26 <0,07 0,09 0,14

Nüld mgP/l 70 13 15 12 5,2

KHT mgO2/l 1059 150 <30 <30 <30 <30

*Alus: veeluba nr L.VV/326503, andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Karula külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.2.15. PAISTU

Paistus elab 268 inimest (01.01.2025 seisuga), vee-ettevõtjaks on OÜ Ramsi VK, millele on väljastatud

veeluba L.VV/332152. ÜVK-ga on liitunud ca 93 % elanikest. Paistu külas on Paistu kool (lasteaed-

põhikool).

Paistu on suhteliselt kaitstud põhjaveega ala. Küla asub Paistu reoveekogumisalal (360 ie).

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Paistu küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 37.

Paistu küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 20.

Ühisveevärk

Ühisveevärgi jaoks võetakse vett Paistu puurkaevust (katastri nr 6415, passi nr 4668). Puurkaev on

rajatud 1979.a., selle sügavus on 70 m. Põhjaveekihiks on Kesk-Devon (D2). Töötav puurkaev

paikneb pumplahoonest ligikaudu 5 m eemal ning on kaetud muldega. Kaevu päis on maapinnaga

enamvähem ühetasa. Puurkaevupumbana on kasutusel pump Calpeda 4SD 10/17 (3,0 kW). Lubatud

veevõtt vastavalt veeloale on 20 100 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust 7 817 m3 vett.

Teine Paistu puurkaev (nr 6398, rajatud 1968.a.) on reservis ning puudub ka veeloas.

Reservpuurkaevu päis paikneb pumplahoones.

Hoones on tagatud automaatne küttesüsteem (puhur), mis rakendub vastavalt termoandurile ja

hoiab ruumis temperatuuri vähemalt +5o juures. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Aastatel 2015-

2016 remonditi veepumpla ja vahetati välja veepumpla seadmed.

Veetöötlus ja joogivee kvaliteet. Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Paistu küla ja Paistu

kooli ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Analüüside tulemused on toodud allpool:

Tabel 5.43. Joogivee kvaliteet Paistu küla ja Paistu Kooli veevõrgus

Näitaja

Ühik Piirsisaldus joogivees

Paistu kauplus

Coop 06.05.2024

Paistu kauplus

Coop 31.03.2025

Paistu kooli köögist

15.04.2024

Paistu kooli

köögist 31.03.2025

Värvus Pt-Co

ühikut

<1,5 <1,5 <1,7

Hägusus NTU <0,2 <0,2 0,2 <0,2

Lõhn pallides 0 0 0 0

Maitse pallides 0 0 0 0

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 567 562 559 542

pH 20°C juures

pH ühik 6,5-9,5 7,9 7,8 7,6 7,5

Raud μg/l 200 <20 <20 27

Escherichia coli

PMÜ/100 ml

0 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0

Kolooniate arv 22°C

PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta

1 0 0

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Aastatel 2015-2016 rekonstrueeriti kogu Paistu küla veetorustik (2 925 m).

Tuletõrje veevõtt

Paistu külas on tuletõrje veevõtukohtadena kasutusel maa-alused mahutid Tehnika teel töökoja

piirkonnas ja elamupiirkonnas Kiriku tänaval küla loodeosas. Betoonist mahutite ruumalad on ca 100

m3. 2015-2016.a. tehti korda Kiriku tänaval asuv tuletõrje veevõtu mahuti.

Ühiskanalisatsioon

Ühiskanalisatsiooniga on Paistu külas varustatud Paistu-Holstre maantee (Paistu tee), Piibu põik

piirkond, küla keskus ja raamatukogu piirkond, Kiriku tänava korterelamute piirkond, töökodade

piirkond Tehnika tee ja Paistu tee vahelisel alal. Töötava kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 3 345

m. 2015-2016.a. teostatud Paistu küla reoveekogumisala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

rekonstrueerimise projektiga rekonstrueeriti 2 899 m kanalisatsioonitorustikku ehk praktiliselt kogu

asula reoveetorustik. Rekonstrueerimise tulemusena on piki Paistu teed (Paistu-Holstre maanteed)

kulgev torustik kasutusel sademevee kanaliseerimisel.

Reovee puhastamine toimub kahes biotiigis settimise läbi. Suublaks on Otsa kraav (KKR kood

VEE1139702). 2016. a. toimus tiikide põhjast sette eemaldamine ning sisse- ja äravoolude

korrastamine.

Vastavalt veeloale nr L.VV/332152 on lubatud vooluhulk 17 200 m3 aastas. 2024. aastal juhiti

suublasse 8 344 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus

suubla vastuvõtuvõimet.

Paistu reoveepuhastist väljuva heitvee näitajad vastavad nõuetele.

Tabel 5.44. Paistu reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

23.04.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

26.08.2024

Heitvesi

13.11.2024

Heitvesi

17.03.2025

Heitvesi

23.04.2025

pH 6-9 pH ühik 8,3 6,8 7,8 7,6 8,2

Hõljuvaine mg/l 232 35 6,8 7,4 8,2 12

BHT7 mgO2/l 240 25 9,0 5,6 7,1 3,6

Püld mgN/l 12 2 1,1 0,69 0,50 0,50

Nüld mgP/l 122 60 12 8,2 5,5 3,6

KHT mgO2/l 576 125 <30 <30 <30 <30

*Alus: veeluba nr L.VV/332152, andmed: analüüsiaktid

Perspektiivis on vajalik ühe võimaliku alternatiivina arvestada Paistu biopuhasti rekonstrueerimisega

(annus- või kompaktpuhasti rajamisega).

Sademevesi

Paistu küla keskasula on rajatud looduslikult kõrgemale kohale, suuremate sadude korral on suurel

osal külast piisav maapinna kalle sademevee äravooluks. Hajaasustusalal toimivad

maaparandussüsteemid. Torustikud sademevee ärajuhtimiseks on rajatud Paistu teel. Torustiku

pikkus on ca 1,1 km. Sademevesi juhitakse haljasalale Piibu tee 7 // Biopuhasti kinnistul.

Sademeveesüsteemi valgala on ca 9,8 ha. Sademeveesüsteem vajab hooldamist.

5.2.16. HOLSTRE

Holstre küla asub Viljandi-Mustla maantee ääres Paistu teelahkmel. Holstre külas elab 01.01.2025

seisuga 186 inimest. Holstres on Holstre kool (lasteaed-põhikool). Ühisveevärgiga on liitunud 92 %,

ühiskanalisatsiooniga 90% elanikest.

Holstre asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Holstre asub Holstre reoveekogumisalal (196 ie).

Holstres on vee-ettevõtjaks OÜ Ramsi VK, millele on asulas teenuse pakkumiseks väljastatud veeluba

L.VV/332152. ÜVK-rajatised kuuluvad Viljandi vallale.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Holstre küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 36.

Holstre küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 21.

Ühisveevärk

Holstre küla ühisveevarustuseks võetakse vett Holstre asula uuest puurkaevust (katastri nr 6422,

passi nr 6144). Puurkaev on rajatud 1989. a., selle sügavus on 180 m, vett pumbatakse Siluri

põhjaveekihist. Sanitaarkaitseala ulatus on 30 m.

Pumpla on kaheastmeline, varustatud veetöötlusseadmetega, plastist veereservuaariga (maht ca 5

m3), survetõstepumpadega (2 tk) ning membraanhüdrofooriga (0,5 m3). Töödeldud vee

võrkuandmine on reguleeritud hüdrofooriga.

Analoogselt Paistuga on Holstre pumplas valmidus ühendamiseks mobiilse generaatoriga. Hoones on

automaatne termoreleega puhur, mis hoiab ruumis temperatuuri vähemalt +5o juures.

Pumplahoone on väljastpoolt rekonstrueeritud, seest remontimata.

Lubatud veevõtt vastavalt veeloale nr L.VV/332152 on 24 100 m3 aastas. 2024. a. võeti puurkaevust

vett 7 148 m3.

Holstre puurkaevpumpla renoveeriti 2007.-2008. aastal. Paigaldati uus hüdrofoor, uued torustikud,

pöördosmoosiseade WSL RO 4 (projekteeritud jõudlus 60 m3/d) ülenormatiivne fluoriidisisalduse

alandamiseks. Kuna üldraua sisaldus on puurkaevu vees olnud normikohane, koosneb veetöötlus vee

pehmendusest, mida teostatakse antiskalandi ehk inhibiitoriga ning PO-seadmetest fluoriidi

ärastuseks. Veepehmendus toimub antiskalandi doseerimisega vette enne pöördosmoosi vastava

dosaatoriga.

PO-seadmete maksimaalne toodang on 2000 m3 kuus. Tegelik vajadus on maksimaalselt 500 m3 kuus.

Pöördosmoosi membraanid vahetati 2020- aastal.

Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Holstre küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Analüüside tulemused on toodud allpool:

Tabel 5.45. Joogivee kvaliteet Holstre küla veevõrgus

Näitaja Ühik

Piirsisaldus joogivees

Holstre kooli köögist

15.04.2024

Holstre kooli köögist

23.05.2024

Holstre kooli köögist

24.03.2025

Värvus Pt-Co ühikut 1,5 <2 1,8

Hägusus NTU 0,2 0,7 0,3

Lõhn pallides 0 1 0

Maitse pallides 0 0

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 220 178 213

pH 20°C juures

pH ühik 6,5-9,5 8,1 7,7 7,9

Ammoonium mg/l 0,5 0,08 <0.05

Raud μg/l 200 76 25 24

Nikkel μg/l 20 <2

Plii μg/l 10 1,2

Fluoriidid (mg/l)

mg/l 1,5 1,33 1,34

Vask mg/l 2,0 0,002

Oksüdeeritav us

mgO/l 5,0

1,6

Mangaan μg/l 50 <3

Escherichia PMÜ/100 ml 0 0 0 0

Näitaja Ühik

Piirsisaldus joogivees

Holstre kooli köögist

15.04.2024

Holstre kooli köögist

23.05.2024

Holstre kooli köögist

24.03.2025

coli

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C

PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta

0 4 3

Andmed: analüüsileht J247 ja J193

Holstre külas on veetorustikke ca 3,6 km. Holstre küla veetorustikud rekonstrueeriti aastatel 2020-

2021. Torustikud on rajatud De32…90 mm PE torudest.

ÜVK36 ala piires on ühisveevärgiga liitumisvõimalused välja ehitatud. Liitumisvõimalus puudub

mõnedel kinnistutel Mõnnaste teel.

Tuletõrje veevõtt

Tuletõrjevett saab Holstre järvest koolipoolselt kaldalt, kus on tuletõrjeautodel olemas ligipääs.

Ühiskanalisatsioon

Holstre külas on kokku ca 2,4 km kanalisatsioonitorustikke. Kanalisatsioonitorustikud rekonstrueeriti

aastatel 2020-2021. Paigaldati 2 reoveepumplat (D1600, Mõnnaste tee 4 ja Kooli tee 1) ning

survekanalisatsioonitorustik. Kooli tee 1 kinnistu pumpla abil suunatakse Holstre kooli reovesi alates

2021. aastast Holstre reoveepuhastisse.

Holstre küla reovett puhastatakse biotiigi abil (pindala 2080 m2). Enne reovee biotiiki juhtimist

eemaldatakse reoveest suuremad tahkised võrekaevus. Uus võrekaev ja proovivõtukaev paigaldati

2021. aastal. Kuna biotiik on loodusliku läbivooluga, muuhulgas suubub sinna ka osa Holstre järve

veest, siis on tegemist praktiliselt looduslähedase veega biopuhastiga.

Suublaks on Orika oja (KKR kood VEE1139600). Veeloa nr L.VV/332152 alusel on lubatud vooluhulk 9

140 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 5 008 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa

suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Holstre reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtestatud nõuetele.

Tabel 5.46. Holstre reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

23.04.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

13.05.2024

Heitvesi

13.11.2024

Heitvesi

23.04.2025

pH 6-9 pH ühik 7,7 7,4 7,7 7,9

Hõljuvaine mg/l 190 35 4,2 6,4 6,6

BHT7 mgO2/l 300 40 <3 <3 5,2

Püld mgN/l 13 <0,07 1,9 0,43

Nüld mgP/l 111 <2 11 <2

KHT mgO2/l 928 150 40 <30 <30

*Alus: veeluba nr L.VV/332152, andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Holstre külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Eramaadel on rajatud kraave sademevee

ärajuhtimiseks. Kooli tee 1 kinnistul kulgeb kraav, mis juhib Mustla tee korterelamute piirkonna

sademevee Holstre järve.

5.2.17. INTSU KÜLA (Kondi tee)

Intsu külas elab 119 inimest (01.01.2025 seisuga). Ühisveevärgiga on liitunud 69% elanikest,

ühiskanalisatsiooniga 54% elanikest.

Intsu asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Küla asub Intsu reoveekogumisalal (110 ie).

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Intsu küla olemasoleva taristuga ÜVK ala ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni arenguala ÜVK 38 ning planeeritavat uut ÜVK ala arenguala ÜVK 58.

Intsu küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 22.

Ühisveevärk

Ühisveevarustuseks võetakse vett Kondi puurkaevust (katastri nr 6408, passi nr 3501). Puurkaev

varustab veega ca 30 ühepereelamut. Sanitaarkaitseala ulatus on 30 m.

Puurkaev on rajatud 1972. aastal, selle sügavus on 130 m. Pumpla on rekonstrueeritud vana

tellisehitis, mis kaeti 2007. aastal soojustamise ja rekonstrueerimise käigus profiilplekiga. Hoones

paiknevad puurkaevu päis, rauaeraldusfilter, puhta vee reservuaar ja survetõstepumbad. Vee

õhustamine enne filtreerimist toimub injektoriga. Vahepump pumpab vee mahutisse (ca 2 m3),

millest omakorda survetõstepump küla tarbimisvõrku. 2007. aastal paigaldati puurkaev-pumplasse

rauaärastusfilter GQ7505 ning desinfitseerimissüsteem (NaOCl).

Lubatud veevõtt vastavalt veeloale nr L.VV/332152 on 10 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti

puurkaevust vett 1 887 m3.

Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Intsu küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Analüüside tulemused on toodud allpool:

Tabel 5.47. Joogivee kvaliteet Intsu küla veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Kondi tee 3 22.04.2024

Kondi tee 3 31.10.2024

Kondi tee 3 25.03.2025

Värvus Pt-Co ühikut <1,5 <5 <1,5

Hägusus NTU <0,2 <0,5 0,4

Lõhn pall 0 1 0

Maitse pall 0 1 0

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 472 528 471

pH 20°C juures

pH ühik 6,5-9,5 7,9 7,7 7,9

Ammoonium mg/l 0,5 0,12 <0,02

Alumiinium μg/l 200 <50

Antimon μg/l 10,0 <0,05

Arseen μg/l 10 0,19

Boor mg/l 1,5 0,2

Kaadmium μg/l 5,0 <0,01

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Kondi tee 3 22.04.2024

Kondi tee 3 31.10.2024

Kondi tee 3 25.03.2025

Kroom μg/l 50 <0,05

Nikkel μg/l 20 0,097

Plii μg/l 10 0,21

Seleen μg/l 20 0,05

Vask mg/l 2,0 0,0037

Elavhõbe μg/l 1,0 <0,005

Benseen μg/l 1,0 <0,06

Bromodikloro metaan

μg/l <0,1

1,2- dikloroetaan

μg/l 3,0 <0,1

Tribromometa an (bromoform)

μg/l <0,1

Trikloroeteen μg/l <0,1

Tetrakloroete en ja trikloroeteen

μg/l 10 Ei leitud

Trihalometaan ide summa

μg/l 100 Ei leitud

Pestitsiidide summa

μg/l 0,50 Ei leitud

PAH-d summa μg/l 0,1 Ei leitud

Raud μg/l 200 28 29 71

Kloriid mg/l 250 3,2

Sulfaat mg/l 250 11

Fluoriid mg/l 1,5 1,2

Nitritid mg/l 0,5 <0,01

Nitraat mg/l 50 0,56

Naatrium mg/l 200 12

Tsüaniid μg/l 50 <3

Oksüdeeritavu s

mgO/l 5,0 <1

Mangaan μg/l 50 10

Escherichia coli

PMÜ/100 ml 0 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0

Kolooniate arv 22°C juures

PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta 1 5

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Veetorustikud. Intsu külas on ca 2,24 km veetorustikke. 2016-2017 rekonstrueeriti ca 1,04 km

veetorustiku. Rekonstrueerimist vajab veetorustik Kondi tee piirkonnas.

