Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/25/14324-2
Registreeritud	15.09.2025
Sünkroonitud	16.09.2025
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Häädemeeste Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Häädemeeste Vallavalitsus
Vastutaja	Andres Aasna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (127961 tm).

Failid

7.1-22514324-2 15.09.2025 Valjaminev kiri.asice

080325_EP_AA-3-01_Staadionihoone_SELETUSKIRI.pdf

080325_EP_VKV-4-01_Asendiplaan.pdf

Häädemeeste Staadioni tn 9 abihoone ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega.pdf

080325_EP_AA-3-01_Staadionihoone_SELETUSKIRI.pdf

Töö nimetus: Häädemeeste staadioni abihoone ehitusprojekt Eelprojekt Aadress: Pärnu maakond, Häädemeeste alevik, Staadioni tn 9 kinnistu Töö number: 080325 Tellija: Häädemeeste Vallavalitsus Koostatud: 30.07.2025

Klotoid OÜ, Reg. kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93815 Kuressaare, Tehnika 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee EL10207096-0001; EP10207096-0001

1/46

Pärnu maakond Häädemeeste alevik Staadioni tn 9

HÄÄDEMEESTE STAADIONI LIIKUMISHARRASTUSTE KESKUSE REKONSTRUEERIMINE

STAADIONI ABIHOONE EHITUSPROJEKT Klotoid OÜ Töö nr 080325 Staadium: Eelprojekt

2/46

Tellija: Häädemeeste Vallavalitsus Reg kood 77000269 Pargi tee 1, Uulu küla 86502 Häädemeeste vald Pärnu maakond Tel. +372 44 48 890 E-mail: [email protected]

Teostaja: Klotoid OÜ

Reg kood 10207096 Tehnika 20 93815 Kuressaare Saare maakond Tel. +372 50 84 489 E-mail: [email protected] www.klotoid.ee

MTR majandustegevusteated:

Teede- ja liikluse projekteerimine EEP003326; ELK000027 Ehituslik projekteerimine EP10207096-0001 Elektripaigaldamise projekteerimine EL 10207096-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 203/2005-P

Projektijuht: Indrek Himmist

AR, TO projekteerija: Terje Truumaa

EK projekteerija: Peeter Arikas

EL, EN, KV projekteerija: Jaan Sõmmer

Kuressaare 2025

3/46

SISUKORD 1 ÜLDOSA ............................................................................................................... 6

1.1 Seletuskirja ja ehitusprojekti ülesehitus ......................................................... 6 1.2 Üldandmed .................................................................................................... 6 1.3 Ehitusprojekti koostajad ................................................................................. 6 1.4 Alusdokumendid ............................................................................................ 7 1.5 Jäätmekäitlus ................................................................................................. 9 1.6 Maa-ala tehnilised näitajad .......................................................................... 11

2 ASENDIPLAANI OSA ......................................................................................... 12 3 ARHITEKTUURIOSA .......................................................................................... 12

3.1 Üldandmed .................................................................................................. 12 3.2 Arhitektuurne üldlahendus ........................................................................... 12 3.3 Hoone tehnilised andmed ............................................................................ 14

4 SISEKUJUNDUSE OSA ..................................................................................... 16 4.1 Siseviimistlus ............................................................................................... 16 4.2 Kohtkindlad ehitustooted ............................................................................. 16

5 KONSTRUKTSIOONIOSA .................................................................................. 20 5.1 KASUTATUD NORMDOKUMENDID ........................................................... 20 5.2 TEHNILISED LÄHTEANDMED ................................................................... 21 5.3 KOORMUSED ............................................................................................. 22 5.4 NÕUDED EHITAMISELE ............................................................................ 22 5.5 Üldised nõuded ehitustegevuse dokumenteerimisele .................................. 23 5.6 ÜLDANDMED .............................................................................................. 23 5.7 EHITISE KONSTRUKTSIOONID................................................................. 24

6 TULEOHUTUSE OSA ........................................................................................ 25 6.1 Üldandmed .................................................................................................. 25 6.2 Normatiivdokumendid .................................................................................. 26 6.3 Olemasolev situatsioon ................................................................................ 26 6.4 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad ................................ 26 6.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus ............................................................... 26 6.6 Tuletundlikkuse minimaalsed klassid ........................................................... 26 6.7 Suitsutõrje .................................................................................................... 27 6.8 Evakuatsioon ............................................................................................... 27 6.9 Tuleohutuspaigaldised ................................................................................. 28 6.10 Tehnosüsteemide tuleohutus ....................................................................... 28 6.11 Väline tulekustutusvesi ................................................................................ 29

7 KÜTTE- JA VENTILATSIOONIOSA ................................................................... 29 8 VEE- JA KANALISATSIOONI OSA .................................................................... 30

8.1 Üldist ............................................................................................................ 30 8.2 Kasutatud normid ........................................................................................ 30 8.3 Majandus-joogivee süsteem ........................................................................ 30 8.4 Olmereovee kanalisatsioon ......................................................................... 31 8.5 Sademeveekanalisatsioon ........................................................................... 32 8.6 Drenaaž ....................................................................................................... 32

9 STAADIONI ABIHOONE ELEKTRIPAIGALDISTE OSA ..................................... 32 9.1 Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................. 32 9.2 Ehitusuuringud ............................................................................................. 33 9.3 Normdokumendid ........................................................................................ 33 9.4 Olemasolev elektripaigaldis ......................................................................... 33

4/46

9.5 Põhiandmed ................................................................................................ 33 9.6 Madalpinge (väiksemad kui 1000V) peajaotussüsteemid ............................ 34 9.7 Katkematutoite (UPS) jaotussüsteem .......................................................... 34 9.8 Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid ................................. 34 9.9 Maandused ja potentsiaaliühtlustused ......................................................... 34 9.10 Kaabliteed .................................................................................................... 34 9.11 Tehnoloogiliste seadmete elektrivarustus .................................................... 35 9.12 Elektritoite ühendussüsteemid ..................................................................... 35 9.13 Valgustussüsteemid..................................................................................... 36 9.14 Turvavalgustussüsteem ja valvesignalisatsioon .......................................... 37 9.15 Küttesüsteemid ja ventilatsiooniseadmed .................................................... 37 9.16 Kvaliteedi- ja kontrolli nõuded ehitajale........................................................ 37 9.17 Ülevaatused ................................................................................................. 38 9.18 Dokumenteerimine....................................................................................... 38 9.19 Töötervishoid ja tööohutusnõuded ............................................................... 39 9.20 Töömaa jooniste kasutamine ....................................................................... 39 9.21 Objektikohased erinevaid süsteeme hõlmavad paigaldusjuhised ................ 40 9.22 Järelevalve tööde teostamise üle ................................................................ 41

10 STAADIONI JA STAADIONIHOONE EN OSA ................................................ 41 10.1 Liitumine ELA SA-le kuuluva andmesidevõrguga. ....................................... 41

11 ENERGIATÕHUSUSE OSA ............................................................................ 46 11.1 Üldiselt ......................................................................................................... 46 11.2 Normdokumendid ........................................................................................ 46

5/46

JOONISED AR OSA 1. Põhiplaan 080325_EP_AR-5-01_POHIPLAAN 2. Katuseplaan 080325_EP_AR-5-02_KATUSEPLAAN 3. Pööninguplaan 080325_EP_AR-5-03_POONINGUPLAAN 4. Lõiked 080325_EP_AR-6-01_LOIKED 5. Vaated 080325_EP_AR-6-02_VAATED 6. Seinatüübid 080325_EP_AR-7-01_SEINATUUBID 7. Avatäited 080325_EP_AR-7-02 _AVATAITED 8. Detail 1 080325_EP_AR-7-03_DETAIL1 EK OSA 9. EK põhiplaan 080325_EP_EK-5-01_Pohiplaan 10. Vundamendi plaan 080325_EP_EK-5-02_Vundamendi-plaan 11. Katuse plaan 080325_EP_EK-5-03_Katuse-plaan 12. Lõige hoonest A2-A2 080325_EP_EK-6-01_Loige-A2-A2 13. Katusefermi lõige 080325_EP_EK-6-02_Katusefermi-loige 14. Vundamendi lõige VS1 080325_EP_EK-7-01_Vundamendi-loige-VS1 15. Vundamendi sõlm 2 080325_EP_EK-7-02_Vundamendi-solm-2 16. Terrassi sõlm 2 080325_EP_EK-7-03_Terrassi-solm-2 17. Vaade sõlm 1 telg E 080325_EP_EK-7-04_Vaade-sõlm-1-telg-E 18. Katuse toesõlm telg A-B, 1-2 080325_EP_EK-7-05_Katuse-toesolm-telg-A-B-1-2 19. Katuse toestus telg A 080325_EP_EK-7-06_Katuse-toestus-telg-A 20. Sõlm 2 sillustala telg 1 080325_EP_EK-7-07_Solm-2-sillustala-telg-1 21. Sillustala telg 4 080325_EP_EK-7-08_Sillustala-telg-4 22. Katusefermi sõlmed 080325_EP_EK-7-09_Katusefermi-solmed 23. Konstrukts. fragmendid 080325_EP_EK-7-10_Konstruktsioonide-fragmendid 24. Silluste spetsifikatsioon 080325_EP_EK-8-01_Silluste-spets 25. Liimpuittalade spets. 080325_EP_EK-8-02_Liimpuittalade-spets VK-KV OSA 26. Hoone sisevesi 080325_EP_VK-5-01_hoone-vesi 27. Hoone sisekanal 080325_EP_VK-5-02_hoone-kanal 28. Hoone VK spetsifikatsioon 080325_EP_VK-8-01_hooneVK-spets 29. Põrandakütte küttesõlm 080325_EP_KV-5-01_hoone-kyte-solm 30. Hoone 1 korruse vent 080325_EP_KV-5-02_hoone-vent 31. Hoone pööningu vent 080325_EP_KV-5-03_hoone-vent 32. Ventilatsiooni spets 080325_EP_KV-8-01_Vent-spets 33. Kütte spetsifikatsioon 080325_EP_KV-8-02_Kyte-spets EL-ENV OSA 34. Valgustus ja maandur 080325_EP_EL-5-01_Valgustus-ja-maandur 35. Jõuseade 080325_EP_EL-5-02_Jouseade 36. Maanduse ja pot. skeem 080325_EP_EL-5-03_Maanduse-ja-pot-skeem 37. Jaotuskilbi JK1 skeem 080325_EP_EL-5-04_Jaotuskilbi-JK-1-skeem 38. Valgusarvutus 080325_EP_EL-9-01_Valgusarvutus 39. Valvesign. Ja andmeside 080325_EP_EN-5-01_Valvesign-ja-andmeside 40. Andmesidekeskus 080325_EP_EN-5-02_Andmesidekeskus

6/46

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA

1.1 Seletuskirja ja ehitusprojekti ülesehitus Käesolev projektdokumentatsioon on ehitusprojekti põhiprojekti staadium, koostatud vastavalt Eesti Vabariigi standarditele EVS 932 Ehitusprojekt. Ehitusprojekt ei sisalda tüüpkonstruktsioonide sõlmi, mis tuleb lahendada vastavalt materjalide tootjate paigaldusjuhistele ja heale ehitustavale. Ehitustööde kestel koostada ehitusprotsessi käigus varjatud tööde aktid ja tehnokommunikatsioonide teostusjoonis, mis on vajalikud ehitisele kasutusloa taotlemisel. Kogu ehitusprojekti dokumentatsioon sisaldab järgnevaid osi:

 Arhitektuur  Asendiplaan  Tarindid  Nõrkvoolupaigaldis  Veevarustus-kanalisatsioon  Elektripaigaldis  Küte-ventilatsioon

1.2 Üldandmed

1.2.1 Ehitise asukoht Staadioni tn 9, Häädemeeste alevik, Häädemeeste vald, Pärnu maakond. Katastriüksuse tunnus: 21301:001:0187, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%.

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus Projekteeritud ehitis on lihtsa konfiguratsiooniga ühekordne, valdavalt puitkarkassil ehitis.

1.3 Ehitusprojekti koostajad  Projekteerimistööde peatöövõtja

Klotoid OÜ  Projekteerimistööde projektijuht

Klotoid OÜ, Indrek Himmist  Asendiplaan

Klotoid OÜ, Ulvi Tiits  Arhitektuur

Klotoid OÜ, Terje Truumaa  Ehituskonstruktsioonid

FIE Peeter Arikas  Tuleohutus

Klotoid OÜ, Terje Truumaa

7/46

 Küte, ventilatsioon, jahutus - hoone ja välisosad Klotoid OÜ, Kristi Lang

 Veevarustus ja kanalisatsioon, hoone ja välisosad Klotoid OÜ Kristi Lang

 Elektrivarustus, hoone ja välisosad Klotoid OÜ, Jaan Sõmmer

1.4 Alusdokumendid

1.4.1 Lähteandmed  Tellijapoolne ruumiprogramm

1.4.2 Normatiivdokumendid  Ehitusprojekt EVS 932:2017;  Nõuded ehitusprojektile, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. juuli 2015.

a määrus nr 97, hetkel kehtiv RT I, 27.12.2024, 25;  Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, Siseministri määrus, 01. märts 2021. a

määrus nr 17;  „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, Siseministri määrus 01.03.2021 nr 10, hetkel kehtiv RT I, 19.01.2024, 4;

 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid, EVS 812-3:2018;  Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted, EVS-EN 62305-1:2011/AC:2016;  Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid, EVS 812-2:2014/AC:2018;  Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus, EVS 812-6:2012/A2:2017;  Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine, EVS 871:2017;  Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid, EVS-EN 50172:2024;  Valgustehnika hädavalgustus, EVS-EN 1838:2025;  Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid, EVS

919:2020;  Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele, Majandus- ja

taristuministri määrus nr 28, RT I, 31.05.2018, 55;  Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid, Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42, hetkel kehtiv RT I, 29.12.2020, 47.

Eelloetletud normdokumentidega peavad kooskõlas olema ka ehitustööde tehnoloogiad ja materjalid. Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ja kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega, aga ka ehitustoodete ja detailide tarnijate tootejuhenditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel.

8/46

1.4.3 Üldised nõuded ehitustöödele  Ehituse peatöövõtja peab tajuma käesoleva hoone terviklikkust ja oma

tegevuse loogilisust, et garanteerida ehituse kvaliteet. Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda koos. Käesolevat arhitektuurse osa köidet tuleb käsitleda ka koos teiste antud objekti ehitusprojekti osadega. Ehitaja peab tagama projektis kirjeldatud hoone valmimise ilma komplikatsioonideta. Kõikidest tekkivatest küsimustest ja ehituslikest konfliktidest peab Ehitaja koheselt teavitama Arhitekti juhise saamiseks.

 Tellija ei tohi eelistada ühtegi konkreetset tootjat, kui projektis on määratud konkreetsed tooted ja toodete valmistajad, võib kasutada tehniliselt ja visuaalselt samaväärset või paremat toodet

 Tootejoonised kooskõlastada Arhitekti ja Tellijaga projekti järelevalve käigus. Kui tööseletus või joonised ei võimalda täpselt määratleda tööliigi ulatust, või ehituslikku teostatavust, või kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist hankima täiendavalt informatsiooni Projekteerijalt või Tellijalt.

 Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis olema vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama toote valmistaja poolt toote paigaldamiseks antud juhistele. Need tuleb vajadusel hankida materjalide ja konstruktsioonide tootjatelt või müüjatelt.