Tuletõrje veevõtt

Intsu külas nõuetekohaseid tuletõrje veevõtukohti ei ole. Kuna Instu külas ei ole selliseid veekogusid,

mille baasil lahendada tuletõrje veevõtt, on vajalik puurkaevu juurde rajada nõuetekohane

tuletõrjevee mahuti.

Ühiskanalisatsioon

Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 2,34 km. Aastatel 2016-2017 rekonstrueeriti Intsu külas

791 m amortiseerunud isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Ülejäänud rekonstrueerimist vajavad

torustikud tehakse korda pikemas perspektiivis projekti II etapis. Kondi tee piirkonna

kanalisatsioonitorustikud on vajalik rekonstrueerida ning rajada survekanalisatsioon reovee puhastile

juhtimiseks.

Reovee puhastusseadmed. Intsu küla reovee puhastamiseks on kasutusel 2017. aastal paigaldatud 25

m3 septik ning kaks biotiiki. Septiku eel paikneb mehaanilise võrega plastist võrekaev (DN1400).

Biotiigid puhastati, biotiikide põhi kaeti geomembraaniga. 50 m eesvoolukraavi puhastati 2017. a.

Reoveepuhasti suublaks on Kondi kraav (KKR kood VEE1139601). Vastavalt veeloale nr L.VV/332152

on lubatud vooluhulk 7 300 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 1 440 m3 heitvett, mis on ca 20%

lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Kondi biotiikidest väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtestatud nõuetele.

Tabel 5.48. Kondi biotiikidesse siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

23.04.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

15.05.2024

Heitvesi

20.11.2024

Heitvesi

23.04.2025

pH 6-9 pH ühik 7,8 6,8 7,8 7,9

Hõljuvaine mg/l 45 35 15 <2 8,6

BHT7 mgO2/l 108 40 16 10 4,4

Püld mgN/l 6,2 0,30 2,9 0,80

Nüld mgP/l 72 6,8 19 8,7

KHT mgO2/l 172 150 40 31 <30

*Alus: veeluba nr L.VV/332152, andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Intsu külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Intsu küla ÜVK ala läbib

maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood 6113960010040/001, Kõlu II).

5.2.18. MÄELTKÜLA

Mäeltküla (Järve) küla asub Viiratsi alevikust 3,5 kilomeetri kaugusel (mööda Viiratsi-Väluste teed 2,3

km ja siis 1,2 kilomeetrit paremale). Külas elab 01.01.2025 seisuga 72 elanikku. Mäeltküla küla Järve

elamupiirkonnas tarbib ÜVK teenust ligikaudu 24% küla elanikest. Kuna veetootmine jääb asulas

ööpäevas alla 10 m3 ja heitvett ei juhita peale biotiike otse veekogusse, siis ei ole veevõtt ega

ühiskanalisatsioon reguleeritud veeloaga. Reovesi immutatakse imbväljakul.

Mäeltküla tööstuspark piirneb Viiratsi alevikuga. Tööstuspargi ÜVK on ühendatud Viiratsi aleviku

ÜVK-ga.

Mäeltküla asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Piirkonnas ei ole moodustatud

reoveekogumisala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Mäeltküla (Järve) piirkonda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arenguala ÜVK 47.

Mäeltküla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 23.

Ühisveevärk

Mäeltküla veevarustus baseerub maa-alusele Järve puurkaev-pumplale (katastri nr 18705). Puurkaev

rajati 1985. a., selle sügavus on 100,5 m. Pumpa juhib rõhuandur. Veevõtt puurkaevust on ca 2,9 m3

ööpäevas. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Puurkaevu veele on iseloomulik kõrge rauaühendite

sisaldus. Puurkaev rekonstrueeriti 2012. a., mille käigus rajati uus puurkaev-pumpla koos uute

elektri- ja automaatikaseadmete, hüdrofoori ning veetöötlusseadmetega raua- ja mangaani

eemaldamiseks: paigaldati rauafiltrid EURA AIR 14 Duplex. Puurkaevust tuleval toorveetorustikul on

enne veetöötlusseadmeid naatriumhüpokloriti doseerimissüsteemi valmidus juhuks, kui peaks

tekkima mikrobioloogiline reostus. Avariiolukorras on võimalik vesi filterseadmetest mööda otse

veevõrku.

Puurkaev-pumpla tehnilistest andmetest annab ülevaate järgnev tabel:

Tabel 5.49. Järve puurkaev-pumpla

Puurkaevu katastri nr 18705

Kasutatav veekiht S

Puurimise aasta 1985

Puurkaevu sügavus m 100,5

Staatiline veetase m 18,4

Pumba tootlikkus m3/h 6

Pumba mark MC-250

Automaatika Töötab

Reguleerimisseade Membraanhüdrofoor 200 l

Sanitaarkaitseala ulatus 30 m

Mäeltkülas on ühisveevärk välja ehitatud küla keskosas, korruselamute ja eramajade piirkonnas.

Puurkaev-pumplast on veetud veetorustik ka küla edelaosas asuva OÜ Ärma Talu Järve

laudakompleksini. Mäeltküla küla veetorustike pikkus kokku on 1,6 km. Vanad torud on rauast, uued

on rajatud polüetüleenist. Kogu veetorustik on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist.

Tuletõrje veevõtt

Mäeltkülas ametlikke tuletõrje veevõtukohti ei ole. Lähim tuletõrje veevõtukoht on Viiratsi alevikust

või EKSEKO juurest (ca 2,9 km kaugusel). Vajadusel on võimalik tuletõrjevett saada Järve (Viiratsi)

maaparandussüsteemi eesvoolul asuvast veehoidlast (tiigist).

Mäeltküla tööstuspargi territooriumil on tuletõrje veevarustus lahendatud hüdrantidega.

Ühiskanalisatsioon

Kanalisatsioonitorustik on rajatud isevoolsena. Tekkiv reovesi juhitakse elamute juurde rajatud

settekaevudesse ja sealt edasi imbväljakule.

Sademevesi

Mäeltkülas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Järve puurkaevust lõuna pool kulgeb

maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood 3101930010060/002, Järve (Viiratsi)).

5.2.19. TUSTI

Tusti küla asub Viljandi linnast ca 12 km Tartu poole Viljandi – Tartu maanteest umbes 1 km vasakul

pool. Tusti külas elab 01.01.2025 seisuga 126 inimest. ÜVK-teenuseid kasutab ca 30% elanikkonnast,

ÜVK-torustik on rajatud kolme korruselamu veega varustamiseks. Vee-ettevõtjaks on OÜ Ramsi VK.

Tusti küla asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reoveekogumisala ei ole moodustatud. Kuna

veetootmine jääb asulas ööpäevas alla 10 m3, siis ei ole veevõtt ega ühiskanalisatsioon reguleeritud

veeloaga.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Tusti küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 46.

Tusti küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 24.

Ühisveevärk

Tusti küla ühisveevarustus baseerub Tusti puurkaevul (katastri nr 4621). Sanitaarkaitseala ulatus on

50 m. Kohalik tee möödub kaevust ca 40 m idas. Puurkaev rekonstrueeriti 2012. aastal, paigaldati

uued elektri- ja automaatikaseadmed, hüdrofoor ning veetöötlusseadmed raua- ja mangaani

eemaldamiseks. Puurkaevust tuleval toorveetorustikul on enne veetöötlusseadmeid

naatriumhüpokloriti doseerimissüsteemi valmidus juhuks, kui peaks tekkima mikrobioloogiline

reostus.

Puurkaev-pumpla tehnilistest andmetest annab ülevaate alltoodud tabel.

Tabel 5.50. Tusti puurkaev-pumpla

Puurkaevu katastri nr 4621

Kasutatav veekiht S

Puurimise aasta 1966

Puurkaevu sügavus m 95

Staatiline veetase m 7,90

Deebit l/sek 7,9

Pumba tootlikkus m3/h 6

Pumba mark ECV 6

Reguleerimisseade Membraanhüdrofoor 200 l

Automaatika Töötab

Veemõõtja Olemas

Tusti küla veetorustike pikkus kokku on ca 640 m, millest suurem osa - ca 500 m on malm- ja

raudtorud. 100 m ulatuses on rajatud ka uusi polüetüleentorustikke. Veetorustik on osaliselt

amortiseerunud ja selle mõõdud ei vasta tarbimismahtudele.

Tuletõrje veevõtt

Tusti külas on tuletõrje veevõtukohana kasutusel Tusti paisjärve juures asuv tähistatud tuletõrje

veevõtukaev.

Ühiskanalisatsioon

Kanalisatsioonitorustik on rajatud isevoolsena. Reovesi juhitakse läbi elamute juurde ehitatud

settekaevude imbväljakule. Kanalisatsioonitorustikud ja –kontrollkaevud lekivad, kuna rajatised on

amortiseerunud.

Sademevesi

Tusti külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.2.20. RUUDIKÜLA

Ruudiküla on individuaalelamutest koosnev ridaküla Ärma jõe vasakul kaldal. Küla paikneb Viiratsi

alevikust 7,5 km kaugusel, sõites mööda Väluste teed läbi Verilaske küla. Ruudikülas elab 01.01.2025

seisuga 43 inimest. ÜVK on rajatud kaheksa külas asuva ühepereelamu varustamiseks veega.

Ruudiküla asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Kuna veetootmine jääb asulas ööpäevas alla 10

m3, siis ei ole veevõtt ega veeheide reguleeritud veeloaga.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Ruudiküla Sillaotsa piirkonda ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

arenguala ÜVK 49.

Ruudiküla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 25.

Ühisveevärk

Ruudiküla ühisveevarustus baseerub Ruudiküla (Sillaotsa) I puurkaevule (katastri nr 4609).

Sanitaarkaitseala ulatus on 10 m. Puurkaev rekonstrueeriti 2012. aastal, mille käigus paigaldati uued

elektri- ja automaatikaseadmed, hüdrofoor ning veetöötlusseadmed raua- ja mangaaniühendite

eemaldamiseks. Puurkaevust tuleval toorveetorustikul on enne veetöötlusseadmeid

naatriumhüpokloriti doseerimissüsteemi valmidus juhuks, kui peaks tekkima mikrobioloogiline

reostus.

Puurkaev-pumpla tehnilistest andmetest annab ülevaate järgnev tabel.

Tabel 5.51. Ruudiküla I puurkaev-pumpla

Puurkaevu katastri nr 4609

Kasutatav veekiht S

Puurimise aasta 1989

Puurkaevu sügavus n 110

Staatiline veetase m 6,0

Deebit l/sek 2,22

Pumba tootlikkus m3/h 6

Pumba mark 4SR4/9

Reguleerimisseade Membraanhüdrofoor 200 l

Automaatika Töötab

Veemõõtja Olemas

Ruudiküla Sillaotsa piirkonnas on ühisveevärgi torustik välja ehitatud eramute piirkonnas ning OÜ

Ärma Talu Sillaotsa laudani. Sillaotsa elamupiirkonna veetorustike pikkus kokku on ca 875 meetrit,

millest enamus on malmtorud. Torustik on amortiseerunud.

Tuletõrje veevõtt

Tuletõrjevett on vajadusel võimalik saada Ärma jõe silla juurest Saarel või Sillaotsa lauda veehoidlast.

Ühiskanalisatsioon

Kanalisatsioonitorustik on rajatud isevoolsena. Torustikud on amortiseerunud.

Piirkonnast kogutav reovesi juhitakse Ärma jõe orundi vasakul nõlval asuva amortiseerunud septiku

kaudu kahte biotiiki. Biotiigid on praegust reovee vooluhulka arvestades üledimensioneeritud,

mistõttu küla reostuskoormus puhastub tiikides hästi. Lisaks toimib tiikidesse jõudva pinnase- ja

pinnavee tõttu lahjendusefekt.

Sademevesi

Ruudikülas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Eramupiirkonna naabruses paiknevad

maaparandussüsteemid.

5.2.21. VASARA

Vasara küla asub Ärma jõe paremal kaldal, Ruudiküla vastas, jäädes Uusna-Mustla tee 5,8-le

kilomeetrile. Vasara külas elab 01.01.2025 seisuga 70 inimest, kellest 30-40% on ÜVK-ga liitunud.

Vasara küla asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

Vasara külas ei ole moodustatud reoveekogumisala. Kuna veetootmine jääb asulas ööpäevas alla 10

m3, siis ei ole veevõtt ega veeheide reguleeritud veeloaga.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Vasara küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 48.

Vasara küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 26.

Ühisveevärk

Veevarustus baseerub Vasara puurkaev-pumplale (katastri nr 4629). Puurkaev varustab veega

elamuid. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m.

Puurkaev rekonstrueeriti 2012. aastal, mille käigus paigaldati uued elektri- ja automaatikaseadmed,

hüdrofoor ning veetöötlusseadmed raua- ja mangaani eemaldamiseks. Puurkaevust tuleval

toorveetorustikul on enne veetöötlusseadmeid naatriumhüpokloriti doseerimissüsteemi valmidus

juhuks, kui peaks tekkima mikrobioloogiline reostus.

Puurkaev-pumpla tehnilistest andmetest annab ülevaate alltoodud tabel.

Tabel 5.52. Vasara puurkaev-pumpla

Puurkaevu katastri nr 4629

Kasutatav veekiht D2-S1

Puurimise aasta 1967

Puurkaevu sügavus m 83

Staatiline veetase m 1,0

Deebit l/sek 1,63

Pumba tootlikkus m3/h 4

Pumba mark ECV 4

Reguleerimisseade Membraanhüdrofoor 200 l

Automaatika Töötab

Veemõõtja Olemas

Vasara küla veetorustike pikkus on kokku 800 meetrit. Vanad torud on rauast, uued polüetüleenist.

Torustik on osaliselt amortiseerunud.

Tuletõrje veevõtt

Tuletõrjevett on vajadusel võimalik saada Ärma jõest.

Ühiskanalisatsioon

Kanalisatsioonitorustik on rajatud isevoolsena, torustiku pikkus on ca 500 m.

Kanalisatsioonitorustikud ja –kontrollkaevud lekivad, kuna rajatised on amortiseerunud. Seetõttu

võib eeldada, et reovee vooluhulgad kõiguvad suurtes piirides.

Külast kogutav reovesi voolab läbi septiku Ärma jõe orundi paremal nõlval olevatesse kahte biotiiki

ning immutatakse peale biotiigi läbimist pinnasesse. Biotiigid on praegusi reovee vooluhulkasid

arvestades üledimensioneeritud, mistõttu reostuskoormus puhastub tiikides hästi. Lisaks toimub

tiikidesse jõudva pinnase- ja pinnavee tõttu lahjendusefekt.

Sademevesi

Vasara külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.2.22. SINIALLIKU

Sinialliku küla asub Viljandi naabruses linnast lõuna pool kahel pool Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia

maanteed. Külas elab 01.01.2025 seisuga 207 inimest. Tihedaima asustusega on:

• Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee äärde jääv elamupiirkond (Urmi tee, Vahe tee, Sooniku

tee ja Metsatee, ca 20 majapidamist), kus vee-ettevõtjaks on määratud alates 1.05.2021. a

Ramsi VK OÜ (alus: Viljandi Vallavolikogu 28. aprilli 2021 otsus nr 1-3/346);

• Orika piirkonna endiste aiandusühistute alad, kus paikneb ca 30 elamut. ÜVK piirkonnas puudub.

Suvilaid võetakse järjest aastaringsesse kasutusse, mistõttu ÜVK-ga liitumise võimaluse

puudumine on terav probleem.

Sinialliku asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Sinialliku küla Urmi tee piirkonda ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arenguala ÜVK 39.

Sinialliku küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 27.

Ühisveevärk

Sinialliku VK teeninduspiirkonnas asub Sooniku 10 maaüksusel 2007. aastal rajatud Urmi puurkaev

(katastri nr 22638, passi nr 2007-70). Vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist Devoni

kihtide all, puurkaevu sügavus on 100 m, deebit 4,2 l/s. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m.

Lubatud veevõtt on 14 800 m3/aastas. 2024. aastal 2945 m3 vett.

Puurkaevu rajamisel teostatud veeanalüüside alusel oli puurkaevuvees ülenormatiivne raua näitaja.

2012. aastal paigaldati veetöötlusseade F40PX TWIN projekteeritud jõudlusega 76,8 m3/d.

Veetorustik on välja ehitatud Urmi, Vahe ja Sooniku tänaval. 2019. aastal ehitati veetorustik (ca 360

m) Metsa teele.

Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Sinialliku küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Analüüside tulemused on toodud allpool:

Tabel 5.53. Joogivee kvaliteet Soe küla veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Sinialliku vp, tarbijatele

väljuv proovivõtukra an 12.11.2024

Sinialliku vp, tarbijatele

väljuv proovivõtukra an 26.11.2024

Sinialliku vp, tarbijatele

väljuv proovivõtukra an 31.03.2025

Värvus Pt-Co ühikut <1,5 <1,5

Hägusus NTU 0,3 0,9

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Sinialliku vp, tarbijatele

väljuv proovivõtukra an 12.11.2024

Sinialliku vp, tarbijatele

väljuv proovivõtukra an 26.11.2024

Sinialliku vp, tarbijatele

väljuv proovivõtukra an 31.03.2025

Elektrijuhtivus 20°C juures μS/cm 2500 469 480

pH 20°C juures pH ühik 6,5-9,5 7,6 7,7

Ammoonium mg/l 0,5

Raud μg/l 200 <20 142

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0

Kolooniate arv 22°C juures PMÜ/1 ml

Ebaloomulike muutusteta

0 1

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Tuletõrje veevõtt

Siniallikul tuletõrje veevõtukohti ei ole. Lähim tuletõrjeveevõtukoht on Järveotsa silla juures, mis

paikneb Orika piirkonnast ca 1 km, Urmi tee piirkonnast ca 3 km kaugusel.

Ühiskanalisatsioon

Ühiskanalisatsioon puudub.

Sademevesi

Sinialliku külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.2.23. MUSTLA ALEVIK

Mustla alevik on 809 elanikuga (01.01.2025 seisuga) suhteliselt kompaktne asula. Alevik asub

ligikaudu 30 km kaugusel Viljandi linnast kagu suunas Viljandi-Rõngu maantee ääres, Võrtsjärvest

läänes. Hoonestus on suhteliselt madal - valdavalt kuni 2-korruselised hooned.

Mustla alevikus on vee-ettevõtjaks Ramsi VK OÜ. ÜVK-teenust kasutab 80% Mustla elanikest.

Mustlas asuvad Tarvastu Gümnaasium, Tarvastu Muusika- ja Kunstikool, Tarvastu Avatud

Noortekeskus, Tarvastu Lasteaed, Mustla Rahvamaja, Mustla Postkontor, Konsum, Tiigi Pood OÜ,

Mustla Perearstikeskus, OÜ Karter, Meccer OÜ, Achtman OÜ jt. Reostuskoormus põhineb peamiselt

elanikel, sest reostuskoormust tekitav tööstus praktiliselt puudub. Seega on puhasti reostuskoormus

võrdne kanalisatsiooniga liitunud elanike arvuga.

Elanikkonnal, kel puudub ÜVK, on rajatud lokaalsed puurkaevud ning reovesi suunatakse

kogumiskaevudesse või on rajatud kuivkäimlad. Alevikus on olnud probleeme puurkaevude

reostusega ja seda peamiselt lekkivate reoveekaevude tõttu. Kogumiskaevud on ebatihedad ning

joogiveega varustamiseks mõeldud kaevud suhteliselt madalad, seetõttu on joogivee reostumise oht

suur.

Mustla alevik paikneb peamiselt keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Tarvastu jõe lähedal Mustla

aleviku kagupiiril on väheses ulatuses ka nõrgalt kaitstud ning kaitsmata põhjaveega alad.

Alevik paikneb Mustla reoveekogumisalal (RKA0840511) pindalaga 63 ha, reostuskoormus 600 ie

(ligikaudu 10 ie/ha). Otstarbekas oleks reoveekogumisala laiendada ka Mustla aleviku lääne- ja

edelapoolsesse ossa. Antud piirkonnas asub kokku 70 elamut, milles elab ca 160 inimest.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Mustla alevikku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK

51.

Mustla aleviku ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 28.

Ühisveevärk

Ühisveevarustuseks võetakse vett Välja tn puurkaevust (katastri nr 7067, passi nr 5745). Välja

puurkaev-pumpla ja tehnohoone rekonstrueeriti aastatel 2019-2020. Katus ja hoone välisseinakate

jäid endiseks (v.a. tagasein, mille vastast eemaldati mulle ning soojustati). Välisuks vahetati välja.

Hoone vundament soojustati.

Veetöötlusjaama põhjavee töötlemiseks paigaldatud raua- ja mangaaniärastus- ning pöördosmoosi-

seadmed asendati võimsamatega. Lisaks vahetati välja II-astme survetõstepumbad (4 tk, 2,5 l/s,

tõstekõrgus 60 m) ja rajati uued plastist veemahutid. Pöördosmoosi seadme (UO 3100 AS) jõudlus on

vähemalt 3 m3/h ning raua- ja mangaaniärastusseadme jõudlus vähemalt 5 m3/h. Samuti lisati

katlakivi vastane töötlus (inhibiitori doseerimise seade) ja kloreerimisseade. Maksimaalne veevajadus

on 8,7 m3/h, 64 m3/d.

Hoone taha rajati pool-maa-alustena muldesse kaks plastist puhta vee mahutit a’ 75 m3.

Maksimaalne töötav maht ühes mahutis on 65 m3.

Foto 1. Mustla Välja tn puurkaev-pumpla välisvaade

Foto 2. Mustla Välja tn puurkaev-pumpla sisevaade

Puurkaev katastri nr 7067 asub pumplahoone kõrval muldes paiknevas päisekaevus. Puurkaev on

rajatud 1986. aastal tollase EKE EMV poolt (projekt nr. 8294, pass nr. 5745). Puurkaevu sügavus on

210 m ning see pumpab vett Siluri alumisest põhjaveekogumist. Puurkaevu erideebit on ca 0,83 l/sm

(ca 3,0 m3/hm), toodang kuni 8,33 l/s (30 m3/h). Staatiline veepind puurkaevus on ca 20 m

maapinnast, alandus staatilisest veepinnast tootlikkusel 5 m3/h on ca 6 m. Puurkaevu vesi vajab

töötlemist raua- ja mangaanifiltritega. Fluoriidide sisaldus 2,0-2,5 mg/l (norm 1,5 mg/l).

Puurkaevu pealisehitiseks on maapealne muldes paiknev raudbetoonist kaevurõngastest šahtkaev.

Šahtkaevu põhi on maapinnaga samal kõrgusel (57,50 m abs.). Puurkaevu suue on 0,3 m üle šahti

põhja. Päisekaevu soojustamiseks paigaldati šahti ümber PE kaevurõngas (∅2000 mm, H=1000 mm).

Olemasoleva tellistest šahti välisseina ja PE toru vahele paigaldati EPS120 soojustus.

Puurkaevu paigaldati uus pump ja uus veetõstetoru ning veetaseme mõõtmiseks nivooanduri

kaitsetoru. Puurkaevu manteltorule paigaldati uus roostevabast terasest puurkaevupäis.

Puurkaevupumba tööd juhivad nivooandurid pumpla taga paiknevates mahutites. Pumba

paigaldussügavus on 40 m. Veetõstetoruks on Ø63 PE veetoru. Veetoru puurkaevu päisekaevust

pumplahoonesse on Ø63 PE veetoru.

Välja tn puurkaev-pumpla on varustatud statsionaarse generaatoriga.

Lubatud veevõtt on 32 852 m3/aastas. 2024. aastal pumbati puurkaevust 22 289 m3 vett.

Tabel 5.54. Mustla aleviku ühisveevärgi puurkaev-pumplate tehnilised andmed

Nimetus Välja Tuletõrje Tarvastu töökoja Katastri nr 7067 7065 6257 Veekompleks S-O D2 D2 Puurimise aasta 1986 1961 1968 Pumba mark 8A-9*6 4’’MC250/6.0 Puurkaevu sügavus 210 145 110

Puurkaevu hoone Rekonstrueeritud 2019- 2020

Vajab remonti Puudub

Automaatika Töötab Ei tööta Ei tööta

Omanik ja haldaja Ramsi VK OÜ Ramsi VK OÜ Ramsi VK OÜ

*Alus: veeluba nr L.VV/328090

Tarvastu töökoja puurkaevust (katastri nr 6257, passi nr 2292) ei ole enam aastaid vett võetud –

põhjuseks kõrge rauasisaldus vees ja seadmete amortiseerumine. Puurkaev asub maa-aluses šahtis.

Tuletõrje puurkaev (katastri nr 7065, passi nr A-642-M) on reservis, kaevu tehnilised seadmed on

amortiseerunud. Veevarustuse stabiilsuse tagamiseks kaalutakse ühe alternatiivina puurkaevu

kasutuselevõttu – selleks tuleb ehitada puurkaevuhoone ning ühendada Tuletõrje puurkaev Välja

puurkaev-pumplaga. Samuti tuleb teostada vajalikud uuringud põhjavee kvaliteedi kohta (andmed

aastast 1961) 7. Lubatud veevõtt on 25 000 m3/aastas. Tuletõrje puurkaevust ei ole enam aastaid vett

võetud.

Vee kvaliteet

Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Mustla aleviku ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Vee

kvaliteeti Mustla aleviku ühisveevärgis iseloomustab järgnev tabel:

Tabel 5.55. Mustla aleviku vee kvaliteet ühisveevärgis

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Tarvastu Gümnaasiumi

köök 15.04.2024

Tarvastu Gümnaasiumi

köök 24.03.2025

Värvus Pt Co ühikut <1.5 <1.5

Hägusus NTU 0,3 <0,2

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Raud μg/l 200 45 37

Fluoriid mg/l 1,5 1,29 1,4

Ammoonium mg/l 0,5 0,09

Elektrijuhtivus 20°C juures

μS/cm 2500 392 414

pH 20°C juures pH ühik 6,5-9,5 8 7,8

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22°C

PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta

1 5

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veetorustikud Mustla alevikus on ca 15,2 km veetorustikku.

Posti tänavale rajati 2010. aastal uus plasttorudest veetorustik, süsteemi edasiseks

rekonstrueerimiseks jäeti Õnne, Lembitu, Kuressaare, Aia, Vabriku, Jaani ja Välja tänava otstesse

ühinemisotsad Posti tänava ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonitorustikega. Posti tänava

rekonstrueerimise käigus rajati uued liitumispunktid Posti tänava äärsetele kinnistutele.

7 Allikas: VEKA eelis http://veka.keskkonnainfo.ee

2015. aastal rajati Aia tn veetorustik, 2017. aastal rajati veetorustik (De110, ca 400 m) Õnne tänavale

ning Lembitu tänava lõigule Posti ja Pika tänava vahel (ka Lembitu tn 4 kinnistu).

2019.-2020. aastal ehitati veetorustikke Mustla aleviku Aia tn, Harju tn, Jaama tn, Karja tn, Kooli tn,

Kraavi tn, Lembitu tn, Liiva tn, Lille tn, Pihlaka tn, Pikk tn, Posti tn, Põllu tn, Tiigi tn, Turuplatsi tn, Tähe

tn, Tööstuse tn, Vabriku tn, Välja tn.

Aastatel 2020-2021 ehitati veetorustikke järgmistel tänavatel: Pikk tänav, Tööstuse tänav, Põik tänav;

Vahe tänav, Lille tänav; Põllu tänav; Lembitu tänav; Lõhmuse kinnistu. Lisaks rekonstrueeriti

veetorustikud Ülensi külas Piiri kinnistult kuni Tammistu kinnistuni.

Tuletõrje veevarustus

Mustla alevikus on tuletõrje veevarustus lahendatud peamiselt hüdrantidega.

Lisaks on Mustla alevikus välja ehitatud ja tähistatud järgmised tuletõrje veevõtukohad:

1. Endise vallamaja juures asuva tiigi lähedal juurdepääsuga Posti tänavalt 1000 m3,

rekonstrueeritud 2010. Tiigi kaldale on rajatud tuletõrjevee saamiseks eraldi kaev, mis on

torustiku kaudu ühendatud tiigiga. Tuletõrje veevõtukoht on tähistatud ja vastab nõuetele;

2. Harju tänaval katlamaja juures – betoonmahuti 60 m3, tähistatud ja vastab nõuetele.

Ühiskanalisatsioon

Mustla alevikus on ca 15,1 km ühiskanalisatsiooni torustikke.

2010. aastal rekonstrueeriti Posti tänava kanalisatsioontorustikud.

2017. a. rajati kanalisatsioonitorustik Lembitu ja Õnne tänavale.

Aastatel 2019-2020 ehitati kanalisatsioonitorustikke Aia tn, Harju tn, Jaama tn, Karja tn, Kooli tn,

Kraavi tn, Lembitu tn, Liiva tn, Lille tn, Pihlaka tn, Pikk tn, Posti tn, Põllu tn, Tiigi tn, Turuplatsi tn, Tähe

tn, Tööstuse tn, Vabriku tn ja Välja tn.

Aastatel 2020-2021 ehitati kanalisatsioonitorustikke järgmistel tänavatel: Pikk tänav, Tööstuse tänav,

Põik tänav; Vahe tänav, Lille tänav; Põllu tänav; Lembitu tänav. Lisaks rekonstrueeriti veetorustikud

Ülensi külas Piiri kinnistult kuni Tammistu kinnistuni.