 Hoone ehitusel kasutatavad materjalid peavad vastama projektis neile esitatud kvaliteedinõuetele. Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel või saatedokumentidel peab olema märge, mille materjalide kvaliteet on tõdetav või tuleb need andmed teatada muul viisil ehitajale. Töötingimusi ja muid töötegemist mõjutavaid asjaolusid tuleb enne tööde alustamist hästi kontrollida ja vajadusel turvata.

 Tellijale ja Arhitektile tuleb ehitustööde käigus eelnevalt (mõistliku aja jooksul) anda teada, millal kasutatud materjalide kvaliteedis ja erinevate tööoperatsioonide õiges teostusviisis saab veenduda, enne kui need varjatakse teiste konstruktsioonide poolt

 Hoone ehituskulude määramisel ja ehitustöödel lähtuda terviklikult kõigi projekti osade seletuskirjadest, joonistest, ja spetsifikatsioonidest. Vastuolude ilmnemisel käesoleva seletuskirja ja arhitektuurse või mistahes muu projekti osa jooniste ja või spetsifikatsioonide vahel tuleb viivitamatult teavitada sellest Projekteerijat ja Projekteerimise Projektijuhti.

 Lisaks eeltoodule on tööde teostamisel kohustus täita kõigi ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide tootjate kirjalike juhiseid, sh. paigaldusjuhiseid.

 Ehituse peatöövõtja peab sama tööliigi (läbivad isoleerimistööd, tööd sama viimistlusmaterjaliga jms) jagamise erinevatesse allhanke töövõttudesse kooskõlastama eelnevalt Tellija ja Arhitektiga autorijärelevalve käigus.

 Ehituse peatöövõtu pakkumisel peab ehitaja detailselt välja tooma pakkumises arvestatud töömahu kõik erinevused projektist ning platsiolukorrast tulenevad lisatööde vajadused tagamaks korrektse ehituse peatöövõtu lepingu sõlmimise.

 Vastavalt Ehitusseadustikule peavad tehtavad Ehitustööd vastama Heale Ehitustavale.

 Töövõtja on kohustatud teavitama Projekteerijat spetsifikatsioonides, seletuskirjas või joonistel märgitud komponentide arvu või / ja tööosade

9/46

mahtude kontrollimisel avastatud puudustest ning arvutama ehitushinna korrigeeritud tulemuste alusel.

 Kõik mõõdud ja kõrgusmärgid tuleb kontrollida ehitusel, vastuolude leidmisel teavitada Arhitekti.

 Materjalide võimalikud paigaldusaegsed märgid peavad jääma kaetuks või neid peab saama kergelt eemaldada.

 Kui materjalid saabuvad ehitusele, kontrollitakse nende välimus ja võimalikud puudused ja transpordikahjustused visuaalsel vaatlusel. Leitud kahjustuste, vigade ja puuete teatamise eest vastutab materjalide tellija. Reklamatsioonid tehakse materjalide kohale toimetajale.

 Tuleb vältida kasutut ladustamist ehitusel. Ehitusmaterjalid ladustakse selliselt, et nende kvaliteet ei halvene. Ladustamisel võetakse arvesse igale ainele ja materjalile vajalikud tingimused, järgides jõus olevaid ametiisikute ning valmistajate antud instruktsioone.

 Ehitusmaterjalid tuleb ehitusplatsil hoida materjalidele sobivates, tarvidusel kaitstud, soojades ja kuivades, ventileeritud ruumides nii et neid oleks lihtne kontrollida.

 Niiskuskartlikke materjale tuleb vastavalt kaitsta või säilitada kuivades ruumides.

 Ehitusplatsil või transpordil kannatada saanud materjalid tuleb asendada uutega.

 Kasutatavad töövahendid, masinad ning abiseadmed peavad olema eesmärgikohased ja vastama materjalide õige töötlemise ja tööohutuse nõuetele.

Alljärgnevalt on toodud olulisemate hooneosade, ehitustööde ja konstruktsioonide kohta käivad kvaliteedinõuded. Tööde tegemisel järgida:

 Sisetööde RYL 2013 (Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd);  Maalritööde RYL 2013;  Maa RYL 2013 (Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse

pinnasetööd);  Tarindi RYL 2013 (Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja

piirdetarindid) tulenevaid nõudeid. Ehitustööde kvaliteedi klass 1 kehtib kõigile rajatavatele konstruktsioonidele. Aknad ja välisuksed peavad vastama standardi EVS-EN 14351-1 „Aknad ja uksed. Tootestandard, toimivusomadused. Osa 1: Aknad ja välisuksed, millele ei esitata tulepüsivus- ja/või suitsutõkestusnõudeid“ nõuetele. Tooted peavad olema varustatud CE-märgisega. Tuletõkke avatäited peavad vastama Eesti riiklikele normidele. Minimaalsed nõuded akendele ja välisustele, kui projektis ei ole määratud teisiti, vastavalt RKASi „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele” osa 3 – „Aknad ja uksed”, klass A5, U5.

1.5 Jäätmekäitlus

1.5.1 Prügi käitlemine Prügi sorteeritakse ja ladustatakse kinnistul paiknevatesse konteineritesse.

10/46

1.5.2 Ehitusjäätmete käitlemine Jäätmekäitlus vastavalt Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirjale. Vundamendikraavist saadava pinnasega täidetakse kinnistu madalamaid osi. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada vallavalitsuses kinnitatud ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitada Häädemeeste Vallavalitsust. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal vastavalt nende taaskasutusvõimalusele. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või registreering Keskkonnaametis. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi:

 asbesti sisaldavad jäätmed (eterniiti, asbesttsementplaate, asbesttsementtorusid, isolatsioonimaterjali), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;

 värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;

 naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);

 ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;  saastunud pinnas.

Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad. Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik. Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks. Kinnistu valdaja on kohustatud koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, kui ehitusjäätmeid tekib eeldatavasti kokku üle 10 m3, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Hankelepinguga võib jäätmete kogumise kohustuse edastada ehitajale. Liigiti tuleb koguda vähemalt:

 puit  paber ja kartong  metall  mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms)  klaas  pinnas  plastijäätmed  ohtlikud jäätmed  korduskasutuseks sobivad materjalid  pakendid

1.5.2.1 Jäätmete mahud- teenindushoone rajamisel

NR. EHITUSJÄÄDE KOGUS KÄITLUS MÄRKUSED

11/46

1. betoonitükid, kipsplaadi jäätmed, tellis

2 m3 ehitusjäätmete prügila kallurautodega kaetult

2. kartongpakend 1 m3 utiliseeritakse jäätmekäitlusettevõtte poolt

mitteohtlik jääde

3. PVC kile pakend 0,5 m3 utiliseeritakse jäätmekäitlusettevõtte poolt

eraldatakse teistest püsijäätmetest

4. PVC taara 1 m3 utiliseeritakse jäätmekäitlusettevõtte poolt

eraldatakse teistest püsijäätmetest

5. Metallijäätmed, tsingitud plekk, kruvid, plekkpurgid

0,5 m3 utiliseeritakse jäätmekäitlusettevõtte poolt

6. vundamendiaugust väljakaevatud pinnas

35 m3 kasutatakse kinnistu vertikaalplaneerimisel

7. Väljakaevatav pinnas sõiduteelt ja haljasalalt

8. Puude likvideerimine 0 ehitusjäätmete prügila

9. Ehituspuit 3 m3 ehitusjäätmete prügila,

10 Betoonäärekivi lammutamine

1.6 Maa-ala tehnilised näitajad  krundi pindala 31676 m2  krundi sihtotstarve Üldkasutatav maa 100%  katastriüksuse tunnus 21301:001:0187  ehitisealune pind 141,2 m2  täisehitusprotsent 0,45 %  hoone tuleohuklass TP-3 Teenindushoone

12/46

2 ASENDIPLAANI OSA Vt. Ehitusprojekti asendiplaani osa, mis on vormistatud eraldi projektikaustana: 080325_Häädemeeste staadioni liikumisharrastuste keskuse rekonstrueerimise ehitusprojekt.

3 ARHITEKTUURIOSA

3.1 Üldandmed

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Projekt käsitleb rajatavat hoonet ja tema lähiümbrust.

3.1.2 Olemasolevad ehitised Olemasolev hoonestus, amortiseerunud abihoone, lammutatakse. lammutustööde mahud vt. ehitusprojekti asendiplaani osa, mis on vormistatud eraldi projektikaustana. Samas ka lammutatavate trasside ning haljastuse info.

3.1.3 Detailplaneeringu põhimõtted, väljavõte

3.2 Arhitektuurne üldlahendus

3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Nõuded tuleohutuskujadele täidetud. Planeeritud hoone asukohas segavad piirangud puuduvad.

3.2.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused Hoone rajatakse ühes ehitusetapis.

3.2.3 Arhitektuurne kontseptsioon Hoone on projekteeritud viilkatusega lihtsa risttahukana mida liigendavad sisseasted, mis moodustavad välisuste ette varikatused. Arhetüüp madalakaldelise viilkatusega ehitis, stiliseeritud modernses võtmes.

3.2.4 Teenindushoone välisviimistlus: Seinad: värvitud valge laudis (RAL 9003), sissepääsude tagasiastete osas tumehall värvitud puitlaudis (RAL 7016). Aknaraamid tumehallid (RAL 7016), uksed tumehallid (RAL 7016). Katuseplekk valge (RAL 9003). Sokli krohv keskmine hall (RAL 7042), vihmaveesüsteem, lumetõkked valged (RAL 9003), aknaplekid tsingitud. trepid/varjualuste põrand keraamiline plaat 300 mm x 300 mm, hall.

Lumetõkke konkreetne tüüp valida vastavalt konkreetse katusesüsteemi tootja komplekslahendusele. Vihmaveesüsteem vormilt kandiline, rennikütet ei vaja. Määramata parameetrite osas nõue puudub.

Ebastandardne on avatäidete põskede vormistus- vt. joonis Detail 1. Eesmärk on lahendada need sõlmed ilma piirdeliistudeta. Samuti tuleb ilma nurgaliistudeta vormistada hoone nurgad.

13/46

Lisatingimused voodrilauale: 1. terved oksad lubatud läbimõõduga kuni 1/5 laua laiusest, 2. tubakaoksad, kooreoksad ja mädaoksad ei ole nähtavatel külgedel lubatud, 3. lahtine oks või oksaauk ei ole lubatud, 4. kitsaslõhed, ringlõhed ja läbivad lõhed ei ole lubatud, 5. otsalõhed on lubatud maksimaalselt ¼ laua laiusest, 6. vaigupesad – maksimaalselt 20mm pikk ja 0,5mm lai, maksimaalselt 1tk 1jm kohta, 7. poomkant, sissekasvanud koor ja mehaanilised vigastused ei ole lubatud, 8. sine, hallitus ja mädanik ei ole lubatud, 9. putuka kahjustused ei ole lubatud, 10. niiskussisaldus 15-18%, 11. paksuse ja laiuse tolerants +/-0,5mm

Kvaliteedinõuded Tarindi RYL 2013.

3.2.5 Teenindushoone siseviimistlus Siseviimistluse värvlahendus sisekujundusprojektist, seletuskiri punkt 4. Siseviimistluse koondtabel.

Ruum Sein Lagi Põrand

INVA WC KERAAMILINE PLAAT VÄRVITUD KIPSPLAAT-

LAGI KERAAMILINE-PLAAT

WC M KERAAMILINE PLAAT VÄRVITUD KIPSPLAAT-

LAGI KERAAMILINE PLAAT

WC N KERAAMILINE PLAAT VÄRVITUD KIPSPLAAT-

LAGI KERAAMILINE PLAAT

TEHNORUUM KERAAMILINE PLAAT / VÄRVITUD KIPSPLAAT

VÄRVITUD KIPSPLAAT- LAGI KERAAMILINE PLAAT

TREENERID, KOHTUNIKUD VÄRVITUD KIPSPLAAT

VÄRVITUD KIPSPLAAT- LAGI KERAAMILINE PLAAT

INVENTARIRUUM VÄRVITUD OSB PLAAT / VÄRVITUD KIPSPLAAT VÄRVITUD KIPSPLAAT LIHVITUD BETOON

3.2.6 Energiatõhusus ja sisekliima Hoone sisekliima tagamise eest hoolitsevad õhk-vesi soojuspumpsüsteemi baasil põrandaküte ning soojustagastusega mehaaniline ventilatsioon. Hoone energiamärgis ei ole nõutav, kuna inventariruum on madala temperatuuriseadega ja muude ruumide pind ei ületa 50 m². Välisseina orienteeruv U-väärus 0,17 W/(m2·K) Katuslae orienteeruv U-väärus 0,11 W/(m2·K) Põrand pinnasel U-väärtus 0,14 W/(m2·K) Akende U väärtus vähemalt 1,1 W/m2K Uste U väärtus vähemalt 1,2 W/m2K, tõstuksel 1,5-2,8 W/m2K

14/46

3.2.7 Ruumide funktsioonide kirjeldus Ruumide funktsioonideks on koostoimes tagada staadionil toimuvate treeningute, ürituste ja võistluste teenindamine. Selleks on hoones WC-d, kohtunike ja treenerite ruum, inventari hoiustamise ruum

3.2.8 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused.

Pääs põhikorrusele ja invaWC-sse on tagatud ka liikumispuudega inimesele, maja esisele trepile rajatakse lisaks pandus või paigaldatakse abirelsid. Hoones on invanõuetele vastav. Nõuded inva-wc-le:

 invatualetis peab olema ratastooli pööramisruum, läbimõõt vähemalt 1400 mm  WC-poti nõutav kõrgus (47-50 cm prill-laua peale)  ukse avamine väljapoole ning ratastoolimärgiga tähistamine; paanikasulus

uksel (paigutus ukse sisemisele küljele ukselingi kõrgusele ja hingede poolsesse serva horisontaalselt, pikkus 40-60 cm, kõrgus 75-85 cm, painutatud metalltoru)

 kätepesuks kasutada tavalist kangsegistit, mitte fotoelemendiga segistit  kraanikauss peab olema mõõtmetega ca 550 mm × 400mm, kõrgus põrandast

ca 800 mm  klosetipotil olles peab saama kasutada painduva varrega termostaatilist

käsidušši (bideedušš); klosetipoti kasutamist hõlbustavad käsitoed peavad olema mõlemal pool klosetipotti 600-mm vahega, (üles) tõstetavad ja reguleeritavad, kõrgus käsitoe peale 800 mm

 inva WC-d varustatakse häirenupuga, häirenupp või selle pikendusnöör peab olema kättesaadav nii potil olles kui ka põrandalt. Soovitav häirenupu paigutus poti kohale lae alla selliselt, et pikendusnöör ripuks poti kõrval

 wc-paberi hoidja käeulatuses 30 cm või käetugede küljes  nõutav peegli kõrgus maapinnast (peegli alumine serv 900 mm põrandast),

samuti seebidosaatorid, kätekuivatuspaberi hoidjad jms seinale kinnituv varustus

 nagide kõrgus maapinnast (klosetipoti kõrvale seinale tuleb põrandast ca 1200 mm kõrgusele paigaldada 2–3 nagi rõivaste, karkude, keppide jms

 riputamiseks)  invatualettruumi lukustamiseks seestpoolt soovitame kasutada pööratavaid

lukkkäepidemeid.

3.3 Hoone tehnilised andmed

3.3.1 Üldised tehnilised andmed  Hoonestuse otstarve ühiskondlik hoone  kasutamise otstarve 12339 Muu teenindushoone  Gabariidid pikkus 17,1 m, laius 8,3 m, kõrgus 4,9 m  Ehitisealune pind 141,2 m2  Korruselisus 1  Suletud netopind 109,9 m2  Kasulik pind 105,8 m2  Tehnopind 4,1 m2  Köetav pind 109,9 m2

15/46

 Hoone maht 557 m3  Kasutusiga teenind.h. 50 aastat  Sidumine 0.00= + 9.35

3.3.2 Hoone nurgapunktide koordinaadid L-EST süsteemis NR. X Y 1 6437460.87 529455.81 2 6437477.01 529461.38 3 6437474.27 529469.34 4 6437458.13 529463.78

16/46

4 SISEKUJUNDUSE OSA

4.1 Siseviimistlus Siseviimistluse koondtabel.

Ruum Sein Lagi Põrand

INVA WC KERAAMILINE PLAAT VÄRVITUD KIPSPLAAT-

LAGI KERAAMILINE-PLAAT

WC M KERAAMILINE PLAAT VÄRVITUD KIPSPLAAT-

LAGI KERAAMILINE PLAAT

WC N KERAAMILINE PLAAT VÄRVITUD KIPSPLAAT-

LAGI KERAAMILINE PLAAT

TEHNORUUM KERAAMILINE PLAAT / VÄRVITUD KIPSPLAAT

VÄRVITUD KIPSPLAAT- LAGI KERAAMILINE PLAAT

TREENERID, KOHTUNIKUD VÄRVITUD KIPSPLAAT

VÄRVITUD KIPSPLAAT- LAGI KERAAMILINE PLAAT

INVENTARIRUUM VÄRVITUD OSB PLAAT / VÄRVITUD KIPSPLAAT VÄRVITUD KIPSPLAAT LIHVITUD BETOON

Põranda keraamiliste plaatide parameetrid: Libisemiskindlad (aste 9-10), suurus 100 mm x 100 mm, värv helehall. Keraamilised plaadid seinal paigaldada niiskustõkkele, suurused 200 mm x 200 mm, värv valge. Lagede värv valge. Muude detailide ja parameetrite osas konkreetne nõue puudub, järgida tuleb head ehitustava. Nõuded tööde teostamisele fikseeritakse ehitusprojekti tööprojekti staadiumis, vastavalt EVS 932:2017. Siseviimistlustööde kvaliteet peab vastama käsiraamatutes "Sisetööde RYL 2013" ja "maalritööde RYL 2013" toodud juhistele. Nõuded viimistlusmaterjalidele olmeruumides:

 Alus- ja viimistlussüsteemi moodustavad materjalid (pahtel, krunt, värv) tuleb valida ühtse süsteemina, ühelt tootjalt või viimistlusmaterjali kasutamisjuhendi kohaselt.

 Seinavärvi veekindlus peab olema ≥ 5000 pesutsüklit ISO 2812-2 järgi.  Läige peab vastama nõuetele - nii 60 ̊kui 85 ̊ nurga all -, mis on toodud EVS-

EN 13300 läikeklassi tabelis. Mõõtmised peavad toimuma vastavalt ISO 2813-le.

 Lenduvate orgaaniliste ühendite (TVOC) koguemissioon peab olema < 0,2 mg/m²h.

 Formaldehüüdi (HCHO) emissioon peab olema < 0,05 mg/m²h.  Ammoniaagi (NH3) emissioon peab olema < 0,03 mg/m²h.  klassi kuuluvate kantserogeensete ainete emissioon peab olema < 0,005

mg/m²h.  Kasutatud viimistlusmaterjalide kohta tuleb esitada kehtivad toote

ohutuskaardid.

4.2 Kohtkindlad ehitustooted Allpool võimalikud referentstooted, kasutada lubatud ka analooge.

17/46

4.2.1 Tualettruumide seadmed Vandaalikindlad. Tavatualettruumid

 WC potid: Referentstoode Franke WC Campus RV CMPX597W, roostevaba.

 Integreeritud kraanikausid Roostevabad valamuplaadid, 2 kausiga blokid. Mõõdud vastavalt tootja lahendusele. Toodetakse eritellimusel. Teraskarkass. Täpsemaid nõudeid ei esitata.

 Segistid - puutevabad. Valamusegisti Oras 6150FZ

 Pissuaarid, roostevabad, vandaalikindlad

18/46

Invatualeti referentstooted

 Inva WC Pott IFÖ 6261 Spira SF Inva 1 tk

 Valamu IFO 2512 Inva

1 tk

 Inva segisti koos duššiga. Bidetta GBG 214147

064 Nautic 1 tk

19/46

 WC kabiinid

Kõrgsurvelaminaat-kabiinid külastajate tualettruumidesse. Referentsmudel ELTETE 24 mm LUX Vastupidav kriimustustele ja kerge hooldada. Valmistatakse 0,8 mm kõrgsurvelaminaadiga kaetud niiskuskindlast MDF- või puitlaastplaadist ja anodeeritud alumiiniumprofiilidest, uksed varustatud Abloy lukkude ja ASSA hingedega. Kabiinidel roostevabast terasest happekindlad jalad. Seinte kõrgus põrandast 2100 mm, seinte ja põranda vahe 120 mm.

20/46

4.2.2 Kohtkindlate sisustustoodete spetsifikatsioon NIMETUS ARV MÄRKUS

WC potid: Referentstoode Franke WC Campus RV CMPX597W, roostevaba. 4

Integreeritud kraanikausid 2x2

Roostevabad valamuplaadid, 2 kausiga blokid. Mõõdud vastavalt tootja lahendusele. Toodetakse eritellimusel. Teraskarkass.

Segistid - puutevabad. Valamusegisti Oras 6150FZ 4

Pissuaarid, roostevabad, referentstoode Franke CAMPUS 2

Inva WC Pott IFÖ 6261 Spira SF Inva 1

Valamu IFO 2512 Inva 1

Inva segisti koos duššiga. Bidetta GBG 214147 064 Nautic 1

WC kabiinid, Referentsmudel ELTETE 24 mm LUX

1x3 1x1 värv helehall

NB! Tooted on referentstooted, kasutada võib sarnaste parameetritega analooge

5 KONSTRUKTSIOONIOSA

5.1 KASUTATUD NORMDOKUMENDID • Ehituse põhiprojekt on koostatud lähtudes Eesti Vabariigis kehtivatest standartidest ja normidest, Ehitusseadust ja Klotoid OÜ poolt koostatud Häädemeeste staadioni projektist nr. 080325. Geodeetilise alusplaanina projekteerimistöödel on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistuse poolt 30.05.2025 koostatud „Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Häädemeeste alevik, Staadioni tn 9 // Staadioni maa-ala ja tehnovõrkude plaan“, töö nr TM-142/25. Ehitusgeoloogiliste tingimuste poolest jääb uuritav ala meretasandikule, mida läbib vanade rannaluidete ahelik. Luiteahelik koosneb piklikest vallidest, kus luidete kõrgus ulatub 10 m üle merepinna. Luidete suhteline kõrgus on paari meetri piires. Aluspõhjakivimid, keskdevoni savid ja liivakivid lasuvad 2,8 – 4,3 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 4,6 – 5,5 m. Pinnakate koosneb mereliivadest (luiteliivad), alumine osa on rannalähedase geneesiga – esinevad rannakruus ja - veeristik. Liiv on koostiselt vahelduvakihiline, esineb nii peen- kui keskliiv, mis sisaldab veeriseid ja üksikuid munakaid. Ehitusgeoloogilised tingimused hoone või rajatiste ehitamiseks soodsad, pinnased on heade geotehniliste omadustega.

21/46

Pinnaste normatiivne külmumissügavus on 1,2 m. • Projekteerimisel kasutatud põhilised dokumendid on järgmised:

5.1.1 KOORMUSED Eesti standard EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused Eesti standard EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus Eesti standard EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus Eesti standard EVS-EN 1991-1-7:2006/A1:2014 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused

5.1.2 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID Eesti standard EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine EVS-EN 206:2014+Aa2:2021 BÜ4 Nõuded betoonpinna viimistlusele

5.1.3 PUITKONSTRUKTSIOONID EVS – EN -1-1:2005+A1:2015/Na:2015+A2 Puitkonstruktsioonide projekteerimine

5.1.4 KIVIKONSTRUKTSIOONID EVS-EN 1996-1-2/NA:2008/AC:2011 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.

5.1.5 MUU Eesti standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt” Eesti standard EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 Eesti standard EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” SM 30.03.2017/01,03,2021 määrus nr 17 EN 166:2003 Isiklikud kaitsevahendid

5.2 TEHNILISED LÄHTEANDMED

5.2.1 Kavandatav eluiga Ehitise kande- ja kande-piirdetarinditel on projekteeritud eluiga 50 aastat (kategooria 4. EVS-EN 1990:2002). Katusekattel (va. värvkate, võõpkate ja SBS kate) on projekteeritud eluiga 50 aastat (kategooria 4. EVS-EN 1990:2002).

22/46

Raudbetoontarindite nõutav kestvus tagatakse tarindi asukoha keskkonnaklassile vastava tugevusklassi ja koostisega betooni ning kohaste kaitsekihtide kasutamisega järgmiselt: - Vertikaalsed ja horisontaalsed tarindid välistingimustes vastavalt keskkonnaklassile XS1+XF4 Terastarindite nõutav kestvus tagatakse tarindi asukoha keskkonnaklassile vastava korrosioonikaitse (värv, kuumtsink) kasutamisega järgmiselt: - Terastarindid välistingimustes vastavalt keskkonna saasteklassile C4.

5.3 KOORMUSED

5.3.1 Kasuskoormused Kogu hoone juurdeehituse konstruktiivsete osade lahenduse aluseks on vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 • Avaliku kasutusega ruumid: grupp C3 qk = 3,0 kN/m², • Horisontaal koormus barjääridele, piiretele: qk = 1,0 kN/m,

5.3.2 Lumekoormus Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016 Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,25kN/m². Lumekoormuse kujutegur hoone katusel µ1=0,8 Lumehangede kujutegurid vastavalt EVS-EN 1991-1-3:2006 /NA:2016 p5.3.6

5.3.3 Tuulekoormus Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Keskmine tuulerõhu baasväärtus qref= 276 N/m2 (vref=21m/s). Maastikutüüp II, linnaväline maastik madalate piiretega. Ehitise juurdeehituse arvutuslik kõrgus ümbritsevast maapinnast 5,0m. Varutegurid Ajutised, dünaamilised koormused 1,5 Alalised, staatilised koormused 1,2

5.4 NÕUDED EHITAMISELE Betoonristlõike mõõtmed: Ehitis kuulub tolerantsiklassi 1. Talad ja plaadid: Tala või plaadi kalle ±(10+L/500) mm Ristlõiked: Plaatide ristlõike mõõtmed: kui li<150mm siis ±10mm kui li=400mm, siis ±15mm kui li>2500mm, siis ±30mm Ristlõike täisnurksus: 0,04a või 10mm (mitte üle 20mm) Sarruse asend ristlõikes: Sarruse kaitsekiht cn=cmin-10mm Sarruse hälve ristlõike sisepinna poolel: kui h<150mm, siis +10mm kui h=400mm, siis+15mm kui h>2500mm, siis+20mm Ülekattejätkud: -0,06xl, kus l ülekatte pikkus Pinna sirgsus:

23/46

Vormitud või tasandatud pinna tasapinnalisus: üldine L=2m 9mm kohalik L=0,2m 4mm Mittevormitud pinna tasapinnalisus: üldine L=2m 15mm kohalik L=0,2m 6mm Nõuded betoonpinna viimistlusele. Kvaliteeditegur – Vormipind klass “A” Ristlõike kaldsus: h/25 või b/25 (mitte üle 30mm) Serva sirgus: kui L<1m, siis 3mm kui L>1m, siis 5mm/m (mitte üle 10mm) Avad ja sisetükid: ±10mm Armeeringu kaitsekiht. Konstruktsiooniklass S4, Minimaalne kaitsekiht 35mm, lubatud tolerants 10mm. Kitsekiht valitud 45mm. Nõuded metalliosadele. Metalli ja selle keevisühenduste korrosioonikaitse tasemel C4. Kattevärvid arvestades korrosioonikaitse taset C4.

5.5 Üldised nõuded ehitustegevuse dokumenteerimisele Oma ehitustegevuses peab ehitusettevõtja lähtuma: • EV ehitusseadustik. • EV MTM määrus nr. 3 vastu võetud 14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. • Töövõtja kohustus on kontrollida ehitusplatsi vastavust joonistele ja tööde selgitustele enne töövõtuga alustamist. • Kui töövõtja leiab lähtetingimustes või eelnevalt teostatud tööde osas erinevusi projektdokumentatsioonist või töökoosolekute protokollides otsustatuga on ta kohustatud viivitamatult teavitama tellijat või/ja esindajat. • Töövõtjal ei ole õigust kõrvale kalduda ehitusprojektis määratud materjalidest, lahendustest, kuid peab muudatused enne teostamist kooskõlastama projekteerijaga. • Töövõtjal on õigus teha valikuid projektdokumentatsioonis kirjeldatud analoog materjalide ja lahenduste osas kooskõlastades need enne tööde planeerimist ja kulutuste tegemist objekti tellija esindaja ja projekteerijaga. • Töövõtja on kohustatud mitte realiseerima käesoleva projekti staadiumi lahendust, kui see on tema jaoks arusaamatu. Antud juhul on töövõtja kohustatud sellest teavitama tellijat ning koostöös tellijaga tellima arusaamatu lahenduse detailsema lahenduse. • Töövõtja peab järgima, käesolevat projekti, materjalide paigaldamisjuhiseid, tehnoloogilistest protsessidest kõrvalekalded ei ole lubatud. • Töövõtja on kohustatud peale ehitustegevuse lõpetamist edastama tellijale hoone hooldusjuhendi.

5.6 ÜLDANDMED Uusehituse ehitusalune pind 141,15m² Hoone kõrgus maapinnast 4,97m Hoone pikkus 17,11m Hoone laius 8,25m

24/46

5.7 EHITISE KONSTRUKTSIOONID Ehitise ruumiline jäikus tagatakse vertikaal- ja horisontaalkandetarindite koostööga.

5.7.1 Tehnilised põhinõuded hoone kandetarinditele. Projekteeritud kasutusiga Hoone projekteeritavate tarindite tööead: - Hoone kandetarindid (seinad, katus) kasutusiga klass D (50 aastata) - Värvkatted klass F (10 aastat) Tagajärgede ja töökindlusklass Töökindluse eristamise eesmärgil on kandetarindite tagajärgede klassiks CC2. Tagajärgede klassi CC2 korral on töökindluse klassiks RC2. Järelevalve klass Projekteerimise järelevalve tasemeks on valitud tase DSL3. Nõutav on kontroll kolmanda isiku poolt, kes ei ole objekti projekteerija. Ehitusaegse järelevalve tase on IL3. Teostatakse suurendatud järelevalvet kolmanda isiku poolt.