Mustla reovee peapumpla asub reoveepuhasti juures. Reoveepumpla rekonstrueeriti 2019.-2020.

aastal, tegemist on maa-aluse kompaktpumplaga (pumpla siseläbimõõt 2000 m). Reoveepumplas on

kaks reoveepumpa, pumba jõudlus Q= 11 l/s. Reoveepumpla pumpab reovee reoveepuhastini.

Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimisel ja laiendamisel paigaldati aastatel 2019-2020 Posti tn, Lille tn,

Aia tn, Kuressaare tn, Kuressaare/Põllu tn, Tiigi tn ja Pihlaka tn reoveepumplad.

2022. aastal paigaldati reoveepumpla (maa-alune kompaktpumpla Ø1600/PE, 2 pumbaga, pumba

jõudlus Q=3,5 l/s, H=5,5 m) Lembitu tn 9 kinnistule.

Reoveepuhasti

Mustla asula reovesi suunatakse reoveepuhastisse reoveepumpla abil, mis asub reoveepuhastist

umbes 150 m kaugusel. Nii pumpla kui reoveepuhasti asuvad Väluste tee ääres Puhastusjaama

kinnistul (79701:003:0075). Survetorul paikneb induktiivne vooluhulgamõõtur, pärast vooluhulga-

mõõturit automaatvõre (Qmin= 20 l/s). Automaatvõre väljavool juhitakse jaotuskaevu (JK.2).

Jaotuskaevu eesmärk reoveepuhasti bioloogilise puhastuse kaitsmine suurte hüdrauliliste koormuste

eest.

Mustla reoveepuhasti rekonstrueeriti 2018.-2019. aastal. Varasema aerotank-tüüpi mudapuhasti

(tüüpprojekt 902-03-17) asemele rajati aktiivmudapuhasti tehnoloogial põhinev puhasti, kus reovee

puhastamine toimub järgmistes etappides:

Reovee puhastamine toimub järgmistes etappides:

- mehaaniline puhastus automaatses eelpuhastusseadmes;

- bioloogiline puhastus tavalises aktiivmudapuhastis koos lämmastikuärastusega;

- fosforiärastus keemilise sadestamise teel;

- järelpuhastus biotiikides;

Jääkmuda käitlemine toimub järgmistes etappides:

- jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis);

- jääkmuda tahendamine mudatahendusseadmes;

Reoveepuhasti koosneb järgmistest elementidest:

- tehnohoone;

- tavaline läbivooluga aktiivmudapuhasti;

• ühtlustusmahuti V=48 m3;

• anoksiline kamber V=48 m3;

• õhustuskamber V= 124 m3

• järelsetiti A=14,8 m2/V=34,5 m3

• mudamahuti 1 V=25,9 m3;

- muud mahutid;

• purgla mahuti V=31,2 m3;

• mudamahuti 2 V=16,3 m3.

Reoveepuhasti on ümbritsetud PVC kattega keevispaneelist, biotiigid okastraataiaga.

Hietvee suublaks on Põdraoja (KKR kood VEE1017300). Veeloa nr L.VV/328090 alusel on lubatud

vooluhulk 28 472 m3 aastas. 2024. aastal juhiti puhastisse 22 083 m3 heitvett, mis on ca 78% lubatud

vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Mustla reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtivatele nõuetele.

Tabel 5.56. Mustla reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

14.05.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

21.08.2024

Heitvesi

27.11.2024

Heitvesi

10.03.2025

Heitvesi

14.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,6 7,1 7,5 7,3 7,7

Hõljuvaine mg/l 138 35 10 3,5 8,6 5,1

BHT7 mgO2/l 126 25 <3 1,7 3,6 1,9

Püld mgN/l 4,5 2 0,07 <0,07 <0,07 0,09

Nüld mgP/l 33 60 19 13 7,6 9,4

KHT mgO2/l 318 125 <30 <30 <30 <30

*Alus: veeluba nr L.VV/328090, andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Mustla alevikus on ca 2,5 km sademeveetorustikke. Sademeveekanalisatsioon rajati 2010. a. Posti

tänavale. Torustikud on rajatud plasttorudest ja kogutav sajuvesi on juhitud Posti tn ääres asuvatesse

kraavidesse. Sademeveetrasside kogupikkus on 2,5 km. Aastatel 2019-2020 rajati sademeveetorustik

Tööstuse tn.

Valgala V-1 hõlmab Posti tn läänepoolset osa, osaliselt Aia tn ja Posti tn piirkonda. Posti tn-lt

juhitakse sademevesi ära sademeveetorustiku abil, Aia tn ja Posti tn kinnistutelt kraavide abil.

Sademevesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 3101650010010/005, Mustla).

Valgala pindala on ca 21,2 ha.

Valgala V-2 hõlmab Posti tn idapoolset osa. Sademevesi juhitakse torustiku abil

maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 3101650010010/005, Mustla). Valgala pindala on ca 9,6

ha.

Valgala V-3 hõlmab idapoolsemat osa Kevade tn ja Liiva tn. Sademevesi suuremas osas immutatakse,

osaliselt juhitakse kraavide abil (sh läbi erakinnistute) Tarvastu jõkke (KKR kood VEE1016500). Valgala

pindala on ca 8,3 ha.

Valgala V-4 hõlmab Tiigi tn ja Harju tn piirkonda. Sademevesi juhitakse ära sademeveetorustike abil

ning immutatakse pinnases. Valgala pindala on ca 2,4 ha.

Valgala V-5 hõlmab Põik tn ja osaliselt Kuressaare tn piirkonda. Sademevesi juhitakse kraavide abil

maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 3101720010030/002, Kuressaare III (Vambola)). Valgala

pindala on ca 6,6 ha.

Ülejäänud Mustla piirkondades toimub sademevee immutamine haljasaladel, paiguti on rajatud ka

sademevee kraave.

5.2.24. KÄRSTNA

Kärstna külas elab 01.01.2025 seisuga 212 inimest. Küla läänepoolses osas paiknevad korruselamud,

idapooses osas ühepereelamud. Ühisveevärgiga on liitunud 75% ja ühiskanalisatsiooniga 81% Kärstna

elanikest.

Suur osa külast paikneb Kärstna reoveekogumisalal (RKA0840512) pindalaga 12 ha, reostuskoormus

303 ie. Kärstna reoveekogumisalal elab ca 170 inimest.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Kärstna küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 55.

Kärstna küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 29.

Ühisveevärk

Veevarustuseks võetakse vett Kärstna puurkaevust (katastri nr 6119). Lubatud veevõtt on 12 412

m3/aastas. 2024. aastal vett võeti 4 708 m3. Rõhutõsteseadmena on kasutusel 50 l hüdrofoor.

Tabel 5.57. Kärstna küla ühisveevarustussüsteemis kasutatud puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Nimetus Kärstna Katastri nr 6119 Veekompleks D Puurimise aasta 1971 Koordinaat X 6445901 Koordinaat Y 606239 Pumba mark 4”MC250/6.0 Reguleerimisseade 50 l terasest hüdrofoor

Puurkaevu sügavus 60 Puurkaevu hoone Vajab remonti Automaatika Töötab

Veetöötlus Rauaärastus (120 m3/d)

Omanik ja haldaja Ramsi VK OÜ

Veekvaliteet

Kärstna puurkaevust pumbatavale veele on iseloomulik suur rauaühendite sisaldus, joogiveele

kehtestatud piirsisaldust ületab ka mangaani näitaja. Pumbamajas töödeldakse puurkaevuvett

2010.a. paigaldatud rauafiltrisüsteemiga EURA IRA 40 Duplex, seadmete jõudlus on 2,5 m3/h.

Terviseameti 16.04.2024 üldhinnangu alusel on Kärstna küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.58. Joogivee kvaliteet Kärstna küla veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Kärstna lasteaed 15.04.2024

Kärstna lasteaed 24.03.2025

Hägusus NTU <0,2 <0,2

Värvus Pt-Co ühikut 2,7 2,5

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Elektrijuhtivus 20°C juures μS/cm 2500 512

503

pH pH ühik 6,5-9,5 7,6 7,4

Ammoonium (mg/l) mg/l 0,5 0,21

Raud (μg/l) μg/l 200 <20 <20

Mangaan (μg/l) μg/l 50 <20 <20

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22°C juures

PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta

2 0

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Veetorustikud Kärstna külas on ca 1,8 km veetorustikku. Aastatel 2016-2017 rekonstrueeriti 821,9 m

veetorustikke. Ülejäänud torustikud (ca 580 m) on rekonstrueerimata, täpsed andmed ja kaardid

nende torustike kohta puuduvad. Torustikud on enam kui 40 aasta vanad, ehitatud ilma kaugemaid

perspektiive arvestamata. Metalltorustikud on amortiseerunud. Torustike avariide likvideerimiseks

on kohati kasutatud peenema plasttoru paigaldamist teras- või malmtorusse. Veevõrk on rajatud

tupikvõrguna, siibrid ei ole töökorras või puuduvad üldse.

Tuletõrje veevõtt

Loodusliku tuletõrje veevõtukohana on kasutusel Kärstna põhjaosas Mustla-Kärstna tee lähedal

paiknev tiik. Koos sotsiaalmaja ehitamisega 2014. aastal rajati võimla juurde kuivhüdrantidega 50 m3

maa-alune tuletõrjevee mahuti.

Ühiskanalisatsioon

Kanalisatsioonisüsteem on rajatud üle 30 aasta tagasi. Kanalisatsioonitorustik on isevoolne ning

pikkus ca 3,6 km. Aastatel 2016-2017 rekonstrueeriti ca 1,4 km torustikke, ülejäänud torustik on

amortiseerunud, kohati on reovee juhtimine takistatud. Probleeme on olnud vanade kaevukaante

sisselangemisega ja sademevee pääsemisega kanalisatsioonisüsteemi kaevude ja torustike kaudu.

Reoveepuhasti

Reoveepuhastina kasutatakse BioFix70 tüüpi biokilepuhastit, puhasti rekonstrueeriti 2012. aastal.

Reoveepuhasti jõudlus projekti järgi on 410 ie, hüdrauliline jõudlus 70 m3/d. Järelpuhastina

kasutatakse kaht biotiiki kogupindalaga ca 4300 m2. Biotiikides on probleeme kobraste tegevusega.

Biotiigid puhastati 2018. aastal.

Suublaks on Tarvastu jõgi (KKR kood VEE1016500), mis on maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood

3101650010160/001). Veeloa nr L.VV/328090 alusel on lubatud vooluhulk 8 000 m3 aastas. 2024. a.

juhiti suublasse 5 489 m3 heitvett, mis on ca 69% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei

ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Kärstna reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtestatud nõuetele.

Tabel 5.59. Kärstna reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

14.05.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

21.08.2024

Heitvesi

27.11.2024

Heitvesi

10.03.2025

Heitvesi

14.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,8 7,0 7,2 7,3 7,7

Hõljuvaine mg/l 76 35 14 11 4,4 17

BHT7 mgO2/l 143 25 5,4 8,1 5,0 9,4

Püld mgN/l 9,2 2 0,91 0,75 0,71 0,70

Nüld mgP/l 80 60 22 8,8 6,1 2,4

KHT mgO2/l 292 125 <30 <30 <30 43

*Alus: veeluba nr L.VV/328090, andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Kärstna külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse, paiguti on rajatud ka kraave. Need

paiknevad peamiselt erakinnistutel.

5.2.25. SOE KÜLA

Soe küla asub Viljandi – Rõngu maantee ääres ca 4 km kaugusel Mustlast. Soe külas elab 01.01.2025

seisuga 205 inimest. Küla lõunapoolses osas paiknevad korruselamud, põhjapoolses osas

ühepereelamud. Ühisveevärgiga on liitunud 96% ning ühiskanalisatsiooniga 94% Soe küla elanikest.

Soe külas tegutsevad Soe A ja O, Roni Rem AS, Olerex Soe tankla, lasteaed. Rüüsa puurkaev-pumpla

juures on eraldi veevõrk, mis varustab veega kolme kinnistut.

Enamus külast asub Soe reoveekogumisalal (RKA0840511) pindalaga 16 ha, reostuskoormus 290 ie

(ca 18 ie/ha).

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Soe küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 56.

Soe küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 30.

Ühisveevärk

Ühisveevarustuseks võetakse vett Soe puurkaevust (katastri nr 6267). Rõhutõsteseadmena on

kasutusel 300 l hüdrofoor. Pumbamaja seadmed on töökorras, kuid vajavad kaasajastamist.

Rauaärastusseadmed paigaldati 2012. aastal. Lubatud veevõtt on 15 332 m3/aastas. 2024. a. võeti

Soe puurkaevust vett 6 667 m3. Soe küla puurkaev-pumpla seadmed on vajalik kaasajastada.

Tabel 5.60. Soe küla ühisveevarustussüsteemis kasutatud puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Nimetus/asukoht Soe Katastri nr 6267 Veekompleks D2-1 Puurimise aasta 1984 Pumba mark GS 8-22

100

Reguleerimisseade 0,3 m3 terasest hüdrofoor

Puurkaevu sügavus 150 Puurkaevu hoone Vajab renoveerimist Automaatika Töötab

Veetöötlus Rauaärastus (130 m3/d)

Omanik ja haldaja Ramsi VK OÜ

Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Soe küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Analüüside

tulemused on toodud allpool:

Tabel 5.61. Joogivee kvaliteet Soe küla veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Soe lasteaed 15.04.2024

Soe lasteaed 24.03.2025

Värvus Pt-Co ühikut <1,5 <1,5

Hägusus NTU 0,3 0,4

Lõhn pallides 0 0

Maitse pallides 0 0

Elektrijuhtivus 20°C juures μS/cm 2500 398

393

pH 20°C juures pH ühik 6,5-9,5 7,8 7,7

Ammoonium mg/l 0,5 0,31

Raud μg/l 200 97 147

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0

Kolooniate arv 22°C juures PMÜ/1 ml

Ebaloomulike muutusteta 0

Andmed: https://vtiav.sm.ee/

Rüüsa puurkaev-pumpla (katastri nr 6265, passi nr 5208) varustab veega kolme kinnistut. Puurkaev

on rajatud 1982. aastal, selle sügavus on 120 m.

Veetorustikud

Veetorustike kogupikkus on ca 3,5 km. 2013. a. rekonstrueeriti veetorustikud Soe küla põhjapoolses

osas ning 2016. a. lõunapoolses osas.

Tabel 5.62. Soe küla veetorustikud

Paigaldatud 2013 Paigaldatud 2015-2016 Kokku

Veetorustik De110 (m) 550 550

Veetorustik De63 (m) 360 1200 1560

Veetorustik De50 (m) 10 10

Veetorustik De40 (m) 404 404

Veetorustik De32 (m) 460 460 920

KOKKU 820 2624 3444

Tuletõrjevesi

Soe külas on tuletõrje veevõtukohana kasutusel tähistatud veevõtukoht Soe paisjärve ääres.

101

Ühiskanalisatsioon

Kanalisatsioonitorustikke on Soe külas kokku ca 3 km, millest survekanalisatsioonitorustikku 0,55 km.

Torustikud on rajatud aastatel 2012-2016. 2013. a. valmisid uued kanalisatsioonitorustikud Soe küla

põhjapoolses osas ning 2016. a. lõunapoolses osas.