5.7.2 Vundamendid Käesoleva töö aluseks on võetud piirkonna geodeetiline uuring, hoone tarindite lahendus, hoone omakaal. Vundamendiks on lahendatud Fibo plokkidest margiga F5 lintvundament. Plokkmüüritis on ettenähtud toetuma monoliitbetoonist taldmikule. Taldmik on lahendatud monoliitbetoonist. Pikiarmatuuriks on B500B Ø12mm 2 tk Rangid B500B Ø8mm, sammuga 300mm. Betooniks betoon on tugevusklassiga C25/30 S3. Vundamendi taldmiku alla paigaldada tihendatud killustikust 16/32 200 mm paksune aluskiht. Killustikust aluskiht tihendada E1≥50MN/m². Vundamendi sokliosa soojustuseks on lahendatud EPS 100 soojustus 50mm kihina. Sokliosa viimistluseks on lahendatud õhekrohv kooskõlas AR osaga.

5.7.3 Põrand Hoone ruumide põrandad on lahendatud armeeritud r/betoonist monoliitvaluga. Põrandad rajada tihendatud 200mm paksuse killustikalusele. Killustikuks on lahendatud fraktsioon 16/32. Killustikust aluskiht tihendada E1≥50MN/m². Killustiku peale paigaldada EPS 100 100+100mm kiht. Kihtide vuugid ei tohi kokku langeda. Soojustuse peale paigaldada hüdroisolatsiooni HDPE kiht, mille paanide jätkud peavad olema min. 20cm ülekattes, jätkud kinni teibitud. Armeeringuks on lahendatud armatuurterasvõrk B500B Ø8 mm #150x150mm. Armeeringu nimikaitsekiht on min. 45 mm. Armatuuri ja armatuurvõrgu jätkude ülekate min. 30cm. Põrandavalu betoon on tugevusklassiga C25/30 S3. Põrandale mõjuvaks kasuskoormuseks C3 arvestada 3,0kN/m². Ruumide põrandate viimistluskate kooskõlas AR lahendusega.

25/46

5.7.4 Kandvad ja jäigastavad tarindid. Hoone kandvateks tarinditeks on lahendatud hoone pikivälisseinad. Hoone ruumilise jäikuse tagavad välimise perimeetriline kinnitatud vertikaalsed puitpostid ning nende külge kinnitatud OSB3 plaat koos katusefermiga. Katuse ja vahel kaalust tekkiv koormus välisseinale on 10,64 kN/m. Kandvad välisseinad ja mittekandvad siseseinad on lahendatud puitsõrestik lahendusena. Välisseinte kandva osa moodustavad puitprussid ristlõikega 45x145mm. Puitprusside vahe on ettenähtud täita min. villsoojustusega, mille soojajuhtivuset tegur 0,035 W/mK. Väljapoole on ettenähtud kinnitada Isover RKL Façade 50mm soojustus koos tuuletõkkega. Tuuletõkke peale on lahendatud tuulutusvahe 32mm. Hoone välisvoodriks on ettenähtud vertikaalse paigutusega vooderlaud. Välisseinte sisemise voodri moodustab OSB/3 sulundplaat ja kipsplaat. Ruumide seinte siseviimistlus vastavalt AR osale. Hoone jaguneb kaheks eraldiseisvaks tuletõkkesektsiooniks. Sektsioonide vaheline sein on lahendatud puitprussidest, soojustatud mineraalse villaga. Puitprusside ristlõikeks on lahendatud 45x145mm. Sein on lahendatud katta mõlemalt poolt esmalt OSB/3 15mm paksuse sulundplaadiga ja siis kipsplaadiga. Vaheseina tulekindluse tase on REI30. Ülejäänud vaheseinad on lahendatud puitprussidest ristlõikega 45x95mm. Prusside vahe täita mineraalse villsoojustusega ja vooderdada ja viimistleda vastavalt AR osale. Hoone vahelae kandeosa moodustab katuse puidust kandefermi alumine vöö. Katuse kandeosa moodustab puitferm. Fermi lahendus on lisatud projektile. Vahelae koormuseks on arvestatud 0,20 kN/m². Vahelae moodustab fermi alumise vöö külge kinnitatud puidust 22x100mm alusroovitus, OSB/3 sulundplaat ja kipsplaat. Lagede viimistlus kooskõlas AR osaga. Katuse kasuskoormuseks on võetud tase 2,0 kN/m². Katuse kaldeks on 26⁰. Katuse kandeosa moodustab pikki välisseintele ( teljed “A” ja “E”) toetuv puitferm. Käesoleva projekti mahus ei ole lahendatud fermi detaillahendust. See tuleb tellida fermi tootjalt. Katuse katteks on valtsprofiilplekk “Classik”, mille toon on lahendatud AR osas. Katuse kate kinnitub puitalusest roovitusele ristlõikega 22x100mm. Samm kooskõlas katuse katte paigaldusjuhendile. Roovituse alla paigaldada tuulutusliist ristlõikega 32x50mm. Tuulutusliistu alla paigaldada hingav aluskate Divoroll. 8.8. Välistrepp Hoonel puuduvad välistrepid. Treppe asendavad lahendatud asfaltbetoonist kaldpandusena.

6 TULEOHUTUSE OSA

6.1 Üldandmed  Tuleohutusklass: TP-3  Korruselisus: 1  Ehitise kasutusviis V kontorid  Hoone kasutusotstarve 12339 Muu teenindushoone

26/46

 Põlemiskoormus kuni 600 MJ/m2  Ehitise tulekaitsetase I  Tuleohuklass puudub  Arvestuslik inimeste arv 30

6.2 Normatiivdokumendid  Ehitusprojekt EVS 932:2017;  Nõuded ehitusprojektile, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. juuli 2015.

a määrus nr 97, hetkel kehtiv RT I, 27.12.2024, 25;  Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, Siseministri määrus, 01. märts 2021. a

määrus nr 17;  „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, Siseministri määrus 01.03.2021 nr 10, hetkel kehtiv RT I, 19.01.2024, 4;

919:2020.

6.3 Olemasolev situatsioon

6.3.1 Olemasolev hoonestus Olemasolev hoonestus puudub.

6.3.2 Tuleohutuskujad Teenindushoone kaugus lähimatest hoonetest on üle 8 m.

6.4 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad Kandekonstruktsioonid R30, EI30

6.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus Hoone jaguneb kaheks tuletõkkesektsiooniks: 1.Põhikorrus 2. Pööning Sektsioneeriv sein EI30

6.6 Tuletundlikkuse minimaalsed klassid

6.6.1 Teenindushoone  siseseinad D-s2-d2  laed D-s2-d2  põrandad Dfl-s1

27/46

 evakuatsiooniteed Bs1,d0, Dfl-s1 (Evakuatsiooniteed sisuliselt puuduvad, kõikidest ruumidest on otsepääs välja)

 tehnoruum seinad, lagi B-s1-d0, põrand A2  soojustussüsteem A2, d0  välisseina välispind D-s2-d2  katusekate B-roof (t2)  kaablite tuletundlikkus Cca-s1,d1,a2  torupaigaldise tuletundlikkus DL-s3,d0

6.7 Suitsutõrje

6.7.1 Suitsutsoonid Suitsutsoonid kattuvad tuletõkkesektsioonidega.

6.7.2 Suitsueemaldamine Vastavalt standardile: Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid EVS 919:2020 on projekteeritud suitsutõrje lahendusviis 2, käivitustase 1. Suitsuärastus loomuliku tõmbega. Suitsuärastus avatavate akende ja uste kaudu.

6.7.3 Paiskpinnad Puudub vajadus.

6.8 Evakuatsioon

6.8.1 Üldiselt Evakuatsioon tagatud uste kaudu. Ruumides pindalaga üle 10 m2 ja invatualettruumis on ette nähtud ka paanikavalgustus.

6.8.2 Evakuatsiooniväljapääsud, sulused Evakuatsiooniteedel asuvad uksed varustatakse evakuatsioonisulusega ja tähistatakse vastavate valgustitega. Kõik uksed evakuatsiooniteedel seestpoolt võtmeta avatavad. Sulused vastavalt EVS 871:2017 "Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine" ja Siseministri 30. märts 2017. a määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Kogu maja uste lukud peavad olema sarjastatavad. Sarjastus leppida kokku valdajaga enne lukkude tellimist. Evakuatsioonivalgustiteks näha ette spetsiaalsed akuga varustatud LED-valgustid, inva WC-sse paanika vältimisvalgustus. Ülejäänud hoone osades tulenevalt hoone suurusest turvavalgustussüsteemi paigaldamisvajadus puudub, kuna hoones viibivad hoonet tundvad isikud.

6.8.3 Evakuatsioonialade piirangud 30 inimest hoones.

28/46

6.8.4 Pääsud keldrisse, pööningule, katusele Kelder puudub, pääs pööninguosale toimub otsaviilu paigaldatava luugi kaudu, mille minimaalne valgusava on 800 mm x 600 mm. Pääs katusele redeli abil.

6.8.5 Ohutusabinõud päästemeeskonna liikumisele Päästemeeskonna juurdepääs hoonele on tagatud kogu perimeetris.

6.9 Tuleohutuspaigaldised

6.9.1 Paiksed tulekustutusvahendid –kantavad tulekustutid Esmased tulekustutusvahendid-kantavad tulekustutid Tulekustutid peavad vastama nõuetele ja Eesti standardile EVS- EN-3 “Kantavad tulekustutid”, pulberkustutid tulekustutusaine massiga 6 kg ning neid peab olema 1 tulekustuti igas tuletõkkesektsioonis.

6.9.2 Tulekahjusignalisatsioon Autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid paigaldada igasse ruumi, v.a. sanitaarruumid, ühendada elektrisüsteemi ja varustada varutoitega või kasutada akutoitel andureid aku elueaga vähemalt viis aastat. Hoones tagada perioodiline tuleohutuspaigaldiste monitooring.

6.9.3 Piksekaitse Ehitisele paigaldatakse piksekaitse. Vastavalt Vabariigi Valitsuse Majandus- ja taristuministri määruse nr 17 (vastu võetud 30.03.2017) „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ on projekteeritud hoonel IV kasutusviis. Vastavalt sama seaduse § 39 (2) Olenemata hoone kõrguse suhtest ümbruskonna hoonestusega, peab piksekaitse paigaldama: 1) TP2- ja TP3-klassi kuuluvale II või IV kasutusviisiga hoonele, kui sellise hoone kandekonstruktsioon ei ole A1 või A2 tuletundlikkusega.

6.10 Tehnosüsteemide tuleohutus

6.10.1 Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus Sundventilatsioonisüsteemi paigaldus vastavalt kehtivatele standarditele ja seadme tootjapoolsetele paigaldustingimustele. Seade paikneb tehnoruumis. Ventilatsioonisüsteemi torud pööningul ja läbiviik tuletõkkekonstruktsioonist (pööningu vahelagi) on isoleeritud tulekindla kivivillaga. Vt. täpsemalt Kütte-ventilatsiooniosa seletuskiri. Kõik ventilatsioonisüsteemid peavad tulekahju korral seiskuma automaatselt. Ventilatsioonisüsteemidel peab olema käsijuhtimise võimalus. Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus peab vastama Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-2:2014 nõuetele.

6.10.2 Küttesüsteemi tuleohutus Küttesüsteemi tuleohutus vastavalt standardile EVS 812-3:2018 Küttesüsteemid ja RYL 2002 Tehnosüsteemide tuleohutus on täpsemalt kirjeldatud ehitusprojekti elektripaigaldise ja kütte-ventilatsiooni osades

29/46

6.11 Väline tulekustutusvesi Vastavalt standardile Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus EVS 812- 6:2012+A1:2013. Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul. Staadioni alale tuletõrjehüdranti ei projekteerita. Olemasolev veevõtukoht VID:7047 paikneb Häädemeeste kooli hoovis, Kooli tn 10, projekteeritud hoonest ~220m kaugusel.

Lähim veevõtukoht asub Kooli tn 10, häädemeeste kooli hoovis, ca 220 m kaugusel.

7 KÜTTE- JA VENTILATSIOONIOSA Ehitise kütmine õhkvesi soojuspumba baasil, laoruumi küte madalatemperatuuriline. Ventilatsioon soojustagastusega sundventilatsioon, v.a. laoruum, mille ventileerimine toimub läbi välisseintesse paigaldatavate klappide.

30/46

8 VEE- JA KANALISATSIOONI OSA

8.1 Üldist Käesolev ehitusprojekti osa on koostatud Häädemeeste staadioni teenindushoone sisevee ja –kanalisatsiooni kohta.

8.2 Kasutatud normid EVS 932:2017 Ehitusprojekt EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; EVS 835:2022 Hoone veevärk; EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon; Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ja kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. Kaevetööd tuleb kooskõlastada kõigi trassivaldajatega ja vajadusel kutsuda trassivaldaja esindaja objektile.

8.3 Majandus-joogivee süsteem Projekteeritavas hoones on tarbijateks sanitaarseadmed (nt. WC-pott, pissuaar, pesukauss). Staadionialal on siirdmurukatendi käsikastmiseks veevõtukaevud.

8.3.1 Veevarustuse vooluhulgad Staadionihoone vesi saadakse ühisveevärgi torustikust. Qa=0,4l/s Qd=0,5m³/d

8.3.2 Veevarustuse allikas Kinnistu veeühendus rajatakse Pärnu mnt 36 kinnistul paiknevalt PE De63mm ühisvee torult punktis V1-344 (X: 6437539.80; Y: 529435.54). Vastavalt AS Häädemeeste VK üldistele tehnilistele nõuetele tagab vee-ettevõte liitumispunktis veetorustikus normidele vastava surve (min 2bar).

8.3.3 Veemõõdusõlm Staadionihoone tehnoruumi paigaldatakse veearvesti DN20. Veemõõdusõlme ruum peab olema valgustatud ja lukustatav, temperatuuriga +2 ja alla +40°C. Veemõõdusõlme tarnib ja paigaldab VK ehitaja. Veemõõdusõlmed varustatakse kuulkraanide, tagasilöögiklapi, sõelfiltri ja veeproovivõtu kraaniga. Veemõõtja paigaldatakse maandatud konsoolile vastavalt AS Häädemeeste VK “Veemõõdusõlme ehitamise ja veearvestite paigaldamise eeskiri.”

8.3.4 Sisetorustikud ja armatuur. Sisemine majandus-joogivee torustik rajatakse plasttorudest.

31/46

Külma- ja soojaveetorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid ei tohi nõrgestada hoone ruumide süttimistundlikkuse ja tule leviku klassi. Külma- ja sooja vee ühendustorud sanseadmetesse on peidetud paigaldusega, paiknevad ehituskonstruktsioonides, šahtides, seintes, põrandas, ripplae taga. Seinu läbivad torud paigaldada hülssi. Hülss peab seinast välja ulatuma mõlemalt poolt 10 mm. Toru ja hülsi vahe täita hermeetikuga. Kommunikatsioonide läbiviimisel tuletõkkesektsioonide seintest, tihendada läbimiskohta nii, et läbiviik ei vähendaks tarindi tule ja suitsu tõkestamise võimet. Jaotustorustikud ja püstikud varustatakse kuulventiilidega. Külma- ja sooja-vee ühendustele enne segisteid paigaldada sulgeseadmed. Sulgarmatuur peab olema teenindamiseks loogilistes kohtades ja kergelt käsitletav. Veevõtuseadmed ja toruarmatuur peavad vastama ISO 9001 standardile ning veetorustiku paigaldus teostada vastavuses RYL 2002. Toestus ja kinnitused. Kinnitusvahendid koos müravastaste tihenditega esildatakse torude tootjafirma poolt. Metallkinnitusvahendid peavad omama korrosioonikindlat katet Fe/Zn 8, ISO2081. Torustike isoleerimine. Külma- ja soojaveetorud isoleerida vastavalt RYL 2002-le: • KV torud nähtavalt vastavalt seeriale 21; • SV torud nähtavad vastavalt seeriale 22; • Torustikud, mis on peenemad kui 22 mm, isoleeritakse vastavalt seeriale 22.