Tabel 5.63. Soe küla kanalisatsioonitorustikud

Paigaldatud

2012-2013

Paigaldatud

2015-2016 KOKKU

PVC kanalisatsioonitoru De200 (m) 540 540

PVC kanalisatsioonitoru De160 (m) 880 871 1751

PE kanalisatsioonitoru De90 (m) 75 75

PE survekanalisatsioonitoru De110 (m) 552 552

KOKKU 955 1963 2918

2016.a. rajati kolm täisautomaatset reoveepumplat (De1600).

Tabel 5.64. Soe küla reoveepumplad

Pumpla nimetus RVP-1 RVP-2 RVP-3

Asukoht Kastani 7 Soe tankla Soe tn 8

Ehitusaasta 2016 2016 2016

Pumpade arv 2 2 2

Reoveepuhasti

Soe külas kasutatakse reovee puhastamiseks BioFix70K biokilepuhasti tüüpi kompaktpuhastit,

järelpuhastina kasutatakse biotiiki (ca 200 m2). Puhasti on rekonstrueeritud 2010. aastal, biotiik

puhastati 2017. aastal. Puhasti hüdrauliline jõudlus on 70 m3/d ja projektijärgne jõudlus 400 ie.

Fosfori ärastamiseks kasutatakse raudsulfaadi lisamist.

Reoveepuhasti suublaks on Soe oja (KKR kood VEE1016400). Veeloa nr L.VV/328090 alusel heitvee

lubatud vooluhulk 12 400 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 6 998 m3 heitvett, mis on ca 56%

lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Soe reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtestatud nõuetele.

Tabel 5.65. Soe reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

14.05.2025

Suurim

lubatud

sisaldus

heitvees*

Heitvesi

21.08.2024

Heitvesi

27.11.2024

Heitvesi

10.03.2025

Heitvesi

14.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,5 7,0 7,4 6,9 7,5

Hõljuvaine mg/l 119 35 14 10 18 26

BHT7 mgO2/l 133 40 11 6,2 8,5 16

Püld mgN/l 3,5 0,64 0,91 0,92 0,97

Nüld mgP/l 24 15 31 23 28

KHT mgO2/l 302 150 <30 <30 <30 74

*Alus: veeluba nr L.VV/328090, andmed: analüüsiaktid

102

Sademevesi

Soe külas toimub sademevee immutamine haljasaladel, paiguti on rajatud ka sademevee kraave. Soe

küla läbib maaparandussüsteemi eesvool (Keskuse I/Vambola, MPS kood 3101640020080/001).

Mõnedes Soe küla piirkondades esineb probleeme sademeveega. Kaaluda võiks lahtise kraavituse

laiendamist või pärast kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimist vana trassi kasutamist sademevee

ärajuhtimiseks.

2013. a. rajati 85 m sademevee torustikku ning paigaldati 14 sademeveekaevu.

5.2.26. SUISLEPA

Suislepa küla asub Viljandi – Rõngu maantee ääres ca 12 km kaugusel Mustlast. Küla lõunapoolses

osas paiknevad korruslelamud, põhjapooses osas ühepereelamud. Suislepa külas elab 01.01.2025

seisuga 201 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud ca 95% ning ühiskanalisatsiooniga 93% Suislepa

elanikest.

Külast suurem osa paikneb Suislepa reoveekogumisalal (RKA0840509) pindalaga 16 ha,

reostuskoormus 326 ie. Põhjavesi on Suislepa piirkonnas keskmiselt kaitstud.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Suislepa küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 54.

Perspektiivset Orika ÜVK ala arenguala ÜVK 40.

Suislepa küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 31.

Ühisveevärk

Ühisveevarustuseks võetakse vett Suislepa puurkaevust (katastri nr 6112, passi nr A-489-M).

Puurkaev on rajatud 1959. a. Pumbamajja paigaldati 2008. a. veepuhastusseade BR 2160 V 260/ XP2.

Veepuhastussüsteem teostab rauaärastust ja aereerimist, seadmete jõudlus on 2,5 m3/h.

Rõhutõsteseadmena on kasutusel sagedusmuunduriga pump. Pumbamaja seadmed on töökorras.

Lubatud veevõtt on 12 412 m3/aastas. 2024. a. võeti Suislepa puurkaevust 4 148 m3 vett.

Tabel 5.66. Suislepa küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed

Nimetus/asukoht Suislepa Katastri nr 6112 Veekompleks D2 Puurimise aasta 1959 Koordinaadid X: 6447145 Y: 616655 Lubatud veevõtt, m3/d 34 Tegelik veevõtt, m3/d 11,8 Pumba mark GS 8-22 Reguleerimisseade Sagedusmuunduriga pump Puurkaevu sügavus, m 80 Puurkaevu hoone Vajab remonti Automaatika Töötab

Omanik ja haldaja Ramsi VK OÜ

Joogivee kvaliteet

Suislepa puurkaevust pumbatavale veele on iseloomulik kõrge rauaühendite sisaldus. Tarbijateni

jõuab veetöötluse läbinud vesi. Terviseameti 16.04.2025 üldhinnangu alusel on Suislepa küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.67. Joogivee kvaliteet Suislepa küla veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Suislepa küla kauplus

15.04.2024

Suislepa kauplus

31.10.2024

Suislepa kauplus

24.03.2025

103

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Suislepa küla kauplus

15.04.2024

Suislepa kauplus

31.10.2024

Suislepa kauplus

24.03.2025

Värvus Pt-Co ühikut 2,1 <5 2,3

Hägusus NTU <0,2 <0,5 0,3

Lõhn pallides 0 1 0

Maitse pallides 0 1 0

Elektrijuhtivu s 20°C juures

μS/cm 2500

538

533

pH 20°C juures

pH ühik 6,5-9,5

7,7

7,5

Tsüaniid μg/l 50 <3

Ammoonium mg/l 0,5 0,28

Raud μg/l 200 40 <20 <20

Kloriid mg/l 250 2,1

Sulfaat mg/l 250 1,6

Alumiinium μg/l 200 <50

Antimon μg/l 10,0 <0,05

Arseen μg/l 10 0,57

Boor mg/l 1,5 0,054

Kaadmium μg/l 5,0 <0,01

Kroom μg/l 50 <0,05

Nikkel μg/l 20 0,34

Plii μg/l 10 0,088

Seleen μg/l 20 <0,05

Vask mg/l 2,0 0,0012

Elavhõbe μg/l 1,0 <0,005

Fluoriid mg/l 1,5 <0,1

Nitraat mg/l 50 0,41

Naatrium mg/l 200 5,1

Oksüdeeritav us

mgO/l 5,0

1,1

Mangaan μg/l 50 <10

Benseen μg/l 1,0 <0,06

Bromodikloro metaan

μg/l

<0,1

1,2- dikloroetaan

μg/l 3,0

<0,1

Tetrakloroete en ja trikloroeteen

μg/l 10

<0,1

Trihalometaa nide summa

μg/l 100

Ei leitud

PAH-d summa

μg/l 0,1

0,0024

Pestitsiidide summa

μg/l 0,50

Ei leitud

Escherichia coli

PMÜ/100 ml 0 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100 ml 0 0 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0

104

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Suislepa küla kauplus

15.04.2024

Suislepa kauplus

31.10.2024

Suislepa kauplus

24.03.2025

Kolooniate arv 22°C

PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta

0 0 0

Andmed: analüüsilehed J246 ja J220

Veetorustikud Suislepa külas on ca 2,9 km veetorustikku, mis on rajatud aastatel 2014-2016. 2014.

aastal valmisid uued veetorustikud küla põhjapoolses osas (ca 1,6 km) ning 2016. aastal lõunapoolses

osas (ca 1,3 km).

Tuletõrje veevõtt

Tuletõrje veevõtukohana on Suislepa külas välja ehitatud ja tähistatud veevõtukoht Õhne jõe ääres.

Nõutava tuletõrjevee varu tagamiseks tuleks korruselamute lähedusse paigaldada maa-alune

veemahuti.

Ühiskanalisatsioon

Suislepa kanalisatsioonitorustik on isevoolne, pikkusega ca 2,9 km ning on rajatud aastatel 2014-

2016. 2014. aastal ehitati veetorustikud küla põhjapoolses osas (ca 1,9 km) ning 2016. aastal

lõunapoolses osas (ca 0,987 km).

Reoveepuhasti

Suislepa külas kasutatakse reovee puhastamiseks BioFix70K tüüpi biokilepuhastit. Järelpuhastina

kasutatakse kaht biotiiki (pindala kokku ca 2 600 m2). Puhasti on rekonstrueeritud 2011. a, biotiigid

puhastati 2018. aastal. Puhasti hüdrauliline jõudlus on 70 m3/d ja projektijärgne jõudlus 400 ie.

Fosfori ärastamiseks kasutatakse raudsulfaadi lisamist.

Reoveepuhasti suublaks on Õhne jõgi (KKR kood VEE1013700). Veeloa nr L.VV/328090 alusel on

lubatud vooluhulk 6 000 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 3 985 m3 heitvett, mis moodustab ca

66% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Suislepa reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtestatud nõuetele.

Tabel 5.68. Suislepa reoveepuhasti reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee

analüüsid

Komponent Ühik

Sissevool

14.05.2025

Suurim lubatud sisaldus

heitvees*

Heitvesi

21.08.2024

Heitvesi

27.11.2024

Heitvesi

10.03.2025

Heitvesi

14.05.2025

pH 6-9 pH ühik 7,5 6-9 7,0 7,4 7,3 7,3

Hõljuvaine mg/l 106 35 13 13 15 3,9

BHT7 mgO2/l 173 25 5,2 8,2 8,0 3,6

Püld mgN/l 3,5 2 0,14 0,31 <0,07 0,17

Nüld mgP/l 34 60 19 26 16 7,4

KHT mgO2/l 358 125 <30 <30 <30 45

*Alus: veeluba nr L.VV/328090, andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Suislepa külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse, paiguti on rajatud ka sademevee kraave

ning ca 170 m sademeveetorustikku, millest 2016. a. rekonstrueeriti 140,6 m.

105

5.2.27. VARDJA, Sakala suvilapiirkond (AÜ Sakala)

Vardja küla alad asuvad Viljandi järvest ida ja kagu pool. Külas elab 01.01.2025 seisuga 217 inimest.

Enamus küla territooriumist on hajaasustusega, kompaktsema paiknemisega on hoonestus Sakala

suvilapiirkonnas, kus osa elamuid on asustatud aastaringselt. Kokku on suvilapiirkonnas 49 krunti.

Sakala suvilapiirkond asub Viiratsi alevikust 1,5 km kaugusel, sõites Viljandi-Tartu ja Viljandi-Mustla

maantee ristist 1,2 km mööda Viljandi-Mustla maanteed Mustla suunas ning keerates siis paremale

Viljandi järve poole ja sõites veel 900 m.

Vardja küla asub suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveega alal.

Vardja külale ega Sakala suvilapiirkonnas ei ole moodustatud reoveekogumisala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Vardja piirkonda ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK

60.

Ühisveevärk

Sakala suvilapiirkonnas on eraomandis ühisveevärk, mis on varustab tarbeveega 22 elamut.

Veetorustik on välja ehitatud suvilapiirkonna keskosas ringvõrguna. Torustik läbimõõduga 50 mm on

rajatud raudtorudest, torustiku pikkus on ca 720 m. Veevarustus baseerub kahel puurkaevul, mis on

rajatud teineteisest 30 m kaugusele. Sakala suvilapiirkonnas olev nn „vanem puurkaev“ (katastri nr

6030, passi nr 3131) on puuritud 1971. a. Uuem puurkaev puuriti 1982. aaastal, kuid võeti kasutusele

alles 2004. aastal. Puurkaevu sügavus on 125 m (D2-S-1 põhjaveekiht), staatiline veetase 42 m,

deebit 1,2 l/sek. Veemõõtja on olemas, andmed vee kvaliteedi kohta puuduvad.

Puurkaevpumplaid haldab AÜ Sakala.

Joonis 5.1. Sakala suvilapiirkonna puurkaevpumpla kat. nr. 6030 asukoht. Allikas: Keskkonnaregister

Tuletõrje veevõtt

106

Sakala suvilapiirkonnas tuletõrje veevõtukohti ei ole. Lähim tuletõrjevee saamise võimalus on Viiratsi

alevikust (1,5 km).

Ühiskanalisatsioon

Ühiskanalisatsioon puudub. Elamutes tekkiv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse ja veetakse

purgimissõlmega puhasti juurde.

Sademevesi

Sakala suvilapiirkonnas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

5.2.28. MÄHMA

Mähma küla asub Tänassilma jõe ääres Uusna ja Tänassilma küla vahel ning on algselt olnud eelkõige

suvilapiirkond, käesoleval ajal on osad elamud aastaringses kasutuses. Külas elab 01.01.2025 seisuga

130 inimest. Eristatavad on kaks piirkonda, millel on kummalgi oma sissepääsutee.

Mähma küla asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Mähma külas ei ole moodustatud

reoveekogumisala.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Mähma küla perspektiivset ÜVK ala ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni arenguala ÜVK 33.

Ühisveevärk

Mähma küla tarbijaid varustab veega kolm puurkaevpumplat.

1) Ööbiku tee piirkonnas asub MTÜ Ööbiku Vesi puurkaevpumpla (katastri nr 17688), mis varustab

veega 5 elamut. Puurkaev on rajatud 1987. aastal, rekonstrueeritud 2007. aastal. Puurkaevu

sügavus on 60 m (D2 põhjaveekiht), staatiline veekiht 5 m, deebit 0,83 l/sek. Puurkaev on

varustatud automaatika ja veemõõtjaga. Puurkaevust lähtuva torustiku pikkus on 180 m.

2) Sako tee piirkonnas asub puurkaevpumpla (katastri nr 4610), mis varustab veega 12 elamut.

Veevaru ja veesurve reguleerijana on puurkaevpumpla hoonesse paigaldatud 2 m3 mahuga

hüdrofoor. Puurkaev on varustatud automaatika ja veemõõtjaga. Puurkaevust lähtuva torustiku

pikkus on kokku 520 m.

3) Vesiroosi tee lõpuosas paiknevat 8 elamut varustab veega maa-alune katastrinumbrita

puurkaevpumpla. Puurkaevust lähtuva torustiku pikkus on ca 150 m.

Mähma suvilapiirkonna veetorustike kogupikkus on ca 850 m. Olemasolevad torustikud on rauast ja

polüetüleenist. Vee kvaliteedi kohta andmed puuduvad.

Tuletõrje veevõtt

Mähma suvilapiirkonnas ametlikke tuletõrje veevõtukohti ei ole. Lähim tuletõrjevee saamise

võimalus on Tänassilmas, kus jõega on ühendatud tuletõrje veevõtukaev.

Ühiskanalisatsioon

Ühiskanalisatsioon puudub. Elamutes tekkiv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse ja veetakse

purgimissõlmega puhasti juurde.

Sademevesi

Mähma külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

107

5.3. PÕLTSAMAA VESI OÜ TEENINDUSPIIRKONNA ASULAD

5.3.1. KOLGA-JAANI ALEVIK

Kolga-Jaani alevikus elab 01.01.2025 seisuga 357 inimest. Ühisveevärgiga on ühendatud ca 89%,

ühiskanalisatsiooniga ca 72% aleviku elanikest. Ühisveevärgi vett kasutab ka Viljandi Tarbijate

Ühistu Konsum. OÜ-l Nurmberg Ehitus on oma puurkaev. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud

korrusmajad ja mõned individuaalelamud, kool, lasteaed, kauplus, rahvamaja, kogudus, hooldekodu,

spordihoone ja Viljandi Tarbijate Ühistu Konsum.