8.3.5 Soojavee süsteem Sooja tarbevee valmistamine toimub tehnoruumis paiknevas 50l 1,2kW elektriboileris. Sooja vee ringlustorustikku ei projekteerita.

8.3.6 Kastmisvee süsteem Hoonele eraldi kastmiskraani ei paigaldata.

8.3.7 Tuletõrje veevarustus Staadioni alale tuletõrjehüdranti ei projekteerita. Lähim olemasolev veevõtukoht paikneb Pärnu mnt ääres Kooli tn 10 (21301:006:0233), piki lähimat läbipääsuteed projekteeritud hoonest ~220m kaugusel.

8.4 Olmereovee kanalisatsioon Projekteeritavas hoones on reoveeallikateks sanitaarseadmed (nt. WC-pott, pissuaar, pesukauss).

8.4.1 Arvutuslik vooluhulk: Reovesi Qa=3,3l/s Qa,d=0,5m³/d

32/46

8.4.2 Eelvool Kinnistu kanalisatsiooni eelvooluks on PVC De160mm ühiskanalisatsiooni torustik Pärnu mnt 36 kinnistul. Ühenduspunktiks olemasoleva torustikuga on olemasolev kaev K1-208 (X: 6437539.57; Y: 529435.01).

8.4.3 Sisetorustikud ja armatuur Hoonesisesed torustikud rajatakse PP-HT S14, S16, S20 kanalisatsioonitorudest De32…110 mm. Torustike soovitavad kalded võtta De110 – 20mm/m ja De32,50– 35mm/m. Montaažil kasutada pikki, laugjaid, mitte üle 45° ühendusosi. Torustike läbiviikudele tuletõkke tarinditest paigaldatakse tuletõkke mansetid. Reoveepüstik varustatakse puhastuskolmiku ja -korgiga. Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud katusest läbiviiguga ja tuulutusotsikuga. Õhutuspüstik viia 0,7m üle katuse pinna. Kanalisatsioonitorustik ripplagede all ja šahtides isoleeritakse alumiinium-foolium kattega kivivilla või klaasvilla torukoorikuga paksusega 50mm. Nähtavale jääv kanalisatsioonitorustik isoleeritakse alumiinium-foolium kattega kivivilla või klaasvilla torukoorikuga paksusega 100mm ja kaetakse PVC kattega. Põrandas olevale torustikule paigaldada sobivas kohas puhastus kolmikud luukidega põranda pinnas. Püstikule paigaldada puhastuskork. Ø110 põrandaalustel torustikel kasutada jäikusklassi S16 torusid, põrandapealsetel jäikusklass S20. Sisekanalisatsioonitorude toestus ja kinnituskaugused. Toru De (mm) Horisontaalsed torud Vertikaalsed torud Plasttorud Plasttorud 32 140 250 50 150 250 110 240 300

8.5 Sademeveekanalisatsioon Hoonele sisemist sademeveetorustiku ei projekteerita. Hoone katuseveed juhitakse metallist väliste sademevee rennide ja -püstikutega maapinnale.

8.6 Drenaaž Hoonele drenaaži ei projekteerita.

9 STAADIONI ABIHOONE ELEKTRIPAIGALDISTE OSA

9.1 Projekteerimistöö piiritlus Hoone tugevvoolupaigaldise projektiosa annab ehituskirjelduse staadioni ABIHOONE tugevvoolupaigaldisele. Töö staadium on EELPROJEKT.

33/46

9.2 Ehitusuuringud Ehitusuuringuid teostatud ei ole.

9.3 Normdokumendid Projektdokumentatsiooni koostamisel on tuginetud järgmistele seadustele ja eeskirjadele:

EVS 932 „Ehitusprojekt” RTI, 23.03.2015,4 Seadme ohutuse seadus Eesti standardisarjad EVS-HD (EN, IEC) 60364 / 384 „Ehitiste elektripaigaldised / Madalpingelised elektripaigaldised“. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” Standard EVS-HD 60364-7-712 “Nõuded eripaigaldistele ja paikadele. Solaar- fotoelektrilised toiteallikad”. EVS-EN 62109-1:2010 “Fotoelektrilistes elektrivarustussüsteemides kasutatavate energiamuundurite ohutus. Osa1: Üldnõuded”. EVS-EN 50618:2015 “Kaablid fotoelektrilistele süsteemidele „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002”, II osa EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustus, Töökohavalgustus EVS-EN 50172 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid EVS-EN 1838 Valgustehnika, Hädavalgustus EVS-EN 50110-1: Elektripaigaldiste käit EVS-EN 60529 Ümbristega tagatavad kaitseastmed Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068); Normdokumentide pädevusjärjekord on järgmine: Eesti Vabariigi seadused; Eesti Vabariigi valitsuse määrused; Eesti standardid EVS ja siseriiklikud eeskirjad Euroopa EN-HD ja EN standardid IEC standardid (Euroopa standardite puudumisel) Muud rahvuslikud standardid (IEC standardite puudumisel) Juhendid.

9.4 Olemasolev elektripaigaldis Projekteeritud halliteenindava ABIHOONE alal olemasolev elektripaigaldis puudub.

9.5 Põhiandmed

9.5.1 Toitepunkti andmed Staadioni vundamendil peajaotuskilp PJK on projekteeritud staadioni ABIHOONE seina äärde. Kilp PJK saab staadioni liitumiskilbist. Vaata täpsemalt seletuskirja punktist 1.4.2 ja jooniselt LEHT EL 5-02.

9.5.2 Kilbi JK1 tehnilised näitajad: Kaitseaste suletud uste korral IP20 Kilbi vandaalikindlus IK07 Juhistiku süsteem, sisend kaabel: TN-S Kilbi maandussüsteem TN-S Juhistiku süsteem, väljund kaablid: TN-S

34/46

Pingesüsteem: 3 x 230/400V, 50 Hz Liinikaitse PJK-s: 3×50A Installeeritud võimsus: 30,0 kW Üheaegsustegur 0,6 Arvutuslik võimsus 18,0 kW Arvutuslik vool faasis 30,2 A Võimsustegur, cosφ 0.85

9.6 Madalpinge (väiksemad kui 1000V) peajaotussüsteemid Jaotuskilbist JK 1 saab toite staadionimaja elektripaigaldis. Varutoitesüsteem puudub.

9.7 Katkematutoite (UPS) jaotussüsteem Nõrkvoolu keskuse 19´´ Racki kapis paikneb UPS mis peab tagama katkematu toite Rackis olevatele nõrkvooluseadmetele ja staadioni valgustuse juhtimisseadmetele lühiajalise voolukatkestuse (30min) korral ning lülitama seadmed ohutult välja UPS-i akude tühjenemisel.

9.8 Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid Kuna hoones kasutatakse lahenduslamp valgustite asemel LED valgusteid ja põhiliselt elektrikütteseadmeid, siis reaktiivenergiat tekib minimaalselt. Sellest tulenevalt hoones reaktiivenergia kompenseerimise süsteemid puuduvad.

9.9 Maandused ja potentsiaaliühtlustused Hoonele on projekteeritud vundamendimaandur. Hoone toitekaabel ja juhistik on TN- S süsteemile vastavalt projekteeritud. Hoonele nähakse ette potentsiaaliühtlustus süsteem, PE juhiga peavad olema ühenduses kõik hoone normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid ja elektriseadmete kestad, kui nende konstruktsioon ei keela seda (näiteks tugevdatud- või topelt isolatsiooniga seadmed). Hoone potentsiaaliühtlustussüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse TN-S toiteviisist. Niisketes ruumides on lisa-potentsiaaliühtlustussüsteem.

9.10 Kaabliteed

9.10.1 Kaablite isolatsiooni tuletundlikus Hoone paigaldise osas lähtuda kaablite valikul Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ Lisas 10 „Kaablite tuletundlikkuse nõuded: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/LISA%2010_21112018.pdf Staadioni ABIHOONEs ei ole ruume, kus püsivalt viibiks korraga üle 100 inimese. Staadioni hoone kaablite tuletundlikus peab vastama Cca-s1,d1,a2 nõudele.

9.10.2 Riputussüsteemid Riputussüsteemi tarvikud ja liitmikud: tootja standardi kohased lisatarvikud. Kõik lisatarvikud peavad olema tsingitud või värvitud korrosioonikindla värviga ja samuti kõik lõikeotsad peavad olema värvitud korrosioonikindla värviga ehitusplatsil.

35/46

Kogu süsteem koos kõigi vajalike lisatarvikutega peab olema toodetud ühe ja sama tootja poolt. Kaabliteede paigaldus teostada kooskõlas konkreetselt kasutatavate kaabliteede paigaldusjuhenditele kooskõlas nende tulepüsivusega. Paigaldustehnika Kilbid, valgustid ja seadmed kinnitada kruvidega seinale või lakke. Kilbid, valgustid ja seadmed paigaldatakse nii, et nad ei vajuks viltu ega keerduks pikisuunas.

9.10.3 Läbiviigud Kaabliläbiviigud tihendatakse tule- ja/või helikindlalt, vastavalt kehtivatele normidele. Lisaläbiviigud kandekonstruktsioonidest tuleb eelnevalt kooskõlastada konstruktoriga.

9.11 Tehnoloogiliste seadmete elektrivarustus

9.11.1 Kastmisvee pumpla Staadioni kastmisveepumpla kilp KJK saab elektritoite kilbist PJK maakaabliga AXPK5G16. Kastmisvee puurkaevu hüdrofooriga veeautomaat asub puurkaevu peal pinnasesse kaevatud Ø1000mm soojustatud luugiga teeninduskaevus. Kilpi KJK projekteeritud 10AC liinikaitselülitiga kombineeritud 30mA rikkevoolukaitse lülitid ja kaitselahutuslüliti teeninduskaevus oleva hüdrofooriga veeautomaadi teenindusaegseks väljalülitamiseks.

9.11.2 Teenindava hoone tehnoloogilised seadmed Staadioni teenindavahoone tehnoloogilised seadmed valvekeskseadmed, elektriboiler, õhk-vesi soojuspump ja ventilatsiooniseade saavad toite tehnilises ruumis asuvast jaotuskeskusest JK1. Jaotuskeskuses on seadmete liinikaitselülitid, seadmete juhtimisseadmed varustada konkreetse seadme kaitseaparatuuriga. Toitekaablitena kasutada XPJ-HF C pro tüüpi PVC isolatsiooniga kaableid. Seadmete juurde paigaldada turvalülitid, kui seadme juhtimiskeskus ei sisalda lukustatavat pealülitit. Tehnoloogiliste seadmete ja nende juhtimisaparatuuri ühendamine on seadmeid tarniva firma töövõtt. Elektritöövõttu kuulub toitekaablite paigaldamine seadmeteni ja ühendused jaotuskeskustes.

9.12 Elektritoite ühendussüsteemid

9.12.1 Pistikupesad Pistikupesade ja valgustuse liinid kaitsta lisaks liinikaitselülitile täiendavalt rikkevoolu kaitselülititega ∆I=30mA. Erandid lubatud vastavalt standardile EVS-HD 60364-4- 41:2007 (Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest). Pistikupesade paigalduskõrgus üldjuhul 0,3 m, tehnilistes ruumides 1,5m, kui ei ole joonisel näidatud teisiti. Pistikupesade katete värvus kooskõlastada ruumide disainlahendusega. Vertikaalsed kaablilõigud pindmisel paigaldusel teostada PVC torus või karbikus. Kõik üldiselt kasutatavad pistikupesad peavad olema varustatud turvasuluga. WC-des, tehnilises ruumis ja laos paiknevad pistikupesad koristajale peavad olema klapiga.

9.12.2 Pistikühendus- ja kaablisarjasüsteemid Süvistatavate pistikupesade- ja lülitite näidis toote sari on ABB Basic55 värv elevandiluu.

36/46

Rühmavõrk installeeritakse põhiliselt kaabliga süvistatult seintes või põrandas. Juhtmed ning põrandas asetsevad kaablid paigaldada installatsioonitorus. Pinnapealset paigaldust võib kasutada ripplagede taga ja tehnilistes ruumides. Kui paiknemisplaanidel ei ole märgitud teisiti on paigalduskomponentide paigalduskõrgus järgmine: lülitid, regulaatorid ja pistikupesad  niiske või märja keskkonnaga ruumides: +1,1 m põrandast;  lülitid ja regulaatorid, normaalse keskkonnaga ruumides: +1,1 m põrandast;  õhuanduriga põrandakütte termostaadid +1,5 m põrandast  pistikupesad kuivades ruumides: +0,25 m põrandast;  pistikupesad niisketes ruumides: +1,0 m põrandast;  harukarbid (v.a. ripplagede taga paiknevad): -0,15 m vahelaest. Lülitid ja regulaatorid paigaldada uste käepideme poolsele küljele. Mitme lüliti ja/või regulaatori kõrvuti paiknemisel, paigaldada need üksteise kohale vertikaaltasapinnas (v.a. kaablikarbikutes), süvispaigalduse korral ühtsesse mitme kohalisse katteraami.

9.13 Valgustussüsteemid

9.13.1 Üldvalgustus Keskmised valgustustihedused tööpiirkonnas projekteeritakse vastavalt Eesti standardile “Valgus ja valgustus, töökohavalgustus” EVS-EN 12464-1:2003 ja on toodud valgustuse tabelis lisas. Ruumi valgusarvutused (sh ka turvavalgustuse arvutused) teostada kasutades programmi Dialux. Ruumi peegeldustegurite väärtused on arvestatud järgnevalt:

 Laed 0,7  Põrandad 0,2  Seinad min 0,3

Antud hoone jaoks vajalikud suurused on järgmised: Ruum Em mõõtekoht UGR Ra Kohtunikud 500 lx tööpind 22 80 Tualettruumid 200 lx 25 80 Puhkeruumid 100 lx tööpind 22 80 Liikumisalad ja koridorid 100 lx 28 40 Varude- ja hoiuruumid 100 lx tööpind 25 60 Hoonetehnikapaigaldised,

lülitusaparaatide ruumid 200 25 60 Tabelis on toodud valgustustiheduse hooldeväärtused, sealjuures on arvestatud hooldeteguri väärtusega 0,8. Ēk – keskmise valgustiheduse hooldeväärtus Vv – valgusevärv sv – soe valgus T= 3000o nv – neutraalne valgus T= 4000o Ra – vähim nõutav värviedastusindeks UGR – suurim lubatav räigustegur Eü = Emin / Ek – valgustiheduse ühtlustegur

37/46

Tabelis on toodud erijuhud, üldiselt on tööpinnal nõutav ühtlustegur >0,7 ja ümbruspiirkonnas >0,5, kusjuures ümbruspiirkonna valgustihedus võib olla väiksem tööpinna valgustihedusest 1 astme võrra näiteks 500lx –> 300lx või 300lx –>200lx. Põhiliselt kasutada kvaliteetse tootja LED valgusteid. Valguste kaitseklassid valida vastavalt ruumi tingimustele. Kuivades ruumides on lubatud kasutada IP20 kaitseklassiga valgusteid, niisketes ruumides ja väljas kasutada vähemalt IP44 kaitseklassiga valgusteid. Kohtades, kus võib esineda veejugasid kasutada vähemalt IP55 kaitseklassiga valgusteid. Ruumides paiknevaid valgusteid juhitakse valdavalt kohapealt lülititega käsitsi. Lülitite konkreetne tüüp (liht-, veksel-, rist-, grupi- ja grupiveksel lüliti) on näidatud põhiprojekti paiknemisplaanidel. Välisuste juures paiknevate välisvalgustite juhtimiseks kasutatakse liikumisandureid. Kõigi ruumide valgustid jagada gruppidesse selliselt, et valgusteid oleks võimalik sisse-välja lülitada vastavalt loomuliku valguse olukorrale ja vajadustele. Valgustuse lülitid paigalda niisketes ruumides 1,0m kõrgusele põrandast ja kuivades ruumides 0,9m kõrgusele põrandast. Projekteeritud valgustid paigaldada pinnapealselt. Süvispaigaldusega valgusti V3 paigalduseks kasutada pindpaigaldusraami LEDPanelRc-Sl Sq600-Surface-Module-WH-CT | OPPLE valgustus. Valgustite süvistatud paigaldus on keelatud (korruse vahelagi on tuletõkkesektsioon). Enne lülitite paigaldamist veenduda ukse käelisuses, et lülitid ei jääks ukse avamisel ukselehe taha. Inimeste ohutuse tagamiseks elektrilöögi eest peavad valgustuse toiteahelad olema varustatud lisaks liinikaitselülitile täiendavalt 30mA rikkevoolukaitsega.