Kolga-Jaani alevikus on kaitsmata põhjaveega ala. Suurem osa alevikust asub Kolga-Jaani aleviku

reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 351 ie ja pindala 23 ha. Reoveekogumisala on

kavas laiendada.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Kolga-Jaani alevikku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguala

ÜVK 53.

Kolga-Jaani aleviku ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 32.

Ühisveevärk

Kolga-Jaani aleviku ühisveevarustus baseerub Kolga-Jaani aleviku puurkaev-pumplal (katastri nr

6072, pass nr 2342), mis on rajatud 1968. ning rekonstrueeritud 2012. aastal. Puurkaev saab vee

Siluri veekihist. 2024. aastal pumbati puurkaevust 9 839 m3 vett.

Puurkaev paikneb pumplahoone kõrval. Veemõõdusõlm on pumplas. Puurkaevu sügavus on 69 m.

Kasutusel on üheastmeline veetöötlussüsteem - 2012. a. paigaldatud filtrisüsteem Eura Air 50

Duplex. Puurkaevul on tagatud 50-meetrine sanitaarkaitseala.

Pumplasse veetoru sisendile on paigaldatud manomeeter, tagasilöögiklapp, mudapüüdja,

väikesemõõduline kraan toorveeproovi võtmiseks, fitting perspektiivse kloori doseerimise süsteemi

tarvis ja rõhuandur 0-10 bar (4-20mA). Pumplast väljuvale veetorule on paigaldatud manomeeter,

kraan toorveeproovi võtmiseks ja 500 l membraanhüdrofoor. Torustik on PVC-veetorudest.

Pumpla hoone on plaatvundamendil puitkarkass hoone, mille väliskülg on kaetud trapets-

profiilplekiga. Sisepind on kaetud veekindla vineeriga. Puurkaev-pumpla on varustatud kaugvalve ja

tulekahjuhäire funktsiooniga.

Tabel 5.69. Kolga-Jaani ühisveevärgi puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Nimetus/asukoht Kolga-Jaani prk

Katastri nr 6072

Passi nr 2342

Kasutatav põhjavee kiht Silur

Puurimise aasta 1968

Pump, kW 3,0

Pumba uputussügavus, m 30

Tootlikkus m3/h 33

Lubatud veevõtt, m3/a 52 000

Tegelik veevõtt, m3/a (2024) 9 839

Puurkaevu sügavus 69

Omanik Põltsamaa Vesi OÜ

Alus: veeluba nr L.VV/331209

Veetorustikud. Kolga-Jaani veetorustiku kogupikkus on 3 114 m, peamagistraalid on De63…90 mm

läbimõõduga polüetüleentorud. Kogu veevõrk on rekonstrueeritud aastatel 2010-2012, välja arvatud

W. Reimani tänava veetorustik (ca 935 m), mis rajati 2009. aastal De40 mm plasttorudest.

108

Osadel kinnistutel puudub võimalus ühisveevärgiga liitumiseks.

Joogivee kvaliteet Kolga-Jaani puurkaevu vesi saadakse Siluri veekompleksist, mille puhul on

sagedaseks probleemiks ülemäärane rauasisaldus, mis halvendab ka tarbitava vee organoleptilisi

omadusi (värvus, hägusus). Kolga-Jaanis läbib ühisveevärgi vesi tarbijani juhtimise eel veetööluse.

Terviseameti 24.01.2025 üldhinnangu alusel on Kolga-Jaani aleviku ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Analüüside tulemused on toodud allpool:

Tabel 5.70. Joogivee kvaliteet Kolga-Jaani aleviku joogivee kvaliteet veevõrgus

Näitaja Ühik Piirsisaldus Kolga-Jaani Kool Kolga-Jaani Kool Proovivõtu aeg 16.04.2024 23.01.2025

Värvus mg/l Pt <5

Maitseläve indeks

TFN 1

Lõhnaläve indeks TON 1

Hägusus NTU <0,5

pH 6,5-9,5 7,6 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 567

Ammoonium mg/l 0,50 <0,02

Oksüdeeritavus mgO2/l 5,0 <1 <1

Nitraat mg/l 50 0,67 <0,1

Nitrit mg/l 0,5 <0,01

Tsüaniid µg/l 50 <3

Fluoriid mg/l 1,5 1

Kloriid mg/l 250 18

Raud µg/l 200 <20 Sulfaat mg/l 250 8,2 Alumiinium µg/l 200 <50 Antimon µg/l 10,0 <0,05 Arseen µg/l 10 <0,05 Boor µg/l 1,5 0,22 Kaadmium µg/l 5,0 <0,01 1,2-dikloroetaan µg/l 3,0 <0,1 Trihalometaanid e summa

µg/l 100 Ei leitud

Tetrakloroeteen ja trikloroeteen

µg/l 10 <0,1

Benso(a)püreen µg/l 0,010 <0,001 Pestitsiidide summa

µg/l 0,50 Ei leitud

PAH-d summa µg/l 0,1 Ei leitud Kroom µg/l 50 <0,05 Mangaan µg/l 50 <10 Naatrium mg/l 200 38 Nikkel µg/l 20 0,12 Plii µg/l 10 0,12 Seleen µg/l 20 <0,05 Vask mg/l 2,0 0,0025

109

Elavhõbe µg/l 1,0 1,0 Benseen µg/l 1,0 <0,06 Kolooniate arv 22°C

PMÜ/1 ml 0 1

Coli-laadsed Bakterid

PMÜ/100 ml 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 Indikatiivdoos mSv 0,10 0,014 Ra-226 mBq/l 67 Ra-226 efektiivdoos

mSv/a 0,014

Ra-228 mBq/l <11 Ra-228 efektiivdoos

mSv/a <0,006

Andmed: Terviseameti andmebaas https://vtiav.sm.ee/

Tuletõrje veevõtt

Tuletõrje veevõtukoht on rajatud alevikust ligikaudu kilomeetri kaugusel Viljandi suunal maantee

kõrvale tiigi äärde. Aleviku katlamaja juures alajaama läheduses paikneb tuletõrje veemahuti, mis on

rajatud 1980-ndatel ning see on ühendatud veevõrguga.

Ühiskanalisatsioon

Asulas on lahkvoolne kanalisatsioon. Kanalisatsioonitorustikke on kokku ca 1 946 meetrit. Torustikud

(De100…160) on rajatud aastatel 2010-2012.

Reoveepumplad. Kolga-Jaanis on 2 reoveepumplat: reoveepuhasti juures ja Kooli reoveepumpla.

Reoveepuhasti juures asuv pumpla on rajatud 2012. a. Tegemist on ühekambrilise silinderpumplaga,

mille läbimõõt on DN1400. Pumpla suunab kogu aleviku reovee reoveepuhastile.

Kooli reoveepumpla on rajatud 2012. a. ning on samuti ühekambriline silinderpumpla DN1400.

Mõlemad pumplad on ühendatud vee-ettevõtte SCADA-süsteemi.

Kolga-Jaani aleviku reoveepuhasti Kolga-Jaani reoveepuhasti asub asula põhjaosas. Puhasti asub madalal liigniiskel alal.

Reoveepuhastini viib kruusakattega tee. Reoveepuhasti on rajatud aastatel 2012-2013.

Reoveepuhastussüsteemi kirjeldab alltoodud joonis.

110

Joonis 5.1. Kolga-Jaani reoveepuhastussüsteemi etapid.

Survetorustikule, mida mööda jõuab reovesi puhastisse, on paigaldatud induktiiv-vooluhulgamõõtur

DN65 PN16. Võreseadmeks on paigaldatud automaatjuhtimisega treppvõre. Võre jõudlus 45 m3/h.

Reovee puhastamine toimub aktiivmudapuhastis, mille moodustavad aerotank, järelsetiti,

aktiivmuda regenereerimismahuti ning settekogumismahuti. Mahutid on monoliitsest raudbetoonist.

Reoveepuhasti parameetrid on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 5.71. Kolga-Jaani reoveepuhasti peamised näitajad.

Ööpäevane vooluhulk Q=39 m³/d

Maksimaalne tunni vooluhulk 7,93 m3/h

Ööpäevane reostuskoormus R=21,24 kgBHT7/d

Reostuskoormus 354 ie

Maksimaalne vooluhulk 2,19 l/s

Mehaaniliselt puhastatud reovesi juhitakse võrelt isevoolselt bioloogilise puhastuse ossa, mis

jaguneb aeroobseks ja järelsetiti osaks. Aerotankis (ca 63 m³) toimub reovee õhustamine ja segamine

peenmullilise õhutussüsteemi abil.

Järelsetitis eraldub aktiivmuda töödeldud reoveest.

Reoveepuhastuses tekkiv liigmuda eemaldatakse settekogumismahutitesse. Fosforühendid

eemaldatakse simultaanse koagulant-sadestamise meetodil.

Puhasti territoorium on ümbritsetud piirdeaiaga.

Järelpuhastina on kasutusel biotiigid. Suublaks on Muraka kraav (KKR kood VEE1035501). Lubatud

vooluhulk on 18 000 m3. 2024. aastal juhiti suublasse 13 296 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei

ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Kolga-Jaani reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtestatud nõuetele.

111

Tabel 5.72. Kolga-Jaani reoveepuhasti

Komponent Ühik Suurim lubatud sisaldus

heitvees*

Kolga-Jaani puhasti

biotiikidest väljuv

27.05.2024

Kolga-Jaani puhasti

biotiikidest väljuv

29.07.2024

Kolga-Jaani reoveepuhasti

sissevool 27.05.2024

pH 6-9 pH ühik 7,7 7,6 7,0

Hõljuvaine mg/l 35 13 31 250

BHT7 mgO2/l 25 5,2 8,9 440

Püld mgN/l 2 0,10 1,4 5,8

Nüld mgP/l 60 5,2 8,9 70

KHT mgO2/l 125 40 59 810

*Alus: veeluba nr L.VV/331209 Andmed: analüüsiaktid

Sademevesi

Kolga-Jaani aleviku keskus on rajatud reljeefilt kõrgema koha peale. Aleviku ümbrus on madalam ning

seal töötavad sademevee ärajuhtimisel maaparandussüsteemid. Osadel eraomandis kinnistutel on

rajatud kraave sademevee ärajuhtimiseks. Lisaks paiknevad kraavid riigimaantee ääres.

Sademeveetorustikud on rajatud Viljandi maanteel. Sademevesi juhitakse Viljandi-Põltsamaa tee

äärsesse kraavi (haldab Transpordiamet), sealt edasi läbi Viljandi mnt 16 kinnistu (eraomand) ning

Luha kinnistu (riigiomandis) maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 2103000010060/001).

Viljandi mnt sademeveesüsteemi valgala pindala on ca 6,4 ha. Sademeveesüsteem vajab hooldamist.

5.3.2. LEIE KÜLA

Leie külas elab 01.01.2025 seisuga 178 inimest. Ühisveevärki kasutab ca 71% Leie küla elanikest,

ühisveevarustusega on liitunud peamiselt korrusmajade elanikud. Ühiskanalisatsiooni kasutab ca 66%

küla elanikest. Ettevõtetest on ühisveevarustusega liitunud kauplus ja perearstikeskus. Leie küla

piirkonnas on suhteliselt kaitstud põhjaveega ala. Leie külas on moodustatud reoveekogumisala,

mille reostuskoormus on 180 ie.

Viljandi valla üldplaneeringus hõlmab Leie küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala ÜVK 52.

Leie küla ÜVK üldskeem on kajastatud lisa 1 joonisel 33.

Ühisveevärk

Puurkaev-pumpla

Leie küla ühisveevarustus baseerub Leie küla puurkaev-pumplal (katastri nr 7384), mis on rajatud

1967. ja rekonstrueeritud 2012. aastal. Puurkaev saab vee Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist (Siluri-

Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas). Puurkaev paikneb

pumplahoone kõrval. Puurkaevu sügavus on 55 m.

Süvaveepumbana on kasutusel 2,2 kW pump, mis tootlikkuse 5 m³/h juures tagab töörõhu H=70 m.

Arvestades puurkaevu poolt maksimaalset ööpäevas võrku antavat vee kogust Qkd=16 m3/d ning vee

kvaliteedi näitajaid: üldraud ületab vahel lubatud normi ja on olemas oht fluoriidisisalduse tõusule

üle lubatud normi, on veekäitlusena kasutusel üheastmeline veetöötlussüsteem rauaeraldusfiltritega.

Tagatud on võimalus muuta veepuhastusjaam kaheastmeliseks ja lisada pöördosmoossüsteem (selle

tarbeks rajatakse suurem hoone koos vajaliku ruumiga teise astme pumpade ja pöördosmoosi tarvis).

Torustik on ehitatud PVC veetorudest.

Pumplasse veetoru sisendile on paigaldatud järgmised elemendid:

o manomeeter;

112

o tagasilöögiklapp;

o mudapüüdja;

o väikesemõõduline kraan toorveeproovi võtmiseks;

o fitting perspektiivse kloori doseerimise süsteemi tarvis;

o rõhuandur 0-10 bar (4-20 mA);

o veemõõtja;

Pumplast väljuvale veetorule on paigaldatud järgmised elemendid:

o manomeeter;

o kraan toorveeproovi võtmiseks;

o hüdrofoor: 300 l membraanhüdrofoor;

o veearvesti asula trassile.

Pumpla hoone on plaatvundamendil puitkarkassiga hoone, mille väliskülg on kaetud trapets-

profiilplekiga. Sisepind on kaetud veekindla vineeriga. Hoonel on plekk-katus. Puurkaev-pumpla on

varustatud kaugvalve ja tulekahjuhäire funktsiooniga (ukseandur ja temperatuuri-suitsuandur).

Puurkaevul on tagatud 50-meetrine sanitaarkaitseala.

Veeloa nr L.VV/331209 alusel on Leie küla puurkaevust lubatud veevõtt 11 200 m3 aastas. Tegelik

veevõtt oli 2024. aastal 3 771 m3.

Leie küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed on kokkuvõtlikult esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 5.73. Leie küla puurkaevpumpla tehnilised andmed

Nimetus/asukoht Leie küla puurkaev-pumpla

Katastri nr 7384

Passi nr 1823

Kasutatav põhjavee kiht S

Puurimise aasta 1967

Pump, kW 2,2 kW

Pumba uputussügavus, m 30

Tootlikkus m3/h 30

Lubatud veevõtt (m3/aastas) 11 200

Tegelik veevõtt (m3/a, 2024) 3 771

Veetorustikud

Leie küla veetorustiku (De32…110) kogupikkus on 1405 m.

Joogivee kvaliteet Leie puurkaevu vesi saadakse Siluri veekompleksist, mille puhul on sagedaseks

probleemiks ülemäärane rauasisaldus. Seetõttu jõuab Leie külas ühisveevärgi vesi tarbijateni

töödelduna. Terviseameti 29.04.2024 üldhinnangu alusel on Leie küla ühisveevärgivee kvaliteet

vastav. Analüüside tulemused on toodud allpool:

Tabel 5.74. Joogivee kvaliteet Leie küla ühisveevärgis. Näitaja Ühik Piirsisaldus Leie kool

16.04.2024 Leie kool

02.04.2025 Värvus kraadi <5 <5

Hägusus NTU <0.5 0,73

Lõhnaläve indeks TON 1 1

Maitseläve indeks TFN 1 1 pH pH ühik 6,5-9,5 7,6 7,6 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 498 488 Raud µg/l 200 <20 <20

113

Näitaja Ühik Piirsisaldus Leie kool 16.04.2024

Leie kool 02.04.2025

Coli-laadsed Bakterid

PMÜ/100 ml 0

0 0

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0 Kolooniate arv 22°C

PMÜ/100 ml 0 33 27

Andmed: Terviseameti andmebaas http://vtiav.sm.ee

Tuletõrje veevõtt

Lähim veekogu Leie külas on reoveepuhastist kirdes asuv tiik, kuhu on rajatud tuletõrje veevõtukoht.

Leie Põhikooli territooriumile on rajatud tuletõrje veevõtukoht (200 m3).

Ühiskanalisatsioon

Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud korrusmajad ja mõned individuaalelamud. Ühiskanalisatsiooni

kasutavad ka OÜ Levax JK ja perearstikeskus. Leie Põhikoolil on oma puhasti.

Kanalisatsioonitorustike kogupikkus on Leie külas ca 905 m. Torude läbimõõt on vahemikus 110…160

mm.

Reovesi juhitakse külast isevoolselt reoveepuhasti territooriumil paiknevasse reoveepumplasse.

Reoveepuhasti juurde rajati 2012. aastal reoveepumpla (ühekambrilise silinderpumpla läbimõõduga

DN1400), mis suunab reovee reoveepuhastile. Pumpla on ühendatud vee-ettevõtte SCADA-süsteemi.

Leie küla reoveepuhasti

Leie küla reovesi puhastatakse aktiivmudapuhastis. Reoveepuhasti on rajatud aastatel 2012-2013.

Seadme parameetrid on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 5.75. Leie reoveepuhasti parameetrid

Ööpäevane vooluhulk Q=14,2 m³/d

Maksimaalne tunni vooluhulk Q=2,41 m3/h

Ööpäevane reostuskoormus R=7,92 kgBHT7/d

Reostuskoormus 132 ie

Maksimaalne vooluhulk 0,81 l/s

Reoveepuhastussüsteemi kirjeldab järgnev joonis:

114

Joonis 5.2. Leie reoveepuhastussüsteemi etapid

Survetorustikule, mida mööda jõuab reovesi puhastisse, on paigaldatud induktiiv-vooluhulgamõõtur

DN65 PN16. Peale kulumõõturit hargneb torustik võreseadmele, millest edasi on paigaldatud avarii

ülevool. Võreseadmeks on automaatjuhtimisega treppvõre, jõudlus 45 m3/h.

Reovee puhastamine toimub aktiivmudapuhastis, mille moodustavad aerotank, järelsetiti,

aktiivmuda regenereerimismahuti ning settekogumismahuti. Mahutid on tehtud monoliitsest

raudbetoonist. Aktiivmudaprotsess toimub kestusõhutuse režiimil.

Mehaaniliselt puhastatud reovesi voolab võrelt isevoolselt bioloogilise puhastuse ossa, mis jaguneb

aeroobseks ja järelsetitite osaks.

Aerotankis (ca 24 m³) toimub reovee õhustamine ja segamine peenmullilise õhutussüsteemi abil.

Bioloogiline osa on projekteeritud kestvusõhutuse põhimõttel, kus viibeaeg on ca 40 tundi.

Järelsetitis eraldub aktiivmuda töödeldud reoveest.

Reoveepuhasti tehnohoone on puitkarkass kandekonstruktsiooniga, kus on võreruum, puhurite

ruum, olme- ja kilbiruum ning tualett.

Reoveepuhastuses tekkiv liigmuda eemaldatakse settemahutitesse. Fosforühendid eemaldatakse

simultaanse koagulant-sadestamise meetodil.

Järelpuhastina on kasutusel biotiigid (2 tk, ca 785 m2). Heitvee suublaks on Pihlaka kraav (KKR kood

VEE1020702). Lubatud vooluhulk on 11 200 m3. 2024. aastal juhiti suublasse 4 266 m3 heitvett (ca

38% lubatud vooluhulgast). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitav heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Leie reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus vastab kehtestatud nõuetele.

Tabel 5.76. Leie reoveepuhasti

Komponent Ühik Suurim lubatud sisaldus heitvees*

Leie puhasti biotiikidest väljuv

27.05.2024

Leie puhasti biotiikidest väljuv

25.11.2024 pH 6-9 pH ühik 7,5 7,4

Hõljuvaine mg/l 35 8,3 10

BHT7 mgO2/l 40 < 3 3,5

Püld mgN/l 0,46 3,0

Nüld mgP/l 5,8 20

KHT mgO2/l 150 < 15 26

*Alus: veeluba nr L.VV/331209 Andmed: analüüsiaktid

Leie Põhikooli biotiigid

Leie küla keskusest ligikaudu 430 m kaugusel asub endise Leie Põhikooli hoone. Hoone ei ole

ühendatud Leie küla ühiskanalisatsiooniga, reovesi suunatakse isevoolselt biotiikidesse. Kahe biotiigi

pindala on kokku ca 900 m2.

Sademeveekanalisatsioon

Leie küla on suuremas osas ümbritsetud maaparandussüsteemidega. Küla territooriumi läbib Leie oja

(MPS kood 3102070020000/001), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, külast lääne poolt

kulgeb Orri-Leie maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood 3102070020020/001).

115

6. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE

STRATEEGIA 6.1. Strateegilised eesmärgid ja arendamise põhimõtted

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade

ÜVK süsteemide vastavusse viimine Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate

puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik

majandamine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning

mitte suurendada riske keskkonnale.

Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt käesolevale

vallavolikogu poolt kinnitatud ÜVK arengukavale. Arendamise kava annab ülevaate

arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning prioriteetsusest.

ÜVK arendamise kava on koostatud arvestades 12 aastast perioodi ehk ajavahemikku 2025-2037.

Arendusprojektide planeerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete-organisatsioonide

paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest juba kehtestatud või kehtestamisel olevatest

planeeringutest. Lisaks ÜVK süsteemide olemasolevale olukorrale võetakse investeeringumahu

piiritlemisel arvesse valla ja vee-ettevõtete rahalist võimekust. Arendusprojektid on prioriteetsuse

alusel jaotatud lühiajalisse ja pikaajalisse investeeringute perioodi vahel:

• Lühiajaline investeeringute periood aastatel 2025-2029;

• Pikaajaline investeeringute periood aastatel 2030-2037.

6.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnad

Viljandi vallas paiknevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on AS Viljandi

Veevärk tegevuspiirkonnas järgmised asulad: Viiratsi, Vana-Võidu, Jämejala, Pinska, Mustivere ja

Peetrimõisa. AS Viljandi Veevärk tegevuspiirkonna asulad on ühendatud Viljandi linna veehaarde ja

reoveepuhastiga, v.a. Jämejala asula, kus olemasolev asula veevarustus rajaneb osaliselt lokaalsel

veehaardel

Viljandi vallas paiknevateks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on OÜ Ramsi

VK tegevuspiirkonnas järgmised asulad: Tänassilma, Uusna, Valma, Ramsi, Vardi, Päri, Saarepeedi,

Holstre, Intsu, Paistu, Savikoti, Heimtali, Tohvri, Mustivere, Puiatu, Matapera, Pärsti, Karula,

Mäeltküla, Ruudiküla, Tusti, Vasara, Mustla, Suislepa, Sinialliku, Soe, Rüüsa ja Kärstna. Asulate

ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajanevad asulate lokaalsetel veehaaretel ja reoveepuhastitel.

Kolga-Jaanis aleviku ja Leie külas on vee-ettevõtjaks Põltsamaa Vesi OÜ.

116

6.3. Investeeringud aastatel 2025-2029

6.3.1. AS Viljandi Veevärk teeninduspiirkond

6.3.1.1. Jämejala

Jämejala veevõrgu Viljandi linna veevõrguga ühendamine Jämejala teel. Jämejala küla veevarustuse

tagamiseks Viljandi linna veevõrgust on vajalik rajada veetorustik (ca 843 m) Jämejala teel Lauri tee-

Jämejala tee ristmiku olemasolevast torustikust kuni Jämejala tee 18 olemasoleva torustikuni.

Elluviimise aeg on kavandatud 2026. aastaks, kuid seda võivad mõjutada endise Viljandi haigla hoone

võimaliku uue omaniku otsused seni haigla hallatavate puurkaevude ning hoone osas. Investeeringu

eeldatav maksumus on ca 126 000 €.

6.3.2. OÜ Ramsi VK teeninduspiirkond

6.3.2.1. Heimtali

• Heimtali küla vee- ja kanalisatsioonitorustike ja pumpla rekonstrueerimise (Heimtali

veemajandusprojekti II etapi) projekteerimine. Projekteerimine on käesoleva arengukava

koostamise perioodil teostamisel. Tööde maksumus ca 31 800 eurot.

• Heimtali küla vee- ja kanalisatsioonitorustike ja pumpla rekonstrueerimine (Heimtali

veemajandusprojekti II etapp). Ette on nähtud projekteeritavate tööde elluviimine, sh

projektiga kavandatud torustike ehitamine ning Heimtali puurkaev-pumpla (katastri nr

30753) rekonstrueerimine. Renoveeritakse pumplahoone sise- ja välisviimistlus, põrand.

Uuendatakse seadmestik, elektri- ja automaatikaosa ning hoonesisesed torustikud.

Paigaldatakse statsionaarne generaator RLA kilbiga. Rekonstrueeritakse puurkaevu päis.

Rajatakse juurdesõidutee-teenindusplats, taastatakse haljastus. Tegevused on planeeritud

aastatel 2025-2026. Investeeringu eeldatav maksumus 925 080 €.

6.3.2.2. Kärstna

• Kärstna küla trasside rekonstrueerimise II etapi projekteerimine on kavas teostada 2026.

aastal. Tööde eeldatav maksumus on 35 000 €.

• Kärstna küla trasside rekonstrueerimise II etapp. Kärstna küla trasside rekonstrueerimise II

etapiga on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Investeeringu

eeldatav maksumus 285 600 € ning elluviimise aeg 2026-2027.

6.3.2.3. Päri

• Päri küla suvilapiirkonna ÜVK projekteerimine 2027. aastal on kavas Päri küla

suvilapiirkonna ÜVK rajamiseks tööprojekti koostamine. Investeeringu eeldatav maksumus

on 45 000 €;

• Päri suvilapiirkonna ÜVK rajamine. Päri suvilapiirkonna veega varustamiseks rajati 2019.

aastal Suureristi tee puurkaev (katastri nr 60046), enamustel piirkonnas paiknevatel

kinnistutel puudub ühisveevärgiga liitumise võimalus. Käesoleva ÜVK arendamise kavaga on

ette nähtud rajada suvilapiirkonna kinnistutele ÜVK-ga liitumise võimalus. Piirkonnast

kogutav reovesi suunatakse rajatava survekanalisatsioonitorustiku ning 1 reoveepumpla abil

puhastamiseks Päri küla reoveepuhastile. Investeeringu eeldatav maksumus on 1 041 100 €

ning elluviimine aastatel 2027-2029.

117

6.3.2.4. Matapera

• Matapera küla torustike ja veetöötluse rekonstrueerimise projekteerimine

teostatakse 2029. aastal. Tööde eeldatav maksumus on 20 000 €;

• Matapera küla torustike ja veetöötluse rekonstrueerimine. Rekonstrueeritakse vee ja

kanalisatsioonitorustikud ning Matapera puurkaevu (katastri nr on 6401) veetöötlus.

Investeeringu eeldatav maksumus on 154 900 eurot, elluviimise aeg 2029. aastal.

6.3.3. OÜ Põltsamaa Vesi teeninduspiirkond

6.3.3.1. Kolga-Jaani

Kolga-Jaani aleviku ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine. Käesoleva ÜVK arendamise kavaga on

ette nähtud Kolga-Jaani alevikus vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja laiendamine.

Rajatakse 3 reoveepumplat. Investeeringute eeldatav maksumus 791 460 € ning elluviimise aeg

aastatel 2026-2027.

6.4. Investeeringud aastatel 2030-2037

6.4.1. AS Viljandi Veevärk teeninduspiirkond

6.4.1.1. Peetrimõisa

Peetrimõisa küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine. I etapis rajatakse ÜVK Peetrimõisa külas

Vainu teel, Vainu põik, Musträsta teel, Ööbiku teel, Peetri teel, Kõrge teel ja Karjamõisa teel ning

ühendatakse Viljandi linna ÜVK-ga. Ööbiku põik kinnistule rajatakse reoveepumpla. I etapi tööde

eeldatav maksumus 660 000 €.

II etapis on ette nähtud rajada ÜVK ülejäänud üldplaneeringuga kehtestatud ÜVK arengualal nr 16. II

etapi tööde eeldatav maksumus on 711 100 eurot.

6.4.1.2. Mäeltküla

Mäeltküla tööstuspargi ÜVK laiendamine. Mäeltküla tööstuspargi II etapis on ette nähtud rajada

ÜVK üldplaneeringuga kehtestatud ÜVK arengualal nr 31. II etapi tööde eeldatav maksumus on 649

000 eurot.

6.4.2. OÜ Ramsi VK teeninduspiirkond

6.4.1. Intsu

Intsu ÜVK rekonstrueerimine. Intsu külas on ette nähtud ÜVK rekonstrueerimine Kondi teel. Reovee

ärajuhtimiseks rajatakse survekanalisatsioon. Reoveepumpla rajatakse Kondi tee äärsele alale Kondi

tee 25 kinnistu kõrval. Tööde eeldatav maksumus on 326 100 eurot.

6.4.2. Pärsti

Pärsti ÜVK rekonstrueerimine. Pärsti külas on ette nähtud amortiseerunud vee- ja

kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Ühendatakse Pärsti puurkaevu (katastri nr 6027) ja

Kurika puurkaevu (katastri nr 6021) veevõrgud. Ondla kinnistule rajatakse ühisveevärgiga liitumise

võimalus. Tööde eeldatav maksumus on 362 750 eurot.

118

6.4.3. Karula

Karula ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine. Karula külas on ette nähtud veetorustiku

rekonstrueerimine Veske kinnistust kuni Karula ringini. Suuremas osas samas kaevikus on ette

nähtud kanalisatsioonitorustiku paigaldamine, et tagada veeklientidele võimalus liituda

ühiskanalisatsiooniga. Investeeringu eeldatav maksumus on 326 850 eurot.

6.4.4. Holstre

Ühiskanalisatsiooni rajamine Holstres Mõnnaste teel. Holstre külas on ette nähtud Mõnnaste tee 14

kinnistu ÜVK-ga liitumisvõimaluse loomiseks survekanalisatsioonitorustiku ning reoveepumpla

rajamine. Investeeringu eeldatav maksumus on 127 950 €.

6.4.5. Puiatu

Puiatu ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine Kooli teel. Kooli teel on ette nähtud Puiatu Lasteaed-

Algkooli teenindava kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine kuni Kõrtsipõllu kinnistuni. Tööde

eeldatav maksumus on ca 61 130 eurot.