9.14 Turvavalgustussüsteem ja valvesignalisatsioon Hoone tehnoruumi ja WC-desse on projekteeritud paanikavältimis valgustus minimaalse toimimisajaga üks tund. Ülejäänud hoone osades tulenevalt hoone suurusest turvavalgustussüsteemi paigaldamis vajadus puudub, kuna hoones viibivad hoonet tundvad isikud. Inva WC-sse on projekteeritud in WC kasutajale hätta sattumisest teavitamiseks appikutsesüsteem. Inva WC appikutsesüsteem saab elektritoite kilbist JK1. Hoone valvesignalisatsiooni keskseade asukoht on tehnilises ruumis välisukse kohal. Valvesignalisatsiooni keskseade saab elektritoite tehnilise ruumi kilbist JK1.

9.15 Küttesüsteemid ja ventilatsiooniseadmed Hoone kütteks on õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspumba välisosa paikneb õues. Õhk-vesi soojuspumba siseosa paikneb tehnilises ruumis. Õhkvesi soojuspump saab elektritoite tehnilise ruumi kilbist JK1. Ventilatsiooni seade asub tehnilises ruumis. Ventilatsiooniseade saab elektritoite tehnilise ruumi kilbist JK1.

9.16 Kvaliteedi- ja kontrolli nõuded ehitajale

9.16.1 Projektdokumentatsioon, selle ulatus ja siduvus Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada koostöös tellija ja projekteerijaga enne tööde teostamise algust. Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid moodustavad üksteist täiendades elektriprojekti objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme ja monteerimistraditsioone järgides, tuleb töövõtjal paluda täiendavaid selgitusi.

38/46

9.17 Ülevaatused Töövõttu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse tellijale enne vastuvõtu kontrolli.

9.17.1 Vastuvõtt Vastuvõtul kuuluvad esitamisele:

- elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid:

 maandustakistuse mõõtmine;

 PEN-, kaitse- ja potentsiaaliühtlustusahelate kontroll;

 isolatsioonitakistuse mõõtmine;

 pingetaluvus;

 kaitseseadmete rakendusaja kontroll;

- varjatud tööde aktid ja teostusjoonised:

 maandusseadme kohta;

 sisestuskaablite kohta;

 siseinstallatsiooni kohta;

- käidukava.

- teostusjoonised, mis hõlmab:

 objektiga seonduvad teostusjooniseid.

- Kasutusjoonised, mis hõlmab:

 objektiga seonduvad kasutusjooniseid.

Kõik paigalduskohad tuleb testida enne kui seadmed ühendatakse voolu alla. Pärast voolu sisse lülitamist viiakse läbi edaspidi nimetatud ekspluatatsioonilised testimised, millele järgnevad proovikatsetused. Töövõtja peab koostama kõigi testimiste kohta protokollid, mille allakirjutatud koopiad antakse üle elektritööde tõendamisasutusele ja ehitustööde tellijale. Peale määratud testimiste tuleb tellida:

- elektripaigaldise audit

- välialade valgustustiheduste mõõdistused;

9.18 Dokumenteerimine Ehitustööde dokumenteerimine teostatakse vastavalt Ehitusseadustikule ja vastavalt tellija poolt kehtestatud nõuetele. Kõik kõrvalekalded projektis fikseeritakse vastavates protokollides ja kooskõlastatakse objekti projekteerijaga ning tellijapoolse ehitusjärelevalve teostamisega. Projektis tehtavate kooskõlastamata muudatuste eest vastutab tööde teostaja. Tellija ja töövõtja poolt vastuvõtu ajal märkamata jäänud vead ja puudused ei vabasta töövõtjat vastutusest. Ehitaja teostab kasutuselevõtukontrolli vastavalt kehtivale seadusandlusele. Kontrolli toimingud vormistatakse kirjalikult. Vastuvõtukontroll allkirjastatakse kahepoolselt

39/46

tellija ja ehitaja poolt. Tellija ja töövõtja poolt vastuvõtu ajal märkimata jäänud vead ja puudused ei vabasta töövõtjat vastutusest. Pärast ehitustööde teostamist ja montaaži teostada kontrolltoimingud ning koostada elektripaigaldise teostusdokumentatsioon ja käidujuhend. Garantiitingimused määratakse töövõtuprogrammiga

9.19 Töötervishoid ja tööohutusnõuded Tööde teostamisel tuleb järgida EV seadustega ja määrustega määratud nõudeid. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ning tööd ei tohi ohustada mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kaevetöid võib alustada vastavate lubade olemasolul. Ehitaja peab tagama, et töötajad oleksid instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt määrusele nr 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.

9.20 Töömaa jooniste kasutamine Töövõtja hoiab objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari märkida töö ajal tehtud muudatused.

9.20.1 Üleandmiseks valmis lõplikud joonised Kõik elektrijoonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele ja arhitektuursetele joonistele, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üleantavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Üleantavad joonised tarnitakse alljärgnevalt:

- digitaalvormis (CAD-joonised) üleandmiseks mõeldud joonised tarnitakse CD-l sobivas formaadis kopeerituna ehitustööde tellija tarvis.

- Lisaks kasutusjoonistele tarnitakse teostusjoonistest 3 eks. paberkandjal A4 formaati köidetuna.

Elektrikilpidesse paigaldada kilbi kohta koostatud skeemid spetsiaalses kileümbrikus. Töövõtja alltöövõtjate poolt koostatud joonised varustatakse pealdisega ning nummerdatakse kõik ühtemoodi ja lisatakse üleandmiseks valmis dokumentatsioonile. Kasutus- ja hooldusjuhised.

Pärast montaažtööde lõppu tuleb koostada kasutus-hooldusjuhendid, mis peavad hõlmama kõiki tarnitud süsteeme.

Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi. Tuleb koostada kõiki elektri süsteeme hõlmavad dokumendid:

- kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord;

- süsteemide lühikirjeldus;

- hooldusgraafikud;

40/46

- süsteemide hoolduseks vajalik info. Töövõtja tarnib koos teostusjoonistega 2 eks.-i süsteemidele ja seadmetele vastavaid hooldusjuhiseid. Need peavad hõlmama kõiki tarnitud süsteeme. Tuleb anda vähemalt järgmised andmed:

- tehnilised andmed;

- valmistaja nimi;

- esindaja nimi;

- kasutusjuhised;

- reguleerimis- ja seadearvud;

- sisemised ühendusjoonised;

- hooldusjuhised;

- garantiitunnistused. Ekspluatatsiooni- ja valmisjooniste kopeerimis- ja tarnimiskulud kuuluvad töövõtu hulka. Kasutus- ja hooldusjuhendid antakse tellijale üle paberkandjal A4 formaati köidetuna 3 eksemplaris. Töövõtja peab tarnima seadmete hooldustöödeks vajalikud eritööriistad (erivõtmed ja muud tööriistad).

9.21 Objektikohased erinevaid süsteeme hõlmavad paigaldusjuhised

9.21.1 Seadmed ja materjalid Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada vähemalt samaväärse või parema tootega. Asendusvalgusti kohta peab Pakkuja esitama:

1. analoogse valgustite tehniliste näitajate tabeli, kui projektis olevate valgustite kohta koostatud, et projekteerija saaks valgusteid võrdsetel alustel võrrelda.

2. ENEC sertifikaadi,

3. Fotobioloogilise ohutuse sertifikaadi,

4. Varuosade 10-aasta jooksul saadavuse garantii dokumendi,

5. 5-aastase garantiidokumendi, Punktid 4 ja 5 peavad olema allkirjastatud valgustitootja esindaja allkirjaga ning nendes viidatakse konkreetsele kõnealusele objektile ja valgustite tüüpidele ja kogustele. Töövõtja peab ka hankima asendusele peaehitaja nõusoleku. Vastavuse tõestamine, kui ka vastutus jääb siiski selle esitajale. Vahetuse esitaja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed ka vahetatava materjali kohta. Tõendamisega seotud kulub kannab nende esitaja. Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded. Elektrivarustuse seadmetes ja kilpides arvestada laienduste ja reserveerimistega. Koheselt arvestada arvutuslikuks ja kilpide reservrühmade varuks 20%.

9.21.2 Tähistused Jaotuskeskuse uksel peavad olema iga seadme kohta vajalikud tähistussildid identifitseerimiseks. Tähistussildid peavad olema graveeritavast kolmekihilisest

41/46

lamineeritud plastikust, mustad tähed valgel põhjal. Tähistussiltide tähtede minimaalne kõrgus peab olema 10 mm jaotuskeskuste jaoks ja 5 mm seadmetele. Kõik väljuvad kaablid peavad identifitseerimiseks olema tähistatud. Pistikupesad tähistada kleeptähisega, kus on näidatud jaotuskeskuse ja grupi number ning toite liik. Varjatult paiknevad seadmed varustatakse nähtavalt paigaldatud täiendavate siltidega, millele kantakse seadme nimetus ja otstarve.

9.22 Järelevalve tööde teostamise üle Objekti tööde üle teostab järelevalvet Tellija poolt volitatud isik. Erinevatele trassivaldajatele kuuluvate tehnovõrkude kaitsevööndis teostatavad kaevetööde üle järelevalvet vastava trassivaldaja poolt volitaud järelevalvetöötajad.

10 STAADIONI JA STAADIONIHOONE EN OSA

10.1 Liitumine ELA SA-le kuuluva andmesidevõrguga.

10.1.1 Olemasolev sidevõrk Kinnistul Häädemeeste, Staadioni tn 9 Telia võrguga liitumiseks sideliinirajatised puuduvad. Võimalik on liituda ELA SA-le kuuluva võrguga.

10.1.2 Tehnilise lahenduse kirjeldus ELA SA operaatorneutraalse sidevõrguga liitumiseks on 19330 Tõitoja-Häädemeeste tee kinnistule (21301:006:0134) projekteeritud vastavalt ELA SA tehnilistele tingimustele nr TT4428 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELA SA) kuuluvast sidetrassist ELA023 4-avaline 14/10 multitorust väljavõte trassi kõrvale projekteeritud optikakaevu (Vesimentor). Projekteeritud optikakaevu tähis 023YK10. Tee kinnistule rajatav siderajatis jääb ELA SA omandisse. Piiritluspunktiks on Staadioni tn 9 kinnistupiiris asuv sidekaevu välissein. Kaevust 023YK10 on projekteeritud Tellijale omandisse jääv 4-avalisest 14/10 multitorust sidetrass staadionimajja. ELA SA andmeside kaablivõrguga ühenduseks on projekteeritud 48-kiuline kaabel (min Ø6mm, TIA värvikoodiga) puhuda sidekaevude 023K01 ja 023YK10 vahelise 4- avalise multitoru 2. mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis 023L01YH05. Sidekaevust 023YK10 puhuda projekteeritud multitoru 2. mikrotorusse (oranž) 48-kiuline kaabel (min Ø6mm, TIA värvikoodiga) kaabel staadionimajja. Sidekaevu 023K01 jätta kaablivaru 15m ja sidekaevu 023YK10 jätta kaablivaru 30m. Staadioni teenindavas hoones ühendada valgusoptiline kaabel staadionihoone 19´´ Rack-i (nõrkvoolukapp), vt joonist LEHT EN 5-01. Hoones otsestada valgusoptiline kaabel nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Ehitustöödega alustamisel teavitada ELA SA-d. Tööde teostamisel järgida tehnilistes tingimustes esitatud nõudeid. Sideteenuste tarbimiseks on vaja sõlmida Teenusepakkujaga leping, kuna ELA SA ei paku EstWin baasvõrgu vahendusel teenuseid lõpp-tarbijatele. Lõpptarbijal, nii era- kui juriidilistel isikutel tuleb teenuse saamiseks pöörduda juba otse sobiva sideoperaatori poole. Vaata täpsemalt https://www.elasa.ee/teenused/ Staadioni andmeside ühenduseks on paigaldatud kilbi PJK nõrkvoolu ossa välis antenniga Wi-Fi saatja-vastuvõtja. Wi-Fi saatja-vastuvõtja välisantenn on projekteeritud staadioni hoone välisseinale.

42/46

10.1.3 Staadioni kaablikanalisatsioon ja elektroonilise ajavõtusüsteemi paigalduse valmidus.

Staadioni sisene kaablikanalisatsioon on vajalik võistlusteks renditava elektroonilise ajavõtusüsteemi andmesidekaablite staadioni tartaankatendi aluseks paigalduseks ja staadioni elektrivarustuseks. Vastaval käesoleva projekt EL osale on projekteeritud staadioni kaablikanalisatsiooni kaevudesse 0,4kV elektripistikud. Võistlusteks renditavate elektroonilise ajavõtu seadmete 0,4kV toitepunktide asukohad on lähimas staadioni kaablikaevus. Võistluseks renditud elektroonilise ajavõtusüsteemi seadmete paigutus sõltub võistluse vajadustest. Renditava elektroonilise ajavõtusüsteemi standard lahendust vaata lisast ELV 9-13.

10.1.4 Staadionihoone valvesignalisatsioon Süsteemi üldpõhimõtted: Valvesignalisatsiooni on projekteeritud vastavalt standardile EVS-EN 50131. Võimalusel kasutad projekti spetsifikatsioonis näidatud seadmeid. Projektis olevate seadmete asendamine on lubatud kooskõlastatult kohaliku valveteenuspakkujaga. Valvesüsteemi eesmärgiks on edastada Inva WC -d hättasattunu appikutseteade, avastada tulekahju, lubamatu sissetung või liikumine valvataval alal selle võimalikult varajases staadiumis ning teavitada sellest turvateenistust. Kasutuspiirkond: Valvesignalisatsioon nähakse ette kõikidesse ruumidesse hoone perimeetril. Tulekahju andurid (optilised suitsuandurid) paigaldatakse kõikidesse ruumidesse peale sanitaar ruumide. Valvealad: Valveala kohtunikud. Ruumi valve alla panemiseks sõrmistik ukse kõrval. Valveala ladu. Ruumi valve alla panemiseks sõrmistik lao ukse kõrval. Valveala WC-d ja tehnoruum. Ruumide valve alla panemiseks sõrmistik tehnoruumi ukse kõrval. Valveala Inva WC appikutsesüsteem. Pidev valve. Valveala hoone tulekahjuandurid. Pidev valve. Keskseade ja sõrmistikud: Keskseade paikneb tehnilises ruumis välisuksekohal, välisukse kohal ei paikne teisi seadmeid. Sõrmistike asukoda kirjeldatud lõigus valvealad. Näidistootena on kasutatud Paradox Evo 192 (8 tsooni emaplaadil (maks.192 tsooni); 8 eraldi valveala; toetab GSM/GPRS, IP ja häälmooduleid) valvesüsteemi keskseadet. Teenusepakkuja võib näidistoote asendada oma tootevalikus olevaga. Nõuded andurite kohta: Tulekajuanduritena kasutatakse optilisi suitsuandureid. Valveanduritena kasutatakse kohaliku valveteenuse pakkuja tehnilistele nõuetele vastavaid infrapuna liikumisandureid ja magnetkontaktandureid, mis paigaldatakse vastavalt joonistele LEHT EN 5-01. Andurite ja häirenuppude tehnilised andmed esitatakse projekti spetsifikatsioonis. Andurid peavad omama kehtivaid vastavussertifikaate ja töötama häireteta paigalduskohas. Andurite valikul peab arvestama paigalduskoha keskkonnatingimustega, vältimaks valehäireid. Kaablite isolatsiooni tuletundlikus: Hoone paigaldise osas lähtuda kaablite valikul Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ Lisas 10 „Kaablite tuletundlikkuse nõuded“. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/LISA%2010_21112018.pdf

43/46

Kaablid peavad vastama Cca-s1,d1,a2 tuletundlikusnõudele. Nõuded kaabeldusele: Kaabeldus teostatakse vastavalt projektis esitatud põhimõttelisele ühendusskeemile ja kaabližurnaalile. Põhimõtteline skeem ei kajasta seadmete mooduleid ega tüüpe, vaid kirjeldab projekteeritava süsteemi kaabelduse funktsionaalsust. Kaablid paigaldada süvistatult või varjatult hoone konstruktsioonides. Põrandas paigaldada kaabli kaitsetorudesse. Nõrkvoolu kaablite minimaalne kaugus tugevvoolu kaablitest peab olema vähemalt 0,1m. Maapinda paigaldatud sidevõrgu kaabeldust kaitstakse A tugevusklassi kaitsetoruga. Kaablite tehnilised andmed spetsifikatsioonis. Nõuded Inva WC appikutsesüsteemi ühenduseks: Valvesüsteemi keskseade peab omama võimalust (laienduskaari) ühendamaks valvesüsteemi Inva WC appikutsesüsteem Inva WC paanikahäire edastamiseks 5 minutilise viitega turvafirmale, kui kohapeal ei ole paanikahäirele koheselt reageeritud. Peale Inva WC- s häireseade tagastusnupuga häire mahavõtmist peab valvekeskseade edastama turvafirmale teate Inva WC appikutsesüsteemi häire mahavõtmisest. Elektrivarustus: Valve keskseadme elektritoide on kavandatud jaotuskilbis JK1 eraldi kaitselüliti alt. Reservtoiteallikast tagatakse süsteemi elektritoide valverežiimis 24 tunni jooksul.

10.1.5 Staadionihoone tulekahjusignalisatsioon Vastavalt Vabariigi Valitsuse Majandus- ja taristuministri määruse nr 17 (vastu võetud 30.03.2017) „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ on projekteeritud hoonel V kasutusviis. Vastavalt sama seaduse § 29 lõike 4 nõudele peab staadionihoonel olema autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur hoone igas ruumis, välja arvatud sanitaarruumis. Kuna hoones pidevalt inimesi ei viibi on tulekahjusignalisatsiooni andurid liidetud valvesignalisatsioonisüsteemi. Vaata täpsemalt punkt 3.1.4.

10.1.6 Eriotstarbelised nõrkvoolusüsteemid Süsteemi üldpõhimõtted: Eriotstarbeliste nõrkvoolusüsteemide osas lahendatakse Inva-WC süsteem vastavalt standardile EVS-EN 50134. Süsteem võimaldab inva- WC-s hätta sattunud liikumispuuetega inimestel ning teistel abivajajatel edastada personalile audiovisuaalne hädaväljakutseteade. WC-s hätta sattunud isik saab anda hädaväljakutse, vajutades surunupplülitiga kutseseadme nupule või tõmmates tõmbelülitiga kutseseadme nööri. Peale hädaolukorra lahendamist tuleb vajutada juhtplokki tagastusnuppu häire tühistamiseks. Audiovisuaalne väljakutseteade on dubleeritud kohtunike ruumi ja hiljem 5 minutilise viitega teade turvafirmale „Inva WC appikutse“. Pale tagastusnupu vajutust saadetakse teade turvafirmale „Inva WC appikutse häire maas“.

Nõuded pistikupesadele: Pesade kattematerjal ja värv peab olema sama, mis teiste süsteemide samas ruumis paiknevatel pesadel. Arvuti- ja telefoniside abonentpesadena kasutatakse RJ45 pistikupesasid. Arvutivõrkude ühendus teostatakse EIA/TIA 568 B kohase ühendusskeemi järgi. Seinapesad töökohtadel RJ-45 peavad olema suunaga allapoole ja kaetud tolmukaitsmetega. LAN ja telefonipistikupesad töökohtadel peavad paiknema ülalpool töölaua kõrgust.

Nõuded pistikupesade paigaldusele: Hoone telekommunikatsioonivõrk rajatakse vastavalt nõrkvoolupaigaldise joonistele. Pesad paigaldatakse vastavalt paiknemiskohale seina või kaablikarbikusse. Kaablikarbikute paiknemine esitatakse tugevvoolupaigaldise projektis.

44/46

10.1.7 Nõuded seadmete tootete valiku põhimõtted Ehituspakkumise koostamisel tuleb tutvuda jooniste, spetsifikatsiooni ja käesoleva seletuskirjaga. Spetsifikatsioonis toodud koguseid tuleb võrrelda plaanidel ja skeemidel kirjeldatud kogustega. Spetsifikatsioonis toodud näidis seadmeid võib asendada samaväärsete või paremate toodetega. Seadmete valimisel peab Pakkuja lähtuma näidis toote tehnilises kirjelduses püstitatud funktsionaalsuse nõuetest ja kasutusomadustest ning seadme sobivusest ülejäänud süsteemiga. Spetsifikatsioonis kirjeldamata tooted, mis on vajalikud süsteemi tööks, valib ehitaja, vajadusel konsulteerib Tellijaga või tellib tööprojekti. Kaablite kogused on spetsifikatsioonis puuduvad, ehitaja kalkuleerib need pakkumisse paigaldusviisist tulenevalt. Nõuded pistikupesadele: Pesade kattematerjal ja värv peab olema sama, mis teiste süsteemide samas ruumis paiknevatel pesadel. Arvuti- ja telefoniside abonentpesadena kasutatakse RJ45 pistikupesasid. Arvutivõrkude ühendus teostatakse EIA/TIA 568 B kohase ühendusskeemi järgi. Seinapesad töökohtadel RJ-45 peavad olema suunaga allapoole ja kaetud tolmukaitsmetega. LAN ja telefonipistikupesad töökohtadel peavad paiknema ülalpool töölaua kõrgust.

10.1.8 Tööde teostamise põhimõtted Kõik tööd, olenemata sellest kas need on joonistel ja projektdokumentatsioonis näidatud või mitte, aga mis on vajalik tööde teostamiseks ja süsteemide korrektseks ning standarditele või kehtestatud normidele vastavaks paigaldamiseks, kuulub töövõtja lepinguliste kohustuste hulka ja ei kuulu eraldi tasustamisele. Tööde teostamisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid Eestis kehtivaid seadusi, määrusi, standardeid ja eeskirju. Seadmete ja kaablite paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida tootja nõudeid. Peale tööde teostamist peab Töövõtja varustama ehituse Tellija esindaja süsteemi kasutus- ja hooldusjuhenditega, seadmete tehniliste spetsifikaatidega ning korraldama süsteemide ekspluateerimiseks vajaliku koolituse. Töö üleandmiseks koostab Töövõtja teostatud paigaldistele vastavad teostusjoonised.

10.1.9 Staadionihoone tulekaitse Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina tulekindlusastmele. Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).

10.1.10 Kvaliteedi- ja kontrollinõuded ehitajale

10.1.10.1 Seadmete kaablite paigaldus Käesolevas projektis esitatud süsteemide juhtmestiku paigaldamisel peab Töövõtja tagama, et: kaabliteedel, kus nõrkvoolu kaabeldus kulgeb tugevvoolukaablitega ühistel kaabliteedel jäetakse tugev- ja nõrkvoolu kaablite vahel vähemalt 100 mm vahemaa. Kõik läbiviigud tuleb tihendada tuletõkkemassiga (vastavalt seina tulepüsivusklassile); Läbiviigud õue tuleb tihendada niiskust tõkestavalt Põrandates, seintes ja lagedes rajatavate võrkude kaablid paigaldatakse kaablikaitsetorus või -kõris.

45/46

Kaablite paigaldamisel on vaja järgida valmistajatehase ja standarditega antud juhiseid. Kõik kaablid tuleb tähistada mõlemast otsast. Hoonevälise installatsiooni korral peavad kasutatavad kaablid olema UV-kiirguse ja ilmastikukindlad, pinnasesse võib paigaldada ainult selleks ette nähtud kaableid. Kõik vajalikud kilbid ja kapid paigaldatakse nii, et oleks võimalik nende hilisem teenindamine. Kõik käesoleva projektiga paigaldatavad seadmed ja metallkonstruktsioonid tuleb maandada elektrieeskirja ja valmistajatehase nõuete kohaselt. Seadmete põhitoide ja maandus lahendatakse tugevvooluprojektiga. Kaabeldussüsteemi paigaldaja peab esitama kaabeldussüsteemi kui terviku omavaheliste komponentide ühilduvust tõendava rahvusvaheliselt tunnustatud kolmanda osapoole sertifikaadi. Tootja peab garanteerima lõppkasutajale kaabelsüsteemi kui terviku töö kogu rakendusperioodi jooksul (nn lifetime warranty). Pakkujal esitada sertifikaat, mis tõendab paigaldaja staatust eluaegse garantii edastajana. Peale paigaldustööde lõppu esitada tootjapoolne garantiisertifikaat (lifetime warranty). Peale tööde teostamist peab Töövõtja varustama ehituse Tellija esindaja süsteemi kasutus- ja hooldusjuhenditega, seadmete tehniliste spetsifikaatidega, võrkude mõõteprotokollidega ning korraldama süsteemide ekspluateerimiseks vajaliku koolituse. Töö üleandmiseks koostab Töövõtja teostatud paigaldisele vastavad teostusjoonised. Kõik seadmed paigaldada vastavat litsentsi omava ettevõtte poolt järgides kõiki valmistaja tehase poolseid soovitusi ja nõudeid. Suuremate kui diam. 100mm avade tegemine betoonkonstruktsioonidesse tuleb kooskõlastada konstruktoriga. Kõik kaablid, ühenduspesad ja otsastamis seadmed varustatakse tähistusega, mis kooskõlastatakse tellijaga. Tähistus peab olema vee- ja kulumiskindel ning loetav. Tähistus ei tohi erinevatel komponentidel olla ühesugune. Seadmete paigaldamisel lähtuda vastavatele seadmetele ettenähtud üldistest montaažinõuetest ja tehasepoolsetest erinõuetest. Kõik vajalikud tugevvooluühendused teeb elektritööde pädevustunnistust omav isik. Elektri tugevvoolu kaabeldus jaotlateni lahendatakse tugevvooluprojektiga. Kõik avad tuletõkketarindites täidetakse tulekindla avatäidisega.

10.1.11 Koolitus, juhendid Paigaldaja koostab paigaldatud süsteemide kohta teostusjoonised, eestikeelsed kasutusjuhendid ja hooldusjuhendid. Projekti hanke mahus viikase läbi koolitus paigaldatud süsteemide kasutamise kohta tellija poolt etteantud töötajate gruppidele. Arvestada tuleb vähemalt viie koolituskorraga.

10.1.12 Järelevalve tööde teostamise üle Objekti tööde üle teostab järelevalvet Tellija poolt volitatud isik. Erinevatele trassivaldajatele kuuluvate tehnovõrkude kaitsevööndis teostatavad kaevetööde üle järelevalvet vastava trassivaldaja poolt volitatud järelevalvetöötajad.

46/46

11 ENERGIATÕHUSUSE OSA

11.1 Üldiselt Hoone sisekliima tagamise eest hoolitsevad õhk-vesi soojuspumpsüsteemi baasil põrandaküte ning soojustagastusega mehaaniline ventilatsioon. Hoone energiamärgis ei ole nõutav, kuna inventariruum on madala temperatuuriseadega ja muude ruumide pind ei ületa 50 m². Välisseina orienteeruv U-väärus 0,17 W/(m2·K)

Vahelae orienteeruv U-väärus 0,11 W/(m2·K) Põrand pinnasel U-väärtus 0,14 W/(m2·K) Akende U väärtus vähemalt 1,1 W/m2K

Uste U väärtus vähemalt 1,2 W/m2K Tõstukse U väärtus vähemalt 1,8 W/m2K

11.2 Normdokumendid  Hoone energiatõhususe miinimumnõuded, Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63  Hoonete energiatõhusus. Energianõuded valgustusele, EVS-EN 15193-1:2017  Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast, EVS- EN 15251:2007

 Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika, Majandus- ja taristuministri määrus nr 58

 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele, Majandus- ja taristuministri määrus nr 36

080325_EP_VKV-4-01_Asendiplaan.pdf

12 -K

O HT

RI IE

TU S-

TE LG

IL E

12 -K

O HT

RI IE

TU S-

TE LG

IL E

10 11

ST AA

DI O

NI M

AJ A

AU TO

BU SS

I P EA

TU M

IS K

O H

SÕ ID

U AU

TO D

E PA

R KI

M IS

R AD

A 8

KO H

SÕ ID

U AU

TO D

E PA

R KI

M IS

R AD

A 6

KO H

13 13

KO HT

UN IK

UD 16

,1 m

IN VA

W C

5, 6

m 2

W C

M 12

,1 m

W C

N 12

,1 m

TE H

N O

+ K

O R

IS T.

4, 0

m 2

LA O

R U

U M

60 ,9

m 2

AJAVÕTU-TELK

5.46

PA-3

PA-1

PA-2

1.00

9. 259. 249. 239. 229. 219. 209. 199. 189. 179. 169. 159. 149. 139. 129.