6.4.3. OÜ Põltsamaa Vesi teeninduspiirkond

6.4.3.1. Leie

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine Leie külas. Leie endise koolimaja hoone uuendamisel

ühendatakse see ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Pihlaka tänaval on ette nähtud ühiskanalisatsioonitorustike (ca 424 m) ja liitumispunktide rajamine

Leie reoveekogumisalal paiknevate kinnistute 1, 3, 5, 7, 9, 11 ja 13 ühiskanalisatsiooniga liitumise

võimaluse tagamiseks. Investeeringu eeldatav maksumus on 257 720 €.

119

7. OÜ RAMSI VK TEENINDUSPIIRKONNA FINANTSANALÜÜS

7.1. FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest

(sh nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist). Prognoosi täpsuse määrab analüüsi aluseks

olevate andmete kvaliteet.

Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:

• esitada osaühingu Ramsi VK teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud

piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis kajastaks nii

olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest

tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju;

• finantsprognoosides võetakse aluseks Konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende

kujundamise põhimõtted on järgmised:

(1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud

taluvuspiiridesse;

(2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi;

(3) tariifidest saadavast tulust saavutatakse iga-aastaselt veemajanduskulude katmine, omakapitali

kulumi katmine ning põhjendatud kapitali tulukus.

Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua,

millisel moel suudab kohalik vee-ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri

jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

7.2. FINANTSANALÜÜSI METOODIKA Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on Konsultant lähtunud printsiibist, et arvutustes kasutatud

põhieeldused oleksid seotud Konkurentsiametile esitatavate vee- ja reoveetariifide muutmise

taotluste juhendmaterjalides esitatud nõuetega, st finantsanalüüs vastaks samadele eeldustele ja

metodoloogiale uute teenushindade taotlemisel tariifipiirkonnas teenitava tulu põhjendamisega.

Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga

seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd projektide puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel

juhul vajalik. Oluline on keskenduda infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele,

arvestades planeeritavaid investeeringuid ja tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani.

7.3. FINANTSANALÜÜSI PÕHIEELDUSED Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid

finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt

Konkurentsiameti valdkondliku hinnataotluse juhendmaterjalis sätestatule. Juhul, kui nimetatud

dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende

eelduste väljatöötamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas, Rahvastikuregister vmt),

vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatele arengukavadele. Finantsanalüüs hõlmab OÜ Ramsi VK

120

praegust ja prognoosiperioodi veemajandustegevust. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel

organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse

vastavad kulutused. Lähtutakse OÜ Ramsi VK olemasolevatest andmetest, mida on korrigeeritud

lähtuvalt konsultandipoolsetest soovitustest. Samuti on aluseks insener-tehnilised eeldused, mis

puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket ning

tegevusnäitajate muutumist.

Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetme määruse juhendile võetakse majandus- ja

finantsanalüüsi koostamisel aluseks tarbijahinnaindeks. Käesolevas töös on 2024-2037 aasta

makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2025. a kevadel

väljastatud pikaajalistele prognoosidele.

Tabel 7.1. Makromajanduslike indikaatorite dünaamika

Aasta 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037

Tarbija-

hinna-

indeks 3.5% 5.2% 3.3% 2.4% 2.2% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0%

Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2025 kevad

Varade kulumimäär. Olemasoleva sihtfinantseeringuvälise põhivara kulumi osas on

prognoosiperioodil arvestatud kulumiga, milline on sarnane näitaja 2024. a ettevõtte veeteenuse

hinda arvestatava kulumi prognoosile (86,5 tuh eur). Alates 2025.aastast tehtavate investeeringute

osas on arvestatud kulum vastavalt ettevõtte sihtfinantseeringuväliste investeeringute

kulumimääradele eeldusel, et erinevate põhivaraliikide kombineeritud keskmine aastane kulumimäär

on 2,5%. Seejuures on arvestatud, et investeeringu kulumiarvestus algab investeeringu tegemisele

järgneval aastal.

ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti pikkusega 13 aastat,

mis hõlmab prognoosiperioodi 2025-2037. Tegevuskulude arvestusel on kasutatud baasaastana

2023. ja 2024.aasta näitajaid. Edasised finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2024. aasta

hinnatasemetest ning edasisest tarbijahinnaindeksi mõjust kulude kasvule. Viimaks

finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu

määraga. Arvutused on esitatud eurodes.

7.4. NÕUDLUSANALÜÜS Tarbimismahtude osas on eeldatud, et OÜ Ramsi VK teeninduspiirkonna veetarbimise ja

ühiskanalisatsiooniteenuse tarbimise müügimahud prognoosiperioodil võrreldes 2024. baasaasta

tasemega veidi langevad, veeteenuse osas tasemelt 149,7 tuh m³/a tasemele 143,5 tuh m³/a ning

reoveeteenuse osas tasemelt 103,3 tuh m³/a tasemele 100,5 tuh m³/a (v.a AS Oskar LT tarbimine).

Elanike vee- ja reoveetarbimise osas on prognoositud langust tulenevalt Statistikaameti

maakonnapõhisest rahvastikuprognoosist, mille kohaselt Viljandi maakonna rahvaarv kahaneb

prognoosiperioodil ca 0,5-0,6% võrra aastas. Samas kasvab prognoosiperioodil teeninduspiirkonnas

nii vee kui ka reoveetarbijate osakaal asulate elanikkonnas, vee osas tasemelt 78% tasemeni 83%,

reovee osas tasemelt 72% tasemele 77% – see toimub peamiselt tänu liitumisvõimaluste

kasutamisele Vardi ja Päri suvilapiirkondades, milliste laiendamisse on kas äsja investeeritud või

121

investeeritakse. Kuna reovee osas on eraldi tariif kehtestatud Saarepeedis asuvale AS-le Oskar LT, on

eeldatud, et prognoosiperioodil on selle ettevõtte reoveetarve püsival tasemel (8,2 tuh m³/a).

Elanike ühiktarbimise osas on eeldatud, et teeninduspiirkonna elanike ühiktarbimine

prognoosiperioodil on veemajandusteenuste osas 70 l/p/in. Teeninduspiirkonna nõudlusprognoos

sisaldub OÜ Ramsi VK ÜVK teenuste nõudlus- ja tootmistaset ÜVK kava lisas 4.

7.5. OPEREERIMISKULUDE EELDUSED

Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud

Opereerimiskulud, mis sõltuvad tootmismahtudest (joogiveetootmine või reovee puhastamine) on

järgmised:

• elektrikulu: veetootmisele, reovee pumpamisele, reovee puhastamisele;

• keskkonnakulud: veeressursi maks, heitvee saastetasu.

Müügivälise vee osakaal veetootmisest on eeldatud prognoosiperioodil jääma sarnasele 8,3%

tasemele 2024. aasta ehk baasaastaga Reoveepuhastitesse jõudva reovee kogus on

prognoosiperioodil samuti jääma sarnasele tasemele 2024. aasta ehk baasaastaga, mil

infiltratsioonivee osakaal oli 11,3%.

Veetootmise ja reoveepuhastuse elektrienergia ühikhinnad 2024. aastal oluliselt langesid võrreldes

2023. aastaga, eeldatud on, et 2025. aastal elektrienergia ühikhinnad jäävad samale tasemele 2024.

aastaga ning alates 2026. aastast muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist. Keskkonnatasude osas

on vee-erikasutustasu ühikhinna muutus seotud tarbijahinnaindeksiga, reovee saastetasu ühikhind

kasvab tulenevalt keskkonnatasude tasumäärade reeglistiku muutmisest aastani 2027 enam kui 10%

aastas, alates 2028. aastast on muutus seotud tarbijahinnaindeksiga.

Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega

Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud,

ühisveevärgi remondi- ja hoolduskulud, reoveekogumise ja -käitluse remondi- ja hoolduskulud,

masinapargi hoolduskulud, administratiivkulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste

finantsprognoosidena lisas 5. Eeldatud on et prognoosiperioodil opereerimise püsikulud muutuvad

tulenevalt tarbijahinnaindeksist.

TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE KULUKUS

Tulude eeldused. Tulude prognoosimisel on baasiks tegevuskulusid, omakapitali kulumit katvad ning

Konkurentsiameti poolt seatud varade tulusust tagavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid.

Prognoostariifid on arvutatud alates 2026. aastast. 2025. aasta osas on lähtutud eeldusest, et

kehtivad olemasolevad tariifimäärad. Opereerimisest teenitavad tulud, pikaajalised tariifiprognoosid

ning nendega kaasnev kulukus leibkonnaliikme sissetulekule on esitatud lisas 5.

Finantsanalüüsis arvestatakse, et teenitud tuludega (tariifitulud, muude teenuste tulu) oleks alates

2026. aastast võimalik katta veemajanduse tegevuskulud ning ettevõtte veemajanduse

sihtfinantseeringuväline omakapitali kulum, samuti tagada omakapitalile tulukus konkurentsiameti

poolt kehtestatud tulukusmäära kohaselt.

122

Veemajandusteenuste kulukuse eeldused. Veemajandusteenuste kulukuse prognoosimisel on

arvestatud leibkonnaliikme maakonnapõhise sissetulekuna Statistikaameti andmeid, mille kohaselt

oli 2023. aastal Viljandi maakonna elaniku ekvivalentnetosissetulek kuus 960,2 eurot (Statistikaameti

andmebaas: tabel ST08). Edasiste aastate vastava näitaja muutumine on seatud sõltuvusse

tarbijahinnaindeksi muutusest. Teenuse kulukus päevasel ühiktarbimisel 70 l/in oli kehtivate

tariifimäärade juures 2024. aastal 1,11%. Teenuse kulukust on eeldatud prognoosiperioodi aastatel

kasvama, ulatudes prognoosiperioodi lõpus tasemeni 2,11%. Tuleb arvestada, et teenuse hinnad OÜ

Ramsi VK teeninduspiirkonnas on paika pandud tingimustes, kus ÜVK arengukava koostamise juhendi

kohaselt teenushindadesse on arvestatud investeeringute tegemine prognoosiperioodil ilma

sihtfinantseeringuteta kas Keskkonnainvesteeringute Keskuse või EL struktuurifondide poolt. Juhul

kui investeeringute katmisel kaasatakse sihtfinantseeringud, oleks teenuse kulukuse määr tarbijate

jaoks väiksem kui prognoosis.

VEEMAJANDUSINVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE

Osaühing Ramsi VK teeninduspiirkonnas toimuks investeeringute finantseerimine (iga aastane

investeeringuvajadus 550 tuh eurot) Viljandi valla kui omaniku kapitalisissemaksete kaudu,

investeeringute kulumi kataks vee-ettevõte. Antud investeeringuskeemi korral ettevõttel uusi laene

võtta vaja ei oleks.

Investeeringute finantseerimisel kalkuleeritud investeeringute finantseerimisskeemi rakendades

täidetaks prognoosiperioodil olemasolevate finantskohustuste ning prognoositavate liisingu-

kohustuste teenindamisega seotud aastase minimaalse laenukattekordaja nõue 1,2 ning

veemajanduse rahavoog oleks igal perioodi aastal ning kumulatiivses arvestuses positiivne.

Laenukattekordaja ja rahavoo prognoos arvestus sisalduvad lisas 5.

8. AS VILJANDI VEEVÄRK TEENINDUSPIIRKONNA

TARIIFIPROGNOOS AS-lt Viljandi Veevärk saadud andmete alusel on käesolevas arengukavas fikseeritud Viljandi vallas

paiknevate asulate klientidele kehtivad ja prognoositavad teenustasu määrad. AS Viljandi Veevärk

teeninduspiirkonda kuuluvad Viljandi valla asulad moodustavad osa AS Viljandi Veevärk kogu

teeninduspiirkonnast ning seoses sellega ettevõtte kulude ja tulude struktuurist. Kuna AS-l Viljandi

Veevärk ei ole muust teeninduspiirkonnast erinevaid tariife Viljandi vallas asuvate piirkondade jaoks,

on järgnevas tabelis esitatud AS Viljandi Veevärk sisendandmetena saadud tariifiprognoosis saadud

veeteenuse ja reoveeteenuse tasud, mis kehtiksid aastatel 2025-2036 ühtsena kogu AS Viljandi

Veevärk teeninduspiirkonnas.

Aasta 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036

Veetariif

(km-ta) 1.48 1.55 1.55 1.63 1.92 1.71 1.71 1.80 1.80 2.33 2.33 2.18

Reovee-

tariif (km-

ta) 1.74 1.83 1.83 1.63 1.92 2.01 2.01 2.11 2.11 1.98 1.98 2.56

Allikas: Viljandi Veevärk

123

Arvestades eeltoodud teenusetariife ja ühiktarbimist tasemel 75 l/p inimese kohta on saadud

teenusekulukuse prognoos järgnevalt.

Aasta 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036

Leibkonna-

liikme

keskmine

sissetulek

(eur)

1046 1080 1105 1.63 1.92 1.71 1.71 1.80 1.80 2.33 2.33 2.18

Teenuse

kulukus (%) 0.9 0.9 0.9 0.9 0.9 0.9 0.9 0.9 0.9 1.0 0.9 1.0

Toodud tariifid võimaldaksid katta AS Viljandi Veevärk arvestuse kohaselt igal prognoosaastal

tegevustuludest tegevuskulud ja omakapitali kulumi ning kindlustada igal tegevusaastal positiivse

rahavoo tingimustes, kus prognoosperioodi investeeringud 2025.a 0,58, 2026.a 1,76, 2027.a 2,35,

2028.a 1,17 ning edaspidiselt alates 2029.a 0,64 mln euro ulatuses. 2025-2028 investeeringute

osaliseks katmiseks kasutataks laenu ning edasiste aastate investeeringud kaetakse omatuludest.

9. PÕLTSAMAA VESI OÜ TEENINDUSPIIRKONNA

TARIIFIPROGNOOS Põltsamaa Vesi OÜ teeninduspiirkonda kuuluvad Viljandi valla asulad moodustavad osa OÜ

Põltsamaa Vesi teeninduspiirkonnast ning seoses sellega ettevõtte kulude ja tulude struktuurist.

Järgnevas tabelis on esitatud veeteenuse ja reoveeteenuse tasud, mis kehtiksid juhul kui 2025. aastal

kehtivad tariifid suureneks tarbijahinnaindeksi mõjul. Tariifid kehtiksid ühtsena kogu

teeninduspiirkonna lõikes.

Aasta 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036

Veetariif

(km-ta) 1.81 1.87 1.91 1.96 2.00 2.04 2.08 2.12 2.16 2.20 2.25 2.29

Reovee-

tariif

(km-ta) 2.95 3.05 3.12 3.19 3.25 3.32 3.38 3.45 3.52 3.59 3.66 3.74

Allikas: konsultandi arvestus

Eeldusel, et Põltsamaa Vesi teeninduspiirkonda jäävate Viljandi valla asulate elanike keskmine

ühiktarbimine on 70 l/p, on teenusekulukus aastatel 2025-2036 järgmine:

Aasta 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036

Leibkonna-

liikme

keskmine

1046 1080 1105 1129 1152 1175 1198 1222 1247 1272 1297 1323

124

sissetulek

(eur)

Teenuse

kulukus (%) 1.2 1.2 1.2 1.2 1.2 1.2 1.2 1.2 1.2 1.2 1.2 1.2

Allikas: konsultandi arvestus

125

LISAD

Lisa 1. Joonised