119. 10

Mets a t

Staadioni tn 5 // Hilda

Asuja tee 6 // Vanapapi Metsa tn 33 // Vanajaani

Asuja tee 4 // Papamihkli

Pärnu mnt 44

Staadioni tn 9 // Staadioni

21301:006:0215

21301:006:0203 21301:006:0317

21301:006:0204

21301:006:0179

21301:001:0187

21301:006:0329

21301:001:0214 Pärnu mnt 40a

Pärnu mnt 42 // Männisalu 21301:006:0189

PE Ø

K1-208 PEØ315/400 maapind 9,01 kaas 9,01 (malm) põhi 6,07 1. 6,07 PVCØ160 2. 6,07 PVCØ160

80.00

45.00

134

FINIŠ 2 Start 60m

Start 110m

134

Start 100m 2

R24.00

R1.00

11.00

9. 119. 129. 139. 129.

119. 10

9. 259. 249. 239. 229. 219. 209. 199. 189. 179. 169. 159. 149. 139. 129.

119. 109.

119. 129. 139. 129.

119. 10

9. 259. 249. 239. 229. 219. 209. 199. 189. 179. 169. 159. 149. 139. 129.

119. 109.

119. 129. 139. 129.

119. 10

9. 259. 249. 239. 229. 219. 209. 199. 189. 179. 169. 159. 149. 139. 129.

119. 109.

119. 129. 139. 129.

119. 10

9.25 9.24 9.23 9.22 9.21 9.20 9.19 9.18 9.17 9.16 9.15 9.14 9.13 9.12 9.11 9.10 9.11 9.12 9.13

9.14

9.15 9.14

9.25

9.24

9.23

9.22

9.21

9.20

9.19

9.18

9.17

9.16

9.15

9.14

9.13

9.12

9.11

9.10

9.11 9.12

9.13

9.14 9.15 9.14

9.25

9.24

9.23

9.22

9.21

9.20

9.19

9.18

9.17

9.16

9.15

9.14

9.13

9.12

9.11 9.10

9.11 9.12 9.13

9.14 9.15 9.14

9.25

9.24

9.23

9.22

9.21

9.20

9.19

9.18

9.17

9.16

9.15

9.14

9.13

9.12

9.11 9.10

9.11 9.12 9.13

9.14 9.15 9.14

9.25

9.24

9.23

9.22

9.21

9.20

9.19

9.18

9.17

9.16

9.15

9.14

9.13

9.12

9.11 9.10

9.11 9.12 9.13

9.12 9.11

R10.00

9.65 9.70

9.60

9.50

9.40

9.30

9.20

9. 10

9. 20

9. 30

9. 40

9. 10

9.10

9. 10

9. 00

9. 10

9. 00

9.0 0

8. 90

9. 00

9. 10

8. 90

24,80

4,80

TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

LM 221"ANNA TEED"

7, 00

TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

Puurkaevu koordinaadid: X = 6437518.80; Y = 529505.85

W W

K1. El. laadija perskp. asukoht

1W 1.

1 1W

1. 1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W1.1

1W 1.1

1W1.1 1W1.1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W1.1 1W1.1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W 1.

1 1W

1. 1

1W1

1W 1

1W1 1W1

1W1

1W 1

1W1

1W 1

1W1 1W1

4G 95

1W 1

1W 11W

1 1W

9.15 9.159.15

9.20

9.10 9.10

9.11

9.11 9.1

9. 11

y = 529455.81 1) x = 6437460.87

y = 529461.38 2) x = 6437477.01

y = 529469.34 3) x = 6437474.27

y = 529463.78 4) x = 6437458.13

+/ -0

.0 00

= 9

.3 5

ab s

75m

130.00

R6.10

5.00 4.00

4.00

7.00

4.00

11.00

27.00

R6.10

9. 10

9.10

9.00

8.90

8.8 08.

9.00

9.13

9. 13

9.13

9.11 9.12

9.12

9.10

9. 12 9.

9.1 2

9. 10

9.1 0

9.0 9

9.0 8

9. 12

9.12

9.11

9.1 0

9.11 9.12

9.13 9.12

9.13

9.14

9. 13

9. 14

9. 12

9. 13

9.13

9.13 9.14 9.15 9.14

9.13

9.14

9.13

9. 149. 13

9.14

9.129.139.129.119.10

9. 13

9. 12

9. 119. 10

K1 1

K11

D 1

K21 K21

K21

K21 K21

K21

D 1

K21 K21

K21

R10 R60

järelühendussadul 3)6.82 PVC De160mm

PVC De160mm

K11-1 proj.maapind 9.05

1)7.68 PVC De160

K11-2 maapind 8.80

1,2)7.44 PVC De160

K11-3 8.92

1,2)7.08 PVC De160

PE De40mm proj.maakraan De40mm

21301:001:0200 Pärnu mnt 36

proj. elkeevis puursadul De63x40mm

Proj. imbkaev proj.maapind 8.85

1)7.75 De250

proj.maakraan De40mm D1

D 1

K21-1 De400/315 9.07

1)7.84 De250

K21-2 De400/315 9.13

1)7.88 De250

De250 L=18.9 i=0.005

De250 L=7.5

De250 L=12.0

K21-3 De560/315 9.11

1)7.94 De250 2)8.19 De160 3)7.99 De200 4)8.19 De160

De200 L=45.5 i=0.005

K21-3 De560/315 9.11 1)8.22 De200 3)8.31 De160 5)8.31 De160

D1-5 9.11

1,2)8.41 De160

D1-1 mp 9.11 1,4)8.27

D1-2 mp 9.11 1,2)8.41

D1-3 mp 9.11 1)8.55

D1-7

D1-4 9.11 1)8.55 De160

D1-6 mp 9.11

1,2)8.27 De160

D1-8

D1-9

D1-10

D e1

60 L

=4 7.

5 i=

0. 00

De160 L=27.1 i=0.005

De160 L=27.2 i=0.005

D e1

60 L

=4 7.

5 i=

0. 00

De 16

0 L=

40 .4

i= 0.

00 5

De 16

0 L=

41 .2

i= 0.

00 5

De160 L=27.1 i=0.005

D e1

60 L

=3 6.

0 i=

0. 00

De 16

0 L=

20 .1

i= 0.

00 5

D e160 L=16.8 i=0.005

/ /

ENV L E P P E M Ä R G I D:

OLEMASOLEV ELA032 SIDETRASS

PROJEKTEERITUD SIDE MARKERPALL 1401-XR EMS BALL MARKER CHIPIGA SIDE 101,4 KHZ, ORANŽ

PROJEKTEERITUD ELA SA MULTI-MIKROTORU DB 4x14/10mm DB+Cu

PROJEKTEERITUD KLIENDI MULTI-MIKROTORU DB 4x14/10mm DB+Cu

PROJEKTEERITUD STAADIONI KAABLIKANALISATSIOON OPTO PE 50*3,7 TORUST

PROJEKTEERITUD MIKROTORUSTIKU KAITSETORU

PROJEKTEERITUD OPTIKAKAEV (VESIMENTOR Ø800mm)

PROJEKTEERITUD TÄHISPOST

PROJEKTEERITUD STAADIONI KAABLIKAEV ACO SPORT

LED STAADIONI PROŽEKTOR AAA-LUX WS270P.810.5070.ST, P=1625W CIE flux code: 88 96 99 100 86VV1 LED STAADIONI PROŽEKTOR AAA-LUX WS290P.810.5070.ST, P=1625W CIE flux code: 68 90 98 99 85 LED STAADIONI PROŽEKTOR AAA-LUX WSSTAD1P.810.5070.ST, P=1625W CIE flux code: 92 97 100 100 86

VV2

VV3 LED STAADIONI HOOLDUSVALGUSTUSE PROŽEKTOR Vizulo - Owl 150 W 48 LED, P=150W Art: 6000273265 OWE 150 730 L35 B048VV4 LED TEE-PARKLA VALGUSTI VIZULO Micro Martin 45 W 16 LED, P=45W 6000027658 MRUE 045 730 L22 AA016 LED TEE-PARKLA VALGUSTI VIZULO Micro Martin 50 W 16 LED, P=50W Art: 6000027670 MRUE 050 730 L35 AA016 PROJEKTEERITUD JAOTUSKILP PJK VÕI JKM PROJEKTEERITUD STAADIONI MAASISENE KILP ACO SPORT PLANEERITUD EL.LIITUMISKILBI ASUKOHT

PROJEKTEERITUD STAADIONI VÕISTLUS-TREENINGVALGUSTUSE 750NØ50mm KAITSETORUS MAAKAABEL AXPK 5G351W1.1 1W1.1

PROJEKTEERITUD STAADIONI HOOLDUSVALGUSTUSE 750NØ50mm KAITSETORUS MAAKAABEL AXPK1W1.1 1W1.1

PROJEKTEERITUD PARKLAVALGUSTUSE 750NØ50mm KAITSETORUS MAAKAABEL AXPK1W1.1 1W1.1

PROJEKTEERITUD LAIRIBA MAANDUSPAIGALDIS HK25 KAABLIKAEVISES KOOS ÜHENDUSDEGA

PROJEKTEERITUD 0.4kV EL. KAABEL 750NØ50mm KAITSETORUS MAAKAABEL AXPK1W1 1W1

PROJEKTEERITUD EL. AUTODE LAADIMISTARISTU RESERVTORU 750NØ110mm W W

ELV LEPPEMÄRGID

PLANEERITUD EL.AUTOLAADIA ASUKOHT

LIKVIDEERITAVAD OBJEKTID

Projekteeritud tartaankate

Projekteeritud naturaalmurukattega jalgpalliväljak

Projekteeritud graniitsõelmetest kattega kuulitõukesektor

Projekteeritud betoon-tänavakattekivist lipuväljaku ala

TINGMÄRGID Olemasolev kinnistu piir1

KAUGUSHÜPE

JOOKSURING 300M 4 RADA

KUULITÕUGE

KÕRGUSHÜPE

8 STAADIONI ABIHOONE

9 RAUDBETOON TUGISEIN

10 LIPUVÄLJAK

11 LIPUMASTID

12 KOHT RIIETUSTELGILE

13 PARKLA

Projekteeritud asfaltkattega teenindusteed

MÄRKUSED:

1. Staadioni kattematerjal on naturaalne siirdmuru 2. Jooksuradade kattematerjal tartaan 3. Jooksuraja pikkus 300 meetrit. 4. Jooksurajad ümber jalgpalliväljaku : sprindisirge 4

rada, ring 4 rada. Jooksuraja kattematerjal vett läbilaskev tartaan.

5. Odaviske hoovõturaja pikkus 30 m

LED valgustitega valgustusmast h=15m

Elektrikilp

JALPALLIVÄLJAK

ODAVISE 85M

KETTAHEIDE 75m4

Projekteeritud keevispaneel piirdeaed H=3,0 m

Projekteeritud keevispaneel piirdeaed H=4,0 m

Likvideeritav

Kavandatavad pingid ja prügikastid

Prügikonteinerite asukoht

Projekteeritud jämeda killustikuga täidetud imbpeenar

PROJEKTEERITUD RAJATISED:

Projekteeritud lipumastid

Projekteeritud raudbetoonsein

Maasisene elektrikilp

PK Projekteeritud puurkaevu hooldusala R=10 m

Proj. puurkaevu ja maasisese pumpla asukoht

Projekteeritud puurkaevu ja imbväljakute vahel nõutud kaugus R=60 m

Projekteeritud betoonäärekivi 1000 x 200 x 80 mm (+ 0 cm)

Taastatav haljastus

Projekteeritud kaugushüppe maandumiskast

De160 L=16,8 i=0.005

PROJ. DRENAAŽIKAEV

DK-11 85.70

84.93 85.29 84.93

De200 L=48,4 i=0.005

VKV TINGMÄRGID

PROJ. VEETORUSTIK (PE De40mm)

PROJ. KASTMISVEETORUSTIK (PE De32mm)

PROJ. REOVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

PROJ. SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

PROJ. DRENAAŽTORU (augustatud poolring)

PROJ. SIRGE SADEMEVEE PILURENNKANAL

PROJ. RAADIUSEGA SADEMEVEE PILURENNKANAL

PROJ. SIRGE SADEMEVEE RENNKANAL MALMRESTIGA

K11 K11

K21 K21

PROJ. REOVEEKANALISATSIOONI KAEV

PROJ. SADEMEVEEKANALISATSIOONI KAEV

PROJ. MAAKRAAN

PROJ. KASTMISVEETORUSTIKU KAEV

PROJ. PUURKAEV KASTMISVEELE

PROJ. SAJUVEELEHTER

PROJ. RENNKANALI SETTEKAST, LIIVAPÜÜNIS

DN25 maakraan dreeniklapiga

De32 PE kastmisveetoru

spindlipikendus statsionaarse käsirattaga

DN25 terastoru. kiirliiteotsik kastmisvooliku ühendamiseks

-1,5m maapinnast Killustikalus 25cm

malmluuk, ühes tasapinnas kaevu ümbritseva katendiga.

D1000 r/b kaev

Kastmisveekaevu põhimõtteline skeem

STAAD.I. HIMMISTPROJEKTIJUHT EP VKV-4-01

Kuupäev

PÄDEV ISIK K. LANG

Töö nr. Tellija:

453 3723 / 508 4489

Klotoid OÜ Reg kood 10207096

Saaremaa vald

[email protected]

Tehnika 20, Kuressaare linn 93815,

JOONIS VERSIOON

Teede- ja liikluse projekteerimine EEP003326; ELK000027 Ehituslik projekteerimine EP10207096-0001 Elektripaigaldamise projekteerimine EL 10207096-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 203/2005-P

13.08.2025

/Allkirjastatud digitaalselt/

01HÄÄDEMEESTE ALEVIK, STAADIONI TN 9 KINNISTUL ASUVA STAADIONI LIIKUMISHARRASTUSE

KESKUSE REKONSTRUEERIMISPROJEKT

080325 HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS

VKV ASENDIPLAANM 1:500

SVL

Häädemeeste Staadioni tn 9 abihoone ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Häädemeeste Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tee 1

86502, Pärnu maakond,

Häädemeeste vald, Uulu küla

Teie 28.08.2025 menetlus nr 508375

Meie 15.09.2025 nr 7.1-2/25/14324-2

Häädemeeste Staadioni tn 9 abihoone

ehitusloa eelnõu kooskõlastamine

märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Häädemeeste valla

Häädemeeste aleviku Staadioni tn 9// Staadioni kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 508375,

EHR kood nr 121445259).

Kinnistu Staadioni tn 9 // Staadioni (katastritunnus 21301:001:0187) asub riigitee nr 19330 km

23,60 – 23,76 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse staadioni abihoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks

on „Häädemeeste staadioni liikumisharrastuste keskuse rekonstrueerimine staadioni abihoone

ehitusprojekt“ (peaprojekteerija Klotoid OÜ, töö nr 080325). Meilt ei ole projekteerimistingimuste

eelnõu kooskõlastust taotletud.

Lähtudes ehitusseadustiku 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu tingimusel, et eelnõud

täiendatakse kõrvaltingimusega: ristumiskoht peab olema välja ehitatud (vastavalt ristumiskoha

ehitamise lepingule nr 7.1-1/25/12231-2) ja Transpordiametile üle antud enne staadioni abihoonele

kasutusloa andmist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

Lisa 1. 080325_EP_AA-3-01_Staadionihoone_SELETUSKIRI

Lisa 2. 080325_EP_VKV-4-01_Asendiplaan

Andres Aasna

53231631, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Kiri	15.09.2025	1	7.1-2/25/14322-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Häädemeeste Vallavalitsus

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed